Tere päevast, väga lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu kolmapäevast istungit. Kohaloleku kontroll, palun!

Kohalolijaks registreerus 66 Riigikogu liiget, puudub 35. 

Nüüd on aeg eelnõudeks ja arupärimisteks. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Annan üle arupärimise majandus- ja tööstusminister Erkki Keldole EKRE fraktsiooni liikmete nimel seoses välismaise tööjõu osakaalu suurenemisega takso- ja sõidujagamisteenuse sektoris. Eesti taksoturg on viimastel aastatel kiiresti muutunud, teenus on liikunud suures osas äpipõhiseks, konkurents on tihenenud ning hinnasurve juhtidele on kasvanud. Samal ajal on sagenenud probleemid seoses nõrga järelevalve, keeleoskuseta teenusepakkujate ja kohalike juhtide ebavõrdse konkurentsiolukorraga. Politsei- ja Piirivalveameti andmete kohaselt väljastati aastatel 2019–2024 teenindajakaarte kokku enam kui 14 000 korral, millest ligikaudu kolmandik välismaalastele või määratlemata kodakondsusega isikutele. Need arvud näitavad, et takso- ja sõidujagamisteenuse sektoris on välismaise tööjõu osakaal viimastel aastatel märgatavalt kasvanud, samal ajal puuduvad Eestis sisuliselt selged ja toimivad keeleoskuse nõuded takso- ja sõidujagamisteenuse juhtidele, kuigi tegemist on otsese klienditeenindusega ning sageli ka turvalisust puudutavate valdkondadega. Sellel teemal on meil ministrile seitse küsimust. Eelkõige huvitab meid ka, kuidas hindab minister viimati seadusena vastu võetud välistööjõudu puudutavate soodustuste mõju takso- ja sõidujagamisteenuse kvaliteedile, keeleoskusele ja liiklusohutusele. Aitäh!

Yoko Alender, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Annan keskkonnakomisjoni nimel üle eelnõu, mis puudutab karbi- ja vetikakasvatust. Nimelt on tegemist tegevusega, mis Läänemere seisundit saaks oluliselt parandada, aga kehtiv hoonestustasu regulatsioon on võrdne kõikidele tegevustele, mis meres mingit laadi ehitamist enesega kaasa toovad. Karbi- ja vetikakasvatuse puhul tegelikult ei ehitatagi otseselt midagi, pannakse vette köied, kus karpe kasvatatakse. Selleks, et selline tegevus Läänemeres ikkagi saaks toimuda ja meie mere seisund paraneda, on komisjon teinud ettepaneku kolme esimese aasta jooksul need ettevõtted, kes selle arendusega tegelevad, sellest hoonestustasust vabastada, sest see tõepoolest on keskkonnale igati hea tegevus. Nii et see on hea eelnõu ja ma loodan, et toetate edaspidi. See on digitaalselt üle antud.

Suur tänu! Head kolleegid, olen vastu võtnud ühe arupärimise ja ühe seaduseelnõu.

Päevakorra täpsustamine. Nimelt, eilsel istungil jäi meil pooleli Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse ""Eesti julgeolekupoliitika alused" heakskiitmine" eelnõu 908. Pooleli jäime läbirääkimiste koha pealt. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Vladimir Arhipovi. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Eesti julgeolekupoliitika aluste uuendamine on vajalik ja õige samm, sest julgeolekukeskkond meie ümber on viimastel aastatel muutunud kiiremini kui kunagi varem. Positiivne on see, et rohkem tähelepanu pööratakse elanikkonnakaitsele, kriisikindlusele ja varustuskindlusele. Samuti on õige, et julgeolekut käsitletakse laiapindselt, mitte ainult sõjalise kaitse küsimusena, vaid kogu ühiskonna vastupidamisena. 

Aga rahvale tuleb öelda ka seda, et paljudes küsimustes oleme juba hiljaks jäänud. Kuigi nüüd on kokku lepitud, et selline julgeolekupoliitika aruanne hakkab olema kord aastas, oleks see pidanud nii olema juba ammu. Praegune julgeolekuolukord ei võimalda enam aeglast reageerimist ega paberitel elamist. Kahjuks on Eestis liiga palju näiteid selle kohta, kuidas probleemidest räägitakse aastaid, aga reaalseid lahendusi ei tule. 

Üks kõige valusamaid näiteid on droonivastane kaitse. Me näeme täna olukorda, kus droonid läbivad meie õhuruumi praktiliselt nagu omas kodus. Sellest räägitakse tõsiselt alles nüüd, kui esimene droon sattus meie õhuruumi. Kuigi kogu maailm on juba kaks aastat sellest rääkinud, kuidas droonid muudavad sõjapidamist täielikult. Sõda tõi selle eriti valguselt välja. Küsimus ei ole ainult tehnoloogias, küsimus on selles, miks Eesti riik reageerib jälle tagantjärele. Meie probleem ei ole enam infopuudus, vaid otsustusvõime aeglus. 

Täpselt sama muster kordub elanikkonnakaitses ja päästevaldkonnas. Dokument räägib kriisivalmidusest ja elanike kaitsmisest, kuid reaalsuses on meil jätkuvalt lahendamata probleemid, millele on tähelepanu juhitud aastaid. Ka Riigikontroll on toonud välja puuduseid nii kriisivalmiduses kui ka toidujulgeolekus. Isegi varasemate otsuste ja eesmärkide täitmisega ei ole riik lõpuni hakkama saanud. Kui me räägime 30 päeva varudest ja ühiskonna toimepidevusest, siis on õigustatud küsimus, kas need süsteemid ka päriselt toimivad või eksisteerivad nad ainult strateegiadokumentides. Toidujulgeolek ei tähenda ainult ilusaid eesmärke, see tähendab reaalseid reserve, toimivat logistikat ja võimet kriisi ajal oma inimesi varustada. Selles osas ei ole põhjust endale valetada. Eesti valmisolekus on jätkuvalt tõsised lüngad.

Ja eraldi tuleb rääkida päästjatest. Me räägime pidevalt sisejulgeoleku tähtsusest, kuid samal ajal töötavad päästjad tingimustest, mis ei vasta sellele vastutusele, mida nad iga päev kannavad. Eesti Päästetöötajate Ametiühing on toonud väga selgelt välja, mida nad ootavad Riigikogult. Nad ootavad õiguslikku raamistikku, mis sisaldab riskinimekirja ja hüvitiste süsteemi. Need ootused on elementaarsed asjad inimestele, kes lähevad iga päev ohtu meie kõigi turvalisuse nimel. Kui riik räägib kriisideks valmisolekust, siis tuleb lõpuks ka päriselt investeerida nendesse inimestesse, kes kriisi ajal esimesena sündmuskohale lähevad. 

Kokkuvõtteks. Tegemist on vajaliku dokumendiga ja suund on õige. Kuid Eesti suurim probleem ei ole enam arusaamu ohtudest, meie probleem on see, et riik liigub liiga aeglaselt. Julgeolek ei tugevne deklaratsioonidest, julgeolek tugevneb siis, kui otsused jõuavad reaalselt ellu enne kriisi, mitte pärast seda. Ma väga loodan, et neid etteheiteid, mis siin saalis eile on kõlanud, võetakse kuulda ja vajalikud parandused tehakse kiiremas korras. Aitäh!

Suur tänu teile! Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kaheksa minutit.

Aitäh! Lugupeetud rahvaesindus! Lubage mul kõigepealt avaldada tänu meie kaitseväelastele, kes koostöös Rumeenia piloodiga eile võtsid maha drooni. Teiseks, tahaksin avaldada siirast tunnustust kogu Eesti rahvale, kelle pühendumus julgeolekuülesannete täitmisele ja riigikaitsele laiemas tähenduses on tugev ja tõsine. See on mundrikandjate, see on vabatahtlike, see on erinevate avalikus teenistuses, aga ka erinevate erasektori teenuste osutajate ühine pingutus ja ühine pühendumus. Sest julgeolek on meil jagamatu ja see tähendab ka seda selles põhimõttes, et julgeoleku käsitlus ja järjepidevus peab kanduma valitsusteüleselt edasi. Meie jaoks on oluline tingimusteta arendada iseseisvat kaitsevõimet vastavalt Kaitseväe juhataja sõjalisele nõuandele ja tagada liitlassuhete selline pinnas, mis võimaldab kollektiivkaitseoperatsioonide tõhusa elluviimise Eesti territooriumi kaitseks. 

Nüüd, üldist sõjalise kaitse käsitlust, mis on kantud ka põhimõtetena sellesse dokumenti, Isamaa toetab, kuid ma märgin ära mõningad probleemid või tähelepanekud, mis on võrrelduna 2023. aastal kinnitatud ehk hetkel kehtiva julgeolekupoliitika alustega. Ma küsisin seda eile ka peaministrilt, nende probleemide kohta ma sisulist vastust ei saanud. Peaminister tsiteeris juba tänast eelnõu, kuid mu küsimus oli, et kui me teeme terminoloogilisi muudatusi niisuguses ennekõike rahvusvahelises käsitlemises mõeldud dokumendis, siis nende põhjendused muutmiseks tekstis peavad olema ka sisuliselt põhjendatud. Hetkel neid sisulisi põhjendusi ei olnud. 

Esiteks, ma märgin need lühidalt ära, võrreldes 2017. aasta julgeolekupoliitika alustega on siit sisuliselt jäetud välja koostöö tähtsus Ameerika Ühendriikidega. Ma arvan, et see ei ole põhjendatud. Me loomulikult näeme erinevaid diplomaatilisi vastasseise, mis kanduvad üle ka julgeolekupoliitika valikutesse Euroopa riikide, Euroopa ja Ameerika Ühendriikide vahel, kuid see ei ole mitte nii-öelda taandumishoiak, mis meil peaks olema sellises olukorras, vaid vastupidi, see on ülesandepüstitus tihedamalt julgeolekuhuvilisse koostöösse panustada. 

Teiseks, eelmises, kehtivas julgeolekupoliitika alustes markeeriti selgelt ära, et Hiina on julgeolekuline väljakutse. See formuleering on praegusest julgeolekupoliitika alustest nõutukstegevalt kadunud. 

Kolmandaks, kehtivad julgeolekupoliitika alused määratlevad selgelt põhimõtte, kuidas me käsitleme Ukraina sõda, Vene-Ukraina sõda. See tähendab, et Eesti huvides on aidata Ukrainal sõda võita. Lisaks on toodud ära meie abipoliitika käsitlus Ukrainale. Uues julgeolekupoliitika alustes on see formuleering kõrvaldatud. Ja see on väga põhimõtteline ja nõudlik küsimuseasetus, millele ma peaministrilt vastust ei saanud, miks on võrreldes kehtivate julgeolekupoliitika alustega see käsitlus, et Eesti huvides on aidata Ukrainal sõda võita, siit tekstist kõrvaldatud. Kas me ei usu sellesse, kas me ei pea seda realiseeritavaks või me ei pea seda optimaalseks? Niisugustes küsimustes me peame aru saama, et nii strateegilise erikaaluga dokumendis muudatused tähendavad ka hoiaku muutust, mis peavad olema põhjendatud. 

Lisaks on küll markeeritud ära demograafiline kriis kui julgeolekuprobleem, kuid ei ole välja pakutud, võrreldes kehtiva julgeolekupoliitika alustega, ka ülesandepüstitust lastega perede toetamise eest. See, et me rahva kestmise eest on ka julgeolekupoliitikal ülesanne tegeleda, mingitel põhjustel on see välja jäetud. 

Nüüd teemad, mida oleks pidanud julgeolekupoliitika alustes markeerima: eraldi droonitõrjevõime arendamine, Balti kaitsevalli küsimus. Ma arvan, et väga oluline on ka Euroopa Liidu aluslepingute loogikast võimaldada seda, et Euroopa Liidu eelarvevahendeid on võimalik kasutada sõjalise kaitse projektides. Hetkel kehtivad aluslepingud seda ei võimalda. 

Mida ma tahan markeerida, on see, et tekib grotesk laiemates julgeolekuvaldkonna ülesannetes, mida valitsus deklareerib eesmärgina ja millele ma baasina kirjutan alla, kuid tegelikkuses valitsuse poliitika on sisuliselt vastandunud. Ma nimetan mõned märksõnad. Meie julgeolekupoliitiline element on majanduskeskkonna atraktiivsus. …. praegu majandusjulgeoleku huvidele, mida valitsus ise deklareerib, liigub vastu. Majanduskeskkonna konkurentsivõimes Lausanne'i indikaatorites kukume. 

Teiseks märgitakse ära, et meie julgeolekupoliitika prioriteet on laiapindses valdkonnas, ka kogu ühiskonna sidususes maksukeskkonna stabiilsus. No ma ei hakka kommenteerima, mida tegelikult valitsus on teinud. Samuti tuuakse ära ülesandena avatud ja kaasav riigivalitsemine. Ka selles soorituses, mis on vajalik ühiskonna sidususe hoidmiseks, me oleme läbi kukkunud. Me oleme saanud praegu peaministri, kelle ainukene tulevikuvaateline sõnum on kahjuks hirmutamine, Eesti rahva hirmutamine. Aga minu sõnum on vastupidine. Ärge kartke, Eesti rahvas! Hirmule ei saa rajada Eesti tulevikku. 

Energiajulgeoleku teema tuuakse ära. Väga oluline on vähendada sõltuvust imporditavatest energiaallikatest. Samal ajal me näeme tegelikkuses seda, et planeeritakse just nimelt imporditava energiaallikaga gaasijaamade ulatuslikku ehitust. Ja me näeme ka seda, et valitsus on vaikselt lükanud edasi Estlink 3 projekti rajamise ning on asunud ka oma kodumaise juhitava energeetika poolt põlevkivienergeetika, võrreldes varasemalt deklareerituga, välja lülitamist. 

Kindlasti on väga oluline see pühendumus, mida meie riigikaitsjad, olgu nad mundris või tsiviilametnikud, teevad ka meie riigikaitse arengukava realiseerimiseks. Kindlasti tuleb nentida, et riigikaitse otsustega venitamine, mis meil viimastel aastatel on olnud poliitilise tahte loiuma elluviimise puhul, on praktiline probleem. Meil on seatud julgeolekupoliitika alustes eesmärk 30 päeva varu. Kahjuks ka riigikontrolör on tõdenud, et meil on see 30 päeva varu 10%-le elanikest. 

Nii et meil on praktilisi samme, mida teha. Meile on oluline, et julgeolek rajaneb usaldusel, rahva usaldusel, et sõnad ja teod lähevad kokku. Kahjuks ka selles julgeolekupoliitika aluste dokumendis on näha, et valitsuse enda deklareeritud tegevused on karjuvas vastuolus selle tekstiga. See on tõsine probleem. See on ka julgeoleku probleem, mida valitsus ise nendib, need teemad lülitades julgeolekupoliitika alustesse. 

Aitäh!

Nii et aitäh, parlament! Ja aitäh ka neile ametnikele, kes on seda dokumenti koostanud! 

Aitäh! Eelduslikult Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel ja volituse alusel, Alar Laneman, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Head kolleegid! Peale eilseid arenguid ei olegi põhjust pidada pikki kõnesid julgeolekupoliitika alustest, sest praktika näitab alati kõige paremini ja selgemini, kas asjad töötavad või mitte. Eilsed sõnumid olid väga selged: Eesti julgeolekupoliitika toimib. Eesti oli tekkinud ohu vastu kaitstud. 5%, millest palju räägitakse, läheb õigesse kohta. Väga oluline on ka see, et liitlassuhted toimivad raskes olukorras. Suur tänu kaitseväelastele ja liitlastele selle eest! 

