10:07 Peaminister Kristen Michali poliitiline avaldus seoses 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu üleandmisega

Peaminister Kristen Michal: .
 

Taristuinvesteeringutest kõige suuremahulisemana jätkub Rail Baltic u ehitus.
Rail Baltic u ehitustegevus jätkub 2030. Loe lähemalt

Martin Helme: Rohepöörde raha, Rail Baltic , millega meil siin kiideldakse – noh, teivasjaam enne Läti piiri läheb meile maksma lõppkokkuvõttes viis miljardit, see jätkub. Loe lähemalt

Peeter Tali: Mina arvan, et taristuobjektid tuleb valmis ehitada, Rail Baltic täpselt samamoodi – mis siis, et üks erakond seda lõhub ja tahab ka juba Euroopa Liidust välja astuda, mis on äärmiselt ebamõistlik ega teeni Eesti rahva huve. Loe lähemalt

14:26

Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda Rail Balticu projekti elluviimisest Eestis ja astuda välja kõikidest projektiga seonduvatest rahvusvahelistest lepingutest" eelnõu (650 OE) esimene lugemine

Aseesimees Toomas Kivimägi: See on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda Rail Baltic u projekti elluviimisest Eestis ja astuda välja kõikidest projektiga seonduvatest rahvusvahelistest lepingutest eelnõu" 650 esimene lugemine. Loe lähemalt

Evelin Poolamets: Rail Baltic ust oleme rääkinud juba üle kümne aasta.
.
 

Nagu ma ütlesin, Rail Baltic u esimese etapi ehituse maksumuseks hinnatakse 3,1 miljardit eurot, millest umbes 1,5 miljardit on praegu kaetud.
Rail Baltic on ju tervik.
Lätis aga on ikka veel ainult ajutine taristu haldusasutus ning projekti peakoordinaator RB Rail AS-il ja riiklikel rakendusasutustel puudub mehhanism, mis ärgitaks vastavaid ministeeriume otsuseid kiiremini langetama.
Rail Baltic ei ole enam suur projekt, vaid suur auk riigieelarves.
.
 

Seega kutsun üles, et peatada projekt enne, kui me oleme sidunud end võimatute kohustustega, nõuda ausust ja sõltumatut vahehindamist, kas Rail Baltic annab rohkem kasu kui olemasolevate raudteede uuendamine ja regionaalsete ühenduste arendamine.
Samuti tuleb arvestada, et Rail Baltic u kaudu ei pruugi kunagi tekkida algselt lubatud otseühendusi Lääne-Euroopa raudteevõrgustikuga.
Sellisel kujul Rail Baltic ut ei ole kellelegi vaja.
Meil peaks olema nii palju julgust tunnistada, et praegune Rail Baltic u projekt ei arvesta rahaliste vahendite puudust ja vajab radikaalset ümberhindamist.
Seetõttu teeb EKRE ettepaneku Vabariigi Valitsusele loobuda Rail Baltic u projekti elluviimisest Eestis ja astuda välja kõikidest projektiga seonduvatest rahvusvahelistest lepingutest. Loe lähemalt

Evelin Poolamets: Kümme aastat tagasi võis Rail Baltic u projekt tunduda ju toreda mõttena, et inimesed hakkavad Poolas äkki tööl käima.
Ja arvestades ka seda, kust Rail Baltic läbi läheb, loeme juba nimetustestki, et soode vahelt. Loe lähemalt

Evelin Poolamets: See arutelu läks sinna välja, et kui me tahame Rail Baltic ust välja astuda, siis me peaksime välja astuma ka Euroopa Liidust. Loe lähemalt

Helle-Moonika Helme: … kas me oleksime saanud pigem rohkem seda, kui me saame nüüd, kui me topime tõesti mõttetusse projekti nimega Rail Baltic seda raha? Loe lähemalt

Evelin Poolamets: See, kui me kulutaks selle raha mõistlikult oma taristusse, ei ühti algse ideega, et Rail Baltic peab olema liikmesriike ühendav trass. Loe lähemalt

Rene Kokk: .
 

Aga oskad sa arvata, mis on see põhjus, miks siin saalis olijad tuliselt olid vastu sellele, et teha siin Rail Baltic u uurimisgrupp siin Riigikogus või uurimiskomisjon? Loe lähemalt

Evelin Poolamets: Seesama Rail Baltic u uurimiskomisjon oleks ju selle tõe avalikustanud. Loe lähemalt

Anastassia Kovalenko-Kõlvart: Korruptsioonivastases erikomisjonis on ka Rail Baltic u teema olnud mitmel korral üleval. Loe lähemalt

