17:04

Julgeolekumaksu seaduse eelnõu (512 SE) esimene lugemine

Rain Epler: Sajad miljonid lähevad Rail Baltic usse, taastuvenergeetika toetamisse jälle sajad miljonid, siis veel rohelised ja punased MTÜ‑d. Loe lähemalt

19:18

2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (513 SE) esimene lugemine

Rene Kokk: Vaatame seda, et Kliimaministeerium, endine keskkonnaministeerium, tegeleb nüüd raudteetranspordi arendamisega, õhutranspordi arendamisega, teetranspordi arendamisega, Rail Baltic uga ja nii edasi. Loe lähemalt

Varro Vooglaid: No siin mõne päeva eest saime meile SITKE‑st saadetust lugeda sellist asja, et Läti maaeluministri sõnul ei saa Läti endale Rail Baltic u projekti lubada ja seetõttu oleks kõigi finantsküsimuste lahendamiseks tarvis see aastaks külmutada, peatada.
Tema sõnul on Rail Baltic u planeerimine riiklikul tasandil vale ja nii edasi ja nii edasi.
Kui lätlased külmutavad projekti, mis tähendab seda, et raudteed Läti-Eesti piirist edasi ei ehitata, kas ei oleks mõistlik kulude kokkuhoiuks sünkroonis ka Eestis Rail Baltic u projekt selleks ajaks külmutada, kuni on selge, kas lätlased selle üldse valmis ehitavad ja kas me pärast Läti piirist kuidagipidi selle rongiga ka edasi saame?
Sellega seonduvalt ma küsin, kas ma saan õigesti aru, et järgmiseks aastaks on Rail Baltic u projekti väljaehitamiseks planeeritud üksnes 13,6 miljonit eurot. Loe lähemalt

Rahandusminister Jürgen Ligi: ?

Teie küsimus oli, kas Rail Baltic u peaks jätma pooleli, ja 13 miljoni euro kohta.
Rail Baltic saab raha erinevatest allikatest.
Rail Baltic on tuluprojekt, mis raha puudutab – tuluprojekt!
Noh, need numbrid jah venivad kahtlaselt, aga otsus Rail Baltic [ehitada] on tehtud. Loe lähemalt

Aseesimees Toomas Kivimägi:

Kuna tegemist on üsna põhimõttelise küsimusega, siis lihtsalt palve ministrile või rahanduskomisjoni esimehele võimalusel täpsustada kirjalikult Rail Baltic u rahastamist. Loe lähemalt

Arvo Aller: Aga ma võtsin seaduse lahti, selle numbrilise osa, mis ütleb meie kurikuulsa Rail Baltic u arenduse kohta, et meil on 13 miljonit sinna planeeritud.
Minu arust peaks kõik kajastuma siin ees tabelis ja riigieelarve seaduses, kus on numbriliselt ära näidatud, kui palju läheb Rail Baltic usse. Loe lähemalt

Rahandusminister Jürgen Ligi:

Rail Baltic u teemal langetas valitsus lausa konkreetse otsuse ja kindlasti on see siin kuskil olemas. Loe lähemalt

Siim Pohlak: .

Igal juhul on kindel, et see eelarve viib Eesti majanduse veel keerulisemasse seisu, kui see juba on, see sisaldab rohkelt arutut raiskamist alates erinevatest ideoloogilistest MTÜ-dest kuni sohu jooksnud Rail Baltic uni. Loe lähemalt

22:30

Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (pensionäritoetus) eelnõu (508 SE) esimene lugemine

Aleksandr Tšaplõgin: Ainuüksi sel aastal kulutame mõttetu Rail Baltic u projektile miljard eurot. Loe lähemalt

12:02

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (510 SE) esimene lugemine

Andres Sutt: Järgmise nelja aasta jooksul investeeritakse Rail Baltic usse vähemalt 1,3 miljardit eurot.
Ja ka järgmise aasta eelarves, kes on sinna sisse vaadanud, on Via Baltic a ehk Libatse–Nurme ja Sauga–Pärnu 2 + 2 maanteesse [investeeritud] 28 miljonit eurot. Loe lähemalt