Kui rääkida mõnest aspektist julgeolekupoliitika aluste juures, siis tuleb alustada ennekõike sellest, et väikeriigil on eriti suur vastutus oma tegevuste kavandamisel ja oma ressursside rakendamisel. Kui ei ole võimalik hiilata massiga ja hulgaga, siis tuleb seda kompenseerida kvaliteediga. Piltlikult öeldes, väikeriigi toimetamisel 2 + 2 ei pea olema 4, vaid vähemalt 8 või 10. Kõik peavad olema seotud üheks tervikuks. Nii nagu kriitilises olukorras harali sõrmedega käsi ei ole võimeline andma kaitsvaid lööke, vaid ainult rusikasse surutuna, peavad olema üheks koondunud ka julgeolekupoliitilised eesmärgid, strateegilised lahendused nende saavutamisel, doktrinaalne ülesehitus ametkondade tegevusel, seda toetav kvaliteetne ettevalmistus ja väljaõpe, tasemel ning õigeaegne varustus ja relvastus. Kõik see peab toimima nagu tasemel orkester. 

Julgeolekupoliitika alused, olulisemad küljed ära märkida: seob tervikuks kolm eesmärki. Esiteks kirjeldatakse muutunud julgeolekukeskkonda, teiseks, julgeolekupoliitilisi põhimõtteid ja eesmärke, kuidas neid tekkivaid võimalikke ohte tõrjuda. See on loogiline alus valdkondlike tegevuskavade koostamisel. Need tegevusvaldkonnad, mis tervikuks seotakse, on ühiskonna sidususus, majanduslik julgeolek, sealhulgas elutähtsad teenused, sisejulgeolek, sõjaline kaitse ja rahvusvaheline tegevus. Nii et nagu me näeme, julgeolekupoliitika ei ole ainult sõjaline ja välispoliitiline tegevus, see on palju laiemat ja me tunneme seda mõiste all "laiapindne riigikaitse". 

Selle dokumendi valmimine oli pikk ja minu arust hästi juhitud, Riigikantselei hästi juhitud protsess. Pikad ja sisukad, ka emotsionaalsed arutelud, aga tulemus on seda väärt. Võib-olla on kohane meenutada, et siin olid mitmed sellised kõrvaltoimingud või aspektid. Üks nendest on täna teie töölaual, nagu hea kolleeg Leo Kunnas kirjeldab, seadusepurakas, 668. Aga sellele omakorda eelnesid arutelud ja töö riigikaitseraporti koostamisel. Muide, üks raporti järeldusi oligi, et me peame rohkem tähelepanu osutama julgeolekupoliitiliste dokumentide hierarhiale, et nad oleksid efektiivsed ja annaksid soovitud tulemuse. 

Nii et kokkuvõttes võin öelda, et dokument on hea, ta on andnud esimesed vihjed, et on vastavuses reaalse eluga ja toimiv. Aitäh tähelepanu eest!

Suur tänu teile! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Lauri Läänemets, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kaheksa minutit.

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud parlamendisaadikud ja peaminister! Julgeolekupoliitika alused dokumendina, ma ütlen, on hea. Täpselt sedamoodi, nagu varasemad dokumendid on olnud, on see ka täna. Ja meie ametkonnad, kes kõik selle dokumendi koostamise taga on olnud – ma arvan, et see panus on igati tunnustamist väärt, tuleb öelda. 

Häid asju selles dokumendis on tegelikult palju. Võib-olla ma peatun mõnel olulisemal, sest ma isiklikult arvan, et sotsiaaldemokraatide nägemuses julgeolekupoliitika alustel endal sellist eriti kritiseerimist väärivaid kohti ei ole. Küll aga küsimus on selles, kuidas neid kokkulepitud põhimõtteid, kui me need siin heaks kiidame, ellu viia, kas meil on selle jaoks tahe olemas, ressursid ja kõik muu. Sellel ma natukene peatuksingi. 

Kõigepealt, oluline põhimõte, mis meil selles dokumendis on sees ja kirjeldatud, on aktiivkaitse. Ma arvan, et on väga oluline, et ta põhimõttena on kirjas. Kindlasti on päris mitmeid õppuseid juba sellel teemal toimunud, aga kogu selle aktiivkaitse juures ma sooviksin rõhutada seda, et siin on seda õppuste poolt oluliselt rohkem vaja, kui me oleme varasemalt teinud, ja mitte ainult valitsuse jaoks, vaid tegelikult ka nende inimeste jaoks, kes ühel hetkel võivad valitsusse sattuda, sest aktiivkaitse loogika tegelikult eeldab otsustusjulgust. Need hetked, need situatsioonid, mis võivad tekkida sellel ajal, kui seda kõike, seda põhimõtet on vaja kasutada, vajavad seda julgust ja kindlust, et poliitikud need otsused ka ära teevad ega saa olema takistuseks Kaitseväele Kaitseväe tegevustes. (Juhataja helistab kella. Saalis on suur sumin.) Ja vaat seda otsustusjulgust on võimalik saavutada õppuste ja laiema teadmise kaudu. Nii et kui me seda osa riigikaitsest planeerime ja me teame, et kui juhid ei suuda otsustada õigel ajal piisavalt kiiresti või ei julge seda otsust teha, siis (Juhataja helistab uuesti kella.) tagajärjed võivad olla tegelikult katastroofilised kogu riigikaitse mõttes. Me ei taha mitte keegi seda olukorda, kus me jääme hiljaks või üldse ei tegutseks. 

Nii et minu üleskutse siit on, et seda valmisolekut on vaja tõsta ka neil inimestel, kes ei ole valitsuses, aga on opositsioonis, sest kui valitsusse satutakse ja seda kogemust ja oskust ei ole, vaat siis on hilja. 

Teine asi, mis selles dokumendis kindlasti on väga hea, on kogu elanikkonnakaitse ja laiemalt elanikkonna ja kõigi valmisolek sõjaliseks kriisiks, aga loomulikult ka teisteks kriisideks. Me ei ole enam nii Kaitseväe ja sõjalise kaitsetegevuse kesksed, see on väga oluline. Sest ma arvan, et me kõik jagame siin saalis – või peaksime jagama – seda arusaama, et kui sul tagala kokku kukub, siis lahingutes rinne ka väga pikka aega pidada ei saa. 

See on nüüd koht, kus väljakutseid on palju. Ma arvan, et peamine väljakutse on ikka suhtumises, selles, et kui riigieelarvet tehakse, siis nii nagu varasemalt, on see ikka pigem jätkunud sedamoodi, et sõjalisse riigikaitsesse me panustame, aga elanikkonnakaitse pool – ja ma ei mõtle ainult seda, mida Päästeamet peab ellu viima, vaid ka haiglate valmisolekut ja kõigi teiste institutsioonide valmisolekut –, sinna me anname näpuotsaga. 

Kõige lihtsam näide on see, et kohalike omavalitsuste valmidust tõsta. Me teame seda, et elanikkonnakaitses me ilmselgelt oleme hinnanud Päästeameti võimekust suuremaks ja kohalike omavalitsuste rolli väiksemaks, kui see päriselus saab olema. Et seda võimekust tõsta, siis et mingisugusegi töötaja, kes kõik selle töö ja ettevalmistuse ära teeks, selle inimese ametikoha loomiseks raha leidmine ikka väga vaevaliselt tulnud. Ega seda tahet pole väga olnud, rääkimata sellest, et Päästeameti juhataja ütleb, et 150 miljonit eurot oleks vaja elanikkonnakaitse poolde otsekohe panna. 

Ma eraldi tahaks välja tuua, et kui me räägime varjumisvõimalusest, siis lasteaiad ja koolid, nende varjumisvõimalused või varjendid seal, kus ei ole ruume, mida saab selleks kohandada, need tuleb tegelikult riigi rahast ära teha. Sest ühiskond ei tööta selle suure kriisi ajal, kui koole ja lasteaedu avada ei saa. See ei ole küsimus omavalitsuses, see on riigi küsimus, see on riigi vastutus. Siin oleks vaja kohe tegevusi näha ja neid tegevusi saab loomulikult rahaga katta. 

Põhimõte, mis selle dokumendi või nende põhimõtete elluviimisel on, kirjeldab ju väga oluliselt ära ühiskonna sidusust, majanduse võimekust ja kõike muud, mida on meil vaja selle jaoks, et meie julgeolek oleks tagatud. Eraldi on ju ära toodud alati ka see osa, et rahvuslik identiteet ja kultuur on tegelikult ühiskonna alustalad. Lõppkokkuvõttes eesti kultuur ja selle pidev uuenemine, et seda kogu aeg oleks, mitte vanal kujul, vaid uuel kujul, on lõpuks see, mis hoiab inimeste peades väga tugevalt valmiduse riigi eest välja astuda ja seista. 

Kui me räägime rahastamise poolest ja nende küsimustega tegelemisest, siis vaat need on need kohad, kus me alati jääme hätta. Sõjalisse riigikaitsesse – ma arvan, väga hästi, et see 5% on kokku lepitud. Aga raha leida ja valmisolekut seda raha leida ja inimestele põhjendada, et seda panust oleks vaja ka kultuuri, lõpuks sotsiaalvaldkonnas neile inimestele, kes on väga abitus seisus või üldse sellist ühiskondlikku, sotsiaal-majanduslikku tasakaalu luua läbi, ma ei tea, maksusüsteemi või läbi millegi muu – vot siin tahet jääb väheks. 

Kaitsevägi võib meil olla väga tugev, aga kui me rahva seas oleme ühiskonnana killustunud, siis killustunud ühiskond meie põhivaenlase Venemaa vastu on väga nõrk ja habras. Ükstapuha, kuidas me rindel või elanikkonnakaitses püüame, me võime kokku kukkuda hoopis teises kohas. Minu arvates nii väike riik kui Eesti Vabariik ja Eesti rahvas seda tegelikult endale lubada ei tohiks. Aga tegelikult me seda endale ka lubada ei saa. 

Sotsiaaldemokraatide poolt üleskutse valitsusele ja koalitsioonile ja ka kõigile teistele erakondadele on see: kui me räägime julgeolekust, siis ainult panustamine riigikaitsesse, sellest jääb väheks. Ühiskond on tervik ja tavaliselt me kipume alahindama või siiamaani oleme kippunud alahindama kõiki neid teisi osasid, mis siin ära toodud julgeolekupoliitika alustes on. See negatiivne mõju või tagasilöök võib tulla sealt, millega me täna ei tegele. Ja need on inimeste sotsiaal-majanduslik kindlustatus, tegelikult Eesti kultuur, kultuuri panustamine ja kõik muud asjad sealhulgas. Aitäh!

Aitäh! Riigikogu fraktsioonidel rohkem kõnesoove ei ole. Läbirääkimised lõpetab peaminister Kristen Michal.

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Eks siin läbirääkimiste käigus küsiti palju neidsamu küsimusi, mis väliskomisjoni ja kaitsekomisjoniga omavahelises debatis. Nagu ma ka seda eelnõu või dokumenti tutvustades ütlesin, kahe võtmekomisjoniga toimusid kohtumised viiel korral ja seda debatti peeti päris palju. Anti ettepanekuid, ettepanekuid võeti pardale, neid arvestati. Ma tänan kõiki Riigikogu fraktsioone, nii koalitsiooni kui ka opositsiooni, et sellises olulises dokumendis kaasa panustati. Julgeolekupoliitika aluste dokument on kindlasti hea dokument, hea suunanäitaja ja sellest lähtuvalt saab väga palju olulisi otsuseid teha. Ma arvan, et suur hulk küsimusi on saanud selle debati käigus vastused, ka need, mis eilsest debatist siia tänasesse üle kolisid. Kõik said juba küsimuste ja debattide käigus vastatud. Nii et veel kord aitäh kõigile panustamast! Ma arvan, et see on saanud hea dokument, see julgeolekupoliitika aluste dokument. Aitäh!

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 908 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 1. juuni kell 10.30. Oleme tänase esimese päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.

Oleme jõudnud teise punkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus) eelnõu 902 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli taas kord peaminister Kristen Michali.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Head vaatajad ja kuulajad, nagu Laari Laats ütleb, internetis. Vabariigi Valitsus on esitanud Riigikogule korrakaitseseaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, lühidalt siis mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotuse eelnõu. Kehtiv õiguslik regulatsioon ei ole piisav õhuruumist lähtuva ohu ennetamiseks ja tõrjumiseks, sest see loodi eelkõige mehitatud lennuvahendite jaoks. Mehitamata õhusõidukite, eelkõige droonide, aga ka õhupallide ja muude lennuvahendite kasutamine on viimasel ajal märgatavalt sagenenud nii kuritegevuses, luuretegevuses kui ka sõjalistes rünnetes, mida kinnitab ka Ukraina sõda. Esinenud on juhtumeid, kus Venemaa või Ukraina sõjalised droonid on GPS-häirete tõttu eksinud NATO riikide õhuruumi ja kukkunud nende territooriumile, sealhulgas ka Eestis. 

Riigikogu suures saalis esimesel lugemisel olnud julgeolekupoliitika alustes öeldakse, et Eesti peab olema valmis, et Ukraina sõjas uuenenud sõjapidamise meetodid ja ründevahendid, näiteks massiline droonide kasutamine, toovad Euroopasse uued julgeolekuohud. Samuti suureneb tsiviilkäibel olevate mehitamata õhusõidukite kasutamine. Sellega kaasneb rohkem mehitamata õhusõidukite käitamise nõuete rikkumisi ning kasvab oht avalikule korrale, sealhulgas salakaubaveo ja lennuohutuse ohustamise kaudu. Mehitamata õhusõiduki, selle päritolu ja ohutaseme kiire tuvastamine on sageli keeruline. Droonid on väikesed, võivad liikuda äärmiselt kiiresti ning lennata madalal. Seetõttu tuleb reageerimisotsused teha väga lühikese aja jooksul. See aga eeldab selget ja läbipaistvat rollijaotust, seadusandlikku vastutust ja head ametkondlikku koostööd. Mehitamata õhusõiduki seire ning nendest lähtuva ohuennetuse ja tõrjega seotud rollid on hetkel killustunud eri riigiasutuste vahel, vajalik võime ei vasta julgeolekukeskkonnale ega sellest tulenevatele riigi vajadustele. 

Et mehitamata õhusõidukitest tulenevat ohtu kiiresti ja tõhusalt tõrjuda, tuleb sätestada asutuste rollijaotus ehk vastutus, mis hõlmab nii ohule reageerimist kui ka ohu seiret ja tuvastamist. Rolli selgus, et kes, kus ja mida tegema peab, loob selgema aluse ka võimearenduseks, olgu see Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi või Kliimaministeeriumi valitsemisalas või riigikaitseobjekti omanike seas. Eelnõu eesmärk on tagada meie riigis ühtne olukorrateadlikkus, kiire reageerimine ja selge vastutuse jaotus tsiviil- ja sõjaliste asutuste vahel. Eelnõu võimaldab Kaitseväel paremini tuvastada ja tõrjuda sõjalise otstarbega droone, Politsei- ja Piirivalveametil tõhusamalt ennetada kuritegevust ning kaitsta inimeste elu ja tervist, samuti reageerida uutest drooniohtudest tulenevatele riskidele. Lisaks annab eelnõu riigikaitseobjektide valdajatele, eelkõige võtmetähtsusega elutähtsat teenust pakkuvatele ettevõtetele, paremad võimalused oma taristu kaitsmiseks. Selleks antakse eelnõuga neile kõigile vajalikud pädevused ja õigused. 

