10:00 Istungi rakendamine

Kadri Simson: Arupärimine puudutab ühte suurprojekti, mida Eesti kavandab koostöös oma lõunanaabritega, ehk Rail Balticut ja selle mõju Pärnu linnale.
Vastused neile peaksid ilmselt heitma valgust Rail Balticu projektile ja ka sellele, kuidas see tulevikus mõjutab Pärnu linna. Loe lähemalt

11:21 Tegevuskava "Eesti merenduspoliitika 2011–2020" eelnõu (145 TK) arutelu

Kalev Lillo: Ma ei tea, pikemas perspektiivis võib sama saatus oodata ka Rail Balticut. Loe lähemalt

10:06 Olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu

Välisminister Urmas Paet: Rail Balticu väljaarendamine on ülimalt oluline. Loe lähemalt

Välisminister Urmas Paet: Praegu on meil Läti ja Leeduga väga selge ühine huvi, et me oleksime võimalikult tõhusad uute energiasüsteemide rajamisel, Rail Balticu rajamisel, ühtse elektrituru töölehakkamisel, kolmandatest riikidest imporditava elektri kohta reeglite koostamisel jne. Loe lähemalt

10:03 Ülevaade Euroopa Liidu poliitika teostamisest

Peaminister Andrus Ansip: Rail Baltic ei ole enam ulmeprojekt, vaid üsna varsti tõelisuseks saav kiire rongiühendus. Loe lähemalt

Peaminister Andrus Ansip: Seesama Rail Baltic on päris suur projekt ja Connecting Europe Facility raames on Eestil lootus lisaks ühtekuuluvusvahenditele saada märkimisväärses ulatuses veel täiendavaid summasid. Loe lähemalt

Kalle Palling: Tallinna–Tartu maantee Mäoni neljarealiseks ehitamine, Via Baltica, Tallinna ja Tartu ringtee ning suuremad ristmikud, Saaremaa püsiühendus, Rail Balticu raudteeühendus ja Tallinna lennujaama laiendamine – just need on kõige olulisemad suurobjektid, mille valmimine parandaks oluliselt Eesti transpordivõrgu kvaliteeti, looks tingimused ettevõtluseks ja töökohtade tekkeks. Loe lähemalt

10:01 Riigikogu otsuse "Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi raamlepingust ja selle muudatustest tulenevate kohustuste täitmise tagamine" eelnõu (90 OE) teine lugemine

Olga Sõtnik: 2,5 miljardi euro eest oleks tõenäoliselt võimalik ellu viia või vähemalt alustada väga paljusid Eesti jaoks olulisi projekte, olgu selleks neljarealine Tallinna–Tartu maantee, Rail Baltica projekt, Saaremaa ja mandri vahelise silla või tunneli ehitamine või hoopis kõikide Eesti koolide ja lasteaedade kordategemine. Loe lähemalt

10:07 Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti vastus Euroopa väljakutsetele" arutelu

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts: Meie jaoks on olulised nii Rail Baltica kui ka paremad teed. Loe lähemalt

Trivimi Velliste: Ühte neist nimetatakse Via Balticaks ja teine on nn Rail Baltica.
Kuna ladina keel on osa kultuuripärandist, siis on selge, et me võime kasutada ladinakeelset nimetust Via Baltica.
Via (tee) on naissoost ja täiendsõna Baltica on ka loomulikult naissoost.
Kunagi aga on kusagil leidunud mingisugune ametnik, kes nn copy-paste'i abil on leiutanud ka Rail Baltica.
Kui ta oleks mõelnud sellele, et inglise keel ja ladina keel on kaks eri keelt, siis ta oleks võib-olla mõelnud selle peale, et kui selles keeles oleks sugu ja rail oleks meessoost sõna, siis võiks olla nimetuseks Rail Balticus . Loe lähemalt

Trivimi Velliste: või kui see oleks kesksoost sõna, siis Rail Balticum, aga mitte mingil juhul Rail Baltica. Loe lähemalt

Mart Nutt: Seega, niisuguseid nimetusi nagu Via Baltica või mitmed teisedki, mis põhinevad ladina tüvedel, ei saa võtta kui ühe keele printsiibist lähtumist, vaid kui nimetusi, mis elavad sellist iseeneslikku elu.
Kui tekib küsimus, kas Rail Baltica on mõistena aktsepteeritav, siis ma võib-olla nõustun sinuga, et kõige korrektsem see lahendus ei ole.
Mis soost on sõna rail, seda ma ei oska öelda, sest inglise keele sugude määratlus on teistsugune kui ladina keeles.
Kui soovida kasutada raudtee puhul täpselt sama mudelit, mis on Via Baltica puhul, siis peaks olema Ferrovia Baltica. Loe lähemalt

13:17 Eesti taristute ühendamine Euroopa Liidu taristutega

Peaminister Andrus Ansip: .

