16:14

Arupärimine Rail Balticu Lõuna-Pärnumaa maakonnaplaneeringu uuendamise kohta (nr 530)

Esimees Lauri Hussar: .
 juunil eelmisel aastal esitatud arupärimine Rail Baltic u Lõuna-Pärnumaa maakonnaplaneeringu uuendamise kohta. Loe lähemalt

Andres Metsoja: See arupärimine on ajendatud Rail Baltic u Lõuna-Pärnumaa maakonnaplaneeringu uuendamisest.
Tõesti nii on, et kui seda arupärimist kokku kirjutasin, siis konsulteerisin tänaseks juba pensionile läinud Heiki Mägiga, kes on Rail Baltic u protsessi juures Pärnumaal olnud aegade algusest nii-öelda maakonna arendajana.
.
 aastal kehtestati Jaak Aabi käskkirjaga Rail Baltic u raudtee trassikoridori asukoha määramine, 2020. Loe lähemalt

Peaminister Kaja Kallas: ?
" Rail Baltic u väljaehitamine on meie üheks prioriteediks, kajastudes ka valitsuse tegevusprogrammi tegevusena.
.
 aasta kevadel tuua valitsusse ülevaade Rail Baltic u väljaehitamisest ja vajaduse korral ka ettepanekud selle kohta.
Rail Baltic u valmimise tähtajaks on vastavalt üleeuroopalise transpordivõrgustiku määrusele ehk niinimetatud TEN‑T määrusele aasta 2030.
Sellest tulenevalt on oluline, et Rail Baltic u Lõuna-Pärnumaa lõigu ehitust ettevalmistavad tegevused – planeering, mõjude hindamine, projekteerimine – liiguksid kiires tempos ja takistusteta.
Selleks oleme moodustanud laiapõhjalise Rail Baltic u juhtimiskomisjoni, mis muu hulgas arutab Lõuna-Pärnumaa lõiguga seonduvat, et vajalikud tegevused saaks takistusteta edasi liikuda.
?
" Rail Baltic u ehituse ettevalmistamiseks ja ehituseks eraldatud vahendite kasutamist auditeeritakse vähemalt korra aastas, muu hulgas välisriikide audiitorite poolt.
.
 

Rail Baltic u valmimine on selgelt seotud teatavate rahastamisriskidega.
Kuna Rail Baltic u projekteerimine ja ehitamine sõltub vastavalt Balti riikide kokkuleppele suures osas Euroopa Liidu toetusest, siis on oluline, et suudame kiirelt ja eesmärgipäraselt ära kasutada juba praegu rahastamislepete alusel Rail Baltic u rajamiseks Euroopa Liidu eelarvest ja riigieelarvest eraldatud vahendid.
Rail Baltic ut rahastatakse Euroopa ühendamise rahastust ehk CEF‑ist koos riikliku omapanusega.
Nii et meie huvides on tegutseda kiirelt, meie huvides on tegelda nende protsessidega paralleelselt, nii et Rail Baltic ikkagi ajakavas püsiks. Loe lähemalt

Andres Metsoja: Olgugi et kogu see Rail Baltic u trassi kavandamine on ju ajendatud ikkagi Euroopa ühest juurpõhimõttest, et kui majandustegevuses on võimalik minna mööda looduskaitsest, siis justkui tulebki seda teha, ei ole võimalik kaaluda alternatiive.
.
 

Tõesti, ma saan aru, et ka selles Rail Baltic u projektis, nii nagu seda juhtub iga päev, tuleb sõltuvalt majandussituatsioonist teha kärpeid.
Anvar Salomets Rail Baltic u juhina käis meile, toetusrühmale, ülevaadet andmas.
Ma saan aru, et see mööndus on tehtud, et ehitusjärgus Rail Baltic valmib ikkagi ühe sõidurajaga, mitte kahega, nagu algul oli kavandatud.
.
 

Nii et minu poolt tänud kõigile koalitsioonidele, et see Rail Baltic u protsess ikkagi edasi rühib. Loe lähemalt

14:41

Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (393 SE) esimene lugemine

Aivar Kokk: Kui me vaatame Rail Baltic u raudtee rongi kiirust, siis eelmise sajandi 50.
Me võime küll rääkida, et Tartu ja Pärnu on kaks tõmbekeskust, aga kui kiiresti me Pärnusse saame Rail Baltic u rongiga sõites? Loe lähemalt

15:54

Arupärimine Eesti kriitilise demograafilise olukorra kohta (nr 597)

Varro Vooglaid: Kui te tahate toppida sadu miljoneid eurosid aastas Rail Baltic usse ja niinimetatud rohepöördesse ning suunata Ukrainasse, siis loomulikult raha ei ole. Loe lähemalt

Peaminister Kaja Kallas: Ja mis puudutab Rail Baltic ut, siis [seda ehitatakse] ju peamiselt Euroopa raha eest. Loe lähemalt

Varro Vooglaid: .