Eelnõuga tehtavad muudatused. Ühtne seirepilt. Eelnõuga tekib ühtne seirepilt. Lisaks Kaitseväele ning Politsei- ja Piirivalveametile seiravad ja edastavad üksteisele vajalikku teavet õhuruumis lendavate objektide kohta Transpordiamet, Lennuliiklusteeninduse AS ja riigikaitseobjektide valdajad. Üldise seirepildi eest vastutab Kaitsevägi. Kõik riigikaitseobjektidel tegutsejad võivad oma objekti kohal ja selle vahetus läheduses olevat õhuruumi seirata, kuid peavad sel juhul andma oma seireandmeid ka ühisesse seirepilti. 

Politsei- ja Piirivalveameti roll on kogu Eestis mehitamata õhusõidukeid tõrjuda, sõltumata nende asukohast. Politsei- ja Piirivalveamet on niinimetatud droonipolitsei. PPA võib tõrjuda ka sõjalist drooni, kui tal on selleks võime ning ta on kohapeal ja reageerimisvalmis. Kaitseväe roll on vastutada kogu Eesti õhuruumi seire eest. Kaitsevägi tegeleb eelkõige sõjaliste droonidega. Tsiviilotstarbeliste droonide puhul sekkub ta siis, kui PPA ei saa ohtu ise või piisavalt kiiresti tõrjuda. 

Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamine. Eelnõu võimaldab politseil neid kaasata avaliku korra kaitsesse ja droonitõrjesse, näiteks suurüritustel. Lisaks saavad Kaitseliidu valvurid droonitõrje õigused Kaitseliidu valvatavatel objektidel. Politsei- ja Piirivalveametile, julgeolekuasutustele ja riigikaitseobjektidel tegutsevatele turvaettevõtetele ning siseturve korraldajatele antakse õigus kasutada droonitõrjes raadioside piirajaid. Selleks tuleb esitada taotlus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, kes hindab muu hulgas ka raadioside piiraja kasutamise mõju ning vajadusel märgib raadioside piiramiseks antavas loas täpsustatud tingimused ja piirangud. 

Turvaettevõtted ja riigikaitseobjektid. Riigikaitseobjektide turvaettevõtted ja siseturva korraldajad saavad õiguse droone tõrjuda. See õigus on piiratud konkreetse objekti, aja ja ruumiga. Rõhutan, et turvaettevõtted saavad õiguse, mitte kohustuse. Riik ei lükka oma kohustusi eraettevõtjate kaela, vaid pakub selle eelnõuga neile võimaluse ennast paremini ja kiiremini kaitsta. 

Eelnõu on tehnoloogianeutraalne ning loodav regulatsioon arvestab tehnoloogia kiire arenguga. Seetõttu ei ole eelnõus esitatud loetelu erinevatest mehitamata õhusõidukite tõrjumise vahenditest, vaid näitlik loetelu on seletuskirjas. See tagab, et uute tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamise korral ei ole vaja seaduses sätestatut muuta. 

Kokkuvõttes loob eelnõu aluse mehitamata õhusõidukitest tulenevale ohuvajadusele kiirelt reageerida. Eelnõu loob mitmekihilise droonitõrje, kus tsiviildroonidele reageerib esimesena Politsei- ja Piirivalveamet. Kui Politsei- ja Piirivalveamet ei saa ohtu tõrjuda, teeb seda Kaitsevägi. Sõjaliste droonide puhul on roll vastupidine. Eelkõige on see Kaitseväe pädevuses, kui aga on kiirem ja otstarbekam reageerida PPA-l, siis teeb seda üldkorrakaitseorganina PPA. 

Eelnõu keskendub kitsalt ainult kõige ajakriitilisemate puudujääkide kõrvaldamisele – seire, reageerimine ning kriitilise taristu kaitse. Teiste, ka oluliste, aga vähem ajakriitilisemate probleemide lahendamiseks on planeeritud jätkutegevused. Mehitamata õhusõidukite valdkond on kiires muutuses ning õigusruum peab sellele samuti järele tulema. 

Austatud Riigikogu! Selle eelnõu vastuvõtmine on praeguses julgeolekuolukorras ja droonide kiire arengu tõttu kriitilise tähtsusega, mis eeldab Riigikogul kiiret ja viljakat koostööd. Kobarkriiside, asümmeetriliste rünnakute ja sõjaliseks kaitseks valmistumise vaates on Eesti jaoks oluline selle eelnõu kiire menetlus. See on ka oluline samm Eesti ettevõtete suurema kriisikindluse suunas. Nii et, hea Riigikogu, see on hea seadus. Aitäh kuulamast ja palun toetust sellele! Aitäh!

Suur tänu teile! Teile on paar küsimust. Alustab Urmas Reinsalu. 

Aitäh! Härra peaminister! Kindlasti on see vajalik seadus, kui muidu ei ole võimalik riigikaitset korraldada selles domeenis või sellise ohu tõrjumiseks. Aga mu küsimus on, et nüüd on sõda käinud Vene-Ukraina teemal juba üle nelja aasta. 2023. aasta suvel esitas Kaitseväe juhataja oma sõjalise nõuandega droonivõime arendamise kohta sellest lähtuva analüüsi, mis on nii-öelda muutunud sõjadünaamika Ukraina näitel. Miks see seadus on alles nüüd jõudnud parlamendi menetlusse? Kas te oskate, härra peaminister, öelda, millisel asutusel oli kohustus see seadus koostada ja millal see ülesanne sellele asutusele anti? 

Mu teine küsimus on, et täpsustada üle, et nendel elutähtsa teenuse tagamise asutustel või ettevõtetel infrastruktuuri valdkonnas meil oli, kui oli sabotaažiakt, eks ole, kaabliga, siis laiendas valitsus nende organisatsioonide ringi, kellele need nõuded kuuluvad. Kas droonitõrjevõime või droonitõrje suutlikkus lülitati ka sisse varasemalt või meil tegelikult kehtivas nendel elutähtsa teenuse osutajatel nõuet seda tagada ei ole?

Jah, kui ma nüüd sain sellest kaheosalisest õigesti aru ja kui ei saanud, siis küsite ilmselt juurde. See on koostöös valminud eelnõu. Riigikantselei on seda koordineerinud, protsessi vedanud. Sellesse on kaasatud ka riigikaitseobjektide valdajad ja nüüd tuleb see nõue ka riigikaitseobjektide valdajatele tegeleda droonide ohuga. Ka varem – kui ma sain sellest jälle õigesti aru, aga ma päris kindel ei ole – oli nii, et erinevaid passiivseid meetmeid, näiteks energeetikataristu kaitseks, näiteks betoonvõrgud, mida me oleme ju ise rakendanud erinevates kohtades, ja muid võimalusi oli võimalik kriitilise taristu puhul kasutada. 

Selle eelnõuga tekib nüüd selline süsteemne vaade. Varasem vaade on olnud nii, et kõik probleemid on saanud lahendada. Nagu näeme, me suudame kõik asjad ära tõrjuda ja lahendada, aga sellest hoolimata on süsteemsus siiski parem selles asjaajamises. See süsteemne vaade kirjeldab seda umbes sellisel viisil, et see, kes on selle objekti valdaja, on kas turvafirma või siseturvakorraldaja, kes saab vastavalt sellele kaitseplaanile teatud õigused seda ohtu tõrjuda ja näeb seda killukest sellest seirepildist, mis teda puudutab, ja sellisel juhul tekib tal võimalus seda tõrjuda. 

Teoorias ja praktikas see ei tähenda see seda, et me jagame – parema näite puudumisel, võib-olla see ei ole maailma parim näide – elektrijaama turvameeskonnale välja raskekuulipildujad, kes hakkavad valimatult paugutama. Seda kindlasti mitte. Kaitseväe relvastust välja ei jagata, aga näiteks on võimalik kasutada pumppüssi teatud juhul ja, nagu ma mainisin, on võimalik ka elektroonilise side segajaid kasutada, aga seda ainult kooskõlas TTJA ja selle konkreetse objekti kaitseplaaniga, sest ilmselge on, et lennujaama kõrval näiteks elektroonilise side segajaid kasutama hakates võime segada näiteks lennuliiklust. Ja nii edasi. 

See tähendab seda, et tekivad süsteemsed vaated, kuidas seda tehakse. Ja enne seda oli Kaitseväe korralduse seaduse muudatus, sellega Riigikogu andis kriitilise taristu kaitse õigused muu hulgas ka merel. Nüüd me tegeleme kriitilise taristu kaitsega maismaal. Nii et nii see on.

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Lugupeetud peaminister! Elutähtsate teenuste hulk on ju päris lai, mitte ainult taristu ja elektri tootmine, vaid ka näiteks haiglad. Kas selle eelnõuga antakse näiteks haigla turvameeskonnale mingisuguseid lisaõigusi droonide takistamiseks või Päästeameti komandodele või politseijaoskondadele? Äkki te toote välja, kellele need õigused juurde tulevad ja kellele mitte ning miks?

Hästi lihtne vastus on see, et antakse neile, kes on riigikaitseobjektid. Riigikaitseobjektid on loetelus, loetelu kinnitatakse ja riigikaitseobjektidele selline õigus antakse. Selle järgi see nii-öelda kaitseplaan, õigused ka toimetatakse. Nii et jah, ma arvan, et see ongi see vastus.

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Härra peaminister! Te ei vastanud mu küsimusele, millal see ülesanne vältimatult vajaliku õigusmandaadi kohta koostada anti ja miks see on nii palju veninud, et see on jõudnud alles praegu parlamendi menetlusse. Aga teine küsimuse osa puudutab maakaitseväe rolli selles droonitõrjes. Eksperdid on välja toonud, et Kaitseliidu ülesanded ja volitused tegelikult ei ole selles seaduses kirjeldatud piisavalt. Tooge palun välja, milles need Kaitseliidu ülesanded droonitõrjes seisnevad, ja oskate te ka öelda, kuidas meil on võimalik lahendada suuremat koolitusvõimet praegu ka Alu koolis, mis puudutab Kaitseliidu droonitõrjeeksperte.

Aitäh! No mida mina saan öelda? Riigikantselei hakkas koordineerima droonide teemal. Me võtsime selle koordinatsiooni Riigikantseleisse eelmise aasta lõpust. Nii et see on ajaline vastus, millal Riigikantselei sellega tegelema hakkas. Nüüd on see eelnõu ja süsteem olemas. Aga ärme loo endale võib-olla sellist illusiooni. Ma juba tajun, siin on jälle sellist poliitilist hõngu riigikaitse juures, mida ei peaks seal olema. Ärme loo endale illusiooni, et ilma selle eelnõuta me ei saa midagi tehtud. Me oleme seni kõik saanud tehtud ja lihtsalt süsteemset vaadet, kuidas asju korraldatakse – alati riik areneb edasi uute ohtude valguses, nagu me hangime radareid, nagu me teeme kõike muud. Eile, jah, NATO-gi toimis väga kenasti, lastes meie õhuruumis drooni alla, vist teist korda NATO ajaloos. Nii et me saame täna hakkama ja sellega tekib süsteemsem vaade, enne kui te saalist minema ruttate. (Saalist küsitakse midagi.) Kaitseliit saab eelnõuga õiguse tõrjuda droone oma valvatavatel objektidel, seda õigust neil hetkel ei ole.

Aitäh! Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea peaminister! Riigikaitselistest objektidest ma saan aru, nagu te mulle ka vastasite, aga siin eelnõus on kirjas, et lisaks antakse eelnõuga riigikaitseobjektide valdajatele, eelkõige võtmetähtsusega elutähtsat teenust pakkuvatele ettevõtetele paremad võimalused oma taristu kaitsmiseks. Kui ma vaatan, mis on elutähtsad teenused kriis.ee lehelt, siis seal on muu hulgas öeldud, et millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele. Ma kujutan ette, et nelja ja poole tuhande töötajaga PERH-il on väga suur võtmetähtsus erinevate kriiside puhul, mistõttu ongi minu küsimus, kas ka haiglatele ja teistele suurematele ja olulistele elutähtsat teenust pakkuvatele organisatsioonidele või ettevõtetele antakse mingisuguseid lisavõimalusi, lisaõigusi, nii nagu riigikaitsele ostjatele objektidele.

Aitäh! Jah, võib-olla ma pean sellele niimoodi vastama, et oleks arusaadav, et mõlemad kriteeriumid peavad kokku langema. Kui on elutähtsa teenuse osutaja, kes on riigikaitse objektid, siis antakse neid õigusi juurde. Riigikaitseobjektide nimekiri on juurdepääsupiiranguga ametkondlikuks kasutamiseks. Seal on umbes poolsada objekti. Jah, need kaks tingimust peavad kokku langema, siis nemad saavad.

Lauri Läänemets, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Ma kasutan nüüd võimalust peaministri tähelepanu juhtida valitsuse tööle. 

Oh! 

Võib-olla siis mõni asi liigub siia Riigikokku ka. Minule teadaoleva info põhjal on Siseministeeriumil selline mure, et seal läksid paljud Kaitseväe asjad sisse, aga mõni Siseministeeriumi oluline tähelepanek ei läinud. Aga on võimalik valitsusel need veel saata Riigikokku. Ma saan aru, et tulevikus hakkab neid droone ka rohkem lendama, neid tuleb registreerida ja kõik muud tegevused ning tekib nii-öelda andmebaas, kus on tundlikud andmed. Mure on selles, et praegu pole paigas ja tegelikult taheti eelnõusse panna seda, kuidas Kaitsevägi ja politsei, nende vahel need andmed liiguvad, kes saab vaadata ja kõike muud. Seda pole siin. Kas te teate sellest midagi? Ja kui te ei tea, siis mulle sobib see, kui Siseministeerium nüüd äkki jõuab uuesti valitsusse ja valitsus saadab need muudatusettepanekud, et Siseministeeriumi olulised asjad ei jääks välja ja parast meil oleks jälle mingit skandaali, kuskohas tuleb välja, et ilma seaduse jõuta kogutakse mingeid andmeid.

Jah, ma saan aru, et Siseministeeriumi mured on ametkonnal teada. Ja nagu ma ütlesin, selle eelnõu puhul on tegemist kõige aegkriitilisemate asjadega, mis tuleb lahendada. Töö käib ja andmebaasi loomine on pikem protsess. Seda ametkonnad omavahel töötavad ja lahendavad, otsitakse lahendust seal praegu. Nii et see eelnõu on esmased, kõige kriitilisemad asjad, mida meil on praegu vaja teha, ülejäänud on ametkonna töö. Aga jah, kindlasti.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Nüüd, head kolleegid, on võimalus kuulata olulisemaid kohti arutelust juhtivkomisjonis. Sellekohase ettekande teeb õiguskomisjoni esimees Madis Timpson. Palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Head kolleegid saalis! Õiguskomisjon arutas seda seaduseelnõu oma istungil ja see toimus 11. mail. Peamine rõhuasetus oli küsimusel, kuidas jagada vastutust Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitseväe ja turvaettevõtete ning kriitilise taristu valdajate vahel olukorras, kus droonid kujutavad ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Selle kohta peaminister selgitas, et eesmärk on luua mitmekihiline droonitõrjesüsteem – see, mida ta ka siin oma ettekandes tutvustas. 

