Tere hommikust, lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu teisipäevast istungit. Kohaloleku kontroll, palun! (Saalis räägitakse midagi.) Katkestan kohaloleku kontrolli. Jah, kas teil ... (Sumin kestab.) Peab seda siin natukene rohkem harjutama. 

Head kolleegid, alustame uuesti. Kohaloleku kontroll, palun! 

Kohalolijaks registreerus 74 Riigikogu liiget, puudub 27. 

Nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Seda soovi ei ole. 

Head kolleegid, saame minna tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 464 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt rahandusministri Jürgen Ligi. Ja enne kui minister saabub, annan teada, et ettekandeks on aega kuni 20 minutit, küsimusi võib esitada kuni kaks mõlemale ettekandjale – on ka komisjonipoolne ettekanne – ja läbirääkimised on avatud fraktsioonidele, võimalus neil osaleda on ka ministril.

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Selle seaduseelnõu mõte on muuta II ja III sambasse raha paigutamine mugavamaks ja tõhusamaks. Muidugi oleks meil siis vähem inimesi, kes on pensionieas rahaliselt kehvasti kindlustatud, pensionivarad kasvaksid ja kasvaks ka pikaajaliste investeeringute maht majanduses. (Juhataja helistab kella. Saalis on suur sumin.) 

Selle eelnõuga tehakse lihtsustusi kõigepealt II samba [vara] pärijatele, siis täpsustatakse pensioni investeerimiskonto sulgemise tingimusi ja lisatakse III samba kindlustuslepingute puhul osalise vahetamise võimalus. Üldiselt seni pärijad eelistavad päritud pensionisambast raha väljavõtmist, aga kasvama on hakanud ka päritud osakute või pensioni investeerimiskonto raha jätmine pärija enda II sambasse. Praktikas ei pruugi pärandaja pensionifond olla sama mis pärijal või on neist üks üldse pensioni investeerimiskonto kasutaja. Avaldusel, kus pärija määrab, kas ja kui, siis millise summa ta soovib välja võtta ning mida ta soovib oma II sambasse jätta, võib pärija edaspidi märkida, kas ta soovib päritud summa laekumist just enda pensionifondi või pensioni investeerimiskontole. Vahetamise avaldust siis eraldi esitada enam vaja ei ole. 

Ka II samba [garantiiperioodiga] pensionilepingu soodustatud isikutele annab eelnõu võimaluse viia pärast kindlustusvõtja surma lepingust väljamaksmisele kuuluva summa oma pensionifondi või pensioni investeerimiskontole edasi. Kui pensioni investeerimiskontot kasutanud isik soovib selle konto sulgeda, tuleb tal investeeringutest väljuda. Kui mõni väärtpaber on osutunud võõrandamiskõlbmatuks, näiteks on börs selle väärtpaberiga kauplemise lõpetanud või emitent läinud pankrotti, siis seda teha ei saa. Selle olukorra lahendamiseks lubab eelnõu sellise väärtpaberi tavalisele väärtpaberikontole ümber registreerida. 

III sambas on osaline vahetamine seni võimalik vaid pensionifondis raha kogudes. Kindlustuslepingu puhul on vahetamine alati eeldanud lepingu ülesütlemist. See eelnõu näeb ette võimaluse lepingut muuta, et ka siin oleks võimalus kanda osa kogutud rahast pensionifondi või teise kindlustuslepingusse. 

Lisaks on eelnõus mõned muudatused, mis on tingitud Euroopa Liidu õigusaktide rakendamisest. Neist sisulisemad puudutavad finantssektori jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määruse kohaldamist II samba pensionifondidele ja üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) pakkujate väärteokaristuste piirmäärade tõstmist määruses ette nähtud tasemele. Tänan!

Suur tänu! On üks küsimus, kaks juba. Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Aitäh sisuka ettekande eest ministrile! Ma küsin, et siin on nüüd eelnõu kohta on palju ettepanekuid tehtud ja ainult ühte ettepanekut on arvestatud. Oskad sa kommenteerida, kas ülejäänud ettepanekud olid halvad? Ma tean, et mõned ei ole selle seadusega kooskõlas. Ja kas pangad on ka selle eelnõuga nõus?

Kui need ettepanekud teil käepärast on, siis te saate seda kontrollida. Üldiselt on ikkagi püütud neid [pakutud] muudatusi sisuliselt läbi vaadata. Kui teil on [küsimus] konkreetse muudatuse kohta, siis ma võin ka põhjenduse ette lugeda. Aga ettepanekuid arvestatakse võimalikult palju. Siin küll ei ole mõni muudatusettepanek eelnõuga seotud ja üks [eelnõus tehtud] muudatus on [ettepaneku alusel] välja jäetud ja võetud täiendavalt analüüsida. Ja nõnda edasi.

Rain Epler, palun! 

Aitäh, härra istungi juhataja! Härra minister! Pensionikeskus on toonud välja, et enamik inimesi teeb otsuse, kas võtta pärand välja rahas või lasta osakud üle kanda. [Keskuse arvates] tekitab see liigset halduskoormust ja arendusvajadust, kui lubada inimestel [pärandit] nii-öelda jupitada, nii et ühe päritava fondi piires saad teha otsuseid, mis osa [võtad välja rahas], mis osa osakutes ja nii edasi. Pensionikeskus ütleb, et praktikas inimestel selliseid soove kuigi palju ei ole. Miks ikkagi ministeerium on otsustanud selle arvestamata jätta ja seda paindlikkust, mida inimesed selle pärandiga teha saavad, hästi suurel määral lisada?

Millisest muudatusest te räägite? Sellist arutelu ... Üldiselt komisjonis keegi huvi ei tundnud selle vastu. Mul on kogu see ajalugu muidugi paberil olemas, kui ma nüüd otsiksin seda ... (Lehitseb pabereid.) Ma ei usu, et see üldhuvitav teema üldse on. Praktilistel kaalutlustel, oleks vastus, aga täht-tähelt ma seda kohta nüüd küll ei leia, millele te viitate. (Lehitseb materjale.) Kindlustusseltside liit, pangaliit on siin teinud ... Aa, Pensionikeskus. No ma loen teile selle põhjenduse ette. Jõuate üles kirjutada? Jõuate üles kirjutada, ma räägin aeglaselt. 

"Mõistame muret tehnilise keerukuse üle, kuid peame II samba puhul siiski oluliseks, et võimalikult palju sambasse kogutud rahast sambas püsiks ja pensionide maksmiseks kasutusse läheks. II samba vara pärimisel on alati olnud pärija valik, kas võtta see kogu ulatuses või osaliselt enda II sambasse või kogu ulatuses või osaliselt rahaks teha. Olukord, kus pärimisel tehakse rahaks vaid osa päritud II samba varast ja osa võetakse pärija II sambasse, on olemuslikult eelistatum sellest, kui rahas võetakse välja kogu päritud II samba vara." Ja nii edasi. 

Tegelikult ongi üks selle II samba lammutamise veider punkt see, et ka ilma pärimata inimene saab kas kõik või mitte midagi. Ja kümme aastat, kui ta on osa raha kasutusele võtnud, kümme aastat ei saa sinna uuesti juurde maksta.

Head kolleegid! Ma tuletan meelde, et tegemist on esimese lugemisega ja muudatusettepanekute esitamise aeg ja koht alles tuleb. Jutt on ilmselt märkustest, ettepanekutest kooskõlastusringil, mis Vabariigi Valitsus tegi nende arvesse võtmise või mitte arvesse võtmise kohta. 

