Tere päevast, austatud Riigikogu! Tervist, kõik, kes te jälgite tänast Riigikogu infotundi siit istungisaali rõdudelt ja ka sinise ekraani vahendusel! Me alustame 10. juuni infotundi. Head kolleegid, kõigepealt on mul teile tavapärane palve, et me teeksime kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll, palun! 

Kohalolijaks on end registreerinud 13 Riigikogu liiget, puudub 88. 

Tänases infotunnis osalevad järgmised Vabariigi Valitsuse liikmed: peaminister Kristen Michal, energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt ja taristuminister Kuldar Leis. Tere päevast, lugupeetud ministrid! Meie infotunni reeglid on ikka täpselt samasugused nagu ka kõigil varasematel kordadel. Riigikogu liige saab registreeruda ühe küsimuse esitamiseks. Küsimuse esitamiseks on aega kaks minutit, vastamiseks kolm minutit, ning selle registreeritud küsimuse raames saab Riigikogu liige võimaluse esitada ühe täpsustava küsimuse. Lisaks saab üks Riigikogu liige selle küsimuse raames esitada lisaküsimuse. Kokku on meil 11 registreeritud küsimust. 

Neist esimene on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Helle-Moonika Helme ja teema on olukord riigis. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, eesistuja! Peaminister! No alustame sellest, et te olete siin juba pikemat aega reipalt raporteerinud – kõik me elame teie juhitud Eestis kui parimas võimalikus maailmas. Iga infotund, kus on juhitud teie tähelepanu meie kiirelt kasvavale võlakoormusele, millega kaetakse riigieelarve defitsiiti, mis hoolimata kõigest kõrgetest maksudest aina suureneb, ja inflatsioonile, mis meid kõiki igapäevaselt vaeseks teeb – no iga kord te oma vastuses tuima järjekindlusega räägite, kuidas kõik on kõige parimas korras. 

Ja noh, kas või see järjekindlus, millega te oma maksuküüru kaotamisest räägite, kuidas see on reformi parim otsus, tõi rahvale õnne ja rikkuse. See on juba ametlikult ümber lükatud ja inimesed seda absoluutselt oma nahal ei tunne. Ja kui te seda täna veel kord ütlete, siis kes saab teid keelata taas kord ennast naeruväärseks teha. Palun, palun! 

No näiteks Konjunktuuriinstituudiga, kelle arvamused teie reputatsioonile haiget tegid, sellega te lõpetasite lepingu ära ja andsite need ülesanded Statistikaametile, kes kohe hakkas väljastama ka Eesti majanduse ja inimeste toimetuleku kohta ilusaid ja kenasid ülevaateid, millele toetudes saite ka siin juba korduvalt öelda, et meil on väike, aga armas majanduskasv. No nii! 

Ja nüüd, kui alati on siinmail usaldatud seda pilku väljastpoolt, et alati on nii hirmus tähtis, mida teised meist arvavad, usaldame teadust jne, siis nüüd on IMF ja OECD mõlemad andnud Eesti majandusele ja rahandusele suhteliselt hävitava hinnangu. Tegelikult see on hinnang teie tegemistele ja Reformierakonna ja Eesti 200 valitsusele. Ma siis küsingi, kas te olete sellega tutvunud? Mis on teil selle kohta öelda? Äkki teeks nüüd nii Eestile kui ka rahvusvahelistele organisatsioonidele selle teene ära ja astuks tagasi, enne kui on Eestile liiga hilja?

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Vist jäin ootama, kus see küsiv moment oli selles tiraadis. 

Aga nüüd, võttes järjest. Kõigepealt, veidi olen jah jõudnud tutvuda selle kohta, mida te küsisite, IMF-i missiooni lõppjärelduste üldhinnanguga ja veidi ka OECD majandusülevaatega. Ma püüan neid veidi tagasi peegeldada, et teie küsimus saaks vastuse. 

Mis puudutab muidugi majanduskasvu – ta ei ole enam tillukene, aga armas on ta ikkagi. Nüüd on ta ju päris suur, 2,4% majanduskasvu. Ma arvan, et me oleme sellega ikkagi päris korralikult edasi liikumas. Väga pikalt on seda oodatud. Eesti majandus oli juba paar aastat päris keerulises olukorras. Kui mina ametisse tulin, siis eesmärk oli Eesti kaitse korda saada, et kaitse peaks. Eesti kaitsesse on läinud rekordsummad. Suur tänu kõigile teenistustele ja inimestele erasektoris ja avalikus sektoris, kes panustavad! Ja teine, majandus on ka kasvule pöördunud. Siin on väga suur roll erasektori pingutustel, aga ka avalikul sektoril, kes on teinud mõistlikke otsuseid ja loodetavasti veel koristab sellelt teelt takistusi. 

Nii et need on kaks olulist asja – kaitstud riik ja majanduskasv. Kui te ütlete, et ma ei peaks sellest rääkima, siis millest ometi ma rääkima peaks? 

Ja nüüd, mis puudutab statistikavaadet, siis konjunktuurihinnanguid ja neid uuringuid tellib siiski Euroopa Komisjon ja nemad ka vastavad hanked teevad. Nendest hangetest on siin korduvalt räägitud, aga see vist ei väära teie väljaütlemisi. 

IMF-i missiooni lõppjärelduste hulgas on erinevaid järeldusi, mis soovitavad muu hulgas vähendada eelarve miinust. See on seesama, mida minagi olen öelnud, et poole protsendipunkti võrra võiks aastas seda teha. Kui me järgmist eelarvet hakkame tegema, siis see kindlasti peab olema väiksem kui see prognoositud, mis ta oli, 4,9 või 4,8. Sealt tuleb ikkagi allapoole tulla ja kindlasti sellest 4,5-st peaks ka pürgima allapoole. Minu soovitus oleks pool protsenti allapoole tulla järjest iga aasta, siis me jõuame kenasti 3% sisse, mis on 2030. aasta eesmärk, ja sealt edasi veel allapoole. 

Siin on ka soovitusi, IMF-il näiteks pensionisäästude stimuleerimine. See võib-olla väga ei meeldi jälle neile, kes tahaks pensioniraha turule tuua, need on need teie konservatiivsed mõttekaaslased. Näiteks, vältida maksubaasi edasist kitsendamist. Seesama jutt, mis opositsiooni poolt väga tihti tuleb, sest ühtegi ettepanekut ju keegi ei tee, aga kõik ütlevad, et tuleks rohkem kulutada ja vähem makse koguda. Siin on soovitusi ka näiteks ettevõtete tulumaks teha ja väga paljud muud asjad – nendega me ju päri ei ole. Aga ma pärast saan jätkata seda.

Suur tänu! Helle-Moonika Helme, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! No see majanduskasv, millest teie räägite, tuleb ju tegelikult valitsussektori kulutustest, ega see ju inimestele ei too midagi head kaasa. Rääkige teie mida tahes! Mis pensioniraha turule toomisse puutub, siis just meie tõime pensioniraha turule. See raha läks majandusse ja vaat siis majandus kasvas, see läks tarbimisse ja inimesed said lõpuks ometi endale lubada seda, mida nad ei olnud kaua lubada saanud. Aga ma küsin ikkagi, mis plaan see edasi on. Te loomulikult soovitustest leiate kindlasti midagi, mida ära kasutada, aga mis Eesti rahva olukorda tegelikult teeb veel hullemaks. No mida siis soovitati? Soovitati vähendada lastetoetusi. Kas kirjutate sellele alla? Ja siis soovitati kehtestada varamaksud ehk kinnisvaramaks. No kirjutate alla? Öelge nüüd Eesti rahvale taas kord ära! Ma ei tea, kas peab huultelt lugema, aga öelge ära, et kinnisvaramaksu ei tule, lastetoetusi ei langetata, pensione ei külmutata. Kaja ütles ka kõike head ja ilusat, aga tuli 26 maksutõusu ja automaks lajatati koos Eesti 200 ja sotsidega rahvale selga. Lastetoetusi vähendasite koos kohe, kui võimule saite. Nüüd ootab Riigikogu ukse taga üks erakond, kelle nimi on Parempoolselt, kelle juht Lavly Perling juba lubas pensioni vähendada ja toetused ära kaotada ning Eesti rahvale veel rohkem haiget teha, kui teie olete teinud. Ma saan aru, et see ongi teie järjekordne plaan, et minna kõigi oma sigadustega edasi koos nendega ja Eesti rahvale elu veelgi kibedamaks teha. Aga ametnike ja riigiametnike pealt, riigiametite pealt te ju kokku hoida ei soovi. See Jürgeni jutust on juba välja tulnud, et riigiametnike palgad tõusevad veelgi, tema toetab seda, rahvas söögu aga pesemata kartuleid ja vaestel tanklasse asja ei ole. Öelge nüüd Eesti rahvale midagi reaalset, mis päriselt ka asju muudab. Langetate käibemaksu toiduainetele? Kaotate ära automaksu? Langetate tulumaksu? Teete kõike seda, mis päriselt ka annab raha majandusse ja Eesti inimeste toimetulekut parandaks? Aitäh!

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Aitäh, hea küsija! Kõigepealt sellest majanduskasvu võrdlusest, kus meil enne see debatt pooleli jäi ja mida ma lubasin jätkata. Vaatasin vahepeal järele. Euroopa Liidu aastavõrdluses kasv on olnud 0,7%, euroalal 0,3% meil 2,4%. Nii et see võib-olla annab selle ettekujutuse, kuhu me oleme jõudnud. Ma saan aru, et opositsioonis on vahel raske neid argumente leida, eriti häid argumente, eriti kui majandus kasvab. Aga ärme seda siiski maha tee. Eestis on majanduskasvu pikalt oodatud ja see aitab inimestel ja ettevõtetel paremini hakkama saada. See on päris oluline. Ja selle nimel me tööd oleme ju teinud. Nüüd nende raportite juurde tagasi tulles. Siin on suur hulk erinevaid soovitusi ja ülevaateid. Näiteks ka OECD ütleb – IMF-ist ma enne põgusalt rääkisin –, et Eesti avalik sektor on tõhus, ärikeskkond hea, maksusüsteem lihtne, tööturg vastupidav, haridus kvaliteetne ja eelarveraam tugev. OECD jagab meie hinnangut, et majandusel läheb paremini. Seda kinnitas reedel ka reitinguagentuur Fitch, kes uuendas Eesti riigireitingu kõrgel A+, tasemel, stabiilse väljavaatega. Hinnang on, et valitsus on teise samba muudatustega õigel teel, ilma kogumispensionita jääb palga asendusmäär madalaks. Tunnustatakse ka seda, et vanaduspension on alates 2023. aastast kasvanud kiiremini kui keskmine palk. Te mainisite võimalikku ohtu pensionisüsteemile. Väga hea, et te seda mainisite, ma saan ka siis sellele vastata. Ma olen korduvalt lükanud tagasi ettepanekud pensionide kallale minna, pensionide indekseerimist lõhkuda ja muuta. Ma olen soovitanud kõigil, nagu teiegi siin soovisite, et siis on ju lihtsam peaminister või valitsus välja vahetada, kui tahetakse pensionisüsteemi kallale minna. Ma tean, et teie konservatiivsed kaaslased seda ka plaanivad, nii teise samba kallale kui pensionide kärpimise kallale minna. Mina seda ei toeta, nii et mina igal juhul olen sellele vastu. Mida veel ütleb OECD? Eesti on digiriigina väga tubli, me oleme liidrirollis, heal positsioonil tootlikkuse kasvatamiseks, näiteks AI-toel. See on seesama projekt või programm, mille ka valitsus on ette võtnud ja kus me anname 18 kuu jooksul 100 000 inimesele oskused. IT-sektori osakaal majanduses on üks kõrgeimaid OECD-s ja veel palju erinevaid asju. Siin on ka maksuettepanekud, mille kohta te küsisite. Maksuettepanekute puhul ma arvan sama, mida ka rahandusministergi mainis, et me oleme mitmeid maksutõuse teinud selleks, et katta kaitsekulutusi, ja uusi maksutõuse mina ei poolda. Ma arvan, et see maksutase, mis on umbes 35%, on paras. Kärpeid tuleb kindlasti teha erinevates valdkondades ja me teeme ka, viimase kolme aastaga 10% avalikus sektoris.

Suur tänu!

Ja lisaküsimuse esitab Evelin Poolamets. Palun!

Jaa, aitäh! Lugupeetud peaminister! Kui vaadata teie retoorikat, siis, ja teie tegevust, siis on arusaadav, et te liigute selles suunas, et üldse lõpetada inimestele pensionide maksmine ära, sest Eesti riigivõlg kasvab, riigi jooksevkulude katmiseks võetakse järjest rohkem laenu ja maksud ju järjest tõusevad. Ja toiduhinnad on viimastel aastatel kasvanud kümnete protsentide võrra ja Eesti kuulubki Euroopa Liidu kõige kiirema toiduhindade kasvuga riikide hulka. 

Ja aga samas, kui me vaatame, kuidas teised riigid käituvad – need leiavad meetmeid; teie ei leia, hirmutate siin, et mida kõike EKRE hakkab tegema, aga me näeme, mida teie konkreetselt teete: teie tegevus riigi juhtimisel viibki selleni, et mingil hetkel pensionärid jäävad pensionist ilma. 

Jaa aga ma küsin rohkem ka teilt rahandusministri tegevuse kohta. Tema ajab ka sama skisofreenilist juttu nagu teie, et sõnad ja teod ei lähe kokku. Ja kas te võtate nüüd kogu süü endale või leiate, et ka rahandusminister Jürgen Ligi on süüdi selles, et riigi hinnad on tõusnud, maksukoormus on kasvanud, riigivõlg on suurenenud ning usaldus valitsuse majanduspoliitika vastu on vähenenud? Mis oleks siis see lahendus? Kas te hakkate midagi muutma või tõesti kutsute Jürgen Ligi tagasi?

Aitäh! Siin oli mitu väidet ja mitu küsimust – proovin jõudumööda neid tagasi peegeldada ja kirjeldada. 

Kõigepealt, toiduhindade puhul näiteks, kui vaadata maid, siis see oli 0,9% aasta võrdluses, mis on pigem hinnatõus on langenud. Euroopas oleme me inflatsioonilt, hinnatõusult üsna keskmised. Ja seda juttu kuulates mulle väga meeldis Moonika Helme selline aus sõnum, et just teie olite need, kes pensioniraha turule tõid. Sama proovitigi või tehti praegu ka Leedus ja inflatsioon viskab üles. Sealt see inflatsioonilaine meile tuli siseriikliku pingutusena ja eks sellega on tulnud kõvasti vaeva näha, et sellist nii-öelda ülestimuleerimist ei toimuks. 

