13:50 Riigi eelarvestrateegia

Rahandusminister Toomas Tõniste: Kui me arvestame siia juurde, et me loodame saada ka Rail Baltic ule hinnanguliselt 900 miljonit toetust, kui me paneme siia juurde põllumajanduse otsetoetused – loodame, et need kasvavad – ning selle, et me loodame saada vahendeid meie energiavõrkude lahtisidumiseks Venemaast, siis näeme, et tegelikult ei pruugi järgmisel eelarveperioodil terviksumma olla väiksem, kui see oli sellel perioodil. Loe lähemalt

10:37 Olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu

Välisminister Sven Mikser: Ka järgmise eelarveperioodi võimaliku rahastamise raames on kavandatud mitmeid Eestile prioriteetseid projekte, sh Rail Baltic , elektrivõrgu sünkroniseerimine Euroopa omaga, teadus- ja arendustegevus. Loe lähemalt

Välisminister Sven Mikser: Ma võin öelda, et lisaks sellele, et Poola on meie jaoks oluline julgeolekupartner, on ta meie jaoks oluline partner ka mitme taristuobjekti arendamisel, näiteks Rail Baltic või Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimise projekt. Loe lähemalt

16:44 Arupärimine Euroopa Liidu sissemakse kohta (nr 410)

Peaminister Jüri Ratas: Eesti soovib Euroopa Liidu toel viia lõpuni Rail Baltic u projekti ja Balti elektrisüsteemide sünkroniseerimise Euroopa suunal. Loe lähemalt

Peaminister Jüri Ratas: Või võtame edasi, Rail Baltic näiteks.
Me soovime, et Rail Baltic saaks valmis 2025. Loe lähemalt

Martin Helme: Teiseks, enamik sellest rahast läheb projekti peale, mida peaminister mainis ja millele me oleme kategooriliselt vastu: see on Euroopa Liidu raha eest rajatav Rail Baltic . Loe lähemalt

14:00 Istungi rakendamine

Martin Helme: Teiseks, ühistranspordireform niimoodi, et toimiv süsteem lammutatakse ja uuest süsteemist – kuigi meil detaile ei ole – paistab jälle kasu saavat erakonnakaaslasega seotud transpordifirma, ning täiesti arusaamatud investeerimisotsused näiteks rongiliikluses, Rail Baltic uga seoses või ka lennuliikluses. Loe lähemalt

15:14 Majandus- ja taristuminister Kadri Simsonile umbusalduse avaldamise arutamine

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson: Kui umbusaldusavaldus üle anti, kuulsin ma, et seda tehti sellepärast, et ma olen edasi liikunud Rail Baltic u ehitamisega. Loe lähemalt

Henn Põlluaas: Te tõite aga ise esile Rail Baltic u. Loe lähemalt

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson: Kui ma olin veel Riigikogu liige, siis ma kuulusin Rail Baltic u toetusrühma, ma olin selle aseesimees.
Nüüd küsimus, miks majandusministeerium läheb Rail Baltic u projektiga edasi. Loe lähemalt

Mart Helme: Meid lohutatakse sellega, et tuleb Rail Baltic . Loe lähemalt

Mart Helme: Kui me olime opositsioonis, siis me olime liitlased Rail Baltic u küsimuses, presidendi otsevalimiste küsimuses, e-hääletuse küsimuses, haldusreformi küsimuses. Loe lähemalt

16:07 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (521 SE) kolmas lugemine

Martin Helme: Rail Balticu peale kulutatakse meil järgmisel aastal otseselt 35 miljonit eurot, mis sisuliselt tähendab seda, et me kulutame hirmsa summa selleks, et tulevikus kulutada veel hirmsamat summat raha. Loe lähemalt

14:14 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (521 SE) teine lugemine

Mihhail Stalnuhhin: .

Ettepanek nr 35 puudutas Rail Balticut: vähendada investeeringuid 5,63 miljonit. Loe lähemalt

Mihhail Stalnuhhin: Need on vähendada 50% erakondade toetust, võtta 415 000 eurot ära soolise võrdõiguslikkuse programmilt ning vähendada 31 miljoni euro võrra investeeringutoetusi Rail Balticule. Loe lähemalt

Martin Helme: Tegemist on 31 miljoni kokkuhoidmisega Eesti eelarves – see on peaaegu sama suur summa, kui meil on eelarve miinus – ja see on Rail Balticule ette nähtud investeering. Loe lähemalt

14:48 Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2016.–2017. aastal

Aivar Kokk: Sinu meeskond on uurinud ka Rail Balticu teemat. Loe lähemalt

Riigikontrolör Alar Karis: Eelmisel aastal mina isiklikult käivitasin initsiatiivi, et kolme Balti riigi riigikontrolörid hoiaks Rail Balticul väga hoolega silma peal.
Ja me ei tee seda viisil, et aastal 2035 tuleme välja raportiga, kus on öeldud, et kõik on valesti tehtud ja raha on raisatud, vaid me teeme neid auditeid paralleelselt sellega, kuidas Rail Balticut ehitatakse. Loe lähemalt

13:01 Riigieelarve

Peaminister Jüri Ratas: Pean silmas näiteks Rail Balticut. Loe lähemalt

14:42 2017. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (510 SE) esimene lugemine

Mihhail Stalnuhhin: Esitati küsimus Rail Balticu arenduse rahastamise kohta. Loe lähemalt

15:40 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (521 SE) esimene lugemine

Mihhail Stalnuhhin: Teada on, et juurde tuleb Rail Balticu toetus. Loe lähemalt

13:24 Rail Balticu läbipaistmatu asjaajamine

Artur Talvik: Rail Balticuga seotud ettevõtete puhul on see läbipaistvus juba praegu kahtluse alla seatud.
Mida te ministrina olete teinud, et Rail Balticu igasugune tegevus oleks läbipaistev ja et välditaks korruptsiooni? Loe lähemalt

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson: Kui mina olin veel siin Riigikogus, siis ma arvasin, et Rail Balticu peakontor asub MKM-i hoones.
Tõsi on aga see, et Rail Balticu arendamisega tegelevad eri üksused. Loe lähemalt

Andres Ammas: Palun, kas te kirjeldaksite teile antud aja piires mõne lausega, mis siis üldse on teie kui majandus- ja kommunikatsiooniministri ning teie järel tulevate ministrite roll ja vastutus selles Rail Balticu protsessis? Loe lähemalt

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson: Selle jaoks on kolm Balti riiki ja ühisettevõte ära jaganud ülesanded, milliseid protsesse teeb Rail Balticu arendamises ühisettevõte ja mis on iga riigi oma pädevus. Loe lähemalt

13:11 Rail Balticu asjaajamine

Artur Talvik: Aga meid teeb väga murelikuks see, et sajandi suurprojektiks nimetatud Rail Balticu asjaajamine ei ole läbipaistev.
Kas põhjus, miks RB Rail tehti Lätti, on see, et saaks Rail Balticu asju ajada vähem läbipaistvalt? Loe lähemalt

Peaminister Jüri Ratas: Igasugune info, uuringute ja analüüside küsimine peab Rail Balticu projekti raames olema avatud.
Selle eest on kindlasti seisnud Eesti valitsused, kes on Rail Balticu heaks töötanud.
Ma võin kinnitada, et ka ametisolev valitsus seisab selle eest, et kõik teemad, mis Rail Balticu asjus lauale tulevad, saaksid operatiivse, adekvaatse ja avatud vastuse.
Mina arvan – andmata nii head hinnangut, nagu teie andsite, ma mõtlen, defineerides, mis see Rail Baltic on –, et tegemist on väga õige projektiga. Loe lähemalt

