14:57 Istungi rakendamine
15:00 Esimees Jüri Ratas
Head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu 2. töönädala esmaspäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Indrek Saar, palun!
15:00 Indrek Saar
Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Ei ole mingi üllatus siin saalis kellelegi, et elektri hind juba mõnda aega väga jõuliselt tõuseb. Püüdsime eelmisel kolmapäeval Riigikogu infotunnis peaministrilt pärida, mida kavatseb valitsus teha selle jaoks, et hinnatõusu inimestele ja ettevõtetele leevendada. Peaminister rääkis meile väga õigesti pikast perspektiivist ja kindlasti pikk plaan on oluline ja need meetmed, mis on ette võetud eelkõige taastuvenergia toetamiseks, kindlasti pikas perspektiivis ongi mõistlikud. Paraku ei kuulnud me peaministrilt mingit plaani, mis puudutab inimeste ja ettevõtete hakkama saamist nüüd, kohe ja lähimas perspektiivis. Kuna parlamendil on siin kindlasti võimalus omalt poolt võtta initsiatiiv, siis seda me ka teeme. Käesolevaga annan Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Raimond Kaljulaidi nimel üle alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle sisu lühidalt öeldes on see, et 1. mail 2022. aastal peaks praeguse seaduse järgi elektriaktsiis tõusma peaaegu 4,5 korda, aga sotsiaaldemokraatide ettepanek on, et see aktsiis antud oludes kindlasti ei tõuseks, selleks et leevendada mingilgi määral elektri hinna tõusu. Selle kompenseerib laekuv täiendav käibemaks, mis tuleneb paratamatult sellest, et elektri hind on oluliselt tõusnud. Tänan tähelepanu eest!
15:02 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Nii nagu minul on info, on see juba digitaalselt ilusti elektrooniliselt üle antud. Tänapäeval enam ei teagi, kas surume kätt või on digitaalselt üle antud. Nii, läheme edasi. Ma palun Riigikogu kõnetooli Jevgeni Ossinovski.
15:02 Jevgeni Ossinovski
Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Elektri lainel jätkame. Sotsiaaldemokraadid on digitaalselt andnud Riigikogu menetlusse Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu, mille sisu on samuti lihtne, selge ja loomulikult hea. Nimelt, vabastada järgmisel aastal kõik Eesti tarbijad taastuvenergia tasust. Arvestada tuleb tõepoolest elektri hindasid, väga lühikesel perioodil nende mitmekordistumist. See on pannud löögi alla nii kodutarbijad kui ka ettevõtted, kes on enamikus tõepoolest Eesti elektritarbijad. On selge, et riik peab astuma samme ... (Juhataja helistab kella.) Vaat elevust tekitab – see on hea! See on hea, peabki tekitama elevust. Selles olukorras peab riik astuma samme, et kaitsta nii Eesti tarbijaid kui ka Eesti majandust. Ja kui börsihinda loomulikult riik reguleerida ei saa, siis maksulisi komponente (Juhataja helistab kella.) ta saab reguleerida ja peab seda tegema.
Elektriaktsiisist juba oli juttu eelkõneleja poolt. Teine oluline komponent on tõepoolest taastuvenergia tasu, mis on koos käibemaksuga 13 eurot MWh kohta sel aastal, umbes kümnendik Eesti elektriarvest. Ja seda on võimalik vähendada nendesamade kvooditulude arvel, mis täiendavalt riigile on laekunud kõrge hinna tingimustes. See on umbes 100 miljonit eurot, mis taastuvenergia toetused kogumahus on. Just nii palju kogutakse tarbijatelt taastuvenergia tasu. Selleks, et kõik tarbijad taastuvenergia tasust vabastada, on vaja Eleringile riigieelarvest see summa üle kanda. Järgmisel aastal saab nõnda tagada, et kõikide tarbijate taastuvenergia tasu oleks täpselt 0 eurot. Ma arvan, et see on oluline leevendus käesolevas olukorras. Aitäh!
15:05 Esimees Jüri Ratas
Suur tänu! Aitäh! Ja läheme edasi. Ma palun Riigikogu kõnetooli Urmas Reinsalu.
15:05 Urmas Reinsalu
Aitäh! Austatud parlamendiliikmed! Ühinenud opositsioon töötab tõrgeteta. Indreku eelnõu me andsime juba üle 8. aprillil – [mõtlen] Isamaad – ja mul on hea meel, et sotsiaaldemokraadid on täies mahus selle taha tulnud. Ja teiseks, Jevgeni esitatud eelnõu on tegelikult väga õigeaegne, väga tarvilik, sest puudutab meie kõigile tarbijatele, meie ettevõtetele, meie kodutarbijatele taastuvenergia tasu täielikku kompenseerimist sellest CO2 kvoodi täiendavast tulust, mis on laekunud riigieelarvesse. Sellekohase ettepaneku Vabariigi Valitsusele esitab ka Isamaa naeratav ja heatujuline meeskond.
Kuid see pole veel kõik. Valitsuselt kuulsime täna tegelikult riigieelarve kontrolli komisjonis: mitte mingeid seisukohti ei ole, kuidas toetada tarbijaid elektri hinna kiires tõusus, ja teiseks, kuidas seda CO2 kvoodi süsteemi reformida. Kuulsime, et majandusminister saatis kirja Brüsselisse ja palus, et Brüsseli emandad ja isandad tuleksid meile appi ja ütleksid, mismoodi Eesti riigi valitsus peab seisma oma tarbijate, oma ettevõtete, oma riigi eest. Ei! Oma riigi juhtimise vastutusest ei vabasta meid mitte keegi, armas valitsus. Seetõttu on Isamaa konkreetne ettepanek: valitsusel tuleb tulla selgete ettepanekutega, kuidas CO2 kvoodi süsteemi reformida, nõnda et see ei tekitaks ülemäära suurt hinnasurvet kodutarbijatele ega meie ettevõtluskeskkonnale.
Ja kolmandaks, väga oluline on ette näha, et juba järgmise aasta eelarve – järgmise aasta eelarve! – esitatakse selle perspektiiviga, et on võimalik kõik, nii elektrienergia kui ka kütuste aktsiisi tõusud, mis on prognoositud järgmisse aastasse, ära jätta. Nii et koostööd meile kõigile üle piiride, üle opositsiooni-koalitsiooni liinide! Nüüd me peame olema mitme eest väljas, näitama Eesti rahvale, et me saame hakkama ja tegutseme ühisel mõttel, ühisel joonel. Jõudu meile kõigile selleks! Aitäh!
15:07 Urmas Reinsalu
Kolm ühes. (Naer saalis.) Siin on kolm ettepanekut valitsusele ja ma olen kindel, et meie valitsus suudab n-ö multitasking'ut teha ...
15:07 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni. Ühtlasi lubage õnnitleda, kui ma nüüd ei eksi, Naiskodukaitse taastamise 30. aastapäeval kõiki Naiskodukaitses olijaid. (Aplaus.)
15:07 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson
Austatud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kaks seaduseelnõu ja esitab ühe Riigikogu otsuse eelnõu. Esiteks, ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust majandus- ja taristuminister. Teiseks, 2021. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu. Ja kolmandaks, Riigikogu otsuse "Riigi 2020. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu. Nende kahe eelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister. Kõik kolm eelnõu on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!
15:08 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Nii, head ametikaaslased, olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kuus eelnõu. Vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise.
Head ametikaaslased, viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.
