14:07

Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Nõukogu Arengupangas" eelnõu (259 OE) esimese lugemise jätkamine

Kliimaminister Kristen Michal: Suur hulk raha läheb taristusse, näiteks Rail Balticu põhitrass läheb 50 kilomeetri ulatuses ehitusse. Loe lähemalt

21:32

Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele analüüsida täiendavalt põlevkivi väärindamise ja kasutamise võimalusi" eelnõu (50 OE) esimene lugemine

Andres Metsoja: .

Elame olukorras, kus Gasgrid Finland OÜ on juba andnud hinnangu, et Balticconnectori parandamine võiks võtta aega viis kuud ehk parimal juhul aprillis saaks selle korda.
Eks me astume järgmisi samme, algul Rail Baltic, nüüd õlitehas ja küllap nendes jadades tuleb neid probleeme esile veelgi. Loe lähemalt

12:37 Olukord riigis

Mart Helme: Ja kogu see teie jutt sellest, kuidas kohe tulevad roheenergiad – teate, ma olen üle kümne aasta kuulnud, kuidas kohe tuleb Rail Baltic .
Pärnu rongiliikluse panime kinni, sest kohe tuleb Rail Baltic . Loe lähemalt

16:57

Arupärimine käibemaksu tõstmise kohta (nr 101)

Rahandusminister Mart Võrklaev: Ka riik ise toimetab ja ehitab, kas või Rail Baltic , Keskkonnamaja ja teeinvesteeringud – neid teeb riik otse ja seal omaosalusest palju ei sõltu, seda teeb riik ise. Loe lähemalt

Aivar Kokk: Kõige suurema [investeeringu], Rail Baltic u trassi ehituse kohta ütlevad lätlased ja leedukad, et selle valmis ehitamise [maksumus] kasvab viis korda, ja siis ma kuulan rahanduskomisjonis, kuidas minister ütleb, et me ei ehita odavalt, me hakkame kallilt ehitama, teeme selle Rail Baltic u hästi roheliseks. Loe lähemalt

Aivar Kokk: Öeldakse, et tee-ehitajatel on tööd küll, hakkavad Rail Baltic ut ehitama. Loe lähemalt

19:20

Arupärimine maksupaketi terviklike mõjude kohta (nr 140)

Rahandusminister Mart Võrklaev: Kõik Rail Baltic u raudtee investeeringud, sajad miljonid järgnevatel aastatel [toovad kasu] Eesti ettevõtetele, kes teevad seda tööd Eesti maavaradega. Loe lähemalt

19:54

Arupärimine majutusasutuste käibemaksu tõstmise kohta (nr 69)

Jaak Aab: Muidugi elavdavad ka need teatud mõttes majandust, olgu need Rail Baltic u või mingid riigi investeeringud, mille jaoks ei ole sellist konkurssi, kus osalevad ettevõtted või omavalitsused. Loe lähemalt

20:59

Arupärimine transpordivalla investeeringute kohta (nr 11)

Kliimaminister Kristen Michal: Käimas on Rail Baltic u põhitrassi ehituse algus või projekteerimine ja põhitrassi ehitus.
Esimeses järjekorras tagame investeeringud olemasoleva raudtee arendamiseks ja Rail Baltic u väljaehitamiseks. Loe lähemalt

Aivar Kokk: .
 

Aga praegu me näeme, et raha läheb ainult ühte kohta: ühelt poolt Tallinna trammiliiklusele ja teiselt poolt Rail Baltic ule.
Rail Baltic u trassi ehitamisest ei saa ma ka väga hästi aru. Loe lähemalt

22:13

Arupärimine maksupaketi terviklike mõjude kohta (nr 141)

Kliimaminister Kristen Michal: Meie valdkonnas, nagu ma mainisin, üle 200 miljoni läheb Rail Baltic usse, 160 miljonit just eelmises punktis arutatud hoonete renoveerimisse. Loe lähemalt

