Tere hommikust, lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 15. töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt kohaloleku kontroll. 

Kohalolijaks registreerus 42 Riigikogu liiget, puudub 59. 

Nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Kõigepealt Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnisson.

Austatud istungi juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna viis seaduseelnõu. Esiteks, maksukorralduse seaduse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Teiseks, kindlustusandja kriisi ennetamise ja lahendamise seaduse eelnõu. Riigikogus eelnimetatud kahe seaduseelnõu menetlemisel esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister. Kolmandaks, konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Neljandaks, täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnimetatud kahe seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust justiits- ja digiminister. Ja viiendaks, kliimakindla majanduse seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust energeetika- ja keskkonnaminister. Kõik viis seaduseelnõu on esitatud elektrooniliselt eelnõude infosüsteemi kaudu. Aitäh!

Aitäh! Jüri Jaanson, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Annan sisse meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle eelnõuga laiendatakse laevatatavatel veeteedel Politsei- ja Piirivalveameti järelevalve- ja menetluspädevust ulatuses, mis praegu on olemas Transpordiametil. Vajadus sellise menetlusõiguse laiendamise jaoks tuleneb viimaste, isegi juba aastakümnete või jätkuvalt veeliikluse mahu kasvust ja intensiivistumisest. Täiendavalt lisan, et ühtegi uut reeglit või piirangut või karistust selle eelnõuga ei lisandu. Samuti ei ole sellel olulist mõju riigieelarvele. Nii et palun seda eelnõu menetlemise raames toetada ja tänan tähelepanu eest!

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud kolleegid! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonil tuleb taas tulla valitsusele appi juba käimasolevate murede lahendamisel. Täpsemalt on Rahandusministeerium juba 23. veebruaril saatnud kooskõlastusringile võlaõigusseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, täpsemalt finantspettuste ennetamise tõkestamise eelnõu. Kahjuks ei ole siiamaani suutnud valitsus selle eelnõuga parlamenti jõuda, kuigi algselt ette nähtud ettepaneku kohaselt pidid need muudatused jõustuma juba 1. juulist käesoleval aastal. Eesmärk on finantspettusi ennetada, neid tõkestada, arvestades seda, et viimastel aastatel on finantspettuste arv ja keerukas märgiliselt kasvanud. 

Ehk kuna valitsus ei ole suutnud seda eelnõu siia tuua, siis me anname selle ise üle. Tunnistame ausalt, et tegemist on Rahandusministeeriumi koostatud eelnõuga, mille on ette valmistanud finantsteenuste poliitika osakonna nõunik Jarmo Lilium ja juriidilist kvaliteeti kontrollinud õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit. Me usume, et see on igati adekvaatne eelnõu, oleme tutvunud selle sisuga. Arvestades seda, kui ajakriitiline on ja kui kasvav on tegelikult erinevate kelmuste ja finantspettuste arv Eestis, võiks lausa öelda pandeemia, on meie hinnangul selline viivitus ja arusaamatu venitamine valitsuse poolt vastutustundetu. Nii et tuleme siin heatahtlikult valitsusele appi ja toome parlamenti selle ettepaneku, mis tugevdab makseteenuse kasutajate kaitset olukorras, kus makse tegemisel esineb pettusekahtlus ning parandab makseteenuse pakkujate võimalusi erinevaid finantspettusi ennetada ja tõkestada. 

Selle eelnõuga muudetakse täpsemalt võlaõigusseaduse regulatsiooni, mis puudutab maksejuhi täitmise keeldumist ehk olukorda, kus isik soovib teha maksetehingut, kuid makseteenuse pakkujal ehk pangal või makseasutusel on võimalik keelduda selle tehingu täitmisest just nimelt seetõttu, et on näha ja on põhjendatud kahtlus, et tegemist on kas väärkasutamise, pettuse või maksja manipuleerimisega, mida me oleme päris palju viimastel päevadel, võib öelda ka viimastel aastatel saanud meediast lugeda. Nii et loodame parlamendi kiirele menetlusele ja teeme üheskoos selle valitsuse tegemata töö ära. Aitäh!

Züleyxa Izmailova, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid ja kõik loomasõbrad Eestis! Nimelt arutas Vabariigi Valitsus 19. märtsil Riigikogu liikmete algatatud eelnõu, millega lõpetada kanade puuris pidamine Eestis. Kõnealuse eelnõu kohta oli valitsuse otsus nimelt mittetoetav. Selle põhjuseks toodi välja asjaolu, et Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on välja töötanud ja esitanud 8. oktoobril möödunud aastal, aastal 2025 sarnase sisuga eelnõu. Väidetavalt pole sellepärast soovi Riigikogu liikmete eelnõuga edasi minna. Meie soovimegi teada, kas valitsus plaanib oma eelnõuga midagi teha, sest see on juba valitsuse laual olnud alates 8. oktoobrist möödunud aastal. Samas on Riigikogu liikmete eelnõu Riigikogus läbinud esimese lugemise, sellest on samuti juba kuu aega möödas, aga paraku pole maaelukomisjon seda Riigikogu täiskogu ette toonud. Me soovimegi teada, kas valitsusel on plaanis oma lubadustest taganeda loomade heaolu mõttes või tahetakse ikkagi selle eelnõuga edasi minna, sest valitsus on lubanud selle asja jonksu saada tänavu aasta esimeseks kvartaliks. Nii et aeg tiksub ja meie soovime infot saada. Aitäh! 