15:09 Kohaloleku kontroll
15:09 Esimees Jüri Ratas
Tuleme nüüd meie järgmise teema käsitluse juurde, milleks on päevakorra täpsustamine ja päevakorra kinnitamine. Nimelt, sotsiaalkomisjon on teinud ettepaneku arvata selle töönädala kolmapäevase istungi päevakorrast välja esimene päevakorrapunkt, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 361 kolmas lugemine.
Head ametikaaslased, koos selle muudatusega soovin panna käesoleva nädala päevakorra hääletusele. Enne seda me viime läbi ka selle, et kutsume meie head ametikaaslased siia saali. Aga enne seda protseduurilist küsimust, isiklikult, hea Helir, rõõm on sind siin näha! Helir-Valdor Seeder, protseduuriline küsimus, palun!
15:10 Helir-Valdor Seeder
Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Ma kahjuks ei saanud tõesti eelmisel nädalal tervislikel põhjustel siin osaleda, aga tundub, et see saal on tundmatuseni muutunud. Mul on terve rida protseduurilisi küsimusi, mis puudutavad eelmisel nädalal vastu võetud otsuseid ja nagu selgub, ka selle nädala päevakorras kavandatud eelnõude menetlust. (Juhataja helistab kella.) Kõigepealt, Riigikogu võttis 13. septembril käesoleval aastal vastu Vabariigi Valitsuse algatatud kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Pärast teist lugemist on vastuolus Riigikogu kodu- ja töökorraga siia tehtud olulisi sisulisi muudatusi – olulisi sisulisi muudatusi, mida Riigikogu kodu- ja töökorra seadus ei võimalda. Seega, see vastuvõetud seadus on vastuolus meie kodu- ja töökorra seadusega. Ja ma juhin tähelepanu, auväärt Riigikogu esimees ja istungi juhataja, see on protseduuriline küsimus. Kohe jõuame, Jürgen Ligi, selleni. Nimelt on teinud sotsiaalkomisjoni esimees Siret Kotka pärast teist lugemist komisjonis ettepaneku muuta selle seaduse jõustumissätteid. Ja tõepoolest, Riigikogu ongi läinud seda teed, et pärast teist lugemist, kui muudatusettepanekuid ei ole võimalik enam kodukorrast tulenevalt esitada, on see seaduseelnõu nende muudatustega vastu võetud.
Ma juhin tähelepanu, milline on komisjoni põhjendus ja sotsiaalkomisjoni ametnike tõlgendus. Komisjoni ametnik vastas, et kuigi grammatiliselt tõlgendades ei ole tegemist tavapärase normitehnilise muudatusega, on see oma eesmärgilt siiski tehniline muudatus, mis tuleneb Riigikogu aeglasest menetlustempost ja on kooskõlas sotsiaalkomisjoni tahtega. Vaat see on pretsedent, mida me siin loome!
Nüüd, edasi, teine eelnõu, mis samuti on praegu menetluses ja mis on, juhin tähelepanu, selle nädala päevakorras. Jutt käib elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõust. Selle nädala kolmapäeval on kolmas lugemine ja ka siin on tehtud pärast teist lugemist komisjoni poolt ettepanekud sisuliseks muudatuseks, mis puudutab jõustumiskuupäeva. Ja seda nimetab komisjon jõustumiskuupäeva ajakohastamiseks, mis on tehnilist laadi parandus, mida eelnõu teise ja kolmanda lugemise vahel teha on lubatud.
Juhin tähelepanu, et Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakond on andnud sellele hinnangu ja välja pakkunud variandi, et alustada eelnõu menetlemist otsast peale, kuna see oleks [muidu] vastuolus menetlusökonoomikaga ja piiraks asjatult Riigikogu otsustuspädevust. See on komisjoni seisukoht. Riigikogu õigus ... mis ta meil on ... õigus- ja analüüsiosakond on andnud hinnangu, et ... Ma kohe ütlen täpse sõnastuse ...
15:14 Helir-Valdor Seeder
Jajaa, ma kohe ütlen teile. Õigus- ja analüüsiosakond on leidnud, et taoline jõustumissätete muutmine kolmandal lugemisel tehnilise täpsustusena ei ole kooskõlas kodu- ja töökorra seaduse § 110 lõikega 1, sest tegu ei ole pelgalt keelelise või tehnilise muudatusega. Komisjon on selle peale leidnud, et tulenevalt menetlusökonoomikast on see siiski mõistlik. Menetlusökonoomikast tulenevalt on see mõistlik! See on teine eelnõu ja juhin tähelepanu, see on selle nädala päevakorras. Jäme kodu- ja töökorra seaduse rikkumine!
Kolmas eelnõu või õigemini Riigikogu otsus, mis on ka justkui vastu võetud vastuolus kehtiva korraga, puudutab Riigikogu poolt 13. septembril vastu võetud kultuurikomisjoni esitatud ja menetletud eelnõu, mis puudutab riiklikult tähtsaid kultuuriobjekte. Ka siin möödunud nädalal toimus suur arutelu selle menetlemisel ja ka see on vastu võetud kodu- ja töökorda rikkudes. Sellist muudatusettepanekut ei ole võimalik kodu- ja töökorra seaduse kohaselt pärast teist lugemist, kus suur saal on ühe fraktsiooni esitatud muudatusettepaneku heaks kiitnud, [enam muuta]. Aga pärast seda tuleb kultuurikomisjon kokku, muudab selle muudatusettepaneku sisu ja sõnastuse sisuliselt ära ja viib selle lõpphääletusega lihtsalt sisse. Selliseid pretsedente mina ausalt öelda varasemast Riigikogu tööpraktikast ei mäleta.
Nüüd on neid tulnud nagu Vändrast saelaudu. Ja kõik need kolm juhtumit on räigelt kodu- ja töökorra seadusega vastuolus. Ma juhin tähelepanu, et neid on võimalik Riigikogu liikmetel protestida, nii otsuse eelnõu kümne päeva jooksul Riigikohtus kui ka seadusi õiguskantsleri juures.
Ja mul on nüüd küsimus Riigikogu esimehele. Millistele seadusesätetele tugineti ja millisele seadusesättele kavatsetakse tugineda sellel nädalal menetletava eelnõu puhul, mis on kolmapäeval teise päevakorrapunktina päevakorda kavandatud? Kuidas niisuguseid muudatusi sisse viiakse? Palun viidake täpselt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele: millistele sätetele te olete tuginenud?
15:16 Esimees Jüri Ratas
Aitäh teile! See oli siiras soov öelda teile, et hea meel on teid siin näha. Ja vastused. Kõigepealt see esimene ja kolmas küsimus, mis puudutasid 13. septembrit, üks siis ka kultuurikomisjoni. Nagu te teate, protseduurilised küsimused tuleb esitada sellel ajahetkel ja kohal. Aga kindlasti olen ma selles küsimuses nõus. Ma arvan, et teeme koos ühe kohtumise ja siis kindlasti saab komisjon anda ka vastused nendele kahele küsimusele.
Nüüd see teine küsimus, mis puudutab seda kolmapäeva, eelnõu 301, mille kohta te küsisite, siis tõesti eelnõu 301 oli täiskogu möödunud nädala päevakorras. Me pidime seda arutama 15. septembril, aga kuna arutelu aluseks olevaid dokumente ei olnud Riigikogu liikmetele seaduses ettenähtud ajaks kättesaadavaks tehtud, ei avanud istungi juhataja päevakorrapunkti ja eelnõu arutelu lükkus Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 73 lõike 2 alusel järgmisesse töönädalasse ehk siis selle nädala päevakorda, kui see kinnitatakse, kolmapäeva teiseks päevakorrapunktiks.
Jevgeni Ossinovski, palun, protseduuriline küsimus!
