Tere päevast, väga lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu teisipäevast istungit. Kohaloleku kontroll, palun! 

Kohalolijaks jõudis registreeruda 65 Riigikogu liiget, puudub 36.

Nüüd on aeg eelnõude ja arupärimiste üleandmiseks. Anti Allas, palun!

Hea aseesimees! Austatud kolleegid! Kas te olete vahetevahel tabanud ennast mõttelt, miks enamuste Eesti piirkondade arengulõhe Tallinna ja selle ümbrusega nii drastilise kiirusega suureneb? Tallinna SKP elaniku kohta on juba üle kolme korra suurem kui Põlvamaal, Kagu-Eestis, paljudes teistes Eesti piirkondades. Ja siis ka küsimus, kas see on ainult globaalne paratamatus või oleme sellele varasemate aastakümnete jooksul riigi poliitikaga kaasa aidanud. Pean ütlema, et kahjuks siis vastus on viimane. Ehk et Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite jaotamisel vähem arenenud piirkondadele võrreldes siis arenenud piirkondadega oleme Euroopas absoluutne punane latern. Meist järgmine paremuselt nagu riik Euroopas suunab ka kaks korda rohkem vähem arenenud piirkondade inimeste kohta struktuurifondide vahendeid kui pealinnapiirkondadele. Meil on see suhe juba umbes üks ühele ja Euroopas on see suhe kaks kuni üheksa korda suurem vähem arenenud piirkondade kasuks.  

Sellest lähtuvalt soovimegi sotsiaaldemokraatide poolt ütelda, et see ei tohi niimoodi jätkuda. Ja ei aita siin ka regionaal- ja põllumajandusministri kritiseerimine, vaid see on peaministri ja valitsuse vastutus. Teemegi erakonna poolt …

Aitäh teile!   

… Vabariigi Valitsusele otsuse eelnõu, anname üle, mille sisuks on siis, et 2028–2034 programmiperioodi vahendite regionaalselt tasakaalustatud jaotamise kasutamise põhimõtted tuleb välja töötada. Aitäh!

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh! Head kolleegid! Mul on üle anda arupärimine sotsiaal- ja tervishoiuminister Karmen Jollerile. Kui te mäletate, siis eelmisel aastal oli Riigikohtu otsus seoses Paul Tammerti lahendiga, mis siis ütles, et sisuliselt abistatud enesetapu puhul, kui inimene toob sulle vahendi ukse taha – antud juhul oli tegemist gaasiga –, ei ole see meditsiiniline teenus, vaid läheb muu teenuse alla. Sisuliselt on meil täna õigusvaakum, kus me võime öelda, et sellisel viisil on inimesed teenust tellimas ja tegelikult ka siit ilmast lahkumas või lahkunud, kuid meditsiinilise järelevalve all väärikalt elust lahkumine – ja ma ei räägi siinkohal mitte eutanaasiast, vaid tõepoolest ainult abistatud enesetapust – on meil keelatud. See tekitab küsimuse, kas selline õigusvaakum on tegelikult mõistlik. 

Kui me eelmisel aastal tervishoiuministrilt küsisime, mis võiks olla see lahendus, kuidas me juriidiliselt selle küsimuse ikkagi ära lahendame, et inimesed ei peaks minema suvalise võõra inimese juurde sellises väga raskes küsimuses, siis minister väitis, et neil on töörühm, kes seda küsimust arutab. Sellest on nüüd möödunud aasta, kui meile anti see vastus, et see töörühm moodustatakse ja see töörühm hakkab seda küsimust arutama. Ma pean tunnistama, et aasta jooksul vähemalt minul ei ole mingit teadmist, kuidas selles küsimuses on edasi liigutud. See ongi põhjus, miks me selle arupärimise seitsme Riigikogu liikme poolt üle anname. Me tahamegi teada, milliste lahendusteni on see töörühm oma töö käigus jõudnud ja kuidas me ikkagi selle õigusvaakumi päriselt kinni paneme niimoodi, et mitte ei pea gaasimeest endale koju tellima, vaid teeme mõne väärika ja päris lahenduse. Aitäh!

Tiit Maran, palun!

Auväärt kolleegid! Mul on hea meel üle anda kaks arupärimist. Esimene puudutab seda, kuidas meie riik on ette valmistunud äärmuslikeks ilmanähtusteks ja nende sagenemiseks. Kliimamuutused ei oota, nad tulevad nii või naa. Päris neid vältida ei ole võimalik, seda olulisem on kõik see, mis puudutab kohanemist. See on suhteliselt pinnapealselt välja töötatud või esitatud praeguses kliimakindla majanduse seaduses, aga lisaks on aega läinud päris pikalt, kui tundub, et selles valdkonnas mitte midagi erilist ei ole toimunud. Need valdkonnad on laialdased, rääkigem kas või päästevõimekusest, tervishoiust, energiavarustusest, veemajandusest, transpordist, põllumajanduse ja kohaliku taristu vaates asjadest. Seetõttu tahangi üle anda Kristen Michalile küsimustiku, mis selles valdkonnas üldse on siiani tehtud. Soovime saada selgeks, mis seisukohas me oleme, mitte et ei juhtuks nii, nagu see kipub olema tavaline, et tahtsime kõige paremat, aga läks nii nagu alati. 

Teine arupärimine on energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutile. Te kõik, kellel on väikenegi tükikene metsa, olete ilmselt tüdinud lõpututest kõnedest, kes proovivad seda metsa teie käest ühel või teisel viisil kätte saada. Erilise pinnacle saavutas selline tegevus metsaomanikult Leili Mihkelsonilt lihtkirja alusel metsa väljapetmisega. Ma tahaksin teada – sellest on nüüd nii palju aega mööda läinud –, mida on Kliimaministeeriumis ja Keskkonnaametis tehtud selleks, et lahti selgitada, kuidas sai selline juhus toimuda ja mida üldse on võimalik teha ja peaks tegema selleks, et selline seadusega võimaldatud inimeste kuritarvitus saaks lõpetatud. Aitäh!

Mart Maastik, palun!

