Tere päevast, lugupeetud president Toomas Hendrik Ilves, Riigikogu liikmed, ministrid, põhiseaduslikud ametikandjad, ekstsellentsid, külalised! Meie seast on lahkunud kauaaegsed Riigikogu liikmed Siim Kallas ja Priit Aimla. Avaldame kaastunnet nende lähedastele ja mõtleme nende peale minutilise leinaseisakuga. (Leinaseisak.)

Head kolleegid! Alustame Riigikogu erakorralist istungjärku, mille olen kokku kutsunud vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 68, Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 51 lõikele 1 ning Vabariigi Presidendi valimise seaduse §-le 14 Vabariigi Presidendi ettepanekul ja Vabariigi Presidendi taotletud ajal ning päevakorraga.  

Head kolleegid, kõigepealt palun teil teha kohaloleku kontroll. Kohaloleku kontroll, palun!

Kohalolijaks on end registreerinud 89 Riigikogu liiget, puudub 12. Istungjärk on otsustusvõimeline. 

Ja nüüd, head kolleegid, on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Tõnis Lukase. Palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Meil on omavaheline kokkulepe – ma mõtlen ametkonnal ja poliitikutel, või peaks vähemalt olema –, et meie oleme inimeste teenistuses, meie oleme selleks, et koolidel, koolijuhtidel, õpetajatel ja õpilastel läheks nende tegevused lepase reega, ja me peaksime igal sammul neid toetama. Mitte nemad ei ole olemas selleks, et meie saaksime oma innukaid maailmaparanduslikke projekte trobikonnas ja järjest ja korraga ellu viia. 

Praegu on tekkinud haridusvaldkonnas segadus. Ja selle üheks ilminguks on, et ei ole näha, et oleks selge pilt koolides ja õpilastel ja õpetajatel, missugused muutused millise ajavahemikuga ellu viiakse. Hetkel on olnud, välja kuulutatud mitu uuendust korraga. Tingimused on muutunud, vahepeal üks infosüsteem ei hakanud tööle, vahepeal ebaõnnestus muudatus, kus kooli astujad oleksid saanud teha oma eelistusi, mis oleks koolide koormust vähendanud. 

Aga ometi viiakse muud asjad, muud detailid ellu muutmata kujul. See on tekitanud olukorra, kus koolides on tulnud väga palju käsitööd teha, info ei ole levinud, muudatusi on tehtud õppeaasta keskel, kuigi õppeaasta lõpu tingimused oleks pidanud juba õppeaasta alguses teada olema. 

Isamaa fraktsiooni nimel esitavad selle liikmed haridus- ja teadusministrile Kristina Kallasele mitmeid küsimusi. Põhiküsimus: kes vastutab selle eest, et õppeaasta lõpu ja uue alguse tingimused polnud veel lõplikult teada isegi aasta alguses?

Suur tänu! Järgnevalt kolleeg Urmas Reinsalu, palun!

Lugupeetav rahvaesindus! Isamaa fraktsioon esitab parlamendi menetlusse kaughasartmängumaksu seaduse muutmise. See tähendab, et pöörata tagasi see avantüür, mis tekitab lähiaastatel, nagu Rahandusministeeriumi prognoos näitab, 31 miljoni euro ulatuses maksuaugu. Muu hulgas juba sellel aastal kannatavad, kuna osa raha eraldatakse kultuurkapitalile kultuuri rahastamiseks, kannatab kultuurivaldkond. See afäär tuleb tunnistada läbikukkunuks ja see seadus tagasi pöörata sellisele tasemele, nagu ta oli enne aasta algust. 

Oluline, miks me anname selle üle kiiremas korras, kuna vastavalt ka Rahandusministeeriumi hinnangule on vajalik ka maksuseaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahel kuuekuuline tsükkel. See tähendab seda, et mida kauem me sellega viivitame, seda suuremaks rebeneb kultuurkapitali raha vähenemine, aga samuti ka riigieelarve vahendite vähenemine. 

Kuidagi ei saa nõustuda rahandusminister Jürgen Ligi seisukohaga, et see asi kuulugu valimistejärgsesse aega. Ei, kui parlamendiliikmetel on toetus ja sealhulgas ka nendel koalitsioonisaadikutel, kes on vähemasti sõnades avaldanud kriitikat selle eelnõu suhtes, siis on võimalik see teha venitusteta. Ja sellele koostöötahtele kõigi poliitiliste jõududega, et see viga tagasi pöörata, Isamaa seda eelnõu tehes loodab. Aitäh!

Palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Lauri Läänemetsa. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid parlamendis! Austatud presidendid ja teised külalised! Ma hea meelega ei oleks tulnud siia pulti tänasel tähtsal päeval, aga ma teen kiiresti. 

Nimelt, seoses riigikaitses toimuvate tekkinud küsimustega – ja neid küsimusi on palju, need küsimused on tõsised – anname sotsiaaldemokraatide poolt üle otsuse eelnõu, mis puudutab Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamist kaitsevaldkonna finantsjuhtimise lepinguliste kohustuste ja riigivara haldamise asjaolude uurimiseks. 

Me leiame, et seda on vaja, sõltumata sellest, kas tänane kaitseminister jätkab kaitseministrina või mitte, sest küsimus on usalduses, küsimus on usalduses riigi toimimise ja tegelikult riigi kaitse vastu. Parlamentaarses demokraatias on normaalne, et parlament oma kohust täidab ja tegelikult sellise selguse ja kindlustunde inimestele annab, ükstapuha, mis selle komisjoni töötulemused lõpuks on. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe arupärimise ja kaks eelnõu ning juhatus otsustab nende edasise menetlemise seaduses ette nähtud korras. Liigume edasi. 

Austatud Riigikogu liikmed, teie laudadele on jagatud erakorralise istungjärgu päevakord. Ettepanek töö ajagraafiku kohta on selles järgmine.  

Viia tänasel istungil läbi Vabariigi Presidendi valimise esimene hääletusvoor. Istung kestab kuni esimese hääletusvooru tulemuse teatavakstegemiseni. Juhul kui Vabariigi President ei osutu esimeses hääletusvoorus valituks, viia läbi erakorralise istungjärgu teine istung homme ehk 3. septembril algusega kell 12. Istung kestab kuni teise hääletusvooru tulemuse teatavakstegemiseni. Juhul kui Vabariigi President ei osutu ka teises hääletusvoorus valituks, viia läbi erakorralise istungjärgu kolmas istung homme, 3. septembril algusega kell 16. Istung kestab kuni kolmanda hääletusvooru tulemuse teatavakstegemiseni.  

Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 52 kohaselt kehtestab Riigikogu erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku poolthäälteenamusega.  

Panen hääletusele Riigikogu erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt on 86 Riigikogu liiget, vastu- ja erapooletuid ei ole. Erakorralise istungjärgu töö ajagraafik on kehtestatud.

Asume Vabariigi Presidendi valimise esimese hääletusvooru juurde. Vabariigi Presidendi valimise seaduse § 15¹ lõigete 1 ja 2 kohaselt esinevad registreeritud kandidaadid enne esimest ja teist hääletusvooru kuni kümneminutilise ettekandega. Vabariigi Valimiskomisjoni käesoleva aasta 25. augusti otsusega registreeriti Vabariigi Presidendi kandidaadiks esimeses hääletusvoorus Ülle Madise. Palun, lugupeetud presidendikandidaat Ülle Madise, Riigikogu kõnetoolist on teil võimalik nüüd oma ettekandega sõna võtta.

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Head kolleegid! Põhiseaduslikud ametikandjad, peaminister, ministrid, külalised! Head Eesti inimesed! Eesti iseseisvus on võimalus ja kohustus parimateks otsusteks. Meie inimesed, keel, kultuur, loodus, ettevõtlus, vabadus ja vastutus, tugevad, usaldusväärsed liitlased, kellel on põhjust ka Eestit usaldada. Rahu.

Eesti suurim varandus on siinsed inimesed. Peame tegema kõik võimaliku, et eesti keele ja kultuuri kandjaid oleks palju. Et need, kes on sündinud, saaksid parima elu, parima hariduse ja kasvaksid headeks inimesteks. 

Eesti peab olema parim koht elamiseks, laste kasvatamiseks ja vanaks saamiseks, leiutamiseks ja luuletamiseks, teaduse ja äri tegemiseks. Vaba, lahe, põnev, elus ja arenev. Kõikidel peab olema võimalik tunda, et nad ise ja nende elu, töö ja looming on väärtus.