12:01 Turumajandusest Eestis

Martin Helme: Sellest meie ajastu BAM-i projektist ehk Rail Baltic ust ma ei hakka praegu rääkima. Loe lähemalt

13:09 Fosforiidi kaevandamine

Martin Helme: Me ei pea siin isegi minema Nauruni, aga inimestel on põhjendatud mure ja hirm, et see teeb pöördumatut kahju Eesti looduskeskkonnale ja teeb meile ka suurt finantsilist kahju, sest reformikad teevad meile fosforiidiga midagi sarnast, mida nad on teinud meile lennundusega, mida nad teevad meile Rail Baltic uga või mida tehti rahapesuga. Loe lähemalt

15:08

Arupärimine Eesti inimestele pakutavate internetiteenuste kohta (nr 646)

Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta: Lisaks on probleeme esinenud näiteks Rail Baltic u trassile selle ühenduse rajamisega. Loe lähemalt

15:46

Arupärimine Via Baltica kohta (nr 234)

Helle-Moonika Helme: .

Aga arupärimine on asjakohane sellest hoolimata, sest Via Baltic a temaatika tähtsus ei kao ajas mitte kusagile.
Nii nagu ka arupärimises on öeldud, Via Baltic a on transpordikoridor, mis ühendab Eesti ja Poola, läbides Lätit ja Leedut.
Tõepoolest, majanduslikust vaatenurgast on Via Baltic a oluline transpordikoridor, sest see võimaldab Eesti ettevõtetel tõhusalt opereerida Euroopa Liidu turul ja suurendada oma konkurentsivõimet.
Ka Eestist väljaveoks on võimalik kasutada kiiret ja otsest Via Baltic a transpordimarsruuti, maanteed.
.

Ja loomulikult, regionaalpoliitiliselt on Via Baltic a oluline sild eri piirkondade vahel Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas.
Loomulikult on Via Baltic a oluline ka strateegilisest vaatenurgast.
[Via Baltic a] võimaldaks kiiret sõjalist mobilisatsiooni ja toetaks ka meie liitlaste operatsioone. Loe lähemalt

Taristuminister Vladimir Svet: .

Esimene küsimus, mis talle esitati, on: "Miks Via Baltic a, kui keskkonnasõbraliku taristu ehitus seisab? Loe lähemalt

Vladimir Arhipov: Räägime natuke Via Baltic ast ja Rail Baltic ust. Loe lähemalt

Taristuminister Vladimir Svet: Ta kinnitas siis veel kord Läti riigi huvi rajada Rail Baltic u põhitrass. Loe lähemalt

Helle-Moonika Helme: Te toonitasite siin, kui palju tuleb Rail Baltic u ehituse käigus Euroopa Liidust Eestisse raha ning et sellega loome töökohti, Eesti saab maksutulu ja teedeehitajad saavad tööd.
Tunnistage, et see on nii, et tegelikult tegeldakse Eestis Rail Baltic u projekti kaudu Euroopa Liidust tuleva raha pesuga ja lisaks on sinna kaasatud Eesti maksumaksja raha.
Sest seda tulemust, sellist Rail Baltic ut, mida meile näidatakse klantspiltidel, ei tule mitte kunagi. Loe lähemalt

Taristuminister Vladimir Svet: Ma arvan, et Rail Baltic u projekti võib väga palju kritiseerida, aga kui keegi tõesti tahab öelda, et seal on mingi rahapesu või korruptsioon, siis mina [vastan]: pöörduge politseisse, esitage avaldus, või ärge ajage tühja juttu. Loe lähemalt

Arvo Aller: Kui me räägime Rail Baltic ust, siis tegelikult meie ehitame Pärnuni ja lätlased ehitavad Riiani, aga vahepeale jääb tühi maa.
.

