15:28 Riigikogu otsuse "Transpordi arengukava 2014–2020 kinnitamine" eelnõu (560 OE) esimene lugemine

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts: Läheme edasi ka Rail Balticu arendamisega, et alustada ehitusega Euroopa Liidu selle eelarveperioodi jooksul. Loe lähemalt

Lauri Laasi: Minu arvates ei tuleks mitte ainult Tallinna–Tartu maantee valmis ehitada, vaid tuleks valmis ehitada ka Tallinna–Pärnu maantee, mis ühendab meid Euroopaga samamoodi nagu Rail Baltic, mille ma ka heaks kiidan. Loe lähemalt

Valeri Korb: Seetõttu on natuke imelik, et Rail Balticust on seal väga vähe juttu.
Mis seisundis peaks Rail Balticu projekt olema kuue aasta pärast? Loe lähemalt

Neeme Suur: Hulgaliselt on neidki, kes ütlevad, et Rail Baltic on mõttetu. Loe lähemalt

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts: Nendel kahel teemal, mida te mainisite, Rail Baltic ja Eesti-sisene reisirongiliiklus, annab arengukava ju teatud vastused.
Kui teid huvitab Rail Baltic, siis ma soovitan lugeda AECOM-i uuringut. Loe lähemalt

Jaak Allik: Selle kava leheküljelt 50 loen ma, et Rail Balticu reisijate raudteejaamad on kavandatud Tallinnas Ülemiste piirkonda ja Pärnu linna või selle lähialale.
Mul on ka teine küsimus Rail Balticu kohta.
Mida Rail Balticu all selles kavas mõeldakse?
Mida me Rail Balticu all selles transpordi arengukavas tegelikult silmas peame pidama? Loe lähemalt

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts: Te küsisite, mis on Rail Baltic.
Rail Baltic on, nagu ma ütlesin, raudtee infrastruktuur, mis suudab teenindada 240 kilomeetrit tunnis sõitvaid ronge alates Tallinnast kuni Leedu ja Poola piirini.
Rail Baltic, mis on Euroopa n-ö TEN-E-projektide loetelus, lisab uusi ühendusi põhja, ennekõike Soome suunal, ja mitteraudteelisi lahendusi.
Poola on öelnud, et kui kiirused kasvavad 240 kilomeetrini tunnis, nagu on kirjas Rail Balticu n-ö definitsioonis, siis nemad on kindlasti valmis lisaks investeerima.
Ma hindan Rail Balticu puhul seda, et see aitab arendada Eesti, Läti ja Leedu koostööd majanduse, kultuuri ja turismi vallas ning soodustab inimeste suhtlemist.
Rail Balticu eesmärk Euroopa kontekstis on väga lihtne: meie raudtee infrastruktuur tuleb tänapäevasel ja pikaajaliselt jätkusuutlikul moel ühendada Mandri-Euroopa raudtee infrastruktuuriga. Loe lähemalt

Aivar Kokk: Rajame Rail Balticu läbi Tartu!
Investeeringud Eesti-siseste raudteeühenduste parandamiseks on vajalikud sõltumata sellest, kas Rail Baltic tuleb, ja nende vajalikkus ei sõltu sellestki, milline trassikoridor selleks valitakse.
Kahtlemata vajavad nii Tallinn kui ka Tartu head raudteeühendust teiste Balti riikide pealinnadega ja sealt edasi Kesk-Euroopaga, aga Rail Baltic ei lahenda riigisiseseid puudujääke.
Täpselt nii, nagu Tallinna–Tartu maantee laiendamise kõrval tuleb tagada ka teiste linnade omavaheline ühendus, tuleb sõltumata Rail Balticust tegelda Eestis olemasoleva raudteevõrgu arendamisega, eri liikumisviiside omavahelise ühendamisega ning raudtee- ja maanteetranspordisõlmede väljaehitamisega. Loe lähemalt

Jaan Õunapuu: Ma ei peatu pikalt Rail Balticu kasvuraskustel, kuigi eilsel majanduskomisjoni istungil tõstatasid rahvasaadikud mitmeid tõsiseid ja veel mitte lõpuni selgeks räägitud küsimusi. Loe lähemalt