Aitäh! Ma olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud seitse eelnõu ja ühe arupärimise ning juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. 

Nüüd ka üks teade siia vahele. Järgmisel nädalal ehk istungivabal nädalal toimub siin istungisaalis Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee õiguskomitee istung ning sellega seoses palun teil istungi lõppedes oma laudadelt ja sahtlitest isiklikud asjad kaasa võtta.

Nii, aga läheme tänase päevakorra juurde. Täna on meil päevakorras kolm punkti. Ja esimene punkt nendest on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele uute elektritootmisvõimsuste rajamise kiirendamiseks Eestis" eelnõu 847 esimene lugemine. Ettekandjaks palun Riigikogu liikme Jaak Aabi.

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on algatanud Riigikogu otsuse eelnõu, millega teeme ettepaneku Vabariigi Valitsusele võtta viivitamata vastu otsused ja rakendada vajalikud tegevused uute elektritootmisvõimsuste rajamise kiirendamiseks. Ehk kui lühidalt öelda, siis meie eesmärk on julgustada valitsust tegema otsuseid kiiremini. 

Selle eelnõu keskne mõte on väga lihtne. Eesti vajab rohkem elektritootmist. Me vajame seda energiajulgeoleku pärast, me vajame seda varustuskindluse pärast, me vajame seda selleks, et vähendada sõltuvust elektri impordist. Ja me vajame seda ka selleks, et elektri hind oleks Eesti inimestele ja ettevõtetele stabiilsem, prognoositavam ja madalam. Energeetikas ei saa otsuseid teha viimasel hetkel. Elektrijaamu, tuuleparke, salvestusvõimsusi ja võrguühendusi ei rajata mõne kuuga. Kui me teeme otsuse täna, siis tegelik tootmisvõimsus jõuab turule alles aastate pärast – nelja, viie, kuue, seitsme või kaheksa aasta pärast. Sellepärast on nende otsustega väga kiire. 

Eesti elektritarbimine küll tasapisi, aga kasvab. Energiamajanduse arengukava 2035 eelnõu seletuskirjas ja ka vastuvõetud versioonis tegelikult juba prognoosib Elering Eesti elektritarbimiseks 2030. aastal 10,4 teravatt-tundi ja 2035. aastal 12,2 teravatt-tundi tarbimist. Võrdluseks: 2025. aastal tarbiti Eestis 8,5 teravatt-tundi elektrit, sellest ligi 40% tuli importida. Ehk siis kohapeal toodetud elektrit me tarbisime veidi üle 5 teravatt-tunni, aga importisime üle 3 teravatt-tunni. See tähendab, et meie vajadus elektri järele kasvab, kuid oma tootmisvõimsusi ei ole lisandunud piisavas tempos. Näiteks eelmisel vähempakkumisel, mis oli taastuvenergiale välja kuulutatud, osales arendaja nelja tuulepargiga, nendest ainult kaks on jõudnud planeeringu kehtestamiseni ja mõlemad planeeringud on kohtus vaidlustatud. See vähempakkumine oli 2023. aastal. Ühtegi uut ehitusluba tuulepargi rajamiseks pole väljastatud juba alates 2021. aastast. 

Praeguste arenduste tempo juures võib prognoosida, et elektri defitsiit suureneb ja võib ulatuda 2035. aastal juba 4–5 teravatt-tunni. See ei ole jätkusuutlik olukord. Kui Eesti majandus kasvab, kui me tahame uusi tööstusinvesteeringuid, andmekeskuseid, elektrifitseeritud transporti ja kaasaegset majandust, siis peame arvestama, et elektri vajadus suureneb veelgi. Küsimus ei ole ainult kodutarbijate elektriarves, küsimus on Eesti majanduse konkurentsivõimes. 

Praegu on meil olukord, kus poliitiliselt räägitakse palju energiajulgeolekust, kuid uusi tootmisvõimsusi turule tuua aitavad otsused venivad ja venivad. Me ei saa jääda lootma ainult impordile, eriti olukorras, kus kogu regioon seisab silmitsi kasvava elektrivajaduse, võrguühenduste piirangute ja geopoliitiliste riskidega. Energeetikas on sõltuvus impordist alati ka julgeolekuküsimus. 

Seetõttu teemegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku käivitada veel sellel, 2026. aastal, mitu konkreetseid sammu. Esiteks tuleb kiirendada elektritootmisvõimsuste rajamiseks vajalikke planeeringuid, loamenetlusi, kooskõlastusi ja ka võrguühenduste protsesse. Eestis ei ole probleem selles, et ei ole arendajaid, kes tahaks investeerida ja tootmisvõimsusi rajada. Probleem on väga sageli selles, et riiklikud ja kohalikud protsessid venivad, planeeringud takerduvad, võrguühendused ei ole kättesaadavad ning kohalikel omavalitsustel puudub piisav oskus ja ka motivatsioon taastuvenergia arendusi oma territooriumile lubada ja arendada. 

