Tere hommikust, austatud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu teisipäevast istungit. Kohaloleku kontroll, palun! 

Kohalolijaks registreerus 76 Riigikogu liiget, puudub 25. 

Nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Seda soovi ei ole. 

Üks päevakorra täpsustus, mis küll on teile kõigile meilidele laiali saadetud, aga siiski pean kohaseks seda teile siin tutvustada. Nimelt, kaitseminister Hanno Pevkur on avaldanud soovi esineda tänasel istungil poliitilise avaldusega riigikaitse arengute kohta. Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 56 lõike 1 punktile 9 ja lõikele 2, on Riigikogu esimees täiendanud tänase istungi päevakorda selle küsimuse aruteluga, see toimub neljanda päevakorrapunktina. 

Saame minna tänase päevakorra juurde. Päevakorra esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 932 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt siseministri Igor Taro.

Lugupeetud istungi juhataja! (Juhataja helistab kella. Saalis on sumin.) Head Riigikogu liikmed! Alustate uut istungjärku eelnõuga, mis lõpetab ühe ajastu. Eestis on aastakümneid elanud inimesed halli passiga. Ja mis veel olulisem, meil sünnib endiselt lapsi, kes alustavad oma elu kodakondsuseta. See on vana maailma pärand. Eesti Vabariik on nüüdseks taastatud olnud 35 aastat. On aeg lõpetada olukord, kus me toodame seda pärandit paberimajanduse kaudu järgmisele põlvkonnale juurde. 

Ütlen kohe väga selgelt: me ei tee Eesti kodakondsust odavamaks, me ei muuda kodakondsuse üldisi põhimõtteid, vastupidi, selle eelnõu teine pool muudab tegeliku sideme Eestiga senisest olulisemaks. Aga me lõpetame ühe ilmselgelt ebamõistliku olukorra. Esiteks, Eestis sündinud lapsed. Kui laps sünnib Eestis, tema vanemad elavad siin ning vähemalt üks kodakondsuseta vanem on enne lapse sündi elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat, ei ole mõistlik jätta last kodakondsuseta lihtsalt sellepärast, et teine vanem pole veel viit aastat siin täis saanud. Aga täna võib juhtuda täpselt nii ja me muudame selle ära. Oluline täpsustus: tegemist ei ole sünnijärgse kodakondsusega. Laps saab Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras. Vanemate jaoks ei muutu kodakondsuse saamise tingimused mitte kuidagi. See ei ole kodakondsuse jagamine, see on kodakondsusetuse taastootmise lõpetamine. 

Probleem ei ole arvuliselt suur, aga õigusriigis ei mõõdeta probleemi ainult inimeste arvuga. Kui seadus jätab lapse temast endast sõltumatutel põhjustel kodakondsuseta, siis tuleb seadus korda teha. Sellele on tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler. Teiseks teeme samal ajal kodakondsuse saamise puhul tegeliku sideme Eestiga selgemaks ja tugevamaks. Eesti kodakondsus tähendab sidet Eesti riigiga – päris sidet, mitte ainult sissekirjutust või dokumenti. Viimastel aastatel on kodakondsust taotlenud ka inimesi, kellel on Eesti pikaajalise elaniku elamisluba, kuid kes tegelikult Eestis ei ela, mõni viibib siin ainult paar päeva aastas. See ei ole püsiv Eestis elamine. Sellepärast kirjutame seadusesse selgelt: püsivalt Eestis elamine tähendab, et inimese peamine elukoht on Eestis. See on minu arvates väga lihtne põhimõte: kui soovid saada Eesti kodanikuks, peab Eesti olema päriselt sinu kodu. 

Kolmandaks korrastame bürokraatiat. Kodakondsuse äravõtmise ja kaotanuks lugemise regulatsioon muutub selgemaks, kaotame tarbetu eksperdikomisjoni ja anname selle ülesanded Haridus- ja Noorteametile. Me ei väljasta enam pabertunnistusi selle kohta, mida riik oma registritest niigi näeb. See on väike asi, aga põhimõte on õige: kui riik juba teab midagi, ei pea inimene seda riigile paberiga uuesti tõendama. 

Lahendame ka ühe üsna absurdse olukorra: topeltkodakondsuse puhul, kui inimene on sünniga omandanud õiguse teise riigi kodakondsusele, kuid seda kodakondsust pole talle kunagi tegelikult vormistatud, siis ei pea Eesti sundima teda kõigepealt minema teise riigi kodakondsust vormistama ainult selleks, et ta saaks sellest järgmisel hetkel loobuda. See on bürokraatia bürokraatia pärast ja me lõpetame selle. Lisaks viime Euroopa Liidu kodanike perekonnaliikmete elamisõiguse regulatsiooni vastavusse Euroopa Liidu õigusega ja eemaldame sealt samuti tarbetuid menetlusi. 

Head Riigikogu liikmed! Selle eelnõu mõte mahub tegelikult kolme lausesse. Eestis sündinud laps ei peaks vanemate tegemata töö tõttu jääma kodakondsuseta. Eesti kodakondsuse saamiseks peab inimesel olema tegelik side Eestiga. Riik ei peaks nõudma inimestelt pabereid ja toiminguid, millel puudub mõistlik eesmärk. Nii et vähem halli, vähem halli passi, vähem halli ala, vähem bürokraatiat ja rohkem selgust selles, kes kuulub Eesti riigiga kokku. Ma arvan, et see on päris hea viis Riigikogu uut istungjärku alustada. Palun teil eelnõu toetada. Aitäh!