Prioriteet on samamoodi Rail Baltic . Loe lähemalt

15:16

Mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu (364 SE) esimene lugemine

Rahandusminister Mart Võrklaev: Rajame Rail Baltic ut, raudteed, investeerime teedesse, investeerime üle 300 miljoni euro hoonete renoveerimisse, selleks et inimestel oleks soojad korras kodud, et energiaarveid alla tuua ja nii edasi. Loe lähemalt

15:33

Arupärimine majutusasutuste käibemaksu erisuse kaotamise kohta (nr 289)

Mart Helme: Ära jätta saab väga palju asju, alates maksuküürust, lõpetades Rail Baltic u ja veel paljude muude asjadega, näiteks preemiate maksmisega ametnikele ja ametnike juurde palkamisega. Loe lähemalt

16:10

Arupärimine hoonete sundrenoveerimise keskkonnamõju ning kodanike maksevõime kohta (nr 123)

Rene Kokk: Ja tulles Rail Baltic u juurde, siis tegelikult väga palju kõlab ka seda mõtet, et Rail Baltic ut kui sellist rajatakse täna ikkagi iganenud tehnoloogiat [kasutades]. Loe lähemalt

17:37

Arupärimine riigi infrastruktuuri alarahastamise kohta (nr 334)

Kliimaminister Kristen Michal: Eestis on kavandatud Rail Baltic u kui kolme Balti riiki Poolaga ühendava raudtee ehituse maksumuseks circa 3 miljardit eurot.
.
 aasta novembri seisuga olime Rail Baltic u ehitamiseks kasutanud CEF‑i vahendeid koos riikliku kaasfinantseerimisega 157 miljoni euro jagu.
.
 aasta riigieelarves on Rail Baltic u ehitamiseks ette nähtud circa 190 miljonit eurot. Loe lähemalt

Kliimaminister Kristen Michal: Rail Baltic u puhul me toome ka investeeringud ettepoole, taristusektor – töö seal tegelikult kasvab. Loe lähemalt

Arvo Aller: Teie vastustest tuleb välja, et infrastruktuuri raha, see 600 miljonit, läheb kõik Rail Baltic usse ja veel on seal korterelamute rekonstrueerimine ja muu nipet-näpet, aga teedesse kui transpordiühendustesse ei paigutata midagi. Loe lähemalt

Mart Helme: No absoluutselt ei puuduta see arupärimine mingit Rail Baltic ut.
Me ei räägi Rail Baltic ust, me räägime maanteedest.
.
 aastate lõpul hakkas juba jutt sellest, kuidas me ehitame välja Euroopa-suunalise magistraali nimega Via Baltic a.
Via Baltic a on siiamaani ehitamata.
Aga mis te sellest Rail Baltic ust meile räägite? Loe lähemalt

Siim Pohlak: Rail Baltic ut mingi eduloona küll ei saa esitleda.
Via Baltic a ehitamiseks me oleme võtnud Euroopa Liidu ees kohustusi, et liiklus turvalisemaks muuta.
Või plaanite te nende tähtaegade raames, mis Euroopale on antud, ikkagi neljarealise Via Baltic a valmis ehitada? Loe lähemalt

Kliimaminister Kristen Michal: .
  

Teiseks Rail Baltic . Loe lähemalt

Rene Kokk: Seda Rail Baltic u eufooriat teiega jagada pole kahjuks muidugi võimalik.
Rail Baltic u puhul me ei ole kõiki maid veel tänaseks omandanud.
Kas te äkki toote välja, kui palju meil tegelikult Rail Baltic u trassist üldse veel omandamata on?
Aga isegi Rail Baltic u alune maa on riigil veel omandamata. Loe lähemalt

Kliimaminister Kristen Michal: Loomulikult, seal on vaja veel planeerida, ette valmistada, erinevaid etappe läbi teha, aga ma siiski väidan, et me oleme Rail Baltic uga Eestis – Lätis ja Leedus samamoodi – ikkagi jõudnud sellesse faasi, kus me ehitame põhitrassi.
Rail Baltic u puhul oli ette teada, kui me seda [projekti] rajasime erinevates valitsustes, muuseas ka teie valitsuse ajal, et planeerimine, maade omandamine käib järk-järgult ja samamoodi käivad ka ehituse etapid. Loe lähemalt

Helle-Moonika Helme: Muuseas, tee-ehitajad on mures ka sellesama Rail Baltic u pärast, sest Rail Baltic u ehitus toob teatavasti kaasa tohutu koormuse maanteedele, mille hoolduseks raha pole. Loe lähemalt

Kert Kingo: Aga minu jaoks on senimaani arusaamatu – mitte ainult minu jaoks, täpsemalt öeldes, minu käest on palju küsitud selle kohta –, et kelle või mille jaoks seda kulukat Rail Baltic ut kasutama hakatakse. Loe lähemalt

Kliimaminister Kristen Michal: No selles mõttes on teil õigus, et Rail Baltic tõesti Tartust läbi ei sõida. Loe lähemalt

Varro Vooglaid: Te ütlesite, et Rail Baltic on vajalik selleks, et hakata vedama kaupa. Loe lähemalt

Rene Kokk: .

See Rail Baltic u suur edulugu – mitte kuidagi ei ole võimalik sellega nõus olla.
See võib mulle või kellelegi teisele meeldida või mitte meeldida, et Rail Baltic tuleb või ei tule, aga kui rääkida sellest, et see on tohutu päästja, siis see lihtsalt ei ole ju adekvaatne.
.

Rääkimata sellest, mida toob Rail Baltic u ehitamine kaasa meie teetaristule tervikuna.
Olukorras, kus me juba oleme, kus teetaristu on täiesti alarahastatud, teed lagunevad ega jõuta isegi teepiirdeid ja muid asju õigeaegselt remontida, me võime ainult ette kujutada, mis tekib lähitulevikus, kui Rail Baltic u ehitus suures pildis lahti läheb.
Rail Baltic u puhul on suur osa trassialusest maast riigil veel omandamata. Loe lähemalt

Rene Kokk:

Omaette lugu on veel sellega, millest ka väga palju Rail Baltic u puhul ei räägita: millised kohustused langevad Rail Baltic u tõttu pärast omavalitsustele.
Nende Rail Baltic u objektide hooldus jääb suures pildis omavalitsuste kohustuseks.
.