15:18 Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Ma esiteks jagan kolleeg Seederi muret ja asi on isegi tõsisem. Neid eelnõusid on veel terve posu erinevates komisjonides ootamas. Näiteks keskkonnakomisjonis meil oli katse teha sedasama – me hetkeseisuga oleme õnneks selle laualt maha võtnud – täpselt sellesama argumentatsiooniga, et mis me siis nüüd teeme, ega me ei hakka ometi nüüd uuesti seadust menetlema. Parlamendi töös on protseduur vundament ja mingisugusele menetlusökonoomika efektiivsusele [viidates] rikkuda kodu- ja töökorda on täiesti lubamatu.
Nagu põhiseaduse kommentaarid ja ka erinevad kohtuastmed on kinnitanud, kodu- ja töökorra seaduse rikkumine muudab seaduse põhiseadusevastaseks, juhul kui seda on rikutud viisil, mis moonutab seadusandja otsustamisprotsessi Riigikogus. Ilmselgelt sellisel viisil kolmandal lugemisel muuta sätteid sisuliselt, nende jõustumise aegu, mis on üks kõige olulisemaid asju, mis ühes eelnõus on, selle jõustumise aeg – loomulikult see moonutab otsustamise protsessi. Muudatusi eelnõudes on võimalik teha vastavalt parlamendiprotsessile muudatusettepanekutega, aga enne kolmandat lugemist muudatusettepanekuid ei saa esitada mitte keegi.
Nii et selles mõttes minu jaoks ei ole siin küsimust – tegemist on täiesti põhiseadusevastase ettevõtmisega. Ja küsimus, austatud istungi juhataja, on see, kas juhatus võiks kõikidele teistele komisjonidele öelda lisaks sellele, et eelnõu 301 tuleks päevakorrast välja võtta, seda, et kõik komisjonid lõpetaksid sellise praktika juurutamise oma komisjonis, mis on selgelt põhiseadusevastane.
15:20 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Vastus, niipalju kui minul on infot. Kõigepealt, loomulikult ettepanekuid päevakorda lisamiseks ja menetlemiseks komisjonides, seda korraldab komisjon. Kui rääkida sellest 301 SE-st, siis see info, mis täna on minul, on see, et seda ettepanekut arutati teise ja kolmanda lugemise vahel. Keegi komisjoni liikmetest seda minu teada ei protestinud. Ja kui me juhatuses arutasime päevakorda, siis oli samuti konsensus lisada see päevakorda. Nüüd, kuupäevade muudatused, millest on ka juttu. Kui neid on muudetud teise ja kolmanda lugemise vahel, siis tõsi on see, ma arvan, nii nagu Helir-Valdor Seeder meile luges, eks juristid seda tõlgendavad erinevalt. Ja kui nendes küsimustes on jätkuvalt küsimusi, siis loomulikult ma arvan, et me peame ka siin Riigikogus pidama selle üle debatti edasi. Protseduuriline küsimus, Helir-Valdor Seeder, palun!
15:21 Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Loomulikult me võime erinevaid nõupidamisi pidada. Ma olen täiesti nõus tulema teiega nõu pidama, kuidas Riigikogu töö kvaliteeti parandada tuleviku jaoks. Aga see ei lahenda meil operatiivselt seda probleemi. Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadus näeb ette Riigikogu liikmele protestimise võimaluse, kui on rikutud kodukorraseadust. Ja § 74 lõige 4 ütleb: istungi juhataja lahendab protesti või vastab küsimusele viivitamata. Nii et mul on palve mitte siin nõupidamistele lükata selle probleemi lahendamist, vaid lahendada see siin kohe ja viivitamata. Seda enam, et tegemist on selle nädala päevakorraga ja üks [selline] eelnõu on alles tulemas.
Ma küsin uuesti üle. Millisele seadusesättele tugineti, kui neid muudatusi pärast teist lugemist sisse viidi? Ja kas Riigikogu juhatus on neid juhtumeid arutanud? Need on väga erandlikud juhtumid ja vastuolus kodukorraseadusega. Kas te olete sellele tähelepanu juhtinud ja kas te olete seda arutanud? See on minu teine küsimus lisaks sellele, millisele paragrahvile toetuti.
Kolmas küsimus on: miks Riigikogu juhatus on jätnud tähelepanuta õigus- ja analüüsiosakonna tähelepaneku ja märkuse, et tegemist on kodu- ja töökorraga vastuolus olevate ettepanekute ja menetlusega? Te praegu rääkisite, et on erinevaid arvamusi. Riigikogu õigus- ja analüüsiosakonna hinnang on väga autoriteetne hinnang. See on minu kolmas küsimus.
Ja neljas on küsimus ja ettepanek, mis puudutab päevakorda. Ei ole võimalik kolmapäeval arutada kolmandal lugemisel valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on analoogselt kahe [eelmärgitud] eelnõuga vastuolus nii põhiseadusega kui kodu- ja töökorraga. Mul on ettepanek arvata see päevakorrast välja, kuna me lihtsalt ei saa seda arutada.
15:23 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Kõigepealt, vastates viimasele ettepanekule: loomulikult, selle ettepaneku te saate teha, te olete selle teinud ja seda see saal peab ka arutama, seda teie ettepanekut, et arvata kolmapäeval 301 SE päevakorrast välja. Nüüd, te küsisite, kas me oleme seda arutanud, neid teie kolme [teemat], siis jah, mulle meenub, et minu meelest eelmise nädala teisipäeval kultuurikomisjoni [käsitletud] kultuuriobjektide osas tõesti juhatus arutelu läbi viis. Nüüd, kui te küsite, mis seaduse alusel ja paragrahvi alusel on lisatud need muudatused, siis ma arvan, et on komisjon tuginenud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 110 lõikele 1, mis ütleb: juhtivkomisjon koostab eelnõu kolmandaks lugemiseks eelnõu lõppteksti, millesse pärast teise lugemise lõpetamist viib keelelised ja tehnilised täpsustused. Ma arvan, et on tuginetud sellele. Siret Kotka, protseduuriline küsimus, palun!
15:24 Siret Kotka
Aitäh, hea Riigikogu esimees! Kuna härra Seeder siin tõi välja sotsiaalkomisjoni ja seaduseelnõu 383, mis on juba kolmanda lugemise läbinud, siis ma tunnen, et peaksin sotsiaalkomisjoni esimehena natukene kirjeldama, miks sotsiaalkomisjon sellise otsuse tegi. Head Riigikogu liikmed! Sotsiaalkomisjon tegelikult kaalus kolme võimalikku tõlgendamisviisi. Esiteks, saata eelnõu kolmandale lugemisele teise lugemise lõpetamise tekst. Teiseks, saata eelnõu kolmandale lugemisele teise lugemise lõpetamise tekst ning muuta eraldi seaduseelnõuga kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse jõustumissätet ajal, mil 383 SE on [seadusena] vastu võetud, kuid ei ole veel jõustunud. Ja kolmandaks, jätta välja kolmanda lugemise tekstist ebakohane jõustumissäte ja rakendada põhiseaduse § 108, mille kohaselt seadus jõustuks kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Komisjon hindas eelnõu sisu koosmõjus jõustumissättega, arutades, kas tegemist on soodustava või koormava regulatsiooniga. Igal juhul on tegemist soodustava regulatsiooniga, sest registreeritud töötud saavad juurde 60 päeva [makstavat] hüvitist või toetust, kui alates juulikuust veebruari lõpuni peaks registreeritud töötuse määr tõusma üle 8,5%. Kuna õnneks töötuse määr ei ole nimetatud protsendini tõusnud, ei kaasne sellega kellegi õiguste riivet. Ja siis komisjon kaaluski. Kui suvel oleks registreeritud töötuse määr tõusnud üle 8,5%, oleks sootuks teine olukord ja komisjon oleks jätnud jõustumissätte eelnõusse alles. Aga kuna seda ei toimunud, siis me tegime vastavasisulise otsuse.