Artur Talvik: Rail Balticu kohta teravaid küsimusi tõstatanud aktivistide grupp visati hiljuti RB Raili kontorist lihtsalt välja, kusjuures peamine etteheide oli see, et nad nõudsid avalikustamist.
Kui ma esitasin Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile küsimuse, millest osa eeldas otsest vastust RB Raililt, siis ma seda ei saanud.
Mida teie peaministrina olete teinud, et RB Raili asjaajamine oleks tõesti tänapäevaselt läbipaistev? Loe lähemalt

Peaminister Jüri Ratas: Lühidalt öeldes, ma olen auväärt Riigikogu liikmetega siin debateerinud ja püüdnud vastata kõikidele küsimustele, mis Rail Balticuga on seotud.
Punkt kaks, ma olen käinud võimalikult palju Eestimaal ringi ja olen rääkinud Rail Balticust, et mis see on ja kui palju see maksab.
Ma saan aru, et see küsimus puudutab natukene Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rail Baltic Estonia ja RB Rail AS-i Riias korraldatud kohtumist.
See on ka üks osa Rail Balticu avatusest. Loe lähemalt

Peaminister Jüri Ratas: Ma olen arutanud seda oma ametikaaslastega, nii Läti kui ka Leedu peaministriga, ma olen arutanud Rail Balticu teemat Euroopa Komisjoni mitme liikmega, ka komisjoni presidendiga.
Me oleme arutanud Rail Balticu maine teemat, mille kohta te just küsisite, ka ametnike ja välisekspertidega.
Viimati arutasin seda eile, kui mul oli au arutada ka Rail Balticu mainet, aga mitte ainult mainet, vaid ka seda, kuidas ja mis tempoga me edasi liigume, kuidas me suudame enne Euroopa Liidu järgmist eelarveperioodi rahastust realiseerida, ma pean silmas aastat 2021 ja edasi.
Ma usun, et ma ei tee kellelegi liiga, kui ma ütlen, et vestlesin projekti kõige paremas mõttes autori ja tõukaja, härra Siim Kallasega just nendel teemadel, et Rail Baltic saaks reaalsuseks ega tekiks selliseid ohte, mis võiksid seda projekti ja investeeringut pidurdada Eestis, Lätis või Leedus, aga me peame selles mõttes vaatama ka Poolat, me peame vaatama ka Kesk-Euroopat. Loe lähemalt

15:08 Arupärimine Eesti Vabariigi suveräänsuse deklaratsiooni ja Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvide 1 ja 2 rikkumise kohta (nr 362) 

Igor Gräzin: Ma juhin tähelepanu, et isegi nii primitiivses küsimuses, nagu on Rail Baltic, ei saada pabereid tänini kätte.
Ja kodanikuühendust Avalikult Rail Balticust ei võeta isegi Rail Balticu ülemuste poolt jutule. Loe lähemalt

15:15 Eesti Vabariigi presidendi kõne

Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid: Parlamendi vastutus laieneb ka pikaajalistele üleriigilise tähendusega taristuprojektidele nagu Rail Baltic. Loe lähemalt

11:06 Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (449 SE) teine lugemine

Esimees Eiki Nestor: Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 449 teine lugemine. Loe lähemalt

Erki Savisaar: Enne eelnõu menetlusse võtmist oli komisjon tegelenud kahe kollektiivse pöördumisega Rail Baltica teemal, mille käigus oli komisjoni liikmetel võimalik põhjalikult tutvuda kõigi esitatud poolt- ja vastuargumentidega.
mail oli Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja majanduskomisjoni ühisistung, kus Riigikontroll tutvustas enda koostatud materjali ehk ülevaadet Eesti, Leedu ja Läti valitsuse Rail Balticu raudteeühenduse arendamise kokkuleppe kohta ja toimus ka arutelu.
Istungile olid kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi asekantsler Ahti Kuningas, Rail Balticu projekti koordinaator Kristjan Kaunissaare, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi asekantsleri nõunik Anti Moppel, majandus- ja taristuministri nõunik Peeter Kadarik, Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Kaie Koskaru-Nelk, Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna nõunik Mari Lahtmets, Välisministeeriumi Euroopa osakonna teise büroo nõunik Piret Nõmmela, Välisministeeriumi juriidilise osakonna esimese büroo direktor Peter Pedak, õiguskantsler Ülle Madise, õiguskantsleri asetäitja-nõunik Olari Koppel, õiguskantsleri büroo ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja Evelin Lopman, õiguskantsleri büroo kommunikatsioonijuht Janek Luts, riigikontrolör Alar Karis, Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo, Riigikontrolli tulemusauditi osakonna auditijuht Kaire Kuldpere ning Riigikontrolli kommunikatsioonijuht Toomas Mattson.
Rail Balticu projekti elluviimine ja selle hilisem haldamine toob kaasa palju õigussuhteid, millest tulenevad õigused ja kohustused.
.

TEN-T-määrusest tuleneb kohustus rajada Rail Balticu kiirraudteeliin trassile Tallinn–Pärnu–Ikla koos kõigi TEN-T põhivõrgu raudteeliinile kohalduvate nõuetega hiljemalt 2030.
CEF-määrus ei reguleeri Rail Balticu ehitamist, see reguleerib TEN-T-määruses ette nähtud raudteevõrgustiku rahastamist.
.

Teine õigussuhete ring tekib Eesti ja Rail Balticu arendamise projekti koordinaatori, rahvusvahelise äriühingu RB Rail AS vahel, mille asukoht on Riias.
Eestile sellest aktsiaseltsi lepingust otseselt kohustusi ei tule, sest Eesti pole RB Rail AS-i aktsionär.
See kokkulepe ei muuda ega lõpeta Euroopa Liidu ees võetud kohustusi – Eestil on jätkuvalt TEN-T-määrusest tulenev kohustus ehitada välja raudteeliin Rail Baltic.
.

Esiteks suureneb risk, et mõni Balti riik jätab Rail Balticu välja ehitamata.
Kas selleks on RB Rail AS, Rail Baltic Estonia OÜ, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või Riigikogu?
CEF-lepingust ei tulene Eestile otsest kohustust, et Rail Baltic tuleb Tallinnast kuni Poola piirini valmis ehitada.
Küsiti ka, kas Riigikontroll on tuvastanud selle, et riigi eelarvestrateegias on Rail Balticust kirjutatud, ning kas riskid on maandatud.
Rahandusministeeriumi esindaja Kaie Koskaru-Nelk selgitas, et Rail Balticu vahendid on strateegiasse planeeritud ja riigieelarves nähtavad.
Ta lisas, et pole üheselt selge, kas Rail Balticu ehitamine arvestatakse riigi bilanssi või Eesti riigi tütarettevõtte bilanssi.
Näiteks, ühtpidi väidetakse, et Rail Balticul kulub arvutatust vähem kütust, mis tähendab, et ka aktsiisi laekub vähem. Loe lähemalt

Arto Aas: Rail Baltic on kindlasti vajalik Eesti majandusele, Eesti turismi- ja logistikasektorile, kuid ka laiemalt, st geopoliitiliselt. Loe lähemalt

Keit Pentus-Rosimannus: .