Üleüldiselt on minul ettepanek, et see raha – sellel aastal circa 190 miljonit ja järgnevatel aastatel 250–300 miljonit – tuleks võtta Rail Baltic ult ära.
Tuleks teha Euroopas riigijuhtide vahel kokkulepe, et me külmutame Rail Baltic u ehituse näiteks viieks kuni seitsmeks aastaks ja kasutame seda raha Euroopa-üleselt riigikaitse, taristu ja infra väljaehitamiseks ning riigikaitse arendamiseks.
Ma küsin, et kas te siis tõesti ei saa aru, et kui teie jutul vähegi peaks olema tõepõhja all, siis ei oleks ju mõistlik ehitada Rail Baltic ut, kui meil pole relvi enda kaitsmiseks. Loe lähemalt

13:53

Rail Baltic

Esimees Lauri Hussar: Küsimus on peaminister Kaja Kallasele, küsib Aleksandr Tšaplõgin ja teema on Rail Baltic . Loe lähemalt

Aleksandr Tšaplõgin: Rail Baltic Estonia juht Anvar Salomets tunnistas, et see projekt ei ole rahaliselt elujõuline ega hakka seda kunagi olema.
Kas te teate, kui palju Rail Baltic maksumaksjale igal aastal maksma läheb? Loe lähemalt

Peaminister Kaja Kallas: .
 

Välja on arvutatud, et Rail Baltic u rajamine loob juba ehitusfaasis lisandväärtust circa ühe kolmandiku ulatuses investeeringu maksumusest.
Selle põhjuseks on kaubad ja teenused, mida kasutatakse Rail Baltic u rajamiseks, sealhulgas maksutulu, mis sellest riigieelarvesse laekub, teiste majandusharude sisendid, sealhulgas maksutulu nendest majandusharudest, mis otseselt seda ehitust teenindavad, ja ka tööjõunõudluse suurenemine. Loe lähemalt

11:44

Prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (105 SE) esimene lugemine

Anti Poolamets: Ma oleks oodanud, et Rail Balticu või kohtusüsteemi teemal oleks Valdo Randpere sõna võtnud. Loe lähemalt

15:57

Arupärimine tuumaelektrijaama rajamise kohta (nr 41)

Anastassia Kovalenko-Kõlvart: Ei suuda hakkama saada kas või Rail Baltic u ehitamisega. Loe lähemalt

18:59

Arupärimine Rail Balticu vajalikkuse ja väljaehitamise kohta (nr 262)

Aseesimees Toomas Kivimägi: aastal esitatud arupärimine Rail Baltic u vajalikkuse ja väljaehitamise kohta. Loe lähemalt

Mart Helme: See tähendab seda, et tõepoolest, alates riigi kaitsevõimest ja lõpetades praegu Rail Baltic u teemaga, olete meile kutsutud vastuseid andma. Loe lähemalt

Mart Helme:

Aga küsimus Rail Baltic ust on ju väga lihtne.
Miks on Rail Baltic u väljaehitamine Eestile vajalik?
Rail Baltic läheb ma ei tea kus kohta tupikjaama.
1,2 miljardit anname Ukrainale, 3 miljardit paneme Rail Baltic ule.
Küsimus, esimene küsimus kohe: miks on Rail Baltic u väljaehitamine vajalik Eesti jaoks? Loe lähemalt

Aseesimees Toomas Kivimägi: Pean mainima, et Rail Baltic on üks istungi juhataja lemmikprojekte. Loe lähemalt

Peaminister Kaja Kallas: "Miks on Rail Baltic u väljaehitamine vajalik Eesti jaoks? Loe lähemalt

Martin Helme: Rail Baltic u tasuvuse kohta tuleb öelda, et see oli võltsitud tasuvusanalüüs juba siis, kui sellega alustati. Loe lähemalt

Peaminister Kaja Kallas: Praegu loomulikult Rail Baltic ei ühenda, seepärast et Rail Baltic pole valmis. Loe lähemalt

Mart Helme: Kaubad ja inimesed liiguvad meil mööda Via Baltic at.
Aga Via Baltic a on meil välja ehitamata.
Miks ei võta valitsus prioriteediks Via Baltic a väljaehitamist ja selle asemel, nui neljaks, tahab ehitada Rail Baltic ut, rääkides mingit ulmejuttu sellest, et meil on vaja ühendusi Lääne-Euroopa suunas?
Via Baltic a on reaalne Euroopa-suunaline ühendus, erinevalt tupikusse jõudvast Rail Baltic ust. Loe lähemalt

Peaminister Kaja Kallas:

Via Baltic at me ehitame ju kogu aeg edasi erinevate lõikude kaupa.
Kuna küsimus on Rail Baltic u kohta, siis mul [materjali] nende lõikude kohta kaasas ei ole, aga ka sellel aastal ehitame edasi. Loe lähemalt

Arvo Aller: Rail Baltic , nagu me näeme, läheb aastatega aina kallimaks ja kallimaks ja Eesti rahaline panus kogu aeg suureneb.
Ja selline tore väide, et see on regionaalne projekt – no ta tegelikult lõikab Eesti kaheks regiooniks: ühel pool Rail Baltic ut ja teisel pool Rail Baltic ut. Loe lähemalt

Ants Frosch: Te teate ilmselt palju täpsemalt ja palju paremini sellest, kuidas Rail Baltic algas ja kuidas Via Baltic a kõrvale visati ehk vaeslapse ossa jäi.
Aga tõesti, aastail 2007–2008, kui tehti see saatuslik otsus, et eelistatakse raudteeühenduse rajamist ja Rail Baltic ut, tehti paraku see otsus Brüsselis, mitte Eestis.
Eesti tõenäoliselt oleks valinud Via Baltic a ja tõenäoliselt Eesti inimesed valiks ka praegu Via Baltic a. Loe lähemalt