Tõesti, üht-teist on viimasel paaril aastal seadusteks muudetud, aga meie hinnangul pole see kaugeltki piisav selleks, et arendusi kiirendada. Meie naaberriikides on taastuvenergia arenduste jaoks tehtud niinimetatud menetluste kiirtee ja rakendatud toetusmeetmed. Meie kahjuks tammume suuresti paiga. 

Meie ettepanek on, et riik peaks siin võtma kindlasti aktiivsema rolli. Tuleb luua toetusmeede kohalike omavalitsuste motiveerimiseks ja vajaduse korral tuua Riigikogu ette seadusemuudatused, mis aitavad taastuvenergia ja muu elektritootmise rajamist kiirendada. Kohalikel kogukondadel peab olema arusaadav kasu sellest, kui nende piirkonda rajatakse Eesti energiajulgeolekule vajalik tootmisvõimsus. 

Teiseks teeme ettepaneku planeerida riigieelarves taastuvenergia tasu maksmine riigile laekuvatest CO₂ kvoodikaubanduse vahenditest uute taastuvenergia investeeringute toetuseks. Täna maksavad taastuvenergia arendamise kulusid väga olulisel määral elektriarbijad. Meie hinnangul tuleb otsida lahendusi, et taastuvenergia arendamise kulud ei koormaks põhjendamatult lõpptarbijat. CO₂ kvoodikaubandusest laekuvad vahendid on seotud keskkonna- ja kliimapoliitikaga. Neid laekub Eesti riigile 200–300 miljonit aastas. Seetõttu on mõistlik kasutada vähemalt osa nendest vahenditest taastuvenergia investeeringute toetamiseks ning selle kaudu elektritarbijate koormuse vähendamiseks. See on poliitiline valik, aga meie arvates oleks see õiglasem ja majanduslikult mõistlikum. 

Hiljuti avaldasid ühe sellise raporti Erkki Raasuke ja Anne Sulling. Nemad intervjueerisid Põhjamaade ja Lääne-Euroopa arenduspankade ja pankade investorite organite juhtliikmeid, nad intervjueerisid suuremaid energeetikafirmasid ja esitasid selle kohta ka raporti. See oli kõigile kättesaadav, ma loodan, et te olete seda lugenud. 

Järeldused on väga lihtsad. Üks asi, mis tuli välja kõikidest intervjuudest, oli see, et Eestil puudub tegelikult konkreetne tegevuskava. Energiamajanduse arengukava, mis jaanuaris vastu võeti, analüüsib mitmeid erinevaid võimalusi, nimetab need võimalused ära, kuidas edasi minna. Aga kuidas need investeeringud tehakse, milliste toetusmeetmetega, milliste garantiidega, millises ajavahemikus, seda see arengukava kahjuks ei ütle. Ja siis tundubki niimoodi, et hakkame noppima sealt üht-teist välja. 

Jah, tuuleparkide vähempakkumine on välja kuulutatud. Kas nendel tingimustel pakkumisi tuleb ja kui palju, ei oska prognoosida. Teatud skeptitsism õhus on. Järgmiseks kuuleme, et Elering hakkab hankima juhitavaid võimsusi. Kindlasti on neid vaja. Ma siin räägin ka, milleks. See on väga õige samm, aga arusaamatu on see, kes seda otsustab. Elering on süsteemioperaator. Jah, ta peab tagama, et meil siin võrgus seda elektrit ka on, aga kuidas ja kes otsustab kogu selle energiakokteili mõistliku sisu, jääb väga arusaamatuks. Kui ma püüdsin aru saada, kas valitsusel või ministeeriumil oli ka rolli selles Eleringi praegu käivitatud konsultatsioonis, siis ma ei ole saanud selget vastust. Ministeeriumid on Eleringi poolt informeeritud. No selline asjaajamine ei tundu minu arust kuidagi mõistlik ega ka läbipaistev. 

Kolmandaks näeb eelnõu ette, et hiljemalt 2026. aasta esimeses kvartalis tuleks korraldada maismaatuuleparkide vähempakkumine mahus, mis võimaldaks rajada uusi tootmisvõimsusi vähemalt 2 teravatt-tunni aastase elektritoodangu ulatuses. Ma sellest rääkisin. Kuidas see tulemus on, ei oska prognoosida. Maismaatuul on Eesti jaoks üks kõige realistlikumaid ja kulutõhusamaid võimalusi kiiresti uusi tootmisvõimsusi juurde tuua. 

Me teame, et taastuvelektri tootmist tuleb oluliselt suurendada. 2025. aastal toodeti Eestis taastuvelektrit 3,6 teravatt-tundi, sellest tuule- ja päikeseenergiat 2,6 teravatt-tundi. ENMAK 2035 põhjal võiks Eestis 2030. aastal toodetav taastuvelekter olla kuni 8 teravatt-tundi ehk vähemalt 75–85%. Praeguste arengute puhul neid numbreid mitte kuidagi näha ei ole. 