Õnne Pillak: Lisaks komisjoni liikmetele võtsid arutelust osa eelnõu esindajate poolt Evelin Poolamets, taristuminister Kuldar Leis, Kliimaministeeriumi liikuvuse põhiüksuse teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter, samast osakonnast veel Rail Baltic u valdkonna juht Andres Lindemann ning Rail Baltic Estonia OÜ juhatuse liige ja tehniline juht Lauri Ulm.
Sellest rääkis taristuminister, kes kinnitas, et Eesti eesmärk on see, et Rail Baltic valmiks aastaks 2030 ning et ehitustempo on selle järgi paika pandud.
Rail Baltic Estonia OÜ esindaja kinnitas samuti, et rahastustempot jätkatakse planeeritult ning 2030.
Nagu siin juba ettekandja poolt kõlas, kuna eelnõu sõnastuse kohaselt tuleks väljuda kõikidest rahvusvahelistest lepingutest, mis seonduvad Rail Baltic uga, siis üks selline seostunud leping on ka Euroopa Liiduga liitumise leping, milles võeti ülesanne võtta üle Euroopa Liidu õigus ning seda rakendada ja ellu viia.
Pluss, lisaks sinna juurde veel tegelikult see kahju, mida Rail Baltic u mittetegemine majanduslikult meile toob, ka juba välja ehitatud osa, kuhu on investeeringud tehtud.
Rail Baltic Estonia OÜ esindajad andsid teada, et ehituslepingud on sõlmitud, investeeringud on juba alanud. Loe lähemalt

Kalle Grünthal: Fakt on see, et see asi, mis meile serveeriti, et Rail Baltic u maksumus on selline, on tegelikult ebaõige. Loe lähemalt

Helle-Moonika Helme: See julgeolekuaspekt käib alati läbi, kui me räägime Rail Baltic ust. Loe lähemalt

Jaak Valge: Märkisite majanduslikku kahju, mis Rail Baltic u loobumisega kaasneks. Loe lähemalt

Õnne Pillak: See, et keskfraktsioon Rail Baltic u ehitamist ei toeta – no sain jälle kinnitust sellele. Loe lähemalt

Priit Sibul: Kas teil on sama info, mis mul, et järgmise perioodi investeeringuid planeerides on Rail Baltic ult raha ära võetud, mida te hästi oluliseks investeeringuks peate? Loe lähemalt

Mart Maastik: Selle raha eest me ehitame nüüd sedasama Rail Baltic ut, sest riigil lihtsalt ei ole raha, et Rail Baltic ut ehitada.
.
 

Iseasi on see, et Rail Baltic ut peab pärast ülal pidama.
Meile on majanduskomisjonis esitatud korduvalt neid arvandmeid ja öeldud, et ei, kõik on väga hästi, tegelikult saab Rail Baltic ise endaga hakkama, kui ta on valmis ehitatud, siis peale maksma ei pea. Loe lähemalt

Mart Helme: No see Rail Baltic on nagu õpikunäide Eesti kääbusriigi gigantomaaniast.
.
 

Meil ei ole neljarealist teed Tartusse, meil ei ole neljarealist Via Baltic at, meil ei ole Saaremaa püsiühendust. Loe lähemalt

Lauri Laats: !
 

Kui me räägime Rail Baltic ust, siis tuleb loomulikult vaadata, kust see alguse sai ja mis on vahepeal toimunud ja kui kaugel me praegu oleme.
No eks sellest Rail Baltic ust hakati rääkima juba 2000. Loe lähemalt

Lauri Laats: Aga see on jäetud tagaplaanile, sellepärast et meie võtsime ette Rail Baltic u. Loe lähemalt

Aseesimees Toomas Kivimägi: Panen lõpphääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda Rail Baltic u projekti elluviimisest Eestis ja astuda välja kõikidest projektiga seonduvatest rahvusvahelistest lepingutest" eelnõu 650. Loe lähemalt

18:17

Regionaal- ja põllumajandusministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras: Hetkel on meil kolm peamist raudteetrassi, millesse investeeringuid on juba tehtud, mis on minu hinnangul mõistlik lõpuni viia, Tallinna–Tartu ja Tallinna–Narva ning Rail Baltic , mille õigeaegne valmimine on prioriteet taristu arendamisel. Loe lähemalt

13:52 Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu lõpetamine

Peaminister Kristen Michal: Lisaks ei ole enam aktuaalne eesmärk toetada Rail Baltic u ehitust vajalike ehitusmaavarade planeerimisega, kuna see planeeringu ajakava ei võimalda projekti elluviimist mõjutada ja enamikus piirkondades on vajalik materjal tänaseks juba tagatud. Loe lähemalt

19:36

Konkurentsiseaduse täiendamise seaduse eelnõu (654 SE) esimene lugemine

Aivar Kokk: Nii et neid objekte võiks olla ka Rail Baltic u peal või kuskil mujal. Loe lähemalt

19:53

Ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (655 SE) esimene lugemine

Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta: Aga tuleb möönda, et ka näiteks Rail Baltic u projekteerimisel lisati need sidekaablid mõnevõrra hiljem, see kipub olema, et sidekaabel läheb meelest ära. Loe lähemalt

09:58 Istungi rakendamine

Anastassia Kovalenko-Kõlvart: .
 

Ma toon välja põhilised kaasused, mis meie huviorbiidis olid: Nordica pankrot, Rail Baltic , meretuulikute küsimus, Eesti Energia, Enefit ja Enefit Green, RMK salalepingud, Ida-Virumaa üleminekufondist eraldatud rahad, riigieelarve läbipaistvus, MTÜ-de toetamine, Bolti jaoks tehtud eriseadused, Pihlakodu kaasus, kohtumine peaprokuröriga. Loe lähemalt

23:42

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (611 SE) teine lugemine

Anti Poolamets: Aga vaatame üldist pilti: häbenematult öeldaksegi, et Rail Baltic u ehitust tuleb lihtsustada, et saaks aga kaevandusi avada, saaks aga kopa maasse lüüa. Loe lähemalt

12:44 Ida-Virumaa teeinfrastruktuur ja ohutus

Anastassia Kovalenko-Kõlvart: Kui palju on planeeritud paralleelselt Rail Balticusse, lisaks sellele 70 miljonile, mis läheb rongide tellimisele? Loe lähemalt

Taristuminister Kuldar Leis: .
 