Aitäh teile väga selge ja arusaadava ettekande eest! Aga teile on küsimusi. Alustab Varro Vooglaid. Palun!

Tervist kõigile! Ja suur tänu sõna andmast! Te kirjeldasite seda eelnõu sellisel viisil, justkui oleks tegemist mingisuguse tehnilise muudatusega: lihtsalt on ilmselge probleem, mis tuleb ära lahendada, ja ega siin mingisugust suurt kontseptuaalset muudatust ei ole. Aga tegelikult on ju tegemist väga põhimõttelise lahknemisega Eesti senisest kodakondsuspoliitikast. Seda esiteks. 

Aga minu küsimus konkreetsemalt seondub sellega, et kas te olete mõelnud ka sellele, mida tuleks siis teha, et vältida ikkagi ka topeltkodakondsuse kujunemist sellistes olukordades. Kui näiteks lapsevanemad on elanud siin Eestis, oletame ukrainlased, kes pärast 2023. aastat siia tulid, paari aasta pärast on nad juba viis aastat siin elanud, sünnib laps, ta saab siis automaatselt Eesti kodakondsuse põhimõtteliselt, kui seda soovitakse, aga talle jääb ju ühtlasi alles ka võimalus saada Ukraina kodakondsus, sellepärast et vanemad on Ukraina kodanikud, näiteks. Kui nüüd Eesti võtaks seda põhimõtet tõsiselt, et topeltkodakondsus ei ole lubatud, siis peaks ju läbi mõtlema ka selle, et kui omandatakse ikkagi teine kodakondsus, siis Eesti kodakondsus nagu võetakse ära, või kuidas sellega on?

Aitäh selle küsimuse eest! See on väga hea küsimus, sellepärast et see võimaldab selgitada selle eelnõu iva. Sellist juhtumit, nagu te kirjeldasite, ei saa olla. Kui Ukraina põgenikel sünnib laps, siis ta ei ole kodakondsuseta, tema vanemad ei ole kodakondsuseta. Ehk see eelnõu, see põhimuudatus puudutab ainult neid olukordi, kus mõlemad vanemad ei oma kodakondsust. Ehk siis sellisel juhul, kui ühel vanematest on kodakondsus olemas, see laps seda Eesti kodakondsust naturalisatsiooni korras automaatselt ei saa. See välistab ka igasuguse kodakondsusturismi ja see välistab täpselt selle, millele te alguses viitasite, põhimõttelise lähenemise muutmise Eesti kodakondsusele. Ehk siis meil ei teki selle muudatusega seda õigust lapse sünnist kodakondsusele lihtsalt sellepärast, et ta on sündinud Eestis. Ainult nendel juhtudel, kui tema vanematel, kummalgi vanemal ei ole mitte ühtegi kodakondsust. Nii et see vajab selgeks tegemist. Nii et siin on väga suur põhimõtteline vahe.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Meie kindlasti toetame seda. Eesti Keskerakond on alati kutsunud kõiki kodakondsuseta inimesi, kes Eestis püsivalt elavad, Eesti kodakondsust taotlema. See on õige. Aga mul on paar küsimust. Esiteks, kui paljusid see tegelikult puudutab, just see seadusmuudatus? Mida riik on tegemas praegu või plaanib lähiajal teha selleks, et kodakondsuseta inimesi oleks meil vähem, sellepärast et nad saavad Eesti Vabariigi kodanikeks?

Aitäh selle küsimuse eest! Nagu ma ettekandes ütlesin, see arvuline inimeste hulk tegelikult ei määra, kas me peaksime seda muudatust ellu viima või mitte, see arv ei ole suur. Tegelikkuses võttis analoogse muudatuse Riigikogu vastu juba umbes kümme aastat tagasi, kui mõlema Eestis püsivalt elanud vanema puhul otsustati samamoodi lapsele naturalisatsiooni korras kodakondsus anda. Ja nüüd see lünk, mis nii-öelda katmata jäi, oligi see, kui üks vanematest näiteks ei olnud Eestis püsivalt elanud viis aastat. Neid lapsi on tegelikult alla kümne aastas. See on tõesti väike hulk, aga see on põhimõtteline küsimus, miks need lapsed jäid kodakondsusest ilma. Me tegelikult suurema osa katsime ära eelmise muudatusega, aga see jäi kahe silma vahele. Võib olla olukordi, kus üksikvanem või teine vanem ei ole Eestis nii pikalt elanud, võib-olla ta on kusagil Lätis või tulnud Lätist alles hiljuti, võib juhtuda ka, et on selliseid kodakondsusetuid inimesi. Ja see ongi siis tulnud praktikast. 

Ka õiguskantsler on sellele tähelepanu pööranud, et tegu on väga põhimõttelise probleemiga, me ei tohi lasta jätkuda sellel olukorral, et osa lapsi jääb lihtsalt kodakondsusest ilma. Kuigi tegelikult on Riigikogu juba selle põhimõttelise otsuse teinud, et nad võiksid selle saada, aga seal jäi üks lünk. 