Aliis Aalmanni slämmluuletus presidendi Alar Karise roosiaiavastuvõtul kõneleski minu meelest usaldusest, täpsemini – selle puudumisest.

Tsiteerin. "Õpetaja peab olema missioonitundeline kõiketegev olend, kes on suuteline elama – ei, mitte õhust ja armastusest –, vaid pidevast kahtluse alla seadmisest ja enesetõestamisest. Rõhutatakse vajadust õpilasi suunata ise mõtlema, justkui varem poleks keegi sellega tegelenud. Rõhutatakse vajadust arendada õpilaste pädevusi, justkui varem poleks keegi sellega tegelenud. On need, kes teavad, mis on õige, ja ülejäänud on õpetajad."

See kõlas omamoodi kokku selle aasta iseseisvuspäeva õhtul Teodor van Dijki lauldud Genialistide "Õpetajaga": "Kus oled minu õpetaja hea? Miks sa ei õpetanud mind elama? Miks läbi ei löö naeratusega?"

Ettevõtlikkust, loovust ja osavust, ja ka sedasama õpetajat kammitsevad juhised, reeglid ja aruandekohustus ning kontroll kõnelevadki ju umbusust. Need pole tulnud tühjalt kohalt. Ometi võiks ja peaks usaldama.

Mõtlen, et vajame üldse palju rohkem usaldust. Me kõik oma eludes. Ärgem tahtkem, et keegi ülevalt ütleb, kuidas elada, mõelda ja tunda. Pole ju nii ja pole ka võimalik, et riik teab kõige paremini, kuidas elada ja hingata, kuidas ette võtta. Ettevõtmist tunnevad need, kes ette võtavad.

Usaldagem õpetajat ja arsti. Usaldagem last ja noort, teadlast, ajakirjanikku ja politseinikku, maa- ja linnainimest, naabrit ja rahvaesindajat. Usaldagem üksteist. Ja andkem selleks alati ka põhjust.

Hea haridus võiks anda tulemuse, et inimene on ühtaegu tehnoloogia kasutamise virtuoos ja väga hea oma ametialal, ent saab oma kätega tehtud raamaturiiuli ja peenra, kotleti ja kindad, kui tahab ja on tarvis. On kodus ka maailmas, sest ilmapilt on lai ja keeled suus – mitte ainult eesti ja inglise, vaid rohkem. Muidugi kodus omal maal, metsas ja merel, sest see on meie kallis paik.

Väike riik ja tark rahvas saab uuenduste eestvedamisest riikide koostöös kõigile kasu luua ja ka ise kasu saada. Kasu tähendab ka vajalik ja teadvustatud olemist. See on ühtlasi üks julgeoleku tagatis.

Väikese rahvana peame hoidma ühte. Tulevikusihi ja sinna viivate teede üle peamegi kirglikult vaidlema. See on loomulik. Vastuste ja lahenduste tarbeks. Nii nagu seda tegid Eiki, Siim, Mart, Edgar, Marju, Tunne, Liia, Jüri ja paljud teised. Kui vaja, jäägem väärikalt eriarvamusele, kuid hoidkem üksteist. Oma Eesti ju, oma inimesed. 

Millal juhtus, et enam ei võideldud Eesti parima tuleviku pärast, vaid sageli üksteise vastu, saagu tulevikust mis saab? Jah, juhtus, mis juhtus, edasi tuleb minna paremini. Ärgu kehtigu "kus viga näed laita, mine ja laida", vaid vanarahva tarkuse järgi ja oma riigile kohaselt: mine ja aita!

Tuleb teha parim, et neid, kellel ongi põhjust end halvasti tunda, keda on ebaõiglaselt koheldud, kodus, koolis või töökohal kiusatud, alandatud, kes on ilma ja maha jäänud, oleks vähem. Parim muidugi, kui üldse mitte. See peaks olema igaühe ülesanne – märgata, aidata, toetada, et need, kel on raske, ei jääks üksi, vaid neilgi aidataks tiibu sirutada. 

Meil siin on iga hing arvel ja kuldaväärt. 

Nalja, naeru, pealehakkamist ja elamise kergust saagu rohkem. 

Pruugib vaid arvuti sulgeda, telefon käest panna, algoritmide kujundatud maailmast välja astuda, ja näe, kindlasti olete märganud: okupatsiooni ja hirmsad vintsutused üle elanud naised ja mehed, kelle pea lõikab ja elujaks nakkab.

