|
15:06 Riigikogu avalduse "Venemaa põlisrahvaste toetuseks" eelnõu (391 AE) esimene lugemine
Ruuben Kaalep: ! Eestil kui soome-ugri rahvusriigil on moraalne kohustus olla toeks neile pika ja väärika ajalooga rahvustele, keda venestamispoliitika tagajärjel ähvardab otsene väljasuremine.
Loe lähemalt
Eerik-Niiles Kross: . Lotman tõstis selle peale esile, et soome-ugri rahvaid ei ole avalduse tekstis üldse mainitud ning et avalduses tuleks mõiste "põlisrahvad" asendada mõistega "vähemusrahvad". Põhilised põlisrahvaste kaitseks suunatud programmid on mõeldudki just nimelt nendele väikestele põlisrahvastele ja see tähendab seda, et enamik suuri soome-ugri rahvaid on kaitse alt väljas, Venemaa Föderatsiooni nõndanimetatud kaitseprogrammide alt väljas. Soome-ugri aspektist lähtudes ei ole olnud kuulda, et oleks laiali saadetud rahvuspõhiseid meeleavaldusi. Ta soovitas konsulteerida inimestega, kes soome-ugri rahvastega vahetult kokku puutuvad, ja ka setode esindajatega.
Loe lähemalt
Tarmo Kruusimäe: Ma arvan, et tunduvalt pädevam oleks seisukoha esitajana olnud võib-olla väliskomisjoni aseesimees Mihhail Lotman, kes ei saa praegusel hetkel kahjuks siin olla, võib-olla ka endine välisminister Urmas Reinsalu, kes on ühtlasi endine justiitsminister ja üsna palju represseeritute temaatikaga kursis, ning võib-olla väliskomisjoni liige ja soome-ugri toetusrühma esimees Raivo Tamm. Aga siin olen mina, soome-ugri toetusrühma aseesimees ja üks allakirjutanutest. .
Võib-olla siin natukene ärritas meid, tervet Riigikogu ja väliskomisjoni ka see, kui eelmine president kutsus naaberriigi presidendi meile siia kaheksandale soome-ugri rahvaste maailmakongressile. Ma tahaksin võib-olla ühe sihukese väikese lõigu [ette lugeda], mis on see mõttekoht meil: "Teine ja märksa tõsisem lugu on, et soome-ugri rahvad ei vaja sellist avaldust. Vastav avaldus aga ilmselgelt ähvardab katkestada soome-ugri rahvaste koostöö sootuks, katkevad ka vähesed kultuurikontaktid, kindlasti otsustava hoobi saavad ka teaduskontaktid. Täna on olukord, kus me ei suuda anda vähimatki vaimutoitu Venemaa Föderatsioonis elavatele soome-ugri rahvastele.
Loe lähemalt
Jaak Juske: Selle otsuse eelnõu liikus siin Riigikogu koridorides ringi selle aasta kevadel, sest juunikuus oli ju Eestis tulemas VIII soome-ugri rahvaste maailmakongress ja soome-ugri rahvaste, just Venemaal elavate hõimukaaslaste saatus oli eriti aktuaalne teema. Me oleme üks kolmest soome-ugri rahvast, kellele on ajalugu mänginud kätte võimaluse luua oma täismõõtmetes rahvusriik. Väga paljudel teistel soome-ugri rahvastel, kes elavad Venemaal, sellist võimalust, vähemalt siiamaani, pole veel tekkinud. See on tõepoolest meie moraalne kohustus soome-ugri maailma ees. Mitte lihtsalt ei arutanud seda eelnõu isekeskis, vaid kaasas sellesse aruteluprotsessi eksperte, nii inimõiguste eksperte, nii kultuuriseltside esindajaid kui ka kahtlemata Fenno-Ugria esindajaid, kellel tõepoolest on sel soome-ugri teemal võib-olla kõige parem eksperditeadmine. .
Sotsiaaldemokraadid on veendunud, et niivõrd olulises teemas, nagu soome-ugri rahvaste või Venemaa rahvusvähemuste saatus kahtlemata on, peaks olema siin saalis võimalikult suur konsensus.
Loe lähemalt
|