Oluliseks teemaks – ma olen siin endale ära markeerinud – kujunes ühise seirepildi loomine. Riigikantselei esindaja Kristi Purtsak selgitas erinevate asutuste – Kaitseväe, PPA, Transpordiameti, lennuliiklusteeninduse ja nii edasi – riigikaitseobjekti valdajate kohta, et info koondatakse ühtsesse süsteemi, et reaalajas oleks võimalik näha, milline objekt liigub, kus see asub ja kes peab reageerima. Tekkis küsimusi, kuidas praktikas kiiresti eristada tsiviil- ja sõjalist drooni. Juhiti tähelepanu, et droonid liiguvad kiiresti ning oht võib realiseeruda enne, kui ametkonnad jõuavad otsustada. Selle peale vastas Kristi Purtsak, et PPA ja Kaitsevägi töötavad ühise situatsioonikeskuse põhimõttel ning näevad sama seirepilti reaalajas. Otsused tehakse koostöös ning lähtutakse sellest, kellel on konkreetses piirkonnas parem reageerimisvõimekus. 

Puudutati ka turvaettevõtjate õigusi. Kolleeg Hanimägi tõstatas küsimuse, kas ei teki ohtu, et linnakeskkonnas hakkavad turvatöötajad iseseisvalt relvadega droone alla tulistama. Kristi Purtsak rõhutas, et õigused on rangelt objektipõhised ja seotud konkreetse riskianalüüsi ning turvaplaaniga. Eelnevalt kooskõlastatakse kõik meetmed ning näiteks lennujaamade läheduses ei lubata kasutada side segamist, kuna see võib mõjutada lennuliiklust. 

Arutati ka tehnoloogianeutraalsust ja võimalikke tulevikulahendusi. Kolleeg Randpere tõstatas selle küsimuse, eriti laserrelvade kohta. Selle kohta selgitati, et see seadus on tehnoloogianeutraalne, selles ei loetleta konkreetseid relvaliike, vaid kasutatakse üldisemaid mõisteid, nagu maanduma sundimine või lendu rikkuma, mis tähendab, et lasertehnoloogia kasutamine ei ole küll välistatud, aga ühtegi asja konkreetselt ei ole kirjas sellisel kujul, vaid see pigem annab suurema suuna. 

Siis pöörati tähelepanu ka kahju hüvitamisele, et kui drooni tõrjub riik, kohaldub riigivastutuse seadus, kui turvaettevõte, siis võlaõigusseadus. Mõlemal juhul rõhutati põhimõtet, et õiguspärase tegutsemise korral üldjuhul kahju hüvitamise kohustust ei teki. Samas tunnistati, et droonide kohustusliku kindlustuse süsteem on alles väljatöötamisel ning see lahendatakse tulevikus eraldi lennundusõiguse revisjoni käigus. 

Ühesõnaga, oli päris kiire ja konstruktiivne koosolek meil ja komisjonis jäi üldine hoiak eelnõu suhtes toetavaks. Positiivsena nähti eelkõige selgema rollijaotuse loomist ja asutustevahelise koostöö parandamist. 

Niimoodi komisjon tegigi otsused. Kõik otsused tehti konsensusega. Ehk tänast päeva puudutav otsus oli selline, et teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 20. mail, mis nüüd siis lükkus, konsensusega. Ettepanek oli esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 27. mai ja määratiajuhtivkomisjoni esindajaks Madis Timpson. Suur tänu!

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Ka teie ettekanne oli kiire ja konstruktiivne. Avan läbirääkimised. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Andre Hanimägi. Teadmiseks, et volitus on juba omapärasel moel jõudnud istungi juhataja lauale.

Jaa. Head kolleegid! Kõigepealt tuleb alustada sellest, et väga märgiline eelnõu. Arvestades eilseid sündmusi, siis kahtlemata tuleb ka tunnustada kõiki neid, kes eilses operatsioonis osalesid, kes selle teoks tegid ja eelkõige turvaliselt teoks tegid. Suurepärane heameel on, et Eestis langes droon ja mitte keegi viga ei saanud. Ma arvan, et see oli tõesti oluline selle jaoks, et näidata, et meil on see võimekus olemas, meil on see kommunikatsioon olemas, see suutlikkus olemas, meil on koostöö erinevate riikide, mitte ainult heade naabrite lätlastega, vaid ka kõigi teistega. Nii et veel kord suur aitäh ka meie poolt! 

Sotsiaaldemokraadid ka selle eelnõu eesmärki loomulikult toetavad. Julgeolekuolukord on muutunud. Tõsi, tegelikult oleks võinud ju see eelnõu olla ka palju-palju varem meie ees siin saalis, aga siiski see ei vähenda selle eelnõu olulisust. Kui me vaatame, kuidas see droonindus on viimaste aastate jooksul arenenud, siis see on siiski muidugi meeletu. See ei ole ainult hobi või pakivedu või mis iganes muu, neist on saanud ikkagi väga tugevalt luure-, mõjutus-, sabotaaži- ja sõjapidamisvahendid. Ukraina sõda on näidanud ka väga selgelt, et see droonidel vahet tegemine ja see piir on läinud ikkagi väga ähmaseks. Tsiviil-, sõjalise ja tsiviildrooni vahel tihtipeale on arusaamatu, tsiviildroonid on järjest professionaalsemad, nende lennuulatus, kaamerad, autonoomsus ja kandevõime kasvavad. Ja samal ajal me näeme, et need sõjalised droonid ei pea enam sugugi olema kallid ja keerukad, vaid vastupidi, sageli näevad need just välja sellised lihtsad ja odavad ning neid kasutatakse väga suurtes kogustes. Nii et see teeb selle päris keeruliseks, kui tuleb kiiresti aru saada, millega on tegemist, kas see on hooletu harrastaja, teadmatusest reegleid rikkuja või tegelikult kuritegelik ja lausa sõjaline oht. 

Nii et sellises olukorras on väga mõistlik, kui riik püüab maksimaalselt selgust luua ja ka ühiselt sõjaväe ja PPA-ga anda need ressursid ja anda see instrument ka seadusandlikult, kuidas peab reageerima ja kes peab reageerima. Aga loomulikult, kõik see on ainult teoreetiline. Seni, kuni praktikat ei ole veel katsetatud, siis me oleme näinud, et eks selle praktikaga läheb alati veidi aega. Ma toon siin näite, needsamad ohusireenid, eks ole. Alati see teooria ei tule kohe sellele praktikale järele, aga mida rohkem meil seda harjutamist on, seda paremaks asjad lähevad. Seda me eile ka nägime. Nii et see on väga oluline, et seireinfo hakkaks liikuma senisest terviklikumalt Kaitseväe, PPA, Transpordiameti, lennuliiklusteeninduse ja riigikaitseliste objektide vahel. 

Nüüd, natukene ka siin komisjonis rääkisime, aga kindlasti tuleb meil rääkida ka nendest riskikohtadest. Loomulikult on väga vaja selgeid juhiseid lisaks sellele eelnõule, hindamismaatrikseid, väljaõpet ja korduvaid harjutusi, sest igal juhul peab selline sekkumine ühel või teisel moel olema proportsionaalne ja ohutu. Kas see on siis maanduma sundimine, juhtimise ülevõtmine, raadioside piiramine, relva kasutamine või mis iganes, see peab ikkagi väga hoolikalt läbi olema mõeldud. Samas mitte ainult hoolikalt, aga ka kiiresti. 

Nüüd, ka see raadioside piiramine on loomulikult päris ohtlik küsimus. Kindlasti tuleb seda läbi harjutada ja mõelda, et need kõrvalmõjud oleksid hinnatud, eriti tiheasustusaladel, lennujaamade, haiglate ja muu olulise taristu läheduses. 

Palun kolm minutit lisaaega!

Kolm minutit lisaks. 

Nüüd ka see turvaettevõtjatele ja objektide valdajatele antud roll. See on muidugi mõistetav, et riigikaitseobjektil või elutähtsa teenuse jaoks olulisel objektil ei saa alati jääda ootama, kuni keegi väljastpoolt kohale jõuab, mistõttu on see muudatus mõistlik, sest iga minut võib olla määrava tähtsusega. Aga kui turvatöötajatele see õigus droonilendu sekkuda antakse, siis peab olema ikkagi ka väga selge, milline on see nende väljaõpe, vastutus, tehniline võimekus ja koostöö Politsei- ja Piirivalveametiga. Seaduses võib muidugi kõik olla kirjas, aga tegelikus olukorras loeb ikkagi see, kas asutused on koos harjutanud, kes teeb neist selle esimese otsuse, kes hindab, kas PPA jõuab reageerida või mitte, millal sekkub tegelikult Kaitsevägi, kuidas see info selle riigikaitseobjekti valdajani jõuab. Need on kõik sellised praktilised küsimused, mida seadusesse päris kirja ei saa lõpuni panna, aga veel kord, arvestades droonide liikumismanöövreid, siis saab olema päris keeruline see kõik oma õigele ajajoonele panna. 

Lõpuks ma tahan eraldi rõhutada ka selle kommunikatsiooni ja teavituse küsimust. Droonidega seoses on ühiskonnas loomulikult tekkinud erinevaid hirme. Me näeme, ka eile nägime neid uudiseid, kuuleme sõnu nagu "droonirünnak" ja "sõjaline droon", "allakukkunud droon" ja nii edasi, aga samal ajal kasutatakse Eestis ka järjest rohkem legaalseid tsiviildroone. Ja noh, loomulikult võib tekkida erinevaid segadusi. Seetõttu peab selle eelnõu rakendamisega olema kaasas ka avalik kommunikatsioon. Inimesed peavad teadma, milline ja millal on droon lubatud, mida tuleb teha siis, kui näed kahtlast drooni, kuhu peab teatama, ja loomulikult nad peavad ka teadma, kuhu ise sellises olukorras minna, kui näed sõjalist drooni. Ja kui sa oled ise droonijuht, siis pead ka sina teadma, mida tähendab see maandumiskorraldus, raadioside piiramine või drooni tõrjumine. 

Nii et selle eelnõuga peab tegelikult kaasas käima selline väga hoolikas kommunikatsioon. Me oleme näinud, et ka selle kommunikatsiooniga alati ei lähe meil hästi. Kui olid ohuteavitused, siis ka seal oleme veel lapsekingades, aga see on läinud paremaks. Nii et ma tahaks loota, et kõik need õppetunnid, mida me oleme saanud siin, lähikuudel pannakse töösse ja rakendatakse ka selle eelnõu puhul, et me kõik teaksime, mida teha, kuidas teha ja nii teha, et elu oleks siin Eestis turvaline. Aga igatahes, selle eelnõu mõtet me kindlasti toetame. Aitäh! 

Aitäh teile! Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kaheksa minutit. 

Nii. Härra peaminister ütles, et see eelnõu on vajalik, et kaitsta Eesti õhuruumi, kuna senine Eesti õhuruumi õiguslik regulatsioon on üles ehitatud mehitatud õhusõidukite pinnalt. Oli nii, eks ole? Ja seetõttu mulle tekitas veidi nõutust see küsimus, et kui me kõneleme praegu sellest eelnõust, siis minu küsimus oli härra peaministrile väga konkreetne poliitilise vastutuse, aga ka sisulise asjade jõustamise mõttes, et miks me oleme just nimelt jõudnud üle nelja aasta väldanud Vene-Ukraina täiemahulise sõja olukorras alles selleni, selle ülesande püstituseni. 

Peaminister ütles, et see on kuidagi riigikaitsepoliitikasse kiskumine. Härra peaminister, ma ei ole sellega nõus. Ma arvan, et me kõik oleme ühel pool seda rindejoont või kaitsejoont, mis on Eesti riigi kaitsmise panus. Teie ülesanne on ka enda kehtestatud reegleid või, ütleme, põhimõtteid täites neid asju välja töötada vastavalt ekspertide soovitustele ja sõjalisele nõuandele. 

Loomulikult on opositsiooni ülesanne selgelt osundada ka loidusele, kui mingid asjad on veninud. Ma küsisin teilt ka riigikaitseliste objektide kohta, et kas droonitõrje kohustused on nende objektide puhul, kui me räägime ka tsiviiltaristu riigikaitselistest objektidest, näiteks energeetikataristu, mis on kehtestatud. Ma ei saanud selget vastust, et need nagu on või ei ole, aga enesestmõistetavalt ma eeldan, et need on tänaseks paika pandud. 

Ma juhin tähelepanu Riigikontrolli auditile, mis 2025. aasta alul nentis, et vaid ühel energiataristuobjektil on üldse nõuded kehtestatud. See oli tegelikult see olukord, milles me asetsesime. Ja teie valitsuse tegevuskava nägi ette neljas kvartal 2025 need taristu kaitse reeglid välja töötada. Me ei tohi kaotada aega, härra peaminister, me peame jõudsamini pingutama. 

Nüüd selle õigusakti sisust. Kindlasti on eksperdid selle koostanud, kuid ma märgin ära – võtmata nüüd, teesklemata erialakompetentsi selles küsimuses –, et mitmed eksperdid on osutanud, et Kaitseliidu roll, ka maakaitseline roll üksnes Kaitseliidu objektide droonitõrjes ei pruugi olla mõistlik. See pädevus võiks olla laiendatum, sealhulgas kaitseliitlased, kes väga ulatuslikult soovivad sellesse võimearendusesse panustada, kaasamisel. See on tegelikkuses väga tõsine sisuline mõttekoht. Ma arvan, et me peaksime siin eksperte ja Kaitseliidu esindajat kuulama. 

Siin on üks pudelikael, millele ma juhtisin tähelepanu, et Kaitseliidu koolis on liiga väike ka nende vabatahtlike, kes soovivad droonitõrje oskust omandada, ettevalmistamise ressurss. Seda tuleks mõelda ka Kaitseliidu rahastamise suurendamise sees. 

Droonitõrje puhul, kui me kõneleme mehitamata õhusõidukite käitlemisest Eesti õigusruumis, siis loodetavasti õnnestub see seadus venitusteta vastu võtta, kuulates ära eksperte. Kuid loomulikult on meil väga tõsine ülesandepüstitus ka meie riigikaitse arengukava perspektiivis ja varasem riigikaitse arengukava versioon tegelikkuses sellele piisavalt vastust ei andnud, tuleb tunnistada. See on antud juhul, kui me kõneleme Venemaa kaugpommitusdroonide tõrjevõimest. See peab olema välja arendatud. 

2023. aastal seadis Reformierakonna valitsus ülesandeks, et tööplaanis oli droonide tõrjevõime täitmine, kuid kuigi tööplaanis märgiti ära, et see täideti vist 14. juulil 2023, samal ajal lükati Kaitseväe juhataja taotlus droonitõrjevõime rahastamiseks paraku tagasi. Ma ei hakka kõnelema, härra kaitseminister saatis veidike anekdootliku kirja, et droonid on palja silmaga näha, ja seda ei peetud võimalikuks riigikaitse arengukava valdkonda lülitada. 

