Tere päevast, väga lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu esmaspäevast istungit. Kohaloleku kontroll, palun!

Kohale jõudis registreerida 73 Riigikogu liiget, puudub 28. 

Järgnevalt päevakorra kinnitamine. Nimelt, meile on laekunud ettepanek Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt arvata selle töönädala kolmapäevase istungi päevakorrast välja 16. päevakorrapunkt, milleks on EKRE fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (871 SE) esimene lugemine. Ja kuna see on fraktsiooni ainuõigus ja keegi seda vaidlustada ei saa, siis me peame seda aktsepteerima ja teeme ka seda. 

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, auväärt juhataja! Isamaa fraktsiooni nimel teen ettepaneku arvata päevakorrast välja kolmapäeval 18. päevakorrapunkt, eelnõu 850, mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamine. Siis meil on ka teine ettepanek. Nimelt, homme esimese päevakorrapunktina on eelnõu 668, mis on ka täna leidnud elavat vastukaja mitmetelt meediaorganisatsioonidelt ja nii edasi, kus ollakse väga kriitilised selle eelnõu sõnavabaduse piiramise osas. Selles eelnõus on muidki probleeme. Meil on Isamaa fraktsiooni nimel ettepanek võtta selle nädala päevakorrast välja selle eelnõu arutelu. See vajab kindlasti veel arutamist. Aitäh!

Aitäh! Teie ettepanek on igati arusaadav. Mihkel Lees, palun!

Aitäh, hea juhataja! Reformierakonna fraktsiooni nimel pean ma küll ütlema, et teisipäevane esimene päevakorrapunkt ehk 668 SE peaks siiski jääma päevakorda. Nii et selle Helir-Valdor Seederi ettepanekuga me nõus ei ole.

Aitäh teile, hea kolleeg! Sellel korral on teie sõnal suurem kaal ehk see jääb päevakorda nii, nagu kavandatud. 

Helir-Valdor Seeder, palun!

Mul on protseduuriline küsimus. Kus härra kolleeg nii kiiresti suutis Reformierakonna nimel reageerida? Kas tal oli juba ette teada, et me selle ettepanekuga tuleme, või ta siin luges oma kolleegide silmist, et nad ei ole nõus?

Hea kolleeg, ta teadis seda, et terve Eesti Reformierakonna fraktsioon on selle töönädala päevakorra üksmeelselt heaks kiitnud ja arvestanud ka selle punktiga selle töönädala päevakorras.

Aga nüüd, head kolleegid, saalikutsung ja seejärel päevakorra hääletus.

Head kolleegid, oleme jõudnud selle töönädala päevakorra hääletamise juurde. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna soovil jääb selle töönädala päevakorrast välja kolmapäeval päevakorrapunkt nr 16, eelnõu 871, ja Isamaa fraktsiooni soovil jääb selle töönädala päevakorrast välja kolmapäeval päevakorrapunkt nr 18, eelnõu 850. Koos nende muudatustega panen selle töönädala ehk Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 16. töönädala päevakorra hääletusele. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 68 Riigikogu liiget, vastu 5, erapooletuid 1. Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 16. töönädala päevakord on kinnitatud.

Nüüd on eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Esmalt palun siia Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni.

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna seitse seaduseelnõu. Esimeseks, abipolitseiniku seaduse eelnõu. Teiseks, kodakondsuse seaduse muutmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab nimetatud kahe seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust siseminister. Kolmandaks, kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (rahvusvahelise koostöö lihtsustamine) eelnõu. Neljandaks, karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Eelnimetatud kahe seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust justiits- ja digiminister. Viiendaks, kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Kuuendaks, võlaõigusseaduse, krediidiasutuste seaduse ning makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmise seaduse (finantspettuste ennetamine ja tõkestamine) eelnõu. Riigikogus esindab kahe seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister. Ja seitsmendaks, alusharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust haridus- ja teadusminister. Kõik seitse seaduseelnõu on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!

Suur tänu teile! Tanel Kiik, palun!

Ilusat lastekaitsepäeva! Või oleks sobivam öelda, et ilusat lastepäeva, nagu on välja pakkunud 36 erinevat lastekaitse- ja perede valdkonna organisatsiooni juba 2024. aastal. Ja sellest tulenevalt sotsiaaldemokraadid annavadki täna üle pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse, millega me soovime 1. juuni seadustada lastepäevana ning muuta see ühtlasi riigipühaks, mis tähendab seda, et oleks päriselt ka lastel ja peredel võimalik see päev koos veeta, mitte nii, et saadakse kokku pärast lasteaeda või kooli ja alles õhtustel tundidel on võimalik sellest lastekaitsepäevast ka ühiselt osa saada. 

