Tere päevast, austatud Riigikogu! Tervist, kõik, kes te jälgite tänast Riigikogu infotundi siit Riigikogu istungisaali rõdudelt ning ka sinise ekraani vahendusel! Me alustame 16. septembri infotundi. Head kolleegid, nii nagu ikka, palun teil kõigepealt osaleda kohaloleku kontrollis. Kohaloleku kontroll, palun!

Kohalolijaks on end registreerinud 14 Riigikogu liiget, puudub 87. Tänases infotunnis osalevad järgmised Vabariigi Valitsuse liikmed: peaminister Kristen Michal, sotsiaalminister Karmen Joller ja välisminister Margus Tsahkna. Tere päevast, lugupeetud valitsuse liikmed! 

Meie infotunni reeglid on ikka täpselt samasugused nagu ka varasematel istungjärkudel. Riigikogu liige võib registreeruda ainult ühe küsimuse esitamiseks, küsimuse esitamiseks on aega kaks minutit, vastamiseks kolm minutit. Registreerunud küsimuse raames saab Riigikogu liige võimaluse esitada ühe lisaküsimuse ja lisaks saab üks Riigikogu liige veel võimaluse esitada täiendava lisaküsimuse. Nii et kokku on meil täna kümme registreeritud küsimust.

Neist esimene on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Urmas Reinsalu ja teema on vastutus. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Ilusat lähenevat sügist kõigile valitsuse liikmetele! 

Aga tõsisemal toonil – härra peaminister, Eesti ühiskonda on raputanud see segadus, mis puudutab niinimetatud moonavahenduslepingute tehiolusid. Mitmeid keskseid asjaosalisi on tabanud täielik amneesia, dokumente on väga keerukas tuvastada. Tõepoolest, tehiolud on hämmastavalt kummastavad, kui kaitseminister isiklikult survestab, vähemalt RKIK-i endise direktori väitel, Thessaloniki autosalongi sõlmima Dataseliga nii-öelda, riiki Thessaloniki autosalongi kaudu Dataseliga lepinguid, ja nõnda edasi. 

Minu küsimus on teile, härra peaminister. Vastavalt valitsuse seadusele teie juhite Eesti Vabariigi valitsust ja teil on ka kohustus ja õigus nõuda ministritelt nende tegevuse üle aru. Millal teie saite teada nendest probleemidest seoses moonavahenduslepingutega isiklikult? Ja teiseks, mida te ette võtsite? Ametnikud on kinnitanud, et probleemid ilmnesid juba 2025. aasta algul. Ja teiseks, selle küsimuse jätkuna – kas te praeguseks olete saanud selguse, mis tegelikkuses aset leidis, kasutades teie võimu valitsusjuhina?

Aitäh! Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Hea küsija! On rõõm teidki näha, mis sest, et suvi on läbi saanud ja nüüd sügisperiood algab. Aga sellegipoolest on tore siin tagasi olla. 

Alustan sellest, millal ma teada sain. Riigikontrolli raportid on ju avalikud, samamoodi on nad avalikud nii teile kui ka mulle. Teie oma komisjonis ju tegite pidevat järelevalvet, nende üle jälgisite pidevalt nende täitmist. Juba eelmiste raportite puhul, ma eeldan, teil on selle kohta ka materjali ette näidata. Ja ministeerium samamoodi jälgis Riigikontrolli raporteid ja sealt tulid välja need asjaolud, mis on problemaatilised. 

Mis puudutab pärast seda, kui uus Riigikontrolli ehk viimane raport tuli, siis ma palusin kaitseministri, RKIK-i juhi, Kaitseväe juhataja – ma loodan, et ma nüüd kedagi ära ei unusta – valitsuskabinetti tulla vastavaid selgitusi ka andma. Valitsuskabinetis nad andsid selgitusi. Neidsamu selgitusi on nad ka avalikkusele andnud. Ma ju ei ole varjanud ka varasemalt, et minu jaoks on seal palju küsitavaid kohti, kui ma olen leebe. Ma olen olnud ka üsna kriitiline selles suhtes. 

Minu arvamus on, et kaitsevaldkonda me oleme hoidnud ülepoliitiliselt, üle kogu parlamendi – olgu, kui mõningad erandid välja arvata – nagu silmatera. Me oleme sellesse valdkonda pannud palju raha ja usaldust ning see raha ja usaldus peab seal ka väga hoitud olema. Nii et seetõttu ma eeldan, et kõik detailid ja asjaolud tehakse üksikasjalikult selgeks just sellesama eesmärgiga, et meie oma asjad saavad korda. Inimeste usaldus on tagatud selle valdkonna vastu, kuhu me ka raha usaldame. 

Seal on nüüd võib-olla kaks suuremat liini, millega töötada. Kindlasti, kindlasti on veel detaile. Üks on ikkagi meie kaitsekulutused ehk seesama 5% ja meie Kaitseväe varud. Seal tuleb kord majja saada. Sellega on tegelenud paljud Kaitseväe juhatajad ja Kaitseväe peastaap. See süsteem tuleb muuta selliseks, et Kaitseväel on mugav neid varusid hoida ja neid hoitakse ka pidevalt. See puudutab meie enda kaitsmist, meie enda varusid, et neid oleks arvel. Ja teine on see, mida välisrahastuse eest RKIK hankis, ehk kasutades sedasama Euroopa rahastust, hankis ta Ukrainale vajalikku moona. 

Ma arvan, et õige ja aus on siin öelda, et eks nad jooksid Venemaaga ja ajaga võidu, et saada seda moona Ukrainale Venemaa vastu. Aga jah, ülesanne ikkagi tausta kontrollida ja tehinguid teha suure hoolsusega ja anda adekvaatset informatsiooni valitsuskabinetile ja parlamendile oli neil kindlasti olemas. Nii et pärast, kui mina teada sain, et sellised probleemid on, palusin ma selgitusi valitsuskabinetti. Valitsus arutas seda nüüd 3. septembril ja seal me sõnastasime erinevad printsiibid, muu hulgas ka, kuidas seda korda teha ja milline on juhtide vastutus ja pidev ülevaht.

Suur tänu! Urmas Reinsalu, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Ma võtaksin selle vabanduse eest. Tegelikult ma pean tunnistama, et ma ei saanud teilt vastust. Minu küsimus oli, et millal te seda teada saite. Te kõnelesite Riigikontrolli aastaaruannetest. Tõepoolest, Riigikontrolli aastaaruannete puhul tuleb tähelepanu juhtida, et Riigikontrollile ei tehtud ju Kaitseministeeriumi poolt neid lepinguid kättesaadavaks. Ka eelarve kontrolli komisjon palus neid, eelmise aasta 22. oktoobril ka meile ei tehtud neid mingitel motiividel kättesaadavaks. Mis oli see salastamise põhjus, võib ainult selles kontekstis oletada. 

Ma kordan oma küsimust, härra peaminister. Kui need probleemid ilmnesid juba 2025. aasta alul, mis ajast teie isiklikult saite teada nendest probleemidest, mis puudutavad neid tehinguid Dataseliga? Kas te olete rakendanud ka mingeid järelevalvemeetmeid praeguses ajas või ka varasemalt, kui te saite teada või ei saanud teada? Varasemalt te loomulikult ei saanud rakendada, kui te teadlik ei olnud. Minu küsimus on see. Te ütlesite, et te olete ametnikelt võtnud selgitused selle kohta, mis aset leidis. Palun andke siis ka vastus selle kohta, miks sellele Dataselile tehti seeria korduvaid makseid, olgugi et nõuetekohast kaupa ei tarnitud, ning miks kaitseminister pidas tarvilikuks survestada veel selle Thessaloniki autosalongiga tehingut sõlmima, et see muutuks omakorda Dataseli vahendajaks. Kui te ütlete, et teie käsutuses on informatsioon, siis palun avage seda ka parlamendile.

Aitäh, hea küsija! Seal oli nüüd umbes kolm küsimust. Ma loodan, et ma ühtegi ära ei unustanud. Nendestsamadest mürsutehingutest sain ma teada sel hetkel, kui kõik avalikkuses teada said, et seal on probleemid. Selle järel ma palusin kaitseministri, Kaitseväe juhataja, juba mainitud RKIK-i juhi valitsuskabinetti selgitusi andma. Valitsus ei ole konkreetseid tehinguid, vähemalt minu peaministriks olles, arutanud. Ei ole arutanud ka Euroopa rahurahastu ega teiste Euroopa riikide raha eest Ukrainale relvade ostmisega seotud riske ja võimalikke probleeme. Seda esiteks. 

Teiseks küsisite, mis see järelevalvemenetlus on. Nagu öeldud, see sama, et tuuakse valitsuskabinetti ja antakse parlamendile ja kõigile osapooltele adekvaatne informatsioon. RKIK-i juht Elmar Vaher, endine politseijuht, on minu hinnangul püüdnud seda küll nii tükkideks selgeks teha, kui vähegi võimalik on, ja ma arvan, et ta seda jätkab. See usaldus on mul olemas ja ma arvan, et see töö peab jätkuma. 

Ja te küsite, miks jätkusid need ettemaksulepingud. Tunnistan ka oma kriitilisust selles suhtes. Ka mina ütlesin seda kohe alguses, et ei saa minagi aru, et kui lubatud kaupa või kaupa ei tulnud lubatud kvaliteedis, miks peab ettemakseid jätkama. Mina ei saa aru sellest. See viga võib olla minus või teis. Ma saan aru, et te ka noogutate sellesama küsimuse peale. Me mööname, et relvaturg on hunditurg, need ei ole viisakad kaubamajad, aja ja Venemaaga joosti võidu, et saada moona Ukraina aitamiseks. See ongi keeruline turg, arusaadav. Ettemaksud sellel turul olid ilmselt tavalised, sest see ülevaade, mida Elmar Vahel ka meile näitas valitsuskabinetis, ta on ilmselt seda ka Riigikontrolli erikomisjonis näidanud, nende lepingute puhul on ettemaksed kaunis tavalised. Sellegipoolest ma ei saa päris aru, et kui kaupa ei tulnud, siis õigel ajal jätkati ettemakseid. Ei ole minule ka arusaadav. Ma kindlasti tahan aru saada, miks see nii on. Kaitseministrit selles süüdistada, ma saan aru, et on teile poliitiliselt kasulik, aga on kindlasti ülekohtune, sest iga otsustaja juurde, nagu me täna lehest lugesime ka aeg-ajalt teie juurde, tulevad inimesed, kes loodavad sellest kohtumisest või kontaktist kasu, ja need tuleb juhatada järgmise asutuse juurde. See ei käi lõpuks nii, et kui keegi võtab ühendust parlamendisaadiku või peaministriga ja suunatakse politseijuhi juurde, siis politseijuht teeb relvahoidla uksed lahti ja ütleb: "Palun võta relvad, sest parlamendiliige saatis sind sinna."

Suur tänu! 

Ja lisaküsimuse esitab Mart Maastik. Palun!

Suur tänu, härra Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Te ütlesite siin, et relvaturg on hunditurg. Ja ka teatavasti ütles endine kaitseminister eile "Esimeses stuudios", et relvatootjad ise käivad, kogu aeg koputavad uksele ja pakuvad oma toodangut. Samas millegipärast nende relvatootjatega ei sõlmita lepinguid, küll aga mingite vahendusfirmadega, milleks on täiesti värskelt valmis klopsitud riiulifirmad, kellel on null käivet, null töötajat – ja samas sõlmitakse leping nendega; nii-öelda raamleping, nagu väideti, et see ei kohusta millekski. 

Minu küsimus on see, et te ei vastanud tegelikult ka Urmas Reinsalu küsimusele, millal teie ja millistest andmetest saite teada nendesamade relvahangete puuduste kohta. Kas te samamoodi saite sellest alles teada Riigikontrolli auditist või oli see varem teile teada? Ja kas te peate õigeks, et siis need kvalifitseeruvad sellised riiulifirmad niivõrd suurtes summades riigihangetel?

Aitäh, hea küsija! Tegelikult vastasin küll, aga ma hea meelega kordan üle, et millistest andmetest: avalikest andmetest ja Riigikontrolli materjalist sain teada. See küsimus on vastatud. 

Teiseks, ma ei tea, jah, ma ei vaadanud teile "Esimest stuudiot", kui seal oli endine kaitseminister, nagu te ütlete – ma vähe kahtlen selles, et seal endine kaitseminister oli. 

Teiseks, või kolmandaks, sellega ma olen küll päri, et RKIK-i ülesanne ehk selle asutuse, kes hangib kas siis välisvahendite eest – nagu talle on riigieelarve puhul see õigus antud riigieelarve seadusega – relvi Ukrainale, et Ukrainat aidata, või mis tahes muude hangete puhul tuleb neil teha selgeks, kelle käest mida ostetakse. Ja kui see kaup ei ole soovitud kvaliteedis, siis ei maksa sinna uut raha peale saata. See kindlasti ei ole mõistlik. Ja sellised asjad tulebki selgeks teha.

Nii et ma arvan, mina olen selles asjas küll kaunis kriitiline. Mina tahan ka saada neidsamu vastuseid, et miks me maksime ettemakseid – jah, ehkki ettemaksed võivad olla relvaturul tavalised ja pigem on tavalised – olukorras, kus see kaup ei saabunud soovitud koguses, kvaliteedis või viisil. Sellele küsimusele tahaks minagi vastust. 

Ja lõppkokkuvõttes ka sellele, et miks eeldati siis, et sellest ei pruugi Eesti riigile ja riigieelarvele riske tulla. Tegelikult tahaks ma ka sellele vastust, sest meie riigieelarve on üsna tihe, me peame kõiki selliseid võimalusi arvestama. 

Nii et õnneks Madis Hindre lugu veidi ka seda tausta täna Eesti Ekspressis või Delfis avas, seal on see lahti kirjutatud, miks nii arvati. Aga sellised asjad võib-olla tänapäeva Eestis peaks juba paremini läbi mõeldud olema. Aitäh!

Aitäh! Lõpetame tänase esimese küsimuse käsitlemise. Enne kui läheme teise küsimuse juurde, on käsi püsti Peeter Ernitsal. Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Hea juhataja! Mul on selline tagasihoidlik … Raskel ajal, kui raha on vähe, istuvad siin kolm auväärt ministrit presiidiumis. Kahele ei ole esitatud ühtegi küsimust, aga nad peavad ikka siin istuma. Kas ei oleks arukas nad vabakäigule lasta? Lootust, et neilt täna keegi küsib, tegelikult ei ole, sest kümme küsimust on. Või on lihtsalt nii, et istuvad oma tunnid ära?