15:26 Esimees Jüri Ratas
Aitäh teile selle selgituse eest! Kristen Michal, protseduuriline küsimus, palun!
15:26 Kristen Michal
Aitäh, austatud esimees! Head kolleegid! Helir-Valdor Seeder ka, hea näha taas! Ma pisut ka selgitan. Helir nüüd luges ette siin saalis juba ainuomaseks või selliseks tavaks saanud tükikest mingisugusest memorandumist või ühest arvamusest ja esitles seda kogu maailma [omana]. Tegelikult on sellessamas õigus- ja analüüsiosakonna ühe inimese arvamuses pakutud välja võimalus, et kui jõustumissätteid muudetakse, siis tuleb seda selgitada ja kindlasti koostada eelnõule kolmanda lugemise seletuskiri, et igaüks saaks otsustada. Kuna ma kolmandal lugemisel ei saa komisjoni esimehena seda puldist n-ö adresseerida, kirjeldan ma selle meie fraktsiooni poolt ära. Igaüks saab selle hääletuse teha. 301 on kahtlemata suurte majandushuvidega eelnõu, selles pole kahtlust. Selles on sees nii Huawei kui ka erinevate advokaadibüroode huvisid, pole kahtlust, ja meie julgeolekupartnerite huvisid. Seetõttu ma väga ei imesta, et selle ümber selline debatt käib.
Aga see, millele Riigikogu esimees korrektselt viitas, on ikkagi seesama kodu- ja töökorra seadus ja nende tehniliste muudatuste tegemine. Alternatiiv oleks olnud võtta see seadus vastu tagasiulatuvalt. Tagasiulatuvalt oleks see olnud ebasoodsam, toonud kaasa kõiki neid mõjusid, mida seadusandja varasemas menetluses ei ole soovinud ega arvestanud. Arvestades seda, mida seadusandja on varem tahtnud, plaaninud ja soovinud esile kutsuda, tegelikult seaduse jõustumisest rakendamiseni endiselt jääb sama aeg. Nii et ma olen arvamusel, et tegemist on sügavalt tehnilise muudatusega. Maksimaalselt säilitati menetluses sellesama seaduse algne olukord. Mõistes selle seadusega seotud väga suuri majandushuvisid, ma olen peaaegu kindel, et see seadus leiab nii või teisiti tee kohtusse. Ma arvan, et küllap debatt selle üle on igal juhul mõistlik, aga siin antud hetkel loeti ette ainult tükikene sellest memorandumist ja see ei andnud õiget pilti.
15:28 Esimees Jüri Ratas
Aitäh ka selle selgituse eest! Protseduuriline küsimus, Jevgeni Ossinovski, palun!
15:28 Jevgeni Ossinovski
Aitäh! No paar märkust. Need selgitused olid toredad, lähtudes menetlusökonoomikast, mida arusaadavalt komisjonijuhid ka peavad kaaluma. Aga kaks varianti on veel ja neid on tegelikult parlamendi [praktikas] ju rakendatud ulatuslikult. Juhul kui ühel või teisel põhjusel teisel lugemisel on eelnõu sisult läinud rappa, siis on lugemine lõpetatud, sest tekst tegelikult seaduseks ei kõlba. Seda on juhtunud viimase kümne aasta jooksul, mis mina siin olen olnud, mitu korda. Siis on väga lihtne protseduur. Siis algatab komisjon sellesama eelnõu uuesti ja tehakse kuu või pooleteisega kõik kolm lugemist ära. Enamik vaidlusi on ju ära peetud, eks ju, ja sellega, kus see ühisosa on, liigutakse kiirelt läbi, ja ongi kõik. Seda on varem tehtud ja seda oleks võinud korrektselt rakendada ka sel korral. Ma veel kord rõhutan, et paljudes komisjonides on veel selliseid eelnõusid, millega on täpselt samamoodi: teine lugemine on lõpetatud ja tegelikult jõustumisajad on möödas. See lahendus on tegelikult olemas.
Teine aspekt on see, et ei saa ka pugeda selle taha, et nüüd ei ole midagi teha, vaata, nüüd läksid jõustumisajad mööda. Tegelikult oli võimalik ka teise lugemise jõustumisaegadega need eelnõud seadustena vastu võtta. Selleks oleks pidanud juunikuus tegema täiendavaid istungeid või erakorralisi istungjärke. Seda oleks saanud teha, komisjonide esimehed oleksid pidanud seda taotlema, kui need eelnõud on nii olulised. Ja loomulikult Riigikogu oleks kokku tulnud ja korrektselt, seaduse kohaselt need muudatused vastu võtnud.
Viimaseks veel kord: kuna härra Michal ka viitas sellele, et konkreetse eelnõu seda tüüpi menetlusega tõenäoliselt tugevdatakse nende inimeste argumente, kes tahavad selle kohtus põhiseadusevastaseks kuulutada, ei peaks riik minu meelest oma menetlusega andma signaali, et me tegime oma tööd nii halvasti, et nüüd võib minna nii, et parlament on selle ebaseaduslikult vastu võtnud ja sellepärast tuleb ta tagasi lükata. See ei ole minu meelest see, mida parlament peaks soodustama kuidagi.
On üks oluline moonutus selles protsessis ja seda ma ütlen sellepärast, et sellel otsusel, kuidas me praegu käsitleme neid juhtumeid, on pretsedendi roll, olgem ausad, nagu parlamendis väga tihti. Põhiseaduse § 102 kommentaar ütleb seda, et kõige suurem parlamentaarse otsustusprotsessi moonutamine on see, kui osa Riigikogu liikmeid jäetakse otsuse [tegemise õigusest] ilma. Praegu ei ole sellist koosseisu, aga meil on olnud koosseise ja tuleb kindlasti veel koosseise, kus igal fraktsioonil ei ole igas komisjonis esindajat. Ja siis otsustatakse põhimõtteliselt jõustumisaeg nii, et mõni fraktsioon ei ole sellesse otsusesse kaasatud. Ja see ilmselgelt ei ole kodu- ja töökorra seadusega kooskõlas.
15:31 Esimees Jüri Ratas
Aitäh ka teile selle kommentaari või selgituse eest! Jah, see on üks tee, mida te kirjeldasite, mida saab alati valida, et uuesti menetlemist alustada. Ja kindlasti ka see tähelepanu juhtimine, et kui fraktsioonis on kuus, seitse või kaheksa liiget, siis see loomulikult tähendab mingites komisjonides mitteesindatust. Protseduuriline küsimus, Helir-Valdor Seeder, palun!
15:32 Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Head kolleegid, tegemist ei ole siin ei töötuse protsendiga ega majanduslike huvide esindamisega ega mingisuguste riivete temaatikaga, mis meil siin erinevate sõnavõttude taustal justkui kõlama jääb, vaid ikka sellega, kuidas me menetleme ja milliseid pretsedente me loome. Me kõik saame aru, ma arvan, siin saalis, et tegemist oli sisuliste ja väga oluliste ja põhimõtteliste muudatustega nende eelnõude puhul.
