Aitäh! Kõigepealt palun siiralt vabandust! Kuna Siseministeeriumi valitsemisalas on ka üks proua Aas, siis ma eksisin. Andke mulle andeks! Ma pean teile ütlema, ruttu kõrvalepõikeks, et minu endaga juhtub seda peaaegu üle päeva – isegi täna üks ajakirjanik pöördus minu poole järjekordselt "härra Jaan Anvelt". Ma ei võta seda väga südamesse, olen sellega harjunud.
Aga tulles teie küsimuse juurde, mis on väga hästi püstitatud ja väga õige, ma tahan öelda, et just päästjate poole pealt – räägin praegu päästjatest, mitte päästeametnikest, kes töötavad ka suures aparaadis – tuleb järgmisel aastal palgatõus 23,6%. Ehk me liigume selleni, et keskmine palk ilma lisatasudeta – normaalsest graafikust tulenevad alati ka lisatasud, sest inimesed peavad omavahel kokku leppima, kes töötab nädalavahetusel, kes töötab öisel ajal jne – hakkab olema 1000 eurot, nii nagu ma ka kevadel lubasin. Kindlasti, kui lisada sinna kõikvõimalikud lisatasud, siis me oleme arvestanud, et 11% tuleb veel sinna juurde, nii et 1100–1150 eurot. Jah, see ei ole see, mida me kohe tahaksime, aga see on suur hüpe ja võib öelda, et Eesti lähiajaloos üldse esimene kord, kui me päästeametnike ja päästjate palka tõstame.
Mis puudutab päästevõimekust, siis see ongi üks alus. Me oleme viimastel aastatel ostnud eri fondide kaudu head tehnikat, me oleme pannud päästevõimekuse hoidmiseks ka riigieelarvesse igal aastal 3 miljonit varustuse ostmiseks. Aga, järjekordselt, oluline on inimene. Õnneks ma julgen teile öelda, et vaadates ka viimaseid sisseastumiskatseid ja vastuvõttu Sisekaitseakadeemiasse, siis politseis on olnud see umbes 3,5–4 inimest ühele kohale – oleneb, kas kõrgharidus või kutseharidus –, päästes on see umbes 2. Nii et noortel soovi on. Meie kohustus on siin tagada nendele sotsiaalne garantii ja teine asi on kindlasti ka varustus. Ma olen suhteliselt optimistlik, sest see vahe, 150 miljonit, mis on puudu, hakkab vähenema.