13:13 Rail Balticu trassi planeerimine

Karel Rüütli: Kuidas kavatsetakse Rail Balticu planeerimisel ja ehitamisel saavutada suurprojektist riigile tuleneva tulu ja selle keskkonnamõjust tuleneva kulu tasakaal? Loe lähemalt

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts: Täna saan öelda, et Rail Balticu projekti riigisisestel ettevalmistustöödel on kolm põhilist tegevussuunda. Loe lähemalt

Karel Rüütli: Rail Balticu trassi asukoha põhiargument Eestis on selle pikkus ehk see peab olema võimalikult lühikene, et saadaks ajalist ja rahalist võitu.
Miks pole kaalutud trassi kulgemist Via Baltica lähedal? Loe lähemalt

Jaan Õunapuu: Meil on palju räägitud sellest, et me saaksime Rail Balticu abil ühenduse Euroopa suuremate keskustega. Loe lähemalt

Urve Palo: Mina isiklikult ei ole Rail Balticu vastu, küll aga tahan, et analüüsid ja prognoosid oleksid pädevad, et ei juhtuks nii nagu Estonian Airiga või Elroni rongiliiklusega. Loe lähemalt

13:26 Juhan Partsi avaldused

Rein Randver: Kuidas te hindate koostööd oma Leedu kolleegiga Rail Balticu küsimustes? Loe lähemalt

Välisminister Urmas Paet: Rail Balticu puhul on, kuidas öelda, mõnevõrra lihtsam, kuna detailidega peavad tegelema majandusministrid, siseministrid või muud ministrid. Loe lähemalt

15:00 Istungi rakendamine

Lauri Laasi: Me küsime temalt Rail Balticu arengute kohta.
Rail Balticu idee on peaaegu 20 aastat vana.
Selleks et Euroopa Liit projekti kaasrahastaks, peavad Balti riigid tegutsema kiiresti, sest kui Rail Balticu ehitusega ei ole alustatud 2016. Loe lähemalt

15:47 Vaba mikrofon

Enn Eesmaa: Päris hea näide on Rail Baltic. Loe lähemalt

13:29 Reisirongiliiklus

Jaan Õunapuu: Ma lähen riigisiseselt rongiliikluselt natuke kaugemale, Rail Balticu teema juurde.
Üleeile teatas Leedu transpordiminister, et kui Eesti ja Läti ei nõustu sellega, et Rail Balticu marsruut läbib Vilniust, võib kogu projekt läbi kukkuda. Loe lähemalt

Peaminister Andrus Ansip: Ma tean seda, et kõik kolm Balti riiki on kokku leppinud, et Vilniuse–Kaunase ühendus liidetakse Rail Balticu projektiga.
Aga see ei tähenda seda, et Rail Baltic hakkab tegema siksakke.
Trass peab ikka kulgema kõige otsemat teed mööda ja teistest linnadest, mida Rail Baltic otseselt ei läbi, peab olema võimalus kiiresti sinna pääseda. Loe lähemalt

Peaminister Andrus Ansip: Ma loodan, et põhja-lõunasuunaline raudteevedu, kui Rail Baltic valmis saab, lisab kaubaveomahtu rohkem, kui seda on vähemaks jäänud ida-lääne suunal. Loe lähemalt

15:00 Istungi rakendamine

Esimees Ene Ergma: detsembril Rail Balticu toetusrühma. Loe lähemalt

10:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Jüri Ratas:
Head ametikaaslased, täna pärast Riigikogu täiskogu istungi lõppu moodustatakse siin istungisaalis Rail Balticu toetusrühm. Loe lähemalt

14:31 2014. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (490 SE) kolmas lugemine

Jaanus Tamkivi: Esimesed maksed teeb Eesti sellest eelarvest ka teise suurde raudteeprojekti Rail Balticusse. Loe lähemalt

11:25 Maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (516 SE) teine lugemine

Aivar Kokk: .