Särasilmsed noored meie ülikoolides ja välismaa laborites, kutsekoolides, kust saab tulevikus nii vajaliku osavuse. Põnev noorte popkultuur ja stiil. Küla rahvatantsuring, suguvõsa laulukoor – kohe nii hästi, et õkva laulu- ja tantsupeole!

Lüllemäe küla jalkapoisid – õpiti YouTube’ist ja telekast nähtud meistritelt, nüüd aga võidavad treeneri toel turniire.

Ja talunikud, kes näitavad: vaata, kui uhked lambad, siitkandi parimad veised ja kanad! Vaata, millised viljaväljad! Näe, kuldroheline tomat kasvab ka õues!

Narva Victoria bastion. Imelised giidid. Ja talviti rahus magavad nahkhiired.

Kaitseliitlased. Vabatahtlikud päästjad. Merike Estna Veneetsia biennaalil.

Niina Petrõkina ja Baruto. Arvo Pärt ja Jaan Tallinn. 

Vaid pisike valik, see nimekiri on pikk.

Väikeriik on nagu tippsportlane või suur kunstnik, ei ole tüüpprojekt, alati rätsepatöö. Väikeriigi tüürimine tippu pea 200 muu riigi ja üle 8 miljardi inimese konkurentsis on üks vägev eesmärk. Mina seda väljakutset ei pelga ja tean, et enamik meie rahvast ka mitte.

Valitsusvastutuse kandmine nõuab usaldusväärsust, ettenägelikkust, õiglust. Teisiti ei püsi me elus ja koos. Eesti rahva olnud, olevad ja tulevad põlved väärivad seda. 

Lõpetame õiguskantsleri kantseleis iga tööpäeva teades, et oleme lahendanud inimeste muresid, lõpetanud halduskiusu, andnud head nõu ja teinud Eestit paremaks ja väliskoostöös suuremaks. See töö koos minu võrratute kolleegidega on andnud põhjaliku Eesti tundmise ja usu sellesse, et koostöös on võimalik enamik muresid lahendada ja tarbetut vimma vähendada.

Jah, Eesti on kogu Euroopa, kogu vaba lääne julgeoleku eesliin. See liin püsib, sest eelkäijail oli tarkust taastada iseseisvus, kiirustada vabale maailmale järele, luua korruptsioonivaba turvaline riik. Jätkus haaret ja nupukust tüürida Eesti Euroopa Liitu ja NATO-sse – mitte niisama tiksuma, vaid ühist tulevikku ehitama.

Vaatan ja kuulan siira tänu ja kodanikuuhkusega meie politseinikke ja kaitseväelasi, diplomaate ja riigimehi. Aitäh neile! Tunnen austust ja aukartust, tunnen vastutust meie inimeste ees, tunnen vastutust Eesti ees. Olen kindel, et üheskoos suudame teha Eesti suuremaks, õnnelikumaks ja tugevamaks. Olen valmis kandma riigipea vastutust, kui te, austatud Riigikogu liikmed, selle mulle usaldate. Ma tänan! 

Suur tänu! (Aplaus.) Ettekanne on peetud. Palun nüüd hääletamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise korra tutvustamiseks Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valimiskomisjoni esimehe Ingrid Kullerkannu. Palun!

Austatud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valimiskomisjoni käesoleva aasta 25. augusti otsusega registreeriti Eesti Vabariigi presidendikandidaadiks esimeses hääletusvoorus Ülle Madise. Seega on hääletussedelile kantud Ülle Madise nimi. 

Enne valimistoimingute juurde asumist lubage mul tutvustada hääletamise korda. Hääletamiseks on aega üks tund. Hääletamine toimub Riigikogu saali kõrval fuajees. Hääletamisel tohivad peale Riigikogu liikmete viibida ainult valimiskomisjoni liikmed ja valimiskomisjoni teenindavad isikud, hääletamise alal. 

Me palume Riigikogu liikmetel mitte minna hääletama samaaegselt. Hääletamise alale palume siseneda ühe kaupa ja järgida hääletamise korraldajate juhiseid. Valimiskomisjon annab Riigikogu liikmetele hääletamissedeli koos ümbrikuga. Sedel antakse isikut tõendava dokumendi esitamisel ja allkirja vastu. Isikut tõendav dokument on näiteks isikutunnistus, pass või juhiluba. 