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja, minister! Ma küsiksin selliselt: kas on võimalik pärijal ka sammaste vahel seda raha liigutada, nii et kui pärid II samba [vara], siis tõstad selle enda III sambasse? Ja vastupidi: et kui pärid III samba [vara], siis tõstad selle enda II sambasse? Muidu on nii, et võid raha välja võtta ja siis paned selle oma III sambasse, aga kas sellist tehniliselt otse liigutamist ei ole mõistlik teha, et saab kohe viia oma III sambasse üle, et ei tekiks lisabürokraatiat?

Aitäh! No tehniliselt on võimalik II sambast raha välja võtta ja III-sse panna küll. Mida te mõtlete selle otse panemise all? Lihtsalt pärimisel kehtivad maksustamise reeglid. Päris maksuvabalt raha liigutada saab teatud vanusest alates või teatud annuiteedi puhul. Üldiselt kehtib [kord], et kui on pensionisambasse maksusoodustusega sissemakse toimunud, siis selle väljavõtmine sõltub väljavõtja isikust ja ajast.

Leo Kunnas, palun!

Hea istungi juhataja! Hea minister! Mul on küsimus eelnõu § 2 kohta, mis puudutab investeerimisfondide seaduse muutmist. Siin on mitu punkti, mis käsitlevad väärismetallidesse investeerimist. Kas te saaksite selgitada, mis siin siis täpselt nüüd muutub?

Oh ... Mis punkti te mõtlete? Te ütlete, et on palju punkte ... Üldiselt on lubatud väärismetallidesse pensionifondidel investeerida, aga sellel üleeuroopalisel pensionitootel on see piirang ees, et ei tohi.

Martin Helme, palun!

Aitäh! Meie omal ajal tegime II samba raha vabaks ja elu läks paremaks. Ja siis tuli liberaalne režiim ja keeras Eesti majanduse nii totaalselt tuksi, et me oleme IMF-i hinnangul maailma kõige sügavamas, pikemas ja kestvamas majanduslanguses. Lugesin hiljuti – võid ümber lükata, kui see on libauudis –, et sul pidi elu nii vaeseks olema läinud, et sööd konserve. Ma mõtlen, et ministri palk on üle 7000 euro ja kui juba sul on elu nii vaeseks läinud, mida see tavaline inimene siis sööma peab. Muru või heina või mida?

Ministri palk on väiksem kui Riigikogu fraktsiooni esimehe palk, kui ei ole see teada. Aga ta on piisav, et endale süüa osta. See ei tähenda, et ta peab tegema isiklikult rumalaid otsuseid. See eelnõu, millest me räägime, tegelikult ei käsitle konservidesse raha paigutamist, aga mina seda teinud olen: olen ostnud odaval ajal ja söön, kui kiire on, ajal, kui on energiakriis ja sõja mõjud on hindadesse jõudnud. Ja ma olen sellega rahul. Aga mis see teie asi on?

Aitäh! Martin Helme, palun!

No saadik küsib, sellepärast ongi minu asi. Minu asi on kõik, mis siin riigis toimub. Mul on valijad, keda ma esindan. Aga ma ei saanud vastust, mis nõu sa annad inimestele. Okei, fraktsiooni juhil ja ministril on korralik palk – ongi korralik palk! – ja mina majandan nii, et ma ei pea konserve sööma. Sina majandad nii, et pead konserve sööma. Aga mida teeb tavaline inimene oma miinimumpalgaga? Mida tema sööb?

Aitäh! Tavaline inimene sööb tavalisi asju ja mina söön ka tavalisi asju. Mitte midagi ebatavalist ei ole selles.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Meil siin tekkis üks küsimus selle seaduseelnõu kohta. Kuidas selle pärandiga on: kui II pensionisamba [vara] päranduseks saad, kas seda on võimalik kanda ka enda III sambasse või peab kindlasti kandma II sambasse?

Aitäh! See küsimus juba kõlas. Pensioni II ja III samba vahelist raha liigutamist see eelnõu tegelikult minu arust ei käsitle. Aga kui te tahate seda arutada, siis kahel sambal on üksjagu tehnilisi erinevusi ja see on iseenesest kaalumist väärt küsimus. Aga teie erakond võitleb ju ikka selle eest, et pensionisambas üldse raha ei oleks.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Tänud, härra minister! Juhtivkomisjoni seisukohti ja otsuseid palun Riigikogu kõnetooli tutvustama rahanduskomisjoni liikme, hea kolleegi Priit Lombi.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas selle eelnõu esimese lugemise ettevalmistamist 9. septembri istungil. Selle arutelu juurde olime külalistena kutsunud rahandusminister Jürgen Ligi ja Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõuniku Kertu Fedotovi. 

Arutelu käik. Minister andis ülevaate, nagu ka täna, eelnõus pakutavatest muudatustest, sellest, mis juhtuma hakkab. Ausalt öeldes pean tunnistama, et nii detailseid küsimusi, nagu täna küsiti, komisjonis ei tõstatunud. Loodan, et komisjoni liikmed toovad need murekohad teise lugemise eel ka komisjoni ruumi. 

Aga küsiti üleeuroopalise personaalse pensionitootega seotud pensionivarade pakkujate kohta, et kas need on Eestis tekkinud. Saime infot, et selliseid pakkujaid Eestis ei tegutse, Euroopa Liidus tervikuna on paar sellist pakkujat olemas. Oli ka küsimus pensionifondi osakute pärijatele ülekandmise kohta, küll mitte [selle nurga alt], nagu siin hetk tagasi ministrilt küsiti. Vastuseks öeldi, et senise mitme avalduse alusel peaksid tulevikus, peale seadusemuudatust osakud liikuma ühe avalduse alusel, ei pea rohkem bürokraatiaga tegelema. Kolleeg Aivar Kokk küsis, kas pensioniosakud võivad jääda ka samasse fondi, ja saime kinnitust, et selles osas ei juhtu mitte midagi. 

Nii, sealt edasi komisjoni esimees tegi ettepanekud ja komisjon langetas kolm konsensuslikku otsust. Kõigepealt, võtta eelnõu täiskogu päevakorda 25. septembril, aga Riigikogu juhatus suunas eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks. Veel otsustati teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja Priit Lomp. Nagu öeldud, see oli samuti konsensuslik otsus. Selline oli arutelu ja juba ma näen küsimust.

On küsimusi. Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Hea ettekandja! Minister on tunduvalt eakam inimene kui sina ja võib-olla ta sellepärast ei mäleta täpselt ei arutelu komisjonis ega ka seda, [kas oli jutuks] niinimetatud liigne paindlikkus [uue võimaluse loomiseks], mille vastu tegelikult inimesed huvi ei tunne ja millele ka tagasisides tähelepanu juhiti. Kas sina mäletad, kas komisjonis oli mingi arutelu selle üle, kas see muudatus on mõistlik, või seda arutelu ei olnud? Aga kindlasti sina noore tööka inimesena oled selle tagasiside põhjalikult läbi töötanud. Kui sa saad isiklikku arvamust avaldada, kas seda paindlikkust, mille puhul saab pärandit nii-öelda tüki kaupa [üle võtta], osa rahas, osa kanda ühte kohta, osa mujale – kas seda on mõistlik nii paindlikuks ajada?

Aitäh! Nagu ma sissejuhatuses ütlesin, tegelikult nii detaili arutelu komisjonis ei läinud. Ma usun, et ma andsin väga ammendava ülevaate komisjoni arutelu sisust. Aga ma lugesin ka seda ettepanekute tabelit. Ja tegelikult ma usun, et see lahendus sellisena on mõistlik, et on võimalik [pärandatud vara] endale üle kanda kahel viisil: võtta osa välja ja osa kanda pensionifondi üle. Vastasel juhul tekitaks me olukorra, et kui inimesel oleks huvi kasutusse võtta pool summast, siis selleks, et saada seda teha, peaks ta tegelikult kõik välja võtma. Mis tähendab, et kogusumma maksustatakse. Ja siis alles tagantjärgi saab ta selle üle jääva osa suunata oma fondi, III sambasse näiteks. Mulle tundub selles mõttes see lahendus mõistlik, et on paindlikkust juurde loodud.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu [464] esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 8. oktoober kell 17.15.

