15:10

Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Nordica tegevuse lõpetamisega seonduvate asjaolude uurimiseks" eelnõu (543 OE) esimene lugemine

Vladimir Arhipov: Kas teil ei ole kartust, et ka selline suur projekt nagu Rail Baltic näiteks kokku variseb? Loe lähemalt

Evelin Poolamets: Tähendab, ei ole ühtegi sellist märki, miks peaks Rail Baltic üldse õnnestuma. Loe lähemalt

Kalle Laanet: Tema hinnangul võib siin tõmmata paralleele Rail Baltic u teemaga. Loe lähemalt

Anastassia Kovalenko-Kõlvart: .

Ja väga kavalalt oli Reformierakond uue koalitsiooni valguses, mis nüüd on vana koalitsioon, valmis looma ka eraldi taristuministri portfelli sotsidele, kuhu suunati kõik need projektid, millega Michal tegeles, ja kus on üleval painavad finantseerimisküsimused: Nordica, Rail Baltic . Loe lähemalt

10:51 21 Riigikogu liikme esitatud kirjalik nõue umbusalduse avaldamiseks kliimaminister Yoko Alenderile

Anastassia Kovalenko-Kõlvart: Ka äririski maandab Eesti maksumaksja: täpselt samamoodi maandab meil äririski maksumaksja Nordica puhul ja hakkab maandama Rail Baltic u puhul. Loe lähemalt

10:07 Väliskomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu

Välisminister Margus Tsahkna: Me ei räägi mitte ainult sõjalistest võimetest, vaid ka kübervõimetest, hübriidvõimetest, me räägime ühenduvusest, me räägime tegelikult ka Rail Baltic ust. Loe lähemalt

Andres Metsoja: Ma loodan, et ka Rail Baltic u projekt oma sisus muutub tugevamaks, siiamaani on see paraku olnud üsna [nõrk]. Loe lähemalt

Välisminister Margus Tsahkna: .

Ma tõesti loodan, et Rail Baltic u projekt läheb veel hoogsamalt käima, kui ta seni on käinud.
Kindlasti on Rail Baltic ul siin oma osa mängida. Loe lähemalt

16:24

Arupärimine omavalitsuste tulude lõhe süvenemise kohta (nr 675)

Peaminister Kristen Michal: Nädalavahetusel toimus edukalt Mandri-Euroopa elektrivõrguga sünkroniseerimine ning me investeerime jätkuvalt ühendustesse ehk Rail Baltic u rajamisse. Loe lähemalt

14:09

Mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (538 SE) esimese lugemise jätkamine

Aivar Kokk: – suurusjärgus 275 miljonit, kui ma nüüd ei eksi numbriliselt, Rail Baltic ule.
Kui keegi räägib, et raha ei ole … Kas keegi teab, kui palju Rail Baltic u peale [kulub]? Loe lähemalt

17:25

Vaba mikrofon

Anastassia Kovalenko-Kõlvart: .
  

Ma saan aru, et meie komisjon ongi tegelenud päris mitme ebameeldiva teemaga, olgu Nordica, RMK, Rail Baltic või Eesti Energia. Loe lähemalt

10:19

Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (520 SE) esimene lugemine

Anastassia Kovalenko-Kõlvart: Parim näide, mida mulle meeldib tuua, on muidugi Rail Baltic u projekt.
Kui me korruptsioonivastases erikomisjonis seda Rail Baltic u projekti käsitlesime, siis ma küsisin Kliimaministeeriumilt otse: "Palun öelge mulle, milline nendest üheksast numbrist on see õige number, mis läheb puhtalt Rail Baltic u projekti ehitamisse. Loe lähemalt

Rene Kokk: Teie tõite siin näiteid Rail Baltic u üheksa numbri kohta ja selle 100 miljoni kohta, mis kuskilt leiti. Loe lähemalt

12:43 Nordica erikontrolli lõppraport

Rene Kokk: Sest paraku me teame erinevaid juhtumeid [varasemast] ajast, nagu Tallinna Sadama puhul, samuti on suure riskiga ettevõtmine Rail Baltic , nagu me näeme ka muudest Balti riikidest, kus on uurimised õhus. Loe lähemalt

Peaminister Kristen Michal: Rail Baltic u kohta ma lihtsalt teen selle märkuse. Loe lähemalt

12:55 Tallinn–Vilnius äsja avatud rongiliiklus

Vladimir Arhipov: Eks see liin tehti ju selleks ajaks, kuni Rail Baltic ei ole veel käivitatud.
Rail Baltic , nagu teada, on ju lubatud [käivitada] aastal 2030. Loe lähemalt

Taristuminister Vladimir Svet: Aga ma olen kindel, et te sama hästi kui mina teate seda, et Rail Baltic u marsruut ei kattu praeguste Eesti, Läti ja Leedu olemasolevate 1520 [millimeetri laiuste] raudteede marsruudiga.
.

Aga Rail Baltic ei [tähenda] meie jaoks tegelikult ühendust Vilniusega.
Rail Baltic on raudtee, mille eesmärk on ühendada meid Varssaviga, mitte Minskiga, nagu seesama Tšaika, millest te siin rääkisite ja mida eeskujuks tõite.
.