Aga tulen tagasi Via Baltic a juurde. Loe lähemalt

Ants Frosch: See Via Baltic a ja Rail Baltic u tinglik konkurents algas kusagil 2008.
Ka leedukad ehitavad Kaunaseni neljarealise tee välja, nii et Via Baltic a on sealpool valmimas. Loe lähemalt

Anastassia Kovalenko-Kõlvart: Esimese näitena ta tõi välja Rail Baltic u, aga ka erinevad teised projektid, mida rahastatakse Euroopa Liidu fondidest.
Ma ei taha siin kedagi süüdistada ega midagi, ma tahan lihtsalt küsida, mida täpsemalt teie ministeerium teeb – olgu tegemist Rail Baltic u projektiga, Via Baltic a projektiga või mõne teise suurprojektiga, kus on mängus suured hanked, suured rahad –, et erinevaid korruptsiooniriske, raha väärkasutamist võimalikult varakult ennetada. Loe lähemalt

Taristuminister Vladimir Svet: Arvestades nende riigihangete mahtu, mis puudutavad näiteks Rail Baltic ut, on tegemist niivõrd oluliste riigihangetega, et nende puhul järgitakse kõiki võimalikke läbipaistvuse ja vaba konkurentsi nõudeid, mis üldse meie seadusandluses on olemas.
Teatavasti on viimane Rail Baltic u riigihange korraldatud alliansshanke vormis, mis on võib-olla samm edasi klassikalise riigihanke vormist, mida on Eestis olnud pikalt tavaks kasutada erinevate taristuobjektide väljaehitamisel.
Me räägime siin sellest, et nii meil kui ka Rail Baltic ul on olemas oma sisemine audit, auditeeritakse neid protsesse, mis selle ümber on ehitatud. Loe lähemalt

Anti Poolamets: Via Baltic a ju ütleb ise, et see on Balti tee, ja see peab edukalt jätkuma ka Lätis.
Nii et praegu on selline olukord, et Rail Baltic u projekti puhul [ehitame] ka justkui Vilniuseni välja, aga faktiliselt nii-öelda taastame seda raudteed, kus praegu miskipärast Pärnusse rongid ei sõida, teeme paralleelraudteed.
Kui riikidevahelist koostööd ei tehta, siis ei saa Via Baltic ast muud kui Tallinna-Ikla [transpordiühendus], ja sama on Rail Baltic uga. Loe lähemalt

Taristuminister Vladimir Svet: Rail Baltic u põhitrass ei lähe läbi Vilniuse, see läheb läbi Kaunase.
See on juba meie Leedu kolleegide tulevane ülesanne, tõenäoliselt järgmise kümnendi ülesanne, ehitada välja vastav Rail Baltic u laiusega rongiühendus Vilniusest Kaunaseni. Loe lähemalt

Evelin Poolamets: Te siin ütlesite oma ettekandes väga kindlas kõneviisis, et ehitate Rail Baltic u Läti piirini. Loe lähemalt

Kalle Grünthal: Ma ei tea, kust pärinevad teie andmed, aga Rail Baltic u projekt, see raudteeprojekt, mida te praegu siin kiidate, ei ole mõeldud inimeste veoks Tallinnast Berliini või kusagile sinna kanti. Loe lähemalt

Taristuminister Vladimir Svet: Seega ma usun, et Rail Baltic ut – nii nagu tegelikult ka teisi raudteeprojekte, mis Eestis on teostatud, või näiteks trammiprojekti, mis Tallinnas on teostatud – me ei raja viieks, kümneks või kahekümne viieks aastaks, vaid see on selline projekt, mis rajatakse kümneteks ja kümneteks aastateks, võib-olla sajaks aastaks, võib-olla kauemaks.
Ja ma arvan, et keegi meist, vähemalt mina küll ei suuda ette kujutada, millist rolli Rail Baltic hakkab mängima meie riigi majanduses näiteks 50 aasta pärast. Loe lähemalt

16:33

Arupärimine teedeehituse ja neljarealiste teede kohta (nr 408)

