13:45 Riigi rahandus

Martin Helme: Rail Balticu rajamisel peaks Eesti riigi omaosalus olema 400 miljoni euro juures. Loe lähemalt

Peaminister Taavi Rõivas: .

Teie küsimus puudutas Rail Balticut.
Jah, ma saan öelda, et me anname n-ö järgmisele valitsusele üle riigi eelarvestrateegia, kus Rail Balticu jaoks on sees umbes 250 miljonit eurot. Loe lähemalt

14:05 Peaminister Taavi Rõivasele umbusalduse avaldamine

Peaminister Taavi Rõivas: Valitsus on eraldanud eelarves raha Rail Balticu ja neljarajalise Tallinna-Tartu maantee jaoks ning leppinud Soomega kokku Eesti ja Soome vahele gaasitoru rajamise. Loe lähemalt

13:16 Looduskaitseliste piirangutega maade soetamine

Keskkonnaminister Marko Pomerants: Aga kui Riigikogus tuleb arutlusele maakorraldusseaduse eelnõu Rail Balticu võimaliku ehituse tõttu (ühe kinnistu osad võivad jääda kahele poole raudteed), siis saaks selle seadusmuudatuse raames ka looduskaitsealuste maade probleemi mõnes kohas lahendada. Loe lähemalt

16:28 2017. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (303 SE) esimene lugemine

Krista Aru: Rail Baltic on projekt, mille kohta avalikkus küsib ja mille kohta tuleb anda selgeid vastuseid.
Leheküljel 153 on kirjas, et jätkatakse Rail Balticu projekti elluviimist summas 51,7 miljonit eurot ja aastal 2017 antakse täiendavalt 6,3 miljonit.
Leheküljel 162 on Rail Balticu arenduse projekti investeeringutoetusteks märgitud 34,8 miljonit. Loe lähemalt

Rahandusminister Sven Sester: Ma hakkan kaugemalt pihta ja ütlen kõigepealt, et Rail Baltic on üks Eesti ajaloo kõige suuremaid projekte, kui mitte kõige suurem projekt.
Nende aastate jooksul on meil siis ka kohustus investeerida Rail Balticu rajamise eri etappidesse.
Kui tulla nüüd konkreetselt teie küsimuse juurde, siis siin on tegemist erineva majandusliku sisuga ja kokku on summa, mis järgmisel aastal on ette nähtud investeerida Rail Balticusse, 51,7 miljonit. Loe lähemalt

13:39 Parvlaevaühendus Hiiu- ja Saaremaaga

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal: Praegu on Eestis ja mujal Baltimaades ning Euroopas laiemaltki käimas suuremate ühendusteede debatt, mis puudutab eriti just Rail Balticut.
Meie uus president on öelnud, et kui ei tule Rail Balticut, ei tule ka Tallinna–Helsingi tunnelit. Loe lähemalt

10:07 Ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel

Peaminister Taavi Rõivas: Väga sihikindla töö tulemusena toimub sel reedel Eesti ja Soome energiajulgeolekut tagava gaasiühenduse BalticConnectori finantseerimislepingu allkirjastamise tseremoonia.
.

Samavõrd oluline pikaajaline projekt on raudteeühendus Rail Baltic.
Tahan siinkohal esile tuua mõningad  Rail Balticu olulised aspektid, mida on seni küsimuse alla pandud.
.

Me vajame Rail Balticut enese ühendamiseks Lääne-Euroopaga nii strateegiliselt, poliitiliselt kui ka majanduslikult.
Rail Balticu trass on puuduva ühendusena Euroopale strateegiliselt oluline ja on täiesti enesestmõistetav, et Euroopa ida-lääne suunda ei prioritiseeri ega rahasta.
Rail Balticu edu võti on võimes võtta üle oluline osa nii Balti riikide kui ka teiste naaberriikide rahvusvahelisest kaubandusest ning luua lisaks uued ja kiired liikumisvõimalused reisijate- ja kaubavedude kasvuks.
Riigikogul on selle teema käsitlemisel eesseisval hooajal väga oluline roll, sest peatselt saadame siia saali aruteludeks riikidevahelise lepingu, mis rajab Rail Balticu tulevikule poliitiliselt ja õiguslikult võimalikult tugeva vundamendi. Loe lähemalt

Toomas Kivimägi: Minu eriline tänu kuulub olulise tähelepanu eest Rail Balticule! Loe lähemalt

Peaminister Taavi Rõivas: Need ühendused ei ole Rail Balticu alternatiivid. Loe lähemalt

Andres Metsoja: Kõlanud on küsimused olulisel teemal – kiired ühendused Kesk-Euroopa suunal ja Rail Baltic.
Via Baltica ja teadmine, et neli miljonit eurot kilomeetri kohta on investeering, mida me vajame tee ehitamiseks kas Iklani või natuke lähemale, sinna Pärnu taha, Valga–Uulu maantee ristini, on iseküsimus. Loe lähemalt