Lõpuks Rail Balticu rahastamise kohta: see ei puuduta teede rahastust, aga Rail Balticu rahastamiseks läheb nii palju vahendeid, nagu ette on nähtud, etappide kaupa, kui nad jõuavad töödega sinnamaale, kus on vaja rahastust juurde saada.
Mis puudutab reisirongide tellimist, siis see on regionaalministeeriumi rida ega puuduta Rail Balticu trassi ehitust. Loe lähemalt

17:05

Arupärimine vaesuse leviku kohta Eestis (nr 757)

Aleksandr Tšaplõgin: 2,7 miljardit eurot on Rail Baltic u jaoks, mille puhul on juba selge, et sellel ei hakka kunagi olema piisavalt reisijaid ega kaupu ning maksumaksjad peavad igal aastal doteerima projekti vähemalt 35 miljoni euroga. Loe lähemalt

13:22 Rail Baltic

Esimees Lauri Hussar:

Tänane seitsmes küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Rain Epler ja teema on Rail Baltic . Loe lähemalt

Rain Epler: Kas Rail Baltic u raudteed mööda saab 2030. Loe lähemalt

Peaminister Kristen Michal: .
 

Mis puudutab Rail Baltic ut, siis kuna te küsisite pikemalt, ma vastan nüüd ka veidi pikemalt.
Rail Baltic on ülioluline taristuühendus, Eestil on olnud juba Lennart Mere ajast unistus, et meil oleks kvaliteetne ühendus Euroopa südamesse.
Nii Euroopa riigijuhid kui ka, võin kinnitada, Eesti valitsus, peaminister, taristuminister ja kõik ministrid, kelle valdkonda see puudutab, ning Rail Baltic u eest vastutavad inimesed teevad kõike selleks, unustamata ka erasektorit, [teevad oma parima], sest Eestis, oleme siiski ausad, meil ei ole kombeks ennast kiita, aga me oleme Rail Baltic u ehitamisel küll kõige tublimad.
Ja naljaga pooleks, aga võib-olla ka mitte tingimata naljaga pooleks, ma pakkusin, et kuna Eesti poolel me suudame seda ehitada pea kaks korda odavamalt ja oluliselt kiiremini, siis kui nad peaksid meie abi vajama, ma olen kindel, et meie Rail Baltic u ettevõtted, eraettevõtjad, on nõus seda andma – loomulikult nende kulude ja kirjadega. Loe lähemalt

Andres Metsoja: Ja tõepoolest, tükk aega Eesti liputeemaks on olnud Rail Baltic .
Samal ajal seal kõrval on ära projekteeritud ka Rail Baltic u sild kahe eraldi sillana.
Ma mäletan, et omal ajal see oli üsna suur teema Pärnu linna sees, sellepärast et seal on kõrguste vahe, ja kui Rail Baltic u silda planeeriti, siis see tekitas eraldi väga kõrge mulde ühe Raeküla ristmiku peale, mis omakorda tekitas järjekordse probleemi.
Võib-olla see on ka üks kokkuhoiukoht, kus Rail Baltic us on võimalik saada säästu, sest eraldi tegemine tegelikult [ei ole mõistlik]. Loe lähemalt

Peaminister Kristen Michal: Konkreetsete üksikobjektide üle otsustavad eeskätt taristu valdajad näiteks kas Transpordiametis või Rail Baltic us. Loe lähemalt

10:01

Taristuministri 2025. a ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest

Taristuminister Kuldar Leis: .
 

Aga nüüd alustame Rail Baltic ust, ühendusest, mis tugevdab nii meie majandust kui ka julgeolekut.
Rail Baltic on Balti regiooni suurim taristuprojekt viimase sajandi jooksul ning üks Euroopa mastaapsemaid kiirraudteeühendusi, kuid selle tähtsust ei mõõdeta ainult rööbaste pikkuses.
.
 

Rail Baltic ei ole ainult tulevikku vaatav projekt, vaid juba täna annab see Eestile majanduslikku kasu.
.
 

Rail Baltic u kogumaksumus on 3,07 miljardit eurot, millest Eesti panus on umbes 600 miljonit.
See tähendab, et tänu Euroopa Liidu toetusele on Rail Baltic meile selgelt plussinvesteering ehk siis maksutulu laekub rohkem, kui Eesti enda eelarve investeering on.
Seda kinnitab ka eelmisel nädalal toimunud Rail Baltic kõrgetasemeline kohtumine Leedus.
Selline esindatus näitab selgelt, et Rail Baltic ust on tänaseks saanud ka julgeolekuprojekt.
.
 