Oleme esimese päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.

Saame minna teise punkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 462 esimene lugemine. Palun taas ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt rahandusministri Jürgen Ligi.

Austatud Riigikogu! Austatud juhataja! Selle eelnõu eesmärk on lihtsustada väikeettevõtjate tegutsemist teistes Euroopa [Liidu] liikmesriikides. See on seotud ka Euroopa [Liidu] direktiiviga, mis jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril ja mille eesmärk on seesama. 

Nüüd muudatustest. Kehtiv kord näeb ette, et kui ühe liikmesriigi ettevõtjal tekib käive teises liikmesriigis, peab ta seal teises liikmesriigis kohe hakkama ka käibemaksu maksma. See on väikeettevõtjatele koormav, sest nende käive on väike, aga selleks, et ennast arvele võtta, tuleb omada ka mingisugust juriidilist keha teises riigis. Väiksele on see koormavam. 

Muudatus parandab seda olukorda ja näeb ette, et ettevõtja ei pea ennast enam teises liikmesriigis registreerima käibemaksukohustuslasena, juhul kui on täidetud kaks tingimust. Esiteks ei tohi ettevõtja kalendriaasta käive selles liikmesriigis ületada seal kehtestatud käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäära ja teiseks, ettevõtte kogukäive ühenduses ei tohi ületada 100 000 eurot kalendriaastas. Teises liikmesriigis käibe tekkimisel maksuvabastuse rakendamiseks kehtestatakse väikeettevõtete erikord. Ühtlasi muudetakse maksukorralduse seadust, et laiendada maksuhalduri pädevust teha järelevalvet ettevõtete erikorra rakendajate aruandekohustuse täitmise üle. 

Lisaks muudetakse maksustamisest kõrvalehoidmise vältimise eesmärgil ehitise maksustamist. Selleks maksustatakse ehitise esmakordne müük esimese kasutusaasta jooksul. Muudetakse ka põhivara soetamisel maha arvatud sisendkäibemaksu korrigeerimise korda, et vähendada sisendkäibemaksu mahaarvamist olukordades, kus maksukohustuslasel selleks tegelikult õigust pole. Ja alates 2026. aasta 1. jaanuarist asendatakse vormipõhine käibemaksudeklaratsiooni andmete esitamine andmepõhisega. Selle eesmärk on maksukohustuse täitmist lihtsustada ja kaasajastada. Tänan!

Aitäh! On küsimuste aeg. Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Härra minister! Räägime käibemaksuseaduse muudatustest. Täna ütleb seal § 16, mis räägib maksuvabast käibest, [lõikes 2], et käibemaksuga ei maksustata järgmiste kaupade ja teenuste käivet, ja selle punktis 3 on kirjas "kinnisasi või selle osa", ja seal on eritingimused. "Maksuvabastust ei kohaldata kinnisasjale, mille oluline osa on ehitis ehitusseadustiku tähenduses või ehitise osa ja mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa esmast kasutuselevõttu [---]." Ja nüüd te muudate seda ja panete kirja "esmast kasutuselevõttu või esmakordselt ühe aasta jooksul pärast esmast kasutuselevõttu", mis on päris oluline muudatus selles, kuidas käibemaksu mahaarvamist seni on seaduse järgi saanud teha. Mis selle muudatuse peamine põhjus on või mis selle taust on?

Peamine põhjus on soov vältida maksust kõrvalehiilimist. Kui praegu maksustatakse uusehitisi üksnes enne nende kasutuselevõttu, siis on võimalik maksustamisest kõrvale hoida, võttes ehitise enne võõrandamist lühiajaliselt või näilikult kasutusele. Selleks maksustataksegi uue korra kohaselt ehitis, kui see müüakse esmakordselt esimese kalendriaasta jooksul. Statistiliselt see katab enamiku nendest maksupettustest, mida püütakse ehitisega toimetades korda saata praktikas.

Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Samal teemal on küsimus sisendkäibemaksu kohta. Sa oma ettekandes ütlesid, et selle muudatuse eesmärk, et nüüd see mahaarvestamine läheb kümne aasta peale, on see, et sisendkäibemaksu ei arvestaks maha need, kellel selleks õigust ei ole. Kas sa oskad öelda, kuidas need, kellel selleks õigust ei ole, on seda seni teinud või tegemas? Oskad sa seda skeemi omalt poolt kirjeldada, et ma saaksin natuke targemaks?

Kõigepealt, sisendkäibemaksu arvestamise korda ei muudeta, see on ikkagi samamoodi pikaajaline. Aga maksupettusi ma ei [saa kirjeldada], selle koha pealt ma juhiseid ei hakka andma. Kinnitan, et esimese aasta jooksul neid teha püütakse, just näiliselt ehitisi kasutusele võtta, et vältida maksu.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Härra minister! Ma jätkan sealt, kus eelmine küsimus pooleli jäi. Esiteks, te ütlesite, et [muudatus] aitab vähendada maksupettusi. Kas seal taga on mingi statistika, et neid on palju? Vastasel korral see kõlab kuidagi sellise, ma ütleksin, ettevõtjate suhtes vaenuliku või negatiivse seisukohana, justkui Eestis tegeldakse suurel hulgal maksupettustega. Muidu uudised räägivad sellest, et eestlased on üldiselt maksukuulekad. Ja teine küsimus on see. Kui te tutvustasite eelnõu, siis te rääkisite eesmärgist teha väikeettevõtjate erikord ja aidata neil Euroopa Liidus lihtsamini teatud tehinguid teha ja nii edasi. Aga te isegi ei maininud päris olulisi muudatusi selle sisendkäibemaksu mahaarvamises. Miks selline varjamine?

Aitäh! Vaenulikult ja pahatahtlikult kõlavad teie küsimused. See, mis te enne ütlesite, on ebaväärikas. Te peaksite minu ees vabandama. Ma ei tulnud siia teie solvanguid kuulama. Aga ettevõtjate ausa maksukäitumise tagamine ei ole kuidagi nende suhtes vaenulik. Vastupidi, see tagab ausama konkurentsi nende vahel.

Andrei Korobeinik, palun! 

Hea Jürgen! Sa oled oma ettekannet paberi pealt lugenud ja mingi viis minutit tagasi sa ütlesid, et sisendkäibemaksu mahaarvestamise reeglid tegelikult muutuvad. Ja sul on õigus või õigemini sellel ametnikul on õigus, kes selle kirjutas. Aga sa vastasid meie küsimusele, et midagi ei muutu. Reaalsus on see, et see seadus muudab sisendkäibemaksu mahaarvestamise printsiipi: nüüd on selleks kümme aastat ehk [aastas] ühe kümnendiku võrra saab seda teha. Kui sa võtad seal ühe lehekülje tagasi, siis sa näed seda teksti, mille sa ise ette lugesid. Nii et ma küsin veel kord üle, mis on selle muudatuse põhjus. Ja see muudatus on selles seadus[eelnõus] täiesti olemas, erinevalt sellest, mis mulje sulle jäi. Ma ikkagi tahan oma küsimusele vastust saada.