Rail Baltica projekt on Eesti jaoks aktuaalne.
Käesoleval aastal muutub kogu Rail Baltica teelõik Eesti territooriumil selliseks, mis võimaldab rongidel liikuda kiirusega vähemalt 120 km/h.
See on esimene eesmärk, mis Rail Baltica puhul on kõikidele projektiga seotud riikidele seatud, ja selle meie täidame.
Rail Baltica trassi valikul oli oluline reisijate arv ja loomulikult on projekt seda tasuvam, mida suurem on reisijate arv.
Käesoleva aasta aprillis on tulemas veel üks uuring, mis annab hinnangu sellele, missugune on optimaalne Rail Baltica trass.
Kuid varasematest uuringutest on teada, et eelkõige toidavad Rail Balticat riikide piires reisivad inimesed ja suhteliselt väike arv reisijaid lisandub nende hulgast, kes tahavad riikide vahel liikuda. Loe lähemalt

10:06 Ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel

Marko Mihkelson: .

Euroopa Liidu asjade komisjon pööras sellel aastal erilist tähelepanu ka meie jaoks väga oluliste transpordiühenduste Rail Baltica ja Via Baltica edasisele arendamisele. Loe lähemalt

13:39 Taristu

Jaak Aab: Minu küsimus puudutab Rail Baltica projekti. Loe lähemalt

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts: On olemas, ütleksin, Eesti idee, meie ettepanek Lätile, Leedule, Poolale ja Euroopa Komisjonile, et Rail Baltica olemasoleval taristul üritada ikkagi käima panna üks rakendus, millest on kasu Eesti inimestele, samamoodi Läti ja Leedu inimestele, Poola inimestele ja meie külalistele – see on see Tallinna–Varssavi reisirongiliin.
Eraldi töö on Rail Baltica pikem visioon ehk see, kas on mõtet teha Euroopa-mõõtmeline raudteetaristu Tallinnast Poola piirini, kust algab Euroopa mõõde. Loe lähemalt

Jaak Aab: Puudutan seda, millist võimalikku liini pidi see taristu läheb ehk millist taristut kasutatakse Rail Baltica projekti elluviimisel, et meilt ükskord hakkaksid kiirrongid Euroopasse sõitma. Loe lähemalt

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts: Ma kordan üle: ei ole mõtet seda üritust millelegi vastandada, tuleks püüda inimestele pakkuda täiendavaid reisimis- ja liikumisvõimalusi raudteel ka olemasoleval Rail Baltica trassil.
Inimesed küll kuulevad, et Rail Baltica, Rail Baltica, Rail Baltica, aga mida see neile annab?
Ma ei oska praegu peast öelda, kas see Pärnu kaudu planeeritav võimalik Euroopa-mõõtmeline Rail Baltica läheb mööda vana raudteetammi ehk Mõisakülast läbi või läheb kuskilt mujal. Loe lähemalt

13:01 Keskkonnajulgeolek

Mark Soosaar: Ma saan aru küll, et teie kui Tartu taustaga mees peate seisma Tartust läbimineva Rail Baltica eest, aga mina kui Pärnumaalt valitud rahvasaadik pean seisma Pärnumaa raudteeühenduse eest, mis ka meie julgeolekuriske hajutaks. Loe lähemalt

Peaminister Andrus Ansip: Rail Balticat on kindlasti vaja.
Teada on, et reisijate arv Helsingi ja Varssavi vahel ei ole praeguste prognooside järgi mitte mingil juhul võimeline Rail Balticat äriprojektina ära toitma. Loe lähemalt

11:34 Ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel

Marko Mihkelson: Meie jaoks üliolulised teemad, nagu Läänemere energiaühenduste kava, Rail Baltica, organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse tõhustamine, digitaalsete allkirjade vastastikune tunnustamine, ühise merejälgimissüsteemi loomine, reostustõrjealase valmisoleku parandamine ja teadmiste vaba liikumise suurendamine, on strateegia tegevuskavas kirjas. Loe lähemalt

15:26 Planeerimisseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (410 SE) teine lugemine

Mark Soosaar: Ja kui ma teie käest siin saalis küsiksin, kustkaudu läheb Euroopasse Via Baltica või Rail Baltica, siis ma olen veendunud, et enamik Riigikogu liikmeid ei oska sellele küsimusele vastata. Loe lähemalt

14:14 Ettekanne riigi raudteepoliitika teemal

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts:
AS-ile Eesti Raudtee kuuluva raudteeinfrastruktuuri osas võib kavandatud investeeringute põhjal öelda, et ühtlasi Rail Baltica esimeseks etapiks oleva Tallinna–Tartu kiirema rongi graafikujärgse sõiduaja vähendamine kuni kahe tunnini mõlemal suunal saab võimalikuks aastal 2011.