Veel kord: Rail Baltic ei ole lihtsalt ühendus, vaid see on majanduslikult tark, julgeolekuliselt vajalik ja Eestit maailmaga ühendav transpordikoridor.
aastaks Rail Baltic u kiirraudtee Tallinnast Varssavini.
Lisaks lõpeb Kanama viadukti ehitus ja kuus Rail Baltic u trassi ületavat viadukti.
Veel natuke raudteest ja rongidest, sest lisaks Rail Baltic ule investeerime ka olemasolevatesse raudteelõikudesse.
Ehk siis kokkuvõttes, ka läbi Tartu ja Valga saab Rail Baltic ule ja seega Varssavisse.
Ehk Rail Baltic ei ole [raudtee] ainult Tallinnast Varssavisse, vaid hõlmab ka kõrvalraudteed läbi Tartu. Loe lähemalt

Aleksandr Tšaplõgin: Mul on küsimus Rail Baltic u kohta. Loe lähemalt

Taristuminister Kuldar Leis: Poola on valmis, Poola väga ootab, et Rail Baltic ut edasi ehitatakse sellises tempos, nagu lubatud on.
Nii et me peame uskuma, et ka meie lõunanaabrid Läti ja Leedu saavad 2030 Rail Baltic u valmis.
Meil on selge plaan: 2030 on Rail Baltic valmis, ja selle heaks me töötame.
Ma võin saata pärast õiged, tänased numbrid, mis näitavad Rail Baltic u kaubavoogude ja reisijate arvu prognoose [selle aja kohta], kui [raudtee] on valmis saanud.
Aga hästi üldistatult öeldes, kui Rail Baltic saab kogu ulatuses valmis, siis alates teisest aastast ei ole vaja enam peale maksta ehk siis ollakse jooksvalt nullis või plussis. Loe lähemalt

Taristuminister Kuldar Leis: Ma kujutan ette, et ega Rail Baltic u puhul ei saa olla mingit väga teistsugust lahendust võrreldes teiste raudteedega, kogu meie taristut kaitstakse [ühtemoodi]. Loe lähemalt

Vadim Belobrovtsev: Minu küsimus puudutab Rail Baltic ut.
Kuidas üldse suhtuda sellesse olukorras, kus peaminister ise ütleb, et Eestil jääb praegu puudu 400 kuni 500 miljonit eurot Rail Baltic u valmis ehitamiseks? Loe lähemalt

Urmas Kruuse: Ühelt poolt kurvastab see, et meil on siin saalis ka jõude, kes iga hinna eest sooviks, et Rail Baltic kunagi valmis ei saaks, mis oleks totaalne viga, arvestades perspektiivi ja seda, kuhu me kuulume ja millised on meie ühenduse võimalused, rääkimata strateegilisest vajadusest.
Kas ma olen õigesti aru saanud, et soomlased juba ootavad Rail Baltic u valmimist ja pigem valmistuvad teatud kaubavoogudeks? Loe lähemalt

Riina Solman: Rääkisite Ülemiste terminalist, Rail Baltic ust ja Via Baltic ast. Loe lähemalt

Jaak Valge: Teie rääkisite entusiastlikult Rail Baltic u väljaehitamisest. Loe lähemalt

Taristuminister Kuldar Leis: Kui on selline otsus tehtud, [puudutagu] see Rail Baltic ut või midagi muud, siis tuleb see ellu viia. Loe lähemalt

Kalle Grünthal: Mind huvitab Rail Baltic ja omandivorm.
Tahaks teada, kellele Rail Baltic tegelikult kuulub.
Kui te hakkate meile rääkima, et siin on erinevad ettevõtted, näiteks AS Baltic Rail , kes tegeleb kaubavedudega, osaühing Rail Baltic Estonia, kes tegeleb arendusega, peale selle on ka Balti riikide ühisfirmad, kes tegelevad kõik, ütleme, selle haldamise, logistika ja tööshoidmisega – sama küsimust küsisin ma eelmises koosseisus ka minister Taavi Aasa käest –, siis kes on Rail Baltic u tegelik omanik?
Äkki te ütlete mulle pärast seda ülevoolavat kõnet Rail Baltic u positiivsuse kohta, kes on Rail Baltic u tegelik omanik. Loe lähemalt

Taristuminister Kuldar Leis: Rail Baltic u Eesti osa omanik on Eesti riik ehk siis seda on rajamas Eesti riik, [sellega tegelevad] taristuminister, Rail Baltic Estonia ja nii edasi. Loe lähemalt

Riina Sikkut: Te olite vaevalt jõudnud lõpetada lause, tsiteerin, "Mul on väga hea meel, et taristuvaldkonnas praktiliselt poliitikat ei ole, see on nagu ettevõtlus, see on puhas Eesti paremaks tegemine", kui tuli kriitiline Rail Baltic u teemaline küsimus Tšaplõginilt. Loe lähemalt

Lauri Laats: Esiteks räägime Rail Baltic ust.
Minister tõi välja, et juba praegu mõjub Rail Baltic hästi meie majandusele, kuna läbi lisatöökohtade laekuvad loomulikult ka maksud.
Rail Baltic u puhul on hästi palju küsimusi, millele hetkel vastuseid ei ole, ja eelkõige puudutavad need meie naabreid.
Me räägime iga-aastastest kuludest, mis puudutavad Rail Baltic u ülalhoidmist.
Me ei suuda õpetajatelegi väikest palgalisa tekitada, aga miskipärast me näeme juba ette, et Rail Baltic uga saame me ikkagi hakkama. Loe lähemalt

