15:03 Vaba mikrofon

Jüri Adams: Nendest suurim ja kõige rohkem ühiskondlikku valet sisaldav on kõik, mis on seotud Rail Baltic u väljaehitamisega. Loe lähemalt

Peeter Ernits: Rail Baltic läbi Pärnumaa soode, mitte läbi Tartumaa, kus on inimesed, jne. Loe lähemalt

10:05 Olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu

Välisminister Sven Mikser: Suurprojektidest on Eestile olulised Rail Baltic ja meie elektrivõrkude sünkroniseerimine Euroopa sagedusalaga. Loe lähemalt

15:35 Arupärimine Tallinna ringraudtee kavandamisest loobumise kohta (nr 460)

Andres Herkel: Selle arupärimise esitamise ajendiks oli üks teade, mis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist umbes nädal aega enne jõule välja tuli ja mille sisu oli umbes säärane, et ümbersõiduraudtee projekteerimist ei alustata ning sellel pole mingit seost kavandatava Rail Baltic u ja selle trassikoridori määramisega.
Kogu see temaatika, millest on räägitud tegelikult juba väga pikka aega – Tallinna ringraudteest hakati rääkima enne kui Rail Baltic ust –, kipub vaibuma.
Kõik need jutud, mis on seotud Rail Baltic u võimalike kaubakäivetega – ükskõik, kas pidada neid utopistlikeks või mitte – kindlasti osutavad sellele, et vajadus ringraudtee järele võib taas teravalt üles kerkida.
Seetõttu sundis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi avaldus, et Rail Baltic u ehitusprojekti koostamisel ümbersõiduraudtee vajadustega ei arvestatagi, meid esitama käesoleva arupärimise, et saada tervele reale küsimustele vastused. Loe lähemalt

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson: .

Samas oleme paralleelselt Tallinna ringraudtee projekteerimise ja tulevikus ehitamisega arvestanud Rail Baltic u projekteerimise lähteülesandes vajaliku füüsilise ruumi tagamisega.
See tähendab, et Rail Baltic u projekteeritav vaba gabariit võimaldab tulevikus füüsiliselt mahutada 1520 mm ehk siis rahvakeeli tuntud Vene rööpmelaiusega üheteelise raudtee ja kui Rail Baltic on Euroopa rööpmelaiusega ehk 1435 mm, siis samas asukohas saab rakendada seda lahendusena, mida rahvusvaheliselt tuntakse dual gauge'i nimetuse all.
Dual gauge on Rail Baltic u trassil kasutusel meie lõunanaabrite juures, näiteks Leedus Mockava ja Šeštokai linna vahel, samuti Rail Baltic ust eraldi seisval lühemal lõigul Kaunase ja Marijampole vahel.
?
" Nagu ma eelmisele küsimusele vastates ütlesin, Rail Baltic u ehitusprojektiga ei kavandata Tallinna ringraudteed täies mahus, kuid sellega on arvestatud võimalikus kokkulangevas osas.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on andnud Rail Baltic Estonia osaühingule sisendi, et Rail Baltic u raudtee projekteerimisel lõigus, kus Rail Baltic ja Tallinna ringraudtee lõunapoolse trassikoridori alternatiivi korral asuksid paralleelselt ühes koridoris, tuleb ruumiliselt arvestada sellega, et vaja võib minna ka Vene laiust ehk dual gauge lahendust.
Me arvestame Rail Baltic u projekteerimisel ringraudteega, kuid ringraudtee terviklikuks rajamiseks on oluline, et kohalikud omavalitsused selle jaoks vajaliku koridori, eriti osa, kus see ei kulge Rail Baltic uga paralleelses koridoris, oma üldplaneeringute uuendamise käigus ka ära planeeriksid. Loe lähemalt

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson: Aga ainult 1/3 sellest kulgeks ühe alternatiivina paralleelselt Rail Baltic uga. Loe lähemalt