Nüüd, te räägite, maksud tõusevad. Maksud siiski on selle aasta alguses languses. Ma ei tea, mitu infotundi me veel omavahel seda debatti lugupidavalt peame, aga ma ei saa ju ometi parandamata jätta, kui selle aasta alguses me langetasime tulumaksu 780 miljoni võrra, see on sisuliselt. See on raha, mis jääb inimestele ja majandusele kätte. Eesti Panga kirjeldusel – noh, kes teie vaatest jälle, ma saan aru, EKRE arvates ei kuulu sõltumatute institutsioonide hulka, aga mujal maailmas siiski on – 10% kasvab netopalk, perele jääb umbes 6% rohkem raha kätte. Nii et praktika siiski kirjeldab seda, et Eesti inimestele jääb tänu sellele, et me tulumaksu langetasime ja tulumaksuvaba osa on suurem, rohkem raha kätte. 

Ja eks seda ka majandusnäitajad kirjeldavad. Kui vaadata eksperte, siis nad ütlevad, et majanduskasvus üks, teine, kolmas, neljas detail, aga üldiselt tulumaksureform on toonud ikkagi turule elavnemise ja inimesed tarbivad rohkem ja saavad ise oma tulevikku kindlustada – see on oluline. 

Nii et maksud ei tõuse, see on oluline ringi lükata. 

Nüüd, mis puudutab Eesti riigivõlga, jah, Eesti riigivõla kasv on, sellega tuleb tegeleda. Selleks ongi needsamad ettepanekud ka avaliku sektori piiramiseks kolme aasta jooksul kümme protsenti ja me oleme seda teinud: viis protsenti, kolm protsenti, kaks protsenti – see on kava. Ja Kaja Kallase valitsustest alates umbes 1,4 miljardit oleme tõmmanud koomale ja tõmbame veel. Ideena ta tavaliselt on populaarne, kuni see tabab mingit konkreetset valdkonda ja siis tihtipeale enam ei ole nii populaarne ja valitsus tavaliselt saab sõimata, aga see käib valitsuses vist palgahinna sisse. 

Nüüd, mis puudutab hindu – te ütlesite, et hinnad ja Jürgen Ligi. Ma saan aru, et valitsusliikmed ei pea olema armsad ega meeldima, aga, vaadake, Jürgen Ligi neid hindu küll nüüd ei tõsta. Tal võib olla palju puuduseid või palju häid omadusi, aga hindu ta tõesti ei tõsta. Kas te tõesti arvate, et rahandusminister tõuseb hommikul üles ja mõtleb, et "ei tea, kuidas saaks neid hindu tõsta"? No vot, nii see ei ole. Hinnad on siiski tõusnud erinevate probleemide tõttu. Kui me vaatame, hakkame ajas tagasi kerima: praegu inflatsioon Euroopas on mõjutatud väga palju sellest, mis toimub Hormuzi väinas. No kuhu sellel skaalal paigutada Jürgen Ligi? Väga raske, aga võib-olla teie suudate. Aitäh!

Aitäh!

Sellega lõpetame tänase esimese küsimuse käsitlemise. 

Liigume edasi. Ka teine küsimus on peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Helmen Kütt ja teemaks on inimeste toimetulek. 

Helmen Kütt, palun!

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Euroopa Liit on planeerinud Eesti põllumeestele 1,5 miljardit eurot järgmise perioodi jooksul, kuid lisaks on Euroopa Komisjon planeerinud Eestile ajalooliste toetuste ebavõrdsuse tasandamiseks ligi 546 miljonit eurot lisavahendeid. Ja viimase kasutamine sõltub otseselt riigisisestest otsustest ja siin peitubki probleem valdkonna jaoks. Nimelt puudub kindlus ja selgus, kas see raha jõuab ikkagi põllumeesteni. Üle Eesti algab põllumeeste poolt tähelepanu juhtimise aktsioon. Põldudele, erinevatele tahvlitele ilmuvad kirjad ja need kirjad ütlevad, et "pole põllumajandust, pole toitu". Eelmisel põllumeeste aktsioonil, kus oli siis traktoritega liiguti põldudelt linnadesse, oli meil regionaal- ja põllumajandusminister esimese traktori peal ja lubas seda vahendeid või seda raha põllumeestele, aga samas, nii nagu ka täna hommikul Terevisioonis oli põllumeeste esindaja, kes rääkis sellest murest, et erinevad ministrid annavad erinevaid sõnumeid, ja teil on nüüd võimalus kinnitada seda, et see ajaloolise ebavõrdsuse vähendamise raha tegelikult ka jõuab sektorini.

Aitäh teile!

Aitäh, hea küsija! Teinekord, kui te panete ka küsimusse täpsema viite, saan ma põhjalikumalt ette valmistada. 

Aga aitäh veel kord selle küsimuse eest ja võimaluse eest, et ma saan seda kinnitada, sest vigur on selles, et juba enne eelmist seda tähelepanu juhtimise aktsiooni, kus minu meelest põllumehed väga viisakalt seda tegid ja tõid tehnika tänavatele ja nagu Eestile omaselt suhtlesid inimestega ja kõik oli kenasti, mingeid ekstsesse ei tekkinud, ütlesin ma nendega kohtudes – sest ma ju kohtusin nende katusorganisatsioonide ja ettevõtjatega ka –, et minu isiklik arvamus on küll ja eelistus on sellel pool, et see raha läheb põllumajandusse ja maaelusse. Aga seda nad teavad ja seda ma olen neile öelnud, aga see ei välista muidugi, et selliseid lugusid, et mida keegi täpselt kuskil arvab, sest ma loen ka poliitikast iga päev lugusid – ükski allikas ei ütle, et midagi sellist oleks olemas. Tänagi võtsin Postimehe lahti ja ometi saab pika loo, nii et ilmselt selle looga on samamoodi. Aitäh!

Suur tänu! 

Helmen Kütt, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Suur aitäh! Teades, et see küsimus on nii lihtne, polnud vaja täpsemalt ju selgitada. Peaminister on Eestis toimuvaga nii hästi kursis. Minu meelest oli see väga kindel ja hea vastus, mis praegu siit puldist ka kõlas. 

Minu teine küsimus puudutab toiduainete käibemaksu. Siin ei ole ka midagi ette vaja valmistada, sest te olete sellega kursis. Eelnevalt oli kaks riiki Euroopa Liidus, kus toiduainete käibemaksu puhul erisusi ei olnud. Need olid Taani ja Eesti. Nüüd on jäänud üks riik, Eesti. Ka Taani on otsustanud teha erisuse käibemaksu osas, mis puudutab toiduainete käibemaksu. Kas Eesti on jätkuvalt seisukohal ja Eesti tänane valitsus on jätkuvalt seisukohal, et toiduainete käibemaksu erisuse teema ei ole lauale mõistlik panna ja seda ei ole mõtet langetada ja arutada? 

Sotsiaaldemokraadid on mitmed eelnõud selle kohta algatanud ja peavad seda oluliseks ja õigeks. Läbi on viidud ka selle ajal, kui Piret Hartman oli minister, põhjalik uuring. 

Oleks kena kuulda teie kommentaari. Enne oli väga tore öelda, et meil on ikka veel üks riik, see on nimelt Taani riik, kus seda ka ei ole tehtud. Rahandusminister ütles, et on väga rumal mõte üldse sellel teemal ka rääkida.

Aitäh, hea küsija! Tean, et Taanis uue vasakpoolse valitsusega, kui nii võib iseloomustada, selline põhimõtteline otsus on tehtud. See võtab muidugi mõned aastad aega. Kui ma nüüd õigesti aru sain, küsisin seda ka Taani kolleegilt ja ma saan aru, et vist 2028. aastast selline plaan on. Nii et eks me kindlasti jälgime huviga, kuidas seda plaani on rakendada ja kuidas need kulud kaetakse. 

See debatt on Eestis ju käinud ja see viide sellele, et kuskil on põhjalik uuring, on veidi võib-olla suurustamine. Sellist põhjalikku uuringut nüüd otse ei ole. See debatt käib ikkagi ju valdavalt selle ümber, kas ja kuidas on parem aidata neid, kes rohkem abi vajavad. Meie eesmärk maksumaksja piiratud rahaga peab olema enim aidata neid, kes abi vajavad. Selleks on erinevad mehhanismid olemas. Inimesi tihtipeale, eriti väiksema sissetulekuga inimesi, aitab enim just tulumaksuvaba osa tõus, mida me just ka nüüd tegime. Alates 1200 eurost läks inimestel selle võrra lihtsamaks ja sissetulekud kasvasid. Seesama astmelise tulumaksu, mille teiegi olete teinud, kaotasime. 

Mis puudutab toiduainete käibemaksu alandamist või muid maksuerisusi, siis maksuerisuste põhiline probleem alati nendes debattides, kuhu need kinni jäävad, on see, et ta pigem eeskätt aitab neid, kes rohkem tarbivad. Kui on valida, kas inimene saab rohkem raha kätte või ta läheb poodi otsima seda allahindluse silti, siis parem, kui inimene saab rohkem raha kätte ja ise ta otsustab seda. Sellised peaksid need mehhanismid ideaalis olema. 

Aga nagu te ütlesite, te kasutasite sellist meeldivat jürirataslikku terminit "laual". Ma arvan, et küll ta valimisteni laual on ja eks me vaatame. Kui tuleb järgmine valitsus, mis on vasakpoolne, küll meil tuleb astmeline tulumaks ja erinevaid häid mõtteid. 

Aga olgu siiski öeldud, et ma loodan, et ajakirjandusel on nii palju vastutustunnet, et ta küsib enne valimisi nende erakondade käest, kuidas seda kõike kaetakse, kellelt see raha võetakse. See on päris oluline. 

Suur tänu! Lisaküsimuse esitab Tanel Kiik. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Jätkates sealt, kus te lõpetasite, ütlen, et valitsuse maksupoliitika on ju selgelt olnud suunatud eeskätt jõukama osa ühiskonna heaolu parandamisse ja samal ajal halvendanud madalapalgaliste seisu. See on reaalsus. Iga kord, kui käibemaksu tõstetakse, siis rohkem saab pihta väiksema palgaga inimene. Ja teie tulumaksureform andis rohkem lisaraha, valdav osa sellest rahast läks 20–30%-le jõukamatele. Need on Rahandusministeeriumi faktid. Raha rohkem kätte tähendab seda, et raha rohkem kätte neile, kellel juba seda raha on, ja teise käega võetakse selleks katteallikaks kas laenuraha, mida praegu massiivselt tehakse, 2 miljardi euro ulatuses, või siis läbi erinevate maksumuudatuste, mis halvendavad madalapalgaliste inimeste toimetulekut. Nii et ausalt öeldes see nüüd küll ei ole maksupoliitika, mille üle oleks põhjust uhke olla. Aga mu küsimus teile on lihtne. Mõni aeg tagasi pidasime siin debatti laste ja perede toetamise teemal ja siis te natuke seadsite kahtluse alla minu väite, mille ma täna taas esitan, et riigi perepoliitika valdkonna eelarve, kui me räägime vanemahüvitistest ja peretoetustest, on käesoleval aastal umbes 3,6% riigieelarvest ja 2020. aastal oli see veel 5%. Ehk märkimisväärselt on langenud riigi suunatav tugi lastele ja peredele võrdlusena riigieelarvesse olukorras, kus tegelikult oleme rahvastikukriisis. Hiljuti tuli veel välja rahandusminister avaldusega, et lapsetoetus on üldse aegunud asi. Eile vaatasin Aktuaalset Kaamerat. Teie hea koalitsioonipartner rõhutas, et minnakse üle vajaduspõhistele peretoetustele, mis pidi olema lausa riigi eelarvestrateegiasse sisse arvestatud. Nii et mu küsimus teile on lihtne. Millises suunas valitsus liigub? Kas peaks uskuma Eesti 200 sõnumeid, sealhulgas teie rahandusministri sõnumeid, et lapsetoetus on aegunud või läheb üldse vajaduspõhiseks? Või peaks ikkagi lootma selle peale, et te võtate veel mõnes küsimuses kuulda sotsiaaldemokraatide ettepanekuid, nagu üksikvanema lapsetoetus tõsteti nüüd või tõstetakse õigemini 100 eurole? Äkki oleks ikkagi aeg tõsta ka esimese ja teise lapse toetus vähemalt 100 euroni, nagu iga kolmas ja iga järgmine, ning veel enam oleks vaja tõsta elatisabi taset tänaselt 200-lt 300 euroni. Mis on see valitsuse poliitika, mis otsuseid võib teilt riigieelarve kontekstis oodata?

Aitäh, hea küsija! Riigieelarve debatid seisavad ees, nagu te teate. See tsükkel on umbes selline, et suvel, augustis Rahandusministeerium teeb selle prognoosi, mille alusel järgmist eelarvet ja riigi eelarvestrateegiat kokku pannakse. Selles debatis on kindlasti erinevaid ühiskonna kaalupunkte. Üks kindel vai on see, et kaitsekulud on 5% vähemalt, sellel aastal on 5,4%, vastavalt sellele, milline on riigikaitse vajadus. Nagu teate, see on ka valitsuse esimene prioriteet. Kui ma olen sõnastanud prioriteete, siis number üks on see, et Eesti riik oleks kaitstud, selle naabriga, ja teiseks, et me saaksime majanduse kasvule. Maksumuudatused Eestis on tõepoolest tehtud selleks, et majanduse saaks kasvule. Teie valitsusest lahkudes me mitmed maksutõusud ka tühistasime. Pärast seda, kui sotsiaaldemokraadid valitsusest ära läksid, meenutan, tühistasime ettevõtete kasumi maksustamise, mis oleks majanduskasvu pärssinud, aga tühistasime ka esimesest eurost tulumaksu, mis oleks löönud enim väikese sissetulekuga inimesi, näiteks ka pensionäre. Nii et see ei ole üksiti nii mustvalge, kui te soovite seda näidata. Riigieelarve on loomulikult alati piiratud suurusega. Ja nagu siin see debatt ka varem näitas, kindlasti tuleb debatt selle üle, kuidas vähendada riigieelarve defitsiiti, sest meil on praegu see olukord, kus kaitsesse on läinud rohkem raha, sotsiaalkulutused on tõusnud, samal ajal tuleb riiki vähem raha sisse, kui välja läheb. Nii et sellistes oludes me püüame seda eelarvet kokku panna. Ja kui te küsisite, kas me arvestame teie ettepanekuid, siis kõik head ettepanekud on teretulnud. Ette ei tea ju lubada, sest isegi valitsuskoalitsioonis, isegi ministritele on reeglid endiselt samad, et enne, kui eelarve ei ole kokku lepitud, ei ole kellelgi õigust arvestada uute kulutustega. Nii et ükskõik, mida keegi välja ütleb. Lastetoetuste vajaduspõhisemaks muutmist me oleme arutanud erinevates koalitsioonides korduvalt, ka muuseas sotsiaaldemokraatidega. Nii et ärge nüüd enda suud ka seinapraoks tehke. Seda on arutatud, aga selleks ei ole olemas kvaliteetseid tehnilisi mehhanisme, mida on ka varem välja öeldud. Nii et enne, kui Sotsiaalministeerium ei suuda – see on ilmselt üksiti laiem võimekuse loomine Eesti riigis – luua mehhanisme, mis ütlevad, et teatud jõukusastme puhul selliseid toetusi ei maksta, ei ole sellest mõtet pikalt rääkida. OECD vist soovitas seda kaaluda ja erinevad arvustused vanemahüvitise teemal. Rahandusminister on ka sellest kirjutanud, et tema kaitses vanemahüvitist, mitte ei rääkinud lastetoetuste vähendamisest või ärakaotamisest. See on, ma saan aru, pigem pealkiri. Aga jah, enne kui meil ei ole tehnilisi lahendusi, selleks ei ole sellest isegi mõtet rääkida. Täna RES-is on see 2028. aasta peal, ma ei tea, kuidas nende lahenduste tegemisega läheb, võib-olla 2029, võib-olla 2030, võib-olla ei tule kunagi. Et vaatame. Aitäh! 