Üks oluline punkt on see, et järgnevatel aastatel võib Eesti riik alustada väga suurt investeeringut, mis on seotud Rail Balticu raudteetrassi ehitamisega. Loe lähemalt

14:07 2014. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (490 SE) teine lugemine

Urbo Vaarmann: Mul on küsimus seoses ühisfirmaga Rail Baltic. Loe lähemalt

13:42 Riigikontrolli ülevaate järeldused

Peaminister Andrus Ansip: Sellele lisanduvad ilmselt veel Rail Balticu vahendid Euroopa Ühendamise Rahastust, mis on ette nähtud energiaprojektide elluviimiseks. Loe lähemalt

13:24 Põllumajandusliku maa kasutamine

Ester Tuiksoo: Rail Baltic on kindlasti Eestile oodatud ja majanduslikult kasulik objekt. Loe lähemalt

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder: Olen kohtunud ka nende konkreetsete põllumeestega, kinnistuomanike ja põllumajandustootjatega, kelle maad jäävad potentsiaalsetele Rail Balticu trassidele või võivad sinna jääda, sest kaalumisel ja planeerimisel on ju mitu võimalikku varianti.
Loomulikult ei ole nemadki Rail Balticu trassi ja selle uue raudtee ehituse vastu, küll aga sooviksid nad, et kaalutaks läbi ja metoodika alusel arvestataks õiglaselt ka nende võimalikke kahjusid ja mõjusid, mida selle trassi ehitus võib avaldada maaparandussüsteemidele, maakasutusele ja põllumajandusettevõtetele. Loe lähemalt

Ester Tuiksoo: Eelnõu seletuskirjas on ausalt tunnistatud, et kitsam raudtee kaitsevöönd kehtestatakse seoses Rail Balticu projekti arendamisega. Loe lähemalt

10:02 Ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel

Peaminister Andrus Ansip: .

Kättesaadav lairibainternet, mitmekesine energiaturg ja transpordiühendused – muu hulgas Rail Baltic – aitavad meie ettevõtteil kiiremini väärtusahelates ülespoole rühkida. Loe lähemalt

Peaminister Andrus Ansip: .

Nüüd räägin Rail Balticust.
Seetõttu ei ole Rail Baltic meile mitte ainult oluline poliitiline projekt, vaid ka oluline majandusprojekt. Loe lähemalt

Arto Aas: Eestile tähendab see Rail Balticut ning võimalikku veeldatud maagaasi terminali koos Eesti-Soome gaasitoruga Balticconnector. Loe lähemalt

Jüri Ratas: aastal käivad juba reaalsed ehitustööd Põhjamaid, Balti riike ja Lääne-Euroopat ühendava Rail Balticu rajamiseks. Loe lähemalt

14:19 2014. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (490 SE) esimene lugemine

Rahandusminister Jürgen Ligi: Eesti teeb esimese sissemakse Rail Balticu ühisfirmasse, mis on samm kiirraudtee ehitamisel Tallinnast Leedu-Poola piirini. Loe lähemalt

Sven Sester: Oluline on Rail Balticu ettevalmistamine. Loe lähemalt

13:20 Muud küsimused

Ester Tuiksoo: Minu küsimus on minister Partsile ja puudutab Rail Balticut. Loe lähemalt

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts: Praegu on käsil Rail Balticu planeerimise esimene etapp.
Samas on selge, et mingit ideaalset varianti, nii et Rail Baltic kellegi huve ei riivaks, pole tõenäoliselt võimalik leida, aga me püüame selle poole. Loe lähemalt

Ester Tuiksoo: Ma jätkan Rail Balticu teemal.
Meedias on avaldatud mõnede inimeste väljaütlemised, et Rail Baltic võiks kulgeda mööda Tartu-suunalist raudteed, kui see oleks lihtsalt ümber ehitatud.
Kas teie nimetatud sotsiaal-majanduslik uuring puudutab ka seda Rail Balticu suunda või on see teema täiesti päevakorralt maha võetud või pole see seal mitte olnudki? Loe lähemalt

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts: Meil on leedukatega olnud permanentne diskussioon, mis asi on Rail Baltic.
Rail Balticu esimene etapp siin Eestis oli Tallinna–Tartu–Valga liin, mis nüüdseks on tervikuna sellisel tasemel, et seal on võimalik arendada kiirust 120 kilomeetrit tunnis.
Eestis on meie lähtepositsioon see, et Rail Baltic kulgeb trassil Tallinn–Pärnu–Riia, kuna linnulennult on tegemist Tartu omast rohkem kui 100 kilomeetrit lühema trassiga.
On selge, et Rail Balticu realiseerimise realistlikkus sõltub tegelikult väga palju ettevõtmise tasuvusest.

