Head ametikaaslased, austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 18. töönädala neljapäevast istungit.

Head ametikaaslased, meil on nüüd järgmine protseduur vaja ära teha. Seoses Riigikogu liikme Ants Laaneotsa tagasiastumisega asus täna, 13. juunil Riigikogu liikmeks asendusliige Mihkel Lees. Järgnevalt kuulame ära tema ametivande. Palun teid Riigikogu kõnetooli.

Aitüma, austatud esimees! Lugupeetud kolleegid!

Me tervitame ka esimeest.

Aitüma, austatud esimees! Sai ka öeldud … Aseesimees. Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu XV koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Aitäh! (Aplaus.)

Head ametikaaslased, kohaloleku kontroll.

Kohalolijaks registreerus 53 Riigikogu liiget, puudub 48. 

Ja nüüd on suurepärane võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Juhatus ootab aktiivset osavõttu. Kõnesoove ei ole. Läheme tänase päevakorra juurde.

Esimeseks päevakorrapunktiks on Eesti Panga 2023. aasta aruanne. Enne kui me asume arutelu juurde, lubage teile lühidalt tutvustada selle [päevakorrapunkti] menetlemise korda. Esiteks on Eesti Panga presidendi Madis Mülleri ettekanne kuni 30 minutit. Juhataja võib kokkuleppel ettekandja aega pikendada. Siis on küsimused. Iga Riigikogu liige võib esitada ettekandjale ühe suulise küsimuse. Ja siis on läbirääkimised. Sõna võivad võtta üksnes fraktsioonide esindajad. Mul on hea meel paluda Riigikogu kõnetooli ettekandeks Eesti Panga president Madis Müller. Palun!

Austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu! Olen teie ees selleks, et anda taas ülevaade Eesti Panga tegevusest. Tänan teid selle võimaluse eest!

Kuna keskpanga tegevusega seotud teemadest on viimase aasta jooksul kindlasti kõige rohkem tähelepanu saanud kiire hinnatõus ja kõrged intressimäärad, siis tahaksin alustuseks rääkida just inflatsioonist, majandusest ja rahapoliitikast. Täpselt nädala eest otsustasime Euroopa Keskpanga nõukogus esimest korda peaaegu viie aasta järel langetada intressimäärasid. Enne seda oli alates 2022. aasta suvest kestnud euroala ajaloo kõige kiirem intressimäärade tõstmise periood. Viimase üheksa kuu jooksul olid intressimäärad püsinud stabiilselt kõrgel. Intressimäärade langetamine sai võimalikuks tänu Euroopa Keskpanga nõukogu piisavale kindlustundele, et kiire inflatsioon euroalal on lõpuks taltunud ja naaseb hinnastabiilsuse eesmärgi juurde, mille järgi kasvaksid tarbijahinnad 2% aastas. Hinnatõus on aeglustunud tänu energiahindade langusele ja enamiku kaupade ja teenuste hinna tõusu surve üleüldisele nõrgenemisele. Kindlasti on oma osa mänginud ka keskpanga karmistunud rahapoliitika, mis on laenukasvu ja üldist majandusaktiivsust veidi tagasi hoidnud. 

Oleme alates 2022. aasta juulist tõstnud Euroopa Keskpangas euroala baasintressimäärasid kokku kümme korda – see on euroala ajaloos kõige järsum intressimäärade tõstmise tsükkel. Ent teisalt ei ole euroalal ka nii kiiret hinnatõusu varem nähtud. Mitme kriisi koosmõjul oli euroala hinnakasv oma haripunktis 2022. aasta oktoobris[, kui see oli] üle 10%. Läinud aasta detsembriks oli see aeglustunud, [jäädes] alla 3%. Kõige värskematel andmetel kallinesid maikuus euroalal hinnad aastataguste [hindadega] võrreldes 2,6%.

Alustasin just hinnatõusu temaatikast, sest hinnastabiilsuse tagamine on Eesti Panga ja teiste euroala keskpankade peamine ülesanne. See on stabiilse majanduskasvu üks nurgakividest ja läheb inimestele kõige rohkem korda, sest see mõjutab nende igapäevast toimetulekut. Läinud aastal küsisime Eesti inimestelt, mis on nende suurim majandusmure. Pea kolm neljandikku vastanuist seadis esikohale kiire hinnatõusu. Sama mustrit näeme ka värskes Eurobaromeetri küsitluses. See näitab, kui tähtis on, et keskpank oleks valmis kiirele hinnatõusule reageerima. Kiirel hinnatõusul on ränk mõju nii majandusele kui ka üksikisikute heaolule. Keskpanga ravim intressimäärasid tõstes on küll kibe, aga paraku vajalik. Läinud aasta oktoobris nägime, et keskpanga poliitika oli juba avaldanud tuntavat mõju: toonud kaasa laenukasvu aeglustumise, hoidnud mõnevõrra tagasi üldist majandusaktiivsust ja aidanud aeglustada hinnatõusu. Sellisel intressimäärade tasemel paistis hinnastabiilsuse eesmärk juba saavutatav. Peamine küsimus edasiseks oli, kui kauaks peavad intressimäärad sellele kõrgele tasemele jääma. 

Peale intressimäärade saab keskpank majanduses ringleva raha hulka ja hindu mõjutada finantsvarade, näiteks valitsuse võlakirjade ostmise ja müümisega. 2014. aastal käivitasime niinimetatud laiendatud varaostukava, et ergutada euroala majandust ohtlikult aeglase hinnatõusu oludes. Pandeemia alguses suurendasime võlakirjaoste, et tervisekriisile ei lisanduks finantsturgude kriis. Eelmisel aastal leidsime aga Euroopa Keskpanga nõukogus, et euroala majandus ja finantssektor nii ulatuslikku tuge enam ei vaja ning aeg on küps võlakirjaportfelli vähendada. Selle tulemusena kahanes euroala keskpankade võlakirjaportfell läinud aasta lõpuks ligi 243 miljardi euro võrra 4,7 triljoni euroni. Euroopa Keskpanga nõukogus langetatud rahapoliitilistele otsustele tagasi vaadates saan öelda, et neil on olnud oodatud mõju, need on meid hinnastabiilsuse eesmärgile lähemale toonud, kuid me ei ole veel päris sihil. Euroopa Keskpanga värske prognoosi järgi aeglustub inflatsioon 2%‑ni 2025. aasta teiseks pooleks. Selle saavutamiseks peavad aga intressimäärad eeldatavasti veel mõneks ajaks siiski keskmisest kõrgemale jääma.

Siia jätkuks on sobilik rääkida Eesti Panga majandustulemustest, mida rahapoliitilised otsused vahetult mõjutavad. Nii nagu 2022. aastal nii ka eelmisel aastal mõjutas intressimäärade tõus negatiivselt paljude keskpankade majandustulemusi. Eesti Pank teenis siiski tulu, mida saime kasutada selleks, et osaliselt taastada aasta tagasi kasutusele võetud finantspuhvreid. Mäletatavasti sai Eesti Pank 2022. aastal intressimäärade tõusu tõttu oma väärtpaberiportfellilt kahjumi, mille katmiseks pidime käiku laskma varasemate aastate kasumitest moodustatud riskieraldised. Neid puhvreid taastasimegi ja pärast seda oli ka meie 2023. aasta kasumiaruandes tulemiks null. 

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Nüüd aga lühidalt Eesti majandusest, mille arengut on keskpank jälginud tavapärase tähelepanuga. Eesti majandus langes mullu teist aastat järjest. Majanduse käekäiku mõjutasid negatiivselt mitu tegurit. Eksporti piiras nõrkus meie peamistel eksporditurgudel, sealhulgas Skandinaavias, kus Eesti kaupade ja teenuste konkurentsivõimet õõnestas ka euro ebasoodne vahetuskurss Rootsi ja Norra krooni suhtes. Lisaks halvendas konkurentsivõimet siinsete tööjõukulude palju kiirem kasv. Samuti on Venemaa sõda Ukrainas ja selle järelmid mõjutanud Eesti majandust rohkem kui kaugemate Euroopa riikide majandust. 

Euroala intressimäärade tõus muutis investeerimisprojektid kulukamaks ning laenu võtnud peredele jäi vähem raha muudeks kulutusteks, sest nende intressikulud olid suuremad. Teisalt kasvas huvi säästa, mistõttu kasvasid jõudsalt tähtajalised hoiused. Võrreldes [teiste] Euroopa [riikide majandustega] mõjutasid Eesti majandust negatiivselt ka heitlikumad energia hinnad ja asjaolu, et valitsus sekkus majandusse erinevate tugimeetmetega suhteliselt vähe. 

Venemaa algatatud sõja tõttu ja [kehtestatud] sanktsioonide tõttu paljud varasemad ärimudelid enam Eesti ettevõtjate jaoks ei toiminud. Ettevõtted on küll asunud otsima alternatiive ja uusi turge, kuid need muudatused võtavad aega. Aasta kokkuvõttes kahanes Eesti majandus püsihindades 3%. Seevastu jooksevhindades on Eesti majandus tublisti kosunud. Pandeemiaeelse ajaga võrreldes on meie sisemajanduse kogutoodang kolmandiku jagu suurem. Seejuures on tähelepanuväärne, et tööturg on majanduslanguses seni väga hästi vastu pidanud ja hõive oli eelmisel aastal lausa läbi aegade suurim. Samas oli hinnatõus läinud aastal ikka veel hoogne, ehkki 2022. aasta tipuga võrreldes märksa aeglasem. Eestis kallines tarbijakorv aasta kokkuvõttes 9,2%. Seda vedas hinnatõus, mis kestis energiakriisi algusest kuni 2023. aasta kevadeni. Alates läinud aasta aprillist kuni aasta lõpuni hinnatase Eestis enam sisuliselt ei kerkinud. See tähendab, et keskmise palga ostujõud jätkas järk-järgult taastumist. Läinud aasta detsembriks oli Eesti hinnatõus kahanenud aasta võrdluses 4%‑le. Inimeste tarbimisvõimet ja seekaudu ka majandusaktiivsust kujundab nüüd aga hinnatase, mis on umbes kolmandiku võrra kõrgem, kui see oli kolm aastat tagasi. 

Pikalt väldanud majanduslanguse ja kõrgemate intressimääradega kaasneb risk, et Eesti ettevõtetel ja majapidamistel on raskem laene tagasi maksta. Võrreldes varasemate majanduslangustega on halbade laenude osakaal seni siiski püsinud väike. Enam kui 60 päeva üle maksetähtaja läinud laene on praegu sedavõrd vähe, et need moodustavad laenuportfellidest pankadel vaid 0,3%, samas kui näiteks 2008. ja 2009. aasta kriisi ajal oli probleemsete laenude osa 25 korda suurem, tipnedes 7,5%‑ga kogu portfellist. 

Ettevõtted on suuremate laenumaksetega toime tulnud tänu varasematele headele aastatele, kogutud puhvritele ja kasvanud käivetele, mida omakorda on vedanud hinnatõus. Märkimisväärseid probleeme ei ole me näinud ka kinnisvarasektoris, mis võinuks finantssüsteemi mõjutada pankade kaudu, kes on kinnisvarasektorile laenu andnud. Majapidamiste maksevõime on püsinud hea tänu sellele, et kasutusele on võetud varasemaid sääste, tööpuudus on kasvanud üsna vähe ja palgakasv on jätkunud. Keerulisest majandusolukorrast hoolimata on laenude kättesaadavus Eestis püsinud hea, ehkki laenunõudlus on samal ajal mõnevõrra vähenenud. 

Eesti pankade kasumid suurenesid mullu märkimisväärselt, kuna intressimäärade tõustes kasvasid laenudelt teenitavad intressitulud kiiremini kui hoiustele makstavad intressid. See tõi kaasa avaliku diskussiooni pankade kasumite täiendava maksustamise üle. Saan öelda, et Eesti Pank ei toeta ideed, et panku peaks teistest ettevõtlusharudest kuidagi põhimõtteliselt teistmoodi maksustama. Samas olime skeptilised ka pankade ettepaneku suhtes maksta varasemate aastate kasumitest ulatuslikke erakorralisi dividende ja tuua nii riigieelarvesse lisaraha. See nimelt vähendab pankade vahendeid, millest katta suurema võimaliku tulevase kriisi korral võimalikke laenukahjumeid. Keskpanga hinnangul on Eesti pankade kapitalipuhvrid lähitulevikus siiski piisavad. Sellele aitab kaasa ka Eesti Panga otsus tõsta alates möödunud aasta detsembrist pankade niinimetatud vastutsüklilise kapitalipuhvri nõue 1,5%‑le.

Räägin veel meie niinimetatud makrojärelevalve, finantsjärelevalve meetmetest. Läinud aastal otsustasime mõnevõrra leevendada reegleid, mida pangad peavad järgima eluasemelaenude pakkumisel. Kuna kodulaenude intressimäärad olid juba tõusnud üsna kõrgele, [otsustasime], et pangad [ei pea] laenuvõtja maksevõimet tunduvalt kõrgemate intressimäärade korral hindama. 

Pankade kasumite kasvu valguses hindas Eesti Pank koos Finantsinspektsiooniga konkurentsi Eesti kodulaenuturul. Leidsime, et konkurents Eesti laenuturul on nõrgem kui suures osas arenenud riikides ja see avaldub peamiselt kõrgemas laenuhinnas ehk intressimääras. Tegime ka ettepanekuid, mis parandaksid kodulaenuturu toimimist ja soodustaksid panganduses konkurentsi. Need on eelkõige seotud laenude refinantseerimisega ehk oma kodulaenu kolimisega ühest pangast teise, mis meie hinnangul võiks olla klientide jaoks lihtsam ja soodsam. Nende ettepanekute elluviimine eeldab osaliselt ka seadusemuudatusi, mistõttu loodan, et selleteemalised arutelud jõuavad peagi ka siia saali. 

Nüüd aga lühidalt veel muudest teemadest, mille kallal Eesti Pangas eelmise aasta jooksul töötasime. Pöörame järjest rohkem tähelepanu meie kriisikindluse parandamisele. Seaduse järgi on Eesti Panga korraldada, et sellised elutähtsad teenused nagu maksed ja sularaharinglus toimiksid ka hädaolukorras. Läinud aastal laiendasime elutähtsat teenust osutavate pankade ringi, kellel peab olema valmisolek pakkuda Eestis teenuseid ka kriisiolukordades. Swedbanki, SEB, Luminori ja LHV kõrval on nüüd elutähtsa teenuse osutaja ka Coop Pank. Lisaks uuendasime makseteenuste ja sularaharingluse hädaolukorra lahendamise plaane, et olla nendes valdkondades kriisideks veelgi paremini valmis. 

