Tere päevast, austatud Riigikogu! Me alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 17. töönädala esmaspäevast istungit. Head kolleegid, nii nagu ikka kombeks, teeme kõigepealt kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll, palun! 

Kohalolijaks on end registreerinud 64 Riigikogu liiget, puudub 37. 

Teatavaks tehtud päevakorras on toimunud muudatusi. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku arvata selle töönädala kolmapäevase istungi päevakorrast välja 35. päevakorrapunkt, milleks on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 873 esimene lugemine. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on teinud ettepaneku arvata selle töönädala kolmapäevase istungi päevakorrast välja 36. ja 37. päevakorrapunkt. Need on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre Hanimäe ja Züleyxa Izmailova algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu 876 esimene lugemine ning metsa[seaduse] muutmise seaduse eelnõu 890 esimene lugemine. 

On veel ettepanekuid päevakorra projektiga seoses. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid! Lisaks sellele, mis siin juba öeldi, et me tegime ettepaneku välja võtta, ma teen veel Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel ettepaneku võtta välja teisipäevasest päevakorrast viies päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatus kliimakindla majanduse seaduse eelnõu 928, sellepärast et see on Eesti majandusele, Eesti ettevõtlusele ja Eesti energeetikale täiesti surmav ja Eesti inimesi vaeseks tegev ja Eestit hävitav eelnõu, nagu kogu see kliimapoliitika, mida Euroopa Komisjon ja praegune Vabariigi Valitsus viljelevad. Aitäh!

Aitäh! Järgmine ettepanek, Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Isamaa algatatud eelnõud me loodame, et suudame ära menetleda selles päevakorras, neid me kuidagi välja ei võta. Väga head eelnõud, soovitan kõigil ka toetada. Aga meil on terve rida ettepanekuid teiste eelnõude kohta, mis ei ole nii õnnestunud eelnõud. 

Võtta välja teisipäeval päevakorrapunkt nr 5, millele ka kolleeg viitas juba, eelnõu 928, kliimakindla majanduse seadus. Kolmapäeval võtta päevakorrast välja esimene päevakorrapunkt, mis puudutab Rootsi vange. Siis on meil ettepanek võtta kolmapäevasest päevakorrast välja päevakorrapunkt nr 8, eelnõu 682, mis samuti puudutab Rootsi vangide lepingu ratifitseerimist. Siis palume välja võtta 15. päevakorrapunkti kolmapäeval, 781 SE, Vabariigi Valitsuse algatatud postiseaduse, konkurentsiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmine, mis valmistab ette Omniva erastamist, kus tulevikus meil enam universaalteenust kojukandena ei saa olema, kui see eelnõu õnnetuseks vastu võetakse. Edasi, võtta kolmapäevasest päevakorrast välja päevakorrapunkt nr 18, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmete algatus, mis puudutab Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmist, millega tahetakse hakata poliitilisi eksperte nõukogusse nimetama. Ja samuti võtta kolmapäeval välja 20. päevakorrapunkt, eelnõu 848. Nüüd vist sai kõik. Aitäh!

Aitäh! Nii, teisipäevane viies päevakorrapunkt, kolmapäevane esimene päevakorrapunkt, kaheksas päevakorrapunkt, 15. päevakorrapunkt, 18. päevakorrapunkt ja 20. päevakorrapunkt olid need, mille te palusite välja võtta. Lauri Laats, ettepanek päevakorra projektiga seoses, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Enne, kui ma oma ettepanekud teen, millised päevakorrapunktid võiksime välja võtta, ma tahaksin juhtida üldist tähelepanu selle nädala tööplaani kohta. Selge on see ja on näha, et ministeeriumid ja valitsus soovib ja on toonud siia ridamisi erinevaid eelnõusid, mis teatud juhtudel on täiesti toored. Seda kinnitavad ka muudatusettepanekud erinevate seaduseelnõude kohta, kus on esimese ja teise lugemise vahel tehtud just nimelt ministeeriumi poolt hulga erinevaid muudatusettepanekuid, mis näitabki, et tegelikult esialgsed seaduseelnõud olidki toored. Ja kiirustati siia tuua, selleks et me hakkaksime neid nii-öelda menetlema. Nüüd on küsimus, et, ja see töökoormus, mis siin lasub sellele nädalale ja tõenäoliselt järgmisele nädalale, on väga suur ja tegemist on ööistungite esilekutsumisega. Kas juhatus või Riigikogu esimees ei mõelnud sellele, et võiks sellele asjaolule tähelepanu pöörata ka valitsuse liikmetele, et selliseid tooreid seaduseelnõusid, mida siinsamas saalis komisjonide kaudu ministeeriumid soovivad muuta, ei tooks ja sellist asja ei praktiseeritaks? See on selline tähelepanek. 

Aga mis puudutab ettepanekut, siis loomulikult ka meie ei saa nõustuda sellega, et nii nagu ka Tartu Linnavalitsus, kus on koalitsioon Reformi ja Isamaa vahel, kus tuuakse sisse Rootsi vange – kolmapäevasel päeval sooviksime välja võtta punkt nr 1 ehk siis SE 773. Siis samamoodi kolmapäevaselt päevakorrast punkt nr 8, 682 SE, mis samuti räägib sellest, et Rootsi vangid võiksid baseeruda meil siin Tartu vanglas. Loomulikult me näeme selgelt, et SE 781 ehk päevakorrapunkt nr 15 lõpetab universaalse postiteenuse Eestis, mis on väga murettekitav ja miskipärast soovitakse seda koalitsiooni poolt teha. Ja punkt nr 18 ehk 819 SE, kus on selgelt näha, et sotsiaaldemokraadid on jälle leidnud Reformierakonna ja vastupidi. Ka seda punkti ei sooviks menetleda. Aitäh!

Suur tänu! Õnne Pillak, ettepanekud seoses päevakorraprojektiga.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Aitäh kolleegidele huvitavate ettepanekute eest! Aga Reformierakonna fraktsioon ei toeta nende punktide väljavõtmist, mis siin ette loeti, välja arvatud juhul, kui oli algatajate soov see punkt päevakorrast välja võtta.

Ma täpsustuseks ütlen, et …

… kolmapäeval 8. punkt, 15., 18. ja 20. punkt. Nende väljavõtmist me ei toeta.

Aitäh! Ma lihtsalt täpsustan, et kui algataja võtab päevakorrast punkti välja, siis see on algataja õigus alati. Siin kellelgi midagi vastu öelda ei ole võimalik. Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh! Algatajana päevakorrapunkt nr 18 kolmapäeval, 819 SE – me ei ole valmis selle väljavõtmisega päevakorrast. Aitäh!

Aitäh! Urmas Reinsalu, palun! Ettepanek päevakorra projektiga seoses.

Meil on nüüd keeruline olukord tekkinud, härra Riigikogu esimees. Sellel mustal nädalal kavatsetakse läbi suruda pundiviisi seadusandlikke initsiatiive, millel ei ole ühiskonna toetust ega ole ka laias laastus suure osa opositsiooni toetust. Ja praegu proua Pillak ütleb, et Reformierakond blokeerib selle, et me saaksime ka parlamendi tempos neid asju rahulikumalt menetleda, et nad suruda läbi pundiviisi. Ma arvan, et see ei ole mõistlik. See tuletab meelde seda usalduskriisi ja seda parlamendi vastasseisu, mis meil on olnud siin ...

Nii, aga mis ettepanek teil on?

Minu ettepanek on selline, et arvestades seda rakendamispraktikat ei saa välistada, et pärast valimisi hakatakse neid asju ümber vaatama. See on tegelikult täiendav signaal sellest, et kehval poliitikal ei ole õiguslikku ootust. Minu ettepanek teile, härra Riigikogu esimees, te peate arbiitrina seda parlamenti juhtima: võtke vaheaeg ja arutage kõigi saadikurühmadega läbi, et nendes eelnõudes, kus on ühisosa, need jääksid päevakorda, aga teiste eelnõude puhul menetleme neid normaalses tempos, mitte niisuguses pundiviisi paketeerimises, nagu praegu püütakse enne suveistungjärgu lõppu läbi suruda. Konkreetne ettepanek. 

Aitäh, hea kolleeg! Antud juhul on Komisjonid need eelnõud siia suurde saali saatnud ja päevakorra kinnitamise hääletus seisab veel ees, siis me saame ka vaadata, kuidas on. Ka Riigikogu juhatus on lähtunud seadusest nende eelnõude siia istunginädalasse panemisel. Nii et siin me oleme väga selgelt ka istungjärgu lõpus, mis tähendab seda, et meil on rohkem eelnõusid ja me peame neid ka vastavalt seadusele menetlema. Istungjärgu lõpp on alati olnud tihedam kui istungjärgu keskel ja me oleme hoidunud viimasel neljal-viiel istungjärgul sellest, et istungid kujuneksid väga pikaks. Meil on ka seaduse järgi ette nähtud, et me töötame kolmapäeval kuni päevakorra ammendumiseni. Ja ma loodan, et Riigikogu suudab siin efektiivselt oma tööd teha. Kui mõni eelnõu ei sobi või ei meeldi, siis kindlasti rahvaesindajad saavad oma väga selget seisukohta avaldada nii kõnepuldist kui ka hääletusnupuga. 

Helle-Moonika Helme, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh, hea eesistuja! Mul on küsimus selle 18. punkti kohta kolmapäeval. Eelnõu seletus siin on tegelikult ju poolik. Siin on kirjas ainult algatajate taotlus, aga seda, mida on sinna juurde kirjutanud Reformierakond, need poliitilised eksperdid ERR-i nõukogusse, siin kirjas ei ole. Mul on küsimus, kes siis mida algatanud on selle eelnõuga ja kellel siin mingid õigused on välja võtta või üldse midagi selle kohta öelda. Ehk see seletus on siin poolik selle eelnõu kohta.

Antud juhul, kui te vaatate, et ettepanek on muudatusettepanekuna esitatud, see on muudatusettepanekute loetelus kirjas. See teine lugemine on ees, siis me kuuleme ka kultuurikomisjoni väga selgeid seisukohti selle konkreetse eelnõu kohta. Minul siin istungi juhatajana kindlasti midagi lisada ei ole. Urmas Reinsalu, kui teil on veel ettepanek päevakorra kohta, siis võtan selle.

Ma küsiksin täpsustuseks, te viitasite ilusti, et rahvusringhäälingu ülevõtmise eelnõu puhul on see vormistatud muudatusettepanekuna. 

Muudatusettepanekute loetelus, jah. 

Aga ma küsin nüüd seda. Parlamendi juhatus on kinnitanud eelnõude menetlemise hea tava, mis näeb ette, et kui eelnõu esimese ja teise lugemise vahel sisuliselt muutub, siis tuleb see katkestada. Härra Riigikogu esimees, kas te leiate, et selle eelnõu puhul peaks parlament kinni pidama eelnõude menetlemise heast tavast?

See selgubki selle eelnõu menetlemise käigus. Seda ma saan teile kinnitada. Te saate küsida neid küsimusi, te saate väljendada oma seisukohta ja see tulebki selle arutelu jooksul välja. Praegu on mul istungi juhatajana seda väga keeruline kommenteerida. 

Nii, head kolleegid, meil on pikk tööpäev ees. Me asume selle päevakorra kinnitamise hääletuse juurde ja kõigepealt kõlab kaks minutit saalikutsungit. 

Algatajad on teinud ettepaneku arvata selle töönädala päevakorrast välja kolmapäevase istungi 35., 36. ja 37. päevakorrapunkt, eelnõude 873, 876 ja 890 esimene lugemine. Koos nende muudatustega panen hääletusele Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 17. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Päevakorra kinnitamise poolt on 52 Riigikogu liiget, vastu 21, erapooletuid on 2. Päevakord on kinnitatud. 

Ja nüüd, head kolleegid, ma võtan juhataja vaheaja 20 minutit varjumisõppuse läbiviimiseks. Informatsioon tuleb teie mobiiltelefonile ja meilile. 

Rain Epler, protseduuriline. Kiiresti!

Jaa, me oleme nüüd selles mõttes huvitavas olukorras, et kui Õnne Pillak algul sellise üldise lausega väljendas oma vastuseisu ettepanekutele, siis te hakkasite küsima täpsustust ja tegelikult ise ta täpsustas, millele ta vastu on. Ma kuulasin selle üle. Õnne Pillak oli vastu ettepanekutele, mis puudutasid kolmapäeva, aga nii meie fraktsioon kui ka Isamaa tegid ettepaneku ka teisipäeva viimane punkt välja arvata. Sellele Õnne Pillak vastuseisu ei avaldanud. Kas ma saan aru, et see punkt meie ettepanekul läks siis välja?

Ta ütles korraga ka selle, et ta ei ole mitte ühegi väljavõtmisega nõus. Ta tegelikult ütles, et ta ei ole ühegi väljavõtmisega nõus. 

Head kolleegid! Me läheme praegu üle varjumisõppuse juurde. Vaadake palun oma meili, oma mobiiltelefoni, ja 20 minuti pärast me tuleme siia saali tagasi. Vaheaeg 20 minutit. 

V a h e a e g 

Head kolleegid! Juhataja võetud vaheaeg on lõppenud. Ma tänan kõiki kolleege varjumisõppusel osalemise eest. Varjumisõppuse tulemustest teavitab teid Riigikogu Kantselei, ühtlasi saadab ta varjumisõppusega seoses teile kindlasti veel olulisi lisamaterjale. Ma loodan, et kõik need, mis juba varasemalt on teile saadetud, on läbi loetud. 

Aga enne, kui me edasi läheme eelnõude ja arupärimiste üleandmise juurde, on käsi püsti Rain Epleril. Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh! No enne läks natuke kiireks ja juba õppus käis. Võtame rahulikult, nüüd on ka stenogramm ilmunud. Õnne Pillak ütles: "Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Aitäh kolleegidele huvitavate ettepanekute eest! Aga Reformierakonna fraktsioon ei toeta nende punktide väljavõtmist, mis siin ette loeti, välja arvatud juhul, kui oli algatajate soov see punkt päevakorrast välja võtta." Ütles nagu laia lauaga ja siis teie hakkasite temalt paluma täpsustust: "Ma ütlen täpsustuseks, et …" Ja siis Õnne katkestas teid ja luges ette: "… kolmapäeval 8. punkt, 15., 18. ja 20. punkt. Nende väljavõtmist me ei toeta." Läks selle asjaga täiesti konkreetseks ja luges nüüd ette need ettepanekud, mida ta ei toeta, ja ei öelnud midagi meie fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni tehtud ettepaneku kohta, et teisipäeval 5. punkt välja võtta. Kus me siis nüüd oleme selle päevakorraga?

Aitäh, hea kolleeg! Ma teen ühe väikese täpsustuse. Õnne Pillak ütles "kõigi nende" ehk ta pidas kõiki neid silmas. "Kõigi nende" puhul ta pidas kõiki silmas. Ja sellest lähtuvalt ka minu istungi juhatajana selliselt selle päevakorra projekti hääletusele panin. Kui teil oleks olnud küsimus, te oleks võinud seda vaidlustada ja siis oleks olnud see küsimuse koht ja me oleks veel vaadanud üle, mida ta täpselt ütles, või oleks täpsustust saanud küsida. Aga kui te vaatate YouTube'ist järele, siis seal on "kõigi nende". Nii et soovitan ka YouTube'ist see asi veel üle vaadata. See ei ole muuseas veel toimetatud stenogramm. See ei ole toimetatud stenogramm! Vaadake YouTube'ist, seal te kuulete ka heliliselt täpselt ära, milline see täpselt on. Aga antud juhul ta on väljendanud väga selgelt oma soovi. Ta pidas silmas kõigi nende puhul, mida algataja ei ole palunud välja võtta. Ta on just neid konkreetseid päevakorrapunkte silmas pidanud. 

Aga nüüd, head kolleegid, eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Madis Kallase. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Kuulajad-vaatajad! Sotsiaaldemokraatide allkirjastatud arupärimine on teemal riigi ja kohalike omavalitsuste koolide õpetajate töötasude erinevuste kohta. Miks just nüüd, seoses hiljuti sõlmitud kokkuleppega riigikoolide õpetajate palga küsimuste teemal? Soovime selgemat ülevaadet ministeeriumi plaanidest ja läbirääkimiste käigust. Meie hinnangul on see põhjustanud asjatult palju ebakõla ning vastandumist riigi ja kohalike omavalitsuste koolides töötavate õpetajate töötasude osas. Me saame aru, et kõik erisused õpetajate palga küsimustes vajavad alati põhjalikke arutelusid ja need peaksid kindlasti olema varakult kõigile ka kommunikeeritud, olgu need näiteks regionaalsed, ainepõhised või kooli omaniku vaatest erinevad kokkulepped. Ühtlasi tunnustame ka Eesti Haridustöötajate Liitu, kes õpetajate esindusorganisatsioonina on pidanud seisma kõikide õpetajate eest. Samas on neile võib-olla ebaõiglane panna kogu vastutust selliste protsesside juhtimise eest, kuna valikud on sageli väga keerulised. Haridus- ja teadusministrile olemegi esitanud viis küsimust, mismoodi läbirääkimisi peeti, mismoodi on kaasatud kohalikke omavalitsusi ja kuidas on näiteks kavas kaasata huvikoolide õpetajaid, lasteaiaõpetajaid. Mitmeid teisi nüansse sooviks veel teada. Aitäh!

Urmas Reinsalu tuleb või ei tule, keegi oskab öelda? Aga siis järgmine võimalus on juba homme hommikul kell 10. Rohkem kõnesoove ei ole. Lauri Laats jookseb siiapoole, lehvitab, aga siis tuleb registreerida ka, Lauri. Nii, Lauri Laats, palun, Riigikogu kõnetoolist! (Saalis öeldakse midagi.) Jaa, arusaadav, aga palun! Lauri Laats, palun!

Aitäh! Mul on kolm arupärimist üle anda.

Kolm arupärimist siis, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Täna ma sooviks üle anda lugupeetud taristuminister Kuldar Leisile arupärimise, mis puudutab Rail Balticu tulevikku. Ja nimelt, Rail Baltica projekti on aastaid esitletud kui Eesti, Läti, Leedu ühist strateegilist taristuinvesteeringut, mille eesmärk on tagada Baltimaade ühine Euroopa raudteevõrk hiljemalt 2030. aastaks. Projekti edenemist on aga saatnud pidevalt kallinemised, rahaprobleemid ning korduvad kahtlused seatud tähtaegade realistlikkuse kohta. 

Viimastel nädalatel on avalikkuse ette jõudnud mitu muret tekitavat asjaolu. Rail Baltica projekti koordineeriva ühisettevõtte RB Rail AS nõukogu esimees Matiss Paegle on avalikult väitnud, et Rail Baltica valmimine Lätis 2030. aastaks ei ole enam isegi teoreetiliselt võimalik ning realistlikuks tähtajaks tuleks pidada 2035, kui sedagi. Sellest lähtuvalt ma tahan lihtsalt meelde tuletada, et lugupeetud taristuminister 2026. aasta veebruaris kinnitas meile, et Läti on valmis 2030. aastaks välja ehitama oma osa. Sellest lähtuvalt tahaksime ikkagi teada, kust ta sellist infot sai ja millal tuli talle avalikuks see asjaolu, et tegelikult Läti on projektiga maas ja isegi küsimus ei ole 2030. aastast ega tõenäoliselt ka 2035. aastast, vaid kas üldse Läti suudab oma projekti realiseerida.

Nii, see oli esimene.

Arupärimine on peaminister Kristen Michalile. Samuti puudutab Rail Balticu valmimist, samad asjaolud, sama info, kus tegelikult Läti pool uue valitsuse tulekuga selgelt tunnistas, et eelmine valitsus Lätis valetas või siis vassis, ei rääkinud tõtt, mis puudutab Rail Balticu valmimistähtaega. Sellest lähtuvalt me soovime teada peaministrilt ja esitame talle Keskerakonna fraktsiooni liikmete poolt viis küsimust.  

Esimene küsimus on järgmine: milline on Vabariigi Valitsuse hinnang Läti suutlikkusele viia Rail Balticu põhitrassi ehitus lõpule kokkulepitud mahus ja tähtaegadel? Kas Eesti valitsus on saanud Läti valitsusele kinnituse, et Rail Balticu põhitrass valmib kogu Baltikumi ulatuses 2030. aastaks ning millistel eeldustel see hinnang põhineb? Kolmas küsimus: milliseid riske näeb Vabariigi Valitsus olukorras, kus Eesti ja Leedu ehitavad oma lõigud valmis, kuid Läti ei suuda tagada ühendust kahe riigi vahel? Loomulikult me räägime sanktsioonidest. Kas Eesti valitsus on koos Läti, Leedu ja Euroopa Komisjoniga arutanud alternatiivset stsenaariumi juhuks, kui Läti ei suuda täita Rail Balticuga seotud kohustusi või jääb ajakavast oluliselt maha? Ja küsimus nr 5: milliseid samme kavatseb Eesti valitsus astuda, et kaitsta Eesti maksumaksja huve olukorras, kus Rail Balticu projekti kogumaksumus kasvab jätkuvalt ning projekti valmimine sõltub olulisel määral Läti otsustest ja võimekusest? 

Ja kolmas. 

Ja kolmas arupärimine on suunatud peaminister Kristen Michalile. Teemaks on toiduainete käibemaksu alandamine Eestis ja Euroopas. Taani uus valitsus teatas, et vähendab toiduainete käibemaksu poole võrra ning vabastab puu- ja köögiviljad käibemaksust täielikult. Meetme eesmärk on leevendada inimeste toimetulekuraskusi ja elukalliduse kriisi. 

