Tere päevast, auväärt Riigikogu liikmed, auväärt peaminister! Alustame Riigikogu täiskogu kolmapäevast istungit. Kohaloleku kontroll, palun!

Kohalolijaks registreerus 75 Riigikogu liiget, puudub 26. Nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Anti Allas, palun!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Väga head valitsuse liikmed! Ma annan sisse arupärimise peaministrile. (Juhataja helistab kella. Saalis on suur sumin.) See on kantud meie erakonna fraktsiooni liikmete siirast murest, kuna teame, et valitsus on otsustanud Euroopa Liidu uue programmiperioodi regionaalarenguks suunatud vahendeid vähendada praegusega võrreldes poole võrra. 

Nimelt, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kaudu maapiirkondade regionaalarenguks kavandatud vahendite maht on vähendatud senisega võrreldes 400 miljonilt lausa 200 miljonile. Näiteks on maapiirkondades väga hästi vastu võetud ja toimivat Leader-meetme mahtu vähendatud lausa 70% ehk 130 miljonilt 40 miljonile. Samuti on väga suure löögi saanud maapiirkondade KOV-idele suunatud avalike teenuste arendamise meede. See on täiesti arusaamatu ja vastuvõetamatu olukorras, kus Eesti on niigi Euroopa Liidu riikidest punase laterna rollis ehk jaotame Euroopa Liidu toetusfondide raha elaniku kohta väljapoole pealinna piirkonda ühe inimese kohta kuus kuni üheksa korda vähem. Eestis on see suhe 1 : 1,2. Seda enam on selline Euroopa Liidu vahendite jaotus ebaõiglane ehk soovitakse teha seda, mis niigi on juba kehvasti. 

Ja sellest lähtuvalt on meil 11 küsimust peaministrile. Ootame sisulisi vastuseid ja debatti ning tahame teada, miks soovib praegune valitsus kustutada tule Eesti kaugemates piirkondades lõplikult. Aitäh!

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Head kolleegid! Tänased ja tulevased ministrid! Anname üle arupärimise seoses käibemaksu alandamise võimaluste ja naaberriikide kogemuse kohta ja anname selle regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrasele. Nimelt, 2024. aastal valmistas regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman ette ettepanekut langetada toiduainete käibemaksu. Alustati uuringu, analüüsi, aga pärast sotsiaaldemokraatide lahkumist ei ole toiduainete käibemaksu alandamise algatus poliitilise otsuseni jõudnud ega ka tegelikult ka vastavate analüüsideni, sest need pandi seisma. 

Vahepeal on lisandunud aga analüüs Lätist, empiirilised andmed. Nimelt, Läti tegi ajutise käibemaksu langetuse ja nende esmased tulemused on, et langetus on jõudnud hindadesse. Seega on meie lähinaabri juures tekkinud värske empiiriline kogemus, mida Eesti poliitika kujundamisel saaks edukalt ja võiks edukalt kasutada, seda eriti olukorras, kus Eesti toiduhinnad ja toiduainete kättesaadavus, taskukohasus on jätkuvalt ühiskonnas terava tähelepanu all. 

Me küsime regionaal- ja põllumajandusministrilt, kas Eesti on jälginud meie naaberriikide arenguid nii Lätis aga ka tegelikult Soomes, milliseid järeldusi on teinud Eesti sellest Läti katsetusest ja sellest, et need langetused jõudsid hindadesse. Samuti küsime, milline on praegu valitsuse seisukoht ja regionaalministri seisukoht. Kas võiks ka Eestis vähemalt jätkata selle analüüsiga, et me saaksime teha siin ühiselt faktipõhise otsuse, kas toiduainete käibemaksu langetus langetab toidu hinda või ei langeta?

Martin Helme, palun! 

Ma saan aru, et täna, kui me infotunnis kuulasime Michali vastuseid, siis väga palju déjà-vu tunnet tuli peale: aasta tagasi kuulsin täpselt sama juttu. Ja nüüd ma tulen teie ette eelnõuga, mis tekitab teil ka déjà-vu tunde. Ma olen korduvalt käinud siin esitlemas eelnõu, mis langetaks kõiki aktsiise ja muu hulgas käibemaksu. Aga vaadake, vahepeal on olukord muutunud. Kui eelmine kord lükati need asjad tagasi, siis oli meil enamusvalitsus, aga nüüd enam ei ole. Nii et võib-olla hääletustulemus on ka teistsugune. 

Tuletan meelde, et kui EKRE oli valitsuses, siis diisel maksis 99 senti liiter, elekter maksis 3 senti kilovatt, gaas oli neli korda odavam kui täna. Ja see ei olnud lihtsalt niisama. See oli ka seotud tollase valitsuse mõistliku ja inimestele kasuks tuleva maksupoliitikaga. Toome tagasi mõistliku poliitika!

Marko Mihkelson, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Mul on tõesti suur au anda 67 kolleegi nimel, Riigikogu liikme nimel, meie menetlusse Riigikogu avalduse eelnõu Ukraina võidu ja Euroopa julgeoleku tagamiseks. See on kõigiti ajakohane võtta taas väga selge põhimõtteline seisukoht selles käimasolevas Vene agressioonisõjas toimuva suhtes. Alles eelmisel nädalal oli mul võimalik viibida nii Kiievis kui ka Ukraina rindepiirkonnas ja pean ütlema, et olukord on väga keeruline, eriti läheneva talve kontekstis, kus Ukraina vajab täiendavat tuge, abi ja rahvusvahelist tähelepanu. Ma usun, et seda avalduse eelnõu menetledes ja loodetavasti ka selle kuu lõpus siin saalis seda vastu võttes teeme veel kord ka üleskutse meie liitlastele ja partneritele olema strateegiliselt julgemad ja selgemad, millist eesmärki me selles sõjas taotleme, mida Ukraina praegu vajab, et selles raskes talves, mis ees seisab, ellu jääda. Aitäh!

Lauri Laats, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Keskerakonna fraktsioon annab täna Riigikogu menetlusse eelnõu, millega teeme ettepaneku langetada toitlustusteenuste käibemaks 13%-ni. Selle ettepaneku põhjus on väga selge. Viimaste aastate hinnatõusud ja tarbimismaksude kasv on löönud valusalt Eesti inimeste ostujõudu. Kui inimesele jääb igapäevaste kulude järel vähem raha kätte, hakatakse esimesena kokku hoidma just teenustelt, sealhulgas väljassöömisel. See omakorda on pannud tugeva surve alla kogu toitlustussektori. Aasta jooksul on Eestis uksed sulgenud üle 25 toitlustusettevõtte. Need ei ole ainult ettevõtte probleemid, need on töökohad, mis võivad kaduda, need on maksutulud, mis jäävad riigil saamata, ning need on tulud, millest jäävad ilma ka teised ettevõtted, sest toitlussektor on otseselt seotud turismi ja kogu kohaliku majandusega. 