Suur tänu! Austatud kolleegid! Mul on üle anda ka arupärimine regionaal- ja põllumajandusminister härra Terrasele. Nimelt on teemaks Saaremaa ühendused ehk konkreetselt praegu lennuühendus. Teatavasti tehakse nüüd Saaremaa lennujaamas tasuline parkimine ja see tõstab veel niigi kõrgete piletihindadele lisaks inimeste maksukoormust. 

Aga küsimus on rohkem selles, et enne olid lennupiletite hinnad 25–26 eurot üks ots. Siis tõsteti see aastakene 40 eurole – ikka drastiline tõus, peaaegu kaks korda. Oleks siis sellest mingit kasu. Sisuliselt on ikkagi samasugused toetusmäärad, subsiidium on ikka täpselt samal tasemel, aga nüüd on lendajaid poole vähem ehk raha justkui saadakse sama palju, aga lendajaid on poole vähem. No mis selle asja mõte siis on? Lennukid on poole täituvusega. Ühest küljest on muidugi hea, et viimasel hetkel saad lennupileti, aga teisest küljest on meil konkreetsed küsimused. Kuidas põhjendab ministeerium Saaremaa lennupiletite hinnatõusu ning millised tegurid on selle peamisteks põhjusteks? Kas ministeerium on analüüsinud hinnatõusu mõju reisijate arvule ning millised on olnud peamised järeldused? Milliseid meetmeid kavatseb riik rakendada, et tagada Saaremaa lennuühenduse taskukohasus ja stabiilne kasutatavus ka edaspidi? Aitäh!

Reili Rand, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Sotsiaaldemokraatide poolt annan üle arupärimise peaministrile, mille teemaks on sündimus, laste heaolu ja perede kindlustunde toetamine. Ma julgen väita, et suures osas me siin saalis oleme nõus sellega, et sündimuse langust ei lahenda pidev surve naistele ja peredele sünnitada rohkem. Riigi roll on siin luua toetav keskkond, kus lapse kasvatamine ei tähenda vaesusriski, tööelust kõrvalejäämist, kus kodu soetamisega ei kaasne niivõrd suurt ebakindlust ning ka vajalik tugi erinevatel eluetappidel on vajaduse korral olemas. Eelmisel nädalal kinnitas valitsus heaks tegevuskava perede kindlustunde plaanide kohta, mille eesmärk ongi kõnealuste takistuste vähendamine. 

Meie küsimused ja arupärimine on nüüd tulenevalt sellest, et hea, et on sõnad, aga kas tulevad ka teod. Me oleme siin saanud päris mitu aega nentida, et analüüse ja uuringuid meil on. Me oleme väga mitmes ettepanekus, mille eksperdid ja teadlased perepoliitika ergutamiseks ja turgutamiseks välja käinud, ühel nõul, aga millegipärast me otsusteni ei jõua. Seetõttu olemegi esitanud tervelt üheksa küsimust peaministrile. Millal me siis näeme päriselt samme Eesti laste ja perede kindlustunde suurendamiseks? Aitäh! 

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Täna Keskerakonna fraktsiooni poolt soovin üle anda väga olulise eelnõu, nimelt siis käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Loomulikult me räägime toiduainetest, toiduainehindadest ja kuidas on võimalik teha nii, et meie toiduainehinnad langeksid, ehk siis ikkagi käibemaksumäära langetamine toiduainetele. Ma praegu tuletan meelde lihtsalt, et me oleme ainuke riik praegu Euroopa Liidus, kus ei kehti toiduainetele erinevat käibemaksumäära. Enne Taani otsust oli Euroopa Liidus kaks riiki: Taani ja Eesti. Taani võttis uue valitsusega vastu otsused, kus langetatakse toiduainete käibemaksumäära 12% peale. Jürgen Ligile loomulikult see ettepanek ei meeldi. Me arutasime seda eile ka tema umbusaldamise ajal. Ja ta selgelt ütles, et kõik need otsused, mis on teinud Euroopa Liidu liikmesriigid, mis on langetanud ja juba enne langetasid toiduainete käibemaksumäära, need on rumalad otsused. Ainuke õige ja tark otsus ja tarkasi otsuseid tehakse siinsamas rahandusministri juhtimisel, Jürgen Ligi juhtimisel. Meie selliseid praegune valitsus ei soovi rumalaid otsuseid teha. Aga me ei ole sellega nõus. Meie tahame olla nende 26 riigiga, kes on need õiged otsused ära teinud, ja toiduainete hinnad on tänu käibemaksumäära langetamisele ka langenud. Aitäh!

Head kolleegid, olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu ühe seaduseelnõu, ühe otsuse-eelnõu ja viis arupärimist. Riigikogu juhatus või Riigikogu esimees otsustavad nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. 

Ja nüüd, head kolleegid, oleme jõudnud tänase päevakorra juurde. Väikseks selgituseks, nii nagu eile korduvalt juttu oli, need päevakorrapunktid, mis jäid menetlemata eile, kanduvad formaalselt üle tänasesse päevakorda ehk teisipäeva. Seda vaatamata sellele, et de facto on arupärimisele vastamine toimunud pigem järgmise tööistunginädala esmaspäeval ja vaatamata ka sellele, et ka vanematekogus on väljendatud seisukohta, et kui arupärimised jäävad vastamata, siis pigem võiks nendele vastamine toimuda järgmisel tööistunginädalal esmaspäeval. Aga veel kord, formaalselt need punktid kanduvad kõik edasi. Ja loomulikult Riigikogu juhatus on avatud ka nende menetlemiseks, juhul kui see nii arupärijatele kui ka ministrile sobib. 

Oleme jõudnud esimese päevakorrapunkti juurde. Head kolleegid, eile õhtul teatas vahetult enne südaööd taristuminister Kuldar Leis, et tal ei ole kahjuks täna võimalik tulla sellele arupärimisele vastama. Minu ootus ja palve oli, et ta informeeriks sellest ka arupärijate esindajat. Mulle noogutatakse, et ta seda tegi, nii et sel juhul on tegemist sisuliselt kokkuleppega arupärijate ja ministri vahel, et me täna seda päevakorrapunkti ei menetle. Formaalselt on aga tegemist arutelu võimatusega, mistõttu ma seda päevakorrapunkti ei ava.  