Muidugi on sellest palju juttu olnud ka Lõuna-Eesti inimestega, Tartu inimestega ning me peame oma tuleviku transporti planeerides mõtlema, et kui Rail Balticu kiire variant kunagi teoks saab, siis kuidas see Lõuna-Eesti inimestele mitte just kompenseerida, aga kuidas teha nii, et igal juhul ka Lõuna-Eesti sellest võidaks. Loe lähemalt

14:57 Riigikogu otsuse "Eesti riikliku turismiarengukava 2014–2020 kinnitamine" eelnõu (461 OE) esimene lugemine

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts: Me liigume jõuliselt edasi Rail Balticuga ja me tahame muuta atraktiivsemaks rongiühendusi meie idanaabriga. Loe lähemalt

Rein Randver: Kas seal on perspektiivi või piirdub kõik Rail Balticu projektiga? Loe lähemalt

14:06 Peaminister Andrus Ansipi poliitiline avaldus

Peaminister Andrus Ansip: Eesti teeb sissemakse Rail Balticu ühisfirmasse, mis on samm kiirraudtee ehitamisel Tallinnast Leedu-Poola piirini. Loe lähemalt

15:04 Riigikogu esimehe kõne

Esimees Ene Ergma:
Teise näitena toon Rail Balticu projekti.
Riigikogu tööga seoses märgin ära kaks asja, millest Rail Balticu teokssaamine sõltub.
Teine ja võimalik, et meilt paljudelt hoopis rohkem aega nõudev ülesanne on seotud Rail Balticu trassi planeerimisega.
Rail Baltic peab vastama tänapäeva vajadustele, selle infrastruktuur peab kogu trassi ulatuses võimaldama rongidel sõita kiirusega 240 kilomeetrit tunnis. Loe lähemalt

10:07 Olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu

Välisminister Urmas Paet: Seda eesmärki teenib Rail Balticu projekt. Loe lähemalt

15:08 Vaba mikrofon

Vladimir Velman: Kas ei ole mitte Rail Balticu ehitamisega seoses peetavate arutelude käigus (see on loomulikult Eestile küll tähtis) nihkunud tagaplaanile Eesti-siseste raudteede arendamise kavad, mis ei ole ju sugugi vähem tähtsad? Loe lähemalt

21:37 Riigikogu avalduse "Eesti põllumajandusest ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformist" eelnõu (306 AE) esimene lugemine

Neeme Suur: Ma vihjan sellele, et Euroopa Liidu eelarvet ootab väga tõenäoliselt ees kärpimine ja see kärpimine võib tabada hoopis ühise infrastruktuuri valdkonda ehk näiteks Rail Balticut.
Kui me kõik usume, et see avaldus põllumehi aitab, kas siis selles valguses ei peaks Riigikogu võtma vastu otsust, et avaldada toetust näiteks Rail Balticule või teistele infrastruktuuriprojektidele, mis on Eesti jaoks ääretult olulised? Loe lähemalt

13:01 Euroopa Liidu finantsperioodist 2014–2020

Tarmo Leinatamm: Missugune on Eesti Vabariigi seisukoht ja missugune on hetkeseis Rail Balticu suhtes?
Kas Eesti Vabariigi valitsus on Rail Balticu küsimuses sama resoluutne nagu põllumajandustoetuste küsimuses? Loe lähemalt

Kaitseminister Urmas Reinsalu: Mis puutub Rail Balticu projekti rahastamist järgmise finantsperioodi ajal, siis valitsuse positsioon on väga selge ja ühene.
Seetõttu valitsus toetab Rail Balticu projekti rahastamise tagamist Euroopa Ühendamise Rahastust. Loe lähemalt

16:52 Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (282 SE) esimene lugemine

Neeme Suur: Võtame näiteks Rail Balticu. Loe lähemalt

10:08 Ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel

Peaminister Andrus Ansip: On selge, et Eesti riik, Riigikogu ja valitsus ning Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed teevad kõik endast oleneva, et järgmine eelarve võimaldaks alustada Rail Balticu loomist, et see tagaks investeeringuteks sama palju raha kui eelmisel perioodil ning võrdsustaks senisest suuremal määral põllumeestele antavaid otsetoetusi. Loe lähemalt