Hääletamine on salajane. Hääletamissedel täidetakse hääletamiskabiinis. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Kui te soovite hääletada kandidaadi poolt, märkige kandidaadi nime juures olevasse lahtrisse rist. Kui te ei soovi kandidaadi poolt hääletada, jätke lahter tühjaks. 

Pärast sedeli täitmist paneb hääletaja sedeli ümbrikusse ja annab selle valimiskomisjoni liikmele, kes paneb ümbrikule pitsati jäljendi. Seejärel laseb hääletaja ümbriku valimiskasti. Hääletamissedeli rikkumise korral enne selle valimiskasti laskmist on hääletajal õigus rikutud sedeli tagastamise korral saada uus sedel. 

Enne häälte lugemist on Riigikogu liikmel õigus esitada kirjalik protest hääletamise korra rikkumise kohta. Selle vaatab Vabariigi Valimiskomisjon läbi ja teeb oma motiveeritud otsuse. Pärast seda, kui hääletamine on lõppenud ja võimalikud protestid lahendatud, loeb valimiskomisjon hääled avalikult siinsamas saalis. 

Järgmiseks selgitan hääletamistulemuse kindlakstegemise korda. Kõigepealt teeb valimiskomisjon kindlaks valimiskastis olevate sedelite arvu ehk hääletamisest osa võtnud Riigikogu liikmete arvu. Edasi teeb valimiskomisjon kindlaks kehtetute sedelite arvu. Kehtetu on sedel, millel puudub pitsati jäljend. Eraldi tehakse kindlaks nende hääletamissedelite arv, millel ei ole märgitud risti ühtegi lahtrisse. Seejärel loeb komisjon kokku kandidaadile antud hääled. 

Esmalt teeme me hääletamistulemuse teatavaks, lugedes ette Vabariigi Valimiskomisjoni protokolli hääletamistulemuste kohta. Enne valimistulemuste kindlakstegemist on Riigikogu liikmel õigus esitada kirjalik protest hääletamistulemuste kindlakstegemise korra rikkumise kohta. 

Valimistulemuse teatan, lugedes ette Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse valimistulemuste kohta. Kandidaat tunnistatakse valituks, kui tema poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus, see on vähemalt 68 Riigikogu liiget. Tänan.

Suur tänu! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi hääletamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise korra kohta? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Ingrid Kullerkann! Vabariigi Valimiskomisjon on valmis läbi viima hääletamise Vabariigi Presidendi valimisel. Palun valimiskomisjonil kontrollida valimiskasti ja sulgeda see turvaplommiga. Palun! (Valimiskomisjon kontrollib valimiskasti ja sulgeb selle.)

Suur tänu! Üks küsimus tekkis siiski siin Riigikogu liikmetel kohapeal. Ingrid Kullerkann, kas hääletussedelile tuleb kandidaadi nime taha teha selgelt rist?

Seadus ütleb, et kandidaadi nime taha tuleb teha rist. Selle kohta on ka eraldi teavitus valimissedelil. Püüdkem käituda seadusele vastavalt.

Suur tänu! Kordamine on tarkuse ema. Ma loodan, et Riigikogu liikmete küsimus sai vastuse. 

Head kolleegid, hääletamiseks on aega üks tund. Hääletamise lõppemisest annan märku helisignaaliga, mille järel palun kõigil Riigikogu liikmetel koguneda tagasi istungisaali. See toimub kell 12.30. Kuulutan välja hääletamise Vabariigi Presidendi valimisel! Kuni 13.30.

V a h e a e g

 

Austatud Riigikogu! Kuulutan hääletamise Vabariigi Presidendi valimise esimeses hääletusvoorus lõppenuks. Palun tuua valimiskast saali ning kontrollida valimiskasti ja seda, et turvaplomm valimiskastil ei oleks rikutud. (Valimiskast tuuakse saali.) Ja palun kontrollida siis seda, et turvaplomm valimiskastil ei oleks rikutud. Aitäh! 

Kas Riigikogu liikmetel on proteste hääletamise korra rikkumise kohta? Ei ole. Palun valimiskomisjoni liikmetel asuda hääli lugema! (Valimiskomisjon loeb hääli.) 