Päevakorrapunkt nr 2, täpselt sama lugu. Siin on laual kiri, kus justiits- ja digiminister on andnud teada, et tal ei ole võimalik täna tulla sellele arupärimisele vastama, mis on minu jaoks igati mõistetav ja arusaadav, sest ministrid ei peaks hoidma igaks juhuks teisipäeva vabaks, selleks et vastata võib-olla mõnele üksikule arupärimisele, mis võib kanduda üle esmaspäevalt teisipäevale. Ka siin on sellisel juhul tegemist arutelu võimatusega, mistõttu ma seda päevakorrapunkti ei ava. 

Ja kolmas päevakorrapunkt on samuti arupärimine, see on numbriga 1006. Siin juba eile istungi kestel leppisid arupärijate esindaja ja minister kokku selles, et sellele vastamist mitte ainult teisipäeval, vaid sel istungjärgul ei toimu, et jätta see arupärimine sügisesse. Seega ka siin on tegemist formaalselt arutelu võimatusega, aga seda kokkuleppel arupärijate ja ministri vahel. Seetõttu ma seda päevakorrapunkti ei ava. 

Oleme jõudnud neljanda päevakorrapunktini, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigihangete seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 788 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 788 lõpphääletus. Kahe minuti saalikutsungi järel me hääletame. Head kolleegid, juhin teie tähelepanu sellele, et oleme tänase neljanda päevakorrapunkti juures, milleks on eelnõu 788 lõpphääletuse juures. Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigihangete seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 788. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 61 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu 788 on seadusena vastu võetud.  Head kolleegid, enne kui läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, on meile laekunud Eesti Reformierakonna fraktsioonilt ettepanek pikendada 16. juuni 2026. aasta istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Kaheminutiline saalikutsungi järel me hääletame istungi pikendamise ettepanekut.  Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada 16. juuni 2026. aasta istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 58 Riigikogu liiget, vastu 4, erapooletuid 1. Ettepanek leidis toetust. Tänane istung on pikendatud kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. 

Oleme jõudnud heas tempos viienda päevakorrapunktini, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholiseaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 881 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Me ei ole sotsiaaldemokraatidena kategooriliselt selle eelnõu, nende muudatuste vastu, küll aga, nii nagu esimesel lugemisel, juhin taas tähelepanu, et valitsuse asjaajamise viis alkoholipoliitikas on pehmelt öeldes pentsik. Selle konkreetse eelnõu eesmärk on kaotada alkoholiregister ja soodustada ja kiirendada uute alkohoolsete toodete turuletoomist, leevendades seeläbi ettevõtete halduskoormust. 

Selle asemel et hinnata selliste otsuste mõju tervikuna, vaadates ka tervishoiu poolt, suheldes Eesti Tubaka- ja Alkoholikahjude Ennetamise ja Vähendamise Kojaga, tervishoiuvaldkonna ettevõtetega või tegutsejatega, on kogu see asjaajamine ja kooskõlastamine toimunud ainult otseselt huvitatud osapooltega. Täpselt sama tegevusmustrit jälgis ka maaelukomisjon, kes küsis arvamust just nimelt huvigruppidelt, kelle ilmselge huvi ongi seotud alkoholi ja alkohoolsete toodete kerge maaletoomisega. Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liit, õlletootjate liit, väikepruulijate liit, erinevad veiniettevõtete ühendused ja nii edasi. Ma arvan, et see ei ole Riigikogule vääriline praktika, see ei ole ka ministeeriumi vaates adekvaatne praktika, kui tehakse muudatusi alkoholipoliitikas niimoodi, et nende muudatuste mõju ja mõistlikkust lastakse hindama ainult otseselt seotud äriettevõtetel ja nende esindusorganisatsioonidel. See ei peaks olema riigi loogika mis tahes bürokraatia vähendamisel, seda enam, et bürokraatia on alati teatud reeglitel ja teatud põhjustel loodud, näiteks ka sel eesmärgil, et tagada alkohoolsete jookide puhtus ja kvaliteet ning tagada riiklik andmeregister ja teave selle kohta, mida meil täpselt müüakse. Paratamatult võivad iga muudatusega olla ka mingid riskid ja mured, mida ei ole arvesse võetud. 

Ja see läheb kokku ka laiemalt selle valitsuse poliitikaga, mis puudutab näiteks alla 18-aastastele alkohoolsete jookide käitlemise õiguse andmist erinevates toitlusasutustes, mis oli töölepingu seaduse muudatustega. Täpselt samamoodi ei räägitud läbi ametiühingutega, ei räägitud läbi tervisevaldkonna osapooltega. Pigem vastupidi, Sotsiaalministeerium, sealhulgas sotsiaalminister isiklikult ütles, et tema on nende muudatuste vastu, kes peaks olema ka valitsuse jaoks ju ikkagi selle küsimuse puhul autoriteediks, mis puudutab tervishoiu mõjusid, mis puudutab ka noorte kaitset, ka lastekaitset tema valdkonnas. Aga sellest hoolimata kõik need muudatused kergekäeliselt siin parlamendis kiideti heaks. 

Nii et sotsiaaldemokraadid on kriitilised valitsuse alkoholipoliitika kui sellise vastu, et leevendada piiranguid alaealistele. Vahepeal taheti teha väga suuri leevendusi teatavasti ka reklaamipiirangutele, et tootjad saaks ise hakata otsustama, mis on reklaam ja mis ei ole, mis on lubatud ja mis ei ole. Nüüd tehakse samasugune otsus siin alkoholiregistri kaotamisega, et tootjad ise otsustavad, millist registrit on vaja ja millist mitte. Ma arvan, et päris niimoodi ei saa asjad käia. Loomulikult peab olema ka erasektor kaasatud, aga riigi roll on tagada nii avaliku sektori kui ka erasektori kui ka Eesti rahva huvide tasakaal, mitte pelgalt teha kergekäelisi muudatusi lähtuvalt sellest, et üks või teine ettevõtete esindusorganisatsioon seda taotleb. Nii et võtke palun see teadmiseks ja püüdke edaspidi paremini. Aitäh!