Suur tänu! Sellega lõpetame teise küsimuse käsitlemise. 

Liigume edasi. Tänane kolmas küsimus on taristuminister Kuldar Leisile. Küsib Riigikogu liige Tõnis Lukas ja teema on Tartu põhjapoolne ümbersõit. Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Tartu on teede ristumiskohas, Tartusse sõidetakse sisse, Tartust sõidetakse ka mööda. 

Nüüd, möödasõitmine on mõnest suunast takistatud või liiga suur ja peab Tartut läbima, sellepärast et ei ole võimalik mööda sõita, ei ole võimalik silda kasutada ja ei ole ka korralikku ringteed mitmes kohas. 

Kui me räägime põhjapoolsest ümbersõidust, siis see aitaks Tartust osa liiklust kindlasti ümber suunata ja see on Tartule oluline põhituiksoonte – Turu, Riia, Võru maanteede, tänavate – koormuse vähendamiseks ja olemasolevate sildade koormuse vähenduseks, keskkonnahoiuks ja teate isegi, olete Tartus käinud ja kohtusite ka enne kohalikke valimisi linnapea Urmas Klaasiga, võtsite tartlaste muret tõsiselt ja lubasite panna põhjapoolse ümbersõidu koos Tiksoja sillaga teehoiukavasse sisse, kust ta vahepeal oli välja langenud. Kõik tartlased rõõmustasid. Ja nüüd selgub, et uuendatud teehoiukavas seda siiski ei ole. Kuidas siis nii, härra minister?

Aitäh! Jah, ma olen tõesti Tartus päris palju käinud, ikka väga palju. Ja väga õige, tõesti, see põhjapoolne ümbersõit on Tartu jaoks ja tegelikult kogu Lõuna-Eesti jaoks vajalik ja õige teema. Kahjuks tõesti ei ole, ei olnud teda teehoiukavas või vähemalt oli siis vahepeal välja langenud, aga nüüd on ta seal sees. 

Ma saan aru, et küsimus on ajendatud sellest, et tuli meedias uudis, et nagu oleks ta sealt välja jäänud, aga, nagu ikka, siis mõnikord võib meedia tõlgendada olukorda reaalsusest teistsuguseks. Nii et tegelik olukord on selline, et 17. veebruaril sellel aastal kinnitatud teehoiukavas 2026–2029 on seletuskirjas sees või kirjas, et Tartu põhjapoolse ümbersõidu, sealhulgas Tiksoja ristmiku ja silla rajamiseks alustatakse põhiprojekti koostamisega. Ja projekti ehitustegevust kavandatakse riigi eelarvestrateegiates vastavate vahendite olemasolul. 

Siis Transpordiamet koostab hetkel Tartu põhjapoolse ümbersõidu üle Emajõe osa eelprojekti, sealhulgas Kvissentali silla eelprojekti. Ja sinna juurde siis kuulub ka Tiksoja liiklussõlme sidumine olemasoleva teega. 

Nüüd, selle Kvissentali silla eksiisprojekt valmib nüüd selle aasta detsembriks ja eelprojekt valmib 31 august 2027. 

Mis rahastusse puutub, siis kuna see on objektina sees teehoiukava seletuskirjas, siis me saame minna küsima ka Euroopast selle silla ja kogu selle kompleksi ehituseks rahastust sellest 2028+ voorust. 

Nii et kõik liigub plaanikohaselt, nii nagu sügisel kokku lepitud, et seda ei ole teehoiukava selles tabelis, kus on rahastus olemas. Seal on need objektid, kus on rahastus olemas ja tööd juba käivad. Aga Tiksoja sild on selles järgus, et käib projekteerimine ja 2028 alates saab ka siis Euroopa Liidu rahastust; peamiselt Euroopa Liidu rahastust, pluss siis Eesti riigi raha ja loodetavasti ka kohaliku omavalitsuse omaosalus saab siis kasutada. Nii et ehitus hakkab 2028 kõige varem. Aitäh!

Suur tänu! Tõnis Lukas, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh selgituse eest! See on tõepoolest piisav tähtaeg, arvestades, et eelprojekt on küll olemas, aga põhiprojekti tuleb teha ka mõnda aega. 2028. aastal ehitustööde algus oleks sümpaatne, aga te ütlete, et rahastust ei ole. Te olete kiitnud selle objekti olulisust mitmest aspektist – transpordikorralduse, keskkonnahoiu. Aga olete näinud seda ka olulise kaitserajatisena ja nimetanud, et Euroopa kaitserahastu võiks olla see üks allikas, kust raha küsida. Ma ei oska öelda, kui tõenäoline see on, aga eks te ise teate – ja teie vilkad ametnikud –, kuidas parem läheneda on. 

Minu küsimus on, et kirjeldage palun ikkagi neid rahastamise põhimõtteid. Need jaotuvad ju riigi, omavalitsuse ja Euroopa rahastuse vahel. Kuidas see proportsioon on? Kas me räägime 120 miljonist? Räägime me mingist suuremast summast või väiksemast summast? Aga põhiline küsimus on ikkagi see, et kui üks rõõmustav uudis tuli enne eelmisi valimisi ja natukene häiriv uudis peale valimisi, et ikkagi päris kindel veel ei ole. Nüüd on uus rõõmustav uudis enne järgmisi valimisi. On see siis kindel, et peale järgmisi valimisi ei tule uudist, et see siiski ei ole teehoiukavas rahastatavate objektide hulgas?

Aitäh! Jah, need rõõmustavad ja mitterõõmustavad uudised on käinud üles-alla selle tõttu, et kes neid andnud on. Ja see vahepealine mitterõõmustav uudis tuli üllatusena meedia poolt, kusjuures seda uudist ei olnud, sellepärast et mitte mingisugust muudatust ei olnud võrreldes sügisese plaaniga. 

Aga mis puudutab rahastust, siis tõesti, need proportsioonid ei ole täna selged, sellepärast et need ei ole selged kellelgi Euroopa Liidus veel. See sõltub sellest, et 28. voor, mis hakkab, et kuidas seal siis omaosalus versus toetuse protsendid kujunevad. Ja see ei ole sõltuv Tiksoja projektist, vaid üleüldse taristuprojektide rahastusest. 

Aga kui nüüd küsida, kes üldse rahastavad, siis jutt on olnud kogu aeg nii, et põhiraha me loodame Euroopa Liidust, kaasa arvatud kaitse, sõjalise liikuvuse fondist, nagu te ka õigesti välja tõite. Põhiraha on Euroopast, aga lisaks tuleb panna kindlasti, nagu ikka taristuprojektide puhul, Eesti riigi enda osalus. Me rääkisime ka Tartu linnaga, et kuna seal ei ole mitte ainult maantee, vaid on ka kergliiklusteede juurde kuuluv, siis ka Tartu linna panus on oodatud, aga see on täpselt kokku leppimata ja seda polegi praegu veel vaja leppida. Pigem oli vaja saada arusaam, kas kohalik omavalitsus peab seda ka oma prioriteediks või mitte. Nii et ma arvan, et selles on kõik väga hästi. 

Mis puudutab tulevikku, kogu selle rahastuse ja kogu selle protsessi osas, siis taristu suured ehitused ongi pikaajalised ehk need hõlmavad mitmeid aastaid. Mul on väga hea meel, et see teema on praegu üleval, sellepärast et see näitab, et see on poliitikaülene, ma loodan. Ja kui peaks mingi ime juhtuma, et 2028. aastal ma ei ole enam taristuminister, siis ma loodan, et ükskõik kes seda on, et ta võtab seda Tiksoja ümbersõitu sama prioriteetsena, nagu me siiamaani oleme võtnud. Nii et teen endast parima ja loodan, et ka järglased järgivad sama teemat.

Lisaküsimuse esitab Jaanus Karilaid. Palun!

Aitäh juhatajale! Hea minister! Lõuna-Eesti konkurentsivõimest on pikalt räägitud – et Tallinn liiga eest ära ei liiguks. Rail Balticu puhul saime nüüd teada, et lätlased on aeglased ja leedukad on aeglased ja see on põhjus, miks asja valmis ei saa. Aga Tartu maantee 2+2 – kas siin on aeglased härra Michal või härra Sutt? Kuidagi see ei liigu ja uudiseid nagu väga ei ole. Millal siis saab valmis 2+2 maantee Tallinn–Tartu?

Aitäh! Plaanis on nii, et 2+2 maanteed Tallinn–Pärnu ja Tallinn–Tartu on valmis 2035. Ehk siis, kui me praegu teeme teadupärast 45 kilomeetrit Pärnu suunal, tööd käivad. (Hääl saalist: Aeglaselt...) Pärnu suunal käivad tööd kiiremini kui lepingus kirjas. See on ikkagi lausa väike ime, aga praegused tublid Eesti teedeehitusettevõtted on tempost ees. See on siis Pärnu suunal. 

Tartu suunal on nii, et järgmisel nädalal peaks olema tähtaeg Imavere risti ümbersõidu ehitushanke pakkumisetel, 13 kilomeetrit, ja järgmine lõik – see on ka ammu kirjas – on 8 kilomeetrit Imaverest kuni Mäoni. Ja järgmised lõigud on plaanis kuni aastani 2035 ja seal on samuti kaks põhilist rahastusallikat. Üks on see, et me igal aastal paneme 85 miljonit mootorsõidukimaksust laekuvat raha täiendavalt teedesse. See on üks allikas. Ja teine on see, et kuna tegemist on TNT põhivõrgu teega – nii Tartu suund kui ka Pärnu suund –, siis on Euroopa rahastus eelkõige just nendele kahele teele mõeldud. Nii et ma olen väga optimist mõlema suuna 2+2 ehituse osas – kuni 2035 valmis.

Suur tänu! 

Sellega lõpetame kolmanda küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi. 

Tänane neljas küsimus on energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutile. 

Küsib Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin ja teemaks on tehingud energeetikas. 

Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Lugesin teie uut kliimaseaduse eelnõu. Kohe alguses räägitakse vajadusest vähendada sõltuvust fossiilkütuste impordist. Suurepärane eesmärk. Kuid mulle isiklikult on arusaamatu, kuidas selle eesmärgiga sobib kokku riigiettevõtte Enefit Green kavatsus ehitada kuus gaasielektrijaama. Nagu teada, oma gaasi meil ei ole, küll aga on meil põlevkivi, kuid millegipärast ehitame me gaasielektrijaamu. No minu jaoks midagi ei klapi. Palun selgitage!

Aitäh, hea küsija! Nendel teemadel oleme me siin debatti pidanud õige mitu korda ja hea meelega jätkame. 

See, et me soovime vähendada sõltuvust imporditud fossiilsetest kütustest, on igati ratsionaalne ja mõistlik valik. Võtame näiteks Itaalia, kus elektri hind märtsikuus tõusis suurusjärk veerandi jagu, sellepärast et nad kasutavad gaasi elektri tootmiseks ja umbes 40% Itaalias elektritoodangust on gaasipõhine. Ja see oli ka peamine põhjus, miks Iraani sõja ja Hormuzi väina sulgemise tõttu elektri hind Itaalias tõusis.

Nüüd Eestis seevastu märtsis elektri hind langes ja langes 60%. Langes seepärast, et talv sai mööda, päike tuli välja, lumi sulas ära, tuul puhub ka ja taastuvenergiavõimsused, mis meil on kohapeal olemas ja mis kasutavad ka kohalikku tooret. Me millegipärast räägime, et Eestis on ainult üks kohalik toore ja see on põlevkivi. Ei ole! Meil on päike, meil on tuul ja meil on ka biomass. Need on kõik kohalikud toormed, mida me kasutame, muuseas, 68% omatoodetud elektri tootmiseks. Nii et selles mõttes on nii kliimakindla majanduse seadus kui ka energiamajanduse arengukava väga selgelt suunda seavad. 

Jah, eelmine aasta jäi meil toodetud elektris puudu 40% või, õigemini, toodetud tarbimisest katmata 40%, mis tuli impordi arvelt. Ja ka selle nii-öelda kitsaskoha lahendus on olemas ja töös – vähempakkumine kuni kahe teravatt-tunni mahus maismaatuuleenergia tootmiseks on välja kuulutatud; augusti lõpuks need pakkumised peaksid ka siis tulema. 

Nüüd, te küsisite veel ka seda, et kuidas siis sobitub gaasijaamade ehitamine kokku sellesama imporditud fossiilkütusest vabanemise põhimõttega. Need Eleringi hanked – ehk siis üks hange, mis on juba tehtud mahus 186 megavatti elektrivõimsust eelmisel sügisel, ja need gaasijaamad peaks siis valmima 2028–2029 – ei ole mõeldud elektri tootmiseks püsivalt, vaid on mõeldud tipukoormuse katmiseks ja varustuskindluse tagamiseks. Ja sama põhimõtet tegelikult järgib ka nüüd Eleringi ettevalmistatav hange mahus kuni 900 megavatti, mis on siis mõeldud süsteemi taaskäivitamise vajaduste katmiseks. Ja ka seal ei ole need jaamad mõeldud töötamaks pidevalt, vaid samamoodi tipud ja siis, kui tõesti peaks olema erakorraline olukord, et on vaja süsteemi taaskäivitada. Aitäh! 

Aleksandr Tšaplõgin, teil on täpsustav küsimus. Palun! 

