15:07 Arupärimine Kaitseministeeriumi riigihangete eesmärkide ja järelevalve kohta (nr 21)

Riigikontrolör Alar Karis: Võtame näiteks Rail Balticu, mis on nüüd samamoodi meie laual kui üks auditeeritav objekt, ja seda mitte ainult Eesti kontekstis, vaid Balti riikide ja Poola kontekstis. Loe lähemalt

Ain Lutsepp: Mis oleksid lisaks eespool nimetatud riigikaitsele ja Rail Balticule need valdkonnad, mis vajaksid Riigikontrolli tähelepanu ja mille üle järelevalveks oleks Riigikontrollil vaja lisaeksperte, -kompetentsi ja -raha? Loe lähemalt

14:00 Istungi rakendamine

Esimees Eiki Nestor: Asutatakse ka kaks toetusrühma: Rail Balticu toetusrühm, mille kokkukutsuja on Kalle Palling, ning kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühm, mille kokkukutsuja on Aivar Kokk. Loe lähemalt

14:03 Peaministrikandidaat Taavi Rõivasele valitsuse moodustamiseks volituste andmine

Andres Metsoja: Koalitsioonileppes on väga oluline punkt selle kohta, mis puudutab Eesti kiireid ühendusi, ja Rail Baltic on loomulikult üks selline oluline projekt, millega me oleme alustanud. Loe lähemalt

15:01 Arupärimine äriühingute valitsemise kohta (nr 452)

Priit Toobal: oktoobril allkirjastas minister Palo raudteeühenduse Rail Baltic Eesti valdusettevõtte asutamisdokumendid.
Loodud valdusettevõtte Rail Baltic Estonia peamine ülesanne on Eesti riigi huvide esindamine Balti riikide ühisettevõttes RB Rail AS, mis hõlmab muu hulgas rahastamistaotluste, projekteerimis-, ehitus- ja muude hangete ettevalmistust ning äriplaani koostamist. Loe lähemalt

Majandus- ja taristuminister Urve Palo: Olete pöördunud minu poole küsimustega, mis on seotud OÜ Rail Baltic Estonia juhtorgani liikmete valimise protsessiga.
.

Teine küsimus: "Kuidas valiti Rail Baltic Estonia OÜ juhatuse liige ning nõukogu liikmed?
?
" Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium OÜ Rail Baltic Estonia osaluse valitsejana kehtestab enne juhtorganite liikmete määramist ootused ettevõtete juhtidele.
Osaühingu Rail Baltic Estonia nõukogu peab ettevõtte varases staadiumis töötama sünkroonselt ministeeriumiga, samas on mõistlik kaasata võimalikult vara eraettevõtluse juhtimiskompetentsi.
Nõukogu liikmed on majandusministeeriumi ametnik Anti Moppel, kes on tegelenud Rail Balticu ettevalmistusprotsessiga kõik see aeg, mil seda tehtud on, samuti ettevõtluskogemusega, just finantskogemusega ettevõtja Illar Kaasik ja Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Agris Peedu.
Anti Moppel on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis olnud Rail Balticu projekti eest vastutav inimene ja selle sisuline juht.
.

Siinjuures kasutan võimalust tänada nii Rail Balticu nõukogu liikmeid kui ka teisi riigiettevõtete nõukogudes kaasa löövaid tublisid erasektori esindajaid – on väga riigimehelik leida oma igapäevatöö kõrvalt aega ja jõudu osaleda riigiettevõtete juhtimises.
Olgu mainitud, et Rail Balticu nõukogu liikmete vastutusrikast tööd on majandusministeeriumil võimalik tasustada kuus 180 euro ulatuses. Loe lähemalt

Priit Toobal: Küsin nüüd aga Rail Balticu nõukogu liikmete kohta. Loe lähemalt

Majandus- ja taristuminister Urve Palo: Siin ei kõlanud ühtegi tõest väidet, peale selle, et Illar Kaasik on Rail Balticu nõukogu liige. Loe lähemalt

