10:11 Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti rahvastiku tervis" arutelu

Heljo Pikhof: Austatud Riigikogu juhataja! Head kolleegid! Tervis on otseselt seotud poliitikaga, poliitiliste valikutega. Heaolu nõuab igalt inimeselt, igalt riigilt suuri väljaminekuid. Kui tähtsaks me tervist hindame, nõnda palju me sellesse ka investeerime.
Eesti on laialt levinud vääruskumus, et tervi... Loe lähemalt

10:51 Vanemahüvitise seaduse ja riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (785 SE) esimene lugemine

Heljo Pikhof: Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Eelnõuga 785 soovivad sotsiaaldemokraadid muuta peretoetuste kasutamise efektiivsemaks, suurendades toetusi vaesusriskis olevate perede abistamiseks. Hiljutine OECD põhjalik Eesti sotsiaalprogrammide analüüs näitas, et vähene raha, mida sotsiaaltoetusteks erald... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh küsimuse eest! IMF on juba juhtinud tähelepanu sellele, et peretoetuste sees tuleks raha ümber jagada ja tuleks ümber jagada neile, kes halvemini toime tulevad. Praegu on peretoetused meil paraku sätitud rikkamate heaolu kindlustamiseks. Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh küsimuse eest! Sotsiaaldemokraadid soovivad riiki, kus lapsed ka üles saaks kasvatada, mitte nii, et kogu toetuste summa oleks sünnile orienteeritud. Sa ütlesid, et iga nädal tuleb erinevaid signaale. Ei tule. Me oleme kogu aeg rääkinud sellest, et lagi tuleks kolmekordselt keskmiselt palgalt ... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh! Lapsetoetus on kõigil ühesugune, esimesele ja teisele lapsele 300 krooni ja sealt edasi 900 krooni. Aga üksikvanema lapse toetus on mõeldud nende perede lastele, kus sünniaktis puudub kanne isa kohta või on see tehtud ema ütluste järgi. See toetus on tõesti 2000. aastast üks ja sama – 300 kro... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh küsimuse eest! Me ei rabele. Sotsiaaldemokraadid tegelevad laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega. Tõepoolest, nendes peredes on olukorda vaja leevendada. Mis meie eelnõusid puudutab, siis me oleme esitanud eelnõusid selle kohta, et nende perede lapsed, kus vanemad on töötud ja ei saa enam tö... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh, Taavi, küsimuse eest! Väärtus on igal juhul see, et kui lapsed on perre sündinud, siis need lapsed saaksid ka üles kasvatatud, et oleksid võrdsemad tingimused laste üleskasvamisel jne. Sotsiaaldemokraadid ei ole siin segaseid signaale välja saatnud. Me tahame vanemahüvitise maksmise perioodi ... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Ma ei oska sellele isegi vastata, küsimus on nii jabur. Kui palgalõhest rääkida, siis, tõepoolest, naiste palgad on väga väikesed. Kui me räägime üksikvanematest, siis see tähendab seda, et kui naine peab käima tööl ja saab võib-olla ainult miinimumpalka, siis on tõesti väga raske, kui peres on veel... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh küsimuse eest! Aga üldiselt pole see üldse selle eelnõu teema, arutelu läheb nagu liiga laiaks. Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Ma kommenteerin Liisa küsimust. Palgalõhest ei saa me rääkida sellisel juhul, kui naine on kodus. Me räägime palgalõhest sellisel juhul, kui naine ja mees töötavad, üks saab vähem palka ja teine saab rohkem palka. See on palgalõhe. Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh küsimuse eest! Aga ma jään endale kindlaks, et lapsed on võrdsed. Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Ma juba vastasin sulle sellele küsimusele. Me räägime sissetulekute vahest ja palgalõhest siis, kui naine ja mees käivad tööl, kui samaväärse töö eest makstakse erinevat palka. Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh! Mul on tõesti naljakas kuulata siin saalis noorepoolseid mehi väitmas, et vanemahüvitis on see hoob ja see ainuke hoob, mis toob Eestisse rohkem lapsi. Naisena ütlen ma ikkagi seda, et eelkõige mõtleb naine sellele, kuidas laps üles kasvatada. Aga sellele pole mitte sugugi mõelnud Reformier... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh! Loomulikult on väärtus omaette, kui lapsel on mõlemad vanemad ja kui mõlemad vanemad lapse kasvatamises osalevad, aga paraku see alati nii ei ole. Nagu sa isegi kindlasti tead, Eestis kasvavad ligi pooled lapsed ühe vanemaga peres. Kas Reformierakonnal on mõni võluvits, mis paneks vanemad koo... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Kui me räägime Eesti n-ö suurtest eesmärkidest, siis on isegi pentsik sellest rääkida. Ühe või teise projekti (toome näiteks NATO-ga ja Euroopa Liiduga liitumise, viimati eurole ülemineku) edujoovastuses oleme silmist lasknud kõige tähtsama – riigi ja rahva... Loe lähemalt

15:27 Arupärimine Läänemaa Muuseumi direktori ametist vabastamise kohta (nr 464)

Heljo Pikhof: Aitäh! Austatud minister! Kas teie ministrina kartsite asjaolude selgitamist seetõttu, et Ilon Wikland oleks saanud teada, et suhtehäirete taga pole mitte Rea Raus, vaid Kultuuriministeerium? Loe lähemalt

14:07 Vanemahüvitise seaduse muutmise seaduse eelnõu (769 SE) esimese lugemise jätkamine

Heljo Pikhof: Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Mul on väga kahju, et eelkõneleja ei ole tunginud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna eelnõu sisusse ja teeb üsna meelevaldseid järeldusi. Ma kordan veel kord üle, miks sotsiaaldemokraadid soovivad vanemahüvitise seadust muuta, ja seda eelkõige sellepärast, et ma t... Loe lähemalt

13:50 Vaesuses elavatest lastest

Heljo Pikhof: Lugupeetud juhataja! Hea sotsiaalminister! Nagu me kõik teame, on töötuid Eestis hinnanguliselt 100 000 ja pooled nendest enam ei saa ei töötuskindlustushüvitist ega töötutoetust, aga nendes peredes on lapsed. Enam kui 42 000 last elab vaesuses või lausa süvavaesuses ja suur osa neist elab toimetule... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Paraku ma oma küsimusele vastust ei saanud. Aga ma sooviksin teada, millised on need lisameetmed, mida Sotsiaalministeerium kavandab 2011. aastal, et leevendada laste ja noorte vaesust ja sotsiaalset tõrjutust? Need olid üksikud näited, mis te ette lugesite, aga tervikuna, palun! Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Arengukavad laste kõhtu ei täida. Ma räägin tänasest päevast ja järgmisest aastast. Mis saab nendest lastest, kes peavad 27 krooniga päevas läbi ajama? Kohe annaks seadustada sotsiaaldemokraatide ettepaneku tõsta üksikvanema lapse toetus 300 kroonilt 1050 krooni peale, täiendava 450-kroonise lapseto... Loe lähemalt