Aitäh! No ma ei saanud ikkagi vastust küsimusele, miks gaasielektrijaamad, aga mitte põlevkivielektrijaamad. Aga mul on teine küsimus. Teatavasti valmistub valitsus ehitama veel tuumaelektrijaama. Kuigi ühtegi formaalset otsust pole veel tehtud, on juba olemas firma, mis valmistub seda elektrijaama ehitama. See on Fermi Energia. Nad on juba leidnud krundi ja saanud isegi detailplaneeringu loa. Küsimus on selline, härra minister, et võib-olla on olemas mingid kokkulepped, millest me ei tea? Miks käitub Fermi Energia nii, nagu oleksid nad juba hankevõitjad?

Aitäh, hea küsija! Kuna te ütlesite, et eelmisele küsimusele jäi täielik vastus andmata, siis ma vastan selle poole ka ära, et miks gaas ja mitte põlevkivi. Nende vajaduste täitmiseks, mis varustuskindluse vaates on vajalikud, ehk et need elektrijaamad oleks kiiresti käivitatavad, põlevkivielektrijaam lihtsalt ei sobi tehnoloogiliselt. Teine põhjus on finantsiline. Megavativõimsuse kohta oleks põlevkivijaam vähemalt kolm korda kallim kui analoogne gaasijaam. Ja kolmandaks, see kõige uuem põlevkivijaam, mis meil on Auveres, töötab siis, kui ta soovib. Ehk tegelikult ei ole see ka töökindel ja põlevkivijaama ehitus võtaks ka väga pikalt aega. Nii et ma arvan, et me peame lihtsalt aktsepteerima majanduslikku ratsionaalsust nende otsuste tegemisel, kus põlevkivi ei ole enam elektri tootmiseks konkurentsivõimeline. Põlevkivivõli on teine teema. Aga küsisite ka tuumajaama ja tuumaenergeetika kohta. Täna on Riigikogus suures saalis teisel lugemisel suures tuumaenergia ja -ohutuse seadus. Ma loodan, et seda toetatakse erakondadeüleselt. Ehk siis järgmisel nädalal oleks võimalik see seadus ka vastu võtta, sest ilma selle seaduseta ei ole Eestis võimalik tuumaenergeetikat arendada. Te ütlesite, et valitsus hakkab tuumajaama ehitama. Ei, valitsus ei hakka tuumajaama ehitama, seda ei ole me kunagi kavandanud. Ma arvan, et on väga hea, et meil on olemas vähemalt üks huvitatud investor, kes soovib tuumaenergeetikat Eestis arendada. Seetõttu on algatatud ka eriplaneering, et teha esimese etapi otsused asukohavaliku koha pealt. Kui küsimus on selles, kas Eesti riik võiks olla tuumaelektrijaamas üks kaasinvestoritest, siis ma arvan, et jah, võiks, sest üldiselt tuumaenergia puhul riigi osalus on see, mida eeldatakse, mis annab investoritele suurema investeerimiskindluse. Aga sellest punktist me oleme veel mõnevõrra kaugel. Nagu ma ütlesin, ma loodan, et seadus saab siin Riigikogus vastu võetud järgmisel nädalal ja ka planeeringutega saab edasi liikuda. Kui ühel hetkel jõutakse sinna punkti, et on vaja teha investeerimisotsus, peab olema ka selge aktsionäride struktuur. Ja veel enne seda ootame me kõik muidugi, kuidas läheb selle konkreetse tehnoloogia põhjal arendatav väike modulaarne tuumareaktor Kanadas Darlingtonis. Kui see osutub edukaks, siis, ma usun, on ka meil lihtsam. Aitäh!

Aitäh! 

Ja lisaküsimuse esitab Rain Epler. Palun!

Jaa, aitäh! Kõigepealt sissejuhatuseks, Andres, et ma olen siin püüdnud kokku võtta nagu kuidagi lühidalt ja löövalt seda selle valitsuse saamatust riigielu korraldamisel ja riigi juhtimisel, aga sa tegid selle täna minu eest ära. Sa ütlesid, et asi läks paremaks, sest talv lõppes ära ja päike hakkas paistma. 

Ma nüüd ootan, et kui siin näiteks septembris, on see siis näiteks kolleeg Leis või sina ise, tuleb siia pulti ja kui jutuks tuleb jälle inimeste toimetulek ja näiteks toiduainete käibemaksu võimalik langetamine, siis keegi ütleb, et "aga näete, nüüd augustis läks ka asi paremaks: terve hulk inimesi sai oma kasvuhoonest tomatit ja kurki ja peenramaa pealt porgandit", et "mis te virisete". See on, selles mõttes olen tänulik – selline lühike kokkuvõte valitsuse tegevusest, et selline ilmastikust sõltuv valitsus. 

Aga nüüd selle energeetika juurde. Oled sa ju nõus, et omamoodi paradoksaalne on rääkida lause alguses juttu fossiiliimpordi vähendamisest ja teises otsas kiita gaasijaamade ehitust? 

Aga minu küsimus on, et kas sa selle arvutuse oled ka läbi teinud, nagu sa ise kusjuures mainisid, et põlevkiviõli tootmine on isegi täitsa nagu perspektiivikas äri ja meil on olemas nii riigiettevõttes see võimekus kui ka erasektoris ja sealt tegelikult tekib uttegaasi, et kui me ikkagi põlevkivi peale ehitaksime üles oma riikliku varustuskindluse ja energeetika stabiilsuse, siis me oleksime, saaksime tunda ennast palju kindlamalt siin.

Ja see, mis sa räägid sellest kiirest reaktsioonist – ega nende kiirelt reageerivaid gaasijaamu on ju sellepärast vaja, et kiirelt, ütleme, tootma tulevaid või tootmisest ära kukkuvaid, ilmastikust sõltuvaid energiatootmisvõimekusi järjest juurde pannakse. Kui seda kõike mitte teha, siis me saaksimegi oma riikliku ressursiga. Ja ma olen su'ga nõus: mets on ka oluline ressurss. Miks ikkagi nagu jäärapäiselt sa jätkad seda rumalat energiapoliitikat, Andres?

Aitäh, hea Rain! Ma muidugi mõistan sinu kimbatust, leidmaks nõrkusi valitsuse energiapoliitikas. Ma oleks ka sinu koha peal raskustes, tunnistan ausalt. Aga ma tulen hea meelega sulle appi ja selgitan veel kord, mida me teeme, või õigemini, miks me teeme ja mida me teeme. 

Rajada Eesti energeetika nii varustuskindlust kui ka hinna konkurentsivõimet põlevkivielektri tootmisele ei ole tänapäevases maailmas mõistlik ega ratsionaalne. See on täitnud ajalooliselt oma rolli ja kohta ja ma arvan, minevikuotsuseid selle pärast ei ole põhjust kuidagipidi kritiseerida. Põlevkiviõli tootmine, selle konkurentsivõime sõltub tegelikult ju ennekõike ära, kuidas muutuvad Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni regulatsioonid laevakütustele, sest põlevkiviõli väga suures osas läheb laevakütuse ühe komponendina selle kütuse segamiseks. Ja seal ei ole selles mõttes, ma arvan, põlevkiviõlitööstusel Eesti riigi poliitikast mingit takistust. On olemas kaevandusmahud, on olemas võimekus seda õli toota, kaasa arvatud põlevkiviõli tootmiseks saavad seda tootvad ettevõtted tasuta CO₂ kvoote just nimelt rahvusvahelise konkurentsivõime toetamiseks. Nii et ma arvan, et see on nagu eraldi temaatika. 

Ja nii kaua, kui toodetakse põlevkiviõli, siis loomulikult tootmisprotsessi osana tekib uttegaas, selle kasutamine elektri tootmiseks on ka mõistlik tegevus, aga kui enam põlevkivist õli ei toodeta või toodetakse palju vähem, siis selle võrra ju väheneb ka see uttegaasi panus, mis niikuinii on väike. 

Ja kui me nüüd oleksime, ütleme, kui meil ei oleks ühtegi taastuvallikast tootvat energiatootmisvõimsust, siis möödunud aastal oleks meie impordisõltuvus olnud ju veel suurem – fossiilsete kütuste osakaal oli ainult üks kolmandik või alla selle kohapeal toodetud elektrist. 

Nüüd, gaasijaamad saavad töötada ka biometaanil, mida Eestis toodetakse järjest kasvavas mahus ja mida riigi poolt me ka soosime. 

Ja teiseks, puhtalt tehnoloogiliselt on need jaamad valmis kasutama kütusena ka vesinikku või vesiniku derivaate. Selles mõttes me kuidagi ei seo või lukusta ennast nende investeeringutega fossiilsetesse kütustesse – need täidavad puhtalt varustuskindluse tagamise funktsiooni.

Suur tänu! Sellega loeme meie tänase neljanda küsimuse käsitletuks. Liigume edasi. 

Tänane viies küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Rain Epler ja teema on Rail Baltica. Rain Epler, palun!

Aitäh, härra esimees! Härra peaminister! Sissejuhatuseks, ma usun, et minu küsimus piisavalt täpselt andis teema ette. Nagu te siin enne viitasite kolleegile, kui on täpselt ette antud teema, siis te olete põhjalikult ette valmistanud. Ma loodan nüüd sisukale vastusele.  

23. mail möödunud aastal me kirjutasime koos Priit Sibulaga Läti suursaadiku kaudu Läti valitsusele küsimustega Rail Balticu ehituse kohta Lätis. Viitasime seal ka sellele visiidile, mille Andris Kulbergs oli teinud Eestisse ja külastanud korruptsioonivastase erikomisjoni istungit ja rääkinud probleemidest Lätis nii rahastuse, projekteerimise, maantee omastamisega ja nii edasi.  

25. juunil möödunud aastal me saime ametliku vastuse Lätist ja seal kuidagipidi ei kinnitatud, et 2030. aastal nende põhjapoolse lõigu valmimine on kindel. Vastupidi, seal öeldi, et ei saa tähelepanuta jätta, et rahastamisprobleemid on jätkuvalt märkimisväärsed ning 2030. aasta eesmärgini jõudmiseks on vaja olulisi poliitilisi otsuseid nii riiklikul, Balti kui ka Euroopa Liidu tasandil. Öeldi, et Rail Balticu elluviimine peab kulgema vastavalt sellele, kui palju Euroopa Liidu raha või muud välisraha tegelikult tuleb, ning vaja on ka tõsiseid täiendavaid otsuseid seoses eelarvega. Ja viidati ka sellele, et raha on puudu ja kaalutakse ka nii-öelda PPP mudelit ehk lisaraha leidmist erasektorist. Diplomaatilises keeles ikka üsna otseselt öeldi ära, et 2030 see valmis ei saa.  

Samal ajal sõnumid Eestist – teie kõrval istuv härra Leis ütles maikuus ERR-ile, et Lätil on endiselt plaan 2030 see valmis saada. 30. mail möödunud aastal te ise olite Riias ja rääkisite sellest, kui kriitiline see valmimine on, ja rääkisite, kuidas te saite toonaselt peaministrilt kinnituse, et see valmib. Aga näiteks 5. juunil möödunud aastal te ei pidanud paljuks ka kritiseerida Rail Balticu kritiseerijaid või küsimuste esitajaid ja ütlesite, et kõik need inimesed siin esitavad Kremli jutupunkte.

Teie aeg! 

Nii et mu küsimus on, kas te Eesti avalikkusele müüsite viimase aasta jooksul teadlikult sellist poliitilist optimismi, kuigi te tegelikult olite saanud Lätist info?

Aitäh, Rain Epler!

Või siis kuidas juhtus, et Läti opositsioonipoliitiku jutt ja ka valitsuse ametlik info ei olnud teie analüüsi jõudnud ja te tuginesite valele infole?

Aitäh, härra Rain Epler! Pool minutit üle, natukene palju üle. Oleks see 15 sekundit olnud veel, siis oleks olnud põhjendatud, aga pool minutit küsimusega üle minna. Palun järgmine kord olla oluliselt tähelepanelikum küsimuse esitamisel! 

Härra peaminister, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea küsija! Rail Baltic – loomulikult tuleb see valmis teha, ma ei kujuta ette isegi ühtegi teist võimalikku lahendust. Kui te ütlete, et ma eelmisel või sellel aastal midagi sellel teemal olen öelnud – issand, ma olen aastate vältel öelnud –, minu jutt on olnud kaunis järjepidev. Šampanjapudel – või kui soovite, viinapudel – avatakse ikka üldiselt Kremlis, kui põhja-lõunasuunaline trass ei valmi, sest Vene nii-öelda kontseptsioon riikide mõjust on tihti seotud olnud ka raudteega ja sellest on rääkinud juba Lennart Meri. Nii et ma arvan, et mina olin üsna noor mees ja teilgi võib-olla polnud nii uhket soengut sellel ajal, kui sellest räägiti. Aga meie tulevik on ikkagi Euroopas, mitte idasuunalise raudtee otsas. Nii et seetõttu ma arvan jah, et ma ka tulevikus ütlen seda, et kui keegi igatseb katki raiuda ühendust Euroopaga ja öelda, et me peaksime seda transiiti kuskile mujale vedama, siis ei saa seegi minu poolehoidu. Arusaadavatel põhjustel ilmselt. Sama on ka meie naaberriigid öelnud. 

Huvi Rail Balticu vastu – näiteks eilegi toimus meil Põhja-Baltimaade peaministrite kohtumine, kuhu oli ka Ukraina president kutsutud, minu kutsel oli Emmanuel Macron oli, Prantsuse president, video teel, ja sealgi mainis Soome peaministergi ühendused ära ka pressikonverentsil, et see on väga vajalik. Läti uus peaminister Andres Kulbergis käis minu juures ka päev varem, oli ka sellel üritusel ja ta ütles mitut asja. Ta võtab selle projekti ehk Rail Balticu projekti isikliku juhtimise alla – mis on müts maha! Seda ta ütles ka ühisel pressikonverentsil, kui meie ajakirjandus selle kohta küsis – ja teeb kõik, et see saaks võimalikult kiiresti valmis. Ma arvan, et see ongi selline jutt, mida me ju naaberriigi peaministrit ootame, et see on ühine projekt. Eesti, Läti, Leedu, aga ka näiteks Poola ja Soome on sellest huvitatud. Nii et see on kogu Euroopat puudutav projekt. Mida kiiremini see valmis saab, seda parem, seda soodsam see on. Riigikontrolörid on seda ka kirjeldanud. Meil on ikkagi positiivne surve naabritele olemas, nagu ka leedukate poolt, nagu ka Euroopa poolt, et see tuleb teha valmis selleks, mis on kokku lepitud. 