Suur tänu! Nii nagu elu on näidanud, nii mõnigi kord ammendavad küsimused ennast kiiremini. Sellisel juhul võivad juba vabas järjekorras ka kohalolevad ministrid, kellele küsimusi esitatud ei ole, nendele küsimustele vastata. Aga ka teil, Peeter Ernits, oli võimalus neile küsimusi esitada. Te esitate küsimuse kaheksandana ja ka peaministrile. 

Ma olen korduvalt juhtinud Riigikogu liikmete tähelepanu sellele, et kui on kolm ministrit, siis võiks üritada ikkagi esitada küsimusi ka kõigile kolmele ministrile. Me oleme varasematel kordadel suutnud seda pilti paremaks teha, aga täna on tõepoolest kõik küsimused peaminister Kristen Michalile. Aga selleks, et ka teie jõuaksite oma küsimuse juurde, mis on kaheksas küsimus, siis me läheksime hea meelega siin küsimustega edasi.

Teine küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Martin Helme ja teema on korruptsioon riigikaitses. Martin Helme, palun!

Aitäh! Jaa, mina arvan, et see on korruptsioon. Mina arvan, et Eesti inimestelt on raha varastatud. Mina arvan, et inimeste lahtilaskmisest üksi ei piisa, inimesi tuleb hakata ka kinni panema. Valitsus ei ole siin käitunud vastutustundlikult, võtnud poliitilist vastutust, toimub suurejooneline kinnimätsimine. Ja selle kõige taustaks, et raamistust anda, siis see, mismoodi Reformierakond – peaminister Michal ja kaitseminister Pevkur – on hävitanud Eesti inimeste kaitsetahet, hävitanud Eesti inimeste usaldust riigi vastu, hävitanud Eesti mainet rahvusvahelisel areenil, on ikka päris õudne. Ja lisaks sellele, me kõik teame, et Reformierakond taob endale kogu aeg vastu rinda sellega, kuidas me aitame Ukrainat ja oleme kõige tublimad Ukraina aitamisel. Nüüd tuleb välja, et Ukraina aitamise jutuga on tegelikult Ukrainal vaip alt ära tõmmatud ja selle rahaga on aidatud hoopis iseennast ehk Ukrainale on hoopis karuteene tehtud. Loota, et see asi nüüd vaikselt niimoodi kuhugi ära veereb – noh, ma luban, et seda ei juhtu. Sa enne vastasid siin Reinsalule, et sina said teada sellest asjast siis, kui see avalikuks tuli. Aga lubage, ma tuletan meelde, et avalikuks tuli riigikaitserahade kaos aasta tagasi, kui Riigikontroll avaldas oma eelmise raporti. Ja siis rääkisid nii kaitseminister Pevkur kui ka peaminister Michal meile väga rahustavat juttu, sihukest spetsialisti tooniga juttu, kuidas väikesed probleemid on. See oli nagu kommunism ja kolhoosi kord, et väikesed probleemid on, aga süsteem on hea ja kõik läheb paremaks ja küll kõik korda tehakse. Aasta jõudis mööda minna ja asi läks halvemaks. Mina tahaksin ikkagi aru saada, millal peaminister poliitilise vastutuse võtab, sest ei ole niimoodi, et ametnikud või ministrid lasevad Eesti kõigi aegade kõige suuremal korruptsiooniskandaalil muudkui kerida ja peaminister teeskleb, et temasse see ei puutu.

Peeter Ernits on küll saalist lahkunud, aga ükskord ma olen ka ometi temaga nõus. Selleks kolme valitsuse liiget siia aheldada, et lihtsalt aega veeta, ei ole mõistlik. Ilmselt tasuks küsimusi jaotada. Nüüd küsimuste juurde. Te küsisite, et millal ma teada sain. Täpselt samamoodi, nagu me kõik saime teada Riigikontrolli raportitest. Kui te küsisite, et mida ma selle peale ütlesin, siis mina ütlesin, et korda tuleb teha, see on ka loogiline. Kaitseministeerium, Kaitseministeeriumi kantsler, Kaitseministeeriumi meeskond, loodetavasti RKIK-i meeskond tegid asja paremaks, aga kahe aasta jooksul, mis kantsler seal oli – ja see aasta, mis kulus eelmisest raportist tänaseni –, asjad täiesti ju korda ei saanud. Mööname, et valdkond on keerukas ja mahukas, joostakse ajaga võidu. Valdkonna rahastus on väga kiiresti kasvanud, aga see tähendabki seda, mida me ka valitsuses otsustasime, et nüüd hakkavad valitsuses käima Kaitseväe juhataja ja kaitseminister regulaarselt korra kuus aru andmas, et see asi saaks korda ja kuhu nad oma asjadega on jõudnud. Lisaks panime kirja ka selle, et Kaitseväel ja Kaitseministeeriumil on vaja korralikku tarkvara, et oleks ülevaade varadest ja varudest ning arvestusest ja kõigest muust, ning võimalikult kiiresti see ka kasutusele võtta. Läbipaistvuse tagamiseks tuleb kaasata ka väline osapool, et asjad saaksid korda. Kaitseväes viiakse läbi ka inventuur. See kõik hakkab peale siis, kui uus kaitseminister on ametis, tema hakkab seda korraldama. Ma olen täiesti kindel, et selle avaliku tähelepanu ja selle sõnumiga ka sinna minnakse, et asjad saavad korda. Seal on kaks erinevat asja. Ma saan aru, et opositsioon võib-olla segab meelega seda vett seal veidi. Ma arvan, et see üksiti ei ole opositsiooni töö, peaks olema pigem konstruktiivne. Eesti kaitserahastus läheb Eesti kaitsmiseks ja seal on küsimus, kas Kaitseväes on kõik asjad täpselt sellisel viisil arvel, nagu Riigikontroll eeldab. Nad ütlevad, et kõigist varadest ja varudest täpset ülevaadet ei ole. Loodetavasti tulevikus on. Sellega on tegelenud Kaitsevägi ja Kaitseväe peastaap pikka aega. Teine on see varustus ja moon, mida hankis investeeringute keskus Ukrainale Euroopa raha eest ja millega võivad kaasneda meile hiljem riskid. Kui seda ei ole nõuekohaselt tehtud ja kaup ei ole saabunud, siis võivad Eesti riigieelarve kaasneda riskid. Nii et see teie jutt Eesti rahva raha varastamisest on pigem selline, kuidas ma ütlen, poliitiline retoorika. Ja ma olen öelnud oma arvamuse, mina kindlasti olen kriitiline selles suhtes. Asjad nii ei peaks käima, kõik riskid peaksid olema läbi mõeldud. Kui on ka riskid, mida on vaja võtta Ukraina aitamiseks ajaga ja Venemaaga võidujooksmisel, siis tuleb sellest ka ausalt rääkida parlamendikomisjonides või parlamendis. See, et ametnike poolt võeti hoiak, justkui sellega ei pruugi riigieelarvesse hiljem riske kaasneda – no võib-olla teadmatusest, mitte pahatahtlikkusest –, oleks võinud seda ikkagi siin parlamendis avada.

Aitäh! Ja Martin Helme, teil on täpsustav küsimus. Palun!

 Aitäh! Ma tegelikult küsisin, millal peaminister võtab vastutuse selle laga, kaose ja raha kulutamise eest valesse kohta või varastamise eest, mis meil toimunud on. Sellele ma vastust ei saanud. Ja opositsioon ei loo segadust, opositsioon loob selgust. Tänu opositsiooni survele on meil ikka väga palju rohkem arusaamist sellest, kes millal mida otsustas ja mis summades. Mulle tundub, et ma olen kuskil mingisugusesse ajaluupi sattunud. Me oleme eelmises aastas uuesti tagasi, kui täpselt sama juttu räägiti, et tuleb korda teha ja ma andsin korralduse ja nüüd hakkame tegema ja siis on aasta otsa mööda läinud. Kuhu me oleme jõudnud? See ei ole ainult välisraha. Välisraha on 672 miljonit, millest siis enam-vähem 10% ehk 70 miljonit on kadunud või vasakule läinud. 27 välislepingust seitse on probleemsed ehk kohtus. Eile siin meile üritas Pevkur seletada, et mõni võibki viltu minna. Ma tahaks teada, kus see valulävi siis on tänasel valitsusel, Pevkuril ja Michalil. Kui palju siis võib varastada? 10%, praegu paistab. Kas see on see, millega teie olete nõus, või on tegelikult ikkagi niimoodi, et midagi ei tohi varastada? Mulle tundub, et teie meelest see 10% on täitsa okei. Aga 300 miljonit on Riigikontrolli hinnangul Eesti enda varadest, Eesti enda riigikaitselistest laovarudest arvele võtmata, 60 000 ühikut, 300 miljoni eest on nii-öelda kadunud. See ei ole ainult välisraha. Nüüd on kõige suurem probleem. Pevkur, hea küll, sai ametist vabaks, Kuusk sai ametist vabaks. Keegi tema pärast ei nuta. Ainus probleem on see, et talle makstakse selle käki eest, mille ta tegi, 54 000 eurot maksumaksja raha veel, soe käepigistuslahkumise eest. Aga asemele lähevad ju inimesed, kes need skeemid on teinud. Asemele lähevad Herem, Palm ja Salm, kes panid käima selle rahajõe, siis läksid Milremi ja Frankenburgi seda raha saama ja nüüd tulevad tagasi sellest pöörduksest, hoolitsema selle eest, et selgust ei saaks. Meil on dokumendiahelad kadunud, dokumente ei saa tuvastada, välislähetusi ei saa tuvastada, kes millal otsustas, ei saa tuvastada. Parlamendiga ei ole jagatud seda materjali, meile antakse mingisugused paberid, mis on üleni mustaks värvitud. Mingisugust selgust ei ole loonud. Aga kinnimätsimine käib. Miks nimetatakse uueks ministriks kinnimätsija ja millal võtab peaminister selle kõige eest vastutuse?

 Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh! Teil oli väga palju küsimusi, ma püüan jõudumööda vastata. Kõigepealt, te ütlete, et inimeste kuuluvustunne Eesti ühiskonda on vähenenud. Eelmises küsimuses te ütlesite, et kõik läheb allamäge. Kui ma võrdlen näiteks septembriga 2025, kus see oli alla 70%, siis viimane küsitlus, juuni 2026, on juba 80%. See pigem on tõusuteel või püsib stabiilsena. Seda esiteks. Teiseks, nende lepingute puhul on vaidlused vahekohtus. Asja uurivad Eesti prokuratuur ja Euroopa prokuratuur. Kindlasti ei ole aktsepteeritav, kui raha kuskile kaob. Järelikult tuleb selgeks saada, mis toimus ja kes vastutab, isegi kui nad asuvad väljaspool Eesti territooriumi. Ma saan aru, et teil on suur verejanu nende inimeste suhtes, kes Eesti riigis kaitset korraldavad, aga püüdke nüüd jälgida. Meid ikkagi petsid ja nõuetekohast moona ei tarninud need inimesed, kes asuvad meist väljaspool. See oli selle jaoks, et Ukrainat aidata. Ma saan aru, et siin me jääme veidi eriarvamusele, kui palju tuleks Ukrainat aidata. Teie jaoks on seda alati liiga palju. Mis puudutab Kaitseväge, siis jah, ma mäletan ka seda, kuidas te eelmiste valimiste ajal võitlesite tollase Kaitseväe juhatajaga. Minu meelest see oli väga imelik võitlus. Mul on väga hea meel, et Martin Herem on nõus Eesti Kaitseväe juhatajast – vahepeal küll erru või reservi läinud – nüüd tulema ka kaitseministriks. Ta teab, mida teha, et asjad korda teha. Mul on igasugune usaldus selles suhtes olemas. Lisaks juhib endine politseijuht Elmar Vaher Riigi Kaitseinvesteeringute Keskust, kes loob seal kindlasti korda. Kaitseministeeriumis tulebki luua kord, et oleks ülevaade sellest, millised varad ja varud on Eesti kaitseväel. Teine pool on hangetega. Hangetega, nagu ma juba ütlesin, käib järelevalve, prokuratuurid menetlevad nii Eestis kui ka Euroopas. Loodetavasti ja läbi kohtu vaidleme selle raha endale tagasi või Euroopale tagasi. Ei ole kuidagi aktsepteeritav, kui osa ära kaob. Ja ma soovitan teil pigem ikkagi võtta seda hoiakut, et asjad tuleb korda teha ja olla Eesti kaitseväe poolt, mitte vastu. 

Suur tänu! Ja lisaküsimuse esitab Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud peaminister! See viimane ütlus oli nüüd küll väga vaimukas, et hakkab jälle pihta. Need, kes uurivad korruptsiooni, on Kaitseväe vastu. Kas te võiksite sisse hingata ja tegelikult saada aru, et opositsioon ja kõik siin saalis praegu muretsevad selle pärast, mis hakkab juhtuma? Mis hakkab juhtuma meie kaitsetahtega, mis hakkab meie maksutahtega juhtuma, kui sellised suurekaliibrilised korruptsioonijuhtumid laiali laotuvad, kusjuures laotuvad kogu maailma ette laiali? 

Vaadake, kas või eilne teema, kui kaitseminister Pevkur ja Veiko-Vello Palm erukindralina loopisid üksteise suhtes süüdistusi, kusjuures Pevkur väitis, et Kaitsevägi on jätnud kõik tegemata Heremi ajal, ja vastupidist väitis erukindral Veiko-Vello Palm. Tegelikult on ju probleem, et ühed mustad mõlemad. Mõlemad on midagi olulist tegemata jätnud. Sellepärast oleksite pidanud tegema valiku, kus tuleb keegi seda Kaitseväe mürsuskandaali pluss raamatupidamisprobleeme lahendama inimene, kes on plekitu, aga nüüd te valisite sellise, kes lihtsalt hakkab teiste kaela ajama. 

Aga nii või naa on see üks meie rahvusvahelise maine õõnestaja praegu väga kõrgel tasemel. Kui Euroopa Prokuratuur siia saabub, siis läheb eriti pingeliseks. Mul on küsimus, et kuidas te kavatsete omalt poolt kaasa aidata, kui nüüd Euroopa Prokuratuur oma uurijatega on mõne nädala pärast siin, et kõik oleks võimalikult avalik, avalikustatud ja ei süüdistataks teid kinnimätsimises. Mida te ette võtate?

Aitäh, hea küsija! Ma olen juba öelnud ja kordan, et me tegime ka hulga otsuseid. Kõigepealt see, et kaitseminister ja Kaitseväe juhataja hakkavad regulaarselt kord kuus aru andma valitsuskabinetile nende materjalide kohta, mille Riigikontroll on teinud, ja nende järelduste kohta, et kuidas nad korda saavad. Teiseks lisasime kaitseministri tollastele ettepanekutele kolmes olulises asjas oma sõnastuse või oma mõtted. Kaitseväel ja Kaitseministeeriumil on vaja ka raamatupidamisinventuuri tarkvara, et Kaitseväe varude arvestamise süsteem oleks igapäevaselt kasutatav. See tarkvara tuleb võimalikult kiiresti kasutusele võtta. 