12:26 Vanemahüvitise seaduse muutmise seaduse eelnõu (769 SE) esimene lugemine

Heljo Pikhof: Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud vanemahüvitise seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise tingis vajadus parandada töö ja pereelu ühitamist. Vanemahüvitise seaduse eesmärk on säilitada riigi toetuse andmisega varasem sissetu... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh küsimuse eest! Kui me lapsehooldustasu kunagi seadusena jõustasime, siis oli see mõeldud nii ja on ka täna nii mõeldud, et lapsehoolduspuhkusele võib jääda ka vanaema või vanaisa. Ma arvan, et see on igati kaalumist vääriv mõte. Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh! Kui vanemahüvitise suurus on välja arvutatud, siis kehtib see kogu selle kaheksa aasta jooksul. Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et kui su perre sünnib teine laps, siis sa tead täpselt, kuidas seda jagada. Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh! Hea ettekandja! Sa ütlesid, et eelnõus on kirjutatud, et sünnitushüvitist saavad ainult emad. Isad ju ei sünnita, seda hüvitist saavadki ainult emad. Mismoodi sa seda siis näed, kas isad peaksid ka seda saama, kui emad sünnitavad? Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh! Hea ettekandja! Kui ma enne küsisin su käest sünnitushüvitise kohta, siis ma mõtlesin, et sul läks keel sõlme ja sa ütlesid kogemata vanemahüvitise asemel sünnitushüvitis. Aga sünnitushüvitis on ikkagi ette nähtud selleks, et naine taastuks ja igal juhul sellel ajal kodus oleks. Periood sõltu... Loe lähemalt

16:27 Arupärimine naistevastase vägivalla kohta (nr 461)

Heljo Pikhof: Austatud istungi juhataja! Ministrid! Head ametikaaslased! Meie küsimused olid ajendatud minister Langi seisukohast, et tegelemine naistevastase vägivallaga olla mehi diskrimineeriv. See kõlab kangesti Delfi kommentaaride moodi. Juristina arvan, et näiteks alaealiste kuritegevuse ennetamine ei sisal... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh! Lugupeetud justiitsminister! Teie vastustest jääb mulje, justkui Eesti peredes perevägivalda ei olegi, ja kui on, siis enamasti on kannatajaks mehed, mitte naised. Kas teie arvates puudub Eestis vajadus eriseaduse järele, mis käsitleks kodust perevägivalda kuriteona? Enamikus Euroopa Liidu li... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Austatud istungi juhataja, justiitsminister, Riigikogu liikmed! Ma arvan, et on viimane aeg hakata suhtuma perevägivalda kui avalike huvide kaitsesse, mitte aga kui era- või perekondlike huvide kaitsesse. Meil on hea võimalus arvesse võtta teiste riikide kümnete aastate pikkusi kogemusi nii õiguslo... Loe lähemalt

10:02 Istungi rakendamine

Heljo Pikhof: Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Annan Riigikogu liikmete Heljo Pikhofi, Eiki Nestori, Jaan Õunapuu, Mark Soosaare, Jüri Tamme, Karel Rüütli, Peeter Kreitzbergi, Sven Mikseri, Jaanus Marrandi, Indrek Saare ja Kalev Kotka nimel üle arupärimise justiitsminister Rein Langile. Me soovime oma a... Loe lähemalt

14:00 Istungi rakendamine

Heljo Pikhof: Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Annan Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja kolme rahvasaadiku (Karel Rüütli, Jaanus Marrandi ja Jaan Õunapuu) nimel üle vanemahüvitise seaduse ja riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu väljatöötamise tingis vajadus muuta pere... Loe lähemalt

14:01 Töökohtade loomise seaduse eelnõu (740 SE) esimese lugemise jätkamine

Heljo Pikhof: Austatud ettekandja! Nagu me kõik teame, kulutatakse Euroopa Liidus aktiivsetele tööturumeetmetele kümneid kordi rohkem riigi raha, kui seda teeb Eesti. Kas sulle ei tundu, et Eesti kulutab tööturumeetmetele liiga vähe raha ja et see on ka üks põhjuseid, miks meil on nii suur tööpuudus ja miks inime... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Hea ettekandja! Ma läheksin edasi Väino Linde küsimusest. Minu arvates me peame mõtlema kaugemale. Me ei saa mõelda ainult sellele, kui palju mingi asi täna maksab. Me peame mõtlema ka sellele heitunute hulgale, kes ei loodagi enam tööd saada ja kes varsti enam tööd teha ei oskagi. Samuti nende las... Loe lähemalt

10:17 Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Laste õiguste tagamine" arutelu

Heljo Pikhof: Aitäh! Austatud minister! See aasta on Euroopa Liidus kuulutatud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise aastaks. Sotsiaalministeerium on aasta pidulikult sisse juhatanud, kavatseb ka pidulikult välja juhatada, vahepeal jagab voldikuid, aga Eesti rahvas ootab tegusid. Mida te kavatsete teha... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Austatud juhataja! Head kolleegid! Kui me räägime laste õigustest, siis usun, et ennekõike tulevad meile silmade ette kohutavad kuritarvitamise näited või lausa füüsiline vägivald. Õnneks ei puuduta see siiski kuigi paljusid. Mis aga viimase kui ühe inimesehakatise elu puudutab, on see, et ta peab... Loe lähemalt

15:02 Istungi rakendamine

Heljo Pikhof: Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Esitan Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel vanemahüvitise skeemi reformiva eelnõu. Praegu kehtiv vanemahüvitise seadus täidab üht oma eesmärkidest: hoiab ära pere sissetulekute järsu vähenemise lapse sünni tõttu. Oma teist eesmärki – aidata kaa... Loe lähemalt

10:02 Töölepingu seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (689 SE) esimese lugemise jätkamine

Heljo Pikhof: Aitäh! Lugupeetud komisjoni esindaja! Kas sa kordaksid üle veel need põhjendused, miks Vabariigi Valitsus eelnõu ei toetanud? Veel parem oleks, kui sa need ette loeksid. Loe lähemalt

10:13 OTRK: Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti inimarengu aruanne 2009" arutelu

Heljo Pikhof: Aitäh! Austatud ettekandja! Nagu me inimarengu aruandest loeme, määrab laste saatuse järjest enam vanemate rahakott. Minu küsimus on selles: miks ei ole praegune valitsuskoalitsioon toetanud ühtegi muudatusettepanekut, mis vähendaks laste vaesust ja laste ebavõrdsust ning tagaks lastele enam-vähem ü... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh! Austatud ettekandja! Võib-olla ma värskendan su mälu. Sotsiaaldemokraadid on teinud ettepaneku hoida lapsetoetus ja toimetulekutoetus lahus. See tähendab, et ka süvavaesuses perede lapsed saaksid lapsetoetust. Teine ettepanek oli, et 450 krooni lisaraha saaksid nende perede lapsed, kus vanema... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Ma arvan, et need ei ole populistlikud ettepanekud. Kas sinu arust on need populistlikud ettepanekud, mis nõuavad väga vähe raha ja on praeguses situatsioonis kergesti teostatavad? Loe lähemalt