Mina pean Rail Balticut hästi suure geostrateegilise tähtsusega projektiks. Loe lähemalt

Urve Tiidus: Ja veenge ümber need mehed ja naised, kes on täiesti veendunud, et Rail Baltica ei ole hea projekt. Loe lähemalt

Erki Savisaar: Esimene oluline asi, mis tänu Rail Balticule tuleb, on näiteks trammitee Tallinna lennujaamast sadamasse.
Selle projekti puhul arvestatakse, et Soome poolt tuuakse kaupasid Rail Balticule laevadega. Loe lähemalt

Arto Aas: Samal ajal hakatakse tegema ehitushankeid Rail Balticu jaoks, mille hind võib seetõttu oluliselt kõrgemaks minna. Loe lähemalt

Erki Savisaar: Riik investeerib suurusjärgus 2,4 miljardit eurot aastas ja Rail Balticu maht on suurusjärgus 240 miljonit eurot üheksa või kümne aasta peale.
Ehk kümne aastaga investeerib riik praeguseid mahte järgides 24 miljardit ja Rail Balticule läheb seega 1% riigi investeeringutest. Loe lähemalt

Igor Gräzin: .

Rail Balticuga tekivad järgmised asjad: trammitee Tallinnasse ja Pärnu turismikeskus. Loe lähemalt

Erki Savisaar: Ja kui muud ei saa, siis nad saavad Rail Balticut pidi Euroopasse sõita. Loe lähemalt

Erki Savisaar: Ja seal Poola transpordiminister kinnitas, et nad tulevad selle projektiga kaasa ja renoveerivad ka oma territooriumile jääva Rail Balticu trassi osa. Loe lähemalt

Keit Pentus-Rosimannus: Rail Balticu ehitamisega seotult on tõstatatud hulk väga tõsiseid küsimusi ja nendesse tuleb ka tõsiselt suhtuda. Loe lähemalt

Mart Helme: .

Kui te ütlete, et raha, mis läheb Rail Balticu peale, ei käi meile üle jõu, siis miks käib meile üle jõu Tartu trassi väljaehitamine kaks pluss kaheks, Pärnu trassi väljaehitamine kaks pluss kaheks, Saaremaale püsiühenduse tegemine, kaitsejõududele rannakaitse võimekuse . Loe lähemalt

Erki Savisaar: Peale Rail Balticu ehitatakse edasi ka Tartu maanteed, töö käib, ja ma arvan, et aastaks 2022 on vähemalt Mäoni kaks pluss kaks tee valmis. Loe lähemalt

Henn Põlluaas: Lausa piinlik on kuulata teie juttu sellest, kuidas Eesti inimesed hakkavad nüüd vuhinal Rail Balticat pidi Euroopasse saama.
?
 Rail Baltica lõpeb Leedu-Poola piiril.
Öelge palun, kui me paneme 5 või 6 miljardit sellesse raudteesse, siis kuidas saavad need hinnad minna odavamaks, et soomlasi Rail Balticat kasutama meelitada? Loe lähemalt

Erki Savisaar: Rail Balticut mööda kaupa vedades aeg kindlasti lüheneb ja ka hind on konkurentsivõimeline. Loe lähemalt

Krista Aru: Palun tehke mulle, rumalale, selgeks, kes korraldab need suured rahvusvahelised hanked, kelle bilanssi jääb Rail Baltic ja mis juhtub siis, kui Eesti projekti pooleli jätab. Loe lähemalt

Artur Talvik: Samasuguse arrogantsiga on tegelikult kogu seda Rail Baltica projekti veetud ja see ongi see, mis ühiskonda ärritab – lihtsalt naerdakse näkku ja tehakse asju, mis iseendale pähe tulevad. Loe lähemalt

Hanno Pevkur: Äkki te suudate meile öelda, olles kindlasti lugenud kõikvõimalikke pöördumisi nii viimastel päevadel kui varem, mis on teie jaoks kolm kõige positiivsemat argumenti, miks Rail Balticut on vaja, ja kolm veel kõhklema panevat või negatiivset argumenti. Loe lähemalt

Urmas Kruuse: Te olete öelnud ka seda, et Rail Baltic ei takista teiste investeeringute tegemist. Loe lähemalt

Andres Ammas: Kes korraldab Rail Balticuga seotud suured rahvusvahelised hanked ja kelle bilanssi Rail Balticu Eesti territooriumil asuv osa jääb? Loe lähemalt

Erki Savisaar: Rail Baltic seda olukorda parandab. Loe lähemalt

Hanno Pevkur: Te oleksite võinud positiivsete argumentidena välja tuua kas või Euroopa Komisjoni koordinaatori Tallinnas peetud kõnes esitatud argumendid, miks Rail Baltic on vajalik.
Teiseks, mis on meie perspektiivid, kui me näiteks ütleme täna Rail Balticule ei? Loe lähemalt

Erki Savisaar: Kõigepealt, Eesti on oma Rail Balticu projektiga mõnes küsimuses teistest Balti riikidest maas.
See on mitu korda suurem projekt kui Rail Baltic. Loe lähemalt

Erki Savisaar: Rail Baltic annab kindlasti selleks oma osa, ta muudab meie sadamate kasutamise atraktiivsemaks. Loe lähemalt

Kristen Michal: Kõigepealt on meil kindlasti olemas idee, kuidas Rail Balticust edasi minna, Helsingi tunneli toetusrühmas me oleme ju mõlemad. Loe lähemalt

Erki Savisaar: Üks väike võimalus, kuidas seda teha, on Rail Balticu abil. Loe lähemalt

Kristen Michal: Teie vastuses minu küsimusele oli sõnum, et tunnel tuleb ainult koos Rail Balticuga.
Mina olen väga optimistlik ja arvan, et tunnel võiks ilma selletagi tulla, aga Rail Balticut on kindlasti ka vaja. Loe lähemalt

Toomas Kivimägi: Ka mina muutun järjest murelikumaks, aga mitte Rail Balticu leppe ratifitseerimise pärast, vaid selle tooni ja nende seisukohtade pärast, mis siin saalis küsimustest kuulda on olnud. Loe lähemalt

Igor Gräzin: Teatavasti ei saa Rail Baltic tasuv olla, aga vähemalt kolmandiku ulatuses oleneb selle tasuvus Venemaast. Loe lähemalt

Erki Savisaar: Mis puudutab uuringus mainitud Venemaalt tulevaid kaubavoogusid, siis ma kordan, et see uuring on tehtud terve Rail Balticu, mitte ainult selle Eesti osa kohta. Loe lähemalt

Andres Metsoja: Me teame, et augustis saavad ettevalmistavad tegevused sisuliselt valmis, kehtestatakse maakonnaplaneeringud Rail Balticu kontekstis, sh keskkonnamõjude hinnang. Loe lähemalt

Artur Talvik: See, mida me täna siit puldist kuulsime, see arrogantsus ja üleolek küsijatest, iseloomustab kogu seda protsessi, mis on Rail Balticuga kõik need aastad toimunud.
.