Mart Maastik: Niipalju kui mina tean, läheb praegu lõviosa Eestis kogutud CO₂ rahast Rail Baltic usse.
Seda enam, et Rail Baltic usse võime me matta päris palju [raha] veel. Loe lähemalt

Anti Poolamets: Hull olukord on Rail Baltic uga, mille kohta on tõendid laual.
Läti Rail Baltic u uurimiskomisjoni juht on käinud mitu korda Eesti komisjoni ees esinemas ja tõdenud, et Lätis on asjad eriti halvad.
Aga paraku siis, kui Lätis on asjad halvad, on ka Eestis asjad halvad, sest Rail Baltic pidi ikkagi jõudma Varssavisse, mitte Häädemeestele.
Aga mis kõige hullem Rail Baltic u puhul – selle järele lihtsalt puudub nõudlus.
See on kõige suurem probleem, et Rail Baltic ei hakka ennast ära tasuma ja isegi siis, kui 10 miljardit ja veelgi [rohkem] on ära kulutatud, on probleem selles, et me hakkame ülejäänud taristu arvelt maksma raudteele väga suuri summasid igal aastal, mis teeb olukorra keerulisemaks.
aastal oli teehoiuks ette nähtud 231 miljonit eurot, siis tänavuseks aastaks on teehoiule jäänud 168 miljonit eurot, nende hulgas on ka Rail Baltic ule [minev raha].
Riigi vastus oli: kohanege, Rail Baltic usse lähevad suured summad, hakake teede asemel raudteed ehitama.
Ma vaatasin, kuhu te soovite Rail Baltic u kohalikke peatusi teha. Loe lähemalt

Anti Poolamets: Samas ärme unustame, et maanteetransport on paindlik ja just head teed võiksid meid Rail Baltic u asemel viia Riiga, Vilniusesse, Varssavisse ja Berliini.
Rail Baltic seda eesmärki ei täida. Loe lähemalt

Maido Ruusmann: Kui me räägime Rail Baltic ust, käivitatavast Tartu–Riia rongiühendusest või Tartu–Helsingi lennuühendusest, siis [on selge], et need kahtlemata [toovad] majandusele suure sõõmu positiivsust ja aitavad tuua inimesi väljastpoolt meile Eestisse, elavdamaks-turgutamaks meie majandust, ja aitavad meie inimestel liikuda väljapoole. Loe lähemalt

Maido Ruusmann: .
 

Ja noh, punkte Rail Baltic usse ka. Loe lähemalt

20:59

Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (597 SE) esimene lugemine

Varro Vooglaid: Paralleelselt me loeme ka sellest, et neil ei ole raha eraldatud Rail Baltic u ehitamiseks Eesti poole, mis on ju mingitpidi mõistlik. Loe lähemalt

11:20

Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse, julgeolekumaksu seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (645 SE) esimene lugemine

Anti Poolamets: Lätlased peaksid meile igas mõttes eeskujuks olema: nii läti keele positsiooni kindlustamisega, Rail Baltic u rahade raiskamise tõkestamisega kui ka oma maksupoliitikaga. Loe lähemalt

15:24

Arupärimine Kagu-Eesti piiriala julgeoleku kohta (nr 729)

Mart Helme: aastal hakati rääkima Rail Baltic ust.
Mitu kilomeetrit Rail Baltic ut on valmis ehitatud peale nende mõnede viaduktide ja mingisuguste muude kaasnevate asjade, trammitee ja mis siin veel võib-olla arvesse tulevad? Loe lähemalt

16:51

Arupärimine Via Baltica väljaehitamise kohta (nr 734)

Andrei Korobeinik: Ja see rõõm ei olnud mitte selle konkreetse erakonna valimise tõttu, vaid selle tõttu, et Romek Kosenkranius ütles, et ta liitus Reformierakonnaga selle pärast, et ta seisab Via Baltic a väljaehitamise eest, et see maantee oleks neljarealine.
Eeskätt sellepärast, et just Reformierakond oli see erakond, kes lubas kindlalt, et aastaks 2050 seda ei juhtu ehk Via Baltic a neljarealiseks ei muutu.
.
 

Võib-olla nende küsimuste vastustest me saame rohkem infot selle kohta, kas plaanid Via Baltic a väljaehitamiseks on ikka olemas.
Rail Baltic ei tule nii pea, aga muu Euroopaga ühendatud infrastruktuur oleks meile väga oluline.
Võib-olla oli tegemist kommunikatsiooni probleemiga ja tegelikult Reformierakond ei plaani siiski neljarealist Via Baltic at ja nii edasi. Loe lähemalt

Peaminister Kristen Michal: Ja ma kohe alguses ütlen, et Rail Baltic tuleb ka, ikka.
.

Esiteks küsimus: "Milline on Via Baltic a arendamise reaalne ajakava ja kas Reformierakonna valitsus kavatseb taastada investeeringud neljarealise tee väljaehitamiseks?
Aastatel 2014–2024 on Eesti investeerinud Via Baltic a trassi arendamisse, liiklusohutuse parandamisse ja liikluse läbilaskevõime suurendamisse kokku ligikaudu 100 miljonit eurot.
Via Baltic a arendamiseks ette nähtud vahendid on kavandatud riigi eelarvestrateegias 2025–2028.
.