13:30 Töölepingu seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (689 SE) esimene lugemine

Heljo Pikhof: Austatud juhataja! Head kolleegid! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon algatas töölepingu seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, et kasutada töötukassa vahendeid eesmärgipäraselt, parandada töötute olukorda, andes neile tugevamaid sotsiaalseid tagatisi ja pehmendades sel... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh! Hea ettekandja! Ma tuletan sulle meelde, et ega töötukassa ei saa oma volitusi ületada. Need on ikkagi valitsuskoalitsiooni ja Riigikogu liikmed siin saalis, kes teevad kõik selleks, et töötukassa ei saaks raha välja maksta nendele inimestele, kellele see kuulub, st töötutele. Minu küsimus on... Loe lähemalt

13:01 Keskkonnajulgeolek

Heljo Pikhof: Aitäh! Austatud peaminister! Eile õhtul võisime ühest telesaatest kuulda, et nende tuhapilvede kohta pole tehtud mingeid teaduslikke uuringuid. Kas Eesti kavatseb algatada neid uuringuid, kuna vajadus on olemas, või loodab üksnes teiste riikide abile? Loe lähemalt

10:03 Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu (682 OE) esimene lugemine

Heljo Pikhof: Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon algatas paar kuud tagasi Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu, millega valitsusele tehakse ettepanek töötada välja tegevuskava laste vaesumise tõkestamiseks – tuhanded lastega pered o... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Ütleme nii, et ühel või teisel moel toetavad hätta sattunud lapsi kõik omavalitsused, aga asjaomaste rahasummade suurus on omavalitsuseti väga erinev. Kui rääkida konkreetsetest meetmetest, siis nagu ma juba ütlesin, on omavalitsustel raha kokku kuivanud. Neil on järjest vähem raha ja seega ka järje... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Kõigepealt ma tahan Ivi Eenmaale öelda, et riik on tõepoolest säilitanud oma näo. On tõstetud vanemahüvitise lage, on antud rikastele juurde, vaesed on jäetud toetuseta. Ja olgem päris ausad: praegu on riik töötute vanemate laste nägu, see tähendab, vaeste laste nägu. Nii et riik on säilitanud oma n... Loe lähemalt

10:06 Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Võitlus laste ja noorte vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega" arutelu

Heljo Pikhof: Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Kõikidest riiklikult olulistest ja vähem olulistest küsimustest on võitlus laste ja noorte vaesuse ning sotsiaalse tõrjutusega vahest see kõige tähtsam, sest meie vananeva rahvastiku ja madala sündimusega riigis on see kõige otsesemalt jätkusuutlikkuse küs... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Minu meelest on 67 omavalitsuses lastekaitsespetsialist ametis. Võib-olla ma eksin nii palju, et see arv pole päris täpne, aga igal juhul on nende hulk drastiliselt vähenenud. Tegelikult peaks see arv kasvama. Ja probleem on veel selles, et paljud inimesed, kes omavalitsustes lastekaitsetööd teevad,... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Tegelikult on nii, et eri riikides on meetmed tarvitusele võetud juba enne seda vaesuse vastu võitlemise aastat. Näiteks töötuskindlustushüvitist makstakse mõnes riigis pikemalt nendele inimestele, kellel on alaealised lapsed, ja on ka terve rida teisi meetmeid. Kui tuua näiteks Soome, siis Soomes o... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Kõikide nende eelnõude puhul, mis sotsiaaldemokraadid on esitanud, on öeldud, et raha ei ole. Ma tuletan meelde, et kui me tegime ettepaneku hoida toimetulekutoetus ja lapsetoetus lahus, siis kinnitati samuti, et raha ei ole. Vaja minev rahasumma oleks olnud alates 1. aprillist 37 miljonit. Mis puut... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, sotsiaalkomisjonis on põgusalt räägitud ka probleemist, et vanemad lähevad välismaale tööle ja suisa, ütleme, üks lasteaialaps jääb teist lasteaialast hoidma. Isegi selliseid juhtumeid on. See on tõsine probleem, aga kui tööd ei ole, siis vanematel on see ainuke välj... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Sotsiaalkomisjonis me oleme kõikide opositsiooni eelnõude puhul jõudnud just selle küsimuseni, et koalitsioonipartnerite arvates on peretoetuste jagamisel kõik korras, opositsioonipartnerid aga leiavad, et vanemahüvitis on ebaproportsionaalselt suur ja teised peretoetused selle kõrval liiga väikesed... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Nagu ma olen igal pool öelnud: riigi rahakott on nagu pere rahakott. Tuleb otsustada, mis on sinu jaoks kõige tähtsam – kuhu sa raha kulutad, kui raha on vähe. Kõik need ettepanekud, mis sotsiaaldemokraadid on teinud, saaks kohe ellu viia. Ja võrreldes teiste kulutustega nõuaks see väga vähe raha. K... Loe lähemalt

14:08 Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (652 SE) kolmas lugemine

Heljo Pikhof: Austatud Riigikogu juhataja! Head ametikaaslased! Peale rutakat eelnõu menetlemist, kus päev enne haamrilööki ka lõpuks sotsiaalpartnerid opositsiooniparteide survel Riigikogu sotsiaalkomisjoni laua taha mahtusid, asuvad valitsusparteid pensioniiga tõstma. Oma kiirustamist põhjendatakse ettenägelikk... Loe lähemalt

11:10 Sotsiaalhoolekande seaduse täiendamise seaduse eelnõu (666 SE) esimene lugemine

Heljo Pikhof: Austatud juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalhoolekande seaduse täiendamise seaduse eelnõu väljatöötamise tingis vajadus võimaldada füüsilistel isikutel toetada toimetulekutoetust saavat üksi elavat isikut või perekonda, ilma et sellega kaasneks puudusekannatajate toimetulekutoetusest ilmajäämine. Van... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh! Austatud komisjoni esimees! Teadmiseks, et ülemad ametnikud, sealhulgas Sotsiaalministeeriumi vastav osakond, on alamaid ametnikke instrueerinud, et sissetuleku hulka tuleb arvestada kõik laekumised pangaarvele. Selline tõlgendus on tulnud just pärast seda, kui toimetulekutoetuse saajate arv ... Loe lähemalt

11:51 Riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (672 SE) esimene lugemine

Heljo Pikhof: Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise tingis vajadus leevendada töötuskindlustushüvitist ja töötutoetust mittesaavate töötute vanematega laste olukorda.
Sotsiaal... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh! Hea ettekandja! Komisjonis oli juttu vanemahüvitise lae allatoomisest, aga mitte sel aastal ja selle konkreetse eelnõuga seoses. Sotsiaaldemokraadid tegid ettepaneku vanemahüvitise lagi alla tuua juba möödunud aastal, aga siis seda lage hoopis kergitati. See oleks võimaldanud leida raha pere... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh! Hea ettekandja! Seda, et riigi poliitika on suunatud nende perede toetamisele, kes niigi hästi hakkama saavad, loeme me seadustest ja see Eestis toimib. Sõnades toetab teie erakond vapralt vaesuses kasvavate toetamist, nende abistamist, aga teatavasti sõnu süües vaesuses elavate laste kõhud t... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh! Neljapäeval me arutame konkreetselt töötusega seonduvaid probleeme ja seal eriti palju lastega seotud probleeme ei ole. Nii et, Liisa, siin sa panid natuke mööda. Ma olen neid teie ettepanekuid lugenud. Loe lähemalt