Ja olgu siin ka meelde tuletatud, et Rail Baltic meil hakkab sõitma kõige sirgemat, otsemat teed pidi Euroopa poole ehk läbi Pärnu.
Aga kui keegi tahab sõita Vilniusesse, siis [tuleb arvestada, et] see Vilniuse ühendus on Rail Baltic u arendamise mingi järgmine etapp, mida loodetavasti Leedu kolleegid saavad ette võtta juba järgmisel kümnendil, kui Rail Baltic u põhitrass on valmis. Loe lähemalt

10:57

Riigieelarve seaduse Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlla viimise seaduse eelnõu (525 SE) esimene lugemine

Anastassia Kovalenko-Kõlvart: Kõige parem näide, mis on juba mitu korda [kõne all] olnud, on Rail Baltic u projekt.
–, seletuskirjas oli üheksa erinevat numbrit Rail Baltic u projekti kohta.
Kui me korruptsioonivastases erikomisjonis arutasime seda teemat, küsisin otse Kliimaministeeriumi käest, et palun öelge mulle, milline nendest üheksast numbrist on see õige number, sest me hakkame hääletama, Riigikogu liikmed peavad teadma, kui palju raha läheb uuel aastal Rail Baltic u projekti.
Seetõttu võibki [sinna] panna ükskõik mis numbreid, võib panna üheksa, kümme või kaksteist erinevat numbrit Rail Baltic u kohta, sest need ei kohusta mitte millekski. Loe lähemalt

14:32

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (510 SE) kolmas lugemine

Aleksandr Tšaplõgin: Bürokraatia kärpimise, mõttetu Rail Baltic u projektist loobumise ja rohelise energia toetuste tühistamise abil saab riik kokku hoida miljardeid eurosid. Loe lähemalt

15:42

2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (513 SE) kolmas lugemine

Priit Lomp: Rail Baltic u ehitus on tähtis, sest [valmiv] raudteeühendus Euroopaga [aitab tugevdada] julgeolekut, aga see on ka reisimise ning kaubavahetuse oluline kanal ning see on täpselt sama tähtis kogu Eesti tee-ehitussektorile. Loe lähemalt

Siim Pohlak: .

Reformierakonna suur eesmärk on lappida oma tehtud eelarveauku ja väiksemad, alaeesmärgid selle juures on ehitada edasi Eestile üle jõu käivat Rail Baltic ut, teha majandust lõhkuvat kliimapööret ning kahjuks võtta Eestisse ka riigi tervise‑ ja haridussüsteemile üle jõu käivas koguses sisserändajaid. Loe lähemalt

Siim Pohlak: Rail Baltic u uue trassiga minnakse edasi, maksku mis maksab, kuigi pole isegi teada, kui palju raha [selleks läheb] ja kust kohast see raha tuleb.
Seda ei ole teada, aga ikkagi läheme Rail Baltic uga edasi. Loe lähemalt

Siim Pohlak: EKRE tegi ka väga häid sisulisi ettepanekuid, näiteks Rail Baltic u rahastuse külmutamise kohta. Loe lähemalt

21:31

Maapõueseaduse täiendamise seaduse eelnõu (435 SE) teine lugemine

Andres Metsoja: Üks hea näide on seesama Rail Baltic u trass: kohus otsustas Riigikohtu tasandil selle planeeringu tühistada sellepärast, et liiga palju aega on mööda läinud.
Paralleelselt võib [tuua selle näite,] et me ehitame Rail Baltic ut ja rajame kaevandusi selle eesmärgiga, et Rail Baltic valmis saaks – keegi võtab endale äririski ja rajab need kaevandused, et oleks materjali –, aga siis ütleme, et kui Rail Baltic ut ei peaks saama ehitada, sest raha ei ole, on kellelgi õigustatud ootus saamata jäänud tulu [hüvitamisele]. Loe lähemalt

16:57

Arupärimine fosforiidi kaevandamise plaanide kohta (nr 664)

Anti Poolamets: Üha rohkem on näha huvi nõndanimetatud rohepöörajate poolt, sest kuigi sõnas "rohepööre" justkui sisalduks eriti õilis keskkonnakaitseline komponent, inimkonna päästmine ja maakera päästmine, siis paraku on reaalses elus läinud kuidagi teisiti: rohepööre tähendab Eesti puhul ka Rail Baltic ut, mis veab tohutu hulga ehitusmaavarasid raudteele, mille vajalikkus ja nõudlus on kaheldav. Loe lähemalt

19:13

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (510 SE) teine lugemine

Aleksandr Tšaplõgin: Me kulutame sadu miljoneid eurosid ametnike armee ülalpidamisele, investeerime miljardeid mõttetusse Rail Baltic u projekti. Loe lähemalt

12:45 Meretuulepargid

Peaminister Kristen Michal: Teie näiteks olete vastu Rail Baltic ule, meie arvame, et seda ühendust on vaja. Loe lähemalt

16:47

Arupärimine Eesti tööstustoodangu languse kohta (nr 658)

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo: Aga isegi sellisel keerulisel ajal me tegelikult ei ole teede investeeringuid vähendanud, vaid vastupidiselt suunasime just ka keerulisel ajal täiendavat raha teede investeeringutesse: Via Baltic asse, kus tuleb neljarealise maantee täiendav ehitus, ja samamoodi [muusse] taristusse, ka Rail Baltic usse. Loe lähemalt

Mart Maastik: .

Kui meil ei oleks Rail Baltic ut, mida me tegelikult rahastame CO₂‑kvoodi rahast … Ma ei saa küll aru, kuidas see kõik nüüd hästi roheline on, kui me võtame maksumaksja taskust pidevalt CO₂‑kvootide tõttu raha ära ja siis ehitame selle eest hoopis Rail Baltic ut.
Aga isegi kui Rail Baltic u praegune rahastus aitab natukene ettevõtjaid, selles mõttes, et need, kes ehitavad teid, saavad ehitada Rail Baltic ut … See mõnes mõttes on tõesti natukene päästerõngas, ma olen nõus.
Kuigi, ütleme, kas Rail Baltic ut reaalselt vaja on või ei ole – noh, sel pole täna enam mõtet peatuda. Loe lähemalt

10:01

Keskkonnakomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Kliimamuutuste mõju Eesti õigusruumile ja majandusele" arutelu

Mart Maastik: Suurem osa sellest läheb Rail Baltic u ehitusse. Loe lähemalt

Anti Poolamets: .
 

Rail Baltic on projekt, millele ei ole suudetud nõudlust välja mõelda, aga mis nõuab mägede kaupa maavarasid. Loe lähemalt

12:48 Olukord riigis

Helle-Moonika Helme: .
 