Maismaatuule kohta pean ütlema, et tõenäoliselt tegid poliitilised otsustajad vea. Mõni aasta tagasi öeldi, et taastuvenergiat on vaja, tuuleparke on vaja. Sellega lõppeski riigi roll. Kõik need arendajad jooksid üle Eesti laiali. Muidugi, investeerijad tahavad ju teha arendusi, tahavad teenida. Siis tekkiski Eestis selline mulje, et nüüd iga valla igasse nurka kerkib tuulepark. Täpselt selline mulje loodi. Ja see lõi tuuleparkide ja taastuvenergia mainet. Pigem oleks riik pidanud siin hoidma oma juhtivat rolli, aitama omavalitsusi. Võib-olla oleks pidanud mõtlema ka maakonna teema planeeringutele, kus oleks välja valitud kõige sobivamad alad, sest ega arendajad ka praegu ei valinud välja tõenäoliselt kõige sobivamaid alasid. Nad valisid välja ka need alad, kus on keskkonnapiiranguid, kus on inimasustusi lähedal ja nii edasi. See tekitaski selle vastureaktsiooni, mida osa erakondi ka poliitiliselt selgelt ära kasutas. 

Neljandaks teeme ettepaneku korraldada hiljemalt 2026. aasta neljandas kvartalis meretuuleparkide vähempakkumine mahus, mis võimaldaks rajada uusi tootmisvõimsusi vähemalt 4 teravatt-tunni aastase elektritoodangu ulatuses. Siinkohal tasub meeles pidada, et meretuulepargi rajamine võtab seitse-kaheksa aastat aega. Samas on mitu arendajat jõudnud loamenetluse etappi. Eeltööd ja mõjuhinnangud on suures osas tehtud. Samuti tekitab meretuulepark vähem häiringuid nii keskkonnale kui ka inimasustusele. 

Riik viis läbi ka mereala planeeringu protsessi, kus ta palju detailsemalt uuris ka keskkonnamõjusid, kui seda oleks nõudnud keskkonnamõjude strateegiline hindamine, nendes kohtades, kuhu on võimalik ja on loomulik neid meretuuleparke rajada. Jah, see investeering on suur. Ka seal on riskid, investeeringule, investorile on riskid, riigile võivad olla majanduslikud riskid, tarbijale on majanduslikud riskid, aga need on kõige paremini, kui me võtame kolm suurt tootmisvõimsust, mis siin kõne all on Eestis olnud, siis need on meretuulepark, Paldiski vesisalvesti ja tulevikus võib-olla tuumajaam, just Raasukese ja Sullingu raportid keskendusid nendele kolmele tootmisvõimsusele ja sellele, mis oli rahvusvaheliste pankade hinnang. 

Meretuul on praktikas läbiproovitud, investeerimismehhanismid on olemas, seal on kõige vähem riski. Vesisalvestiga on veidi suuremad riskid, ka väga kallis projekt. Siin peab täpselt hindama, kas seda vesisalvestit on vaja, kui palju see aitab katta teatud juhitavate vajadust ja kui palju see aitab tiputarbimisi tasandada. Aga see ei ole võimatu. 

Selles raportis tuleb ka välja, et igale sellisele suuremale tootmisvõimsusele, selle arengu toetamisele, investeeringu tagamisele on vaja leida õige instrument. Ei saa ühe puuga lüüa. Raasuke ja Sulling andsid vastuse sellele millegipärast levinud arvamusele, mida ministeerium vahepeal rääkis, et kõik tuleb turu vastu, ühtegi muud otsust teha ei ole vaja. Ja andis vastuse ka sellele, et mingit üldist käendus- või garantiimeedet, mida ministeeriumis tõsiselt analüüsiti ja kaaluti, ei ole võimalik kasutada näiteks nende kolme arenduse või tootmisvõimsuse puhul. Igaühele tuleb valida oma ja õige toetusmeede. 

Aga salvestus on vajalik. Me näeme, et lühiajalist salvestust Eestisse turu vastu tuleb piisavalt, mis lühiajaliselt annab tootmist ja tarbimist siluda, aga pikemaajalisi perioode kahjuks ei kata. Siin võiks seda vesisalvesti projekti kaaluda. 

Kuuendaks teeme otsuse eelnõus ettepaneku korraldada hiljemalt 2026. aasta lõpuks juhitavate tootmisvõimsuste vähempakkumise tipukoormuste katmiseks. See punkt on oluline, sest taastuvenergia üksi ei taga igal tunnil varustuskindlust. Eesti vajab ka juhitavaid võimsusi, mis on valmis tööle hakkama siis, kui tarbimine on kõrge ja taastuvenergia toodang madal. Tihti on see talvistel külmadel päevadel, kui tuult on talvel isegi rohkem kui suvel, seda ma pean kindlasti ütlema. 

ENMAK 2035 seletuse kohaselt võib juhitava tootmisvõimsuse vajadus kasvada kümne aasta vaates umbes 1800 megavatini. Süsteemihalduri hinnangul oli saartalitluse olukorras Eestis 2025. aastal vaja ligikaudu 1000 megavatti kindlaid tootmisvõimsusi ning senine tiputarbimine ulatus 2026. aasta ehk selle aasta veebruaris 1723 megavatini. Oluline on ka juhitavate võimsuste hajutatus, mis annab suurema varustuskindluse ja võimaldab kriisiolukorras rakendada Eestis ka piirkondlikke saartalitlusi. 