Enne oli Euroopa Liidus kaks riiki, kus oli ühetaoline käibemaksusüsteem, vähemalt toiduainete puhul: Taani ja Eesti. Tuletan lihtsalt meelde, et kui teised Euroopa riigid on võtnud juba eelnevalt otsuseid vastu või on lähiajal võtnud otsuseid vastu toiduainete käibemaksu langetamiseks, siis lugupeetud rahandusminister on neid otsuseid kritiseerinud, on öelnud selgelt, et need ei ole õiged otsused. Ma arvan, et mõnes mõttes oli talle toeks ka Taani, kes siiamaani seda käiku ei teinud, otsust vastu ei võtnud. Aga vaadake, olukord on muutunud. 

Kas tõesti me tahame olla ainuke Euroopa riik Euroopa Liidus, kus toiduainete käibemaksu puhul ei kehti erisusi? Miks Taani võttis selle otsuse vastu? Eesmärk on ju väga üllas ja me peaksime samuti rakendama selle eesmärgi ja liikuma sinnapoole, et leevendada inimeste toimetulekuraskusi ja elukalliduse kriisi. Millal see Reformierakonnale kohale jõuab? Ei tea, võib-olla ei jõuagi. Aga ma olen kindel, et 2027. aasta märtsis teeb uus valitsus kindlasti selle otsuse ära, ja siis ei ole rohkem Euroopa Liidus mitte ühtegi riiki, kus toiduainete käibemaksu määra puhul ei kehti erisusi. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud neli arupärimist ja juhatus otsustab nende edasise menetlemise seaduses ette nähtud korras. 

Liigume edasi. Tänane esimene päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Evelin Poolametsa, Rain Epleri, Rene Koka, Siim Pohlaku, Martin Helme, Helle-Moonika Helme, Mart Helme, Anti Poolametsa ja Arvo Alleri 4. mail käesoleva aasta esitatud arupärimine pöördukse efektist tulenevate huvide konfliktide kohta Kliimaministeeriumi haldusalas. Arupärimist palun siia Riigikogu kõnetooli tutvustama Riigikogu liikme Rain Epleri. Palun!

Aitäh, härra Riigikogu esimees! Head kolleegid! Hea minister, pisut kannatust, kohe tuleb ka teie kord! 

Kaitsepolitseiamet on oma aastaraamatus rõhutanud, et niinimetatud pöördukse efekt kujutab endast tõsist korruptsiooniriski olukordades, kus ametnikud liiguvad erasektorisse samas valdkonnas, kus nad alles hiljuti on osalenud oluliste ja rahaliselt mahukate otsuste tegemisel. Kapo on eraldi välja toonud, et just näiteks energiasektori investeeringud kuuluvad valdkondade hulka, kus investeeringute suurus ja kiirustamise surve, mis tuleneb meie tänasel valitsusel ja ka Euroopa juhtkonnal mingisugusest ideoloogilisest ideest, et teatavat liiki ebakvaliteetsed elektritootmisviisid on eriti olulised. Ilmselt nad on olulised sellepärast, et sinna saab hästi ruttu hästi palju raha minema saata ja kui sa ühest kohast saadad raha minema, siis ta teise kohta jõuab kohale. 

Ja konkreetselt, kui me nüüd siin möödunud töönädalal lahkasime seda, milline on olukord seoses kaitsetööstusega, mis nüüd tasapisi võtab üle kliima- ja rohetööstuselt seda suure raha kiiresti kulutamise rolli, siis siiski ei maksa ka Kliimaministeeriumit tähelepanuta jätta. Lähiajaloos on meil ju, eks ole, olnud paar juhtumit Kliimaministeeriumis, kus näiteks taastuvenergia valdkonna juht asus ministeeriumis töötamise järel juhtima toonase nimega Eesti rohetehnoloogia liitu. Praegu on selle liidu nimi Eesti Puhta Tööstuse ja Tehnoloogia Liit. Teine ametnik, kes teda asendas, on ka liikunud erasektorisse. 

Aga kui me liigume veidike ajas tagasi ikkagi seda Kliimaministeeriumi liini pidi, siis ma ütleksin, et selline Kasemets–Moora–Klaas liin tasuks kindlasti tõsist sisevaadet. Sellised kliimaärimehed nagu praegune riigisekretär Keit Kasemets, tuntud ajakirjandustegelane ja praegune Delfi arvamustoimetaja Erik Moora ning lisaks härrasmees Klas Klaas omasid kolmekesi OÜ-d ClimaCash, mis oli just tehtud selleks, et erinevaid … oli start-up, et kasutada enda tegevuse alustamiseks ja edasiviimiseks ka riiklikke toetusi. Klas Klaasi naine Kristi Klaas on liikunud Keit Kasemetsa tuules. Ühel hetkel, kui Kasemets läks kantsleriks, sai Klaas asekantsleriks. Täna, kui Kasemets on mõnda aega olnud riigisekretär, on Klaas liikunud Riigikantseleisse. Kasemets on küll oma osaluse OÜ-s müünud, aga meie ei pruugi ju teada, kas see müümine on formaalne, selleks perioodiks, kui ta ise avalikus sektoris kõrgel kohal tegutseb, või on see sisuline müük. See juhtum iseloomustab isegi sellist olukorda, kus tegutsetakse erasektoris ja samal ajal ollakse väga lähedalt seotud avaliku sektori institutsioonidega, kus raamistikku kujundatakse. 

Sellega seoses oleme minister Sutile esitanud terve rea küsimusi: kuidas ministeerium väldib huvide konflikti olukorda, mida on ette võetud ja milliseid järeldusi on senisest tehtud? Ma küsimusi ette ei hakka lugema. Minu mälu järgi on minister Sutt tavaliselt ise lugenud ette küsimuse ja siis ka vastuse. Nii on seda parem jälgida. Nii et kuulame huviga ja kindlasti küsime juurde. Aitäh!

Aitäh teile! Palungi Riigikogu kõnetooli auväärt ministri, energeetika- ja keskkonnaministri Andres Suti. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Aitäh, arupärijad! Enne kui ma küsimuste juurde lähen, siis lihtsalt tutvustavale sõnavõtule kiire vastusena, et investeeringud energeetikas ja laiemalt puhtas tööstuses tehakse ikkagi majanduslikult ratsionaalsete rehkenduste järgi ja puhta tehnoloogia investeeringud ongi majanduslikult lihtsalt tasuvamad. Mina seal midagi ideoloogilist ei näe. 

Aga küsimuste juurde minnes, kõigepealt aitäh selle teemapüstituse eest! Avaliku ja erasektori vahelise liikumisega seotud küsimused vajavad arutelu, vajavad selgitamist ja selgust, sest ühelt poolt peab riik tagama ausa ja erapooletu otsustamise, teisalt aga ei tohi inimeste tööalaseid valikuid piirata rohkem, kui seadus ette näeb. Ja ma arvan, et me oleme ammu jõudnud sinna punkti, kus keegi ei eelda, et inimene alustab ühel töökohal ja läheb sealtsamalt töökohalt ka pensionile. 

Kui sobib, siis ma vastan nendele küsimustele neid omavahel grupeerides. Kõigepealt esimesele ja neljandale küsimusele. Esimene küsimus kõlas nii: "Kirjeldage, millistel alustel ja millise metoodika järgi on hinnatud, et nimetatud juhtumite puhul ei esine huvide konflikti, arvestades ametnike varasemat rolli samas valdkonnas." Ja neljas küsimus: "Kirjeldage, millised piirangud kehtivad või on kavandamisel, et vältida olukordi, kus ametnik asub tööle ettevõttesse, mille tegevusvaldkonnas ta on hiljuti osalenud otsuste tegemisel või poliitika kujundamisel." 

Ma alustan õiguslikust raamistikust ja selle piiridest. Avaliku ja erasektori vahel liikumine ei ole kindlasti iseenesest probleem ega tähenda automaatselt ka huvide konflikti. Vastupidi, ma usun, et selline liikumine on nii loomulik kui ka vajalik, sest liiguvad teadmised ja kogemused ühest sektorist teise, nii väikese riigi puhul, nagu meie oleme, aga ka laiemalt. Ma arvan, et mida rohkem inimestel on kogemust erinevates valdkondades ja arusaamist, kuidas riik töötab ja kuidas erasektor töötab, siis see lõppkokkuvõttes tuleb kasuks. Seega ei saa riik piirata inimeste liikumist avaliku ja erasektori vahel rohkem, kui seadus seda selgelt lubab. Ja kuigi niinimetatud pöördukse efekt võib tekitada teatud riske, ei tähenda see risk iseenesest veel rikkumist. Huvide konflikt tekib eelkõige siis, kui varasema ametikoha kaudu saadud teadmisi, kontakte või mõju kasutatakse otseselt ja ebaõigluselt enda või konkreetse ettevõtte huvides. Samuti on oluline rõhutada, et kui erasektoris peaks esinema rikkumisi, ei kuulu nende menetlemine mitte ministeeriumi pädevusse, vaid selliste juhtumitega tegelevad õiguskaitseorganid, sealhulgas Politsei- ja Piirivalveamet. Praegu ei ole pöördukse efektiga seoses ette nähtud üldist jahtumisperioodi põhimõtet ega valdkondliku töötamise keeldu. Ja samamoodi ei ole ka ametnikul kohustust teavitada endist asutust oma järgmisest töökohast, mis tähendab, et ministeeriumi ja valitsemisala asutuste võimalused endiste teenistujate tegevust pärast teenistusest lahkumist suunata või kontrollida on piiratud. 

Järgmisena võtaks küsimused kaks, viis ja kuus. Teine küsimus: "Selgitage, kuidas välistatakse olukorrad, kus ametis olles omandatud teave, kontaktvõrgustikud ja menetluslikud teadmised mõjutavad hiljem erasektoris tehtavaid otsuseid või annavad konkreetsetele arendajatele eelise." Viies küsimus: "Selgitage, kuidas on tagatud avalike vahendite ja riiklike ressursside erapooletu ja võrdne kasutamine olukorras, kus arendajate meeskondadesse on kaasatud endised riigiametnikud." Ja kuues küsimus: "Kirjeldage, milliseid järelevalvemehhanisme rakendatakse või plaanitakse rakendada pöördukse efektist tulenevate riskide tuvastamiseks ja ennetamiseks kliimaministeeriumi valitsemisalas." 

Neid küsimusi on mõistlik käsitleda koos, seepärast ma neid ka grupeerisin niipidi. Kõigepealt, pöördukse efektist tulenevaid riske ei maandata üheainsa kontrollimeetmega. Need riskid on maandatud mitme mehhanismi koosmõjus, nagu kehtiv õigusraamistik, ametnike isiklik vastutus, teabekaitsenõuded, menetluste läbipaistvus ja dokumenteeritus, aga ka üldised kontrolli- ja järelevalvemehhanismid. 

Esiteks kehtib ametnikele nii teenistuse ajal kui ka pärast teenistussuhte lõppu kohustus hoida saladuses juurdepääsupiiranguga või muul viisil kaitstud teavet. Seda teavet ei tohi kasutada enda ega kolmandate isikute huvides. Kui kaitstud teavet kasutatakse õigusvastaselt, kaasneb vastutus sõltumata sellest, kas see inimene töötab avalikus või erasektoris. See tähendab, et endine ametnik ei tohi kasutada oma varasemat ametipositsiooni ega konfidentsiaalset infot hilisemas töös ebaõiglase eelise saamiseks või andmiseks. 

Teiseks tuleb eristada kaitstud teavet ja üldist töökogemust. Menetluslikud teadmised, valdkonna tunnetus, professionaalne kogemus ei ole seaduse mõttes keelatud ressurss või teadmine. Seda, et inimene kasutab hilisemas töös oma varasemat kogemust, ei saa iseenesest käsitleda huvide konfliktina. Huvide konflikt saab aga tekkida siis, kui varasema ametikoha kaudu saadud teadmisi, kontakte või mõju kasutatakse konkreetselt ja ebaõiglaselt isikliku kasu või mõne eraettevõtte huvides. Valitsemisala asutustel ei ole seaduse järgi võimalik ega lubatud kontrollida, millisel määral endine riigiametnik tugineb erasektoris oma üldistele teadmistele või kogemustele, kui ta ei riku seda tehes seadust. 

Ja kolmandaks ei näe kehtiv õigus ette üldist jahtumisperioodi ega automaatset suhtlus- või tegevuskeeldu üksnes seetõttu, et inimene on varem töötanud avalikus teenistuses. Avalike vahendite ja riiklike ressursside võrdne ja erapooletu kasutamine on tagatud eelkõige sellega, kuidas otsuseid tehakse. Ka ministeeriumis toimub otsuse tegemine formaalsetes menetlustes, mis on dokumenteeritud, jälgitavad ja reeglina ka kollektiivsed. Ehk need otsused ei põhine isiklikel kontaktidel ega varasemal teenistuslikul rollil, vaid kehtivatel õigusaktidel, kehtestatud kriteeriumidel ja sisulistel kaalutlustel. See välistab põhjendamatute eeliste tekkimise, sealhulgas olukorras, kus arendajate meeskondades osalevad endised riigiametnikud. Teenistuses olevatele ametnikele kehtib huvide konflikti vältimise ja taandumise kohustus ning neid põhimõtteid rakendatakse ka ministeeriumi igapäevatöös. 

Järelevalve ja ennetuse vaates tähendab see, et eraldi pöördukse efektile suunatud meetmed kehtivas õiguses on kitsad ja nende kehtestamine ei ole üksiku asutuse või ministeeriumi pädevuses. Selliste meetmete kehtestamine eeldab seadusandlikke otsuseid ja laiemat debatti. Küll aga aitavad riske maandada ja vajaduse korral tuvastada üldised sisekontrolli- ja järelevalvemehhanismid, mida rakendatakse ka ministeeriumis ja valitsemisalas, sealhulgas menetluste läbipaistvus, dokumenteeritus, otsusprotsesside kollektiivne ettevalmistamine, siseaudit ning muud kontrollitegevused ja riskihinnangud. 

Kolmas küsimus: "Esitage ülevaade kõigist viimaste aastate juhtumitest, kus kliimaministeeriumi või selle haldusala ametnikud on siirdunud tööle taastuvenergiale, sealhulgas meretuuleenergia arendusprojektidega seotud ettevõtetesse." Ministeerium ei kogu süstemaatiliselt andmeid selle kohta, kuhu teenistujad pärast lahkumist tööle siirduvad, sest selleks puudub õiguslik alus ning see oleks ka andmekaitse vaates problemaatiline. Kuigi üksikud juhud võivad olla avalikult kajastatud, ei saa need anda terviklikku ega võrreldavat ülevaadet. Aga nii palju saan öelda, et 1. septembrist 2025 alates on ministeeriumist lahkunud 20 teenistujat, sealhulgas kaks tööandja algatusel, ja nendest neli on märkinud lahkumisel sektori. Energeetikaosakonnast on lahkunud kaks inimest. Nendest üks lahkus koondamise tõttu ja ei ole ise avaldust teinud ehk infot seepärast ka ei ole. Teine on avalduses märkinud järgmise töökoha kohta "teadmata". 

Seitsmes küsimus: "Esitage hinnang, millised on kehtiva regulatsiooni peamised puudujäägid huvide konflikti ennetamisel ning milliseid muudatusi peab ministeerium vajalikuks." Kehtiv regulatsioon keskendub ennekõike ametisoleku aja käitumisreeglitele, samas kui niinimetatud pöördukse efektiga seotud riskid ei ole selgelt ja süsteemselt alati reguleeritud. Regulatsioon on ka suures osas rajatud ametniku individuaalsele vastutusele ja eetilisele käitumisele ning asutuste võimalused ennetavaks sekkumiseks ja järelevalveks on seega piiratud. Seetõttu on riskid küll teadvustatud, kuid praktilised hoovad nende maandamiseks on mõneti tagasihoidlikud. Kehtivad normid ei hõlma ka piisavalt olukordi, kus risk ei seisne otseses rikkumises, näiteks konfidentsiaalse teabe väärkasutus, vaid võib avaldada ebavõrdset ligipääsus, informaalsetes kontaktides või menetlusliku eelise tekkes. Seeläbi ei ole selget ja ühtset arusaama, millal varasem ametialane seos on lubatav ja millal võib see kujuneda probleemiks, mis võib kahjustada ja kaasa tuua ebaühtlase praktika nii ametnike kui ka asutuste jaoks. 

Ehk kokkuvõttes, neid küsimusi ei saa lahendada ühe ministeeriumi või asutuse halduspraktikaga, asjakohane oleks käsitleda neid tervikuna näiteks korruptsioonivastase seaduse revisjoni raames. Seal saaks hinnata, kas kehtiv regulatsioon katab piisavalt pöördukse efektiga seotud riske ning kas huvide konflikti ennetamiseks on vaja täiendavaid süsteemseid meetmeid. Aitäh!

Suur tänu teile väga tõhusa ettekande eest! Teile on küsimusi. Alustab Aleksandr Tšaplõgin. 

Aitäh, lugupeetud minister! No väga pikk vastus. Nüüd proovige palun vastata lühidalt. Kuidas konkreetselt te saate garanteerida, et endine ametnik ei kasuta pärast erasektorisse siirdumist oma teenindusinfot ja sidemeid selleks, et tema uus tööandja saaks kasulikke riigihankeid? Või te lihtsalt usute, et kõik endised ametnikud on kristalselt selged inimesed? Aitäh!

Aitäh! Mina kindlasti usun sellesse, et väga-väga suur osa inimestest on ausad. Nüüd, kui te küsite selle kohta, mida ministeerium saab teha, siis ministeerium mitte ainult ei saa, vaid ka teeb erinevate riskijuhtimise, sisekontrolli ja muude meetmete läbi oma igapäevases tegevuses järelevalvet, et need riskid, et keegi oma seisundit kuritarvitaks, oleksid võimalikult hästi maandatud. Nii nagu ma ütlesin, kui ametnik teenistusest lahkub, siis seal seadus väga kitsalt määratleb seda piirkonda, kus seda huvide konflikti defineeritakse, ja see on seotud otsese järelevalve teostamisega. Nii et antud juhul sellest kindlasti meie ministeeriumi või nende kahe näite puhul rääkida ei saa. 

Ja eks see ongi laiema debati küsimus, kuidas peaks reguleerima teenistusjärgset jahtumisperioodi. Aga nii nagu ka erasektoris on see jahtumisperiood ka tasustatud, seda ei saa teha ühepoolselt. Ja teiseks, kindlasti on see ka sõltuvuses sellest, millisel ametikohal inimene töötab. Ekspertsus ei ole kindlasti huvide konflikti alus ja kui keegi seadust rikub, siis eks ta peab selle eest ka vastust andma.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Selle pöördukse regulatsiooni väljatöötamisega tegeleb korruptsioonivastane erikomisjon. Eelmisel nädalal oli ka vastav arutelu õiguskaitseorganitega. Tõesti, kapo on oma aastaraamatus juhtinud sellele tähelepanu. Täna oli ka kohtumine kapoga, kus eraldi mainiti ja toodi probleemina ja ohuna välja lobitööd, mis on praegu energeetikasektoris. Kas teie olete tutvunud selle ohuhinnanguga, mis on nüüd kapo poolt tulnud, just nimelt aktiivne lobitegevus toetuste saamiseks energeetikasektoris? Ja teiseks, kas Kliimaministeerium on omalt poolt valmis toetama pöördukse regulatsiooni, kui korruptsioonivastane erikomisjon vastava muudatusega, vastava seaduseelnõuga välja tuleb?

Aitäh! See, et lobitegevus peab olema läbipaistev, on väga õige põhimõte. Ma arvan, et selles mõttes on kapo osundus igati õige. Ma arvan, et see puudutab kõiki valdkondi. Ja seepärast süsteem, mis Eestis kehtib, kus lobikohtumised pannakse kirja, on kindlasti hea ja mõistlik. Nüüd see, mis puudutab võimalikke seadusemuudatusi, et pöördukse temaatikat käsitleda – me kindlasti oleme valmis neid muudatusi arutama ja kommenteerima. Aga ma arvan, et me ei peaks liikuma ühiskonnana sinna punkti, kus me välistame igasuguse liikumise avaliku ja erasektori vahel, siis me ei jõua mitte kuhugi.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Härra minister! Sa vastustes palju keskendusid sellele, mis toimub sel ajal, kui ametnik veel on ametnik. Aga arupärimise tulipunkt oli ikkagi pigem suunatud sinna, et kui tegutsetakse avalikus sektoris ja potentsiaalselt valmistatakse ette pinnast erasektoris tegutsemiseks. Ma ei taha öelda, et alati peab olema nii, et see on teadlik tegevus ettevaatavalt. Aga lihtsalt, kui nüüd on olukord, kus keegi on töötanud välja mingit regulatsiooni, näiteks ideoloogilistel kaalutlustel Kliimaministeeriumis valmistanud ette toetusskeeme, mingisuguseid regulatsioone, et tuule- ja päikeseenergeetikat saaks arendada, siis liigubki ministeeriumist teisele poolele, kus nendest regulatsioonidest tulenevat kasu saab maksimeerida erasektorile, kas sa näed selles probleemi nii, nagu näiteks kapo näeb probleemi, et see on suure korruptsiooniohuga sektor, see taastuvenergeetikasektor? Kas sa näed probleemi samamoodi nagu kapo? Ja kui sa näed, siis mida sinu arvates võiks teha, et maandada neid riske?