15:00 Istungi rakendamine

Andres Herkel: Ehk me ei kujuta hästi ette, kuidas seda kõike hakatakse tegema pärast Rail Baltic u projekteerimist.
Arupärijad, kellest kuuest enamik on Eesti Vabaerakonna liikmed, hindavad olukorda niiviisi, et see ümbersõiduraudtee võib olla meile palju vajalikum kui Rail Baltic . Loe lähemalt

20:11 Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (735 SE) esimene lugemine

Aivar Surva: Teatavasti on väga paljud planeeringud, mis on juba ette võetud ja mille alla läheb veel põllumaad, näiteks ilmselt teile teadaolev Rail Baltic ja ka Tallinna–Tartu neljarealine tee. Loe lähemalt

10:04 Ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel

Peaminister Jüri Ratas: .

Mis puudutab aga transpordiühendusi, siis esmalt toon esile sügisel põhjendamatult varju jäänud kolme Balti riigi avalduse Via Baltic a muutmiseks isejuhtivale tehnoloogiale sobilikuks ja 5G võrguga kaetud maanteeks.
Kuid kolm Balti riiki jätkavad üheskoos ka väga aktiivset tööd selle nimel, et Rail Baltic u raudteeühenduse rajamiseks oleks uues pikaajalises eelarves piisav rahastus.
Eriti rõõmsaks teeb mind selle juures see, et aastaid taotletud ja sümboolse tähendusega Soome aktiivne osalus Rail Baltic u projektis on muutunud käegakatsutavaks.
Kolme riigi poolt möödunud aastal Riigikogus lõplikult kinnitatud Rail Baltic u rajamise kokkulepe tähendab seda, et see on sisuliselt juba praegu meie haardeulatuses ja trass tuleb järgmise kümnendi keskpaigaks valmis ehitada.
Rail Baltic on ajalooline võimalus tagada Põhja- ja Baltimaade parem ühendatus muu Euroopaga, aga ka võimalus tihendada nii riiklikke, majanduslikke kui ka inimestevahelisi kontakte äsja 100 aasta juubelit tähistanud Soome, Balti riikide ja Poola vahel. Loe lähemalt

Peaminister Jüri Ratas: .

Ma tahan korrata, et eelseisval üsna keerulisel perioodil, mis kestab aasta või poolteist, kui me arutame järgmist MFF-i, on Eesti huvid ühtekuuluvus, poliitikavahendite ja Euroopa Liidu toetusmäärade laugem vähenemine, põllumajanduse otsetoetuste kiirem ühtlustamine Euroopa Liidu keskmise suunas, Rail Baltic u ja välispiiride väljaehitamise rahastuse tagamine, kasutades ka Euroopa Liidu eelarvet. Loe lähemalt

16:00 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (700 SE) teine lugemine

Martin Helme: Ma sooviks väga Rail Baltic ult raha ära võtta. Loe lähemalt

14:37 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (700 SE) esimene lugemine

Andres Herkel: Idapiir ja Rail Baltic on tulemas, mõne aasta pärast see summa ilmselt hüppeliselt kasvab.
Sellist pikka vaadet Rail Baltic u summade puhul veel on, aga idapiiri puhul seda eelarves tõesti ei näe. Loe lähemalt

Rahandusminister Toomas Tõniste: Rail Baltic u investeeringud on ilusti eelarves sees, nii et sellega muret ei ole. Loe lähemalt

Rahandusminister Toomas Tõniste: Ja kui me räägime keskfondi investeeringutest, puudutagu need Rail Baltic ut või meie energiatrasse, siis nende maht tõenäoliselt suureneb. Loe lähemalt

Mihhail Stalnuhhin: Enn Meri küsimus: kas netovarade hulka on arvestatud ka Rail Baltic u mõju? Loe lähemalt

Enn Meri: Suured ehitusprojektid, nagu idapiiri väljaehitamine, üürikortermajad, kiirteede ehitamine ja Rail Baltic , avaldavad ehitussektorile mõju. Loe lähemalt