Peaminister Kaja Kallas: Rail Baltic u asja Euroopas ajas ikkagi Eesti – et see tuleks.
Ja veel kord: Via Baltic asse me investeerime ka, et seda kõike teha. Loe lähemalt

Kert Kingo: Seletage nüüd palun ilusti mulle ära, kuidas see Rail Baltic rohepöördega harmoneerub, nende eesmärkidega. Loe lähemalt

Helle-Moonika Helme: Postimehes on terve pikk artikkel, Mikk Salu on selle kirjutanud eelmise aasta oktoobris, et kiirrongi Berliini ilmselt ei tule ja Rail Baltic u tegemine läheb planeeritust palju kallimaks.
Kui kalliks peaks Rail Baltic u projekt muutuma, et julge poliitik otsustaks: lõpetame ehitamise, võtame vastu kahju, mis on seni kulutatud raha, ja läheme eluga edasi?
.

Tõepoolest, Rail Baltic u maksumus Eestile on 3 miljardit, alguses see oli 1,35.
Kui suur on Rail Baltic u tähtsate asjapulkade palgafond?
Loodud on terve kehand Rail Baltic Estonia, kui palju on sellega seoses loodud kõrgepalgalisi töökohti? Loe lähemalt

Siim Pohlak: Tõepoolest, meediast on järjest läbi käinud, ka kuu või poolteist tagasi olid artiklid, kus räägiti Rail Baltic u kallinemisest ja räägiti ka sellest, et kulude kokkuhoiuks ilmselt alustatakse ikkagi säästuprojektiga, et tuleb ainult üks rööpapaar.
Tõenäoliselt ei tule kohalikke peatusi ega kiirust, millega Rail Baltic ut müüdi: 240 kilomeetrit tunnis Berliini poole.
Ja kuna see ehitus kallineb, siis tegelikult muutub järjest keerulisemaks ka Via Baltic a väljaehitamine, neljarealiste teede ehitamine kuni Iklani.
Eesti samal ajal jändab ikka selle kallineva Rail Baltic uga. Loe lähemalt

Peaminister Kaja Kallas: Kõigepealt, kasutades teie sõna, Läti ja Leedu jändavad ka Rail Baltic uga. Loe lähemalt

Kalle Grünthal: Kui ma olin Euroopa Liidu asjade komisjonis eelmises koosseisus, siis ma küsisin majandusminister Taavi Aasa käest, kes on Rail Baltic u omanik.
Ma küsin nüüd teie käest, kes on Rail Baltic u tegelik omanik.
Ja nüüd ma tahaksingi teada – ja tuletan teile meelde, mida ma ütlesin ka protseduurilise küsimuse ajal Kivimäele, et valetada ei tohi –, kes on Rail Baltic u tegelik omanik. Loe lähemalt

Peaminister Kaja Kallas: Rail Baltic u tegelikud omanikud on Eesti, Läti, Leedu. Loe lähemalt

Varro Vooglaid: Küsin teilt selle kohta, kas teil on täielik kindlus olemas, et Euroopa Liidu rahastus Rail Baltic u projekti lõpuni ehitamiseks saab igal juhul olemas olema. Loe lähemalt

Kalle Grünthal: Ja nüüd on küsimus selles, et ma just viitasin eelnevalt, kui ma küsisin oma küsimuse, kes on Rail Baltic u omanik, Kaja Kallasele, et ärge hakake rääkima, et Eesti, [Läti] ja Leedu, et nemad on Rail Baltic u omanikud, sest see ei vasta tegelikult tõele. Loe lähemalt

Martin Helme: Aga miljardi Rail Baltic u jaoks leiame.
Kui ta seda ei tee, siis ta on kulu, ja Rail Baltic on selgelt puhas kulu.
Tõstame siis käibemaksu 25% peale või tulumaksu 25% peale või tõstame veel mingisuguseid aktsiisimäärasid, et see Rail Baltic ikkagi lõpuks ära teha ja siis seda üleval pidada – raudteed, mis ei jõua mitte kunagi, mitte kunagi Berliini. Loe lähemalt

Kalle Grünthal: Kõigepealt, rahvaga kohtumiste ajal on minu käest alati küsitud, milleks seda Rail Baltic ut vaja on, see on ju täielik absurd.
Kõigepealt, minu jaoks on esimene küsimus see, kes on Rail Baltic u omanik.
Aga ma olin enne seda natuke ennast ette valmistanud, ja seda tänu Andres Raidile, kes oli Rail Baltic u jälgi pikalt ajanud.
Tolleaegse informatsiooni järgi oli Rail Baltic u omanikuks kas Inglise – ma täpselt enam ei mäleta, aastad on mööda läinud – või Saksa raudteekompanii. Loe lähemalt

Kalle Grünthal: Mis te nüüd arvate, et kui siin tuleb mingisugune sõjaline konflikt, siis Rail Baltic u trass ei ole esimene sihtmärk?
Aga ma kindlasti esitan Kaja Kallasele arupärimise kirjaliku küsimuse vormis, kus palun vastata küsimusele, kes on Rail Baltic u omanik, ja viidata ka äriregistri kannetele.
Aga üks on kindel: me oleme ühte meelt, et Rail Baltic on Eesti majandusele äärmiselt kahjulik projekt. Loe lähemalt

Anti Poolamets: Kuulsime ka värskeid uudiseid Rail Baltic u teemal.
Läti puhul hinnatakse, et Rail Baltic u ehitamine võib kujuneda neli korda kallimaks. Loe lähemalt