Ja mis puudutab riiklikult tähtsaid kultuuriobjekte, siis seal oli väga lihtne lahendus. Otsuse eelnõu puhul saab teist lugemist katkestada, ei ole mitte midagi vaja otsast alustada. Oleks saanud rahulikult teise lugemise katkestada, kultuurikomisjon oleks saanud oma muudatusettepaneku ära teha ja selle kooskõlas kodu- ja töökorraga sisse viia. Aga rääkida, et objektide järjestus ei ole sisuline küsimus, et kas me paigutame ühe ettepaneku viiendaks või kolmandaks või esimeseks, see ei ole üldse sisuline, vaid normitehniline või keeleline täiendus?! No kuulge, lasteaiale võib sellist juttu rääkida, aga siin saalis ei ole sellist juttu tõepoolest mõtet rääkida. See oli väga sisuline muudatusettepanek ja juhin tähelepanu, sellist muudatusettepanekut ei olnud üldse esitatud ja seda ei olnud võimalikki esitada. Tegelikult muudeti Isamaa fraktsiooni esitatud muudatusettepanekut ja see teine sõnastus hääletati lihtsalt häälteenamusega sisse.
Sõbrad, see ei ole normitehniline ja see paragrahv, millele Riigikogu esimees viitas, ei anna sellist volitust. Siin on väga selgelt öeldud: juhtivkomisjon koostab eelnõu kolmandaks lugemiseks eelnõu lõppteksti, millesse ta pärast teise lugemise lõpetamist on viinud keelelised ja tehnilised täpsustused. Mitte sisulised täpsustused! Ja samamoodi on jõustumiskuupäevad väga sisulised. Läbi ajaloo, me mäletame, erinevad reformid millal jõustuvad, EVP-de tähtaega on pikendatud ja nii edasi. Need ei ole kunagi olnud normitehnilised asjad, mida on möödaminnes silutud tekstis. Need on sisulised muudatusettepanekud.
Ja anname endale aru, me loome pretsedenti tulevikuks. Tulevikus võibki hakata aluseks võttes neid juhtumeid pärast teist lugemist lihtsalt komisjoni poolt tegema ettepanekuid ja need siia suurde saali enam hääletamisele ei jõua. Selles on täna probleem. See on väga tõsine! Nii et mul on palve Riigikogu esimehele võtta juhataja vaheaeg, arutada see temaatika läbi, võtta seisukoht ka selles osas, mis puudutab selle nädala päevakorda, kus on üks eelnõu, mis on praegu vaidlustatud. Ma tegin ettepaneku see välja arvata. Arutage see teema läbi ja siis saab minna edasi istungiga.
15:34 Esimees Jüri Ratas
Aitäh teile! Ma ei näe hetkel põhjust võtta juhataja vaheaeg. Ma veel kord ütlen, et komisjon on seda arutanud. Kui me räägime nüüd konkreetselt sellest teie viimati tõstatatud küsimusest, 301 SE. Komisjon on viinud sinna sisse muudatused. Nagu ma ütlesin, minu info kohaselt ei ole komisjonis mitte keegi protestinud ei opositsioonist ega koalitsioonist. Seda peab komisjoni esimees ütlema, kas see nii on või ei ole. Ja samuti on juhatus otsustanud selle panna selleks nädalaks päevakorda, kuna eelmise nädala päevakorrast see nihkus edasi. Mart Võrklaev, protseduuriline küsimus, palun!
15:35 Mart Võrklaev
Aitäh! Kolleeg Helir-Valdor Seeder on teinud ettepaneku selle nädala päevakorrast kolmapäevast teine punkt, 301 SE, välja arvata. Reformierakonna fraktsioon kindlasti ei nõustu selle ettepanekuga.
15:35 Esimees Jüri Ratas
Aitäh selle eest! See oli ka minu tõstatatud küsimus, aga meie kodu- ja töökorra seadus tegelikult seda võimalust ei anna: § 54 lõige 4. Aga aitäh selle eest! Kristen Michal, protseduuriline küsimus, palun!
15:36 Kristen Michal
Aitäh, austatud esimees! Täpsustan, et komisjonis keegi ei protestinud. Meil pidi olema komisjoni regulaarsel tööajal väljasõit, aga me jätsime isegi selle väljasõidu ära, kus inimesed [meid] ootasid. Me tegime täiendava arutelu. Ainukene, kes oma esindajat ei saatnud ega saanud ka ise kohale tulla, oli komisjoni aseesimees Isamaast Sven Sester, kes saab enda eest rääkida, mis olid nende põhjused. Aga kuna Riigikogus on loodud võimalus saata komisjoni ka asendaja, kui teema on [oluline], siis tegelikult ei olnud asi Isamaa võimetuses oma seisukohta esitada.
Mis puudutab jõustumistähtaega eelnõu 301 puhul, siis tegelikult ei ole see sisuline [küsimus]. Sisuline oleks jõustumistähtajaga tegelemine juhul, kui see muudaks subjektide jaoks õigusi ja kohustusi või muudaks seda tahet, millega eelnõu algatati, või saaks seadusandliku protsessi käigus rakenduse tähtaeg vääratud. Seda praegu ei ole, säilib algne olukord, see olukord, et eelnõu on menetletud parimal võimalikul moel ja subjektide jaoks kõige soodsama olukorra üleminekuga. Sisult on see hästi lihtne: kui sa nihutad 30-sentimeetrist joonlauda 2 meetrit edasi, jääb ta endiselt 30-sentimeetriseks. Proovige, kolleegid, aru saada!
15:37 Sven Sester
Aitäh, lugupeetud esimees! Juhin tähelepanu, olles olnud esmaspäevases komisjonis, et komisjoni esimees Kristen Michal Reformierakonnast soovis tungivalt sel päeval jõuda komisjonis kokkuleppele. Ja tegelikult oli vist Isamaa esindaja ainukene, kes ütles, et me peaksime selle otsuse tegemisel lähtuma mitte sellest tahtest, mida üks või teine arvab, vaid sellest, mis soovitusi meile antakse. Ja selleks oleme me pöördunud õigus- ja analüüsiosakonna poole. Komisjoni esimees soovis sel hetkel otsuseid teha, kuid kuna komisjonis hakkas tekkima üldine arusaam, et me peaksime ära kuulama erinevad osapooled, siis tänu sellele esmaspäeval jäi komisjoni otsus tegemata. Mis puudutab teisipäevast komisjoni otsust, siis ei oma tähtsust tegelikult, kui palju on poolt või vastu, kas on tegemist konsensusotsusega või hääletusel enamus prevaleerib vähemuse üle. Küsimus on selles, kas seadust täidetakse. Kollektiivne otsus ka konsensuse puhul ei tähenda seda, et kui seadusepügalatega ollakse vastuolus, siis see võiks ikkagi automaatselt seadustuda või jõustuda.
15:38 Esimees Jüri Ratas
Aitäh ka selle selgituse eest! Helir-Valdor Seeder, protseduuriline küsimus, palun!
15:38 Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Te olete nüüd korduvalt öelnud, et komisjonis keegi ei protestinud. Aga mis tähtsus või tähendus sellel on? Kas see tähendab, et nüüd see suure saali protest justkui ei oleks kooskõlas kodu- ja töökorraga või oleks midagi kehtetut? Nii ongi, igal Riigikogu liikmel on võimalus siin suures saalis esitada protest ja kuna komisjon on kollektiivselt läinud räigelt vastuollu kodu- ja töökorra seadusega, siis sellele tähelepanu juhtimine suures saalis on igati asjakohane. Või olen ma kodu- ja töökorrast valesti aru saanud?