Rain Epler: Te räägite, et raha ei piisa, ja samal ajal teisest otsast räägite, et Rail Baltic usse tuleb raha panna – kuigi see kunagi valmis ei saa.
Ma küsingi just Rail Baltic u kohta.
Te hiljaaegu teatasite, et CO₂-kvoodi müügi rahast 200 miljonit eurot – minu arust oli see summa – pannakse Rail Baltic u ehitusse.
Mis plaan on teil nende Kliimaministeeriumi inimestega, kes on muidu teinud selle raha eest igasuguseid keskkonnaprojekte ja muud, kui te plaanite nüüd kogu raha Rail Baltic usse panna? Loe lähemalt

Taristuminister Vladimir Svet: Võib-olla ei olnud selgust, millal Rail Baltic valmis saab, siis, kui teie olite valitsuses, aga me oleme väga selgelt öelnud, et meie eesmärk on saada see valmis aastaks 2030, ja selleks on ka vastavad hanked korraldatud.
.

Aga ma arvan, et on väga oluline välja tuua, et ei ole nii, et kogu see summa on läinud just Rail Baltic u toetamiseks. Loe lähemalt

10:15 Peaminister Kristen Michali poliitiline avaldus seoses 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu üleandmisega

Peaminister Kristen Michal: Eelarvet puudutavate eurorahade kiirem ja arukas kasutus, olgu see Rail Balticu tempokas taristuehitus, kuhu suuname nelja aastaga CO₂-kvoodi müügi tuludest kaks kolmandikku ehk ligi 270 miljonit.
Näiteks Kliimaministeeriumi valitsemisala investeeringute eelarvest 70% suunatakse teedeehitusse, 17% Rail Balticu arendusse ja 5% IT-valdkonda. Loe lähemalt

Martin Helme: Ei kärbi Rail Balticult, kust on puudu kõige tagasihoidlikumatel hinnangutel 2,7 miljardit. Loe lähemalt

Õnne Pillak: 402,6 miljonit eurot CO₂-kvoodi müügi tuludest annab meile võimaluse investeerida Rail Balticu ehitusse, kortermajade renoveerimisse, teedeehitusse, aga ka rohetehnoloogia toetamiseks merenduses. Loe lähemalt

Peaminister Kristen Michal: .
 

Kolmas ettekujutus on, et ärme lihtsalt täida eelarvereegleid või kasutame Rail Balticu või CO₂ raha.
Rail Balticu raha kasutamata jätmisel tuleb see riigil tagasi maksta. Loe lähemalt

15:38

Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (432 SE) esimene lugemine

Jaanus Karilaid: Rail Baltic tuleb lõpuks Pärnusse Euroopa rahadega. Loe lähemalt

16:11

Regionaal- ja põllumajandusministri 2024. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest

Peeter Tali: Ja siis on valitsus ka ambitsiooni alla tõmmanud, et äkki ehitaks Rail Baltic u, ma ei tea, aastaks 2029 ainult Pärnuni. Loe lähemalt

Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman: .

Nüüd, mis puudutab ühendust Pärnuga, siis Rail Baltic u valmimisel – hetkel on selleks [aastaks] pandud 2030 – valmib ka ühendus Pärnuga.
.

Nii et see teema on aktiivselt ministeeriumide laual ja ma arvan, et Rail Baltic on hea koht, kus on võimalik [probleemid] ära lahendada. Loe lähemalt

13:16 Majandus

Martin Helme: Selle aasta suvel öeldi, et Rail Baltic u väljaehitamine – ja ärme räägi eurorahast, te kõik hakkate kohe eurorahast rääkima – kallineb Eesti maksumaksja jaoks prognoosi järgi – ja see on veel sõbralik prognoos – 2,7 miljardi võrra. Loe lähemalt

Peaminister Kristen Michal: .
 