Anti Poolamets: Tegelikult, kui see Rail Baltic läbi kukub, siis on mõistlik alternatiiv olemas. Loe lähemalt

19:49

Arupärimine Saaremaa püsiühenduse kohta (nr 278)

Martin Helme:

Mul on küll kahju, et teil on niisugused prioriteedid, et Rail Baltic ut tuleb, hambad ristis, ehitada, kuigi sellest ei ole mitte mingit kasu mitte kellelegi peale nende, kes sealt raha saavad. Loe lähemalt

17:04

Arupärimine maakoolide sulgemise kohta (nr 406)

Helle-Moonika Helme: Neid versus'eid on siin päris palju: väikekoolid versus Rail Baltic või Aafrika riikide IT‑arendused või see, mis ühes eelmises arupärimises oli, PRIA ametnike premeerimine sadades ühikutes. Loe lähemalt

10:05 Ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel

Peaminister Kaja Kallas: Sellega seoses avaldan ka heameelt selle üle, et teine Poola-Leedu ühendus siiski tuleb ja seda meie eelistatud Rail Baltic u maismaakoridoris.
Tänu ühisturule ja Balti riike ühendavale taristule on ka Eesti gaasiga varustatus tagatud ja Euroopale oluline Baltic connectori gaasitoru saab 2024.
.

Mis puudutab Rail Baltic u raudteeprojekti, siis mul on hea meel tõdeda, et nüüd on see muutumas paberraudteest päris raudteeks.
aasta prognoosiga on Rail Baltic u maksumuse kahekordistunud aastaks 2030, seisab kõigil Balti riikidel üheskoos ees oluline mõtteharjutus: kuidas prioriseerida raudtee põhiosa valmimist aastaks 2030? Loe lähemalt

10:02

2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (306 SE) teise lugemise jätkamine (usaldusküsimusega seotud eelnõu)

Kert Kingo: .
 

Rail Baltic u arendus: 20,2 miljonit. Loe lähemalt

14:48

Keskkonnatasude seaduse, metsaseaduse ja tööstusheite seaduse muutmise seaduse eelnõu (300 SE) teine lugemine (usaldusküsimusega seotud eelnõu)

Varro Vooglaid: Kui nüüd siit lõpust pihta hakata, siis tegelikult, kui te räägite meie kõigi ühisest huvist kaitsta loodust, jääb arusaamatuks, miks te ise samal ajal pooldate näiteks Rail Baltic u megaprojekti läbisurumist, millel puudub igasugune majanduslik otstarve ja mis on samal ajal äärmiselt loodust kahjustav, äärmiselt loodust kahjustav. Loe lähemalt

15:32

Maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu (296 SE) teise lugemise jätkamine (usaldusküsimusega seotud eelnõu)

Siim Pohlak: Rail Baltic ja maavarad on nagu sukk ja saabas.
Kas teil on infot, kui palju veel selle eelnõu vastuvõtmisel võib Rail Baltic kallimaks minna nende täiendavate tasude tõttu?
Ma tean, et kogu Rail Baltic u projekt on kosmiliselt kallinemas. Loe lähemalt

Kliimaminister Kristen Michal: Sellist spetsiifilist analüüsi, kuidas see seadus või üleminekuperiood tasumäärade tõusu leevendamiseks mõjutab Rail Baltic u kallinemist või odavnemist, tehtud ei ole.
See, et taristuobjektid, ehitused laienevad, maanteed, Rail Baltic , kõik muu ajas kallineb, on kahjuks paratamatu. Loe lähemalt

Andres Metsoja: Suurte taristuobjektide rajamine, olgu see maantee-ehitus, olgu see trassikoridor Rail Baltic u kontekstis, ilmselgelt vajab teatud logistikakaugust, et hind kujuneks mõistlikuks. Loe lähemalt

Siim Pohlak: See eelnõu puudutab maavarasid ja maavarad on otseselt seotud Rail Baltic uga.
Rail Baltic omakorda on üks põhjustest, miks ei peaks tänast valitsust usaldama. Loe lähemalt

16:42

Liiklusseaduse ja autoveoseaduse muutmise seaduse eelnõu (302 SE) teine lugemine (usaldusküsimusega seotud eelnõu)

Siim Pohlak: Vastasel juhul ei panustataks suuri summasid Rail Baltic usse, vaid Eestis oleksid kiirkorras valmimas korralikud neljarealised teed Tartu ja Ikla suunas.
Selle asemel projekteeritakse ja ehitatakse Rail Baltic ut, kuigi tegelikult oleks, vastupidi, vaja kiirkorras edasi liikuda neljarealiste maanteedega.
.
 

Läbi Eesti, Läti ja Leedu korraliku neljarealise Via Baltic a maantee ühine kiirkorras väljaehitamine oleks oluliselt perspektiivikam projekt kui raudtee rajamine, mida nagunii ei tule.
Ka Eesti turismile tooks neljarealine Via Baltic a kindlasti oluliselt rohkem kasu ning soodustaks turistide ühtlasemat liikumist üle Eesti kui Tallinnas ja Pärnus peatuvad kiirrongid, mida veel niipea ei tule. Loe lähemalt

14:12

Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (295 SE) teise lugemise jätkamine (usaldusküsimusega seotud eelnõu)

Henn Põlluaas: Kui jätame ära Reformierakonna juba naeruväärseks muutunud idée fixe'i maksuküürust, kui jätame ära Keskkonnamaja 40-miljonilise kulutuse, paneme kontrolli alla meie energeetika, lõpetame ära selle CO₂ ja börsi spekulatsioonid, vaatame üle Rail Baltic u nüüd juba neljakordseks kujunenud kulutused, mis on sajad ja sajad miljonid, mida meie maksumaksja peab maksma, ja nii edasi ja nii edasi, siis tegelikult mitte mingeid maksutõuse ei ole vaja. Loe lähemalt

