14:15 Keskkonnaministri ettekanne "Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ elluviimisest

Peeter Ernits: Rail Baltic on ka selline lohe, mis kuidagi nihkub nagu silmapiiri poole, aga inimestele, kelle külasse või maja taha see kerkib, see üldsegi mitte ei meeldi.
Kuidas nende kruusa- ja liivakarjääride avamise seis praegu on, eriti veel Rail Baltic u trassi regioonis? Loe lähemalt

Keskkonnaminister Madis Kallas: Nii nagu kõigi kruusa- ja liivakarjääridega, mitte ainult Rail Baltic u regioonis, käivad need protsessid nii, nagu kogu aeg on käinud. Loe lähemalt

Peeter Ernits: Meil Elva vallas on samad probleemid, aga meil ei ole Rail Baltic ut seal lähedal.
Aga kuna me oleme nüüd deklareerinud, et hakkame rohepööret kiirendama, ja planeeringutega tuleb siin mingi restart teha, et meri saaks kiiresti tuulikuid täis ja saaks Rail Baltic u kiiresti valmis, siis kas nende kruusakarjääride ja nende nii-öelda karjääride avamise puhul on valitsusel ka turbomenetlus plaanis, et liigse demokraatiaga mitte risustada teed helgesse tulevikku? Loe lähemalt

Andres Metsoja: .

Tuletan meelde, et tegelikult on selle aherainekillustiku kasutuselevõtmise üks suur käivitaja, ka uuringute mõttes, olnud seesama Rail Baltic ehk raudteeprojekt. Loe lähemalt

13:12 Meretuuleparkide keskkonnamõju

Ruuben Kaalep: Meil on ju Rail Baltic u näide. Loe lähemalt

10:09 Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja tegevuskava Tallinna Haigla lõpuni ehitamiseks, mitmeotstarbelise meditsiinikopteri võimekuse loomiseks ja Rohuküla raudtee rajamiseks" eelnõu (651 OE) esimene lugemine

Henn Põlluaas: On ainult üks asi, kui me räägime infra[struktuurist], mida nemad toetavad: üha utoopilisemaks muutuv Rail Baltic . Loe lähemalt

Jürgen Ligi: On Rail Baltic . Loe lähemalt

14:29 Õiguskantsleri ettepaneku kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlla viimiseks arutelu

Kristen Michal: Rail Baltic u näitel öeldi, et 303 juhtumist 3 puhul käib vaidlus. Loe lähemalt

Toomas Kivimägi: Et menetlus oleks kiirem – ma arvan, et see oli riigil täiesti teadlik lähenemine, millele ka majanduskomisjoni esimees vihjas, et tihtipeale on väga oluline selliste võõrandamiste puhul ka kiirus, olgu see Rail Baltic või Tallinna–Tartu maantee või mis iganes –, on riik näinud ette võimaluse KAHOS‑e järgi maksta veel lisaks 20% täiendavat hüvitist, mida kutsutakse nõndanimetatud motivatsioonitasuks. Loe lähemalt

15:46 Kirjaliku nõude "Umbusaldusavaldus majandus- ja taristuminister Riina Sikkutile" arutelu

Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut: Aga siia juurde tuleb arvestada seda, et Rail Baltic u muldkehatööd, mida seal on vaja, on taristuehitajate kompetents.
Nii et Rail Baltic u põhitrassi rajamine, mis Tallinnast Rapla piiri suunas hakkab minema, annab tööd samale sektorile, mis tegeleb teehoiu ja tee-ehitusega. Loe lähemalt

Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut: Osa tuleb Kaitseministeeriumi alt, osa tuleb Rail Baltic ust, ka euroraha. Loe lähemalt

Merry Aart: Aga Via Baltic a maantee kuulub üleeuroopalisse transpordivõrgustikku TEN‑T ja Eestil on kohustus see kiireks maanteeks ehitada. Loe lähemalt

15:10 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (708 SE) esimene lugemine