Ma mäletan aega tagasi, kui Taavi Aas vist oli tollal majandusminister. Ta tuli majanduskomisjoni ja ütles, et 2026. aasta eesmärgist on saanud 2030. Küsisime: "Mis juhtus, Taavi?" Ta ütles, et projekteerijad, üks, teine, kolmas ja nii edasi. Küllap seal olid oma põhjused, aga ootamatult läks edasi. Ja sellist kergekäelist edasilükkamist ei saa kindlasti lubada. Meil on olemas rahastus, valmidus, ehitus käib ja me saame oma asjad tehtud.

Suur tänu! Rain Epler, teil on täpsustav küsimus. Palun! 

Aitäh! Väga hea, et sa Poola mängu tõid. Selles mõttes, et Poola asetaristuminister ütles, et enne 2040. aastat ei ole kuidagi teoreetiliseltki võimalik, et see raudtee meid Kesk-Euroopaga ühendama hakkab. Aga tuleme siis kodutanumale tagasi. Ka meie ametnikud on öelnud, et kui Läti tõesti enne 2035. või veel hilisemat aastat oma põhjapoolset lõiku valmis ei saa, siis võime ka meie siin Eestis kaaluda, et teeme selle raudtee ainult Pärnuni. Kui sellest Rail Balticust saab vähemalt mõneks ajaks Tallinna–Pärnu, vähemalt Euroopaga ühenduse mõttes, tupikraudtee, siis kas sa oled valmis tunnistama, et algselt Euroopa ja NATO ühendusena esitletud projektist saab sisuliselt riiklikult doteeritud regionaalraudtee? Ja nüüd küsimus. Kui palju see Tallinna–Pärnu ühenduse dotatsioon igal aastal Eesti maksumaksjale maksma hakkab? Ja teine lisaküsimus. Kas teil on olemas mingi analüüs selle mõju kohta, selles valguses, et praegu on täiesti ilma dotatsioonita, hästi toimiv, kvaliteetne ja mugav bussiühendus Tallinna–Pärnu vahel. Kui palju regionaalraudtee lisamine sellele liinile kahjustab täna toimivat ühendust? Kordan esimest küsimust, et kui palju see hakkab jooksvat dotatsiooni võtma riigieelarvest? Kas sellised kalkulatsioonid on sul olemas või oled sa vähemalt palunud, et need tehtaks?

Aitäh! Kuna meil on infotund üles ehitatud meeldivalt nii, et kahe küsimuse pärast tekib Aivar Kokal võimalus küsida Kuldar Leisilt Rail Balticust ja siis Anastassia Kovalenko-Kõlvartil minult Rail Balticust, siis me saame kõigile neile küsimustele anda põhjalikud vastused. Kuldar Leis oskab ka kirjeldada, et aasta tagasi on need arvutused ka tehtud, nii et ta võib neid ka jagada. Mis puudutab seda ettekujutust, et Rail Baltic on kuidagi tupikuprojekt või ühe otsa projekt, siis Eesti teeb oma asjad kokkulepitud ajaks valmis. Ma isegi ei saa täpselt aru, mille vastu EKRE ja Keskerakond võitlevad Rail Balticu puhul. Ma saan aru huvist, et meil ei oleks ühendust Euroopaga ja Vene transiit oleks kuidagi au sees. Võib-olla sellest huvist ma saan aru, majandushuvist. Aga kui te ütlete, et te selle pärast seda ei tee, siis mille vastu te ometi võitlete? Meil oleks kvaliteetne, kiire rongiühendus Euroopaga, mida on julgeolekuks vaja, mida lätlased ja leedukad vajavad. Ja mis iganes Poola aseminister ütles, mina küsisin Poola peaministri käest, mitte aseministri käest, ja ta ütles, et kõik saab õigeks ajaks valmis. Küllap meil on lihtsalt erinevad suhtlusringid. Ärge laske ennast liiga palju eksitada sellest, uudistes on palju igasugust lärmi. Suurte projektide puhul ma endiselt ei saa aru, millele te täpselt pöialt hoiate. Et Rail Baltic ei saaks valmis või? Aga mis Eesti rahva võit sellest on? Rail Balticuga on nii, et kui seda ära ei tehta, tuleb raha tagasi maksta. Lätlastele ja kõigile teistele on täpselt sama sõnum Euroopa poolt. Nii et mulle jääb üsna arusaamatuks see teie järjepidev Rail Balticu vastane võitlus. Eesti inimestel on vaja ühendusi. Vaadake Eesti majandust, vaadake meie julgeolekuhuvisid. Meil on vaja ühendust Euroopasse. Ma saan aru, et EKRE positsioon on Euroopast lahkuda. Mart Helme lubas selle toetusrühma teha. Ma ei tea, kas te olete selle juba ära teinud. Mina arvan, et me kuulume Euroopasse. Lennart Meri juba ütles, et meil peab olema kiire ühendus Euroopasse. Nii et lähtume ikka sellest. Aitäh!

Aitäh! 

Ja lisaküsimuse esitab Siim Pohlak. Palun!

Aitäh! Hea peaminister! Selline lihtlabane Vene kaardiga vehkimine, manipuleerimine – ma ei tea, kas te peate Eesti inimesi rumalaks, et nad endiselt usuvad sellist manipulatsiooni, eriti veel erakonna poolt, kes ise soovis alles hiljuti Venemaaga viisavabadust kehtestada. Tuletame meelde, see pole mingi väljamõeldis, vaid faktikontrolli poolt kinnitatud fakt, et tegelikult Reformierakond alles hiljuti soovis Venemaaga viisavabadust, ei olnud see mitte ammu. Ja te nüüd räägite, justkui oleks EKRE-l mingit huvi Venemaale kasulikke otsuseid teha. Vastupidi, kui vaadata nüüd tegelikult terve mõistuse seisukohast, siis Venemaale oluliselt kasulikum on, kui kogu meie lõunasuunaline ühendus sõltub ühest rööpapaarist seal Ikla suunal. Ja tegelikult oleks pidanud ammu juba valmis ehitama neljarealise Tallinn–Pärnu–Ikla maantee. Kui vaadata Poola poolt, siis juba sisuliselt Leedus Kaunase juures ollakse väljas väga kvaliteetse neljarealise maanteega, mis ühendab kogu Euroopa teedevõrgustikuga tegelikult Baltikumi. Selle ühe rööpapaari peale lootma jäämine julgeoleku mõttes, see on, vastupidi, ju venelastele heategu. Kui me tahaks tegelikult päris korralikku, turvalist ja sabotaažikindlamat ühendust, siis me peaks ikkagi tegelikult keskenduma neljarealisele maanteele. 

Ja praegu, kus Rail Baltic jääb toppama, siis tegelikult tasuks seada prioriteediks just nimelt selle neljarealise Iklani valmisehitamise ja suhelda ka lätlaste ja leedukatega, et saaks ka Kaunaseni kiiresti selle neljarealise ühenduse. See on turvaline ja tänapäeval järjest enam inimesi eelistab reisida autoga, kaupu liigutatakse autoga. Tegelikult oleks see neljarealine maantee oluliselt prioriteetsem projekt kui Rail Baltic, millesse te jätkuvalt raha topite ja millesse, nagu on nüüd selgunud, siis tegelikult ei ole ka, millest ei ole tegelikult ka lähiajal tolku oodata Läti- ja Leedu-poolsete ühenduste realiseerumise näol. 

Nii et veel kord, et miks teie tegelikult Kremli heaks töötate, hea peaminister?

Aitäh! Mina olen vande andnud Eesti Vabariigile ja palka saan ka Eesti Vabariigilt. Nii et et teile oleks teada, seda esiteks.

Teiseks, Reformierakond Venemaa viisavabadust ei ole soovinud. Ütleme nii, et nii palju, kui ma Reformierakonna seisukohtadest tean, aga ju teil siis on kuskil oma tõlgendus Reformierakonna seisukohtadest. Aga jõudu tööle!

Nüüd, mis puudutab maanteid, siis siingi mul on jälle teistsuguseid teadmisi kui teil. Ja hämmastav muidugi, et ilmselt te ei ole Tallinn–Pärnu maanteel ammu sõitnud, seal läheb nüüd veidi alla 50 kilomeetri läheb ehitusse neljarajalisi teid. Sellesama automaksuga, mis teab mis populaarne ei ole või veel vähem armastatud – iga kord, kui arve tuleb, inimesed jälle vaatavad tigeda pilguga –, sellest iga euro aastamaksust läheb meil teede rahastusse, nii et järgneva nelja aastaga 380 miljonit läheb teedesse. 

Ja Tallinn–Pärnu trassil nüüd, jah, umbes 45, veidi alla 50 kilomeetri läheb ehitusse neljarajalist teed – aa, juba käib. No vot, käib juba ehitus. Nii et töö käib, nagu öeldakse, ja ilmselt siis saavad inimesed ka varsti sõita. 

Aga Rail Balticut on sellest hoolimata vaja. Kiire ühendus Euroopasse – veel kord – raudtees, transpordi, reisijate transpordiks, kaubatranspordiks ja ka julgeolekuvajadusteks on kindlasti oluline. Ja ilmselt ikkagi jääb see debatt sinna punkti, et on neid, kelle jaoks ilmselt õnn transiidis peitub idas; on neid, kes näevad põhja-lõuna suunda. Ja mina vist kuulun ilmselt samasse koolkonda, kuhu Lennart Meri kuulus, kes ütles, et rongiga peaks ikkagi Eestist Berliini saama. See oli tema sõnastus, ehk et inimene saaks Euroopasse rongiga, kvaliteetse ühendusega. 

Ja kiire ühendus on majandusele vajalik, nagu reisijate liikumiseks täpselt samamoodi vajalik. 

Ja kui te vaatate ka kaarti, siis ma olen üksiti imestunud alati, kui võideldakse ühenduste vastu, et kui sa asud Euroopa ikkagi suhteliselt äärealal, sul on vaja kvaliteetseid ühendusi – inimestel, majandusel, liikumiseks, hariduseks, kõigeks muuks. Nii et seetõttu see ehk selgitab teile, miks me panustame seda raha ühendustesse. 

Ja hea uudis, nagu öeldud: paneme kõvasti raha sellestsamast automaksust Pärnu maanteesse. Nii et sellel ajal, sellel aastal, kui keegi Tallinnast hakkab Pärnusse randa sõitma, tuleb ilmselt varuda juba hulga-hulga aega. Nii et arvestage sellega. Aga sõitke läbi, siis näete – te ilmselt pole käinud.

Suur tänu! Lõpetame viienda küsimuse käsitlemise. Enne kui edasi liigume, on käsi püsti Rain Epleril. Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Rain Epler, palun!

Aitäh, härra esimees! Täiesti selle infotunni protseduurika ja läbiviimise kohta küsimus ongi. Minu täpsustavale küsimusele vastates ütles peaminister, et kuna järgmised ministrid hakkavad ka vastama, siis ta ei vasta mu küsimusele, ja selle asemel kasutas ma oma kolme minutit, et pidada loengut väga erinevatel teemadel, rääkida midagi Vene kaardist ja muust. Kas see ongi teie arvates selline lubatud formaat? Piltlikult öeldes võiks peaminister öelda, et mõnel järgmisel korral tuleb siia mõni minister, kes vastab talle esitatud küsimuse ära, või ta peaks püsima küsimusele vastamise juures, või kui ta ei tea vastust, siis ütlema, et ta ei tea. Teine küsimus puudutab võib-olla sellist isiklikumat poolt. Ma saan aru, et selline, kuidas ma ütlen, silmapaistmatu ja halli massi sulanduv inimene nii karisma kui ka soengu poolest, nagu on meie peaminister, tunneb teatavat kadedust inimeste suhtes, kes on säravamad, aga praktiliselt iga kord, kui me kas infotunnis või arupärimiste formaadis räägime sisuküsimustest, hakkab ta rääkima minu soengust. See on täiesti okei inimlikus mõttes, aga võib-olla Riigikogu debati mõttes ma ei ole selles päris kindel. Ma küsingi teilt juhendamist. Kui ma hakkaks võtma ministrite või näiteks puldis olevate kolleegide välimust lahata, kui me arutame sisuküsimusi? Kas te näete, et me oleme selles osas õigel teel? Või peaks siin peaministrit natuke aitama, et ta püsiks ikkagi nii, et kui me räägime Rail Balticust, siis räägime Rail Balticust? Ma saan aru, et tal ei ole julgust ja iseloomu, et ise kuidagi silmapaistvam olla, aga kas seda peab siin alati niimoodi esile tooma?

Suur tänu! Sellest patust, et inimestest rääkida nii, nagu nad välja paistavad, ei ole siin saalis paljud priid. See käib siin saalis ikka ja jälle asja juurde. Aga ma olen ühelt poolt aru saanud, et teil on härra peaministriga välja kujunenud oma märgi- ja kujundikeel, et te kasutate väga oskuslikult üksteise aadressil kõiki neid kujundeid ära. Seetõttu ma istungi juhatajana ei ole pidanud vajalikuks sekkuda, sellepärast et see on osa sellest debatist, mida te olete tahtnud siin püsti panna. See on täiesti omane teie omavahelisele väitlusele. Sellisel juhul ma ei näe küll mitte mingisugust põhjust, et ma peaksin kuidagi istungi juhatajana sekkuma. Mis puudutab küsimustele vastamist, siis see on ju poliitiline küsimus. Peaminister vastas ja püsis teemas väga hästi, ta rääkis Rail Balticust, rääkis poliitilistest valikutest, rääkis sellest, millised on tema väga selged veendumused ja ettekujutus sellest, kuidas projektiga edasi minna. Nii et selles mõttes ta vastas teie küsimusele väga hästi. Ma ei saa küll kuidagi nõustuda teie väitega, et te ei saanud vastust. Te saite väga selge ja konkreetse vastuse, milline on peaministri positsioon kõigis nendes teie tõstatatud küsimustes. Siim Pohlak, teil on ka küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Palun!

Aitäh! Absoluutselt tehnilis-protseduuriline küsimus, mis võiks anda valitsuse infotundidele kvaliteeti juurde. Meil siin uuendati neid pulte, on arvutid, ma ei näe sinna valitsuse sektorisse. Kas neil on ka samad võimalused, kas nad saavad näiteks stenogrammis ringi vaadata oma puldi kaudu? Peaminister lihtsalt ei mäletanud, kuidas Reformierakond on Venemaaga viisavabadust toetanud, aga kui tal oleks võimalus neid vanu stenogramme sealt oma ekraanilt vaadata, siis ta saaks ju lugeda, kuidas välisminister Urmas Paet 2011. aasta jaanuaris Riigikogu ees ütles, et viisavabadus Venemaaga on pikas perspektiivis loomulik areng. See on vaid aja küsimus, kinnitas reformierakondlane. Kui peaministril oleks selline võimalus, siis ta saaks neid fakte kontrollida. Meil jääks pool sellisest debatist, kus võib-olla tekivadki valeväited, et Reformierakond pole kunagi Venemaaga viisavabadust toetanud.