10:02 Olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu

Välisminister Keit Pentus-Rosimannus: Aastaga astusime suure sammu edasi digiallkirjade vastastikuse kasutamise suunas ja edenesime õige olulisel määral ka Rail Balticu suunal. Loe lähemalt

14:16 Ehitusseadustiku eelnõu (555 SE) teine lugemine

Arto Aas: Planeerimisseadus näiteks puudutab ka Rail Balticu rajamist, eriplaneeringuid, meretuuleparke. Loe lähemalt

Liisa-Ly Pakosta: Vigade paranduseks mainin sedagi, et sellele küsimusele, kas planeerimisseadus Rail Balticu rajamist puudutab või ei, Justiitsministeerium vastust anda ei osanud. Loe lähemalt

15:08 Planeerimisseaduse eelnõu (571 SE) teine lugemine

Siret Kotka: Kas uue seaduse alusel kehtestatakse Rail Balticu planeering ka juhul, kui see on vastuolus valla üldplaneeringuga ja vald ei ole andnud nõusolekut oma kehtiva üldplaneeringu muutmiseks? Loe lähemalt

Deniss Boroditš: Kindlasti ei käsitle see eelnõu Rail Balticut ega mingit muud konkreetset projekti, küll aga paneb ta paika konkreetsed reeglid, kuidas ja mis menetluse teel saab tegelda riiklikult tähtsate objektide ehitamisega, sh võib muidugi nimetada Rail Balticut. Loe lähemalt

10:00 Istungi rakendamine

Priit Toobal: Arupärimine puudutas Rail Balticu valdusettevõtte loomist ja selle ümber toimuvat. Loe lähemalt

14:00 Istungi rakendamine

Priit Toobal: .
 oktoobril allkirjastas minister raudteeühenduse Rail Baltic Eesti valdusettevõtte asutamise dokumendid ja moodustati ka selle valdusettevõtte juhatus.
Olukorra teeb veel keerulisemaks fakt, et minister Palo erakonna üks suurtoetajatest on avaldanud soovi oma firma Skinest Rail kaudu Rail Balticu ehitamises osaleda.
Keskerakonna fraktsiooni liikmed tunnevad selle olukorra pärast suurt muret, sest kõik see võib kogu Rail Balticu projektile negatiivselt mõjuda. Loe lähemalt

10:09 Peaministri ülevaade teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast selles valdkonnas

Jaak Aaviksoo: Teame, et seoses Rail Balticu rajamisega on üles kerkinud Nabala looduskaitseala rajamise otstarbekuse küsimus ja nii teaduste akadeemia kui ka paljud erialaspetsialistid on selle tõsise küsimärgi alla seadnud.
Paraku neid seisukohti ei ole arvestatud, mis on kaasa toonud kümnetesse miljonitesse ulatuvad potentsiaalsed kulud Rail Balticu trassi kindlaksmääramisel. Loe lähemalt

16:27 Arupärimine veeldatud maagaasi terminali rajamise kohta Soome (nr 447)

Peaminister Taavi Rõivas: Natuke sarnane olukord oli Rail Balticuga, kus justkui kõik oli väga hästi, aga ometi me nägime, et meie head liitlased ja partnerid olid solvunud, sellepärast et neile öeldi väga inetult. Loe lähemalt

13:01 Eesti tulevik

Peaminister Taavi Rõivas: Ma inimlikult muidugi mõistan tema frustratsiooni mitte ainult gaasitoru rajamise küsimuses, aga näiteks ka seoses gaasipõhivõrgu riigile ostmisega, samuti praamiküsimuse lahendamisega ja Rail Balticu kokkuleppe sõlmimisega lätlaste ja leedulastega, mille puhul olukord tundus samamoodi mingil hetkel lootusetuna.
Rail Balticu kokkulepe on samamoodi rahvusvaheline ja vahepeal paistis, et seda ei tule üldse, aga ka siin jõudsid nad mõni kuu tagasi läbimurdeni. Loe lähemalt

