10:01 Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Elu pärast kriisi – terve ühiskonnana edasi" arutelu

Aadu Must: Räägiti loomulikult Rail Baltic ust ja küllap teate, mis pilguga meie poole vaatasid Läti ja Leedu kolleegid.
Mõni aasta tagasi oli suur probleem, et kui Leedu tahtis teha Rail Baltic ut lõunast põhja ja Eesti põhjast lõunasse, siis Läti vahepeal arvas, et nende osa võiks olla küll idast läände. Loe lähemalt

12:01 Valitsuse sõnumid

Indrek Saar: Ühiskonna jaoks väga oluline teema on Rail Baltic , mis ka kriisikontekstis ilmselt on väga oluline majanduskäibe tekitaja ja võimalik töökohtade looja.
Mart Helme teatas loetud päevad tagasi, et EKRE pani Rail Baltic u projekti seisma.
Taavi Aas ütles, et Helme seisis Euroopa Liidus uue perioodi rahajagamisel Rail Baltic u eest niisama kindlalt nagu Antanti läänerinne.
"Seisan selle eest, et Euroopa Liidu raha ei läheks Rail Baltic ule. Loe lähemalt

Peaminister Jüri Ratas: .

Nüüd Rail Baltic .
See ei ole ju mingi saladus, et eelmise aasta kevadel koalitsiooni tehes üks valitsuspartner, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, väljendas oma skepsist, väljendas oma mittetoetust Rail Baltic ule.
Kompromiss on järgmine, et Rail Baltic uga minnakse edasi, kui aluspõhimõte 81/19 rahastamise osas peab paika.
Ma olen välja võtnud Riigikogus ratifitseeritud Rail Baltic u kokkuleppe, mis põhimõtteliselt ütleb sedasama – 19. Loe lähemalt

12:43 Rail Baltic

Toomas Kivimägi: Ja just nii on käitunud teie juhitavas koalitsioonis EKRE ja just see kehtib EKRE avalduste kohta, mis puudutavad Rail Baltic ut.
Pole mingit mõtet hakata siinkohal ette lugema seni Rail Baltic u raames tehtut, teades, et Rail Baltic u saatus ei ole otsustatud.
Me saame selles kindlad olla alles siis, kui on kiidetud heaks Euroopa Liidu järgmine finantsperiood ja Rail Baltic u kaasrahastamise määr on selline, nagu me loodame.
Ja teil pole ka vähimatki lootust projekti ebaõnnestumise korral veeretada süü Euroopa Komisjoni kaela, kuna transpordi peadirektoraadi peadirektor härra Hololei on korduvalt kinnitanud, et Rail Baltic on Euroopa Komisjoni olulisimaid prioriteete.
.
" Martin Helme jätkab: "Olen alati seisnud suhtluses nii oma Eesti kui Euroopa kolleegidega selle eest, et raha peaks minema mitte Rail Baltic ule. Loe lähemalt

Peaminister Jüri Ratas: Ja veel te ütlete, et lastaialapselegi on selge, mida EKRE teeb ja kuidas ta selle Rail Baltic u ära jätab.
Mina olen Rail Baltic u suur toetaja.
Nii kaua, kui pole MFF-i, me ei tea Rail Baltic u rahastamist.
Kas Eesti riik suudab üksinda Rail Baltic u välja ehitada, selle Eesti osa 213 kilomeetrit?
Selleks, et Rail Baltic valmis saada näiteks 2026. Loe lähemalt

Toomas Kivimägi: Ma ei taha ülearu kiita Keskerakonda, aga Keskerakond tõesti on Rail Baltic u eest seisnud.
Küll aga on tegemist teie valitsuse liikmega, rahandusministriga, kellel on väga oluline mõju ka Euroopas Rail Baltic u rahade eest seismisel.
Ja kui Martin Helme ütleb, et tema ei seisa Rail Baltic u rahastamise eest, siis on see väga suur risk kogu selle projekti õnnestumise seisukohast.
Martin Helme on selgelt öelnud, et tema Rail Baltic u eest ei seisa. Loe lähemalt

Peaminister Jüri Ratas: .

Nüüd, Rail Baltic ust ma vestlesin eile EKRE esimehega.
Ma küsisin, kas neil on soov muuta koalitsioonilepet, kus on kirjas, et me seisame Rail Baltic u valmimise eest, juhul kui finantseerimine on samadel alustel.
Järelikult Eesti valitsus töötab selle nimel, et Rail Baltic uga edasi minna.
Härra Kivimägi, valitsus läheb selle Rail Baltic uga edasi, väga hästi läheb edasi.
Ma ei saa ju öelda, et MFF on vastu võetud, ja ma ei saa ka öelda seda, et Rail Baltic on Eesti, Läti ja Leedu osas kõik rahaga kaetud.
Ma märkisin Rail Baltic ut ja seda, et see on Eesti jaoks oluline.
Selles osas me tegime täna hommikul minu arvates veel ühe sammu edasi, et leida lahendus Rail Baltic u parema juhtimisstruktuuri ülesehitamiseks.
See on samamoodi kirjas Eesti, Leedu ja Läti vahelises Rail Baltic u raudteeühenduse arendamise kokkuleppes, mis on Riigikogus vastu võetud 19.
Selles on selgelt öeldud, et me tunnistame, et Rail Baltic u projekti on seni kaasrahastatud Euroopa Liidu vahenditest ligikaudu 85%-lise finantseerimismääraga, ning eeldame, et sarnast toetusemäära kohaldatakse projekti elluviimisele tulevikus. Loe lähemalt

Peaminister Jüri Ratas: .

Nüüd, teie väide on, et kriisi ajal on olnud ebaselged sõnumid, ja te olete siia sisse põiminud ka Rail Baltic u projekti.
Seal on järgmine punkt Rail Baltic u kohta: Eesti prioriteetideks on ühtekuuluvuspoliitika ja ühise põllumajanduspoliitika toetuste maksimeerimine, Rail Baltic u projektile rahastuse tagamine vastavalt koalitsioonileppele ning kaasfinantseerimise määra soodsamaks muutmine.
Neis seisukohtades on Rail Baltic u kohta öeldud nii: "Transpordisektori heitkoguste vähendamiseks ja ühenduse tagamiseks ülejäänud Euroopaga ning majanduse elavdamiseks peab Eesti oluliseks rõhutada Rail Baltic u raudteeühenduse kiire väljaehitamise vajadust ja selleks täiendava rahastuse leidmist Euroopa Liidu eelarvest.
Te näete, et ka kriisi ajal me oleme olnud väga konkreetselt valitsustasandi otsustes fokuseeritud Rail Baltic u toetamisele – nii, nagu see koalitsioon on oma sündimisest saati kokku leppinud.
Ja ma tegelikult arvan, et te hingepõhjas olete rõõmus, et me Rail Baltic uga edasi läheme. Loe lähemalt

13:24 Piirivalve loomine

Hanno Pevkur: Üsna tähenduslik on vaadata, kuidas teie valitsuskolleeg Martin Helme nii Rail Baltic ut kui ka piirivalvet puudutavale küsimusele antud vastust kuulates mitmetähenduslikult muigas. Loe lähemalt

Peaminister Jüri Ratas: Mis puutub Rail Baltic usse ja piirivalvesse, siis eks meil kõigil ole emotsioonid. Loe lähemalt

13:48 Suured taristuinvesteeringud

Aivar Sõerd: EKRE kõneisikud, nende hulgas ka teie, on hiljuti üles astunud kõlava avaldusega, milles lubatakse Rail Baltic u projekt seisma panna, sellele vastu töötada, selle projektiga seotud tegevusi pidurdada. Loe lähemalt

Rahandusminister Martin Helme: Kõik teavad, et Rail Baltic on meie jaoks projekt, mida me ei ole algusest saadik toetanud. Loe lähemalt

Aivar Sõerd: Mul on siin ees Rail Baltic u projekti finantsplaan ja selle rahastamine, selle eelarve. Loe lähemalt

Rahandusminister Martin Helme: .