Aitäh! Ma sain teie küsimusest aru. Ma sain küsimusest aru, vastan teie küsimusele. Mina ei näe sellist võimalust nendes uutes pultides, et süveneda vanadesse stenogrammidesse. Siin on meie kodu- ja töökorra seaduse kommenteeritud väljaanne, siin me näeme, kes osalevad, meil on olemas praeguse infotunni päevakord ja meil on istungi üldine vaade. Rohkem meil siin neid vaateid ei ole. See konkreetne hääletussüsteem ei ole ka ühendatud välise internetiga, nii et selleks peab olema ikkagi eraldi seade, millelt on võimalik seda vaadata. Ja see ei ole üleüldse nii lihtne, et hakata otsima mingist vanast stenogrammist ühte lauset või ühte väljendit, mille üle vaielda. Selle eeltöö peavad ikkagi inimesed ise enne infotundi ära tegema, nii et ma ei saa teid siin rohkem kuidagi aidata. Aga te võite vaadata, et peaministril on täpselt seesama vaade, mis on teil selle hääletuspuldi peal, aga loomulikult tema siis, kui läheb hääletuseks, selle koha pealt hääletada ei saa. See puudutab ainult Riigikogu liikmeid. Nii, olen sulgenud viienda küsimuse. 

Liigume edasi. Tänane kuues küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Züleyxa Izmailova ja teema on laste heaolu. Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea peaminister! Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioon kärpis selle aasta algusest omavalitsustele eraldatava huvihariduse toetust kümnelt miljonilt eurolt aastas üheksale miljonile eurole. Samuti on koalitsioonierakondade saadikud korduvalt tagasi lükanud siin saalis tehtud ettepanekuid koolilõuna rahastuse kaasajastamiseks, mis on aastaid püsinud ühe euro tasemel, mistõttu peavad mitmetes omavalitsustes lapsevanemad selle kuluvahe ise katma ning kohati polegi koolilõunad lastele ja noortele enam tegelikult tasuta. 

Ohtu sattus ka lastelaagrite käibemaksuvabastus, kuid hiljem tugeva kriitika järel lubasite selle siiski alles jätta. 

Nüüd loeme, et valitsuse ministrid, sealhulgas rahandusminister Jürgen Ligi ja haridusminister Kristina Kallas, kiidavad heaks OECD ettepaneku võtta osadelt peredelt lastetoetused üldse ära. Kristina Kallas teatas eile Aktuaalsele Kaamerale, et valitsus on tõepoolest eelarvestrateegias püstitanud eesmärgiks lastetoetuste ja perehüvitiste arvelt kokku hoida ja nüüd olevat vaja seda eesmärki realiseerida. 

RES-is sätestatud kärpeülesanne on muide sada miljonit eurot aastas, mis on rohkem kui neljandik laste- ja peretoetuste kogueelarvest. 

Kas oskate öelda, milliseid lastetoetusi ja kui palju on valitsusel plaanis kärpida ning keda kavatsetakse neist sootuks ilma jätta, et täita kokkuhoiueesmärki, milles Kristina Kallase sõnul on valitsus juba ammu kokku leppinud?

Aitäh, hea küsija! Kõigepealt mitut asja peegeldan. 

Laagrite vabastuse kohta või selle käibemaksuvabastuse kohta ütlesime me juba varem – nii mina kui haridusminister –, et seal tuleb lahendus leida. Ja mul on väga hea meel, et see lahendus leiti. Kas Riigikogu komisjonis vist parandati, tehti vajalikud parandused ja ma loodan, et see lahendus on leitud. Seda esiteks.

Teiseks, OECD-l oli, jah, hulk erinevaid soovitusi, muu hulgas ka lastetoetuste puhul ja nii edasi. See ei tähenda seda, et need soovitused kuidagi ellu viiakse. Seal oli ka soovitusi varamaksudest ilmselt ja, nagu alati, antakse ettevõtluse maksustamisest ja kõigest muust. Oma eelarvet ja makse me siiski teeme ise.

Lastetoetusi see valitsus kärpima ei hakka. Me just suurendasime üksikvanema toetust või, täpsemalt, suurendame lisaeelarvega üksikvanema toetust. Tulevastel aastatel – see on nüüd meil juba ka sotsiaaldemokraatidega koos valitsuste ajal olnud debatiks – see on siis see erakond, kus teiegi olete – tulevikus võiksid olla toetused vajaduspõhisemad, kui me suudame eristada, et millised grupid ühiskonnast on need, kes ei vaja riigilt rahalist toetust. Ja see debatt alati on olnud sellel tasemel, et jõuka ettevõtja puhul ilmselt see toetus ei ole nii vajalik või Riigikogu liikme puhul see toetus ei ole nii vajalik kui abivajaja puhul. Ja abivajaja vajaks seda võib-olla suuremas mahus kui jõukam inimene. 

Ühiskonnas see printsiip minu hinnangul on üldiselt arusaadav, aga probleem on selles, et meil ei ole tehnilist lahendust. Nagu ma ka enne kirjeldasin, et me oleme mitmeid aastaid seda arutanud valitsuses ja sotsiaalsüsteemis ei ole tehnilist lahendust selle elluviimiseks. Ja seetõttu on ka mõistlik ühiskonnas see pinge ja ootus maha võtta, et meil õnnestub seda teha kohe kuidagi, et nüüd eelarve tuleb, me kohe midagi kärbime, muudame – ei, seda ei tule. 

Me oleme täna lootnud, et 2028. aastaks suudab Sotsiaalministeerium pakkuda lahendused välja. Kui suudab, on hästi; kui ei suuda, siis jääb see jälle tulevikudebattideks, sest ühiskonnas, nagu te märkate, on see debatt pidev. Ja eriti sotsiaaldemokraadid kipuvad seda debatti ju pidama, et jõukamatele võiks vähem toetusi maksta ja abivajajatele rohkem. Ja üldiselt printsiibina on see ju, mulle tundub, ka kõigile arusaadav, aga häda on selles, et meil ei ole lahendusi. 

Nii et selle kindluse ma võin küll anda, jah, et lähiaastatel või lähiajal lastetoetusi kindlasti kärpima ei minda. 

Ja see peegeldus, mis oli OECD raporti tutvustamisel või soovituste tutvustamisel, oli pigem tingitud sellest, et rahandusminister kaitses vanemahüvitise süsteemi, mis Eestis on väga hea, ja seda tuleb kaitsta.

Suur tänu! Züleyxa Izmailova, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Statistikaameti andmetel elas 2024. aastal absoluutses vaesuses 4,6% Eesti lastest ehk enam kui 12 000 last. See tähendab, et ligikaudu iga 20-s Eesti laps kasvab peres, mille sissetulek jääb alla arvestusliku elatusmiinimumi, ega kata piisavalt isegi esmavajadusi, sealhulgas toidu- ja riietekulu ja eluasemekulusid. Eriti murettekitav on, et laste absoluutne vaesus on aastaga peaaegu kahekordistunud. 2023. aastal oli vastav näitaja 2,4% ja 2024. aastal juba 4,6%. Sellest tulenevalt küsingi, et kui te eelmisele küsimusele vastates ütlesite, et teil pole andmeid, aga praegu on meil konkreetselt väga head andmed olemas nende enam kui 12 000 absoluutses vaesuses elava lapse kohta, siis küsingi, milline on Vabariigi Valitsuse konkreetne tegevuskava nende enam kui 12 000 absoluutses vaesuses elava lapse ja nende perede toetamiseks? Milliseid täiendavaid meetmeid kavandab valitsus laste vaesuse vähendamiseks juba sellel aastal? Ning kas peaminister peab praegust pere-, sotsiaal- ja maksupoliitikat piisavaks olukorras, kus iga kahekümnes Eesti laps elab allpool esmavajaduste katmiseks vajalikku miinimumi?

Aitäh, hea küsija! Mure on täiesti mõistetav. Eesmärk ongi vähendada absoluutset vaesust. Kui ma vaatan nüüd läbi ajaloo, siis kõikidel valitsustel läbi aegade on eesmärk olnud vähendada Eestis vaesust. Kümne aasta vaates on absoluutses – see on kümne aasta lõige, et siis saab trendi jälgida – on absoluutses vaesuses olevate laste arv vähenenud 1,8 korda ehk peaaegu kaks korda on vähenenud kümne aasta jooksul absoluutses vaesuses elavate laste arv. Kui 2014. aastal oli absoluutses vaesuses 22 000 last, siis 2024. aastal oli see natuke alla 12 000 – 11 800. Nii et kui küsida, mis selle vastu aitab, siis absoluutsest vaesusest muidugi aitab välja majanduskasv, tööhõive. Need on kindlasti sammud, mida me ka astume. 

Kui vaadata nüüd tegevusi, mida ma enne teie kolleegidele siin kirjeldasin, siis kaks prioriteeti. Üks on kaitstud riik, teine on majanduse kasvule pööramine. Majanduse me oleme kenasti kasvule, ma arvan, suutnud pöörata. Loodetavasti see ka nii jääb trendina. Kui Euroopa piirkonna majanduskasv on 0,7% juures ja Eestis 2,4% juures, siis see on väga pikalt, mitu aastat oodatud sõnum, et me saaks majanduse kasvule. Sest ütleme nii, et väga tihti just töökoha olemasolu, kvaliteetne töö ja korralik palk selle eest on just see marker, mis tagab inimestele toimetuleku, ükskõik millises olukorras nad on. Nii et majanduse kasv on see, mis toob Eesti inimestele jõukuse. 

Sotsiaalpoole pealt tõstsime toimetulekutoetust 10%. Ilmselt tõstame seda veel, ma arvan, et selle järele on vajadus olemas. Alampalk kasvas, seegi on hiljuti kasvanud. Nüüd selle lisaeelarvega tõstame üksikvanema toetust. Ma ei välista ja pigem arvan, et küllap see jälle tulevikus tõuseb, sest selle järele ongi vajadus olemas, kui vaadata just neidsamu küsimusi. Nii et üldiselt pidevaid samme astume. Nagu te vastusest ja numbritest nägite, siis kümne aasta vältel see trend on oluliselt paremaks läinud, aga see ei tähenda seda, et probleem on lõplikult lahendatud. Ma arvan, et sellega tuleb igal juhul tegeleda, et inimeste jõukus kasvaks ja vaesuses elavate inimeste – muu hulgas ka laste – arv väheneks.

Aitäh! 

Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Ester Karuse. Palun!

Jaa, aitäh! Lugupeetud peaminister! Te ise ütlesite, et kohe teil seda tehnilist lahendust võtta ei ole, et lastetoetusi vähendada, aga ometigi riigi eelarvestrateegias seisab ju, et alates 2028. aastast soovib valitsus vajaduspõhiste toetuste pealt kokku hoida sada miljonit eurot aastas. 

Praegu kulub laste- ja perehüvitiste maksmiseks ligikaudu 393 miljonit eurot aastas, aga see summa niikuinii ju igal aastal väheneb, sest et meil paraku sünnib  lihtsalt lapsi üha vähem. See saja miljoni eurone kokkuhoid tähendab ju ligi veerandit kogu laste- ja perehüvitiste eelarvest. See on väga ulatuslik kärbe.

Aga OECD on soovitanud hakata toetusi vähendama juba keskmist palka teenivate lastevanemate puhul. Ja rahandusminister Jürgen Ligi kiitis seda ettepanekut ju pressikonverentsil ja nimetaski lastetoetusi aegunuks ja ebaefektiivseks. Aga minu arvates on sellel konkreetsel toetusel ka sümboolne väärtus. See ju päriselt ütleb, et iga laps on ühiskonnas oluline. Minu meelest ei ole siin küsimus ainult rahas. 

Aga mind hämmastab tegelikult üks teine asjaolu. Reformierakond on ju aastaid võidelnud niinimetatud maksuküüru vastu, väites, et inimese suuremat tööpanust ja kõrgemat sissetulekut ei tohi karistada. Aga nüüd räägitakse süsteemist, kus suurema sissetuleku korral hakkaks vähenema lapsele makstav toetus. Minu meelest paljudele Eesti peredele kõlab see nagu maksuküüru tagasitoomine, lihtsalt seekord siis lastega perede jaoks. Maksuvaba tulu vähenemise asemel väheneks hoopis lastetoetus. 

Ja seetõttu ma küsingi teilt, et kas teile ei tundu see ettepanek sisuliselt maksuküüru tagasitoomist just lastega perede jaoks. Kas te päriselt ka peate õigeks otsida riigieelarve tasakaalu lastega perede toetuse vähendamise kaudu ajal, mil Eesti sündimus on rekordmadalal ja perede kindlustunne tuleviku suhtes niigi on vähenemas? Aitäh!

Aitäh!

Härra peaminister, palun!

Jaa, kui te küsisite kas-küsimuse, siis vastus on: loomulikult mitte. Kindlasti me ei otsi riigieelarve tasakaalu lastega perede olukorra halvendamise arvelt – et oleks öeldud, et te saaksite vastuse, et oleks klaar. Muu hulgas ka näiteks hiljuti ju automaksu ringitegemise käigus just lastega perede olukorda arvestades astusime samme; nüüd tõstsime üksikvanema toetust. Ja nagu ma ka teie kolleegile kirjeldasin, siis peaaegu kaks korda on vähenenud kümne aastaga absoluutses vaesuses elavate laste arv – 22 000-lt 12 000-le. Aga see ei tähenda, et see tee on lõpuni ära käidud või probleem on lahendatud. Selle probleemiga tuleb tegeleda. 

Ja kõige kindlam viis vaesusest jagu saada on ikkagi luua jõukust, anda võimalusi. Ja üks minu valitsuse prioriteete on majanduse kasvule saamine. Majandus on kasvul ja sellisena tuleb seda hoida ja sellele tuleb hoogu anda ja selleks ka muudatusi teha. 

Nüüd, nagu ma ütlesin, jah, et RES-i, eelarvet – RES on strateegia, eelarve konkreetsed otsused – seda me hakkame tegema augustis-septembris, siis me kirjeldame ära täpselt midagi, aga vahendeid ega tehnilisi lahendusi selleks, et seda kõike vajaduspõhiseks muuta, praegu ei ole. Nii et selle pinge võime ühiskonnast kohe maha võtta. 

Te ütlesite, et Jürgen Ligi kiitis. Mina jälle lugesin seda, mida Jürgen Ligi kirjutas – ja ilmselt tasub teilgi lugeda – Jürgen Ligi kaitses vanemahüvitise süsteemi ja üritas ajakirjanikule selgitada ja ilmselt siis suhtluses läks midagi kaduma – ei tea küll, miks. Vanemahüvitis kui selline süsteem on Eestit väga hästi teeninud ja ma arvan, et see on Eesti ajaloo üks paremaid otsuseid, ja seda tulebki kaitsta ja ma arvan, et ta tegi õigesti, kui ta seda kaitses.