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus: Seal on sees ka investeeringutoetused, olulised investeeringud, näiteks gümnaasiumivõrgu korrastamisse, on Rail Baltic , on muidugi IT‑investeeringud, maanteedest on varasemalt juttu olnud, on Pärnu–Uulu 2 + 2 tee. Loe lähemalt

10:03 Riigieelarve kontrolli erikomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Riigiteede rahastamine on jõudnud tupikusse" arutelu

Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut: Sealjuures Tallinna–Pärnu suund, see Via Baltic a, on kõige suurema rahvusvahelise tähtsusega.
Kohtun näiteks Poola transpordiministriga, tema küsib: "Kuidas teil edeneb Via Baltic a?
.
" Nii et meie võime rääkida siin oma siseriiklikest prioriteetidest ja huvidest, aga väljaspool oodatakse, naaberriigid, riigid, kuhu meie kaubad liiguvad, ootavad Via Baltic a neljarealiseks tegemist, seal jõulist edasiminekut ja selle kiiret valmimist.
.

Lisaks otseselt maanteedele suunatud rahale tuleb arvestada, et Rail Baltic uga seotud taristuehituse projektid liiguvad väga tempokalt edasi.
Näiteks, lähiajal 11 objekti ehk 38 miljonit eurot tuleb nii-öelda teeraha poolt kavandatule veel lisaks Rail Baltic u rahast. Loe lähemalt

Rene Kokk: !
 Mulle jäi siit ka sinu jutust kõrva see, et Rail Baltic on suur investeering ja sinna läheb palju raha.
.
 Olemegi olukorras, kus me oleme löögi alla pannud siseriikliku ohutuse ja taristuehituse, sellega, et me seda [raha] Rail Baltic usse suuname. Loe lähemalt

Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut: Rail Baltic u puhul on tõesti vedamine, et seda strateegilist vajadust on ka üleeuroopaliselt nähtud.
Riigipeade, valitsusjuhtide kokkuleppena väga suur osa Rail Baltic u rahast tuleb ikkagi struktuurivahenditest, tuleb Euroopast. Loe lähemalt

Eesti Taristuehituse Liidu juhatuse esimees Sven Pertens: Kui arvestada, et planeeringute mahus sisalduvad ka Rail Baltic u kulud, siis kokkuvõttes on riik lähiaastateks kavandanud otseste teehoiutööde vähenemist enam kui poole võrra. Loe lähemalt

Kalle Grünthal: .

Minister Riina Sikkut tõi siin välja ka selle, et oluline on ikkagi Rail Baltic ut teha, see on riigile oluline julgeolekufaktor. Loe lähemalt

16:23 Välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (637 SE) esimene lugemine

Mart Helme: .

Üldiselt ma usun ja loodan siiski, et seda tabab Rail Baltic u saatus: niisugused plaanid vaikselt surevad, vaatamata igasuguste spekulantide ja muude tegelaste roosadele unistustele. Loe lähemalt

15:07 Arupärimine Turba-Risti raudtee väljajätmise kohta Eesti taaste- ja vastupidavuskavast (nr 138)

Rene Kokk: Praegusel juhul kuuleb seda põhjendust tihti küll seoses sellega, miks Rail Baltic ut on vaja ehitada, aga teisel juhul selline transport Haapsalu poole nagu ei vaja seda [põhjendust].
Ja kas on arutelu all olnud ka näiteks Lelle-Pärnu suuna uuesti töösse panemine, vähemalt niikauaks, kuni Rail Baltic hakkab ühel päeval tööle? Loe lähemalt

Peaminister Kaja Kallas: Jah, raudtee on endiselt väga keskkonnasõbralik liikumisviis ja seetõttu, nagu te ka ise tõite välja, Rail Baltic u arendamisega me läheme edasi ja otsustasime tellida kümme uut rongi selle jaoks, et rongiliiklust suurendada ka Tartu ja Tallinna vahel ja nendes kohtades, kus inimesed hästi palju kasutavad raudteetransporti, ja et ei oleks olukorda, kus inimesed ei mahu rongi.
Rail Baltic kindlasti on sellise Euroopa laiusega, aga seda ei ole hetkel teised raudteed. Loe lähemalt