Teie küsimus oli grammatiliselt kohmakas ja te rääkisite sellest viiest või kümnest aastast. Ja siin muutusi ei ole. Aga see, mis puudutab muudatust, see puudutab seda, et mahaarvestamine muutub sõltuvalt ehitise tegelikust kasutamisest. Need on kaks eri punkti, te panite need kokku.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma küsiksin selliselt. Miks ei mindud seda teed, et käibemaksukohustuse määra üldse tõsta? Eestis see on 40 000 euro peal, ehk tuleks tõsta seda piirmäära? Ühenduses tervikuna on see 100 000 eurot, [üle selle] ei tohi käivet tekkida. Samas tuleb jälgida, et sul ei läheks käive üle [konkreetse] riigi käibemaksukohustuslasena registreerimise määra. Kas ei oleks olnud lihtsam muuta Eesti käibemaksukohustuslasena registreerimise määra, nii nagu kunagi on ettepanek tehtud?

Aitäh! Eks riik tahab oma maksutulu ju saada ja tagada ettevõtjate võrdse kohtlemise. Seda opereerimist maksukohustuse ja mittemaksukohustuse vahel püüaksime minimeerida.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Äkki sa selgitad natukene selle uuesti lahti? Naaberriigis võib teha kuni 100 000-lise käibe ja nii, nagu siin kirjas on, peab vaatama, kas sul seal on käibemaksukohustus või mitte. Aga kas ma võin siis teha kõigis 27 Euroopa [Liidu] riigis sama lükke ja saada, ütleme, miljoni ulatuses käivet ilma, et ma käibemaksu maksaks?

Aitäh! Me selgitasime seda komisjonis üsna pikalt. Ma usun, et te tegelikult saite aru küll. Ma ka oma ettekandes nimetasin, et tegemist on ühendusesisese kogukäibe piiriga 100 000 [eurot], mitte igas riigis eraldi 100 000. Igas riigis eraldi on käibemaksukohustuse ülempiir ja see on teine tingimus, mida tuleb selle soodustuse puhul arvesse võtta, et see rakenduks.

Suur tänu, härra minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Rain Epler, küsimus istungi juhatajale. Palun!

Mul on tegelikult protest. Riigikogu istungit juhatav esimees või aseesimees peaks siin korda hoidma. Selles mõttes, et enne, kui mina küsimuse küsisin, siis te siin osundasite, rääkisite, et muudatusettepanekute tähtaeg on käes, ja midagi leidsite sealt, ma ei tea, väikese sõnalise eksimuse minu küsimusest. Aga nüüd, kui mina küsisin härra ministri käest, miks ta seaduse eesmärki tutvustades rääkis ainult väikeettevõtete erikorrast, aga olulise muudatuse käibemaksuseaduse erisuses jättis puudutamata, siis ma sain vastuseks midagi sellist, et mu küsimus oli solvav ja ma peaksin tema käest vabandust paluma. Tegelikult ma küsisin täpselt selle kohta, mis meil siin saalis toimus. Teiseks, minister, vastates kolleeg Korobeinikule, ütles, et küsimus oli grammatiliselt kohmakas ja nii edasi. Minu arust sellisel hetkel oleks paslik ministrile meelde tuletada, et ta tegeleks küsimustele vastamisega, mitte saadikute kallal tänitamisega.

Hea kolleeg! Istungi juhataja ei kipu väga sekkuma ei küsijate küsimuse sisusse ega kohasusse ega ka ettekandja vastustesse küsimustele. Seda on väga raske hinnata. Ma arvan, et te keegi ei oota seda, et ma hakkan subjektiivselt igaühe seisukohta üle hindama ja midagi arvama. On üks märkus: kui ettekandja, sõnavõtja või küsija kasutab ebakohaseid väljendeid, siis see on see koht, kus eeldatakse, oodatakse istungi juhataja sekkumist. Kollane raamat seda ütleb. Ütleme, antud juhul ma ühelt ega teiselt poolt seda ise ei tõdenud. 

Aga nüüd, head kolleegid, palun Riigikogu kõnetooli juhtivkomisjoni nimel ettekandeks rahanduskomisjoni liikme Mart Võrklaeva.

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Antud eelnõu rahanduskomisjon arutas 9. septembril. Kutsutud olid rahandusminister Jürgen Ligi ja [ministeeriumi] maksu- ja tollipoliitika osakonna peaspetsialist Aet Külasalu. Minister tegi eelnõu sisust ülevaate, nii nagu me täna ka kuulsime. Seda uuesti üle ei hakkaks kordama. Oli ka arutelu, kus komisjoni liige Aivar Kokk palus täpsustada, kuidas toimub edaspidi maksustamine korterite müügi puhul. Aet Külasalu selgitas, et praegu on kinnisasja käive maksuvaba. Uued kinnisasjad on maksustatud enne kasutuselevõttu ja ka enne kinnisasja kasutuselevõttu toimuv võõrandamine maksustatakse. Uutel ehitistel tehakse käibemaksu mahaarvestamine ehituse käigus. Kui võõrandamine toimub enne kasutuselevõttu, siis saab esimene omanik kinnisasja käibemaksuga. Praktikas on hakanud levima ka skeemid, kus on hakatud uusehitisi andma enne võõrandamist kasutusse, näiteks andma üürile, sest kasutusse andmise järel toimuva võõrandamise korral ehitist käibemaksuga ei maksustata. 

Aivar Kokk uuris ka lisaks, kas käibemaksu arvestust puudutavad muudatused kinnisvara puhul mõjutavad ka juba olemasolevaid hooneid. Ta sai vastuseks, et muudatus hakkab kehtima 2026. aasta 1. jaanuarist. Tagasiulatuvalt muudatused ei mõju. Kasutusel olnud, aga võõrandamata uusehitise müük on alates 2026. aasta 1. jaanuarist maksustatud. 

Marek Reinaas uuris käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäära kohta. Ettevõtte käive Euroopa Liidu liikmesriikides peab jääma alla 100 000 euro aastas, siis ei pea ettevõtja ennast käibemaksukohustuslasena registreerima. [Marek Reinaas küsis], kust selline summa on tulnud ja kas selle summa hulka arvatakse ka Eestis tekkinud käive. Aet Külasalu selgitas, et 100 000 eurot aastas on oluline [piir] isiku jaoks, kes tahab maksuvabastust kasutada väljaspool Eestit. Kui ollakse ainult Eestis maksuvaba piirmäära alune isik, siis 100 000 euro piir Eestis maksuvabastuse rakendamisel asjasse ei puutu. Piirmäära arvestus väikeettevõtjate puhul puudutab teistes riikides tegutsemist. Kui soovitakse kasutada maksuvabastust mujal Euroopa Liidu liikmesriigis, siis ei tohi käive olla üle 100 000 euro. 

Annely Akkermann soovis täpsustust, et kui Eestis on maksuvaba käibe piir praegu 40 000 eurot, siis kas Eesti ettevõtte käive jääb Eestis käibemaksuvabaks, kui väikeettevõtja müüb näiteks Soomes 60 000 euro eest ja Eestis näiteks 39 000 euro eest. Aet Külasalu kinnitas, et käive jääb sellisel juhul Eestis maksuvabaks, kuid näiteks Soomes peab ta end sellisel juhul registreerima maksukohustuslasena ja täitma seal käibemaksukohustuslasele kehtestatud reegleid. Minister täpsustas, et Soomes tekkinud käive on vaja registreerida Soomes ja Eesti oma Eestis. 

Annely Akkermann uuris lisaks, kas Soomes tegutseval Eesti ettevõttel on vaja seal enda tegevus täiendavalt registreerida ja deklareerida, ei piisa vaid siin registreerimisest ja deklareerimisest. Minister selgitas, et Soomes ei pea ennast registreerima käibemaksukohustuslasena, kui on täidetud vajalikud tingimused ehk ei ületata käibemaksukohustuse piiri. Ja teiseks peab kogukäive Euroopa Liidus jääma alla 100 000 euro. 