13:16 Rail Balticu maksumus

Arno Sild: Nüüd oleme järgmise üllatuse ees: räägitakse Rail Baltic u ehituse hinna juba 19%-lisest tõusust, kuigi isegi koppa ei ole veel maasse löödud.
Kuidas on võimalik alustada Rail Baltic u ehitamist, kui selle maksumus ei ole teada? Loe lähemalt

Peaminister Jüri Ratas: Eelprojekt võtab arvesse – seda on minu meelest väga oluline öelda – läbi nelja või viie aasta toimunud rahvakohtumistel avaldatud erinevate, ütleme, külade, omavalitsuste ja maakondade soove, kuidas seda Rail Baltic ut tuleks ehitada.
.

Kui rääkida Eesti osast, siis võib öelda, et eelprojekti mahuloendi põhjal on koostatud Rail Baltic u uus eelarve, mis on ca 244 miljonit kallim, ning kui me lähtume sellest, et finantseerimisskeem on protsentuaalselt sama, mis on täna, siis võib öelda, et Eesti osa on läinud kallimaks 49–50 miljonit. Loe lähemalt

10:12 Ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (664 SE) esimene lugemine

Andres Metsoja: Tegelikult on ju ära otsustatud, et kui Rail Baltic valmib, siis seda hakatakse kasutama ka regionaalse, kohaliku transpordi korraldamiseks.
Kas see peab jääma paralleelselt toimima sellisena, nagu ta on, või on seda võimalik integreerida lõpuks Rail Baltic u taristusse? Loe lähemalt

Anneli Ott: Te olete siin oma vastustes lennanud päris suure kaarega üle Rail Baltic ust, rongiliiklusest, parvlaevadest ja suurest pildist. Loe lähemalt

Helmut Hallemaa: Võtame kas või sellesama Pärnu, kes saab Via Baltic a, Rail Baltic u ja lennujaama – need on kõik avalikud teenused ja nende eest läheb tegelikult riigi raha omavalitsusele lihtsalt juurde. Loe lähemalt

Andres Metsoja: Via Baltic al sõites makstakse aktsiisi.
Kui Rail Baltic ul hakatakse sõitma, siis tegelikult makstakse ilmselt riiklikku laenu ühtepidi maksumaksjana, teistpidi makstakse pileti hinda. Loe lähemalt

16:40 Arupärimine idapiiri väljaehitamise alternatiivsete lahenduste kohta (nr 444)

Külliki Kübarsepp: Siseministeeriumi inimesed on öelnud, et kui hakatakse näiteks Rail Baltic ut samal ajal välja ehitama, siis läheb ehitusturul nii kitsaks, et esiteks automaatselt pikeneb idapiiri väljaehitamise aeg ja teiseks ei tea me ikkagi selle hinda. Loe lähemalt

Peaminister Jüri Ratas: Te ütlesite ju välja, et üks neist on Rail Baltic u väljaehitamine. Loe lähemalt

Külliki Kübarsepp: Seda võimendab kindlasti riik ise, kui samal ajal ja mitte läbikalkuleeritult käivitatakse lisaks idapiiri väljaehitamisele, nagu peaminister välja tõi, Rail Baltic ja elektrituru sünkroniseerimine, välja jäi veel näiteks üürimajade ehitamine, taristud jne. Loe lähemalt

Külliki Kübarsepp: Aga näiteks Rail Baltic on juba tõestanud, et see ei pruugi olla 7% aastas, vaid me võime rääkida 18%-st aastas. Loe lähemalt

13:23 2018. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (695 SE) esimene lugemine