Seetõttu teeme ettepaneku langetada toitlususteenuste käibemaks 13%-ni. Alkohoolsete jookide soodusmäär ei laiene. See ei ole Euroopas midagi erakordset. 21 Euroopa Liidu liikmesriiki 27-st maksustavad toitlustust 13%-lise või madalama käibemaksumääraga. Eriti oluline on see regionaalpoliitikas. Külakõrts, teeäärne kohvik või väikelinna söökla ei ole ainult äri, need on töökohad ja osa kohalikust elust. Kui piirkonnas pole enam kohta, kus süüa, siis väheneb ka turistide huvi sinna minna. Seega ei ole küsimus ainult käibemaksumääras, küsimus on inimeste ostujõus, töökohtades, ettevõtluses, turismis ja lõpuks ka riigi enda maksutuludes. Head Riigikogu liikmed, palun toetada seda eelnõu! Aitäh!

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Mul on üle anda kaks arupärimist, üks regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrasele ja teine siis taristuminister Kuldar Leisile. Me oleme siin kaks tundi arutanud, kas raha osatakse lugeda või mitte, kas hankeid tehakse õiguspäraselt või mitte ja kas jälgitakse hangete tegevust.  

Kui meile on selge, et sajad miljonid on küsimärgiga kaitsekuludes ja moonahankes, siis väga vähe räägitakse sellest, et samasugused probleemid on meil raudtee ehitamisel. Ma ei räägi täna Rail Balticust, ma räägin Tallinna–Tartu raudtee elektrifitseerimisest ja õgvendamisest. 2024. aasta detsembris pidi raudtee valmis saama ja 2025. aasta algusest pidid uued rongid sõitma. Tänaseni ei ole see töö valmis. Kui me oleme küsinud siin kevadel ministri käest, mis siis selle olukorraga on, siis öeldi, et ega Siemensile trahvi teha ei tohi. Aga samal hetkel Rail Balticu peal, kus Eesti ehitajad on, tehakse hommikust õhtuni trahve ja esitatakse arveid.  

Mul tekib küsimus, kes riigieelarvesse peaks kinni maksma need kulud, et rong, mis peaks sõitma juba praktiliselt kaks aastat, ei sõida. Kes peaks kinni maksma selle, et Jõgeval rongipileti hind on tõusnud tänu sellele, et rongid on ostetud, aga sõita ei saa, liisingut tuleb maksta. Raudtee peal võiks kiiremini sõita, aga ei saa, sest piletihinnad tõusid vahepealsetele raudteedele. Ja nüüd on …

Aitäh!

Mul on kaks.

Jaa, palun tutvustada teist. Kaks minutit uuesti.

Teine teema on rongiliiklus. Seoses sellega, et juhtimissüsteemid on siiamaani välja ehitamata ja neid alles nüüd paigutatakse, on tekkinud olukord, et kui sa Elvast tahaks Tallinnasse rongiga sõita, siis nüüd on vahepeatus Tartus 45 minutit. Mitte keegi reisijale ju seda ei kompenseerita. Meil siin just täna pidi lõpetama oma töö Riigikogus üks Elva mees. Kuidas ta nüüd Elvasse läheb või Elvast Tallinnasse tuleks rongiga? Peab lihtsalt tund aega rohkem aega veetma. Ja tegelikkuses kinni maksab selle täna lihtsalt reisija, selle lohakuse, mis on teinud nii Eesti Raudtee, või see, et Elron ja tema juhatus ei suuda lahendada ära seda, et rongide peatuste Tartus ei oleks mitte vahe 45 minutit, vaid see peaks olema viis, seitse, kaheksa minutit. Ja see lohakus näitab igas valdkonnas, mitte ainult Kaitseministeeriumis, aga sama regionaalministeeriumis ja sama meil siin taristuministeeriumis. Ma saan aru, et nüüd tulevad meil uued ministrid, kes lubavad rääkida kas või surnuks, et kõik on hästi. Aga ma võin teile, sõbrad, ütelda, et see Statistikaametis, mis teile öeldakse, et kõik on hästi, see Euroopa Liidus ei kehti. Seal on ikka vana statistika, et majandus ei ole tõusuteel, ja ka Eestis. Aitäh!

Helmen Kütt, palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud ametikaaslased! Annan üle erihoolekande rahastuskriisi olukorra pöördumise Vabariigi Valitsusele. Tegelikult on sellele alla kirjutanud Riigikogu 32 liiget, kes tunnevad muret rahastuskriisist, mis valitseb selles süsteemis. Ja need saadikud, kes ei ole jõudnud – siia on alla kirjutanud nii opositsiooni, koalitsiooni kui ka fraktsioonitud saadikud –, see mure on üldine, see ei ole ühe erakonna või erakondade mure, see on tegelikult sotsiaalpoliitiline mure, mida me saame asuda lahendama kõik: valitsus eelarve koostamisel aastaks 2027 ja Riigikogu liikmed siin saalis hääletavad muudatusettepanekute tegemisel, kui me leiame, et see ei ole piisav. 

Ma väga loodan, et need saadikud, kes siia allkirja kas ei ole jõudnud anda või mõtlevad veel, vähemalt Riigikogu eelarvemenetlusel annavad oma osa ja hääletavad siis riigieelarve 2027 poolt, kui seal on erihoolekandeprobleemid lahendatud. Jaa, ma tean, et see ei ole päris formaadikohane, aga kuna meil istuvad peaminister ja sotsiaalminister, kes ka täna infotunnis vastasid küsimustele erihoolekande kohta, siis ma annan selle üle mitte Riigikogu aseesimehele, vaid peaministrile. Aitäh!

Head kolleegid! Hea kolleeg Helmen Kütt, austan sind igati ja väga, aga selline käitumine ei ole väga viisakas ega väga kohane. Nii et palun seda järgmine kord vältida. 

Jaa, kas surume kätt? 

Igatahes, ikka, loomulikult. 

Mure on lihtsalt nii suur.

Neid võimalusi mure väljendamiseks on meil täiesti piisavalt.  