Andrei Korobeinik küsis, kuidas toimub maksustamine veebipoodide puhul. Aet Külasalu vastas, et veebipoodide puhul on piir 10 000 eurot. Andrei Korobeinik uuris lisaks, kas uue kinnisvara müük on käibemaksuga maksustatud, kui seda teostab firma. Firma maksab ostes käibemaksu ära, aga kui kinnisvara müüakse edasi, siis käibemaksu müügiarvele enam ei lisata. Aet Külasalu vastas, et enne kasutuselevõttu võib kinnisasja osta ja müüa käibemaksuga. 

Ja Andrei Korobeinik küsis veel, et mis on muudatuse täpsem eesmärk. Aet Külasalu selgitas, et praegu tehakse näilisi tehinguid uute kinnisasjadega, kuna enne kasutuselevõttu on kinnisasja müük maksustatud ja pärast kasutuselevõttu on see maksuvaba. Sellest oli täna juba ka siin saalis juttu. 

Aivar Kokk märkis, et ehk peaks muutma paragrahvi, mille kohaselt ettevõtlustulu maksumäär on 20%. Kas sinna ei peaks kirjutama, mitu protsenti see järgnevatel aastatel on? Minister selgitas, et [ettevõtlustulu maksu] puhul on jäädud endise määra juurde.

Ja komisjonis tehti järgmised otsused: võtta eelnõu täiskogu päevakorda 25. septembril ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada; määrata juhtivkomisjoni esindajaks mind ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva. Ehk kui esimene lugemine lõpetatakse 24. septembril, siis saabub tähtaeg 8. oktoobril kell 17.15. Aitäh!

Suur tänu! Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud komisjoni esindaja! Siin räägitakse põhivarast ja on keskendutud põhiliselt kinnisvarale. Kas komisjonis oli juttu näiteks ka maast, et kui maa ostmine käib. Siin [on jutt] käibemaksuga maksustatud käibe tekkimisest. Ütleme, maa ostmisel põllumajanduses see maa ostetaksegi käibe tekitamiseks. Kas seal on mingeid erisusi tulemas või see puudutab ainult kinnisvara?

Aitäh! Komisjonis seda küsimust ei puudutatud, aga eelnõu puudutab ikkagi ainult kinnisvara. See problemaatika tekibki siis, kui on rajatud hoone ja tekib küsimus, kas seda on võimalik müüa nii, et hinnal on käibemaks juures, või mitte. Seda see reguleerib, see ei puuduta maid.

Rohkem teile küsimusi ei ole. Suur tänu, hea kolleeg! Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 462 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 8. oktoober kell 17.15. Oleme ka teise päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. 

Ja oleme jõudnud kolmanda punkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 463. Taas kord palun kõnetooli auväärt rahandusministri Jürgen Ligi.

Aitäh, austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Ma kasutan kõigepealt juhust ja selgitan, miks Rain Epleri käitumine oli ebaväärikas. Riigikogu liige ei tohiks järeldada esineja vaimseid võimeid tulenevalt tema soost, vanusest, soengust, kehakaalust või pikkusest. Selliseid asju ei peaks põimima küsimuse sisse, see on solvav. Sellele ma juhtisin tähelepanu. Ta püüdis jutu viia oma teisele küsimusele. 

Nii, selle eelnõu eesmärk. Selle eelnõuga [tahetakse] muuta seadust põhiliselt kolmes punktis. Kõigepealt, esimene muudatus puudutab füüsilist isikut, kes kasutab ettevõtluskontot äriühingule teenuse osutamiseks. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb äriühingul tasuda ettevõtluskontole kantud teenustasult tulumaksu. See kohustus asendatakse kohustusega tasuda 50%-lt teenustasu summalt sotsiaalmaksu. 

Teiseks, praegu kehtib aastas kuni 25 000 eurot kontole kantud summa puhul maksumäär 20% ja vahemikus 25 000 – 40 000 eurot maksumäär 40%. Aga vahepeal on inimeste tulud kasvanud ja need piirid ei ole enam päris proportsionaalsed, kui võrrelda varasema olukorraga. Ja kui me selle tõttu tõstaksime neid piire proportsionaalselt, siis see 25 000 piir tõuseks üle 40 000. Seetõttu see kõrgem määr üldse praegu kaotatakse. See on, tuletan meelde, ka käibemaksukohustuse piirmäär ja sellega kogu maksukohustus muutub, kui see piir ületatakse. 

Ja kolmandaks muutuvad maksu jagamise reeglid ja maksumäär, kui seadus[muudatus] vastu võetakse. See on seotud pensioni II sambaga. Selle seaduse vastuvõtmisel oli II sammas kohustuslik, nüüd ta seda enam pole. Lisaks saab inimene alates 2024. aastast valida, kas ta soovib ise panustada 2%, 4% või 6%. Seni sisaldub kogumispensioni makse tinglikult ka 20%-lises maksumääras, edaspidi suurendavad kõik vabatahtlikud maksed [ettevõtlus]konto maksumäära. Seega II sambaga liitunud ettevõtluskonto kasutaja maksumäär on eelnõu vastuvõtmisel kas 22%, 24% või 26%, kuna see on nüüd vabatahtlik makse. Ja maksumäär sõltub sellest, millise kogumispensioni maksumäära on isik endale valinud. 

Muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2025. Aitäh!

Aitäh, härra minister! Teile on vähemalt üks küsimus. Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Selguse mõttes küsin maksumäärade kohta. Ma saan aru, et kõrgem maksumäär, see 40%, kaotatakse ära ja sõltumata ettevõtluskontole laekuvatest summadest jääb maksumääraks 20%.

Jah.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Ma küsisin seda ka komisjonis, aga ma vastust ei saanud, et kes tegelikult selle eelnõu on tellinud. Aga ma vaatan seda eelnõu ja vaatan Rahandusministeeriumi nimetatud arvu: praegusel hetkel on plaanitud, et järgmisel aastal omab ettevõtluskontot alla 200 inimese. Samas see toob eelarvesse 220 000 eurot miinust. See on nagu ... Miks me püüame seda ettevõtluskontot teha sama võrdseks, kui on osaühingul ehk 40 000? Me teame, et ettevõtluskonto tehti sellepärast, et neid tööampse inimesed saaksid ja saaksid omale haigekassa[kindlustuse], [maksaksid] sotsiaalmaksu, aga nüüd me tahame siia teha mingisuguse asja, millest keegi aru ei saa, ja neid, kes seda tarbivad, on ääretult vähe.

Aitäh! Ma eelküsijale [antud vastust] siiski täpsustan. Küllap ta seda vahet ka ise tajus, aga igaks juhuks ütlen, et see 20% on juhul, kui II sambasse ei tehta sissemakseid. Aga kui tehakse, siis on see 22, 24 või 26%. Mõte jäi üldjoontes samaks. 

See, kui palju neid ettevõtluskontosid on ... Ehk siis teine küsimus, kui palju neid täpselt on – ma ütlen, et mina ei olnud selle süsteemi looja. Selle süsteemi algatas Isamaa rahandusminister ja tema peaks olema selle tuline eestkõneleja. Mina arvan, et ka väike osa inimesi, kes ettevõtlusega siiski tegelevad, on väärt, et see süsteem nüüd, kui ta on loodud, lihtsalt ebaadekvaatseks ei muutuks. Lihtsurelikul on ju ettevõtlusega tegelemine sedapidi kindlasti lihtsam, kui ta ei suuda ise pidada raamatut ja kui ta käibed on väga väikesed. See on sihuke vastutulek. Ma ei usu, et need osaühingud selle tõttu kehvemas olukorras on, kui me ei tõsta seda määra väga kõrgeks. 