Aitäh! No kõigepealt, nii nagu ma ka vastasin, selleks, et oleks otsustusprotsess läbipaistev, õiglane, huvid ühtemoodi kaitstud, ongi kogu protsess dokumenteeritud, kollegiaalne. Seal on väga palju vaheetappe. Hea küsija tõenäoliselt ka ise oma ministri ajast mäletab, et ühtegi suurt otsust ja tegelikult ka enamikku pisikesi otsuseid ei saa teha üks inimene, vaid see otsustuspuu on väga pikk. Ma arvan, et seal meil iseenesest see risk ei ole liiga suur. 

Kui me võtame erinevad taastuvenergia või mingi muu valdkonna projektid, siis kõik need määrused, mille alusel näiteks mingit konkurssi korraldatakse või toetuste tingimusi seatakse, läbivad enne avalikud konsultatsioonid, kus kõikidel turuosalistel on võimalik panustada. Jah, ma ei hindaks neid riske liiga suureks, aga on selge, et tähelepanu peab seal olema. Ka meil sisekontroll kindlasti neid valdkondi vaatab. Ja ma arvan, et see on ka sihuke üldise organisatsioonikultuuri küsimus, mida me kindlasti Kliimaministeeriumis ja haldusalas edendame, et neid riske maandada. Selleks, et teenistussuhte järgselt oleksid mingid täiendavad piirangud võrreldes praeguse olukorraga, see eeldab see õigusruumi muutmist. 

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! No arupärijad kindlasti ei tahtnud seda öelda oma arupärimisega, et riigiametist inimesed ei tohi minna erasektorisse. See osundus oli teil ju kuidagi nagu vale, et see selge oleks. Aga kas tõesti ei tundu ikkagi murekoht see, et meil on tõesti energiapoliitika kujundaja, kes pärast väga oluliste märgiliste otsuste vastuvõtmist läheb kohe kuskile sellesse sektorisse mõne naaberriigi ettevõtte juurde tööle? Või inimene, kes mõnda muud poliitikat kujundab – asekantsler, kantsler –, ühel hetkel pärast seda, nigu ta läheb ära riigiteenistusest, kohe hopsti on seal tööl. Tihti, ma arvan, ka audiitorid märkavad mingeid asju selle protsessi käigus, aga neil ei ole mingit alust, mille pealt öelda, et üks või teine asi on kummaline, ja kolme kuu pärast näeme, et ahah, tegelikult inimene töötab seal. Kas me ei peaks mingit regulatsiooni looma? Kui päriselt tuleb ka välja, et audiitor on oma töö käigus juba teinud mingeid märkmeid tol ajal, et midagi ei ole nii, nagu ta arvab, ja hiljem saabki tõeks, et ametnik on seal tööl kuskil, kelle huvi ta omal ajal kaitses, et midagi peaks ette võtma?

Aitäh! Nii nagu ma ütlesin, see teenistusjärgne piirang on praegu väga kitsas. Selleks, et seda piirangut mõistlikult laiendada, tuleb õigusruumi muuta. Ma ei arva, et see peaks olema rakendatav iga ametikoha suhtes. Ekspert, analüütik – ma arvan, et seal võiks paindlikkust olla palju rohkem. Kui tegemist on tippametnikega, siis jah, huvide konflikti, ka teenistusjärgset riski tuleb maandada, aga see eeldab, et seal on teistpidi ka kompensatsioonimehhanism. Ei saa olla niimoodi, et inimene peab aasta aega olema kodus ja ei tohi mitte midagi teha. Nii et neid tuleb kogumis vaadata.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Me oleme toonud välja, et kapo on välja toonud, et teatud inimeste siirdumine erasektorisse võib tekitada huvide konflikti ja konkurentsimoonutusi. Aga meil on ka tõestisündinud nii-öelda teistpidi pöördukse juhtum, kus Bolti endine töötaja Sandra Särav liikus tööle ministeeriumi, oli seal nii kaua, kuni sai läbi suruda selle, et Eesti ei nõustunud platvormitöötajate direktiiviga, ja Bolt sai sellega soodustingimused äritegevuseks. Bolti omaniku õde Maia-Liisa Anton on Kliimaministeeriumi kliimanõukogu liige, tema tütar ehk Bolti omaniku õetütar on Sihtasutuses Keskkonnaõiguse Keskus tööl ja sellel KÕK-il on olnud rahalisi ja tööalaseid kokkupuuteid kliimavaldkonna rahandusmehhanismidega ja saanud toetusi läbi KIK-i. Ka see on puhtakujuline nepotism ja huvide kokkulangemine, mis tegelikult on päris inetu. Ja kui me vaatame, kuidas Bolt meil tegutseb nagu riik riigis, olles igati toetatud ka seadusloome tasandil ja seda mõjutades, siis kas sellised asjad ka teie jaoks on probleem või peaksid olema?

Aitäh küsimuse eest! Eesti on kas õnneks või õnnetuseks sihuke väike ühiskond, kus paratamatult inimesed, kes on tegusad, võivad olla ühest perekonnast ja töötada erinevatel olulistel ametikohtadel. Ma seda iseenesest kuidagi valeks ei pea. Aga võib-olla veel lihtsalt üle korrata: selleks, et see risk, et keegi saab ära kasutada oma varasemaid teadmisi või kontakte, oleks võimalikult väike ja otsustusprotsess läbipaistev ja õiglane – seda saab iga ministeeriumi allasutus teha oma otsusprotsessi kujundamisel. Ja täpselt seda me Kliimaministeeriumis teeme. Usun, et ka teised ministeeriumid ja haldusala asutused teevad samamoodi. Nii et ma arvan, et me lihtsalt peame oma kvaliteeti hoidma tasemel ja asjad on sel juhul ka paremini korras, mis ei välista seda, et mitte kunagi mitte keegi ühtegi seadust ei riku. Aga selle jaoks meil ongi õiguskaitseorganid, selle jaoks on Kaitsepolitseiamet ja ma arvan, et korruptsioon on kuriteoliik, millega tuleb kindlasti tõsiselt tegeleda.

Mart Helme, palun!

No sarkastiliselt tahaks kogu selle jutu peale naerda. Ma mäletan, et Andres Sutt oli ka meil pikki aastaid ekspert ja siis oli – hopsti! – äkki Reformierakonna minister. Eksperdist sai minister. No vot, jälle pöördub see liikumine kõrgemale tasemele. No mis jutt see selline on, et kõik protokollitakse ja kõik on formaliseeritud? Kuskil vabamüürlaste loožides ja kuskil korporatsioonides ja kuskil seltskondlikel koosviibimistel lobeeritakse üksteist nii, et silm ka ei pilgu. Ja seda ei protokolli mitte keegi. 

Mu küsimus on ikkagi väga lihtne. Mitte ainult teie ministeeriumis, vaid ka Kaitseministeeriumis ja Maaeluministeeriumis – ja võime lugeda üles veel mitmeid ministeeriume – on see probleem aktuaalne. Sellele on juhitud nii siin saalis kui ka ajakirjanduses ja on juhtinud ka Riigikontroll tähelepanu. Aga mitte midagi ei juhtu. Ministrid tulevad ja räägivad, et jaa, peaks olema regulatsioon. Palun võtke see asi koos teiste ministritega valitsuses üles! Ja tulge meile juba septembrikuus vastava regulatsiooniga, et meil need teemad päevakorrast maha saaks. Olete te sellega nõus?

Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt see ekspertsus ja minister. Ma arvan, et ministriks saamine või Riigikokku valituks osutumine ei tee eksperdist mitteeksperti. Ja ma loodan, et see püsib nii edasi kõikides eluvaldkondades. Enda puhul ma olen ka püüdnud ennast valdkondlikult ikkagi asjadega kursis hoida. 

Nüüd see, mis puudutab regulatsiooni täiendamist ja muutmist. Jah, ma arvan, et see on teema, mida kindlasti tuleb hinnata. Ma saan aru, et korruptsioonivastane erikomisjon niikuinii juba teemaga tegeleb. Ja kindlasti on rohkem, teisi ministeeriume, ennekõike Justiits- ja Digiministeerium, kus see pädevus on olemas. Ma püüan oma valdkonnaga hakkama saama.

Suur tänu teile, härra minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Aleksandr Tšaplõgin, palun! 

Aitäh! Kui vaadata, millistesse valdkondadesse pannakse täna kõige rohkem eelarveraha, siis on selleks energeetika ja sõjatööstus. Ja just nendes valdkondades on täheldatav endiste ametnike massiline üleminek erasektorisse. See võib olla kokkusattumus, kuid millegipärast tekib kahtlus, et eilsed ametnikud võivad kasutada oma olemasolevat salastatud teavet ja isiklikke sidemeid, et suunata riigihankeid eraettevõtjatele. Ei, võib oletada, et kõik need endised ametnikud on kristallselged inimesed ja mõtlevad ainult riigi hüvangule, kuid fakt on see, et uuel töökohal peavad nad tagama oma eraettevõtte võimalikult kasulikud tellimused. Kedagi pole veel määritud kätega vahele võetud, nii et kõik need inimesed on seaduse ees puhtad, kuid nad sattusid olukorda, mis võimaldab kasutada riigiteenistust eraettevõtete huvides. See on suur kiusatus. Retsept selle vastu on väga lihtne. Teatud aja jooksul pärast riigiteenistusest lahkumist ei tohiks ametnik töötada oma endise ametikohaga seotud eraettevõtetes. See toimub paljudes riikides ja meil on mõtet nende eeskuju jälgida. Aitäh!  

Aitäh teile! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Head kolleegid! Austatud minister! Tõesti, alles eelmisel nädalal me arutasime sedasama probleemi riigikaitse valdkonnas, nüüd see nädal energeetikateemadel. Tegelikult on need kaks valdkonda, mida ka kapo on mitu korda kohtumisel erikomisjoniga välja toonud, ja selle ohu tõi kapo ka täna eraldi kohtumisel välja. Nimelt, kaks momenti. Üks moment on see, et lobitegevus energeetikavaldkonnas on päris eraldi ohuna kirjeldatud. Ja kapo on koostanud isegi mitu dokumenti, kus just seda küsimust tuuakse täiesti eraldi välja. 

Ma küsisin, milles see põhiline oht väljendub. Tegelikult see oht väljendub just läbipaistmatuses. Aga tegelikult ei ole ju ka seadusandlikul tasemel need lobikohtumised reguleeritud. Jah, teatud ministeeriumid kirjutavad, aga mitte kõik ametnikud, mitte kõik ametid tegelikult ei kirjuta välja ega pane kirja lobipäevikutesse kõiki neid kohtumisi, mis tegelikult toimuvad. Ja väga paljud kohtumised, nagu ka kapo täna kohtumisel välja tõi, toimuvad väljaspool ametlikke ruume, toimuvad väljaspool ministeeriumi. See on üks aspekt, et mingil põhjusel pole justiitsminister siiamaani tulnud välja regulatsiooniga, kuigi juba kaks aastat tagasi lubati meile, erikomisjonile lubati, et tullakse eraldi välja seaduseelnõuga, kus kõik need lobikohtumised reguleeritakse seadusandlikul tasemel. Seda ei ole tehtud. 

Teine moment, eks ole, see pöördukse efekt. See on see, mille kapo tõi eraldi oma aastaraamatus välja ja mis puudutab riigikaitselisi valdkondi, aga see puudutab kindlasti ka energeetikasektorit. Need on kaks valdkonda, kuhu suunatakse väga suured rahalised ressursid riiklikust eelarvest. Minu jaoks on natukene arusaamatu see, et millegipärast kardetakse seda niinimetatud jahtumisperioodi. Ehk kui ametnik on töötanud avalikus sektoris ja otsustab pärast seda minna erasektorisse, siis tegelikult peaks olema reguleeritud see jahtumisperiood. Kui me vaatame kõiki teisi riike, kas või Lätit ja Leedut, siis näeme, et see küsimus on juba reguleeritud ja on erinevad võimalused. Näiteks see varieerub alates kuuest kuust kuni kahe aastani, kuskil isegi kolme aastani. Kusjuures see ei ole tasustatud. Ehk siis see küsimus, et tuleb ka kõiki tasustada – teistes riikides see kusjuures ei ole tasustatud. Ja näiteks limiteeritakse seda niipidi, et ei tohi minna tööle sinnasamasse firmasse, mille osas on vastu võetud teatud rahastamisotsused või mõned muud otsused, mis on kuidagi mõjutanud selle ettevõtte käekäiku. 

Ja ma arvan, et tegelikult selline suund sobiks ka Eestile, arvestades tõesti, et meie riik on väike. Me vajame spetsialiste, aga et see piirang ei oleks selline, et ei tohi üleüldse mitte kuskile tööle minna, aga ei tohiks minna tööle sinnasamasse ettevõttesse, mille kohta võib-olla alles mõned kuud tagasi või kuus kuud tagasi või varem on tehtud olulised rahastamisotsused. See on eriti oluline nendes hangetes. Ehk see on selline säte, mis on kõige laialdasemalt kasutatav Euroopa eri riikides. 

Nüüd, veel üks võimalus, mis on ka huvitav. Näiteks Prantsusmaal on eraldi ametnikueetika nõukogu. Meil on tegelikult Eestis ka selline asutus olemas, mis hindab iga kaasust eraldi. Ehk siis vaadatakse, mis ettevõttesse ametnik läheb, kuidas ta on olnud varasemalt sellega seotud ja kas ta on olnud sellega seotud. Siis vastavalt sellele tehaksegi kaalutlusotsus, kas ametnik tohib minna eraettevõttesse või mitte. Iga kaasust hinnatakse eraldi. Tegelikult võib-olla ka selline variant sobiks Eestisse. 

Aga praegune probleem on see, et meil ei ole absoluutselt mitte mingit regulatsiooni. Meil ei ole mitte kuidagi see küsimus reguleeritud. Meil ongi selline olukord ... 

Võtaks kaks minutit lisaaega. 

Kaks minutit lisaks, palun! 

Meil on tõesti tekkinud selline olukord, kus võetakse vastu otsuseid, mis ulatuvad kümnetesse, kui me räägime kaitsevaldkonnast, seal on isegi sadadesse miljonitesse investeeringute otsuseid. Ja järgmisel momendil on sellessamas ettevõttes tööl. 

Aga teine probleem on see, et ametnikud, kes on liikunud erasektorisse, taotlevad erinevaid toetusi või tahavad arendada mingit toodet ja taotlevad toetust oma endistelt kolleegidelt. Ma tuletan korra meelde, et isegi see VKG kaasus, mida me arutasime ja kus oli uus Kiviõli kaevandusõiguste müük, ka seal on väga huvitav olukord. Täna Eesti Energia nõukogus inimene, kes on niinimetatud põlevkiviekspert, oli kunagi VKG juhatuse esimees. Ta oli kunagi VKG juhatuse esimees ja täna on ta Eesti Energia nõukogus niinimetatud põlevkiviekspert. Ja kui ta oli kunagi VKG juhatuse esimees, siis tema kunagi algatas igasuguseid kohtulahendeid ja kohtukaasuseid Eesti Energia vastu. Täna on ta see inimene, kes on Eesti Energia nõukogus ja langetab erinevad otsused, kaasa arvatud otsuse, mis puudutas seda kaevandusõiguste müüki. Ehk see olukord, kus näiteks endised ametnikud taotlevad erasektoris olles neid toetusi ja teevad lobitööd oma endiste kolleegide suhtes, või siis tõesti see olukord, kus eraldatakse täna erinevad rahalised vahendid ja järgmine hetk on selles vastavas ettevõttes tööl. 

Ehk siis see küsimus kindlasti vajab reguleerimist. Erikomisjon on juba teinud vastava kavandi. Täna on see saadetud erinevatele õiguskaitseorganitele, kes annavad juba vastava tagasiside. Ja me loodame selle ka järgmisel nädalal siia Riigikogule esitada. Aitäh!

Aitäh teile! Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Hea minister! Ma pean ikka kordama seda, mida ma olen mitu korda siin kõnetoolis öelnud selle kohta, mis puudutab poliitilist juhtimist, mis puudutab seda, mida räägitakse ja mida tehakse, või mis puudutab seda, et natukenegi ametnike riiki suunata tegema seda, mida poliitikud arvavad, et peaks tegema, see on praegusel valitsusel tõesti puudulik. Me võime spekuleerida sellel teemal, kas see on puudulik selle tõttu, et kaadrid on nõrgad, ministrid ei ole võimelised seda tegema, või see on puudulik sellepärast, et see on teadlik. 

Kui meil siin näiteks automaksu kehtestati, siis oli väga palju Euroopast juttu. Ja küll olid reformierakondlased õnnetud Eesti üle, kus veel automaksu ei ole, igal pool mujal on. Nad loomulikult jätsid sinna kõrvale rääkimata selle, et kõik muud autoga seotud maksud, olgu see registreerimine, tehnoülevaatus või muu, on muudes riikides sümboolsed. Meil on nüüd nii, et meil on need lõivud ja tasud kõige suuremad ja lisaks on ka automaks. 

Mis puudutab seda nii-öelda pöördukse efekti või siis seda efekti, kus ametnikud alguses kujundavad raamistiku ja regulatsiooni või määravad toetusi, korraldavad hankeid ja ise liiguvad hiljem tööle ettevõtetesse või lobiorganisatsioonidesse, kes otseselt sellest kasu saavad, siis täna minister Sutt minu arvates kordas seda, mida rääkis siin minister Pevkur kaitsevaldkonna kohta. Ta ütles, et midagi ei saa teha, lihtsalt ei ole võimalik midagi teha. Ma ütleksin, et kui sa ministrina toimetad, küll on võimalik midagi teha. Sul on võimalik järgmise toetusvooru tingimustes öelda, et sa välistad näiteks sellised ettevõtted, kes on ilmselgelt seotud olnud valdkonna reguleerimisega. 

Aga üks asi, mida oleks võimalik teha: kui me vaatame selle nädala päevakorda, siis siia on nüüd laotud kolmapäeva ligi 40 eelnõu, millega küll on kiire, aga mis puudutab seda pöördukse efekti reguleerimist, siis nii Pevkur kui ka Sutt ütlevad, et ei saa teha, seda tuleks seadusandlikult kuidagi reguleerida. Aga kui küsida, kas te hakkate siis valitsusega reguleerima, siis vastatakse umbes niimoodi, et oleks vaja hakata, et keegi hakkaks seda reguleerima. Ei kiputa nagu härjal sarvist haarama. 

Kolleeg tõi siin esile, et muudes riikides on sellega tegeletud. Loomulikult, Eesti on väike riik ja meid on siin vähe ja me peame kuidagi mõtlema välja selle skeemi, kuidas inimesed saavad liikuda valdkondade vahel, aga see ei tohiks ikkagi olla niimoodi, et sa kõigepealt mõnda aega tegeled sellega, et maksumaksja raha kasutamise raamistik ja muu seadusraamistik ette valmistada ja siis liigud tööle seda enda ettevalmistatud raamistikku erasektoris kasumlikult ellu viima. Seal ikkagi oleks mõistlik mingid piirid seada. Ma tõesti ei ole avaliku teenistuse seaduse ekspert, aga ma lõpuni küll ei ole veendunud, et näiteks töölepingus ei ole võimalik kantsleri ja asakantsleriga mingisuguseid lisaklausleid kokku leppida selle kohta, mis puudutab jahtumisaega. Näen, et minister raputab pead. Võib-olla tõesti see nii on. 

Aga seda enam ma kutsun üles, et võtke nii, nagu te siin juhuenergeetikat tahate kiiresti arendada ja kaitses teha niimoodi, et teeme suure, sadadesse miljonitesse ulatuva raamlepingu, et kui pärast kiiresti tellida vaja on, siis ei peaks hankega jamama hakkama. Neid asju te teete päris kiiresti. Juba teine minister Reformierakonnast rõhutab siin puldis, et oleks vaja reguleerida. Andres, pane järgmisel valitsuse istungil muude küsimuste all lauale! Teeme ära! Aitäh!

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Oleme, head kolleegid, lõpetanud esimese päevakorrapunkti menetlemise ja jõudnud teise juurde.  

Head kolleegid, mul on selline informatsioon, et peaminister Kristen Michal on informeerinud istungi juhatajat, et seoses tema tööajagraafiku muutusega ja kokkuleppel arupärijate esindaja Lauri Laatsiga me selle päevakorrapunkti menetlust täna kahjuks läbi viia ei saa. Vabandan siiralt kõikide arupärijate ees, aga paraku selliseid muudatusi vahele ette tuleb, ehk tegemist on arutelu võimatusega.

Oleme jõudnud kolmanda päevakorrapunktini, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2026. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu 910 teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Head külalised rõdudel ja võib-olla mõni ka teleekraani vahendusel! Ma annan ülevaate teise lugemise ettevalmistamisest käesoleva aasta esimesele lisaeelarvele. Rahanduskomisjon arutas seda 1. juunil sellel aastal. 

Ja kui tuletada meelde selle esimese lisaeelarve sisu, siis võib välja tuua, et lisaeelarve peab aitama eestlased kõige targemaks AI-rahvaks. Nimelt, 11 miljonit eurot suunatakse kuludeks ja investeeringuteks Eesti AI-projektidele. Õpetajate ja õpilaste toetamiseks tehisaru oskuslikul kasutamisel eraldatakse 1,3 miljonit eurot. Eesti tehisarule soovitakse õpetada eesti keelt 350 000 euro eest ja koolitusi peaks juba 2026. aastal saama 10 000 inimest, et õppida paremini tehisaru kasutama. 