Nüüd läbipaistvusest, mille kohta küsisite. Selle märkisime ka ära, et selleks tuleks kaasata väline osapool, näiteks audiitor, et meil oleks selge, milline on väline vaade sellele asjale, ja asjadest on ka ülevaade. Lisaks tuleb Kaitseväes läbi viia täisinventuur, et oleks ees pilt, mis seal täpselt toimunud on. Lisaks sõnastasime ka selle, mis tänaseks ka on aset leidnud: juhtide vastutus peab olema selge ja juhid peavad vastutust kandma. Kaitseminister on võtnud poliitilise vastutuse ja Kaitseministeeriumi kantsler on vabastatud. 

Nüüd, lisaks, RKIK-i juht on endine politseijuht Elmar Vaher, kes loob selgust. Ta on avalikkusega jaganud – ja ma arvan, et ka Riigikogu komisjonidega – kõiki asjassepuutuvaid materjale. Ta jagab neid ka igal hetkel, kui vastavad komisjonid neid küsivad. Kindlasti teeb ta koostööd prokuratuuriga ja prokuratuur teeb kindlasti koostööd Euroopa Prokuratuuriga. Nii et ma arvan, et need asjad, süüdlased, me saame kindlasti selgeks. See teekond on alanud. Oluline on, et me saame ka avalikkusele vastused. 

Aga jah, ma kutsun teid üles mõistma, et on kaks erinevat liini, millega tuleb tööd teha. Üks on see, kuidas Eesti kaitseväe varad ja varud saavad kenasti arvele. Selleks on vaja kaasaegset süsteemi ja see kindlasti tuleb luua. Tuleb vaadata üle, et seda oleks ka mugav kasutada Eesti kaitseväel. Teine on hangete küsimus. Hangiti Venemaaga võidu joostes ja Ukraina jaoks. Sealt tulevad need riskid: sellel hunditurul, relvaturul, on olnud pakkujaid, kes ei ole nõuetekohased või õigel ajal oma kaupa tarninud. Selle väljaselgitamisega praegu ju tegeletaksegi.

Suur tänu! Lõpetame teise küsimuse käsitlemise.

Tänane kolmas küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Helmen Kütt ja teema on erihoolekandes süvenev kriis. Helmen Kütt, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! 8. oktoobril 2025 esitasin infotunnis küsimuse, mis puudutas erihoolekannet. 22. oktoobril 2025 esitasin erihoolekande osas kohtumäärusega suunatud selle teenuse kättesaadavuse. 19. novembril 2025 oli küsimus erihoolekandes valitsevast olukorrast. 22. aprillil käesoleval aastal oli küsimus Riigikohtu otsusest ja jälle erihoolekande teema. 20. mail 2026 – erihoolekande teema, mis puudutas ka töötajate palkasid, ja 17. juunil käesoleval aastal mured erihoolekande valdkonnas tulenevalt ka sellest, et lisaeelarve ja sealt mitterahastamine. 

Ja nüüd praegu Riigikogu täiskogu kaheksanda istungjärgu esimesel töönädalal esimesel infotunnil küsin ma taas. Küsin erihoolekandes süvenevast kriisist. 

Kui eelmisel aastal 25. septembril kogunes siia suur hulk inimesi Riigikogu ette, et esmakordselt seda muret teadvustada, ehk muret erihoolekandes valitsevast, siis ka sellel aastal on juba kolmel korral kogunenud teenusepakkujad, teenusevajajad, lapsevanemad Riigikogu ette ja olnud ka valitsuse istungi eel andnud üle sotsiaalministrile nõndanimetatud "maksmata arve" suuruses 200 miljonit. 

Kui ma esitasin küsimuse, mis puudutas Riigikohtu otsust, siis te ütlesite, et te seda lugenud ei ole, aga kindlasti tutvute ja minister toob selle siis valitsusse ja siis oskate vastata. Mis te praegu selle kohta siis ütlete? Kohtuotsusest tulenevalt, kuidas need asjad siis lahenevad? Aitäh!

Ja ma küsin seda sellepärast teie käest, et eelnevad korrad olen ma küsinud teie käest. Ma ei küsi seda sellepärast sotsiaalministrilt. Aitäh!

Aitäh! 

Härra peaminister, palun!

Jaa, aitäh, hea küsija! Jah, ütleme, et eks te ise valite, kelle käest te ju küsite. Mina soovitaks seda küsida erialaministri käest, eriti kui ta on ka infotunnis ja kaks tundi mitte millegile tal siin vastata ei ole, sest kõik Riigikogu liikmed küsivad peaministri käest. Aga veel kord – see on parlamendiliikmete valik.  

Nüüd, jah, me oleme seda debatti pidanud. Me oleme ka teinud otsuse lisaraha eraldamiseks peaaegu 17 miljoni ulatuses alates 2026. aastast, selleks et teenuseosutajate kulusid katta.  

Oluline on ka selles valdkonnas reformide läbiviimine. Ma tean, ja ütleme, minu kõrval istuv minister, kes kahjuks ei saa sellele vastata, on ka erinevaid ettepanekuid teinud ja reforme selleks ette valmistanud, et inimesed saaksid kiiremini abi seal, kus seda vaja on, ehk siis, võimalikult ikkagi lähedal ja võimalikult mugavalt.  

Ja me arutame nüüd eelarvet – eelarvekõnelused praegu just käivad –, millised on meie võimalused sellesse valdkonda anda lisaraha, et täiendava rahastusega tagada inimestele rohkem kvaliteetsemat teenust. See ongi üsna üksikasjalik ülevaade.

Suur tänu! Helmen Kütt, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Suur aitäh! Ma tahan öelda aitäh vastuse eest, aga tegelikult ega ma väga vastust ei saanud. Ma küsin siis lihtsamalt. Riigikohus selgitas 20. aprillil 2026 avaldatud otsuses, et kui inimene vajab erihoolekodukohta, siis peab riik selle talle tagama. Kohus rõhutas, et abivajajaid ei tohi panna lõputusse ootejärjekorda, viidates rahapuudusele või kohanappusele. Riigikohus märkis ka, et riigil ei ole õigust planeerida erihoolekandele vähem raha, kui on tarvis põhiseadusest, seadustest ja Sotsiaalkindlustusameti õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks. 

Täna on 30 Riigikogu liiget juba allkirja andnud, mis puudutab järgmise aasta riigieelarvet. Selles tekstis seisab, et meie veendumuse kohaselt ei ole valitsusel ega Riigikogul moraalset õigust kinnitada 2027. aasta riigieelarvet, kui erihoolekande rahastuskriisile ei ole leitud lahendust. Kutsume Vabariigi Valitsust üles arvestama sellega juba riigieelarve koostamisel ning eraldama erihoolekandele vähemalt 30 miljonit eurot lisaraha. Vähemalt 30 miljonit eurot, mis on oluline, et neid probleeme asuda lahendama. Need ei ole tekkinud ühe-kahe aastaga, see on tõsi. Aga viimased kuus aastat on need pidevalt olnud laua peal, need probleemid. 

Ja tõesti, kohtuotsused on täitmiseks, need on täitmiseks nii riigile kui ka inimestele. Ja kui riik ütleb, et meil ei ole vahendeid selleks ja me seda kohtuotsust täita ei saa või täidame osaliselt, kas seesama kehtib siis siis ka inimesele, kui temale öeldakse, et kohtuotsus on selline, ja ma vastan, et teate, mul ei ole seda võimalik, aga ma kindlasti head tahte korral hakkan seda varsti täitma? Kuidas siis selle 2027. aasta riigieelarvega on?

Aitäh, hea küsija! Ma just sellele püüdsingi vastata, et eelarvet me ju praegu menetleme. Ja loodetavasti meil on eelarves võimalus, et – hoolimata sellest, et me teeme kärpeid, hoolimata sellest, et me püüame defitsiiti suruda madalamaks, et riigil tulevikus madalam laenukoormus oleks ja kõike seda muud – mahuks sinna ka erihoolekandele lisarahastus. Sellepärast ma just teile ka mainisin esimest korda esimeses vastuses, et me oleme 2026. aastal juba täiendavalt rahastanud. Ja nagu te ise ütlesite ka – ma arvan, et see on aus –, et ega see erihoolekande probleem ei ole ju tekkinud nüüd, vaid see on ikkagi aastate vältel koos teenusevajaduse kasvuga kasvanud. Aga jah, sõltub eelarvest ja eelarve võimalustest, mida me juurde saame panna. See on maksumaksja raha, mis on lõppkokkuvõttes piiratud, aga me teeme oma parima.  

Ja nagu te olete ise ka varem siin küsimustes öelnud ja nagu ka teised teavad, siis isegi kogu rahaga ei tähenda see kohe seda, et kõik kohad automaatselt leiduvad. Seegi võtab aega. Nii et seda Riigikohtu otsust me kindlasti täidame parimate võimete kohaselt ja juba praegu on tegemisel ka erihoolekande korralduse reform. See tähendab seda, et järjekorras eelistatakse suurema, kiireloomulisema abivajadusega inimest, vähendatakse korduvaid taotlusi, dubleerivaid hindamisi ja kasutatakse paremini SKA ja KOV-ide olemasolevaid andmeid. Lisaks luuakse omavalitsustele suurem motivatsioon uute teenuskohtade rajamiseks, et neid teenuseid tekiks inimeste kodukoha lähedusse. Nii et töö käib. Loodetavasti meil on ka eelarves võimalusi, et sellesse valdkonda panustada rahaliselt rohkem.

Aitäh! Lisaküsimuse esitab Tanel Kiik. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! No kogu austuses teie vastu mul on jätkuvalt mulje, et te päris lõpuni ei mõista selle probleemi tõsidust, selle probleemi sügavust. Erihoolekandes on loomulikult probleem olnud pikalt, aga ta on aastatega süvenenud. Me räägime täna enam kui 2200 inimesest, kes on ootejärjekorras ja kelle puhul tegelikult nende enda lähedane või kohalik omavalitsus peab mingeid teenuseid tagama olukorras, kus vajaliku toe pakkumine vastavalt seadusele on riigi ülesanne. See on riigi kohustus, see ei ole koht, mida vaielda. Ja olukorras, kus need inimesed, erihoolekande kliendid, lähedased ja ka töötajad on korduvalt tulnud erinevate, ka meeleavaldustega välja nii Toompeale kui ka Stenbocki maja juurde, siis see võiks anda teatud signaali. Neil inimestel ei ole väga lihtne siia tulla, nad ei tule siia ametiautodega uhkelt maja ette parkima või otse hoovi. See on väga keeruline nii psühholoogiliselt, logistiliselt kui ka füüsiliselt siia välja tulla, nende nõudmiste ja taotlustega parlamendiliikmete ja valitsuse poole pöörduda, aga see näitab seda, et see häda ja olukord on lihtsalt niivõrd kriitiline, et inimesed tulevad füüsiliselt juba siia Toompeale kohale oma murest rääkima ja seda vajalikku lisaraha küsima. Nagu viitas mu kolleeg, on ka Riigikontroll ja Riigikohus väga selgelt öelnud, et see olukord ei ole vastuvõetav. Ma ütleksin, et riigi õiguslikus vaates adekvaatne, aga ta pole ka riigi väärikuse seisukohalt ja inimeste väärikuse seisukohalt lubatav. Nii et ma väga palun teid ja panen teile südamele, et olukorras, kus valitsus on teinud näiteks sadu miljoneid maksvaid maksumuudatusi, mis valdavalt on andnud lisaraha jõukatele, leiaks need mõnikümmend miljonit aastas lisaraha, mida on öelnud ka Sotsiaalministeerium, nelja aasta peale kokku 200 miljonit vajalikke vahendeid erihoolekande rahastuskriisi lahendamiseks. Sest uskuge mind, see on nende inimeste jaoks ja tegelikult ka laiemalt ühiskonna mõttes, solidaarsuse vaates märksa olulisem, märksa vajalikum kui jõukatele maksukingituste tegemine.

Aitäh! Kõigepealt, jah, nõus, loomulikult, see on raske teema ja raske küsimus ja meiegi tegeleme sellega. Püüame leida lisarahastust. Lisarahastus on juba pinget veidi vähendanud, aga loomulikult, kui meil on võimalik sinna raha juurde leida, siis tuleb seda teha. Eelarvekõnelused praegu käivad ja kindlasti otsime, kas meil on võimalik kärbete tingimustes kuskilt veel midagi ära võtta, et sellesse valdkonda juurde panna. Maksumaksja rahakott on piiratud. Seda ma juba tegelikult Helmen Kütile kõike kirjeldasin. Ja teine asi, ehk saaksime, nagu te ilusti ütlesite, kogu austuses, omavahel kokku leppida, et me rohkem ei räägi, et õpetajad, politseinikud ja päästjad on need rikkad, kellele me maksukingitusi tegime. See on veider.

Aitäh! Lõpetame kolmanda küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi. Tänane neljas küsimus, vastajaks samuti peaminister Kristen Michal, küsib Riigikogu liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja teema on korralagedus kaitsevaldkonnas. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud esimees! Austatud peaminister! Ma tulin just koos korruptsioonivastase erikomisjoniga tagasi RKIK-ist, kus meil oli võimalus tutvuda erinevate dokumentidega, mis puudutavad kõiki neid lepinguid, probleemseid lepinguid India ettevõtte Dataseliga, aga ka teisi lepinguid, et vaadata kogu otsustusprotsessi ja seda, mis tegelikult toimus. 

Mis sealt siis välja koorus? Koorus välja see, et tegelikult on meile valetatud: valetatud on parlamendile ja valetatud on ka ühiskonnale. Esimene moment on see, et kui me võtsime vastu 2024. aasta eelarve, 2025. ja ka 2026. aasta eelarve, siis igal pool oli seal iga kord eraldi kirjas, et selliste vahendamislepingutega ühtegi riski meie enda eelarvele ei võeta. Meile on väidetud, et ega Kaitseministeerium ei olnudki sellest riskist teadlik ja seda ei ole kordagi ka kommunikeeritud Kaitseministeeriumis endas. Mille me täna avastasime, on see: juba juulis 2024 oli koostatud märgukiri, arutati seda ka Kaitseministeeriumi otsustuskoosolekul, kus oli eraldi välja toodud, et kui selline leping ei õnnestu, tekivad probleemid lepinguga, siis see mõjutab ka meie eelarvet. Ehk siis me peame ise need asjad kinni maksma. Aga vaatamata sellele teadmisele tuldi ja valetati rahanduskomisjonile, kus siis viidi sisse see paragrahv. Samuti valetati edasi ka järgmise aasta eelarvete puhul: pandi seesama punkt sisse, öeldes, et ühtegi riski ei võeta. 