Head kolleegid! Olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu kaks seaduseelnõu, neli arupärimist, ühe avalduse eelnõu. Juhatus otsustab nende edasise menetlemise korra vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. Ühe avalduse eelnõu, kaks seaduseelnõu ja neli arupärimist. See ei ole ei eelnõu ega arupärimine ega umbusalduse nõue, nii et selle mina juhatajana tagastan ikkagi formaalselt ja siis palun esitajal viia see sinna kohta, kuhu see on õigustatud viia. 

Aga nüüd, head kolleegid, oleme jõudnud tänase päevakorra juurde. Päevakorra esimene punkt on Vabariigi Valitsuse liikmete ametivanne. Vabariigi Presidendi käesoleva aasta 15. septembri otsusega nr 792 on Martin Herem nimetatud kaitseministriks ning Liina Vahtras majandus- ja tööstusministriks. Järgnevalt kuulame ära nende ametivande. 

Mina palun ikkagi esmalt Liina Vahtrase. Palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu! Austatud peaminister! Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu Eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele. (Aplaus.)

Martin Herem, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu! Austatud peaminister! Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu Eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele. (Aplaus.)

Head kolleegid, et mitte tekitada saalikutsungiga eriarusaamu, siis ma ei võta mitte juhataja vaheaega, aga nüüd on paari-kolme-nelja minuti jooksul kõigil võimalus vastseid ministreid õnnitleda. Nii et kasutage seda võimalust! 

Veel kord, palju õnne vastsetele ministritele ja jõudu tööle! Kohtume pea!

Head kolleegid, oleme esimese päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud ja jõudnud teise päevakorrapunkti juurde, milleks on kultuuriministri 2026. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest (sealhulgas „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ elluviimisest). Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli auväärt kultuuriministri Heidy Purga. Ettekandeks on aega kuni 30 minutit, igal Riigikogu liikmel on võimalus esitada üks küsimus. Läbirääkimised on avatud fraktsioonidele.

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Head kuulajad! Ma tänan teid võimaluse eest tutvustada Kultuuriministeeriumi valitsemisala eesmärke ja tegevusi kolme arengukava raames. Need kolm arengukava on kultuur 2021–2030, sidus Eesti 2021–2030 ja Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030. Kõik need panustavad riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" sihtide saavutamisse. 

Riigikogu tiheda töögraafiku tõttu pean täna rääkima 2025. aastast ajal, mil 2026. aasta on juba täies hoos. Aga sellel on siiski ka üks eelis: möödunud aasta otsuste mõju on nüüd väga palju paremini näha ning saame vaadata korraga nii tehtule kui ka sellele, mis veel ees seisab. Kultuuriministeeriumi panus Eesti arengusse kajastub neljas "Eesti 2035" eesmärgis. Need on: Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed; Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud; Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik; Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. 

Need võivad kõlada laia ja üldise eesmärgistikuna, ent kultuuri, spordi ja lõimumise kaudu jõuame igaüheni neist väga konkreetselt. Need kolm valdkonda määravad, kas inimesed tunnevad end Eestis hästi, hoiavad üksteist ja näevad siin ka oma tulevikku. Minu tänase ettekande keskne sõnum on tegelikult väga lihtne: kultuuri, sporti ja lõimumisse panustamine ei ole riigi kõrvalkulu, mida saab keerulistel aegadel pausile panna. See on investeering Eesti julgeolekusse, inimeste tervisesse ja ka meie majanduse tulevikku. 

Kultuur kujundab meie keelt ja identiteeti, aga ka loovust, kriitilist mõtlemist ja võimet üksteist mõista. Sport ja liikumine tugevdavad inimeste füüsilist ning vaimset tervist ja seeläbi kogu riigi vastupidavust. Ühine kultuuri- ja inforuum mõjutab otseselt seda, kui sidus on meie ühiskond ning kui hästi me tuleme toime kriisidega. Aga selle kõige keskmes on inimesed – kultuuritöötajad, loovisikud, kollektiivijuhid, treenerid, õpetajad ja vabatahtlikud. Kultuur vajab vabadust, annet ja pühendumist, aga ta vajab ka tarku investeeringuid. Ilma nendeta ei pruugi kultuur jõuda inimesteni, kogukondadeni ega ka järgmiste põlvkondadeni. 

2025. aastal tehtud eelarveotsustega suurendasime alates 2026. aastast riigisektoris tegutsevate kultuuritöötajate palgafondi, tõstsime kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalga 1720 euroni, suurendasime ka treeneri tööjõukulu toetust 1 miljoni euro võrra. See võimaldas tõsta täiskoormusega noortega töötava treeneri miinimumpalka koos tööandja panusega 1400 eurolt 1520 eurole. Need sammud olid vajalikud, aga selge, et mitte päris piisavad. 

Kui õpetaja, treener või kultuuritöötaja lahkub valdkonnast, ei kao üksnes töökoht, vaid nõrgeneb terve võrgustik, mille kaudu jõuavad kultuur, liikumine ja ühised kogemused Eesti inimesteni. Seepärast tuleb nende inimeste töö väärtustamist jätkata. 

"Eesti 2035" siht on tagada elujõulisem kultuuriruum. 2025. aasta näitas taas, kui suur jõud on Eesti kultuuril inimesi kokku tuua. Aasta suur sündmus oli XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu tantsupidu "Iseoma". Selle juhtmõte "Miljon nooti, miljon sammu, miljon inimest" võttis hästi kokku meie kultuuri ühe põhiolemuse: iga hääl ja iga samm on iseseisev, kuid üheskoos sünnib neist midagi suuremat. Peol osales koos saatjatega ligikaudu 44 000 inimest. Laulu- ja tantsupidu külastas ligi 150 000 inimest. Need arvud ei kõnele ainult ühe sündmuse menust, need räägivad järjepidevusest, vabatahtlikust panusest ning riigi ja kohalike omavalitsuste ning kodanikuühenduste ja kogukondade koostööst. 

Sama aasta tõi avaliku tähelepanu keskmesse Eesti Raamatu 500. aastapäeva. Raamatuaasta jooksul toimus üle Eesti sadu lugemisi, näituseid, ettevõtmisi. Lugemusuuring näitas, et raamat on Eestis endiselt au sees. Üldse ei loe raamatuid vaid 7% elanikest. Samas konkureerib süvenemist nõudev lugemine järjest enam kiire digisisu ja teiste ajakasutusviisidega. Noored küll loevad, kuid lugemine muutub kiiremaks ja ekraanikesksemaks ning üha sagedamini eelistatakse ingliskeelset kirjandust. See pole üksnes kirjanduse küsimus, see puudutab eesti keele elujõudu, tähelepanuvõimet ja oskust keeruliste teemade üle arutleda. 