Aga kõige suurema osakaaluga muudatus on 38 miljoni eraldamine finantstehinguks, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saaks investeerida lõhkeainetehase loomisesse. Suurematest muudatustest võiks veel välja tuua, et vähendatakse 36 miljoni võrra oodatavat tulu aktsiisimaksudest. Nimelt, kuu aega tagasi, ei juba kaks kuud tagasi – vabandust! – otsustas Riigikogu, et 1. maiks kavandatud kütuste aktsiisitõus jääb ära. Suurematest eraldistest tuletan meelde, et 20 miljoni võrra rohkem maksab dividende Riigimetsa Majandamise Keskus ja lisandub sellele 5,6 miljonit tulumaksu. Idapiiri ehitamiseks eraldatakse Siseministeeriumile 17 miljonit juurde. Ma saan aru, et need tööd on tellitud juba üle-eelmisel aastal ja hakkavad tasapisi valmis saama. Teatud lõikude lõpetamisest oleme saanud kuulda juba ka ajakirjanduse vahendusel. Kultuurkapitalile suunatakse hasartmängukorraldajate poolt riigieelarvesse tehtud annetus ning sellelt tasutud tulumaks kokku 940 000 eurot. Need on kõige suuremad muudatused selles lisaeelarves. 

Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 29. maiks kella 12-ks laekus neli muudatusettepanekut, sealhulgas kolm Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt ning üks Reformierakonna ja Eesti 200 fraktsioonilt. Muudatusettepanekud on välja toodud ka vastavas loetelus. Leidis toetamist rahanduskomisjoni poolt muudatusettepanek, millega tõstetakse üksikvanema toetus 100 euroni. Teised muudatusettepanekud, mis puudutasid toimetulekutoetuse tõstmist veel enne aasta lõppu, need otsustati vahendite puudumisel jätta toetamata. 

Menetluslikud otsused tehti järgmised, konsensulikult: võtta eelnõu päevakorda täna, esmaspäeval, 8. juunil ja teine lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks neljapäeva, 10. juuni kell 17.15. Ma palun tõesti muudatusettepanekute tähtaega lühendada, kuna tegemist on kiireloomulise eelnõuga, mille vastuvõtmine on oluline kevadistungjärgul. See on minu poolt kõik.

Aitäh teile! Teile on mõned küsimused. Alustab Aleksandr Tšaplõgin. Palun! 

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Hiljuti rääkis Eesti Panga president väga huvitavaid asju. Selgus, et viimase nelja aasta jooksul on riigi kulutused välisvõla teenindamiseks kasvanud kümme korda. Nüüd on see 280 miljonit eurot aastas. Kui midagi ei muutu, kulutame aastal 2030 sellele 650 miljonit eurot. Kas lisaeelarve lahendab seda probleemi kuidagi?

Lisaeelarve seda probleemi ei käsitle.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud komisjoni esinaine! Me Jürgeniga rääkisime samal teemal siin eelmise nädala kolmapäeval. Tema arvas, et palgakulu kasv ei ole põhikulu, vaid põhikulu on üldiselt tinglik määratlus. Sa oled selle valdkonnas ülikoolis Tartus tudeerinud. Kuidas sulle tundub? Tegelikult on see teine lisaeelarve eelkõige ametnike palkade tõusu eelarve ehk püsikulude eelarve. Kas meil on tõesti eesmärk – ükskõik millise ministeeriumi sa lahti võtad, kümnest reast kaheks on palgatõus – kas see oli siis see eesmärk, et kaks investeeringut lükata järgmisse aastasse ehk järgmise aasta eelarvesse ja see raha lihtsalt laiaks lüüa palkade tõusuks ehk püsikulude tõusuks? Kas sa oled nõus, et palgakulu on püsikulu?

Ma muidugi nõustun, et palgataseme tõstmine on püsikulu. Aga kui palgatakse inimene mõne projekti jaoks, mis näiteks algab 1. septembril, aga ka lõpeb 31. detsembril, siis on see ikkagi selle aasta ühekordne kulu. Nii et põhimõtteliselt peab teadma, mille jaoks ka eelarvesse võib võtta lühiajalisi, ühekordseid palgakulusid. Nii et a priori kindlasti ei saa öelda, et iga palgakulu suurendamine on püsikulu suurendamine. 

Aga ma tegelikult andsin ülevaate ka suurematest muudatustest lisaeelarves. Kõige suurem finantseerimistehing, võimalik investeering: 45 miljonit lõhkeaine tootjasse. Siis piiritaristu väljaehitamine idapiiril: 17 miljonit. Siis dividendide võtmine riigieelarvesse: 20 miljonit pluss selle tulumaks. Aga samal ajal aktsiiside langetamine maksumusega 36 miljonit. Ma tahan öelda, et kõige suuremad muudatused on siiski hoopis muud kui palgaga seotud. (Saalist küsitakse midagi.) Ma ei oska öelda. 940 000, hasartmängukorraldajate annetuse kandmine kultuurkapitali. (Saalist täpsustatakse.) Jaa, annetuse kandmine kultuurkapitali, jah. Ma jah ei näe siin … Palgakulusid kindlasti nende eraldiste sees on, aga need on kindlasti väga väikese osakaaluga.

Rain Epler, palun! 

Aitäh! Anneli, sa ütlesid, et tehisarule hakkate eesti keelt õpetama. Ta oskas juba tükk aega tagasi ja isegi Võru murrakus saab hakkama tekstide koostamisega ja nii edasi. Ja üldse see miljonite suunamine AI-koolitusele – oled sa kindel, et see on kasulikult kulutatud raha just selle nurga alt? Ma küsin, sest näiteks minu kümneaastane poeg, kui tal midagi vaja on, juba väga edukalt, saab selle AI käest küsimusi küsitud ja vahepeal saab seal ka naljakaid pilte tehtud või mida iganes vaja teha. Ta tõesti tegeleb keerukate probleemidega selle AI-ga ka ise. Kas see ei ole see koht, kus kõik, kellel huvi on, ja natukenegi oidu peas, seda juba oskavad, nüüd lihtsalt saadetakse see raha kellelegi, kes jätab mulje, et tehakse palju tööd, aga tegelikult pole vaja midagi tehagi?

Ma arvan, et tehisaru kasutamine on väga palju suurem oskus kui seal Google'i AI-ga pärida. Mõned koolitused on välja pandud ka Eesti AI lehele. Ja kui neid koolitusi, mis on minu meelest oma valdkonna õppejõudude ja professorite koostatud, läbima hakata, siis tehisaru on päris keerukas. Ma arvan, et sellest on vähe, et me oskame Google'is vajutada selle AI-nupu peale. Ma arvan, et lisandväärtuse loomiseks on tarvis osata väga palju rohkem, aga alustada tuleb ikkagi A-st ja B-st. Alguseks on see kümneaastasele lapsele kindlasti hea. Aga täiskasvanutel ma julgustan külastama Eesti AI lehte ja neid veebikoolitusi läbima. Need on väga huvitavad.

Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Viimase aasta jooksul on kasvanud nende perede arv, kelle sissetulekud ei kata igapäevaseid kulutusi. Nüüd on selliseid peresid 32%. Kas lisaeelarve lahendab vaesuse probleemi kuidagi?

Jaa, lisaeelarve lahendab üksikvanemate vaesuse probleemi. Üksikvanemate toetuseks põhieelarve menetlemisel väga sooviti raha leida, ei leitud. Üks assigneering, mida kasutatakse planeeritust vähem, on toimetulekutoetus. Toimetulekutoetustel on arvestuslik jääk. Arvestuslik summa eelarve kontekstis tähendab seda, et kellel on õigus toimetulekutoetust saada, peab selle igal juhul vastavalt seadusele kätte saama. Ja selle jaoks planeeritakse raha mitte piirmääraga, vaid lahtise eelarvega. Näitavad – jumal tänatud! – viimased statistilised uuringud, ka IMF-i ja OECD ülevaadetes saime lugeda, et suhteline vaesus meil tegelikult väheneb ja ka absoluutne vaesus pigem väheneb ja toimetulekutoetust ei taotleta nii palju välja, kui me eelmise aasta eelarvet menetledes kartsime. Nii et ma arvan, et maksuküüru kaotamine on mõjutanud positiivselt ka neid elanikkonnagruppe, kes elavad kõige suuremas toimetulekuriskis.

Aivar Kokk, palun! 

Aitäh! No sa tõid näiteid meile, kuhu raha pannakse. Kui ma loen ajakirjandust, siis see Türgi ettevõtte ARCA koha pealt on Ameerika Ühendriikides korruptsioonisüüdistus juhtkonnale esitatud ja sinna nüüd tahetakse 45 miljonit panna. Peaminister arvas, et suure tõenäosusega seda ettevõtet siia ei tule. 

Siis räägime piiritaristust. Seal on päris suur korruptsioon. Kuidas on hanked juba tehtud ja lepingud sõlmitud ja nüüd alles raha küsitakse? Tekib küsimus, kuidas see võimalik on. Tegelikkuses on ikkagi probleem see, et kui sa nüüd lahti võtad selle eelnõu, siis sa näed, et iga ministeeriumi juures on terve seltskond, kelle palkasid hakatakse tõstma, ja see ei tähenda, et võetakse tähtajaliselt mõned inimesed tööle. Põllumajanduses näiteks jäetakse toetused välja maksmata, mis on ühekordne kulu. Aga kogu see raha lüüakse suures tõenäosuses laiaks palkade tõusuks. Ehk järgmine aasta eelarvet tehes on teil põhikulud päris kõvasti kasvanud, püsikulud, mida te peate katma hakkama. Ma saan aru, et ega te väga ei muretsegi selle pärast, kuidas järgmine aasta need kulud ära kaetakse. Ma küsin veel kord: miks see eelarve ei ole mitte kokkuhoiupoliitika, vaid kulude eelarve?

See kindlasti on kokkuhoiu eelarve ka. 36 miljonit me siiski vähendame, me vähendame maksutulu. Ja see 36 miljonit, selle võrra tasuvad kütuse ostjad, energiakütuse ostjad, diisli, bensiini ja gaasi ostjad aktsiisi vähem ja selle võrra laekub eelarvesse raha vähem. Kindlasti võib, kuna see 36 miljonit on küllalt suur summa, küllalt suur osa sellest eelarvest, siis kindlasti võib seda eelarvet nimetada ka kokkuhoiu eelarveks. 

Eelarve seletuskirjast ma Türgi ettevõtte kohta ei loe midagi välja. Ma saan teile tutvustada ikkagi seda eelnõu, mis on. Ja siin on nimetatud finantseerimistehingut AS-i Hexest Materials arendamise jaoks, mis on lõhkeaine tootmistehas. Aga ma ei oska rohkem välja tuua neid etteheiteid. 

Tuleb tunnistada, et tõsi tõesti on see, et kui vaadata ministeeriumide eelarve muudatuste tabeleid, mis platseeruvad seletuskirja, annavad täpsemat ülevaadet, siis tõesti on näha, et miinusmärgiga on tööjõu- ja majandamiskulud, mis eelarve kontekstis tähendab nende kulude kasvu. Ja võib tõesti olla nii, et osaliselt ei ole tegemist mitte ühekordsete lepinguliste töötajatega, vaid võib-olla on tegemist ka püsikulude suurendamisega. 

Aga mis puudutab piiri väljaehitamise jaoks 17 miljonit, siis need lepingud ja hanked tehti juba üle-eelmisel aastal ja tööd ei saanud valmis ja alates sellest aastast, see raha oli planeeritud varem valitsuse reservi, aga sellest aastast me oleme ise siin saalis kokku leppinud, et valitsuse reservi jääki üle ei kanta. Seetõttu planeeritud raha nagu langes tagasi eelarvesse, kui võib tinglikult nii öelda, seda ei kasutatud ära ja eraldatakse nüüd uuesti. See on põhimõtteliselt sama asja jaoks, tehnilistel põhjustel kaks korda raha eraldamist, aga seda eelmist ei kasutatud ära.

Helmen Kütt, palun! 

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma väga tunnustan seda, et üksikvanema toetuse tõus on planeeritud ja see toimub 1. septembrist. Sotsiaaldemokraadid on lausa vastava sisuga eelnõu sisse andnud ja mitmel korral seda teemat tõstatanud. Ka eelmises koosseisus tõusis 19 eurolt 80 eurole üksikvanema toetus, siis olid algatajad sotsiaaldemokraadid. Nii et see on tunnustatav. Aga ma palun natukene avada toimetulekutoetuse piiri mitte tõstmist. Me tegime ka vastavasisulise ettepaneku. Seda on nii väliseksperdid kui ka Sotsiaalministeeriumi ametnikud toonud näitena, et see aitab kõiki kõige nõrgemaid. See on otse sihitatud toetus, see on vajaduspõhine, see on kõigile, kes on sattunud toimetulekuraskustesse. Täpsemalt, vajaduspõhist toetust riigi poolt üldse muud ei olegi kui toimetulekutoetus, mida siis küll kohalikud omavalitsused välja maksavad. Selgitage palun natukene seda arutelu.

Jaa, see on arusaadav ettepanek. Vabariigi Valitsus selgitas, et kuigi eelarveartikli raames võib prognoositavate kulude katteks olla puhver, ei käsitleta seda jooksval aastal kunagi katteallikana. See tähendab, et toimetulekutoetuse väljamaksmised on olnud väiksemad ja sinna on tekkinud puhver. Valitsus ei toeta ettepanekut 2026. aasta lisaeelarve kontekstis, kuid esitatud argumente saab kindlasti uuesti arvesse võtta 2027. aasta eelarve aruteludes. Tegemist on arvestusliku kuluga, mida saab vajaduse korral suurendada, kuid lisaeelarve raames ei ole sellist suurendamist toetatud. Tegelikult komisjon ja ka valitsus mõistavad väga hästi seda probleemi, millele te osundate, aga eelarve olukord on halb.

Rain Epler, palun!

Aitäh! Anneli, sa ütlesid väga huvitavalt, et suhteline vaesus väheneb ja absoluutne pigem väheneb. Mõtlesin, et jõle huvitav selline sõnakasutus, et pigem väheneb. Tegelikult absoluutne vaesus rekordmadalal oli aastal 2021. See oli see aasta, kuhu oli inimesed toonud valitsus, kus toona olid EKRE, Isamaa ja Keskerakond. Peale seda on absoluutne vaesus ikkagi kordades suurenenud ja täna on ta peaaegu kolmekordne sellest tasemest, kus ta oli 2021. aastal. Suhtelist vaesust ma ei puuduta, see on natukene selline, kuidas ma ütlen, sotside ampluaa. Alati on keegi kellestki suhteliselt vaesem või rikkam. Aga see absoluutne vaesus on ikkagi muret tekitav näitaja. Ja kui me vaatame ka seda maksurallit, mis te siin olete läbi viinud, siis inimestel tegelikult on raske. Räägi korraks küsimuse vastusena sellest, mis see mõõdik teil täpselt on, kui palju selle üksikvanema toetuse kasvust absoluutse vaesuse näitaja võiks väheneda. Ma ei leidnud seda kiiresti üles, ma olen kindel, et teil on mingi mõõdik ikkagi endale paika pandud. Te olete numbrite inimesed enda väitel.

Seda mõõdikut ei ole selle muudatusettepaneku juurde lisatud. Selgitusse on lisatud, et muudatusega suunatakse 900 000 eurot üksikvanemate toetuse tõstmiseks 100 euroni lapse kohta, et vähendada üksikvanemate ja nende laste vaesust. Statistikaamet… tõusis 2024. aastal absoluutne vaesus enim üksikvanemate leibkondades, jõudes 11%-ni. Tõesti, see 900 000 üksikvanema toetuse tõusuks adresseerib 11% absoluutses vaesuses olijaid.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud komisjoni esimees, ettekandja! Kas oli komisjonis arutelu ka, kuna selleks ajaks oli Riigikohus langetanud oma otsuse, mis puudutab erihoolekandes valitsevat olukorda, siis kas sellest oli ka juttu, et seda lahendada? Sest Riigikohtu otsused on täitmiseks ja teema on väga teravalt üleval. Me ootame, et kodanikud oleksid õigusriigi kohaselt ja täidaksid oma kohtuotsuseid, kui neid tuleb. Kas teil oli komisjonis ka arutelu, et kuidagigi lisaeelarvega sellel aastal leevendada ja kergendada olukorda, mis praegu valitseb erihoolekandes?

Jah, tõsi, komisjonis oli sellest juttu. Selleks ajaks oli Riigikohtu otsus juba tehtud ja saabunud valitsusele. Riina Sikkut oli selle otsuse ette lugenud ja tsiteeris otsuse selgitust, mis ka pressiteates kajastus, et ei ole põhiseaduspärane, inimesed ei pääse küllalt kiiresti erihoolekandeteenuseid kasutama ja psüühilise erivajadusega inimesed on erilise kaitse all ning riik peab suutma neile kolme kuu jooksul teenuskoha tagada. Riigikohtu lahendis on seda laiendatud kõigile teenusevajajatele, keda on järjekorras praegu 2359. Aga see probleem on juba mõnda aega üleval ja sellega on ka minister süvitsi tegelenud. Tegelikult on päris palju ka erihoolekandekohti vabad ja päris palju, sadades inimestes, on pannud ennast järjekorda igaks juhuks. Ja praegu ministeerium – minister nii selgitas – tegelikult selgitab olukorda, et kui palju kohti on reaalselt puudu ja kuidas need kohad, mis on praegu täitmata, ikkagi võimalikult kiiresti siis nendega, kes tegelikult kohta saavad, ka tegelikult täidetakse. Valitsus võtab aega selle järjekordade teenusepakkujate vahelise tühimiku täitmiseks, et teada saada, kui suur tegelikult on investeerimisvajadus selles valdkonnas.

Urmas Reinsalu, palun! 

Aitäh! Mu küsimus on – siin on mitmeid asju, mis lükatakse tulevikku selles, eks ole, lisaeelarves, vähemalt seletuskirjas nenditakse, ja muid kohustusi –, milline on selle lisaeelarve mõju nelja aasta riigi eelarvestrateegia perspektiivis, et me suudaksime seda hoomata. Sest ma vaatan, et väga palju on hakatud tegema deklareeritud kulutusi, mille puhul riigi eelarvestrateegiat ei ole üldse koostatudki. Kui ma toon näiteks pensioni teise samba muudatuse, siis seal deklareeritakse miinust 160 miljonit eurot. Täna tuli üllatav uudis, et järgmisel aastal tuleb 150–200 miljonit eurot eraldada täiendavalt Rail Balticule, millega riigi eelarvestrateegia oli planeeritud, ja nõnda edasi ja nõnda edasi. Kas rahanduskomisjon on hinnanud lisaeelarve mõju nelja-aastase riigi eelarvestrateegia mõjus ja ka neid teisi seadustest või seadusest kõrval olevaid kohustusi, mida peale võetakse, näiteks kas või seesama tuulikutele kümnetes miljonites eurodes preemiate maksmine? Neid ei ole kuskil seaduses ega eelarves deklareeritud. Kas vähemalt eelarve hinnangul on rahanduskomisjonil see ülevaade olemas?

Seda, mida ei ole seadustes, seda ei ole ju eelarves ka. Rahandusministeeriumi majandusprognoosi lülitatakse need kulud, mis on seadustatud. Koos lisaeelarvega esitati esimesele lugemisele, kuidas see lisaeelarve mõjutab riigi positsiooni. Ja siin on näha, et 4,3% SKP-st kujuneb 2026. aasta eelarvepositsioon, kui ta võtab arvesse kevadise majandusprognoosi ja need eelarvega tehtud muudatused. Need muudatused mõjutavad ette veel ka 2027., 2028. ja 2029. aastat ja 2027. aastaks suurendavad need muudatused eelarvedefitsiiti 4,9%-ni SKP-st. 2028. aastal on see veidi vähem, 4,3% SKP-st, ja 2029. aastal 4,5% SKP-st. See oli lisaeelarve mõju planeeritud eelarvepositsioonile, võttes aluseks Rahandusministeeriumi kevadise prognoosi. Sellised materjalid meile esitati. Kahtlemata nõuab 2027. aasta riigieelarve esitamine Riigikogule viimasel tööpäeval hiljemalt täiendavat pingutust, et vastaks eelarveseadusele, 2027. aasta eelarve ...

Jaak Aab, palun! 

Tänan, austatud esimees! Hea ettekandja! Minu kolleeg Helmen Kütt juba küsis selle üksikvanema lapse toetuse tõusu kohta. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja veel neli sotsiaaldemokraati sellise muudatuse esitasid samuti ja siis tuli samasugune muudatus ka Reformierakonna ja Eesti 200 fraktsioonidelt. Aga küsimus on nüüd selles, miks see tuli siia alles Riigikogus. Kas valitsus sedasama lisaeelarve eelnõu koostades seda vajadust ei näinud? Kas komisjoni aruteludest see ka välja tuli, et mida valitsus arvas sellisest muudatusest? Tunnustan küll, jah, see on samm õiges suunas, aga ei saa otsustusprotsessist aru. Valitsus ei näinud seda võimalust ja nüüd siis Riigikogu fraktsioonid äkki nägid ja toetasid samasugust muudatust, nagu Sotsiaaldemokraatlik Erakond sisse andis.

Jaa. Need kaks muudatusettepanekut on sisult identsed, et suurendada üksikvanema lapse toetust 100 euroni, 80 eurolt 100 euroni. Ja me ka komisjonis nõustusime, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, Jaak Aab, Tanel Kiik, Ester Karuse ja Züleyxa Izmailova ettepanekut selleks tõusuks arvestatakse osaliselt. Selles oli komisjonis konsensus. Aga see ei oleks nagu esimene kord. Mul on Riigikogus kolmas koosseis ja ma olen märganud, et see Riigikogu esitab väga palju rohkem eelnõusid saalist. Minu meelest on see Riigikogu koosseis praktilisem ja töisem kui need kaks varasemat, kus ma varem olen olnud. Me oleme siin näinud ka head koostööd koalitsiooni ja opositsiooni vahel.

Urmas Reinsalu, palun!