Jaa, see on õige, et me oleme ju siiamaani Rail Baltic u raha eest – mul on üks tabel, mis ütleb, et selle kaasfinantseerimine on olnud niisugune, et meiepoolne osa on olnud 18,3% – ehitanud asju, mis on väga suurepärased asjad: trammiliinid ja Ülemiste logistikakeskus, ka on meil planeeritud mingid sadamate logistikakeskused. Loe lähemalt

12:27 Majandusmeetmed ja investeeringud kriisist väljumisel

Peaminister Jüri Ratas: See on kindlasti raudteeühendus Rail Baltic , see on kindlasti elektrisüsteemi sünkroniseerimine, kus on suured investeeringuprojektid käsil, aga see on ka tee-ehitus. Loe lähemalt

15:09 Arupärimine raudteeühenduse Rail Balticu rajamise kohta (nr 23)

Esimees Henn Põlluaas: veebruaril esitatud arupärimine raudteeühenduse Rail Baltic u rajamise kohta. Loe lähemalt

Indrek Saar: veebruaril meedias esinedes kinnitasite enda ning oma Läti ja Leedu kolleegide ühist soovi, et Rail Baltic valmiks aastaks 2026.
Samas on teie koalitsioonipartneri juht öelnud, et "kui me ei saa koalitsioonilepingusse punkti, millega me otseselt Rail Baltic u peatame, on võimalik seda peatada teisel moel". Loe lähemalt

Indrek Saar: Alustan uuesti tsitaadist: "Kui me ei saa koalitsioonilepingusse punkti, millega me otseselt Rail Baltic u peatame, on võimalik seda peatada teisel moel, algatades näiteks tasuvusuuringuid, keskkonnauuringuid, olemasoleva Pärnu trassi võimaluse tutvustamist jms.
.

Teie koalitsioonileppes on kirjas, et juhul, kui Euroopa Liidu järgmine eelarveperiood ei taga Rail Baltic u projektile ootuspärast 81% kaasrahastust, siis vaatate üle projekti tasuvuse, trassi, ajakava ning kohalikud peatused.
Pigem tekitab senine projekti juhtimine küsimusi, kas see raudtee üldse kunagi valmis saab või jääb Tallinna–Pärnu reisirongiliikluse sulgemine ainsaks mõjuks, mille Rail Baltic u projekt pärnumaalastele liikumisvõimalustega seoses kaasa tõi. Loe lähemalt

Peaminister Jüri Ratas: Arupärimine puudutab Rail Baltic ut.
.

Esimene küsimus: "Millise hinnangu annate Rail Baltic u projekti senisele käekäigule? Loe lähemalt

Peaminister Jüri Ratas: Üks plokk on see, et kui meil tuleb CEF-i võimalus tulevases MFF-is rahastada Rail Baltic u projekti, siis milline saab olema see rahastamismudel ehk protsent, mida peaks Eesti maksma.
Hetkel on sellesse planeeritud tõesti sama rahastamismudel, mis käesolevas MFF-is, ja nüüd on küsimus selles, milline saab olema kogu rahastus Rail Baltic u valmimisel aastaks 2026.
See on olnud ka põhjus, miks tegelikult Eesti on taotlenud Rail Baltic u projektile veel eraldi rahastust.
Kui me peame silmas ülemkogu eesistuja Charles Micheli pakkumist enne viimast ülemkogu istungit, kus me ütlesime, et soovime, et Rail Baltic oleks rahastatud, siis selles pakkumises või ettepanekus, nagu ma ütlesin teile ka vastates, on Rail Baltic u kirje ja sõnastus sees, aga loomulikult on lisarahavajadus kolme Balti riigi peale endiselt olemas ja seda Charles Micheli ettepanek, mille ta tegi enne viimast ülemkogu istungit, ei sisalda. Loe lähemalt

Taavi Rõivas: See on ju laialt teada, et Rail Baltic u ehitus on mitu aastat ajakavast maha jäänud ja Euroopa Liidu maksumaksja poolt juba eraldatud raha ärakasutamine selle perioodi jooksul on ülimalt ebatõenäoline. Loe lähemalt

Peaminister Jüri Ratas: .

Kõigepealt teie süüdistus, et Rail Baltic uga pole nii kiiresti edasi mindud, kui näiteks 2012 prognoositi.
Ma arvan, et me peame lähtuma sellest, nagu ma ütlesin, et kõik valitsused on püüdnud Rail Baltic ut edasi arendada ja nii kiiresti tegutseda, kui vähegi võimalik.
Mina olen jätkuvalt väga tugevalt Rail Baltic u usku.
Ja see on olnud ka minu initsiatiiv kolme Balti peaministriga kohtudes, et Rail Baltic peab olema peaministrite pilgu all iga kord, kui need kohtumised toimuvad – regulaarselt kolm korda aastas –, aga on juba aru saada, et sellel aastal tuleb neid rohkem. Loe lähemalt

Kalvi Kõva: Nagu sa ütlesid, hakkavad siin lähiajal toimuma tõenäoliselt suuremahulised hanked ja ehitustöö läheb õige pea Rail Baltic ul käima. Loe lähemalt

Peaminister Jüri Ratas: Sa tõid murega välja, mis saab Rail Baltic u kontekstis, kui tänane valitsus soovib ka 2 + 2 teeühendusi teha.
Ja selles mõttes on ju selge, et Rail Baltic u põhiehitus ei lähe lahti homme ega ülehomme, vaid siin on vaja veel hankeid teha, nagu te ütlesite – te olete asjaga kursis.
Nii et mina arvan, kui sellest Rail Baltic ust korra veel rääkida, siis kindlasti on see midagi enamat kui kiirraudtee.
Ma usun, et Rail Baltic on unistus nii vaimselt kui ka füüsiliselt ühendatud Euroopast. Loe lähemalt

Ivari Padar: .

Nüüd, kui rääkida Rail Baltic ust, siis mis kõrva jääb? Loe lähemalt

Peaminister Jüri Ratas: Probleem on täna selles, et meil on olemas RBR, mille peakontor asub Riias ja millel on tütred nii Leedus kui ka Eestis, ning meil on olemas kolme riigi nn rahvuslikud Rail Baltic u ettevõtted, näiteks RBR Estonia.
Ma räägin hetkel juhtimisskeemist, mis kehtiks kuni Rail Baltic u valmimiseni. Loe lähemalt

Indrek Saar: Te viitasite oma varasemates vastustes korduvalt sellele, et Rail Baltic u projekti kavandamise juures on siiamaani tegelikult olnud viis valitsust.
Võrreldes selle viimase valitsusega, mida teie juhite, on varasemad neli valitsust – ükskõik milline on olnud nende nägemus tehnilistes detailides selle kohta, kuidas oleks kõige parem Rail Baltic ut teha – olnud ühemõtteliselt tõepoolest seesama meeskond, mida te kirjeldasite.
Ehk nad on alati kokku leppinud ja seisnud selle eest, et Rail Baltic tuleks, pidades silmas Eesti võimalusi majandusarenguks.
Samal ajal kõigi nende läbirääkimistega, mis on keerulised ja mis puudutavad Euroopa Liidu tulevast rahastamisperioodi, teatab rahandusminister Martin Helme, et Rail Baltic imeb Eesti rahast tühjaks midagi erilist vastu pakkumata.
Kas te tunnete rahandusministri kui selle valdkonna spetsialisti tuge ja näete läbirääkimistel tema pühendumist Rail Baltic u rahastamismurede lahendamisele? Loe lähemalt