10:25

Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja tegevuskava Tallinna Haigla rajamiseks" eelnõu (53 OE) esimene lugemine

Tanel Kiik: Mis tahes projektid – on see Linnateater, mille ehituslugu te hästi teate, või on see Rail Baltic . Loe lähemalt

14:07

Peaminister Kaja Kallase poliitiline avaldus seoses 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu üleandmisega

Peaminister Kaja Kallas: Rail Baltic u ehitamiseks investeerime 281 miljonit eurot. Loe lähemalt

13:37 Riigieelarve

Peaminister Kaja Kallas: Aastal 2024 algab Rail Baltic u põhitrassi ehitus.
aastal Rail Baltic u ehitusse 216 miljonit eurot. Loe lähemalt

13:48

Majanduspoliitika

Peaminister Kaja Kallas: Me anname ehitussektorile tööd eri valdkondades, näiteks hoonete rekonstrueerimine, kus meil on kõvasti raha ette nähtud, taristute ehitus, Rail Baltic ja teed. Loe lähemalt

Martin Helme: Teiseks, sellest eurorahast suur tükk läheb asjade peale, mis meie majandust kahjustavad, nagu Rail Baltic – 230 või 250 miljonit läheb lähiaastatel või järgmisel aastal juba – ja roheräkit. Loe lähemalt

13:58 Istungi rakendamine

Siim Pohlak: Eile andsin üle arupärimise, mis on seotud Via Baltic a ja Rail Baltic u ehitamisega, ja nüüd on adressaat ka õige.
Kuna te kõik olite kohal, siis ma ei hakka neid küsimusi kordama, need puudutavad Via Baltic a ja Rail Baltic u ehitust. Loe lähemalt

16:44 Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda maksutõusudest ja kehtestada meetmed Eesti ettevõtluskeskkonna arendamiseks" eelnõu (64 OE) esimene lugemine

Jaak Aab: 1,2 miljardit euroraha saab investeeringuteks kasutada, võib-olla Rail Baltic usse läheb ka mingi klots. Loe lähemalt

09:58 Istungi rakendamine

Siim Pohlak: Annan üle arupärimise majandusminister Riina Sikkutile ja küsime Via Baltic a ja Rail Baltic u ehitamise kohta.
Lisaks peab Eesti vastavalt Euroopa Liidu kehtivatele määrustele tegema Via Baltic a senisest oluliselt liiklusohutumaks, eraldama sõidurajad piiretega ja üht-teist-kolmandat veel.
Samal ajal on teada, et Eestis ei ole piisavalt ehitusmaavarade varu üheaegselt Rail Baltic u ja suuremate maanteede väljaehitamiseks.
Lisaks on Rail Baltic u projekt ajagraafikust rängalt maas ning ka oluliselt kallim, kui esialgselt plaanitud.
Seetõttu ongi meil ministrile kuus küsimust, mis puudutavad nii Via Baltic a väljaehitamist kui ka Rail Baltic ut – selle kulusid, eelarvete kallinemist ja ka ajagraafikut. Loe lähemalt

16:45 Arupärimine Tallinna Haigla rajamise kohta (nr 53)

Terviseminister Riina Sikkut: Rail Baltic u Ülemiste terminali rajamise puhul ka esimene hange kukkus läbi seetõttu, et kõik pakkumised tulid väga kõrged – vist kaks korda üle selle, mis oli eelarves planeeritud. Loe lähemalt

15:30 Istungi rakendamine

Rene Kokk: Nimelt, Rail Baltic u vajalikkusest ja väljaehitamisest, erinevad teemad.
Need omavalitsused, kes Rail Baltic u trassi äärde jäävad, teavad väga hästi, milline meeletu surve on erinevate kaevanduste avamiseks.
Ja see pilt, mis avaneb, on ikka päris õudne, kui vaadata neid taotlusi, mis Rail Baltic u trassi äärde jäävate omavalitsuste laual täna on taotluste näol.
Teema ei ole akuutne ainuüksi selles mõttes, et toimub meie maavarade tohutu kaevamine, vaid on ka selles mõttes, et Rail Baltic u rahastamise ümber on tõsised küsimärgid.
.
 