Rail Baltic ut rahastame sellel aastal täiendavalt CO₂ rahast.
Rail Baltic tuleb valmis ehitada, sest ma siiski meenutan, et juba president Lennart Meri ajast on Eestil olnud strateegiline suund olla ühenduses Euroopaga – ühendused määravad kuuluvuse –, mitte vaadata igatsevalt ida poole, kus, nagu üks teie pereliige on öelnud, valitseb lausa eraldi tsivilisatsioon.
Nii et Rail Baltic u me ehitame valmis ja loodetavasti teevad sama ka Läti ja Leedu ning saate teiegi sinna sõita. Loe lähemalt

13:50

Rail Baltic

Esimees Lauri Hussar: Küsib Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin ja teema on Rail Baltic . Loe lähemalt

Aleksandr Tšaplõgin: Teame, et üks Rail Baltic u meeter maksab maksumaksjatele 26 000 eurot.
Kas oskate nüüd öelda Rail Baltic u lõpliku maksumuse Eesti jaoks ja nimetada ka summa, mille me edaspidi selle projekti eest iga aasta juurde maksame? Loe lähemalt

Peaminister Kristen Michal: Rail Baltic u puhul on rahaline kate ette nähtud selles rahastusperioodis suurusjärgus 1,3–1,4 miljardit.
Me tegime ka otsuse selles eelarves, mis nüüd [Riigikokku] tuleb, suunata täiendavalt CO₂ raha Rail Baltic u väljaehitamiseks.
Rail Baltic u ehituseks läheb ligi 200 miljonit eurot.
75 miljonit läheb Rail Baltic u ja Elroni ühisdepoo rajamiseks.
Küsimus, kas ta muutub tasuvaks: Rail Baltic u asjaosalised on ise hinnanud, et reisirongiliiklusele tuleb nii või teisiti Euroopas peale maksta.
.
 

Nii et tõenäoliselt kaetakse Rail Baltic u vajak kas siis CO₂ rahaga, muude investeeringutega või tulevase välisrahastusega ja tõenäoliselt saab see ettevõte tulevaste perioodide opereerimistulude [saabumiseni] võtta laenu.
.
 

Kõige olulisem on jah tempot hoida, sest iga aastaga, mil Rail Baltic u ehitamine [venib], muutub projekt kallimaks. Loe lähemalt

14:46

Energiamajanduse korralduse seaduse, elektrituruseaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu (359 SE) teine lugemine

Anti Poolamets: Aga üldpilt on ehmatav, sellepärast et liiga tihti on nii, et kui räägitakse looduse kaitsest ja rohepöördest, siis hakatakse hoopis fosforiiti kaevandama, piiramatus koguses kruusa ja liiva Rail Baltic ule vedama, ehkki see näeb hoopis teistmoodi välja. Loe lähemalt

Rain Epler: Sel nädalal selgitas Kliimaministeeriumi ametnik mulle, et kuna kliimat, elurikkust ja loodust päästev Rail Baltic kahjustab keskkonda, siis tuleb nende kahjude leevendamiseks kusagil mujal täiendavaid looduskaitselisi piiranguid kehtestada. Loe lähemalt

19:45

Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (321 SE) esimene lugemine

Rene Kokk: Ja üldse mulle tundub, et nii mõneski kohas oleme me tegemas otsuseid vananenud tehnoloogia põhjal, kui ma vaatan erinevaid valdkondi, näiteks Rail Baltic u ehitus. Loe lähemalt

18:32

Vaba mikrofon

Martin Helme: Jätame tegemata Rail Baltic u, 400 miljonit eurot aastas – mitte euroraha, vaid Eesti maksumaksja raha – läheb sellele projektile.
Kuid ükski ajakirjanik ei küsi, mida teha Rail Baltic uga ja kust te selle raha kavatsete võtta. Loe lähemalt

18:58 23 Riigikogu liikme esitatud kirjalik nõue umbusalduse avaldamiseks taristuminister Vladimir Svetile