Tulevikku vaadates, võttes arvesse ka Ukrainalt õpitut, on tähtis, et pangad looksid endale võimekuse tagada teenuste toimepidevus Eestis asuvatest infosüsteemidest sõltumatult. Julgen väita, et kogu kriisivalmiduse kontseptuaalses lähenemises on Eesti Pank saanud euroalal tunnustatud arvamusliidriks. Toimepidevuse tagamisel on vajalikud ka õppused. Läinud aastal korraldasime koostöös sularaharingluse osaliste ja riigiasutustega sularaharingluse kriisiõppuse ning koos kõigi elutähtsat teenust osutavate pankadega makseteenuse õppuse. USA rahandusministeeriumi eestvedamisel toimus Põhja‑ ja Baltimaade ühine küberõppus Northern Bastion. Testisime ka Eesti Panga protsesside toimepidevust ja sarnasel kursil jätkame kindlasti selgi aastal. 

Kriisikindluse teemaga on osaliselt seotud ka Euroopa Keskpanga digieuro arendusprojekt. Digitaalne euro oleks edaspidi veel üks alternatiiv, mis tagaks maksete toimimise isegi siis, kui kaardisüsteemid või elutähtsat teenust osutavad pangad mingil põhjusel ei tööta. Digieuroga saaks tulevikus makseid teha ka ilma internetiühenduseta. Digieuro on mõeldud universaalseks maksevahendiks nii Eestis kui ka laiemalt kõikides [teistes] euroala riikides, nii nagu eurosularaha on juba kõikjal euroalal aktsepteeritud maksevahend. 

Üks Eesti Panga ettepanek, mida möödunud aastal koos Rahandusministeeriumiga edasi viisime ja mis on edukalt seaduseks saanud, puudutas niinimetatud ümardamisreeglit. Sellega soovisime vähendada vajadust juurde toota ühe- ja kahesendiseid münte. Olen seda teemat ka varem siin saalis ja fraktsioonidega kohtumistel tõstatanud ja mul on tõesti väga hea meel, et see ettepanek leidis Riigikogus teie toetuse ja [muudatus] jõustub tuleva aasta alguses. See tähendab, et füüsilistes müügikohtades tekib kaupmehel kohustus ümardada sularahamakse korral ostukorvi lõplik maksumus üles- või allapoole lähema viie sendini. See on meie hinnangul igati mõistlik ja keskkonnasäästlik otsus. 

Lisaks käivitasime läinud aastal koos Omnivaga müntide taaskasutuse suurendamiseks mündikorjekampaania, mille käigus sai mündid vahetada kupüüride vastu. Mündikorje oli eeskujuks mitmele kommertspangale, kes on nüüd kevadel kampaania korras pakkunud oma klientidele samuti võimalust münte [panka viia] ja ilma [teenus]tasuta pangakontole panna. 

Müntide taasringluse suurendamine on vaid üks osa tegevustest, millega Eesti Pank toetab kestlikumat majandamist. Jälgime kestlikkuse põhimõtteid ka oma investeeringutes ja panga töökorralduses. Niisamuti arendame pidevalt oma töötajate teadmisi ja võimekust, et kliimamuutuste ja nende pidurdamiseks rakendatud meetmete mõju oma analüüsides, prognoosides ja riskihinnangutes paremini arvesse võtta. Nagu hiljuti siin saalis arupärimisele vastates nentisin, on kliimamuutustel ja nende ohjamiseks mõeldud kliimapoliitikal märkimisväärne mõju nii majandusele kui ka finantssüsteemile ja mõistagi peavad keskpangad seda arvesse võtma. 

Eesti Pank nõustab valitsust erinevatel majandusteemadel. Ka möödunud aastal muu hulgas hoiatasime, et sügav ja püsiv lõhe valitsussektori kulude ja tulude vahel ei ole jätkusuutlik ning hakkab majandust koormama. Äsja kärpis reitinguagentuur Standard and Poor's Eesti riigireitingut. Oluline põhjus oli Ukraina sõja lähedus ja selle negatiivne mõju meie majandusele, kuid selles otsuses mängis rolli ka Eesti riigi võla kiire kasv. Me soovitame eelarve tasakaal võimalikult ruttu taastada. Koos intressimäära tõusuga on suurenenud võla teenindamise kulud, mis jätavad valitsusele järjest vähem paindlikkust teiste kulutuste üle otsustada ning vähem võimalusi majandusele tuge pakkuda, kui see peaks vajalikuks osutuma. Tingliku puhvrina tuleks käsitleda ka valitsuse piisavalt madalana hoitud võlakoormust, mis jätab Eesti riigile võimaluse keerulises olukorras raha juurde laenata. Eesti Panga soovitus on olnud, et Eesti kehtestatud riigisisesed eelarvereeglid peaksid olema mõnevõrra rangemad kui Euroopas ühiselt kokkulepitud reeglid, et hoida võlakoormuse kasv kontrolli all ning koguda headel aegadel piisavalt reserve. Pikemas vaates toetavad korras riigirahandus ja väike võlakoormus kindlasti ka Eesti konkurentsi‑ ja kasvuvõimet. 

Eesti majanduse konkurentsivõimet lahkasime läinud aastal põhjalikult ka keskpanga korraldatud avalikul seminaril, kuhu kaasasime muu hulgas Soome Panga kolleegid, [et õppida] nende riigi kogemusest. Arutlesime koos ettevõtjatega, kas Eesti pika[ajalise] majanduslanguse taga on ajutised raskused või on majanduse kasvuvõime saanud püsivamalt kahjustada. Eesti Panga hinnangul võiks selline monitooring ja arutelu toimuda ühiskonnas pidevalt. 

Kasutan võimalust tänada Riigikogu majanduskomisjoni, kes tegi mullu otsuse kokku kutsuda konkurentsivõime eksperdikogu, kus osalesid ka Eesti Panga esindajad. Äsja oli teema Riigikogu saalis ka olulise tähtsusega riikliku küsimusena ning töö tulemusena valmib peagi lõpparuanne analüüsi ja soovitustega. 

Rahvusvahelise koostöö kohta on hea meel mainida, et esimest korda sai Rahvusvahelise Valuutafondi ehk IMF‑i Põhja- ja Baltimaade valijaskonna direktoriks inimene Baltimaadest, läinud aasta algusest on selleks Leedu keskpanga endine president Vitas Vasiliauskas. Tema kolmeaastase ametiaja jooksul osaleb valijaskonna juhtimises koos Leedu ja Lätiga esimest korda ka Eesti. Samuti otsustati läinud aasta lõpus IMF‑i kvoodireform fondi laenuvõime säilitamiseks, mis eeldab ka Eestilt lisamakset, mida Eesti Pank on Riigikogu nõusolekul – tean, et te seda käsitlete – lähiajal valmis tegema. 

Kokkuvõtteks: aeglustunud hinnatõus euroalal on peatanud intressimäärade kiire tõusu tsükli ja võimaldanud Euroopa Keskpanga nõukogul teha juba esimese intressimäärade kärpe. See veel ei tähenda, et intressimäärad kiiresti alanevad. Me ei ole siiski oma eesmärki saavutanud. Majanduses laiemalt hinnasurvet iseloomustav alusinflatsioon on veel kiire ning samuti on kiire teenuste hinna tõus, mida mõjutab euroalal samuti jätkuvalt tempokana püsiv palgakasv. Nii nagu nägime maikuu esialgsest hinnangust euroala inflatsioonile, võib hinnatõusu tempo ka ajutiselt uuesti kiireneda. 

Eesti majanduses jätkus esimeses kvartalis langus, aga aasta teise poole suhtes oleme optimistlikumad. Energia hinnad on langenud, inimeste ostujõud paranenud, investeeringud kasvanud, tööjõukulude kasv aeglustub ja prognooside järgi peaks ekspordi sihtturgude nõudlus hakkama järk-järgult taastuma. See annab lootust, et ka Eesti majanduse olukord tervikuna hakkab paranema. Paari päeva pärast avaldame Eesti Panga uuendatud majandusprognoosi täpsemate numbritega. 

Teisalt püsivad tõsised riskid. Sõda Ukrainas on kestnud kolm aastat. Tekkinud on uued sõjakolded Lähis‑Idas ning pinged suurriikide vahel on järjest teravnenud. See võib uuesti kergitada energia, muude sisendite ja transpordi hindu ning seeläbi kiirendada ka üldist hinnakasvu. Äsja sai valitud Euroopa Parlamendi uus koosseis, mis võib samuti seada Euroopa majandusele uusi suundi. Euroopa Keskpank ja Eesti Pank aga jätkavad pingutusi oma peamise mandaadi ehk hinnastabiilsuse saavutamiseks. Siinkohal lõpetan. Tänan tähelepanu eest ja olen valmis vastama kõigile teie küsimustele. Aitäh!

Austatud [Eesti] Panga president, suur tänu teile ettekande eest! Küsimusi on teile tublisti. Hakkame pihta. Tanel Kiik! 

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Ma küsin teilt sama, mida [küsiti] ka rahanduskomisjoni ja Eesti Panga kohtumisel. See puudutab majanduslikku ebavõrdsust ja selle mõju potentsiaalsele majanduskasvule. Kas ja mil määral te olete näinud seda probleemina Eesti Panga vaates? Sissetulekute ebavõrdsus ja varanduslik kihistumine võivad pärssida Eesti majanduskasvu potentsiaali, eriti just sellistel ebakindlamatel aegadel, kus sisetarbimine kannatab. Ja küsimuse teine pool on see. Kui te ei ole seda käesolevas aruandes ja praeguses töös veel hinnanud, siis kas on võimalik, et näiteks aasta pärast, kui te tulete oma aruannet siia taas tutvustama, saate sellele teemale mõnevõrra rohkem tähelepanu juhtida? Eriti arvestades seda väga kõrget inflatsiooni, mis vahepeal on olnud, ja majanduslangust, mis on kestnud rohkem kui kaks aastat.

Aitäh hea küsimuse eest! Ma arvan, et me ei ole teinud sellist süvitsi uuringut ebavõrdsuse makromajandusliku mõju kohta. Küll aga oleme hinnanud Eesti inimeste varanduslikku ja sissetulekute ebavõrdsust, seda muu hulgas iga paari aasta tagant toimuva majapidamiste finantskäitumise uuringu kaudu. Võib öelda, et Eestis on sissetulekute ebavõrdsus Euroopa keskmisest mõnevõrra suurem. Kui vaadata pikemat [perioodi], siis [näeme], et viimastel aastatel on see enam-vähem püsinud samal tasemel, tegelikult isegi vähenenud. Just madalama sissetulekuga inimeste sissetulekud on viimasel ajal pisut enam kasvanud, muu hulgas käsikäes näiteks miinimumpalga tõusuga. Samas on varade ebavõrdsus meil jällegi mõnevõrra suurem kui teistes riikides ja [see on ka suurem kui] suhteliste sissetulekute ebavõrdsus. Ma arvan, et need [näitajad] mõjutavad majandust üldiselt mõlemat pidi. 

Aga see on tegelikult hea ettepanek, mille ma panen kõrva taha. Võib-olla saame seda veel põhjalikumalt ja pikemalt oma järgmistes analüüsides hinnata.

Kristo Enn Vaga, palun! 

Hea Riigikogu aseesimees! Lugupeetud Eesti Panga president! Te olete ühismeedias öelnud, et riik võiks järgmisena anda välja jaeinvestoritele suunatud riikliku võlakirja. Kas teie [arvates] võiks see olla meede, mille abil saaks Eesti riik laenu parematel tingimustel kui [need, mida pakub] näiteks rahvusvaheline kapitaliturg? Mis potentsiaali te näete raha kaasamiseks juhul, kui võetakse ja emiteeritakse võlakirju, mille eesmärk on riigikaitsesse lisaraha tuua?

Aitäh küsimuse eest! Jah, ma arvan küll, et ka jaeinvestoritele, kohalikele jaeinvestoritele Eesti riigi võlakirjade emiteerimine on hea plaan, mida võiks proovida. Kuna kogemust veel ei ole, siis on raske hinnata, kui populaarseks see võib osutuda. Üks eelis tuleneb muu hulgas sellest, et need intressitulud, mida investorid, antud juhul Eesti inimesed, teeniksid, jääksid Eestisse ja Eesti majandusse ning need eeldatavasti kas investeeritaks edasi või need jõuaksid Eestis tarbimisse ja seeläbi toetaksid meie majandust pisut enam, võrreldes välismaale makstavate intressikuludega. 

Kui teha selline võlakirja emissioon sihitult just kaitseinvesteeringute, kaitsekulutuste katmiseks, siis, ma arvan, see võib äratada veel rohkem tähelepanu. See võib motiveerida inimesi neid võlakirju veel rohkem ostma, kui [nad ostaksid] siis, kui ei ole öeldud, milleks seda raha kulutatakse. Ma arvan, et seda tasub proovida, [et näha], kui edukaks see osutub. Ja võib-olla peaks kaaluma ka mingeid täiendavaid soodustusi. Ma tean, et mõnedes riikides küsitakse inimestelt näiteks väiksemat tulumaksu riigi või valitsuse võlakirjadelt teenitud intressituludelt. See küll tähendaks väiksemat eeldatavat intressikulu valitsuse jaoks. Ma arvan, et seda tasub hinnata selle esimese emissiooni võib-olla suhtelise edukuse pinnalt.

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud Eesti Panga president! Te viitasite mitmetele kriisidele, mis tootsid inflatsiooni. See ei ole kellelegi saladus. Aga kas on uuringuid või on teil teadmist selle kohta, kui palju nendes kriisides kasutati ära võimalust hindu lihtsalt tõsta, ilma et sellel oleks olnud otsene seos kas sisendite või muu põhjusega? Ja teine [pool küsimusest]. Öeldakse, et inimesed võiksid teatud juhtudel hääletada jalgadega ja valida kas teise toote või teise ettevõtte, aga millegipärast seda ikkagi ei juhtu. Kas on teada, kui palju selles mõjus oli ka sellist psühholoogilist momenti?

Aitäh hea küsimuse eest! Ma arvan, et väga täpselt, numbriliselt, on sellele raske vastata. Ma saan kinnitada seda, et siis, kui meil oli väga kiire hinnatõusu periood, suutsid ettevõtjad tegelikult oma müügihindu piisavalt tõsta, nii et nende kasumlikkus säilis, kohati isegi kasvas. See tõesti viitab sellele, et Eesti tarbijad, võib-olla kohati ka eksporditurgudel kliendid, olid valmis need suuremad hinnad nii-öelda vastu võtma ning neid kaupu ja teenuseid edasi tarbima. Ju ikkagi oli ka piisavalt seda, et kliendid otsustasid kas mingite soodsamate alternatiivide kasuks või siis pisut vähem tarbida. Aga tundub, et survet hinnatõusu niimoodi jõuga tagasi hoida oli tol hetkel tõesti piisavalt vähe. Võib-olla see, et inimestel oli pandeemia algusperioodist tekkinud täiendavaid sääste, tekitas sellise suurema julguse ja võimaluse säästa. Aga ma ütleksin, et tänaseks on olukord selgelt muutunud. Eksportööridel on keerulisem oma kaupu kõrgema hinnaga, tänaseid kõrgemaid kulusid arvesse võttes, sama edukalt müüa. Ka Eesti inimesed on muutunud ettevaatlikumaks, sest taas on pisut kasvanud säästumäär ja hoiused. Minu arvates on see periood, kus ettevõtjatel oli väga lihtne hindu tõsta, tänaseks seljataha jäänud.

Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Eesti Panga president! Minu küsimus puudutab välisettevõtetele pangakontode avamise raskust. Me oleme Eestisse meelitanud välisinvestoreid mitme hea argumendiga. Esimene on see, et meil [saavad] ettevõtted [kontosid] kiiresti avada, ja [teine see], et tänu digiriigile on siin asju väga lihtne ajada. Kahjuks näitab praktika hoopis teist suunda. Mida me peaksime tegema, mida muutma, et need asjad oleksid kiiremad ja et [kontode] avamine ja kogu see majandamine siin oleks lihtsam?

Aitäh küsimuse eest! Ma pean ütlema, et ma ise olen viimase aasta jooksul suhteliselt vähe kuulnud sellest probleemist, et välisettevõtted ei saa Eesti pankades kontosid avada. See [teema] oli rohkem päevakorral paar aastat tagasi, kui meil oli pankade rahapesu tõkestamise riskikontrolli suhtes [kahtlus], kas seda tehakse piisavalt oskuslikult ja põhjalikult. Mulle tundub, et pangad on oma riskiprofiili selles osas, milliseid kliente tahetakse või ei taheta teenindada, paremini paika saanud. Need kliendigrupid, keda sihitakse, on ka erinevad pangad. Nii et kui üks pank võib-olla mõnele ettevõttele, mis tundub talle liiga riskantne, ei taha teenuseid pakkuda, siis mõni teine pank võib seda teha. 

Aga ma ei oska öelda, kas see on praegu läbiv probleem või kui lihtne on seda lahendada. Pankadel ei ole kohustust kõigile ettevõtetele kontosid avada, erinevalt füüsilistest isikutest, kellel on seadusest tulenev õigus vähemalt selliseid baaspangateenuseid alati saada. Aga ma oskan vaid soovitada. Minu järel astub kõnepulti Finantsinspektsiooni juhatuse esimees, võib-olla oskab tema veel täpsemini sellele küsimusele vastata. Ma näen, et ta juba teeb märkmeid.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Eesti Panga president! Te ütlesite oma ettekandes, et mõne päeva pärast avaldatakse värske majandusprognoos. Kas te palun avaksite natuke kaarte selle kohta, kas siin suve hakul saab vaadata tulevastesse kuudesse optimismiga või vastupidi?

Aitäh küsimuse eest! Jah, mina küll vaataksin lähikuudesse ja -kvartalitesse optimismiga. Tegelikult me pidasime juba ka oma märtsikuises prognoosis tõenäoliseks, et aasta teises pooles võiks Eesti majandusel hakata pisut paremini minema. Selle taga on ühelt poolt Euroopas tervikuna majanduse järkjärguline taastumine, mis tähendab Eesti eksportööridele paremaid võimalusi oma kaupade ja teenuste müügiks. Ja teisalt on juba enam kui aasta jooksul Eesti inimeste ostuvõime järk-järgult paranenud. Seni on sellega käsikäes käinud selline üleüldine ettevaatlikkus, muu hulgas oma isiklike kulutuste tegemisel, mis on väljendunud ka näiteks hoiuste mahu kiiremas kasvus. Aga tahaks uskuda, et kui sissetulekute eeldatav paranemine jätkub ja intressimäärad võtavad suuna allapoole, tekib ühel hetkel Eesti inimestel natuke suurem julgus taas tarbida ja Eesti ettevõtjatel investeerida. See kõik võiks järk-järgult ka Eesti majanduse olukorda parandada.

Maria Jufereva-Skuratovski, palun! 

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Eesti Panga president! Tegelikult tahaks jätkata sama küsimusega. Te ütlesite, et uuringud on näidanud, et Eesti inimesi paneb kõige rohkem muretsema elukallidus, samas tahavad nad teada, mis ootab meid ees ja kas majandus hakkab paranema. Te küll mainisite, et eeldused selleks on täiesti olemas ja eksport Euroopa Liidus paraneb, aga kas te saate nimetada veel faktoreid, mis viitavad sellele, et tõepoolest hakkab majandus lähikuudel, lähiaastatel kasvama.

Aitäh küsimuse eest! Proovin siis võib-olla natuke rohkem avada seda eelmist vastust. Kõigepealt, kui me vaatame majanduses siseriiklikku nõudlust, mis on oluline kasvu mõttes, siis tarbimise puhul me tõesti näeme, et peamine, mis võiks majanduse taastumisele kaasa aidata, on see, et inimeste ostujõud paraneb. Ja see on tõesti juba mõnda aega paranenud. Keskmine sissetulek on viimasel ajal tõusnud selgelt kiiremini kui hinnad ning see loob pinnase nõudluse ja tarbimiskulutuste kasvuks. Ettevõtete puhul me näeme, et nende investeeringud esimeses kvartalis on olnud isegi tugevamad, kui me kolm kuud tagasi oma eelmises prognoosis hindasime, ja see on samuti positiivne märk. 

Ekspordi puhul on üks osa nõrkusest tulnud viimastel aastatel Põhjamaadest, eesotsas Rootsist, mis on meie tähtis eksporditurg. Selge langus on olnud just kinnisvara‑ ja ehitussektoris ning vähenenud on nõudlus Eesti kaupade ja Eesti ettevõtete teenuste järele. Ka Rootsi keskpank on hakanud intressimäärasid langetama ja paistab, et sealne kinnisvaraturu langus on pidama saanud, mis tähendab, et ka seal on võib-olla ruumi olukorra paranemiseks. Euroopas tervikuna oli samuti esimese kvartali majanduskasv parem, kui oodati. Euroopa Keskpank avaldas eelmisel nädalal oma värske majandusprognoosi, mille järgi on sellel aastal euroala majanduskasv kõrgem, kui kolm kuud tagasi oodati. Ma arvan, et kõik need märgid pigem võiksid meile optimismi sisendada.

Signe Kivi, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud president! Eesti Panga aruandes on välja toodud organisatsiooni väärtused, avalik suhtlus, kultuuritegevus ja Eesti Panga muuseum. Teame, et endiste panga presidentide hulgas on ka neid, kes on ise kaunite kunstide poole pöördunud. Ma jätkuvalt küsin oma valdkonna kohta, nii nagu ka eelmine kord, kui te meile esinesite: mis on saanud Eesti Panga kunstikogust? Kas seda täiendatakse? Ja kus võiks seda eksponeerituna näha?

Aitäh küsimuse eest! Eesti Panga kunstikogu on väga hästi hoitud Eesti Pangas. Me eksponeerime seda kunsti, mis on läbi aastate Eesti Pangani jõudnud ja mida oleme soetanud, peamiselt [panga] seintel. Kuigi see [kunstikogu] ei [asu] sellisel avatud pinnal, [kuhu inimesed saaksid] otse tänavalt sisse astuda, usun siiski, et me teeme piisavalt palju avalikke üritusi ja loome võimalusi selleks, et ka inimesed väljastpoolt Eesti Panka saaksid seda nautida. Ausalt öeldes me ei ole viimasel paaril aastal süsteemselt oma kogu täiendanud. Ma arvan, et ju ma vastasin teile eelmisel aastal täpselt samamoodi. [Teie praegune] küsimus meenub [eelmisest korrast]. [See küsimus] võib-olla tekitab mõtte, et peaksime selle üle arutlema, aga praegune seis paraku selline on. 

Kui ma tohin, siis lisan, et me plaanime uuendada Eesti Panga muuseumit. [Me tahame] muuta selle pisut kaasaegsemaks ja võib-olla rohkem selliseks avatud keskuseks, kuhu oleks lihtsam [minna] ja [mis annaks] inimestele rohkem põhjust tulevikus [muuseumisse] sisse astuda.

Igor Taro, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud president! Te mainisite oma ettekandes ümardamisreegli elluviimist ja selle seost keskkonnaküsimustega. Mainisite samuti seda, et kliimaeesmärgid ja kestlikkuse teemad on Eesti Pangas olulised. Võib-olla avaksite natukene rohkem seda, milline on käibemüntide mõju keskkonnateemale, ja ka seda, kuidas Eesti Pank kestlikkuse teemadega tegeleb.

Aitäh küsimuse eest! Alustan müntidest, selgitamaks veel seda tausta ja soovitust, miks me tulime [selle teemaga] teie juurde ja oleme tänulikud, et te seadustasite selle ümardamisreegli. Kui me vaatasime raharinglust tervikuna, seda, kuidas see toimib, siis paistis silma, et just nende väikeste müntide puhul ringlus sisuliselt ei toimi. Me oleme saatnud igal aastal Eesti Pangast tonnide kaupa neid väikseid ühe- ja kahesendiseid ringlusesse, aga tagasi need praktiliselt ei jõua. Kuhugi nad inimeste majapidamistes, diivanipragudesse, või siis kauplustes kuhjuvad. Ja tõesti sellel on päris suur keskkonnajalajälg, [mida põhjustab] metalli kaevandamine ja tootmistsükkel, mida see tegevus endaga kaasa toob. Need mündid tehakse kahe metalli sulamist, mida ei ole otstarbekas taaskasutada, ja seetõttu on see keskkonnamõju veelgi suurem. Sellest on olnud kantud ka meie viimased kampaaniad, kus me oleme korjanud elanike käest münte tagasi lihtsamalt ja ilma teenustasudeta. Muu hulgas [ei ole me pidanud tänu nendele kampaaniatele] sel aastal tellima juurde uusi münte. Seetõttu me tegelikult ka majandasime pangana ökonoomsemalt. 

Kui muudest pangateemadest rääkida, siis tõesti, võib-olla kõige suurem mõõdetud jalajälg – me tõesti proovime oma keskkonnajalajälge mõõta – tuleneb meie investeerimisportfellist. Me oleme võtnud endale eesmärgi seda süsteemselt ette vaadates vähendada. Oleme seda ka juba teinud. Näiteks, kuna Eesti Panga investeerimisvaradest umbes kümnendik on investeeritud aktsiaindeksitesse, siis me oleme valinud sellised indeksid, mis võtavad arvesse ka ettevõtete keskkonnajalajälge ja proovivad sellest lähtuvalt seda portfelli keskkonnasõbralikumaks nihutada. Ka organisatsioonis tervikuna me oleme muu hulgas saanud Eesti Pangas niinimetatud rohekontori sertifikaadi, mis viitab sellele, et me oma igapäevastes tegevustes oleme säästlikud ja teadlikud. 

Aga keskkonnateemad selgesti seonduvad meie analüüsidega nii makromajanduse vaatenurgast kui ka finantssektori riske hinnates. Just seetõttu, et nii kliimamuutused kui ka kliimapoliitika mõjutavad majandust piisavalt palju, tekitades teatud sektoritele võimalusi, teatud ettevõtetele riske. Ja nende mõju pangandusele ja majandusele tervikuna me muidugi proovime oma analüüsides arvesse võtta. See on täiendav suund, kus me ennast keskkonnateemadega järjest paremini oleme kurssi viinud. 

Peeter Tali, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud president! Te kirjeldasite Eesti ettevõtluskeskkonna riske agressorriigi naabruse tõttu. Meil on riigikaitses olulised võimelüngad ja siin kindralid ja tähtsad riigiametnikud räägivad, mida on otsekohe 1,5, 1,6, 1,7 või veel mitme miljardi eest vaja teha. Mu küsimus on lihtne: kust selleks raha võtta? Mida teie kui valitsuse kõige parem majandusnõunik soovitate? Ei ole konsensust otsustavaks maksutõusuks ega ka olulist konsensust kulude kärpimiseks. Kas peaks üleüldse võtma need riigikaitsekulud sellest eelarve tasakaalu mõõtmisest kuidagi välja? Mida te soovitate? Vajadus on. Mida siis seadusandja saaks ja peaks tegema?

Aitäh küsimuse eest! Ma muidugi näen, kui keeruline on konsensust saavutada [küsimuses, kas] hoida kokku muudelt kuludelt või [saada] täiendavaid riigi tulusid eelkõige maksutõusude kaudu. Eesti Pangal ja minul panga presidendina on väga raske öelda, kui palju täpselt oleks vaja riigikaitsesse panustada, selleks on teised asjatundjad. Ma muidugi mõistan, et see vajadus on väga akuutne. 

Minu soovitus on seotud riigirahandusega üldisemalt. Me ei pea õigeks, et keskpank ütleb, millele ja kui palju peaks riik kulutama ja milliste maksudega oleks selleks kõige parem vahendeid leida. Pigem tahaks rõhutada, et juhul, kui Eesti riik võtab endale püsivaid kohustusi ja tekitab kulutusi, mis ei ole ühekordsed, vaid tõesti jätkuvad läbi pikkade aastate, siis on tõesti tähtis, et sellele suudetakse vastu panna ka püsivamad tuluallikad, et see ei [tooks kaasa] igal aastal järjest suuremat laenuvõtmise kohustust, mis kindlasti tekitaks probleeme. Seetõttu oleks, ma arvan, problemaatiline öelda, et näiteks riigikaitsekulutusi käsitleme hoopis teises raamistikus ja riik ei püüagi neid püsivate tuludega katta.

Maido Ruusmann, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud Eesti Panga president, aitüma selle positiivse sõnumi eest, et on oodata optimistlikumat tulevikku! Olen Kagu-Eestist tulnud saadik. Kuna teatavasti on see piirkond jäänud Eestis jõukuselt tahapoole, siis [küsin]: kas te Eesti Pangas olete analüüsinud, kas see majanduslik ärkamine jõuab kõikidesse piirkondadesse? Kas regionaalpoliitika [mõjutab] taaskasvu ühtlaselt? Kas te käsitlete ka regionaalpoliitilist mõõdet ja annate valitsusele näiteks soovitusi, et [regionaalne] ebavõrdsus ei suureneks?

Aitäh hea küsimuse eest! See on kindlasti tõsi, et majanduse areng Eestis erinevatel ajaperioodidel ei ole olnud regionaalselt ühtlane. [Vaatame] viimaseid aastaid. Tööstustootmine on üldiselt olnud keerulises olukorras. Teenuseid [osutavad] ettevõtjad on olnud edukamad, sageli on nad seotud IT, telekomi, selliste moodsamate valdkondadega, mis on kontsentreerunud suurematesse linnadesse. Seega võib tõesti nii olla, et regionaalne vaade on läinud pisut keerulisemaks. Me ei ole tegelikult väga konkreetselt sellist regionaalpoliitilist mõõdet valitsusele antavates soovitustes seni rõhutanud, aga ausalt öeldes panen teie küsimuse kõrva taha, sellepärast et võib‑olla tõesti võiksime vähemalt mingites analüüsides rohkem Eesti erinevaid piirkondi hinnata, kuigi meil on väike riik.