Näiteks soovime teada saada, kuidas on tagatud Rail Baltic u projekti rahastamine ja milline on Eesti panus sellesse projekti.
Tegelikult on kuulda ka Rail Baltic u projekti vedajatelt, et segadus selles, mil määral ja milline rahastus on tulemas või olemas.
Ja üks küsimus veel nendest seitsmest, mida tahame teada: millised on Rail Baltic u projekti järgmised sammud? Loe lähemalt

17:47

Perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (17 SE) teine lugemine (usaldusküsimusega seotud eelnõu)

Rene Kokk: Me ei aruta seda, kuidas otsida võimalusi näiteks Rail Baltic u riigipoolse rahastuse odavamaks tegemiseks, sealt raha kokkuhoidmiseks või mõne muu sellise asja pealt. Loe lähemalt

13:58 Istungi rakendamine

Andres Metsoja: Mul on hea võimalus kahe Riigikogu liikme poolt anda üle arupärimine seoses Rail Baltic u Lõuna-Pärnumaa maakonnaplaneeringu uuendamisega.
Nimelt, Rail Baltic u trassikoridori asukoha määramine kehtestati riigihalduse ministri Jaak Aabi käskkirjaga 2018.
Rail Baltic on kahtlemata ka riigikaitseline objekt, nii et äkki tuleb sellele vähe teisiti otsa vaadata. Loe lähemalt

14:05 Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (144 SE) esimene lugemine

Andres Metsoja: Kui me Rail Baltic u trassikoridoris – seal on samamoodi ülekaalukas avalik huvi, see peab kuskilt minema sirgjooneliselt, kellegi kodu jääb selle kõrvale või alla – lähtume sellest loogikast, et me võõrandame kinnisvara, siis Nursipalus oleme me jõudnud tegelikult sinna, et me võõrandame kodu.
Me ütleme KAHOS‑e järgi Rail Baltic u trassikoridori puhul, et jaa, riik tuleb vastu, me anname 20% või 30% lisatulu sellele kinnisvarahinnale, ning kui sa seda ei võta, siis sa seda ei saa, aga me sundvõõrandame – jällegi halvemasse positsiooni panemine. Loe lähemalt

18:04 Arupärimine liitlaste liikumise kohta (nr 59)

Kaitseminister Hanno Pevkur: Ja praegu me oleme kaalumas ühe Eesti Raudtee taristu rekonstrueerimist Valga-Koidula lõigul, mis võiks tulla sõjalise mobiilsuse vahenditest, ja samamoodi, kui on võimalik, kasutada vastavaid vahendeid ka mõne põhimaantee, näiteks Via Baltic a või ka Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa rekonstrueerimiseks.
Ja loomulikult, Rail Baltic tervikuna on kindlasti kaitseradaril.
Rail Baltic loomulikult võiks tulla kiiremini, see on meie huvides, et ta kiiremini tuleks. Loe lähemalt

Helir-Valdor Seeder: Rail Baltic u valmimise kohta me teame täna, et see venib teadmata tulevikku, aga loodame, et siiski ühel hetkel saab see valmis. Loe lähemalt

14:58 Istungi rakendamine

Henn Põlluaas: Minul on võimalus üle anda nüüd arupärimine peaminister Kaja Kallasele, meie valitsejannale, ja puudutab see Rail Balticu teemat, selle vajalikkust ja ka väljaehitamist ja sellega seotud probleeme.
.