Peaminister Jüri Ratas: Ma tunnen kõigi valitsuspartnerite tuge sellele, milles me oleme kokku leppinud, sh Rail Baltic u valmimisele.
Mitte ükski minister pole valitsuse nõupidamisel ega mujal öelnud, et kuule, teeme kuidagi üht- või teistpidi – austatud või lugupeetud Riigikogu liige Saar –, et seda Rail Baltic ut ei tuleks.
Ka koalitsioonilepingus on ju mainitud, et juhul, kui Euroopa Liidu järgmine eelarveperiood ei taga Rail Baltic u projekti ootuspärast 81%-list kaasrahastust, siis vaatame projekti tasuvuse, trassi, ajakava ning kohalikud peatused üle, seni aga jätkame tegevusi, mis toetavad Eesti taristut laiemalt.
Aga võib öelda ka teistpidi, et kui – kordan veel, need on väga ennustuslikud summad, sest ehitushankeid ei ole tehtud – Rail Baltic u Eesti-osa läheb maksma umbes 1,6 miljardit eurot, siis me loodame täna, et Euroopa Liidu rahastus katab sellest umbes 1,3 miljardit.
.

Kindlasti väärivad eraldi debatti minu meelest – ka teie tõite selle oma arupärimises välja – need Rail Baltic u lisapeatused. Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Mul on hea meel kuulda teie enesekindlaid vastuseid arupärimises esitatud küsimustele, sellist enesekindlust Rail Baltic u projekt tegelikult vajabki.
Vastupidi, ma väga loodan, et Rail Baltic uga läheb nii, nagu te siin räägite.
Kõige selle tulemusena on Riigikontroll öelnud, et Rail Baltic võib praeguse mahajäämuse tõttu valmis saada viis aastat hiljem. Loe lähemalt

Toomas Kivimägi: Ja olin minagi murelik koalitsioonileppe sõnastuse pärast, mida sa ise oled siin tegelikult juba korduvalt tsiteerinud ja mis, ütleme otse välja, avas tegelikult ukse n-ö Rail Baltic u ehituse peatamiseks, kui vähegi selline võimalus tekib.
.
" Jutt ei ole Rail Baltic ust.
Või on tõepoolest lepitud sellega, et Rail Baltic ut ei tulegi? Loe lähemalt

Peaminister Jüri Ratas: Ma saan aru, et teie soovite, et seal oleks fikseeritud: Ülemiste–Pärnu olgu 38 minutit, nagu Rail Baltic ette näeb.
Ma saan aru, et te tahate viidet Rail Baltic ule.
Mina ei ole kuulnud riigilt selliseid mõtteid, et teeme Rail Baltic u ja siis ehitame veel ühe Pärnu–Tallinna ühenduse.
Aga igal juhul, kui te küsite, kas teha Tallinna-Pärnu vahele lisaks Rail Baltic ule veel üks raudtee, siis ma arvan, et seda läheb küll paljuks.
Te ütlesite, et see koalitsioonileppe põhimõte avas ukse Rail Baltic u ehituse peatamiseks.
Ma saan aru, et te tahate siit õngitseda sellist poliitilist ütlust, minna rahva ette ja öelda, et näete, see valitsus avas ukse – nagu te ütlesite – Rail Baltic u peatamiseks. Loe lähemalt

Annely Akkermann: jaanuaril tuli Riigikogu liikmete ja ka valitsuse liikmete postkasti, sh teile, kiri, milles on neli rida: "Eestile kahjulik Rail Baltic u projekt on mõistlik peatada.
Kas te saate neile öelda, et Rail Baltic u ehitamiseks Pärnu kaudu võeti 2014. Loe lähemalt

Peaminister Jüri Ratas: Kui räägime Rail Baltic u kaudu Eesti ühendamisest Kesk- ja Lääne-Euroopa raudteevõrgustikuga, siis hetkel on minu teada plaanis rajada siia ca 21 kilomeetrit müratõkkeseinu, üle 80 silla või viadukti, 24 ökoviadukti meie loomakestele ja umbes 8 kergliiklustee tunnelit.
aastal Rail Baltic u riikides põhja-lõuna suunal 465–481 miljonit tonni kaupa.
Kui me räägime Rail Baltic ust, siis just liiklusohutusega seoses võib tuhatkond rekat ööpäevas – isegi on öeldud, et 1600 rekat, aga noh, tuhatkond rekat ööpäevas – tegelikult liikuda Tallinna–Pärnu–Riia või Tallinna–Pärnu–Ikla vahelt raudteele. Loe lähemalt

Andres Sutt: Rail Baltic on kindlasti kõige olulisem infrastruktuuri projekt, mida me hetkel arendame – kui pikemat perspektiivi silmas pidada. Loe lähemalt

Peaminister Jüri Ratas: Ma saan aru, et me räägime praegu Rail Baltic ust, aga ma ei saa kuidagi mööda minna tänasest majandussituatsioonist. Loe lähemalt

Kristina Šmigun-Vähi: Mulle jäi kõrvu, kuidas te mainisite ühes vastuses, et Rail Baltic u raudtee saab valmis kas 2024 või 2026 või 2029 ja et teie selles ajalist probleemi üldiselt ei näe.
Aga minu küsimus on järgmine: kas viivitused võivad seada ohtu Rail Baltic u rahastamise? Loe lähemalt

Peaminister Jüri Ratas: Vastupidi, ma tean seda, et Eesti teeb täna kõik, et leida ka sellest perioodist lisaeurosid, lisamiljoneid, mis panustada Rail Baltic u projekti valmimisse.
Mina ei ole öelnud, et Rail Baltic saab valmis ühel, teisel või kolmandal aastal.
Aga jah, ma ütlesin ju ka arupärimises, et me töötame selle nimel, et Rail Baltic saaks tähtajaks valmis. Loe lähemalt

Riina Sikkut: Kas te oskate öelda, milline on prognoos ülalpidamiskulude osas ja kas rahandusminister on võrreldes oma varasema intervjuuga seisukohta muutnud ja ikkagi näeb Rail Baltic us olulist projekti, millesse ka tema peab andma panuse, et see teostuks? Loe lähemalt

Peaminister Jüri Ratas: .

Küsimus on nüüd selles, kes kuidas ja mis määral töötab selle nimel, et Rail Baltic valmis saaks. Loe lähemalt

Helmen Kütt: Aga kuulates seda Rail Baltic u teemalist arutelu, tekkis mul siin saalis istudes hoopis selline küsimus. Loe lähemalt

Jaak Juske: Ja siit küsimus: kui palju on Rail Baltic u planeerimisel arvestatud sõjaväe vajadustega ja kas on plaanis taotleda Rail Baltic ule toetust ka Euroopa Liidu plaanitavast sõjalise mobiilsuse eelarvest? Loe lähemalt

13:16 Rail Baltic

Urve Tiidus: Aasta 2026 ei ole enam mägede taga ja just siis, umbes kuue aasta pärast, peab senise plaani kohaselt rongisõit Tallinnast Riia kesklinna kestma tund ja 42 minutit ja Rail Baltic olema valmis.
Eelmise aasta lõpus esitatud Riigikontrolli audit näitas, et Rail Baltic u raudteeprojekti puhul on tekkinud hilinemisi, sh ka Eestis, ja maksumuse prognoosid on kasvanud, mistõttu Riigikontrolli hinnangul pole objekti valmimine ilmselt realistlik.
Ja kui üksmeelne on valitsus Rail Baltic u suhtes? Loe lähemalt

Välisminister Urmas Reinsalu: Küsimus on aga selles, mis puudutab praegust seisu Rail Baltic uga.
Valitsuserakondadel on olnud erinevad vaated Rail Baltic ule.
Juhul kui Rail Baltic u omaosalus peaks oluliselt kasvama, siis tuleb see projekt üle vaadata.
Ja ka Rail Baltic u rahastamine peaks vastama nendele põhimõtetele, mis me oleme kokku leppinud. Loe lähemalt

Urve Tiidus: Peaministri sõnul kohtuvad Balti riikide juhid enne neid läbirääkimisi ka omavahel veel kord, et tagada Rail Baltic u projekti rahastamine ning kaasfinantseerimise määra soodsamaks muutmine, tegutsedes ühistel põhimõtetel ja ühtse meeskonnana.
Praegu on teada, et ülemkogu eesistuja Charles Micheli ettepanekul on võimalik taotleda Rail Baltic ule suuremat rahastust, kui näevad ette nn riikide ümbrikud Euroopa ühendamise rahastus.
Kas saate tuua mõne näite, mida te olete saanud teha, et Rail Baltic ikkagi teostuks, et eelarveläbirääkimised aitaksid sellele tulemuslikult kaasa ja Eesti huvid oleks lõpuni kaitstud? Loe lähemalt

Välisminister Urmas Reinsalu: .