Palun öelge, et mis te arvate, kes vastutab selle eest, et kolm aastat järjest eksitati parlamenti, eksitati ka Rahandusministeeriumi, eksitati suure tõenäosusega ka teid. Tegelikkuses oli Kaitseministeerium pidevalt sellest riskist teadlik, see märgukiri oli neil olemas juba 2024. aasta juulis.

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh, hea küsija! Jah, tõepoolest, Madis Hindre oma tänases Eesti Ekspressi või Delfi loos avabki seda tagamaad. Seal oli päris hea ülevaade sellest, kuidas asjaosalised hindasid, arvates, et sellega ei kaasne riigile täiendavaid riske. Ja täpselt nagu te mainisite – te teate, mina olen samamoodi selles küsimuses kriitiline olnud –, peaks olema ülevaade sellest, kas sellega kaasnevad riigile riskid. Ma tahaks aru saada, miks tehti ometi ettemaksed olukorras, kus kaup ei saabunud nõuetekohaselt ja õigeaegselt. Ka mina tahan selgust saada. Meil on seda menetlemas prokuratuur, nüüd on Euroopa Prokuratuur menetlemas. Eelmine politseijuht või varasem politseijuht Elmar Vaher RKIK-i juhina teeb seda selgemaks. 

Tõepoolest, nagu te ütlesite, õiguslik alus selle varustuse vahendamiseks on [2024. aasta] riigieelarve seaduse muutmise seaduses. See on 2024. aastast, seesama § 2 punkt 3: "Kaitseotstarbelise varustuse vahendamine kaitsealase koostöö sihtriikidele". Hiljem, 2025. aastal on sama sõnastust kasutatud riigieelarve juures, 2026. aastal on seda sõnastust täiendatud, vähendades riskide ulatust, nimetades vaid välistoetusi. Seletuskirjas on endiselt kinnitatud Kaitseministeeriumi poolt, et riigieelarveriske ei võeta. 

See on olnud nii minule kui ka valitsusele, parlamendile, kõigile osapooltele teada olev informatsioon. Nii et sellest infost oleme me kõik lähtunud. Valitsus ei ole … Riigikantselei vaatas ka üle Urmas Reinsalu ja riigieelarve kontrolli erikomisjoni palvel, kui ma ei eksi, selle minu peaministriks oleku ajal arutatud Euroopa rahurahastu ja ka teiste Euroopa riikide raha eest Ukrainale relvade ostmisega seotud riske ja võimalikke probleeme. Nii et ma arvan, et vastust küsimusele tulebki otsida sealtsamast, et kes pidid teadma nende riskide võimalikkusest. Nende ülesanne oli see taustatöö selgeks teha. See, kui nad ütlesid mõnel otsustuskoosolekul või mis tahes koosolekul, et selline risk on, siis nad pidid kindlasti tegema oma taustatöö ära ja saama selle selgeks, kas see risk võib realiseeruda, ja andma teada sellest. Nende vastutus ja ülesanne on kindlasti taustatöö ka ära teha selliste hankimiste puhul. See ei ole kellegi teise töö, see on ikka nendesamade hankijate töö.

Suur tänu! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Te ütlete, et riske hinnati erinevalt. Selles asi ongi, et tegelikult ei hinnatud erinevalt. Oli konkreetne eraldi märgukiri, kus oli konkreetselt Kaitseministeeriumi toodud lauale, et nende vahendamislepingutega on võimalik, et me peame ise enda taskust selle kinni maksma. Selline märgukiri on olemas, selline lause oli seal olemas, ma utreerin, mitte sõna-sõnalt, aga vaatamata sellele, et Kaitseministeeriumil oli see teadmine, mindi sellise valetamisega edasi. 

Tuleb välja, et see ei ole ainus asi, mille kohta on tegelikult avalikkuse ees valetatud. On valetatud ka parlamendile, on valetatud ka korruptsioonivastasele erikomisjonile. Pidevalt on öeldud, et selliseid otsustuskoosolekuid, kus oleks eraldi arutatud ka neid lepinguid ja neid riske, ei olnud, ei olnud selliseid tabeleid, ei olnud riske kirjeldatud. Tuleb välja, et ikkagi olid sellised tabelid, olid riskid, olid eraldi otsustuskoosolekutele toodud materjalid, kus oli välja toodud, et on võimalikud tarneprobleemid, on võimalikud erinevad teised riskid. Aga kui vaadata, milliseid otsuseid nendel otsustuskoosolekutel tehti, siis riskid võeti lihtsalt teadmiseks ja põhimõtteliselt lubati nende lepingutega edasi minna. Ehk siis mitte kordagi ei olnud seda, et riske me ei soovi enam sisse võtta, palun lõpetada nende lepingutega, kuna see on potentsiaalne kahju Eesti maksumaksjale. Mitte ühtegi korda, vaatamata riskide kirjeldamisele, sellist otsust minister Hanno Pevkur oma otsustuskoosolekul ei teinud. 

Ja võib-olla eraldi, mis on minu jaoks problemaatiline ja konkreetne korruptsioonioht, ühele otsustuskoosolekule oli toodud ka ettepanek, et selline suurem juhtimine otsustena liiguks ühe inimese kätte ehk endise RKIK-i peadirektori Saare kätte, mis tegelikult suurendas korruptsiooniohtu. Vaatamata sellele lasti seda juhtuda. Palun öelge, millal teid siis esmakordselt teavitati, millal Hanno Pevkur ütles teile, et on tõsised probleemid tarnetega? Need riskid realiseerusid ka just seetõttu, et vaatamata kõikidele prognoosidele lubati otsustuskoosolekutel nende lepingutega edasi minna, riske sisse võtta.

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea küsija! Ma juba vastasin sellele enne. Minu teadmine tuli täpselt samamoodi nagu avalikkusele läbi Riigikontrolli raportite. Aasta tagasi oli esimene raport. Seejärel oli minu sõnum sama kaitseministrile, mida ma ka avalikult ütlesin, et asjad tuleb korda teha. Ma saan aru, et kaitseminister ja kaitseministeeriumi kantsler püüdsid korda teha, said asju paremaks, aga kindlasti mitte sellises tempos, nagu avalikkus oleks oodanud, eriti valdkonnalt, kuhu me anname raha küsimata. 

Siin tuleb nüüd kahte tööliini eristada ja selgitada ka kindlasti vaatajatele ja kuulajatele. Üks on Eesti kaitseväe varad ja varud, mida me soetame sellesama 5% eest, kust tuleb teha täisinventuur, tuleb kaasata väline audiitor, hindaja, et meil oleks ülevaade, ja luua süsteem, et need varud ja varad oleks kenasti arvel ning kaitseväel ka mugav kasutada. 

Teine on needsamad hanked, mida te kirjeldate, mis on siis RKIK-is hankimisel olnud, ehk selles Kaitseinvesteeringute Keskuses, mida nüüd juhib endine politseijuht Elmar Vaher, kes loob selgust, mida täpselt selliste lepingute puhul tehti. 

Seda tuleb ka öelda, et kindlasti meil ei maksa pead panna liiva alla ja luua endale illusiooni, et ajal, kui Ukraina oli ja endiselt on Venemaa täiemahulise agressiooni objekt, rünnatakse, et sellel turul, kus hangitakse vanemat moona, et see ei oleks hunditurg. Kindlasti on. Hangitakse vanemat moona, otsitakse sealt, kust saadakse. Ja kindlasti sellel turul on ka selliseid tegelasi, kelle taust ei ole adekvaatne ega aus. Ma loodan, et neid riske hinnati. Ma loodan, et need sellised ebaausad pakkujad jäeti kõrvale. Ja kui ei jäetud või taustakontrolli ei tehtud piisava põhjalikkusega, siis endiselt peavad vastama nendele küsimustele need, kes neid hankeid läbi viisid. See on nende töö. Seda vastutust ei saa ka kellelegi teisele edasi anda, isegi kui sa lähed otsustuskoosolekule – mis minu meelest on väga omapärane nimi koosolekule –, lähed koosolekule ja ütled, et seal on risk. See endiselt on sinu risk vastutada. Sellele ma kindlasti tahaksin vastust. 

Ma tahaksin vastustest aru saada ka näiteks sellesama India ettevõtte puhul, nagu ma mainisin, miks jätkati ettemaksetega olukorras, kus kaup ei saabunud soovitud mahus või kvaliteedis. Tegelikult tahaks aru saada sellistest asjadest. Ja hea uudis on see, et sellega tegelevad Eesti prokuratuur ja Euroopa Prokuratuur – noh, jutumärkides muidugi hea uudis avalikule mainele. Aga see tähendab seda, et asjad tehakse selgeks, saadakse aru, kes mille eest vastutab.

Aitäh!

Ja lisaküsimuse esitab Peeter Ernits. Palun!

Hea juhataja ja auväärt valitseja! Jah, ma arvan, et see nii võiski olla. Aga kaitseminister Hanno Pevkur oli ju valitsuse ülekaalukalt kõige populaarsem teie partei minister. Ja kas midagi sellist, et Hanno mingil hetkel kusagil kohvitassi või juhatuses või niisama isikliku suhtlemisega ei kurtnud, et "näed, igavene jama on – lubasime miljon mürsku, kuidagi seda Vene päritolu ei saa nagu kätte, tuleb igasuguste pättide ja kahtlaste tüüpidega äri ajada"? Ja kas ta ei andnud kuidagi märku, et "vaata", et … murelik, kas ta ei olnud nii murelik ja omavahel või ta ei usaldanud teid või teie teda ei usaldanud? Normaalne inimene kollektiivis räägib ikka kollektiivi juhile, kui tal mingid mured on, et ei saa kuidagi hakkama, kas alluvad ei saa hakkama või ... Kas ta kuidagi ei andnud märku, et ta on mures miljoni mürsuga?

Aitäh, hea küsija! Kaitseministri töö ei ole stressivaba; enamuse ministrite töö ei ole stressivaba, eriti kui sinu naabriks on Venemaa. 

Kaitseminister Hanno Pevkur oli aus, lojaalne valitsusele, Eesti Vabariigile ja tegi oma tööd nii hästi, kui ta sai. Ta võttis ka poliitilise vastutuse valdkonna kaitsmiseks. Kantsler on tänaseks vabastatud. Ja sellest, milline on hankijate vastutus, kas nad tegid taustakontrolli nõuetekohaselt, miks tehti ettemakseid, selle nüüd selgitavad välja juba prokuratuur ja tänased RKIK-i juhid.

Suur tänu! Lõpetame tänase neljanda küsimuse käsitlemise.

Tänane viies küsimus, vastajaks ikka peaminister Kristen Michal, küsib Riigikogu liige Aivar Kokk ja teema on kaitsevaldkonna läbirääkimised. Aivar Kokk, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea peaminister! Avalikult räägitakse 70 miljoni euro suurusest moonahankest, kuid Riigikontrolli auditis on Dataselile tehtud ettemaksena nimetatud 59,8 miljonit eurot. Keegi ei ole suutnud esitada terviklikku dokumentatsiooni selle kohta, kuidas ettevõte välja valiti, kuidas kontrolliti tema tausta ja tootmisvõimekust ning millised tagatised enne ettemaksete tegemist saadi. Samuti pole selge, miks sõlmiti uusi lepinguid ja tehti uusi ettemakseid olukorras, kus varasemate tarnete puhul olid juba ilmnenud viivitused ja probleemid. Palun vastake konkreetselt, kui palju raha on tegelikult välja makstud, millises väärtuses nõuetekohast ja kasutuskõlblikku laskemoona on vastu võetud, kui suur summa on praegu reaalselt ohus ning kes andis korralduse jätkata lepingute sõlmimist ja ettemaksete tegemist pärast esimeste ohumärkide ilmnemist.

Aitäh, hea küsija! Täpsed numbrid annab teile Elmar Vaher RKIK-i poolt, ta on seda valitsuskabinetile tutvustanud, ja ma saan aru, et ka mõlemale erikomisjonile: nii riigieelarve kontrolli erikomisjonile kui ka korruptsioonivastasele erikomisjonile. Lepinguid on ka avalikkuses kajastatud. Nendel komisjonidel, ma arvan, on üksikasjalik informatsioon, täpselt sama, mis valitsusel. Millised need lepingud on, milliste lepingutega on riskid, seda nii Urmas Reinsalu kui ka Anastassia Kovalenko-Kõlvart juba mainisid. See detailne informatsioon on komisjonides olemas, Elmar Vaher seda kindlasti jagab. 

Nagu te mainisite, taustakontrolli, jah, oleks pidanud ära tegema need, kes neid hankeid korraldasid, on minu arvamus. Ja teiseks, ka mina tahan saada vastust küsimustele. Seda vastust mul täna ei ole, miks jätkati ettemakseid, ehkki ettemaksed võivad olla relvaturul tavalised olukorras, kus kaup ei saabunud nõuetekohaselt või õigeaegselt. Nii et sellele küsimusele tahan minagi vastust saada.

Aivar Kokk, teil on täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Endine RIK-i juht Magnus-Valdemar Saar väidab, et minister Pevkur osales aktiivselt tehingute suunamises, survestas lepinguid kiiresti sõlmima ja makseid kiirendama. Kuidas teie tunnete, kas tänaseks endine kaitseminister on õigesti tegutsenud ja kas ka teie olete olnud nende läbirääkimiste või arutelude juures? Aitäh!

Valitsus ei ole konkreetseid tehinguid kunagi arutanud. Seda esiteks. Teiseks, ma olen öelnud kolleegidele – juba Riigikantselei tegi selle ülevaate vastavatele komisjonidele –, minu peaministriks oleku ajal arutanud Euroopa rahurahastu või teiste Euroopa riikide raha eest Ukrainale relvade ostmisega seotud riske ja võimalikke probleeme. Õiguslik alus selleks on riigieelarve seaduses, mida me just kolleegiga käsitlesime. Temposurve. Ma arvan, et kui te ise ajaloos tagasi kerite, siis temposurve on ühiskonnas endiselt arusaadav ja aktuaalne. Sellest, et Ukrainat tuleb aidata, saavad kõik arukad inimesed aru. Nad võitlevad oma vere hinnaga, meie vabaduse eest ka. Kui me nüüd ütleme tagantjärele, et ei tohtinud nii kiiresti tegutseda ja võeti riske, mis realiseerusid, siis ma arvan, et ühiskonna jaoks oleks olulisem teada, et kui olid need riskid teada, siis neid oleks võinud lihtsalt jagada. See on see pilt, mida ühiskond ju täna ootaks. Kui on hanked, mille puhul on riskid, andke palun teada, me teame eelarve puhul neid arutada, me ei pea tagantjärele arutama. Teine tükk on see, mis puudutab Riigikontrolli raportit ja Kaitseväe varasid. Seal tuleb lihtsalt kord luua. Nii et temposurve Ukraina aitamisel tuleb kindlasti ühiskonnast laiemalt ja see ei ole kuhugi kadunud. Ukrainat tuleb aidata, neil tuleb väga raske talv. Mis on minu meelest selle skandaali või poliitilise mullistuse juures kõige riskantsem? Ei ole see, et prokuratuur teeb asjad selgeks, loodetavasti süüdlased saavad tuvastatud, kelleltki nõutakse raha sisse – kõik see on arusaadav –, vaid see, et me ei tohi kindlasti loobuda Ukraina aitamisest. Ja seda kasutatakse kindlasti ka selleks ära. Aitäh!