21:17

Ravikindlustuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (294 SE) teine lugemine (usaldusküsimusega seotud eelnõu)

Henn Põlluaas: Nemad on võtnud endale mingisugused idée fixe'id, eesotsas Reformierakonnaga, et kaotada mingisugune fiktiivne maksuküür ja laristada ja laristada ja laristada, teha mõttetusi, ehitada tänaseks absoluutselt igasuguse mõtte kaotanud Rail Baltic , ehitada mingisuguseid 40-miljonilisi keskkonnahooneid ja mida iganes, samal ajal ahistades kogu meie ettevõtlust. Loe lähemalt

12:59 Riigiettevõtte kahjum

Peaminister Kaja Kallas: Samamoodi oli õige otsus haalamiskai rajamine, just sellel põhjusel, et Baltic connector on saanud viga, see ei tööta, ehk gaasiühendust Soomega meil ei ole.
.

Mis puudutab Operail i, siis valitsuses oli üksmeel ja tol korral, ma mäletan, ka täpselt samamoodi siin suures saalis [rääkisime], et me ei tohi Venemaaga mingit äri teha.
Seetõttu me tegimegi otsuse, et Operail tuleb maha müüa, ja vastavalt sellele ka tegutseti, kuna tal muud äri ju ei olnud. Loe lähemalt

23:39

2023. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (303 SE) teine lugemine

Mart Helme: Samal ajal – see on niisugune kohaliku ja eurobürokraatia kimäär – ehitame mingisuguseid Rail Baltic u objekte.
Juba praegu võib ju täiesti ilmselgelt kinnitada, et Rail Baltic ut ei sünni mitte kunagi.
.
 

Samal ajal oleme me likvideerinud Pärnu ja Tallinna vahelise raudteeliikluse, ikka sellesama jutuga, et kohe tuleb Rail Baltic . Loe lähemalt

Helle-Moonika Helme: See on see riik, millel on vaja Rail Baltic ut rohkem kui oma haridusasutusi, LGBT-d rohkem kui traditsioonilist perekonda, traditsioonilist perepoliitikat ja suurperesid?
See on tegelikult pisku võrreldes sellega, mis läheb meil jätkuvalt ja jätkuvalt nagu vanapagana [jutu] musta kaabusse Rail Baltic u ehitamisele.
Rail Baltic u projekt on üle kullatud, keset põldusid on rajatud viaduktid. Loe lähemalt

15:09

Arupärimine teede alarahastuse kohta (nr 36)

Andres Metsoja: Isiklikult olen teinud ka kaks muudatusettepanekut: üks neist puudutab Via Baltic at, konkreetselt Häädemeeste vallas asuvat Uulu tunnelit, teine jällegi Põhja-Pärnumaad ja eelkõige seda piirkonda Pärnumaal, sest seal on tõsine mure hoogustunud ehitustegevuse tõttu.
Nimelt, Sopi tuulepargi, Rail Baltic u ja veel paljude teiste tuuleparkide maardlate avamise tõttu on muutunud paljude koduomanike õuele [viivad teed] ja kõrvalmaanteed ehitustandriks.
Nii nagu tegelikkuses on sellesama Uulu tunneliga, et me ehitasime 2 + 2 maantee, mis lõpeb umbes 800 meetrit enne Uulu asulat ära, ja seal on täpselt sama probleem, et iga päev lapsed ületavad Via Baltic at, minnes koju ja kooli.
Ja kui küsida, kas on võimalik see tunnel ajutise lahendusena kuidagigi luua sinna piirkonda, kus aina liikluskoormus tõuseb, siis vastus on see, et seda on võimalik lahendada järgmises etapis Via Baltic a neljarealiseks ehitamisel. Loe lähemalt

15:34

Arupärimine kohalike omavalitsuste nõrgestamise ja regionaalse ebavõrdsuse kohta (nr 66)

Peaminister Kaja Kallas: Viime läbi liikuvusreformi, sünkroniseerime erinevad transpordiliigid, arendame nõudepõhist liikuvust, jätkame Rail Baltic u väljaehitamist. Loe lähemalt

16:55

Arupärimine regionaalarenguga seoses kavandatava maksutõusu kohta (nr 73)

Siim Pohlak: Ja kui selleks raha otsida, võiks vaadata ikkagi Rail Baltic u poole, seepärast, et selge on see, et praegusel kujul ja nüüd järjest paisuvate hindadega meie jõud selle Rail Baltic u ehitamise peale enam ei hakka. Loe lähemalt

Peaminister Kaja Kallas: Rail Baltic u ehitamisega me läheme edasi, Tallinna–Pärnu maantee väljaehitamisega samamoodi, eri lõikude [kaupa]. Loe lähemalt

10:01

Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Majandus kriisist välja!" arutelu

Martin Helme: .

Selle eest nimetatakse meil investeeringuks muidugi igasuguseid muid kulutusi, näiteks [kulutusi] Rail Baltic ule, mis ei ole mingi investeering, vaid lihtsalt raha mahavalamine.
Neljarealised maanteed, Saaremaa sild, tuumajaam tuleb loomulikult [valmis ehitada] ja samal ajal ära lõpetada riiklikud investeeringud põhimõtteliselt suurejoonelistesse petuprojektidesse, nagu Rail Baltic või riiklikud riskifondid, mingid BaltCapid ja mis meil siin kõik on. Loe lähemalt

Martin Helme: .
  