15:39 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Ei ole, olete täiesti õigesti aru saanud. Ma saan sellest teie protestist täielikult aru. Ühele protestijale ma ütlesin, et ma ei pea vajalikuks, et praegu võtab juhataja vaheaega, ja teiselt poolt ma väljendasin ka seda, et see on olnud juhtivkomisjoni otsus või seisukoht tuua see siia Riigikogu täiskogu saali. Teie protestid on olnud igati korrektsed. Kristen Michal, palun, protseduuriline küsimus!
15:39 Kristen Michal
Aitäh, austatud esimees! Ma veel kordan: ma mõistan suuri majandushuvisid selle eelnõu puhul ja sellest lähtuvalt me sellele istungile, mis järgnes esialgsele arutelule, kutsusime analüüsi- ja õigusosakonna esindaja, lugesime kogu materjali läbi ja lähtusime parimast soovitusest, kuidas seda sellisel viisil teha, et iga saadik saab kolmandal lugemisel saalis teha otsuse kas poolt või vastu. See on seletuskirjas olemas ja seda kindlasti räägitakse ka kõnepuldist. Ja pretsedenti see muidugi ei sünnita, sest kollektiivlepingu seadus on juba vastu võetud. Isamaa kohta ütlen ausalt, et Isamaa teadis, et on komisjoni tööaeg. Sven Sester teadis seda, aga ei pidanud vajalikuks sellele arutelule asendajat saata.
15:40 Esimees Jüri Ratas
Aitäh selle selgituse eest! Jevgeni Ossinovski, protseduuriline küsimus, palun!
15:40 Jevgeni Ossinovski
Tõepoolest, täiesti konsensuslikult on inimesed võimelised tegema ebaseaduslikke tegusid. Aga see ei muuda neid kuidagi seaduslikuks, kui seda tehakse konsensuslikult. Nii et see pole mingi argument, et komisjon niimoodi otsustas. Komisjoni esimehel on muidugi õigus selles osas, et tegemist enam ei ole pretsedendiga, sest pretsedent tehti sotsiaalkomisjonis eelmisel nädalal. Mina tõepoolest toetan seda, mille kolleeg Seeder on siin tõstatanud. Me peaksime selles küsimuses jõudma süsteemsele põhimõttelisele [lahendusele], mis hõlmab ka eelmise nädala viga. Ma väidan, et mitte keegi kolleegidest väljaspool sotsiaalkomisjoni ei olnud päriselt teadlik, et see muudatus oli tehtud – seda ei käsitletud siin, ei põhjendatud, ei selgitatud. See oleks kindlasti muutnud minu hääletuskäitumist selle eelnõu suhtes, kui seda oleks selgitatud. Me oleme kogenud inimestena töötanud seaduse alusel, teades, et enne kolmandat lugemist ei tehta eelnõus muudatusi, ja sellest tulenevalt ei ole ka mingit põhjust hakata revideerima oma seisukohti eelnõu suhtes. Kui sa oled seda toetanud teise lugemise lõppedes, siis sa toetad seda ka kolmandal.
Aga nüüd selgub, et tegelikult teise ja kolmanda lugemise vahel hakkavad eelnõud sisuliselt muutuma. See on väga põhimõtteline muutus, millel ei ole mitte midagi pistmist kodukorraga, vaid lihtsalt koalitsiooni võimetusega oma tööd juhtida. Ma arvan, et see on väga ohtlik pretsedent selles olukorras ja mina seda kindlasti ei toeta. Ja veel vähem toetan ma seda niimoodi ülejala tegemist, et ah, kui komisjon esitas, las ta siis minna. See, ma arvan, ei ole küll kuidagi korrektne. Minu meelest tuleks võtta see eelnõu päevakorrast sel nädalal välja, kujundada põhimõtteline [seisukoht], mida tohib ja mida ei tohi enne kolmandat lugemist teha. Seda selleks, et see selgus ka edaspidi oleks.
15:42 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Minu teada selle konkreetse eelnõu puhul, kus kuupäevas on küsimus, on teil selles mõttes õigus, et on neid juriste, kes ütlevad, et see ei ole tehniline muudatus – Helir-Valdor Seeder ju luges ette kodu- ja töökorra seadust –, ja on ka neid, kes ütlevad, et see läheb selle alla, see klassifitseeritakse selle alla. Ongi erinevaid lähenemisi ka siin majas, ka Riigikogu Kantseleis. Heiki Hepner, palun, protseduuriline küsimus!
15:43 Heiki Hepner
Aitäh, hea esimees! Minu küsimus on ajendatud kolleeg Michali selgitusest. Ta ütles, et tal oli kavas oma fraktsiooni ettekandes selgitada meile, mis põhjustel see muudatus on tehtud. Me teame, et tegelikult üks väga oluline Riigikogu liikme õigus on see, et kui komisjon esitleb oma eelnõu, siis on võimalik esitada küsimusi. Ütelge palun, kas Riigikogu liikmel oleks õigus Michalile küsimusi esitada, kui ta selgitab komisjoni tegevust.
15:43 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Ma saan aru, et meie ametikaaslane Kristen Michal mõtles, et ta selgitab seda tegevust kolmandal lugemisel läbirääkimiste käigus. Kodu- ja töökorra seadus hetkel läbirääkimiste käigus ei anna võimalust esitada küsimusi ja vastuseid. Kui olla loominguline, mida mõnikord siin saalis ollakse, siis vasturepliigiks ta mõnikord võimaluse annab. Protseduuriline küsimus, Helir-Valdor Seeder, palun!
15:44 Helir-Valdor Seeder
Aitäh, auväärt Riigikogu esimees, istungi juhataja! Ärge ajage siin puru silma ja ärge rääkige, et ühed arvavad nii ja teised arvavad naa ja kolmandad mõtlevad kolmandat moodi – justkui siin oleks diskussiooniruumi. Ei ole! Siin on väga selgelt kodu- ja töökorra seadusega vastuolus olevalt käitutud. Ja andke endale aru, millise vastutuse te võtate. Te juhatate praegu seda istungit ja see kõik jääb pretsedendina ajalukku, läheb stenogrammi. Ja küllap hiljem ka menetluse käigus teie seisukohti analüüsitakse.
Ma tahan suure saali tähelepanu juhtida sellele, et kui varasemalt käis see kuidagi vaikselt ja komisjonides, siis nüüd on see tõusetunud siin suures saalis ja me teeme selle otsuse juba teadlikult. Me hääletame teadlikult kodu- ja töökorra seadusega vastuolus olevalt – kogu suur saal. Vaat ei saa hääletada asju, mis on seadusega vastuolus!
See on midagi taolist, et me võime selle üle hääletada, kuhu sild tuleb üle jõe, aga silla kandevõimet ei hakka poliitikud hääletama, see tuleb ikka inseneride poolt välja arvutada. Nii et ärme teeme seda, et me teadlikult läheme vastuollu kodu- ja töökorra seadusega, mis annab võimaluse hiljem neid eelnõusid protestida ja võib-olla ka tühiseks lugeda tagantjärgi. Me tekitame palju suurema segaduse. Ilmselgelt on tegemist nii sisuliste kui kohati ka lausa ideoloogiliste muudatusettepanekutega, mis on erinevate eelnõude menetluse käigus tehtud. Pisendada seda keeleliseks ja normitehniliseks muudatuseks on täiesti vastuolus olev.
