Hea juhataja! Lugupeetud ametivennad ja -õed! Mul on hea meel teile teatada, et lõpuks on jõudnud meil siia Riigikogu ette planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Nimelt, selle eelnõu algatas Vabariigi Valitsus s.a 19. aprillil. Kuna siin toimusid meil erinevad lähenemised istungitele, siis esimesele lugemisele jõudis ta 29. septembril. Muudatuste esitamise tähtajaks anti 13. oktoober ja selleks ajaks ei laekunud Riigikogu liikmetelt, komisjonidelt ega fraktsioonidelt ühtegi muudatusettepanekut.
Kuna planeerimisseaduse muutmise seadus on suhteliselt tõsine dokument, teavitati selle menetlemisest Eesti Linnade ja Valdade Liitu, Eesti Planeerijate Ühingut, Eesti Arhitektide Liitu, Eesti Keskkonnamõju Hindamise Ühingut, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Erametsaliitu ning Eesti Korteriühistute Liitu. Komisjoni poole pöördusid oma arvamusega ka Eesti Sadamate Liit ning Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Planeerijate Ühing, Tallinna linn, Eesti Keskkonnaühenduste Koda ja Eesti Ehitusettevõtjate Liit. Osa neist ettepanekutest ka kordus. Oma seisukohad laekunud arvamuste kohta läkitas eelnõu algataja esindajana Rahandusministeerium. Lisaks esitas algataja ise ka kaheksa ettepanekut ühe planeerijate ühingu tellitud põhimõtteliste ettepanekute kohta. Kõigi esitatud ettepanekutega on olnud võimalik tutvuda eelnõu kaardilt.
Ja mis on väga põhimõtteline: majanduskomisjon arutas eelnõu kahe lugemise vahelisel ajal neljal korral. See tähendab, et meil oli majanduskomisjonis neli istungit, kus me arutasime selle seaduse muudatustega seotud küsimusi. Miks me neid neljal korral arutasime? Selleks, et me saaksime teada kõikide asjast huvitatud poolte arvamused, mis olid eelnõu kaardile toodud, läbi arutada ja teha vastavad otsused.
9. novembril toimus esimene istung, mida juhatas Kristen Michal ning liikmetest olid kohal Annely Akkermann, Riho Breivel, Jüri Jaanson, Siim Kallas, Mihhail Korb, Sven Sester ja Mihhail Stalnuhhin. Sellele komisjoni istungile olid kutsutud Rahandusministeeriumi vastavad spetsialistid: planeeringute osakonna juhataja, nõunik, kohalike omavalitsuste finantsosakonna juhataja, samuti Tallinna linna esindajad ja Eesti Ehitusettevõtjate Liidu esindajad. Siis arutati nende esitatud ettepanekuid. Linna esindaja tutvustas Eesti Linnade ja Valdade Liidu seisukohti, sisend oli saadud Tallinna linnalt. Nende soov on, et halduslepingu regulatsioon, millega arendajatele pannakse avalike ehitiste väljaehitamise kohustus, oleks mõistlik välja kirjutada, nii et ta oleks abstraktsem. Seal oli veel ettepanekud. Näiteks, asendada planeerimisseaduses sõnad "halduslepingu alusel rajatavad rajatised" sõnaga "ehitis". Veel oli neil ettepanek või arvamus, et eksitav on eelnõus sisalduv planeerimisseaduse § 131 lõike 2 muudatus, kus on kirjas, et võidakse panna arendajale kohustus üksnes otseselt planeeringulahenduse elluviimiseks vajalike rajatiste väljaehitamiseks. Sõna "otseselt" on määratlemata õigusmõiste ning ei ole selge, mis on otseselt või kaudselt vajalik. Kui planeerimismenetluses tehakse arendaja sõnul talle liiga, siis on olemas protsessid, kuidas vaidlustada planeeringut ja võtta maha kohaliku omavalitsuse pandud kohustused jne. Veel tõdeti, et planeerimismenetlus on muudetud lihtsamaks ning on võimalus ehitada projekteerimistingimuste alusel. Mida kehtiv seadus ette ei näe, on halduslepingute sõlmimine projekteerimistingimuste menetluses. Sedasama halduslepingu regulatsiooni, mida eelnõu näeb ette detailplaneeringu juures, oleks mõistlik laiendada ka projekteerimistingimuste menetluse juures.
Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor aga sõnas, et ehitusettevõtjate liit on seisukohal, et Tallinna linna ettepanek vastava paragrahvi muutmiseks on vastuolus põhiseadusega ning samamoodi planeerimisseaduse §-dega 11 ja 12. Samuti tunnetatakse, et ettepanekute kohaselt seaduse rakendamine põhjustaks arendajate ebavõrdset kohtlemist. Sellest võibki järeldada, et tõsteti üles teemad, mis keskendusid halduslepingus arendajatele pandavate kohustuste sätestamisele. Praktiliselt oli nii, et kuigi mõlemad pooled, kuidas öelda, lähenesid probleemidele ühtselt, olid nad diametraalselt erinevatel seisukohtadel täpsustuse sisus, mille Tallinna linn ning Eesti Linnade ja Valdade Liit olid majanduskomisjonile välja pakkunud. Otsuseid sellel komisjoni istungil vastu ei võetud.
Järgmine komisjoni istung toimus meil 16. novembril. Ja 16. novembril oli istungil Kristen Michal, esimees, ning komisjoni liikmetest olid kohal Riho Breivel, Jüri Jaanson, Raimond Kaljulaid, Siim Kallas, Mihhail Korb, Sven Sester ja Mihhail Stalnuhhin. Vastavalt arutati planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Kohale olid kutsutud Eesti Keskkonnaühenduste Koja ja Eesti Planeerijate Ühingu esindajad nendelt laekunud arvamuste arutamiseks. Kõik kaasatud said sõna. Seejärel eelnõu algataja omakorda kommenteeris neid ettepanekuid ja arvamusi. Siin keskenduti metsaseaduse ja planeerimisseaduse sätete ühtlustamisele, Eesti Keskkonnaühenduste Kojast komisjonile läkitatud ettepanekute käsitlusele, mis [olid mõeldud] teatud eelnõu valitsuse kooskõlastusringist välja arvatud sätte taastamiseks. Ettepaneku kohaselt oleks ühtlustunud nõue metsaomanike lageraie õiguse kitsendamiseks asulate läheduses asuvates metsades, mis kaitsevad asulas asuvaid maju, neid tormi‑ või tuisuohu eest kaitstes. Metsaseaduse kohaselt on erinevalt planeerimisseadusest piirangu seadmiseks vajalik omanike luba. Kust ja millisel põhjusel selline nõue omanikult talle endale seatavate piirangute jaoks luba küsida metsaseaduses on jõustunud, ei osanud eelnõu algataja kommenteerida. Selle üle toimus küllaltki pikk arutelu.
Lõpptulemusena planeerijate uühingu esindaja ütles, et seaduseelnõus sisalduvad olulised parandused, mida juba oodatakse, ega toetanud täies ulatuses [uue] planeerimisseaduse koostamist, vaid pigem soovitas ära oodata Rahandusministeeriumi tellitud tulemused. Paar täpsustavat ettepanekut siiski komisjonile esitati. Toimus vastav arutelu, kus Rahandusministeeriumi nõunik põhimõtteliselt selgitas neid seisukohti ja täpsustas nende kahe seaduse vastuolusid. Üldiselt pakuti välja, et kuna järelhindamisega teatud probleemid lahendatakse, siis hiljem tullakse selle juurde tagasi.