Kaks: "Milline on valitsuse seisukoht Euroopa Liidu kaasrahastuse kasutamise võimaluste kohta Via Baltic a arendamiseks?
Via Baltic a arendamiseks on saadud kasutada ühtekuuluvusfondi ja Euroopa ühendamise rahastu ehk CEF-i vahendeid.
.

Kolmas küsimus: "Kas Romek Kosenkraniusele anti Reformierakonda astumise eel mingeid lubadusi Via Baltic a arendamise osas ning kui jah, siis millised?
.

Neljas küsimus: "Kas Reformierakond plaanib Via Baltic a osas oma varasemaid otsuseid muuta, või on hr Kosenkranius langenud pettuse ohvriks? Loe lähemalt

Vadim Belobrovtsev: Peab tunnistama, et ei lähe meil kuidagi liiga kergelt nende Baltic atega.
Rail Baltic uga on nüüd tükk probleeme ja Via Baltic a ei saa kuidagi valmis.
Näiteks ehk seesama Via Baltic a ehitada lõpuni, sest teatud mõttes on see kindlasti meie julgeoleku pant, ja siis juba hakata selliseid projekte nagu Rail Baltic edasi arendama? Loe lähemalt

Peaminister Kristen Michal: Rail Baltic u ehituses me oleme Baltimaade kõige tublimad.
Eesti Rail Baltic u meeskond ja naiskond, kes seal toimetavad, ettevõtjad, kes on sellega seotud, ka ametnikud ja poliitikud on minu meelest päris kenasti toimetanud.
Ja olenemata sellest tähtaja muutusest tollal, ma julgeks praegu isegi objektiivselt [lähenedes] öelda, et Eesti on Rail Baltic u rajamisel Baltimaadest kõige tublim.
Nii et ma ütleks, et Rail Baltic uga läheb siiski päris kenasti.
.

Air Baltic uga [seotu] kohta ma ütleks nii, et jah, meil ei ole osalust, aga klientidena – ma olen seda ka varem öelnud valitsuse pressikonverentsil – on meil põhjust olla lätlastele väga tänulikud, et neil nii kvaliteetne lennukompanii on.
.
 

Nüüd, Via Baltic ast.
.
 

Ja kui te küsite minu isiklikku eelistust ja arvamust, siis kui Romek Kosenkranius ütleb, et Via Baltic a eest tuleb seista ja see tuleb neljarajaliseks ehitada või, ütleme, kas või alguses mõned lõigud 2 + 1 reaga, siis ma olen temaga väga nõus. Loe lähemalt

Vladimir Arhipov: Te ütlesite, et Rail Baltic on tähtis militaarobjekt, aga samas iga sõjaväelane ja raudteelane ütleb, kui kergesti haavatav see on. Loe lähemalt

Vladimir Arhipov: Rail Baltic on, nagu te ütlesite, militaarobjekt, aga tegelikult ju kõik sõjaväelased ja raudteelased teavad, kui kergesti haavatav see on.
Võib-olla oleks mõistlikum ikkagi Via Baltic ale tõesti rohkem tähelepanu suunata? Loe lähemalt

Peaminister Kristen Michal: Rail Baltic , ma meenutan, on kindlasti Pärnumaa inimestele sama tähtis nagu kogu Eestile.
.
 

Via Baltic a jaoks täpselt samamoodi, nagu ma kirjeldasin, me otsime erinevaid rahastusvõimalusi. Loe lähemalt

Lauri Laats: Loodame, et see Euroopa süda ei piirdu Iklaga ja Rail Baltic ul tõesti saab liikuda Euroopa südamesse.
Kui lugeda erinevaid raporteid, siis Via Baltic a on üks Eesti ohtlikumaid maanteid, kus toimub iga aasta õnnetusi. Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Midagi uut paraku see valitsus ei plaani Via Baltic a osas.
Kui Kristen ütleb, et neljarajaline Via Baltic a peab saama tõepoolest prioriteediks ja võiks olla kiiresti valmis, siis ta unustab lisada, kuidas see täpsemalt juhtub, kui praegune valitsus loobub selle projekti arendamisest.
Jah, võimalik, et Rail Baltic tuleb kunagi, aga väga selgelt ei juhtu seda sellel kümnendil.
Seda narratiivi jätkab ka peaminister: et just tema pärast, Putini pärast ei tohi Via Baltic at ehitada. Loe lähemalt

Peaminister Kristen Michal: Ja teiseks, ma just rääkisin teile – küllap te samal ajal sosistasite naabriga, mis ei ole mingi patt, aga te lihtsalt ei kuulnud seda vastust –, et taristu rahastamisse, muu hulgas Rail Baltic usse me panime eelmine aasta 200 miljonit ja veidi peale juurde raskel ajal. Loe lähemalt

09:58 Istungi rakendamine

Rain Epler: Esmaspäeval toimus mälestusväärne korruptsioonivastase erikomisjoni istung, kus arutati Rail Baltic uga seonduvat.
Kui ta oli lõpetanud, siis võttis sõna Lätist külla tulnud Rail Baltic u uurimiskomisjoni esimees, kes ütles, et jah, sellised riskid on, ja näitas seda dokumentaalselt. Loe lähemalt

18:08

Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele esitada taotlus Euroopa Komisjonile energiatootmisettevõtete vabastamiseks CO2 kvootide ostmise kohustusest" eelnõu (619 OE) esimene lugemine

Rain Epler: .