Rail Baltic . Loe lähemalt

12:31 Liikuvusreform ja tegelikkus

Andres Metsoja: Meil on väga palju objekte tulemas ehitusse, on need tuulepargid, on see Rail Baltic . Loe lähemalt

13:43 Eesti majandus

Jaak Aab: Küsimus on selles, et majanduse elavdamiseks … Jah, me räägime siin päris suurest investeerimispaketist, mis on 1,9 miljonit [eurot], aga seal on teatud klotsid – Rail Baltic , okei, siis on väga suures osas riigieelarvest rahastatavad ju kaitseinvesteeringud, mis tegelikult meie majandust eraldi eriti ei elavda. Loe lähemalt

10:03

Peaministri 2023. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest

Mart Helme: Ei ole meil Rail Baltic ut, mis pidi juba, ma ei tea, kohe-kohe valmis saama. Loe lähemalt

15:13

Keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu (300 SE) esimese lugemise jätkamine

Kliimaminister Kristen Michal: Riias tegelesime Rail Baltic uga. Loe lähemalt

Jaak Aab: Võib-olla see kuskil ka lõpuks leiab rakendust, vaatame võib-olla Rail Baltic u poole või kuskile mujale. Loe lähemalt

10:01

Liiklusseaduse ja autoveoseaduse muutmise seaduse eelnõu (302 SE) esimese lugemise jätkamine

Kliimaminister Kristen Michal: Kui tulevikus nügiksime pikemad kaubaveod raudteele, teie poolt kõrgelt hinnatud Rail Baltic ule, siis oleks seegi hea tulemus. Loe lähemalt

Kliimaminister Kristen Michal: Rail Baltic u põhitrassi läheb iga aasta sadu miljoneid, järgmine aasta on meil põhitrassi 200 pluss kilomeetrit. Loe lähemalt

11:07

Maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu (296 SE) esimene lugemine

Anti Poolamets: Nimelt, praegu ehitatakse Rail Baltic ut.
Kogu aeg, me teame, Rail Baltic u arvestused hinna kohta kõiguvad, kasvavad.
Kas selle mõju saab ka Rail Baltic u hinna sisse arvestada? Loe lähemalt

Kliimaminister Kristen Michal: .
 

Rail Baltic u kallinemine on jah tõsiasi.
Nii et selle eelnõu enda mõju on tõenäoliselt üsna vähene, aga seda mõju võib ka mingil määral esineda, nende maavarade tõttu, mis lähevad ehituse peale, Rail Baltic u ehitusse. Loe lähemalt

Kliimaminister Kristen Michal: Ma ütleksin nii, et objektidel, ja mitte ainult Rail Baltic ul, tuleks kriitilisem aeg, kui seda seadusemuudatust ei tuleks. Loe lähemalt

Siim Pohlak: Te armastate siin erinevate nurkade alt asjadest rääkida ja ma loodan, et ma ei tee liiga, kui ma viin jutu ka Rail Baltic u peale.
Kuidas teie vaatate nende teadlaste peale, kes ütlevad, et Eestis ei jätku sisuliselt näiteks täitemaavarasid, kruusa ja killustikku ja liiva, selleks et ehitada korraga nii Rail Baltic ut kui ka neljarealist Via Baltic at?
Samal ajal me oleme võtnud kohustusi Euroopa ees, et ehitada ka Via Baltic a ohutumaks ja neljarealiseks.
Äkki avate natuke asjaolusid ka Rail Baltic u ja Via Baltic a vaatest? Loe lähemalt

Kliimaminister Kristen Michal: Näiteks seesama küsimus, kas Rail Baltic u või teede muldkehas või stabiliseerimises saab kasutada ka aherainet.
Nagu ma olen kirjeldanud, meie üle 200‑kilomeetrisest Rail Baltic u trassist, põhitrassist on järgmisel aastal orienteerivalt 50 kilomeetrit juba ehituses.
Rail Baltic u tuleviku kohta küsides: kui see võiks 2030+ olla kasutuses, siis ma arvan, et liikuvuse mõttes on see hea uudis, sest osa transpordist [hakkab] keskkonnasäästlikumat transpordi[liiki kasutama]. Loe lähemalt

Siim Pohlak: Ma viin debati jälle tagasi Rail Baltic u radadele ja maavaradele sellega seoses.
Kui ma sellest küljest asja peale mõtlen ja kui uskuda seda roheentusiastide juttu, et aastast 2035 meil juba enamus autosid sõidab elektril, akude abil, ka veoautod, maanteetransport, pikad autorongid sõidavad üksteise järel autopiloodi peal, siis maavarade säästliku [kasutamise] mõttes, kui nüüd seda muinasjuttu uskuda, võib-olla ei olekski mõtet seda Rail Baltic u trassi enam ehitada, kui ta 2035.
Selle asemel oleks võib-olla mõistlik see nelja‑ või kas või kuuerealine Via Baltic a valmis ehitada. Loe lähemalt

Kliimaminister Kristen Michal: Rail Baltic uga on Euroopa väga tugevalt, ülitugevalt panustamas sellesse, et Eestil oleks Euroopa südamesse kiire ühendus ja on võtta raudteetransport keskkonna‑ ja kliimasäästliku transpordiliigina nii kaubaveoks kui ka reisijaveoks.
Aga Rail Baltic on täitsa hea tervise juures, vastupidi EKRE lootustele. Loe lähemalt

13:07

Keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu (300 SE) esimene lugemine

Rene Kokk: Kas te räägiksite äkki lahti, kuidas see plaan on raadamistasudega juhul, kui meil on tegemist näiteks Kaitseväele vajalike objektidega või Rail Baltic uga? Loe lähemalt