Loomulikult ma rõhutasin seal ka Rail Baltic u tähtsust.
Rail Baltic u puhul on tegelikult ka kaks lisaargumenti, mida me peame silmas pidama.
Euroopa Parlamendis käib kuulujutt, et härra Micheli ettepanekul on sinna rahastusse tegelikult Rail Baltic täies mahus sisse peidetud – niisuguse kingipakina Balti riikidele. Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Rail Baltic on meile kahtlemata hästi oluline.
Te enne küsimusele vastates väitsite, et poliitiline tahe on valitsusel täiesti olemas ja ametkonnad igati töötavad selle nimel, et Rail Baltic meile tuleb.
.

Küsimus on selles, et tõesti koalitsiooniprogrammis on Rail Baltic sõltuvaks pandud ühest kindlast asjaolust.
Teiseks, praegu, Euroopa Liidu järgmise perioodi rahastamise kõnelustel ei esinda meid mitte mõni ametkond, vaid valitsuse esindajana poliitik või erakond, kes on selgelt deklareerinud, et nemad Rail Baltic ut siia ei taha.
Järelikult motivatsioon Rail Baltic u eest seista on ääretult madal.
Ja kolmandaks: selles nimekirjas, mille te ette lugesite, on Rail Baltic alles kolmandal positsioonil.
Nii et olge palun kena ja öelge, kas te suudate miskil moel anda kindlust, et Rail Baltic tuleb ja et esimene rööpapaar aastal 2022 pannakse maha. Loe lähemalt

Välisminister Urmas Reinsalu: .

Mis aga puudutab valitsuse ühtsust, siis Reformierakond saatis Euroopa Parlamenti Igor Gräzini, kes oli Rail Baltic u tuline vastane. Loe lähemalt

15:24 Vaba mikrofon

Peeter Ernits: Eelmisel sügisel olin ma Lõuna-Pärnumaal metsise suures mängupaigas – varsti lähen sinna uuesti vaatama –, kus selgus, et Rail Baltic u trass ei võta kurvi välja ja läheb otse üle suure mängu.
Eile õhtupoole olin ma Tallinna lähedal Raplamaal, kus samuti selgus, et Rail Baltic u trass ei võta kurvi välja ja rong hakkab sõitma, nagu noor pere teada sai, otse nende akna alt läbi.
Rail Baltic oma 1,21 miljardiga on seal tõeline peremees. Loe lähemalt

13:20 Rail Baltic

Marko Mihkelson: [---] Inimesi, kellel on mõtlemisvõime, lugemisvõime ja arvutamisvõime, ei ole võimalik Rail Baltic u pooldajateks teha.
Kui meediat jälgida, siis tuleb ikka ja jälle uudiseid, et Rail Baltic uga ei ole asjad päris korras.
Ka Euroopa Komisjoni volinik Hahn alles hiljuti ütles Tallinnas, et kui projekti juhtimisstruktuuridega Eesti väga ei pinguta, siis raha ei tule, ja kui raha ei tule, siis ei tule ka Rail Baltic ut.
Igatahes näib, et te praegu valitsuse osapoolena saboteerite kõigiti Rail Baltic u ehitamist selle projekti alusel, milles on kokku lepitud. Loe lähemalt

Siseminister Mart Helme: Me oleme kogu aeg olnud seisukohal, et – nimetame seda siis Rail Baltic uks – selle teostamise kõige mõistlikum variant oleks juba olemasoleva raudteekoridori kasutamine, olgu see siis Pärnu-poolne koridor või Tartu-poolne koridor, aga mitte kolmanda, uue ja väga kalli koridori rajamine.
Ükski meie erakonna esindaja ei ole kuulunud ühessegi allorganisatsiooni või mis tahes organisatoorsesse gruppi, mis Rail Baltic uga tegeleb, seetõttu me ei ole saanud seda ka parima tahtmise juures kuidagi saboteerida. Loe lähemalt

Marko Mihkelson: Ma arvan, et te kinnitasite tõesti oma sõnadega seda, et te teete vähemalt kõik selleks, et sellisel kujul, nagu on kokku lepitud, Rail Baltic u projekt ei sünniks. Loe lähemalt

Siseminister Mart Helme: No Rail Baltic u teemal nad võiks tõesti suu kinni hoida, sellepärast et see projekt kuidagi ei edene.
Aga teie küsimus ei olnud absoluutselt Rail Baltic u kohta, see oli lihtsalt teie mõtteavaldus Eesti välispoliitika teemal. Loe lähemalt

Jürgen Ligi: Mina ei ole olnud Rail Baltic u fänn mitmel põhjusel, aga ma lepin sellega julgeolekupoliitilistel ja kliimapoliitilistel põhjustel.
Samas ei tohi unustada, et minu teada kaks teie valitsuse erakonda on rahastanud riigieelarvest, rõhutan, Rail Baltic u vastast propagandat ka olukorras, kus otsus on langenud ja valitsus on tõotanud, et ta sellega tegeleb.
Kuidas see valitsuses teil käib, et rahvusvaheliselt lubate Rail Baltic u valmis ehitada, aga samal ajal rahastate sellesama riigi eelarvest, kes on seda lubanud, Rail Baltic u vastast propagandat?
Küsin seda inimesena, kes, kordan, ei ole olnud Rail Baltic u fänn. Loe lähemalt

13:32 Usaldusväärsus

Urmas Kruuse: Et kui rahastati LGBT ühingut, siis on täiesti normaalne, et kuigi Eesti Vabariigi valitsused on vastu võtnud otsuse, et Rail Baltic tuleks ellu viia, võib ka selle vastaseid organisatsioone rahastada.
Kas ma sain lähtuvalt teie eelmistest väljaütlemistest õigesti aru, et tuleb nendelt organisatsioonidelt raha ära võtta ja see puudutab ka Rail Baltic u vastaste organisatsiooni? Loe lähemalt

Siseminister Mart Helme: Niipalju kui mina tean, seda Rail Baltic u vastaste MTÜ-d ei ole rahastatud eelarveseadust rikkudes. Loe lähemalt

13:44 Kultuuripärandi hoidmine

Jürgen Ligi: Kuidas on niimoodi juhtunud, et ühe mittetulundusühingu puhul, mis maailmavaateliselt teile ei sobi, te tõstate esile rahandusreegleid, aga teist, mis teile väga hästi sobib – näiteks see Rail Baltic u vastane –, te tõstate esile ja leiate, et tuleb neile riigieelarvest raha sokutada valitsuse vastu võitlemiseks?
Rail Baltic u vastane propaganda saab otse teie erakonna kaudu riigieelarvest raha. Loe lähemalt