Mul on kaheosaline küsimus. Aga miks üksikvanema lapse toetust ei tõstetud käesoleva aasta alul? Nagu naljakad, niisugused enne valimisi loogikad, et neljaks kuuks üksikvanema lapse toetust tõsta. Riigikoolide õpetajatel tõsteti palka 100 eurot, jällegi neljaks kuuks. Niisugused mõnekuulised enne valimisi aktsioonid. 

Teine küsimuse osa. Mul on täpsustus. Sa nimetasid protsente, mis oli kevadine majandusprognoos, 4,9 ja 4,5, need jooksid nelja-aastases vaates. Aga mu küsimus on selles, et kui palju nominaalrahas – kui me liidame kokku 2027, 2028 või 2029 – täiendavat kuluvajadust selle lisaeelarve vastuvõtmisel tekib järgmise nelja aasta ehk riigi eelarvestrateegia perspektiivis. Seda on vajalik ju parlamendil teada, mis kohustusi me võtame. Ma saan aru, et need ulatuvad kaugemale kui ühekordsed kulud 2026. aastal.

Ma peast muidugi seda välja arvutada ei suuda, see on ka täiesti selge. (Urmas Reinsalu räägib kohapealt.) Kui te oleksite saatnud rahanduskomisjoni aegsasti selle küsimuse, siis me oleksime Rahandusministeeriumist sellele küsimusele vastuse pärinud, aga peast ma seda arvutada ei oska ega julge. 

Küsimuse esimene pool oli, miks ei tõstetud üksikvanemate toetust juba aasta algul. Ma möönan, et see tõus oli kindlasti eelarve koostajate laua peal, seda on ka öeldud. Aga me teame, et me võtsime selle aasta eelarve vastu nii suures miinuses, kui meil lubatud on, ehk eelarvepositsioon oli miinuses 4,5% SKP-st. Seal tegelikult ka ei oleks tohtinud kulud olla suuremad. Võrrelda, ma muidugi ei oska öelda, kuidas haridusministeerium seda 100 eurot otsustas, kas 100 eurot neljaks kuus. (Urmas Reinsalu ütleb midagi saalist.) Vaat, ma ei ole lugenud seda artiklit, aga ma ajakirjanduse andmetel tõsiseid järeldusi teha ei julgeks. Ma ikkagi eelistaks toetuda dokumentidele. Aga mis puudutab seda üksikvanema toetust, siis siin ei ole kindlasti tegemist valimiseelse nelja kuuga, vaid see määra tõus on ikkagi püsiv ja kui soovite, siis püsikulude tõstmine.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole.

Aitäh! Ilusat päeva!

Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun esimesena siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Aleksandr Tšaplõgini. Palun!

Aitäh! Kui kuulate meie rahandusministri kõnesid, siis Eesti rahvas elab aasta-aastalt järjest paremini. Kahjuks näitab statistika vastupidist. Vaid ühe aastaga on nende perede osakaal, kelle sissetulekud ei kata igapäevaseid kulutusi, kasvanud 10% ja jõudnud 32%-ni. See tähendab, et kolmandikul Eesti peredest jääb tänapäeval lihtsalt toitu puudu. 

Teine küsitlus näitas, et enamik meie kaaskodanikke ei ole tundnud endal alanud majanduskasvu tagajärgi. Raha on majanduses rohkem, aga see ei jõua tavaliste inimesteni. Sellel on kaks põhjust. Esiteks on meie maksusüsteem üles ehitatud nii, et põhikoorem langeb keskmise ja madala sissetulekuga inimestele: kõrged tarbimis- ja tööjõumaksud ning puuduvad varandusmaksud. Teiseks on hinnatõus meil kiirem kui reaalsissetulekute kasv ja selle tõttu kannatavad jällegi madala ja keskmise sissetulekuga inimesed. Meil on hinnad, nagu rikastes Euroopa riikides, sissetulekud vähemalt kaks korda väiksemad. 5% peredest Eestis kontrollib täna 95% riigi rikkusest, ja need on nüüd just need 5%, kelle jaoks praegune valitsus töötab. Ülejäänud rahvas on vaid kompost, millel kasvab eliidi rikkus. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt kolleeg Aivar Kokk, palun! Stenogrammi jaoks täpsustuseks, et hääle puhus või köhis puhtaks järgmine esineja. Aga Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! No oleme nüüd ausad, see eelarve on petueelarve ja püsikulude tõusu eelarve. Me kuulasime siin, et kuskilt hoitakse kokku, aga see on täielik bluff. 

Hakkame vaatama, mis raha püütakse laiaks lüüa. Valitsuse reservist võetakse 11 miljonit ära. Ega seal ongi väga palju raha, üle 100 miljoni, see ongi ebamõistlik. Siis räägitakse, et kuskilt tuli raha, aga Kliimaministeeriumist maksti pauhti 20 miljonit dividende. Lihtsalt võetakse ühelt riigiettevõttelt dividende, et järgmisel aastal neid dividende ei oleks. No siinsamas võiks järjest neid ridasid Kaitseministeeriumi koha pealt vaadata, et riigikaitse ja inimvara juhtimise pealt võetakse 13 miljonit, hoitakse kokku, eks. Sellised arutelud, et kuskil nagu oleks, kaitsevalmiduse ja liitlaste kohaloleku tagamise koha pealt hoitakse kokku. Aga tegelikkuses ei hoita midagi kokku, vaid enamik kulusid lükatakse lihtsalt järgmisesse aastasse ja see aasta lüüakse laiaks. Mul on kurb see, et ei rahandusminister ega ka – ma pean kurbusega ütlema – rahanduskomisjoni esinaine ei ole ikka väga tõsiselt seda eelarvet lugenud. Meeletu palgakulu, see on selline ridade kaupa ja tundub sihuke katuseraha jagamine – 4000, 6000, 10 000. Suuremad numbrid lähevad sinna miljoni alla, aga tegelikult nagu üle põllu palgakulu jagamine. Siis tekibki püsikulu järgmiseks aastaks. Ja siis, kui rahandusministri käest küsida, et püsikulu, siis ta ütleb selle peale, et see on üldiselt tinglik määratlus. No ei ole mingit tinglikku määratlust. Mul on hea meel, et Annely väga selgelt ütles: palgakulu, mis ei ole ajutine, on püsikulu. 

Ja kui keegi siin seda riigieelarvet loeb ja vaatab seda – ma arvan, et suurusjärgus võib siin olla kuni 100 rida, kus on palga- ja majanduskulud –, siis nii majanduskulud kui ka palgakulud on püsikulud. Ja püsikulude kasv järgnevatel aastatel on tõusev trend, sest nagu me teame, iga aasta 1. aprillil riigiametnike palgad koefitsiendi järgi tõusevad. Ja see tähendab seda, et ka kulu tõuseb. Ja me prognoosime ette juba järgnevateks aastateks kulu. 

Kurb on see, et rahandusminister ei osanud seda öelda ja ta ei olnud ka meil komisjonis, võib-olla õige on see, et me ei osanud ka seal komisjonis otse küsida, kui palju siis tegelikult püsikulude kasv sellega tuleb. Sest kui täna vaadata lihtsalt, kui ma vaatan põllumajandus- ja regionaalministeeriumi rida, võetakse ära toetused, mis on suure tõenäosusega ühekordne kulu, ja jagatakse ära palkadeks. Toetused võivad olla ka pikemaajalised, aga põhimõtteliselt toetusi ei pea järgmisel aastal jagama. Sellist korda meil ei ole kuskil kirjas, et iga aasta peab tulema põllumajandusest mingi rea peal toetust. Seda toetust saab reguleerida, suurust saab reguleerida ja kõike muud. Aga palka ma ei ole veel näinud, et palk oleks väiksemaks tehtud. 

Oleme ausad, riigisektoris nendest üle 140 000 inimesest 24 000 on meiesugused valgekraed. Ma ei ole veel kuulnud, et nende palkasid oleks kunagi vähendada. Või kui me räägime, tänane valitsus hommikust õhtuni räägib, kuidas püsikulusid vähendatakse, palgakulu vähendatakse, siis tegelikkuses iga aasta on tööle võetud pea 700 000 inimest uut, selle asemel et tegelikult kokku hoida. 

Kui me räägime AI-st, siis see on muidugi kõige naljakam asi, millest nüüd teha ... Taheti teha nüüd äge show: meie suurendame ja teeme targemaks … AI-kulud. Ja mis raha arvel seda tehakse? Sama Justiits- ja Digiministeeriumi valitsusalast võetakse IT-investeeringutest 4200 eurot ära, digiriigi teenuste platvormide tagamisest võetakse 4 miljonit ja 200 [000], digiühiskonnast, digiriigi teenuste platvormide tagamisest võetakse 5,6 miljonit. Sellestsamast ministeeriumist sama rea pealt, sama tegemise pealt võetakse raha ja siis näidatakse teise rea peal, et me teeme nüüd AI-d. Kuulge, sõbrad! Ma naeran, et minu ... Ma olen ka siin neljandat ...

Aivar Kokk, korra küsin, kuidas lisaajaga on. 

Palun kolm minutit.  

Kolm minutit lisaaega, aga teil on juba 12 sekundit sellest läinud. 

Aitäh! See näitab, et minu arust – Helmen võib-olla parandab – 15 viimase aasta jooksul sellist lisaeelarvet pole mina näinud. Puhas bluff! Puhas katuseraha jagamine, mille kohta räägitakse kolm aastat, et katuseraha ei tule. Vaadake Kultuuriministeeriumi jaotust, vaadake neid numbreid, mis seal taga on, 4000 ja nii edasi. Mis asi see on? Kas tõesti vajadused on nii väikesed või nii suured? Selliste väikeste numbrite pärast ei oleks vaja olnud isegi lisaeelarvet teha, seda oleks saanud ministeeriumisiseselt ümber tõsta sama valdkonna rea pealt, mida siin täna tehakse. 

Minu jaoks on just kõige naljakam see, et kokkuhoiukohti ei ole. Siis tullakse meil rahandusministri suu läbi ütlema, et me hoidsime kokku selle eelarvega rahunumbreid. Või keegi räägib, et me vähendasime aktsiise. Aktsiisi pole ühtegi senti vähendatud. Aktsiisitõus jäi ära, aga mitte ei jäänud ära aktsiis kogu mõistes tõus, vaid see on selle aasta tõus, aga kuskil pole otsust tehtud, et järgmisel aastal oleks tõus selle võrra väiksem. Ei, järgmisel aastal on elektri-, diisli- ja bensiiniaktsiisi tõus praeguse seaduse järgi topelt. Ma loodan küll, et kevadel valitav uus koosseis ja uus valitsus suudavad kiiresti selle otsuse teha, aga 1. mai 2027, tavaliselt on hea, kui valitsus selleks ajaks paika saab. Tihti ei jõuta valitsuski veel paika panna selleks ajaks. 

Oleme ausad, maksuküüruvalitsus on teinud püsikulude tõusu lisaeelarvesse ja see on sõna otseses mõttes vaenulik meie inimestele, sest tegelikkuses kulud kasvavad. See tähendab seda, et maksukoormus on nii, nagu ta on siin viimase kolme aastaga jõudnud sellesse tasemele, et praktiliselt aastas võetakse poolteist miljardit eurot ära. Ja tulu, mis natukene antakse tulumaksuvabastusega, saab väga väike protsent inimesi – need, kes on oma palgaga keskmiselt või kõrgemalt. Aga oleme ausad, väiksemat sissetulekut saavate inimeste arv koos pensionäridega on tunduvalt suurem. Ja nemad peavad kinni maksma maksutõusuvalitsuse maksutõusud, et Riigikogu liikmed saaksid iga kuu natuke üle 150 euro rohkem raha kätte. Piinlik. Aitäh!

Aga enne ma annan üle Isamaa fraktsiooni nimel ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud Riigikogu 2026. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu 910 teine lugemine katkestada.

Nii, kolleeg Urmas Reinsalu, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Reformierakonna valitsus käitub põhimõttel, et pärast meid tulgu või veeuputus. Selle lisaeelarve kontekst on selline, et Isamaa pani ette oma alternatiivse lisaeelarve ettepaneku teha negatiivne valitsemiskulude vähendamise eelarve praeguses rahanduspositsiooni vabalanguses. Seda koalitsioon ei toetanud. Selle asemel toodi parlamendi menetlusse lisaeelarve, mis suurendab sellel aastal kulusid ja lükkab selle nii-öelda katteallikana edasi järgmiseks neljaks aastaks suure hulga kulusid 2017. aasta järgi. Proua rahanduskomisjoni esinaine ei suutnud isegi öelda, kui suur see täiendav eelarvepositsiooni halvendamine aastatel 2027, 2028, 2029 ja 2030 tegelikkuses on. Näete, kui mugavalt opereeritakse, seda raha lihtsalt kokku ei loetagi. Ilmselgelt on see raha mitukümmend miljonit eurot täiendavat kulu või õigemini defitsiidi suurenemist, see tähendab vajadust laenu võtta nende kulude teenindamiseks. Need on sümptomaatilised otsused. 

Täna me kuulsime eelarve kontrolli erikomisjonis seda, et 2027. aastaks planeeritakse veel täiendavalt võtta 150–200 miljonit eurot Rail Balticu projektile, nii-öelda vajadus, mida ei ole samuti riigi eelarvestrateegias arvestatud. Pensioniseaduse muudatused, mis on toodud parlamenti – ka seal ei ole mitte mingisugust analüütilist hinnangut mõjust riigi eelarvestrateegiale. Seletuskiri nendib, et eelarvepositsiooni halvenemine on nelja aasta perspektiivis 160 miljonit eurot. Nii et valitsuse tegevus või opereerimine on juba selline, et olukorras, kus me ei tegele järgmise aasta eelarve koostamisega, olukorras, kus me ei tegele riigi eelarvestrateegia koostamisega, kus meil on järgmisel aastal majandusprognoosi järgi paberi peal – kuid tegelikkus on hullem – 4,9%-line defitsiit, jätkatakse kohustuste tuima pealeladumist. Pärast meid tulgu või veeuputus! 

Ja eriti küüniline on seletus selle kohta, kui ma küsisin ka ju iseenesest humanistliku ja positiivse iseloomuga sammu kohta, üksikvanema lapse toetuse tõusu kohta, miks seda ei tehtud aasta algusest, eelarveaasta algusest, 2026. aasta algusest – seletus selle kohta, et seda ei oleks saanud teha, kuna reeglid ei oleks seda võimaldanud. Ja nüüd valiti siis see manööver, et seda tehakse valimiste eel neljaks kuuks sellel aastal. Samamoodi on valitud tee, kus üllatusega haridusavalikkus sai teada, et eraldi kohaliku omavalitsuse peetavatest üldhariduskoolidest tõstetakse ainult neljaks kuuks – ainult neljaks kuuks! – riigikoolide õpetajate palga miinimumi. See on kehv sooritus, mis tähendab ainult seda, et 2027. aasta valimiste järel saab sellest rahandusvaldkonna tohuvabohust väljatulemine olema keerulisem, saab olema raskem. 

Aga nendele ülesannetele, mis jäävad maha laokil oldud rahanduspoliitikast ja ebakindlusest majanduse väljavaadetel, peame ühiselt ettevõtjatega, majandusavalikkusega ja meie akadeemilise kogukonnaga leidma positiivse lahendustee. See positiivne lahendustee algab usalduskriisi lahendamisest. Me kõigepealt peame taastama ühiskonnas uuesti usalduse: usalduse ühiskonnas dialoogi taastamiseks poliitilise juhtimise ja kodaniku vahel, usalduse majandusosalistega, usalduse investoritega, usalduse ühiskonnas inimeste igatsuste, lootuste ja murede pinnalt laiemalt. Ja sinna hulka kuulub niisuguse eeldusena ka riigi rahandusjulgeoleku positsiooni tasandamine, selle uuesti taastulemine. See oli ka põhjus – suutmatus kõigepealt minimaalselt hoolsuskohustust täita, ja teiseks, suutmatus valitsuse rahanduspoliitilist käsitlust tulevikku vaatavalt üldse vaevumagi kirjeldada –, miks Isamaa koos teiste opositsioonierakondadega peab vajalikuks, et tänane rahandusminister kui oht Eesti rahandusjulgeolekule, risk, rahandusjulgeoleku risk, paraku, nagu tegude järgi näha on, peaks oma ametist lahkuma. Me anname rahandusministri küsimuses peaministrile kaalumiseks nädal aega. Ja pärast seda, kui peaminister lükkab tagasi meie nõudliku, aga heatahtliku ettepaneku, seisab ees ka parlamendi usaldushääletuse teel hinnangu andmine rahandusministri, aga tervikuna loomulikult kogu valitsuse läbikukkunud rahanduspoliitilise soorituse hindamiseks. 

Ja minu üleskutse ei olegi mitte selles. Ma saan aru, et ambitsioon on liiga kõrge, pedagoogilises tähenduses – öelda, et asuge riigi rahandust korrastama. Ja see retoorika, mida peaminister siin kõneles, et pool protsenti parandada iga aasta astmeliselt eelarvepositsiooni. Tegelikkus liigub ju vastupidises suunas. Minu sõnum, see nii-öelda maksimaalne ülesandepüstitus praegu valitsuse liikmetele on milline? Ülesandepüstitus on selline, et ärge tehke rohkem kurja, ärge tehke selle puuduva mandaadiga ühiskondliku toetuse mõttes otsuseid, mis on pikaajalise tähendusega, mis seovad ühiskonda ja millel ei ole legitiimsust. Kõnelen siin selle musta nädala puhul parlamendimenetluses tulevatest vangide lepingust. See leping pööratakse ümber, sellel lepingul ei ole ühiskonna mandaati ja see ei vasta ei julgeoleku ega mitmetele teistele aspektidele, millele on eksperdid osutanud. Kõnelen siin kavatsusest võtta üle rahvusringhääling Reformierakonna poolt. Kõnelen siin kavatsusest kehtestada ettevõtlusorganisatsioonide seisukohale selga pöörates kliimaseadus. 

Läbikukkunud poliitikal ei ole õiguspärast ootust. See on hoiatussõnum siit parlamendi kõnetoolist. "Pärast meid tulgu või veeuputus" ei tähenda seda, et veeuputuse järgne olukord peaks olema püsiv uus normaalsus. Ei ole niisugust õiguslikku ootust! Eesti inimesed, Eesti mehed ja naised, peavad andma vabadel valimistel oma hinnangu, oma kohtuotsuse tehtule. See tähendab, et siis tuleb meil ühiselt Eesti kodanike mandaadiga asuda jällegi asju ree peale seadma. Aitäh!

Aitäh! Helmen Kütt, palun!

Lugupeetud eesistuja! Head ametikaaslased ja austatud istungi telesilla kaudu jälgijad! Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve 2026. aasta lisaeelarve seaduse juurde esitasid sotsiaaldemokraadid kolm suurepärast muudatusettepanekut. Need muudatusettepanekud on vastutustundlikud, need on hädavajalikud ja need kindlasti kergendavad kõige nõrgemate toimetulekut selles olukorras, mis praegu Eestis valitseb. 

Esimene muudatusettepanek puudutas seda, et toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsest tarbimiskuludest toidule, riietusele, jalanõudele ja muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Toimetulekupiiri tõsteti 200 euroni juunis 2022 ja nüüd oleks võimalik sellesama lisaeelarvega tõsta seda näiteks septembrist alates, nii nagu on üksikvanema toetuse tõus planeeritud. 2026. aasta jaanuarist on toimetulekutoetuse piir 220 eurot. Viimase viie aasta jooksul on hinnad kallinenud 50%. 2026. aasta elatusmiinimum on 361 eurot ja 40 senti. See tähendab, et vähemalt 350 eurot peaks ja võiks olla toimetulekupiir. Ei ole ühtegi muud toetust, mis oleks vajaduspõhiselt arvestatav, mis oleks sihitatud ja mille läbi saaksid toetatud nii eakad, aga ka tööealised, kes on töökoha kaotanud või sattunud raskesse olukorda, lastega pered, sest toimetulekutoetuse piiri korral on lastega perede koefitsient laste osas suurem. See on äärmiselt vajalik muudatusettepanek. Me oleme selle mitmel korral algatanud, me oleme sellekohase eelnõu esitanud ja on väga kahetsusväärne, et praegu 2026. aasta lisaeelarve seaduse menetlemisel ei ole leidnud see ettepanek toetust. Aga ma võin kinnitada, et me kindlasti jätkame seda tööd, sellepärast et need inimesed, kes satuvad hätta ja tegelikult just tänane valitsuskoalitsioon on rääkinud sihitatud toetustest ja vajadusest toetada nõrgemaid, siis see oleks väga mõistlik ära teha. 

Teise muudatusettepaneku eest tahaks tunnustada komisjoni, kes kavandab 1. septembrist üksikvanema toetuse tõusu 80 eurolt 100 eurole. Sotsiaaldemokraadid on selle muudatusettepaneku mitmel korral esitanud, oleme andnud sisse ka vastavasisulise eelnõu. Kena, et seda on lõpuks kuulda võetud. Ilmselt on see nii nagu vee tilkumine kivile, mis lõpuks sinna augu uuristab. See on igal juhul positiivne, et meie muudatusettepanekut on siiski arvestatud. 