Andre Hanimägi, palun!

Lugupeetud aseesimees! Lugupeetud Eesti Panga president! Kolleegid [enne] küsisid, kas kärpida või tõsta makse. [Selle teemaga] kerkib alati ikkagi seesama pangamaksuteema, millest me siin saalis pidevalt kuuleme ja räägime ja mille kohta ka kodudes küsitakse. Ja see küsimus on alati üks: kas me tegime valesti ja Leedu tegi õigesti või mitte? Te ise ka ütlesite, et Eesti Pank seda ei toeta. Võib-olla te [räägite] natukene detailsemalt, et kui Eesti oleks läinud seda teed pidi, siis mida see oleks kaasa toonud. Mida see oleks tarbijatele ja Eesti majandusele tähendanud? Ja võib-olla lisaks sellele avaksite ka natuke seda, kuidas Eestis tegutsevad pangad võiksid solidaarsust üles näidata. Ka Eesti Pank ise on tõdenud, et intressimarginaalid on Eestis kõrged. Kas Eesti Pank on selle küsimusega tegelenud?

Aitäh küsimuse eest! Alustan pangakasumite nii‑öelda erimaksustamisest. Tõesti, meie seisukoht oli tol hetkel, kui see debatt Eestis oli aktiivselt laual, see, et esiteks on ohtlik erinevaid majandussektoreid tulenevalt konkreetsest konjunktuurist hakata hoopis teistel alustel maksustama. Küsimus on üldises õiglases ja ühetaolises majanduspoliitikas ja majanduskeskkonnas. Teiseks, meile tundus, et nende pankade puhul, kes intressikeskkonna muutudes ja intressimäära tõustes rohkem tulu teenivad, ei peaks eesmärk olema mitte see, et nad seda tulu sundkorras valitsusega peavad jagama, vaid pigem see, et võimalikult palju võidaksid pangakliendid kas läbi soodsamate laenuintressimäärade või kõrgemate hoiuseintressimäärade. Me tegelikult nägime, et Eestis see ka juhtus, näiteks tähtajaliste hoiuste intressimäärad olid meil kui mitte kõige kõrgemad, siis kindlasti euroala kõrgemate hulgas. Ka laenumarginaale vaadates [näeme], et kui veel paar aastat tagasi oli tüüpiline kodulaenumarginaal üle 2%, mis tuli kuue kuu euriborile otsa, siis nüüd on see selgelt allapoole tulnud, pigem seal 1,5% või 1,6% juures, mis näitab, et see on justkui mõlemat pidi aset leidnud. 

Näiteks pangad, kes tegutsevad kõigis kolmes Balti riigis, on teinud soodsamaid pakkumisi Eestis ja Lätis, aga mitte Leedus, kus nende jaoks tegevustingimused on keeruliseks muutunud. Nii et sellised anekdootlikud näited vähemalt sellest, kuidas erinevad maksuotsused on ka pangakliente erinevalt mõjutanud, on täiesti olemas. 

Te küsisite lõpetuseks ka selle kohta, kas Eesti Pank on midagi teinud selleks, et laenutingimused oleks klientidele paremad. Ma lühidalt viitasin sellele analüüsile, mida me koos Finantsinspektsiooniga möödunud aastal läbi viisime. See näitas, et tegelikult oleks võimalik õigusraamistikku muutes pisut veel teravdada konkurentsi pankade vahel, mitte ainult uute laenuklientide nimel, aga ka nii, et nad konkureeriksid rohkem juba olemasolevate klientide hoidmise nimel, näiteks teeksid lihtsamaks ja soodsamaks kodulaenu ühest pangast teise kolimise. Me tegime konkreetsed ettepanekud, mis, ma tean, on tänaseks Rahandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumi kolleegide töölaual, kes neid edasi hindavad. Loodetavasti jõuavad need ühel hetkel siia. Omalt poolt me oleme, ma arvan, pööranud tähelepanu oma kommentaarides sellele, et ka klientidel on võimalik palju ära teha, näiteks oma sääste hoiustades vaadata, milline pank [pakub] paremaid tingimusi, olla ise teadlikumad ja targemad kliendid ja mitte hoida suuri sääste pikaajaliselt jooksval hoiusel, kus nad intressi ei teeni, vaid kasutada pankade pakutavaid paindlikke ja kõrgema tulususega tooteid. Nii et ühelt poolt on see klientide kätes, teisalt on ka selles regulatiivses keskkonnas võimalik üht-teist teha. Ja siin me tegelikult vajame ka teie abi. 

Toomas Kivimägi, palun!

Aitäh, väga lugupeetud istungi juhataja! Austatud Eesti Panga president! Mina tahan taas kord küsida sellesama kohta, mida te olete palju puudutanud: see puudutab euribori [tõusu], mis tegelikult on üsna ootamatu täiendav lisakoormus nii eraisikutele, ettevõtjatele kui ka riigile. Kas teie prognoosi järgi võiks sel aastal Euroopa Keskpank neid intressimäärasid ühel või kahel korral veel langetada või mitte? Ja teine küsimus on selline omapärane, natukene väljakutsuv. Kui teie oleksite peaminister, siis kas teie põhifookus, teades, mis seisus Eesti riigieelarve on, oleks täiendavate maksude leidmine ja nende kehtestamine, et katta seda 1% või 2%, mis 3%‑st üle läheb, või kulude kärbe? Mis oleks teie prioriteet?

Aitäh teie keeruliste küsimuste eest! Teie esimene [küsimus] puudutas euribori ja tulevikuprognoose. Tulenevalt minu rollist Euroopa Keskpanga nõukogu liikmena on mul väga raske ja kohatu siin väga konkreetselt prognoosida. Tõesti, me oleme olukorras, kus euroala tarbijahindade kasv – see on põhikriteerium, millest lähtuvalt on Euroopa Keskpanga nõukogu oma eesmärgid sõnastanud – on selgelt langustrendis. Samal ajal tuleb tõesti tõdeda, et intressimäärad on kõrged, need hoiavad kogu Euroopas tagasi laenumahtusid ja seeläbi ka majandusaktiivsust üldiselt ja survet hinnatõusuks. Just see teadmine, et me liigume õiges suunas – hinnatõus on aeglustumas ja intressimäärad on kõrged –, andis eelmisel nädalal kindlustunde teha esimene intressilangetus. Sellega kaasnes ka, ma ütleksin, üsna selge sõnum. See kindlustunne, et inflatsioon jõuab 2%‑ni, kus me tahaksime seda näha, ei ole veel [nii tugev], et saaksime väga selgelt lubada, mis järgmisena juhtuma hakkab ja millises tempos ja millal võiksid järgmised intressilangetused tulla. Seetõttu ma ka ise tunnen, et ma ei saa täna paraku palju rohkem kommenteerida. 

Ma tean vaid, et finantsturgude ootused, mis peegelduvad erinevates pikemaajalistes tehingutes, [näitavad, et] tõesti usutakse, et Euroopa Keskpanga nõukogu saab sel aastal intressimäärasid võib-olla paar korda veel langetada. Ma ei tahaks anda isiklikku hinnangut, kui tõenäoline see täpselt on. Ma saan nentida seda, et juhul kui hinnatõusu aeglustumine tõesti jätkub, siis selge on, et lõputult kaua ei ole intressimäärasid nii kõrgel ja nii piiraval tasemel, nagu need täna on, mõistlik hoida. 

Aga mis puudutab teist küsimust, teoreetilist küsimust, et kui ma oleksin ise olukorras, kus peab valima, kas kärpida kulusid või otsida täiendavaid tulusid, siis see on nüüd asi, kus ma ei tahaks väga konkreetseks minna. Ma arvan, et tervikuna ilmselt on tõesti vajalik mõlemat teha. Ma mõistan ka, et puhtalt valitsuse või kogu riigiaparaadi tegevuskuludelt kokkuhoidmise võimalused on piiratud, kuna kulude kasv on viimasel ajal tulnud suuresti läbi erinevate toetuste ja riigilt palka saavate inimeste palgatõusudelt. Seetõttu lihtsalt tegevuskulude kärpimine ilmselt liiga kaugele ei vii.

Andres Sutt, palun!

Aitäh, hea juhataja! Aitäh, hea ettekandja, ettekande eest! Te mainisite tagasivaates Eesti majanduse arengule, et COVID‑i järgselt on meie majanduse SKP nominaalmaht eurodes mõõdetuna 31% – see oli vist see number – suurem. Samal ajal reaalnäitajates on meil viimased kaks aastat olnud majanduslangus. Kui vaatame kõiki teisi näitajaid, väga paljusid teisi näitajaid, neidsamu, mida te mainisite – laenu kvaliteet, väga hea ja tugev tööturg –, ja kui me vaatame selle sajandi eelmisi majanduslanguse perioode, jättes välja viimased kaks aastat, [näeme, et] tegelikult ei ole ühtegi [perioodi], kus reaalse majanduslangusega ei oleks kaasnenud nominaalne majanduslangus. Kuidas teile tundub, kui hästi me ikkagi oleme suutnud majanduse reaal‑ ja nominaalkasvu mõõta?

Aitäh küsimuse eest! Meil on tõesti nominaalsed ja reaalsed majanduse hinnangud viimastel aastatel lahknenud just seetõttu, et hindade tõus on olnud nii kiire ja see peegeldub selles erisuses teravasti. Ilmselt on olukord tõesti piisavalt erinev paarist varasemast majanduslanguse episoodist Eestis.

Aga kui küsida, kui hästi me oleme suutnud hinnata just reaalnäitajaid, mis on tüüpiline majanduskasvu mõõtmise moodus, siis ma pean tunnistama, et ega ei ole sajaprotsendilist kindlust, et me seda suurepäraselt ja täpselt Eestis – see on eelkõige Statistikaameti ülesanne – oleme suutnud teha. Eks on ka tõsi, et olukorras, kus nii järsud muutused toimuvad erinevates hindades, võib olla ja kindlasti ongi palju raskem täpselt mõõta, kuidas erinevate kaupade ja teenuste kaale näiteks hinnaindeksis oleks õige ajas kohendada. 

Me ise oleme ka Eesti Pangas tähelepanu pööranud sellele, et võib-olla näiteks see metoodika, mida on kasutatud elektri hinna mõõtmisel tarbijahinnaindeksis, ei ole alati hästi töötanud. Ühesõnaga, lühike vastus [küsimusele], kas ma olen veendunud, et kõik on suurepäraselt täpselt mõõdetud, on, et ei ole päris veendunud. Aga ju on Statistikaamet andnud endast parima.

Kalle Laanet, palun!

Aitäh, hea Riigikogu aseesimees! Hea Eesti Panga president! Viimastel aegadel on nii meedias kui ka erinevates ringkondades olnud väga aktiivne arutelu riigikaitse rahastamise üle. Teie vastasmajast on väga selgelt öeldud, et tegelikult oleks vaja kiiremas korras lähiaastatel riigikaitsesse lisaraha suurusjärgus 1,6 miljardit eurot. Olen sama meelt. Ma ei küsi teilt, kas ka teie olete sama meelt, vaid ma küsin teie käest hoopistükkis seda: kuidas oleks teie arvates riigil võimalik seda teha ja kuidas oleks ühiskond valmis seda lisapanust vastu võtma?

Aitäh küsimuse eest! Võib-olla natuke teise nurga alt, aga juba proovisin eelnevalt [ühele sarnasele küsimusele] vastata. Mõistagi ei ole mina kõige parem ekspert kaitsekulude vajalikku suurust hindama. Selleks on paremad asjatundjad. Aga ma mõistan, et Eesti kaitsevõimesse on vaja panustada. Kui küsitakse, kuidas [riigikaitset] rahastada, siis meie peamine sõnum on, et juhul kui ei leita piisavalt võimalusi muudes valdkondades kulutusi vähendada ja Eesti riik võtab endale loomult püsivamaid kohustusi, mis jäävad kestma läbi aastate, siis tuleb leida võimalusi tekitada vastu mingeid püsivamaid tuluallikaid. Lihtsalt seetõttu, et me ei jääks olukorda, kus me peame läbi aastate järjest rohkem ja rohkem valitsuse ja riigina laenama ja oma laenukoormust suurendama, sest see tooks lõpuks kaasa teist laadi probleemid. 

Siin oli varasemalt kolleegil küsimus, kas võiks perspektiivi olla näiteks Eesti investoritele suunatud võlakirjaemissioonil, eriti kui see siduda kaitsevõime tugevdamise eesmärgiga. Ma arvan, et kindlasti see on ka üks asi, mida võiks proovida. Muidugi sisuliselt see tähendab laenu võtmist konkreetselt kaitsekulude katmiseks, aga kui me tegelikult juba niikuinii laenu võtame, siis võib neid erinevaid võimalusi, kuidas seda täpselt teha, kindlasti arutada. Ma arvan, et see on üks asi, mida tasub proovida.

Ester Karuse, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Aitäh, hea ettekandja, selle põhjaliku ülevaate eest! Mina ise olen pärit Valgamaalt ja mind painab ikka see regionaalse arengu teema. Tegelikult me teame, et majanduse areng, tööhõive ja palgatase võivad piirkonniti olla väga erinevad. Eks ongi. Eesti Pank ei saa seda otseselt niimoodi mõjutada ega muuta, aga minu arvates oleks väga hea mõte teha seda näiteks koolisüsteemi kaudu, pakkudes erinevaid rahatarkuse programme, just näiteks majanduskeskustest väljaspool või siis maapiirkondades. Kas Eesti Pank on juba teinud selliseid algatusi või on teil midagi sellist vahvat plaanis?

Aitäh hea küsimuse eest! Ma arvan, et see on tõesti hea ettepanek, ja tegelikult me oleme seda teinud, võib-olla võiks rohkem teha. Ma ise olen ka käinud väljaspool Tallinna, tuleb meelde, et näiteks Pärnus ja Võrus, mitmes koolis esinemas. Ja õpilastega oleme korraldanud arutelusid majandusteemadel. 

Ma ütleksin, et majandusteemalise hariduse viimine koolidesse ja võib-olla ka laiemalt ühiskonda toimub meil kolmnurgas Rahandusministeerium, Finantsinspektsioon ja Eesti Pank. Oleme üheskoos neid teemasid proovinud edendada. Alles paar nädalat tagasi me tunnustasime Eesti Pangas õpetajaid, keda me omalt poolt toetame selle teadmise õpilastele edasiandmisel. Koos pangaliiduga tunnustasime neid, kes olid tunnetuslikult selles eelmisel aastal kõige edukamad. Ka kommertspangad pingutavad samas suunas.