15:46 Jürgen Ligi
Aitäh! Ma proovin tõesti protseduurilise küsimusega lõpetada, aga sissejuhatuse pean ka tegema. Kahetsusväärsel kombel on siin see loomingulisus läinud sinnamaani, et küsimuste asemel esitatakse protseduurilisi vastuseid juba pikemat aega. Kõik on küsija poolel "väga selge". Minu arvates on praegu vaidlus, mis puudutab seda elektroonilise side seadust, selles. Muudatusettepanekute tehnilisus seisneb selles, et seadus ei saa tehniliselt jõustuda juhul, kui kuupäeva ei muudeta. Kalender on nii palju edasi läinud. Eelnõu sisu sellest ei kannata. See on puhtalt võimaluse andmine, et eelnõu saaks tehniliselt jõustuda. Ja niimoodi on majanduskomisjon tegelikult selle otsuse langetanud, ja konsensuslikult.
Aga mul on ikkagi küsimus, kas me ei saaks – minu arust seda formaati praegu venitatakse suvaliselt – siiski minna päevakorra hääletamise juurde. Teilt nõutakse vastuseid, mis teie võimkonda minu arust ei puutu. Pole kohta, kus te saaksite sekkuda. Kas me ei hääletaks ära päevakorra?
15:47 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Olen seda kohe valmis tegema, kui selleks meil võimalus tekib. Aga läheme edasi protseduuriliste küsimustega. Mart Helme.
15:47 Mart Helme
Aitäh, härra eesistuja! Ma pean juhtima teie tähelepanu sellele, et te isegi ei nõustu protesti vastu võtma, rääkimata sellest, et annaksite protseduurilistele küsimustele protseduurisisulise vastuse. Te ise olete öelnud, et siin on võimalik ühelt poolt vaadata seda asja ja teiselt poolt vaadata seda asja. On tehtud ettepanek võtta vaheaeg ja välja selgitada, missugune vaateviis on protseduurilisest seisukohast pädev. Ka minu soovitus on võtta vaheaeg ja see asi välja selgitada kõikide fraktsioonide esindajatega või võtta vaheaeg ja anda fraktsioonidele võimalus koguneda ja küsimus omavahel läbi arutada, selle asemel et siin tekitada selline olukord, kus lihtsalt jõuga surutakse kõik oponeerivad küsimused ja protseduurilised kahtlustused maha ja sõidetakse koalitsiooni häältega nendest protestidest üle. Nii et minu soovitus on protseduuri arvestada, protestid arvesse võtta ja võtta vaheaeg.
15:48 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Kuna oli eelmisel teisipäeval teada vähemalt selles ühes küsimuses, mis puudutas neid kultuuriobjekte, see eriarvamus, siis juhatus seda arutas. Ja juhatus ei leidnud, et oleks protseduure rikutud. Heiki Hepner, palun!
15:48 Heiki Hepner
Aitäh, hea esimees! Ma siiski olen, kuidas pehmelt ütelda, segaduses. Kristen Michal ütles, et ta kavatseb minna ja rääkida kõnetoolis komisjoni nimel ja selgitada. Selle peale tekkis minul õigustatud ootus talle küsimusi esitada, nii nagu põhimõtteliselt on alati võimalik pärast esimest või teist lugemist. Teie selgitasite, et ei-ei, ta ikkagi läheb ja räägib ainult Reformierakonna fraktsiooni nimel. No minu meelest Reformierakond ainuisikuliselt ei saa esindada tervet komisjoni isegi siis, kui ta kannab komisjoni esimehe vastutust.
Ja see jutt tegelikult ei kõlba mitte kuhugi, et ei olnud võimalik mitte midagi teha. Kolm kuud oleks tegelikult olnud aega tegutseda. Kui komisjoni esimehel oleks tõesti süda valutanud ja ta oleks soovinud, siis oleks võinud rahulikult pärast jaanipäeva teha ettepaneku Riigikogul kokku tulla ja see eelnõu vastu võtta. Siit ikkagi minu selge küsimus. Kui ma ei saa küsimusi esitada, siis on ühelt poolt minu õigusi rikutud, teiselt poolt, kui üleüldse ei esinda keegi komisjonis neid muudatusi, kuidas siis seda tõlgendada?
15:50 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Nagu te teate, kolmandal lugemisel ei esine seaduseelnõu kaitsmisega ei valitsus ega ka Riigikogu poolt komisjoni esindaja. Ainuke võimalus on tõesti fraktsioonide esindajatel, kui fraktsioonidel on soov, läbirääkimistel seda teha.
Jevgeni Ossinovski, protseduuriline küsimus, palun!
Ja nii palju veel, et komisjonide töökorda kindlasti Riigikogu esimees ei korralda, seda korraldab iga komisjon ise.
Jevgeni Ossinovski, palun, protseduuriline küsimus!
15:50 Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Esiteks Jürgen Ligile: lisaks protseduurilisele küsimusele näeb sama paragrahv ette võimaluse protseduurilise protesti esitamiseks. See on see, mida siin valdav osa inimestest on teinud.
Teiseks, vaat härra Hepner ju ongi tabanud tegelikult asja jaburust. Kodu- ja töökord ei näegi ette kolmandal lugemisel sisulist arutelu, sellepärast et eeldus on, et eelnõu ei muutu enne kolmandat lugemist. Aga nüüd selgub, et eelnõu võib muutuda enne kolmandat lugemist. Juhul kui komisjoni esimeestel on kiire mingit eelnõu rakendada ja seaduslikku viisi nad selleks ei leia, siis teevad nad sinna normitehnilised muudatused. Ei pea siis enne teist lugemist enam üldse selle pärast muretsema, et sisulisi muudatusettepanekuid menetleda. Need võikski jätta siis mõnusasti sinna kolmandale [lugemisele], niimoodi, et enam mingit arutelu ei toimu. See kindlasti kuidagi normaalne ei ole.
Küsimus, härra istungi juhataja, on see, et millisel viisil te ... Ma saan aru, et teie vaade praegu on see, et te toetate majanduskomisjoni esimeest nende selgituste osas ja selles osas, et see eelnõu peaks jääma kolmapäevasesse päevakorda. Hetkel te ei taha võtta vaheaega, et seda poliitilist pretsedenti või Riigikogu töö pretsedenti arutada. Milline on teie nägemus ja tegevusplaan kolmapäeva kella 14-ks? Sest on selge, et kõik need küsimused ei lahene iseenesest enne, kui see hääletus tuleb. Sellel hääletusel on võimalik inimestel väljendada oma seisukohta selle eelnõu suhtes. Mina tahaksin näiteks väljendada oma seisukohta selle eelnõu suhtes, aga praeguse seisuga ma pean väljendama oma seisukohta selle menetluskorra suhtes, mida ma ei tahaks teha. Kas siis vahepealsel ajal teie nägemuse kohaselt tuleb kokku vanematekogu, juristide kogu või ma ei tea, millist formaati te näete ette, et see poliitiline erimeelsus lahendada?
15:53 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Nagu ma ütlesin, ühe eelnõu puhul, kus oli ka teada, et on eriarvamus – see [eelnõu] puudutas kultuuriobjekte –, me arutasime seda juhatuses. Arvestades tänast protseduuriliste küsimuste ja protestide hulka ma arvan, et kindlasti seda peaks järgnevatel päevadel arutama. Neid vorme on erinevaid. Helir-Valdor Seeder, protseduuriline küsimus, palun!