Seetõttu on lugemiskultuuri hoidmine pikaajaline investeering eesti keelde, mõtlemisvõimesse ja ühiskonna sidususesse. Kvaliteetsete kultuuritekstide kättesaadavusel on siinjuures ülioluline roll. Seda on näiteks rõhutanud ka professor Rein Raud, öeldes: "Kui võimalus saada osa informeeritud ja ratsionaalsetest aruteludest kaob, asendavad selle vandenõuteooriad, vihaprojektid ja müüdid." Siin on oluline roll kultuuriajakirjandusel ja loomulikult ka raamatukogudel. Tänapäeva raamatukogu on palju enamat kui raamatute laenutamise koht. See on ligipääs teadmistele, digiteenustele, kohtumistele ja kogukonnale. 

Riigikogule käesoleval aastal esitatud rahvaraamatukogu seaduse eelnõu eesmärk on tagada ajakohane raamatukoguteenus igas omavalitsuses ning muuta digitaalne sisu ka kättesaadavaks, sõltumata inimese elukohast. Raamatukogude ühine andmekogu annab lugejale parema ülevaate ja lihtsama ligipääsu Eesti raamatukogude sisule. Raamatukogude kõrval on ühise ja targa inforuumi hoidmisel oluline roll ka sõltumatul ja usaldusväärsel meedial. Seetõttu esitasime käesoleval aastal Riigikogule meediateenuste seaduse muudatused, mis rakendavad Euroopa meediavabaduse määrust ning tugevdavad meediavabadust ja läbipaistvust. 

Muutuvas julgeolekuolukorras ei ole kvaliteetne meedia ainult demokraatia küsimus, vaid ka ühiskonna vastupanuvõime küsimus. Ühine inforuum ei tähenda, et kõik peavad mõtlema ühtemoodi. See tähendab, et ühiskond saab vaielda kontrollitud teabe põhjal ning Eesti inimeste jaoks on olemas usaldusväärne teave, millele keerulistel aegadel toetuda. Seetõttu peame jätkama investeeringuid avalik-õigusliku meedia toimepidevusse, kriisikindlusesse ja loomulikult kvaliteetsesse sisuloomesse, et jõuda ka nende inimesteni, kelle usaldus meedia vastu on viimastel aastatel nõrgenenud. 

Hea kultuurne kuulaja! Me oskame tuua kümneid tuhandeid inimesi lauluväljakule ning korraldada suuri festivale, kuid kultuuripoliitika ülesanne on jõuda ka nendeni, kes kultuurisündmustel praegu harva osalevad. 2026. aasta aprillis valminud kultuuriasutuste mittekülastamise uuring näitas, et paljud inimesed sooviksid kultuurielus osaleda rohkem, kui nad seda praegu teevad. Ja peamine takistus on ajanappus, alles siis tuleb hind, alles siis kaugus ja lõpuks harjumuse puudumine. Samal ajal ei ole need inimesed üldse passiivsed inimesed, nad tegelevad spordiga, veedavad aega pere ja sõpradega. See tähendab, et kultuuriasutused ei võistle ainult omavahel, vaid kõigi teiste vaba aja veetmise võimalustega. 

Riigi ülesanne ei ole täiskasvanud inimestele öelda, kuidas nad oma vaba aega veetma peavad, küll aga peame aitama kujundada kultuuris osalemise harjumuse tekkimist. Eriti oluline on vähendada kultuurini jõudmise takistusi just laste ja noorte jaoks. Lapse kultuurikogemus ei tohi sõltuda tema vanemate rahakotist, kooli võimalustest ega kodukoha kaugusest. Kultuur aitab arendada sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi, pakub ühiseid kogemusi ja, mis tähtsaim, toetab vaimset heaolu. 

Kultuuriranits on alates 2022. aastast võimaldanud igal Eesti õpilasel saada õppeaasta jooksul vähemalt ühe õppekavaga seotud kultuurikogemuse. Kui 2025. aasta lõpus vähenesid koolide õppekäikute rahastamise võimalused, eraldasime kultuuriharidusele erakorraliselt pool miljonit eurot ja selle toel saavad käesoleval aastal Kultuuriministeeriumi 34 valitsemisala asutust pakkuda tasuta õppekäike enam kui 54 000 õpilasele üle Eesti. See leevendab olukorda, kuid loomulikult ei asenda püsivat süsteemi, ja püsiva süsteemi arendamise parendamise eesmärk meil on. Kultuuriranitsa eelarvet tuleb suurendada ja kui tahame kasvatada loovaid, uudishimulikke ning ühiskonnas osalevaid noori, peame andma neile lihtsalt võimaluse kultuuriga kohtuda. 

Kultuur loob Eestile väärtust ja nähtavust. Kultuuriväärtus ei piirdu heaolu ja identiteediga. Kultuur loob ka töökohti, ekspordivõimalusi ja loomulikult maksutulu. Eesti filmil oli 2025. aastal hea aasta. Kodumaiste filmide turuosa kasvas ligi 14%-ni ning Eesti filmidele osteti üle 334 000 kinopileti. Noortefilm "Fränk" tõi kinodesse üle 112 000 vaataja ja see näitab, et Eesti lood kõnetavad publikut ka väga tugevas rahvusvahelises konkurentsis. 

Meie audiovisuaalvaldkonna kasvupotentsiaal on aga väga palju suurem ning seetõttu valmistame ette voogedastusplatvormide investeerimiskohustust, et rahvusvahelised platvormid, kes Eesti turul teenivad, panustaksid ka Eesti audiovisuaalkultuuri. 

Tegin ettepaneku tõsta Film Estonia tagasimakse määra 30%-lt 40%-le. Lihtsalt öeldes tähendab see, et kui välismaine tootja teeb osa filmi või sarja tootmisest Eestis, hüvitab riik talle osa siin tehtud kuludest ning vastutasuks jäävad Eestisse töökohad, maksutulu ja tellimused kohalikele ettevõtetele. 

Kümne aastaga on Film Estonia toonud Eesti majandusse 95 miljonit eurot ja loonud ligi 200 töökohta. Kõrgem tagasimaksemäär aitab Eestil rahvusvahelises konkurentsis paremini silma paista ning toob siia uusi sarju ja uusi mängufilme. Sama loogika kehtib loomemajanduses laiemalt. Väikese riigina ei sünni meie konkurentsieelis mahust ega odavast tööjõust, vaid loovusest, haridusest, kultuurilisest eripärast ja võimest luua midagi tähenduslikku. 

Koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga valmiv loomemajanduse ekspordikava aitab suurendada loomeettevõtete ekspordivõimekust ning kasutada disaini, brändiloomet, audiovisuaalset sisu ja digiloovust ka teiste majandusharude konkurentsivõime tugevdamiseks. Loomemajandus ei ole ainult kultuuripoliitika küsimus, see on kõrge lisandväärtusega ja intellektuaalomandil põhinev majandusharu. 

2025. aastal kõlas Eesti kultuur maailmas väga jõuliselt. Arvo Pärdi 90. sünnipäeva tähistati üleilmselt vähemalt üle tuhande kontserdiga. Mõelge vaid, see tähendab minimaalselt kolm Eesti loomingu esitlust igal päeval aastas. Selles suures hulgas väärivad erilist esiletõstmist maailma mainekaimad ettekanded, kus Eesti Filarmoonia Kammerkoor esines koos Tõnu Kaljustega BBC Promsil ning Eesti Festivaliorkester Paavo Järvi juhatusel Carnegie Hallis. Kevadel oli aga Eesti laste- ja noortekirjandus koos meie illustratsioonikunstiga maailma suurima lasteraamatumessi peakülaline Bolognas. 

Need kultuurisündmused on Eesti visiitkaart, ekspordivõimalus teistele loojatele ja ettevõtetele ning loomulikult rahvusvahelise usalduse allikas. Kultuur annab väikesele riigile suurema kaalu ja suurema ulatuse. 

Head Riigikogu liikmed! Kultuur ja lõimumine on ka julgeoleku osa. Ukraina kogemus tuletab meile valusalt meelde, et kultuuripärand ei ole ainult mineviku mälestus, see on riikliku julgeoleku osa. UNESCO on 2026. aasta seisuga kinnitanud Ukrainas 545 kultuuriobjekti, mis said kahjustada. Nende hulgas on kirikud, muuseumid, ajaloolised hooned, monumendid, raamatukogud ja arhiivid. Kahjustada on saanud maailmapärandi hulka kuuluvad ehitised Kiievis, Lvivis ja Odessas. Need rünnakud ei ole olnud suunatud loomulikult ainult hoonete vastu, need on rünnakud rahva identiteedi, mälu ja kultuurilise järjepidevuse vastu. 

Ukraina kogemus näitab, et pärandi kaitseks tuleb valmistuda – ja tuleb valmistuda enne kriisi, mitte alles siis, kui kahju on juba sündinud. Eesti on aidanud viia selle teema Euroopa tasandile. Meie eestvedamisel loodi Euroopa Komisjoni juures digiteeritud pärandi piiriülese säilitamise töörühm. Eesmärk on luua Euroopa-ülene lahendus, mis kaitseks liikmesriikide kultuuripärandit sõjalise agressiooni, loodusõnnetuste ja küberrünnakute eest. Samal ajal peame järjekindlalt vastu seisma agressorriikide riiklikult toetatud kultuuri- ja sporditegevuste normaliseerimisele rahvusvahelisel areenil. Eesti on seda seisukohta kaitsnud koostöös Välisministeeriumi partnerite ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. 

Julgeolekuga on otseselt seotud ka ühiskondlik sidusus. Tugev ühiskond sünnib jagatud väärtustest, vastastikusest usaldusest ja tundest, et Eesti on kõigi siin elavate inimeste ühine kodu. 2025. aastal oli lõimumisvaldkonna keskmes eesti keele õpe ja uussisserändajate kohanemise toetamine. Eesti keele õppeks pakuti üle 12 000 õppekoha ning kohanemisprogrammis osaleti rohkem kui 5700 korral. See näitab, et teenuste järele on nõudlus ja inimesed soovivad Eestis kohaneda ning ühiskonnaelus ka osaleda. 

Kuid lõimumine ei ole ainult keeleõppega kohanemisteenus, see on samuti julgeolekupoliitika. Kriisis sõltub riigi tugevus sellest, kas inimesed usaldavad Eesti riiki, jagavad meie inforuumi ja teavad, kust saada usaldusväärset teavet. Eriti oluline on see Ida-Virumaal, kus infoallikate valik mõjutab väga otseselt hoiakuid ja usaldust riigi vastu. Seetõttu jätkus 2025. aastal töö meediapädevuse ja mitmekeelse riigiinfo kättesaadavuse parandamiseks. Järgmistel aastatel tuleb selles protsessis tugevdada kohalike omavalitsuste rolli, sest just nemad puutuvad inimestega iga päev kokku. Lõimumine ja turvalisus käivad käsikäes, sidus ühiskond on kriisidele vastupidavam ühiskond. 

Head tervist hindavad kuulajad! "Eesti 2035" siht on, et kujundame tervist hoidva elukeskkonna. Liikumisel ja spordil on otsene mõju Eesti inimeste tervisele, vaimsele heaolule ja riigi toimepidevusele. 2025. aastal laienes ministeeriumideülene liikumisaktiivsuse tegevuskava viit valdkonda ühendavaks koostöömudeliks. Kaitsevaldkonna kaasamine kinnitab, et hea füüsiline vorm ei ole ainult terviseküsimus, vaid ka riigikaitseline vajadus. 

Tegevuskava peab väljenduma inimeste igapäevaelus. Kahe aasta jooksul on koostöös kohalike omavalitsustega paigaldatud üle Eesti ligi 400 pallikasti, nendes olevad jalg- ja korvpallid on kõigile tasuta kasutamiseks põhimõttel "Võta, mängi, tagasta". 

Samuti toetasime Eesti Paralümpiakomitee algatust, et puuetega inimeste sportimisvahendid jõuaksid erinevatesse spordikeskustesse üle Eesti. Liikumisvõimaluste avardamine tähendab, et sobiv võimalus peab leiduma ka inimestele, kelle jaoks tavaline spordivarustus ei ole kasutatav. 

Meil on põhjust mõõdukaks optimismiks. 45% Eesti elanikest tegeleb liikumisharrastuse või spordiga vähemalt kaks korda nädalas. Seda on 3% võrra rohkem kui aasta varem. Maailma Terviseorganisatsiooni soovitust liikuda vähemalt 150 minutit nädalas järgib 46% elanikest, seda on 5% võrra rohkem kui aasta varem. Need numbrid teevad rõõmu. 

Samas on meie eesmärk, et järjepidevalt liiguks kaks kolmandikku elanikest. Selle saavutamiseni on pikk tee. Aga eriti muret tekitab laste ja noorte vähene liikumine. Peamised takistused on ajapuudus, väsimus ja motivatsiooni puudumine. Neid ei lahenda üks kampaania, vaid liikumist toetav igapäevane keskkond. 