Aga hirmsasti tahaks, et sama toimuks ka Rail Baltic uga seoses.
.
 

Komisjoni oli kutsutud ka Lätis Rail Baltic u eest vastutav tegelane, kes andis ülevaate, mis toimub Lätis.
Seda enam, et te kindlasti suhtlete Rail Baltic u projekti kõrgelt tasustatud eliidiga, sest nende kontor on Endla ärimajas, Reformierakonna kontoriga samas koridoris, peaaegu kõrvuti. Loe lähemalt

Peaminister Kristen Michal: Kindlasti suhtlen Rail Baltic u kõikide tasanditega.
Võin kinnitada, et Eestis juhivad Rail Baltic u projekti tublid ja asjalikud inimesed, seetõttu on Eesti Balti riikidest ka kõige tublim selles toimetamises.
Mul on kahju, et EKRE Rail Baltic u vastu väga aktiivselt sõdib.
Ma mäletan ka seda, kui te tegite ettepanekuid – ka rahanduslikult ei olnud need väga hea kirjaoskusega tehtud ettepanekud – võtta Rail Baltic u raha ja teha sellega midagi muud.
.
 

Mis puudutab Rail Baltic u enda edenemist, siis tõepoolest, Eesti on selles 2030.
.
 

Minu meelest on väga-väga veider, et te sellise tohutu sõnavahuga Rail Baltic u vastu sõdite.
Minu arvates on Eestil vaja kiiret ühendust, Rail Baltic ut, ja me teeme kõik, et see Eestis õnnestuks.
Isegi selle aasta eelarves, ma meenutan, me panime üle 200 miljoni Rail Baltic ule juurde, et see projekt saaks õigeaegselt valmis ja kenasti rahastatud. Loe lähemalt

Rain Epler: Läheme selle Rail Baltic u teemaga edasi. Loe lähemalt

Peaminister Kristen Michal: .

Põhiline selle Rail Baltic u juures ongi põhitrassi valmimine.
Me arutame seda, milline on nende uus informatsioon Rail Baltic u teemal, aga kindlasti kulub väga palju aega ka julgeolekule ja muudele teemadele. Loe lähemalt

13:15 Taristu

Aivar Kokk: Täna on siin juba räägitud Rail Baltic ust, läheks sellega siis edasi.
Kuu aega tagasi tegite te ühel valitsuse istungil kaks otsust: 160 miljonit ettevõtete toetuseks ja 275 miljonit Rail Baltic u toetuseks.
Järgmise aasta riigieelarve seletuskirjas on üheksal real väga erinevad numbrid Rail Baltic u maksumuse kohta, need algavad 10 miljonist ja lõpevad 300 miljoniga. Loe lähemalt

Peaminister Kristen Michal: 197 miljonit läheb Rail Baltic u põhitee rahastamiseks, see peaks niimoodi kirjas olema, 75 miljonit Ülemiste terminali jaoks. Loe lähemalt

Aivar Kokk: Kui me ratifitseerisime Rail Baltic u ehituse, siis seal oli üks tingimus, et iga aasta on riigieelarve juures eraldi Rail Baltic u eelarve.
Selle asemel me paneme praegu Rail Baltic usse meeletult raha. Loe lähemalt

Peaminister Kristen Michal: .

Teiseks, mina ei vastandaks põhimaanteede ehk Pärnu, Tartu ja Narva suuna väljaehitamist, ja ütleme, laiemaks ehitamist kuidagi Rail Baltic ule.
Rail Baltic on ka regionaalse ühenduse mõttes, kiire ühenduse mõttes väga oluline komponent. Loe lähemalt

15:25

Arupärimine huvigruppide kaasamise kohta (nr 656)

Peaminister Kristen Michal: Muu hulgas energeetikas hoolitseda selle eest, et energia oleks soodsam ja puhtam, et Euroopa Liidu raha läheks kiiresti kasutusse, Rail Baltic u hanked, et kõik konkursid, mis on korraldatud, viiksid selleni, et kopp maasse saaks, ja kõik muud sammud. Loe lähemalt

15:39

Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (511 SE) teine lugemine

Anastassia Kovalenko-Kõlvart: Teiseks oli arutlusel Rail Baltic u projekti rahastus, sellele arutelule kutsusin ka Vladimir Sveti.
Kui paljud mäletavad, kui mitu korda on üritatud saada õiget vastust, mis on Rail Baltic u [maksumus]?
Praeguse eelarve seletuskirjas on selle kohta üheksa erinevat kohta, üheksa erinevat [summat] Rail Baltic u [maksumuse] kohta? Loe lähemalt

18:33

2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (517 SE) teine lugemine

Urmas Reinsalu: Näiteks rahvusvahelises lepingus Rail Baltic u kohta, mis ratifitseeriti 2017.
aastal, nähti Riigikogu otsusega ette, millisel moel peavad tulevastes riigieelarvetes olema kirjeldatud Rail Baltic u ehitamisega seotud riigieelarve investeeringud. Loe lähemalt

19:32

2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (513 SE) teine lugemine

Annely Akkermann: .
 