Aga siin ei pea lahendus olema vaid mõni jaam, üks, kaks, kolm või neli suurt jaama. Eelnõu rõhutab ka väiksemate koostootmisjaamade rolli. Tööstusettevõtete soojusvajaduse katmiseks rajatud koostootmisjaamad võivad anda elektrisüsteemile juurde hajutatud, juhitavat ja piirkondlikult kasulikku tootmist. Selleks tuleb lihtsustada nende liitumist elektrivõrguga ja parandada pääsu elektriturule. 

Seitsmendaks rõhutab eelnõu põhivõrgu ja jaotusvõrkude arendamise vajadust. Uusi tootmisvõimsusi ei ole võimalik rajada, kui puudub võrguühendus või kui liitumisvõimsus on piirkondades ammendunud. Võrguarendus peab käima käsikäes tootmisvõimsuste, salvestuse ja tarbimise kasvu planeerimisega. 

Kokkuvõtteks. See eelnõu muidugi ei lahenda kõiki Eesti energeetikaprobleeme ühe otsusega, aga see annab valitsusele selge poliitilise suunise. Uute elektritootmisvõimsuste rajamine peab olema riiklik prioriteet. Me ei saa jätkata olukorras, kus eesmärgid on paberil olemas, kuid otsused, mis tooksid turule uusi võimsusi, lükkuvad edasi ja lükkuvad edasi. Eesti vajab rohkem odavat taastuvelektrit, Eesti vajab juhitavaid võimsusi varustuskindluse tagamiseks. Eesti vajab salvestust, et hinnakõikumisi vähendada. Eesti vajab võrguarendusi, mis võimaldavad uutel tootjatel turule tulla, ja Eesti vajab rahastuslahendust, mis ei jäta kogu koormust elektritarbijate kanda. 

Meie ettepanek on, et valitsus esitaks Riigikogule hiljemalt kahe kuu pärast otsuste vastuvõtmist sisaldava tegevuskava nende ülesannete täitmiseks ning annaks seejärel iga kuue kuu järel Riigikogule ülevaate, kuidas nende otsuste elluviimine edeneb. Praeguses julgeolekuolukorras on kõige kallimaks otsuste puudumine. Iga aasta, mil uued tootmisvõimsused ei lisandu, tähendab see suuremat impordisõltuvust, suuremat hinnariski ja suuremat ebakindlust Eesti inimeste ning ettevõtete jaoks. Seepärast palun Riigikogul otsuse eelnõu toetada. Aitäh! 

Aitäh! Teile on ka mõned küsimused. Madis Kallas, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Me teame, et turu vastu investeeringute nii-öelda ampluaa järjest kukub, mis puudutab energeetikat. Ega neid asju, mida oleks valmis tehtama turu vastu, väga enam ei ole. Seda te hästi selgitasite. Aga mul on küsimus nii teie taustast kui ka enda taustast tulenevalt just kohalike omavalitsuste teatud präänikud või motiveerimisasjad. Me teame, et Eestis enamik projekte takerdub ikkagi selle taha, et kuidagi piirkondades ei saada kokkuleppeid. Siis tekivad erinevad vastuseisud, erinevad arusaamad. Kas te olete ise kaalunud, kuidas saaks ikkagi täiendavalt neid vastuseise vähendada? Kas see tähendab, et riik peab võtma oluliselt suuremad ohjad, nende temaatikatega edasi minemaks, või mis oleks see lahendus?

Nüüd ma peaks teise ettekande otsa kandma, hea küsija, aga aitäh küsimuse eest! Kõigepealt turu vastu. See on põhimõtteliselt võimalik, kui me vaatame ka teisi riike. Selleks peab olema suur tarbimine. Ehk siis mingi suur tööstusettevõte, viimasel ajal andmekeskus, kes ostab ära pool või enamuse antud tootmisvõimsusest toodetud elektrist, siis see põhimõtteliselt teoreetiliselt on võimalik, aga kahjuks ei ole väga selgelt näha, et Eestisse lähiajal selliseid tuleks. Ja samas see on niisugune nokk-kinni-sabalahti olukord. Ka Sullingu ja Raasukese raportist tuleb välja, et kui investorid, kes soovivad mingeid tööstusi rajada, andmeparke rajada, ei näe riigi selget tegevuskava tootmisvõimsuste arendamiseks, siis nad ei kipu neid investeerimisotsuseid tegema. Jah, siin on mõned uudised läbi käinud, aga neid uudiseid on varemgi läbi käinud, küll metanoolitootmise ja vesinikutootmise kohta. Ma väga loodan, et mõni neist projektidest realiseerub, aga väga paljud on jooksnud liiva lihtsalt. 

Kohalike omavalitsustega meil on kehtestatud tegelikult ju see taluvustasu, mis annab kohalikule omavalitsusele või siis ka seal lähedal elavale inimesele – ma mõtlen tuuleparki – teatud kompensatsiooni. Minu hinnangul see ei ole piisav. See taluvustasu sai mõned aastad tagasi vastu võetud. Mis on juba elukallidus vahepeal teinud, eks ju? Kindlasti tuleks vaadata läbi taluvustasu määrad. Ma arvan, et praegu ongi juba keeruline. Minu hinnangul oleks tulnud riigil … Noh, kõigepealt anti signaal, et minge ja arendage, siis jooksid kõik arendajad, ma kirjeldasin, omavalitsuste juurde. Alles pärast seda hakkas riik vaatama oma maid, RMK maid, võimalikke kohti, kuhu võiks tuuleparke rajada. Tehti ka oksjonid riigimaadele, aga kahjuks liigub seal kõik ikkagi aeglaselt, sest lõpuks suubub see kohaliku omavalitsuse planeerimisprotsess. Minu eelis oleks olnud, et riik oleks ka maakonna teemaplaneeringute kaudu ära kaardistanud kõige potentsiaalsemad alad, koos omavalitsustega selle protsessi läbi viinud. Ma arvan, et see protsess oleks olnud kindlasti parem. 