Ma arvan, et iga lapse areng ja turvaline kasvukeskkond ongi meie ühine väljakutse, ühine vastutus. Ja praegusel, ma arvan ausalt, enam kui keerulisel ajal – nii rahvastiku vaates, majanduslikus vaates kui ka julgeoleku vaates – on väga paslik ja soliidne sõnum Riigikogu poolt ütelda, et iga laps loeb, me anname selle päeva Eesti lastele ja Eesti peredele ühiselt koos veetmiseks ja me anname sellega selge sõnumi, et riik võtab tõsiselt iga lapse heaolu, iga lapse vajadust ja õigusi kasvada turvalises keskkonnas ja armastavas perekonnas. Kahtlemata ka riigi tasandil nii enne kui ka pärast Riigikogu valimisi peame loodetavasti silmas laste ja perede heaolu ka nende otsuste puhul, mida me siin parlamendisaalis langetame. Nii et annan käesoleva eelnõu üle sotsiaaldemokraatide fraktsiooni ja täiendavate liikmete poolt ja loodan väga, et selle eelnõuga läheb nüüd paremini kui varem juba menetluses olevaga ning saame selle päriselt seadusena vastu võetud. Aitäh!

Suur tänu teile! Liina Kersna, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kultuurikomisjoni nimel on mul au anda üle otsuse eelnõu, millega teeb kultuurikomisjon ettepaneku nimetada rahvusringhäälingu nõukogu liikmeks EKRE fraktsiooni saadik Evelin Poolamets, kuna Varro Vooglaiu volitused ennetähtaegselt lõppesid. Meie ettepanek on, et suur saal võiks seda otsuse eelnõu menetleda 10. juunil ja viia läbi ka lõpphääletuse. Kõik dokumendid on esitatud elektrooniliselt. Aitäh!

Suur tänu teile! Lea Danilson-Järg, palun!

Aitäh, hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Meie poolt siin, peaaegu kõik Isamaa fraktsiooni liikmed, on üle anda arupärimine Kristen Michalile seoses Eesti demograafilise olukorraga, süveneva rahvastikukriisiga. Vaatasin just üle, esimesed neli kuud on sel aastal taas sündinud vähem lapsi kui eelmisel aastal. 90 last on juba sel aastal vähem sündinud kui eelmisel aastal samal perioodil.

Probleem on väga tõsine. Hiljuti avaldatud Tallinna Ülikooli demograafide rahvastikuprognoos näitab seda, et sajandi lõpuks võib sellise sündimuse korral Eestis elada ainult 700 000 inimest. Ja juhul, kui need mittesündivad lapsed asendada sisserändega, siis kahaneks eestlaste osakaal Eestis märkimisväärselt, alla poole peagi. 

Nii et ilmselt ei ole meie töö siin Riigikogus mõeldud ju selleks, et ehitada riiki sisserändajatele. Me tahaks ikkagi, et meil oleks oma inimesed, kellele me seda riiki ehitame. 

Ja seetõttu tahame peaministrilt küsida selle kohta, miks ei ole ellu viidud neid tegevusi, mida on valitsus oma tegevusprogrammis kokku leppinud, mis puudutavad eluasemepoliitika ettepanekuid, mille tähtaeg oli esimeses kvartalis sellel aastal, ja ka tegevusprogrammi selline ülesanne, mis puudutas perepoliitika tegevuskava, millega siis kindlustada lastega perede kindlustunne. See tegevuskava pidi valmima teises kvartalis, aga see hakkab ka kohe läbi saama. Nii et siin on mitmed küsimused selle kohta, et millal see tegevuskava tekib ja mille taha on see viivitus jäänud ja et peaminister annaks selle kohta selgitusi. Aitäh!

Suur tänu teile! Urmas Reinsalu, palun! Siis viilu kaupa, ükshaaval. Arupärimine üks.

No aitäh julgustuse eest! Nii, lugupeetav parlament! Ma annan Isamaa saadikurühma liikmete nimel üle arupärimise, mis puudutab seda tohuvabohu, mis meil on tekkinud isikute privaatsusõiguse kaitsel seoses andmekaitsega. Esimene arupärimine on rahandusminister Jürgen Ligile, kelle valitsemisalas on Rahapesu Andmebüroo. Teatavasti on halduskohus langetanud otsuse, mis puudutab juba LHV Panga nõuet 247,5 miljoni euro suuruse leppetrahvi kohta seoses väidetavalt õigusvastase ligipääsuga klientide pangasaladusega kaitstud andmetele. Väga tõsine küsimus! Rahapesu Andmebüroo on deklareerinud, et ta jääb eriarvamusele: tema on seadust täitnud. Halduskohus asus siin hoopis teistsugusele positsioonile. 