Ma tulen veel kord tagasi selle juurde, et kutsun teid kõiki üles, nii nagu on teinud mitmed kultuuri- ja ühiskonnategelased mitu korda selle Rail Balticu projekti arutamise jooksul: palun seda lepingut täna mitte ratifitseerida, selle võiks lükata kas või sügisesse, et need paljud küsimused, mis on siiamaani ilma vastuseta, enne vastuse saaksid. Loe lähemalt

Igor Gräzin: Väga tihti räägitakse, et Rail Baltic on infrastruktuuriobjekt jne.
Kahtlemata ei ole Rail Baltic Eesti Vabariigis infrastruktuuriobjekt ja seda mitte kõige vähemalgi määral.
Seda struktuuri, millest Rail Baltic tuletub, aga ei eksisteeri, teiste sõnadega, kogu see majanduslik kalkulatsioon, nagu kolleeg Savisaar õigesti ütles, on lihtsalt see, et kui pritsib, siis ehk pritsib kõigile.
Ühesõnaga, Euroopa Komisjon saab Rail Balticu, meie saame raha ja võimaluse neid iga hetk hageda. Loe lähemalt

Jaanus Marrandi: Tegelikult on sellest Rail Balticust saanud nagu omaette usuküsimus, ollakse kas poolt või vastu.
Jõuame Rail Balticuni.
Miks me peaksime arvama, et Rail Balticule reisijaid ei jätku? Loe lähemalt

Martin Helme: Vastaspool esitab argumente, esitab konkreetseid küsimusi, väiteid ja arve, aga Rail Balticu pooldajad räägivad meile lugulaulukesi.
Fosforiidi kaevandamine ei oleks Eestist teinud ligilähedaseltki sellist sea songermaad, nagu teeb Rail Balticu joonlauatrassi rajamine.
Millal on Eesti rahvalt või Eesti seadusandjalt varem küsitud nõusolekut Rail Balticuga või heakskiitu sellele?
Tuletan meelde, et opositsioonis istudes oli Keskerakond Rail Balticu vastu. Loe lähemalt

Toomas Kivimägi: .
o kolm ja pool aastat tagasi, ja võttis TEN-T määrusega kohustuse rajada Rail Baltic üle Pärnu.
Ma ei eita seda võimalust, kui sellel saalil selline soov on olemas, aga Rail Balticu kokkuleppe ratifitseerimise lepe ei ole selleks õige koht. Loe lähemalt

Toomas Kivimägi: Teine asi on see, millest ma olen ka juba nõrkemiseni rääkinud: me oleme geograafilises mõttes Euroopa Liidu ääremaa, seda ei muuda mitte miski, aga seda saab leevendada selliste asjadega nagu Rail Baltic. Loe lähemalt

Andres Metsoja: .

Minu meelest on Rail Baltic just selline projekt olnud.
.

Kõikide nende teemade pärast siin Riigikogu saalis muretsemine on põhjendatud, aga ma väga loodan, et see ei päädi sellega, et Riigikogus, kus on olemas Rail Balticu toetusrühm, me ühel hetkel avame ka siin saalis, siin majas diskussiooni vastaste poole pealt, et seda teemat pidevalt diskussioonina õhus hoida.
Ausalt öeldes on Pärnu inimesed kogu selle Rail Balticu arutelu ajal olnud üsna murelikud.
Neid on nimetatud kolkarahvaks, on öeldud, et Rail Baltic läheb läbi kuskilt, kus ei ole inimesi.
Mina Rail Balticu kontekstis usun kõige rohkem sellesse, et aegruumilised vahemaad vähenevad ja tekib olukord, kus Tallinnast lõuna suunas sõites võiks Pärnu piltlikult öeldes asuda seal, kus täna on Keila, ja Riia seal, kus täna on Pärnu.
Ma usun, et me saame üheskoos Rail Balticuga hakkama ja meie lapsed on selle teo eest meile tulevikus tänulikud. Loe lähemalt

Aseesimees Enn Eesmaa: .

Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 449. Loe lähemalt

13:10 Rail Baltic

Artur Talvik: Rail Balticu tasuvusanalüüse tegi firma nimega EY.
Selle analüüs näitab, et sotsiaalmajanduslikult on Rail Baltic justkui väga tasuv. Loe lähemalt

Artur Talvik: Kas sellisel juhul ei peaks valitsus peatama Rail Balticu lepingu ratifitseerimist ja lükkama seda edasi, kuni vaidlused on peetud? Loe lähemalt

Külliki Kübarsepp: Riigikontroll toob esile, et Rail Balticu kui uue teenuse pakkumine ei ole riigi jaoks seadusega kohustatud.
Küsisin teilt, milliste seaduste alusel on tegemist riikliku teenusega, sest arupärimisele vastates te ütlesite, et Rail Baltic on riiklik teenus. Loe lähemalt

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson: Kahtlemata, Rail Balticu puhul peale seda, kui me aastal 2014 saime teha otsuse, et peatus ei ole ainult Tallinnas, vaid see tuleb ka Raplasse ja Pärnusse, tagame me ühe piirkonna kiire raudteeühenduse.
See ei ole minu isiklik arusaamine, see ei ole Rail Balticu toetajate arusaamine, vaid sellele on viidanud ka rahvusvahelised reitinguagentuurid, viimastena neist näiteks Standard & Poor's, kes ütles, et toetab kindlasti meie pikaajalist ja jätkuvat majanduskasvu ning investeeringuid raudteeprojektidesse.
Otsuseid Rail Balticu ehitamiseks on tehtud juba aastaid enne tänast. Loe lähemalt

18:25 Arupärimine ekspressrongide peatuse kohta Tabiveres (nr 355)

Igor Gräzin: .
) Kusjuures pange tähele, seesama raudteekamp, kõik kokku, on ju need, kes meile praegu räägivad Rail Balticust kui igavesti ausast asjast.
.
) Ja see on seltskond, kes tahab hakata ehitama Rail Balticut, baseerudes aususel! Loe lähemalt

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson: .

Viimane küsimus: "Kas olete nõus sellega, et eelnimetatud väärtusküsimused omavad tähtsust olukorras, kus langetatakse otsus Rail Balticu rajamise osas? Loe lähemalt

Igor Gräzin: .

Mis seob Tabiveret ja Rail Balticut?
Tegelikult on see seesama inimeste kogum, kes tegeleb globaalse Rail Balticu planeerimisega, kus inimest ei ole.
Seda, et Rail Baltic keevitatakse meile pähe mingi juriidiliselt korrektse nipiga ja siis öeldakse, et Riigikogu hääletas selle teise poolt ja selle kohta jäi sinna punkt panemata. Loe lähemalt

19:11 Arupärimine Rail Balticu Ernst & Young tasuvusanalüüsi kohta (nr 360)

Aseesimees Taavi Rõivas: .
 mail 2017 esitatud arupärimine Rail Balticu Ernst & Youngi tasuvusanalüüsi kohta. Loe lähemalt

Martin Helme: Ma loen ette meie fraktsiooni liikmete arupärimise Ernst & Youngi tehtud tasuvusanalüüsi kohta, mille me esitasime maikuus, kui avalikustati Rail Balticu tellitud uus tasuvusanalüüs Ernst & Youngilt.
.
 aastal Ernst & Youngi tehtud Rail Balticu tasuvusanalüüse.
Kuigi Ernst & Youngi hinnangul võiks Rail Balticul olla suur hulk sotsioökonoomilisi mõjusid, ei ole neid piisava detailsusega välja toodud.
Mitmed eksperdid on praegusel kujul plaanitava Rail Balticu vastu esitanud piisavalt palju argumente. Loe lähemalt