Mida Eesti riik saab teha, et kodakondsusetuid inimesi oleks võimalikult vähe? Ma arvan, et kõige enam teha ikkagi selgitustööd, miks kodakondsuse saamine on mõistlik. Ma arvan, et me oleme siin mõne sammu ka varem ette võtnud. Seesama Riigikogu on hääletanud sisse ühe olulise muudatuse, mis puudutab valimisõigust kohalike omavalitsuste valimistel. Ma usun, et see võib küll inimesi motiveerida, sest kui nad tahavad kohalike omavalitsuste valimistel Eestis hääletada, siis nad võiksid taotleda Eesti kodakondsust. Nad on saanud ühe hea argumendi juurde, kui nad tahavad kohalikus poliitikas kaasa rääkida.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Minu küsimus puudutab selle eelnõu § 13 lõike 4 muudatust, mille alusel saab laps naturalisatsiooni korras Eesti kodanikuks. Siin on kaks punkti, mis peavad olema täidetud. Kõigepealt on see, et ükski riik ei pea tema vanemaid kehtivate seaduste alusel oma kodanikeks. Ja teine punkt on samuti, mis käsitleb üksikut vanemat ja ükski riik ei pea tema vanemat kehtivaks seaduse alusel oma kodanikuks. Minu küsimus on ülimalt oluline ja tähtis. Kuidas te kontrollite, et ükski riik ei pea neid vanemaid oma kodanikuks, kui näiteks Venemaa ja Venemaa kodakondsuse asjadest meil puudub ülevaade, samuti Valgevene kohta?

Aitäh selle küsimuse eest! Tavaliselt nendele inimestele on välja antud vastavad dokumendid, selleks et nad saaksid reisida, selleks et nad saaksid oma isikut tõendada. Kui need dokumendid on neil juba aastakümneid olnud, siis me võime seda uskuda, et see olukord on niisugune, et neil kodakondsust ei ole. Ja see on ükskõik mis riikide puhul samamoodi.

Varro Vooglaid, teine küsimus, palun!

Suur tänu! Ma tänan teid vastuse eest eelnevale küsimusele, aga ma arvan, et see teine pool vist ei saanud piisavat vastust. Mis saab sellises olukorras, kus laps on saanud naturalisatsiooni korras sellisel viisil kodakondsuse, nagu te kirjeldate, aga ta hiljem siiski võtab mõne teise riigi kodakondsuse? Eesti Vabariigi põhiseadus ütleb teatavasti, et kelleltki ei tohi sünnijärgselt omandatud kodakondsust ära võtta, aga kui on naturalisatsiooni korras saadud, siis nagu võiks ju siiski olla selle kohta mingi säte ette nähtud. Võib-olla ongi, ma ei ole eelnõuga nii hästi kursis. Võib-olla seletate seda aspekti, eriti pidades silmas kodakondsuse seaduse §-s 8 sätestatut, mille kohaselt ei tohi … Ei, vabandust, see on kodakondsuse seaduse §-s 1 sätestatud, et Eesti kodanik … Nüüd ma ajan ise segamini. Ühesõnaga, põhimõtet, et ei tohi olla kahte kodakondsust samal ajal. Ma ei mäleta, mis see viide on täpselt.

Aitäh selle küsimuse eest! See põhimõte kehtib üldise regulatsiooni alusel. Samamoodi see põhimõte kehtib nendele lastele, kes saavad naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse. Kui nad peaksid omandama mõne teise riigi kodakondsuse, siis nad kaotavad õiguse Eesti kodakondsusele ja neil tuleb sellest loobuda. Ja nagu te teate, naturalisatsiooni korras antud kodakondsust saab ka ära võtta. See on väga põhimõtteline vahe sünnijärgse kodakondsusega. Neil tuleb loobuda sellest. Ja juhul, kui nad ei tee seda, näiteks teine riik võimaldab, siis nad rikuvad seadust. Kui see ilmsiks tuleb – ja tavaliselt see tuleb ühel hetkel ilmsiks, näiteks piiriületuste kaudu –, siis on seda protsessi võimalik käima lükata. PPA tegeleb pidevalt selliste inimeste sõelumisega ja me aeg-ajalt teeme ka selliseid otsuseid, kus inimene vabastatakse Eesti kodakondsusest.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea minister! Sotsiaaldemokraadid üldiselt toetavad seda põhimõtet, et me vähendaksime nii-öelda halli passi või määratlemata kodakondsusega inimeste arvu, eriti kui me räägime lastest, kes siin on sündinud. Nii et iseenesest see eelnõu on samm õiges suunas. Ja tõepoolest, see on selline täiendav täpsustus või parandus varasematele seadusemuudatustele, mis ei ole lõplikult seda probleemi lahendanud. 

Aga ma küsin korra ka ikkagi potentsiaalsete riskide kohta. Üks asi on Eestis pikalt elanud elanikud, ma saan aru, see viie aasta piirang, mis kindlasti sihtrühma vähendab, aga meil on ka igasugused uued ohud maailmas välja tulnud, näiteks ränderünne ja potentsiaalsed illegaalsed piiriületajad, kellest ka teatud hulk võib ühel või teisel põhjusel Eestis elama jääda ja elamisloa siin saada. Tegelikult ma saan aru, et see laiendus kehtib ka neile, juhul kui keegi nendest lapsevanematest on viis aastat Eestis elanud ja tema elukaaslane samuti siin elab. Kas me näeme ka seal mingit ohtu, et keegi võib seda kuritarvitada, või see viie aasta piirang ongi selleks, et seda ei tekiks?

Aitäh! Ma arvan, et see on väga oluline aspekt, millele tähelepanu pöörata, just nimelt sellepärast, et kõik need riskid, mis ränderünnet puudutavad, on ka siin piirkonnas realiseerumas. Siin on mitu sellist aspekti, mis meie jaoks seda ohtu või riski vähendavad. Esiteks, inimestel, kes on illegaalselt Eestisse tulnud või siia sattunud, üldiselt ei ole õigust siin viibida. Ja neil ei ole mitte mingit alust saada siin pikaaegset elamisluba. Üldiselt me saadame nad välja. 