Isamaa saadikurühma liikmed soovivad saada valitsuse käsitlust. Milline on valitsuse käsitlus: kas Eesti inimeste pangaarvetes, pangasaladuses on ebaseaduslikult soritud või seda valitsuse hinnangul ei ole tehtud? Ja millised on valitsuse järeldused valitsuse poolt vaadatuna? Seda kontekstualiseerib tegelikult ka valitsuse algatatud seaduseelnõu, mis iseenesest näeb ette ka selle olukorra seadustamise. Nii et meie hinnangul ootame valitsuselt rahandusministri isikus selget käsitlust, mis seni on olnud täiesti lubamatult puudulik. 

Teine arupärimine puudutab terviseandmete vaatamise õiguspärasuse proportsionaalsust ja järelevalvet, mille kohta on viimastel päevadel jõudnud avalikkuseni informatsioon selle kohta, et terviseandmete infosüsteemi, mida haldab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, on jällegi õiguslikus mõttes kaalutlusõigust mitte kasutades ja formalistlikult on avalikkuseni jõudnud ajakirjandusest tulnud informatsioon, et on neid terviseandmeid vaadatud ja sugugi mitte kahanevas, vaid kasvavas osakaalus, võttes päringute arvu arvesse. Riigi esindajad on kinnitanud, et nemad midagi sisuliselt ei kaalu, kõik on puhtalt formaalne. 

Need on ülimalt delikaatsed isikuandmed. Ja selle tõttu, et usaldus Eesti Vabariigi digitaalsete süsteemide vastu säiliks, on vaja saada selgust, mis tegelikult on aset leidnud valitsuse hinnangul, kas seadusi on rikutud või mitte, kas on vajalik seadusi muuta ja kas inimesed, kelle neid terviseandmeid on uuritud, saavad selle kohta informatsiooni. Need on aluspõhimõtted meie digitaalriigi toimimises ja praegu on järk-järgult tulnud üllatavat informatsiooni selle kohta, kui meelevaldselt on eri asutuste poolt nende delikaatsete isikuandmetega, olgu need varasemalt pangasaladus või praegu terviseandmed, ümber käidud. 

Ja kolmas arupärimine on peaministrile. See on kontekstis ka meie homme arutatava kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega. Nimelt, kuna peaminister on isiklikult valitsuse esindajana seda eelnõu esitanud, on eelnõu puhul olnud siin ettekandjaks, siis Isamaa fraktsiooni liikmed näevad tõsist probleemi selles, et selles seaduses määratletakse Eesti õiguskorras okupeeritud alade õigusrežiim ja samuti rahandusministri pädevus okupeeritud aladega Eesti eelarvevahenditega astuda erinevatesse tehingutesse. 

See on küsimus, mille puhul tekib väga tõsine probleem, et kas okupatsioonisituatsiooni käsitlemine tavapärase haldus- ja eelarveõiguse normi tasandil tekitab otsekui normaliseeriva tõlgendusruumi Eesti riigi territooriumi osalise faktilise kontrolli puhul välisriigi poolt. Kas see on tegelikult üldse rahuaja olukorras põhiseadusega kooskõlas – selline norm, mille me viime sisse, kus me ütleme, et Eesti õiguskord reguleerib õigussuhteid okupeeritud alal, olukorras, kus põhiseadus räägib Eesti territooriumi jagamatusest ja sellele on üles ehitatud ka meie riigikaitse doktriin? 

Seetõttu soovime saada peaministrilt vastuseid, mis initsiatiivil niisugune formuleering seadusesse tekkis, kas seda on arutatud ka õiguskantsleri ja Justiitsministeeriumiga ja mida tegelikult silmas peab Vabariigi Valitsuse peaminister, kes selle eelnõu parlamendile ette kandis, et Eesti osa okupeerimise tingimustes antakse rahandusministrile blankovolitus otsustada maksete tegemist okupeeritud territooriumidele. See on siis rahandusministri suveräänne õigus. Ja selle kohta soovime saada peaministrilt vastuseid. Aitäh!

Suur tänu teile! Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Head kolleegid! Hea Eesti rahvas! Meil on Eesti Keskerakonna poolt arupärimine justiits- ja digiministrile Liisa-Ly Pakostale. Teemaks on välisriikide kinnipeetavate Eestisse toomise kohta. 

Mõned nädalad tagasi kohtusime oma fraktsioonis politseiteenistujate ametiühingu esindajatega, kes on oma seisukohtades muuseas märkinud, et välisriikide kinnipeetavate toomine Eestisse on lisaväljakutseks avaliku korra kaitsmisel ja ühiskonna turvalisuse tagamisel. Nende sõnul on Euroopa julgeolekuasutused korduvalt hoiatanud vanglate muutmise eest radikaliseerumise kasvulavaks ning toonud välja, et välisriikidest pärit kinnipeetavate võimalik Eestisse toomine võib tekitada täiendavaid ohte meie riigi sisejulgeolekule. Islamism, vägivaldne gängikultuur, äärmusvasakpoolsus – kõik need ideoloogiad levivad suletud süsteemides kiiresti. Kui Eestisse tuuakse kinnipeetavad, kellel on sidemed selliste liikumistega, on see väljakutseks sisejulgeoleku tagajatele. Radikaalne mõtteviis imbub ka valvurite, teiste vangide ja külastajate kaudu väljapoole. Kui kinnipeetavate lähedased ja toetajad liiguvad koos nendega siia, siis võib Eesti linnatänavatel hakata varsti liikuma inimesi, kelle väärtusruum ei ühti meie omaga ja kelle eesmärgid võivad olla ohtlikud. Tsitaadi lõpp. 