Ma eelnevalt viitasin, et me oleme uuendamas Eesti Panga muuseumi. Seal me oleme selgelt sihtinud sihtrühma just selliselt, et need, kellele me tulevikus huvitavat ja harivat sisu pakkuma hakkame, oleksid eelkõige põhikooliõpilased. See on kõik kantud sellestsamast mõttest, et majandusteadmisi ja rahandusega seotud teadmisi võimalikult palju noorteni viia. Ma panen selle soovituse kõrva taha, võib-olla saame isegi veel rohkem teha.

Tarmo Tamm, palun!

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Teadupärast on valitsusel tore plaan majandus kahekordistada. Kas see tundub tehtav plaan aastaks 2035 ja kas teil on ka mõni hea konkreetne soovitus, millele peaks eriti rõhku panema, et see korralikult tehtud saaks?

Aitäh küsimuse eest! See kindlasti on väga ambitsioonikas plaan. See seondub sellise üldise Eesti majanduse konkurentsivõime teemaga, millele me tegelikult eelmisel aastal keskendusime. Ma viitasin siin ühele suuremale avalikule üritusele, mida me korraldasime, samuti lõi Eesti Pank kaasa majanduskomisjoni loodud eksperdikogus, kes hiljuti ka siin Riigikogu suures saalis oma järeldusi teile tutvustas. Minu ees on kokkuvõte sellesama eksperdikogu järeldustest, kus on ka Eesti Panga sisend, nagu ma viitasin. Ma arvan, et üldjoontes need teemad, millele ka nemad tähelepanu pöörasid, on need, millega on vaja tegeleda, mis on seotud ja millega tasub tegeleda, et majanduse pikaajaline kasv oleks võimalikult tugev. Sealhulgas on näiteks küsimus tööjõu, just kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavusest. Kuidas me seda Eestis tagame? 

Samuti on küsimus selles, et Eesti riik on üldiselt tuntud oma edumeelsuse poolest, digilahenduste kasutuselevõtu poolest, aga kui me vaatame Eesti keskmisi ettevõtjaid, eriti tootmisettevõtteid ja väiksemaid ettevõtteid, siis digitaliseerimise ja automatiseerimise tase on siiski veel üsna madal. See on asi, millega kindlasti tasub tegeleda. Valitsus ja omavalitsused peaksid tagama, et regulatsioonid oleksid läbimõeldud, mitte liiased ja liigselt bürokraatiat tekitavad. Samuti hindas eksperdikogu näiteks kapitali hinnaga seonduvat [ja analüüsis], kas on võimalik hästi sihitud tagatiste, garantiide abil Eesti ettevõtjaid paremini toetada, kuna kapitali hind on meie väikeses riigis paraku keskmiselt võib-olla pisut suurem kui suurematel turgudel. Ma arvan, et üldjoontes kõik need mahuvad sellise hea ettevõtlus‑ ja majanduskliima märksõna alla, ja eks need on asjad, millega tasub tegeleda.

Austatud Eesti Panga president, ma tänan teid teie ettekande eest, ma tänan teid teie vastuste eest. Suur tänu! Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Andres Suti. Palun! Ärge tulge jooksuga, muidu murrate veel hüppeliigesed ära. [Tulge] rahulikult.

Aitäh, hea juhataja, selle hoolitseva nõuande eest! Tänan Eesti Panga presidenti ettekande eest! Arusaadavalt on aastaaruande tutvustus suures osas tagasivaade. Ma tahaksin tagasivaatenurgast alla joonida kaks asja, mis on minu meelest väga olulised. Üks asi on tähelepanu [pööramine] küberkerksusele. Arvestades, mis olukorras me toimetame, on elutähtsate teenuste küberkerksus kriitilise tähtsusega. Ja teine asi, mille eest ma tahan Eesti Panka väga tunnustada, on kestlikkuse ja keskkonnajalajälje mõõtmisega seotud tegevus. Olen näinud seda Eesti Panga aruannet ja minu arust on see päris hea, sellest võiksid ka teised natukene malli võtta. 

Ettevaatavalt on mõned asjad, mida ma tahaksin rõhutada. Kõigepealt, mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas on majanduses käimas murrangulised muutused. Nende veduriks on tehnoloogia ja üleminek taastuvenergeetikale. Seetõttu on hästi oluline, et me suudaksime ka Eestis hinnata, kuidas me positsioneerume ja mis on meie suhtelised eelised. Samamoodi kehtib see tegelikult [kogu] Euroopa kohta. Sellepärast on mul väga hea meel, et Eesti Pank on konkurentsivõimele tähelepanu pööranud, sest lõpuks sõltub edu meie valmisolekust ja oskusest neidsamu uusi tehnoloogiaid kogu euroalal, sealhulgas Eestis, kasutada ja rakendada.

Me ei räägi sihukesest sammsammulisest muutusest, vaid me räägime murrangulistest tehnoloogilistest vahetustest, tehisintellektist, mille mõju on võrreldav interneti loomisega või personaalarvuti kasutuselevõtuga, nii et me oma suhtelised eelised suudaksime ära kasutada. Sama käib haridus- ja talendipoliitika kohta. Mulle tegelikult väga meeldis küsimus rahatarkusest. See on kindlasti valdkond, millele me peame palju rohkem tähelepanu pöörama ja kuhu aega investeerima. 

Pank saab väga palju kaasa rääkida, väga palju kaasa aidata just nimelt majanduse arengu ja trendide prognoosimisele, erinevate simulatsioonide ja stsenaariumite hindamisele, sest pangal on olemas võimekus, väga head inimesed. Ja ma arvan, et mida rohkem me suudame läbi harjutada erinevaid majandusarengu stsenaariumeid, seda paremini me suudame tegelikult ka riigi tasandil majanduspoliitikat kujundada. Ja selle koha pealt ainult julgustan panka. Tõlgendage oma mandaati julgesti. Konkurentsivõime- ja majandusarenguküsimused on täpselt need [teemad], millega Eesti Pank saab murrangulisel ajal Eesti arengule väga palju kaasa aidata. 

Ja viimasena: on väga hea, et ka eelarvenõukogu on teinud head tööd. See on üks oluline sõltumatu kõrvalseisja, kes hindab Eesti rahanduspoliitikat, sõltumata sellest, kes parasjagu valitsuses on. Selle institutsiooni sõltumatusesse ja professionaalsusesse tuleb jätkuvalt investeerida ja sellele tähelepanu pöörata. Omalt poolt ja fraktsiooni poolt soovin Eesti Pangale jõudu ja tarkust Euroopa ja euroala majanduse ja rahapoliitika kujundamisel ja Eesti majanduse kasvuambitsioonide realiseerimisel. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Ma tänan Eesti Panga presidenti ja Eesti Panka selle ülevaate eest ja teie töö eest eelmisel aastal ning kõiki Riigikogu liikmeid, kes lõid kaasa sellel arutelul! Esimese päevakorrapunkti menetlemine on lõpetatud.

Liigume edasi teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Finantsinspektsiooni 2023. aasta aruanne. Lühidalt kord. Kõigepealt on Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Kilvar Kessleri ettekanne kuni 20 minutit, seejärel küsimused. Iga Riigikogu liige võib esitada ettekandjale ühe suulise küsimuse. Ja siis on läbirääkimised, fraktsioonide esindajad. Mul on suur au paluda Riigikogu kõnetooli Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler. Palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Aastaaruande esitlemine on veidi nagu jõulud: tuleb kord aastas, aga nõuab põhjalikku ettevalmistust ja tekitab nii põnevust kui ka natukene stressi, vähemalt minul. 

See on minu jaoks juba päris mitmes kord, kui hiliskevadel jõulutunne tekib. Mul on seejuures suur au ja privileeg seista siin teie ees ning anda ülevaade Eesti finantssektori olukorrast, möödunud aasta finantsjärelevalve väljakutsetest ning tulevikuperspektiividest. Kõik see on täpsemalt kirjas meie aastaaruandes.  

Enne kui sukeldun üksikasjadesse, tahaksin meelde tuletada, et vastavalt Finantsinspektsiooni seadusele on inspektsioonil kohustus esitada Riigikogule aastaaruanne. See nõue tuleneb rahvusvahelistest standarditest. Nende kohaselt peab finantsjärelevalve olema sõltumatu erinevatest võimuharudest ja ideaalis peab finantsjärelevalve aru andma otse kõrgeimale võimule, parlamendile.  

Meie aastaaruanne võimaldab teil, austatud parlamendiliikmed, saada ülevaade mitte ainult finantssektorist laiemalt, vaid ka sellest, millega Finantsinspektsioon aasta jooksul tegeles. Osa tegevusi kolleeg president Müller ka juba kirjeldas, kuna meil on seal keskpangaga tugev ühisosa.  

Alustame heade uudistega. Eesti pangandusel ja finantsturul tervikuna läks 2023. aastal paremini kui kunagi varem. Tõusvad intressimäärad kasvatasid hüppeliselt pankade tulusid. Vastupidav erasektor ja tugev tööturg hoidsid samal ajal ära suured laenukahjumid. Pankade krediidikvaliteet püsis selle tulemusena väga hea. Ka hoiuseid suutsid pangad piisavalt kaasata. Nende maht kasvas eelmisel aastal üle 5%. Samas tuleb täheldada, et kõrgete intresside jahil olevate välismaiste, Euroopa Liidu teiste pankade nõndanimetatud platvormihoiuste osakaal meie pisipankade ressursis on päris suur, mõnes väiksemas pangas koguni valdav. Samuti täitsid pangad suure varuga likviidsusnõudeid ja hoolimata mõne üksiku panga nõuetelähedasest kapitalitasemest, püsis kogu sektori kapitaliseeritus tugevana, võib isegi öelda, et tugevaimana Euroopas.  

Selle ilusa pildi taga on aga riskid, täpsemalt ebakindel geopoliitiline ja majanduslik olukord. Ja see teeb meile muret. Finantsjärelevalve tegevus pole ju tegelikult midagi muud kui järjepidev riskide juhtimise kvaliteedi kontrollimine turuosalistes. Me tuvastame finantsturgu puudutavad riskid ning kontrollime, kas pangad ja teised finantsjärelevalve alla kuuluvad ettevõtted juhivad neid piisavalt hästi. Nii hästi, et säiliks usaldus finantsturu vastu ja teenuste kättesaadavus. Nii et me ei saa 2023‑ndasse, heasse aastasse kinni jääda. Peame olema valmis karmimaks lähitulevikuks ja riske maandama.  

Alustame geopoliitika mõjust finantssektorile. Sõda Ukrainas puudutab meie finantssektorit peamiselt läbi finantssanktsioonide ja sinna suunasime ka oma fookuse. Finantsinspektsioon juhtis panku pöörama rohkem tähelepanu oma süsteemidele ja tööriistadele, mis võimaldavad neil ehk pankadel tuvastada inimesi ja ettevõtteid, kellele sanktsioonid kehtivad. Pankadele on sellega pandud üsna suur vastutus. Nad peavad oma miljonite klientide seast leidma üles need, kes on kantud sanktsiooninimekirja, ehk isikud, kelle varale või tegevuse ohjeldamiseks on sanktsioonid suunatud. Terade eraldamine sõkaldest vajab häid süsteeme ja pädevaid töötajaid ja just nende toimimist Finantsinspektsioon pankades kontrollibki.  

Seoses sõjaga Ukrainas on meie IT‑audiitorid märganud küberrünnete mõningast hoogustumist. Seega nõudis Finantsinspektsioon pankadelt, et nad oleksid küberkurjategijatest sammu võrra ees ja uuendaksid oma turvasüsteeme ning koolitaksid eksperte. Pankade kiituseks võib öelda, et nad on küberrünnakute tõrjumise ja hädaolukordadeks valmistumisega seni hästi hakkama saanud.  

Finantsinspektsiooni analüütikud [hindasid] majandusolukorrast tulenevaid riske ja [leidsid], et aeglaselt suundutakse krediidikvaliteedi halvenemise poole. Finantsinspektsioon testis eelmisel aastal pankade vastupanuvõimet kriiside suhtes ja hindas ka pankade ärimudeleid, juhtimist ja riske kapitalile. Kogutud infole tuginedes nõudsid inspektsioon ja Euroopa Keskpank pankadelt 849 miljoni euro väärtuses lisakapitali hoidmist. See pakub lisakindlust nii hoiustajatele, pankadele kui ka finantssektorile tervikuna.  

Vaatame nüüd finantsturule natuke teise nurga alt, läbi tarbija silmade. Hoolimata intressitõusudest said kliendid eelmisel aastal laenukohustuste täitmisega enamasti hästi hakkama, kuid ka selle ilusa pildi tagant leiab vihjeid, et olukord võiks olla veelgi parem. Nii hakkas näiteks eelmisel aastal kasvama Finantsinspektsioonile esitatud kliendikaebuste arv. Lähema vaatluse tulemusel selgus, et üle 70% kaebustest olid seotud makse‑ ja krediiditeenustega. Need on need teenused, mida tarbijad tarbivad iga päev. Olles tuvastanud, et põhimakseteenuste osutamisega on probleeme, suunas Finantsinspektsioon finantsturul tegutsevaid ettevõtteid käituma tarbijate suhtes vastutustundlikult. Töötasime selleks välja ja kehtestasime selle aasta algusest pankadele suunatud soovitusliku juhendi, kuidas põhimakseteenuseid korrektselt osutada. Käesoleval aastal kontrollime selle [juhendi] täitmist pankade poolt. Lisaks soovime võtta Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt üle vastava järelevalvepädevuse – järelevalve põhimakseteenuste osutamise üle. See tähendab seaduse muutmist.  

Julgen arvata, et Finantsinspektsioonile esitatud tarbijakaebuste arv kasvab lähiaastatel veelgi. Kohe selgitan, miks. Finantsinspektsioon ei tee järelevalvet sugugi mitte kogu finantssektori üle, vähemalt veel mitte. Osa valdkondi on endiselt reguleerimata ja just seal tegutsedes on ka tarbijatel rohkem muresid. Kasutan siin juhust ja tänan kõiki, kes usuvad Finantsinspektsiooni võimesse seni reguleerimata valdkondi finantssektoris ohjata ja õigele teele suunata.  

Krediidiinkassode järelevalveks hakkas Finantsinspektsioon valmistuma juba 2019. aastal: koostasime vastava turuülevaate ja tegime ettepaneku see turusegment ka seaduse fookusesse võtta. Krüptovaraturu osas soovitasime juba 2017 riigil oluliselt konservatiivsem olla, kuna sassis toa kraamimine on hoopis ebameeldivam kui selle eos korrashoidmine. Alustame krüptovaraturu järelevalve ettevalmistustega kohe, kuna tänaseks on parlament vastava seaduse vastu võtnud. Alustame järk-järgult krüptoturu üle järelevalve ülevõtmist Rahapesu Andmebüroolt.  