Teiseks, igasuguse rändega tulevad tavaliselt sisse inimesed, kes omavad mingisugust kodakondsust. Nii et ühesõnaga, kui nad on mingisuguse teise riigi kodanikud, siis tegelikult see muudatus neile mitte kuidagi ei laiene. 

Ja kolmandaks, tõesti püsiv elamine, see viis aastat, siin on eelduseks, et enne lapse sündi on üks tema vanematest elanud püsivalt viis aastat. Miks viis aastat? Viis aastat ei ole ka suvaliselt valitud tähtaeg, vaid see on täpselt see aeg, kus inimene peab oma esimest ajutist elamisluba pikendama. Ehk siis, kui ta on ühe perioodi juba ära olnud Eestis ja pikendab oma elamisluba korra, siis see tähendab, et tal on päriselt side Eestiga olemas. Nii et see välistab otsesõnu nagu sünnitusturismi. Esiteks, mõlemal vanemal ei tohi olla ühegi riigi kodakondsust ja teiseks, ühel vanemal peab olema ikkagi pikaajaline side Eestiga. Need asjad on sellised filtrid, mis välistavad selle, et keegi võiks Eestisse tulla lihtsalt selleks, et sünnitada laps, et ta saaks Eesti kodakondsuse.

Lea Danilson-Järg, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Aga teil on ette nähtud eelnõus, et mõlemad vanemad peaksid olema kodakondsuseta isikud. Aga meil on ju terve hulk lapsi, kellel on sünnitunnistusel ainult üks vanem – ema. Ema võib olla kodakondsuseta, aga hiljem võib selguda, et näiteks ka isa on sellel lapsel olemas ja ta on näiteks Venemaa kodanik või mõne muu riigi kodanik, aga selleks ajaks on sellele lapsele juba ju Eesti kodakondsus antud. Kuidas niisuguseid olukordi lahendada? Kuidas vältida seda olukorda, et isa jäetakse sihilikult sünnitunnistusele kandmata, kuna ta ei ole kodakondsuseta isik, et siiski saada lapsele Eesti kodakondsus? Kahtlemata riivab see ka lapse huve, et lapse huvides on ikkagi see, et mõlemad vanemad oleksid sünnitunnistusele kantud.

Aitäh! No ütleme niimoodi, et kõiki võimalusi mingisuguseid olukordi kuritarvitada ja pahatahtlikult valetada me ei saa välistada. Aga selline teguviis, kui seda tehakse, ei ole seadusega kooskõlas. Ehk siis tegelikkuses, kui lapsel peaks olema õigus või tal peaks tekkima mingisugune muu kodakondsus, siis ta lihtsalt kaotab õiguse naturalisatsiooni korras saadud kodakondsusele. Põhimõtteliselt öelda, et mitte keegi mitte kunagi ei ürita riiki petta, seda ma ei saa lubada teile teise inimese eest, aga me eeldame ikkagi, et inimesed on seadusekuulekad, et nad kasutavad neid seadusi ja reegleid õiguspäraselt tulenevalt nende reeglite mõttest. Ma tõesti loodan, et keegi ei jäta sellepärast oma last isast või isakandest ilma, et tekitada mingisugust skeemi. See oleks tõesti väga kuri ja õel tegutsemine, ma ütleks, aga ka sellisel juhul ei jää need asjad kehtima. Tegelikult varem või hiljem see tuleb välja ja Eesti riik saab ennast kehtestada ja need asjad korda teha.

Kalle Grünthal, teine küsimus, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma toon teile elulise näite ja palun teile elulist selgitust selle kohta. Selle eelnõu järgi on üksikvanem elanud Eestis 25 aastat. See on viis korda rohkem, kui teie seadus ette näeb. Aga minu jaoks on küsimus ikkagi see. Ja ükski riik ei pea tema vanemat kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks. Palun selgitage minu näite põhjal, mismoodi toimub selle isiku uurimine selle kohta, et ta ei ole mõne teise riigi kodanik. Näiteks Venemaalt ei saa andmeid, Valgevenest ei saa andmeid. Mismoodi see protsess käib? Kirjeldage, kellele tehakse päringuid, kuidas ja mis saab.

Aitäh! Ma pean ütlema üldiselt, et teiste riikide või kodakondsuseta isikute kohta ei olegi kusagil mingisuguseid tõendeid saada, et nad on kodakondsuseta. Nende kohta ei tule mingisuguseid vasteid. Aga ma jään tõesti teile vastuse võlgu selle kohta, kuidas PPA töötaja täpselt neid päringuid teeb ja milliseid klahve arvutiklaviatuuril ta vajutab ja kuhu ta klikib. Ju on PPA-l selleks oma võimalused olemas. See tõesti ei ole päris ministri tase süveneda nendesse nupuvajutustesse, mida PPA ametnikud teevad. Meie paneme siin paika õigusraamistiku ja PPA rakendusasutusena peab selle ellu viima.

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Mina tahtsin täpsustada, mitu last sünnib Eestisse, kellele siiamaani väljastatakse halli passi.

Aitäh! Ma nüüd juba korra enam-vähem vastasin sellele küsimusele, et neid on aastas alla kümne. Hetkel on selliseid seitse sel aastal. See on täpne arv, aga see kõigub seal kümne vahemiku piires.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Auväärt minister! Kuidas selle seaduse kontekstis käsitletakse nende niinimetatud riikide kodanikke, keda Eesti Vabariik ja enamik demokraatlikke riike pole tunnustanud? Näiteks Abhaasia, Lõuna-Osseetia ja Palestiina – ma ei räägi siin mingist Donetski-äärsest vabariigist ja Transnistriast. Kas need on meil kodakondsuseta isikud? Nad ei ole ju tunnustatud riigi kodanikud.