Meil puudub põhjus sisejulgeolekuekspertide hinnanguid ignoreerida, neid mitte usaldada või nende hoiatusse kergekäeliselt suhtuda. Sellega seoses küsimegi ministrilt, milliste konkreetsete analüüside ja riskihinnangute alusel on valitsus jõudnud järeldusele, et välisriikide kinnipeetavate Eestisse toomine ei kujuta endast olulist täiendavat ohtu Eesti sisejulgeolekule. Kas valitsusel on olemas hinnang või analüüs selle kohta, kui palju võib välisriikide kinnipeetavate Eestisse paigutamine suurendada radikaliseerumist organiseeritud kuritegevuse või vanglates tegutsevate rahvusvaheliste kuritegelike võrgustike mõju Eestis? Millised on selle hinnangu analüüsi peamised järeldused? Ja siis veel neli küsimust. Aitäh!

Suur tänu teile! Lauri Laats, palun! (Lauri Laats täpsustab.) Siis ükshaaval, neli arupärimist kokku.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Täna ma soovin lastekaitsepäeva puhul üle anda Riigikogu otsuse eelnõu. Tegemist on ettepaneku tegemisega Vabariigi Valitsusele töötada välja õpilaste töötamisele maksusoodustused. 

Me teame seda, et noorte seas tegelikult on väga kõrge tööpuudus, lausa üle 20%. Ja loomulikult, noored otsivad endale tööd ja on tegelikult vähe neid ettevõtteid, kes mingil teatud põhjusel soovivad neid tööle võtta, pigem ikkagi kardavad ja tahavad rohkem kogemusi saada inimeste poolt, keda tööle võtta. 

Ja miks noored tahavad tööle minna? Ühest küljest on ju selge, et iga noor peab tulema tööturule, ja soovivad ka õppimise kõrvalt saada ka kogemust. Aga peab tunnistama, et väga paljud ikkagi hooajaliselt soovivad tööle minna selleks, et saada hakkama, ehk siis sotsiaalsetel põhjustel. Ja siin on, ma arvan, väga kohane meelde tuletada, mis on siis need põhjused, mispärast aina rohkem ja rohkem noori tegelikult soovivad tööle minna. Need on kõik need valitsuse otsused, mis vahepeal on siin ette võetud: erinevad maksutõusud, tulumaksu tõus 2%, käibemaksu tõus 4%, perehüvitiste vähendamine ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. 

Keskerakond pakub välja ka natukene leevendust. Ja nimelt, me teame seda, et kui inimene läheb tööle, siis tööandja maksab tema eest 33% sotsiaalmaksu, mis koosneb kahest komponendist, ja üheks komponendiks on ravikindlustuse määr 13%. Aga õpilastele ja üliõpilastele on tegelikult ravikindlustus tagatud riigi poolt ja seoses sellega meie ettepanek on väga lihtne. Teeme ettepaneku kuni 19-aastaste isikute töötasule kehtestada sotsiaalmaksu erimäär 20%.

Aitäh! 

Aitäh! Järgmisena sooviks üle anda Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmete poolt arupärimise sotsiaalminister Karmen Jollerile. Teemaks on Eesti inimeste vähene tervena elatud eluiga. Statistikaameti värsked andmed näitavad, et Eesti inimeste oodatav eluiga on tõusnud kuni 79,8 aastani, kuid tervena elatud aastate arv on langenud 57,3 aastani. See tähendab, et Eesti inimesed elavad keskmiselt enam kui 22 aastat terviseprobleemidega. Eriti muret tekitav on asjaolu, et tervena elatud aastate vähenemine puudutab enim nooremaid inimesi, kuni 35. eluaastani. Statistikaameti hinnangul on viimastel aastatel vähenenud nende noorte osakaal, kes hindavad oma tervise heaks või väga heaks, ning samal ajal on kasvanud pikaajaliste haigustega noorte arv. Ning lähtuvalt sellest me küsime lugupeetud sotsiaalministrilt kuus küsimust. Esimene küsimus: kuidas hindab Sotsiaalministeerium olukorda, kus Eesti inimeste oodatav eluiga kasvab, kuid tervena elatud aastate arv väheneb? Küsimus nr 2: millised on Sotsiaalministeeriumi hinnangul peamised põhjused, miks just noorte tervisenäitajad halvenevad, kas ministeeriumil on olemas eraldi tegevuskava noorte füüsilise ja vaimse tervise parandamiseks ning milliseid konkreetseid meetmeid see sisaldab? Kolmandaks küsimuseks: kuidas kavatseb ministeerium parandada vaimse tervise teenuse, sealhulgas psühholoogilist abi ja psühhiaatrilise ravi kättesaadavust noortele? Ja veel järgneb kolm küsimust ehk kokku kuus küsimust. 