Meie viimane muudatusettepanek, millest on jälle väga kahju, et ei ole arvestatud, puudutab erihoolekandesse suunatud vahendite märkimisväärse kasvu vajadust, sest valdkond on alarahastatud. Meil on olemas Riigikohtu otsus, mis väga selgelt ütleb, et ei ole põhjendatud selgitus, et rahalisi vahendeid ei ole. Inimesed, kellele on määratud see teenus, peavad selle teenuse saama. Ja kui ettekandja ütles, et meil on tühje kohti ja tehakse analüüse ja vaadatakse, siis tegelikult on olukord selline, et tööjõukulud moodustavad erihoolekandeteenuse hindadest 88% ning tegevusjuhendajate töötasu on enam kui 500 eurot väiksem Eesti keskmisest palgast. Kui me räägime maksuküürust ja kõigest sellest, siis need inimesed selle maksuküüru kaotamisega küll mingisugust abi ei saanud. 10 eurot kuus kindlasti ei ole piisav. Kuna Riigikohtu kevadise otsuse järgi tuleb psüühilise erivajadusega inimesele tagada koht kuni kolme kuu jooksul, siis see oleks olnud kas või elementaarne väike samm selleks, et asuda seda ülesannet täitma. Täna me teame, et olukord muutub kindlasti raskemaks, kuna inimeste vajadused ja pöördumised on suuremad, kui jõutakse lahendada. Tean küll, et Sotsiaalministeerium on ette võtnud teatud sammud ja läheb riigieelarvesse 2027 taotlema lisavahendeid, et seda probleemi lahendada, aga see on alles jaanuaris 2027. See kindlasti ei rahulda olukorda. Nii et võin öelda, et sotsiaaldemokraadid kindlasti toetavad esitatud ettepanekut, mille esitas Isamaa, et selle eelnõu teine lugemine katkestada. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Head kolleegid! Tegelikult toimub see, mille eest ma juba hoiatasin tükk aega tagasi. Nüüd, kui vähem kui aasta aega valimisteni jäänud, Reformierakond hakkab erinevaid kingitusi jagama. Te mäletate kõik, mis toimus aastatel 2022–2023, enne Riigikogu valimisi, kui vahetult enne valimisi hakati tõstma erinevaid toetusi, tõstma palkasid erinevates sektorites, lubati kõike head kokku. Aga millest ei räägitud? Muidugi ei räägitud tol hetkel maksutõusudest, kuigi kõik väga hästi valitsuses olles teadsid, mis olukorras riigieelarve on. 

Ja te ju mäletate ka seda, mida ütles hiljem tolleaegne peaminister Kaja Kallas. Ta ütles, et noh, ma ei saanud rääkida maksutõusudest, ma ei saanud nendest asjadest rääkida, sest see poleks olnud populaarne. Kuidas ma oleks saanud sellisest asjast rääkida enne valimisi? Ja vaadake, nüüd toimub täpselt sama. Kolm aastat on võetud vastu erinevaid otsuseid, tehtud erinevaid maksutõuse. Ja nüüd sellesama lisaeelarvega on äkitselt Reformierakond tulnud välja muudatusettepanekuga, et tõsta üksikvanema toetust. Väga oluline muudatus! Muidugi tuleks seda teha, aga seda oleks pidanud tegema juba palju varem.

Ja küsimus, kuidas on üldse tekkinud olukord, kus meil on täna üksikvanemad, aga mitte ainult nemad, leibkonnad, kus on vähemalt üks laps, nende seas on kasvamas suhteline vaesus. Kuidas me üldse jõudsime sellise olukorrani? Sellise olukorrani me jõudsime läbi selle poliitika, mida Reformierakond on viljelenud kõik viimased aastad. 

Tuletame korra meelde, et siin on ainult mõned muudatused, mõned asjad, mida Reformierakond on viimaste aastatega vastu võtnud. Lasterikaste perede toetuste vähendamine, kodustelt lastevanemalt ravikindlustuse äravõtmine, vanemahüvitise ülempiiri alandamine, täiendava tulumaksuvabastuse kaotamine lapse ülalpidamise eest, automaks koos registreerimistasuga, käibemaksu tõus 24%-ni, mis on muutnud kaubad, teenused, aga mis kõige olulisem, just nimelt toiduained, toidukaubad palju kallimaks. 

Ja nüüd tullakse lisaeelarvega mingite kingitustega välja, et näete, teate, nüüd me tuleme teile appi, nüüd me hoolime. Kas te tõesti arvate, et inimestel on niivõrd lühike mälu? Ei ole. Inimesed mäletavad, mis on toimunud viimastel aastatel. Seda trikki, mis toimus enne viimaseid Riigikogu valimisi, te uuesti ei saa kasutada. 

Me kõik peame tähelepanu pöörama sellele, et täna on lisaeelarve, aga varsti, praegu pannakse kokku järgmise aasta riigieelarvet ja me kõik peame pöörama tähelepanu, mis muudatustega, mis toetustega, mis kingitustega Reformierakond siis välja tuleb. Sest ma olen enam kui kindel, et üritatakse jälle valijate poolehoidu tagasi osta. Ma väga loodan, et inimesed mäletavad, et inimestel on meeles, mis tegelikult toimus ja mis tegelikult hakkab toimuma ka pärast valimisi, kui Reformierakond peaks uuesti pärast 2027. aasta valimisi võimule tulema. 

Ja võib-olla üks hea asi, mida tsiteerida, on viimane majandusuuring, mis näitas, et Eesti inimesed näevad tulevikku tumedates toonides. See oli viimane majandusuuring, ja seda vaatamata sellele, et nii peaminister Kristen Michal kui ka rahandusminister Jürgen Ligi on igatepidi üritanud mõjutada neid majandusuuringuid. Esiteks, nagu te mäletate, võeti need ära ju konjunktuuriinstituudi käest, kui palju on neid kritiseeritud, need anti Statistikaametile, 100 000 euro eest ostetakse nüüd sisse palju kallimad uuringud, aga vaatamata kõikidele nendele pingutustele, mida me näeme, ikkagi uuring näitab sedasama tendentsi: inimesed, tarbijad tunnevad end ebakindlalt, ettevõtjad tunnevad end ebakindlalt. 

Ja mis on kõige olulisem? Inimesed näevad, et tulevikus kõik asjad aina kallinevad, on tunda pessimismi ja tunnetatakse, et elu läheb keerulisemaks. See on see, mis on selles analüüsis välja toodud. Arvatakse, et leibkonna sissetulek ei suurene. Ja see on kusjuures ka põhjus, miks tarbijad on väga ettevaatlikud. Seda nähakse ju ka isegi tarbimiskultuuris, ehk siis, kui minnakse poodidesse, ostetakse soodushinnaga tooteid. Kusjuures siin on veel üks irooniline aspekt, mis on huvitav: isegi see, mis puudutab seda analüüsi, kui palju meil toiduhinnad kallinevad, ka see analüüs võeti konjunktuuriinstituudi käest ära. Ja Statistikaamet nüüd, kui teeb neid analüüse, ta isegi ei hinda neid kaupasid, tooteid, mis on riiulil, ehk nende hindasid, vaid võtab arvesse soodustooteid. Miks seda tehakse? Selle jaoks, et näidata ka hinnakasvu, hinnatõusu palju väiksemana. Ehk siis, noh, pole analüüsi, pole probleemi. Ja pole ka probleem, mida tuleb lahendada. 

Ja tegelikult see on ka üks põhjus, miks Keskerakond on algatanud täna Jürgen Ligi, rahandusministri umbusaldamise. Opositsioonierakonnad on andnud oma nõusoleku, on andnud oma poolehoiu, et me liiguksime selle umbusaldamisega edasi. Sest need sõnumid, mis on kõlanud siit Riigikogu saalist, need sõnumid, mida on kuulnud Eesti rahvas, on vastuvõetamatud. Need on need sõnumid, mida mitte ükski Eesti inimene ei peaks valitsuse liikmelt kuulma. 

Kui Kristen Michal käituks riigimehelikult, siis tegelikult ta täna oleks teinud juba selle otsuse ja vabastanud Jürgen Ligi ametist. Me oleme öelnud, et Kristen Michalil on nädal aega, et see otsus ise ära teha, aga igal juhul opositsioonierakonnad tulevad selle umbusaldamisega välja, tulevad hiljemalt järgmisel nädalal ja see umbusaldus leiab aset siin Riigikogus, kus kõik saavad tulla ja hääletada. Ja ma tean, et on väga palju liikmeid, ka koalitsioonierakondades, kes tegelikult samamoodi nagu ka meie ei usalda rahandusminister Jürgen Ligit. Kas või need sõnumid, mis puudutavad toiduainete käibemaksu alandamist, need sõnumid, mis on kõlanud Eesti rahvale: selle asemel, et alandada toiduainete käibemaksu, tehke paremaid valikuid, tehke targemaid valikuid, ostke odavamaid tooteid. Ma arvan, et need on need sõnumid, mida Eesti inimene tänases olukorras ei peaks kuulma. 

Nii et kindlasti see usaldushääletus tuleb. See on usaldushääletus mitte ainult Reformierakonna ministrile, vaid kogu valitsusele. Ja ma usun, et selle usaldushääletusega – umbusaldushääletusega või kuidas öelda – võivad kaasa tulla ka liikmed Eesti 200-st või Reformierakonnast. Aitäh! 

Aitäh! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Vladimir Arhipovi. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Seda eelnõu lugedes positiivseid emotsioone ei teki. Ei saagi tekkida, sest me näeme taas valitsuse katset lahendada probleeme murede edasilükkamisega. Aga probleeme ei lahendata, neid nihutatakse järgmistesse aastatesse ja järgmiste valitsuste kaela. Täna me liigume vähikäiku, aga meil on vaja kindlustunnet, et majandust elavdada. 50% Eesti inimestest ei julge investeerida, nad hoiavad raha kokku, sest nad ei tea, mida see valitsus homme jälle välja mõtleb. 

Aga üks punkt selles eelnõus on siiski positiivne. Ma pean silmas üksikvanema lapse toetuse tõstmist 80 eurolt 100 euroni. Ja mis te mõtlete, et see on heast tahtest sunnitud? Ei ole. See on tõesti sunnitud, aga kartusega, et see …… jääb neile samaks, kui praegu on, järgmisteks valimisteks. Ehk siis pigem on see kartus ja mingisugunegi samm valija poole. 

Nii et seda muudatust võib toetada. Ja mitte sellepärast, et see 20 eurot lahendaks üksikvanemate probleemi, see ei lahenda, ja mitte sellepärast, et see muudaks Eesti perede elu järsult paremaks, ka ei muuda. Aga nagu räägitakse, parem midagi kui mitte midagi. Kui riik annab üksikvanema perele iga kuu natukene rohkem tuge, siis on see vähemalt samm õiges suunas, väike samm. Aga mis teha, suuremat ei julge teha. 

Samas ei saa valitsus sellest teha suure eduloo, sest Eesti inimesed teavad väga hästi, mis on viimastel aastatel juhtunud. Toiduhinnad on tõusnud, energia hinnad on tõusnud, maksud on tõusnud, elamiskulud on tõusnud. Ja selle kõrval see 20 eurot toetuse kasv pigem märk sellest, kui keeruliseks on paljude perede elu muutunud. Kusjuures alles hiljuti või selle aasta alguses tõsteti toimetulekutoetus 20 euroni, nii et see 20 on mingisugune maagiline summa, millest ületada ei juleta, minna. 

Ja siis jõuame selle lisaeelarve peamise probleemini. Valitsus vaatab numbreid, aga ei näe inimesi nende numbrite taga. Valitsus räägib eelarvereeglitest, protsentidest ja miljonitest eurodest. Inimesed räägivad ka sellest, kas kuu lõpuni jätkub raha. Päriselu ei käi selle järgi, kui hästi kõlab ministri ettekanne siin saalis. Päriselu käib selle järgi, kas pensionär saab ravimid välja osta, kas lastega pered saavad kõik arved makstud, kas töötav inimene suudab oma palgaga normaalselt ära elada või peab ta jälle kuskilt lisatööd otsima, kas ettevõtja julgeb investeerida ja töökohti luua. 

Need on küsimused, mille järgi inimesed hindavad riigi edu, mitte selle järgi, mitu miljonit eurot on ühest aastast teise tõstetud. Kui riigi rahandus on korras, aga inimeste kindlustunne väheneb, siis ei ole kõik korras. Kui statistika paraneb, aga inimeste toimetulek halveneb, siis on absoluutselt kõik korrast ära. Kui valitsus räägib edust, aga inimesed peavad järjest rohkem loobuma, siis ei ole ka kõik korras. Seetõttu just selles punktis, 20 euro tõstmist, võib seda eelarvet toetada, kuid inimesed ootavad enamat kui probleemide edasilükkamist ja väikseid parandusi. Nad ootavad poliitikat, mis päriselt parandab nende toimetulekut ja annab neile usku, et homne päev tuleb parem kui tänane päev. 

Seetõttu seda eelnõu kindlasti toetada ei saa. Ma väga loodan, et rahaministri umbusaldamine, mis on järgmiseks nädalaks planeeritud, võtavad valitsuskoalitsiooni liikmed ennast kokku ja tuletavad meelde, et nad on rahva esindajad, ja umbusaldavad rahandusministrit. Keskerakonna fraktsioon teeb ettepaneku 2026. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu teise lugemise katkestada. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Asume eelnõu 910 muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Kokku on eelnõu kohta esitatud neli muudatusettepanekut. Esimese on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, Jaak Aab, Tanel Kiik, Ester Karuse ja Züleyxa Izmailova. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh! Palun nimetatud muudatusettepanekut toimetulekupiiri tõstmiseks hääletada!

Aitäh! Me peame tõesti seda nüüd hääletama, aga enne seda kõlab kaks minutit saalikutsungit. 

Austatud Riigikogu, panen hääletusele eelnõu 910 esimese muudatusettepaneku, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, Jaak Aab, Tanel Kiik, Ester Karuse ja Züleyxa Izmailova. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 16 Riigikogu liiget, vastu 40, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt teine muudatusettepanek, mille on esitanud Reformierakonna fraktsioon ja Eesti 200 fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Kolmas muudatusettepanek, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, Jaak Aab, Tanel Kiik, Ester Karuse ja Züleyxa Izmailova. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda osaliselt ehk tuleb vaadata muudatusettepanekut nr 2. Ning neljas muudatusettepanek, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, Jaak Aab, Tanel Kiik, Ester Karuse ja Züleyxa Izmailova, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh! Palun nimetatud muudatusettepanekut, mis puudutab tekkinud olukorda erihoolekandes ja ka Riigikohtu otsust, toetada ja hääletada.

Aitäh! Head kolleegid, kas me võime kohe asuda hääletuse juurde? (Saalist vastatakse.) Kuna keegi pole saalist lahkunud, siis panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Jaak Aabi, Tanel Kiige, Ester Karuse ja Züleyxa Izmailova ettepaneku. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Ettepanek on nr 4. 

Ettepaneku poolt on 15 Riigikogu liiget, vastu 40, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek nr 4 ei leidnud toetust. Me oleme eelnõu 910 muudatusettepanekud läbi vaadanud. 

Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 910 teine lugemine lõpetada, aga meile on laekunud kaks ettepanekut, üks neist Isamaa fraktsioonilt ja teine Eesti Keskerakonna fraktsioonilt. Mõlemad teevad ettepaneku eelnõu 910 ehk riigi 2026. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu teisel lugemisel katkestada. Me peame seda ettepanekut hääletama ning enne seda kõlab kaks minutit saalikutsungit. 

Austatud ametikaaslased, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2026. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu 910 teisel lugemisel katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 17 Riigikogu liiget, vastu 41, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 910 teine lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 10. juuni kell 17.15. 

Liigume edasi. Tänane neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud energiaharta lepingu tõlgendamise ja kohaldamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 921 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks siia Riigikogu kõnetooli välisminister Margus Tsahkna. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Teie ees on energiaharta lepingu tõlgendamise ja kohandamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu nr 921. Kõnealuse kokkuleppe eesmärk on kinnitada Euroopa Liidu ja liikmesriikide ühist arusaama, et energiaharta lepingu artiklit 26 ei kohaldata Euroopa Liidu siseste investeerimisvaidluste lahendamiseks vahekohtumenetluses. Energiaharta leping, mille tõlgendamise ja kohaldamise kokkuleppe eelnõu hetkel menetletakse, sõlmiti juba 1994. aastal. Lepingu eesmärk on edendada energiavaldkonna koostööd, investeeringute kaitset ja energiakaubandust Euroopa ning kolmandate riikide vahel. Energiaharta leping sisaldab ka investeeringute kaitse sätteid. Nende hulgas on keskse tähtsusega artikkel 26, mis võimaldab investoril algatada riigi vastu rahvusvahelise investeerimisvahekohtumenetlus juhul, kui investor leiab, et riik on rikkunud energiaharta lepingust tulenevaid investeeringute kaitse kohustusi. 

Aja jooksul aga on tekkinud kõhklused, kas energiaharta lepingu artiklit 26 saab kasutada ka Euroopa Liidu sisestes suhetes ehk olukorras, kus ühe Euroopa Liidu liikmesriigi investor algatab arbitraažmenetluse teise liikmesriigi vastu. Tulenevalt Euroopa Liidu ja selle õiguse olemusest on vastus sellele küsimusele eitav. Energiaharta lepingu eesmärk ei olnud kunagi reguleerida Euroopa Liidu siseseid suhteid. Euroopa Liidu siseturg ning investeeringute kaitse põhinevad Euroopa Liidu õigusel ja Euroopa kohtusüsteemil. Euroopa Kohus on seda samuti kinnitanud. Seega, igasuguste edasiste kõhkluste vältimiseks sõlmitigi käesolev kokkulepe. Kokkulepe kinnitab Euroopa Liidu ja liikmesriikide ühist arusaama, et energiaharta artiklit 26 ei kohaldata ega olegi saanud kunagi kohaldada Euroopa Liidu siseste investeerimisvaidluste lahendamiseks. Praktikas tähendab see, et Euroopa Liidu liikmesriikide investorite ja liikmesriikide vahelisi vaidlusi tuleb lahendada Euroopa Liidu kohtutes. 

Oluline on rõhutada, et tegemist ei ole energiaharta lepingu muutmisega ega uute sisuliste kohustuste loomisega Eesti jaoks. Kokkulepe kinnitab pelgalt kehtivat õiguslikku korda. Samuti ei mõjuta kokkulepe ei Eesti suhteid kolmandate riikidega ega energiaharta lepingu kohaldamist väljaspool Euroopa Liidu siseseid suhteid. Kokkuleppe eesmärk on vältida põhjendamatuid vaidlusi ning aitab tagada Euroopa Liidu õiguse ühetaolist kohandamist, mis kindlasti tagab ka meie enda huvide kaitset paremini. Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Esimese paragrahviga ratifitseeritakse kokkulepe ning teise paragrahvi kohaselt jõustub seadus Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Seetõttu palun ma valitsuse esindajana Riigikogul seda eelnõu toetada.

Suur tänu, lugupeetud minister! Küsimusi teile ei ole. Riigikogu majanduskomisjonis toimunud arutelu palun tutvustama siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Marek Reinaasa, Riigikogu majanduskomisjoni esimehe. Palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Tõepoolest, majanduskomisjoni istung toimus ja seal arutati seda energiaharta ratifitseerimist Riigikogus. Liiga palju me seal seda ei arutanud. Hea välisminister tutvustas seda lepingut sellise põhjalikkusega, et liiga palju küsimusi talle ei olnud. Aga võib-olla tasub ära märkida, et Aivar Kokk küsis siiski, mille poolest just nimelt energeetikavaldkond nii eriline on, et seal tuleb miskit laadi hartasid kokku leppida. Ja loogiline vastus kõlas, et tõepoolest, just nimelt energeetikaküsimustes on neid vaidlusi Euroopa Liidu riikide ja kolmandate riikide vahel kõige enam ja seal see probleemi aktuaalsus on tera. 

Pärast seda tegi majanduskomisjon menetluslikud otsused: määrata juhtivkomisjoni esindajaks Marek Reinaas, konsensuslik otsus, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 8. juunil, konsensuslik otsus, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, konsensuslik otsus. Ja kuivõrd eelnõu on seotud Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmisega ja vajadusega jõustada kokkuleppe ratifitseerimise seadus võimalikult kiiresti, siis teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 11. juuni ja ka see oli konsensuslik otsus. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Ka teile küsimusi ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 921 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 11. juuni kell 12.

Tänane viies päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 924 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks siia Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi. Palun!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Selle eelnõu eesmärk on eelkõige taastada Maksu- ja Tolliameti ning Rahapesu Andmebüroo võimekus pärida täitmisregistri kaudu andmeid. Taust on see, et eelmine aasta leidis õiguskantsler oma järelevalve käigus, et täitmisregister, mis on seni töötanud aastaid pankade ja valitsuse heas koostöös infokanalina, ei ole piisavalt reguleeritud. Sellele tulemusena reageeris justiitsministeerium selliselt, et sulges nende kahe asutuse juurdepääsu neile hädavajalikele andmetele piisavalt operatiivselt. Mõlemad asutused kasutasid kuni eelmise aasta suveni täitmisregistrit infovahetuse kanalina enda ja krediidiasutuste vahel. 

Eelnõu toob parema õigusselguse ja täpsemad alused finantsteabe kogumiseks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel. Eelnõu ei anna Maksu- ja Tolliametile ega rahapesu andmebüroole mingeid lisaõigusi, need õigused on neil kehtivas seaduses juba olemas. Küsimus on ainult selles, kas probleemi puhul käivitub tülikas meilivahetus – ja ebaturvaline tegelikult – või töötab kiire ja turvaline infokanal, nagu ta viis aastat töötas. 