Probleem on ju selles, et nende aastate jooksul on Rail Balticu ehitamine läinud kordades kallimaks. Loe lähemalt

Aivar Kokk: Ma räägin Rail Balticust, mille kohta lätlased ütlesid, et 1,5 miljardi asemel nad planeerivad, et nende ehitus läheb maksma 5 ja rohkem miljardit. Loe lähemalt

Kalle Grünthal: Nimelt, tegemist on [Rail] Balticu transpordikoridoriga ja teatavasti on meile räägitud ka seda, et tegemist on strateegilisest vaatenurgast äärmiselt olulise kaitseliiniga Eesti julgeoleku tagamiseks, kuna see võimaldab kiiret sõjalist mobilisatsiooni ning toetab NATO operatsioone. Loe lähemalt

Ants Frosch: Kolleeg Kalle Grünthal tegi juba ühe arupärimise Rail Balticu kohta ja tõenäoliselt on selles saalis Rail Baltic kõlanud viimastel päevadel mitmeid kordi. Loe lähemalt

Aivar Kokk: Kui ainult 100 miljonit on teehoiukavas raha, siis viiendik sellest rahast läheb lihtsalt ühel hetkel, kui vaatan Rail Balticu ehitust ja kõike muud, lihtsalt kulude katteks. Loe lähemalt

14:03 Õiguskantsleri ettekanne "Kliima kaitse ja põhiõiguste piirangud"

Anti Poolamets: .
 Keskkonnakaitse, millest siin väga palju räägitakse, tähendab praeguse valitsuse ajal väga lihtsat asja: seninägematut kaevandamist mingi mõttetu raudtee nimel, mis sõidab läbi rabade, nõndanimetatud Rail Baltic . Loe lähemalt

10:01 Istungi rakendamine

Aseesimees Toomas Kivimägi: .

Samuti toimuvad täna pärast täiskogu istungi lõppu siin järgmiste toetusrühmade asutamiskoosolekud: saarte toetusrühm, kokkukutsuja Mart Maastik; Mulgi[maa] toetusrühm, kokkukutsujad Helir-Valdor Seeder, Maido Ruusmann; kohalike omavalitsuste ja regionaal[poliitika] toetusrühm, kokkukutsuja Aivar Kokk; Rail Baltic u toetusrühm, kokkukutsuja Andres Metsoja; perede ja demograafia toetusrühm, kokkukutsuja Riina Solman; rahvuskultuuri toetusrühm, kokkukutsuja Tõnis Lukas; looduslike pühapaikade toetusrühm, kokkukutsuja Tõnis Lukas; Eesti-Taiwani [sõprus]rühm, kokkukutsuja Kristo Enn Vaga; jalgpalli toetusrühm, kokkukutsujad Erkki Keldo, Tõnis Mölder; jalgratturite toetusrühm, kokkukutsuja Kristo Enn Vaga; tuumaenergeetika toetusrühm, kokkukutsuja Mario Kadastik; tervise edendamise toetusrühm, kokkukutsuja Kristina Šmigun-Vähi; Pärnumaa toetusrühm, kokkukutsuja Andrei Korobeinik; Haapsalu raudtee taastamise toetusrühm, kokkukutsuja Jaanus Karilaid; kosmose valdkonna toetusrühm, kokkukutsuja Andrei Korobeinik; Kagu-Eesti toetusrühm, kokkukutsujad Ester Karuse, Andrus Seeme, Rain Epler; Riigikogu naisteühendus, kokkukutsuja Maris Lauri; Ida-Viru toetusrühm, kokkukutsujad Maris Lauri, Arvo Aller, Aleksei Jevgrafov; väärinfoga võitlemise toetusrühm, kokkukutsuja Karmen Joller; vaimse tervise toetusrühm, kokkukutsuja Vilja Toomast; vesinikutehnoloogia ja taastuvenergia toetusrühm, kokkukutsuja Annely Akkermann; Põhjamaade toetusrühm, kokkukutsuja Pärtel-Peeter Pere; kõrghariduse toetusrühm, kokkukutsuja Margit Sutrop; Eesti kosmose‑ ja lennundusvaldkonna toetusrühm, kokkukutsuja Toomas Uibo; võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse toetusrühm, kokkukutsuja Liisa Pakosta; ettevõtjate ja kultuuriorganisatsioonide koostöö toetusrühm, kokkukutsuja Kadri Tali; Setomaa toetusrühm, kokkukutsuja Igor Taro; lasterikaste perede toetusrühm, kokkukutsuja Igor Taro; noorte vaimse tervise toetusrühm, kokkukutsuja Hendrik Johannes Terras; NATO toetusrühm, kokkukutsuja Kalev Stoicescu; Rail Baltic u ja Via Baltic a toetusrühm, kokkukutsuja Peeter Tali. Loe lähemalt