Arupärimine rahandusminister Jürgen Ligile: maksejõuetute ettevõtete kahju riigile. Maksejõuetuse teenistuse hinnangul võib ligi 40 000 esitamata majandusaasta aruande taga peituda kuni 6,4 miljardi euro ulatuses varjatud võlgu või võimalikku kahju. Samal ajal on viimaste aastate jooksul sajad ettevõtted jätnud maha kümnete ja sadade miljonite eurode ulatuses maksuvõlgu, töötasude võlgu ning kohustusi tarnijate ja teiste võlausaldajate ees, ilma et ettevõtete tegelikele juhtidele järgneks sisulist vastutust. Tekkinud olukord tekitab tõsiseid küsimusi Eesti ettevõtluskeskkonna usaldusväärsuse, järelevalvesüsteemi tõhususe ning riigi võimekuse kohta kaitsta ausaid ettevõtteid ja maksumaksja raha. Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmete poolt esitame kuus küsimust. Küsimus nr 1: kui suureks hindab Rahandusministeerium riigile tekkivat otsest ja kaudset rahalist kahju seoses maksejõuetute ettevõtete tasumata maksude ja esitamata majandusaasta aruannetega? Küsimus nr 2: kas ministeerium peab praegust järelevalvesüsteemi piisavaks olukorras, kus ettevõtte tegevust ja vara on võimalik enne pankrotti teise äriühingusse üle viia ning jätkata tegevust uue ettevõtte kaudu? Küsimus nr 3: milliseid samme plaanib valitsus astuda selleks, et takistada ettevõtete sihilikku tühjakstegemist, maksuvõlgade mahajätmist ja tegevuse ümbertõstmist ühest ettevõttest teise? Lisaks nendele kolmele küsimusele on veel kolm küsimust. Loodame, et rahandusminister tuleb ja oskab nendele ka vastata.

Arupärimine peaminister Kristen Michalile: Eesti rahva tulevik. Eestis on rahvastiku vähenemine ja sündimuse langus kujunenud üheks kõige tõsisemaks pikaajaliseks väljakutseks meie riigi kestlikkusele. Hiljuti avaldatud Põhimõtte Koja raportis "Kestlikkust otsides: Eesti rahvastikutaaste ja poliitikasoovitused" juhivad tunnustatud rahvastikuteadlased tähelepanu asjaolule, et Eesti sündimus on langenud madalale ning rahvastiku taastootmiseks vajalik piir on juba pikemat aega saavutamata. Kui 2021. aastal sündis Eestis 13 172 last ja summaarne sündimuskordaja oli 1,61, siis aastal 2025 langes sündide arv 9240 lapseni ning sündimuskordaja 1,16-ni. Teadlaste hinnangul võib Eesti rahvaarv sajandi lõpuks halvimal juhul langeda ligikaudu 670 000 inimeseni. Oleme Eesti Keskkonna fraktsiooniga andnud sisse erinevaid algatusi, mis toetaks laste ja perede paremat toimetulekut, kuid teie valitsus, lugupeetud peaminister, ei ole pidanud vajalikuks ühtegi nendest algatustest toetama. Eeltoodust tulenevalt palun teil vastata meie seitsmele küsimusele. Ja alustame esimesest küsimusest: milline on Vabariigi Valitsuse hinnang Eesti rahvastiku arengu praegusele olukorrale ning kui suureks riskiks peab valitsus sündimuse jätkuvat langust Eesti riigi kestlikkusele? Järgneb veel kuus küsimust. Aitäh!

Suur tänu teile! Head kolleegid, ma usun, et rehkendus peab paika ja olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu kaheksa seaduseelnõu, kaks otsuse eelnõu ja kaheksa arupärimist. Riigikogu juhatus või Riigikogu esimees otsustavad nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele.

Enne päevakorra juurde asumist on veel üks väike teade. Nimelt, täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin istungisaalis digiplatvormide reklaamimaksu toetusrühma moodustamise koosolek ja kokkukutsuja on hea kolleeg Andre Hanimägi.

Ja nüüd tänase päevakorra juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 905 esimene lugemine. Ja palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt siseministri Igor Taro.