Siseminister Mart Helme: Väga täpselt ei saanud aru, mismoodi siin nüüd Rail Baltic ja kultuuripärand omavahel haakuvad.
Need valitsuses, kes toetavad Rail Baltic ut, on nõus sellega, et need valitsuses, kes ei toeta Rail Baltic ut, on soodsalt meelestatud Rail Baltic u suhtes kriitilise organisatsiooni rahastamisega. Loe lähemalt

10:04 Olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu

Välisminister Urmas Reinsalu: Vaadates Euroopa Liidu eelarvet, soovime ambitsioonikat Euroopa Liidu eelarvet, mis toetab ühtekuuluvust, seisab põllumeeste võrdsete konkurentsitingimuste eest ning aitab ellu viia meile olulised suured taristuprojektid, nagu Balti riikide elektrivõrkude sünkroniseerimine Kesk-Euroopaga ning Rail Baltic u raudteeühendus.
Ilmekas näide on Baltic connectori gaasitoru avamine jaanuari alguses, millega hakkas toimima ka Soome-Eesti-Läti ühine gaasiturg. Loe lähemalt

Enn Eesmaa: Läinud nädalal kohtusid Tallinnas Balti riikide peaministrid ning ühena peamistest teemadest käsitleti Rail Baltic u probleeme ja võimalusi. Loe lähemalt

15:00 Istungi rakendamine

Indrek Saar: Me oleme viimastel kuudel ja ka viimastel päevadel taas intensiivselt kuulnud erinevaid arvamusi selle kohta, kus on tööjärg ühe riigi poolt prioriteetseks kuulutatud investeeringu ehk Rail Baltic u puhul. Loe lähemalt

15:04 Vaba mikrofon

Marko Šorin: Pärnumaalaste nimel edastan tänu ka Rail Baltic u projekti, samuti Pärnu lennujaama uuendamisperspektiivi eest, mis on juba täiesti käegakatsutavas tulevikus. Loe lähemalt

12:03 Kujunenud olukord

Peaminister Jüri Ratas: Ma olen teile ka vastanud siin ju mõni päev tagasi seoses Rail Baltic uga, et me teeme väga suuri ja põhimõttelisi investeeringuid riigis ja läheme sellega edasi. Loe lähemalt

15:23 Arupärimine Rail Balticu rahastamise kohta (nr 11)

Esimees Henn Põlluaas: novembril 2019 esitatud arupärimine Rail Baltic u rahastamise kohta (nr 11). Loe lähemalt

Taavi Rõivas: Kui varasemad valitsused on töötanud selle nimel, et takistada seda halba, mis tuleb idast – olgu selleks julgeolekuohud, salakaubandus või illegaalsed piiriületajad –, ja investeerida ühendusse läänega – olgu selleks Baltic connector, elektriliinid või Rail Baltic –, siis praegune valitsus paistab silma sellega, et idapiiri väljaehitus on teadmata kaugusesse edasi lükatud ning olulisimate ühendusteede, sh Rail Baltic u tähtajaline valmimine on sõna otseses mõttes ohtu sattunud.
aasta kevadel heaks kiidetud riigi eelarvestrateegias, mis puudutas aastaid 2017–2020, planeeriti Rail Baltic u investeeringuteks nelja aasta kohta kokku 258,5 miljonit eurot.
Sealt edasi on RES-is summad aasta-aastalt vähenenud ja seetõttu on opositsioonil tekkinud tõsine kahtlus, kas selline venitamine ei ole mitte pannud ohtu Rail Baltic u kui kõige olulisema ühendustee läänega, Mandri-Euroopaga, õigeaegse valmimise.
.

Esiteks, kas teie hinnangul on Rail Baltic Eesti jaoks strateegiliselt oluline objekt?
Teiseks, kas teie valitsus toetab Rail Baltic u ehitamist?
Viiendaks, kui suur summa on Rail Baltic u tarvis eraldatud 2020.
Kuuendaks, kas näete eelarve olulises vähenemises riski Rail Baltic u valmimisele planeeritud tähtajaks?
.
o käimasolev eelarveperiood, mille jaoks Rail Baltic ule on juba vahendid eraldatud – raames eraldatud summad saavad täies mahus sihtotstarbeliselt kasutatud? Loe lähemalt

Peaminister Jüri Ratas: Ma tänan teid selle arupärimise eest, sest Rail Baltic on kolme Balti riigi üks olulisimaid taristuinvesteeringuid, ja ma tervitan teie siirast muret selle projekti elluviimise ja edendamise pärast.
Kindlasti on meie eesmärk, et Rail Baltic valmiks järgmise Euroopa Liidu eelarveperioodi raames.
Läbirääkimised Euroopa Liidu järgmise pikaajalise eelarve üle alles käivad ja Rail Baltic ule lisarahastuse tagamine on Balti riikide ühine suur eesmärk.
Oleme Rail Baltic u rahastamise vajaduse teema tõstatanud kõikidel Euroopa Liidu eelarvet puudutavatel kohtumistel, millel on osalenud ka meie Euroopa ametikaaslased.
Esimene küsimus on: kas teie hinnangul on Rail Baltic Eesti jaoks strateegiline projekt?
Teine küsimus on: kas teie valitsus toetab Rail Baltic u ehitamist?
Rail Baltic u rajamine on jätkuvalt prioriteet kogu riigi jaoks.
novembril Saustinõmmel Rail Baltic u trassi maanteeviadukti nurgakivi asetamisel, et Rail Baltic loob meie jaoks ajalooliselt olulise ühenduse nii Eesti-siseselt kui ka Balti riikide ning Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel.
Samuti on hea meel tõdeda, et ka Poolas läheb Rail Baltic u rajamine plaanipäraselt.
Rail Baltic on vajalik meie inimestele ja majandusele ning tervele Euroopa Liidule.
Rail Baltic oli, on ja jääb enamaks kui kiirraudtee.
Nimelt leppisime koalitsiooniläbirääkimistel kokku, et juhul, kui Euroopa Liidu järgmiseks eelarveperioodiks ei tagata Rail Baltic u projektile ootuspärast 81%-list kaasrahastust, siis vaatame üle projekti tasuvuse, trassi ajakava ning kohalikud peatused.
Rail Baltic u projekti rahastamise kogumahtu ei ole Euroopa ühendamise rahastu (CEF) vahendite kasutamiseks sõlmitud rahastuslepetega võrreldes vähendatud.
Riigi eelarvestrateegiasse ning riigieelarvesse arvestatakse Rail Baltic uga seonduvaid kulutusi eelkõige juba sõlmitud rahastuslepete põhjal ning vastavalt esialgsete kulude aastapõhisele jaotusele nimetatud leppes.
Aastatel 2014–2018 on tehtud kulutusi 32,1 miljoni euro eest, millest olulisemad kuluallikad on olnud Rail Baltic u Ülemiste terminali ja Tallinna Lennujaama vahelise trammiliini rajamine ning maakonnaplaneeringute koostamine ja eelprojekteerimine.
Lisan, et aastatel 2010–2012 Rail Baltic u projektile tehtud kulude täpne ülevaade on leitav Riigikontrolli aruande "Rail Baltic u projekti rahastamine ja elluviimine Eestis 2014–2019" lisast B. Loe lähemalt

Taavi Rõivas: Hea vastaja, te rõhutasite mitmel korral, et Rail Baltic u näol on tegemist prioriteediga. Loe lähemalt