10:00 Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Rohepööre või rohepöörasus?" arutelu

Kalle Grünthal: Kui ma olin Euroopa Liidu asjade komisjonis ja sinna tuli Taavi Aas, siis ma küsisin tema käest: "Hea Taavi, räägi, kes on Rail Baltic u omanik. Loe lähemalt

12:15 Transpordiühendused

Peaminister Kaja Kallas: .

Nüüd sellest, mis puudutab Tallinna–Berliini ühendust: see on Rail Baltic , mille rajamisega minnakse kogu aeg edasi. Loe lähemalt

Peeter Ernits: Kunagi lugesin Rail Baltic u tasuvusanalüüsi ja seal oli väga selgelt öeldud, et kolmandik kaubast peaks tulema Venemaalt.
Kas see salaplaan on säilunud või kuidas Rail Baltic ennast ära tasub, kui tasuvusanalüüsi järgi kolmandik kaubast pidi tulema Venemaalt? Loe lähemalt

Peaminister Kaja Kallas: Rail Baltic , ma tuletan meelde, ühendab Eestit [muu maailmaga] lõuna suunal, mitte ida suunal, kus on Tallinna–Narva liin.
Rail Baltic u mõte ongi ju see, et ühendada Eesti Kesk-Euroopaga ja mitte ainult Eesti, vaid ka Soome, kes on samuti sellisest kaubavahetusest huvitatud.
.

Igal juhul, Rail Baltic ühendab meid Euroopaga.
Rail Baltic u kaubavahetuses saab olema oluline osa ka Soomel, kes on väga huvitatud sellest, et saaks üle tuua ka kaupa ja oleks lihtsam Kesk‑ või Mandri-Euroopaga ühenduses olla. Loe lähemalt

13:42 Milliseid abinõusid ja arengukiirendajaid kavandab riik regionaalse tasakaalus arengu tagamiseks, vähendamaks Pärnu (EV sünnilinna) mahajäämust Harjumaast ja Tartust?

Peaminister Kaja Kallas: Kindlasti hakkab Pärnumaa arengule positiivset mõju avaldama Rail Baltic , seda nii rajamise käigus kui ka valmimise järel, sest parim piirkonna arengu toetus on tegelikult selle taristu arendamine. Loe lähemalt

15:05 Rahandusministri ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest 2022. aastal

Rahandusminister Annely Akkermann: .

Väga suure ümarduse ja üldistusena võib öelda, et Euroopa Liidu vahenditest on järgneval rahastusperioodil, see on 2021–2027, planeeritud roheleppe elluviimiseks 1,78 miljardit; digipöörde toetamiseks 439 miljonit; transpordi ja liikuvuse teemadele, need on Rail Baltic , maanteed ja raudteede elektrifitseerimine, 1,35 miljardit; tervise‑ ja sotsiaalvaldkonna taristule 842 miljonit; innovatsiooni, teadusvõimekuse, hariduse ja ettevõtluse arendamise jaoks 1,3 miljardit eurot. Loe lähemalt

Aivar Kokk: 1,35 miljardit, Rail Baltic , maanteed, raudteede elektrifitseerimine.
Kas kõik läheb Rail Baltic ule või tuleb mõni 2 + 2 tee, mis peab aastaks 2030 ka valmis saama nii Pärnust kui ka Tartust? Loe lähemalt