Lugupeetud istungi juhataja! Väga austatud Riigikogu liikmed! Eesti on maailmas tuntud kui digiriik, aga kui aus olla, siis üks meie edukamaid digitooteid, e-residentsus, töötab täna osaliselt ikka veel eelmise kümnendi loogika järgi. Inimene võib asutada Eestis ettevõtte paari tunniga, kuid e-residendi digi-ID kättesaamine võib võtta kuid. See ei ole enam normaalne, see ei ole piisavalt kiire ja see ei ole Eesti moodi. Just selle probleemi lahendab tänane eelnõu. 

E-residentsus on olnud Eesti edulugu. E-residendid on loonud üle 36 000 ettevõtte. Sisuliselt on iga viies Eestis loodud ettevõte seotud e-residentsusega. Kuid konkurents ei maga. Kui meie tahame olla maailma kõige nutikam riik, peame ka oma teenuseid pidevalt uuendama. Mida me siis teeme? Vastus on lihtne: me viime e-residentsuse täielikult digiajastusse. 

Täna peab inimene taotlema digi-ID-d ning minema sellele füüsiliselt järele Eesti välisesindusse. Edaspidi saab ta kogu protsessi läbida mobiilis. Täna kasutame plastikkaarti, edaspidi kasutame kaasaegset mobiilipõhist eID lahendust. Täna kulub suur osa ajast logistika peale, edaspidi kulub aeg ettevõtluse alustamisele.

Aga ma tahan rõhutada üht väga olulist asja. Me ei tee süsteemi lihtsamaks turvalisuse arvelt. Vastupidi, turvalisus muutub tugevamaks. E-residentsust saab edaspidi taotleda üksnes tunnustatud biomeetrilise reisidokumendi alusel. Kasutusele võetakse biomeetriline kaugidentimine, automaatsed kontrollid ning PPA põhjalik taustakontroll jääb täielikult alles. Kui täna kontrollime inimest füüsilise kohtumise kaudu, siis tulevikus lisanduvad sellele moodsad biomeetrilised kontrollimehhanismid. PPA-l jääb õigus kutsuda inimene vestlusele, nõuda lisakontrolle ning vajadusel eID-vahend kehtetuks tunnistada. Seega, mugavam süsteem ei tähenda pehmemat süsteemi.

Head Riigikogu liikmed! Selle eelnõu mõju ei piirdu ainult e-residentidega. Muudatus aitab kasvatada Eesti majandust. Prognooside järgi võib kiirem menetlus tuua igal aastal sadu uusi ettevõtteid. Rohkem ettevõtteid tähendab rohkem investeeringuid, rohkem maksutulu ja rohkem töökohti. See on suurepärane muudatus, kus vähem bürokraatiat tähendab rohkem majanduskasvu. 

Lisaks muudame lihtsamaks ka Eesti inimeste asjaajamise. Eesti äpi kaudu tehtav isikusamasuse kontroll muutub riigiasutustes, notarite juures, kohtutäiturite juures ja pankrotihaldurite juures aktsepteeritavaks. Inimene ei pea edaspidi lootma sellele, et tal on õigel hetkel ID-kaart taskus. Digiriik peab töötama inimese jaoks, mitte inimene digiriigi jaoks. See eelnõu on samm kiirema, mugavama ja tugevama Eesti suunas: rohkem ettevõtlust, vähem bürokraatiat, tugevam turvalisus ja kaasaegsem riik. Palun toetust sellele eelnõule. Aitäh!

Aitäh teile! Teile on mõned küsimused. Alustab Maria Jufereva-Skuratovski. Palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma tahtsin küsida, kas on olemas mingisugune kvoot, kui paljudele isikutele on võimalik anda selline e-residentsus. Kui palju on äraütlemisi, et lihtsalt inimestele ei ole lubatud seda omistada, ja mis põhjustel tavaliselt toimub nii, et inimene taotleb, aga ikkagi lõppkokkuvõttes ei saa e-residentsust?

Aitäh selle küsimuse eest! Tõepoolest, sellise protseduuri puhul kvooti ei ole ehk e-residentsust saab väljastada nii palju, kui soovitakse, juhul kui inimesed vastavad kõikidele tingimustele ja läbivad PPA taustakontrolli. Eelmisel aastal on äraütlevaid vastuseid olnud 11,8% ehk 11,8% kõikidest taotlustest lükati tagasi ja nad lükatakse tagasi valdavalt julgeolekukaalutlustel. Ehk siis tehakse see PPA taustakontroll ära ja leitakse, et antud juhul ei ole mõistlik seda välja anda ja sellisel juhul seda välja ka ei anta.

Evelin Poolamets, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! On laialt teada, et e-residentsusega on kaasnenud palju erinevaid maksupettusi, rahapesu, investeerimiskelmusi. Probleem on olnudki see, et e-resident asub riigist väljaspool ja neid kuritegusid on keeruline uurida. Minu küsimus ongi: kas see eelnõu nüüd parandab seda olukorda ja millised on need meetmed, et sellist piiriülest kuritegevust vähendada? 