Ja need ongi väga erinevad majandamise vormid. Osaühingu eelis ettevõtja jaoks on see, et sealt saab kulusid maha arvestada. Selle konto perspektiiv kindlasti on aga piiratud, sest kui kulusid maha arvestada ei saa, siis on ettevõtlus piiratud rentaablusega.

Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Sa varasemalt siin vastasid, et kaob kõrgem maksumäär 40%, jääb ainult 20%. Samas, kui ma seda eelnõu lugesin, siis ma sain tekstist niimoodi aru, et siiski lisandub ka pool sotsiaalmaksu [määrast] ehk 16,5% juurde. Kuidas siis reaalne olukord on? Milline on [ettevõtlustulu maksu] määr mõne konkreetse näite puhul: näiteks kas inimene, kes teenib ettevõtluskontot kasutades 30 000 eurot, maksab siis 20% või maksab ikkagi lisaks ka poole sotsiaalmaksu määrast?

Aitäh! Siin te olete valesti aru saanud. Siin ei ole lisandumist, vaid tulumaksu 20%-ne määr asendub sotsiaalmaksukohustusega, mida rakendatakse 50% ulatuses. Tegelikult maksumäär efektiivselt pigem langeb, aga ettevõtja saab sotsiaalsed garantiid lisaks. 

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Äkki te, austatud minister, seda natuke selgitate? [Seletuskirja] leheküljel 24 on tabel 2 ja tabel 3. Tabel 2 näitab, et ettevõtluskontoga liitujaid on järgmisel aastal planeeritud 8540. Kui ma tabelit 3 vaatan, siis näen, et see inimeste arv 196. Tabel 2 näitab, et riigi [eelarve]positsioonile toob see [aastaks 2028] miinus 4,7 miljonit. Ma ikka veel küsin: kelle või mille jaoks seda praegu tehakse? Isamaa kohta tuleb alati öelda, et me tegime tõesti [piiri] 25 000 [euro] peale. Mis oligi mõistlik, sest kui tollal keegi turu peal müüs asju, ta tahtiski endale haigekassa[kindlustust] ja pensioni[arvestust]. Aga keegi ei ole kunagi arvanud, et ettevõtluskonto [omanik] peaks konkureerima osaühinguga. Äkki sa oskad neid kahte tabelit meile selgitada? Me otsime riigis võimalust miinust vähendada, aga siia on kirjutatud sisse lausa üle 4 miljoni miinust.

Aitäh! See vist ei olnud ... Mul jäi vist parandamata teie eelmine väide, ma libistasin sellest mööda, kui väike see konto kasutajate hulk on. (Saalist öeldakse midagi.) See, kus jutt oli mingist 160-st, see oli kõrgemas määras maksjate hulk, aga nende arv, kelle käive on kuni 25 000, on suurem. Aga eks ta ole mõeldud kergelt ettevõtluse soodustamiseks ja olukorra kohandamiseks. Need piirid iseenesest on ajast ja arust, ent sellised korrigeerimised võivad teinekord maksta.

Suur tänu, härra minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Palun juhtivkomisjoni ettekandeks ja otsuste tutvustamiseks Riigikogu kõnetooli taas hea kolleegi, endise rahandusministri Mart Võrklaeva.

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu 9. septembril ja Kairi Ani [Rahandusministeeriumist] andis ülevaate eelnõu sisust, mida me ka siin praegu ministri suust kuulsime.

Aivar Kokk leidis komisjonis, et tekib ebavõrdne olukord, kui [piiriks seatud] 40 000 eurot on sama mis osaühingul. Ta küsis, kas keegi on teinud arvutusi, mis vahe on osaühingul ja ettevõtluskontol, kumma puhul hakatakse rahaliselt võitma. Sotsiaalmaksu [puudutav] peaks olema selgelt lahti kirjutatud, [siis teaks], mis on muudatuse tegelik eesmärk. Minister selgitas, et reaalväärtuselt on 40 000 eurot võrdväärne varasema 25 000 euroga, ja lisas, et jääb kehtima käibemaksu piir 40 000 eurot. 

Aivar Kokk uuris, miks eelnõus ei ole lahti kirjutatud mõisted "sotsiaalmaks" ja "haigekassamaks". Kairi Ani vastas, et ettevõtluskonto skeem on tavapäratu ja keerulisem. Ettevõtluskonto puhul on üks maksumäär ehk siis 20% ja olenemata sellest, kas osutatakse äriühingule teenust või ostetakse turult kaupa, läheb jagamisele tulumaks, sotsiaalmaks ja teise pensionisamba osa. Äriühingu täiendav sotsiaalmaks tuleb tavapäraselt sotsiaalmaksuseaduse kaudu. Sotsiaalmaksu objekti lisatakse ettevõtluskonto kasutajatele makstud teenustasu. 

Aivar Kokk leidis, et ettevõtjatele tekib lisakoormus. Kairi Ani vastas, et tänapäeval on äriühingul täiendav tulumaks. Kui äriühing ostab teenust ettevõtluskeskkonnas, on täiendav kohustus esimesest eurost. Sotsiaalmaks tulumaksu asemel hakkab samuti olema esimesest eurost ehk selles vaates midagi võrreldes praeguse süsteemiga lisakoormuse vaates ei muutu. 

Aivar Kokk küsis, miks soodustatakse ettevõtluskontot. Kairi Ani vastas, et ettevõtluskontolt läheb alati maha vähemalt 20%. Soovitakse anda ettevõtluskonto kasutajale võimalus äriühingule teenust osutada. Aivar Kokk uuris, kust selline idee on tulnud. Minister selgitas, et 40 000 eurot [laekunud tasu] on käibemaksukohustuse [tekkimise piir], mis jääb kehtima. Nüüd on 25 000 euro reaalväärtus tõusnud üle 40 000 euro. Sellisel viisil on lihtsam ettevõtlust pidada. 

Ise selgitasin, et ettevõtluskonto kaudu tegutsedes makstakse maksud ära, kuid osaühingus saab tegutseda nii, et makse ei pea maksma. Ei saa väita, et riigi tulud sellest vähenevad. Ettevõtluskonto eeliseks on kohene maksude tasumine. 

Annely Akkermann tõdes, et ettevõtluskonto puhul tekib küsimus, kas tegemist on põhitööga ning kas soovitakse sisendkulusid maha arvestada. Kui juriidiline isik soovib osta teenust, siis maksab ta tulumaksu juurde, mis muudab efektiivse tulumaksu määra enam-vähem sama suureks, kui on töölepinguga töötades. Sel juhul ei teki juriidilistel isikutel soovi osta teenust ettevõtluskontoga palju soodsamalt. Aivar Kokk leidis, et nüüd viiakse ettevõtluskonto ja osaühingu käibemaksukohustuse tekkimise numbrid võrdsele tasemele. 

Annely Akkermann tõdes, et osaühingus on palju rohkem optimeerimise võimalusi. Ta küsis, mis on sotsiaalmaksu kalkulatsiooni taga. Kairi Ani vastas, et täpset kalkulatsiooni ei ole hetkel välja pakkuda. Stardipositsioon oli tänasel päeval tulumaksukohustus. Eesmärk oli, et töötajaid ei hakataks survestama, et nad ettevõtluskontot kasutaks. On tehtud võrdlus, kui palju peab ettevõtluskonto kasutaja maksma. Nüansse on palju ja inimene saab ise otsustada, milline on tema jaoks kõige sobivam variant. Ja siis komisjoni esimees palus, et komisjonile saadetaks arvutused, kuidas kellegi maksukoormus jaguneb selle muudatuse tulemusel – tulumaks versus sotsiaalmaks. Ja need on komisjonile ka saadetud. Aitäh!