Jah, nüüd on otsuseid langetatud. Ma lugesin tähelepanelikult selle kohta, et jalaväelahingmasinate hankest on valitsus loobunud nelja‑aastase vaate perspektiivis ja eelistatakse moderniseerimist olemasolevatel CV90‑l ja osa sellest rahast eraldatakse droonitõrjele. Ma ei tea, kui suur see delta selles loogikas on, aga kindlasti on meil otstarbekohane jõudsasti arendada välja droonitõrjevõimet, drooniründevõimet ja loomulikult ka suutlikkust Kaitseväes, ulatuslikult kaasates laiapindse riigikaitse arendamiseks vabatahtlikke. Selle uue, väga strateegilise tähendusega, nagu me näeme Vene-Ukraina sõja järelmitest või kogeme ka selle hingust siin Balti ruumis, tuleb sellega opereerida. 

Meil on küsimus, kas meil on nüüd piisavalt tõhusalt toimivad teavitussüsteemid. Ma ei ole ülemäära dramaatiliselt kritiseerinud seda, mis siin on aeg-ajalt, mitu korda olnud, neid sõnumeid on erinevas territooriumis saadetud valesti või nad on ajaliselt hilinenud. Ilmselt on see käivitamise küsimus. Aga loodetavasti me võime täna öelda seda, et nendest varasematest sammudest, mida on taotletud selle informatsiooniga, nende seirereeglitega, on tegelikkuses need järeldused tehtud, et ohuteavitus toimib tänaseks tõrgeteta. Me loome selle piisava õigusliku raami, seega käitumisjuhise, rules of engagement. Seda, olen ma veendunud, on meie Kaitsevägi koos liitlaste abiga võimeline ka jõustama meie õhuruumi ja meie inimeste kaitseks. Aitäh! 

Aitäh teile! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Kristo Enn Vaga, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Head kolleegid! Eelkõneleja Urmas tõi väga õige tähelepaneku, kuidas ikkagi Kaitseliit selle seaduse raames toimetab. Soovitan kindlasti lugeda ka selle seaduseelnõu seletuskirja lisa nr 2, kus on see skeem väga lihtsalt lahti kirjutatud, kuidas reageeritakse rahuajal erinevatele sündmustele. Kui näiteks toimub Kaitseväe või Kaitseliidu territooriumil või objekti vastu mingi tegevus, siis seal ka vastavalt delegeerib Kaitsevägi või Kaitseliit. 

Kaitseliit on tegelikult, ma arvan, viimastel aastatel droonitõrje arenduses ja üldse droonitehnoloogia arendamises üks kõige tublimaid olnud. See on ka põhjus, miks eelmisel aastal sai Kaitseliit Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse toel Eesti esimese mehitamata lennuvahendite väljaõppekeskuse. 25. aprillil see avati Nurmsis ja seal ei õpetata välja ainult Kaitseliidu instruktoreid ja Kaitseliidu liikmeid, vaid tehakse kõike seda koostöös nii Kaitseväe kui ka liitlastega. Ma usun, et see osundus oli natukene ennatlik. Kaitseliit, ma arvan, on tegelikult kõige paremas seisus droonitõrjes. 

Aga tänane seadusemuudatus, mida me arutame, selle keskmes on tegelikult väga praktiline küsimus, kas Eesti riigil on rahuajal piisavalt selged õigused, rollid ja vahendid, et reageerida mehitamata õhusõidukitele ehk droonidest tulenevatele ohtudele. Vastus on üsna lihtne: tänast õigusruumi peab edasi arendama. Kahjuks oleme tõdenud ja ka Ukraina sõjas näinud, et droonid ei ole kuidagi enam harrastajate mänguasjad ega fotograafide töövahendid, vaid need on osa tänapäevasest sõjapidamisest, luurest, kuritegevusest, aga ka hübriidohtudest. Ukraina sõda on ka näidanud, kui kiiresti on droonitehnoloogia arenenud ning kui keeruline on väikest, madalal lendavat ja kiiresti liikuvat õhusõidukit õigel ajal avastada, tuvastada, aga ka vajaduse korral peatada või hävitada. 

See ei ole ka Eesti vaatest kuidagi teoreetiline risk. Eilne droonijuhtum näitas, kui reaalne see droonioht Eestile võib olla. NATO toimis suurepäraselt ning Rumeenia hävitaja hävitas Eesti õhuruumi lennanud tundmatu drooni. Kuid me teame, et hävitajate kasutamine väikeste droonide hävitamisel ei ole tegelikult pikaaegne lahendus. Me peame ikkagi suutma ise üles ehitada kihilise õhukaitse, aga ka mitmekihilise droonitõrje. Seega ei saa droone käsitleda vaid lennundusjärelevalve keskuse või korrakaitse küsimusena, tegemist on oluliselt suurema riigi julgeoleku, avaliku korra ja inimeste turvalisuse küsimusega. 

Selle eelnõu kõige olulisem mõte ongi tuua selgus – selgus selles, kes mida teeb, millal reageerib, kellel on õigus tegutseda ja kuidas asutused omavahel infot jagavad. Eelnõu järgi kujuneks rahuajal mitmekihiline lahendus. Kaitsevägi vastutab eeskätt sõjalise drooni tuvastamise ja tõrjumise eest, PPA reageeriks korrakaitselisele ja tsiviilse iseloomuga drooniohule. Kui PPA ei saa või ei jõua õigel ajal reageerida, saab Kaitsevägi edasilükkamatu pädevuse alusel sekkuda. Riigikaitseobjektidel, sealhulgas elutähtsa teenuse osutajate kriitilisel taristul, tekib võimalus oma objekte paremini kaitsta ning vajadusel kaasata kas turvaettevõtjaid või siseturvakorraldajaid. 

Aga see ei tähenda iseenesest, et iga drooni peale peab hakkama jõudu kasutama. Vastupidi, eesmärk oleks luua proportsionaalne ja astmeline süsteem. See vajakski seaduses täpsemaid õigusi. Seadus peab võimaldama anda droonile maandumismärguande, peab andma ka võimaluse sekkuda selle lendu, sundida seda maanduma, vajadusel juhtimist üle võtta ja õiguslikult kontrollitud juhtudel kasutada ka raadiosidepiirajat. Praegu on need õigused killustatud ja osaliselt ebapiisavad.

Palun üks minuti juurde!

Üks minut lisaks, palun!

Teine oluline muutus on ühine seirepilt. Drooniohu puhul ei saa olla aega saata kirju, teha pikki kooskõlastusi või arutada, kelle radar midagi nägi või kelle radar ei näinud. Kui õhus on tundmatu objekt, loevad minutid ja vahest ka sekundid. Seetõttu on oluline, et Kaitsevägi, PPA, Transpordiamet ja elutähtsate teenuste osutajad ja teiste asjaomaste osaliste seireandmed liiguksid õigel ajal nende juurde, kes peavad otsuse tegema.

Aga tõesti, see seadusemuudatus on eriti oluline elutähtsa taristu kaitsel. Elektrijaamad, side, transport, energia, veevarustus – need ei ole lihtsalt ettevõtete objektid, need on Eesti inimeste igapäevase elu toimimiseks vajalikud süsteemid. Ka Ukrainas kaitstakse sarnaseid objekte väga kõrgetasemeliselt. Kui oht jõuab sellise objekti kohale, ei saa ainus vastus olla see, et ootame, kuni patrull kohale jõuab. Kõrge riskiga objektidel peab olema õiguslikult selge, läbimõeldud ja koordineeritud kaitse. 

Head kolleegid, meie ülesanne on tagada, et Eesti õhuruum oleks kaitstud, et meie elutähtis taristu oleks paremini hoitud ning et inimesed tunneksid, et riik on valmis ka uute ohtude ajastul. See eelnõu seda valmisolekut ka ehitab. Aitäh!

Suur tänu teile! Riigikogu fraktsioonidel rohkem kõnesoove ei ole. Head kolleegid, läbirääkimised on lõppenud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 902 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 27. mai kell 17. Suur tänu kõigile, kes panustasid, sealhulgas peaminister Kristen Michalile!

Aga nüüd, head kolleegid, oleme jõudnud kolmanda päevakorrapunktini. Öö otsa on oodanud oma ülesastumist meie hea kolleeg, majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo. Teema on Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõu 853 esimene lugemine. Palun, härra minister!

Suur aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Nii nagu tõesti mainitud, täna tutvustan teile järjekordset seaduseelnõu, üks mitmetest valitsuse algatustest, et muuta Eestis asjaajamist ettevõtjatele lihtsamaks, vähendada dubleerimist, kaotada ära ebavajalikku reguleerimist ja bürokraatiat. 

Tegemist on eelnõuga, millega muudame kokku kaheksat seadust: alkoholiseadus, elektroonilise side seadus, lõhkematerjaliseadus, riigilõivuseadus, tarbijakaitseseadus, tubakaseadus, turismiseadus ja väärismetalltoodete seadus. Kõiki neid muudatusi ühendab üks konkreetne eesmärk: vähendada ettevõtjate halduskoormust seal, kus nõuded on ajale jalgu jäänud, dubleerivad üksteist või ei anna enam sisulist väärtust. 

Ma alustan alkoholiseadusest, sest seal on kõige selgem mõju igapäevasele ettevõtlusele. Eelnõuga kaotame ära alkoholi e-kaubanduses füüsilise müügisaali kohustuse. See puudutab eelkõige väiketootjaid, väikekauplejaid, kelle jaoks e-pood on sageli ainus toimiv müügikanal ja kellele füüsilise poe pidamine on olnud põhjendamatu kulu. Järelevalve ei muutu mitte kuidagi nõrgemaks, tahan rõhutada. Alkoholi hoidmise koht peab ka edaspidi olema majandustegevuse registrisse kantud ning see ei tohi olla eluruum. Reegel, nagu ma ütlesin, muutub lihtsamaks, mõistlikumaks ja selgemaks kõikidele. 

Lisaks laiendame võimalusi alkoholi üleandmisel vanuse tuvastamiseks. Lubame tulevikus kasutada suure usaldusväärsusega e-identimise vahendeid, nagu mobiil-ID, Smart-ID, e-ID ja eesti.ee äpp. See ei ole kohustus, see on vaid võimalus, mis annab ettevõtjale paindlikkuse. Samas täpsustame e-kaubanduses alkoholi üleandmise kellaajalisi piiranguid, et need kehtiksid müügikanalist sõltumata ühtemoodi. Ei ole vahet, kas see on füüsiline müük või e-müük, piirangud kehtivad tulevikus samamoodi. 

Ja täiendavalt kaotame ära ka kassaaparaadi omamise nõude ja selle asemel kehtestame eelnõuga tulemuspõhise nõude ehk alkoholi müügitehing peab olema elektrooniliselt kellaaja täpsusega fikseeritud. Nagu me ütlesime, mingid seadusepügalad on ajale jalgu jäänud, vanasti müüdi ainult kassaaparaadiga, täna ilmselgelt tehnoloogia on arenenud. 

Samuti kaotame näiteks kokteilide puhul ära nõude märkida menüüs alkohoolse joogi täpse koguse, mis on põhjustanud ettevõtjatele pidevat ja tarbetut menüüde ümbertöötamist. Tarbijatele jällegi jääb alati õigus ja ettevõtjale alles kohustus jagada infot üleüldiste tarbijakaitsereeglite kaudu. 

Teiseks, elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse muudatused puudutavad eelkõige side- ja ringhäälingu ettevõtteid. Me vähendame aruandluse sagedust neljalt korralt ühele aastas ning kaotame dubleerivate dokumentide esitamise nõuded seal, kus andmed on riigil juba olemas. Lisaks pikendame raadioteenuse osutamiseks antava sagedusloa kehtivusaega kuni seitsme aastani ning kohandame riigilõivud vastavalt. Aasta lõikes ettevõtjate koormus ei kasva, kuna kaob vajadus pidevalt neid lubasid uuendada. 

Järgnevalt, lõhkematerjaliseaduses on muudatus samuti väga konkreetne. Riigisisese lõhkematerjali veo puhul asendame loakohustuse teatamiskohustusega. See puudutab lõhkematerjali vedajaid ning tähendab väiksemat ajakulu ja rohkem paindlikkust ettevõtjale, samal ajal kui julgeolekuasutustel säilib õigus vajadusel sekkuda ja kehtestada täiendavaid turvanõudeid. 

Tarbijakaitseseaduses muudame tarbijate vaidluskomisjoni töö paindlikumaks ja kiiremaks. Reeglina on komisjon üheliikmeline, keerukamates asjades saab kaasata laiema koosseisu. Kaotame protokollimise kohustuse ja asendame selles salvestamisega ning tõstame piirmäära, mille puhul võib vaidluse menetlemata jätta. See annab kiirema lahenduse nii tarbijale kui ka kauplejale ja vähendab tarbetut menetluskoormust. 

Tubakaseaduses loome õigusselguse, defineerides müügisaali, müügikoha mõiste, mis vähendab ebaselgust tubakatoodete jaemüügis. 

Turismiseaduses lihtsustame reisiettevõtjate dokumentide esitamise viisi, koondades selle ühtsesse kanalisse, ning väärismetalltoodete seaduses muudame nimemärgise registreerimise ühekordseks, tähtajatuks toiminguks. Need muudatused puudutavad kitsaid, kuid selgelt määratletud ettevõtjate gruppe ning annavad neile otsese aja- ja kuluvõidu. 

Head Riigikogu liikmed! See eelnõu tähendab targemat reguleerimist, vähem dubleerimist, vähem formaalset paberit ja rohkem sisulist kontrolli. Seetõttu palun Riigikogul seda eelnõu toetada ja anda sellele võimalus edasi liikuda sisulisteks aruteludeks komisjonis. Aitäh tähelepanu eest!

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Ja nüüd, head kolleegid, timing is everything. Vabandust! Ajastatus on väga täpne. Nimelt, meil on hea võimalus kuulata majanduskomisjonis toimunud arutelu ja seal langetatud otsuseid ja sellekohase ettekande teeb majanduskomisjoni liige, hea kolleeg Õnne Pillak. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Majanduskomisjon arutas seda eelnõu 11. mail. Lisaks komisjoni liikmetele osalesid sellel arutelul ka majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna ettevõtluskeskkonna valdkonna juht Triin Sillamaa ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti õigusbüroo õigusnõunik Greete Leesmann. 

Minister tutvustas meile nii nagu siingi selle eelnõu põhipunkte, millel üks siht ja peamine siht on bürokraatia vähendamine, mis on väga mõistlik suund. Aga komisjoni liikmed küsisid viie teema kohta. Kõigepealt, alkoholi e-kaubanduspiirangud. Tunti muret, kas need muudatused võivad müügikeelu ajal alkoholi kättesaadavust soodustada. Ja seal kinnitati üle, et seda ei juhtu, müügipiirangud ei muutu, tehakse piirangud hoopis nii-öelda klaarimaks, et alkoholi kättetoimetamine ja väljastamine peab jääma vahemikku hommikul kümnest õhtul kümneni. Kui siin võis olla sihukesi hägusaid jooni, siis neid enam ei ole. 