Kuigi Finantsinspektsioon osales eelmisel aastal kokku üle 50 õigusakti eelnõu väljatöötamisel, siis nende kahe seaduseelnõu – inkassode seadus ja krüptoturgude rakendusakt – sisusse panustasid inspektsiooni eksperdid kindlasti kõige rohkem. Nendel seadustel on suur mõju nii Finantsinspektsiooni tegevusele kui ka finantssektorile laiemalt. 

Kasvab nii Finantsinspektsiooni halduskoormus kui ka järelevalve alla kuuluvate ettevõtete arv ning sellega koos kindlasti ka tarbijakaebuste arv. Kuna me näeme, et tarbijavaidluste arv kasvab, siis meenutan teile, et Finantsinspektsioon on nüüd juba aastaid rääkinud finantsombudsmanist, vahemehest, kes võiks tegutseda Finantsinspektsiooni juures, aidates lahendada finantssektoris tegutseva ettevõtte ja tarbija vahelisi vaidlusi. Finantsinspektsioon finantsjärelevalve‑ ja kriisilahendusasutusena ju üksikkaebusi ei lahenda. Kaebused on meile oluliseks märgiks riskidest ja trendidest turul.  

Korduvalt on Finantsinspektsioon rõhutanud ka seda, et uute valdkondade järelevalvega seotud kulusid ei peaks pangad ega ka teised järelevalve alla kuuluvad ettevõtted kinni maksma. Seda võiks ikka [ettevõtted], antud juhul siis krüpto‑ ja inkassoettevõtted ise teha. 

Kvaliteetse järelevalve tegemiseks uute valdkondade üle peab Finantsinspektsioonil olema nii piisavalt raha ja töötajaid kui ka tehnilisi lahendusi järelevalve teostamiseks esimesest päevast alates, mil need valdkonnad Finantsinspektsiooni katuse alla tulevad. Meil peab olema võimalus värvata uusi spetsialiste ja nendel uutel spetsialistidel peab olema koht, kus tööd teha. Selleks kõigeks on Finantsinspektsioon juba valmistunud. Kui praegu töötab Finantsinspektsioonis 126 inimest, siis aasta lõpuks võib meid olla juba enam. Ühe järelevalveasutuse kohta võib see tunduda üsna palju, aga tegelikult on Finantsinspektsioon töötajate arvu poolest Euroopa Liidus kõige väiksem finantsjärelevalveasutus.  

Finantsinnovatsioon ei saa aga krüptovaraturuga otsa. Finantstehnoloogia areng ja digitaalne innovatsioon jätkavad ka edaspidi finantssektori ümberkujundamist ning uusi järelevalvevaldkondi on lähiaastatel silmapiiril paistmas veelgi. Näiteks on Euroopa Liidus juba välja töötatud regulatsioon tehisintellektilahendustele, mis seab ootused ka finantsjärelevalve tööle. Taamal on terendamas täiendav regulatsioon krüptovaraturgudele, mis tooks finantsjärelevalve subjektideks veelgi rohkem krüptoärimudeleid.  

Toon teile siin välja veidi statistikat, et oleks lihtsam aduda, kui palju tööd on inspektsioonil juba praegu, ilma uute järelevalvevaldkondadeta. Eelmisel aastal laekus Finantsinspektsioonile 22 taotlust tegevusõiguse saamiseks finantsturul. Muide, ühe lihtsa ärimudeliga finantsvahenduse äritegevusloa keskmise keerukusega taotluse [menetlemine läheb] meile, Finantsinspektsioonile, tööjõu‑ ja muude kuludena maksma circa 20 000 eurot, kuna seaduses sätestatakse: finantsturu stabiilsuse ja läbipaistvuse hoidmise kohustus nõuab mittehooletut suhtumist tegevusloa menetlusse. Taotleja makstav menetlustasu on aga ligi 20 korda väiksem. Kuna meid rahastavad olemasolevad finantsjärelevalve subjektid, siis sisuliselt subsideerivad nad tegevusloamenetlusi.  

Meile esitati ja me ka analüüsisime ligi 9000 aruannet. Me hindasime 300 inimese sobivust finantssektoris tegutsemiseks. Viisime lõpule 25 olulise osaluse menetlust. Andsime välja 21 soovituslikku juhendit. Neile lisanduvad rutiinsed järelevalvetoimingud, kohapealsed kontrollid, stressitestid, finants‑ ja õigusanalüüsid, ettekirjutused ja ka mõned trahvid kahjuks.  

Koormus Finantsinspektsioonile kasvab ja lahendus selle koormusega hakkama saada on lihtsamaid tegevusi automatiseerida. Sellega me oleme ka alustanud. Teine aspekt on peatada kas või ajutiselt reguleerimise kihk, lasta turuosalistel ja järelevalvetel kohanduda ning rakendada olemasolevat õigustikku. Minu meelest oleme finantssektori reguleerimisega liiale läinud, arvates, et iga menetlust peab peegeldama uus seadus. 

Lõpetuseks tahaksin tänada teid, austatud parlamendiliikmed, usalduse ja koostöö eest. Tahan tänada ka selle eest, et te olete Finantsinspektsiooni mõnes asjas kuulda võtnud. Aastaid rääkisime vajadusest tõsta finantssektoris trahvimäärasid ja nüüd on see teoks saanud. Tegime eelmisel aastal üle miljoni euro väärtuses trahve. Võimaluse korral jätkame sellega. Kuigi ei tahaks, aga mõnikord on rikkumised lihtsalt sellised, millele tuleb reageerida. Ja samas on lihtsate rikkumiste jaoks, nagu näiteks punase tulega tee ületamine, mõeldud väärteomenetlus finantssektoris professionaalsete turuosaliste järelevalve jaoks nagu sea seljas sadul. Lisaks endiselt: kus on finantsombudsman? Miks me ei soovi inimesi aidata?  

Finantsinspektsioon jätkab tööd selle nimel, et tagada Eesti finantssektori stabiilsus ja usaldusväärsus. Meie eesmärk on kaitsta hoiustajaid, toetada finantssektori arengut ja tagada seejuures finantsturu aus toimimine. Aitäh tähelepanu eest!

Suur tänu, hea juhatuse esimees! Teile on ka küsimusi, läheme nende juurde. Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud Finantsinspektsiooni juhatuse esimees! Küsimus puudutab sedasama krüptovaluutat ja arenguid selles valdkonnas. Te ütlesite, et nende inimeste arv, kes kaebustega pöörduvad teie poole, on kasvanud, kui ma õigesti mäletan. Kui palju nende seas on neid inimesi, keda on kuidagi puudutanud tegutsemine krüptoturul, ja mis te nendega teete praegu?

Tänan küsimuse eest! Hetkel teostab krüptovaraturu üle järelevalvet Rahapesu Andmebüroo. Me eeldame, et enamik kaebusi laekub sinna, aga seda öeldes ma võin kinnitada, et kaebusi krüptovaraga seonduvalt laekub ka meile. Ja peamine kaebuse sisu on see, et inimesi on petetud, nad on langenud kelmuse ohvriks. Ja mida me siis teeme? Kuna Eestis, ja mitte ainult Eestis, vaid ka laiemalt, on kelmus kuritegu, siis me loomulikult võtame selle informatsiooni ja vastavalt seadustele edastame selle kas kuriteokaebusena või lihtsalt taustainformatsioonina politseile ja teistele uurimisasutustele. See on üks asi. Ja teine asi: kui meil on piisavalt täpne ja hea informatsioon selle kohta, et inimesi on petetud, siis me oma veebilehel avaldame hoiatusteateid. Neid hoiatusteateid on seal päris palju, üle tuhande peaks olema. Võib-olla keegi vaatab meie veebilehte, tutvub [nende teadetega] ja saab aru, et kui [keegi, kelle kohta on hoiatus antud], tuleb mingit head krüptoteenust pakkuma, siis ta teab, et Finantsinspektsioon on hoiatanud, et see võib olla mingisugune püramiidskeem, muidu kelmus, mingi kriminaalne skeem.

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Haakun teie viimase vastusega. Siin Riigikogus oli mõned päevad tagasi nendel krüptoteemadel ka juttu ja arutelu läks kohati üsna kirglikuks. Mida te ütlete lihtsale inimesele, kellel on tekkinud tunne, et tegemist on lihtsalt pikale venitatud püramiidskeemiga? Kuidas seda perspektiivi hinnata? Kas tegemist on skeemiga, mis annab [võimaluse] varjata tulusid ja teenida kasumit? Millise hinnangu teie sellele annate?

Aitäh küsimuse eest! Finantsinspektsioon reeglina inimesi nende investeerimisotsustes ei nõusta. Seda esiteks. Teiseks, kui inimene tunneb, et ta on piisavalt kindel investeerimismaailma sukeldumiseks, siis võiks alustada vähem riskantsete investeerimisobjektidega. Krüptovara reeglina oma volatiilsusest tulenevalt, oma alusvara puudumisest või mõnikord ka alusvara kohta asümmeetrilise informatsiooni olemasolust tulenevalt on riskantne volatiilne investeering. Inimene peaks ikkagi kümme korda enne mõtlema, kui ta võtab krüptovara investeerimisobjektiks. Eelmine vastus juba kätkes seda, et mõnikord võib see olla hoopiski kelmus ja mitte päris investeerimisobjekt. Kümme korda mõõda, üks kord lõika, on minu soovitus. Aga see ei olnud finantssoovitus, see oli lihtsalt vanasõna üleütlemine. 

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea esimees! Tuleb tunnistada, et Finantsinspektsioonile on tõepoolest isegi lähinädalatel tulnud järjest tööd juurde sellestsamast saalist ja on tekkinud õigustatud küsimus, et kas te ikka saate hakkama. Te natuke peatusite sellel, et teie ametkond tõenäoliselt kasvab, aga tegelikult neid küsimusi tuleb veel, sealhulgas ka [küsimus] finantsombudsmani ametikoha kohta, mille [olemasolu] ka meie, sotsiaaldemokraadid, oleme toetanud ja ka edaspidi toetame. Võib-olla te peatute ka sellel, kuidas teie ametkond nende uute ülesannetega hakkama saab. 

Aga mu küsimus on hoiu‑laenuühistute kohta. Mõni aasta tagasi ja aasta tagasi olid need küsimused, kelle järelevalve alla [need kuuluvad] ja kuidas nendele läheneda, väga pingelised. Milline on praegu teie seisukoht hoiu‑laenuühistute kohta?

Tänan küsimuse eest! Ma julgen kinnitada, et Finantsinspektsioon saab oma ülesannete täitmisega hästi hakkama, vähemalt siiani on saanud. Ma kohe räägin hoiu‑laenuühistutest ka. Uued ülesanded on kindlasti meile väljakutse, sest selge on see, et hetkel ei ole meil organisatsioonis krüptovara asjatundjaid. See organisatsioon tuleb kõik üles ehitada. Me arvame, et krediidiinkassodega saame me hästi hakkama, sest krediidiinkassod on tegelikult ühe toote, krediiditoote üks faas lihtsalt. Tema loojaminemise faas. Põhimõtteliselt seda turgu me juba tunneme märksa paremini ja meil on ka vastavad inimesed olemas. 

Olles osa Euroopa Keskpanga juhitavast pangajärelevalvesüsteemist, on Finantsinspektsiooni inimesed kompetentsi poolest euroalal tunnustatud IT‑riski audiitorid. See on üks meie peamisi kompetentse, mille poolest me tõesti oleme, ma arvan, võib-olla sammu ees oma teistest kolleegidest Euroopas. Ma arvan, et seda kompetentsi siin Eestis võiks hoida ja kasvatada. Meie finantsturu keskkond võimaldab seda hästi, sest see on kõrgelt digitaliseeritud. 

Räägin nüüd hoiu‑laenuühistutest. Ma selles mõttes pean teid, head parlamendikolleegid, kurvastama, et meie seisukoht on läbi aastate olnud üks ja seesama. Ma kordan selle lihtsalt üle. Milline on üldine mahtude või suuruste vahekord? Pangandusturu laenuportfell on circa 35 miljardit eurot. Kui liisinguturuportfell ja pankade väliskrediidituru portfell on miljard pluss, siis hoiu‑laenuühistute kogumaht on olnud pikalt umbes 100 miljonit eurot, ta kõigub sealjuures. Finantssüsteemi kui sellise riskide aspektist [lähtuvalt] see maht väga suur ei ole. Tavaliselt on minetused seal sellise iseloomuga, et need ei puuduta peavoolu, aga ikkagi suhteliselt suure hulga inimeste investeeringud ja säästud võivad kaotsi minna selle tõttu, et hoiu‑laenuühistute turg ei ole piisavalt reguleeritud, kui nii võib öelda. 

Ja nüüd ma samm-sammult liigun [vastusele] lähemale. Meie arusaamist mööda jaguneb hoiu‑laenuühistute turg laias laastus kaheks. Ühed on suuremad hoiu‑laenuühistud, mille organisatsiooniline struktuur ja laenuportfelli maht on selline, mis võimaldab neid paigutada panga regulatsiooni alla. Panga regulatsiooniga kaasneb see, et needsamad hoiustajad, kes seal on, on pankades [hoiustajatega] samaväärselt kaitstud. Nad on [kaitstud] Tagatisfondiga, nende kapitalipuhvritega või [kaitseb neid] see kapitaliregulatsioon, millest ma rääkisin. Nii et [panga regulatsiooni alla paigutamine tagaks,] et ka nende suurte samaväärselt pankadega reguleeritud hoiu‑laenuühistute ja ühistupankade tegevus oleks sama turvaline kui pankadel. Mahutada suuremad [hoiu‑laenuühistud ja ühistupangad] panga regulatsiooni alla, konverteerida need ühistupankadeks, nii nagu Leedus tehti juba aastaid tagasi. 

Teised on väiksed kogukondlikud hoiu‑laenuühistud, kus nii‑öelda kogukonna iseloomust tulenevalt on kontroll märksa lähedasem ja tugevam, mingit välist kontrolli, Finantsinspektsiooni ei ole vaja. Meie töö ei ole tasuta, nagu ma üritasin seletada, see on päris kallis. Ja alati on küsimus, kuhu see [piir] sättida, nii et see tulu ja kulu vahekord oleks optimaalne. Meie hinnangul ei ole väiksematel hoiu‑laenuühistutel avalikku finantsjärelevalvet vaja, sest nendel on endal piisav kogukondlik kontroll. Las nemad jätkavad nii, nagu nad on, sest on selge, et ka kogukondlikku finantseerimist on ühiskonnas vaja. Mulle tundub, et finantsturu kontsentratsioonist tulenevalt on teatavad lüngad, mida aeg‑ajalt need kogukondlikud hoiu‑laenuühistud hästi täidavad. 