Taristuminister Vladimir Svet: .
  Üks olulisemaid väljakutseid, mida endale näen, on Rail Baltic u väljaehitamisega edasiliikumine, mille vastu siin õige mitu saadikut või lausa fraktsiooni on aktiivselt seisnud.
Rail Baltic seob Eestit paremini ülejäänud Euroopaga ning mitte ainult ei panusta meie majanduse arengusse, vaid ühtlasi viib meid otseselt Venemaalt kaugele – läheme ju sellega üle just Euroopa rööpmelaiusele. Loe lähemalt

Taristuminister Vladimir Svet: Ta on loodud selleks, et suunata fookus rohkem taristuprobleemidele, nagu Rail Baltic u väljaehitamine, teehoiukava, merenduse areng ja jäätmereform. Loe lähemalt

10:17

Mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu (364 UA) teine lugemine

Mart Maastik: Meil on Rail Baltic , millest me enam niikuinii ei pääse, see on selge, ja sinna on 3 miljardit vaja. Loe lähemalt

11:10 Peaministrikandidaat Kristen Michalile valitsuse moodustamiseks volituste andmine

Mart Maastik: Rail Baltic ule läheb vaja 3 miljardit ja siiamaani ei teata, kust see raha tuleb.
Kas te oskate öelda, kas te plaanite uut raudteemaksu, et Rail Baltic ut ülal pidada? Loe lähemalt

Peaministrikandidaat Kristen Michal: .

Rail Baltic u puhul juhin ka tähelepanu, et aastani 2027 on umbes selline hinnang: 1,3–1,4 miljardit eurot Euroopast saadavaid toetusi, järgmisel perioodil vähem, vajak võib olla suurusjärgus 500 miljonit.
Igast 10 miljonist, mille me Euroopast saame – ma juhin tähelepanu, et Rail Baltic u raha ei ole võimalik mujal kasutada, seda saab kasutada ainult selleks või tuleb maksta tagasi, kõik see raha, mis selleks saadud on –, tuleb 3 miljonit meile maksurahana tagasi.
See tähendab, et Rail Baltic u jaoks saadud välisrahastus ja see maksuraha, mis tagasi tuleb, on eelarve mõttes positiivne. Loe lähemalt

10:12

Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud mootorsõidukimaksu seaduse (364 UA) uuesti arutamine

Martin Helme: Lõpetame ära kõige jõhkrama petuskeemi nimega Rail Baltic, ja meil jääb sadu miljoneid eurosid aastas raha lihtsalt üle! Loe lähemalt

Henn Põlluaas: Maksustada tuleb pankade erakorralised ja enneolematud kasumid circa 300 miljonit aastas, lõpetada juba neli korda kallinenud ja kahjumlikku Rail Balticusse raha matmine – mitme aastaga kokku enam kui miljard –, samuti rohepöörasusele kulutatavad sajad miljonid aastas. Loe lähemalt

09:58 Istungi rakendamine

Lauri Laats: Ma olen teie ees väga olulise eelnõuga, mis käsitleb Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamist Rail Baltic u projektiga seonduvate asjaolude uurimiseks. Loe lähemalt

10:08

Riigi 2024. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (456 SE) teine lugemine

Lauri Laats: Äärmiselt ebaõiglase automaksu varjus ning pensionide tulumaksustamise tuules ei ole opositsioon suutnud juhtida avalikkuse tähelepanu piisavalt kaitseinvesteeringutele, Rail Baltic ule ning tuumajaamaga seonduvatele probleemidele.
Probleemid on palju suuremad, kordan üle: kaitseinvesteeringud, Rail Baltic ja tuumajaama küsimus. Loe lähemalt

18:01

Riigikogu otsus "Tuumaenergia Eestis kasutuselevõtu toetamine" (431 OE) teine lugemine

Mart Maastik: Me räägime, et Rail Baltic u puhul tuleb 3 miljardit lisa. Loe lähemalt

20:47

Maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (437 SE) teine lugemine

Mart Maastik: Me oleme teinud otsused Rail Baltic u kohta – ma olen seda täna juba rääkinud, aga ikkagi kordan veel üle –, mille maksumus on ettearvamatu, see on tõusnud kordades. Loe lähemalt