Aitäh teile! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 881 lõpphääletus. Saalikutsungi järel me seda teeme.

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholiseaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 881. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 53 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu 881 on seadusena vastu võetud. 

Oleme jõudnud kuuenda päevakorrapunktini, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja ohvriabi seaduse muutmise seaduse (muudatused seoses inimkaubanduse direktiivi uusversiooni ülevõtmisega) eelnõu 880 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, õiguskomisjoni liikme Vilja Toomasti.

Aitäh, hea juhataja! Austatud kolleegid! Õiguskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja ohvriabi seaduse muutmise seaduse (muudatused seoses inimkaubanduse direktiivi uusversiooni ülevõtmisega) eelnõu numbriga 880 SE teiseks ja kolmandaks lugemiseks ettevalmistamist 9. juuni istungil. Lisaks komisjoni liikmetele ja ametnikele olid kutsutud ka komisjoni töös osalema Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalkoostöö ja õigusloome talituse nõunikud Anne Kruusement ja Anu Leps. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks oli eelnõule esitatud kolm muudatusettepanekut: kaks EKRE fraktsioonilt ja üks tehniline ettepanek tuli eelnõu algataja poolt. 

Komisjoni esimees Madis Timpson andiski kõigepealt sõna Helle-Moonika Helmele EKRE muudatusettepanekute tutvustamiseks. Lühidalt tutvustas Helle-Moonika Helme neid koos, kuna neid on natuke, seda kahte muudatusettepanekut on suhteliselt raske eraldi vaadata ja võib esmapilgul isegi tunduda vastuolulised, aga lühidalt öeldes laiendab see asendusemaduse mõistet inimkaubanduse direktiivi mõistes või sees. Siis palus Madis Timpson kommenteerida neid muudatusettepanekuid Justiits- ja Digiministeeriumi nõunikul Anne Kruusemendil, kes siis seletas, et asendusemadust ei saa käsitleda karistusseadustiku § 133¹ muudatuse mõttes teenusena, seetõttu tuleks seda teemat reguleerida mujal. Anne Kruusement kinnitas ka seda, et Sotsiaalministeerium ei ole ära unustanud asendusemaduse teemat ja sellega plaanitakse lähiajal tulla valitsuse ette või liikuda muul viisil edasi. Lisas ka veel, et kindlasti on õiguskomisjonil asendusemadusega võimalik edaspidi palju põhjalikumalt tegeleda. Peeter Ernits siis palus Anne Kruusemendil siiski täpsustada, miks ei saa asendusemadust nimetada teenuseks. Anne Kruusement siis selgitas, et seadusemuudatuse § 133¹ näeb ette olukorra, kus teenuse kasutaja teab, et teenust osutav isik on inimkaubanduse ohver. Ta tõdes, et selles sättes kasutatakse sõna "teenus" ilma täiendava selgituseta, kuid rõhutas, et selle kontekstis ei ole peetud silmas asendusemaduse kasutamist naise ärakasutamise kontekstis. Ta märkis, et see lihtsalt ei sobitu § 133¹ juurde. 

Edasi vaidlesid Varro Vooglaid ja Helle-Moonika Helme EKRE muudatusettepanekute sõnastuse üle. Tõepoolest, nagu ma juba ka mainisin, ka mulle tundus see arusaamatu, et kui neid kahte muudatusettepanekut koos ei vaata, siis tegelikult need on täiesti vastuolulised. 

Siis tutvustas Anne Kruusement kolmandat muudatusettepanekut, mis tuli algataja poolt. See tegelikult on tehniline. Lihtsalt lisatakse täpsustus, karistusseadustikku ja ohvriabi seadusesse lisatakse normitehniline märkus seoses direktiivi ülevõtmisega, mis oli lihtsalt välja jäänud, kui eelnõu Riigikogule üle anti. 

Siis komisjon hääletas neid muudatusettepanekuid ja komisjoni esimees tegi ettepaneku, et me siis hääletamegi seda EKRE poolt esitatud kahte muudatusettepanekut ühise muudatusettepanekuna. See ei leidnud komisjoni poolt häälteenamust. Kolmandat muudatusettepanekut siis komisjon toetas ühehäälselt või konsensusega, kuidas seda nimetada. 

Edasi toimus siis komisjonis arutelu asendusemaduse üle, mis tegelikult otseselt ei ole selle eelnõuga seotud rohkem ega vähem kui siis karistusseadustiku § 133 lõikesse 1 lisatakse asendusemadus teatud juhtudel inimkaubanduse ohvri käsitlusena sisse. 

Komisjon tegi siis ka otsused. Võtta eelnõu täiskogu päevakorda 16. juunil, see otsus võeti vastu konsensusega, ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada, ka seda toetas komisjon konsensusega, ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 18. juunil ja viia läbi lõpphääletus. Aitäh!

Aitäh! Teile on paar küsimust. Alustab Peeter Ernits. Palun! 

Hea juhataja! Hea ettekandja! Valgusta natukene ka laiemale seltskonnale, kuigi seltskond on üsna väikene, neid asendusemaduse probleeme. Eriti, mis puudutab seda, kui sa tahad osta endale last – neid külgi, mitte seda nii-öelda altruistlikku.

Jaa, teatavasti on asendusemadus Eestis keelatud. Aga ma juhin veel kord tähelepanu, et selle eelnõu kontekstis me ei käsitle asendusemadust kui sellist ja me ei hakka lubama selle eelnõuga Eestis asendusemadust. Ma veel kord rõhutan, et karistusseadustikku pannakse teatud juhtudel asendusemadus, kui on alust eeldada, et seda naist, keda kasutatakse asendusemadusena, saab nimetada inimkaubanduse ohvriks.

Varro Vooglaid, palun! 