Selle eelnõuga sätestatakse seaduses suletud loetelu andmetest – varem see oli regulatsioonis – ja muul moel avatud, mida Maksu- ja Tolliamet ja Rahapesu Andmebüroo võivad täitmisregistri infovahetuskanali kaudu küsida. Sinna lisatakse sõnaselgelt juurde need andmekoosseisud, mille vahendamiseks praktikas täitmisregistril võimekus oli ja mida praktikas ka kasutati aastaid. Lisaks täiendatakse sätteid selliselt, et kõigile oleks üheselt selge ja arusaadav, et pangasaladuse hulka kuulub ka pangakonto väljavõte. Seda piiritletakse ülesandepõhiselt, Rahapesu Andmebüroo seadusest tulenevad ülesanded, mille täitmiseks on konto väljavõte lubatud. Lisaks on eelnõus ette nähtud ettekirjutusega konto väljavõtte küsimise õigus ka väärtegude menetlemisel. Täpsustatakse, et täitmisregistri kaudu küsitakse ettekirjutusega ainult seaduses ammendavalt seotud andmeid. Muu pangasaladuse küsimine toimub endiselt ettekirjutusega täitmisregistri väliselt. 

Maksu- ja Tolliamet küsib tegelikult pangakonto väljavõtteid alati maksumaksjalt endalt kõigepealt ja kui seda ei saa, siis küsib krediidiasutustelt täitmisregistri kaudu. Sätestatakse, et Rahapesu Andmebüroo täitmisregistri kaudu päringute tegemisel toimub andmesubjekti teavitamine pärast teavitamispäringu aluse äralangemist hiljemalt viie aasta jooksul. Sellega tagatakse isiku õigus saada teada, kui Rahapesu Andmebüroo on tema pangakonto andmeid kogunud. Tähtaeg on leitud selliselt, et tagatud oleks ka Rahapesu Andmebüroo tegevuse konfidentsiaalsuskohustus ja välistatud oleksid riskid, et teavitamine tooks kaasa olukorra, kus käimasolev RAB-i ülesanne või uurimisasutuses käimasolev menetlus võiks ohtu sattuda. Täitmisregistri näol on tegu infovahetuskanaliga. 

See ei ole ja selle kaudu ei teki mingit massandmebaasi, massandmete pärimist või varjatud jälitustegevust. Valed on olnud väited, et maksuamet või RAB tahavad saada automaatselt juurdepääsu pangakonto väljavõttele. Sellist automaatselt saamise õigust ei ole neil olnud varem ega hakka ka olema. Vastupidi, eelnõu täpsustamine piiritleb mõned andmed, millal üldse on õigus konto väljavõtet küsida. 

Eelnõu seletuskirjas on põhjalikult analüüsitud põhiseaduslikku riivet, eelnõu rahvusvahelisele õigusele vastavust ja teiste riikide praktikat ning põhjendatud, miks RAB-il on pangainfo saamine oma ülesannete täitmiseks kriitiline. Musta raha liikumist ei ole võimalik avastada ega takistada ilma raha liikumist nägemata. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on vähemalt üks küsimus. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Härra minister! Kas siis Rahapesu Andmebüroo rikkus – kui ka LHV kohtuasja loogikat vaadata –, tegutses seadusevastaselt, kui ta neid päringuid inimeste kontodelt tegi? Mis on teie hinnang? Teiseks, küsimus selle kohta, et füüsiliste isikute puhul millistel tehioludel saab Rahapesu Andmebüroo seaduse jõustumisel ligipääsu tehinguandmetele ja kui pikas ajas tagasi need tehinguandmed ulatuvad? On seal mingisugune ajaline piire ka või kogu isiku tehinguajaloo jooksul krediidiasutustest? Ja kolmandaks, ma vaatan, et õiguskantsler on tegelikult esitanud väga laitmatu, aga kriitilise käsitluse selle eelnõu kohta. Ja ministeerium on ainult öelnud, et selgitasime talle. Mille tulemusena õiguskantsleri tähelepanekud, äkki te formuleerite, millised olid õiguskantsleri probleemid selle eelnõuga seoses ja milles seisnes valitsuse selgitus õiguskantslerile, mis puudutab seda eelnõu, pangakontodele ligi pääsemiseks?

Aitäh! Ma oleks pidanud hakkama üles kirjutama. Keskenduge palun ühele küsimusele, siis ma suudan need kõik kindlasti meelde jätta. Võib-olla oleks pidanud kirja panema. See viimane, õiguskantsler tõepoolest, vajas selgitust. Kohtusin temaga ise. Ilmselgelt rahapesu loogika on õiguskantsleril jäänud natukene kaugeks ja selle üle vaieldi ka Euroopa Kohtus. Ma sain selle kohta tagasiside veel eelmisel nädalal. 

Rahapesutõrje erineb kardinaalselt kriminaalmenetlusest. Justiitsminister on ka oma kriitikas nimetanud, et vaat seal on põhjalikud regulatsioonid, aga rahapesus nagu pole midagi. See on nüüd laiemalt arusaadav olnud, et rahapesutõrje ei toimu mitte tõendipõhiselt kunagi, vaid riskipõhiselt, sest raha liigub väga kiiresti, tegu on eelkuriteoga, selle väljauurimiseks kunagi aega ega ressurssi piisavalt pole, et peatada musta raha liikumine. Sellepärast on rahapesutõrje kardinaalselt teistsuguse loogikaga. 

See, mida õiguskantsler vaidlustas, oli avatud loetelu, kus oli öeldud, et mida selles täitmisregistri regulatsioonis … See võeti muide vastu teie valitsuse ajal. Ma kahtlen, kas te olite sellel ajal välisminister, aga igatahes ei ole see kuidagi opositsiooni ja koalitsiooni küsimus, vaid üle valitsuste pikalt arendatud teema. Ta vaidlustas, mida täpselt täitmisregistri kaudu tohib küsida, kas avatud loetelu, kus kirjas ei ole must valgelt pangakonto väljavõte, kas see on piisav õigustus pangakonto küsimiseks. 

Ilmselgelt nii ta töötas nii pankade kui ka ministeeriumide koostöös. See, et LHV sellisest kokkuleppest ja pikast koostööst niimoodi taandus, et hages riiki, on minu arust siiski näotu, sest mõlema huvides on ju rahapesutõrje. Pankadel on selles isegi veel otsesem risk kui ükskõik mis valitsusel. Nendel lasuvad ju sanktsioonid, kui nad hoolsuskohustusi ei täida, kiiresti ei reageeri. Ja see jagelus on üsna näotu. Minu jaoks, minu silmis, ma ei häbene seda ütlemast. Aga kohtuasjaga või sellega ma täpselt tõenäoliselt detailides ei suuda kursis olla. Aga eks nad maandasid oma riske ja andsid mingisuguseid andmeid, mille puhul nad ei olnud kindlad, et anda tasub. 

Aga et anda tuleb, on väga elementaarne. Rahapesu andmebüroodel üle maailma – neid on üle 100, oli see vist 140 – on kõigil juurdepääs pangakontodele. See on elementaarne. Kõik riigid on kohustatud tegema oma parima, on kirjas ka Euroopa Liidu direktiivis. Aga vaat seda Euroopa Liidu direktiivi, mis sätestab alati miinimumnõuded, nii palju kui võimalik, ei näinud ette, et kuskil on nii arenenud süsteem, nagu meil alates 2020-ndate algusest on, et on võimalik kiire andmevahetus ja kiire raha peatamine. Seda direktiiv ette ei näinud, aga ta kohustab üldjoontes võimalikult kõik parim teha. 

Pealkiri on isegi "Automaatne infovahetus". Tegelikult ei mõelda seal automaatse all mitte seda, et ta toimub iseenesest. Rahapesu andmebüroo puhul ka ei tähenda see, et ta tegelikult pääseks kontodele juurde, ta ei pääse, vaid see tähendab automatiseeritust. Automatiseeritud tegevus on ainus võimalus rahapesu peatada ja need riskid tuvastada, aga ikkagi riik nii-öelda, rahapesu andmebüroo ei pääse otse kontode juurde, vaid ta saab seda küsida. Lihtsalt see info liigub kiiremini kui meilitsi. 

Aa, tehinguandmed olid veel küsimus. Väga pikk küsimus oli märksõnadega. Aga ma ei tea, mida te tehingu all mõtlete. See oli ikkagi tegemist pangakontol toimuvate liikumistega. Ja mida õiguskantsler vaidlustas, oli jah see avatud loetelu, mis justkui kindlasõnaliselt ei öelnud, et on pangaväljavõtted seal, aga nagu ma ütlesin, ei ole võimalik rahapesu andmebüroodel kusagil maailmas ilma kontode andmeid kätte saamata kätte saada rahapesijaid. Meil oli seisukohtade lahknevus alguses tuntav, aga üldjoontes õiguskantsler ikkagi kriitiline oli alguses ja lõpus ütles, et selle eelnõuga on hästi. Ma ei tea, mis aega te täpselt tsiteerisite, aga eks ta oma juriidilises tekstis püüdis oma seniseid seisukohavõtte kuidagi rohkem sisustada. Kuid minu mulje on küll, et ta on selgelt siin paadis ja meil selle koha pealt mingeid erimeelsusi ei ole.

Urmas Reinsalu, palun! 

Ma viitasin kooskõlastuskirjale või arvamusele, mille eelnõu kohta saatis õiguskantsler. Aga ma täpsustan üle. Ütleme, tehingute andmete või liikumiste väljavõtete kohta me saame aru, mis me mõtleme, sama asja, eks ole. Füüsiliste isikute puhul, mis tehioludel saab Rahapesu Andmebüroo füüsiliste isikute kohta kontoandmete kohta küsida, tehingu ajaloo kohta, kui pikk ajalugu tagasi? Kui kaua ja millistel asjaoludel Rahapesu Andmebüroo neid küsitud andmeid või päringuid, on nad masspäringuid või üksikpäringuid, säilitab?

Neid ei ole masspäringud, mingit massandmebaase ei ole. Need detailid natukene, kuna on mitu eelnõu korraga olnud, ma kardan natukene vastata, aga ma pakun, et see on viis aastat tagantjärele. Aga keskmes ei ole füüsilised isikud, vaid ikkagi tehingud. Füüsiliste isikuteni võidakse jõuda füüsilisi püüdes, aga see ei ole selle eelnõu kese.  

Te kasutate läbisegi siin sõnu "tehing", "konto", "inimesed". Küsimus on pangakontodes. Kas nendele juurdepääs on? (Urmas Reinsalu räägib kohapealt.) Teie kasutasite sõna "tehing", mina ei kasutanud. Mina püüdsin teie sõnu kasutada ja ütlesin, et see ei ole täpne sõna, sest tehingud tähendavad rohkem andmeid kui ainult liikumine pangakontol. 

Aitäh! Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Mina pean tunnistama, et mina ei usalda küll RAB-ile sellise õiguse andmist. Kui me vaatame, mis praegu toimub, vaatame, mis piiri- ja tolliametis toimub, siis viimane nädal said teada, et sinu terviseametit kontrollivad nemad. Sõltumata, kas on luba või ei ole, nad lihtsalt teevad päringuid. Enamik pankasid ei saa aru, mis päringuid võidakse võtta või mitte. Kui vaatad kooskõlastusringi, siis praktiliselt mitte kedagi ei ole seal, kes oleks selle eelnõuga rahul. Ei ole kuskil mingeid piiranguid. Me anname RAB-ile õiguse kontod sulgeda, sõltumata, kas põhjendad või mitte, ükskõik milliseid tehinguid konto peal vaadata. Konto peal kanded on ka tehingud. Sõnastatakse, et nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute kontodele võidakse teha RAB-i poolt ja Maksu- ja Tolliameti poolt ükskõik kui palju päringuid ja mingisuguseid piiranguid seal ei ole. Kas me ikka päris nii tahame, et meil tulebki, need kaamerad võtavad meil Tartus ...

Teie aeg!

... posti otsast mõõdavad, kes sealt sõidavad? Terviseametisse läheb pääste- ja tolliamet sisse, millal ta tahab, ja nüüd me anname RAB-ile kõik õigused, et saaks äkki kohtuvaidluses LHV-d võita. Või milles see ikka tegelikult …

Aitäh, Aivar Kokk! Härra minister, palun! 

Väga raske on jällegi sellist sõnavõttu jälgida, mida te siis täpselt öelda tahate. Ebatäpsusi oli seal õige mitu. Öelda, et teie ei usalda – ärge siis usaldage –, aga te ei usalda siis iseennast või oma valitsusi. See on üle aastate tehniliselt ettevalmistatud asi, kus anti need õigused, mis RAB-ile igal juhul kuuluvad. Need vormistati lihtsalt infokanali mõttes, need õigused on kogu aeg olnud. Teeme nii, et mina vastan. Need õigused on igal juhul olemas. Alternatiiv on see, et RAB saadab meili, mis ei ole turvaline infokanal, mis ei ole kiire infokanal, aga ta saab kõiki neid andmeid igal pool maailmas rakendada. LHV-l on kõige vähem vaja seda, et selgub, et need andmed ei ole neile kättesaadavad ja nad kaitsevad mingisugust tehingut. Need sanktsioonid on sel juhul rahvusvahelised, meil ei ole siin kuidagi võimalik mingisugust privaatsuse suppi keeta, kui riskid on üleval nii pangandusele endale kui ka julgeolekule üldiselt ja õiguskorrale. 

See ei ole selle valitsuse mingisugune algatus. Selle valitsuse algatus oli see, et selle teema kallal nii kaua vaieldi. See oli tõesti probleem. Me ainult infokanali vaidlustamise tõttu vaidlustasime kõik, mida RAB teeb igal pool maailmas ühtemoodi, üsna ühtemoodi. Need on rahvusvahelised reeglid reeglina. Eesti sai kunagi täiesti ebaõiglaselt pihta Danske teemal, kuigi me olime paremad kui rahvusvahelised regulatsioonid ja praktika. Me saime aastaid hiljem, 2014. või 2015. aastaks meil endal olid Danskega asjad selged, et nad võtavad liiga suuri riske. Selle avastas Finantsinspektsioon, kuigi tema põhifunktsioon ei ole kuritegevusega võitlemine, vaid finantsstabiilsuse hoidmine. 

Aga mis praeguseks on juhtunud? Praeguseks on maailm järele tulnud ka regulatsioonides. Nüüd on ka RAB-il hoopis uuemad õigused, regulatsioonid on täpsemad, kogu õppetundi on arvesse võetud, aga nüüd me ise oleme aasta otsa tegelikult venitanud ja rahapesu lihtsustanud. Ma ei usu, et Eesti nüüd enam nii mugav koht on, sest siin ollakse väga tähelepanelikult juba pankade tasemel, erinevalt 12 aasta tagusest või 20 aastast tagusest. Aga siiski, see oli väga riskantne, panna lihtsalt juurdepääs tehnilisele lahendusele külge ja selle käigus tegelikult võtta operatiivne juurdepääs andmetele, mis on elementaarsed ja vajalikud. Siin ei ole uusi andmeid andmisel, mitte mingeid uusi andmeid ei saada, need on samad volitused, mida rahapesu andmebürood igal pool riigis saavad. 

Nii et teie valitsus on selle regulatsiooni sünnitanud. Palju õnne teile! 2017. aastal esimene asi, ma toetan teid, te kunagi ei kritiseerinud seda. Lubage meil ka nüüd jätkata seda tööd ja see kanal uuesti lahti teha, mis töötas alates 2021. aastast. 2020. aastal oli see regulatsioon valmis, aga esimesed aktid täitmisregistri kohta olid 2017. aastast.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Kõigepealt, aitäh vastuse eest! Aga miks need kahtlused ja kõhklused tekivad? Tekivad sellepärast, et LHV läks RAB-iga kohtusse ja halduskohtusse LHV võitis. Praegu me püüame tekitada seadust, mis annab RAB-ile need õigused, mida tal enne ei olnud.

Ei ole õige.

No kuidas ta siis teistmoodi on? Tegelikult ei piirata selle seadusega enamus asja: kui palju, mis ajaks, mida võib küsida. Päris nii ei saa olla, et üks asutus, kus on, ma ei tea, mingi seltskond tööl, võib tuhlata kõikide, miljoni inimese kontode peal. See ei ole ju loogiline. Peab olema mingisugunegi süsteem, kui pikalt, mis andmeid, kui palju nii-öelda … Mis tingimused pannakse RAB‑i töötajatele, kes neid andmeid menetlevad – see pool on puudu. Mina saan aru, et kõik need, kellega püüti kooskõlastada seda eelnõu, pööravadki sellele tähelepanu, et tegelikult ei ole väga selgelt paika pandud õigused, kohustused ja piirangud.

Teie aeg! Aitäh!

Aitäh! Mis iganes te loete kokku kooskõlastusringilt, ei ole teie mulje, nagu see seadus oleks kuidagi vastuolus turuosaliste huvide või soovidega, tõsi. See seadus on järjest pikemaks kirjutatud, oma seletustes ja põhjendustes järjest paremaks tehtud, sõnastusi on muudetud ja maandatud kõik riskid, mida on võimeline olnud vastu… ette kujutada, ja kõik etteheited ette. Ja see ei vasta lihtsalt tõele, et on antud uusi andmeid. Ma kordan, ärge ajage seda juttu. Ma veel kord ütlen, et uusi õigusi ei ole RAB‑ile antud. Uusi õigusi ei ole RAB‑ile antud, on veelgi täpsemalt kirja pandud, palju täpsemalt need asjad, mida ta tohib. See kõik, mida te ütlete, ei vasta tõele ja ma juba ettekandes ja eelmistes vastustes seda ütlesin. Te olete kuskilt lehest lugenud mingisuguseid või kusagilt asju, aga kuulake, mida ma teile räägin. Sellel debatil ei ole ju mõtet, kui … (Saalis räägitakse midagi.) Teeme nii, et te vormistate küsimuse, mitte ei hõika pidevalt vahele, tekitades minu jutu katkestusi. Te olete seda mõlemad teinud juba mitu korda. Aga RAB‑i õigused on kogu aeg sellised olnud. Probleem on olnud selle kanali kasutamisel, selle kanali enda regulatsioonis ei ole samu asju kirjas, mis nagunii on. Nüüd me oleme selle kanali kasutamise, mitte õiguste üldiselt, vaid selle kanali kasutamise õigusi kitsendanud. See on selle eelnõu mõte, mitte õigus … (Saalis räägitakse.)

Hea kolleeg Urmas Reinsalu! Meil kahjuks ei ole sellist aruteluformaati ette nähtud, nii et sellist debatti me siin kahjuks pidada ei saa. Selle jaoks on meil olemas ETV-s oma saade, kus te saate just sellisel kujul seda debatti pidada. Aga te olete oma kaks küsimust ära kasutanud. Ma näen, et te osalete läbirääkimistel, te saate seal oma küsimusi veel täpsustada. Ja kui lugupeetud rahandusminister tahab samuti läbirääkimistel osaleda, siis see võimalus on olemas.

Minu esimene soov on see – mul jäi see vastamine pooleli –, et kui minu käest küsitakse, siis soovitakse vastust, ei hõigata vahele, ja kui vastused ei meeldi, siis see ei ole põhjus isiklikeks rünnakuteks, mida minu vastu on viimasel ajal palju tehtud.

Aitäh, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Palun Riigikogu rahanduskomisjonis toimunud arutelu tutvustama siia Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Maris Lauri. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu esimese lugemise ettevalmistamist 1. juuni istungil. Kohal olid rahandusminister Jürgen Ligi ja Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna juhataja Rainer Osanik. 

Minister tutvustas eelnõu eesmärki ja sisu, mida ma ei hakka kordama eelneva ettekande põhjal. Lisaks olid komisjoni liikmetel mõningad küsimused. Eelkõige näiteks esitas Andrei Korobeinik küsimusi teabevaringu avalikustamise kohta ja selle tähtaja kohta mitmeid selgitusi. Samuti tuli küsimus, mis juhtub sellises üleminekuperioodis, kui andmed on kogutud enne seaduse jõustumist, ja milline on nende kogutud andmete tõendite õiguslik tähendus. Vastus oli see, et kogutud andmed kehtivad edasi samadel alustel. 

Komisjon langetas menetluslikud otsused. Esiteks, võtta eelnõu täiskogu päevakorda 8. juunil sel aastal, konsensuslikult, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, konsensuslikult, ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks Maris Lauri, konsensuslikult. Aitäh!

Suur tänu! Teile on vähemalt üks küsimus. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra Riigikogu esimees! Austatud ettekandja! Härra Ligi just väitis, et RAB-ile uusi õigusi selle eelnõuga ei anta, küll aga on mingid imelikud kanalid, mis nüüd avanevad. Minu küsimus on see, mis kanalid need siis nüüd avanevad ja kas tõesti vastab tõele, et RAB-il olid enne täpselt samasugused õigused nagu praegu, esitada pankadele küsimusi andmete saamiseks, või on midagi ikkagi selles eelnõus ka muutunud?

Selle eelnõuga … Ma saan aru, et ei olnud ministri ettekande ajal siin, ma teen väikese kokkuvõtte. Selle eelnõuga täpsustatakse regulatsiooni. Ühelt poolt selles mõttes, et saaks kasutada täitmisregistri elektroonilist andmevahetuskanalit. Täitmisregister teatavasti saab ligi selle kanali kaudu või elektroonilise kanali kaudu – ma ei tea, kuidas seda nimetada, juhtmeteks või kaabliteks – andmeid pankadest, pangakontodelt. On loodud võimalus selle kaudu ligipääsuks ka Maksu- ja Tolliametil ja ka Rahapesu Andmebürool. See seadus täpsustab sinna ligipääsu, millistel alustel, ja teeb seda tegelikult kitsendavalt, mitte selles ulatuses, mis varem kasutati või mis varem oli. Ja mis puudutab pangavaidlusi, siis ka selle kohtuotsust, mis tuli jaanuari alguses, sellest kohtuotsusest tulenevalt eelnõu täpsustab neid küsimusi, mis tulid kohtuotsusest. Tegelikult see eelnõu kitsendab ja täpsustab regulatsioone, mismoodi saaks Rahapesu Andmebüroo pankades andmeid küsida. See sisaldab sealhulgas ka nõuet, et tuuakse täpselt ära, millised on need alused ja põhjendused, mille põhjal neid küsitakse.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja Isamaa fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli Urmas Reinsalu. Palun! (Kõneleja soovib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun! 