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson: Aga Rail Balticu uuendatud tasuvusanalüüs valmis käesoleva aasta aprillis ja avaldati ühisettevõtte RB Rail AS-i koduleheküljel mai algul.
Analüüsist selgub, et Rail Baltic kujutab endast ühiskonnale tervikuna tulusat taristuinvesteeringut.
Turuanalüüs ja liiklusprognoosid näitavad Rail Balticu potentsiaali nii reisija- kui ka kaubaveo puhul.
Rail Balticu ehitamise kallinemine (AECOM-i uuringus oli mainitud 4,8 miljardit, aga Ernst & Youngi arvutuste kohaselt 5,8 miljardit) tuleneb investeeringuobjekti füüsilise mahu kasvust.
Kuna AECOM-i uuringu valmimise hetkeks ei olnud olemas otsust näiteks selle kohta, kas Kaunase ja Vilniuse vahelist raudteed käsitletakse Rail Balticu osana, ei olnud Kaunase ja Vilniuse raudteejaama ümberehitamise vajadust, ei olnud plaani ühendada Riia lennujaam Rail Balticu trassiga ning ka Tallinna trammiprojekti kohta ei olnud veel otsust, siis ei saanud nimetatud töös nende asjadega arvestada.
Ernst & Youngi analüüsis on investeeringuandmeid Rail Balticu raames käsitletavatest objektidest lähtudes ajakohastatud.
Just nimelt eeltoodu annabki alust väita, et Rail Baltic on ühiskonnale tulus investeering.
Küsimuses väideti, nagu Rail Baltic oleks kahjumlik.
Rahasse on võimalik ümber arvutada näiteks ajavõitu – Rail Baltic võimaldab kiiremini liikuda Tallinna ja Pärnu või Pärnu ja Riia vahel –, aga ka liiklusõnnetuste arvu ja heitmete vähenemist, võrreldes konkureerivate transpordiliikidega.
Eeltoodu kehtib seega Rail Balticu kui taristu seisukohalt vaadates.
Sellest seisukohast on Rail Baltic ettevõtjaile kasumlik.
Seetõttu ei kata kasutustasudest laekuvad summad esimesel viiel aastal hoolduskulusid ja Rail Baltic vajab lisavahendeid, kolme riigi peale kokku viieks aastaks 28 miljonit eurot ehk keskmiselt alla 2 miljoni euro ühe riigi kohta aastas.
Rail Balticu finantsvajak on arvestatud Euroopa Komisjoni kehtestatud metoodika alusel.
Lihtsalt öeldes, nagu ka Rail Balticu kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskirjas on öeldud, toimub finantsvajaku arvutamine Euroopa Komisjoni rahastatavate projektide korral selliselt, et projekti kuludest lahutatakse puhastulu, mis jääb alles peale seda, kui kasutustasudest on kaetud hoolduskulud.
Eesti territooriumile rajatava Rail Balticu osa puhul tähendab see 269 miljoni euro suurust omafinantseeringut, kusjuures investeeringu kogumaht on 1 miljard 345 miljonit eurot.
?
" Rail Balticu kasum või kahjum ei sõltu Euroopa Liidu vahendite laekumisest või selle laekumise suurusest.
Euroopa Liidu vahendite kaasamine Rail Balticu ehitusse, mille kohta on siiani sõlmitud kaks rahastamislepet, CEF1 ja CEF2, on mõeldud Rail Balticu kui sotsiaal-majanduslikult tasuva taristu investeeringu finantseerimise toetamiseks.
Rail Balticu tasuvusuuringu finantsanalüüs näitab, et projekti prognoositud finantsiline nüüdispuhasväärtus on negatiivne.
Rail Balticu projekti finantsvajak on 94,18%.
Rail Balticu koguinvesteeringu finantsiline tasuvus on negatiivne ja majanduslik tasuvus on positiivne, sõltumata investeeringu finantseerimise allikatest.
?
" Nii Ernst & Youngi koostatud Rail Balticu tasuvusanalüüs kui ka sellele eelnenud, 2011.
.

Viies küsimus: "Erinevad eksperdid on praegusel kujul plaanitava Rail Balticu vastu esitanud piisavalt palju argumente, ka viimane uuring näitab, et projekt on majanduslikult kahjumlik.
?
" Nagu eelmistes vastustes kirjeldatud, on Rail Baltic majanduslikult tulus taristuinvesteering, see on selge nii viimati valminud Ernst & Youngi analüüsi kui ka AECOM-i koostatud analüüsi valguses.
Eesti poolelt on sellesse protsessi kaasatud Rail Baltic Estonia OÜ, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Rahandusministeerium, aga ka eksperdid väljastpoolt nimetatud organisatsioone. Loe lähemalt

Martin Helme: Kui Estonian Air ei olnud Eesti maksumaksjale ja valitsusele vastuvõetav, sest ta oli pidevalt kahjumis, siis kas ma võin paluda, et me jätaksime Rail Balticu puhul ära sellest sotsiaal-majanduslikust tulust rääkimise? Loe lähemalt

Mart Helme: Nad paluvad Riigikogu liikmetel mitte ratifitseerida Rail Balticu lepingut. Loe lähemalt

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson: Mulle tuleb esimese hooga meelde Tiit Vähi, kellega oli mul võimalik taaskäivitatud transiidikomisjonis kohtuda ja kes avaldas vägagi positiivse seisukohta ka Rail Balticu suhtes, öeldes, et see elavdab Eesti majandust.
Raivo Vare on ennast nimetanud Rail Balticu entusiastiks. Loe lähemalt

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson: Ma olin Rail Balticu toetusrühma aseesimees.
Meie töö tulemusena me saime Rail Balticu trassile lisaks Tallinnale veel kaks kohalikku peatust: Rapla ja Pärnu.
Muuseas on oluline silmas pidada, et kui me ei ehitaks Rail Balticut ja tahaksime ehitada laiusega 2 + 2 Tallinna–Pärnu maanteed, siis nii odavalt nagu 268 miljonit me seda neljarealist maanteed ei saaks. Loe lähemalt

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson: Me teame, et Rail Baltic mõjub positiivselt ka teistele majandussektoritele, seda nii oma ehitusfaasis, sest me eeldame, et suures osas ehitavad raudteed ja sellega seonduvat taristut Eesti ettevõtjad, kui ka avardades ettevõtjate võimalusi raudtee käikuandmise järel. Loe lähemalt

Henn Põlluaas: Te ütlesite, et usute Rail Balticusse.
Kas selleks on RB Rail AS, mis asub muuseas Lätis ja allub Läti seadustele, teeb seda Rail Baltic OÜ, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või Riigikogu? Loe lähemalt

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson: Ta on jõudnud arusaamale, et ratifitseerimisel peab olema kindlustunne, et kõik Rail Balticuga seotud kulutused tehakse ainult riigieelarvest ning mingeid kaasfinantseerimiskulusid kuskilt mujalt ei tule. Loe lähemalt

Külliki Kübarsepp: Teie väitsite oma tänases vastuses, et Rail Balticuga pakub riik teenust. Loe lähemalt

Monika Haukanõmm: Rail Balticu trass läbib väga paljusid kodusid ja paljude perede maid. Loe lähemalt

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson: Ainuüksi see lõik puudutab rohkem peresid kui Rail Baltic, mille trass otseselt riivab kahte hoonet. Loe lähemalt

Arno Sild: Täna ei ole räägitud selles, et Rail Balticu tõsine konkurent on meretransport. Loe lähemalt