12:25 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 11 ja 52 muutmise seaduse eelnõu (674 SE) esimene lugemine

Heljo Pikhof: Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 27. jaanuaril s.a algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 11 ja 52 muutmise seaduse eelnõu 674 on täna lõpuks teie ees.
Eelnõu väljatöötamise tingis vajadus tagada ravikindlustamata inimestele lisaks v... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh küsimuse eest! Põhjendus oli väga lihtne. See muudatus, mida me pakume, läheb maksma 50 miljonit krooni. Koos ravimihüvitisega oleks see summa olnud mitu korda suurem. Me arvestame konkreetselt riigieelarve võimalustega. Loomulikult oleks see, et kõik inimesed saaksid perearsti ettekirjutusel ... Loe lähemalt

18:38 Riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (652 SE) teise lugemise jätkamine

Heljo Pikhof: Kui me vaatame seletuskirja, siis seal, ma kontrollisin üle, tõesti on näha, et pension peaks aastaks 2026 tõusma. Samas need slaidid, mida meile komisjonis näidati, räägivad vastupidist: et kui me pensioniiga ei tõsta, siis pension langeb kõvasti. Võta siis täpselt kinni. Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Võib-olla ma kordan üle veel mõned punktid, millest siin on eelnevalt juba räägitud. Kui neid kõiki koos võtta, siis ehk saab selgema ülevaate. Komisjonis leidsid opositsioonierakondade esindajad, et valitsus kiirustab liialt pensioniea tõstmisega. Kuigi valitsus väidab, et on tegu ettenägelikkusega... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Ma lähen veel edasi. Lihtsalt öeldes: valitsuse lubadused, et probleemid, mis praegu survestavad pensionikindlustust, saavad kohe-kohe lahendatud, pole pädevad. Eelnõusid, mida komisjonile on lubatud, me pole näinud, ja me ei tea, kas nad üldse tulevad ja millised need on, näiteks kas need arvestava... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Tegelikult on see probleem väga tõsine. Komisjonis me hääletasime seda muudatusettepanekut. Valitsuse põhjendust ma paraku täpselt ei mäleta ja ma ei oska seda öelda. Aga me oleme arutanud probleeme, kuidas elavad ära väikese pensioniga inimesed, näiteks töövõimetuspensionärid, kes saavad üliväikest... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Jah, me arutasime pensionieas olevate inimeste tervist ja nende olukorda tööturul. Siin oli koalitsiooni- ja opositsioonierakondadel erinev arusaam. Kell 10 alanud istungil me rääkisime pikalt ja laialt soodustingimustel vanaduspensioni saajatest ja väljateenitud aastate pensioni õigust omavatest in... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: ... ja nendel inimestel, kes töötavad kõrgema õhurõhu tingimustes vähemalt 275 tundi aastas või kelle vee all viibimise aeg tuukripraktika algusest on 275 ja enam tundi. Siis samuti pliitaja, pliisepp jne. Võib-olla mõned elukutsed ka loetelust number 2, et oleks selgem ülevaade. Näiteks lõikeaukude... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Ja kui me jõuame maavarade rikastamise juurde, siis põlevkivi ja fosforiidi rikastuse vabrikud ja seadmed, sorteerimine kaevandustes ja karjäärides – seal töötavad töölised, samuti kõikvõimalike nimetustega aparaaditöölised, siis veel näiteks punkritööline, mäetööline, sõeluja, purustaja, rikastusto... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Paljud elukutsed, mida ma olen siin juba nimetanud, eri sfäärides korduvad. Näiteks metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus. Metsavarumise puhul on õigus saada varem pensionile langetajal, lõikajal, raietöölisel, laasijal, silmustajal, kraanajuhil jne. Nende erialade loetelu on hästi pi... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Ma otsin selle paberi välja ... Mul ei olegi seda kaasas, eks ma proovin siis mälu järgi rääkida. Oleme seda teemat komisjonis arutanud. Kui teistes riikides on valitsus pensioniea tõstmise mõtte välja käinud, siis enamasti on kaasatud arutellu hoopis suuremaid huvigruppe. Inimestele selgitatakse, m... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Ei, komisjonis ei ole väljaspool selle eelnõu arutelu selliseid eksperte käinud. Aga kui vaadata meie komisjoni istungite päevakordasid, siis tõesti on paljude küsimuste arutamisele kaasatud olnud näiteks ka kolmas sektor – mittetulundusühingud või huvigrupid. Kui me rääkisime tervishoiu rahastamise... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Kui eelnõu teksti lugeda – ma otsin selle üles, et leida täpne tekst –, siis siia on kirjutatud nii: seadust täiendatakse paragrahviga, mis kohustab Vabariigi Valitsust analüüsima aastaks 2019 käesolevas seaduses sätestatud vanaduspensioniea mõju pensionikindlustussüsteemi finantsilisele ja sotsiaal... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Küsimus on igati asjakohane. Konkreetselt seda, miks pensioniiga tahetakse just praegu tõsta, me komisjonis ei arutanud. Aga tekkis küll küsimus, miks selle eelnõuga nii kiire on, miks selle peab nii kiiresti seadusena jõustama. Alles aastast 2026 läheksid nii mehed kui naised selle seaduse kohaselt... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Kindlasti tasub meil sealt õppust võtta. Mul on ka üks paber, kus valitsusel olid ära toodud konkreetsed plussid ja miinused, mis puudutavad seal pensioniea tõstmist, inimeste tervist ja eeldatavat eluiga. Nagu me kõik teame, on praegu meestel vanaduspensioniiga 63 aastat ning naistel 60 aastat ja k... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Me arutasime seda küll. Nimetan paar arvu, mis on ka Sotsiaalministeeriumi meile esitatud dokumentides kirjas. Praegu jõuab 65. eluaastani ligi 64% meestest ja 86% naistest. 2026. aastaks kasvavad need osakaalud prognooside kohaselt vastavalt 75% ja 91%-ni. Aga hea, et sa toetusid oma küsimuses inim... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Me komisjonis arutasime, kui palju sellel ajal võiks umbkaudu olla – ega täpselt ju keegi ei tea – tööealisi inimesi Eestis, milline võiks olla nende ja vanaduspensionäride arvu suhe, kui palju võiks olla ühe vanaduspensionäri kohta tööl käivaid inimesi. Neid tööl käijaid võib olla nii rohkem kui ka... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Konkreetselt seda küsimust me selle eelnõu raames põhjalikult ei puudutanud. Aga nagu juba enne öeldud: see, milline on meie praegune olukord tööjõuturul, see, et meil on nii palju töötuid inimesi, mõjutab meie tervist ja eluiga samuti. Paljud uuringud näitavad, et inimese eluiga ja tervis on otsese... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Konkreetselt selle teema käsitluseni me pole jõudnud, aga me oleme komisjonis arutanud võimalust, et me läheme edasi nende probleemidega, mis puudutavad konkreetselt tööturgu, töötust, inimeste toimetulekut tööta oleku ajal jne, jne. Samas võin tõdeda, et komisjonile on opositsioonierakondade frakts... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Jaa, seda me arutasime. Sa ütlesid, et paljud mehed ei elagi vanaduspensioni eani, ja see on tõsi. Aga väga tähtis on ka see, milline on pensionieas elatud elu – kas see on täisväärtuslik, kas inimene on enam-vähem terve, kas ta saab nautida ka vanadust? Me siin räägime väga palju sellest, kuidas in... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Ma kohe leian selle kirja. Nagu ma juba ütlesin, kui me arutasime komisjoni istungil käsitletava eelnõu muudatusettepanekuid ja kuulasime veel kord ametnikke üle, siis nad rääkisid meile uuesti, miks on vaja pensioniiga tõsta. Komisjonis kõlasid siis erinevad arvamused selle kohta, kas pensioniiga o... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Me oleme komisjonis eri aegadel arutanud, kui palju on inimesi, kes oma pensioni saamise edasi lükkavad. Minu meelest me arutasime seda selle eelnõuga seoses 8. veebruari istungil. Neid inimesi on olnud aegade jooksul ainult üle 500. Kui inimene oma pensioni saamist edasi lükkab, saab ta 0,9% iga k... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Siin on tegemist soolise võrdõiguslikkuse printsiipide rakendamisega, mida tehakse kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides. See on üldine norm, selleni liigutakse nii- või naapidi kogu Euroopa Liidus. Selle üle võib vaielda, asjale võib läheneda üht- või teistpidi, aga paljuski aitaks probleemi lahen... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Loomulikult on selleks, et inimesed ei lahkuks Eestist, vaja, et inimestel oleks tööd. Inimesed vajavad tööd. Keegi ei taha olla edukas töötu, kõik tahavad ikka edukad töölkäijad olla, nagu ütleb üks mu fraktsioonikaaslane alati, kui töötusest juttu tuleb. Ja kui on töö olemas, siis on tähtis ka vää... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Väga hea küsimus! Konkreetselt sellest, kuidas naised rohkem palka saaksid ja rohkem töötaksid nendes sektorites, mis on rohkem väärtustatud, meil juttu pole olnud. Aga kõnealuse eelnõu kontekstis me loomulikult rääkisime ka sellest, mismoodi mõjub naistele pensioniea tõus. Kui vaadata andmeid eelne... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Ju siis sel hetkel, kui otsustati see eelnõu päevakorda panna just täna, st teisipäeval, valitses arusaam, et pensioniea tõstmine ja üleüldse pensioniga seonduvad probleemid pole nii olulised ja küll saab eelnõu Riigikogus kiiresti menetletud ning kolmanda lugemise juba kolmapäeval ära teha. Aga nag... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Ma vastan sinu küsimusele. Need muudatusettepanekud on esitanud eri fraktsioonid. Ja kui on esitanud erinevad fraktsioonid, siis neil on õigus ka sellele, et need ettepanekud on muudatusettepanekute tabelis eraldi välja toodud, eraldi numbrite all. Ma võin sulle öelda ka seda, et nende ettepanekute ... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Loomulikult teeb meile muret, et väga paljud inimesed, kes töötavad täistööajaga, saavad tulevikus väga väikest pensioni. Tuleb astuda samme, et nende pension tõuseks, ja ma arvan, et me võtame komisjonis selle teema kunagi kindlasti põhjalikuma arutelu alla. Praegu ei saa ma seda teemat rohkem komm... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Valitsuse esindajad tõid need alternatiivid välja. Kui me pensioniiga ei tõsta, siis võib üks või teine variant neist juhtuda. Aga nagu ma olen juba korduvalt öelnud, ega pensioniea mehaaniline tõstmine iseenesest ei pruugi meid õnnelikuks teha. See ei pruugi automaatselt suurendada vanaduspensione ... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Esitati prognoos selle kohta, kui palju on tööealisi inimesi vähem aastaks 2030. Neid on prognooside kohaselt üle 100 000 vähem. Mis puudutab küsimuse teist poolt, siis see on mul paraku juba meelest läinud. Palun vabandust! Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Ma ei luisanud! Me otsustasime komisjonis ühiselt, et need muudatusettepanekud paneme kõik eraldi hääletusele vastavalt sellele, kes need esitanud on. Esitaja on ikkagi oma muudatusettepaneku ainuesitaja, mitte et tema selja taha tuleb kaks erakonda juurde. Loen veel kord ette kodu- ja töökorra sead... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Eiki vastas ära. Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Jah olen. Komisjonis tõusetus veel selline probleem. Ma mäletan väga hästi, et Rahvaliidu esindaja Mai Treial ütles ühe paragrahvi kohta lause: "Minu põhjendus on see, et sotsiaaldemokraatidel ei ole selline põhjendus". Nii et lähenemised on väga erinevad. Ega keegi ei tea, võib-olla valitsuskoalits... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Juristina loen ma sulle järjekordselt seadust ette. (Aplaus.) Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 102 lõige 1 ütleb: "Juhtivkomisjon koostab eelnõu teiseks lugemiseks eelnõule esitatud muudatusettepanekute loetelu, mis sisaldab eelnõu sätete järjekorras muudatusettepaneku sõnastust, esitaja nime n... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Loomulikult ei takista seaduse vastuvõtmine mingite sammude astumist. Aga me ei tea, mis suunas need sammud lähevad. Nagu ma olen juba korduvalt rääkinud, kõigepealt tulnuks läbi viia sotsiaal-majanduslike mõjude analüüs. Me oleks saanud teada, milline on olnud pensioniea tõusu mõju meie inimestele ... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Komisjonis jõuti vähemate ettelugemiste arvuga õige lahenduseni. Kui on soovi, ma võin selle seaduse teksti uuesti ette lugeda, aga sellel ilmselt pole mõtet. Ent  jah, me peame alati lähtuma seadustest, kui me üht või teist probleemi lahendame. Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh küsimuse eest! Teatavasti on meie ees eelnõu 652, mille muudatusettepanekute loetelu pealkiri on "Muudatusettepanekute loetelu riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule". Nii et muudatusettepanekuid on Keskerakond teinud nii pensioniki... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Ma arvan, et see õigus on igal Riigikogu liikmel. Ma arvan, et nii mõnigi Riigikogu liige võib-olla ei taha olla minuga ühes pundis ühe või teise muudatusettepaneku esitamisel ja tahab, et tema ettepanek oleks eraldi. Loomulikult on igal Riigikogu liikmel õigus esitada oma nimel muudatusettepanekuid... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh küsimuse eest! Mul oleks hea meel olnud, kui sa oleksid kogu aeg saalis viibinud. Ma saan aru, et sa oled vahepeal stenogrammi lugenud. Me olemegi täna siin arutanud sisulisi küsimusi. Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh küsimuse eest! Teatavasti on nii, et kui üks või teine muudatusettepanek saab poolthääli vähem kui vastuhääli, kui üks või teine muudatusettepanek ei saa piisavalt poolthääli, siis saab komisjoni poolt öeldud, et komisjon ei toetanud seda ettepanekut. Siin oli tegu konkreetselt sellega, et ko... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Mul oleks pensioniseaduse teksti vaja, mul ei ole seadust praegu käepärast. Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh küsimuse eest! Aga sa ei küsinud Väino Linde küsimust. Väino Linde küsimusele ma vastasin. Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh küsimuse eest! Neid taustu, mida on meile selgitatud, on olnud erinevaid. Ma konkreetselt seda ei mäleta ega oska kommenteerida. Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh küsimuse eest! Loomulikult me sellist varianti ei arutanud, nagu sa isegi võid arvata. Aga võib-olla, Taavi, jäi enne sulle üks asi arusaamatuks. Sa oma esimese küsimuse küsimise aja rääkisid ise täis ja küsimust hakkasid esitama pärast seda, kui ajalimiit oli läbi. Sellepärast ei saanud ma su... Loe lähemalt