Aitäh!

Ja lisaküsimuse esitab Mart Maastik. Palun!

Jaa, suur tänu, härra Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Te just praegu ütlesite, et tuleb võtta aeg-ajalt riske seoses sellega, et kiired hanked on vaja läbi viia. Samas me ju teame seda, et riigihanke suured summad eeldavad tegelikult ka suuremat kontrolli. Ja kui te nüüd väidate seda, et siis kontrolli puudumine on justkui nagu riskide võtmine, siis ma arvan, et see ei ole küll õige tee, kuhupoole liikuda. 

Teatavasti on praegu selline situatsioon, kus tootjad reaalselt ei paku hangetele, vaid tehakse kunstlikud vahendusfirmad ja justkui selle jaoks, et siis tootja ise ei tohi nagu müüa siis, näidata, et ta teeb seda Ukraina jaoks. Sellega on loodud tegelikult kunstlik süsteem, kus vahendajateks võib saata kes iganes. 

Ja siit ka minu küsimus, et kui palju teie olete kontrollinud konkreetses valdkonnas näiteks – eriti nüüd, arvestades, kui me teame, et on praegu ka sellel suured probleemid juba 70-miljonilise hankega – ka teisi hankeid? Kes on need vahendajad; kes on need firmad, kes vahendavad? Kas need firmad on toimivad juba pikemat aega? Ja võib-olla ka seda taustsüsteemi nendel firmadel? Võib-olla on seal lihtsalt mõned osavad ärimehed. Mida teie arvate?

Kui te küsite, mida ma arvan, siis ma arvan, et küllap erineval turul, eriti kiiresti paisuval turul, mis on müüjaturg, ongi hulk erinevaid ettevõtjaid. Mõned on ausad, tahavad aidata; teised tahavad raha teenida ja kolmandad võib-olla ei käitu nii, nagu me ootaksime. See on igal turul nii, mis kiiresti paisub. 

Teiseks, peaminister ja valitsus loomulikult ei tegele hangete tausta kontrollimisega. See on ikkagi hankijate töö ja hankijad seda teevad. RKIK-i juht, endine politseijuht Elmar Vaher praegu teeb selgeks nii neid lepinguid kui hankijate taustu: milliste lepingutega on seotud riskid, millised jõuab õigeaegselt tehtud ja millised ei jõua. See on tema töö ja ma arvan, et endise politseijuhina on ta selles väga pädev. Kui on vaja, saavad selles kaasa lüüa meie erinevad julgeolekuasutused ja need võimed, mis meil on ka väljapoole, tausta kontrollida.

Aitäh! Lõpetame viienda küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi. Mõistagi on ka kuues küsimus peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Rain Epler ja teema on sõnastatud järgnevalt: ummikus riigivalitsemine ja peaministri vastutus. Rain Epler, palun!

Aitäh! Härra peaminister! Katan erinevaid valdkondi siin, majandusest hakkan pihta. Te räägite nüüd aktiivselt igal võimalusel majanduskasvust. Tegelikult, kui vaadata sisse Rahandusministeeriumi prognoosi või ka ekspertide hinnanguid, siis nad ütlevad üsna otse, et see tuleb eelkõige valitsuse suurelt võlgu elamisest – laenukoormust olete tõesti pretsedenditus mahus kasvatanud –, tuleneb näiteks raha matmisest Rail Balticusse. Te võite öelda, et vastutsüklilisus on oluline ja valitsus võikski teha neid asju, aga siis võiks teha investeeringuid mõistlikesse asjadesse. Rail Baltic, isegi kui ta sinna Häädemeesteni jõuab, ei ole investeering, mis Eesti inimesi rikkamaks teeks. Rail Balticust räägingi. Lätlased ju teadaolevalt siia suunas suurt midagi pole teinud ja lähitulevikus ei tee ka. Nüüd on ka Euroopa Komisjon üsna otseselt öelnud, et eelarveläbirääkimiste raames võidakse seda rahastust vähendada või üldse ära võtta. 

Vaatame energeetikat. Sutt teeb ENMAK-i, mis võtab täiesti vale suuna, Elering teeb üldse, mis tahab, ja üldse ei hooli sellest, kas on või ei ole poliitilist juhtimist. Tagatipuks paneb Sutt uppuvalt laevalt plehku, mis paneb küsima, kas meil võib varsti oodata olla järgmist skandaali, mis on Kliimaministeeriumiga seotud.  

Kaitsevaldkond. Siin on palju seda täna juba käsitletud, ma ei hakka pikalt sinna sisse minema. Kui ainult seda, et tegelikult need jamad kaitsevaldkonnas hakkasid siis, kui Herem oli Kaitseväe juhataja. Nüüd te tahate ta ministriks tuua. Aastaid oli lubadusi valdkonna korrastamiseks, need ei täitunud. Tõesti, need ei ole paar aastat, vaid need asjad on kestnud pikalt. 

No läheme edasi. Nüüd te tahate tuua ministriks või tootegi ministriks inimese, kes on pikka aega ettevõtluses koos töötanud Johanna-Maria Lehtmega, keda mina nimetaksin suurpetturiks ja kes mitte ainult ei petnud Eesti inimestelt miljoneid välja, vaid pettis selle võltskaastunde abil siia ka Eesti 200 eesotsas Hussari ja Tsahknaga. Kas te ise ei leia – ajaloo eest te olete niikuinii vastutav kui Eesti kõige ebaõnnestunum peaminister –, et võib-olla oleks mõistlik ikkagi …

Teie aeg!

… teil endil tagasi astuda ja see koorem Eesti rahva õlgadelt ära võtta? 

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh! Teil oli kohe nii palju küsimusi kokku pandud. Aga viimane küsimus – aitäh! –, vastus on ei. Vastan ja selgitan ka, miks. Usaldus valitsuse vastu viimastes, kui te vaatate küsitlusi, on pigem kasvutrendis, hoolimata sellest, kuidas te manate või manifesteerite, nagu moodsalt öeldakse. Emori seire, mis on Riigikantselei tellitud, avalikult meie veebilehel üleval, näitab valitsuse usaldusväärsuseks 38% institutsioonina. Ühiskonnauuringute seire näitab, et see on umbes 30–35%. Nii et tegelikult valitsuse toetus on pigem kasvanud, hoolimata teie manamisest, et see ei ole edukas olnud. 

Teiseks, ka majandusega on nii, ma saan aru, et opositsiooni initsiatiiv on ju kadunud. Te kaotasite initsiatiivi presidendivalimistega, on minu hinnang. Ma mäletan presidendivalimisi, kui see rida oli tühi. Ja ma mõistan EKRE-t, et seal kedagi teist ju ei sobigi valida, kui perekonnanimi ei ole Helme. Nii et teilgi ei ole lootust, võin ette ära öelda, ärge proovige. Ja te kaotasite initsiatiivi seejärel sellesama katastroofi narratiiviga, sest majanduse olukord on olnud parem, kui me oleme teadnud. Majandus on kasvanud viimased kaks aastat, majandus on plusspoolel ja trend näitab kasvu. Inimestele jääb rohkem raha kätte ja seesama astmelise tulumaksu kaotamine, mille me selle aasta alguses tegime, teeb loomulikult inimeste elu kergemaks. Keskmise palga saajale sisuliselt üks kuupalk aastas rohkem tähendab seda, et inimesed saavad oma asjadega paremini toime. Juba mõned kuud on meie hinnatõus ja inflatsioon Euroopa kõige madalam. Seal oleme viimaseks, kui tahate väga pessimistlikult rääkida. Kujutage ette! Aasta keskmine on umbes 3,5% kanti ehk eeldame võib-olla 4% kanti, sõltuvalt sellest, kuidas maailma kütuseturg läheb ja kui kiiresti Ameerika Ühendriigid suudavad korra taasluua Hormuzi väinas, nagu nad on öelnud. Ja veel väga palju muid asju. 

Rail Balticu puhul on nii, et Euroopas käib praegu debatt – kindlasti me arutame seda ka eelarve juures –, kuidas seda raha kasutada pikema aja perioodi peale, kuna järgmine eelarveperiood on nüüd 2034. aastani, ja kuidas seda jagada ühtlasemalt järgmise eelarveperioodi peale. Selle sees peaks valmis saama oma asjad nii Eesti, Läti kui ka Leedu. Meie ehitustehniliselt oleme 2030. aasta graafikus võimelised seda tegema, aga me võime kaaluda seda, et me teeme seda pikemas perioodis, kui see annab võimaluse rohkem euroraha selleks kasutada. Nii et seda debatti me peame nii Balti riikide kui ka Euroopaga.

Aitäh! 

Ja, Rain Epler, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Jaa, aitäh! Paar kommentaari. 

Kõigepealt see, mis puudutab statistika tagantjärele muutmist ja metoodikate muutmist. See on tõesti Jürgen Ligi juhtimise all olnud ka, ma ütleks, midagi sellist, mida Eestis varem ei ole kohanud, ja meenutab selliste autoritaarsete riikide juhtkondade tegevust, kus kui statistikute töö tulemus ei sobi, siis öeldakse neile, et "korrigeerige midagi, sest numbrid ei toeta valitsuse narratiivi". 

Nüüd, mis puudutab seda Rail Balticu juttu, mis te siin lõpus rääkisite, siis see jutt, see, et "meie teeme ja meie oleme graafikus", on muutunud irrelevantseks, sest tegelikult Euroopa Komisjoni sõnum on olnud, et kui nüüd kolm Balti riiki sellist ühist plaani kokku ei pane ja seda vankrit koos vedama ei hakka, siis see rahastus kaob ära. Seal selle jutuga, et meie Eestis oleme tublid, te Euroopas kuigi kaugele ei jõua. 

Aga nüüd ikkagi need konkreetsed asjad; võib-olla saate oma nägemust siis avada. Ajakirjandus on seda laialt kajastanud; ma usun, et ka valitsusel on need raportid kõik olemas, mis puudutab näiteks Kaitseväe varude arvestust ja seda, et probleemid olid ajal, mil Herem tegutses, ja Herem andis lubadusi korda teha ja need asjad ei ole korda saanud siiamaani. Kuidas te põhjendate tema toomist nüüd siis tsiviilrolli sinna kaitsevaldkonda? 

Ja teine küsimus ikkagi selle teise ministri osas, kelle te toote Keldo asemele. Ka erasektoris tippkohtadel öeldakse, et renomee peab olema laitmatu. Kas te saate kätt südamele pannes öelda, et selle ministri renomee on laitmatu, arvestades, millise suure petturiga, Johanna-Maria Lehtmega ta on koostööd teinud, ühist ettevõtet pidanud? Kas see kuidagi renomeed ei mõjuta teie hinnangul?

Aitäh, hea küsija! Kõigepealt, see statistikajutt, see muidugi on selles mõttes anekdootlik väide, kui te lubate. See on jutt selline, et "mulle ei meeldi Statistikaameti täpsustused oma andmetes – mulle tunduvad, et need andmed ei ole õiged". Millele te tuginete? Statistikaameti vanadele andmetele. No vot, seal me siis oleme, eks ju. See kõik on nagu üks anekdoot, saate ise aru. Seda, et statistikat revideeritakse, on tavaks igal pool riikides; seda tehakse perioodiliselt ja seda teevad statistikud pidevalt. Statistikaandmete problemaatilisusele juhtis – ma loodan, et ma mäletan korrektselt – esimesena tähelepanu Kaspar Oja Eesti Pangast ja kirjeldas, et seal on andmeid, mis ei ole päris sellisel viisil kajastatud, nagu nad peaks olema. Lisaks, Statistikaamet ei saanud ju juurde ka reaalajas näiteks kaupade hindadele, pidi hindama näiteks elektri hinda pidevalt börsihinna järgi, mitte selle järgi, palju on tegelikult fikseeritud, ja nii edasi, erinevaid detaile. 

Nii et kui nad on selle saanud paremaks ja pilt on arusaadavam ja adekvaatsem, siis ei peaks selle üle tundma kurbust ka opositsioon. Ma saan aru, loomulikult see lõhub opositsiooni katastroofi narratiivi, aga majandus on paremas korras, kui me oleme arvanud. Seda esiteks. 

Teiseks, Herem, ma arvan, teeb asjad korda ja minul on suur usaldus selle vastu. Ma arvan, et ta teeb asjad korda. Tal on avalikkuse usaldus, tugi ja ta on otse öelnud, ta on Kaitseväe juhatajana teadnud ja ta on teinud seda asja paremaks. Kõiges ta ei ole õnnestunud, osa asju ta on teinud paremaks, osa on jäänud tegemata, osa tööd on pooleli. Kaitseministrina on tema ülesanne nüüd toetada Kaitseväe juhatajat, tuua väline audiitor sisse, hinnata seda, luua sellised süsteemid, et asjad saavad korda. 

Ja väga oluline on see, et kui sinu naaber on Venemaa, kes on väga agressiivne ja kes on kaotanud oma näo sellises kognitiivses sõjapidamises, kus juba Moskvas erinevad asjad põlevad ja metropolides sadamad põlevad, Ukraina rünnakud on edukamad, siis sellel ajal peab kaitseminister olema kindla meelelaadiga. 

Ja mis puudutab Liina Vahtrast, siis seda, et keegi on kellegiga kunagi ettevõtte asutanud ja seda on püüdnud aastaid lõpetada, räägib meie ettevõtluskeskkonna kasuks ühte asja: ettevõtet on väga lihtne asutada ja keeruline lõpetada. Aitäh!

Aitäh! Lisaküsimuse esitab Martin Helme. Palun!