14:00 Istungi rakendamine

Marko Mihkelson: Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel annan üle Riigikogu otsuse eelnõu Rail Balticu trassi asukoha määramise kohta.
Riigikogu otsuse eelnõu, mille me täna menetlusse anname, näeb ette, et Vabariigi Valitsus esitab Rail Balticu raudteetrassi koridori asukoha ettepaneku enne selle lõplikku kinnitamist Riigikogule seisukoha kujundamiseks.
On täiesti arusaadav, et Rail Balticu trassi kulgemise küsimus on meie ühiskonnas leidnud väga laia kõlapinda.
Ma tuletan meelde, et Eesti Teaduste Akadeemia juhatus pöördus tänavu juunis Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse poole soovitusega, et Vabariigi Valitsus kaaluks tõsiselt ja mitte liigselt kiirustades Nabala looduskaitseala loomist algselt taotletud piirides, mis välistaks ka ühe sobivaimatest Rail Balticu trassi variantidest. Loe lähemalt

23:08 Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2013. aastal. Riigi 2013. aasta majandusaasta koondaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus

Riigikontrolör Alar Karis: Meil on suured projektid ees – Rail Baltic, LNG-terminalid jne. Loe lähemalt

10:06 Ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel

Peaminister Taavi Rõivas: oktoobril allkirjastasid Balti riikide transpordiministrid Riias Rail Balticu ühisettevõtte asutamise kokkuleppe.
aastal, meie Euroopa-poliitika dokumendi koostamisel ei olnud Rail Baltic sugugi veel helesinine vagun, vaid oli rohkem nagu helesinine unistus. Loe lähemalt

10:30 Teeseaduse muutmise seaduse eelnõu (681 SE) teine lugemine

Aivar Kokk: Kas nüüd arvestatakse, et kui Rail Balticu ehitus peale hakkab, siis maade kokkuostmise ja kõige muuga seotud omafinantseeringu summa jõuab poole miljardi euroni? Loe lähemalt

20:03 Kogumispensionide seaduse ja riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (685 SE) esimene lugemine

Urmas Reinsalu: Täpselt niisama populistlikult võiks öelda, et vanemapensioni edasilükkamist on vaja rahalise katte leidmiseks, et ehitada valmis uus ministeeriumide maja või ümber soo ringi tegev Rail Balticu trass, mis maksab üle 100 miljoni euro rohkem, või selleks, et viia läbi avalikele huvidele mittevastav praamitehing, mis ka maksumaksjat täiendavalt koormab. Loe lähemalt

11:14 Ühistranspordiseaduse eelnõu (404 SE) teine lugemine

Urmas Reinsalu: Et me ei oleks nagu Rail Balticu puhul silmitsi olukorraga, et tahetakse ühele soole ring ümber teha raudteega, mis maksab 100 miljonit eurot. Loe lähemalt

Marko Pomerants: Võtame kas või üleval oleva Rail Balticu debati ja kõik küsimused, mis on seotud rongide kiiruse ja võimalike peatuskohtadega, samuti sellega, kas rongid peaks suunduma Pärnu või Tartu poole. Loe lähemalt

10:12 Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti Euroopa Komisjoni voliniku kandidaat" arutelu

Neeme Suur: Siim Kallas on Euroopa Komisjoni transpordivolinik ja tuntud ka kui Rail Balticu projekti jõuline eestkõneleja.
Kas nüüd võib juhtuda, et Euroopa Komisjon jääb meie Rail Balticu eestkõnelejast ilma või peaksime andma Andrus Ansipile kaasa mandaadi igal juhul seda missiooni jätkata, hoolimata portfellist, mille ta saab? Loe lähemalt

Peaminister Taavi Rõivas: Aga ka Rail Baltic on tegelikult kogu Euroopa huvides. Loe lähemalt

Euroopa Komisjoni liikme kandidaat Andrus Ansip: Mul ei ole küll ilus selles kõnetoolis väga palju oletustega tegeleda, aga ajakirjanduses ilmunu põhjal võib arvata, et näiteks Tšehhi Vabariiki võiks volinikuna esindama hakata ka liberaal Pavel Telicka, kes eestlastele on tuntud eelkõige kui Rail Balticu projekti koordinaator. Loe lähemalt