Eesti Planeerijate Ühingul oli veel paar ettepanekut. Üks põhilisemaid neist oli see, et seadus sisaldaks võimekust ka elektrooniliselt läbi viia, kuidas öelda, planeeringute läbivaatamist. Selle üle toimus ka arutelu ja hiljem sai see viidud seaduseparandusse sisse. Mina, Riho Breivel, olin varem seisukohal, õigemini olen ka praegu seisukohal, et see seaduseparandus ei lahenda kõiki probleeme, ning Eesti Planeerijate Ühingu liikmetega on olnud vestlusi ja nende seisukoht oli ka, et tuleks minna üldse seda teed, et koostada uus seadus. Kuid kui ma küsisin planeerijate ühingu esimehelt selle kohta, siis nad olid seisukohal, et hetkel ei ole mõtet uut seadust hakata koostama, vaid väga hästi võib selle seaduseparandusega edasi minna.
Siit järeldub, et 16. novembri istungil otsuseid komisjon jällegi vastu ei võtnud, kuna planeerisime läbi viia järgmise istungi. See toimus 23. novembril. Sellel istungil osalesid jällegi komisjoni liikmed Annely Akkermann, Riho Breivel, Jüri Jaanson, Raimond Kaljulaid, Siim Kallas, Mihhail Korb, Sven Sester ja Mihhail Stalnuhhin ning Kristen Michal juhtis majanduskomisjoni istungit nagu ikka. Sellele komisjoni istungile olid kutsutud eelnõu algatajad, Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja ja nõunik. Vaadati üle muudatusettepanekute kavandid. Komisjon aktsepteeris eelnõu algatajatelt laekunud arvamusi ja toodud ettepanekute sõnastusi ning tegi juhtivkomisjonina eelnõu kohta kokku üheksa muudatusettepanekut. Ühte planeerijate ühingu laekunud ettepanekut, mis puudutas avalikust arutelust virtuaalse osavõtu võimalust, toetati põhimõtteliselt.
Istungil käsitleti veel kaasamistingimuste kohta üles jäänud küsimusi, ettepanekut metsaseaduse ja planeerimisseaduse kooskõlla viimise vajaduste kohta ning võimalust teha seda menetluses oleva eelnõuga. Algataja esindajatelt uuriti, kas metsaseaduse ja planeerimisseaduse vaheliste vastuolude lahendamiseks on mingi mõistlik viis olemas. Kuid Rahandusministeeriumi hoiak oli nende väitel sisuliselt tabelis välja toodud ja Vabariigi Valitsus ei jõudnud selles ühisele seisukohale, sest Keskkonnaministeerium ja Justiitsministeerium olid muudatuste vastu. Kuna siin oli vastuolu ka teatud mõttes põhiseadusega, tekitas see probleeme. Toimus ka arutelu selles küsimuses. Muudatusettepanekute loetelusse oli kantud üheksa muudatusettepanekut, mis kõik leidsid komisjonis konsensuslikku toetust muudatusettepanekute loetelus ettepanekute selgitustes toodud põhjenduste alusel.
Juhtivkomisjon tegi järgmised menetluslikud otsused: majanduskomisjoni ettepanekul võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 8. detsembriks, see on täna, ja teine lugemine lõpetada. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 15. detsembril. Kuid sellega asi veel ei lõppenud. Jäi õhku küsimus, mis puudutas seda, kas kasutada digitaalset võimalust planeeringute läbivaatamiseks. Võeti vastu otsus, et selle punkti puhul sõnastab algataja korrektselt selle ära ja 6. detsembril arutab selle uuesti üle. Nii, 6. detsembril toimuski uuesti läbivaatamine.
Kusjuures mul jäi veel üks asi ütlemata. Nimelt, 23. novembril, kui toimus meie kolmas istung, arutasime veel seda küsimust, mis puudutab tekkinud vastuolu. Siin oli selline küsimus: Sven Sester oli nõus sellega, et asjad võtavad aega ja kõik ei lahene nii kiiresti, kui on vaja, kuid ta sai ministeeriumide esindajate jutust aru, et kui seletuskirja midagi lisada, siis on see pigem meie endi rahustuseks. Nagu öeldi, tegelikult lähima poole aasta jooksul suure tõenäosusega mingeid muudatusi esile ei kutsuta.