Rahandusminister Annely Akkermann: Kui see Enefit Greeni 1000‑megavatine park, mis on praegu kõige kaugemale arendatud, saab rannikul valmis ja ka Rail Baltic saab valmis, siis ikkagi kaks sellist asja, transpordikoridor ja selline väga suur kogus energiat Eesti mõttes ehk pool Eesti aastasest tarbimisest, on nii lähestikku. Loe lähemalt

Aivar Kokk: Me teame, mis Rail Baltic u prognoositav ehitushind on, sellest rahast enam ei jätku. Loe lähemalt

16:06 Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 17 muutmise seaduse eelnõu (729 SE) kolmas lugemine

Jüri Jaanson: Seda küsitakse kriisi ajal tegelikult pidevalt, näiteks Rail Baltic u puhul. Loe lähemalt

14:05 Maapõueseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (745 SE) esimene lugemine

Ruuben Kaalep: !
 Riigikontroll on toonud selgelt välja, et Rail Baltic u ehitamise jätkamine nõuab paratamatult, et kruusa, killustiku ja liiva saamiseks tuleb väga suur osa Eestist üles kaevata.
Kas teile, keskkonnaministrile, ei tundu, et Rail Baltic u projekt ei pruugi üles kaaluda seda võimalikku keskkonnakahju, mida nende maapõuevarade üleskaevamine Eestile tähendaks? Loe lähemalt

Keskkonnaminister Madis Kallas: Ma saan aga kinnitada, et nii tänane keskkonnaminister kui ka kindlasti tulevikus kõik keskkonnaministrid seisavad selle eest, et kõik ressursid, mis Rail Baltic u ehitusse lähevad, oleks kasutatud kestlikkuse põhimõttel, oleks kasutatud nii, et need võimalikult vähe mõjutaksid meie elukeskkonda, meie looduskeskkonda.
Tuleb veel kord üle vaadata kõikvõimalikud alternatiivid, see, mille baasil ja kuidas Rail Baltic u rajamine koormab Eesti keskkonda ja missugused oleksid võimalikud leevendusmeetmed. Loe lähemalt

Ruuben Kaalep: !
 Te vastasite nii, et Rail Baltic u puhul tuleb üle vaadata võimalikud alternatiivid, et mõju keskkonnale oleks võimalikult väike. Loe lähemalt

Keskkonnaminister Madis Kallas: Seda võiks vajaduse korral tuua ka kaugemalt, et nendes piirkondades, kust Rail Baltic läbi läheb, ei tekiks liiga suur kaevandamiskoormus. Loe lähemalt

12:12 Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (734 SE) esimene lugemine

Peeter Ernits: Eile te olite ka meie erikomisjoni istungil, kus räägiti kaevanduste räigest suurendamisest seoses Rail Baltic u ja teedeehitusega, aga eelkõige Rail Baltic uga.
Näiteks Rail Baltic , tuulepargid, üleminek taastuvenergiale ja kõik muu – riigi huvi on olulisem kui inimeste huvi. Loe lähemalt

12:13 Olukord riigis

Esimees Jüri Ratas: .
 Kas te küsite Meerapalu küla elanike arvu kohta, küsite te Rail Baltic u kohta või küsite Tallinna joogivee kvaliteedi kohta – see kõik on olukord riigis. Loe lähemalt

15:04 Peaministri 2022. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest

Peaminister Kaja Kallas: .
 Seetõttu investeerime Rail Baltic usse, investeerime ka raudteede elektrifitseerimisse, et inimesed saaksid liikuda punktist A punkti B kiiremini. Loe lähemalt

18:21 Arupärimine LNG tankeri kohta (nr 153)

Peeter Ernits: Põhimõtteliselt käib jutt Rail Baltic ust ja paljudest analoogsetest asjadest. Loe lähemalt