Marko Mihkelson: Ja sellest ongi tingitud valikud, alates lõimumisest ükskõik milliste Euroopa edasiste institutsionaalsete arengutega kuni reaalsete projektideni, mitte Euroopa Liidu projekti, vaid reaalsete projektideni, nagu Balticconnector ja Rail Baltic.
Samavõrd oluline kui Rail Baltic on Eesti jaoks ka parem lennuühendus nii Euroopa kui ka muu maailma olulisemate keskustega – sellest pole üllataval kombel täna siin saalis arutelu käigus räägitud –, et olla konkurentsivõimelisem. Loe lähemalt

16:54 Arupärimine oluliste teenuste maalt lahkumise kohta (nr 239)

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal: Koos kaubandus-tööstuskojaga toimus suurem üritus, kus me arutasime Pärnut läbivaid ühendusteid, Rail Balticut ja kõike muud. Loe lähemalt

17:22 Arupärimine riigiettevõtete konsolideerimise ja täiendava politiseerimise kohta (nr 243)

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal: Ma eelmisel nädalal olin ühel Rail Balticu üritusel, ma ei olnud valitsuse istungil, kus pidi tulema arutlusele see, et näiteks tööandjate esindaja kuuluks sellesse riigi kõrgemate ametnike kandidaate sõeluvasse komisjoni. Loe lähemalt

15:25 Peaministri poliitiline avaldus seoses 2017. aasta riigieelarve seaduse eelnõu üleandmisega

Peaminister Taavi Rõivas: aastal algab Rail Balticu projekteerimine ning ehitushangete ettevalmistamine. Loe lähemalt

10:05 Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Haldusreformist" arutelu

Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu esimees Veikko Luhalaid: Ma ütlen mõne märksõna, mida ma tavaliselt ka seminaridel mainin: perearstipunktid, päästekomandod, politseikonstaablid, postkontorid, pangakontorid, sularahaautomaadid, maapoed, töötukassa, ARK (sellest ma juba rääkisin), kohtud, haiglad, ühistranspordivõrk, maa korraline hindamine, kodualuse maa maks, looduskaitsealune maa, lendorav, Rail Baltic, teede rahastamine ja käibemaksu tõus, mis vahepeal toimus. Loe lähemalt

13:01 Riigivõlakirjad

Peaminister Taavi Rõivas: Me oleme juba eraldanud ligi 200 miljonit eurot selleks, et saaks teoks Rail Baltic. Loe lähemalt

11:03 Olulise tähtsusega riikliku küsimusena raporti "Fiskaalpoliitika paradigma võimalikest muutustest Eesti parlamentaarses süsteemis" arutelu

Tarmo Tamm: Ma küsin näiteks Rail Balticu kohta. Loe lähemalt

Rahandusminister Sven Sester: Tehakse n-ö tasuvusanalüüse, milline on Rail Balticu tasuvus tulevikus ja milliseks kujuneb lõplik potentsiaalne investeeringuvajadus. Loe lähemalt

Igor Gräzin: Kaks nädalat tagasi ilmus Õhtulehes minult järjekorras kaheksas artikkel, mis oli kriitiline Rail Balticu suhtes.
Aecom on ka meie Rail Balticu tähtis nõustaja.
Kas jääb siis nüüd nii, et ilma Riigikogu selge nõusolekuta Rail Balticut ei tule? Loe lähemalt

Rahandusminister Sven Sester: Ma pean silmas huvi tegelda küsimustega, mis on seotud Rail Balticu ja energeetikaga.
.

Aga kui minna sisu juurde, siis jah, loomulikult ma arvan, et Riigikogul on võimalus ja vajadus kaasa rääkida olulistes küsimustes, ja Rail Baltic on kindlasti oluline küsimus.
Kui te tunnetate, et mingil põhjusel ei ole Riigikogu liikmete soove ja tahet arvestatud ning suund on täiesti vale ja viib rappa – nagu ma aru saan, selline oli teie küsimuseasetus –, siis te võiksite paluda oma fraktsioonil tuua Rail Baltic oluliselt tähtsa riikliku küsimusena veel Riigikogu saali arutusele.
Peab nentima, et otsuseid Rail Balticu kohta on ju tehtud päris mitu ja eri tasemel, ka valitsuskabineti tasemel on neid tehtud.
Aga see on eraldi alateema Rail Balticu kontekstis. Loe lähemalt

Igor Gräzin: Minu mure seoses Rail Balticuga tuleb sellest, et meil on siin tekkinud natuke kafkalikke olukordi.
Rail Baltic on selline kallis värk. Loe lähemalt

Remo Holsmer: Mis puudutab Rail Balticut, siis muidugi see maksab.
Loomulikult, ega Rail Balticut ei ehitata valmis ainult Euroopa Liidu struktuurifondide toetuse abil, Eesti riigi kaasfinantseering on seal vajalik. Loe lähemalt