Üks konkreetne lahendus on ka programm Sport Koolis, mis lisab koolipäeva juhendatud liikumist ja aitab kujundada harjumuse juba varases eas. Praegu näiteks rakendatakse seda programmi 41 koolis. Minu eesmärk on laiendada seda järk-järgult kõigi esimese kuni kolmanda klassi õpilasteni. Me peame seda programmi kasvatama sarnaselt kultuuriranitsaga, et meie järeltulev põlvkond saaks olenemata elukohast ja sotsiaal-majanduslikust taustast kokkupuute professionaalse ja mõtestatud eesti kultuuriga, olles seejuures kehaliselt tervemad ning liikuvamad. 

Noorte liikumise kvaliteet sõltub loomulikult suuresti treeneritest. 2025. aastal ulatus treeneri tööjõukulu, toetus 11,7 miljoni euroni ning tänavuseks aastaks õnnestus meetme maht tõsta 12,7 miljonini. Toetust sai üle 1500 treeneri enam kui 450 organisatsioonist. Treeningutel osalevate noorte ja toetustele kvalifitseeruvate treenerite arv aga kasvab ning seetõttu ei kata praegune rahastus veel kogu vajadust. 

Eesti sporditipud võitsid 2025. aastal rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt 254 medalit 43 spordialal. Niina Petrõkina tuli Tallinnas esimese Eesti iluuisutajana naiste üksiksõidu Euroopa meistriks. Eneli Jefimova ja Ralf Tribuntsov võitsid aastal 2025 Euroopa meistrivõistlustel kuldmedali ning 2026. aastal toimunud taliolümpia tõi Henry Sildarule ja Eestile hõbemedali. Need saavutused ei ole üksikud sähvatused. Need on sportlaste pühendumise, treenerite ja tugimeeskondade töö ning aastate jooksul kujundatud spordisüsteemi tulemus. 

Tippspordi rahvusvaheline konkurents muutub aga järjest tihedamaks ja seetõttu suurendas valitsus alates 2026. aastast Team Estonia toetust 2 miljoni euro võrra. Samuti ühendasime spordialaliitude tegevustoetuse, noortesporditoetuse ja spordikohtunike toetuse üheks meetmeks. Põhimõte on lihtne: rohkem otsustusvabadust ja vähem bürokraatiat spordialaliitudele. 

Aus ja turvaline sport on selle kõige alus. Eesti roll rahvusvahelises dopinguvastases koostöös on kasvanud. Minu osalemine Euroopa Liidu esindajana Maailma Antidopingu Agentuuri WADA kõrgemas juhtorganis annab meile võimaluse seista puhta spordi eest ka rahvusvahelisel tasandil. Alles esmaspäeval – sel nädalal – seisin teie ees vastates arupärimisele spordieetika teemadel. 2026. aastal tõstsime Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse tegevustoetust, et nad senisest veelgi paremini saaksid seista eetilise spordi eest arvestades. 

Seejuures on oluline esile tõsta veel üks väga väärtuslik teema. Sport toob Eestile ka majanduslikku tulu. Hästi valitud spordiinvesteeringud ainult ei võta riigieelarvest raha, vaid toovad seda ka tagasi. 2025. aastal toetas Kultuuriministeerium rahvusvaheliste spordisündmuste korraldamist rekordilise 6,4 miljoni euroga. 2026. aastal ületab toetus 9 miljonit eurot. Eelmise aasta rahvusvaheliste võistluste välisosalejad ja väliskülalised kulutasid Eestis vähemalt 40 miljonit eurot ning sellest laekus riigile käibemaksu üle 8 miljoni euro. 

Rally Estonia, iluisutamise EM, Tallinna maraton ja teised sündmused näitasid, et Eesti on usaldusväärne ja kõrgetasemeline korraldajariik. Need sündmused kasvatavad turismi, ettevõtlust ja Eesti rahvusvahelist nähtavust. 

Kui tahame tuua Eestisse ka tulevikus suurte spordialade tiitlivõistlusi, peame investeerima läbimõeldud sporditaristusse. Kavandame EOK juhtimisel universaalset multihalli, mis ei ole ainult spordiobjekt. Hästi tehtuna loob see võimaluse korraldada erinevaid kultuurisündmusi, mis toovad Eestisse külalisi, ettevõtlust ja maksutulu. 

Head Riigikogu liikmed! Eesti tugevust ei saa mõõta ainult majandusnäitajates või riigikaitsekuludes. Meie riigi tugevus väljendub ka selles, kas lapsel on võimalus kogeda kultuuri ja liikuda, kas inimene tunneb end oma kogukonnas hoituna ning kas meil on ühine keel, inforuum ja usaldus üksteise vastu. 

Riiki ei hoia koos ainult piirid, riiki hoiavad koos lood, mida me räägime, väärtused, mida me jagame, ja usk, et see meie ühine Eesti on hoidmist väärt. Seepärast tuleb kultuuri, sporti ja lõimumist käsitleda mitte kuluna, vaid Eesti kestmise ja edenemise eeldusena. Need ei ole kõrvalised teemad ega mugavate aegade lisad, need on valikud, millest sõltub, kui sidus, terve ja kindel on Eesti ka keerulisematel aegadel. Aitäh!

Suur tänu teile sisuka ettekande eest! Teile on terve rida küsimusi. Alustab Vadim Belobrovtsev. Palun!

Aitäh! Lugupeetud minister, tänud selle ettekande eest! Mul on selline küsimus. Hiljuti tekkis nii-öelda kultuurkapitali juurde riiklikult tähtsate spordiehitiste rajamise ja renoveerimise fond. Kas põhimõtteliselt on tegu sama süsteemiga, mis on juba eksisteerinud Eestis tükk aega ja seotud just kultuuriobjektidega? Ja nüüd see puudutab spordiobjekte, mis oleks loomulikult väga tervitatav samm. Teiseks, kas selles fondis praegu toimub midagi või see on lihtsalt ilus nimi, sild? Aga keegi ei oska praegu öelda, kuidas see süsteem hakkab tööle.

Suur tänu küsimuse eest! Kultuurkapitalile laekumisi maksuseaduse muudatusega, mis puudutas kaughasardimaksu muudatust, ei ole tekkinud sellises tempos, et me võiks millestki reaalsest ka täna rääkida. Võib-olla tekib. Laekumised on olnud pigem tagasihoidlikud.

Mihkel Lees, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Üks teema, millest siin saalis on viimasel ajal suhteliselt palju räägitud, on laste vaimse ja füüsilise tervise hoidmine. Teie ka oma kõnes ühes ja teises kohas seda teemat puudutasite, aga ehk te tooksite ka eraldi välja, lihtsalt et ei läheks kaduma, et mis on teie hinnangul teie tegevusvaldkonnas kõige, ütleme, prioriteetsemad või olulisemad tegevused, mis on olnud või mis on plaanis, mis aitavad laste vaimset ja füüsilist tervist hoida?