Aitäh selle küsimuse eest! Ma ausalt öeldes jään ilmselt praegu selle vastuse võlgu. Me peame kirjalikult täpsustama seda, et mismoodi sellisel puhul … See tegelikult vajab uurimist, kas nendel inimestel, kui need on tunnustamata, ütleme, tunnustamata mingisugused nii-öelda moodustised, kas neil inimestel tegelikult näiteks minevikus ei ole olnud mõnda kodakondsust. Sest me teame, et näiteks mõned okupeeritud alad, millest on moodustunud niinimetatud tunnustamata vabariigid, on olnud teatud teise riigi jurisdiktsiooni all. Aga põhimõtteliselt üldloogika peaks olema, et kui me seda riiki ei tunnusta, siis nii on jah, ja kui sellel inimesel ei ole olnud mitte mingisugust kodakondsust, siis ta on meie silmis kodakondsuseta isik, sest muidu me tunnustaksime seda riiki. Aga olgem ausad, neid inimesi me ei näe lademetes siia tulemas ega siin elamas.

Tanel Kiik, teine küsimus, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea minister! Ma sain aru riskide maandamise loogikast, kuigi, ütleme, päris lõpuni ei saa välistada seda, et ka osa nendest riiki sisenenutest, on see illegaalselt või muul viisil, on ka kodakondsuseta isikud. Aga sel juhul kehtib neile seesama viie aasta elamise loogika, mida te kirjeldasite. Ma küsin nüüd nii, et see tänane number, mille kohta te ütlesite, et 7 või 10 inimest saab aastas halli passi või jääb määratlemata kodakondsusega sünnist, tegelikkuses nüüd selle seadusemuudatusega see number nulli ju ei jõua. Ma saan aru, et nende hulgas on inimesi, kelle vanemad on Eestis elanud vastavalt sellele seaduse nõuetele viis aastat või kauem elamisloa alusel, aga kindlasti on ka neid, kes tegelikult ei ole. Ma saan aru, et jätkuvalt tegelikkuses ka selle seadusemuudatuse tulemusena või tagajärjel me jätkame nii-öelda hallide passide või määratlemata kodakondsusega tunnistuste väljaandmist Eestis sündivatele lastele. 

Aitäh! Ma siiski võin prognoosida, et see number jõuab enam-vähem nulli. Me küll ei saa välistada tulevikus olukordi, kus Eesti pinnale tuleb kaks määratlemata kodakondsusega isikut, kes saavad siin lapse ja kes ei ole siin piisavalt pikalt elanud, aga see tõenäosus on üliväike. See ei ole null, aga see on väga väike. Ma ei saa öelda, et ma välistan sellised juhtumid, aga põhimõtteliselt need seitse, kellest me räägime, on ikkagi sellised lapsed, kes selle regulatsiooni järgi kodakondsuse naturalisatsiooni korras saavad. Jah, maailmas on veel piirkondi, kus on määratlemata kodakondsusega inimesi. Aga ma rõhutan veel kord, et nende piirkondade probleemi me ei taha ju lahendada. Me tahame lahendada selle eelnõuga nende laste mure, kes on päriselt Eestiga seotud, kelle vanem on siin pikalt elanud ja kelle puhul tegelikkuses juba see fakt iseenesest tagab, et temast saabki naturaliseerunud kodanik. Me oleme teinud koolireformi selleks ajaks, kui need lapsed lähevad kooli. Pärast seda seadusemuudatust nad lähevad eestikeelsesse ja eestimeelsesse kooli, nad elavad selles ühiskonnas ja kui nad suureks saavad, nad on täiesti täisväärtuslikud selle ühiskonna liikmed, räägivad eesti keelt, on saanud eestikeelse hariduse. Ja meil ei ole vahepeal mõtet neid vintsutada sellega, et me neile kodakondsust ei anna, vaid hoiame neid kodakondsusetuse tingimustes. Meile on teada, et nad tegelikult on meie Eesti lapsed, olgem ausad, ja sellepärast me naturalisatsiooni korras kodakondsuse neile anname.

Auväärt minister, ühe hetke vabandan! Nimelt, meie külaliste rõdule on saabunud meie kolleegid Jaapani parlamendist, keda saadab Jaapani suursaadik Eestis Koichiro Nakamura. Tere tulemast! Very warm welcome to our parliament of Estonia! (Aplaus.) Aitäh! Aga järgnevalt Lea Danilson-Järg, palun!

Aitäh, hea juhataja! Te ise nimetasite siin, et aastas sünnib niisuguseid lapsi, eelmisel aastal seitse, eks ole, kelle mõlemad vanemad on kodakondsuseta isikud. Minu küsimus puudutab seda, kas need muudatused laienevad ka neile lastele, kes on juba sündinud varasemalt, enne selle seaduse jõustumist või potentsiaalset jõustumist. Kui palju neid lapsi on, kellel lisaks nendele, kes praegu veel juurde sünnivad, tekiks õigus Eesti kodakondsusele naturalisatsiooni korras ja kellel seda siiamaani ei ole olnud? Nad on vanuses, eks ole, null kuni täisealiseni, nagu ma saan aru. Või ulatub see kuidagi veel kaugemale, et nagu seda vanusepiiri ei ole? Kõik isikud, kes siin Eestis elavad ja kelle vanemad on kodakondsuseta isikud ja on elanud Eestis – kuidas see lahendatud on?