Rahandusminister Toomas Tõniste: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest vabaneb Rail Baltic Estonia OÜ käibemaksu tagastamisest 3,3 miljonit eurot ning EAS-i IKT arenguprogrammi tegevuste ajakava täpsustumisest 1,7 miljonit eurot.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Rail Baltic Estonia OÜ käibemaksu tagastamisest vabanenud 2,2 miljonit eurot suunatakse Veeteede Ametile, Tehnilise Järelevalve Ametile ja Tarbijakaitseametile investeeringuteks ja soetusteks. Loe lähemalt

Mihhail Stalnuhhin: Rail Baltic u teemal esitati küsimus, miks MKM-i üks aktsiaselts ei ole käibemaksukohustuslane. Loe lähemalt

14:06 Peaministri poliitiline avaldus

Peaminister Jüri Ratas: Tehvandi spordikeskus – 6,1 miljonit eurot; ERR-i telekompleks – 2 miljonit; Eesti Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimise alustamine – 1,3 miljonit; kalandussektor – 11 miljonit; põllumajanduse ja maaelu edendamine – 59,1 miljonit; Rail Baltic – 31 miljonit; Kose–Mäo lõigu neljarealiseks ehitamine – 31,5 miljonit eurot. Loe lähemalt

Kersti Sarapuu: Näiteks Tehvandi spordikeskus – 6,1 miljonit, ERR-i telekompleks – 2 miljonit, kalandussektor  – 11 miljonit, põllumajanduse ja maaelu edendamine – 59,1 miljonit, Rail Baltic – 31 miljonit, Kose–Mäo lõigu neljarajaliseks ehitamine  – 31,5 miljonit ja palju teisigi objekte. Loe lähemalt

13:35 Riiklikud investeeringud ja ehitusturg

Külliki Kübarsepp: See ei puudata ainult Rail Baltic ut, kindlasti on vaja mõelda ka idapiirile. Loe lähemalt

13:35 Idapiiri ehitamine

Külliki Kübarsepp: Meil on riiklikul tasandil plaanis ehitada peaaegu üheaegselt valmis kaks suurt objekti: üks on Rail Baltic ja teine on idapiir. Loe lähemalt

Külliki Kübarsepp: Nii palju kommentaariks, et see 7% on ju tingimuslik, sellepärast et ka PPA ja Siseministeeriumi enda ametnikud on mures, et kui Rail Baltic ut samal ajal ehitatakse, siis tööjõupuudus tuleb meil ühiskonnas päris suur. Loe lähemalt

10:05 Istungi rakendamine

Külliki Kübarsepp: Võtame Rail Baltic u, mis on pikaajalise ehitusega ja tekitab meil esiteks tööjõukriisi – seda me oleme siin saalis juba konstateerinud, et ka idapiiri ehitamisel tekib kindlasti probleem, et meil ei ole tööjõudu – ning teiseks, kas me suudame üldse selliseid suuri objekte üleval hoida. Loe lähemalt

13:38 Valitsemiskultuur

Jaak Madison: Kuna kohtumisele on kutsutud ka Balti riikide loodud ühisettevõtte, nimelt Rail Baltic u projekti elluviimiseks moodustatud ettevõtte juht Baiba Rubesa, siis kas üheks Bilderbergi grupi kohtumise küsimuseks võiks olla ka Rail Baltic u tuleviku küsimus, rahastuse küsimus? Loe lähemalt

Peaminister Jüri Ratas: Kui te küsite, kas seal võidakse arutada Rail Baltic u tulevikustsenaariumi, siis ma vastan, et vaevalt. Loe lähemalt

10:02 Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Riigireform ja hea halduse põhialused" arutelu

Peeter Ernits: Rail Baltic ust ma ei hakka rääkimagi. Loe lähemalt

Aivar Kokk: Ja siis me äkki räägime mingist Rail Baltic ust, millest me keegi aru ei saa. Loe lähemalt

15:43 Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse eelnõu (598 SE) teine lugemine

Igor Gräzin: Sellepärast, et tekkis küsimus tselluloositehase rajamisest riiklikes huvides Tartusse, Saaremaa silla rajamisest muhulaste huve rikkudes, Rail Baltic u läbitõmbamiseks läbi Rapla ja Pärnu, läbi nende maade, mida need elanikud hindavad. Loe lähemalt