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni kaks muudatusettepanekut nägid katteallikana Rail Baltic u projekti rahastamise vähendamist, aga seda me ei saanud muudatusettepanekute loetelusse panna, sest põhiseaduse § 116 kohaselt ei tohi muudatusettepanekuga ette näha riigieelarve eelnõus selliste kulude kustutamist või vähendamist, mis tulenevad muudest seadustest või Riigikogu ratifitseeritud välislepingutest.
Rail Baltic u ehitamise tegevuskava tugineb 19. Loe lähemalt

Lauri Laats: Näiteks võtame Rail Baltic u investeeringud.
Siin öeldi välja, et vist kaheksal või üheksal leheküljel on Rail Baltic ut kirjeldatud, aga arvud on kõik erinevad. Loe lähemalt

Jaak Aab:

Rail Baltic u ehitus kütab küll kirgi, aga jätkub ja kindlasti jõuab ka oma eesmärgini.
Rail Baltic u arendus annab oluliselt lisatööd ehitussektorile ja loob täiendavaid töökohti. Loe lähemalt

Leo Kunnas: Ma saaks Rail Baltic u projektist aru, kui meil oleks intensiivne kaubavahetus Venemaaga. Loe lähemalt

14:58 Istungi rakendamine

Lauri Laats: Sooviks täna üle anda kaks arupärimist, tegelikult oli plaanis anda isegi kolm, arvestades neid uudiseid, mis puudutavad Rail Baltic ut, aga mul on hea meel, et me täna, esmaspäeval saamegi siinsamas tegelikult esimese punktina võtta vastu otsuse Rail Baltic u asjus ja luua teie abiga selle uurimiskomisjoni.
Täna on kindlasti veel rohkem inimesi saalis kui neljapäeval, nii et mul on väike selline positiivne meelestatus olemas, et äkki te tõesti võtate selle hea otsuse vastu ja sel juhul seda arupärimist Rail Baltic u kohta siis ei sünnigi. Loe lähemalt

15:15

Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Rail Balticu projektiga seonduvate asjaolude uurimiseks" eelnõu (460 OE) esimese lugemise jätkamine

Esimees Lauri Hussar: Meil on täna kokku neli päevakorrapunkti, neist esimene on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Rail Baltic u projektiga seonduvate asjaolude uurimiseks" eelnõu 460. Loe lähemalt

10:03

Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete käibemaksu langetamiseks 5-le protsendile" eelnõu (492 OE) esimene lugemine

Helle-Moonika Helme: Raha on suurtes ideoloogilistes projektides, mõttetutes kallites projektides, nagu Rail Baltic ja rohepööre, kuhu paisatakse sõgedalt sadu miljoneid ja isegi miljardeid. Loe lähemalt

Lauri Laats: Aga mure seisneb selles, et hästi oluline teema on järgmises punktis, nimelt uurimiskomisjoni moodustamine Rail Baltic u projekti jaoks. Loe lähemalt

11:14

Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Rail Balticu projektiga seonduvate asjaolude uurimiseks" eelnõu (460 OE) esimene lugemine

Aseesimees Arvo Aller:

Läheme tänase kolmanda päevakorrapunkti juurde: Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Rail Baltic u projektiga seonduvate asjaolude uurimiseks" eelnõu 460. Loe lähemalt

Lauri Laats: .
 

Nüüd, vaadates otsuse eelnõu: miks me vajame uurimiskomisjoni moodustamist Rail Baltic u projekti jaoks?
Juhin tähelepanu, et kaks päeva oli möödas sellest, kui riigikontrolör oli avaldanud raporti selle kohta, mis tegelikult toimub Rail Baltic uga, ja juba kahe päeva pärast võttis Läti seim väga olulise otsuse vastu.
.
 

Eesti Keskerakond pakkus välja, et me võiksime võtta eeskuju meie naabritelt ja selgitada välja, mis tegelikult Rail Baltic u projektiga on toimunud, miks see on takerdunud, miks on hinnad kallimaks läinud, mis on edaspidised käigud, kes tegelikult hakkab kogu seda projekti ülal pidama, mis raha eest seda hakatakse ülal pidama ja mis rongid seal sõitma hakkavad.
.

Väga huvitav ja tegelikult negatiivne näide on see, kuidas praegu on valitsus meie ette tulnud Rail Baltic u investeeringutega, kuidas ta on kajastanud neid riigi järgmise aasta eelarves.
Rail Baltic ut on kajastatud riigi järgmise aasta eelarves leheküljel 174, leheküljel 197, leheküljel 208, leheküljel 522, leheküljel 553, leheküljel 558, leheküljel 559, leheküljel 313, leheküljel 314.
See on positiivne, et seda on kajastatud, aga negatiivne on see, et igal leheküljel, mida ma praegu loetlesin, on erinevad numbrid, täiesti erinevad numbrid selle kohta, kui palju tegelikult soovitakse suunata raha Rail Baltic usse.
Või kui minnakse teist teed pidi, et Rail Baltic ise soetab vedurid ja vagunid, siis on Riigikontrolli raporti järgi üldse praegu viimane aeg neid soetada, sest küsimus on hanke püstituses, küsimus on jällegi rahastuses.
.
 

Kui peaks juhtuma – no praegu ma ütlen nii – ime, et kõik kolm Balti riiki ehitavad Rail Baltic u valmis, ma loodan, et seda mingil viisil ikkagi jõutakse teha, siis arvestades praegust olukorda ja neid murekohti, mis riigikontrolör on välja toonud, on siin loomulikult väga suuri küsimusi.
.
 

Täpselt samamoodi – ma võin ju teile seda ette öelda – põhiseaduskomisjonis selle uurimiskomisjoni moodustamine, meie ettepanek moodustada Rail Baltic u uurimiseks komisjon, hääletati maha, seda ei toetatud.
.
 

Edaspidi, kui peakski saama valmis Rail Baltic , siis Rail Baltic u ülalpidamine Balti riikides, kolme riigi peale, läheb maksma üle 500 miljoni aastas.
Ma olen küsinud komisjonides, kus nähakse katet Rail Baltic u koridori ülalpidamiseks.
Vaatamata sellele, et ametnikud ei suuda vastata, ja vaatamata sellele, et valitsus ei suuda vastata, ikkagi arvatakse, et ega ka üks komisjon, mille võiks tegelikult suunata sellele, et rohkem infot saada, et rohkem inimestele aru anda, sest ühiskond ootab seda … Igal kohtumisel, kuhu me fraktsiooniga oleme sõitnud – ja seda me teeme tihti –, on esimene teema toimetulek, teine teema on loomulikult valitsuse töö ehk see on suureks probleemiks ja kolmas teema, mida alati tõstatatakse, ongi Rail Baltic ja mis sellest saab. Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Meil on Riigikogus nii Rail Baltic u toetajad kui ka vastased.
Vastased saavad võib-olla jälile mingisugusele probleemsele kohale ja toetajad saavad tänu komisjoni tegevusele loota, et Rail Baltic valmib ja valmib kiiremini. Loe lähemalt

Lauri Laats: .
 