10:14 Riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (652 SE) teine lugemine

Heljo Pikhof: Austatud juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon on arutanud kahel korral, 8. veebruari ja 16. märtsi istungil Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 652. Tuletan meelde, et eelnõu esmakordsel arutelul Riigi... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Öeldi, et aeg on läbi. Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aeg oli läbi. Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Komisjonis me arutasime pikalt-laialt nii paindlikku pensioniiga kui ka pensioniea tõstmist ja isegi selle võimalikku alandamist. Komisjoni liikmetele, ma mõtlen siin Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Eestimaa Rahvaliidu ja ka Eesti Keskerakonna liikmeid, tegi muret see, et mõjude analüüs tehakse alle... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh! Tegelikult komisjonis oligi nii, et kui me arutasime, kas pensioniiga on vaja tõsta, siis läksid arvamused kahte lehte. Üks komisjonipool ütles, et kindlasti on vaja pensioniiga tõsta, teine pool tahtis teada, kuidas lahendatakse probleemid, mis on seotud soodustingimustel vanaduspensioni sa... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh! Tõepoolest, sotsiaalkomisjon on saanud ametiühingutelt kirja, kus nad kirjutavad, et  ei toeta pensioniea mehaanilist tõstmist. Samamoodi on nad toonud välja, et väga tarvilik on enne seada sisse tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus. Tuleb mõelda, kuidas saab lahendatud see probleem, et need ... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh! Komisjonis me rääkisime tõepoolest sellest, millal teistes riikides pensioniiga saabub, ja rääkisime ka oodatavast elueast ning pensionieas tervena elatud aastatest. Euroopa Liidu riikide võrdluses on andmed oodatava eluea kohta 65 aasta vanuses ja peaaegu kõikides Euroopa Liidu riikides, vä... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Komisjon värskemaid andmeid saanud ei ole. Mis puutub sellesse, kui head on pensionieelikute väljavaated tööd saada, siis loomulikult inimesed, kes töötavad ühe kindla koha peal ega plaani töökohta vahetada, võivad ilusasti pensionieani välja vedada ja pärast seda ka veel pikalt tööl käia. Aga kui a... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh! Ma otsin kohe üles paberid, kus need argumendid peal on. Viimasel komisjoni istungil esinesid meile tõepoolest nii slaidide kui ka ettekandega Keit Kasemets ja Vilja Kuzmin. Mis siis nendest ettekannetest selgub? Ma vaatan, kes mida rääkis, et segamini ei lähe ja ma sõnu vale inimese suhu ei ... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Tegelikult peab tunnistama, et viimase kümne aasta jooksul on Eestis keskmine eluiga siiski kaks aastat pikenenud, aga see on pikenenud headel aegadel ja headel aegadel on ellu viidud ka terve rida tervise edendamise programme. Aga tänases olukorras, kus inimestel pole raha näiteks isegi hambaarsti... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Mõju analüüsi ei ole ju tellitud, selles see asi ongi. Meil puudub pensioniea tõusu sotsiaal-majanduslike mõjude analüüs. See on väga kurb, et me asume tõstma pensioniiga, ja eelnõus on nähtud ette, et alles aastaks 2019 peab Vabariigi Valitsus analüüsima, kas see pensioniea tõus oli õigustatud või ... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Eks me mõnda ettepanekut arutasime ka sisuliselt. Neid muudatusettepanekuid oli tõesti palju ja, nagu ma enne ütlesin, oli seekordne komisjoni koosolek selle koosseisu pikim. Põhiline, mida arutati sisuliselt, nagu ma juba ütlesin, oli see, kas pensioniea tõstmise sotsiaal-majanduslike mõjude analüü... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh küsimuse eest! Komisjonis räägiti päris põhjalikult sellest, et tööealiste inimeste arv väheneb aastaks 2030 selle arvu võrra, mis te ütlesite. Eestil on tõesti suur mure, et tööealisi inimesi napib. Kui me vaatame tänast olukorda, siis meil on keskmiselt neli inimest iga pensionäri kohta, aga... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh! Me oleme arutanud oma komisjonis mitmel istungil töötusega seotud probleemi. Praegu me arutame küll pensioniiga, aga ma võin julgelt öelda, et kui aasta tagasi oli töötuid 40 000, siis nüüd on see arv 93 000 ja üle selle. See arv on aastaga isegi rohkem kui kahekordistunud. Eriti muret teeb p... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh küsimuse eest! Tulles eelmise, protseduurilise küsimuse juurde, ma ütlen, et me arutasime sotsiaalkomisjonis tõesti väga põhjalikult elueaga seonduvaid küsimusi just pensioniea tõstmise kontekstis. Kas me arutasime töötervishoiuga seonduvaid küsimusi ja just lähtuvalt sellest, et inimesed saak... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Sellest oli juttu küll. Ma vaatan, kas ma leian üles selle tabeli, et olla oma vastuses korrektne. Küsimus oli see, et kui paljudes riikides on täna 65-aastane... Palun korda küsimust! Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Valitsuse esindajate põhiline argument on olnud, et pensioniiga on vaja igal juhul tõsta ja seda juba täna. Põhjuseks on toodud see, et vastasel korral mõnekümne aasta pärast kas vähenevad pensionid, on vaja tõsta sotsiaalmaksu või me peame siia tööle võtma inimesi teistest riikidest. Kuid opositsio... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh, hea küsija! Konkreetselt selliseid arve me ei käsitlenud. Aga valitsuspoolne eelnõu tutvustaja väitis, et nii pensionieas kui ka inimese tööeas tervelt elatud aastate hulk kasvab, et sellised on prognoosid. Opositsiooniparteid leidsid, et need prognoosid ei pruugi olla tõesed, kuna nad tugine... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh küsimuse eest! Siin päris otse vastata ei saagi. Üldiselt on selline süsteem, et enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides või vähemalt kümnes on 65-aastane pensioniiga juba praegu. Aga seal on ka tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus, mis Eestil puudub. Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh küsimuse eest! Ma alustaksin viimasest küsimusest. Ma ei oska öelda, kas Vabariigi Valitsus tahab pensioniea tõstmisega eelarve seisu just täna parandada. Aga nagu ma enne olen öelnud, on tal kindlasti soov või vähemalt sõnades soov pensionikassasse raha juurde tuua, aga seda siis tulevikus, e... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh küsimuse eest! Tegelikult, austatud küsija, ma olengi sellest kogu aeg rääkinud, aga ma kordan selle veel üle. Loomulikult oleks parem, kui meie seas oleks vähem alkoholi küüsi sattunuid, aga siin ei saa meie sinuga kahekesi praegu seoses pensioniga konkreetselt midagi otsustada, see tuleb eel... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh teile küsimuse eest! Tõepoolest, nagu ma juba olen öelnud, me oleme saanud tervelt kolm kirja. Ühe oleme saanud Eesti Ametiühingute Keskliidult, ühe Eesti Tööandjate Keskliidult ning ühe Eesti Raudteelaste Ametiühingult ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingult. Kõik need küsimused, ... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh küsimuse eest! See küsimus, millele te tähelepanu pöörasite, tõusetus komisjonis korduvalt, seda nii muudatusettepanekute läbivaatamisel kui ka siis, kui komisjonis käis sotsiaalminister Hanno Pevkur. Opositsioonisaadikud küsisid korduvalt, miks see aastaarv on just 2019. Ma mäletan selgelt, e... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh! Komisjonile konkreetseid arve ega prognoose selle kohta, kas nende isikute arv, kes lähevad enne pensionile, suureneb või väheneb, ei toodud. Aga tõepoolest, nende inimeste arv, kes lähevad praegu eelpensionile ja saavad siis iga kuu eest, mis nad varem pensionile lähevad, ka 0,3% vähem pensi... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh! See on hea küsimus. Konkreetselt meeste pensioniea vähendamist me ei arutanud, kuigi seda võib võtta nii- ja naapidi. Aga me oleme arutanud komisjoni koosolekutel seda, mismoodi tagada õiglane pension nendele naistele, kes on sünnitanud hulga lapsi, oleme arutanud, mida teha, et need naised s... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, Euroopas tehakse selliseid uuringuid ja Eesti, nagu ma enne ütlesin, on pensioniealiste inimeste tööhõive poolest nendes uuringutes esirinnas. Aga me pole analüüsinud konkreetseid motiive, miks pensionärid töötavad. Nagu ma enne ütlesin, võib arvata, et üks põhjusi o... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh küsimuse eest! Ma kordan veel kord üle: sotsiaalkomisjon arutas nimetatud eelnõu oma kahel istungil, 8. veebruaril ja 16. märtsil. Arutati Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 652. Tuletan teile meelde,... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, tööandjate keskliit ja ametiühingute keskliit saatsid meile, sotsiaalkomisjonile, kirja. Ma pean tõdema, et tööandjate pöördumine ei olnud üdini positiivne. Neil oli ka teatud nõudeid selle kohta, mis peaks olema veel tehtud, kui pensioniiga tõsta. Kuna seda tööandja... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh! Sa juhtisid tähelepanu Lauri Leppikule. Tõesti, professor Lauri Leppik eksperdina kiitis heaks mitmedki ettepanekud, mis opositsioon komisjonis tegi. Ta on nendest ka kirjutanud ja need, kes komisjoni ei kuulu, võivad seda samuti lugeda. Ka tema leidis, et võib-olla oleks Eestis otstarbekas m... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh! See küsimus komisjonis tõstatus. Kui ma ei eksi, siis oli selle kohta Keskerakonna muudatusettepanek. Valitsuse esindaja, kui mu mälu mind ei peta, ütles, et juba praegu saab seda mõningatel juhtudel teha. Kui sa küsid, kas see muudatusettepanek oleks vajalik, siis loomulikult oli poolthäälet... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh küsimuse eest! Nagu ma enne ütlesin, mitmetes Euroopa Liidu liikmesriikides juba on pensioniiga 65 eluaastat, on ka terve hulk riike, kus see nii ei ole ja kus  naistel on võimalik pensionile minna väiksema arvu tööaastate eest kui meestel, aga üldine suund on siiski pensioniea tõusule. Loomu... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh küsimuse eest! Seda arutati komisjonis isegi mitmes kontekstis. Üks asi on see, et meie pensionärid töötavad ka veel kõrges eas. Ei ole võimatu, et mõni pensionär töötab 70-aastaselt, töötatakse ka 72–75-aastaselt. Aga nagu ma enne ütlesin, ei ole see enamasti nende vaba tahe, vaid olukord sun... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh küsimuse eest! Oleks ma seda komisjonis ise taibanud ministrilt küsida! Seda, kas me oleme Euroopale midagi lubanud, me komisjonis ei arutanud. Aga kuna paljud teised Euroopa Liidu liikmesriigid on lubanud oma pensioniiga tõsta 65. eluaastani, siis on mul tunne, et ka meie poolt on see lubadus... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh! Ma eelmise küsimuse vastust täpsustan. Pensioniea tõstmist alustatakse kiiresti, mitte pensioniiga ei tõsteta kiiresti, tõstetakse ikkagi teatud perioodi jooksul. Võib-olla jäi minu vastus natuke ebatäpseks. Mis puudutab vastust sinu küsimusele, hea küsija, siis pean tunnistama, et ma ei mäle... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh! Sumina tõttu saalis ma küll päris täpselt küsimust ei kuulnud, aga jutt oli töövõimetuspensionäridest, nende arvu kasvust ja sellest, kas keegi on uurinud, kas pensioniea tõusuga see arv kasvab. See ongi see koht, kus oleks väga vajalik, et sotsiaal-majanduslike mõjude analüüs oleks eelnevalt... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh küsimuse eest! Neid prognoose, mis juhtub aastal 2016, kas töövõimetuspensionäride arv kasvab ja kas see arv kasvab nii naiste kui ka meeste seas, sotsiaalkomisjonis välja ei toodud, neid arve meile ei esitatud. Aga me oleme komisjonis arutanud korduvalt selle üle, milline on praegune tööturu... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh küsimuse eest! Ma katsun ruttu otsida välja ühe tabeli, mis on tulnud valitsusest. Ma vist ei leia seda. Siin on minu meelest väikesed erinevused peaministri ja sotsiaalministri ütluste vahel. Ka sotsiaalminister on valitsuse esindaja, ta käis meil komisjonis ja tõi välja kolm võimalust, mis v... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh küsimuse eest! Loomulikult on meile kõigile, nii koalitsioonierakondadele kui ka opositsioonierakondadele tähtis eurole üleminek, aga seda mitte iga hinna eest ja mitte inimeste arvel. Kui me vaatame vaesuse näitajaid, siis näeme, millises olukorras inimesed tegelikult elavad, kuidas maksud tõ... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh küsimuse eest! Komisjonis konkreetselt me pensioniea tõusu või langust majanduskasvuga seonduvalt ei arutanud. Aga me oleme arutanud, mis siis juhtub, kui praegune olukord säilib. Tulen jälle selle maagilise aastaarvu 2019 juurde. Vabariigi Valitsus on öelnud, et selleks ajaks tuleks teha ära ... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh küsimuse eest! Konkreetselt pensioniea tõusuga seoses me alkoholismi ja muid teie küsimuses toodud probleeme ei arutanud. Aga kindlasti arutasime me tervisega seonduvaid probleeme. Seda lähtuvalt sellest, kas inimesed peavad pensionieani vastu, kui me pensioniiga tõstame, milline on meie inime... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh küsimuse eest! Ega loomulikult keegi ei rõõmusta, kui pensioniiga tõstetakse. Aga nagu siin enne juttu oli, on paljudes riikides ikkagi kaasatud selliste küsimuste lahendamisse suur hulk rahvast. Selliseid otsuseid ei tehta pelgalt kas komisjoni või Vabariigi Valitsuse uste taga, see vajab lai... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh küsimuse eest! Nagu ma olen siin juba korduvalt öelnud, me arutasime komisjonis Vabariigi Valitsuse eelnõu põhjal konkreetselt seda, et pensioniiga on vaja tõsta. Opositsiooni liikmed olid pensioniea mehaanilise tõstmise vastu. Loomulikult tõstatus meil korduvalt küsimus, kas need inimesed on ... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh! Mul jäi eelmisele küsimusele vastates osa küsimusest vastamata, aga ma olen ka ligi kolm tundi juba siin kõnepuldis olnud. Ma loodan, et te annate mulle andeks. Mis puutub sellesse, kas pensionikassa pensioniea tõusust aastal 2026 või juba varasemal ajal lõppkokkuvõttes võidab, siis kõiki nei... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh küsimuse eest! Konkreetselt seda, kas me aastal 2026 oleme juba pikka aega olnud viie rikkaima riigi seas, komisjonis ei arutatud. Aga see, et tööealiste elanike arv selleks ajaks väheneb ja tunduvalt väheneb, oli meil küll teemaks. See oli ka üks põhjendusi, miks valitsus tõi meie ette eelnõu... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh küsimuse eest! Jätkusuutlikkusest on meie komisjonis olnud juttu väga mitme seaduseelnõuga seoses ja väga mitmete probleemide lahendamisel. Kui me oleme arutanud Eesti inimeste tervist, olukorda tööturul, seda, et euro on imerohi, siis alati on tulnud teemaks jätkusuutlikkus või on olnud sõna ... Loe lähemalt