Selline vastus. On kahte laadi hoiu‑laenuühistuid: suured, mis on nagu pangad, ja väiksed. Väikesed las teevad oma äri edasi, neil ei ole suuri fail'e olnud, eks. [Probleeme] on olnud nendes suurtes, mis on nagu pangad. 

Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Finantsinspektsiooni juhatuse esimees! Eesti Panga president julgustas mind küsima teie käest sama küsimust, mida ma tema käest küsisin. Aga natukene tausta siia juurde. Tegelikult see küsimus tuli päevakorrale siis, kui ma olin Norra visiidil ja [kohtusin] Eesti välisesindajaga investorkonsultantide valdkonnast. Me reklaamime siin, et meil on [kontode avamine] hästi kiire, tulge ja avage, pangad töötavad ja internet on kiire ja kõik töötab – kõik on imeline. Aga kahjuks praktika näitab seda, et ei olegi nii lihtne avada kontosid, ja kogu see bürokraatia on paras peavalu. Väga paljud loobuvad Eestis investeerimisest.

Kas see on sama küsimus, mis te küsisite härra president Müllerilt? Aitäh, selge! Ma tegin ka hästi põhjalikke märkusi ja tähelepanekuid, et vastata põhjalikult, ja ma mõtlesin, et nüüd tuleb hoopis üllatusküsimus, nagu mõnikord kohtumenetlustes tehakse. Ootused on teised, aga okei. 

Ma alustan reklaamimisest. Mina reklaamin Eesti puhul kahte asja. Esimene on see, et meil on väga turvaline finantssüsteem. Ja teiseks, meie finantssüsteem on väga läbipaistev. Me oleme tulnud välja sellest suurest rahapesujamast, kus Eesti oli avalikkuses aastatel 2017–2019. Meil lõppes MONEYVAL‑i hindamine – see oli siis rahvusvaheline missioon, mis hindas Eesti võimekust tõkestada rahapesu. Ja Eesti tuli sellest MONEYVAL‑i hindamisest välja kõige paremini Baltikumis. See süsteem toimib meil nüüdseks hästi. Ma arvan, et seda tasub hoida.

[See oli nüüd selle kohta], kust me tuleme. Mis puudutab pangakontode avamist, siis alati tuleb iga üksikut juhtumit vaadata eraldi. Need jutud tekivad alati üksikjuhtumitest ja jube raske on nende pealt üldistada. Võib-olla mõnikord ei tule see pilt väga täpne. Meie oleme näinud seda – ma räägin nüüd kõikidest pangakontodest –, et pangakontode sulgemise tipp oli kuskil 2018 ja 2019. Pangad ei tahtnud liigseid riske endale võtta. 

Siit edasi ma jagan kontode teema kaheks ja lõpetan finantsombudsmani teemaga. Laias laastus, nagu ka president Müller ütles, on ettevõtted ja tarbijad. Ma rääkisin teile, et tarbijate puhul on pangakonto avamine seadusega tagatud. Kui seda ei tehta, tuleb kaevata, kuhu vaja. Seda raamistikku on vaja natuke parandada. Ka Finantsinspektsioon töötab, et pangad oma süsteemid ja protsessid rohkem trimmi ajaks. See pool on klaar. 

Nüüd, teisiti on ettevõtetega. Ettevõtete pangakontode avamise puhul kehtib seadus, [mis sätestab], et pangad võivad oma kliente vabalt valida. Mingeid piiranguid pankadel ettevõtete puhul ei ole ja iseenesest sõltub see pankade riskiisust ja panga riskikontrolli organisatsioonist. Need peavad olema tasakaalus. Mida kõrgem on riskiisu, mida riskantsemaid kliente pank on võimeline võtma või tahab võtta, sest tema ärimudel näiteks on selline, seda paremad peavad olema riskikontrollisüsteemid. Paremad riskikontrollisüsteemid reeglina tähendavad ka suuremaid investeeringuid ehk algselt mingeid kulusid, mis tuleb teha. 

Mida Finantsinspektsioon selle juhtumi puhul vaatab, on see, kas sellele riskiisule on vastav riskikontrollisüsteem. Me ei hakka ühelegi pangale ütlema, et sul on liiga madal riskiisu või sul on liiga kõrge riskiisu. Meil on ettevõtlusvabadus. Iga pank määratleb seda ise. Mida klassikalised finantsjärelevalved teevad, on see, et nad ütlevad: ahah, sina oled sihukese ärimudeli kehtestanud, sul on siuke riskiisu, näita nüüd, milline on sinu riskikontrolli organisatsioon. Kas see ikka on võimeline tegelema nende riskide optimaalse määratlemise, mõõtmise ja juhtimisega, mida teie riskiisu teile ütleb? See on see, millega meie tegeleme. 

Nüüd ma jõuan lõpuks ombudsmanini. Põhimõtteliselt me näeme, et üksikutel juhtudel võib kontode mitteavamine või sulgemine olla probleem. Kohtute kaudu on menetlus väga aeglane, kohtutes on pikad järjekorrad, seal on võistlev menetlus ja nii edasi ja nii edasi. Me oleme Harju Maakohtu kohtunikega rääkinud, mida nad [arvavad sellest], kui selline funktsioon nagu finantsombudsman oleks Finantsinspektsiooni juures. Harju Maakohtu kohtunikud – nad tegelevad enamiku selliste vaidlustega – suhtuvad sellesse väga positiivselt. Nad näevad samuti teatavaid kitsaskohti. 

See oleks niisugune minu vastupeegeldus teie küsimusele. Võib-olla eraldi teema on see, kuidas me Eestit reklaamime. Kas me peame reklaamima asju, mis tegelikkusele ei vasta? Eeldus oli see, et me justkui oleme midagi reklaaminud, oleme juhtinud ootused kuhugi. Tõesti, võib-olla keegi, kellel on tekkinud need ootused, tuleb siia ja näeb, et reaalsus on sootuks teine. Äkki peaks vaatama üle selle reklaami poole ka. Ja ma ütlen veel kord: mina olen reklaaminud Eestit kui stabiilse finantssüsteemiga head äritegemise kohta. 

Helmen Kütt, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud Finantsinspektsiooni juhatuse esimees, suur aitäh teile selle ülevaate ja põhjaliku küsimustele vastamise eest! Vabandan ette, kui mu küsimus ei ole väga asjatundlik, aga seda valdkonda ma ei tunne, julgen seda tunnistada. Aga olen seda jälginud ja näen, kui palju teile tuleb juurde lisaülesandeid, nii nagu te ka kirjeldasite. Kas lisaks trahvimisele ja kõigele muule, millest te juba ülevaate andsite, on Finantsinspektsioonil ka selline, ma ei tea, nõustamise või nõuandmise roll või kas teie poole võib pöörduda hea soovituse saamiseks, et mitte üldse sattuda olukorda, kus on vaja trahvida?

Tänan! Jah, meil on nõustamisfunktsioon, me nimetame seda selliseks finantsinnovatsiooni keskuseks. See on mõeldud selleks, et kui nüüd, ütleme, proovin viisakalt väljenduda, kampsuniga IT‑inimestel tekib mõte teha mingi äge finantsettevõte ja nad ei tea nendest regulatsioonidest midagi, siis nad julgeksid pöörduda meiesuguste poole, kes me tavaliselt käime lipsude ja ülikondadega ja räägime keerulist juttu. Me oleme loonud sellise nii-öelda pehmema funktsiooni, kus võetakse neid avasüli vastu ja antakse ka lihtsamas keeles nõu, kas üldse tasub minna finantsturule, mis nõuded seal on ja nii edasi. Selline funktsioon meil on olemas.

Professionaalsetele turuosalistele anname üldist nõu väga konkreetses vormis ja ise me nimetame seda infopäevaks. [Põhjus], miks me teeme seda infopäevade [vormis], on see, et me kõikidele oma headele finantsjärelevalve subjektidele ja klientidele annaksime infot ühetaoliselt. Neil on õigus ja privileeg infopäeval osaleda ja nad saavad selle info sealt kätte. [Esiteks] ei ole professionaalsete turuosaliste nõustamine eraldi, ühekaupa hea seepärast, et üks või teine saab konkurentsieelise. Ja teine [põhjus] on see, et kui me hakkaksime ühte või teist eraldi nõustama, siis tekib huvide konflikt: ise anname nõu ja siis ise hakkame kontrollima, mis nõu me andsime. See ei toimi.

Professionaalsed finantsvahendajad tegutsevad ise finantsturul omast tarkusest, kui nendel on säravad äriideed, mis annavad neile konkurentsieelise, nad teenivad ise. Meie ei teeni, meie lihtsalt kontrollime, et neil riskikontrollisüsteemid oleksid piisavalt head. Seda ma ka kirjeldasin eelmises vastuses. Ja kui nad ebaõnnestuvad, siis meie kraamime nad turult ära. Nad on ikkagi iseseisvad mängijad turul ja meie vaatame, et nad piisavalt omaksid häid inimesi, häid süsteeme ja protsesse, et riskikontrolli organisatsioon, riskid oleksid määratletud, mõõdetud ja juhitud. See on see, kuidas me tegutseme. Nõu antakse infopäevadel ja innovatsioonisegmendist ma ka rääkisin.

Annely Akkermann, palun!

Suur tänu, hea juhataja! Austatud ettekandja, suur tänu ettekande eest! Siin saalis on vahepeal olnud jutuks trahvide temaatika. Miljon eurot tundub ühest küljest suur [summa], aga võrreldes teie poolt järelevalvatavate varade mahtude ja riskide mahtudega, on see 1 miljon eurot väga väike summa. Ajakirjanduses on praegu kõne all krüptopettus 500 miljoni euro [väärtuses]. Kas trahvidealane seadusandlus võimaldab petturilt ära võtta pettusega teenitud sissetuleku ja lisaks teha talle trahvi, et tal ei tekiks tunnet uuesti pettust toime panna või ei osutuks see petmine siiski lõpuks kasumlikuks, et väikse osa maksad trahviks ära, aga palju jääb järele ka? Kuidas nende regulatsioonidega nüüd on, kas need on küllaldased?

Aitäh! See on selles mõttes keeruline küsimus, et enamik sellest väljub finantsjärelevalve perimeetrist, mitte filosoofia mõttes, aga tehniliselt. See on rohkem küsimus kriminaalmenetlusest ja võib-olla kriminaalmenetluse seadustiku ja karistusseadustiku ainesest. Aga ma vastan teie küsimusele läbi finantsjärelevalveprisma. 

[Toon] näite Sam Bankman-Friedist, kes on süüdimõistetud krüptokelm. Kulus aasta tema kinnipidamisest kuni esimese astme süüdimõistva kohtuotsuseni Ameerika Ühendriikides. Krüptokelm [pandi] 25 aastaks vangimajja. Miks ma selle näite toon ja miks on see aasta oluline? Finantssektoris on, ütleme, ülimalt vajalik hoida ja tõsta finantsvahendajate omavastutust. Karistusseadus, [kogu menetlus, lõpetades süüdimõistetu] vangi panemisega, on selle omavastutuse hoidmiseks üks vältimatult vajalik element. [Juhtumi menetlemisel] on oluline kiirus, et potentsiaalne rikkuja saaks aru, et tema teol on negatiivne tagajärg ja see saabub kiiresti. Ma tunnustan: väga hästi, et krüptokelmi [süüdimõistmine võttis] aasta aega [ja karistuseks määrati] 25 aastat [vangistust].  

Eesti puhul ma näen – te viitasite sellele ka oma küsimuses –, et me vaidleme ainuüksi ühe menetlustoimingu üle poolteist aastat. Kas see on normaalne? Ma arvan, et see ei ole normaalne. Kas see kuidagi heidutab kelme? Ei, see ei heiduta kelme. See näitab, et meie süsteem on nõrk ja rikkumised, kuriteod võivad ära tasuda. See on täiesti vastupidine sellele, mis peaks olema. Kuritegevus ei tohi ära tasuda. [Seetõttu tuleks kas] trahve suurendada, menetlust lihtsustada või mida iganes.

Need asjad tuleks üle vaadata, aga ma ei taha minna teiste asutuste mängumaale. Mis puudutab inspektsiooni, siis ma ka vihjasin sellele, et väärteomenetlus, mis on loodud lihtsate rikkumiste jaoks, tavainimeste jaoks, ei toimi professionaalsel finantsturul. Seal ei ole vaja nii palju garantiisid, see menetlus ei pea olema nii põhjalik ja nii edasi ja nii edasi. Enamikus Euroopa Liidu finantsjärelevalvetes ei ole selliseid karistusmenetlusi. No see on pikk jutt. On haldustrahvide institutsioon, mille üle, ma tean, ka siin käib arutelu, eks, ja nii edasi. Meie Finantsinspektsioonis väga toetame haldustrahve ja vastavat menetlust, tagades sellega teatud põhiseaduslikud õigused. Ei peaks olema enesesüüstamist ja muud sellist. 

Andres Sutt, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Tulen korra tagasi pangakontode avamise temaatika juurde ja laiendan seda finantsinnovatsiooni [teemaga]. Te mainisite, et hindate pankade riskiisu ja vastavaid meetmeid, mida pangad on sisemiselt kasutusele võtnud selleks, et riskid oleksid hallatud. Pankade riskiisu defineerivad pankade omanikud ja juhtkond, aga kindlasti on mõju ka sellel, millised raamid on järelevalve ette kirjutanud. Ja ma küsingi, mis on järelevalve vaatest see riskiisu, mida me erinevate finantsinnovatsioonidega pangakontode avamise juures tolereerime. Kas me püüame kala minimaalse võrgusilmaga või on meil ka natuke suuremat võrgusilma? Kuhu see tasakaal on asetunud?

Tänan! Laias laastus jagunevad pangad kaheks. Ühed on universaalpangad. Ma saan aru, et praegu on fookus suunatud pigem universaalpankadele, kes makseteenuseid osutavad, sest teised [pangad], eelkõige väiksemad pangad, inglise keeles monoliner'id, tegelevad laenu andmisega, ainult lühiajalise laenu andmisega. Tõenäoliselt küsimuse fookus ei ole sinna suunatud. Ma saan niimoodi aru. Kui te küsite, kas selle viimase pangarühma puhul tegeldakse finantsinnovatsiooniga, siis vastus on, et mõned väikesed monoline‑pangad on päris tipus innovatsiooni mõttes. On muljet avaldav, kui palju on automatiseeritud krediidi andmise protsessi, jällegi vaadates euroala keskmist.