Härra rahandusminister esitas siin niisuguse lausa dramaatilise, ahhetava küsimuse nagu antiiktragöödias: kas me siis ei usalda valitsust? Julgeme siin üldse, ma saan aru, etteheide oli, midagi küsida või millelegi tähelepanu juhtida. Ei usalda, jah! Ma ei räägi mitte muudest teemadest, mis puudutavad rahandus- ja majanduspoliitikat, üldist poliitilist juhtimist, aga isikuandmete valdkonnas on see vassiv ja hämav retoorika ja tegevus, mis on viimasel ajal toimunud, tõepoolest tekitanud umbusu mitte üksnes parlamendi opositsioonis, vaid ka – õigusega – Eesti avalikkuses.

Selle seaduseelnõu puhul on märkimisväärne, et õiguskantsleri väga tõsistele ja kriitilistele tähelepanekutele, mille ta selle eelnõu kohta esitas, vastas valitsus ainult, et selgitame. Kogu vastus sellele. Õiguskantsler hoiatas niisuguse avara käsitluse eest, mis puudutab ikkagi tundlikke isikuandmeid, nagu pangakontosid. Pangad on sellele probleemile tähelepanu juhtinud, udusele formuleeringule selles seaduses. Eesti Advokatuur on toonud selgelt esile probleemi, rasvases kirjas, et tegemist on õigusliku selguse kahanemisega selle eelnõu puhul, mitte selguse kasvamisega. 

Siin tunnistati risttule all küsimustele vastates üles, et seda eelnõu on vaja selleks, et LHV Panga kaebus ära suruda kehtiva seaduse raamidesse. Siin viidati Tallinna Halduskohtu otsusele. Ja rahandusminister hoidus vastamast küsimusele, kas RAB siis rikkus seadust, kas õigusvastaselt vaadati neid andmeid või mitte. Vaatame, mis oli halduskohtu otsus. See loogika, et kui varasemalt, tuleb välja, seda tüüpi päringute puhul on tegemist seaduserikkumisega, siis ei saa ju kuidagi väita, otsekui see olukord selle seaduse, mis on ette pandud jõustumiseks, jääb täpselt samaks. Ma küsisin konkreetselt asja, mis on vägagi praktilise tähendusega: füüsilise isiku tehingute ajaloo puhul kui kaua aega tagasi ning mis menetlustüübis ja kuidas neid säilitatakse? Ainus vastus lisaks oletatavale ajalisele viitele oli see, et isikute kohta väljavõtteid ei võeta, võetakse tehingute kohta. Loomulikult ei pea see paika, sellepärast et pangakontod on isikutel, olgu nad füüsilised isikud või juriidilised isikud. Ja loomulikult, neid päringuid teeb Rahapesu Andmebüroo ning Maksu-Talliamet isikute kontode kohta. 

Ja laiem kontekst. Üks asi, me kõneleme praegu siin isikute pangasaladuse rikkumisest ja nüüd, praegu selle mudeli, tegelikult selle kiirteemudeli säilitamisest. Aga see kiirteemudel, kas ta on põhjendatud praeguses olukorras, kus me näeme väga õigustatud muret andmekaitse üle, ma arvan, seda on õige siin küsida selles loogikas. Siin ei peaks olema vahekitsendust.

Samasugune sümptomaatiline loogika nagu hämamine oli tegelikult, mäletame, pangasaladuse andmete võtmisel ametiisikute poolt. Me näeme praegu niisugust käekirja terviseandmete kohta, kus samamoodi antakse niisuguseid vastakaid vastuseid, et kord on kaalumisruum tehingus, siis jälle ei ole kaalumisruumi selle informatsiooni andmisel. Aga kui me räägime Eesti digitaalriigist, siis see on kõige tundlikum informatsioon, need on terviseandmed ja inimese eraelusse puutuvad pangasaladust sisaldavad andmed. Selles loogikas on kogu meie elektroonilise infovahetuse usaldamine avalikes teenustes põhinenud teadmisel, et neile on väga jäigalt piiritletud ligipääs. Ja nüüd selgub, et on olemas kiirteed või, nagu siin nimetati hellitavalt, kanaleid. Ja kanaleid tuleb avardada, kanalid peavad tegutsema nii-öelda põranda all, lahus sellest, miks on mingi avalik teenus mõeldud põhieesmärgina ühiskonnas teenuse pakkumiseks. 

Ja kogu selle apoteoos, härra Ligi, on ju teie Napoleoni tort, mida te olete teinud superandmebaasina, mis on praegu parlamendi menetluses. Isamaa kutsus üles presidenti seda mitte välja kuulutama, president lükkas selle tagasi, praegu ta on maa ja taeva vahel. Ma tuletan meelde, milline see mudel oli – isikute andmetest, sealhulgas kontotehingu väljavõtetest, terviseandmetest, kinnisvaraandmetest, elukohaandmetest koostatakse superandmebaas ja pannakse tehisaju profileerima nimesi. 

Õiguskantsler ütles õigusega, et mitte üheski Euroopa Liidu liikmesriigis ei ole niisugust imeasja leiutatud. Vaadake, kui huvitav: tehisaju profileerib ja siis tõendamise koormis rahapesumenetluses, tuletan meelde, lasub ju tegelikult isikul, kes on süüstatud selle tehisaju algoritmi kaudu. Ka algoritmide kaudu, proua Lauri kandis ette, eks ole, algoritmimudeli kaudu me ei saanud mingisugust vastust, kuidas see konstrueeritakse, millises loogikas, kui arvestada, et tagajärg, vähemalt menetluslik tagajärg on ju pangaarvete lukku minemine nendes menetlustes. Ja nüüd selliste leiutiste autorid tulevad ja ütlevad, et usaldage meid kinnisilmi. Ei usalda! Sest te olete küüniliselt seadust kohaldanud, olete hämades reageerinud ka õigusvastastele tegudele, mis on ilmsiks tulnud, ja soovite oma poliitilist võimu seaduste abil – seoses sellega, et teil on siin enamus parlamendisaalis – kasvatada. 

Ma viitan nüüd teisele ooperile ja see on seesama Reformierakonna aktsioon ringhäälingunõukogu üle võtta, mis sellel mustal nädalal tuleb eeldatavasti kolmapäeval hääletuse alla. Loetud kuud enne valimisi. Vabanemisjärgses Eestis niisugust künismi ei ole siin saalis varem esinenud. 

Teadmine, et üheksa kuu pärast te jääte võimust ilma, sunnib teid meeletustele. Aga see ei ole mitte kergendav asjaolu, vaid raskendav asjaolu. Ettekujutus, et te isegi ei imiteeri vastutust 2027. aasta kevadest Eesti riigi käekäigu üle, seda on näha ka praegu rahanduspoliitilistes valikutes. Nii et ei ole usaldust, härra Ligi. Teie küsimustele antud vastused ei veennud. Ei veennud! Ma loodan, et õiguskantsleri hinnanguid, pankade hinnanguid ja advokatuuri hinnanguid arutab sisulise kvaliteediga parlamendi rahanduskomisjon. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, aga härra ministril on käsi püsti, soov osaleda läbirääkimistel. Palun, Riigikogu kõnetoolist.

Aitäh! Väga kahju on sihukese küünilise väitluse pärast. Parlamendikultuur ikkagi on saapasäärde kukkunud. Ma vastasin teile korduvalt, et selle seadusega ei anta Rahapesu Andmebüroole uusi õigusi. Need õigused on Rahapesu Andmebürool kehtinud viis aastat. Need õigused andis talle teie valitsus 2020. aastal. Meie neid ei kritiseerinud, me teame, et rahapesu tõrjeks on sellised õigused vajalikud ja kogu vaidlus siin on selle üle, kas Rahapesu Andmebüroo saab need andmed kätte kiiresti, nii nagu tal vaja on, või hakkab meilivahetus, milleks seaduse järgi on ju aega kuu aega, aga Rahapesu Andmebüroo on saanud need kätte nädalaga. Selle aja peale on kogu see pettuse ja roimade raha tegelikult juba teinud mitu tiiru ümber maakera. Te ju olete viimaste uudistegagi kursis. Ja selles mõttes on erakordselt küüniline, et te räägite kõigest läbisegi, et te üldse ei kuula, mis ma vastan, te üldse ei võta omaks seda, et ma tegelikult taastan seda, mida teie valitsus kunagi tegi ja mida meie toetasime, mitte ei loo mingeid uusi õigusi. Neid õigusi me kitsendame, sest seni ei olnud seaduses see kitsam piiritlus ja need põhjendused kirjas, nüüd on. Maris Lauri ka teile seletas ja te räägite usalduse puudumisest. Kui te niimoodi vastustest ja sisust mööda räägite, siis miks peaks teid usaldama, miks peaks üldse teie argumente kuulama? See läheb ju kõik stenogrammi kirja. Tekste on võimalik võrrelda, kes siin rääkis siiralt ja kes mitte. Aitäh!

Suur tänu! Urmas Reinsalu, kaks minutit vastusõnavõtt.

Ei tulnud sisulisi vastuseid. Ma lootsin, et rahandusminister etteheidetele, mis puudutas superandmebaasi initsiatiivi, puudutas tegelikult hinnangut selle kohta, kas õigusvastaselt inimeste pangakontodega tutvuti või mitte, kõigile neile praktilistele küsimustele ei saanud vastust. Need ei ole vähetähtsad küsimused. Ma saan aru, et praegu on LHV panga kohtuasja raamistamiseks vaja see seaduslik konstruktsioon läbi suruda, aga see ei ole iseenesest sisuline vastus, mis puudutab tulevikku vaatavalt rakendamist, kuidas see hakkab toimuma. Ja ka see küsimus, mis puudutab usalduse küsimust, ei ole sugugi mitte vähetähtis. Vaadake, küllap olete te kogenud ka Euroopa Liidu aruteludel, kus ka … poliitiliste argumentidega on, et on ükskõik millise liikmesriigi ühiskonna ootused ja teemad, mis vajavad adresseerimist. Ja nii nagu on ta Euroopa tasemel, on kindlasti Eesti valitsuse positsioon nõrgem, kuna ta ei saa ühiskonna autoriteedile tugineda oma poliitika elluviimisel. Samamoodi ka ükskõik kui heatahtlikud või vajalikud objektiivsed initsiatiivid, me näeme, tekitavad umbusku, sest usaldus on lõhutud. Ja esimene ülesanne, mida me peame tegema, on just nimelt asuma taastama usaldust. See ei ole lihtne – härra Ligi raputab pead –, aga see on elementaarselt vajalik, mis puudutab nii riigi juhtimise, valitsemise ja avaliku sektori tegevuse kui ka ühiskonna, investorite, ettevõtjate ja inimeste ootustele vastavat poliitika tegevust. See peab usaldusel rajanema, mitte ei tohi liikuda selg ees ühiskonna poole.

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 924 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 22. juuni kell 13. 

Liigume edasi. Tänane kuues päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kindlustusandja kriisi ennetamise ja lahendamise seaduse eelnõu 925 esimene lugemine. Palun siia Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Ma saan aru, et teil on siin komme, uus komme, rääkida ühe eelnõu puhul kõigest muust. Sellepärast ma sissejuhatuseks mainin eelmise eelnõu juures ära, et selle eel ise eelnõuga me täpsustasime neid regulatsioone, mis jäid täpsustamata täitmisregistri algatanud Jüri Ratase valitsusel. Ainult täpsustame. Ja need õigused toimisid hulk aega, aga kuna need olid ebatäpselt kirjas, siis õiguskantsler asja vaidlustas, me parandasime ära, sealhulgas arvestades selle kohtuasja detaile. Nii et jah, kui usaldusest rääkida, siis ma soovitaks väga Urmas Reinsalu tekste võrrelda nendega, millele ta vastab. 

Nüüd, kindlustusandja kriisi ennetamise ja lahendamise seadus. Muudatused põhinevad Euroopa Liidu õigusel ja mõjutavad eelkõige kindlustusandjate ja Finantsinspektsiooni tegevust. Esiteks reguleerib uus seadus kindlustusandjate kriiside ennetamist ja lahendamist. Teiseks muudetakse kindlustusandjate usaldusväärsuse läbipaistvuse juhtimise järelevalvega seotud nõudeid. 

Kõigepealt siis ennetamine ja lahendamine. Eesti kindlustusandjad on hästi kapitaliseeritud, nende omavahendid ületavad selgelt kapitalinõudeid, tagades märkimisväärse kapitalipuhvri. Aga riskid on finantssektoris alati olnud, kuigi pankrotid jäävad 1990. aastate lõppu. Euroopas on neid ka hiljem olnud. Sellepärast, eriti arvestades kindlustusäri kasvavat keerukust, ettevõtte piiriülest tegevust ja potentsiaalseid süsteemseid kriise, tuleb tegelda riskide maandamisega selles seaduses. See tagab kindlustuse regulatsioonis valmisoleku teoreetiliselt suure mõjuga kriisiolukordadeks. Panganduses selline süsteem juba toimib. Kriiside ennetamiseks tuleb kiiresti sekkuda, kui kindlustusandja olukord muutub probleemseks. Selleks peavad kindlustusandjad koostama finantsseisundi taastamise kavad, mida saab olukorra halvenemisel kiirelt kasutusele võtta. Kui kriisi ei ole võimalik ennetada, annab uus seadus Finantsinspektsioonile õiguse sekkuda ja lahendada kriis viisil, mis kaitseb kindlustusvõtjaid, aitab säilitada finantsstabiilsust, tagab kindlustusteenuste jätkumise, lepingute täitmise ning vähendab survet riigi vahendite kasutamisele. 

Kriisilahendus viiakse läbi vaid juhul, kui kõik seaduses sätestatud tingimused on täidetud. See tähendab, et kindlustusandja peab olema tõsistes raskustes, olukorda ei ole võimalik muude meetmetega rakendada ning kriisilahendus peab olema avaliku huvi seisukohalt vajalik ehk andma parema tulemuse kui pankrotimenetlus. 

Kriisilahendust rahastavad kindlustusandjad oma maksete kaudu. Selleks luuakse tagatisfondi juurde uus osafond. Maksekohustus tekib alles siis, kui mõne kindlustusandja suhtes on algatatud kriisilahendus. Selleks, et maksekohustus ei tekitaks teistele kindlustusandjatele täiendavaid raskusi, on eelnõus kehtestatud maksete ülempiir, mida võib tõsta vaid erakondolukorras. 

Teine osa eelnõuga tehtud muudatustest on seotud kindlustusregulatsiooni täiendamisega. Esiteks tekib väikestele ja lihtsama tegevusega kindlustusandjatele juurde leevendusi, see tähendab harvemat aruandlust, vabastust likviidsusriski juhtimise plaanide koostamisest ning bilansi auditeerimise kohustusest. Samuti on väikestel kindlustusandjatel rohkem paindlikkust vastutavate isikute määramisel ettevõttes. 

Teiseks pikendatakse aruannete koostamise tähtaega, aruande avaldamise tähtaega pikendatakse nelja nädala võrra ning järelevalvele esitatava aruande tähtaega kahe nädala võrra. Kolmandaks pöörab eelnõu rohkem tähelepanu likviidsuskliimale ja kestlikkusriskidele. Kindlustussektori vastupanuvõime tugevdamiseks ja selleks, et kindlustusandjad suudaksid täita oma kohustusi ka stressiolukorras, reguleerib eelnõu likviidsusriski juhtimist. Samuti on kindlustuses kestlikkuse ja kliimariskidele tähelepanu pööramine oluline, sest need riskid mõjutavad otseselt nii kindlustusandjate kahjusid kui ka nende finantsstabiilsust ja ärimudelit. 

Viimase teemana on seaduses piiriülese järelevalve oluline koostöö teiste järelevalveasutustega. Eestis moodustavad välismaiste kindlustusandjate filiaalid peaaegu poole elukindlustusturust ja üle kolmandiku kahjukindlustusturust. Olulise piiriülese kindlustustegevuse puhul nähakse ette tihedam koostöös riikide järelevalveasutuste vahel, sest riskid ei piirdu enam vaid ühe turuga. Seetõttu vahetavad riikide järelevalveasutused regulaarset infot kindlustusandja finantsseisu ja võimalike probleemide kohta ning vajaduse korral osalevad kohapealsetes kontrollides. 

Kokkuvõttes on eelnõu eesmärk eelkõige kindlustusvõtjate kaitse. Kui kindlustusandjad tegutsevad usaldusväärselt ja läbipaistvalt, kui järelevalve on tõhus ning olemas on selgelt kriiside ennetamise ja lahendamise raamistik, on ka kindlustusvõtjate huvid paremini kaitstud. Tänan!

Suur tänu teile! On üks küsimus. Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Kõigepealt tänud sisuka ettekande eest! Äkki oskad öelda, kas Finantsinspektsiooni juurde siis luuakse see finantsjärelevalve üksus või see on. Ja kas see vajab ka rahalist poolt ja kas võetakse inimesi juurde, et seda kõike täita, mida see päris paks seadus nõuab?

Aitäh! Finantsinspektsioon teeb ka praegu järelevalvet, see lisafond on praeguse seisuga mõeldud Tagatisfondi juurde. Aga jah, finantsasutused finantseerivad ise seda süsteemi. Kui nüüd tuleviku peale mõelda, siis on põhjust – ja ma tulen selle algatusega ka ilmselt välja – arutada Tagatisfondi kui sellise eraldi iseseisva fondi mõttekust. Fond ise saab olla paremini integreeritud näiteks Finantsinspektsiooni külge ja nagunii tal on väga vähe personali ja koostöö teiste asutustega, et … selline praegune korraldus pärineb 1990-ndatest, aga selle eelnõuga kontekstis on ikkagi mõeldud seda, et kindlustusfirmad ühel või teisel moel rahastavad ise seda fondi, mis nende riske haldab.

Suur tänu! On veel üks küsimus. Aivar Kokk, palun!

Aitäh vastuse eest! Ma ikkagi täpsustaks, kas see finantsjärelevalve üksus, mis siia seadusesse on nüüd sisse kirjutatud, luuakse. Ja kui luuakse … See on § 3 juures, see on esimesel lehel, et Finantsinspektsiooni järelevalve ja kriisilahenduse ülesanne täitena muu hulgas kriisilahendusasutus ning kolmanda riigi ametiasutus, punkt üks, ja Finantsinspektsiooni finantsjärelevalveüksus on Finantsinspektsiooni järelevalve ülesanne täitja. Kas see üksus täna luuakse ja kui luuakse, siis mis see lõpuks maksma läheb? Lõpuks kindlustusevõtjad ju maksavad selle asja kinni.

Aitäh! Selle paragrahvi lõpu mõte on ikkagi piiritleda täpsemalt kindlustuse kriisiennetamise ja lahendamise kulusid. See on analoogne pangasüsteemiga, aga see struktuur vast ei ole kõige tähtsam. Ma praegu ei oska isegi Finantsinspektsiooni praegusesse struktuuri seda panna, kui palju ta täpselt seal olemas on, aga varjatult on Finantsinspektsioon ju kindlustusfirmade järelevalvaja niigi. Siin seda revolutsiooni ei toimu, aga ma hea meelega vaatan sinna sisse, kuhu see täpselt maandub.

Suur tänu, härra minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Arutelu kokkuvõtte juhtivkomisjonis ja seal langetatud otsusest annab ülevaate hea kolleeg, rahanduskomisjoni liige Mart Võrklaev.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas antud eelnõu 1. juunil. Minister tegi ettekande. Ja liigun küsimuste juurde. Ta ütles, et komisjoni esinaine Annely Akkermann märkis, et Tagatisfond aitab maandada pankade võimalikke likviidsus- ja maksejõuetusriske, kuid mahult on see suhteliselt väike. Ta tundis huvi, kas ligikaudu 2% tasemel fond on piisav, et reaalselt katta riske või suuremaid kriise. Kristiina Kubja vastas, et seda küsimust on arutatud Tagatisfondi ja Finantsinspektsiooni ametnikega ning nende hinnangul on ligikaudu 2% tase piisav, et täita oma eesmärki, sealhulgas umbes viieaastases vaates. Samas on tegemist pigem tagantjärele rahastamise mehhanismiga. Rahastamise vajadus sõltub konkreetsest juhtumist ja sellest, kas kindlustusandja läheb kriisi lahendusse. Rahastamist ei pruugi alati vaja minna, sest seadus sätestab selgelt alused, millal seda kasutatakse. Näiteks kasutatakse vahendeid juhul, kui järelhindamine näitab, et pankrot oleks olnud kannatanutele, võlausaldajatele või kindlustusvõtjatele soodsam. Sel juhul hüvitatakse vahe. 

Rohkem küsimusi ja arutelu komisjonis ei olnud. Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 8. juunil ehk täna, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada – see oli konsensuslik, samamoodi täna päevakorda võtmine – ja juhtivkomisjoni esindajaks määrata mind. Aitäh!

Suur tänu teile, härra Mart Võrklaev! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 925 esimene lugemine lõpetada. Eelnõu 925 esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 22. juuni kell 13. 

Ja nüüd, head kolleegid, peale haamrilööki on võimalik registreerida sõnavõtuks vabas mikrofonis. Seda soovi ei ole. Suur tänu teile kõigile! Head kolleegid, tänane istung on lõppenud.