Suur tänu! No meil oli komisjonis päris ulatuslik arutelu selle üle, kas lihtsalt laste ostmine välismaalt nii-öelda asendusemaduse teenust kasutades peaks olema käsitletud inimkaubandusena või mitte. Ehk te annate ülevaate nendest vastuargumentidest, mis sellele üleskutsele esitati. Sellepärast et minu meelest on see iseenesestmõistetav, et kui reaalselt ostetakse endale laps välismaalt, eriti veel sellisel viisil, et üks naine peab sünnitama selle lapse lihtsalt kellegi teise jaoks, et saada selle eest raha, siis on ju täiesti elementaarne, et tegu on inimkaubandusega. Mis on see tõsiseltvõetav põhjus, mille tõttu me ei ole suutelised saavutama konsensust, et niisugune laste ostmine, ka välismaalt, ja sellise tegevuse kaudu kommertsiaalse tulu teenimine peaks olema inimkaubandusena Eesti Vabariigis keelatud?

Jaa, aga sellesama direktiivi ülevõtmisega me tegelikult selle ju sisse toomegi. Me paneme selle lõikesse, paragrahv, karistusseadustiku § 133 alalõikesse 1, on inimkaubanduse vormidena ka asendusemadus ära nimetatud. Aga mis puudutab asendusemadust natuke laiemalt, siis jah, me arutasime selle üle palju. Teatavasti on mõningates Euroopa Liidu riikides, nimetame siis seda alturistlikuks asendusemaduseks, asendusemadus ju lubatud. Ja kui see toimub selles riigis, selle riigi seaduste järgi, siis nenditi ka komisjonis, et teatud juhtudel loomulikult saab Eestis alustada ka menetlust ja võib saada karistada, aga see ei ole automaatselt. Ma ütlen veel kord, et see asendusemaduse selline käsitlus, nagu teie mulle küsimuse esitatud, ei ole selle inimkaubanduse direktiivi käsitlusala.

Varro Vooglaid, teine küsimus, palun!

Jaa, no ma ei saa selle teie hinnanguga nõustuda, et karistusseadustiku § 133 lõikes 1 muudetakse inimkaubandus ka selles tähenduses keelatuks. Sinna on ju lisatud see väga oluline element, kvalifitseeriv element, mis ütleb, et üksnes siis on see keelatud, kui tegu on toime pandud vabadusevõtmise, jõu- või muude sunnimeetmete, vägivalla, pettuse, kelmuse, ähvardamise, võimu kuritarvitamise, teise isiku üle kontrolli omava isiku nõusoleku saavutamiseks raha või hüvitise võtmise või andmise, teisest isikust sõltuvuse, abitu või haavatava seisundi erakasutamisega. Aga kui ei ole tegemist ühegi nende juhtumiga ehk ei kasutata inimest ära ei jõuga ähvardades, kinni hoides ega abitu seisundit ära kasutades, vaid lihtsalt ostetakse laps raha eest, kes sünnitataksegi selleks, et ta ära müüa, siis see on ju ka inimkaubandus. See on ju ka inimkaubandus. Miks on vaja tingimata seda kvalifitseerivat tingimust sinna lisada?

Jah, ma saan aru küsimusest. Aga veel kord, ma tuletan meelde, mida me arutame. Me arutame karistusseadustiku muudatusi, mis on seoses inimkaubanduse direktiivi uusversiooni ülevõtmisega. Me käsitleme seda üksnes selles kontekstis. Ma ütlen veel kord, et Eestis on igasugune asendusemadus keelatud ja see on karistatav. Ma ei oska praegu paremini vastata. Kui me jõuame selleni, et me hakkame asendusemadust laiemalt käsitlema, ma loodan, et me jõuame selleni ja lõpuks ka lubame Eestis altruistliku asendusemaduse, siis me saame rääkida ka mittealtruistlikust asendusemadustest ja karistusseadustiku muudatustest seoses sellega, kui lapse saamine asendusemaduse abil on ebaseaduslikult läbi viidud.

Peeter Ernits, palun teine küsimus!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus on jälle laiemalt. Ülejäänud seltskond ei ole õiguskomisjonist. Aga inimkaubandus on, sõnasabast kinni võttes see direktiiv, jah, ei puuduta seda, aga inimkaubandus on see, kui naine sünnitab oma lapse selleks, et teda ära müüa. Ma mäletan, et ministriproua väljendas siin seda mõtet, et leidub naisi, kes lihtsalt mõnuga sünnitavad, et seda last ära müüa. Kas see peaks olema nii-öelda direktiivi all? Mitte see, et naist sunnitakse, vaid naine vabatahtlikult tahab oma last müüa ja sünnitab selleks, et teda müüa.

Aga antud juhul see direktiiv ei käsitle sellist juhtumit. Antud juhul on mul eelnõu ees ja sellisel kujul me komisjonis seda ka ei käsitlenud. Ma ei väljenda siin oma seisukohta, ma juba niigi väljendasin oma seisukohta altristlikust asendusemandusest ja mis ma sellest arvan ja kas sellega võiks Eestis edasi tegeleda. Aga veel kord ütlen, et see ei puuduta direktiivi uusversiooni ülevõtmise konteksti.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Eelkõneleja selgitas, et asendusemaduse reguleerimine ei puuduta otseselt seda direktiivi. Ma ütlen, et puudutab küll, sellepärast et direktiiviga on ju väga selgelt toodud esile, et asendusemadust tuleks käsitleda inimkaubandusena tingimusel, et jutt käib asendusemaduse teenuse kasutamisest olukorras, kus naine, kellelt see laps ostetakse, on pandud asendusema teenust osutama kas vabaduse võtmise, jõu- või muude sunnimeetmete, vägivalla, pettuse, kelmuse, ähvardamise või võimu kuritarvitamise, teisele isikule kontrolli omava isiku nõusoleku saavutamiseks raha või hüvitise võtmise või andmise, teisest isikust sõltuvuse, abitusseisundi või haavatava seisundi ärakasutamisega. Nii et me räägime just nimelt sellest, millistel tingimustel kriminaliseerida asendusemaduse teenuse osutamine ja selle teenuse ostmise kaudu laste ostmine. 