Valdo Randpere: Euroopa Liidus saab tõenäoliselt teoks Rail Balticu projekt.
Minu küsimus sinule on selline: mis sa arvad, kas 20 aasta pärast võiks Eestil või Tallinnal olla püsiühendus ka Soomega, nii et Rail Baltic muutuks täielikuks ja täiuslikuks? Loe lähemalt

Kalle Palling: Eesti jaoks on ilmselgelt olulised Balti riikide ja Soome ühine veeldatud maagaasi terminal ja Rail Balticu raudteeühendus. Loe lähemalt

Jüri Ratas: Huvitav, kuidas on kahekiiruselises Euroopas võimalik saada valmis Rail Balticu ühendus, eeldades, et Baltikumis jääb kehtima praegune euro kasutamise situatsioon. Loe lähemalt

15:23 Planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõu (247 SE) esimene lugemine

Arto Aas: .

Kui teie huvides on, et Eestis Rail Balticu raudtee rajamine või selliste suurte riigimaanteede nagu Tallinna–Tartu või Tallinna–Pärnu–Ikla maantee rajamine muutuks kiiremaks, lihtsamaks, siis palun ka teil seda eelnõu toetada! Loe lähemalt

15:07 Arupärimine Pärnu rongiliikluse ja Rail Balticu projekti kohta (nr 140)

Esimees Ene Ergma: .
a esitatud arupärimine Pärnu rongiliikluse ja Rail Balticu projekti kohta. Loe lähemalt

Kadri Simson: See arupärimine, mis käsitleb Pärnu rongiliiklust ja Rail Balticu projekti, anti Riigikogu saalis üle poolteist kuud tagasi, 20. Loe lähemalt

Kadri Simson: Olukorraga palutakse seni leppida, kuni viiakse ellu Rail Balticu projekt, mis peaks Tallinna ühendama kiiresti mitte ainult Pärnuga, vaid ka lõunapoolsete riikide pealinnadega.
Seni aga, kuni Rail Balticu projekt ei ole kuhugi jõudnud, on Eesti suuruselt neljandas linnas Pärnus selline olukord, et 2003.
Ei planeerita ka uut hoonet, sest öeldakse, et Rail Balticu liinile on seda teenindava raudteejaama hoone veel planeerimata.
Nüüd, kui senise jaamahoone asemel hakkab sinna kerkima bensiinitankla, on kohalikud inimesed mures, sest Rail Balticu liini laienemise korral jääb see krunt ilmselgelt raudtee kaitsevööndi tsooni. Loe lähemalt

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts: Mis puudutab veel Lelle ja Pärnu vahelist lõiku, siis praegu on kaalumiskoht, kas Euroopa Liidu järgmisel eelarveperioodil 2014–2020 suunata raha ka selle lõigu oluliseks parendamiseks, nagu on tehtud Türi–Viljandi lõiguga, et tagada reisirongiliikluse parem toimimine kuni Rail Balticu valmimiseni.
Kas see investeerimisotsus langetada, see sõltub majanduslikest arvutustest, samuti Rail Balticu arengutest.
Kui me põhjalikult kaalumata investeeriksime sinna järgmisel perioodil raha ja Rail Balticu areng oleks plaanipärane, siis me investeeriksime Tallinna–Pärnu raudteerongiühenduse tänapäevasele tasemele viimiseks selgelt üle, arvestades sealset reisijate arvu ja reisijate arvu kasvu potentsiaali.
Ma arvan, et kui Rail Balticu projekti ei oleks, ka siis tuleks see Pärnu lõik korda teha.
Rail Balticu projektiga tekib täiendav tasuvuse probleem, me peame seda arvestama.
?
" Kuna täpne Rail Balticu trass ei ole veel maha märgitud, siis on raske öelda, kas raudtee hakkab vibratsiooniga mõjutama rajatavaid maa-aluseid kütusemahuteid.
.