14:17 Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse eelnõu (598 SE) esimene lugemine

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson: Näiteks on Rail Baltic u eelläbirääkimistel selgunud, et 60% maaomanikest on väljendanud huvi saada kompensatsiooniks maad. Loe lähemalt

Andres Herkel: Te ütlesite, et 60% maaomanikest on Rail Baltic u puhul huvitatud kompensatsiooniks maa saamisest. Loe lähemalt

Toomas Kivimägi: Ma arvan, et kui me oleks mingil imemoel suutnud selle seaduse paar aastat tagasi vastu võtta, siis oleks kindlasti olnud ka oluliselt vähem vastuseisu muu hulgas näiteks Rail Baltic ule.
Aga üks müüt, mis sellega seoses on tekkinud, on see, et Rail Baltic u trassile jääb kümneid ja kümneid maju, mida tuleb kas siis kokkuleppel omandada selle seaduse alusel või sundvõõrandada.
Kas te oskate öelda Riigikogu liikmetele, mis on tegelik nende elumajade, hoonete suurusjärk, mis jäävad Rail Baltic u trassile ette? Loe lähemalt

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson: Kui mu vana mälu mind ei peta, siis oli vastus, et Rail Baltic u trassile jääb ette kolm kinnistut, kus inimesed praegu elavad. Loe lähemalt

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson: Samuti teame, et me laiendame kolme põhimaanteed, kus valdavalt peab laiendamine toimuma eramaade arvel, ka teame, et me hakkame ehitama Rail Baltic ut. Loe lähemalt

13:33 Valitsuse ja rahva vahekord

Mart Helme: Me näeme nüüd, et meil on toimunud terve hulk meeleavaldusi Rail Baltic u vastu. Loe lähemalt

Peaminister Jüri Ratas: Võtame sellesama Rail Baltic u.
Aastal 2005 ütles Keskerakond välja, et me alustame eeltöid Euroopa rööpmelaiusega lõunasuunalise kiirraudtee Rail Baltic u rajamiseks, me toetame reisirongiliiklust.
Aastal 2015 oli see kirjas meie valimisplatvormis: ühendame Eesti raudteed Euroopa raudteevõrgustikuga, toetame Rail Baltic u projekti ning taastame ja arendame – ma rõhutan, taastame ja arendame – kohalikke raudteid.
Võtame kõigepealt Rail Baltic u. Loe lähemalt

Mart Helme: Ja te toote siin näiteid, et te aastal 2005 juba toetasite Rail Baltic ut, millest ei olnud siis veel juttugi olnud, aga Lelle raudteelõigu remontimisega te hakkama ei saa. Loe lähemalt

Peaminister Jüri Ratas: Aastal 2005 oli loomulikult juba arutelu nendel teemadel, kuidas Eestit ühendada, ja üheks mõtteks oli seesama Rail Baltic .
Selle kohaselt toetab Rail Baltic u projekti kindlasti 16% ja pigem toetab 36% inimestest, kokku on toetus 52%. Loe lähemalt

15:06 Arupärimine puidurafineerimistehase püstitamiseks ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks riigi eriplaneeringu algatamise kohta (nr 422)

Peaminister Jüri Ratas: Te mainisite vaat et suuremat investeeringut, kui on Rail Baltic u projekt, milleks hetkel on planeeritud 268,5 miljonit, teie mainisite 300 miljonit. Loe lähemalt

Aadu Must: Viimastel aastakümnetel ei ole asi ju paranenud, vaid ikka ja jälle on hirm, et mingi Rail Baltic või mingi Tartu vangla või – veel varasemast ajast – mingid fosforiidiasjad lepitakse kuskil kokku. Loe lähemalt