Hääled on loetud. Palun Vabariigi Valimiskomisjonil lugeda hääled ka avalikult. Palun, valimiskomisjoni aseesimees Airi Mikli!

Austatud Riigikogu! Loen teie ees avalikult Vabariigi Presidendi kandidaadile antud hääled. 

Ülle Madise: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52, 53, 54, 55, 56, 57, 58, 59, 60, 61, 62, 63, 64, 65, 66, 67, 68 (Aplaus.), 69, 70, 71. (Pikk aplaus.) 

Märgistamata sedelid: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7.

Kehtetuid sedeleid ei olnud.

Suur tänu! Palun vormistada ka hääletamistulemuste protokoll.

Hääletamistulemuste teatavakstegemiseks on sõna Vabariigi Valimiskomisjoni esimehel Ingrid Kullerkannul. Palun!

Protokoll hääletamistulemuse kohta Vabariigi Presidendi valimisel esimeses hääletusvoorus Riigikogus, Tallinnas 2. septembril 2026. Vabariigi Valimiskomisjon tegi häälte lugemisel kindlaks järgmised arvud. Valijate nimekirja kantud Riigikogu liikmete arv – 101. Hääletamissedeli saanud Riigikogu liikmete arv – 78. Hääletamisest osa võtnud Riigikogu liikmete arv – 78. Kehtetute hääletamissedelite arv – 0. Märgistamata (ristita) hääletamissedelite arv – 7. Vabariigi Presidendi kandidaadile antud häälte arv: Vabariigi Presidendi kandidaat Ülle Madise – 71 häält. Protokoll on allkirjastatud täna kell 13.47. Ingrid Kullerkann, Vabariigi Valimiskomisjoni esimees.

Suur tänu! Kas Riigikogu liikmetel on proteste hääletamistulemuse kindlakstegemise korra rikkumise kohta? Proteste ei ole. Palun nüüd vastvalitud presidendil … 

Head kolleegid, vastavalt Vabariigi Presidendi valimise seadusele kuulutan välja vaheaja, et teha kindlaks valimistulemus ja allkirjastada Vabariigi Valimiskomisjoni otsus valimistulemuse kohta. Vaheaeg üks minut. 

V a h e a e g

 

Vaheaeg on lõppenud. Valimistulemuste teatavakstegemiseks on sõna Vabariigi Valimiskomisjoni esimehel Ingrid Kullerkannul.

Vabariigi Valimiskomisjoni otsus nr 101, 2. septembril 2026. 

"Vabariigi Presidendi valimise tulemuste kindlakstegemine Riigikogus toimunud esimeses hääletusvoorus. Otsus on vastu võetud Vabariigi Presidendi valimise seaduse § 13 lõike 2 alusel ja juhindudes Vabariigi Presidendi valimise seaduse § 16 lõikest 2. Riigikogus toimunud esimeses hääletusvoorus tuleb tunnistada Ülle Madise valituks Vabariigi Presidendiks. Otsus jõustub allakirjutamisega. Ingrid Kullerkann, Vabariigi Valimiskomisjoni esimees." Vabariigi Valimiskomisjon soovib vastvalitud presidendile palju õnne. (Aplaus.)

Palju õnne, Ülle Madise, Eesti Vabariigi presidendi ametisse valimise puhul!

Head kolleegid, mul on tegelikult palve, et võib-olla Ülle Madise soovib siit Riigikogu kõnetoolist esineda tänusõnadega. Anname selle võimaluse talle kõigepealt ära ja siis on võimalus õnnitlusteks. Sellisel juhul me saame selle hetkeemotsiooni kätte. Palun, Ülle Madise!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Austatud peaminister, valitsuse liikmed, põhiseaduslikud ametikandjad, ekstsellentsid, külalised, head sõbrad, head Eesti inimesed! Suur-suur aitäh selle toetuse ja usalduse eest! Annan oma parima, et seda usaldust väärida, ja loodan, et saame üksteisemõistmises, vajaduse korral teravalt vaieldes, kuid ikkagi üksteist hoides Eesti heaks üheskoos palju ära teha, et Eestis oleks õnnelik ja hea ja turvaline elada. Suur-suur aitäh teile! (Aplaus.)

Suur aitäh! Sellega on Riigikogu erakorraline istungjärk lõppenud.