Nüüd see, kes Rail Baltic ut toetab ja kes mitte. Loe lähemalt

Helle-Moonika Helme: Tõepoolest, Rail Baltic u projekt on kohutavalt raiskav, pompoosne ja mastaapne ettevõtmine.
Mis teie tunnetus on, kas nii nagu Lätis võiks selguda ka meil, et Rail Baltic u projekti võib olla isiklikes huvides kurjasti ära kasutatud? Loe lähemalt

Lauri Laats: No ei taha jälle seda Vene kaarti mängu tuua, aga kahjuks paistab see nii: selle asemel, et rääkida asjadest, selle asemel, et vaadata, kas me ikkagi kulutame õigesti ja õiglaselt projektidele – Rail Baltic on väga mahukas –, selle asemel, et tegeleda majandusprobleemide lahendamisega, selle asemel, et inimeste toimetulekuga tegeleda, näiteks toiduainete käibemaksu langetada, viiakse kõik need olulised teemad kuidagi fookusest välja ja räägitakse hoopis millestki muust, mis on võib-olla tunduvalt arusaadavam ning praeguses olukorras [mõjub] mustvalgelt. Loe lähemalt

Vladimir Arhipov: Sa oma kõnes mainisid ka, et isegi kui Rail Baltic saab ükskord valmis, siis kes hakkab sellel opereerima, kelle vagunid ja veerem hakkavad mööda seda raudteed liikuma. Loe lähemalt

Henn Põlluaas: Aga ma tahaks küsida ka selle kohta, kas te ei arva, et uurimiskomisjoni üks tegevus peaks olema ka Rail Baltic u tasuvuse analüüsi ülevaatamine. Loe lähemalt

Lauri Laats: .
 

Aga nagu ma juba ütlesin ja ka Rail Baltic u juhid on avalikult öelnud, ega sealt suurt majanduslikku tulu Eesti riigile ei tule. Loe lähemalt

Anastassia Kovalenko-Kõlvart: Ma arvan, et juba see, kuidas me kuu aega oleme püüdnud saada vastust, kui palju järgmisel aastal läheb eelarvest raha Rail Baltic usse, aga seda vastust lihtsalt ei ole võimalik saada rahandusministrilt, isegi Riigikontrollil ei olnud seda vastust, mida sa juba mainisid, võiks olla aluseks, et uurimiskomisjoni võiks moodustada.
Üks [koht] on Rail Baltic , aga teiseks on siin [kõne all] ka erinevad Euroopa Liidu toetused. Loe lähemalt

Lauri Laats: No arvestades seda olukorda, mis on Lätis, vähemalt selle info alusel, mis on välja tulnud, ja [mõeldes sellele,] mispärast nii kiiresti see uurimiskomisjon seimis loodi, on loomulikult ka meie Rail Baltic u tegevus sama küsimärgi all, kas seal võib olla korruptsiooni või mitte.
Igal juhul on vaja seda komisjoni, selleks et aru saada, mis Rail Baltic uga toimub.
Kui Rail Baltic u projekti uurimiskomisjoni täna ei sünni, siis loomulikult on järgmine käik see, et ma pöördun korruptsiooni[vastase eri]komisjoni poole palvega seda teemat uurida. Loe lähemalt

Kalle Grünthal: Ehk kui täna ei saa seda uurimiskomisjoni moodustada, siis on alati võimalik ka selline lahend, nagu on Riigikogu – noh, nime üle peab veel mõtlema – Rail Baltic u projektiga seotud asjaolude uurimise toetusgrupp. Loe lähemalt

Lauri Laats: Meil Riigikogus on loodud Rail Baltic u toetus[rühm] ja minu teada toimub järgmine nädal, vist 12.
Siis me võiksime tõesti moodustada eraldi Rail Baltic u uurimisgrupi, nii-öelda toetusgrupi. Loe lähemalt

Siim Pohlak: Kui vaadata ka seda Eesti, Läti ja Leedu valitsuse vahel sõlmitud lepingut, mis Rail Baltic u rajamist puudutab, siis seal öeldakse selgelt, et poolte eesmärk on tagada raudtee valmimine ja toimivus 2025.
Riigieelarve menetlemisel rahanduskomisjonis visati sealt välja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ettepanekud, mis puudutasid Rail Baltic u rahastuse äravõtmist või peatamist, kuni asjaolud on selged. Loe lähemalt

Kalle Laanet: .
 

Hendrik Johannes Terras ütles, et Rail Baltic uga seonduvat menetleb Riigikogus riigieelarve [kontrolli] erikomisjon ja viimati oli see päevakorras 2024.
[Otsuses öeldi, et] komisjon saadab Vabariigi Valitsusele kirja, kus palub edastada RB Rail AS‑i tasuvuse analüüsi, Rail Baltic Estonia AS‑i riskide analüüsi ning selgituse, kuidas lahendatakse eelarvepuudujäägi küsimus.
Lisaks palub komisjon, et iga-aastase riigieelarve seletuskirja lisas, mis kirjeldab Rail Baltic u ehitamise tegevuskava, täpsustataks hetkeseisu maksumust ning pikemat prognoosi aastate lõikes.
.
 