Suur tänu väga hea küsimuse eest! Ma saan öelda kaks asja, kaks märksõna: kultuuriranits ja programm "Sport koolis". Mõlemad aitavad lapse vaimset ja füüsilist heaolu ja tervist parandada. Need on ka minu poliitilised eesmärgid, et nende tegevustega jõudsamalt edasi liikuda ja jõuda rohkemate lasteni üle Eesti.

Jüri Jaanson, palun!

Aitäh! Austatud minister! Kõigepealt suur tänu põhjaliku ülevaate eest! Kahjuks saab Riigikogu liige praegu siin ainult ühe küsimuse esitada, samas esinete kahes valdkonnas. Aga ma võtan nüüd väikese õiguse ja esitan teile kaks küsimust, kummastki ühe. 

Kultuuri seisukohalt selline küsimus: mida Kultuuriministeerium teeb ja plaanib teha selleks, et kuulmispuudega inimestele audiovisuaalteenuseid kultuuris paremini kättesaadavaks teha? Näiteks "Meie Erika" film ei ole kuulmispuudega inimestele kättesaadav, kuna seal subtiitrid puuduvad. 

Nüüd küsin spordi kohta. Nagu te ise viitasite, treenerite toetuse määr on küll tõusnud kõvasti, samas mitte piisavalt. Mis on Kultuuriministeeriumil plaanis teha selleks, et need tõuseksid vähemalt kultuuritöötajate palgamääraga võrdseks?

Suur tänu, lugupeetud kolleeg Jüri Jaanson, küsimuste eest! Ma tuletan teile meelde, et me oleme ühest erakonnast. Minu käest võib alati küsimusi küsida, rohkem kui kaks. Ma olen väga kättesaadav. Mis puudutab ennekõike kuulmispuudega inimesi, siis kõigepealt tuleb ka teid tänada selle asja edendamise ja selle teema hea käekäigu eest seismisel. 

Eesti Rahvusringhäälinguga näiteks oleme pikalt aru pidanud, kuidas ligipääsetavust paremaks teha. Tegelikult on see rohkem tootjate vastutusala, mida poliitikaga saab küll laiendada, aga tootjad on juba väga suuri samme ka tänu tehnoloogia arengule edasi astunud selles valdkonnas. Seis on oluliselt paremaks muutunud ja järjest rohkem tootjaid on võtnud selle enda südameasjaks ja vastutuseks, et rohkemate inimesteni jõuda. 

Mis puudutab treenerite tööjõukulu, siis jaa, seal on mitu komponenti. Ühest küljest on riik panustaja palgafondis, ta peab nii-öelda vastutama selle 50% eest. Meil on edasiliikumiseks ruumi ja kindlasti me peame silmas hoidma seda sihti, et treenerite töö oleks paremini väärtustatud. Ma arvan, et ka avalikus arutelus tänapäeval on ikkagi see tänuväärselt rohkem kõlanud, treener kui ametinimetus, positsioon ühiskonnas, oluline roll, siduv, ma ei tea, kontakt lapse ja spordiala vahel ning lapsevanemate ja perekonna vahel. See on väga tähtis.

Urve Tiidus, palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Mõni aeg tagasi, peaaegu kaks kümnendit tagasi valmis Oslos uus ooperiteater. Oslo või, ühesõnaga, Norra kultuuriinimesed olid väga mures selle pärast, et sinna saali tulid ainult hõbejuukselised küpses eas inimesed ja nende niisuguseks eesmärgiks sai tuua sinna ooperisse ka nooremaid, et ei oleks ainult hallipäised. 

Minu küsimus on selline. Meil on olemas suurepärane kultuuriranits – jumala eest, jätkake sellega –, on sporditreenerite toetused, aga küsimus puudutab seda, kuidas tagada, et regionaalne võrdsus oleks suurem. Seal on väiksed vahed sees, tõmbekeskused võtavad ikkagi paratamatult suurema osa ära. Kuidas te näete seda perspektiivi?

Tänan küsimuse eest! Erinevate riikide praktikad on väga erinevad. Teie tõite ühe Skandinaavia maa näite, aga kui näiteks võin siia kõrvale panna isikliku kogemuse, rääkides Suurbritanniast, siis näiteks Londonis suurte ooperimajade ja kontserdisaalide juhid ütlevad, et meil on toimunud ühiskonnas muutus, me näeme palju vähem vanemaid inimesi oma saalis, noored on leidnud tee klassikalise sellise kultuurivormi juurde. 

Aga regionaalsus on suur probleem Eestis küll. Seda me näeme maakondadevahelisest võrdlusest, kuidas inimesed jõuavad kultuurini, kus see kontakt on madalam ja just võib-olla vanemaealiste seas. Inimesed ei jõua sinna. Tuleb vaadata … Meil on erinevaid programme Kultuuriministeeriumis ka, näiteks "Teater maale". Me soodustame selliseid väljasõite erinevatele enda sihtasutustele, kes saavad käia ka väiksemates kohtades etendusi, kontserte programmi andmas. 

Ja ma arvan, et siin on tegelikult – enne rääkisin ka oma kõnes rahvusringhäälingust –, et siin on ka rahvusringhäälingul roll. Võib-olla just selline, ütleme, kõige kättesaadavam on kontserdisaalist ülekanne, otseülekanded, ERSO otseülekanded Klassikaraadios – sellised vormid peavad kindla peale alles jääma ja neid tuleb ka soodustada. 

Nii et aitäh selle tähelepaneku eest! Mõistan muret ja regionaalsuse aspekti me kultuuripoliitikat kujundades silmas ka peame erinevate toetusmeetmete kaudu.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud minister! Ma teen Jüri Jaansonit, proovin kaks küsimust mahutada. Esiteks, kas te saaksite kirjeldada AI-ga seotud väljakutseid ja kuidas me kaitseme meie loojaid ja loomingut selle eest, mis seal küberilmas praegu toimub? Teisalt, rahanduskomisjoni liikmena ma küsin, et me kõik aasta alguses nägime, et veebikasiinode maksuerand lõpetas laekumise, tegime kiiresti muudatuse, aga tulemus kultuurivaldkonna jaoks on ikkagi miinusmärgiga. Kas nüüd eelarve läbirääkimistel kompenseeritakse see kultuurivaldkonnale? See lõpuks tähendab, et me räägime regionaalsest kättesaadavusest või huviharidusest, kultuurkapitalist. See mõju valdkonnale on pikaajaline ja sügav. Kas kuidagi selle erandiga seotud augu lappimine kultuuri jaoks on plaanis?