Olen nüüd korduvalt kuulnud, kuidas Kristen Michal on käskinud asjad korda teha. Sama juttu kuulsin aasta tagasi. Kristen Michal tahab ka saada vastust küsimusele, kuidas juhtus niimoodi, et ettemaksude, kümnete miljonite eest ettemaksude väljamaksmine toimus, kuigi kõik juba teadsid, et kaupa ei laeku. Mul on niisugune tunne, et Kristen Michali sõna valitsusele ei maksa mitte midagi. See ongi see meie suur traagika. Meil on peaminister, kes nõuab, et tuleb korda teha. Korda ei tehta, ta läheb hullemaks. Nõuab küsimustele vastuseid. Vastuseid ei saa, nii nagu ei saa ka parlamendiliikmed erikomisjonilt või RKIK-ilt. Mulle tundub, et viimane aeg on see valitsus laiali saatnud, sest peaministril ei ole mingit sõnakaalu omaenda valitsuses. 

Aga mulle teeb ka ausalt öeldes tõelist meelehärmi see absoluutne upsakus siin seista ja rääkida, nagu meil oleks, ma ei tea, mingit pisiasi, mille üle me siin arutame. Ei ole pisiasi! Meil on 70 miljoni eest korruptiivseid tehinguid, kus raha on läinud kaduma. Meil on 300 miljoni eest kajastamata kaupa riigikaitseladudes. Meil on kriminaalasja algatamine Eestis, meil on kriminaalasja algatamine Euroopa Prokuratuuri poolt. Meil on dokumendid kadunud – RKIK ei leia üles, Kaitseministeerium ei leia üles, keegi ei tea, kus on dokumendid. No selge on, et neid dokumente on hävitatud sellisel juhul ja see on ka eraldi kriminaalasi või eraldi kuritegu. Meile siin peaminister räägib, peab mingeid ilukõnesid sellest, kuidas ukrainlased võitlevad vere hinnaga ja naaber on halb. 

Ma küsin uuesti seda, mida ma küsisin eile Hanno Pevkurilt. Meil on peaminister, kaitseminister, kes riigikaitsevarasid lasevad vasakule, kes lõhuvad eestlaste usaldust riigikaitse vastu, Eesti valitsuse vastu. Millist paremat valitsust võiks Kreml tahta kui Michali ja Pevkuriga valitsust? No enam paremaks minna ei saa nende vaatest! Te teete nii suurt kahju Eestile lihtsalt! Teie oletegi see kingitus Kremlile. Ja ärge tulge ennast siin üllana näitama selle ukrainlaste vere hinnaga! Teie valitsuse ajal on ära varastatud see raha, mis peaks aitama ukrainlastel võidelda! Ükskord elus on ometi nii juhtunud, et mina arvan, et ei olnud liiga palju seda kaupa sinna Ukrainale. Selle raha te ju varastasite vahepealt ära! Kuidas te üldse saate siin seista ja teha sihukest nägu, et midagi hullu ei ole?

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh! Austatud Riigikogu esimees! Hea küsija! Juhul, kui te ei ole minu varasematest sõnavõttudest seda järeldanud, siis kordan üle: ka mina tahan vastuseid nendele samadele küsimustele nendesamade lepingute puhul, et miks teostati ettemakse olukorras, kus kaupa ei saabunud nõuetekohaselt. Minu arvates see on tõsine lugu. See ei ole kuidagi kergelt võetav lugu! Nii et palun mulle mitte omistada asju, mida seal ei ole. 

Teiseks ei ole kindlasti väike asi, kui Venemaa naaberriigi – ajal, kus Venemaa on väga agressiivne – kaitseminister lahkub ametist. Selle poliitilise vastutuse võtmine on suur asi, mitte väike asi. Nii et ärge pisendage seda. Ja kõike muud, neid epiteete, ma arvan, ärge omistage. See on tõsine lugu. Prokuratuur uurib, Euroopa Prokuratuur uurib, loodetavasti saame täpselt teada, mis toimus. Endine politseijuht juhib RKIK-i, kaitseminister tuleb uus, kes hakkab seal korda looma. Nii et minul on see usaldus olemas, et me saame teada, mis täpselt toimus, kes mille eest vastutab, ja ehk ulatume ka nendeni ja nõuame neilt raha tagasi, kes väljaspool Eestit on, kes on tarninud ebakvaliteetset kaupa, millega oleks pidanud Ukrainat aitama.

Aitäh! Sellega lõpetame tänase kuuenda küsimuse käsitlemise. Liigume edasi.

Seitsmendale küsimusele vastaja on samuti peaminister Kristen Michal, küsib Riigikogu liige Riina Sikkut ja teema on demokraatia ja ametkonna sõltumatus. Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud peaminister! Eestis on olnud suur õnn, et ametnikud püsivad ka siis, kui valitsused vahetuvad, ja vahetuvad väga kiiresti. Meil on seadusega avalikule teenistusele antud kaitse: kui poliitiline võim vahetub, siis järjepidevus säilib ja ka pädevus valdkonnas säilib. Oma küsimuses tahan ma jõuda kantsler Kuuse ametist vabastamise asjaoludeni, sest kõrvalt vaadates tundub, et tõepoolest, formaalselt tehti korrektsena näiv otsus, aga sisuliselt eirati seadust, seaduse mõtet, ja pigem tehti erakondlikes huvides kokkulepe. 

Eile oli meil huvitav formaat, ministri poliitiline avaldus siin Riigikogu ees ja Hanno Pevkur vastas päris pikalt küsimustele. Korduvalt, ma arvan, kolmele-neljale küsimusele vastates ta ilusti selgitas, et ta tajus, et ta on sundolukorras. Ta ütles, et kui tema ei tee kantsleri ametist vabastamise otsust, siis – tsiteerin: "Siis me oleme olukorras, kus järgmised kuus kuud kaks kaitsevaldkonna tippjuhti omavahel normaalselt koostööd ei tee." Ta väljendas korduvalt seda mõtet, et koostöö on võimatu, sisuline koostöö on võimatu, konfliktid on vältimatud. See on väga omapärane formuleering, sellepärast et kantsler Kuusk meedias väljendas soovi ametis jätkata ja tulevane kaitseminister on keeldunud teemat kommenteerimast. Seetõttu ma küsin teie käest: kas Martin Herem väljendas suuliselt või kirjalikult teile soovi kantsler Kaimo Kuuse ametist vabastamiseks?

Jaa, ma vastan teile. Ma olen samamoodi vastanud ajakirjandusele ja seda selgitanud, aga selgitan veel. 3. septembril arutas valitsus sedasama küsimust, seal puudutasime ka juhtide vastutust. Sellel hetkel polnud uut kaitseministrikandidaati olemas. Mitu tundi arutasime ja siis sai kabineti otsustesse punktina kirja, et tuleb selgeks teha, määratleda juhtide vastutus. Ja seda see tähendabki: juhid peavad vastutama selles valdkonnas toimuva eest. Kui mul on siin õigesti kirjas, siis täpne sõnastus oli vist selline: kaitsevaldkonna asutuste juhtide vastutus kujunenud olukorras tuleb täpsemalt määratleda. See tähendab seda, et kantsleri vastutus oleks tulnud teemaks või olnud teema ükskõik millise uue ministriga.

Kantsler on ka ise öelnud, et tema vastutab. See on ka loogiline, isegi ilma ütlemata on see selge, et kantsler vastutab ministeeriumis raamatupidamise, finantsaruandluse ja kõige muu eest. Ta on ministeeriumi administratiivne juht. Kui ta on kaks aastat seda valdkonda juhtinud ja me oleme olukorras, kus Riigikontroll ei saa kaitsevaldkonna varude saldot kinnitada ja annab hinnangu, et kaitsevaldkonna asutuste raamatupidamises on endiselt segadust – probleeme on lepingute, kauba vastuvõtmise ja arvelevõtmisega ja kõige sellega, mida me siin juba oleme tunni jooksul arutanud –, siis need probleemid tuleb korda teha. Selleks on vaja värsket ja teistsugust lähenemist. 

Sellest lähtuvalt tegi kaitseminister ettepaneku vabastada ametist Kaitseministeeriumi kantsler. Valitsus selle otsuse ka tegi, vabastas. Samadel alustel on vabastatud erinevaid kantslereid viimastel aastatel: Marika Priske 2021. aastal, tollal olid ministrid Signe Riisalo ja Tanel Kiik; Tiina Saron 2022. aastal, minister oli Urmas Kruuse; Tõnis Saar 2025. aastal, tollal oli minister Liisa-Ly Pakosta; Marko Gorban 2025. aastal – Hendrik Johannes Terrasega. See ongi alus, mis ATS-ist tuleb, kuidas kantsler vabastatakse. Kui minister esitab selle ettepaneku – te olete valitsuse liige olnud –, siis üldiselt valitsus ka selle ettepaneku rahuldab, seda te teate.

Aitäh! Riina Sikkut, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud peaminister! Tõepoolest, varem on kantslereid ametist vabastatud, aga sellisel juhul on enamasti, nagu seadus nõuab, minister temaga koos ka kuus kuud töötanud ja siis on selgunud, et koostöö ei suju. See, et valitsus sellise erakordse ja suurt avalikku tähelepanu pälvinud kaitsevaldkonna kriisi ajal neid teemasid arutab, on täiesti loomulik. See ongi ootus. Juhid peavad vastutuse võtma ja Hanno Pevkur seda ka tegi. 

Aga minu küsimus puudutas seda, kas Martin Herem on teile suuliselt või kirjalikult väljendanud ootust kantsler Kaimo Kuuse ametist vabastamiseks, sõltumata sellest, mida valitsus on arutanud, sest seda ei saanud Martin Herem teada. Sõltumata sellest, mida valitsus on otsustanud enne või pärast suhtlust Martin Heremiga.

Kordan küsimust: kas Martin Herem on teile suuliselt või kirjalikult väljendanud ootust kantsler Kaimo Kuusk ametist vabastada? Teie vastus võiks olla ka see, et aa, me valitsuses arutasime ja juba seda tegime. Aga minu küsimus oli, kas ta on väljendanud teile seda ootust.

Jaa, hea küsija, nagu te küsisite, ma ka vastan. Minu vastus selle küsimuse peale ongi olnud see, et me oleme sisuliselt valitsuses juba juhtide vastutuse küsimuse sõnastanud. Isegi kui neil omavahel klappi ei ole. See ei loe, kes on järgmine minister. Martin Herem sellel ajal, kui valitsus seda arutas, ei olnud isegi mitte kaitseministrikandidaat.

Lisaküsimuse esitab Heljo Pikhof. Palun!

Suur tänu! Ma võib-olla loeks ette avaliku teenistuse seaduse § 97. Ministeeriumi kantsler vabastatakse teenistusest, kui ministri hinnangul ministri ja kantsleri koostöö ei laabu. Selle paragrahvi alusel saab kantsleri vabastada alles siis, kui ministri ja kantsleri koostöötamise algusest on möödunud vähemalt kuus kuud. See kõik käib läbi Vabariigi Valitsuse, aga minister peab ka põhjendama seda, miks see koostöö ei laabunud. Aga me teame väga hästi, et minister Pevkur kutsus sellesama kantsleri, kes nüüd vabastati, ametisse, töötas temaga koos kaks aastat, mitte ühtegi probleemi ei tulnud välja sel ajal nende suhtluses, et ta hakkama ei saa. Ärme aja poliitiku vastutust kantsleri kaela, mida on väga kerge teha. Ometigi muutus see kaks aastat koostööd päevapealt mittesobivaks, ja tuli Pevkur valitsusse, et kantsler vabastada. Me ju teame, et seda tehti tulevase ministri soovil, et tal oleks vaba valik uus kantsler valida ja tegelikult etteulatuvalt. Väga kurb on see, et te olete poliitiliselt sõltumatu kantsleri ametikoha teinud täna poliitiliseks. Ja kuidas te põhjendate? Mida ütles minister Pevkur valitsusele, et päevapealt enam kantsler ei sobi, et siiamaani sobis ja nüüd ei sobi? Aitäh!

Ma saan aru, et sotsiaaldemokraatidel on vaja leida mingit rünnakunurka valitsuse või kaitsevaldkonna suunal ja see tundub teile sobivat. Aga vaadake, minu arvates Eesti inimesed saavad väga hästi aru sellest, et vastutus tuleb võtta ja juhtide vastutus peab olema klaar. Kantsler kindlasti vastutab selle eest, mida ma ka Riina Sikkutile pikalt kirjeldasin – raamatupidamise, fiskaalandmete ja kogu selle majapidamise eest. Kindlasti ei saa öelda, et see töö on hästi tehtud, kui mitu aastat on seal oldud ja asjad endiselt pole korras sellisel määral. Nad on võib-olla paremaks läinud, aga kindlasti ei ole… Ja kaitseminister tõi selle materjali valitsusse ja valitsus vabastas. Ei ole vahet, kes oleks järgmine minister olnud. Juhtide vastutuse sõnastas valitsus 3. septembril. Igaüks, kes minu käest küsis enne seda, sai teada, et valitsus sellise asja ... Me läksime isegi pressikonverentsile koos Margus Tsahknaga ja ütlesime, et juhtide vastutus tuleb selgeks saada. Ei ole vahet, kes minister oleks olnud. Aga kui te tahate, siis te võite seda veel pikalt käiata ja öelda, et justkui kantsler peaks sellepärast ametis olema. Mina ütlen, et seal asjad ei ole hästi. Tuleb selgeks teha. Kaks prokuratuuri uurib, kaks komisjoni tegeleb, kogu Eesti Vabariik tegeleb. Ja te endiselt ütlete, et on hästi. Ei ole hästi ja ongi vastutust vaja. Aitäh!

Aitäh! Lõpetan seitsmenda küsimuse käsitlemise. Enne kui edasi liigume, on käsi püsti Riina Sikkutil. Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Lugupeetud esimees! Tõesti, mu küsimus teile. Mina olen Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige ja me oleme kogu aeg seisnud demokraatia, õigusriigi eest ja ei toeta ka ametkonna politiseerimist. Peaministri väljendus, et me oleme avanud mingi rünnaku suuna kaitsevaldkonna vastu, on täiesti vale ja pahatahtlik, sellepärast et ühine välis- ja kaitsepoliitika on meid senini kandnud. Kas teie hinnangul on sotsiaaldemokraadid ikkagi seisnud sotsiaalvaldkonna ja demokraatia eest?

Suur tänu, hea kolleeg! Aga te saate isegi aru, et see ei ole küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Ja ma ei anna teile ka sellekohast vastust. Kogu austuse juures, hea kolleeg, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta puudutab ikkagi protseduuri, kuidas seda istungit läbi viiakse. See, milline on istungi juhataja hinnang ühele või teisele küsimusele või vastusele, niikaua kui need küsimused ja vastused püsivad teemas, niikaua ka istungi juhataja ei anna hinnangut nendele küsimustele. Nii et ma ei saa teie küsimusele mitte kuidagi vastata. (Hääl saalist.) Ei, lugupeetud kolleeg, seda ei ole võimalik teha! See ei ole küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta ja te teate seda ise suurepäraselt. Te olete kandideerinud ka Riigikogu esimeheks ja te olete endale need asjad väga hästi selgeks teinud. Soovin ka teile edaspidiseks jõudu endale selgeks teha, mis asi on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aga liigume edasi. Kaheksas küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Peeter Ernits ja teema on plaanide kohta võitluses konservatiivse kaheksajalaga. Peeter Ernits, palun!