Ja kindlasti arendajad peavad ka peeglisse vaatama, sest see pilt on väga erinev. Mõned arendajad läksid nii, nagu peaks tegema, läksid kohaliku kogukonna ja kohaliku omavalitsuse juurde ja küsisid, kas me saame teid ka kuidagi aidata, kui te lubate meil siin näiteks taastuvenergiat arendada, kas me pakume mingit fikseeritud, odavamat hinda ettevõtetele ja kodutarbijatele selles piirkonnas, kas me aitame mingite teiste investeeringutega. Reeglina seal need asjad isegi liiguvad, aeglaselt aga liiguvad. On mõned planeeringud ka tehtud ja kehtestatud, ainult et vähempakkumise süsteemis need kaks planeeringut, mis on kehtestatud, on kohtus. Nii et ikkagi ei ole see eeltöö olnud piisav või läbipaistev või selge. Ja tõenäoliselt ei ole kohalikud kogukonnad ka aru saanud sellest, et hajutatud elektritootmine, kui see asub nende piirkonnas, toob juurde potentsiaalseid investeeringuid, lisandväärtusega töökohti, loob heaolu, aga ei ole see sõnum kahjuks kohale jõudnud igale poole. Ei ole! Ja siin on võib-olla mõtet vaadata riigil peeglisse, ministeeriumil peeglisse, otsustajatel peeglisse.

Lauri Läänemets, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Te olete väga põhjaliku ettekande teinud energeetika hetkeolukorrast. Aga minu küsimus puudutab tõesti seda asjaolu, et teatavasti, kui kõigis erinevates plaanides, kaasa arvatud valitsuse viimastes analüüsides, mis taanlaste poolt on tellitud, siis no näiteks kindlasti võiks efekti anda meretuulepargid. Kahel suurel arendajal on põhimõtteliselt need load, või kolmel isegi, kolmel on sügiseks kõik load käes. Küsimus on ainult selle meetme väljatöötamises ja pakkumises ja me saaksime nii-öelda oma energeetikaprobleemiga tegeleda, millega on kiire. Aga valitsus ei tee midagi, lihtsalt passitakse ja mitte midagi ei juhtu. Kas te saate valgustada, milles see probleem on? Võib-olla küsimus pole ainult ju tuuleparkides, küsimus on nagu kõiges, et passitakse. Kui eksperdid ütlevad, et vaja on, tuleb kiirustada, ettevõtjad ütlevad sama, aga asjad seisavad.

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan sellise poliitilise vastutuse tajumine. Ma selgitasin, et kõik sellised projektid võtavad väga palju aega. Ja praegu, lähiajal mitte midagi eriti ei näe. Jah, üks juhitud võimsuste vähempakkumine, kust tuleb mingi 200 mega, mis siiski suures osas on mõeldud süsteemiteenuste katmiseks ehk sagedusreservi katmiseks, kiirete reservide katmiseks. No maismaatuulest ma rääkisin, need asjad lihtsalt seisavad, erinevatel põhjustel lihtsalt seisavad. Minu arust ei tajuta seda, et kui, mida ma siin kirjeldasin, et kui me ei tee täna otsuseid, siis homme ja ülehomme midagi ei juhtu, ka siis, kui me täna teeme otsuse, aga üle-ülehomme juhtub. 

Ja ikkagi, see praegune julgeolekuolukord peaks tegelikult ka valitsusele andma selge signaali, et energiajulgeolek on, ma ei tea, riigikaitse või riigi seisukohalt pea sama oluline kui Kaitsevägi. No midagi teha ei ole! See on see arengumajanduse kütus ja mootor. Ja kui seda arengut ei ole, siis me lihtsalt jääme teistest maha. Me näeme ju, kuidas naaberriikides on täiesti kardinaalselt teistsuguseid otsuseid vastu võetud. Tuulepargid kerkivad Leedus, Poolas, Soomes. Ja nüüd, kui meil siin talvel räägiti, et kui päikest ei ole ja tuult ei puhu, siis ju taastuvenergia ei aita. Esimest korda see Leedu tuuleenergia jõudis meieni ehk tuli sealt selle ühendust pidi ülesse. Varasemalt on Soome odavam elekter voolanud läbi meie siit Leetu, aga nüüd oli teistpidi. Nii et see on hea tõestus sellele, et ka nendel külmadel talvetundidel tuuleenergia aitab hindu alla tuua.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja, kõigepealt suur tänu selle põhjaliku ülevaate eest! Meil on olnud selliseid olukordi siin saalis, kus otsuse eelnõu on leidnud toetuse, näiteks vaimse tervise teemadel meetmete väljatöötamine. Tänane otsuse eelnõu ei ole mingi erakonna nägu, vaid see võiks olla üle erakondade kokkulepe. Praeguse valitsuse ja ka Riigikogu tööaega on kaheksa-üheksa kuud enne valimisi. Kuidas see sinu tunne ütleb – komisjoni ettekandjat me kindlasti kuuleme ja saame teada, mida komisjon otsustas –, aga kuidas sinu tunne ütleb, kuidas täna selle otsuse eelnõuga läheb? Iga viivitatud päev ja kuu maksab, nii nagu sa ka ise ütlesid, see võtab pikalt aega, enne kui need tegelikult ellu lähevad. Kuidas sul see tunne on?