Igor Gräzin: Ma palun väga vabandust, aga Rail Balticu loosung väärib kordamist.
Rail Baltic tuleb.
Mispärast keegi ei räägi sellest, mida Rail Baltic ära võtab?
Ma tahan rõhutada: Rail Baltic võtab ära raha kogu ülejäänud infrastruktuurilt.
Parteid hakkavad võitlema ja võidab see partei, kes ütleb, et meie saame Rail Balticuga kõige vähem lüpsta.
Tuli, ma ütlen kohe, see, kes Rail Balticu teemaga kogu aeg ringi käib. Loe lähemalt

Martin Helme: Kui me kuuleme, et Rail Balticut on vaja sellepärast, et see on kiire ühendus Euroopaga, aga me kõik teame – jättes kõrvale asjaolu, et ka Eesti ja Läti on Euroopa –, et see raudtee ei jõua kaugemale Leedu-Poola piirist, siis see ei ole tõsine jutt.
Kui me kuuleme, et Rail Baltic on majanduslikult kasumlik, sest heitgaasid vähenevad, ja siis me saame teada, et see heitgaaside hulk, mis on kasumlikkuse arvutamisel aluseks võetud, on arvestatud 1990.
Mitte iial ei hakka Rail Balticu pilet olema odavam, kui on praegu lennukipilet Tallinnast Kesk-Euroopasse.
Me kuuleme, et Rail Baltic hakkab raha tagasi saama selle abil, et kaupade ja reisijate vedajad maksavad selle eest.
Me räägime sellest, et kuuendal aastal hakkab see projekt raha tagasi teenima, sest mööda Rail Balticut hakkab liikuma rohkem inimesi, kui liigub praegu Peterburi ja Helsingi vahel, kuigi need on palju rahvarohkemad linnad kui need linnad, mis selle trassi äärde jäävad.
!

Meie erakond oli põhimõtteliselt Rail Balticu projekti pooldaja, kuni me nägime seda projekti päriselt.
Meile öeldakse jälle, et selle rahaga, mis me paneme Rail Balticu alla, me Tallinna–Tartu maanteed valmis ei ehitaks.
Kui me selle summa kokku lööme, millega Rail Baltic valmis ehitatakse, siis näeme, et selle rahaga me võiksime kõik oma neli peamist maanteed ehitada neljarealiseks kuni piirini välja.
Inimesi, kellel on olemas mõtlemisvõime, lugemisvõime ja arvutamisvõime, ei ole võimalik Rail Balticu projekti pooldajateks teha, välja arvatud siis, kui meile kõigile ka selja ja sülega isiklikku kasu selle eest tassitaks. Loe lähemalt

Mart Helme: Üks arvutus, muide, näitab, et kui kogu see materjal, mis läheb Rail Balticu trassi peale, veoautode peale panna ja need veoautod ühte ritta rivistada, siis ulatuks see rivi siit Riigikogu eest Lõuna-Aafrikasse. Loe lähemalt

13:38 Eesti majanduse olukord

Külliki Kübarsepp: Nii Ardo Hanssoni intervjuust kui ka Riigikontrolli auditist Rail Balticu kohta tuleb väga selgelt välja sõnum, et riigil ei ole praegu kohustust ega ka mitte mingisugust majanduslikku vajadust matta riigieelarvelisi vahendeid betooni ja rauda. Loe lähemalt

Peaminister Jüri Ratas:
Nüüd, te nimetasite Rail Balticut.
Me teame, et Rail Balticu puhul on üks põhilisi arutelusid see, mis saab olema Eesti kaasfinantseerimise suurus perioodil 2021–2027.
Selleks on ette nähtud ja välja öeldud, et perioodil 2015–2025 me palume Eesti maksumaksja käest Rail Balticu investeeringuteks 268,5 miljonit eurot.

Need on need teemad, mis on seoses Rail Balticuga laual.
Mina ütlen teile välja, et mina pean oluliseks seda, et meil on kiire ühendus Balti riikide ja Kesk-Euroopaga, et me saame tänu Rail Balticule ka Skandinaaviaga paremad transpordivõimalused. Loe lähemalt

23:53 Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (456 SE) esimene lugemine

Martin Helme: Nendest suurtest investeeringutest väga suure osa moodustab Rail Baltic ja muud infrastruktuuriprojektid, nagu Tallinna–Tartu maantee. Loe lähemalt

Rahandusminister Sven Sester: Eraldi strateegiliste investeeringutena, mida lähiaastatel tehakse (see ei puuduta Rail Balticut, mis tuleneb tõesti, nagu te õigesti ütlesite, varasematest otsustest ja on väga suures osas eurorahale üles ehitatud, osaliselt tuleb see raha ka riigieelarvest endast, see on järgmiste aastate prognoosides sees), nähakse ette suurusjärgus 345 miljoni euro suunamist mitmetesse positsioonidesse. Loe lähemalt

02:52 Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (449 SE) esimene lugemine

Esimees Eiki Nestor: Järgmisena on päevakorras Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 449 esimene lugemine. Loe lähemalt

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson: Võib öelda, et Rail Balticu teemat on Eestis arutatud aastaid või lausa aastakümneid.
Rail Baltic hakkab kuuluma üleeuroopalisse teevõrgustikku, mis on defineeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 1315/2013.
Eestit läbib Põhjamere–Läänemere põhivõrgu koridor, mis hõlmab peale Rail Balticu ka Via Balticat, Tallinna ja Muuga sadamat ning Tallinna lennujaama.
Rail Baltic ei ole eraldiseisev raudtee, vaid osa Eesti transpordivõrgust.
Olemasolev raudtee ühendatakse Rail Balticuga eelkõige Tallinnas Ülemistele rajatava terminali ning kaubavedude jaoks Muugale planeeritava ja Rail Balticu projekti raames väljaehitatava multimodaalse terminali ning Pärnusse kavandatava kaubajaama kaudu.
Kuna Rail Balticu tulevased reisi- ja kaubaveod sõltuvad kogu transpordivõrgustiku arengust Eestis, on oluline seda vaadelda kogu transporditaristu kontekstis, mille tasakaalustatud arengut toetavad nii varasemad kui ka hiljutised otsused taristuinvesteeringute kohta. Loe lähemalt

Martin Helme: Kui Rail Balticu rahastamise jätkumiseks on vaja, et Eesti ei saaks liiga kiiresti rikkaks, siis mida kavatseb valitsus selleks teha? Loe lähemalt

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson: Meil on olemas konkreetsed kontaktid nii volinikega kui ka direktoraatide kõrgete ametnikega, kes kõik kinnitavad, et Rail Baltic sellisena on prioriteetne projekt. Loe lähemalt

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson: Loomulikult, arendades välja Rail Balticut, me teeme kõik, et keskkonnahuvid ja keskkonnamõjud oleksid parimal viisil silmas peetud.
Ma mõtlen ka näiteks loomaviadukte, et ei juhtuks seda, mida räägitakse, et suured ulukid ei pääse üle Rail Balticu. Loe lähemalt

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson: Ilmselt oli teie küsimus see, kas sedasama raha, mida me nüüd taotleme Rail Balticu jaoks, st Euroopa rööpmelaiusega raudtee jaoks, oleks võinud kasutada vana rööpmelaiusega Tallinna–Tartu raudtee jaoks.
Nii et kindel saab olla selles, et Euroopa rööpmelaiusega trass ehk Rail Balticu projekt on prioriteetne.
Aga tulles tagasi küsimuse juurde, ütlen, et see, et me asume ehitama Rail Balticut, ei tähenda, et me ei panusta vahendeid rongide kiiruse suurendamisse Tartu ja Narva suunal. Loe lähemalt