Peaminister Jüri Ratas: See hõlmab mitut Euroopa Liidu eelarveperioodi ja kindlasti hõlmab kolmes maakonnas – nii Harju, Rapla kui ka Pärnu maakonnas – peetavaid väga tõsiseid avalikke debatte selle üle, milline on Rail Baltic u mõju keskkonnale ja kuidas seda trassi nähakse.
Kui me räägime siin kividest ja kändudest, siis ei hakka mina heitma seda kivi teie kapsapõllule tagasi ega ütlema, et aga võib-olla oligi tuldud liiga kiiresti ja ette valmistamata kogu selle Rail Baltic u teemaga 2016.
Öelda täna, et Rail Baltic läheb järgmisel seitsmel-kaheksal aastal sendi pealt maksma täpselt sellise summa, on kindlasti väga kergekäeline ja seda ma ei tee.
Viimane suur kokkulepe, kui me Riias kohtusime, oli see – ma arvan, et see oli ka teie peaministriks oleku ajal üks põhiseisukoht –, et me teeme Rail Baltic u kahesuunalise, nii et on kaks liini. Loe lähemalt

Peaminister Jüri Ratas: Ma arvan, et ka see on Rail Baltic u puhul tähtis.
aasta paiku on olukord umbes selline, et Via Baltic alt – mis ka ju ei ole veel valmis – saab raudteele suunata 900–1000 rekat, võib-olla isegi natuke rohkem.
.
 Kui võtame välja eelmise suve SEI aruanded, siis näeme, et seal on välja toodud ka kliimaeesmärkide saavutamine, raudteeühenduse arendamine, sh Rail Baltic u arendamine.
.
 Nagu ma teie esimesele ja teisele küsimusele vastates ütlesin, siis minu arvates Rail Baltic oli, on ja jääb enamaks kui lihtsalt kiirraudtee. Loe lähemalt

Mart Võrklaev: Oma eelmises vastuses mainisite te, et Rail Baltic a trassile on planeeritud ka 10–11 kohalikku peatust.
Te ütlesite, et Rail Baltic on Eesti jaoks prioriteetne.
Aga kas Rail Baltic ule rajatavad kohalikud peatused on samuti valitsuse jaoks prioriteetsed?
Ma ise pean õigeks, et kui Rail Baltic valmib, siis on ka kohalikud peatused valmis ja kohalikud rongid sõidavad. Loe lähemalt

Peaminister Jüri Ratas: Kindlasti ei ütle ma praegu, et see otsus tehti Rail Baltic u osas. Loe lähemalt

Andres Sutt: Olen igati nõus, et Rail Baltic on üks kõige olulisemaid taristuprojekte.
Rail Baltic u tippjuhte on viimasel ajal päris palju vahetatud, on olnud päris palju liikumist. Loe lähemalt

Peaminister Jüri Ratas: Täna me näeme, et igal riigil on oma Rail Baltic u ettevõte. Loe lähemalt

Urve Tiidus: Teie ja majandusminister Taavi Aasa intervjuudes on viimase kuu aja sees ühe teemana esile kerkinud Rail Baltic u ehituse rahastamise proportsioon. Loe lähemalt

Peaminister Jüri Ratas: Aga ehk olen ma öelnud välja sellise põhimõtte, et kui see on näiteks 50 : 50 – mida ma võin ka siin auväärt Riigikogu kõnetoolis öelda –, siis ma arvan, et tuleb lähtuda koalitsioonileppes olevast lausest, mille kohaselt kogu Rail Baltic u projekt tuleb üle vaadata. Loe lähemalt

Toomas Kivimägi: Rail Baltic valmib tähtajaks ja eurorahaga – nii on öelnud teie erakonnakaaslane majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas veel eelmise aasta lõpus riigieelarve kontrolli komisjoni istungil ja teda on uhkelt tsiteerinud ka Kesknädal.
Aga mina pigem ikkagi jagan seda muret Rail Baltic u pärast ja olen selles mõttes teie poolel.
Ja siit küsimus: kas teie olete Eesti Vabariigi peaministrina valmis võtma poliitilise vastutuse ja astuma tagasi, kui Rail Baltic u projekt ebaõnnestub? Loe lähemalt

Peaminister Jüri Ratas: – ja vaadata, kas Rail Baltic valmib või mitte?
Üks Rail Baltic u valmimise aastanumber tugineb Riigikontrolli andmetele.
Küll aga ei ole ma ühelegi Balti peaministrile teinud ettepanekut, et kui Rail Baltic 2026. Loe lähemalt

Jaak Juske: Mitmed omavalitsusjuhid on teinud ettepaneku, et Rail Baltic u Eesti trassil võiks lisaks Tallinnale ja Pärnule olla ka vahepeatusi. Loe lähemalt

Jürgen Ligi: Reedeses raadiosaates ütles Taavi Aas saatejuhi mure peale, et Rail Baltic läheb kallimaks, kui prognoositud, et pole midagi, esimesed hanked ei ole läinud kallimaks. Loe lähemalt

Peaminister Jüri Ratas: Me oleme ju Riigikontrolli auditiga "Rail Baltic u projekti rahastamine ja elluviimine Eestis aastatel 2014–2019" tutvunud. Loe lähemalt

Signe Kivi: Väga paljude Rail Baltic u projekti pelgavate, et mitte öelda selle vastaste üks põhjendus on, et trass ehitatakse välja, kasutades aegunud visiooni ja eelmise sajandi tehnoloogiat. Loe lähemalt

Peaminister Jüri Ratas: Siin on palju räägitud ka sellest, et miks ei tehta Rail Baltic u ühendust kohe vesiniku põhjal, mis on väga keskkonnasõbralik.
Kindlasti on palju neid, kes ütlevad, et keskkond jääks palju rohkem puutumata, kui tõsta Rail Baltic maapinnast õhku, ma ei tea, sammaste peale, teisele korrusele. Loe lähemalt

Yoko Alender: Mainisite, et Rail Baltic u üks suuri eesmärke on keskkonnasõbralikum liiklemine.
Rail Baltic u keskkonnamõju hindamise aruanne toob selgelt välja, et koos raudteeühendusega piisaks Eestis täielikult ka 2 + 1 maanteedest, kuna nii Rail Baltic kui ka neljarealine maantee – viimane veel rohkem kui Rail Baltic  – nõuavad tohutu suurt looduslikku ressurssi, selle kasutamist. Loe lähemalt

Peaminister Jüri Ratas: Kõigepealt Rail Baltic ust.
Ja olgem ausad, võib-olla kõige kardinaalsem või drastilisem on seesama Via Baltic a.
aastate esimestest päevadest on räägitud, kuidas me ehitame Via Baltic at, aga tänaseks on 30 aastat möödunud ja me endiselt ehitame seda. Loe lähemalt

Kristen Michal: Mäletan, et kui see valitsus tuli – tavaliselt on ministritel kombeks minna Euroopasse jutuga, et nad toovad Eesti riigile tulu –, siis meil sattus olema rahandusminister, kes teatas, et tal on kavas minna Euroopasse plaaniga, et Rail Baltic u rahastust võiks muuta sellisel viisil, et Eesti ei saaks sellest sentigi, ehk tekitada Eesti riigile ja Balti riikidele tervikuna päris korralik kahju. Loe lähemalt

Peaminister Jüri Ratas: Ma arvan, et Rail Baltic – ilma naljata – oli umbes kolm-neli-viis korda laual. Loe lähemalt

Peaminister Jüri Ratas: Lisaks tuleb väga jõuliselt sisse opositsioonipoliitiku härra Michali nimetatud tunneli rajamine ja veel Rail Baltic . Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Rail Baltic Estonia kodulehel on küsimuste ja vastuste juures kirjas, et 2020.
aasta sügisel hakkab Rail Baltic u ehitustöö reaalselt pihta. Loe lähemalt

Peaminister Jüri Ratas: Kui ajas veel tagasi minna, siis tegelikult on ju ka trammitee Tallinna Lennujaamani Rail Baltic u projekti raames tehtud. Loe lähemalt