Suur tänu, hea kolleeg! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 463 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 8. oktoober kell 17.15. Oleme ka kolmanda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. 

Jõuame neljanda punkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 468 esimene lugemine. Ja palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt kaitseministri Hanno Pevkuri.

Austatud aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Lubage mul tutvustada teile relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 468. Kui püüda see eelnõu ühe lausega kokku võtta, siis selle eelnõu eesmärk on Eesti kaitsetööstuse tugevdamine. Aga me teame, et me oleme viimasel ajal üsna palju tähelepanu pööranud sellele, et Eesti kaitsetööstust tugevdada, ja seetõttu tegelikult on selge, et Ukraina konfliktist tulenevalt me peame leidma ka viise ja võimalusi, kuidas Eesti enda kaitsetööstusvaldkonda paremini reguleerida ja anda ettevõtjatele rohkem võimalusi kaitsetööstust arendada. Ja eelnõu kohaselt muudetaksegi seetõttu relvaseadust, karistusseadustikku, kriminaalmenetluse seadustikku, lõhkematerjaliseadust, riigilõivuseadust, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust ning strateegilise kauba seadust.

Aga nüüd täpsemalt kiire ülevaade nendest muudatustest, mida me planeerime.

Esiteks, relvaseadus. Relvaseaduse muutmise esimene eesmärk on seotud kodakondsuse nõudega ja puudutab eelkõige neid välismaiseid ettevõtjaid, kes on Eesti ja Euroopa Liiduga sõbralikes suhetes. Ka nendel lubatakse panustada Eesti kaitsetööstusesse ja teha mitmekülgset rahvusvahelist koostööd. Nimelt, kehtiv regulatsioon lubab Eestis kaitsetööstusega tegeleda Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanikul, aga on selge, et on tegelikult väga palju teisi meie vastu sõbralikke riike, eelkõige Ukraina, kellega me sooviksime kaitsetööstust arendada. Seetõttu ongi meil ettepanek, et muudatuse tulemusena on sõjarelva ja moona käitlemiseks tegevusluba võimalik anda lisaks NATO ja Euroopa liikmesriikide kodanikele ka OECD riikidele kodanikele – need riigid teatavasti on näiteks ka Austraalia, Iisrael, Jaapan ja Korea – ja samamoodi lisavõimalusena ka nende riikide kodanikele, kellega Eesti on sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingu. Siin on kõige parem näide võib-olla Ukraina. 

Oleme ette näinud ka võimaluse, et erandkorras võib Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi ühisel nõusolekul anda tegevusloa ka nende riikide kodanikele, kes eelnevalt loetletud riikide hulka ei kuulu, kuid kelle panus Eesti kaitsetööstusesse võib olla oluline. Näitena ma tooksin siin Singapuri, kellega Eesti kaitsetööstus tihedat koostööd teeb. Ja loomulikult tuleb lähtuda sellest, et nende võimaluste puhul ei kao kusagile ära ettevõtete ja ettevõtjate kohta tehtav kontroll – see loomulikult jääb kehtima.

Teine muudatus on sõjarelvade ja moona puhul veoteenuse osutamise lihtsustamiseks. Kehtiv regulatsioon näeb ette seda, et mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis tegutsev veoettevõte peaks Eesti tegevusloa hankima, kui ta soovib Eestis vedu lõpuni viia. Hästi lihtne näide. Moon hakkab Hispaaniast liikuma, liigub läbi Euroopa ja Eestisse jõudes peaks sellel ettevõttel olema ka Eesti tegevusluba. Meie ettepanek on see, et me tunnustame teises Euroopa Liidu või NATO riigis väljaantud veoluba. See tundub igati mõistlik, aitab kaasa meie sõjalisele mobiilsusele ja on kindlasti eriti oluline kriisiolukorras, kui me peame moona kiiresti vedama. Ehk teisisõnu, siin on lihtne selgitus: aktsepteerime teiste Euroopa riikide välja antud tegevuslubasid.

Kolmandaks on ettepanek täpsustada taustakontrolli tegemist. Nimelt, kehtiva õiguse kohaselt tehakse taustakontroll kõikidele ettevõtte töötajatele ja alltöövõtjatele, ka nendele, kes ei puutu relvade või lahingumoonaga vahetult kokku. See on ilmselgelt ebamõistlik piirang, arvestades, et taustakontroll riivab ikkagi üsna tugevalt isikute põhiõigusi. Meie ettepanek on piirduda taustakontrolli tegemisega neile ettevõtte alltöövõtja ja talle teenuse osutaja töötajatele, kes puutuvad vahetult kokku sõjarelvade või laskemoona käitlemise või sellega seotud informatsiooniga. Sellest tulenevalt me oleme koos ekspertidega üle vaadanud ka need andmed, mida kontrollitakse, ja täpsustanud nende isikuandmete loetelu, mida kontrollitakse.

Neljas muudatus on natukene tehniline, me täpsustame mõisteid, aga see aitab kindlasti kaitsetööstusettevõtetel paremini aru saada, milleks siis luba on vaja ja milleks mitte. Ehk lühidalt, me eristame ära relvasüsteemi ja relvaplatvormi. Hästi lihtsa näitena märgin, et relvaplatvorm on see liikuv osa, millel veel relvasüsteemi peal ei ole. Kui tuua näide Eesti kaitsetööstusettevõttest, siis senimaani, kuni Milrem toodab sõidukit platvormina, see ei ole relvasüsteem. Nii on ka selge, millal sa pead relvakäitlemisloa hankima ja millal mitte. Elik me teeme ettevõtjatele selle asja selgemaks.

Viies muudatus käsitleb tervisekontrolli nõudeid. See eelkõige puudutab neid inimesi, kes peavad läbima relvaloa taotlemisel tervisekontrolli. Me lihtsustame ettevõtte töötajatel teatud tingimustel tervisekontrolli läbimist, et sellegagi vähendada ettevõtjate halduskoormust. Nii karistusseadustiku kui ka kriminaalmenetluse seadustiku puhul on muudatused pigem tehnilised ja seotud ka sellega, et kui inimesed soovivad relva, mille nad on leidnud või on see muul moel nende omandiks saanud, vabatahtlikult ära tuua, siis ei ole mõtet inimesi kuidagi karistada ja seda menetleda.

Kindlasti on oluline muudatus lõhkematerjaliseaduses, millega me samuti vähendame kõvasti bürokraatiat. Kui praegu tuleb võtta kaks eraldi luba – relvade tootmiseks ja lõhkeainete käitlemiseks –, siis nüüd me soovime need load ühildada. Ettevõtja saab taotleda ainult ühe loa, on üks loamenetlus. See võtab halduskoormust maha ja kindlasti bürokraatia väheneb kõvasti.

Riigilõivuseaduses on vaja teha üks muudatus seoses pädevustunnistusega. Pädevustunnistuse riigilõivu numbrid on eelnõus toodud, need on 130 eurot ja 65 eurot.

Viimased muudatused on riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses. Need puudutavad eelkõige seda, kuidas riigikaitselisi leiutisi ja uuringuid on võimalik salastada. On kindlasti oluline, et need innovaatilised lahendused, mis puudutavad otseselt riigi vajadusi, saavad piisavalt kaitstud.

Strateegilise kauba seaduses tuleb väike muudatus, mis puudutab Euroopa Kaitsefondi ja volitusnormi, see pigem on tehniline.