Jaa, hea juhataja! Auväärt valitseja! 17. mail Reformierakonna üldkogul sõnastasite oma uue doktriini: võitluse konservatiivse kaheksajalaga. No seal oli, et tuleb kombitsad läbi raiuda – Keskerakond, Isamaa, EKRE –, tuleb – mis seal olid veel – ideoloogilised uuringutega võidelda, nii-öelda sõltumatute institutsioonidega ja nende kaheksajala sulastega, osa meediaga. 

Neli kuud saab kohe täis ja kuidas see võitlus selle kaheksajalaga on edenenud selle nelja kuu jooksul? Teie toetus on langenud kuuelt protsendilt neljale ja erakonnal ei ole ka kõige paremad päevad, aga mida te olete vahepeal teinud selle konservatiivse kaheksajala võitluse doktriini elluviimisel?

Aitäh, hea küsija! Ma olen teinud oma tööd Eesti Vabariigi peaministrina. Aitäh!

Aitäh! Rohkem küsimusi selles vallas ei ole. Sulgen kaheksanda küsimuse.

Liigume edasi. Tänane üheksas küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Ants Frosch ja teema on peaministri roll julgeoleku tagamisel. Ants Frosch, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Tõepoolest, küsimus on peaministri rolli kohta julgeoleku tagamisel. Ning enne küsimuseni jõudmist käsitlen ma Kaitsepolitseiameti tegevusetust ja probleeme julgeolekuasutuste koordineerimisega peaministri poolt, millele viitab Postimehe 4. septembri artikkel "Raju mürsujahi anatoomia". Siinkohal ma tsiteerin väljaannet: "Kui palju varem kapo moonajahiga kokku puutus? "Ei ole kapol sellist ressurssi ja pädevust, et teha Kaitseministeeriumi üle järelevalvet. Arusaamine, et kapo peaks kogu riiki valvama selle ressursiga, ei ole tehtav ning õiguslikult võimalik," meenutab […] kapo endine juht Arnold Sinisalu. Aga kas nõu küsiti? "See võis kuskil kapo sees olla, mina ei mäleta, et keegi oleks minult hirmsasti nõu küsinud." Ta lisas: "Kapo kohustus oli vaadata pigem korruptsiooni poolt, aga suur sõda tõmbas meie tähelepanu vastuluurele ja igasuguste rünnakute ennetamisele. Raha tuli kaitseministeeriumi valdkonda kergelt peale ja eks nad muutusid ettevaatamatuks. Aga see on selline teema, et kaitseministeerium on väga kiivas igasuguste asjade valvamisega. Ega ei olnud mõtet oma käsi sinna väga sisse lükata, sest muidu on jälle tunne, et siseministeeriumi valitsemisala tahab kaitseministeeriumi rahale juurde pääseda.""  

Siit minu küsimused. Esiteks, kas peaminister omab täna julgeolekuasutuste-poolset kontrolli ja ülevaadet seoses mürsuskandaaliga ja milliseid samme on astutud tõendite tagamiseks, sealhulgas ka Euroopa Prokuratuuri menetluse tarbeks? Ning teiseks, kes tõi ja millal teile uudise mürsuskandaalist? Ning lähtuvalt Arnold Sinisalu diagnoosist, kas julgeolekuasutuste ressurss on piisav, vältimaks olukorda, kus nii-öelda halbu uudiseid vahendab CNN ehk meedia?

Teie aeg! Aitäh! Härra peaminister, palun! 

Aitäh! Hea küsija! Jah, seda lugu ma ei ole lugenud, aga aitäh viitamast! 

Esiteks, seda menetleb Riigiprokuratuur ja Kaitsepolitseiamet on minu meelest selle kaasuse menetleja. Nii et prokuratuur menetlust juhtiva asutusena tagab kindlasti, et kõik vajaminev tehakse selgeks. Ja Eesti Riigiprokuratuur teeb kindlasti koostööd Euroopa Prokuratuuriga, et saada selgeks, kes täpselt mida tegi, kes mille eest vastutab. Sest sellele küsimusele tahame ju meiegi saada vastust, avalikkus tahab saada vastust. Nagu te juba viitasite, see valdkond, kaitsevaldkond, on olnud Eesti riigis prioriteet. Sinna on antud raha ja hea põhjusega, sellepärast, et Putini agressiivsus on kasvanud ja viiendat aastat tapab Putini režiim Ukrainas süütuid inimesi, tsiviilisikuid, naisi ja lapsi. Seetõttu kaitsevaldkonda tuleb panustada. 

Teiseks – kes tõi uudised? Riigikontroll tõi need uudised nii minu kui ka avalikkuseni juba eelmises, aasta tagasi oma ülevaates. Ta andis selle avalikult, Riigikontrolli raportid on avalikud. Ja selle järel olen ka mina öelnud kaitseministrile ja avalikkusele samamoodi, et see tuleb korda teha. 

Kolmandaks küsimuseks – kas ressurss on piisav? No kuidas ma ütleks, ega siis Eesti riigis, arvestades maksumaksja võimaluste piiratust, ei saa kunagi ükski valdkond öelda, et tal on raha rohkem, kui tal vaja oleks. Aga mulle tundub, vaadates erinevaid indekseid ja näitajaid, et Eesti riigi siseturvalisus on väga kõrgel tasemel võrreldes teiste riikidega. Me oleme üks turvalisimaid Euroopa riike. Teiseks, kui vaadata hinnanguid meie vastuluureasutustele, muu hulgas Kaitsepolitseiametile, on need väga kõrged. Hinnangud kolleegide poolt Välisluureametile, kes on meie silmad ja kõrvad väljaspool, on väga kõrged. Nii et ma arvan, et meie erinevad asutused töötavad hästi ja on hea mainega ning ilmselt ilma ressurssideta seda päris teha ei õnnestuks. Aitäh!

Aitäh! Ja Ants Frosch, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Täpsustav küsimus on see, kas teieni jõudis info enne Riigikontrolli raportit aasta aega tagasi, et Kaitseministeeriumis võivad olla probleemid, läbi julgeolekuasutuste?

Aitäh, hea küsija! Mina sain selle info teada Riigikontrolli raportist.

Aitäh! 

Ja lisaküsimuse esitab Peeter Ernits.

Jah, aitäh, aga, lugupeetud juhataja, teie käitumine on lubamatu, kui te ei andnud mulle täiendavat küsimust ja libisesite valitseja mitte midagi vastamise järel kohe järgmisele. Aga ma küsin nüüd selle ära, et kas teie võitlus konservatiivse kaheksajalaga – kas selleks te olete toonud sinna kindral Heremi, et tema aitaks raiuda nende konservatiivse kaheksajala haarmed läbi ja päästaks teie erakonna mudast? Konkreetne küsimus, auväärt valitseja.

Aitäh! 

Enne kui te vastate, härra peaminister – Peeter Ernits, mina jälgisin väga tähelepanelikult, et kas te olete lisa- või täpsustava küsimuse taotluse esitanud. Te ei olnud seda esitanud. Ma ootasin hetke; ma vaatasin, kuidas te reageerite sellele; te ei olnud seda küsimust esitanud. Ja sellisel juhul, kuna keegi teine Riigikogu liikmetest ei tahtnud esitada ka lisaküsimust, siis ma liikusin edasi, ehk siis, et me lõpetasime kaheksanda küsimuse käsitlemise ja liikusime edasi üheksanda küsimuseni. 

Teie etteheited mulle on täiesti alusetud. Ma soovitan teil edaspidi olla ise tähelepanelikum, ennast registreerida küsimuse esitajaks ja siis te selle küsimuse ka saate, nagu te praegu ka saite. Te praegu ei lähe teemasse päris "peaministri roll julgeoleku tagamisel", sellepärast et te olete tagasi selle teema juures, mille te olete sõnastanud plaanide kohta võitluses konservatiivse kaheksajalaga, aga … ja te esitasite selle peaministrile. Aga kui härra peaminister soovib sellele vastata, siis palun, härra peaminister, teil on see võimalus!

Jaa, aitäh, hea küsija, loomulikult vastan. Martin Herem tuleb siia kohe, annab kaitseministri ametisse asudes vande Eesti Vabariigile. Ta tuleb Eesti Vabariigi kaitseministriks. Aitäh!

Aitäh! Lõpetame tänase üheksanda küsimuse käsitlemise. Peeter Ernits, me oleme selle teema ära käsitlenud, ma ei hakkaks seda protseduurikat siin rohkem praegu menetlema.

Me liigume edasi kümnenda küsimuseni juurde. Kümnenda küsimuse esitaja on täna Riigikogu liige Mart Helme, vastab peaminister Kristen Michal ja teema on julgeolek. Mart Helme, palun!

Lugupeetud vastajad, lugupeetud küsimuse võimaldajad! Minu küsimus puudutab jah julgeolekut, aga see julgeolek, kuna me väga palju räägime laiapindsest julgeolekust, puudutab ühtaegu nii meie sõjalist julgeolekut, välispoliitilist julgeolekut kui ka sisepoliitilist julgeolekut. Ja kui tuli avalikkusesse, et Martin Heremist võib saada järgmine kaitseminister, siis avalikustas ajakirjandus ka tema nii-öelda tingimused või nõudmised. See meenutab mulle natukene ajalugu. Kui Venemaal upitati tsaarinna Anna Joannovna võimule, siis talle esitati ka teatud tingimused. Neid tingimusi ta täitma ei hakanud. Aga see on niisugune lüüriline kõrvalepõige. Tingimused olid sellised, et tal peab olema voli üle ministeeriumide asju ajada, üle ametkondade asju ajada ja kiirendada protsesse, mis tähendab seda, et libisetakse üle igasuguste hanketingimustest ja muudest protseduurilistest reeglitest. Minu küsimus on selline, et kas need olid siis teie valitsusele ja teile isiklikult vastuvõetavad tingimused, et Martin Heremile antakse võimalus selliseks huntapealikuks hakata, et te olete tema hunta peaminister? Või ikkagi toimus mingi korrektsioon, mida avalikkusele ei ole vahendatud, ja te lükkasite seesugused kõrgendatud pretensioonid tagasi? Palun sellele vastust, tõenäoliselt huvitab see ka laia üldsust.

Aitäh, hea küsija! Kõige olulisem, mida Martin Herem on ka ise öelnud ja mida ka mina pean tähtsaks – kui te sõnastate selle tingimusena, võite tingimusena sõnastada –, on see, et kaitsekulude tase jääb 5% tasemele. See on olnud ka minu prioriteet, meie valitsuse, Reformierakonna ja Eesti 200 valitsuse prioriteet, et kaitsekulude tase on 5%. Selles me oleme temaga väga ühel nõul. See on kaitsekulude tase, millega Eesti inimesed saavad rahulikult minna hommikul tööle ja õhtul koju, teades, et meil on piisav ja me saame teha investeeringuid selleks, et kaitsta ennast agressiivse Venemaa võimalike valearvestuste eest tulla proovima meie otsusekindlust. Teine, see, mida te mainite, on kaitseministri või tulevase kaitseministri soov saada poliitilisst tuge valitsuselt ja kolleegidelt nende sammude tegemiseks, et selles valdkonnas asjad korda teha ja et kaitse oleks tagatud. Ja loomulikult selle poliitilise toe valitsuskolleegina ta kindlasti saab. Eesti on demokraatlik parlamentaarne vabariik, selliseks ta ka jääb. Ei tule siia huntat, ükskõik kui palju sellest rääkida. Aitäh!

Suur tänu! Mart Helme, teil on täpsustav küsimus, palun!

Suur tänu! Väga veenev ei olnud, ma väga vastust ei saanud. Mis siis ikkagi tähendab – kuidas öelda? – tema õigus ajada asju teiste ministeeriumide üleselt? Kas see tähendab nüüd seda, et mingil hetkel avastavad nii siseminister kui ka välisminister või ükskõik kes teine, kolmas või neljas minister, et nad on fakti ette seatud ja fakti ette seadmise taga on peaministri toetus, peaminister ütleb, et jah, nii on ja see on vajalik, et Putin ei tuleks siia oma näppe toppima, ja teie peate sellega leppima. See ei ole demokraatlik, see ei ole õigusriiklik ja see ei tähenda ka seda, et meil on tsiviilkontroll. Martin Herem endise sõjaväelasena, kõrge sõjaväelasena, kaitsejõudude juhina – ma näen siin ikkagi rollikonflikti tsiviilkontrolli võtmes väga selgelt. See on ka probleem ja seda tuleb meil siin Riigikogus kindlasti tõsiselt jälgima hakata, et see probleem ei ületaks teatud taluvuse taset. 

Aga ma tulen nendest asjadest natukene kõrvale. Me oleme nüüd jälginud seda sõda, mis toimub Ukrainas, pikalt ja näinud, kuidas Venemaa on oma droonitootmise ja ballistiliste rakettide tootmise võimekust hüppeliselt suurendanud ja ründab Ukrainat päevas, ööpäevas, tihtipeale sadade droonidega ja kümnete ballistiliste rakettidega. See tähendab seda, et kui meil peaks tekkima konflikt Venemaaga, võib sama saatus tabada ka meid. See tähendab seda, et me peame praegu väga tõsiselt rääkima mitte ainult relvade muretsemisest ja laskemoona muretsemisest, vaid ka elanikkonnakaitsest, elanikkonna evakueerimisvõimekusest, neile elutingimuste tagamisest ja kõigest muust. Minu küsimus on nüüd selline, et missugused on praegu valitsuse plaanid, et kiirkorras siin tegematajätmisi korda tegema hakata, sest nagu näitas meile ka Pärnu üleujutus, õnnetused tulevad ikka ootamatult. Ja kui nad ootamatult tulevad, siis mingi valmisolek peab ikkagi olema.

Teie aeg!

Minu küsimus puudutab praegu eelkõige seda, aga loomulikult palun ka kommentaari tsiviilkontrolli kohta. 

Härra peaminister, palun!

Aitäh, hea küsija! Kõigepealt tsiviilkontrollist. Loomulikult, kaitseminister on valitsuse liige ja kahte Kaitseväe juhatajat meil olema ei saa. Parlament teebki selle üle tsiviilkontrolli ja see ongi parlamendi roll. Ma ei ootaks ka midagi vähemat, ei ühtegi allahindlust tsiviilkontrolli tegemisel, seda tuleb teha asjalikult ja konstruktiivselt kaitsevaldkonda hoides. 