Siis rääkisid ametnikud pikalt sellest, kuidas riik saab kvoodimüügi tuludega palju häid asju teha: majasid soojustada, Rail Baltic ut ehitada ja mida kõike veel. Loe lähemalt

Mart Maastik: Teatavasti CO₂-kvoodiraha laekub riigieelarvesse ja selle eest ehitatakse siis näiteks Rail Baltic ut. Loe lähemalt

Hanah Lahe: Aga Rail Baltic kindlasti on rohelise ja jätkusuutliku arengu osa, see ühendab meid teiste Euroopa riikidega.
Rail Baltic ul kahtlemata on keskkonnamõjusid, mis ei ole positiivsed, aga mina arvan, et need positiivsed mõjud kaaluvad negatiivsed üles. Loe lähemalt

22:15

Looduskaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Natura hindamine) eelnõu (610 SE) esimene lugemine

Rene Kokk: Ühe Rail Baltic u viadukti juures pidi maaomanik enne oma maa peale saamiseks sõitma 300–400 meetrit, nüüd peab ta selleks sõitma kolm-neli kilomeetrit, ja riik [määras] talle tohutult suuremeelse hüvitise: natuke alla 40 euro makstakse talle kümne aasta vältel. Loe lähemalt

23:44

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (611 SE) esimene lugemine

Hanah Lahe: See polnud küsimus, see oli pigem märkus, mis puudutas eelnõus nimetatud keskpolügooni ja Rail Baltic u tegevuste lihtsustamist. Loe lähemalt

23:55

Looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (612 SE) esimene lugemine

Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt: Sellega välditakse oluliste arenduste, nagu näiteks Kaitseväe polügoonid, Rail Baltic , tuulepargid ja muu taoline, viibimist või peatumist.
Selline hüvitusalade määramine on olnud vajalik näiteks Rail Baltic u trassi planeerimisel, sest kavandatav trass mõjutab Natura alal olevaid metsise elupaiku. Loe lähemalt

12:11 Kärped

Anastassia Kovalenko-Kõlvart: Meil järjest kärbitakse teehoiukava, teed lagunevad, neljarealisi maanteid ei ehitata, aga samal ajal on valitsus valmis tellima 70 miljoni euro eest ronge Rail Baltic u jaoks, kuigi meil ei ole kindlust, kust me leiame puuduoleva raha raudtee valmis ehitamiseks.
Osales ka Läti parlamendi Rail Baltic u uurimiskomisjoni esimees, kes [tõi välja] ka vastava analüüsi ja arvutused, ja tema omalt poolt kinnitas, et enne 2035.
Nagu ma naljaga pooleks ütlen, on Rail Baltic ust meil saanud Tallinna-Häädemeeste ekspress. Loe lähemalt

Peaminister Kristen Michal: Eestis on aastaid tehtud Kremlist tulevat vastutööd Rail Baltic ule, ma arvan, et Baltimaades samamoodi.
.
 

Teiseks, Eesti on tõepoolest kõige tublim Rail Baltic u ehitamisel ja mul on selle üle ainult hea meel.
Eesti Rail Baltic u hangetega töö käib.
Läti poolele oleme me täpselt samamoodi positiivset toetust avaldanud, sest me taotleme Euroopast koos täiendavat rahastust Rail Baltic ule, loomulikult, valmisolekuga ka enda vajak katta.
Ma meenutan, et selgi aastal me leidsime eelarvest hulga raha, sadu miljoneid tegelikult, Rail Baltic u kiiremaks arendamiseks.
.
 

Nii et selliste laetud väidete segamine, et Rail Baltic on midagi pisikest ja vastuolus Eesti tulevikuhuvidega – võib-olla Eesti parlamendierakonnal ei maksa asuda nende ritta, kes kujutavad Eestit ette isoleeritud saarekesena, mitte Euroopaga ühenduses oleva riigina.
Selle jaoks ongi Rail Baltic ut vaja ja Eesti on selles väga tubli olnud. Loe lähemalt

Anastassia Kovalenko-Kõlvart: Ma tunnen, et tegelikult ei olnud see absoluutselt kohane peaministrile, et kui mina räägin Rail Baltic uga seotud muredest ja Eesti inimeste muredest, siis ta toob koheselt paralleeli Kremli jutupunktidega. Loe lähemalt

Lauri Laats: Väide oli see, et üks erakond, kelle [liige] parasjagu küsis, ehk siis Keskerakond on Rail Baltic u vastu. Loe lähemalt

Esimees Lauri Hussar: Ma tunnen Andris Kulbergsi isiklikult väga hästi ja ta on väga tugev Rail Baltic u toetaja.
Tema huvi on see, et Rail Baltic ehitataks õigeaegselt valmis. Loe lähemalt

12:32 Ligi ja lambad

Peaminister Kristen Michal: .
 Ma lihtsalt vaatasin vahepeal järgi, et ka näiteks Tunne Kelam on viisakalt kirjutanud, et vastuseis Rail Baltic ule on vesi Kremli veskile.
.
 