15:06

Mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu (364 SE) teine lugemine

Martin Helme: Rail Baltic ule läheb igal aastal meie maksumaksja raha, ma ei tea, 300–400 miljonit eurot, siis läheb Ukrainale umbes 400 miljonit eurot, küüru kaotamisele 500 miljonit, tuuleparkidele, päikeseparkidele ja võrgu ümberehitamisele läheb vähemalt 500 miljonit eurot aastas. Loe lähemalt

Annely Akkermann: Aga mis puudutab Rail Baltic ut, siis Rail Baltic seob Eestit Euroopaga nii reisijate kui ka kaupade liikumise mõttes, aga vähemalt sama palju on see ka riigikaitse objekt. Loe lähemalt

Helle-Moonika Helme: Ja need on siin ka nimetatud: Rail Baltic , välisabi, maksuküüru kaotamine, ideoloogiline rohepööre. Loe lähemalt

Siim Pohlak: Vaadake Rail Baltic ut! Loe lähemalt

Rene Kokk: Ma ise näiteks olen rääkinud palju kordi, et meie valitsuse liikmed peaksid Euroopas läbi rääkima Rail Baltic u ehituse peatamise üle.
Aga olukorras, kus me räägime kogu aeg, et Euroopas on sõda, meil on lisavahendeid vaja, oleks juba mõnda aega tagasi pidanud Euroopa Liidu juhid maha istuma ja üle vaatama, kas meil on võimalik Rail Baltic u ehitus seisma panna näiteks viieks kuni seitsmeks aastaks.
Ainuüksi Eesti kulu Rail Baltic u ehitusele on aastas suurusjärgus 300+ miljonit. Loe lähemalt

Varro Vooglaid: On toodud esile, et on palju mõistlikumaid vahendeid riigieelarve defitsiidi kahandamiseks, näiteks lõpetades ära üdini ebamõistliku, Eesti rahva parimate huvidega vastuolus oleva Rail Baltic u ehitamise. Loe lähemalt

10:50

Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (426 SE) esimene lugemine

Peaminister Kaja Kallas: Kaugemas perspektiivis võib selliseks elutähtsa teenuse osutajaks saada Elering Eesti elektrisüsteemi liitumisel Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga ja võib saada ka Rail Baltic ut opereeriv ettevõte. Loe lähemalt

12:20 Riigi kulupoliitika

Martin Helme: .

Kui te väidate, et te otsite iga kivi alt raha, siis mina vastan teile, et te otsite ikka maru halvasti, sest on üks igavesti suur kivi, mille all on peidus õudne hunnik raha, ja selle asja nimi on Rail Baltic. Loe lähemalt

Peaminister Kaja Kallas: .

Tulen Rail Balticu juurde.
Eriti praeguses julgeolekuolukorras on Rail Baltic ning meie raudteeühendus põhja ja lõuna vahel ülioluline, et sealt saaks liikuda meieni ka abi, kui see on vajalik.
Meil on selles julgeolekuolukorras Rail Balticut reaalselt vaja rohkem kui kunagi varem.
Esmaspäeval ja teisipäeval oli siin Soome Vabariigi uus president Alexander Stubb, kellega sai räägitud sellest, et ka Põhjamaad on väga huvitatud ühendusest lõunaga Rail Balticu kaudu. Loe lähemalt