Tänan väga heade küsimuste eest! Alustan tagumisest. Vastus on jah, see kavatseb tagasi maksta tekitatud kahju, see on otsustatud. Küsimus on lihtsalt selles, et kui me peatame edasise allatoomise 0,5 protsendipunkti kaupa, mis tundub mõistlik otsus, siis me ei ole kaitstud selle eest, et see trend üldiselt allapoole liikumist lõpetaks. See on ju ühiskonnana jällegi väga positiivne näide, et meie inimesed ei suitseta, ei joo ega mängi hasartmänge. Aga siis tuleb vaadata ja see aeg ära oodata. Kultuurile on peaminister lubanud kahju selle maksumuudatuse näol ei tekitata ja ta on oma sõna pidanud. 

Nüüd, esimene küsimuse osa, mis puudutab AI-d. Terve Euroopa otsib vastust, milline on kõige parem lahendus, et kaitsta oma loojaid. See on väga tähtis, ma arvan, ka igasuguse AI, eriti väikerahvaste, väikekeelte ja kultuuriruumide puhul, et kui me ei anna seda teksti, mis meid teeb eestlasteks … Me teame, kes on, ma ei tea, Tõnis Vilu või Valdur Mikita, Kivirähk. Meid seob teatavad tüvitekstid, arusaamine, mis teevad meist eestlased. Kui see osa ära võtta või selle osa puudumine AI keelemudelite arengus, kui seda ei ole, siis mis edasi saab? Kas me jääme kasutama vaesestunud keelt nendes masinates? Me tegeleme sellega. Oktoobri alguses kogunevad siia minu kutsel Põhjamaade kultuuriministrid NB8 formaadis. See on üks teema, mille üle me arutame. Äkki me leiame mingi lahenduse, ma annan siis teada.

Auväärt ettekandja, üks väike selgitus. Mina istungi juhatajana, kui ühe minuti sisse mahutatakse rohkem kui üks küsimus, ma ei sekku sinna. Seda enam, et Riigikogu liikmed on leidlikud, öeldes, et tal on "kaheosaline küsimus". Siin Jüri ja Riina olid ausad ja ütlesid, et neil on kaks küsimust, aga väga tihti öeldakse, et on ka kaheosaline küsimus. Küll aga on ettekandjal privileeg siis tegelikult valida küsimus, millele vastata, aga ma arvan, et keegi teadlikult sellele ühele ainult vastama ei hakka.

Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Kultuuri arengukava täitmise aruande põhimõtteid te tutvustasite meile vist maikuus kultuurikomisjonile. Aga te ei öelnud, et enne seda, aprillis, oli ministeerium saanud kätte umbes 200-leheküljelise rakendamise vahehindamise raporti, kus rakkevõrgustik, Tartu Ülikooli teadlased, andsid hinnangu, kuidas seda arengukava on õnnestunud täita. Seal on mitmeid ettepanekuid ka, see on tõesti mahukas dokument, hariv lugemine. Seal on näiteks toodud välja, et kultuurivaldkonnas hõivatute keskmine brutokuupalk Eesti keskmisest, kui sihtväärtus on olnud eesmärk 90%, on see langenud praegu väga madalale tasemele, 72%-le. Eesti keskmisega võrreldes oleme sihteesmärgist järjest kaugenenud. Kuidas see nii on läinud?

Tänan küsimuse ja osunduse eest! Tõepoolest, selline vaheraport on ilmunud ja see on meile väga heaks tööriistaks ja andmestikuks, millised asjad on õnnestunud rohkem ja millised asjad on õnnestunud vähem. Ei ole uudis Riigikogu liikmele, millised on olnud riigieelarve võimalused erinevates haldusalades, ka Kultuuriministeeriumis. Neid võimalusi kärpeolukorras on olnud päris keeruline täita, või neid väljakutseid, aga me oleme palka tõstnud. Lihtsalt, kui vaadata palgatõusu, siis mingite väikeste sammudega me oleme siiski suutnud edasi liikuda, aga arenguruumi on.

Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Kultuurivaldkonna teemasid ja väljakutseid vaieldamatult on rohkem, aga minu küsimus läheb tegelikult teie otsesest vastutusalast tsipakene välja. Siiski on see teie valdkonnaga väga selgelt seotud. Teemaks on huviharidus. Oleme sotsiaaldemokraatide poolt välja pakkunud huvihariduse kaardi sisseviimise igale lapsele ka Eestis – Islandil on see täna kasutuses väga edukalt –, et näiteks igakuiselt võiks olla lapse kohta kasutada 50 eurot selleks, et toetada huvihariduses osaleda. Teatavasti on ka haridusministeeriumi ametnikud selle tublisti ette valmistanud ja neid praktikaid uurinud. 

Aga ma küsin, mis on teie kui kultuuriministri seisukoht. Ma tahaks kuidagi eeldada, et te tõenäoliselt olete toetav. Kas sellest võib järeldada, et Reformierakond ei ole toetav? Või miks me seda ettepanekut ei ole näiteks näinud juba valitsuse poolt aktiivselt tegevusse viimisena? Huvihariduse kasulikkusest ma ei jõuagi hetkel rohkem välja tuua ja ma arvan, et polegi vaja.

Tänan selle küsimuse eest! Ma võiksin küsida, et aga miks teie ettepanek siis ei ole toetust leidnud, kui teil nii hea ettepanek on. Tegelikult lapse huviharidus ja selline kultuurikaart on olnud minu teada juba aastakümneid erinevates mudelites arutlustel, aga erinevatel asjaoludel ei ole selle rakendamiseni siiski jõutud. Üks võimalus, mida meie pakume selle kultuuriranitsa näol, mis puudutab muuseumis kontserdil, kinos, teatris käiku ühele lapsele esimesest kuni üheksanda klassini, seal peab siis vaatama, kas need tooted sõidavad nii-öelda ühte rada või võivad ka täiendada teineteist. Ma hea meelega loeksin seda analüüsi, mis te olete selle projekti kohta teinud, millised on need majanduslikud väljakutsed sellega seoses ja milline on see sisuline rakendamisvõimalus ka ja kas tal on selliseid kattuvuskohti ka kultuuriranitsaga. Aga minu nii-öelda põhiline või üldine vastus sellele on, et mida rohkem on laps kontaktis kultuuriga, seda parem on see meile kõigile.