Suur tänu! Sellega lõpetame kuuenda küsimuse käsitlemise. 

Liigume edasi. Tänane seitsmes küsimus on taristuminister Kuldar Leisile, küsib Riigikogu liige Aivar Kokk ja teema on Rail Baltic. Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Hetkel tundub, et ka täna on kuum teema Rail Baltica ja selle ehitus. Kui 2017 siin saalis see ratifitseeriti, siis lepiti kokku, et kõigepealt ehitatakse valmis Pärnu ja Tallinna vahel. Tänasel hetkel tundub, et ka tänane Läti peaminister on selgelt öelnud, et 2030 on ebareaalne, et see raudteelõik jõuaks ka Riiast Eesti piirini. Ja mul ongi selle peale küsimus, kas te olete vahepeal saanud arutada – seda küsimust ma olen ka varem küsinud –, kas ei oleks täna ikkagi mõistlik Lätiga kokku leppida, et Pärnust raudtee-ehitus edasi siis, kui Riiast hakkab Eesti poole tulema? Ei ole vist mõtet Häädemeeste kanti viimast peatust teha. Viimaste andmete järgi 15 kilomeetri raadiuses ei ole ühtegi elumaja seal lähedal, kes seal rongi peale läheks või tuleks. See on lihtsalt üks suur kulu. Selle riigipoolse toetuse, mis on arvestatud RES-i CO2 kvoodi rahast, võib-olla oleks mõistlikum kasutada kusagil mujal. Kui Läti on valmis panustama ja on selge, et järgmisest perioodist on ka võimalik raha juurde saada Rail Balticu ehituseks, siis minna selle ehitusega edasi. Aga ma olen kindlasti seda meelt, et Pärnu ja Tallinna vahel tuleks ära lõpetada, sest sinna on täna nii palju investeeritud. Ma saan aru, et see on praktiliselt kaetud ka ehitushangetega. Seda pooleli jätta ei ole mõistlik, aga edasi ehitada tühja kohta, kus edasi rong ei liigu, vist ei ole mõistlik. Või mida teie arvate?

Aitäh! Tõesti, täna on kuum teema Rail Baltic. Enamik sellest jutust oli väga mõistlik, mis praegu just küsimuse pähe esitati. Tegelik seis on see, et me ootame Läti ja sealhulgas ka Euroopa Komisjoni seisukohta, et mis Läti tegelikult suudab või ei suuda. Me ei reageeri meedia vahendusel ühe või teise isiku Läti-poolse jutu peale, vaid meil on vaja ikkagi ametlikku seisukohta, mis Läti ja sealhulgas ka Euroopa Komisjon ütleb Rail Balticu võimaliku ajastuse või valmisehituse tähtaegade kohta. 

Aga mis puudutab Eesti ehitust, siis jah, nii ongi, et Tallinnast Pärnuni on eelkõige ehitus ja üle 100 kilomeetri ulatuses see ka käib füüsiliselt. Nii oligi plaanis ja ehitus käib vastavalt graafikule. Nüüd see, mis puudutab Pärnust allapoole, siis seal on ettevalmistavad tööd ehk projekteerimine ja kõik sinna juurde kuuluv, mis on igal juhul vaja ära teha. See ka samamoodi praegu plaani järgi käib. Aga ma kordan veel kord, et põhitööd käivad just põhja poole ehk siis Tallinnast allapoole Pärnuni. 

Mis puudutab seda, et näiteks Häädemeeste, et kui see on 15 kilomeetrit esimesest asundusest, siis tegelikkus täna näitab seda, et Rail Balticu trassi ääres, ka nende väikeste peatuste ääres nad on väga-väga huvitatud, et trass tuleks. Ja ka need väiksemad peatused, sinna ümber juba tekib nii elamuarenduse algeid kui ka tööstuste algeid. Alles mõni nädal tagasi käis läbi uudis, et just sinna Häädemeeste Rail Balticu peatuse lähedusse kavandatakse metanoolitehast. Kui Rail Balticut ei oleks või Rail Balticu kavatsust ei oleks, siis ei oleks metanoolitehast ka sinna mingil juhul üldse planeeritud. Nii et igal juhul me liigume oma plaanidega edasi. See on kogu majanduse jaoks – ma ei räägi ainult liikuvusest, vaid kogu majanduse arengu jaoks – ja ka elamuarenduse mõttes väga-väga vajalik projekt, mida Eesti ja ka teised riigid teevad. 

Aitäh! Aivar Kokk, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Loodan, et Pärnust edasi ehitamise ja projekteerimise juures ei teki seda olukorda, mis küll ajakirjanduse kaudu, tundub, on juba tekkinud, et tehakse projekteerimis-ehitushanked. Kui on puhtad projekteerimishanked, siis see on mõistlik. Loodan ka, et ühel hetkel see trass valmis saab, kui on sinna niipalju investeeritud. Aga niikaua kui ei ole selge, et see rong kuhugile jõuab, ei ole mõtet Pärnust edasi ehitada selleks, et mõned inimesed äkki sinna rongi peale lähevad või äkki tuleb mõni ettevõte. Neid ettevõtjaid on Eestis aastakümneid olnud, kes on lubanud pudrumägesid, aga vähestest on tulnud väga head asjad. Mul on selle jutu peale lihtne küsimus. Kui suured dotatsioonid on kavandatud Rail Balticu raudteetaristu ülalpidamiseks ja rongiliikluse korraldamiseks pärast projekti valmimist?

Konkreetne vastus on see, et viimane tasuvusanalüüs on tehtud 2024. aastal ja see on saadaval Rail Balticu kodulehel. Seal on igasuguseid erinevaid lõike võimalik välja võtta, mis täpselt huvitab. Ma olen seda eelmistel kordadel ka erinevates küsimustes-vastustes öelnud, et kellel on huvi, siis sealt saab võtta viimase analüüsi, ja olen ka saatnud seda huvilistele, kui sealt ei taha ise võtta. Nii et seal on hästi põhjalik analüüs olemas 2024. aastast. Toonitan omalt poolt ka seda, et raudtee ja ühistransport üleüldse – mitte ainult raudtee, vaid kogu ühistransport, nii bussiliiklus kui ka kohalik lennuliiklus – on kõik riigi doteerimise peal ja me ei saa vastandada ühte teisele. Meil on vaja neid erinevaid vorme. Võibki tunduda lennuliikluse kohta, et noh, mis me sinna Kärdlasse või Kuressaarde Tallinnast ikkagi seda lennukit paneme, see ju maksab täiendavalt raha. Aga nende inimeste jaoks, kes seal elavad või kellel sinna liikumist on, on see väga vajalik. Ka bussiliiklusega samamoodi. Kuhugi Setumaale ei ole mõtet bussi liikuma panna, sest see ei tasu ju. Bussiliiklus tasuks ainult Tallinnast viie kilomeetri raadiuses. Aga me ei saa Eestis võtta niimoodi, et mida tasub ainult pealinnas teha, vaid me peame vaatama kogu Eestit. Selles mõttes on iga uus võimalus, et Eesti areneks ühtlasemalt, väga-väga vajalik, seda enam, et tänu Eesti ühtlasemale arengule on meil ka kiire tee Euroopasse. Nii et ma väga keskenduks sellele, et me ei eelistaks ühte liikumisviisi teisele ja ei mõtleks kogu aeg sellele, kas ikka tasub ära raudteeliiklust ülal pidada või mitte. Kas kahjuks või õnneks, aga kui me võrdleme Euroopaga, siis kõik Euroopa riigid maksavad reisijate liiklusele peale. Aga kui raudtee on juba olemas ja on mõistlik rajada, siis see on kindlasti väga vajalik. Seda näitab ka muu Euroopa praktika. 

Aitäh! Lisaküsimuse esitab kolleeg Mart Maastik. Palun!

Jaa, suur tänu, härra eesistuja! Austatud minister! Ma olen igati nõus sellega, et kui Rail Balticut nüüd edasi ehitada, et siis on mõistlik seda teha Pärnuni esialgu ja ilmselgelt ka siis seda CO₂ raha võiks ju kulutada – või investeerida, mitte kulutada – mõistlikumalt. 

Ja siit ka võib-olla selline küsimus, et teatavasti kui olid valimised, siis kõikide erakondade esindajad – vähemalt Hiiumaa, Saaremaa ja siis Läänemaa piirkonnas – lubasid, et toetavad ka Haapsalu–Rohuküla raudtee ehitust. Väga lihtne küsimus, et kas nüüd oleks teil võimalik ka täita seda lubadust, kui me mõtleme selle peale, et aastaks 2030 ju kindlasti see Rail Baltic ei valmi, vähemalt Läti poole pealt, et siis seesama puuduolev jupp, mis on siis Turbast kuni Rohukülani, mille maksumus iseenesest ei ületa sadat miljonit. 

Ja kui me vaatame seda, kui palju pannakse praegu Rail Balticusse igal aastal siis nii-öelda seda CO₂ raha lisaks Euroopa Liidu rahale, siis on see suhteliselt pisike summa. Kas te olete seda asja arutanud? Ja võib-olla oleks mõistlik praegu – seal on ju kõik joonised on ka ju olemas, projektid on olemas; ainult raha on puudu – äkki oleks mõistlik siis natukene atra ümber seada ja vahepeal teha valmis väga oluline just ka regionaalpoliitiliselt Turba–Rohuküla liin. Aitäh!

Aitäh! Meil oli, kas see oli nädal või natuke rohkem tagasi, oli kohtumine Riigikogu Rail Balticu –  mis ta siis on – initsiatiivgrupiga, toetusrühmaga, jah. Ja … mitte Rail Balticu, vabandust – Haapsalu raudtee. Rail Balticul on ikkagi miljonid toetajad. Vahemärkusena, et ükskõik millise saadikuga ma kohtun ka Euroopa tasemel, siis kõik räägivad Rail Balticust. Eile oli Prantsuse suursaadik, kohalik suursaadik, oli kohtumine ja ainuke jutt oli Rail Balticust ja nad väga toetavad.

Nüüd, Haapsalu toetusgrupiga oli kohtumine ja nende sõnul see lõik, mis on puudu, ei maksa mitte kuni sada miljonit, vaid see maksab kakssada miljonit. Ärge seda juttu, et see sada miljonit on kuskil, ise levitage – see ei ole tõsi; muidu peab hakkama seda jälle ümber tõukama. Ehk siis nende enda sõnul on see kakssada miljonit. 

Nüüd, me ei saa Rail Balticu rahadega ehitada Haapsalu raudteed. Ja Haapsalu toetusrühmaga jäi jutt, et me saame seda küsida, seda 200 miljonit – tänases teadmises – saame seda küsida järgmisest Euroopa Liidu rahastusvoorust, aga me enne seda kindlasti ei tee valitsuse poolt otsust, et me Eesti riigi rahadest Haapsalu raudteed ehitaks. Seda kokkulepet meil ei ole. 

Nii et ärme vastandu Rail Balticat Haapsalu raudteele – need on eraldi projektid.

Suur tänu! Sellega lõpetame tänase seitsmenda küsimuse käsitlemise. 

Liigume edasi, aga jääme sama teema juurde, sest ka kaheksas küsimus puudutab Rail Balticut. Peaminister Kristen Michal vastab sellele küsimusele ja küsimuse esitab kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvart. Seega, teema on Rail Baltic. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Tõesti, me oleme Rail Balticu teemal päris mitu korda siin infotunnis mõtteid vahetanud ja ma olen päris pikalt juba rääkinud erinevatest riskidest ja ohtudest. Kas või see, et rohkem kui aasta juba ma olen rääkinud sellest, et Lätis on null kilomeetrit raudteed ehitatud, neil on 4,4 miljardit eurot puudu, projekti on oluliselt kärbitud. Täna ka tasuvus pole enam see, mis varasemalt arvutati. Probleem on ka selles, mida juba öeldi, et Lätis pigem prioriteediks on lõuna pool. Me oleme olukorras, kus nüüd on saamas reaalsuseks see risk, millest ma olen rääkinud, et me ehitamegi 3 miljardi eest Tallinna–Pärnu ja Tallinna–Häädemeeste raudteed. 

See küsimus oli mitu korda käsitletud korruptsioonivastases erikomisjonis. Minu kutsel osales ka Läti parlamendi uurimiskomisjoni esimees härra Kulbergs, kes väljendas neidsamu muresid. Too hetk, kui ma teile nendest probleemidest. nendest muredest rääkisin siin infotunnis, palusin esitada riskianalüüse ja küsisin, kas üldse sellised riskianalüüsid on olemas, kui Läti omalt poolt õigeaegselt raudteed valmis ei ehita. Siis te naeruvääristasite erikomisjoni tööd, naeruvääristasite külalist, Läti kolleegi, ja ütlesite, et tegemist on Kremlist tuleneva vastutööga Rail Balticule. Täna ka siin infotunnis kõlas juba see argument natukene ka teie suust. 

Aga täna on sellestsamast Läti parlamendi uurimiskomisjoni esimehest saanud Läti peaminister ja te alles paar päeva tagasi kohtusite temaga. Oli arutusel ka Rail Balticu teema ja Läti peaminister kordas neidsamu probleeme, neidsamu argumente, mida ta on varasemalt korranud ka siin Riigikogus komisjoniga kohtudes, neidsamu asju, mida mina olen teile öelnud – kõik ohud ja riskid –, eelkõige ka see, et Läti ei saa oma osa aastaks 2030 valmis. Kas te kohtumisel Läti peaministriga kordasite sedasama väidet, mida te ka infotunnis ütlesite, et tema sõnumid on Kremlist tuleneva vastutöö projektile?

Aitäh! Hea küsija! Jah, ma saan aru, et opositsioonis olles on alati lihtne kõike kritiseerida, aga küsime siis, kelle jaoks seda ühendust on vaja. Juba Lennart Meri ajast on Eestil olnud suund – Lennart Meri tollase presidendina seda ütles ja mina olen temaga väga nõus –, et Eestil on vaja kiiret ühendust Euroopasse. Meie tulevik ja õnn ei saa olla selles, et idasuunas lähevad meil transiidiühendused. Meie maailmavaated siin ilmselt erinevad. Seetõttu ma arvan tõesti – ma olen seda ka korduvalt öelnud, ma ei ole kindlasti Eestis ainukene, kes seda on öelnud, ja ma ütlen seda ka tulevikus –, et kui Rail Baltic ehk põhja-lõuna suunaline ühendus, kiire ühendus, Euroopa jaoks vajalik ühendus, Eesti jaoks, Baltimaade jaoks vajalik ühendus mingil viisil, moel, ajal nässu keeratakse, siis šampanjapudel või mis iganes pudel avatakse Kremlis. Muidugi, see on selge, pole ühtegi kahtlust. Ma arvan, et sellega on nõus kõik minu kolleegidest peaministrid. 