13:58 Istungi rakendamine

Siim Pohlak: See on seotud Rail Baltic u ja ka Via Baltic a väljaehitamisega. Loe lähemalt

20:01

2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (306 SE) esimene lugemine

Rahandusminister Mart Võrklaev: Ehk me investeerime väga palju infrastruktuuri: uutesse rongidesse, Rail Baltic usse, raudtee ümberehitusse ja elektrifitseerimisse. Loe lähemalt

Mart Helme: Ma loen siin, et ikka endiselt finantseeritakse ülevoolavalt projekti, praeguseks juba sisuliselt surnud projekti või korruptiivseks muutunud projekti nimega Rail Baltic .
Minu ettepanek on – ja ma tõsiselt palun seda ettepanekut kaaluda – suunata need rahad Via Baltic a väljaehitamisse, sest tegelik transpordisõlm, tegelik ühendustee Lääne-Euroopaga on just nimelt Via Baltic a, mitte Rail Baltic . Loe lähemalt

Rahandusminister Mart Võrklaev: Täna on Rail Baltic u ehitus eelarves. Loe lähemalt

Siim Pohlak: Selle poolt on valitsuskoalitsiooni liikmed hääletanud, aga samal ajal kallineb Rail Baltic pööraselt ja ministeeriumid priiskavad endiselt: 450 000 eurot trahvi [maksmiseks] siia, 50 000 eurot digifoorumi eest sinna, neid näiteid võiks tooma jäädagi.
Üks on see, kas te toetate meile selgelt üle jõu käiva Rail Baltic u projekti lõpetamist. Loe lähemalt

Rahandusminister Mart Võrklaev: .

Rail Baltic u ehitust me jätkame, see on oluline, et olla ühendatud Euroopaga. Loe lähemalt

Martin Helme: Kui me ehitaksime selle eest teid – mitte Rail Baltic ut, palun, eks, mis on maha visatud raha! Loe lähemalt

02:29

Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse täiendamise seaduse eelnõu (305 SE) esimene lugemine

Varro Vooglaid: Võtame Rail Baltic u – täiesti perspektiivitu projekt, mis neelab kümneid ja sadu miljoneid eurosid. Loe lähemalt

06:37

Riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (298 SE) esimene lugemine

Kliimaminister Kristen Michal: See puudutab ehitustaristu valdkonnas võimalust saada Eestis referentse, olgu puidust loodusmaja ehitus või taristu ehitus, näiteks Rail Baltic , kuhu lähevad sajad miljonid. Loe lähemalt

08:50

Liiklusseaduse ja autoveoseaduse muutmise seaduse eelnõu (302 SE) esimene lugemine

Varro Vooglaid: .
" Aga ma mäletan, et ise olen Rail Baltic u teemaga seonduvalt näiteks kuulnud küll asjatundlike inimeste suust selliseid mõttekäike: selleks, et Rail Baltic ule üldse mingit nõudlust tekitada kaupade vedamiseks, tuleb hakata kunstlikult suretama maanteetransporti.
.
 

Kas pikemas perspektiivis võib see olla nii, et kui tegelikult loomulikku tellimust Rail Baltic u vedude järele ei ole, siis nii-öelda kliimaeesmärkide täitmise argumentatsioonile tuginedes hakatakse maanteetranspordi võimalusi suretama kõrgete tasudega? Loe lähemalt

Kliimaminister Kristen Michal: Kui meil tekib Rail Baltic u ühendus, siis kindlasti põhja-lõunasuunaline kaubavoog ehk Eestist Euroopasse ja tagasi, arvestades ka Soomet, hõlmab ju kilomeetreid.
.
 

Kas see tasu tõstmine on selleks, et Rail Baltic ut kuidagi aidata? Loe lähemalt

Kliimaminister Kristen Michal: Aga siiski, sealjuures tuleb öelda, et järgmisel aastal läheb taristu ehituse ja renoveerimise valdkonda, näiteks Rail Baltic usse – ma tean, et teile see väga ei meeldi –  üle mitmesaja miljoni põhitrassi ehitusse, samuti renoveerimisse 160 miljonit ja nii edasi. Loe lähemalt

Martin Helme: Kõik on maha kraabitud selleks, et ehitada Rail Baltic ut, mis mitte kunagi sõitma ei hakka. Loe lähemalt

10:02

Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Olukord Eesti majanduses" arutelu

Aivar Kokk: Kliimaminister küll vastas, et teedeehitajatel pole häda midagi, et Rail Baltic ut ehitatakse ja küll seda tööd tehakse. Loe lähemalt

TREV-2 Grupi juhatuse esimees Sven Pertens: Praegu on tekkinud olukord, kus valitsus või keegi teine või kolmas arvab, et Rail Baltic u ehitus, mis kohe-kohe suuremas mahus käivitub, kompenseerib selle, et me vahepeal maanteedega ei tegele.
Rail Baltic u puhul saavad kohalikud tee-ehitusettevõtjad tegeleda mullatöödega ja rajatiste ehitusega. Loe lähemalt

TREV-2 Grupi juhatuse esimees Sven Pertens: Välja arvatud Rail Baltic a ja ehk ka võib-olla kaitseinvesteeringute keskus, ülejäänud kõik investeerivad paraku vähem kui varasematel aastatel, sellepärast et raha lihtsalt ei ole. Loe lähemalt

Andres Sutt: Rail Baltic u selle aasta investeeringute maht on 86 miljonit, aga järgmisel aastal juba 216, ülejärgmisel 344 ja kahel viimasel aastal circa 400 miljonit ehk 1% SKP-st. Loe lähemalt