Rail Baltica edasiste arenguvõimaluste osas on ette nähtud ka nn investeeringute pakett nr 3, mis tähendaks kiirust 160 kilomeetrit tunnis ja raudteerööpa laiusi vastavalt Euroopa Liidu standardile raudteetrassil Tallinn–Pärnu–Mõisaküla.
Kui need uuringud läbi viiakse, siis võib tulla tagasi võimaliku arengustsenaariumi juurde Rail Baltica osas üle Tallinna–Pärnu–Mõisaküla ja sealt edasi Euroopa suunas. Loe lähemalt

14:05 Riigikogu otsuse ""Transpordi arengukava 2006–2013" raudteevaldkonna muutmine" eelnõu (163 OE) esimene lugemine

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts: !
  Seda on arengukavas osaliselt siiski märgitud märksõna "Rail Baltica" all. Loe lähemalt

15:24 Arupärimine Rail Baltica kohta (nr 18)

Esimees Ene Ergma: oktoobril arupärimise Rail Baltica kohta. Loe lähemalt

Kalev Kallo: Rail Baltica on Euroopa Liidu prioriteetsete trans-Euroopa projektide nimekirjas ning peaks kulgema marsruudil Varssavi–Kaunas–Riia–Tallinn ja vastupidi. Loe lähemalt

Peaminister Andrus Ansip: .

Neljas küsimus: "Millal on kavas üle minna Rail Baltica trassil Euroopa relsivahe standardile? Loe lähemalt

Heimar Lenk: Kas see tähendab seda, et Rail Baltica puhul on lõplikult ära otsustatud, et liiklus läheb ikkagi läbi Valga? Loe lähemalt

Planeerimisseaduse, ehitusseaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (1069 SE) esimene lugemine

M. Soosaar: Selles dokumendis on ära märgitud Rail Baltica asukoht üle Pärnu Riiga. Loe lähemalt

Otsuse "Transpordi arengukava 2006-2013 kinnitamine" eelnõu (1028 OE) teine lugemine

E. Savisaar: Tahan teile öelda, et see sõltub oluliselt sellest, kuidas areneb edasi Rail Baltica projekti ettevalmistamine ja läbiviimine.
Kahtlemata, kui me suudame siduda selle projekti Põhjamaadega (teatavasti, kui me Brüsselis kirjutasime alla Rail Baltica memorandumile, siis seal ei olnud ainult kolm Balti riiki ja Poola, vaid oli kohal ka Soome transpordiminister) ehk kui me selle põhjas suudame ühendada Soomega ja kui me selle kaudu suudame, nii nagu Rail Baltica kavandab, tagada mugava ja efektiivse ühenduse Euroopaga, siis ei ole põhiliinidel niisugune reisijate maht ületamatu. Loe lähemalt

S. Meikar: Teine osa küsimusest on see: kas Rail Baltica peaks minema marsruudil Tallinn-Pärnu-Riia või Tallinn-Tartu-Riia? Loe lähemalt

E. Savisaar: Nimelt, Rail Baltica praeguses kavas, mille tegid Euroopa Liidu eksperdid ja mis seisnes trassi valikus (Eestis on see valik põhiliselt kas Tallinna-Tartu-Valga või Tallinna-Pärnu trass), on tehtud valik esimesena nimetatu kasuks.
Mis puutub küsimusse, kas ma eelistan Tallinna-Tartu või mõnda muud liini, siis jah, ma eelistan Tallinna-Tartu liini, kas või seetõttu, et kui siduda see Rail Baltica kavaga, siis me n-ö lööme kaks kärbest ühe hoobiga ja see peaks olema meile majanduslikult kasulikum. Loe lähemalt

S. Meikar: Mul on väga hea meel selle üle, et ka Keskerakonna esindaja peab oluliseks Tartu-Tallinna rongiliikluse arendamist ja kinnitab seda, et Rail Baltica võiks kindlasti minna läbi Tartu. Loe lähemalt

Otsuse "AS Eesti Raudtee erastamislepingu poolte kokkuleppel lõpetamise ja AS Eesti Raudtee enamusaktsiate omandamise heakskiitmine" eelnõu (1031 OE) teine lugemine