15:00 Istungi rakendamine

Heljo Pikhof: Aitäh, austatud juhataja! Kas te olete juba ette kindel, et järgmise kuu päevakorrad on meil nii tihedad, et Riigikogu ei saa õigel ajal ja päevavalguses pensioniseadust arutada, vaid me peame seda tegema teisipäeva öötundidel ja seda valitsuse ettepanekul? Loe lähemalt

10:06 Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Tööpuuduse sotsiaalsete mõjude leevendamine" arutelu

Heljo Pikhof: Aitäh, austatud ettekandja! Ma olen pikka aega töötanud ametiühingutes ja kuulates täna siin sinu juttu tööturu olukorra parandamisest, töötajatele ja töötutele soodsamate võimaluste loomisest, ütlen ma päris ausalt, et mul tõusid juuksed peas püsti.
Nagu ma aru saan, soovib Isamaa ja Res Public... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Mul on samasugune küsimus. Me pole sotsiaalkomisjonis seda otsustanud ja kui Isamaa ja Res Publica Liit esineb sotsiaalkomisjoni nimel – nii nagu siin enne öeldi, et Isamaa ja Res Publica Liit valitseb sotsiaalkomisjoni –, ühesõnaga, kui sotsiaalkomisjoni nimel esineb komisjoni esimees, siis peab ik... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Me oleme ka kolmekesi ühes ja samas komisjonis, kas siis meie luiskame või? Loe lähemalt

17:10 Riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (652 SE) esimene lugemine

Heljo Pikhof: Austatud minister! Küllap ka teie olete kindel, et pensioni tõstmine ei ole ainus võluvits. Enne seda on vaja ikkagi lahendada sisulised probleemid. Minu küsimus teile on: kunas me võime siin Riigikogu saalis näha tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustust? Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh! Austatud minister! Minul on sama küsimus, mida ... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh! Austatud minister! Täna said Riigikogu liikmed, nii nagu Heimar Lenk ütles, Eesti Ametiühingute Keskliidult kirja, kust nähtus, et ametiühingud ei ole pensioniea tõstmisega absoluutselt rahul, ilma et enne oleks kehtestatud tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus ja tööpensionid. Oma kirjas vih... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Austatud juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas oma 8. veebruari istungil Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 652. Sotsiaalminister Hanno Pevkur tutvustas komisjonis eelnõu, millega valitsus soovi... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Ei, selles võtmes ei arutanud. Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Austatud Riigikogu juhataja! Head ametikaaslased! Valitsusel on pensioniea tõstmisega tuli takus. Oma kiirustamist põhjendatakse ettenägelikkusega, mis aga lähemal vaatlusel osutub hoopistükkis lühinägelikkuseks, sest alustada tahetakse valest otsast. Paneme aga sarikad püsti, eks näis siis, kas ma... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Meiegi peaksime esmalt selgeks saama nii omaenese pensioniea tõstmise õppetunnid kui ka kaaluma eduriikide kogemusi, et leida Eesti jaoks parim lahendus. Seega alustame õigest otsast, mitte pensioniea tõstmisest! Lähtuvalt eelräägitust teevad sotsiaaldemokraadid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel ... Loe lähemalt

13:38 Alushariduse olukorrast

Heljo Pikhof: Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Mul on teile mõned küsimused, mis puudutavad koolieelseid lasteasutusi ja seal käivaid lapsi. Sotsiaaldemokraadid on esitanud Riigikogu menetlusse seaduseelnõu, mis näeb ette, et nende perede lapsed, kus vanemad ei tööta ega saa ka enam töötuskindlustushüvitis... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Kuidas teie suhtute sellesse, et need lapsed saaksid käia lasteaias tasuta? Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh! Neid lapsi on täna ümmarguselt 4000–5000. Ma arvan, et sellise summa leidmine riigieelarvest aastast 2011 ei oleks võimatu. Mu teine küsimus puudutab lasteaedu. Siin on olnud jutuks, et erinevas vanuses lapsed hakkavad lasteaias olema ühes rühmas. Eelmine kord te ütlesite, et on olemas abiõpe... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh! Tegelikult on lasteaiaõppes mureks eelkõige see, et paberitööd tuleb meeletult juurde. Kujutage ette, kui lasteaias on viies erinevas vanuses lapsi, kõigi nende jaoks tuleb õppeprogrammid teha, aru anda jne. Kui need kaks asja, abiõpetaja koht ja see seadus, ei käi üheskoos, st abiõpetajad ei... Loe lähemalt