Jah, vestlesin ka Läti peaministriga, nagu ta pressikonverentsil ka kenasti ütles mitut asja. Nüüd, kus ta on peaminister, võtab ta selle projekti enda vedada ja enda vastutada, mis on väga positiivne ja mis näitab seda, et tema kriitikast on võimalik ka konstruktiivset tegevust saada. See tähendab seda, et ta peaministrina võtab selle vedada ja püüab lähiajal pakkuda välja lahendused, kuidas sellega jõuda võimalikult kiires tempos valmimiseni. Pange tähele! Nii et mitte ei ole tema ettepanek, et jätame kõik pooleli ja lööme käega, nagu te ütlete. Ei, tema ettepanek on sellega võimalikult kiiresti valmis saada, sest huvi ühenduse vastu on Eestil, Lätil ja Leedul, aga on ka Soomel, Poolal ja Euroopal laiemalt. Ja meil on vaja kiiret ühendust. Meil on vaja kiiret ühendust! Kui te vaatate kaarti, siis Eesti ühendused Euroopasse on kindlasti vajalikud. Selles pole vähimatki kahtlust. Majanduse jaoks ja kõigeks muuks. Kuhu me siis ühenduste mõttes kuuluda tahame ühenduste mõttes? Me ikkagi tahame Euroopasse kuuluda, Euroopaga ühenduses olla. 

Mis puudutab komisjoni, siis tõepoolest, kui just ei ole konkreetset korruptsioonijuhtumit, siis minu arvamus on sama, mis on ka ajakirjanduses tihtipeale kõlanud. Ma nõustun nende teiste arvajatega. Ma saan aru, et te kasutate seda komisjoni positsiooni eeskätt poliitiliseks tegevuseks, aga Rail Balticu puhul korruptsiooni uurimisega sellel komisjonil ja sellel projektil küll pistmist ei ole.

Aitäh! 

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Jaa, aitäh! Jaa, austatud peaminister, no te võite kasutada erinevaid loosungeid, naeruvääristada, aga Rail Baltic ja rongid sellest kiiremini sõitma ei hakka. Ja kokkuvõttes kes siis selle projekti eest pannakse vastutama? Pannakse vastutama maksumaksja, nagu seda tehti Nordicaga, nagu seda tehti Estonian Airiga. Ja seetõttu peaks vähemalt olema mingisugune ettekujutus tähtaegadest, kuludest, riskidest. Ja seda ettekujutust tänasel valitsusel ei ole – korrutatakse edasi loosungeid. 

Ja Lätist on tulnud juba ametlikud sõnumid ka kabinetiministritelt, valitsuse kabinetiministritelt, et Rail Baltic nende poolt aastal 2030 valmis ei saa. Ja veel on tulnud kõrgetelt ametnikelt sõnum, et siiamaani on Rail Balticu osas petetud avalikkust. Ja ka Läti peaminister ütles veel ühe väga huvitava lause, et "siiani on arendatud kahte Rail Balticut: üks siis, mis peaministri kohtumistel edeneb väga hoogsalt, ja siis on teine, mille kohta ei tea keegi, kus see algab, kus see lõpeb ja kes on rongijuht". 

Ja see ongi see probleem, et me kuuleme loosungeid – täna siin ka me kuuleme infotunnis loosungeid –, aga mis on siis see maksimumhind, palju me maksumaksjaid siis oleme valmis koormama, palju Reformierakond on valmis maksumaksjaid koormama; et millised on siis riskid, mida me oleme valmis võtma – no seda analüüsi siiamaani ei ole. 

Ja vaatamata sellele, et Lätist on tulnud väga konkreetsed sõnumid: 2030 nemad ei saa omalt poolt valmis, ikkagi me kuuleme taristuministrilt – ja see oli nii täna infotunnis, siin ka meedias –, et Eesti jätkab jätkuvalt kavast, et Eestis, Leedus ja Lätis saab Rail Baltic aastaks 2030 valmis. Mis reaalsuses teie elate või teie kolleegid? Miks te eirate fakte, et aasta 2030 ei ole enam võimalik? Tuleb läbi analüüsida teised stsenaariumid. Või äkki teil on analüüs ja info, et mis kuupäeval, millal, mis aastal saab siis Rail Baltic valmis ja me sõidame sellega Varssavisse? Aitäh!

Aitäh! Ma ikka imestan võib-olla teie sellise sõjaka vastasseisu üle Rail Balticule. Ja ma tõtt-öelda tahaks mõista, aga ei saa täpselt aru, miks. Võib-olla ma lihtsalt ei saa aru – ei saa välistada, et ühel päeval ma mõistan, aga hetkel veel mitte. 

Eesti vältel või Eesti vaatel igal juhul meie tempo ei ole mitte koosolekute jutt, vaid ehitus saab meil valmis 2030. aastaks. Ehitajad ehitavad – minge vaadake objektile, minge käige seal, tutvuge sellega. Eesti ettevõtjad teevad tööd ja isegi – rõhutan, isegi! – me ei ole kuidagi 2030 ette tähtaega muutnud ei Eesti, Läti, Leedu ega Euroopa vaates – isegi kui see ei peaks valmis saama, siis see tähendab seda, et meil ikkagi rongid sõidavad ja meie kasutame seda trassi enda jaoks ära. Ja 80% – noh, see on ligikaudne hinnang – tuleb sellest rahast nii või teisiti välisrahastusest, nii et eelarve mõttes on ta igal juhul ehitamine positiivne – Eesti ettevõtjad saavad tööd. Eriti kui vaadata majanduses keerulistel aegadel, siis just vastutsükliline tegevus, muu hulgas näiteks teede, taristu ehitamine, on see, mida on vaja. 

Nii et seetõttu ma olen kaunis üllatunud ja mulle on arusaamatu, miks te selle vastu võitlete. Võib-olla ma lihtsalt ei mõista seda põhjust, aga ma ütlen, et Eestile on kindlasti vaja ühendust Euroopaga. Enamus Eesti inimesi seda toetab, seda positsiooni. Olge teiegi sellel poolel, sest seda ühendust on vaja. Ega valitsus ei pea meeldima, aga ühendust Eesti inimestele on ju Euroopasse vaja. 

Ja seda ehitab mitte Reformierakond endale, seda rongiprojekti, vaid tegelikult Eesti Vabariik ja ettevõtted ehitavad ikkagi inimestele, nii et ärge seda, jah, üle politiseerige; ma saan aru, et kange tahtmine on. 

Nüüd, igasuguseid tegevusi veel käib: sellel aastal näiteks tulevad suuremahulised hanked Pärnu rahvusvahelise reisiterminali, Ülemiste veeremdepoo jaoks, Muuga kaubaterminali jaoks, kogu raudtee liiklusjuhtimissüsteemi jaoks; kuulutati välja hange viie reisirongi ostmiseks ja nii edasi. 

Nii et kõik see tegevus käib, Eesti on ajakavas. Ja positiivne surve – rõhutan, just positiivne surve – peab meilt olema ka meie naabritele, sest Euroopaga on kokku lepitud tähtaeg, Eesti peab tähtajast kinni ja kui keegi teine ei pea, siis Euroopa peab küsima, miks ja milline nii-öelda sanktsioon sellele järgneb, kui nad ei pea sellest tähtajast kinni. 

Aga veel kord, kohtusin Läti peaministriga – ta on nüüd peaminister, mitte opositsioonisaadik. Ta ütles, et ta võtab vastutuse selle projekti eest, ta ajab seda ja ta teeb kõik selleks, et see võimalikult kiiresti valmis saaks. Nagu öeldakse: meest sõnast. Aitäh!

Aitäh! Lisaküsimuse esitab Peeter Ernits. Palun! 

Hea juhataja! Auväärt valitseja! Te võitlete kaheksajalaga ja Kremliga igal sammul ja ütlete, et olete Lennart Meri mees. Aga Lennart Meril on teatavasti ka üsna tugev Kremli kaart taskus. See selleks. Aga minu küsimus on, et mis näoga te vaatasite oma Läti praegusele kolleegile otsa, kui ta siin käis, keda te olete Kremli meheks või Kremliga seotud asjaajajaks pidanud. Kas te olete valmis hakkama ka Urissaarest Riia poole ehitama Eesti maksumaksja rahaga Rail Balticut?

Aitäh! Ärge omistage mulle midagi, mida olnud ei ole. Ei ole ma Läti peaministrit kuidagi selleks nimetanud, nagu teie nimetate. Seda esiteks. Teiseks, mis näoga vaatasin? No rõõmsa näoga. Ikka tore, kui kolleeg külla tuleb, ikka tore, kui meil on ühiseid plaane. Ma olen täitsa kindel, et ta teeb selle ka teoks. Peaministri autoriteedi ja mõjuga ta paneb selle projekti kiiremini käima. Uskuge teiegi temasse! Aitäh!

Aitäh! Sellega lõpetame tänase kaheksanda küsimuse käsitlemise. 

Meil on aega veel avada üheksas küsimus. Ma ei ole kindel, kas me kõiki kolme küsimust jõuame selle raames küsida, aga see on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Mart Helme ja teema on julgeolek. Mart Helme, palun!

Aitäh! Ma kõigepealt räägin ka samal teemal edasi. Kristen Michal muidugi eksib, kui ta ütleb, et Eestil on vaja kiiret ühendust ja selleks saab olla ainult raudtee. Meil on mereühendus, me oleme mereriik, me võiksime välja arendada sadamaid, meil on ehitatud välja Saaremaalt Tagalahe sadam, mida praktiliselt ei kasutata, meil on pooleli Via Baltica, juba mitukümmend aastat on pooleli. Praegu midagi ehitatakse, aga selge see, et mitte täies ulatuses, nii nagu peaks olema Tallinnast Iklani välja, neljarealine vähemalt, kõikide vahepealsete puhkekohtade, pesukohtade ja nii edasi, ja nii edasi. Teeme selle asja ära! See on meile jõukohane ja see on ainult Eesti territooriumil ja ei sõltu ei lätlastest, leedulastest, poolakatest ega soomlastest. Nii et võtame nagu talupojatarkusega! Ja miks teid kritiseeritakse, on see, et see on mõistusevastaselt kallis, see projekt, Rail Baltica, ja see on ilmselgelt korruptiivne. 

Aga küsimus on mul hoopis teisel teemal. Teema on see, et meil on Kaitseressursside Ameti keegi ametnik teatanud, et naiste ajateenistusse kutsumine ei ole mitte kas, vaid millal. Ma tahaksin teada, kas see on selle ametniku isiklik seisukoht, on see Kaitseressursside Ameti seisukoht või on see ka valitsuse seisukoht? Ja võib-olla te olete nii hea inimene ja ütlete siis kõikidele Eesti noortele naistele, et vaadake, aastast see ja see, sellest kuupäevast alates tuleb teil hakata minema kaitsejõudude teenistusse – pooleks aastaks ja aastaks, mis tingimused saavad olema –, et noored naised teaks planeerida oma karjääri, oma pereasju, oma õpinguasju ja kõike, kõike muud sellega seonduvat, et ei tuleks välk selgest taevast ja et see ei ole mingi ametniku spekulatsioon. Vaid kas see on ametniku spekulatsioon või on see valitsuse poliitika? Palun nendele küsimustele vastust!

Aitäh, hea küsija! Siin oli nüüd jälle mitu küsimust, aga ma püüan neile kolme minuti jooksul kenasti vastata. Kõigepealt see jutt, et Tallinn–Pärnu maanteel ei toimu midagi. 

(Hääl saalist: Ei, ma ei öelnud nii!) 

See on umbes selline jutt, nagu Rohke Debelakil on üks hästi kihvt klipp, kus ta ütleb, et kord on liiga palav ja siis sajab jälle vihma ja siis kõik ostavad sabas kabanossi. (Hääled saalist.)

Mart Helme! Vabandust! Vabandust, härra peaminister! Mart Helme, teeme nii! Peaminister ei sekkunud. 

(Hääl saalist: Kutsuge ta korrale, ta moonutab mu küsimust!) 

Kuulge, Mart Helme, see ei ole korrektne, mis te siin teete. 

(Hääl saalist: Ta moonutab pidevalt küsimusi!) 

Ei, te praegu kuulete mind. Te ei esitanud küsimust minut aega, lihtsalt rääkisite sellest, mida te arvate Rail Balticust. (Hääl saalist.) Ja siis te tulete küsimusega. Tegelikult peaministril on õigus kommenteerida, kui te olete selliselt otsustanud oma küsimuse esitada. Palun, härra peaminister, jätkake! Mart Helme, palun ärge segage vahele! (Hääl saalist.)

Ei ole, ei ole niimoodi! Peaminister kommenteeris seda, mis on. (Hääl saalist.) Mina ütlen praegu seda, et ma ei sekkunud ka teie minutisse tiraadi Rail Balticu teemal, kuigi teie teemaks oli julgeolek. Palun, härra peaminister, jätkake!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea küsija! Jah, me püüame rahulikuks jääda, see väärikus kindlasti on eeskujuks. 

Rail Balticuga ja Pärnu maanteega hea uudis on see, et peaaegu 50 kilomeetrit neljarajalist teed on juba ehituses. Kuldar Leis sellest ka varem rääkis. Nii et kui te seda küsimust siiralt mõtlesite, siis siiras vastus on see, et teed me ehitame sellestsamast automaksust. Seda ma kirjeldasin ka varem. 

Ja kui te ütlete, et Rail Baltic on korruptiivne oma küsimuses, mida te väitsite – kui teil on kindlaid väiteid, siis palun minge uurimisorganite juurde. Kui ei ole, siis ärge esitage selliseid väiteid. 

Mis puudutab küsimust kellegi sõnumi kohta, siis ma kahjuks ei tea, kes selle sõnumi on andnud. Kaitseväes, mälu järgi tsiteerides, ma arvan, et umbes 5–6% on naisi täna. Naiste osalemine on vabatahtlik ja väga vajalik. Olen isegi olnud näiteks reservohvitseride kursustel, kus olid ka naised seda tegemas, nii et vabal tahtel inimesed saavad seal alati kaasa lüüa. Valitsusel täna ei ole kuidagi kokkulepet seda kohustuslikuks muuta, kui see oli teie küsimus.

Suur tänu! Rohkemateks küsimusteks meil tänases infotunnis ruumi ei ole. Ma tänan Vabariigi Valitsuse liikmeid ja kõiki kolleege aktiivse osaluse eest tänases infotunnis!

Me jätkame täpselt kell 14 algava Riigikogu täiskogu istungiga.