10:30 Peaministrikandidaat Kaja Kallasele valitsuse moodustamiseks volituste andmine

Kaido Höövelson: Mis saab Rail Baltic ust? Loe lähemalt

Peaministrikandidaat Kaja Kallas: !
 Rail Baltic tuleb, sellega me liigume edasi selle graafiku järgi, mis on kokku lepitud. Loe lähemalt

12:42 Looduskaitselised hüvitised metsanduses

Aivar Kokk: Rohkem on räägitud Rail Baltic u teemadel. Loe lähemalt

12:54 Muud küsimused

Andres Metsoja: Eelmises infotunnis ma puudutasin Rail Baltic u teemat, mis on kahetsusväärselt edasi lükkumas.
Meie nabanöör on Via Baltic a, maanteekoridor, millel koormus aina kasvab ja ilmselt on see nii ka lähimal kümnendil.
Kas Eesti positsioon koos Põhjamaadega, koos Balti riikidega Via Baltic a kontekstis võiks olla teema, mis tõsta tegelikult väga akuutselt lauale ja paluda Euroopa kaasamõtlemist, kuidas see koridor siduda tervikuks ja muuta kaasaegseks? Loe lähemalt

17:03 Maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (596 SE) teise lugemise jätkamine

Andres Metsoja: .

Omakorda sellisele kohale ja olulisele logistikasõlmele, nagu on Pärnu ja Pärnu maakond, mida läbib Via Baltic a ja läbib Rail Baltic ning kus on olemas veetee, sellele tugevale keskusele võiks see anda tugeva potentsiaali majanduse arengu mõttes. Loe lähemalt

13:02 Rail Baltic

Esimees Jüri Ratas: Selle küsimuse esitab Riigikogu liige Andres Metsoja, vastab ettevõtlus‑ ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ning teema on Rail Baltic . Loe lähemalt

Andres Metsoja: Me teame ka seda, et seoses kliimaeesmärkidega on raudteel järjest suurem tähendus, ometi Rail Baltic u projekt lükkub Eestis edasi viis aastat.
Me oleme jõudnud olukorda, kus Via Baltic a oma praeguses seisu ei vasta tegelikult Euroopa vajadustele, ei vasta ka Eesti vajadustele.
Kui me vaatame Eesti riigi dokumentidesse sisse, vaatame Euroopa Liidu toetusdokumentidesse sisse, siis tegelikult me näeme, et sellist rahalist ressurssi Via Baltic a kiireks kordategemiseks, neljarealise maanteena väljaehitamiseks ei ole. Loe lähemalt

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt: .

Te viitasite, et võrreldes algsete plaanidega on Rail Baltic u ehitus veninud.
Parim teadmine on täna see, et aastaks 2030 peab Rail Baltic valmis saama.
.

Mis puudutab maantee osa ehk Via Baltic at Rail Baltic u kõrval, siis tõsi ta on, et selle rahastus on ette nähtud ühtekuuluvusfondist. Loe lähemalt

Andres Metsoja: Olen kindlasti nõus, et Rail Baltic u projektiga tuleb minna edasi ja võimalikult kiiresti, aga seal on ilmselt ees puhttehnilised [probleemid], mida ei ole võimalik paljudel juhtudel ka kiirendatud korras lahendada.
Kui me sellesama Rail Baltic u kontekstis liigume edasi ka sõjalist mobiilsust arvestades, siis tegelikult me teeme sama ju maanteede kontekstis. Loe lähemalt

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt: Kui me vaatame viimast avaliku arvamuse küsitlust, mis pärineb selle aasta aprillikuust, siis [näeme, et] toetus Rail Baltic ule kui ühenduskoridorile, ühendussillale on 69%.
Meil on veel väga palju Euroopa Liidu raha, mida meil on võimalik Rail Baltic u juures kasutada. Loe lähemalt

11:44 Maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (596 SE) teine lugemine

Andres Metsoja: Kahetsusväärselt peab ütlema, et vajadus rohelist energiat toota on olnud väga suur, ka ala on leitud, planeering on kehtestatud, kõik mõjud on hinnatud, see tuleb endise turbatootmisala piiresse, servast hakkab Rail Baltic läbima seda pargiala. Loe lähemalt

12:16 Lennundusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (524 SE) teine lugemine

Andres Metsoja: .