Aitäh! Selle seaduseelnõu rakendamise mõte kindlasti ei ole minna ajaloos tagasi määramatusse, et anda kodakondsus kõigile, kes on kunagi Eestis sündinud samadel tingimustel. See puudutab ikkagi neid lapsi, kes sünnivad nüüd. Seal on selline väikene lõtk sees. Üks aasta, kui ma ei eksi, alates sünnist on need lapsed, keda see siis ... Ma tegelikult parandan, see puudutab alla 15-aastaseid, see tuleneb rakendussättest. Me ei võta mitte kõiki alaealisi, vaid kuni 15 aasta vanuseid. Teeme selle korrutise läbi, ütleme, 7 × 15, see on kuni 100, sadakond last. Need, kes on 1. jaanuari seisuga alla 15-aastased, saavad selle sätte alla minna.

Mart Helme, palun!

Aitäh! Ma saan aru, et ametnikud on usinalt täitnud Eestit hävitava koalitsiooni tellimust ja sellise eelnõu meile siia toonud. See ei puuduta ainult hallipassilisi ega neid, keda siin Keskerakond ütleb, et nemad toetavad. See puudutab ikkagi seda massi, mis Eestisse praegu peale voolab. Minge Tammsaare teele sinna PPA esindusse ja taotlege dokumenti ja vaadake, mis seal toimub. Seal põhimass inimesi on väljastpoolt Eestit tulnud, vene keel on esimene, inglise keel on teine. Aeg lendab kiiresti, viie aasta pärast on nad siin viis aastat elanud, neil sünnivad siin lapsed, mõni naturaliseerub. Te sisuliselt avate praegu mitte isegi tagaukse, vaid suure ukse Eesti jätkuvale demograafilisele hävitamisele. Meie erakond mitte mingil juhul seda ei toeta ja sellega nõus ei ole. Ja me ei noki ka niisuguste pisiasjade kallal, nagu siin meie kolleegid Isamaast teevad, vaid oleme põhimõtteliselt Eesti jätkuva hävitamise vastu. Tegeleda tuleb hoopiski muude asjadega, migrantide väljasaatmisega …

Aitäh!

… ja migratsiooni piiramisega, mitte selle soodustamisega. Ega vastust ma teilt ei saa ja ei ootagi.

Aitäh! Ma siiski vastan. Esiteks, me oleme väga edukalt tegelenud illegaalide väljasaatmisega. Kõik migrandid, kes on ebaseaduslikult Eestisse tulnud, on välja saadetud. Meil on suurepärane suhe Soome siseministriga – muide põlissoomlaste erakonnast –, kes on kinnitanud, et Eesti on piisavalt hästi teinud tööd praeguse ränderünde puhul, et nende poole ei ole mitte ükski illegaal niisama vabalt läbi pääsenud, nad on ka oma ohvitsere meile appi saatnud. Me teeme seda tööd igapäevaselt, härra Helme. 

Ja see, et te nimetate laste õiguste kaitset Eesti hävitamiseks – no tõepoolest, ma võiksin viisakalt öelda, et igaüks teeb oma poliitilised valikud ja poliitilised eelistused ise, aga mul on nagu raske kuidagi näha siin võrdusmärki sellest, et me kaitseme Eestis sündinud ja Eestiga seotud laste õigusi Eesti hävitamisega kuidagi. Lapsed on ju meie tulevik. Kuidas te saate midagi sellist öelda? 

Ja see, mida te räägite sisserändajate kohta. See eelnõu ei puuduta sisserännet mitte mingilgi viisil. Inimesed, kes Eestisse sisse rändavad erinevatel põhjustel, neil on olemas juba mingisugune kodakondsus. Nii et kogu selle eelnõu regulatsioon välistab selle, mida te just kirjeldasite. Ma ikkagi soovitan lugeda eelnõu, soovitan lugeda seletuskirja ja sellest ka aru saada.

Suur tänu! Rohkem küsimusi teile ei ole. Juhtivkomisjoni ettekande teeb meie hea kolleeg, põhiseaduskomisjoni liige Katrin Kuusemäe.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Minister tutvustas Vabariigi Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ning vastas ka tekkinud küsimustele. Seetõttu piirdun mina ülevaatega põhiseaduskomisjoni istungil toimunud arutelust ja tehtud menetluslikest otsustest. 

Eelnõu oli 9. juuni istungil päevakorras, kus minister Taro tutvustas komisjoni liikmetele eelnõu, mille üks peamisi eesmärke on vältida olukordi, kus Eestis sündinud laps jääb määratlemata kodakondsusega. Sellele järgnenud arutelus küsis komisjoni esimees Ando Kiviberg, kuidas rakendub muudatus juhul, kui Eestis sünnib laps määratlemata kodakondsusega vanematele ning millised nõuded peavad olema täidetud. Minister selgitas, et vähemalt üks vanem peab olema elanud enne lapse sündi Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat. 

Komisjoni liige Kalle Laanet tõstatas küsimuse nende perede taustast ja püsivast seosest Eestiga ning küsis, kas on hinnatud võimalust, et pärast lapsele kodakondsuse saamist lahkutakse Eestist. Minister rõhutas, et viieaastase Eestis elamise nõue näitab pere püsivamat sidet Eestiga ning eelnõu ei loo võimalust niinimetatud kodakondsusturismiks. 