Need on need muudatused, mis me teile ette paneme. Me väga loodame, et need saavad kiiresti menetletud, sellepärast et kaitsetööstus ootab neid muudatusi pikisilmi. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Teile on ka küsimusi. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud minister! Väga oluline eelnõu. Ma tahaksin täpsustada võib-olla sellist õiguslikku aspekti. Ma mäletan, et viimased relvaseaduse muudatused jõustusid umbes aasta tagasi, kui me need eelmises koosseisus vastu võtsime. Need muudatused tulid Siseministeeriumilt. Ma mäletan, et need muudatused lisaks sellele, et võeti relvaload Venemaa ja Valgevene kodanikelt, puudutasid ka neid ettevõtteid, kes tegelevad sõjarelvade, relvasüsteemide, laskemoona ja lahingumoonaga. Siis kahjuks see muudatus tehti selliselt, et osanik võib olla Eesti või muu Euroopa Liidu riigi kodanik, ja läbi selle jäidki välja näiteks ukrainlased ja te samamoodi nimetasite muid riike, kellega meil on koostöö. Kas ma saan õigesti aru, et nüüd selle eelnõuga see viga parandatakse, lisatakse, eks ole, OECD riikide kodanikud, nii et me saame ikkagi koostööd teha nende riikidega?

Jah, aitäh! Täpselt nii see on. Me pidasime ettevõtjatega väga pikalt aru selle eelnõu koostamisel ja kirjutasime üles kõik kitsaskohad, mis praegu on. Selgelt on probleem, et Eesti ettevõtjad ei saa Ukrainaga koostööd teha, ei saa näiteks Singapuriga koostööd teha. See on ilmselgelt liiga piirav. Ma saan aru, et kui me mingi hetk veidi rohkem kui aasta tagasi need muudatused tegime, siis see toimus kiiresti ja mitte kõiki detaile arvestades kaitsetööstuse vaatest. Mida ma rõhutan veel selle eelnõu puhul, on see, et see keskendub ikkagi puhtalt kaitsevaldkonnale. Me ei tegele siin tsiviilrelvadega ja seetõttu on tehtav muudatus täpselt see, mida te märkisite. 

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Tõesti paistab, et on üks hea asi toodud meie ette. Kui sellega meie kaitsetööstus saab tuult tiibadesse juurde, siis teeb see ju ainult rõõmu. Aga te olete tõenäoliselt mingisuguse prognoosi või analüüsi ka teinud, kui suure boost'i see meie kaitsetööstusele annaks, kui me räägime näiteks mingisugustest käivetest või uutest turgudest või mahtude suurendamisest? Kas oskate selle kohta ka infot jagada?

No ma saan tugineda ettevõtjatega peetud läbirääkimistele. Nad ütlevad, et need kitsaskohad, mis meil praegu on, ilmselgelt pärsivad kaitsetööstuse arengut, nii investorite kaasamist kui ka igapäevast toimetamist. Pean silmas neidsamu bürokraatlikke piiranguid ja ülemääraseid kohustusi, näiteks kahe loataotluse menetlemist. See aeg, mis nendele kulub, on kindlasti probleem. Või siis relvasüsteem ja relvaplatvorm – on tekkinud vaidlusi, millele peab võtma tegevusloa, millele ei pea võtma. Minu hinnang on, et see on esimene samm nende tegevuste reas, mida me teeme. 

Relvaseadus koos nende muudatustega on nii-öelda üks pakett, mis kitsalt või, ütleme, spetsiifiliselt [reguleerib] kaitsetööstuse arengut nende pärssivate punktide kõrvaldamisega. [Eesmärk on] investorite kaasamine, bürokraatia vähendamine ja protsesside kiirendamine. Sellest eelnõust peaks olema palju abi. Ajaliselt on seda [mõju] raske mõõta.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma vaatan, et väljatöötamiskavatsus on kooskõlastatud või saadeti arvamuse avaldamiseks institutsioonidele, aga ma ei näe siin või ei leia nende hulgast Kaitseliitu ega Päästeametit. Kas nendega tulevad siis eraldi arutelud veel või on nad kaasatud valdkonnaalaselt kuskil mõne ministeeriumil all? 

Aitäh! Otsest puutumust ka Kaitseliidul ja Päästeametil selle eelnõuga ei ole. See puudutab kaitsetööstust. Selles mõttes, et siin ei ole midagi Kaitseliidu liikmetele, kui nad ei ole just kuidagi seotud moonatööstuse või relvatööstuse või kaitsetööstusega. See puudutab, jah, kui te vaatate neid eesmärke, kitsalt seda, kuidas tööstust arendada.

Suur tänu, härra minister! Teile rohkem küsimusi ei ole. 

Head kolleegid! Auväärt minister! Ma kasutan võimalust tervitada meie tagarõdule saabunud kolleege Norra parlamendist. Nimelt, Norra parlamendi Stortingi esimene ase[esimees] Svein Harberg on meil täna Eestis külas ja teda saadab Marius Dirdal, Norra suursaadik Eestis. Tere tulemast!

Aga nüüd, head kolleegid, palun Riigikogu kõnetooli juhtivkomisjonipoolseks ettekandeks riigikaitsekomisjoni liikme Raimond Kaljulaidi.

Austatud ametikaaslased! Austatud minister! Austatud külalised! Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne esimest lugemist oma käesoleva aasta 16. septembri istungil. Eelnõu algataja esindajana osalesid kaitseminister Hanno Pevkur, Kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk, Kaitseministeeriumi õigusosakonna juhataja Lauri Kriisa, ministri nõunik Mikk Tarros ja teised ministeeriumi ametnikud. Arutelu sisu loomulikult on protokollitud ja sellega on võimalik põhjalikult tutvuda kõigil Riigikogu liikmetel. Võib-olla toon lihtsalt välja mõned aspektid, mis komisjonis käsitlemist leidsid.  

Väga sageli on nii, et kui me räägime ettevõtlusvaldkonda puudutavatest eelnõudest, siis kipub olema niipidi, et regulatsioone tuleb juurde. Selle eelnõu puhul toodi komisjonis välja mitmeid aspekte, et just nimelt ettevõtjate jaoks läheb regulatsioone vähemaks. Bürokraatiakoormus ettevõtetele väheneb, mis loomulikult võimaldab kaitsetööstusettevõtetel oma tegevust tõhusamalt korraldada. Samuti oli arutelu selle üle, mida ka minister oma ettekandes puudutas, ehk siis selle üle, kellel, milliste riikide kodanikel me lubame Eestis kaitsetööstuses osaleda. Komisjonis toodi välja erinevaid aspekte, mida tooks kaasa selle ringi laiendamine sellisel viisil, nagu eelnõu praegu ette näeb. Küllap need arutelud komisjonis jätkuvad. 

Samuti leidis komisjonis käsitlemist Euroopa Kaitsefondis osalevate ettevõtete tagatise küsimus sellest aspektist, et kuna kaitsefondi vahendid on ette nähtud just Euroopa kaitsetööstuse arendamiseks, siis mida täpsemini tooks kaasa see, kui riik saaks anda tagatisi ka ettevõtetele, kus oluline osalus on Euroopa Liidu välistel omanikel. 

Aga kokkuvõtteks otsustas riigikaitsekomisjon sellel 16. septembri istungil konsensuslikult teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada arutluse all olev seaduseelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu 24. septembri istungi päevakorda ja teha Riigikogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Eelnõu komisjonipoolseks ettekandjaks määrati mind. Eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest tulenevalt tavalised kümme tööpäeva. Ja kui neid muudatusettepanekuid tuleb, siis kinnitan, et komisjonis me vaatame need väga tõsiselt läbi. Ma tänan teid!

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Kuna küsimusi ei ole, siis avan läbirääkimised. Sõna saavad fraktsioonide esindajad. Läbirääkimiste soovi ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 468 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 8. oktoober kell 17.15. 

Sellega on meie tänane päevakord ammendunud ja istung on lõppenud. Head päeva jätku!