Nüüd, selle eelnõu kontekstis ja uudisvoo kontekstis on oluline mainida seda: ma saan aru, et valitsus on teinud ettepaneku Rail Baltic kui selline nimetada sõjalise mobiilsuse programmi.
Kui Rail Baltic ut planeeriti ja kavandati, siis jõudumööda eitati, et sellel on ka militaarne tähendus või sõjaline otstarve.
Kui Rail Baltic ut planeeriti ja kavandati, siis me näiteks Pärnumaal just nimelt puutusime kokku nende aspektidega, kus oleks ratsionaalsem ja mõistlikum minna läbi sellest Natura alast, kus oli juba raudtee Natura ala osa.
Mina tahaks vägisi öelda siit puldist maha, et seoses NATO laienemisega väga riigikaitseline objekt on Via Baltic a – maismaakoridor, mis Euroopa sees ühendab Põhjamaad Kesk-Euroopaga. Loe lähemalt

10:02 Eesti Panga 2021. aasta aruanne

Andres Metsoja: Kui me räägime tarneahelatest, räägime turgudest, siis kas üks meie suurimaid probleeme ei ole siiski mitte meie logistiliste ahelate uimasus – on see Via Baltic a, Rail Baltic u või Euroopa ühtse raudteevõrgustiku toimimine? Loe lähemalt

15:32 Arupärimine Eesti riigi sõjalise kaitse kohta (nr 126)

Andres Metsoja: Me teame, et Rail Baltic u projekt on viis aastat saanud ajapikendust. Loe lähemalt

21:01 Keskkonnaministri 2022. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest (sh "Kliimapoliitika põhialuste aastani 2050" elluviimisest)

Andres Metsoja: Mind teeb murelikuks see, et näiteks Rail Baltic u projekti me oleme juba edasi lükanud ja samal ajal oleme toomas NATO‑sse Põhjamaadest liikmeid juurde. Loe lähemalt

16:48 Arupärimine energiahindade šoki mõju leevendamise kohta (nr 102)

Andres Metsoja: Näiteks sellesama Rail Baltic u kontekstis – olen olnud selle planeerimise juures – on öeldud väga selgelt välja, et sinna, kuhu raudtee kunagi ehitati, seda teha ei saa, sest see on Natura ala ja loodusele tekitatav kahju on väga suur, ühes väikses kitsas lõigus. Loe lähemalt

10:03 Peaminister Kaja Kallase poliitiline avaldus elektrituru olukorrast

Mart Helme: !
 Ma tundsin suurt puudust, et ei räägitud Rail Baltic ust ja et ei räägitud Tallinna-Helsingi tunnelist. Loe lähemalt

19:48 Planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (378 SE) teine lugemine

Heiki Hepner: .
 Lihtsalt ilmestamiseks, Rail Baltic u planeerimisel sai korduvalt viidatud, et selline lahendus ei tööta hästi, sealt ei ole võimalik rohekoridori üle rajada, aga seda ignoreeriti. Loe lähemalt

10:05 Meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (455 SE) kolmas lugemine

Mihhail Stalnuhhin: Meie sadamaid läbivates transpordikoridorides liikuvad kaubavood saavad põhja-lõuna suunal tulevikus lisa Rail Balticu rajamisega seoses. Loe lähemalt

19:18 Vaba mikrofon

Peeter Ernits: Jah, õnneni on kümme aastat väidetavalt, aga võib olla ka 15, sest Rail Baltic uga, mäletate, kuidas see oli: pidi 2026 valmis olema, aga nüüd läheb neli aastat julgelt otsa veel ja võib-olla see ei ole veel lõpp. Loe lähemalt

10:03 Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Euroopa Liidu ja Eesti kliimaeesmärgid aastani 2030 – "Eesmärk 55" saavutamine" arutelu