Neeme Suur: Kas Rail Balticu projekt võiks mahtuda ka teie isiklike prioriteetide hulka või pigem mitte? Loe lähemalt

Euroopa Komisjoni liikme kandidaat Andrus Ansip: Spetsiifiliselt võttes on Euroopa ühendamine Eesti huvides seetõttu, et me loodame Euroopa ühendamise rahastust saada vahendeid Rail Balticu valmisehitamiseks.
Kindlasti on Rail Baltic olnud minu eelistus ja eesmärk ning jääb selleks ka tulevikus, sõltumata sellest, missuguse konkreetse haldusalaga ma võiksin kunagi tegelema hakata. Loe lähemalt

15:37 Arupärimine teede rahastamise vähendamise kohta (nr 406)

Aivar Kokk: Me räägime pidevalt mingitest investeeringutest, aga mulle tekitab alati küsimusi kas või seesama Rail Balticu raudtee. Loe lähemalt

13:14 Kaitsealad

Andrus Saare: Te olete oma ütlemistes välistanud Rail Balticu kulgemise läbi rajatava Nabala kaitseala.
Seega, kui Rail Baltic ei tohi minna läbi Nabalast ehk te olete välistanud trassi nr 10, siis samast loogikast lähtudes peaks olema välistatud ka trass nr 12. Loe lähemalt

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus: Kõigepealt, te eksisite, kui ütlesite, et kuidagi poliitilistel põhjustel on välistatud Rail Balticu trassi rajamine Nabala kaitseala maadele.
Siis ei olnud Rail Balticu kulgemisest ega võimalikest trassidest sellise täpsusega veel juttugi. Loe lähemalt

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus: Muide, Rail Balticu trassi esialgse keskkonnamõju strateegilise hindamise programmis, mis eelmise majandusministri ajal saadeti Keskkonnaministeeriumisse esialgseks kooskõlastuseks, oli unustatud ära vajadus analüüsida kogu trassi pikkuses põhjavee kaitset. Loe lähemalt

15:07 Arupärimine raha eraldamise kohta lisakoormusega kohalike teede hoiuks (nr 393)

Tiit Tammsaar: Võib-olla tõesti juhtub ime ja me hakkame Rail Balticut ehitama. Loe lähemalt

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palo: Kas te mõtlesite seda, et Rail Balticu kõrval olevad trassid peaksid saama kuidagi eraldi rahastuse? Loe lähemalt

15:04 Veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (611 SE) esimene lugemine

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palo: Muudatus on ajendatud tekkinud takistusest Pärnusse n-ö kuurordielevandi rajamisel, sest hoonestusluba ei saa menetlusse võtta, kui sama ala suhtes on algatatud maakonnaplaneering, mis praegu käib Rail Balticu tõttu. Loe lähemalt

15:38 Arupärimine Rail Balticu arengute kohta (nr 378)

Esimees Ene Ergma: .
a esitatud arupärimine Rail Balticu arengute kohta (nr 378). Loe lähemalt

Lauri Laasi: Rail Balticu idee on peaaegu 20 aastat vana.
Rail Balticu ühenduse valmimiseks kulub prognooside kohaselt veel kümme aastat.
Ometigi on majandus- ja kommunikatsiooniminister olnud Rail Balticu ühenduse valmimise suhtes palju optimistlikum.
aastal teatas minister pärast kohtumist Läti, Leedu ja Poola transpordiministriga, et hiljemalt viie aasta pärast peaks Rail Baltic toimima.
aasta suvel ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Rail Balticu teemalisel pressikonverentsil, et Tallinnast Varssavisse võib rongiga sõita umbes aasta pärast.
Euroopa Liidu kaasrahastamiseks peavad Balti riigid tegutsema kiiresti, sest kui Rail Balticu ehitamist pole alustatud 2016.
märtsil toimunud Reformierakonna üldkogul, et on valmis tegema Rail Balticu suhtes rahvaküsitluse ja kui rahvas leiab, et seda pole vaja ehitada, siis jäetakse projekt katki. Loe lähemalt