Tarmo Tamm: Sõnavõttudes oli juttu Rail Balticust, selle tasuvusest ja summast, mis see lõppkokkuvõttes võib meile maksma minna. Loe lähemalt

13:09 Riigivaraseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (171 SE) teine lugemine

Jaanus Marrandi: Selline võimalus on vajalik võib-olla mõnel riigikaitset puudutaval juhtumil või ka näiteks sellise suure investeeringuobjekti puhul nagu Rail Baltic. Loe lähemalt

18:16 Arupärimine majanduskasvu väljavaadete kohta (nr 212)

Rahandusminister Sven Sester: Samuti ootab suurinvesteeringuna oma järge Rail Balticu ehitus. Loe lähemalt

20:53 Haldusreformi seaduse eelnõu (200 SE) teine lugemine

Igor Gräzin: Rail Baltic veetakse tont teab kuhu, Kesk-Eestist mööda, aga Tartu maantee lõpeb teatavasti Mäos, kui Tallinna poolt vaadata. Loe lähemalt

Viktor Vassiljev: On igasugust mõttetut tegevust, nagu näiteks seesamune Rail Baltic, eks ole. Loe lähemalt

19:01 Arupärimine Kagu-Eesti piirimaade väljaostmise kohta (nr 171)

Külliki Kübarsepp: Nimelt, seesama maade omandamise teema ei ole seotud ainult piiriga, vaid ka looduskaitseliste maadega ning varsti väga tõsiselt Rail Balticu ehitusega. Loe lähemalt

20:43 Arupärimine raudteesektori tuleviku kohta (nr 144)

Raivo Põldaru: Võib-olla eriti need teised liinid, mis praegu on olemas, jäävad vaeslapse ossa, kui Rail Baltic tuleb? Loe lähemalt

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal: Aga ma arvan, et Rail Baltic on selline projekt, mis on julgeolekuliselt ja majanduslikult tulevikku vaatav, eriti kui unistada sellest, et ühel päeval saame siis võib-olla ka Helsingiga püsiühenduse. Loe lähemalt

14:52 Riigikogu otsuse ""Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030" kinnitamine" eelnõu (166 OE) esimene lugemine

Kalle Palling: Üks idee aheraine kasutamiseks võiks olla näiteks tulevikus rajatav Rail Baltic, muldkeha ehitusel võiks aheraine kasutusele tulla. Loe lähemalt

15:33 Arupärimine Estonian Airi likvideerimise kohta (nr 92)

Peaminister Taavi Rõivas: Me oleme seda kasutanud argumendina näiteks Rail Balticu põhjendamisel, me oleme kasutanud seda argumendina energiaühenduste rajamisel. Loe lähemalt

12:35 Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti teadus- ja arendustegevuse valikud, võimalused ja ristteed" arutelu

Tallinna Ülikooli professor Marek Tamm: Kas kõik need lõimumise sammud on jõudnud ka sellisele tasemele, kus on vaja langetada otsuseid, kuhu rajada Rail Baltic või kus mida kaevata, on omaette teema. Loe lähemalt

16:04 2015. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (120 SE) kolmas lugemine

Remo Holsmer: See 6 miljonit eurot kaasfinantseerimise jääki tekkis suures osas Rail Balticu eeluuringu teise etapi tööde venimise tõttu. Loe lähemalt

10:02 Ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel

Igor Gräzin: Ma kardan, et kui tuleb Rail Baltic, siis tulevad ka okastraadid, lõukoerad, Galili automaadid ja kaitseliinid. Loe lähemalt

16:14 Arupärimine makromajanduse ja eelarvelaekumiste 2016. aasta ja edasiste prognooside kohta (nr 83)

Peaminister Taavi Rõivas: Ma olen täiesti kindel, et kui Rail Baltic valmis saab, siis suureneb oluliselt Läti turistide arv Pärnus. Loe lähemalt

14:11 2016. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (103 SE) esimese lugemise jätkamine

Aivar Sõerd: Rekonstrueeritakse raudtee- ja maanteelõike, sh Rail Balticu terminali ja lennujaama vaheline lõik, Tallinnas aga näiteks "Russalka" ja Haabersti ristmik. Loe lähemalt

10:03 2016. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (103 SE) esimene lugemine

Andres Metsoja: Samas teame, et aasta 2016 saab üsna kiiresti läbi ja meil seisavad ees keerulised probleemid mitme investeeringuga, võib mainida kas või sedasama paljuräägitud Rail Balticu ehitust. Loe lähemalt

20:11 Arupärimine olukorra kohta Eesti põhimaanteedel (nr 45)

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal: Teede investeeringute kavandamisel arvestatakse arendamise vajaduse määramisel peale liikluse kasvu ka teisi taristu arendusi, näiteks Rail Baltic, mille käikuandmine 2025.
aastal mõjutab tuntavalt raskeliikluse mahtusid ka Via Baltical. Loe lähemalt