Teiseks, elanikkonnakaitse. Selles valdkonnas, nagu te ütlesite, on aastakümnetepikkune vajak, kui me võrdleme ennast Soomega, kus tegelikult on ju valmistutud väga pikalt. Eestis tuleb luua reeglid, et meil oleks uutes majades varjumiskohad või varjendid. Selle me oleme parlamendis ju ise samamoodi kokku leppinud. Tulevikus on, kõigepealt alustades suurematest pindadest, edaspidi väiksemates. Lisaks rahastame ka näiteks kortermajade tervikrenoveerimise käigus varjumiskohtade rajamist. Tean, et Päästeamet ja kaitsevaldkonna inimesed teevad ka näiteks koostöös korteriühistutega selliseid arutelusid ja näidispäevi, muu hulgas Tartus. Tartu linnapea Urmas Klaas on seda valdkonda väga sisukalt vedanud. Luuakse just teadmine, mismoodi on võimalik kohaldada erinevaid ruume varjumiskohtadeks, kui selle järele on vajadus. 

Nii et see töö kõik käib Eesti riigi eelarve võimaluste kohaselt ja nende teadmiste kohaselt, mis meil on Ukrainast. Astume samme selleks. Aga loomulikult, ega aastatepikkune, aastakümnetepikkune okupatsioon, kus selleks ei valmistutud sellisel viisil, on jätnud jälje võrreldes Soomega. Aga me astume samme ja ma loodan, et päris kenasti.

Suur tänu! Lisaküsimuse esitab Helle-Moonika Helme, palun!

Jaa, aitäh! Ma tulen tagasi selle kantsler Kuuse ja siis uue kaitseminister Heremi selliste ikkagi, olgem ausad, vastuolude juurde. 

Herem on kantsler Kuuse kohta öelnud … ta seadis tingimuse, et Kuusk peab lahkuma, ja ta on nüüd selle põhjuseks öelnud, et nende arusaamad riigikaitse ülesehitamisest on erinevad. No äkki ütlete siis teie, et millised need arusaamad siis olla võivad? Teie töötasite ju koos kantsler Kuusega pikka aega, kõik oli hästi, teie toetus ju oli olemas. Ja nüüd, ühesõnaga, on ta lahti lastud ja teie võtate tööle kaitseministri, kes ütleb, et see riigikaitse ei ole see, et tema hakkab nüüd midagi muud üles ehitama, et teie hakkate nüüd seda toetama. 

Öelge nüüd, mida iganes Herem selle all mõtleb, et kas teie võite välja tuua need asjaolud, mida ta silmas peab. Te olete ju toetanud Kuuske ja tema seisukohti ja nüüd hakkate toetama Heremit ja tema seisukohti. Kus need vastuolud on? 

Ja ta on öelnud ka, et Kaitseministeeriumi ohuhinnang temale ei sobinud. Aga teile on see siiamaani ju sobinud. Jällegi, et mis on see erinevus, eks ole, et mida te toetasite siis enne ja mida te hakkate toetama nüüd, nii selle riigikaitse ülesehitamise koha pealt kui ka Kaitseministeeriumi ohuhinnangu koha pealt? Enne teile sobis; nüüd Kuusk lasti lahti – nüüd hakkab teile mingi muu asi sobima. Kus see erinevus on? Mis sobis teile enne, teile nüüd ka ei sobi, hakkab nüüd sobima. Rääkige nendest asjadest!

Aitäh! Jah, võib-olla mulle jäi see ülesandepüstitus veidi segaseks, aga ma teen oma parima. Eks te siis saate juurde küsida, kui … Meil õnneks aega on, et kui ei kõlba. 

Esiteks, ohuhinnangu koostavad Eestis siiski erinevad julgeolekuasutused. Selle alla käib nii Kaitseväe luure, välisluureasutus, Kaitsepolitseiamet ja paljud teised osapooled. Ja ohuhinnang Eesti suhtes ei ole kuidagi muutunud. Eesti inimesed kindlasti peavad seda teadma. Eestit Venemaa poolt konventsionaalne sõjategevus ei ohusta. Venemaa teab, et NATO ja Euroopa Liit on tugevad; ta teab, et NATO toimib praktikas. Ma olen neid näiteid toonud ja võin ka korrata, aga merel meil praegu on NATO laevad, mis valvavad meie kriitilist infrastruktuuri, samamoodi nagu Itaalia F-35-d läksid õhku, lükkasid Vene MIG-id, eskortisid meie õhuruumist välja ja Rumeenia piloodid lasid Võrtsjärve kohal NATO ajaloos vist teist korda alla ka drooni. 

Nii et tegelikult NATO praktikas militaartasemel koostöö mõttes ja reeglite mõttes töötab väga hästi – paremini, kui paljud tsiviilühiskonnas tajuvad. Ja Venemaa teab seda tegelikult. 

Nüüd, mis puudutab erinevaid tajusid, siis seda, milline on kellegi taju ja kui akuutne see ohutaju on, sellest tulenevalt, milline on ohuhinnang, saab igaüks ise kirjeldada. Mina ise arvan, et Venemaa riski tuleb teadvustada, ja tihtipeale see kipub igapäevatoimetamistes ununema. Me kipume unustama ja sõda muutub justkui fooniks nagu telekas, mis taustal mängib. Aga soojas ruumis, voolava vee, töötava elektrivõrgustikuga kohas ei tohi ka väsida, sest ukrainlased ei väsi ja nad võitlevad Venemaaga, muu hulgas ka meie turvalisuse eest. Aitäh!

Aitäh! Meie tänased registreeritud küsimused on ammendunud.

Meil on infotunni aega veel parasjagu. Juhin tähelepanu sellele, et siin on ka sotsiaalminister Karmen Joller ja välisminister Margus Tsahkna valmis küsimustele vastama. 

Palun teil nüüd registreerida end küsimuste esitamiseks. Küsimuste esitamiseks on ikka aega kaks minutit, vastamiseks kolm minutit. Küsimuse alguses palun öelda, millisele ministrile te oma küsimuse esitada soovite. 

Praegu on esimene registreerunud küsija Helmen Kütt. Palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud sotsiaalminister Karmen Joller! Minu küsimus tuleb teile, see puudutab erihoolekannet. Täpselt nii, nagu peaminister ütles, valdkonda tundev inimene on siin. Ja sellele juhtis tähelepanu ka spiiker. Küsimus ongi erihoolekande teema kohta. Rääkige mõne sõnaga, mis on 2027. aastal plaanis. Järsku on paremaid uudiseid kui seni kuulda.

Aitäh küsimuse eest! Kõige suurem plaan on erihoolekandeteenuse reform, millega, ma arvan, te olete üldjoontes kursis. Sellega seotud eelnõult ma loodan ühel päeval toetust saada ka siin Riigikogus sügisistungjärgu ajal. 

Ma räägin nüüd hästi lühidalt sellest eelnõust. Eelnõu on sotsiaalhoolekande seaduse muutmine ja see on üks esimesi etappe reformist, mis muudab erihoolekandeteenuse inimesekesksemaks ja loob kohalikele omavalitsustele paremad võimalused teenuse pakkumiseks. Näiteks praegu on selline reegel, et kui kohalik omavalitsus ehitab erihoolekandeasutuse või rajab teenused, siis ta on sunnitud pakkuma neid kogu Eestile, on ta siis Valgamaal, Põlvamaal, Tallinnas või ükskõik kus. Ja inimene ükskõik kust pannakse sinna selle alusel, mis ajal ta on sinna järjekorda sattunud. Ja pakutakse teenust. On täiesti loomulik, et näiteks Tallinna inimene võib-olla ei taha Pärnumaal teenust saada ja võib-olla Lääne-Virumaa inimene ei soovi minna Lõuna-Eestisse. Seetõttu me nüüd võtame selle piirangu maha, nii et kohalik omavalitsus saab luua teenuskohad just omaenda inimeste jaoks ja omaenda inimeste vajadusi silmas pidades. Kui mõni koht jääb üle, siis on kokkuleppel võimalik sinna võtta teenusele ka inimesi teistest omavalitsustest. See on üks suurem asi. 

Teine asi, mis muutub, on erinevate hindamiste ja dokumentide esitamise dubleerimise vähendamine. Inimese jaoks tehakse teenuse taotlemine lihtsamaks. Me oleme seda juba varem ka teinud. Kui inimest pannakse järjekorda, siis varasemalt isegi ei küsitud, millist teenust inimene ise soovib. Hinnati küll vajadust, aga ei hinnatud inimese soove. Selle me oleme juba ära teinud, et nüüd küsitakse juba alguses, millisesse maakonda inimene soovib teenust või millist tüüpi teenust ta ikkagi eelistab, kui tal on võimalus valida. 

(Saalis kostub ajapiirangu heli.) Nüüd käis piiks, mul läks sassi. (Naerab.) Ühesõnaga, kogu see reform põhineb ISTE-projektil, mis on hetkel rahastatud Euroopa Liidu vahenditest. See on projekt, kus teenused muudetakse rohkem inimesekeskseks. Ehk et kui seni on inimene pidanud sobituma teenustega, siis ISTE-projekti teenus on selline, et see sobitatakse inimesega. Järk-järgult hakkame neid õppetunde ellu viima, pluss muidugi kõike, mida kohalik omavalitsus ise on esile toonud.

Järgmine küsija on kolleeg Jaanus Karilaid. Palun!

Aitäh juhatajale! Hea peaminister, ole hea, aita aru saada kahest juhtumist. 2019. aastal vabastati ametist Illar Lemetti, põllumajandusministeeriumi kantsler. Reformierakond kisas taevani, kogu Eesti oli kisa täis, et see on oht demokraatiale, et niimoodi ei tohi minna kallale kõrgematele riigiteenistujatele. Nüüd on juhtum 2026, koostöö ei laabu. Piisab sellest, kuigi Herem 10. septembril väitis avalikult ERR-i portaalis, et ta nõuab – üks tingimus on tal see –, et tegelikult tuleb kantsler Kuusk välja vahetada. Ja siiamaani me tegelikult ei saanud kordagi aru, et oleks olnud Pevkuri ja Kuuse vahel ebakõlasid. Me avastame, et Reformierakonna kontoris pannaksegi paika kantslereid, võib-olla ka asekantslereid, osakonnajuhatajaid. Aga võrrelge neid kahte juhtumit ja aidake aru saada, kus siin on see erinev mõõdupuu.

Aitäh, hea küsija! Ma pean muidugi ümber lükkama, et võib-olla endises Keskerakonna kontoris, kust te pärit olete, ja nüüd siis Isamaa kontoris pannakse paika riigiametnikke, aga Reformierakonna kontoris seda küll ei tehta. Seda esiteks. Teiseks, kantslerite vabastamine käib avaliku teenistuse seadusest tulenevalt nendesamade paragrahvide alusel, mis puudutavad koostöö laabumist ja mittelaabumist. Juhtide vastutuse sõnastas valitsus juba, nagu ma siin Riina Sikkutile ja paljudele teistele kirjeldasin, kabinetiotsusena 3. septembril, kui me seda arutasime. Nii et ei ole väga suurt vahet, kes oleks olnud kaitseminister, juhtide vastutust oleks igal juhul nõutud ja ma arvan, et avalikkus saab ka sellest aru. Kui sul on minister, kes võtab poliitilise vastutuse, ja kantsler, kes on mitu aastat ametis püüdnud asju paremaks teha ja ehk on ka paremaks teinud, nagu ta on kirjeldanud, aga endiselt on raamatupidamises lünki, mille kohta Riigikontroll ütleb, et see ei ole aktsepteeritav ja tuleb korda teha, ja lisaks on valdkonnas lepingud, mis on toonud kaasa täiendavaid kohustusi ja mida me enne teadnud ei ole, siis ma arvan, et avalikkus mõistab kantsleri vabastamist. See on täiesti arusaadav. Ja alused. Ma arvan, et Kuuse ja Lemetti puhul on alus sama, seesama avaliku teenistuse seaduse § 96. Kui ma nüüd õigesti mälu järgi hindan, ma võin siin nüüd vääratada või eksida, siis te kindlasti parandate mind või ajakirjanduses kuskil, siis Lemetti puhul oli ikka juhtum selline, et ta juhtis tähelepanu valdkonna probleemidele ja minister otsustas teda vabastada. Aga praegu on kantsler Kaimo Kuusk ise olnud aumees ja tõstnud käe üles ja ütelnud, et tema selle valdkonna eest vastutab. On ikkagi nagu päev ja öö. Aitäh!

Aitäh!

Ja kui me nüüd kiiresti teeme, siis saame selle viimase küsimuse ka ära võtta. Mart Helme, palun!

Jah, ma püüan nüüd kiiresti tõesti. Helle-Moonika küsimusele te nüüd väga sisuliselt ei vastanud, mis puudutab seda, et kui te enne olite nõus ohuhinnangutega, siis nüüd nagu enam ei ole. Ja minu arvates see, mis on Herem öelnud, et kuue kuu pärast võib lõppeda sõda ja siis kuue kuu pärast veel lisaks tuleb Venemaa meile juba kallale – meie luureasutused nagu ei jaga seda. Ja ka ametist lahkunud või lahkuv kaitseminister Pevkur on öelnud, et see nii ei saa olla, et Herem kirjutab ette luureasutustele, missugune prognoos peab sealt tulema. 

Ja minu küsimus on, et kas see ongi nüüd näide sellest, kuidas Herem kavatseb hakata üle institutsioonide ja üle ministeeriumide sõitma ja peale pressima oma arvamusi ja oma veendumusi, arvestamata seda, mis siis tegelikult on tegelikkuses pädev?

Jah, seda, mida Martin Herem on ka viidanud – vähemalt mulle tundub, aga ta saab seda ju ise enda eest kirjeldada –, seda oleme ju ka avalikult öelnud ja avalikult kommenteerinud; selles ei ole mingit saladust. Kui sõda peaks praegu lõppema – ma olen seda rääkinud palju välismeedias –, siis Venemaal on relvade all praegu rohkem mehi, kui oli sõja alguses, ja nad ei lähe kehalise kasvatuse õpetajateks või regulaararmeesse – nad hakkavad otsima uut tegevust ja loomulikult oht Euroopas igal pool kasvab. Nii et selleks tuleb olla valmis.

Suur tänu, lugupeetud peaminister! Siinkohal paneme tänasele infotunnile punkti. Ma tänan valitsuse liikmeid, tänan kõiki Riigikogu liikmeid sisuka arutelu eest ja me jätkame täpselt kell 14 algava Riigikogu täiskogu istungiga.