Tänan küsimuse eest! Väga raske ennustada. Tundub nii, et sedasama valitsuskoalitsiooni, kellele me ettepaneku teeme, nende esindajaid siin saalis väga palju ei ole. Ja nagu me väga hästi teame, otsuse eelnõu nõuab 51 häält. Ma ei oska öelda, sellepärast ma väga optimistlik olla ei saa. Ma arvan, et see, mis siin kirjas on, on nii mõnegi erakonna poolt toetatav enamuses. Jah, on ka neid erakondi, kes näevad hoopis mingit teist pilti, kes näevad meie energia tulevikku selles, et ehitada uus põlevkivielektrijaam, rekonstrueerida need vanad, või siis mõni loodab tuumajaama peale. Kuigi siin vahepeal tekibki selline kõhklus, et äkki me neid muid tootmisvõimsusi sellepärast ei arendagi, et jätta ruumi tuumajaamale, mis, jah, suudab 5 teravatt-tundi aastas elektrit toota, kui töötab täiskoormusel, aga tänane elektrisüsteem on veidi keerulisem. Tõenäoliselt ka selle tuumajaama küsimuse juures on see, et mis see tuumajaam siis teeb oma toodanguga. Ta peab töötama teatud koormusega kogu aeg. Kui börsihind on null, siis kuidas ta katab selle? Kuidas ta katab selle tootmiskulu, investeeringukulu? 

Üks asi, mida ma ka veel ei öelnud, on see, et näiteks Nord Pool, kuhu need elektritootjad pakuvad ju oma hinda ette, millest börsihind kujuneb – mida me jälgime kõik usinasti, kasutades oma elektrit tarbivaid seadmeid kodus, kes on börsipaketi peal –, seal saab selle hinna sisse arvestada ainult jooksvad kulud ehk tootmiskulud. Seal ei ole CAPEX-it, seal ei ole seda investeeringut, mille arendaja on teinud. Sellepärast ongi väga keeruline teha sellist suurt investeeringut lihtsalt turu vastu. Risk on see, et sa ei teeni oma tehtud investeeringut tagasi. See on nii elementaarne. 

Ja süsteem ongi keeruline. See on nii paljudest komponentidest, et pannes käima siin kuskil ühe võimsa jaama ja loota, et see on kõik odav elekter – me ei ole siin üksi, esiteks, sellel Nord Pooli börsil on kogu regioon ja need hinnad kõiguvad. See ongi see tänapäeva väljakutse. Ei ole võimalik tagasi pöörata kogu regiooni või Euroopat sinna, kus me kunagi olime, aga sellest ei taheta lihtsalt aru saada. See on nii lihtne ja loogiline. Siit ei ole tagasimineku võimalust, me peame tegema seda, mis sellesse uude süsteemi sobib. Ja ärge unustage, et meie stabiilse elektrisageduse tagas ju Venemaa! Me ei taha seda, me desünkroniseerisime ja nüüd see süsteem ongi meie jaoks palju keerulisem. Me peamegi tegema ära need klotsid, mida kõik sinna süsteemi vaja on.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud koosoleku juhataja! Hea Jaak! See oli tõesti põhjalik ettekanne, sa rääkisid väga palju ja põhjalikult. Mul on ka mõned eriarvamused, nagu sa siin viitasid, et kõik päris ühte meelt ei ole. Eeldatavasti sa viimasele küsimusele, Helmenile vastates rääkisid põhjalikult tuumaenergiast. Minu küsimus ongi, et see võiks mahtuda esimese punkti alla. Kas sinu meelest valmistab valitsus praegu piisava tempoga ette tuumajaama ehitamist ja planeerimist või toimetamist? Või oleks ka vaja siin hoogu anda, nagu te esimeses punktis soovitate?

Jah, ma ei ole siin otsuse eelnõus ... Aitäh küsimuse eest! Oluline küsimus. Ma korra mainisin, et see on ka üks potentsiaalne klots selles elektritootmise süsteemis, mis tagab meile elektri ka tulevikus. Ma pigem ütleksin, et selle koha pealt on väga palju küsimärke. See eelnõu, mis siin on, on tegelikult ju tuumaenergia ohutuse seaduse eelnõu, mida me menetleme. Kui 2024 võeti siin vastu see avaldus ja otsus, et me hakkame ette valmistama, siis seal ei olnud veel, et me rajame tuumajaama või võtame tuumaenergia üldse kasutusele. Seda seal ei ole, lugege seletuskirja ka väga hästi, tähelepanelikult. Ja need ettevalmistused käivad. 