Siis oli küsimus alkoholi hoiustamise kohta, Arutati, kus võib e-kaubanduse puhul alkoholi hoida. Seal korrati üle, et alkohol peab olema oma majandustegevuse registris registreeritud hoiukohas või müügisaalis ning eluruumis seda hoida ei tohi. Tõstatus ka küsimus e-kaubanduse järelevalve kohta, et kelle ülesanne on kontrollida alkoholi müüki e-kaubanduses ja milline on seal kohaliku omavalitsuse roll. Kohaliku omavalitsuse roll piirdub enda haldusterritooriumiga, ka e-kaubanduse järelevalvet teeb TTJA. 

Kõige enam arutleti komisjonis selle üle, mis puudutab kokteilide juures alkoholi märkimist. Ühesõnaga, kokteilis koostisosade suhete märkimist. Mitmed komisjoni liikmed küsisid selle kohta, kuidas see võib mõjuda, kui menüüs ei pea enam märkima kokteilis sisalduva alkoholi kogust või osakaalu, kas see võib suurendada vaidlust tarbijatega või tekitada riski, et kokteilidesse pannakse alkoholi vähem või rohkem. Kuid ministri sõnul selle arutelu käigus, kui on vaja, siis seda kohta saab siin lugemiste käigus ju veel ümber sõnastada ja muuta. Kuid tuletati veel kord meelde, et see, et nõudest loobutakse, siis tarbijakaitseseadus jätkuvalt kehtib ja keelab tarbija eksitamist. 

Viimane teema puudutas lõhkematerjalide veo nõudeid ja muudatusi nende kohta, et kas loakohustuse asendamine teavituskohustusega muudab lõhkematerjalide veo ehk liiga leebeks. Aga minister kinnitas üle, et ohutusnõudeid ei leevendata ning muudatus puudutab eelkõige dubleerivate menetluste vähendamist. Seejärel tehti komisjonis konsensuslikult kolm otsust. Kõigepealt, ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, 19. mail, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ning määrata juhtivkomisjoni esindajaks mind, Õnne Pillakut. Aitäh!

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 853 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 3. juuni kell 17.15. 

Oleme sellega kolmanda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud ja jõudnud neljanda juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (strateegiliste investeeringute ekspressrada) eelnõu 906 esimene lugemine. Ja ettekandeks on ka siin hea kolleeg, majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.

Aitäh veel kord, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Tõesti on hea meel, siiras hea meel olla täna teie ees eelnõuga, millega astume olulisi samme, et tuua Eestisse rohkem investeeringuid ja võimestada meie ettevõtlusmaastikku, panustades pikemas vaates otseselt riigi majandusse, konkurentsivõimesse ja ka julgeolekusse. 

Võtan korraks loa natuke laiemalt selgitada. Kui poolteist aastat tagasi tuli planeerimisvaldkond, maapoliitika valdkond, majandusministeeriumi majandusministri vastutuse alla, siis üheks südameteemaks võtsin endale, ministeeriumile meie planeerimisseadus, meie investeeringute meelitamine, strateegilistel investeeringutel kiire, efektiivne planeerimine Eesti riigis tekitada südameasjaks. Ja tõesti, mul on hea meel, et nii mitmed eelnõud on sellega liikunud. See on väga oluline meie riigi konkurentsivõime vaates. Kui varem võis nimetada, et planeeringud, planeerimine oli meie konkurentsivõime pudelikaelaks, kui me mitmed seaduseelnõud siin vastu võtame, siis ma julgen öelda, et planeerimisest saab hoopis meie konkurentsieelis. 

Nii et konkreetselt seadusemuudatused strateegiliste investeeringute ekspressraja loomiseks teevad võimalikuks viia edaspidi läbi riigi jaoks oluliste projektide planeerimismenetlusi kiirendatud korras. Saame selge, kiirema ja tõhusama menetluse, selleks et meelitada siia just neid ühiskonnale väärtuslikke ettevõtmisi ning viia need ellu mõistliku aja jooksul. Miks? Sest suurte ja oluliste tööstusinvesteeringute puhul oleme kaalukausil koos teiste riikidega. Meil tuleb teha vajalikke samme, et Eesti rahvusvaheline konkurentsivõime kasvaks. Me peame ise oma võimalused avatuna hoidma ja tegutsema, et suurprojektid ei takerduks pikkadesse aastatesse planeeringutes või erinevate kooskõlastuste rägastikku või, veel hullem, need investeeringud ei liiguks hoopis Lätti, Leetu või mõnda muusse regiooni. See tähendaks, et see majanduskasv, töökohad, kõrgemad palgad, mis võiksid olla Eestis, liiguvad meie naabrite juurde. Sellega me väldime venitamist, mis ei teeni ei riigi, ühiskonna ega ka investorite huve. 

Investor ei oota, investor läheb sinna, kus asjad käivad lihtsamini ja kiiremini. Investeeringud liiguvad sinna, kus otsused sünnivad kiiremini ja etteteatavamalt, etteaimatavamalt. Riik peab tulema appi ja pakkuma tuge. Ekspressrada on eelkõige Eesti riigi väärtuspakkumine investoritele ja ettevõtjatele. Eeltöö on tehtud ja valitseb kindlus, et ettevõtmine ei põrku takistuste taha. Kiirem menetlus aitab muuta plaanid päris tehasteks, töökohtadeks ja reaalseks majanduskasvuks. 

Kuidas me seda teeme? Oleme arvestanud, et ühe strateegilise projekti tegevus võtab aega mõnest kuust kuni aastani, olenevalt sellest, kas menetlus toimub riigi või kohaliku omavalitsuse planeerimisalas. Projekti sujuvaks edenemiseks on ettevõtjale toeks ministeeriumis projektijuht või kliendihaldur, kuidas nimetada, kes aitab kogu asjaajamist koordineerida. Riik on ettevõtjale partner, kes aitab kõik vajalikud protsessid efektiivselt läbida. 

Kiiremaks menetlemiseks tehakse tegevusi paralleelselt. Kui seni toimusid protsessid jadana – esmalt planeering, siis alles keskkonnamõjude hindamine, hiljem loastamine ja teatised –, siis nüüd hakatakse neid tegema üheaegselt. Lisaks on saanud Kliimaministeerium ülesandeks töötada välja kiirem keskkonnamõjude hindamise protsess, mida saab samuti tulevikus rakendada. 

See ei tähenda – see on hästi oluline –, et mingitele reeglitele vaadatakse läbi sõrmede ja on võimalik nurki lõigata. Ei, kindlasti mitte. Me ei loobu planeerimisprotsessist ega selle põhimõtetest. Mõju tuleb ikka hinnata ja protsess tuleb läbida. Vajalikud nõuded ja standardid ei kao, keskkonna arvelt järeleandmisi ei tehta, aga kogu menetlus on kiirem, selgema ajaraamiga ja etteaimatavam. Keskkonnanõuded jäävad, inimeste õigused jäävad, kaasamine jääb, aga eemaldame liigse formaalsuse ja dubleerimise. 

Strateegilisele investeeringule on ka omad tingimused. Üldjoontes peab olema suure mõjuga läbimõeldud projekt, mis toob tulu nii kohapeale kui ka riigile. Suurprojekt tähendab omakapitali mahtu minimaalselt 40 miljonit eurot, mis on umbes 0,1% Eesti SKP-st. Panustades riiklikult olulisse valdkonda, tähendab iga selline algatatud tööstus või tootmine arengut teaduses, innovatsioonis, kaitsetööstuses või mujal. Küps äriplaan ja ettevalmistus tagavad, et tööstusprojekt on läbi mõeldud ning ei teki ootamatuid takistusi näiteks taristu või tootmistehnoloogia näol. Siin on olulised investori varasemad kogemused. 

Me ootame, et suuremad investeeringud tooksid positiivse arengutõuke meie piirkondadele, mistõttu on soositud investeeringu asumine väljaspool Tallinna ja Tartut. Eesti ei ole vaid kolme linna riik. Suurim väärtus sünnib töökohtadest ja kohapealse elu elavdamisest. Meil on vaja toimivaid lahendusi ja teadlikult sihitud investeeringuid, et inimestel oleks päriselt valik, kus piirkonnas ja regioonis Eestis elada ja töötada. 

Edu saavutame vaid siis, kui kogu protsess on algusest lõpuni hästi juhitud. Selleks on hindamiskomisjon, kes otsustab, milline projekt saab strateegilise investeeringu staatuse, kui ta on läbinud need parameetrid ja tingimused. Lisaks moodustatakse spetsiaalne eksperdikomisjon, kes menetluse kulgemisel silma peal hoiab. 

Suuri ja olulisi projekte ei saa olla liiga palju. Oleme avatud, ent eeldatavasti saab olema selliseid investeeringuid, mis kiirrajale lastakse, kuni viis tükki aastas. Need on projektid, mis viivad meid edasi, neist sõltub majanduse ja tööstuse suund, ja selliseid projekte peab riik kohtlema prioriteedina. Strateegilised investeeringud on koht, kus riik ja ettevõtjad töötavad ühise eesmärgi nimel. 

Head Riigikogu liikmed! Selle eelnõuga ei ole küsimus vaid kohapealse tööstuse arengus ja majanduskasvus, vaid peame tõsiselt mõtlema, kuidas riigina konkurentsis püsida. Strateegiliste investeeringute ekspressrada annab meile võimekuse meelitada ja teha suuri asju. Räägime kaitsetööstusest, kriitilistest tarneahelatest või võimest toota siin kohapeal Eestis. Palun teil hääletada eelnõu poolt, et saaksime juba aasta teises pooles kiirendatud menetlust rakendada, ikka selleks, et riigi majandusele väärtust toovad ettevõtmised, tehased, töökohad ja tootmised saaksid kerkida. Eesti peab olema koht, kus head ideed saavad reaalseks teoks. Aitäh!

Aitäh teile ettekande eest! Teile on üks küsimus. Jaak Aab, palun!

Austatud juhataja! Hea minister! Ma kindlasti tunnustan selle eelnõu sisu ja seda tööd, mis on tehtud, et arenduste jaoks, kui me soovime tõesti ja väga loodetavalt ka väljapoole Harjumaad ja Tartu linna piirkonda saada investeeringuid, kust tegelikult võib-olla tulevikus energiat saada, ehk elektrienergiat, et arendused tuleksid. Kui ma nüüd õigesti aru saan, siis siin on mahuks pandud vist 40 miljonit, kui me arvestame SKT-st 0,1%, ja siis on strateegiliselt loetletud ära, mis need strateegilised arendused võivad olla. Seal on kirjas ka juhitavad elektritootmisvõimsused, aga taastuvenergiast nagu ei ole juttu. Samas, Lätis ja Leedus minu teada on loodud kiirteed ka taastuvenergia tootmisvõimsuste arendamiseks ja paljudes teistes riikides ka. Kas te kaalusite seda ka, kui te eelnõu koostasite?

Aitäh! Jaa, ikka kaaluti. Siin on kaks olulist täpsustust, mida kõnes ei maininud. Kui me räägime strateegilistest investeeringutest, siis me räägime tööstusinvesteeringutest ehk siis punktobjektidest. Strateegilist kiirrada ei saa kasutada näiteks suured taristujoonobjektid. See on ikkagi lokaalse selge mõjuga ja need peavad olema maismaal. Ehk siis näiteks ka taastuvenergialahendused merel, merel on teistsugused tingimused, teistsugused keskkonnamõju hindamised, see ei sobitu lihtsalt sinna.  

Mis puudutab maismaa tuuleparke, näiteks, kui sa ka küsisid, siis samamoodi, seal kuni linnu-uuringuteni välja, seal on keskkonnamõjude hindamine kuni visuaalse mõjuni ja kõige muuni. See on nii palju teistsugune, kui näiteks konkreetsel tööstustehasel või andmekeskusel. Selle tõttu meil on olemas riigis planeeringud, varasemast jäänud veel kohaliku omavalitsuse eriplaneeringud. Tulevikus on võimalik KOV-idel detailplaneeringuga tuuleparke rajada. Siiski, näiteks tuulikute rajamine ei ole jäänud, kuidas nüüd ilusti öelda, planeeringu detailsusesse või protsessi, vaid see on olnud põhimõtteline poliitiline vastasseis. Selle tõttu, ütleme, visuaalsete keskkonnahindamise erisuste tõttu seda tõesti siin ei ole. See konkreetne eelnõu keskendub tööstusinvesteeringutele, on need siis, ma ei tea, tehased, tootmishooned, andmekeskused ehk sellised punktobjektid. 

Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Üldist eelnõu suunda toetan minagi ja arvan, et eesmärk planeeringuid teha sujuvamaks ja kiiremaks võiks olla meie konkurentsieelis. Ma ei tea, kas ma nii julge olen, nagu teie oma avasõnades, aga ambitsiooni peab olema. 

Aga siiski, ma tulengi nende tuulikute juurde tagasi. Mere väljajätmisest ma võin aru saada, aga maismaatuulikute väljajätmisest on selge, et tuuleparkidel on mõju, mida peab täiendavalt arvesse võtma. Aga mida teie siis majandusministrina näete, mis siis täna aitaks seda, et me ka maismaatuule mahtusid saaksime hoogustada, saaksime toetada kohalikke omavalitsusi rohkem, sellepärast et just planeeringute vaidluses, jah, mõnes kohas ka vastuseisu tõttu, aga väga tihti on kohalik omavalitsus seal selle mitme tule vahel, kus oleks suuresti abiks, et riik ütleks, et see on riigi strateegiline huvi, me tuleme appi ja teeme koos? Mis siis lahendus on?

Aitäh küsimuse eest! See, milles valitsus alles hiljuti on kokku leppinud, on see, et need omavalitsused, kes, kuna tõesti puhas odav energia on riiklik huvi, maismaatuulepargid seda ka kõige lihtsamini ja kiiremini pakuvad, on need konkreetsed rahalised täiendavad motivatsioonipaketid kohalikele omavalitsustele. Tean, näiteks Lüganuse vallas – kohtusin nüüd natuke aega tagasi – minnakse projektidega edasi. Just hiljuti käisin Läänemaal, on see Risti, kus on päikeseparke ja tuuleparke. See konkreetne täiendav finantsiline toetus ehk selle rahaga saab, ma ei tea, koolimaju parandada, renoveerida, teid ehitada, kohalikule kogukonnale tagasi anda. 

Ma tean, et juba väga mitmed arendajad teevad, räägivad kogukonnaga läbi, mis on see kogukonna lisaks kohaliku kasu instrumendile, nagu sa, Reili, tead, mis on seaduses juba praegu kehtiv, on see siis, ma ei tea, otseliinide või üldse soodsam elekter kohalikele elanikele. Keskvalitsus on tulnud kohalikule omavalitsusele, oleneb, kui suurt parki planeeritakse ja rajatakse, me räägime ikkagi miljonitest täiendavast finantstoetusest, millega saab kohalik omavalitsus kohalikku elukeskkonda paremaks muuta. 

Minule parima teadmise juures on mitu omavalitsust, kes on nüüd hetkel ka nende maismaaparkidega edasi liikumas. Ma arvan, et need on päris head motivaatorid. Kohalikud volikogud, vallajuhid ja linnajuhid arutavad neid, kellel on arutada. Ma usun, et täitsa lähiajal näeme ka järgmisi planeeringuid kehtestamisel ja lõpuks ka ehituslubade andmisel. 