Kolleeg Jaak Valge küsis Eesti kodakondsuspoliitika põhimõtete ning selle kohta, miks osa määratlemata kodakondsusega inimestest ei ole Eesti kodakondsust taotlenud. Minister selgitas, et eelnõu ei muuda kodakondsuspoliitika üldisi põhimõtteid ning põhjuseid, miks kodakondsust ei taotleta, on käsitletud muu hulgas integratsioonimonitooringutes. 

Lisaks käsitleti komisjonis püsiva Eestis elamise mõiste täpsustamist, kodakondsuse kaotamise ja äravõtmise regulatsiooni ning bürokraatia vähendamist. 

Komisjon langetas seejärel järgmised menetluslikud otsused. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks, 16. septembriks. Teiseks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Ja kolmandaks, määrata juhtivkomisjoni ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liige Katrin Kuusemäe ehk siin kõneleja. Aitäh!

Stenogramm veel koostamisel

Stenogramm veel koostamisel

Stenogramm veel koostamisel

Stenogramm veel koostamisel

Suur tänu teile! Isamaa fraktsiooni nimel Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Siseminister rääkis oma ettekandes, et tegemist on lihtsalt sellise tehnilise muudatuse ja ümberkorraldusega, mis võimaldab vähendada bürokraatiat ja lihtsustada inimeste niisugust loomulikku lõimumist ja integreerumist Eesti ühiskonda, mis on väga positiivne. Tegelikult see nii ei ole. Tegemist on väga olulise ja põhimõttelise muudatusega Eesti kodakondsuspoliitika muutmisel, millega liberaliseeritakse ja lihtsustatakse väga küsitaval põhjusel Eestis kodakondsuse saamist. Selle tulemuseks on tegelikult ka – ütleksin nii – täiendavad augud seaduses või võimalused jällegi saada kodakondsust, mis tekitab hiljem ka väga palju juriidilisi probleeme ja sealt tulenevalt ka hiljem väga palju täiendavat bürokraatiat nii ametnikele kui nendele kodanikele, kes on kas pettuse kaudu saanud Eesti kodakondsuse valesti või lihtsalt eksituse teel saanud selle kodakondsuse valesti. Ja neid inimesi ei pruugi olla sugugi vähe. 

Pange tähele, vähe-palju-skaalal on ministril mitu mõõdet. Me lahendame probleemi, kus minister rääkis, et neid inimesi, keda see puudutab, võib-olla on seitse, võib-olla on kaheksa – see on palju, see on piisavalt palju, et kogu kodakondsuse seaduse niisuguseid olulisi sätteid muutma minna. Aga potentsiaalselt neid, kui palju võib tulla nii-öelda pahatahtlikult läbi pettuste või eksituste kaudu, oh, neid meil ei ole, seda arvu ei … Aga neid on kindlasti kordades, ma julgen öelda, rohkem. Neid on kordades rohkem! Aga see on vähe. Need skaalad on väga kummaliselt erinevad. 

Miks Isamaa saadikurühm on sellele eelnõule vastu? Aga sellepärast, et meie tänane kogemus seda näitab. Kodakondsuse lihtsustamine ja selle signaali andmine on ääretult vale ja selleks puudub igasugune vajadus. Eesti kodakondsuse seadus on piisavalt adekvaatne ja piisavalt võimaldab saada kodanikeks kõigil, kes seda soovivad. Meil ei ole vaja tekitada mittelojaalseid ja mitte eesti keelt oskavaid kodanikke juurde. Nende arv on niigi väga suur ja sellega me tegeleme. Oleme tegelenud 35 aastat nii kodakondsuseta isikutega kui ka Eesti kodanikest isikutega, kes ei valda eesti keelt, ja neid jätkuvalt tuleb veel juurde. Rääkimata sellest, et rände-, immigratsiooni- ja igasugused migratsiooniprobleemid Euroopas on olnud väga teravad ja on jätkuvalt toonud uusi probleeme kogu Euroopas teistele riikidele. Ja kogu Euroopa liigub tänaseks teises suunas, alates Skandinaaviast ja lõpetades Lõuna-Euroopaga. Kõik liiguvad teises suunas: piiravad ebaseaduslikku rännet, tugevdavad piirikontrolle, teevad ka kodakondsuse saamise rangemaks, sätestavad keelenõudeid, piiravad töörännet ja nii edasi. Kogu see protsess on tegelikult vastupidine sellele, mida praegune valitsus Eestis teeb. Alles hiljuti me võtsime selles koosseisus vastu ka välismaalaste seaduse muudatused, mis lähevad sellessesamasse konteksti, kus me lihtsustasime nõudeid, suurendasime kvooti, sisserändekvooti, lihtsustasime rändenõudeid ja nii edasi. See ei ole kindlasti see tee, mida me näeme siinsamas üle lahe, kus paarkümmend aastat tagasi Euroopa kõige turvalisemast Rootsi riigist on saanud täna kõige suurema kuritegevusega riik. Alles pühapäeval toimunud Rootsi parlamendivalimistel oli üheks olulisemaks teemaks just nimelt kuritegevus ja ränne. 

Nii et kogu selles kontekstis on täiesti vastutustundetu praegu sellise eelnõu heakskiitmine. Ma tuletan meelde, kus me ka liigume vastupidises suunas. Rootsi saadab oma kriminaalsed vangid välja Eestisse, Eesti võtab hea meelega vastu ja ütleb, et see ongi Eesti Nokia, see teeb meid rikkaks ja õnnelikuks. Vaadake, kui erinevalt me liigume nende riikidega, kes meile olid paarkümmend aastat tagasi eeskujuks. Aga õpime teiste vigadest. Õpime ükskord teiste vigadest! Nii et Isamaa saadikurühm teeb ettepaneku eelnõu 932 esimesel lugemisel tagasi lükata.