Aitäh! Nagu ma ennist juba mainisin, tegelikkuses kõik kontrollmehhanismid jäävad alles. Nii taustakontrolli mõttes kui ka rahapesu osas on oma kontrollmehhanismid. On võimalik ka juba välja antud e-residendi tunnistust tühistada. Ka edaspidi jääb niimoodi, et kui PPA leiab, et selleks on alus olemas, on mingisugused kahtlused, näiteks Rahapesu Andmebüroo poolt analüüsi käigus kerkivad üles sellised kahtlused või siis mõne muu institutsiooni puhul, siis sellisel juhuljuhul see e-ID tühistatakse. Seda on ka tehtud. Mitte ainult taotlemisel ei ole neid tagasi lükatud soove, vaid mõnikord on neid ka tühistatud. 

Aga turvalisus tõuseb läbi selle, et edaspidi on võimalik e-residendi elektroonilist ID-d taotleda ainult tunnustatud biomeetrilise reisidokumendi alusel. Ehk siis igasuguse võltsimise või identiteedivarguse tõenäosust oluliselt vähendatakse nende elektrooniliste kontrollide kaudu. Biomeetria peab klappima reisidokumendi ja selle inimese antud andmete vahel. Nii et tõepoolest, juba eelmise eelnõuga kunagi ammu on teatud piirangud kehtestatud aselles osas ja on olemas ka teatud riigid, mille kodanikele me e-residentsust ei anna üldse.

Maria Jufereva-Skuratovski, teine küsimus, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Eestile vahel heidetakse ette, et selle majandussüsteem on hästi suletud ega soosi sellele, et välisinvestorid või ettevõtjad hakkaksid siin oma äri. Tahtsin küsida, kas selline muudatus selles seaduses võimaldab teha nii, et meie majandussüsteem on rohkem atraktiivne välisinvestoritele ja see tõepoolest soodustab majanduskasvu.

Aitäh selle küsimuse eest! Tõepoolest, selle eelnõu mõte ongi muuta Eestit välisinvestorile, välisettevõtjale atraktiivsemaks. Sellepärast et kuigi see e-residentsus iseenesest on olnud omal ajal selline väga uuenduslik meede, aga aja möödudes on tehnoloogia arenenud. Me oleme praegu olukorras, nagu ma siin tõesti selles esitluskõnes ütlesin, kus ettevõtte asutamine käib väga-väga kiiresti, aga selle e-residendi nii-öelda tunnistuse saamine võib võtta aega mitu kuud. Tegelikkuses me siis vähendame sellist mõttetut ajakulu, mis seondub siiamaani sellise logistikaga, kus inimene peab kusagil füüsiliselt kohal käima, minema sellele järele, ja muudame seda protsessi oluliselt lihtsamaks, et ei pea sinna välisesindusse sõitma, tuleb kasutada nutikaid tehnoloogilisi lahendusi, see biomeetria tuleb läbi telefoni anda, seda võrreldakse inimese reisidokumendi nii-öelda andmebaasiga. Ja läbi selle tegelikkuses peabki see muutuma palju konkurentsivõimelisemaks, kogu Eesti peab ka muutuma oluliselt atraktiivsemaks välisettevõtjatele.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Auväärt minister! Kui vaadata kodakondsuse järgi kehtivaid digi-ID-sid – Hispaania, Ukraina, Saksamaa, Türgi, Prantsusmaa ja Soome –, siis naaberriigis soomlased on ukrainlastest kaks korda väiksema huviga ja Hispaania troonib siin. Oskate te kirjeldada – see näitab ka suhtumist ja suhteid Eesti ja erinevate riikide vahel –, millest on tingitud see nimekiri? Hispaaniale oleme me selle digi-ID-ga üliolulised, aga Ukrainale, Soomele, Prantsusmaale, Türgile ja Hiinale ja kõik muu, mis sinna taha jääb, ei ole nii. Mida see peegeldab? Vares ka niisama ei lenda, aga miks ju selline järjekord?

Aitäh! Ausalt öeldes ma jään praegu sellise faktipõhise vastuse võlgu, miks see täpselt niimoodi on. Ei ole seda uurinud. Ma võin oletada, et võib-olla nendel riikidel, kus nii palju ei taotleta, ei ole probleeme asjaajamisega. Tõenäoliselt on soomlastel üpris lihtne siin asju ajada ka ilma selleta. Ja tõenäoliselt taotlevad need inimesed nendest riikidest, kus sellised digilahendused ei ole võib-olla levinud, ehk tegelikkuses neil ei ole ligipääsu taolistele digilahendustele, nad taotlevad meelsamini seda Eestist ja siis saavad siin selle digi-ID ja läbi selle hakkavad asju ajama. Ka Euroopa Liidu sees ei ole digilahenduste areng või levimine ühesugune. Tõenäoliselt see sellest tuleneb. Võib-olla see tuleneb ka teatud riikide eripärast. Näiteks Hispaanias on ettevõtte loomine võrdlemisi keeruline – keerulisem, kui on Eestis. Ja seetõttu see toob kaasa selle, et Hispaania kodanikud taotlevad meie e-residendi tunnistust ja läbi selle on neil ettevõtluse alustamine Euroopas lihtsam. (Vahelehüüe.) Võimalik! Tõenäoliselt on seal seesama põhjus, et me oleme oma digiteenustega muutunud konkurentsivõimeliseks, aga me tahaks ajaga kaasas käia. Kui inimesed valivad Eesti selleks ettevõtluse alustamise kohaks tänu sellele, et see on lihtsam, siis me võiks võimalikult neid mõttetuid barjääre ära kaotada, aga nagu ma juba ütlesin, kindlasti mitte turvalisuse arvel.