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Jätkan samal teemal. Eks see problemaatika on väga erinev üle Eesti. Ma olen kuulnud just paarist omavalitsust, kus kavatsetakse jälle planeering lõpetada, noh, siis arendaja läheb jälle kohtusse. Tegelikult on need protsessid lihtsalt meeletult kuskile ummikusse jooksmas. Oli ka eelmine vähempakkumine, kus said tuulepargid osaleda. Kaks planeeringut on kehtestatud, mõlemad on kohtus, nii et väga keeruline on näha, kuidas see asi areneb. Viga on ikkagi vist see, et riik oleks pidanud võtma selgema menetluse seisukoha, sest praegu arendajad tormasid üle Eesti laiali ja öeldi, et taastuvenergiat on vaja, ja selles tabelis oli 7000 mega, mis Eesti maismaale kuidagi ära ei mahu, 4000 ka ei mahu. Ma tean, et Maa- ja Ruumiamet on ka natukene vist teinud uut kaardistust, et millised on need potentsiaalsed alad. Kas sellest on plaanis ka kuidagipidi edasi minna, kas siis algatada mingeid maakonnateemaplaneeringuid, teha koostööd omavalitsustega? Kas see teema kuidagi ka areneb veel?

Jaa, siin on kaks teemat. Selles mõttes olenemata planeerimisriigist mõlemat pidi on võimalik lõpetada kohtus. Selles mõttes on Eesti ju õigusriik, võimude lahusus. Ei ole kas see on riigi eriplaneering, kohaliku omavalitsuse eriplaneering, detailplaneering, vaidlustada planeeringuid ja kohtusse minna on kõikidega võimalik. Seda ma eelmises vastuses ka rõhutasin, et kui kohalikku tahet ei ole, siis see, kas on üks või teine planeeringuliik, ei lahenda ju seda muret, et kohalikku tahet ei ole. Selles mõttes natuke veider diskussioon, et kui teeme riigi planeeringu, siis kuidagi tahe muutub. Ei, vaid tuleb ikkagi kohalike kogukondadega rääkida, mis on kohaliku kogukonna kasu, mis on riigi üldine kasu, mis on Eesti inimeste läbi madalamate elektrihindade kasu, mis on meie majanduse konkurentsivõime kasu. Selles mõttes, et ma ei hakka uuesti üle kordama neid kõiki konkreetseid meetmeid, mida ongi täiendavalt tehtud kogukondade ja kohalike omavalitsuste jaoks. Sest kui kohalik omavalitsus, kohalik kogukond on valmis ja sinna rajatakse täiendavaid tuuleparke, siis nemad saavad sellest ka kohalikku kasu, lisaks üleriigilisele üldisele majanduskasule. Minu arust on see väga tervemõistuslik ja loogiline. 

Ja teistpidi, ma arvan, ega meile kellelegi lõpuni ei meeldiks, kui planeerimisinstrument … Miks me räägime siin strateegilistest investeeringutest, väga selgetest kriteeriumitest? Planeering kui instrument on ikkagi kohalikule omavalitsusele oluline instrument elukeskkonna kujundamiseks, mis tähendab, et keskvalitsuse sekkumised peavad olema väga selgelt põhjendatud. Kui me näeme olukorda, ma ütlen, elu hindab seda nüüd natukene tulenevalt nüüd nendest täiendavatest finantsmeetmetest kohalikule omavalitsusele. Kui meil ikkagi tuleb uusi planeeringuid, kehtestatakse ehitusluba antakse ja reaalselt uusi tootmisvõimsusi kerkib, siis ei olegi vaja täiendavalt sekkuda kohaliku omavalitsuse autonoomiasse. 

Aga ma tean, et see on ju ühiskondlikult tundlik teema. Ma selles mõttes ei tahaks seda kuidagi jälle poliitiliseks kiskuda. Me alles nägime, kuidas kohalikud valimised ju tegelikult käis mööda Eestit rändtsirkus, kes isegi ei elanud nendes kohalikes omavalitsustes ja käis nii-öelda valeinfot levitamas. Seda ei ole vaja! Ma arvan, et, Jaak, sa oled minuga tegelikult nõus. Tegelikult peab kohalik kogukond viisakalt, rahulikult, argumenteeritult arutama – kui me teeme niimoodi, siis me saame nii palju kohalikku kasu, me saame täiendavat finantsvõimekust vallale, me saame neid investeeringuid teha ja elukeskkonda paremaks muuta. See on see. Sellepärast ka Maa- ja Ruumiamet, meil neid alasid on hetkel piisavalt, meil on kehtivaid – vabandust! –, käimasolevaid planeeringumenetlusi samamoodi piisavalt. Nüüd on küsimus, kas need jõuavad mõistlikku finišisse.

Lauri Laats, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Hea, et see teema läks majandusvaldkonda, ja arusaadav, et kõik käigud, mis stimuleerivad majandust, on positiivsed. Aga ma ei saa olla nõus teie ideoloogilise poolega, te väidate, et roheenergia päästab Eestit ja majandust ja me peaksime selle pärast veelgi intensiivsemaid samme ette võtma. Ma saan aru, et seda ideoloogiat te jagata koos sotsiaaldemokraatidega. Ma toon lihtsalt majandusministrile välja mõned arvud, mis ei puuduta Eestit, vaid on arvud, mis puudutavad suurmajandusriike. Me räägime SKP-st. Kümne aasta jooksul Euroopa SKP kasv on olnud ainult 5%. Kui me räägime Hiinast ja USA-st, siis vastavalt on need arvud 78% ja 65%. Need on kümned triljonid dollarit. Ja nüüd me järjepidevalt ikkagi siin Eestis räägime, kui tore on ikkagi selle …

Aitäh! 

… roheenergiaga ja rohepoliitikaga edasi minna vaatamata sellele, et Euroopa on täiesti maas majanduses. 

Aitäh! Kuna jah, see nüüd läks natukene antud eelnõust välja, aga majandusmõju diskussioon on alati väga tervitatav. Ma olen seda ka ise üles kutsunud. Me ju, hea kolleegi Lauri, saame ise väga hästi läbi omavahel. Aga ma arvan, et meie põhimõtteline erinevus ongi see, et sina ja su kolleegid Keskerakonnas näevad, et kõik hea on kuidagi minevikus, aga mina leian, et Eesti edulugu on ikkagi saavutatud tänu sellele, et me panustame innovatsiooni, uutesse tehnoloogiasse, kuidas Eesti riik, inimesed, ühiskond ja ettevõtjad oleksid teistest edukamad. 

Toodud näited Hiinast on selles mõttes kurioosumid. Ma usun, et sa tegelikult tead seda, et Hiina, kes samal ajal tõesti käitleb neid söejaamu, on kõige enim roheenergiasse panustav riik. Ta investeerib kõige rohkem ehk nad investeerivad samamoodi tulevikku. Ja ma arvan, kui vaadata praegu, mis toimub olukord fossiilkütuste turul, siis päris paljud Euroopa ettevõtjad ja Euroopa riigid on avanud silmad: kui me räägime energiajulgeolekust ja iseseisvusest, on äärmiselt kehv ja rumal olla sõltuvuses fossiilsetest kütustest, mida meil endal ei ole. Me oleme sõltuvuses tarneahelatest, teistest riikidest. Selle asemel me peame ise siia uusi tootmisvõimsusi rajama, kus meil ei oleks sõltuvust teistest regioonidest, riikidest. Nii et, hea kolleeg, päriselt ka, lahendused on alati ikkagi tulevikus, mitte mineviku heldimuses. 

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Te kasutasite natuke aega tagasi sellist väljendit, et nende tuuleparkide koosolekutel käib mingisugune rändtsirkus koos. Noogutate kaasa, jah. Ma ütlen, et te olete väga häbiväärselt praegu halvustanud kogu Eesti rahvast, kes osaleb nendel koosolekutel, kes tunneb muret Eestimaa looduse ja nende võimalike tuugenite kahjuliku tegevuse pärast. Mina ütlen selle kohta, et te olete esikloun hoopis siin puldis. Aga ma ei küsi seda. Ma tahan teada hoopis seda, et kui näiteks ametnikule antakse altkäemaksu selleks, et saada soovitavat tulemust, siis on see karistatav. Aga teie pakute välja praegu seda, et need omavalitsused, kes võtavad vastu tuugenite osas positiivse otsuse, saavad 3 miljonit eurot ja nii edasi. Öelge palun, mis on vahe nende kahel maksu andmisel. Kas see ei ole siis ametivõimu kuritarvitamine?

Tõesti, neid inimesi, kes käisid teadlikult kogukondade koosolekuid segamas, kes ei olnud seal kohapeal elavad inimesed, kellesse see planeering mitte kuidagi kohapeal puutumust ei omanud, nimetasin ma tõesti rändtsirkuseks. Sellepärast, et vastupidi, mind samamoodi häirib see ja ma olen rääkinud väga paljude kohalike inimestega, kellel on põhjendatud küsimused, on muresid, on hirme ja tahavad neile saada argumenteeritud vastuseid. Kahjuks see seltskond, kes ei omanud kohapeal puutumust, ei ela seal, ei ole mingit seost omavalitsusega, käis ja rikkus sellised viisakad normaalsed koosolekud ära, et kohalik kogukond saaks kohalike volinike, juhtide või vastavate ametnike käest küsida. See on probleem. Selle asemel, et pidada viisakat debatti, argumenteeritud debatti, seda võimalust ei lastud tekkida. See on see, millele ma viitasin. Vastupidi, selline käitumine on väga lugupidamatu.

Kalle Grünthal, palun, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud esikloun! Asi on selles, et te ei ole ju ühelgi koosolekul käinud seal. Kelle infot te jagate? Seal olid olemas eksperdid, kes on teadlikud täpselt nendest infraheli probleemidest ja asjadest, ja need teie nõndanimetatud "eksperdid" lihtsalt pandi fakti ette, et nad ei tea nendest asjadest mitte midagi. Lugupeetud esikloun, miks te räägite sellist asja, kus te ise pole olnud? Kelle infot te jagate?

Jah, hea kolleeg, teie sõnakasutus eriti mingit viisakust ega kaheti mõistetavust ei jäta. Ma viisakusega jätan ka sellise sõnakasutuse ka vastamata. Te võiksite, hea meelega soovitan, oma sõnakasutust viisakuselt parandada, ei ole probleemi.

Ma ka hetke reageerin, head kolleegid. Tõepoolest, ega ma ei nautinud vähimalgi määral seda sõnakasutust "esikloun" ükskõik kelle aadressil seda Riigikogu liikmest ka ei öeldaks, aga ma siiski olen sunnitud möönma, et kuna rändtsirkusest ka eespool juttu oli, siis mingi võimalus selleks sõnakasutuseks anti. Aga ma siiski ei pea seda viisakaks ja sobivaks, tõesti just sellise sõnastusega.

Evelin Poolamets, palun! (Kalle Grünthal räägib saalist.) Evelin Poolamets, palun! (Kalle Grünthal räägib saalist.) Ma sellele viitasin, hea kolleeg, see on ka põhjus, miks ma nagu ei reageerinud sellele, kuna tsirkuses tõepoolest on erinevaid artiste seal. Seetõttu ma nagu ka möönsin ja päris ei reageerinud sellele kui ebakohasele väljendile, ma pidasin sobimatuks. (Kalle Grünthal räägib saalist.) Hea kolleeg, lubame sinu endisel kolleegil ja praegusel kui Riigikogu liikmel küsida. Evelin Poolamets, küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Te rääkisite oma vastuses, et Eesti peab lõpetama fossiilse kütuse kasutamise elektritootmisel, aga samas me ju teame, et teie valitsus on vastu võtnud otsuse rajada siia 900 megavati võimsusega, ulatuses, gaasijaamu. Gaas on ju ka fossiilne kütus. Millega te siis plaanite neid kütma hakata?

Aitäh küsimuse eest! Igaks juhuks täpsustan. Pärast saab ka stenogrammist välja vaadata, et ma sellist lauset ei öelnud. Võib-olla kuidagi … 

Aga mis puudutab gaasijaamasid varustuskindluseks, ka Euroopa Liidu taksonoomia tasandil gaasijaam on nii-öelda üleminekukütus. Needsamad gaasijaamad saab tulevikus panna käitlema rohelisest energiaallikast, on see kohalik biogaas või muud energiaallikad, mida nendes gaasikateldes saab kasutada. 

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Vastuses minu kolleegile Laurile te ütlesite, et Keskerakond hoiab seal kuskil minevikus ennast ja nii edasi. Ma ju kujutasin ette, et selline suure habemega lätu pääs ja hoiab seal küünetega kinni vanadusest. Aga ei ole nii, Keskerakond on väga kaasaegne erakond. Kuskil ei ole ju ka märgitud, et me oleme tuuleenergia vastu või mis iganes. Aga me räägime energiajulgeolekust ja nendest miljonitest, mis meie maas on, tähendab põlevkivist. Te ise ütlesite ju minu kolleegile Laurile, et väga tähtis on energiajulgeolek, aga meie põlevkivi ongi meie energiajulgeolek. Kuidas seda vastandust siis aru saada? Te räägite energiajulgeolekust ja samas põlevkivi ei olegi energiajulgeolek, te selle matate maha. Selgitage palun!

Aitäh küsimuse eest! Hea meelega selgitan. Põlevkivi selles mõttes maha ei pea ju matma, ta ongi maa all. Ja sealt maalt selle üles kaevandamine, selle suhteliselt madala efektiivsusega põlevkütus, mida põlevkivi on, ja nendele uute jaamade ehitamine ... Sest tuletame meelde, enamik põlevkiviplokke on väga vanad, amortiseerunud. Eesti Energia juhatuse esimees on ka sellest rääkinud, et kui me tahaksime rääkida pikemast ajast enda varustuskindlust või meie energiajulgeolekut ehitada madala efektiivsusega, ajas aina raskemaks minev kaevandamine põlevkivile, siis see on lihtsalt kulukam, see läheb rohkem maksma. Praeguste vanade jaamade käitlemiskulud on kahjuks väga suured, nende töötamiskindlus on madal. Seda on öelnud ka Elering ja teised eksperdid, et see ongi seesama, et näiteks nende gaasijaamadega me vahetamegi, asendame sisuliselt vanad, kulunud, ebakindlad ja kehvasti töötavad põlevkiviplokid kiiresti sisse-välja käima pandavate gaasijaamadega, mida hiljem on võimalik rohelisemale kütusele üle viia. See on see varustuskindluse koht. 

Küsimus ei ole isegi, kas keegi on põlevkivi poolt või vastu, vaid lihtsalt tuleb ikkagi panna reaalsed numbrid lauale või siis Excelisse. Ma saan aru, et vahepeal on ka selline vihatud tööriist, aga tööriist on tööriist, mis aitab sul arvutusi teha. Mulle väga meeldis, nii nagu ma mäletan, kas see oli Erkki Raasuke, kes ütles "Esimeses stuudios", et energeetikadebatist tuleks igasugune ideoloogia välja jätta, vaid vaadata reaalseid numbreid. Kui me näeme, mis on põlevkivijaamade kulu, selle kaevamiskulu ja käitlemiskulu, siis see lihtsalt ei ole jätkusuutlik. Ja see viide oli ka minevikku, et ajad on muutunud. Kui me räägime rahvusvahelisest finantseerimisest, siis samas saates öeldi ka, et kui põlevkivi idee mõnel valitsusel tekib, nendesse investeerida, siis rahvusvaheliselt on põlevkivi, nii nagu teised fossiilkütused, põhimõtteliselt investeerimatud. Sinna ei ole võimalik rahvusvaheliselt raha kaasata, sest meil ei ole ju mõtet rahvale kärbseid pähe ajada ideega, mida ei ole võimalik vähemalt rahvusvahelise rahaga reaalselt ellu viia.