Kaja Kallas: Aga minu küsimus on selline: kas te teete kõik selleks, et esiteks see raha, mis on Rail Baltic ule ette nähtud, saaks raudtee valmimiseks sihtotstarbeliselt ära kasutatud, ja teiseks, kas te astute vajalikke samme, et ka edaspidi oleks Euroopas selle projekti rahastamiseks vajalik raha olemas? Loe lähemalt

Peaminister Jüri Ratas: Ja tean ka seda, et Eestis on palju neid, kes Rail Baltic ut ei toeta – see vastab tõele, see ei ole mingi saladus.
Kui te küsite, kas ma töötan selle nimel, et Rail Baltic u rahastuse proportsioon jääks võimalikult sarnaseks kui täna, siis vastus on jah. Loe lähemalt

16:33 Arupärimine kliimaneutraalsusele ülemineku ja tehnoloogiahüppe ettevalmistamise kohta (nr 12)

Yoko Alender: Olgu ääremärkusena öeldud, et ka Rail Baltic u keskkonnakasu tuleb suurel määral alles siis, kui meie elekter ei tule enam põlevkivist. Loe lähemalt

Peaminister Jüri Ratas: Me just lõpetasime Rail Baltic u projekti arutelu ja mul on siiralt hea meel, et jätkame Eesti ja kogu maailma jaoks mõõtmatult olulisema teemaga, milleks on kliima, kliimaneutraalsus kui eesmärk ja selleks vajalikud meetmed.
Üks nendest meetmetest, mis aitab meil oma eesmärke saavutada, on kindlasti Rail Baltic ehk kaasaegsel tehnoloogial põhinev kiire keskkonnasäästlik transpordiühendus muu Euroopaga. Loe lähemalt

Yoko Alender: Mulle tundub, et kuigi keskkonnaminister on täiesti sümpaatne härrasmees ja kavatseb tuumaenergia küsimustes korraldada rahvaküsitluse, juhivad tema erakonda ikkagi teised härrad ja nemad näiteks kavatsevad küll Rail Baltic ule tõmmata kriipsu peale, enne kui me keegi sellest arugi saame. Loe lähemalt

Peaminister Jüri Ratas: Noh, räägitud on Rail Baltic ust, aga see on ju vaid üks suund. Loe lähemalt

Yoko Alender: Selleks aga, et Rail Baltic oleks keskkonnasõbralik, tuleb tõepoolest lähtuda vajaduspõhiselt esiteks ka ülejäänud transpordi planeerimisest, mitte võtta kinnisideeks, et kindlasti need 366 kilomeetrit peavad olema neljarealised maanteed.
Rail Baltic muutub keskkonnasõbralikuks siis, kui meie elekter ei tule enam põlevkivist. Loe lähemalt

Taavi Rõivas: Seetõttu võib lubada mida iganes ja pärast öelda, et oli vaja, näete, edasi lükata, nii nagu juhtus Rail Baltic uga.
.

Kui seda kõike hinnata koosmõjus eelmise arupärimise teemaga ehk siis Rail Baltic uga, mille puhul ühe väga säästliku ja maanteetranspordist oluliselt keskkonnasõbralikuma transpordiliigi investeeringutest on suudetud kolme aasta jooksul kulutada või täpsemalt öeldes kasutusele võtta vaid 11% 100%-st, siis see näitab küll, et teod ja sõnad ei lähe paraku kokku. Loe lähemalt

12:02 Eesti ja Soome suhted

Peaminister Jüri Ratas: Mul on hea meel, et Soome eelmine valitsus ja minu meelest ka tänane valitsus pole täiesti tagasi keeranud otsust tulla Rail Baltic u projektiga kaasa. Loe lähemalt

14:26 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (82 SE) kolmas lugemine

Taavi Rõivas: Meil on kahjuks ka negatiivseid pretsedente nii Rail Baltic u kui ka Tallinna–Tartu maantee puhul. Loe lähemalt

10:06 Ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel

Peaminister Jüri Ratas: Sel nädalal avatakse Paldiskis Eesti–Soome gaasiühendus Baltic connector, tänu sellele hakkab toimima kolme riigi ühisturg.
Kui me varem mõtlesime Rail Baltic ust kui peamiselt strateegilisest ühendusest Euroopa keskusega, siis nüüd teadvustame raudteeühendust hoopis hädavajaliku keskkonnasõbraliku alternatiivina praegustele enam saastavatele transpordiliikidele.
Kinnitan, et valitsusele on Rail Baltic jätkuvalt oluline strateegiline eesmärk ja me teeme kõik endast oleneva, et püsida kavas ja kindlustada Rail Baltic u rajamiseks Euroopa vahendeid.
Pühendasin Rail Baltic ule enam kui poole oma möödunud nädala kohtumisest Balti kolleegidega Riias. Loe lähemalt

Jürgen Ligi: Jutt ei ole tõesti võrdlemisest märtsiga, vaid ka nende viimaste päevadega, mille jooksul on valitsuse liikmete suust tulnud erinevaid avaldusi, mis on täielikus vastuolus teie seisukohtadega Euroopa Liidu, kliima, Rail Baltic u, inimväärikuse ja mille iganes suhtes. Loe lähemalt

Peaminister Jüri Ratas: Kolm teemat (ma kindlasti vastan neile kõigile), mis te tõstatasite: Euroopa Liit, kliima ja Rail Baltic .
.

Teie kolmas küsimus oli seotud Rail Baltic uga.
Aga ei saa eitada, et kui ikkagi Rail Baltic u protsendid rahastamise mõttes, härra Ligi, peaksid muutuma, siis ma olen alati öelnud, nii eelmises kui ka tänases koalitsioonis, et loomulikult tuleb siis Riigikogus uuesti nõu pidada.
.

Võib-olla need on mõningad kommentaarid teie kolmele küsimusele: Euroopa Liit, kliima ja Rail Baltic . Loe lähemalt

Anneli Ott: Pidasime mitmeid parlamentaarseid kuulamisi nii kliimaneutraalsuse, Rail Baltic u projekti, Euroopa Liidu raha kasutamise, riigiabi põhialuste kui ka Balti riikide elektrituru sünkroniseerimise kohta.
Kindlasti on meil Läti, Leedu ja ka Poolaga mitmeid ühiseid huvisid, näiteks Rail Baltic ning ka regiooni edukas ühendamine ülejäänud Euroopa energiaturuga. Loe lähemalt

Riina Sikkut: Me ei saa ise maksustada digihiide, teha rohepööret või olla tulevikutehnoloogiate eestvedaja, rahastada üksi suurprojekte, nagu Rail Baltic või elektrivõrgu desünkroniseerimine. Loe lähemalt

Peaminister Jüri Ratas: Ma isiklikult täna Riigikogus selle debati ajal tänasin härra Siim Kallast, kes oli üks selle suure taristuprojekti Rail Baltic u algatajatest. Loe lähemalt

14:00 Istungi rakendamine

Taavi Rõivas: Üks selline Eesti jaoks väga oluline objekt, mis on lausa strateegiliselt tähtis, on loomulikult Eestit kogu muu Mandri-Euroopaga ühendav Rail Baltic , millele eraldati juba 2016.
See arupärimine puudutab konkreetseid faktiküsimusi, mis puudutavad varasemate eelarvete ja eelarvestrateegiate täitmist, aga siin on ka mitmed poliitiliste hinnangute kohad, kus me soovime teada, kas Rail Baltic on lisaks sõnadele ka praktikas Eesti Vabariigi valitsuse prioriteet. Loe lähemalt

14:30 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (82 SE) teine lugemine

Kristen Michal: Aga minu küsimus tuleneb hoopis sellest, et me mõlemad vist lugesime Ärilehest uudist, et Rail Baltic u kohta tuleb murelikke sõnumeid sellest, et riigid ei pühendu projektile piisavalt.
Kas sulle on teada midagi muud peale rahandusministri avalduste, et me tahaksime Rail Baltic ust eemale hoida? Loe lähemalt