Kolmas küsimus: "Kas vastab tõele, et Via Baltica Liivi maanteelõigul ei ole arvestatud ühegi raudteejaama asukohaga ning hetkel ei ole ühtegi kinnitatud planeeringut, mis määraks ära Pärnu linnas tulevikus rajatava uue raudteejaama asukoha? Loe lähemalt

Jüri Ratas: Ma küsin arupärimise teise poole ehk Rail Balticu kohta. Loe lähemalt

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts: Valitsuse seisukoht baseerub võib-olla kõige põhjalikumal uuringul Rail Balticu tasuvuse kohta. Loe lähemalt

Lembit Kaljuvee: Eelmisel nädalal vilksatas meedias selline pealkiri, et tõmbame Rail Balticu Peterburini välja. Loe lähemalt

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts: Aga kui analüüsida Rail Balticu võimalikku turuareaali, siis Loode-Venemaa on kindlasti potentsiaalne sihtturg nii reisija- kui ka kaubavedude genereerimiseks. Loe lähemalt

Marianne Mikko: Kas minister on seisukohal, et Rail Baltic hakkab minema läbi Pärnu? Loe lähemalt

Neeme Suur: Aga nagu me teame, me liigume hoogsalt ja kindlalt Rail Balticu suunas ning kõik märgid ütlevad, et Rail Baltic tuleb.
Mida te selles valguses ütlete, kui tõenäoline on stsenaarium, et Pärnusse läheb siis kaks raudteelõiku: Rail Baltic ja rekonstrueeritud raudtee selle praegusel trassil? Loe lähemalt

Kadri Simson: Nagu me teie vastustest kuulsime, on Rail Balticu tähtaegades väga palju ebamäärasust. Loe lähemalt

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts: Rail Balticu teemaplaneering kulgeb päris hästi, arvestades, millal me seda alustasime. Loe lähemalt

Tõnis Kõiv: Kolleeg Lembit Kaljuvee juhtis tähelepanu ühele pealkirjale, mis viitab lisavõimalusele, kuidas saaks Rail Balticu tasuvust kasvatada.
Nemad toetavad Rail Balticut seetõttu, et näevad Rail Balticu abil võimalust saada Hamburgi kõrvale teisi merelepääse.
Tegelikult toetavad nad kaudselt nii ka Rail Balticu tasuvusarvestust. Loe lähemalt

Peep Aru: Kas võime teha järelduse, et Viljandi suunal on Rail Balticu puhul kriips peal? Loe lähemalt

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts: Ma olen Tartus osalenud sellistes aruteludes, kus on püütud esitada väiteid, et kui Rail Baltic hakkab minema läbi Pärnu, siis pannakse ülikool kinni ja juhtub igasuguseid muid asju.
Teate, võtame kõige lihtsama olukorra: kui Rail Balticut üldse ei tule, kas siis pannakse ka ülikool kinni?
Seda, kas Rail Baltic peaks minema läbi Tartu või Pärnu, on hästi analüüsitud. Loe lähemalt

Rein Randver: Ma sain teist nii aru, Rail Baltic on natukene kaugem tulevik.
Eesti mõistes on Rail Baltic raudtee arengus ikkagi kolmas etapp.
Kas kõik need tegevused toimuvad Eestis plaanikohaselt, nii et enne toimuvad kaks esimest etappi ja alles siis tuleb Rail Baltic, mille trassi valiku üle kindlasti toimub veel arutelusid? Loe lähemalt

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts: Tegelikult on Rail Balticu esimene etapp – viia liinil Tapa–Tartu–Valga kiirus vähemalt 120 kilomeetrini tunnis – isegi üle täidetud, ma julgen öelda. Loe lähemalt

Mailis Reps: Kui vaadata kolme Balti riigi investeeringusoove ja prioriteete, kas siis Rail Baltic on kõigis kolmes riigis infrastruktuuriobjektide sisekonkurentsis reaalselt vähemalt kolme esimese hulgas? Loe lähemalt

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts: Rail Balticusse investeerimise aeg, kui kõik ettevalmistused lähevad sujuvalt, kestab aastani 2018, ehitus kestab viis-kuus aastat, kuni aastani 2024.
Ma arvan, et küllap nii läheb, et Rail Balticu projekti rahastamine ei tähenda meie jaoks konkureerimist ühe või teise sadama või teejupiga, vaid see tähendab pigem seda, kas me teeme seda projekti siin Euroopa nurgas või läheb see raha mõnda teise Euroopa nurka. Loe lähemalt