Terras sõnas selle peale, et Kliimaministeerium ja riigieelarve kontrolli erikomisjon tegelevad Rail Baltic u projektiga.
.
 oktoobril toodi välja, et Läti ei saa endale Rail Baltic u projekti lubada.
Ta ütles, et tema pigem ei tahaks Riigikogu liikmena vastutada selle eest, et oma tööd ei tehtud õigeaegselt, ja lõpetatakse sellega, et hakatakse uurima Riigikogu võimalike korruptsiooniriskide tuvastamist Rail Baltic u puhul.
.
 aastaks planeeritud Rail Baltic ule raha riigieelarvest, [ilmneb, et] seletuskirjas oli selle kohta mitu erinevat numbrit. Loe lähemalt

Kalle Laanet: Kindlasti on Rail Baltic ääretult oluline projekt oma mahult ja oma eesmärkidelt. Loe lähemalt

Anastassia Kovalenko-Kõlvart: Järelikult peaks teile siis kõik, mis on seotud Rail Baltic uga, väga hästi selge olema.
Äkki te saate vastata sellele küsimusele, mida me oleme siin kuu aega küsinud, kui palju siis järgmisel aastal kulub Rail Baltic ule kokku. Loe lähemalt

Valdo Randpere: Mind ausalt öelda üllatab, et nii tänases Lauri Laatsi ettekandes kui ka üldse kogu jutus Rail Baltic ust väga vähe räägitakse sellest, milline on selle projekti strateegiline tähtsus.
Aga mind huvitab, kas komisjonis oli ka sellest juttu, mis on Rail Baltic u tähtsus mitte ainult majanduslikust, vaid eelkõige julgeolekupoliitilisest seisukohast, arvestades neid sündmusi, mis on vahepeal, Venemaa rünnakuga seoses, toimunud Ukrainas, kus raudteed on järsku eriti aktuaalseks muutunud. Loe lähemalt

Kalle Laanet: Komisjonis ei arutatud seda, mis on Rail Baltic u eesmärk. Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Mina toetan Rail Baltic ut, ma eeldan, et paljud saalis seda ei toeta, aga igal juhul on ju mõistlik jõuda selgusele, kuhu raha läheb ja kas need plaanid on realistlikud.
Ka hea kolleeg Valdo saab siis palju rahulikumalt magada, kui Rail Baltic valmib õigel ajal. Loe lähemalt

Kalle Laanet: Ma olen küll üsnagi veendunud, et kõik [istungil] viibinud komisjoni liikmed on seda meelt, et see asi ehk Rail Baltic u rahastamine, toimuvad tegevused ja selle eesmärgipärasus peavadki olema täiesti selged. Loe lähemalt

Helle-Moonika Helme: Kolleeg Valdo Randpere võttis Rail Baltic uga seoses jutuks julgeoleku ja üritas süüdistada inimesi, kes Rail Baltic u teemat justkui vastustavad, et nad vastustavad ka meie julgeolekut.
Aga Kaitseväe juhataja kindralmajor Andrus Merilo kolmapäeval Tallinna Tehnikaülikoolis konverentsil rääkis ka Rail Baltic ust.
Ta ütles sõna otseses võttes välja, kui temalt küsiti, kas Rail Baltic ust on julgeolekukasu, et lihtsa sõduri vaatevinklist on Rail Baltic u hind nii kõrge, et selle raha eest võiks osta sõjalisi võimeid, mida tahetakse raudteega siia tuua, ehk et selle raha võiks suunata päris julgeolekusse. Loe lähemalt

Rene Kokk: Me arutame siin praegu uurimiskomisjoni moodustamise üle, Rail Baltic u üle. Loe lähemalt

Valdo Randpere: Kuna siin on läinud niimoodi pedagoogilisteks sõnavõttudeks ja üksteise õpetamiseks, siis ma jagan nüüd Helle-Moonika Helmele ka suurt saladust, et need sõjalised võimed, mida Eesti soetab, me soetame oma eelarvevahendite eest, Rail Baltic ut rahastatakse aga väga suures mahus Euroopa Liidu raha eest.
Juhul kui me jätame Rail Baltic u praegu pooleli, peame ka juba saadud raha tagasi maksma.
.
  

Aga et oleks ka ilus küsimus, siis ütlen, et minu küsimus tegelikult oli ju ajendatud sellest, et mul on tunne – ja ma arvan, et ma ei eksi –, et väga paljud inimesed, kes praegu räägivad mingist komisjonist, on olnud aastate jooksul alati Rail Baltic u kui sellise vastu. Loe lähemalt

Valdo Randpere:

… äkki nendele inimestele ei ole kohale jõudnud, et Rail Baltic u strateegiline tähtsus on vahepeal tõusnud. Loe lähemalt

Kalle Grünthal: Te tegite kriitikat eelnevalt ja ka Valdo Randpere tegi kriitikat, [rõhutades,] et Rail Baltic on strateegiliselt ülioluline objekt, samas kritiseerisite selle kindrali arvamust selle kohta. Loe lähemalt

Vladimir Arhipov: Tõesti, Rail Baltic u projekt on suure strateegilise tähtsusega.
Mis te arvate, kas Rail Baltic u rajamine on mõistlik ilma selle tunnelita, mis annaks ühenduse Põhjamaadega? Loe lähemalt

Anti Poolamets: Sellepärast on see uurimiskomisjon kindlasti kasulik ka Rail Baltic u pooldajatele, ilmselgelt, sest hallid tsoonid töötatakse läbi ja see vähendab neid riske, et te satute ise löögi alla, nii nagu Lätis ootamatult juhtus.
Nii et nüüd, kui Lätis skandaal puhkes, puhkes see just ülikalli Riia keskraudteejaama, Rail Baltic u jaama ümber ja Läti poliitikud avastasid, et neil seda raha ei ole.
Läti parlamendi uurimiskomisjoni esimees Andris Kulbergs ütles, et Rail Baltic u raudtee projekt on nii sügavas augus, et võib oluliselt mõjutada praegust riigieelarvet.
Ta leidis, et Rail Baltic on sajandi ja Läti ajaloo suurim projekt, millest võib saada sajandi suurim mure, mis puudutab igat Läti elanikku.
.