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts: Nimelt tuleb vahet teha Rail Baltica arengus n-ö kolmel etapil.
Rail Baltica esimene etapp – muide, ka rahvusvahelises kõnepruugis kasutati nime kujul Rail Baltica, ka inglise keeles – tähendas seda, et nt Tallinna–Tartu–Valga olemasolev raudtee infrastruktuur renoveeritakse nii, et seal on võimalik sõita kiirusega 120 kilomeetrit tunnis.
Rail Baltica teine etapp tähendas, et tuleks analüüsida majanduslikku mõttekust investeerida olemasolevasse raudtee infrastruktuuri nii, et võiks suurendada kiirust kuni 160 kilomeetrini tunnis, ka Tallinna–Tartu–Valga liinil.
Rail Baltica kolmas etapp, nüüd juba õigema nime all Rail Baltic, nagu ka keeleteadlased on soovitanud, on käsitlenud algusest peale Euroopa raudtee laiusega uue infrastruktuuri rajamist, pidades silmas kiirust vähemalt 240 kilomeetrit tunnis.
Teie arupärimine puudutab tõenäoliselt just nimelt Rail Balticut ehk varasemas kõnepruugis Rail Baltica kolmandat etappi.
Millises järgus on praegu Rail Balticu projekt?
Rail Balticu projekt on maakonnaplaneeringute ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise etapis, mida Eesti alustas 2013.
.

Teine küsimus: "Mitmel korral olete Te kohtunud Rail Balticu küsimustes oma kolleegidega Lätis ja Leedus?
?
" Peaaegu kõikidel Balti transpordiministrite, aga ka Põhjamaade ja Balti transpordiministrite regulaarsetel kohtumistel on Rail Baltic ühel või teisel moel arutlusel olnud.
septembril Vilniuses –, kus keskenduti Rail Balticu arengusuundade käsitlemisele.
aasta kokkuleppe alusel moodustatud kõrgemate riigiametnike tasandil Rail Balticu rakkerühm, inglise keeles task force.
Paraku selgus, et Leedu delegatsioonil ei olnud mandaati arutada ühte kompromissettepanekut, mis puudutas Vilniuse lülitamist Rail Balticu trassi.
See oli üks ettevalmistav etapp Rail Balticu projekti jaoks 2010.
.

Kuna teid huvitas ka valitsustevaheline suhtlus, siis juhin tähelepanu sellele, et Rail Balticu küsimus on ühel või teisel moel olnud arutlusel kõikidel peaministrite kohtumistel, viimast korda veebruaris.
.

Kolmas küsimus: "Millised ohud võivad Teie hinnangul Rail Balticu projektile ohtlikuks osutuda?
Ma juhin veel kord tähelepanu asjaolule, et Rail Baltic saab oma investeerimisplaanis arvestada Euroopa Liidu investeerimistoetusega kuni 85% ulatuses siis, kui me konkureerime kõikide teiste Euroopa Liidu investeerimisprojektidega. Loe lähemalt

Kalev Kallo: Kas on karta ka tõsist ohtu, et Rail Baltic võibki jääda lõpuks tulemata? Loe lähemalt

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts: Veel kord: tehnikaeksperdid on seisukohal, et olemasolev infrastruktuur ei vasta Rail Balticu vajadustele, kuna see peab võimaldama kiirust kuni 240 kilomeetrit tunnis, nagu ma alguses ütlesin.
Aga ma arvan, et see võib olla omaette pretsedent, mida tuleks palju tõsisemalt käsitleda siin saalis ja ka Rail Balticu toetusrühmas. Loe lähemalt

Tarmo Tamm: Euroopa Komisjoni volinik Siim Kallas on avaldanud arvamust, et Rail Balticu ehituse vajalikkuse kohta võiks korraldada rahvaküsitluse. Loe lähemalt