15:53 Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Tundub, et minu protestimine on lootusetu ettevõtmine, seetõttu ma luban, et see on viimane protseduuriline küsimus selles valdkonnas, mida me siin arutame. Aga ma küsin teie käest: kas te tõesti arvate, et näiteks elektri-, gaasi- ja teiste aktsiiside tõstmise jõustumine 1. mail järgmisel aastal või 1. jaanuaril 2023 on normitehniline, mitte sisuline jõustumistähtaja muudatus? Või näiteks erakorralise pensionitõusu või keskmiste pensionide tulumaksust vabastamine 1. jaanuaril 2023 või 2022 – erinev jõustumisaeg –, et see on lihtsalt niisugune normitehniline küsimus, mida võib eelnõu korrastamise korras pärast teist lugemist sisse viia ja lõpphääletusel hääletada? Kas te tõesti olete Riigikogu esimehena seda meelt ja arvate, et niisugused jõustumistähtaegade muudatused ei ole sisulised?
Ja kolleeg Jürgen Ligile ma ütlen: lihtsad lahendused on. Üks on alustada eelnõu [menetlemist] uuesti. Teine on see, et menetluses on mitmeid eelnõusid, mille muudatusettepanekuga saab niisuguseid asju ka kiireloomuliselt ja kooskõlas seadusega ära muuta. Seda on tehtud. Aga minna seaduse rikkumise teed – seda ei ole kindlasti mõistlik teha.
15:54 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Ma kõigepealt arvan, et erinevaid asju siduda on üsna keeruline või isegi võimatu. Kui te küsisite nende konkreetsete asjade kohta, siis loomulikult on see sisuline muudatus. Kas kuupäev on sisuline või tehniline – seda ütleb meie kodu- ja töökorra seadus, et siin on otsustuskoht komisjonil. Juhtivkomisjon peab need otsused tegema. Aitäh teile! Alustan siis hääletuse ettevalmistamist.
Head ametikaaslased, panen koos sotsiaalkomisjoni ettepanekuga – tuletan lihtsalt meelde, mis see oli: et kolmapäeval esimene päevakorrapunkt ehk 361 SE arvata istungi päevakorrast välja – hääletusele VI istungjärgu 2. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
15:57 Hääletustulemused
15:58 Esimees Jüri Ratas
Ma palun tähelepanu! Tulemusega poolt 32, vastu 36 ei ole päevakord kinnitatud. Sellest tulenevalt võtan juhataja vaheaja pool tundi.
V a h e a e g
16:28 Esimees Jüri Ratas
Head ametikaaslased, juhataja võetud vaheaeg on lõppenud. Pikendan juhataja vaheaega poole tunni võrra.
V a h e a e g
17:00 Esimees Jüri Ratas
Head ametikaaslased! Juhataja võetud vaheaeg on lõppenud. Ma tõesti vabandan teie ees. Oleme päris keerulise olukorra ees, mida vist varasemast keegi ei suuda mäletada, et see oleks Riigikogu tööpraktikas [juhtunud]. Nii et jätkame vaheaja võtmisega. Juhataja vaheaeg 30 minutit.
V a h e a e g
17:30 Esimees Jüri Ratas
Head ametikaaslased! Riigikogu juhataja võetud vaheaeg on lõppenud. Nüüd me oleme järgmise olukorra ees. Nimelt, meil oli siis päevakorra kinnitamine käesolevaks nädalaks. Ja me mäletame, et tulemusega poolt 32, vastu 36 ei leidnud see toetust. Seejärel võtsin vaheaja ja kogunes vanematekogu. Vanematekogust tulenev sisend, samuti sotsiaalkomisjonist tulenev sisend on Riigikogu juhatusele [teada] ja Riigikogu juhatus on teinud ettepaneku uue päevakorra osas käesolevaks nädalaks.
Lühidalt öeldes võib öelda nii, et sellest on välja võetud kolmapäevased punktid 1 ja 2, milleks on 361 SE ja 301 SE kolmas lugemine. See päevakord on teile ka välja jagatud. See on vanematekogu ühine arusaam. Protseduuriline küsimus, Peeter Ernits, palun!
17:32 Peeter Ernits
Hea juhataja! Päevakord on nagu järjest kokku kuivanud, aga mul on üks suur mure. Mure on selles, et vahepeal, viimase vaheajaga on ära koristatud minu eelmine päevakord, kus olid olulised märkmed peal. (Naer saalis.) Minu meelest see on sekkumine Riigikogu liikme tegevusse ja ma paluks neid märkmeid tagasi saada.
17:32 Esimees Jüri Ratas
Aitäh teile! Ma juba näen, et Riigikogu Kantselei ametnik jookseb teie juurde ja püüab leida teie päevakorra koos teie märkmetega. Loodame, et neid ei ole hävitatud. Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!
17:32 Kalle Grünthal
Suur tänu, austatud istungi juhataja! Ma kuulsin praegu teie seisukohta, mismoodi me täna edasi läheme. Mitte sugugi norimise mõttes, aga ma tahan aru saada, mismoodi need asjad siin Riigikogus käivad. Võib-olla te oskate mulle selgitust anda. Küsimus on selles, et meie töökorra § 54 lõige 1 ütleb, et Riigikogu täiskogu järgmise töönädala päevakord tehakse Riigikogu liikmetele teatavaks töönädala lõpuks. Selles osas üldse vaidlust ei ole, see tehti õigel ajal teatavaks. Me tulime siia täna kokku, aga selgus, et Riigikogu ei kinnita seda päevakorda ära. Ja nüüd oleme [segases] olukorras minu hinnangul, võib-olla te selgitate mulle täpsemalt.
Sisuliselt me peaksime sellel nädalal laiali jooksma ja ootama ära, kuni see töönädal lõpeb. Töönädala mõiste on § 46 lõikes 1 kirjas. Ei ole ju meie süüdi selles, et Reformierakonna saadikud jooksid laiali ja ei tahtnud üldse sel nädalal tööd teha. Väljapääs pole isegi erakorralise istungi toimumise võimalus, sest seda tehakse väljaspool korralist istungjärku. Äkki te selgitate? Ma ikkagi arvan, et Riigikogu, kes tegeleb seadusloomega, annab eeskuju põhimõtteliselt kogu Eesti rahvale. Me peaksime saama selgust selles osas. Ma usun, et pärast sellist pikka nõupidu, mida te pidasite, on teil olemas ka seaduse normistik, mis lubab sellisel kujul istungit jätkata.
17:34 Esimees Jüri Ratas
Jah, aitäh! Siin tuleb appi Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kommenteeritud väljaanne, mis oli samuti vanematekogus arutlusel. Seaduse § 55, mis räägib päevakorra kinnitamisest, ütleb põhimõtteliselt ka seda, et kui päevakord ei ole kinnitatud, siis kuidas edasi toimitakse. Siis on just konsultatsioon vanematekogus. Antud juhul [tegi] sotsiaalkomisjon ettepaneku kolmapäeva esimese päevakorrapunkti kohta. Sellega juhatus oli nõus. Nii et see on see töörütm, mida me vaheajal arutasime.
Nii, ma rohkem ei näe protseduurilisi küsimusi. Nüüd alustame päevakorra hääletamise ettevalmistust.
Head ametikaaslased, enne kui läheme hääletusele, kuna me oleme tõesti väga uues olukorras, ma soovin stenogrammi jaoks öelda, et see oli vanematekogu konsensuslik otsus. Sellel teemal on konsulteeritud ka juhtivkomisjoni esimehega ja sellest tulenevalt juhatus tõi lauale päevakorra, mis teie ees praegu on.
Panen hääletusele Riigikogu täiskogu VI istungjärgu 2. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
17:38 Hääletustulemused
17:39 Esimees Jüri Ratas
Tulemusega poolt 78, vastu ja erapooletuid ei ole on päevakord kinnitatud. Ma soovin tänada kõiki Riigikogu liikmeid ja fraktsioone ja vanematekogu ja juhatuse liikmeid. Aitäh teile!