Sulgen läbirääkimised. Vabandust, minister! Jah, lõppsõna, minister!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Me kuulsime siin nendes kõnedes igasuguseid vastuargumente, aga need ei puuduta seda eelnõu. Need ei puuduta tegelikkuses selle eelnõu sisu, sellepärast et nagu ma ütlesin, see eelnõu ei tegele kodakondsuse põhimõtete muutmisega, sellepärast et me tegeleme hoopis üsna väikese arvu laste õiguste kaitsmisega – nende laste, kellel on tegelikkuses püsiv side Eestiga juba olemas ja see saab olema ka tulevikus. 

Ärge hirmutage meid palun Rootsiga! Meid ei ole põhjust mitte kuidagi võrrelda, sellepärast et me ei ole viinud ellu mitte üheski aspektis samasugust või sarnast rändepoliitikat, nagu on Rootsi teinud. Rootsi eelmise valitsusega oli meil muide hea koostöö ja üle pika aja oli meil Rootsiga näiteks muu hulgas üksmeel, et rändepoliitikat tuleb hoida üsna konservatiivsena, seda tuleb hoida väga korras. Euroopa rändenumbrid on praegu kõigi aegade madalamad, nii illegaalsete ületuste mõttes kui ka asüüli taotlemise mõttes. Te teate, kus on Euroopa ainus riik, kus need numbrid kasvavad. See on Suurbritannia. Brexit, palju õnne, eks ole! See on ainus riik, kus need numbrid kasvavad. Ja Euroopas, Euroopa Liidus on kõik need numbrid ajaloo väiksemad. 

Eesti mitte kuidagi ei ninnunännuta illegaale. Me oleme nad kõik välja saatnud, me oleme öelnud, et mitte kellelgi ei teki õigust Eestisse jääda, kui tal selleks seaduslikku alust ei ole. Me oleme nad välja korjanud Tammsaare pargist, me oleme ostukeskustest nad välja korjanud, hotellist, kust iganes, ja tagasi saatnud sinna, kust nad on tulnud. 

Ja lisaks me oleme olnud väga ranged selles osas, kui ka meie piiripunktidesse on tulnud inimesed, kes on üritanud kuidagi, tahtnud ära kasutada näiteks Euroopa ränderegulatsioone, on piiripunktis tahtnud dokumente vahetada, seal passe puruks rebinud. Me oleme piiripunkti värava lihtsalt kinni pannud kuni selle olukorra lahendamiseni, et need inimesed on sealt ära korjatud ja tagasi viidud. 

Mitte üheski aspektis me ei ole illegaalset rännet mitte kuidagi soodustanud. Me oleme sellele vastu seisnud ja oleme selle täiesti ära kindlustanud, et seda siin ei toimu, ei teki kellelgi mingit perspektiivi või mingit mõtet, et Eesti on soodne riik, kust läbi tulla, liikuda näiteks Soome poole ja kasutada transiidina või et siia saab kuidagi jääda. 

Me oleme astunud samme, et kõik Eesti lapsed kasvaksid mentaalselt Eestis läbi ühtse eestikeelse kooli. Mida teie olete teinud, härrad kritiseerijad? Aitäh!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 932 esimene lugemine lõpetada, aga meile on laekunud samasisuline ettepanek Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt ja Isamaa fraktsioonilt Vabariigi Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 932 esimesel lugemisel tagasi lükata. Peame seda ettepanekut hääletama. Saalikutsung, palun!

Auväärt Riigikogu liikmed, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 932 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Katkestan hääletuse. Head kolleegid, katkestan hääletuse, kuna ühel kolleegil on probleeme hääletuspulliga. Head kolleegid, kas võime minna hääletuse juurde ilma saalikutsungita? Aitäh! Panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 932 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle ettepaneku poolt oli 22 Riigikogu liiget, vastu 61, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 932 esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 29. september kell 17.15. Aitäh, head kolleegid! Saalis kuulsin ainult ühe mehe lärmi.

Läheme teise päevakorrapunkti juurde. Riigikogu liikme Diana Ingeraineni algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu 903 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, Riigikogu liikme Diana Ingeraineni.

Stenogramm veel koostamisel

Aitäh teile! Teile on ka küsimusi. Irja Lutsar, palun!

Aitäh ettekande eest! Hea juhataja! Hea ettekandja! Mul on niisugune küsimus. Kas sa oskad öelda, miks see üldse keelatud on? Miks me siin istume ja peame seadust muutma hakkama? Õed on ju alati olnud raviprotsessi osa, see ei ole ju viimasel aastal juhtunud. Nii et kas sina saad aru? Mina ei saa aru, miks see üldse keelatud on.

Aitäh! Kunagi oli arusaamine, et õed võivad olla rohkem mõjutatud isikud, aga võimalik, et see tekkis tollel ajal, kui tõesti õeks õpiti aasta ja mõned kuud. Aga tänapäeval, kui õde on oluline, siis tema roll on nii palju muutunud, et me ei saa enam seda varasemat arvesse võtta. Toona, jah, ma olen nii palju uurinud, et oli hirm, et see reklaam hakkab kuidagipidi mõjutama. Samas on siin muidugi suur vastuolu, et ega selle seadusemuudatusega ei muutu retsepti väljastajate õigused. Aga jah, aeg on nii palju edasi läinud, et nad vajavad rohkem infot ja teadmisi, et paremini patsiente nõustada.