Ja sellest Rail Baltic u ehitamise entusiasmist – ma siiski meenutan, et keskerakondlasest taristuministri Taavi Aasa ajal sai järsku aastast neli. Loe lähemalt

20:01

Vaba mikrofon

Anastassia Kovalenko-Kõlvart: Täna oli korruptsioonivastase erikomisjoni istungil arutlusel Rail Baltic u küsimus.
Osales ka Läti parlamendi Rail Baltic u uurimiskomisjoni esimees, kes omalt poolt kinnitas, et enne 2035.
Samal ajal soovib meie valitsus tellida Rail Baltic u jaoks 75 miljoni euro väärtuses uusi ronge, omamata kindlust, et me ise leiame puuduoleva raha ja Läti ehitab oma osa valmis.
Elron ja Rail Baltic Estonia kinnitasid täna istungil, et nende rongidega hakatakse sõitma vaid Eestis ning pole kindlust, et need hakkavad sõitma Eesti piirist kaugemale.
Põhimõtteliselt on Rail Baltic ust saanud Tallinna-Häädemeeste ekspress.
.
 

Ma tuletan meelde, et Keit Kasemets juba varem tunnistas, et mingit riskide analüüsi Rail Baltic u projekti kohta tehtud ei ole.
Lisaks avaldas Läti uurimiskomisjoni esimees muret, et tema ei ole kindel, et Läti ehitussektor üldse kannab lähiaastatel Rail Baltic u projekti välja. Loe lähemalt

14:10

Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (555 SE) kolmas lugemine

Mart Maastik: Kuid reaalselt lapitakse selle raha toel Rail Baltic u lõpmatut rahaauku. Loe lähemalt

17:41

Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (556 SE) teine lugemine

Annely Akkermann: Põlevkivimaardlaid võiks nagu avada küll, aga tohutu probleem on näiteks Nursipalu harjutusväli ja tohutu probleem on Rail Baltic . Loe lähemalt

20:09

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (594 SE) esimene lugemine

Rene Kokk: .
 

Rääkimata Rail Baltic u ehitusest.
Ja teie surute selle Rail Baltic u ehituseks iga aasta sadu miljoneid eelarvekulu, rääkimata sellest, mis see maksma hakkab siis, kui see valmis saab. Loe lähemalt

Anastassia Kovalenko-Kõlvart: .
  

Rail Baltic u kohta oli teil väga õige kommentaar, et põhimõtteliselt me ehitame mitme miljardi eest kiiret rongiliini Tallinnast Läti piirini. Loe lähemalt

Rene Kokk: .
  

Aga tulen veel Rail Baltic u juurde tagasi.
.

Mina ei ole üldse optimistlik, et Rail Baltic u maad lähiaastatel selle ehitamise jaoks suudetakse ära omandada ja [need vaidlused] kohtuastmetes ära vaielda. Loe lähemalt

21:21

Julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (595 SE) esimene lugemine

Martin Helme: .

Ma ei tea, kas Eesti inimesed olid ikka tegelikult nii innukad ka seda nii-öelda julgeolekumaksu maksma, aga kui see raha läheb päriselt igale poole ehk tuulikute subsideerimisse ja Rail Baltic u ehitamisse ja tont teab veel kuhu, siis, ma arvan küll, Eesti inimesed ei tunne, et see oleks väga suur patriootlik panus. Loe lähemalt

12:01 Bürokraatia paisumine ja majanduse konkurentsivõime

Peaminister Kristen Michal: Üle 200 miljoni oleme taristuehituse valdkonda andnud, hoolimata sellest, et eelarve on keeruline, ka Rail Baltic u ehitusse, seegi on väga oluline ühendus, ja astume muidki samme. Loe lähemalt

10:07

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Tuuletööstuse pahupoolest" arutelu

Mart Helme: Me oleme nüüd juba kümmekond aastat näinud, et meil ehitatakse sajandi raudteeprojekti nimega Rail Baltic  – ja ei idane ega mädane, aga raha muudkui voolab. Loe lähemalt

14:08

Mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (592 SE) esimese lugemise jätkamine

Martin Helme: Sa juba juhtisid tähelepanu, et Rail Baltic ule [läheb] 5 miljardit …

13:20 Kaitsetööstuspark

Andres Metsoja: Kas see tähendab seda, mis tavapäraselt investeeringutega kipub olema, nagu meil näiteks Lõuna-Pärnumaa otsas seoses Rail Baltic u trassikoridoriga oli – tekkisid kompensatsioonialad looduskaitselises mõttes, mis tulid ümber tõsta, võtta täiendavalt kaitse alla? Loe lähemalt

16:18

Vaba mikrofon

Rain Epler: Ta rääkis, et Euroopa uuenenud reeglite järgi me saaksime Euroopa rahast isegi kuni 500 miljonit panna riigikaitsesse, aga me ei saa seda teha, sest me peame raudteed elektrifitseerima ja Rail Baltic ut edasi ehitama. Loe lähemalt

15:20

Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (568 SE) esimene lugemine

Mart Maastik: Me ehitame Rail Baltic ut! Loe lähemalt

13:30 Valitsuse kärpekava

Peaminister Kristen Michal: See läheb eeskätt Rail Balticu projekti, sinna panime eelmise aasta eelarvest üle 200 miljoni täiendavalt veel lisaks.
Aga, noh, tunnistame, et majandus on küll veidi paremas olukorras, taristusse läheb rohkem raha, just Rail Balticusse, aga väga palju tuleb panna ka kaitsesse. Loe lähemalt