Vaadates Eestit, näeme, et Rail Baltic u põhihädad on ikka samad: nõudluse probleem, keskkonna säästmise probleem, maavarade raiskamine, lõputu kulude kasv, Balti riikide ja Poola koostöö probleem, Euroopa rahastuse probleem, ülalpidamise probleem. Loe lähemalt

Anastassia Kovalenko-Kõlvart: Viimase kuu aja jooksul oleme siin saalis püüdnud saada vastust väga lihtsale küsimusele: kui palju raha eraldatakse eelarvest Rail Baltic u projektile?
Küsisime seda küsimust rahandusministri käest mitu korda, eelarve esimese lugemise ajal, isegi umbusalduse [avaldamise] ajal, sest seletuskirjas on Rail Baltic u kohta üheksas erinevas kohas üheksa erinevat numbrit.
Ma arvan, et juba see peaks olema põhjuseks, miks meil on vaja moodustada eraldi uurimiskomisjon Rail Baltic u teemal.
Figureerib kolm erinevat numbrit, kui palju Rail Baltic u projekt võiks Eestis maksma minna.
Esimene neist on 4 miljardit eurot, see tuleneb tasuvusanalüüsist, mille tellis Rail Baltic u keskne keha, mis asub Lätis.
Neid [numbreid] kasutab Eesti Rail Baltic .
Ehk kasum tasuvusanalüüsi järgi peaks olema aeg, mida inimesed hakkavad võitma, kui nad kasutavad Rail Baltic ut. Loe lähemalt

Anastassia Kovalenko-Kõlvart: .
 

Vaatame Rail Baltic u juunikuist tasuvusanalüüsi.
Seal veidi puudutatakse seda teemat, aga Rail Baltic u potentsiaali nähakse just sõjale vahetult eelneval ajal.
Nii et seda analüüsiti, aga ei analüüsitud seda, kuidas sõjaolukorras võiks Rail Baltic ust reaalselt kasu olla, peale põgenemise [võimaldamise]. Loe lähemalt

Jaak Aab: Kindlasti on Rail Baltic juba viimased, ma ei tea, vähemalt kümmekond aastat kirgi kütnud.
.
 

Mina saan kindlalt öelda seda, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon toetab võimalikult kiiret Rail Baltic u valmisehitamist.
.
 

Kui me räägime Rail Baltic u uurimiskomisjonist, siis mina julgen öelda, et majanduskomisjon selline [komisjon] ongi.
Me kuulame Rail Baltic u projekti edenemise aruannet vähemalt kaks korda aastas – detsembris on see meil jälle kavas – ja me oleme suhteliselt hästi selle infoga varustatud. Loe lähemalt

14:01

Mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (488 SE) esimese lugemise jätkamine

Aleksandr Tšaplõgin: Miljardeid eurosid maksev mõttetu Rail Baltic u projekt, sajad miljonid eurod toetusi rohelise energia tootjatele, 30 000 ametnikku, kelle ülalpidamiseks kulub sadu miljoneid eurosid – on, mille pealt kokku hoida. Loe lähemalt

16:01 Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2023.–2024. aastal. Viis aastat tegevuspõhist riigieelarvet: reformi tulemused ja vajalikud edasised otsused

Lauri Laats: Te olete siin erinevate aruannetega käinud, olgu energiavaldkond või Rail Baltic , nüüd siis riigieelarve olemus, ülesehitus ja kõik selle puudused. Loe lähemalt

Andres Sutt: Näiteks meie majanduskomisjonist on läbi käinud Rail Baltic .
Kui nüüd vaadata seda riigieelarve seletuskirja, siis mina julgen küll väita, et Rail Baltic u kohta käiv lisa on üsna detailne juhtimisotsustest ja olukorrast ülevaate saamiseks. Loe lähemalt

Riigikontrolör Janar Holm:

Aga ma kommenteeriksin ka Rail Baltic ut, sest sellega ma pidin tegelema, kui ma käisin põhiseaduskomisjonis.
Ma otsisin seda summat, kui palju on Rail Baltic u jaoks sellel aastal riigieelarvest kulusid ette nähtud ja kui palju tegelikult ära kasutatakse. Loe lähemalt

Anastassia Kovalenko-Kõlvart: Taristuminister Vladimir Svet, kes iga päev palub raha juurde Rail Baltic ule, mille kohta keegi siiamaani ei tea, kui palju sinna raha kulub – tema vastus oli järgmine: nemad koondavad igast osakonnast pea ühe inimese. Loe lähemalt

Maris Lauri: .
 

Näiteks selline asi, et eelarves oleks toodud nii Rail Baltic u kulutused korrektsel viisil kui ka see, mis on mõeldud haigekassale, et oleks näha, mida me teeme ühel konkreetsel aastal. Loe lähemalt

10:01 Ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel

Peaminister Kristen Michal: Baltic connectori ja Estlink2 parandustööde perioodil nägime ajuti küll kõrgeid energiahindu, kuid mitte hetkekski ohtu varustuskindlusele.
.
 

Rail Baltic on sel aastal muutunud tõeliseks ehitusprojektiks – seniste kohtobjektide kõrval on järjest töösse minemas põhitrassilõigud.
Euroopa Liidu eelarvest õnnestus Balti riikidel Rail Baltic u ehituseks sel aastal juurde saada 1,2 miljardit eurot.
See näitab järjekordselt, et tegemist on ka Euroopa jaoks tähtsa projektiga ja [Rail Baltic ] ehitatakse igal juhul valmis.
.
 

Meie prioriteediks jääb koos teiste Balti riikidega Rail Baltic ule jätkuva rahastuse tagamine, samamoodi piiriüleste energiaühenduste rajamine ja Euroopa Liidu välispiiri tugevdamine ning Euroopa kaitsevalmiduse ja -tööstuse toetamine. Loe lähemalt

Arvo Aller: .
 