13:23 Olukord riigis

Helle-Moonika Helme: Lugesite ette, mis kõik vajab raha, aga me teame, et ei saa valmistuda sõjaks, Eesti kaitsmiseks, teha rohepööret ja ehitada Rail Balticut samal ajal.
Rail Balticu teema käis siit juba korra läbi.
Me kuulsime reibast tõdemust, et Rail Baltic on väga hea projekt.
Näiteks Priit Humal on kirjutanud väga põhjapaneva artikli, kus ta ütleb, et praegu on viimane võimalus tunnistada Euroopa Liidule, et me ei suuda Rail Balticut ehitada, õigemini selle ehitamise kohustust täita.
Rail Balticu eelarve ületab Euroopa Liidu rahalised võimalused.
Nüüdseks on kõigile selge, et kellegi Rail Balticuga seotud unistused tähendavad äärmiselt negatiivset mõju nii Eesti majandusele, konkurentsi‑ kui ka kaitsevõimele.
Vähesed muuseas teavad, et Siim Kallase algatusel ei loodud Eestile mitte rahalaeva, vaid võeti Eestile hoopis kohustus ehitada Rail Baltic valmis aastaks 2030, ükskõik kui kalliks see ka ei läheks. Loe lähemalt

Peaminister Kaja Kallas: Nii nagu ma enne ka väitsin ja vastasin, Rail Balticu ehitamine on ka julgeolekuküsimus, praegu rohkem kui kunagi varem.
Tänaseks on aga selge, et see on ka militaarse mobiilsuse lahendus selle jaoks, et ka abi saaks Rail Balticu teel meieni jõuda. Loe lähemalt

10:01 Majanduskomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Kuidas tõsta tootlikkust Eesti majanduses?" arutelu

Andre Hanimägi: Kas see on Rail Baltic, mis võiks olla võtmekene meie konkurentsivõime tõstmiseks? Loe lähemalt

15:18

Kliimaministri 2024. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest

Kliimaminister Kristen Michal: Oleme püüdnud valitsuses – ja mitte ainult püüdnud, vaid poliitiline hoiak on üsna selge – [väljendada seisukohta], et Rail Baltic u ja paljude teiste suurte taristuobjektide tegevused-toimetamised tuleb ajas tuua nii palju ettepoole, kui on võimalik.
Ja kolmandaks, mida kiiremini need ühendused valmis saavad, seda kiiremini me teostame sellesama, näiteks Rail Baltic u puhul juba mitu korda mainitud Lennart Meri unistuse, et me saaksime rongiga Euroopasse. Loe lähemalt

Henn Põlluaas: Erametsamaid ei saa vahetada, kuid Rail Baltic u puhul seda ju ometigi tehakse. Loe lähemalt

Igor Taro: Seesama Rail Baltic , mis tagab meile paremad ühendused, mis tagab transpordi elektrifitseerimise, maanteetranspordi tiheduse vähendamise, mis aitab meil liikuda kombineerituma ja keskkonnasäästlikuma transpordi poole, on äärmiselt vajalik investeering. Loe lähemalt

16:47

Ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu (308 SE) teine lugemine

Andres Metsoja: Need argumendid kõlavad umbes niimoodi, et planeerime Rail Baltic u trassikoridori, planeerime Via Baltic at ja siis ühel hetkel ütleme, et aga seal saab teisi funktsioone ka olla ja kuna ei ole pikalt arendatud, aastast 2013 on ju hulga aega mööda läinud ja ei ole arendajat olnud, teeme sellele planeeringualale midagi muud. Loe lähemalt

10:04 Keskkonnakomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Tuumaenergia kasutuselevõtmise vajadus ja võimalused Eestis" arutelu

Martin Helme: Võtame riigieelarve kuludest välja ka Rail Baltic u 1,5 miljardit järgnevateks aastateks. Loe lähemalt

12:15 Elanikkonna hirmutamine

Kaitseminister Hanno Pevkur: Meil on ka väga head logistikakanalid, meil on jäävabad sadamad, Rail Baltic on tulemas, meil on lennujaamad ja logistikaahel toimib – need on majandusele kindlust andvad sõnumid ja tegelikult ettevõtetel on valmisolek Eestisse investeerida. Loe lähemalt

16:30

Arupärimine vaenu õhutamise kohta lastega perede suhtes (nr 612)

Helle-Moonika Helme: Sadu miljoneid läheb mitte kunagi teostuvasse Rail Baltic u projekti, loodud Kliimaministeeriumi, bürokraatiasse, roheutoopiatesse. Loe lähemalt