Yoko Alender: Aga nende vanavanemad ütlesid mulle eile, et nad ei kavatse ära surra enne, kui on saanud Rail Baltic uga sõita.
Kas Rail Baltic tuleb ja [kui, siis] millal? Loe lähemalt

13:16 Rail Balticu rajamiseks vajalikud ehitusmaavarad

Esimees Jüri Ratas: Küsimuse teema on Rail Baltic u rajamiseks vajalikud ehitusmaavarad. Loe lähemalt

Urmas Reitelmann: Täna me esialgu veel planeerime Rail Baltic ut ja teame, et see läheb oluliselt kallimaks esialgsest eelarvest. Loe lähemalt

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas: Karjääride küsimus Eestis on sõltumata sellest, kas me plaanime ehitada või ehitame Rail Baltic ut või ei ehita Rail Baltic ut – täiendavaid karjääre on Eestis igal juhul vaja.
Rail Baltic u piirkonnas on Keskkonnaamet küsinud Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumilt kokku 25 kirjaga arvamust kas uuringuloa saamiseks või siis kaevandamisloa taotluseks. Loe lähemalt

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas: Teisalt, mis ma oskan ütelda, need hanked, mis täna on tehtud üksikute objektide ehitamiseks Rail Baltic u trassil, eelkõige on juttu ökoduktidest ja viaduktidest, on andnud reeglina tulemusi, kus see hange ei ole märgatavalt kallinenud. Loe lähemalt

Martin Helme: Kui me siin juba Rail Baltic u rajamisest räägime ja kuna meil on riigieelarve menetlemine parasjagu parlamendis käsil, võib-olla oleks hea saada väikest ülevaadet ja sellist adekvaatset hinnangut, kui palju meil on 2022.
aastal Rail Baltic u projekti rajamisega seoses eelarves kulusid ette nähtud – ma mõtlen meie enda riigieelarve kulusid, mitte eurorahasid. Loe lähemalt

14:41 Maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (418 SE) esimene lugemine

Tarmo Tamm: Rail Baltic u puhul aga ollakse mõnikord päris hädas. Loe lähemalt

10:02 Peaministri poliitiline avaldus "2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu üleandmine Riigikogule"

Erki Savisaar: Jätkuvad ka Rail Baltic u projekteerimis- ja ehitustegevused. Loe lähemalt

14:33 "Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035" arutelu

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas: Arengukava on koostatud esmakordselt pikaks perioodiks, 15 aastaks, kuna paljud valdkonnas toimuvad muutused, sealhulgas suuremad investeeringuobjektid, nagu Rail Baltic u ehitus, Tallinna–Helsingi tunneli ehituse kaalumine ja üleeuroopalise TEN-T transpordivõrgustiku väljaehitamine, on pikaajalised ja tulemuste avaldumiseks kulub aega.
Nendele lisanduvad omakorda Rail Baltic u rongid.
.
) Ühtlasi luuakse rahvusvaheline rongiühendus Euroopaga ehk valmib Rail Baltic .
Samuti on plaanis võtta kasutusele koostoimes ülejäänud raudteevõrguga vastavalt nõudlusele Rail Baltic u trassile ette nähtud kohalikud peatused. Loe lähemalt

Kristen Michal: Ajakava võiks olla ikkagi selline, et kui Rail Baltic uga liigutakse edasi – me kõik oleme siin vahepeal saanud uudised, et Rail Baltic u valmimine lükkub natukene edasi –, siis pärast seda võiks kohe alustada selle põhja-lõunasuunalise kaubatunneli või püsiühenduse rajamist ja sealt edasi võiks vaadata seda põhjakoridori. Loe lähemalt

Kersti Sarapuu: .

Lisaks tee-ehitusele on algusjärgus ka Rail Baltic u ja riigiteede raudteega ristumise kohtade väljaehitamine.
Et Rail Baltic u raudtee kasutusvõimalusi laiendada peale rahvusvahelise liikluse kohaliku rongiliikluse näol, tuleks rajada ja kasutusele võtta ka trassile ette nähtud kohalikud peatused.
Lisaks hakkab tänu Rail Baltic ule saama rongiga Pärnusse 45 minutiga. Loe lähemalt