Nüüd, küsimus ongi selles, kas see tingimus, mida ma just ette lugesin, peaks koosseisu olema asendusemaduse puhul kirjutatud või mitte, sellepärast et laste ostmine ja müümine on ju igal juhul inimkaubandus, täiesti sõltumata sellest, kas seda naist, kes lapse sünnitas eesmärgiga laps ära müüa, on ära kasutatud kuidagi abitus seisundis hoidmise tõttu või sundimise tõttu või võimu kuritarvitamise tõttu või sunnimeetmete rakendamise tõttu või vägivalla rakendamise tõttu ja nii edasi. Loomulikult on asi veelgi hullem, kui rakendatakse neid meetmeid, mida siin on kirjeldatud, aga see ei tähenda, et ilma neid meetmeid rakendamata ei ole tegu inimkaubandusega. 

See ongi see vaidlus, mida me ka komisjonis pidasime. Mul on väga kahju, et koalitsioonierakondadelt sellele positsioonile me toetust ei saanud, sellepärast et kui me nüüd rahulikult mõtleme selle peale, siis see on ju kõige elementaarsem inimkaubandus. Laps sünnitatakse teadlikult ja tahtlikult selleks, et ta ära müüa kellelegi. Seal vahendajad võivad samuti olla selle protsessi osalised, näiteks Eestis on registreeritud mingisugune ettevõte, kes tegelebki sellega, et vahendada näiteks Ukrainas või Venemaal või Ameerika Ühendriikides või kusagil mujal äramüümiseks sünnitatud lapsi. 

See ei ole tänasel päeval Eesti Vabariigis keelatud tegevus. Kui me vaatame, mida karistusseadustik ütleb – ma võtan selle kiiresti lahti –, siis see ütleb § 132 lõikes 1, et võõra munaraku või sellest valmistatud inimloote ülekandmise eest naisele, kelle kohta on teada, et ta kavatseb sellest arenenud lapse pärast sündi ära anda, karistatakse rahalise karistusega. Ehk see koosseis on suunatud meditsiinitöötajatele ja see koosseis on suunatud üksnes tegevusele, mis leiab aset Eestis, sest Eesti karistusseadustik ei saa kohalduda meditsiinitöötajatele, kes tegutsevad kusagil mujal riigis. Aga veel kord, kui on Eestis ettevõtted, kes vahendavad laste müümist ja ostmist välisriikidest, siis tänasel päeval on see Eesti Vabariigis täiesti seaduslik. 

Ja see ei ole ju normaalne. Ma arvan, et sotsidest kuni EKRE-ni võiks kogu saal nõustuda sellega, et see ei ole 21. sajandil aktsepteeritav õigusriigis, mis peaks austama inimväärikuse baasprintsiipi. Ja ma saan aru, et täna selle eelnõuga edasi kapates me ei jõua seda probleemi lahendada, aga minu siiras üleskutse oleks küll see, et tuleme selle küsimuse juurde kas või sügisel tagasi ja muudame karistusseadustikku sellisel viisil, et sõna otseses mõttes laste ostmine, müümine, vahendamine raha eest kasumi saamise eesmärgil oleks kriminaliseeritud Eesti Vabariigis. Aitäh!

Lea Danilson-Järg, palun!

Aitäh, hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Inimkaubandus on üks jõledamaid kuriteoliike üldse. See, kui haavatavas olukorras inimesi ära kasutatakse, on ebainimlik. Sellist asja ei tohiks olla ja selle eest peavadki olema väga karmid karistused. Kindlasti on selle vastu võitlemisel oluline, et selles tehakse koostööd riikide vahel. Nii et tõepoolest, ka selline Euroopa Liidu tasandi direktiivi ülevõtmine on oluline selle koostöö edendamiseks. Kahtlemata on ka ohvriabi see oluline teenus, mis selle valdkonnaga seondub ja mis peab samuti olema riikide poolt heal tasemel tagatud. 

Nii et eelnõu eesmärk iseenesest on hea ja oluline. Ka selle valdkonna regulatsioonide uuendamine on oluline, et tõhusamalt inimkaubanduse vastu võidelda. Kuid sellel eelnõul on üks puudus. Me teame, et väga oluliseks inimkaubanduse liigiks on tõepoolest ka asendusemadus, eriti puudutab see just arenguriike, kus naisi hoitakse kinni, neile makstakse raha. Aga nad on tegelikult sundolukorras ja tihtipeale sünnitavad neid lapsi asendusemana jõukamate riikide tellimuste peale või nende inimeste tellimuse peale, kes soovivad lapsi saada. See on väga jube.

Eestis on asendusemadus keelatud, kuid mitte miski ei taga seda, et mõni Eesti kodanik samamoodi ei telli kolmandatest riikidest mõnelt inimkaubanduse ohvrilt endale lapse sünnitamist ehk seda asendusemadust niisuguse teenusena. 

Kuigi siin eelnõus on nüüd asendusemadus ehk kellegi värbamine või asendusemaks värbamine inimkaubanduse korras keelatud ja karistatav, siis paraku see inimene, kes tellib selle teenuse ja võib-olla ei ole kunagi selle asendusemaga isegi kohtunud ega tahagi teada, kustkohalt see laps õieti tuleb, selline tegevus karistatav ei ole selle eelnõu järgi. Ehk et kui inimest, kes tõepoolest inimkaubandusega tegeleb ja neid asendusemasid värbab, saab karistada, siis inimesel, kes tellib selle lapse kandmise ja asendusema värbamise, teda karistada ei saa, juhul kui ta ei ole teadlik sellest, et see laps pärineb inimkaubanduse ohvrilt. 

Ma saan aru, et teenuse tellimine inimkaubanduse ohvrilt ei saa olla karistatav olukorras, kus inimkaubanduse ohver näiteks töötab kuskil kohvikus või pakub mingisuguseid muid teenuseid, kus tõepoolest teenuse tellija ei pruugi teada, kes see inimene konkreetselt on ja kas ta on inimkaubanduse ohver või mitte. Oleks ülemäärane sellise teenuse tellijat karistada. 