13:19 Tallinna–Helsingi tunnel

Peaminister Jüri Ratas: Aga ma olen tõesti öelnud, et kui veel mõned aastad tagasi tundus see soovunelma või soovunelmprojektina, siis täna, vaadates ühelt poolt, mis tegevust on alustanud Soome Vabariik oma transpordisüsteemi arendamisel, eeskätt pean silmas raudteeühenduse loomist põhja ja lõuna vahel, teiselt poolt vaadates seda head projekti, milleks on Rail Baltic , siis nende valguses on tõesti tõusetunud taas kord võimalik ühendus Helsingi ja Tallinna vahel tunneli kaudu. Loe lähemalt

Urmas Kruuse: Aga ma panin teie vastuses tähele, et te ühelt poolt ütlesite, et ka Rail Baltic on sellega osaliselt seotud või vähemalt need projektid on logistilises võtmes tervikuna käsitletavad.
See puudutab ka Rail Baltic ut. Loe lähemalt

Peaminister Jüri Ratas: Tõsi on see, et meie üks prioriteete on Rail Baltic u edasi rahastamine. Loe lähemalt

15:39 Arupärimine Riigimetsa Majandamise Keskuse tegevuse kohta (nr 415)

Igor Gräzin: Kas me tahame uuesti saada tagasi Rail Baltic u situatsiooni? Loe lähemalt

13:09 Rail Baltic

Raivo Põldaru: mail edastas Advokaadibüroo Rask Riigikontrollile arvamuse, kust selgub, et päris võimatu Rail Baltic u rongi peatada ikkagi ei ole. Loe lähemalt

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson: Me oleme seisus, kus kolme riigi parlamendid on Rail Baltic u ehitamise leppe ratifitseerinud.
Tõsi, Lätis ja Leedus Rail Baltic u lepe ratifitseeriti ilma vastuhäälteta. Loe lähemalt

Martin Helme: Ja seal öeldi Euroopa Liidu järgmist eelarveperioodi silmas pidades seoses Rail Baltic uga täiesti ühemõtteliselt ja selgelt välja – ametnike tasandil loomulikult, mitte poliitilisel tasandil – kaks asja.
Ja teiseks, lõviosa meie järgmise perioodi struktuurifondide rahast kulub just Rail Baltic u peale ära.
Ja kui kogu raha, mis meile on ette nähtud, läheb Rail Baltic u peale, kas meil ikka on endiselt kavas sellega tegeleda? Loe lähemalt

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson: Me teame, et suurem osa Rail Baltic u ehitamiseks vajalikust summast peaks tulema järgmisest eelarveperioodist, mis on siis aastad 2021–2028.
Rail Baltic u trassi täismaksumus peaks Eesti puhul olema 1 miljard 345 miljonit, millest 230 miljonit on olemas.
Valitsus on arutanud, millised on Eesti prioriteedid järgmisel eelarveperioodil, ja tõsi, üheks prioriteediks saab olema Rail Baltic .
Oli küsimus, kas Rail Baltic ehitataks ka ilma Euroopa Liidu toetuseta.
Ei, see mõte ei ole olnud kordagi laual, et kolm Balti riiki ehitaksid Rail Baltic u ka ilma Euroopa Liidu toetuseta. Loe lähemalt

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson: Ma saatsin majandusministrina möödunud aastal kõigile omavalitsustele, kelle teedevõrk võib seoses Rail Baltic u ehitamisega lisakoormuse alla sattuda, kirjaliku palve, et nad annaksid meile teada teedest, mis tuleks kas renoveerida või näiteks viia mustkatte alla, et kohalikud inimesed selle täiendava veokoormuse pärast ei kannataks ja teedevõrk säiliks samal tasemel või oleks veel parem kui enne ehituse algust. Loe lähemalt

13:51 Muud küsimused

Martin Helme: Me rääkisime enne Rail Baltic ust ja Eesti osalusest selles, kui palju see meile maksma läheb. Loe lähemalt