Andres Herkel: Milline on Rail Balticu Eesti osa maksumus koos Muuga terminali ja kohalike peatustega? Loe lähemalt

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson: Esimene osa Rail Balticust, mis Eestis valmib, on Ülemiste trammitee.
Seda praegu ehitatakse, see valmib sellel aastal ja on osa Rail Balticust. Loe lähemalt

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson: Rail Balticu puhul on kogu aeg kavandatud projekti osana seda – see on ka ehitamiskuludesse sisse arvatud –, et Muugale tuleb multimodaalne terminal. Loe lähemalt

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson: Nii et sellega hirmutamine, et meie Rail Balticut hakkavad ehitama ainult Ukrainast pärit töötajad, ei ole tõsi. Loe lähemalt

Monika Haukanõmm: Minu küsimus sai alguse teie sõnavõtu lõpust, kui te tutvustasite meie ees olevat eelnõu ja ütlesite, et Rail Balticut tuleb võtta kui asja, mis on kokku lepitud kolme Balti riigi vahel ja ka Euroopa Komisjoniga.
Siis te ütlesite huvitava lause, et Rail Baltic ühendab Euroopaga kolme Balti riiki ja Soomet.
Jah, artikkel 6 ütleb, et teeme koostööd, kõrvaldame mingeid takistusi, aga kuidas Soome kaubavood ikkagi Rail Balticule jõuavad? Loe lähemalt

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson: Praegu osaleb Soome Rail Balticu projektis vaatlejana. Loe lähemalt

Martin Helme: Või on teie arvates meil Rail Balticu käimatõmbamise ajal olemas elektriautod, mille emissioon on null? Loe lähemalt

Artur Talvik: Lätis toimunud koosolekul rääkisid Rail Balticu juhid, et tulemas on kümneid kui mitte sadu riigihankeid. Loe lähemalt

Külliki Kübarsepp: Aga mulle on ikkagi jäänud arusaamatuks (võib-olla sellepärast, et need materjalid on olnud niivõrd pikka aega salastatud), mis on need põhjused, miks ei ole hakatud rajama Rail Balticu trassi olemasoleval raudteel Tallinna–Valga suunal. Loe lähemalt

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson: Kui küsimus oli see, miks Rail Baltic läheb läbi Pärnu, siis vastan, et praegu allkirjastasid peaministrid selle lepingu sellisena seetõttu, et see otsus, et trass läheb läbi Pärnu, tehti aastal 2011. Loe lähemalt

Andres Herkel: Eelmise nädala lõpus jutustas üks uudis sellest, et Läti peaminister Kucinskis kohtus Soome peaministri Sipiläga ja väidetavalt esitas talle ka kutse Rail Balticu osanikuks tulla. Loe lähemalt

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson: Sellel Rail Balticu konverentsil, kus mina osalesin, oli ka Poola transpordi aseminister.
Nad on praegu võtnud kohustuse ehitada välja raudteekoridor, kuhu kuulub ka Rail Baltic, ning selleks on vaja parendada Bialystoki ja Varssavi vahelist raudteelõiku.
Seega võiks see lõik valmis saada Rail Balticuga samal ajal.
Maksimaalne kiirus 160 kilomeetrit tunnis ei ole küll sama mis Rail Balticul, aga see hakkab eelkõige rolli mängima Varssavisse sõitvate reisijate jaoks.
Kaubaveol tagatakse sama kiirus mis Rail Balticu trassil ehk 120 kilomeetrit tunnis. Loe lähemalt

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson: Eelmise aasta novembris tellisid Euroopa rohelised uuringu, kus selgitati seda, kuidas suhtutakse Rail Balticusse.
Tuli välja, et need inimesed, kes ütlesid, et neil on piisavalt informatsiooni Rail Balticu kohta, toetasid seda projekti.
Selle kokkuvõtte järgi toetab Rail Balticut 58% Eesti elanikest.
58% ütles kaks päeva enne lepingu Riigikokku jõudmist, et nad toetavad Rail Balticu projekti.
Nemad kipuvad Rail Balticut rohkem toetama.
Ka need, kes leiavad, et Rail Balticu ehitamine peaks lähtuma pigem tulevikuvisioonist kui majanduslikust tasuvusest, kipuvad Rail Balticut rohkem toetama. Loe lähemalt

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson: Praegu me oleme seisus, et paika on pandud Rail Balticu trassikoridor kolmes maakonnas ja koostamisel on kolm detailplaneeringut: Ülemiste ja Pärnu reisiterminal ning Rae valda planeeritud veeremi hooldusdepoo.
Kui küsimus on muldvallitöödes, siis minu käest on ka küsitud nende arutelude käigus, kummast otsast hakatakse Rail Balticut ehitama, kas Läti piiri poolt Tallinna suunas või Muuga poolt Läti suunas.
.
 aastal koostasid kolm Balti riiki esimese ühistaotluse Rail Balticu rajamiseks, siis oli esimene CEF-i taotlusvoor.
Sealt saadi rahastus, selleks et tehtaks uuring "Rail Balticu ehitusliku kontseptsiooni loomine ja ehituslogistika lahenduste alane analüüs", see oli Eesti soov. Loe lähemalt

Henn Põlluaas: Kui me paneme siia veel 5 või 6 miljardit sisse, kas te garanteerite, et peale seda lähevad Rail Balticu tariifid keskeltläbi 40% odavamaks, nii et soomlastel tasub hakata siitkaudu vedama? Loe lähemalt

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson: .

Kõigepealt Rail Balticu tasuvusanalüüsist. Loe lähemalt

Andres Ammas: Rail Balticu kohta on ka lähipäevil valmimas Riigikontrolli audit. Loe lähemalt

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson: Ma tean, et Riigikontroll oma materjalidele lisab ka nende dokumentide ja otsuste loetelu, mis Rail Balticuga seoses on eelnevalt allkirjastatud. Loe lähemalt

Jaak Madison: Seega, kui seal kaubaveod vähenevad, siis mis valemi järgi peaksid need Rail Balticul suurenema? Loe lähemalt

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson: Ühes eelnevas vastuses tõin ma ka arvandmed selle kohta, mis on Via Baltical juhtunud raskeveokite arvuga.
Ma ei väida, et kõik kaubavood hakkavad maantee asemel liikuma Rail Balticul, seda pole ka selles arvutuses mitte mingil juhul väidetud. Loe lähemalt

Jaak Madison: Teie ministeeriumi nõunik Anti Moppel on majanduskomisjonis öelnud, et Leedu saab Rail Balticu Vilniuse ja Kaunase vahelise lõigu jaoks raha alles aastal 2028. Loe lähemalt

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson: See, mida mina näen, on seaduseelnõu 449, Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu.
Mina saan tugineda ainult teadmisele, et Euroopa Komisjonis, eriti just transpordidirektoraadis on inimesed, kes peavad Rail Balticu projekti prioriteetseks. Loe lähemalt

Aivar Kokk: Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 449 arutelu enne esimesele lugemisele saatmist toimus Riigikogu majanduskomisjonis 8.
Kohale olid kutsutud majandus- ja taristuminister Kadri Simson, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ahti Kuningas, sama ministeeriumi nõunik Anti Moppel, sama ministeeriumi Rail Balticu koordinaator Kristjan Kaunissaare ning Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna nõunik Mari Lahtmets. Loe lähemalt