Anti Poolamets, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma tuletan siiski meelde, et Euroopa rahapesuraport on meile kogu aeg ette heitnud e-residentsuse programmi kaudu rahapesuriske. See Moneyvali raport, mis oli 2023. aastal avaldatud, oli 300-leheküljeline raport ja Eestit oli üsna kriitilises võtmes mainitud üle saja korra. Kas see kosmeetika ikka aitab olukorda parandada, kui meid nähakse tegelikult kui rahapesukeskust ja rahapesuriskidega riiki? Meil on juba põhi all gigantse rahapesuga. Teie koalitsioonikaaslane ei suutnud sõrme ka liigutada, kui sajad miljardid Eestist läbi liikusid. Nii et äkki see tõmbab hoopis teie endist erakonnakaaslast Lehtmet, selliseid tüüpe ligi, ja Artur Jermolajeveid, kes meil siin tüngatasid ja varastasid. Mida siis teha muu maailma silmis?

Aitäh selle küsimuse eest! Minu teada koalitsioonikaaslane on väga hästi hakkama saanud rahapesuvõitluse rindel. Tal on siin mitu eelnõu sisse antud, Riigikogule just, selleks et muuta seda kõike veel tõhusamaks. Nii et kui te tahate panustada sellesse, siis avaldage oma poolehoidu tema eelnõudele ja siis kõik läheb palju paremini ja palju tõhusamini. 

Kõik need nimed, keda te olete nimetanud seoses teatud kuritegude või kahtlustustega – need inimesed on ju vastutusele võetud. Kes on juba kohtumenetluse kaudu karistuse saanud, kelle asjad on kohtusse viidud. Selles mõttes süsteem töötab. Ei ole niimoodi, et saate tegutseda ja keegi ei pane tähele ega vastutusele ei võta. Ikkagi korrakaitseorganid meil töötavad.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Ma siit jätkan täpselt samas võtmes. Evelin luges juba ette kõik need riskid ja need on need murekohad, mis konkreetselt ongi seotud e-residentsusega. Anti Poolamets rääkis ka, ütleme, konkreetselt rahapesust. Kõik see on juba tõestatult juhtunud, see on selle e-residentsuse halb osa. Ja on isegi avaldatud mõtet, et e-residentsuse edulugu ei ole tegelikult mingi edulugu, vaid sellega kaasneb ka väga palju sellist kaudset või otsest kahju Eesti riigile. 

Me teame, et seaduste karmistamine toob alati kaasa neist möödahiilimise. See on alati nii olnud. Ma siis küsin, et olete te ikka kindlad, et Eesti riik ja need struktuurid päriselt ka suudavad neid kõverteid tõhusalt hallata. Me teame, et meie julgeolekustruktuurid suudavad küll edukalt jälitada Eesti inimesi, aga kogu maailmast võimalikult kohale lendava kurjusega ei pruugi hakkama saada. Me teame, sellest on juba tõestus olemas. On teil ikkagi välja pakkuda midagi sellist raudkindlat?

Aitäh selle küsimuse eest! Eriti selle eest, et saangi seda selgitada siin. Tegelikkuses on lugu ju niimoodi, et välismaalane saab ka muul moel siin ettevõtte asutada, ilma selle e-residendi tunnistuseta, niimoodi et mitte keegi tema üle taustakontrolli ei tee. Mis tähendab, et e-residentsus kui institutsioon ei tähenda täiendavaid riske rahapesu osas, vaid vastupidi, need, kes tulevad läbi selle e-residendi taotluse, nende üle tehakse põhjalik taustakontroll. Nagu ma ütlesin, ettevõtet saaks Eestis ka ilma selleta asutada, niimoodi et mitte mingisugust taustakontrolli ei tehta. Nii et e-residentsus tähendab seda, et kui inimesel on mingisugune kahtlane taust, siis see tuleb pigem siin välja. Nii et see eelnõu pigem ikkagi vähendab neid riske, mitte ei suurenda.

Evelin Poolamets, teine küsimus, palun!