M. Opmann: Nii aktsiate võõrandamise ja lõpetamise leping Eesti Vabariigi ning osaühingu Baltic Rail Services ja AS-Eesti Raudtee vahel kui AS Eesti Raudtee õigusauditi aruanne, mis käsitleb AS-i Eesti Raudtee enamusaktsiate väärtust ja AS-i Eesti Raudtee tulevikuarenguid, mis kandsid templit "Asutusesiseseks kasutamiseks", on olnud alates nende saabumisest majanduskomisjoni kõigile Riigikogu liikmetele tutvumiseks kättesaadavad. Loe lähemalt

Riigikogu otsuse ,,AS Eesti Raudtee erastamise lepingu poolte kokkuleppel lõpetamise ja AS Eesti Raudtee enamusaktsiate omandamise heakskiitmine" eelnõu (1031 OE) esimene lugemine

E. Savisaar: Kuigi Rail Baltica osas veel lõplikke otsuseid tehtud ei ole, on põhja-lõunasuunaline kaubavedu raudteel ka praegu võimalik. Loe lähemalt

E. Savisaar: Ma ei räägigi praegu Rail Balticast, sest kuigi on käimas eeluuringud projekti arendamiseks, voolab ilmselt veel palju vett merre, enne kui võib rääkida selle ehituse algusest. Loe lähemalt

M. Soosaar: Samal ajal me teame, et üleriigiline planeering, kehtestatud valitsuse poolt aastal 2000, mis näeb ette, kuidas Eesti peaks välja nägema aastal 2010, sisaldab üsna selget raudteetrassi Rail Balticat, mis läheb Tallinnast üle Pärnu Riiga. Loe lähemalt

E. Savisaar: Nimelt on Euroopa Liidus moodustatud komisjon Rail Baltica trassi määramiseks. Loe lähemalt

M. Atonen: Näiteks see, kust Eestis raudteeliiprid võiksid minna või hakkavad minema või kust läheb Rail Baltica trass, ei ole kindlasti selle otsuse eelnõuga seonduv teema. Loe lähemalt

Planeerimisseaduse, ehitusseaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (943 SE) esimene lugemine

M. Soosaar: Mul on suur kahtlus, et isegi peaminister ei ole seda käes hoidnud, sest eilses infotunnis tuli ilmsiks, et ta ei teadnud, et Rail Baltica on aastal 2000 üleriigilises planeeringus maha märgitud otse üle Pärnu Riia suunale.
Võib-olla tõesti on vaja üleriigilises planeeringus ka Rail Baltica trassi korrigeerida. Loe lähemalt

Infotund

M. Soosaar: Kui kaugel ikkagi selle Rail Balticaga lood on ja millal on lootust, et saaks otse, kiiresti, mugavalt ja ohutult Euroopasse sõita? Loe lähemalt

Infotund

H.-V. Seeder: Nimelt, kas te kommenteeriksite, milline seis on praegu Rail Balticaga, kas ja millal on võimalik Eesti Raudtee võrk Euroopaga ühendada? Loe lähemalt

E. Savisaar: Mina pean Rail Baltica projekti väga tulevikuhõnguliseks selles mõttes, et tal on perspektiivi.
Selle ühisdeklaratsiooni sisu oligi nimelt, et võetakse kurss Rail Baltica rajamisele. Loe lähemalt

Arupärimine Eesti Raudtee tagasiostmise kohta (nr 228)

A. Ansip: ?
" Kaitsepolitseiameti raport ja Baltic Rail Service OÜ saadetud erastamislepingu lõpetamise hoiatus ei ole omavahel seotud. Loe lähemalt

A. Ansip: Erastamislepingu, sealhulgas investeerimiskohustuse, täitmisel ja järelevalves on riik siiamaani viljelnud Baltic Rail Service OÜ-ga konstruktiivset töövormi ning andnud korduvalt täiendavaid tähtaegu erastamislepinguga kokkulepitud investeeringute tegemiseks. Loe lähemalt

Olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu

E. Eesmaa: Töiselt möödunud Balti Assamblee istungjärgul Tallinnas määrati üksmeelselt kindlaks organisatsiooni järgmise aasta tegevuse prioriteedid ja võeti vastu mitu olulist dokumenti, nende seas on resolutsioon Läänemere gaasijuhtme rajamise kohta ning soovitus Rail Baltica projekti elluviimiseks. Loe lähemalt

Raudteeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (648 SE) esimene lugemine

E. Savisaar: Esiteks, Euroopa Liidu direktiivide põhinõuete ja kriteeriumide rakendus Eesti raudteevõrgustikule, mis ühendatakse üle-euroopalise raudteevõrgustikuga, kusjuures jutt ei ole mitte olemasolevast infrastruktuurist, vaid eeskätt ikkagi uuest infrastruktuurist raudteel, näiteks Rail Balticast. Loe lähemalt