Martin Helme: Rail Balticu eelnõu puhul on ju tõepoolest tegemist ainult kolme valitsuse kokkuleppega.
Iseenesest ei võitle me tehniliselt võttes selle pärast, kas Rail Balticu projekt jätkub või ei jätku, aga poliitiliselt on see täpselt nii.
Kui Riigikogu seda lepingut heaks ei kiida, siis on selge, et Rail Balticut ei tehta.
Kõik inimesed – nüüd ma lähen poliitiliseks –, kes vähekenegi süvenevad kogu selle Rail Balticu projekti arvudesse, perspektiividesse ja argumentidesse, saavad aru, et see on pöörane, hävituslik ja majanduslikult täiesti katastroofilise kahjumiga projekt. Loe lähemalt

Artur Talvik: Rail Balticu projekt on Eesti nõrka kodanikuühiskonda väga jõuliselt n-ö võimu poolt alandanud.
Aga sellest hoolimata on just tõsiseid ja väga põhjendatud küsimusi esitanud üks vabatahtlike grupp, kes nimetab ennast ühenduseks "Avalikult Rail Balticust", ja ta on teinud seda juba aastaid.
Nad alustasid siis, kui ilmusid esimesed Rail Balticu uhked plakatid, millega näidati inimestele, kuidas nad saavad väga kiiresti Berliini hakata sõitma.
.

Neid Rail Balticu inimesi on avalikkuses sõimatud lausa Kremli käsilasteks. Loe lähemalt

Artur Talvik: .

Vabaerakonna fraktsioon soovib algatatud eelnõu, Rail Balticu raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Loe lähemalt

Toomas Jürgenstein: Kui me oleksime sel hetkel istunud Rail Balticu reisirongi, siis me Riias veel ei oleks, aga Lätis küll. Loe lähemalt

Andres Metsoja: .
 aastal löödi vai maasse ja pandi idanema mõte Rail Balticust.
Ka mina olen aastast 2012 olnud selles protsessis väga tugevalt sees ja julgen siin parlamendis väga selgelt välja öelda, et mina usun Rail Balticusse. Loe lähemalt

Andres Metsoja: Ma pean siinkohal veel kord mainima, et eeltöö Rail Balticu kontekstis on olnud vägagi põhjalik. Loe lähemalt

Erki Savisaar: Keskerakonna valimisprogrammis on Rail Baltic olnud sees aastast 2005.
Rail Baltic annab meile kindlasti paremad ühendused nendest, mis meil praegu on.
Rail Baltic on nagu köömes selle kõrval, mida igal aastal Eestis investeeritakse.
.

Rail Baltic ei ole kindlasti Eesti projekt, Rail Baltic ei ole ka Läti ega Leedu projekt, see on Baltikumi projekt.
Ma juhin tähelepanu sellele, et selliseid Baltikumi projekte on tulemas veel, Rail Baltic on neist üks väiksemaid.
Minu teada oli esimene Eesti peaminister, kes Rail Balticu teemal mingi otsuse tegi, Tarand aastal 1992. Loe lähemalt

05:42 Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (400 SE) esimene lugemine

Jaanus Karilaid: Ma vaatan, et kui meil on mingid rahvusvahelised kokkulepped Rail Balticuga, siis keegi ei räägi, et nende kokkulepete rikkumine kuidagi meie rahvusvahelist mainet alla viiks, siis on hoopis teine jutt. Loe lähemalt

10:06 Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise prioriteedid" arutelu

Peaminister Jüri Ratas: Kaks suurt projekti on, üks on Rail Baltic, kus Eesti soovib saada Euroopa Liidust toetust, ja teine on desünkroniseerimine. Loe lähemalt

Peaminister Jüri Ratas: Eesti ühendamine on oluline ka Eesti eesistumise raames, kui me vaatame näiteks Eesti ühendamist Rail Balticu abil.
Näiteks viib Rail Baltic ära väga palju veoautosid Tallinna ja Pärnu vahelistelt teedelt. Loe lähemalt

15:00 Istungi rakendamine

Andres Herkel: päevakorrapunkt, Rail Balticu eelnõu numbriga 449, ning 23. Loe lähemalt

Igor Gräzin: punkt – Rail Baltic.
Aga maaelukomisjonis või mõnes teises normaalses komisjonis, kes suudaks anda hinnangu Rail Balticu positiivsetele aspektidele, seda ei ole.
Mis oli Riigikogu juhatuse mõte – miks ei lubatud maaelukomisjonil ega keskkonnakomisjonil arutada Rail Balticu teemat? Loe lähemalt

Igor Gräzin: Tähendab, ma saan sinu mõttest aru – Gräzin ei tohi Rail Balticust rääkida. Loe lähemalt

Esimees Eiki Nestor: Aga tõesti, juhatuse arvamus oli, et Rail Balticu eelnõu on majanduskomisjoni teema. Loe lähemalt

13:02 Seaduseelnõu 432 kõrvalteemad

Peaminister Jüri Ratas: Ja seda täna teame, et kui Riigikogu on nõus ratifitseerima Rail Balticu lepingu, siis see ühendus tekib.
Edasi, tõesti see 25 aastat juttu Via Balticast – minu meelest olete fookuse väga õigesse kohta seadnud – ei ole meid kuhugi viinud.
Ma kinnitan teile, et Via Baltica reaalne ehitus lähiaastatel on täna tugevasti laual. Loe lähemalt

11:03 Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti majanduspoliitilised valikud – ohud ja võimalused ettevõtlusele" arutelu

Artur Talvik:
Tulen Rail Balticu juurde.
Aga see, mis toimub Rail Balticuga, on ilmne näide selle kohta, et me mõtleme eilsete tehnoloogiliste lahenduste peale.

Tulen tagasi Rail Balticu juurde. Loe lähemalt

15:00 Istungi rakendamine

Igor Gräzin: Sellele ideele vihjas MKM-i oi kui kõrge ametnik, kes muide tegeleb ka Rail Balticuga. Loe lähemalt

10:00 Istungi rakendamine

Martin Helme: Annan Konservatiivse Rahvaerakonna rahvasaadikute nimel majandus- ja taristuminister Kadri Simsonile üle arupärimise Rail Balticu ja Ernst & Youngi tasuvusanalüüsi kohta.
aasta AECOM-i uuringuga on Rail Balticu raudtee ehitamine muutunud palju kallimaks ja selle tasuvus on oluliselt vähenenud.
Kuigi Ernst & Youngi hinnangul võib Rail Balticul olla suur hulk sotsio-ökoloogilisi mõjusid, ei ole neid ka piisava detailsusega välja toodud. Loe lähemalt

14:17 Eesti Panga 2016. aasta aastaaruanne

Arno Sild: Kui me kiirustame Rail Balticu lepingu ratifitseerimisega, kas me ei võta siis liiga suure riski, st me ratifitseerime selle ära, aga meie rahalised võimalused ei ole selged? Loe lähemalt

Eesti Panga president Ardo Hansson: Jällegi, me ei ole vaadanud Rail Balticu projekti ega andnud oma hinnanguid, kui otstarbekas või jätkusuutlik see on. Loe lähemalt

16:35 Riigihangete seaduse eelnõu (204 SE) kolmas lugemine

Arto Aas: Mõelge näiteks Rail Balticu hankele. Loe lähemalt