Aga te tõite töövõiduna välja Rail Baltic u – 1,2 miljardit eurot – ja ma saan aru, et see 1,2 miljardit eurot on [ette nähtud] kogu Baltikumi peale. Loe lähemalt

Peaminister Kristen Michal: Kõik Rail Baltic u aruanded ja andmed on ju parlamendile kättesaadavad.
Rail Baltic u kallimaks minemise põhjus võib olla ka selle ajas edasilükkumine.
Tänavugi andsime sellest eelarvest, mis on kaunis kitsas, ju üle 200 miljoni euro täiendavat rahastust sisuliselt erinevate ridade alt Rail Baltic u jaoks.
Tänavu Euroopast saadav [rahastuse] osakaal on nii suur, et iga euro, mida me kasutame sellest välisrahastusest Rail Baltic u ehitamiseks, on meie eelarvele positiivne. Loe lähemalt

Peeter Tali: .

Rail Baltic u valmimine on Eesti jaoks ülioluline nii julgeoleku, majandusliku ühenduse kui ka kestliku tuleviku koha pealt vaadates.
Ka Via Baltic a. Loe lähemalt

Aivar Kokk: Rail Baltic , nagu sa ütlesid, on hästi oluline.
Rail Baltic on ka väga oluline. Loe lähemalt

Anti Poolamets: .

Rail Baltic – sellest ei olegi mõtet pikemalt rääkida. Loe lähemalt

Vladimir Arhipov: Regionaalarengu algatused ja projektid, sellised nagu Rail Baltic , on hea näide, kuidas Euroopa Liit saab liikmesriike toetada. Loe lähemalt

13:13

Mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (488 SE) esimene lugemine

Urmas Reinsalu: .

Et mitte olla lihtsalt akadeemiline, toon ma näite, mis kerkis esile arutelul Rail Baltic u rahastuse üle.
Valitsuse esindajad ütlevad meile, et selle, kui palju Rail Baltic ule järgmisel aastal riigieelarvest [raha] läheb, leiame me riigieelarve seletuskirjast.
.

Näide Rail Baltic u kohta.
.
 aasta riigieelarve eelnõu seletuskiri, lehekülg 174: Rail Baltic ule kavandatud raha 185,5 miljonit eurot, lehekülg 197: [kavandatud] investeeringute maht summas 267 miljonit, lehekülg 208: Rail Baltic u arenduseks ette nähtud [investeering] 13,8 miljonit, lehekülg 522: 304,4 miljonit, lehekülg 553, investeeringute tabel: 10,8 miljonit, 20,2 miljonit, 13,6 miljonit ja 6,5 miljonit.
Rail Baltic u lisa eelarve seletuskirja leheküljel 558: ettenähtud raha 315 miljonit eurot, lehekülg 559: ettenähtud raha 302 miljonit eurot.
aastal ette nähtud [investeeringutoetused] Rail Baltic u arenduseks 182,4 miljonit eurot ja [investeeringud] Rail Baltic u arenduseks 13,6 miljonit eurot. Loe lähemalt

Mart Maastik: Nii ei ole vaja enam teid, ei ole vaja ka praamiühendusi, on ainult Rail Baltic , mis viib meid siit kuhugi Euroopasse. Loe lähemalt

17:26 29 Riigikogu liikme esitatud kirjalik nõue umbusalduse avaldamiseks rahandusminister Jürgen Ligile

Rahandusminister Jürgen Ligi: .

Rail Balticu eelarve kohta küsiti ja öeldi, et kirjas on ainult 13 miljonit.
See läheb investeerimistoetusena Rail Baltic Estonia OÜ‑le. Loe lähemalt

Lauri Laats: Ma toon teile väga lihtsa näite, mis puudutab Rail Balticu kuluridu.
Lehekülg 174, lehekülg 197, lehekülg 208, lehekülg 522, lehekülg 553, lehekülg 558, lehekülg 559 – kõikidel nendel lehekülgedel on kajastatud Rail Balticut objektina ja absoluutselt kõikidel nendel lehekülgedel on erinevad summad.
Aga täpselt aru saada – sellest räägivad ka erinevad spetsialistid –, kuidas eelarvest on ikkagi võimalik välja lugeda, kui palju siis kokkuvõttes Rail Balticule raha kulub … 

Rahandusminister Jürgen Ligi: .
 

Aga mis see Rail Balticu küsimus umbes oli?
Ma olen Rail Balticu numbrid esitanud.
Üks summa, mis veel võib olla, on värskelt otsitud CO₂ investeering Rail Balticusse või äkki peaks ütlema, et investeeringutoetus. Loe lähemalt

Lauri Laats:

Jaa, lihtsalt protseduurilises mõttes: ma ei eeldanudki, et minister teaks peast leheküljenumbreid ja neid numbreid, mis puudutavad Rail Balticut. Loe lähemalt

Lauri Laats: .
"" 

Minu arust [sobib siia] seesama näide, mille ma ka Jürgen Ligile tõin Rail Balticu kohta, et riigieelarves on Rail Balticut kirjeldatud väga paljudel lehtedel, lehekülgedel, kust on võimalik seda leida. Loe lähemalt

13:28 Taastuvenergia toetuste maksmine

Peaminister Kristen Michal: Tee-ehitusettevõtted ja Rail Baltic u ehitajad – kindlasti on aastaid, kus nemadki on suures kasumis, ometi nad ehitavad ja [osutavad] seda teenust. Loe lähemalt

15:29

Arupärimine vanglakohtade väljarentimise kohta (nr 645)

Helle-Moonika Helme: Raha on Rail Baltic us, sadade miljonite kaupa, rohepöördes – miljardites on seal raha. Loe lähemalt

Varro Vooglaid: Praegu ehitame välja meeletu Rail Baltic u projekti, sajad miljonid, et mitte öelda miljardid pannakse huugama, ja siis kümne aasta pärast sügame kukalt ja mõtleme, et jah, peaks mingi rakenduse sellele leidma. Loe lähemalt