Universaalpankadele, kes makseteenuseid pakuvad, järelevalve neid asju tõesti ette ei kirjuta. Pangaomanikud ise teevad potentsiaalsete tulude ja potentsiaalsete kulude põhjal otsuseid. Siin on järelevalvel päris keeruline omaniku rolli asuda. Kui omanikud näiteks on riskiisu tõstnud, aga riskikontrollisüsteemidesse ei ole piisavalt investeeritud, siis on järelevalve asi reageerida sellele vastavalt seaduses etteantud instrumentaariumile. Ja siis omanik otsustab, kas ta investeerib süsteemidesse, protsessidesse, inimestesse või mitte. Ta vaatab oma riskiisu üle ja [otsustab] ühe või teise [kasuks].

Eks me peame alati ka rahvusvahelist keskkonda vaatama. Mida ma rahvusvahelise keskkonna all mõtlen? Seal on erinevad mängijad. On finantssanktsioonid, mis on kaasaja geopoliitilises keskkonnas, nii meie regioonis kui ka üleilmselt. See, milline on Eesti roll [rahvusvahelises keskkonnas], kus me seal üldse paikneme või tahame paikneda. See on üks mõõde asjale. Teine mõõde [tuleneb] makseteenuste osutamisest. Loomulikult ei tegutse pangad immuunselt ainult Eestis, vaid neil on ka korrespondentsuhted. Kui [pank] tahab arveldada teistes valuutades, siis ta peab arvestama ka oma partnerpankade riskiisuga, mitte ainult enda riskiisuga. See on natukene keerukam pilt, kui [see, kus] on ainult üks finantsjärelevalve, üks omanik. Seal on teised stakeholder'id samuti sees.

Aga ma arvan niimoodi, et üldiselt, keskmiselt, on Eestis päris hea optimum selle riskiisu osas olemas. On pangad, millel on väiksem riskiisu, millel on võib-olla natuke lihtsamad riskikontrollid. Liiga palju on inimtegevust. Kui küsimus on selles, kas on võimalik parandada panga ja tema kliendi vahelist kommunikatsiooni, siis vastus on selgelt jah. Minu arvates on see praegu liiga nurgeline. Ma saan ka neid meile, [kus on teade], et kui kuu aja jooksul midagi ei tee, siis paneme konto kinni. Kuidagi liiga mehaaniline on, võiks natuke leebemalt klienti kohelda. Ja ma tean, et pangad on sellega tegelenud ja tegelevad ka [edaspidi]. See ei ole ainult Eesti teema. Me ühe hea Rootsi kolleegiga just arutasime seda mõned ajad tagasi ja tundub, et näiteks Rootsis on samamoodi arenguruumi pankade ja nende klientide vahelises kommunikatsioonis. See on natukene nurgeline. Sellised mõtted siis vastuseks sellele küsimusele.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus on: kas Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas või muud tegevused on toonud mingeid uusi, ma ei tea, trende või asju, mis on teie valdkonnas probleemiks muutunud või muutumas ja millele peaks tähelepanu pöörama?

Tänan küsimuse eest! Kui see sõda algas, siis me tuvastasime neli riskide plokki, mida me seirasime või mille puhul meile tundus, et need on teravikud, millega tegeleda. 

Esiteks: finantssanktsioonid. Neist me ka just rääkisime. Ette oli näha, et neid tekib väga palju. Milline oli meie finantsvahendajate võimekus neid realiseerida? Osal ei olnud võimekust ja need on turult ära läinud. Siin oli üks Vene vahendaja – KIT Finance Europe. Tema ärimudel oli vahendada Vene raha, Vene investeeringuid Euroopa Liidu kapitaliturgudele. Tema sai sanktsioone mõlemalt poolt: nii Euroopast kui ka Venemaalt. Tema ärimudel oli null. Ütlesime, et pange oma kontor siin kinni, teil ei ole enam seda väljavaadet.

Teiseks: küberrisk, küberründed. [Oli küsimus], kas need lähevad suuremaks. 

Kiiretest riskidest ka likviidsusrisk. See tähendab seda, et inimesed lähevad paanikasse, hakkavad sularaha välja võtma [kartuses], et sõda tuleb. 

Ja viimane: krediidirisk. Laenuportfellide kvaliteet läheb alla, kuna kogu selle sõja [mõju] tuleb läbi nende äride tarneahelate, mis on seotud Venemaa või Ukrainaga, ja kandub üle laenuportfellidesse. 

Tänasel päeval võib öelda seda, et need riskid sellisena, nagu me aimasime – õigem on [öelda], et kartsime –, ei ole realiseerunud. Inimesed ei läinud närvi. Nad läksid närvi Poola piiri juures – me oleme Poola kolleegidega suhelnud sel teemal. Sõja alguses oli nii seal kui ka Leedus teatavaid küsimusi seoses sularaha ja likviidsusega. Küberründed vähemalt sõja esimeses faasis ei suurenenud, need on nüüd hiljem suurenenud. Aga ma siin [juba ennegi] vihjasin ja viitasin, et meie pangad on küberrünnetega tegelemisel juba päris hea taseme saavutanud, nii et kliendid ilmtingimata ei tunnegi enam, et üks või teine pank on küberründe all. Ega keegi kunagi – ja see on ka meie soov – ei lähe ka avalikult meedias ütlema, et nad on nüüd küberründe all. Inimesed läheks paanikasse. Seda ei ole vaja. Lihtsalt pangad juhivad need riskid ise ära. 

Märkimisväärseid finantssanktsioonidega seotud minetusi pole Eestis olnud ja see on kõik osaliselt tänu sellele, et me oleme rahapesu tõkestamise käigus, kuidas öelda, sihukese suhteliselt põhjaliku rehaga pangad üle käinud. Pangad ise on oma kliendibaasid üle vaadanud ja seetõttu ei ole tekkinud olulisi komplikatsioone finantssanktsioonide täitmisel. 

Ja viimane, krediidirisk. Need riskid ei ole ka realiseerunud. Jah, tarneahelad on ümber mängitud. Aga see ei ole kandunud üle krediidiportfellide kvaliteeti, mis on meie probleem. Me seirame seda, et kui see kvaliteet hakkab alla minema, siis me ütleme pankadele, pankade omanikele, et nüüd oleks vaja puhvreid suurendada. Need riskid ei ole selliselt realiseerunud. Need on riskid, mida me oleme teadvustanud seoses [praeguse] geopoliitilise olukorraga ja mida me jätkuvalt üsna lähedalt monitoorime.

Hea Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler, suur tänu teile teie ettekande ja vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Andre Hanimägi. Palun!

Aitäh! Ma kasutan võimalust tänada sotsiaaldemokraatide poolt nii Eesti Panga presidenti kui ka Finantsinspektsiooni [juhatuse] esimeest. Ma tänan teid eelkõige selle eest, et teie lähenemine on viimasel [ajal], tegelikult kogu aeg, aga eriti just praegu, olnud tarbijakeskne. Nii nagu ka me enne arutasime Eesti Panga presidendiga, jah, needsamad Eesti pankade [hoiused, laenud], tähtajad, intressimarginaalid on olnud Eesti inimeste südamel ja mul on hea meel, et ka Eesti Pank on nende küsimustega tegelenud. 

Finantsinspektsiooni valdkonnas on sotsiaaldemokraadid enda südameasjaks võtnud tagatiseta tarbimislaenud. Me oleme ka Finantsinspektsiooni juhi ja teiste ametnikega kohtunud ja arutanud, kuidas veel paremini tagada tarbijate kaitsmist. Paraku oleme lugenud meediast aastate jooksul väga palju halbu näiteid selle kohta, kuidas inimesed on sattunud võlavangi. Jah, muidugi me võime öelda, et inimene ise peab ka vastutama oma finantstegevuse eest, aga teisalt me peame alati mõtlema ka sellele, mida meie siin saalis võime veel teha selleks, et inimesed ei satuks mingisugusesse negatiivsesse ja halba spiraali, vaid nad oleksid produktiivsed ja head ühiskonnaliikmed.

Ma arvan, et need viimased eelnõud, mis on siin saalis olnud ja seaduseks saanud, näiteks krediidiinkassode [ja -ostjate seadus], on väga head sammud õiges suunas. 

Ma soovin Finantsinspektsioonile jõudu, sest inspektsioonile tuleb juurde järjest enam väga olulisi, aga ka väga keerulisi teemasid, millega tegeleda. Aga kindlasti ei ole me veel sealmaal, kus me saame öelda, et nüüd on kõik ja nüüd on tehtud. Ma usun, et ka Finantsinspektsioonil on veel väga pikk teekond minna. Näiteks sellesama tagatiseta tarbimislaenude küsimuse puhul on ju arutatud erinevaid [teemasid], nagu viivisemäärad, krediidikulukuse määrad. Ka selliseid olukordi, kus laenu [ei võeta mitte pangast, vaid küsitakse näiteks] Facebooki gruppides, tuleb järjest juurde. See on täiesti kontrollimatu olukord. Võib-olla ühel hetkel me peame tõdema, et ka sotsiaalmeediasse on vaja Finantsinspektsiooni või kellegi sellise hea ülevaataja rolli. 

Ma peatun korraks ka finantsombudsmani [teemal], mida härra Kessler on päris mitu aastat lauale pannud. [Finantsombudsmani institutsiooni loomist] toetatakse siin saalis minu hinnangul päris tugevalt ja seda toetavad ka kohtunikud, nii nagu ka välja toodi. Aga [see teema] on jäänud kuskile ministeeriumide lauale ja [küsimused], kas finantsombudsmani otsused saavad olema siduvad või ei saa olema siduvad, ei ole saanud lahendust. Ma saan aru, et sinna kivi taha ongi see küsimus jäänud. Sellest on muidugi kahju. Ka õiguskantsler on käinud sellest siin saalis rääkimas ja [tema hinnangul] on päris mitu [teemat], kus finantsombudsmanil oleks väga mõistlik ja suur roll aidata Eesti inimesi ja tagada Eesti kohtusüsteemi parem toimimine. 

Nii et ma loodan küll, et ühel hetkel see, mida te, härra Kessler, olete välja toonud, saab teoks. Meie kindlasti sotsiaaldemokraatide poolt anname endast parima, et see saaks teoks. Ja ma loodan, et ka ülejäänud saal mõistab, et veel on [vaja] teha teatud samme selleks, et tarbijad oleksid kaitstud ning usaldus Finantsinspektsiooni ja teenusepakkujate vastu suureneks. Aitäh!

Suur tänu! Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Maris Lauri.

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Lugupeetud Eesti Panga president ja Finantsinspektsiooni juht! Finantssüsteem on majanduse vereringe, mistõttu on väga oluline, et see toimiks sujuvalt, hästi. Eesti on kogenud tagajärgi, kui need protsessid ei ole olnud parimad ja on olnud reguleerimata, järelevalvamata, juhendamata.

Ma arvan, et praeguseks me oleme seisus, kus me oleme enam-vähem katnud või katmas kogu finantssüsteemi. Värskelt on võetud vastu regulatsioon, mis võtab järelevalve alla krüptoturud, krediidiinkasso. Menetluses olev eelnõu võtab üle DORA regulatsiooni, mis tagab ka üleüldise kerksuse finantssüsteemis. Rahanduskomisjoni plaanide kohaselt võetakse see [eelnõu] vastu septembris.

Ma nimetaksin mõned asjad, mis vajaksid meiepoolset tähelepanu. [Esimene teema on] kindlasti laenu- ja hoiuühistute üle toimuva järelevalve lahendus. Ma tõesti loodan, et need lahendused jõuavad Riigikokku sügisel. See on veninud. Teine teema, mis ei käi otseselt järelevalve alla, aga on väga oluline selleks, et finantssüsteem hästi toimiks, ka see osa, mis puudutab ohjeldamatult laenu võtmist, on positiivse krediidiregistri loomine. See on veninud lubamatult kaua. Lahendused on olemas, aga otsustamise küsimus on. Ja siis ka täna siin korduvalt mainitud niinimetatud sotsiaalkonto küsimus või põhimakseteenuse küsimus, millele siin saalis on tähelepanu osutanud ka õiguskantsler, ja meie siin Riigikogus ju kollektiivselt nõustusime, et teema vajab lahendust. Me saame ka selle lahenduse leida sügisel. Nii et mitu asja on sügisel teha.

Mis see lahendus täpselt on? Kas tuleb parandada praktikaid? Ilmselt ka seda, sest teistes euroala riikides on ju põhimõtteliselt sama regulatsioon, mis meilgi, ja see toimib. Kuid ilmselt on vaja ka mõningaid seadusmuudatusi. See, milliseid [muudatusi on vaja teha], oleneb konkreetsest lahendusest. Kindlasti väärib kaalumist ka finantsombudsmani institutsiooni loomise mõte. Nii et on veel asju, mis tuleb ära lahendada. 

Ma ütlesin, et finantssüsteem on vereringe, ta peab toimima korralikult. Aga me ei saa seda vereringet ka jäigaks muuta, suruda seda väga kitsastesse raamidesse, sest ka siis ei hakka asjad liikuma. Või nad [hakkavad] liikuma väga aeglaselt, väga pikki teid mööda, kogu asi läheb kohmakaks ja kokkuvõttes on kahju ühiskonnale ja majandusele märkimisväärne. Meil ei ole võimalik luua ideaalset ja vigadeta toimivat süsteemi. Me peame tagama, et vead ja eksitused oleksid võimalikult tagasihoidlikud ja et oleks olemas võimekus vigade ja eksimuste ilmnemisel kiiresti reageerida. Nii et meie ülesanne on finantssüsteemi mitte tappa, sest ta on vereringe, vaid luua selline hea süsteem. Veel mõned sammud on astuda. Loodan, et nii asjassepuutuvad institutsioonid ja ametiasutused kui ka erasektor [teevad selle nimel] konstruktiivset koostööd. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Ma tänan Finantsinspektsiooni juhatuse esimeest Kilvar Kesslerit, tänan Finantsinspektsiooni selle ülevaate eest, mille te tegite aasta 2023 kohta! Arutelu on lõppenud ja teise päevakorrapunkti käsitlemine ka. 

Kolmas päevakorrapunkt on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Sündimuse kasvatamise meetmete väljatöötamisest" eelnõu 208 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Jaak Valge. Teda ei ole, seega on arutelu võimatus. 

Neljas päevakorrapunkt on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele sisekaitsereservi loomise kohta Siseministeeriumi valitsemisalas" eelnõu 275. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Mart Helme. Teda ei ole, seega on arutelu võimatus. 

Head ametikaaslased, ma palun teilt maksimaalselt ühe minuti. Ma tänan, ma tänan selle 14 aasta eest, mil mul on olnud võimalik Riigikogus teenida, istungit juhatada, teie usaldust teenida! Soovin teile jõudu teie töös [seista] Eestimaa ja Eesti inimeste hea käekäigu eest! Aitäh! Istung on lõppenud.