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts: Veel kord, me räägime täna Rail Balticust – infrastruktuurist, mis peab võimaldama rongidel sõita kiirusega 240 kilomeetrit tunnis.
Muidugi peaks vaatama muidki võimalusi, et ka Lõuna-Eesti ühenduvus paraneks, kuid mitte selle hinnaga, et Rail Balticu projekti tasuvus muutub küsitavaks. Loe lähemalt

Neeme Suur: Leedus on ju ka see probleem, et neil on Rail Baltic 1 juba olemas, 300 miljonit eurot on nad sinna alla pannud ja see lubab sõita 120 kilomeetrit tunnis.
Meie tahaksime, et Rail Baltic 2 võimaldaks sõita vähemalt 200 kilomeetrit tunnis. Loe lähemalt

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts: Me räägime täna Rail Balticu n-ö kolmandast etapist, 240-kilomeetrist tunnikiirust võimaldavast infrastruktuurist.
Aga kui ma tulen tagasi transpordi- ja miks mitte ka poliitiliste kokkulepete juurde, kus on aastate jooksul koostöös ekspertidega järjest detailsemaks mindud, siis me räägimegi Rail Balticu kolmandast etapist ja kiirusest 240 kilomeetrit tunnis. Loe lähemalt

10:14 Olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu

Välisminister Urmas Paet: Kindlasti liigub sel aastal edasi töö seoses veeldatud gaasi regionaalse Balti terminaliga ning Eestit ja Soomet ühendava maagaasi torujuhtmega Balticconnector.
.

Teiseks, Balti riikide läbi aegade suurim taristuprojekt Rail Baltic. Loe lähemalt

12:37 Planeerimisseaduse eelnõu (571 SE) esimene lugemine

Justiitsminister Hanno Pevkur: Kui me räägime näiteks Rail Balticust, siis on seda kindlasti vaja. Loe lähemalt

15:50 Arupärimine raudteel reisijateveo korraldamise kohta (nr 374)

Neeme Suur: Kas me rekonstrueerime Lelle–Pärnu lõigu või ütleme pärnakatele, et sinna kõrvale tuleb Rail Baltic ja siis te hakkate selle rongidega sõitma, või mis siis saab? Loe lähemalt

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts: Sisuliselt on vastus selline: see lõik tuleb korda teha, juhul kui Rail Balticu rajamine Pärnu suunal jääb venima.
Kui meil õnnestub Rail Balticu Pärnu suund korda teha, siis investeerida nii palju, nagu me investeerisime Viljandi suunal, 85% ulatuses – ma arvan, et me ei ole lihtsalt nii rikkad.
Aga ma arvan, et mida kiiremini me saame lõpliku selguse Rail Balticu teostatavuse osas, seda kiiremini võiks Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-i esindajatega maha istuda ja otsida mingisuguseid investeeringu optimeerimise lahendusi. Loe lähemalt

Rein Randver: Sellest Eesti riigi avalikust rahast läheb võib-olla 500 miljonit Rail Balticu trassile ja siis toimub ka reisijate ümberjagamine Eesti ühelt raudteetrassilt teisele.
Kas meil on koostamisel või juba olemas terviklik lahendus, kuidas korraldada reisirongiliiklust siis, kui on juba olemas Rail Baltic, või ka lähiaastatel? Loe lähemalt

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts: Rail Balticu ettevalmistused on sellises faasis, et natuke vara on veel koostada piisava detailsusastmega riiklikku ühistranspordi programmilist dokumenti, millel oleks ka mingi kasutegur.
Praegu ei ole ju sugugi kindel, et me Rail Balticu puhul jõuame investeerimisotsuseni. Loe lähemalt

18:33 Raudteeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (482 SE) teine lugemine

Tarmo Tamm: Seoses Rail Balticu projekti arendamisega kehtestatakse kitsam raudteekaitsevöönd: 50 meetri asemel on see 30 meetrit. Loe lähemalt

Lembit Kaljuvee: See ei ole seotud sellega, et me tahaksime kuskil hakata kokku hoidma ja nägime ilusa Rail Balticu puhul head võimalust. Loe lähemalt