Selline on olnud poliitiline otsus valitsuse poolt, valitsuskoalitsiooni poolt, et me liigume sellega edasi. Ma arvan, et tuumaenergial on palju toetajaid, nii siin saalis kui ka laiemalt, aga pigem on küsimus selles, et enne, kui me ei saa vastuseid, noh, seaduses on kirjas, et peab olema referentsjaam ehk reaktor, mis peab töötama, kui me räägime moodulreaktorist. Seda momendil ei ole. Optimistid räägivad, et aastal 2029 Kanadas, Ottawas on. Ei tea. Ontario provintsis – vabandust!– jah. Me ei tea ju. Kui ta on valmis, kui me näeme, palju ta on maksma läinud – ja see on väga õige nagud paragrahv sees selles eelnõus –, siis me saame ka hinnata, kuidas ta mahub meie energiakokteili, mis on tema investeeringu maht, kui palju see mõjutab tulevast hinda näiteks teiste elektritootmisvõimsuste kõrval, sest see on jälle üks süsteem. Nii et neile küsimustele tahaks vastust. 

Mina olen teinud sotsiaaldemokraatide poolt ka ühe muudatusettepaneku sinna eelnõusse. Kui me võtsime 2024. aastal vastu selle avalduse, otsuse, siis ka seletuskirjas on öeldud, et praeguse eelnõu menetluse juures, mis siin Riigikogus on – ma mõtlen siis tuumaenergia ohutuse seadust –, tuleb otsustada ka see, kes teeb lõpliku otsuse. Minu ettepanek on selline, et selle peaks tegema Riigikogu. Sest sellisel suurel investeeringul on oma väga suured mõjud, me ei oska seda praegu hinnata. Ma pakkusin välja, et see võiks Riigikogu otsustada tulla siis, kui see eriplaneering on tehtud. Okei, selle võib isegi valitsus kehtestada, see on haldusmenetluse protsess, aga selleks ajaks on enam-vähem ka eelhinnang, mille pädev asutus TTJA koostab. Aga siis peab olema ette näidatud, kes on investor, kui suur on investeering, millised mõjud majanduslikult on. Vaat selle põhjal me saaksime hinnata. Kas on vaja veel midagi täpsemalt hinnata? 

Me oleme komisjonis rääkinud ja ma ütlen, et vähemalt sooduspind selleks on, et tuua see lõplik otsus uuesti tagasi siia Riigikokku. Praeguses eelnõus jookseb see rohelist rada pidi läbi valitsuse ehk siis eelhinnangule annab valitsus ainult seisukoha ja siis minnakse loamenetlusprotsessi, juba ehitusloa protsessi, käitlusloa protsessi. 

Nii et ma arvan, et mõistlik oleks ikkagi meil siin Riigikogus ka see roll omada, läbi vaadata ja hinnata, sest see on väga suure mõjuga investeering. See on väga suure mõjuga otsus. 

Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Kui me vaatame kogu seda nii-öelda riigi energeetikapoliitikat ja tegelikult seda, mis puudutab just nimelt viimaseid vähempakkumusi, siis kõigepealt, statistika on päris kurb. 2025. aastal tehtud vähempakkumine, mis oli järjekorras viies, sealt suure tõenäosusega järgmise aasta keskpaigaks turule ei tule ühtegi uut võimsust. Minu teada oli RMK kaudu tehtud riigimaadele hange võitjate hulgas vist ligemale 16 ettevõtet, lepingusse läks circa 10. Minu teada tänaseks on kehtivaid lepinguid alles neli ja tõenäoliselt ühtegi projekti realiseerida ei suudeta. Hetkel on käimas kuues vähempakkumine ja optimismiks väga palju ruumi ei ole. Minu küsimus on teile väga konkreetne. Taastuvenergia ettevõtjad on teinud ettepaneku, et kohaliku omavalitsuse rolli planeerimises tuleb vähendada ja nende autonoomia tuleb selles küsimuses kaotada. Kas teie erakond ka seda toetab?

Tänan küsimast! Mulle väga lemmikteema – planeeringud –, olen ministrina ka selle valdkonna eest vastutanud. Mereala planeeringut – Tõnis mäletab ka tõenäoliselt – menetlesime, aga vastu võtsime. Ma arvan, et see on üks edulugu, kusjuures. Ma ei ütleks kuidagi nii, et kohaliku omavalitsuse või kohaliku kogukonna rolli peaks vähendama. Pigem, nii nagu ma kirjeldasin, oleks võinud olla üks variant teha seda maakonnaplaneeringu kaudu. See on küll riigi planeering, kus omavalitsused on väga selgelt kaasatud ja kõik kogukonnad saavad väga selgelt oma arvamuse välja öelda. Ka neid otsuseid saab vaidlustada. Aga siis oleks mingi tervikpilt. Praegu on see väga hektiline. Ma räägin, et see, kuhu hakati või taheti neid rajama hakata, võib-olla ei ole kõige paremad kohad. Riik ei öelnud siin ette midagi. Minge nüüd omavalitsuste juurde ja hakake tegema. Väike märkus: see vähempakkumine oli juba 2023 ja selle põhjal ei ole lootustki ehitusloaks. 

Tiit Maran, palun!