Küll aga ei ole asendusemadus kaugeltki mitte mingi kohvi ostmine kuskilt bensiinijaamast. Reaalselt tuleb last üheksa kuud kanda ja inimene, kes niisugust teenust tellib, peaks ikkagi tundma huvi selle vastu, kes see inimene on, kes selle lapse kannab ja sünnitab. 

Nii et teenuse tellijat kuidagi vastutusest vabastada oleks ilmselgelt ebaõiglane, sest sellise tellimuse puhul peab ikkagi väga kindlasti ka see tellija ise olema teadlik selle naise olukorrast, kes seda asendusemaduse teenust pakub. 

Seetõttu see muudatusettepanek, mis antud eelnõule tehti, oleks selle olukorra lahendanud ja võtnud vastutusele ka asendusemaduse teenuse tellija, kui teenusepakkuja on inimkaubanduse ohver. Kuid paraku, jah, meil komisjonis see hääletus ei läinud positiivselt, sellele oli liiga vähe toetajaid, aga kindlasti see probleem on oluline ja varem või hiljem tuleks karistusseadustikku ka sellest aspektist täiendada. Aitäh!

Suur tänu teile! Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Mis puudutab seda direktiivi, siis nii nagu need direktiivid ikka on, kuidas seda võetakse vastu, laiendatult või kitsamalt. Siin hea kolleeg andis küllalt hea, Vilja Toomast, ülevaate selle arutelude käigust. Ja see puudutab tõesti seda, ühelt poolt on lisatud lihtsalt seesama surrogaatemadus ja ka lapsendamine. Sellest ei ole siin räägitud. 

Aga teema ise on palju laiem ja nagu ka Vilja siin rääkis, altruistliku asendusemaduse probleem on oluline ja seda peaks nagu käsitlema edaspidi ka Eesti parlamendis. Aga teema laiemalt, inimkaubandus. Kommertslikuks on maailm muutunud niigi, väga kommertslikuks, kõik on müügiks, kaasa arvatud ka lapsed. Surrogaatemaduse puhul on jah väiksed nüansid. Öeldakse, et ega lapsi me ei müü, aga me müüme seda teenust. Naised on kusagil farmides või vabrikutes, kus nad siis kannavad oma kallikesi. Loomulikult kõik need ravimised ja hoolekanne, et rasedus ilusti areneks, aga mingil hetkel, nad teavad kõik seda, et see läheb müügiks. 

Euroopas on kõige kuumem koht Ukraina, mitte ainult kõnekeskuste puhul, vaid sellise ka laste müügi koha pealt. On ta meeldiv või mitte, aga Ukraina on selline väga oluline ja noh kulu, kuidas seda nimetatakse, kõige optimaalsem, kui soovite endale sellist last soetada. 

See on loomulikult minu meelest lubamatu, aga kommertslikus maailmas võib öelda, et no mis siin vahet on. Ma mäletan, kui minister ka arutas sel teemal – ma räägin justiitsministrist –, et leidub ka naisi, kes rõõmuga sünnitavad lapse, et teda ära müüa. Noh, siin on meil nagu eriarvamused, kuigi issanda loomaaed on nii lai, et leidub igasuguseid emasid, kes rõõmuga kannavad üheksa kuud ja siis oma maimukese kellelegi ära müüa. 

Ja teema on natuke laiem, sellest ei ole kuigi palju räägitud, milliseks kujunevad need lapsed, kes on nii-öelda soetatud raha eest. Noh, Ukrainas on need paketid kusagil, ma vaatasin, eila oli kusagil 30 000 ja 60 000 dollari vahel. Paketid on ka samamoodi, et lukspaketid ja nii-öelda tavainimese paketid. Aga kuidas lapse arengule mõjub see, kui nad ei ole kunagi oma reaalset ema näinud ja liiatigi kui võib-olla ei räägita neile, et nad on tegelikult kalli raha eest ostetud? Nad on jah kallid, aga nii nagu on kallid meie need Rootsi vangid, kes tulevad Tartusse peagi tänu sellele, et nad teenivad raha Eesti riigile, on ka kallid need lapsed, keda ostetakse selle tõttu, et nende hind praegusel hetkel Ukrainas on vastavalt paketile 30 000 – 60 000 dollari vahel per laps. 

Aga direktiivi puhul, jah, selline tavaline direktiiv, paar sõna on juurde pandud, aga minu meelest on teema laiem ja seda võiks nagu käsitleda mingis muus kontekstis. Aitäh!

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Sellele eelnõule, nagu eelpool öeldud, on tehtud kolm muudatusettepanekut. Asume nende muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Muudatusettepanek nr 1, selle on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus: jätta arvestamata. Niipalju, et fraktsiooni esimees või aseesimees saab selle ettepaneku teha, aga ma võtan vahepeal Varro Vooglaiu protseduurilise küsimuse. Selles mõttes teil on võimalus reageerida. Varro Vooglaid, palun, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta!

Jaa, ma küsingi selle kohta. Ma tean, et tegelikult oleks väga oluline seda muudatusettepanekut hääletada. Kas on mingisugune eksitus juhtunud, mille tõttu ei saa taotleda praegu selle ettepaneku hääletamist, või on lootust, et siiski on fraktsiooni esimees või aseesimees siiapoole teel, et saaks hääletada? See on üks nendest kesksetest küsimustest, mille üle siin eelnõu menetluses vaidlus oli.

Hea kolleeg, kui te panite tähele, siis ma andsingi selle võimaluse võtta teie protseduurilise küsimuse vahepeal. Mingi minutikese olen ma veel valmis ootama, aga me lihtsalt peame seda joont hoidma, et ikkagi fraktsiooni esimees ja aseesimees on need, kes saavad hääletusele panna. Aga näete, kenasti me jõudsimegi. Lea oli ka väga operatiivne reageerima. Martin Helme, palun!

Lea oli ka väga operatiivne reageerima. Martin Helme, palun!

Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Kaheminutilise saalikutsungi järel me seda teeme. 

Head kolleegid, oleme eelnõu 880 muudatusettepanekute läbivaatamise juures. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1. Selle on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 11 Riigikogu liiget, vastu 43, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Muudatusettepanek nr 2 on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Martin Helme, palun!

Küll on kahju, et eelmist ei toetatud. Need kaks ettepanekut muudavad selle seaduse tegelikult jõustatavaks, ilma selleta on see deklaratiivne. Ma palun ka teist ettepanekut hääletada ja palun seda toetada.

Head kolleegid, kas võime minna muudatusettepanekute hääletamise juurde?

Head kolleegid, kas võime minna muudatusettepanekute hääletamise juurde? Aitäh! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, selle on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 11 Riigikogu liiget, vastu 42, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Muudatusettepanek nr 3, selle on esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada seda täielikult. Oleme, head kolleegid, vaadanud läbi kõik muudatusettepanekud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 880 teine lugemine lõpetada. Eelnõu 880 teine lugemine on lõpetatud ja koos sellega ka kuues päevakorrapunkt.

Oleme jõudnud seitsmenda punkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (935) esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt rahandusministri Jürgen Ligi.

Stenogramm veel koostamisel

Stenogramm veel koostamisel

Aitäh teile! Teile on ka küsimusi. Alustab Andre Hanimägi, palun!

Lugupeetud juhataja! Hea minister! Tõepoolest, pensionisambad on näidanud väga kena tootlikkust. Kellel ei ole endal seda teadmist, võimekust ega paremaid ideid, siis ka mina soovitan nii teise kui ka kolmandasse sambasse raha koguda. Seetõttu on selle eelnõu eesmärk igati mõistlik. 

Aga minu küsimus on laiemalt teise pensionisamba tugevdamise kohta. See puudutab teise pensionisamba varade kasutamise võimaldamist kodulaenu tagatiseks või omafinantseeringu kasutamiseks. Mida teie sellest ideest arvate ja kas Rahandusministeerium ka selle küsimusega tegeleb? Seda enam, et ma tean, et see on ka teil valitsuskoalitsiooni leppes.

Aitäh! See teema ei kuulu siia. Aga kui te küsite mu arvamust, siis minu arvamus on väga kriitiline, ühtib Eesti Panga arvamusega. Esiteks, kodulaenu nõudluse selline stimuleerimine kokkuvõttes tõstab hindu ja samal ajal on riske nii eluasemeturul kui ka pensionieas. Selles mõttes mina seda heaks ei kiida, kuid ma tean, et selline algatus Riigikogus on, ja me abistame seda asja tehniliselt. Olukord on minu jaoks analoogne hasartmängumaksu langetamisega. Jah, me pakume tehnilist abi, kui koalitsioon niimoodi soovib, aga mina sinna oma allkirja alla ei pane, sest ökonomistina ma ei kiida selliseid kunstlikke võtteid heaks. 

Iseenesest statistika poolest on põhjust muretseda. Eesti Pank on seda ka väljendanud, et meie kodulaenude hulga kasv on juba 10%. See juba näitab pigem ülekuumenemisele kui probleemile – regionaalselt loomulikult on meil ka probleem –, aga keskeltläbi. Samuti 70% soovijaid tegelikult kodulaenu saavad. Kui me tahame seda asja stimuleerida, siis ikkagi see peab olema regionaalpoliitiline meede, mitte üleüldine. Ja tegelikult peavad ikkagi eluasemelaenu kulud olema kaetud inimese sissetulekutest tema tööajal. Pensionirisk on väga erinev sellest ja neid asju ei tohiks ära segada. See on kogumispensioni mõte ka, et me ei vii seda turule lihtsalt lühiajaliste otsuste katteks. See kindlasti stimuleerib turgu, aga seda turg ei vaja. Eesti Pangale viitan ma muu hulgas ka selle pärast, et Eesti Pank kokkuvõttes kehtestab vastavalt turul kuhjunud riskidele uued normatiivid. Ja ma ei näe võimalust, et nad ei karmistaks omafinantseerimise võimalust, kui need riskid realiseeruvad – need riskid, mida ma nimetasin.

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Pensionisüsteemi lõhkumine on õõnestanud väga kõvasti Eesti inimeste usaldust pensionisüsteemi vastu. Mina tahtsin küsida, kuidas Eesti inimene võib kindel olla, et iga järgmine valitsus ei hakka pensionisüsteemi uuesti ümber tegema.

Klassikuid tsiteerides, kuigi see oli öeldud lõõbina, on põhjust meenutada, et kui Riigikogu on koos, siis Eesti inimene peab alati mures olema. Riigikogul on õigus, nagu eilegi siin räägitakse, rumal olla. Riigikogul on õigus rumal olla, aga me oleme püüdnud seda riski maandada. Ma arvan, et ka ühiskond on saanud targemaks, inimesed, kes saavad aru, et nende raha tegelikult kasvab pensionifondides ja et samba lammutamine toob kahju, need inimesed on ka valijad. Kui nad võivad praegu eufoorias olla, siis nad kindlasti järgmine kord enam eufoorias ei ole ja maksavad sellise lammutamise eest kätte. 

Me kirjutasime selleks siia siiski ka sellise lolliluku, et viis aastat peab ette teatama, kui riik otsustab, et ta enam sinna raha ei pane. Mõni inimene on seda usku või on juba siin teatanud, et tema sellise eelnõu kohe algatab järgmises Riigikogus, kui teda veel valitud ei ole. Aga see oleks väga halb otsus. Ja ma arvan, et debatt sellel teemal saab olema jälle intellektuaalselt huvitav. Kuidas nüüd tõestatakse, et raha põles, kuidas nüüd tõestatakse, et laps ei hakka sündima, kuidas nüüd tõestatakse, et vananemise probleem on puudu ja tuleb elada ainult hetkes? Seda ei ole võimalik tõestada mitte kellelgi, järgmises Riigikogus ka mitte.

Anti Poolamets, palun!