Aivar Kokk: Kogu Eesti raudteevõrk on ju renoveeritud ja remonditud Rail Baltic u rahaga, paljud inimesed seda ei tea. Loe lähemalt

Yoko Alender: See on positiivne, ent kahetsusväärselt ei liigu asjad Rail Baltic uga selles suunas või ei liigu nii kiiresti, nagu varem on plaanis olnud. Loe lähemalt

15:06 Arupärimine teedeehituse rahastamise kohta (nr 4)

Annely Akkermann: Rail Baltic ust on viimasel ajal olnud väga vähe juttu, aga on teada, et see võtab tohutult ehitusressurssi. Loe lähemalt

17:20 Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (55 SE) esimene lugemine

Jevgeni Ossinovski: Täna edastas Riigikogule oma seisukoha Keskkonnaõiguse Keskus, mis on juhtinud tähelepanu, et tehniliste muudatuste kontekstis muudetakse maapõuevaldkonnas ühte väga olulist asja, nimelt seda, et aeg, mille jooksul kohalikud omavalitsused peavad kooskõlastama näiteks kaevandamislubasid, on tõmmatud kahe kuu pealt ühe kuu peale, mis on ilmselgelt mõeldud selleks, et saaks kiiremini maardlaid kasutusele võtta – tõenäoliselt on siin taustal Rail Baltic u ehitamine jne –, aga see puudutab KOV-ide õigusi, KOV-ide autonoomiat, kohalikku elu sellisel viisil, et seda küsimust peaks arutama täiesti eraldiseisvalt. Loe lähemalt

14:50 Peaminister Jüri Ratase poliitiline avaldus seoses 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu üleandmisega

Kaja Kallas: Eelarvega vähendatakse ka kaitseinvesteeringuid ja Rail Baltic u arendamise rahastust. Loe lähemalt

13:50 Raudtee elektrifitseerimine

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas: Aga Rail Baltic u trassikoridori projekteerimisel on antud lähteülesanne, et need viaduktid ja sillad, mis projekteeritakse, tehtaks sellise sildeavaga, et sealt oleks võimalik tulevikus üks rööpapaar veel läbi viia ehk võimaldada sedakaudu kaubavedude ümbersõitu Tallinnast.
Teiseks, pärast Rail Baltic u valmimist või juba siis, kui see protsess on kaugemale jõudnud, tuleks kaaluda, kas äkki oleks mõistlik teha Paldiskini üldse Euroopa laiusega raudtee ja kui Vene laiusega raudteel sõidab ainult üks rong päevas, siis oleks võimalus need kaubad Euroopa laiusega raudteele näiteks Maardu sadamas ümber laadida. Loe lähemalt

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas: .
 aastate teises pooles on Rail Baltic valmis ja siis me saame rääkida sisuliselt sellest, kas Paldiski suunal on enam mõistlik Vene laiusega trass või tuleks viia sinna ikkagi juba Euroopa laiusega trass, mis tähendaks ka seda, et need transiitveod, mis Tallinnast läbi käivad, kolivad sellele Euroopa laiusega trassile. Loe lähemalt

16:39 Euroopa Komisjoni liikme kandidaadi ettekanne

Toomas Kivimägi: Olen tänulik selle eest, et sa oled tuliselt seisnud Rail Baltic u eest, aga murelik sellepärast, et sa oled võtnud koalitsiooni erakonna, kes on Rail Baltic u vastu.
Sinna on saanud sisse sõnastus, et kui Euroopa Liidu järgmise finantsperioodi kaasrahastus ei ole selle projekti puhul vähemalt 81%, siis n-ö võetakse lahti Rail Baltic u trass, kohalikud peatused ja ajakava.
Kas sa suudad mind selle sõnastuse suhtes natukene rahustada või veel parem: kas sina volinikukandidaadina saad kinnitada, et sa igal juhul tagad selle, et Euroopa Liidu järgmisel finantsperioodil katab Euroopa Liidu raha vähemalt 81% Rail Baltic u jaoks vaja minevast summast? Loe lähemalt

Kadri Simson: Tänasel päeval me teame seda, et valdkonnaministrite ehk transpordiministrite nõukogus on otsustatud, et sellised projektid nagu Rail Baltic , mis tagavad liikmesriigile kiire ühenduse, mis seni on puudunud ja mille arendamine eelmise finantsperioodi aastatel on alanud, saavad jätkata sama rahastusmääraga, nagu lubatud.
Nii et Rail Baltic ul on praegu kõik eeldused olla erandlik Euroopa Liidu jaoks prioriteetne projekt, mis saab kõrgema määraga rahastatud kui tulevikus algatatavad sarnased projektid. Loe lähemalt

Andres Metsoja: Aga kahtlemata suur tänu sulle koostöö eest nii lennujaama, Rail Baltic u kui ka Via Baltic a arendamisel! Loe lähemalt

12:01 Eelarve tasakaal

Taavi Rõivas: Tuletan meelde, et plussis eelarve korral said eelarvesse nii Rail Baltic , idapiiri väljaehitamine kui ka Tartu maantee neljarealiseks tegemine kuni Mäoni. Loe lähemalt

Peaminister Jüri Ratas: Te ütlesite, et perioodil 2014–2016 oli Rail Baltic rahastatud, idapiir oli rahastatud, Tartu maantee kuni Koseni oli rahastatud.
.

Nüüd, Rail Baltic u rahastus.
Rail Baltic u väljaehitamine kestab kuus-seitse aastat, aga selleks on üks väga oluline eeldus: me peame suutma järgmises MFF-is saavutada protsentuaalselt sama proportsiooni, kui see on olnud seni. Loe lähemalt

14:02 Peaministrikandidaat Jüri Ratasele volituste andmine Vabariigi Valitsuse moodustamiseks

Toomas Kivimägi: Minu teine küsimus puudutab Rail Baltic ut.
Kui me siin arutame, kas EKRE on muutnud oma väärtusi, siis vähemalt Rail Baltic ut puudutava osas mulle tundub, et Keskerakond on võtnud üle EKRE seisukoha. Loe lähemalt

Peaministrikandidaat Jüri Ratas: Et nüüd ei jääks valet muljet, luba, ma loen selle põhimõtte koalitsioonilepingust ette: "Juhul kui Euroopa Liidu järgmine eelarveperiood ei taga Rail Baltic u projekti ootuspärast 81% kaasrahastust, vaatame üle projekti tasuvuse, trassi, ajakava ning kohalikud peatused.
Mina väga toetan Rail Baltic ut.
.

Mina olen asja ikka nii käsitanud, et Rail Baltic ei ole mitte ainult Eesti ühendamine Euroopa südamega, vaid see tagab ka väga mugava ja kiire riigisisese rongiühenduse.
Ma soovin siin tunnustada ka ametist lahkuvat majandus- ja taristuministrit, et me oleme nii kaugele jõudnud suhetes oma põhjanaabritega: Soome on tegelikult huvitatud Rail Baltic usse investeerimisest.
Minu meelest Soome on tõesti olnud majanduslikult väga huvitatud, et Rail Baltic u trass saaks välja ehitatud. Loe lähemalt

Peaministrikandidaat Jüri Ratas: Me oleme tõesti öelnud, et meie jaoks on oluline Rail Baltic u suunale lisaks arendada mugavaid ja kiireid rongiühendusi pealinnast. Loe lähemalt

10:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder: Esiteks, Avalikult Rail Baltic ust, kokkukutsuja on Siim Pohlak. Loe lähemalt

15:01 Istungi rakendamine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder: Viiendaks, Rail Baltic u toetusrühm, kokkukutsuja on Andres Metsoja. Loe lähemalt