Evelin Poolamets, palun!

Jaa, aitäh! Lugupeetud minister, ma nüüd küsin oma küsimusele täpsustavalt lisaks. Te ütlesite, et neid 9-t või 900 megavatti võimsuse eest gaasijaamu hakatakse tulevikus ülal pidama rohelise biogaasiga. Kas ma sain õigesti aru ja kas on tehtud ka mingid arvutused, kas meil jätkub seda rohelist biogaasi piisavalt? Ja kui ei jätku, siis kas on plaanis mingeid muudatusi või midagi selle jaoks teha?

Jaa, aitäh! See on, nagu ma ütlesin, ta on Euroopa taksonoomias üleminekukütus, et tulevikus on võimekus vesiniku või näiteks biometaani jaoks. Esiteks, kõigepealt, kui palju täpselt Elering hangib? Ma ei ole Eleringi esindaja, see läheb üldse kogu eelnõu tegelikult diskussioonist kaugemale, aga kuna energeetika tekkis, ma proovin vastata nii palju, kui ma kohe nii-öelda puusalt, siit jala pealt oskan. Ehk siis Eleringi mis megavatte täpselt lõplikult hangitakse, selgub hanke tulemusel. See number ei pruugi kindlasti olla see, mis on nii-öelda esialgu välja tulnud meedias, see võib olla palju madalam, piisab ka sellest. 

Ja teistpidi, nagu ma ütlesin, gaas on üleminekukütus taksonoomias selle loogikaga, et tulevikus gaasi asemel on siin kohapeal toodetud näiteks biometaan või siis vesinik. Et selles mõttes … Ja kuidas täpselt see ümberkalibereerimine käib, seda oskavad kindlasti nii Eleringi juht kui ka energiaeksperdid täpsemalt öelda. Siin ma hetkel peast kindlasti jään vastuse võlgu.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea diskussioonipartner! Ma olen täitsa päri teiega, et ma ei nimetaks energeetikat mingisuguseks ideoloogiliseks, pigem on see selline parteiline suunitlus, et milline partei siis peale käib. Aga mina räägin sellest, mis meil on. Ikka seesama põlevkivi, mis teile väga ei meeldi. Ja sellega olen ka nõus, et nad on vanad, tõesti, ja et Euroopa praegu ei anna, aga see näitab ka meie valitsuse nõrkust, kes ei ole suuteline Euroopas läbi rääkima ja oma tahet vähemalt alustada läbi suruma. Juba nii mõnigi suure riigi esindaja on sellest rääkinud, et oleks võinud juba neid CO₂ värke ikkagi natukene madalamaks lasta, nii et mingi diskussioon sellel teemal on. Ja uued põlevkivijaamad oleks ka ju tereturnud meie riigis.

Jah, siin väga küsimust ei olnud, aga mulle tundus – oot, kuidas sa sõna kasutasid, et ma ei eksiks, et on parteilised vaated või suundused. Mulle see tundubki sünonüüm sellele, et see on energiadebatis ideoloogiline suund. Ma igal juhul kutsun olenemata erakonnast, parteist, sellisest ideoloogiast eemale korraks võtma. Ja energeetika ikkagi, meeldib meile või mitte, on teistpidi ikkagi numbrite, stsenaariumide ja tarbimismahtude vastu võimalik arvutada. Jah, kuna meil on ühine Nord Pooli turg, siis see arvutus on keerulisem kui lihtsalt ühe nimetajaga turud. Aga siiski tarbimise vastu erinevaid energiaportfelle on võimalik arvutuslikult välja optimeerida. Tihti, ma arvan, me takerdumegi, eriti veel poliitilises debatis, sellise uskumuse peale, et kellele tundub, et valijatele on väga vajalik öelda sõnum lihtsalt põlevkivi, keegi ütleb midagi muud, keegi vastandub kellelegi. Ei ole vaja, ma ei vastandu kuidagi põlevkivile. Ma olen näiteks öelnud, et kui kuidagi põlevkivikeemiast saab midagi kõrgema lisandväärtusega Eesti majanduseks teha, näiteks koostöös ülikooliteadlastega sealt leitakse, suudetakse midagi arendada ja see on võimalus Eesti ühiskonnale kõrgemat lisandväärtust luua, miks selle vastu peaks olema. Küll aga, nagu ma ütlesin, põlevkivist elektrienergia ei ole kuidagi ju minu välja mõeldud, rahvusvahelises konkurentsis me lihtsalt sellega ei toimiks. Ja enne ka teie kolleegile, kes viitas siin Hiina majandusele, ise nentis ka, noogutas, ma nägin, kui ma ütlesin sama, et investeeritakse taastuvenergiasse kõige intensiivsemalt. 

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Kaasettekande teeb juhtivkomisjoni, majanduskomisjoni esimees hea kolleeg Marek Reinaas.

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Arutasime seda eelnõu teisipäeval, 12. mail. Ma annan lühikese ülevaate komisjonis toimuvast. Hea minister tuli ja tutvustas seda eelnõu samasuguse põhjalikkusega nagu siin. Pean ütlema, et sellele küll ei järgnenud arutelu energeetikateemadel, vaid me komisjonis püsisime siiski teemas. Ja kui minister oli tutvustanud eelnõu sisu, siis toimus ka arutelu. 

Kõigepealt Tõnis Mölder küsis, kuidas analüüsitakse just nimelt nende investorite tausta. Mainis ka seda, et erinevates riikides on võimalik investoritel saada veel täiendavaid õigusi, mõnes kohas elamisload, kodakondsused, mida iganes, kuidas see siis meil olema saab. Erkki Keldo vastas, et elamisloa andmist ega midagi sellist ei kaasne nende investeeringutega ja tehakse head koostööd erinevate organitega, et see taust välja uurida ja et oleks kindel, et investorid on asjalikud ja Eesti riigile sobivad. 

Kristina Šmigun-Vähi küsis, mis suurusjärgud, kulud riigile tekivad, kui selline asi püsti pannakse. Erkki Keldo ütles, et riigi investeeringute Eestisse meelitamisega selle eelnõu puhul nagu ei tegeleta, sellega jätkab endiselt EISA, aga see eelnõu räägib ikkagi konkreetselt, et kui investeering hakkab jõudma mingitesse planeerimismenetlustesse, siis sinna läheb abimees. Selliseid abimehi saab olema majandusministeeriumis üks. Ja kulusid ei kaasne, sellepärast et tema töötasu saadakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvel. 

Nii, seejärel tuli arutelu just nimelt selle 40 miljoni kohta. Muuseas, ka kaitsetööstuse investeeringute puhul oleks see piirmäär 15 miljonit. Niimoodi. Hinnati ja küsiti täpsemalt nende numbrite kohta, millele minister andis vastused, nagu ka täna siin. 

Urve Tiidus uuris, kas on juba mõni investor teada, et otsib sellist kontaktpunkti loomist, et kohe oleks teada, et seal on keegi ootel ja tahaks sellist teenust saada riigi käest. Erkki Keldo korrutas üle, et ühelegi konkreetsele ettevõttele või investeerimisprojektile ei tehta mingit erandit, vaid konkreetsest vajadusest lähtuvalt menetletakse. Seega ei saa öelda, et meil seisab kuskil mingi järjekorras konkreetseid projekte, vaid nad tekivad loomulikult. 

Tekkiski küsimus, et kui palju aastas suudaks selliseid projekte ära menetleda see üks tubli inimene seal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis. Vastus oli, et neid võiks olla ligikaudu viis või kuus tükki aastas. Kui me mõtleme selle peale, et tuleb kuus sellist investeeringut aastas, siis see tähendab juba 3% SKP-st. Iseenesest võiks olla täitsa tõhus majanduse käimatõmbamise meetod. 

Siis oli, ma arvan, päris põnev arutelu, mida võiks ka Riigikogu liikmed teada, et aga mis juhtub siis, kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium aitab seda projekti kiirendada, teeb ajalisi ja tööjõukulutusi sellele projektile, aga pärast tuleb välja, et see projekt ei realiseeru ühel, teisel või kolmandal põhjusel. Mis siis saama hakkab? Vastus oli selline, et põhimõtteliselt siiski investori või ettevõtja seisukohast on see äririsk. Kui see investeering ei ole asukohta sobiv või menetluse käigus tekivad mingid muud tõrked, siis loomulikult riik ei vastuta selle eest ja tal ei saa tekkida mingit ootust, et tema projekt kindlasti peab jõudma lõpplahenduseni. Ja teisest küljest siis ka küsimus, et kui see investor uttu tõmbab, kas ta siis peaks kuidagi need kulutused hüvitama riigile, mis sellele protsessile tehti, siis põhimõtteliselt ka see on riigi jaoks äririsk. Me oleme valmis tegema neid kulutusi selle nimel, et Eesti investeerimiskeskkond oleks võimalikult ahvatlev. 

Seejärel arutati mingeid konkreetsete projektide koha pealt, kas selline võiks kuidagi minna selle alla või mitte. Ma arvan, et see ei ole nii väga oluline siin saalis üle korrata. Aga Ivan Sergejev, kes oli ka ministeeriumi poole pealt seal komisjonis kohas, ma arvan, see, mida tema ütles, on oluline. Tema lisas, et oluline on arvestada ka olukorraga, kus planeerimisprotsessis esitletakse esialgu mahukat strateegilist projekti, kuid hiljem esitatakse ehitusloa taotlus sisuliselt teistsuguse projekti jaoks, mis ei vasta algsetele kriteeriumidele. Sellisel juhul tunnistatakse esialgne planeering kehtetuks. Seda sikku ei saa investor teha, tuleb ja esitleb mingit hästi uhket projekti, kümneid miljoneid investeeringuid, ja seejärel ehitab mingi kanakuudi selle asemel sinna. Siis see tal läbi ei lähe ja me hoiame sellel tähelepanelikult silma peal ja siis planeering saab tühistatud. 

Mis siin veel oli? Kuldsed sõnad Erkki Keldolt, ma arvan, et sellega võib-olla lõpetakski selle ülevaate: suurinvestorid hindavad riike tervikuna ja võrdlevad riike omavahel. Eesti tugevusteks on olnud hea maksusüsteem, suhteliselt lihtne asjaajamine ning võrreldes naaberriikidega vähene bürokraatia. Samas on kitsaskohaks olnud planeeringumenetluse ajakulu. Kavandatavad muudatused on suunatud selle leevendamisele. Ja ma arvan, et nii ongi. 

Tehti menetluslikud otsused. Esiteks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks Marek Reinaas, konsensuslik otsus, teiseks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 19. mail, konsensuslik otsus, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, konsensuslik otsus, ja küsida eelnõu kohta arvamust keskkonnakomisjonilt, ka see oli konsensuslik otsus. Ja esitamise tähtaeg on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg. Selline oli asjade käik meil komisjonis.

Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Eesti 200 fraktsiooni nimel Tarmo Tamm, palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Täna arutame eelnõu üle, mille kõige olulisem mõte on lihtne: kui Eestis tahetakse rajada tootmist, teha suuri investeeringuid või tuua siia uut tööstust, siis peavad olema otsused, mis sünnivad kiiremini ja mõistlikumalt. Täna on probleem, et planeeringud venivad liiga kaua, menetlusi on palju, kooskõlastused võtavad aega ja investoril tekib lõpuks küsimus, kas teha see projekt Eestis või mõnes teises riigis. See ei ole ainult ettevõtjate mure, see puudutab otseselt Eesti majandust, töökohti ja inimeste heaolu ning just seepärast on see eelnõu Eesti 200 jaoks oluline. 

Eelnõu loob strateegiliste investeeringute jaoks eraldatud kiirendatud menetluse ehk niinimetatud ekspressraja, millega muutub riigi jaoks oluliste projektide menetlemine kiiremaks, selgemaks ja paremini koordineerituks. Oluline on rõhutada, et jutt käib suurtest investeeringutest, millel on Eesti jaoks laiem mõju, olgu selleks tööstus, kõrgtehnoloogiline tootmine, energeetika või kaitsetööstus. Ausalt öeldes on igasugune riigi soosiv suhtumine investeeringutesse täna teretulnud, eriti siis, kui räägime üle 40 miljoni euro suurustest investeeringutest, mis toovad siia töökohti, maksutulu ja annavad hoogu kogu majandusele. Ja kui ettevõtja on valmis Eestisse investeerima kümneid miljoneid eurosid, siis peab ka riik suutma olla partner, mitte pidur. 

Täna konkureerivad riigid väga otseselt selle nimel, kuhu investeeringud lähevad. Kui meie menetlused kestavad aastaid ja mujal tehakse oluliselt kiiremini, siis lähevadki need tehased, tootmised ja töökohad kuskile mujale. See eelnõu aitab Eestil selles konkurentsis tugevam olla. Üks oluline muudatus on ühtse kontaktpunkti loomine. Praegu peab ettevõtja suhtlema korraga paljude ametkondadega ja kogu protsess on sageli killustatud. Edaspidi aitab üks kontaktpunkt menetlusi koordineerida ja hoida kogu protsessi koos. See võib tunduda väike detail, aga tegelikult tähendab see väga olulist muutust suhtumises. Riik ei ütle enam lihtsalt, et tegelege ise, vaid aitab asjad liikuma panna. 

Teine oluline muudatus on see, et menetlused muutuvad kiiremaks ja paindlikumaks. Strateegiliste investeeringute puhul saab loobuda mõnest vaheastmest ja liikuda kiiremini detailse lahenduseni. Samuti saab erinevaid menetlusi teha rohkem paralleelselt, näiteks keskkonnamõjude hindamist ja planeerimismenetlust saab paremini kokku siduda, et vältida dubleerimist ja mõttetut ajakulu. 

Pean vajalikuks üks asi veel väga selgelt välja öelda. Selle seadusega ei kaota tegelikult mitte keegi. Keskkonnanõuded jäävad alles, mõjusid hinnatakse edasi, kohalike omavalitsuste roll jääb alles, küll aga võidavad Eesti majandus ja piirkonnad, kuhu investeeringud tulevad. 

Teen ka ettepaneku. Kui see mudel töötab nii hästi, nagu me loodame, siis võiks tulevikuks samu põhimõtteid kasutada ka väiksemate tootmisettevõtete rajamise puhul, sest lõpuks ei vaja vähem bürokraatiat ainult suurinvestorid, seda vajab kogu Eesti ettevõtlus. Eesti 200 usub, et riik peab olema lihtsam, kiirem ja ettevõtjasõbralikum. Me ei saa ehitada konkurentsivõimelist majandust nii, et head projektid jäävad aastateks menetluste taha kinni. Kutsun üles eelnõu toetama. Aitäh!

Fraktsioonidel rohkem kõnesoove ma ei näe, ministrit ma ka ei näe. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 906 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 3. juuni kell 17.15. Oleme läbinud neljanda päevakorrapunkti.

Liigume edasi viienda päevakorrapunkti juurde. Selleks on Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 683 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Evelin Poolamets, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Selle eelnõuga muudetakse planeerimisseadust ja selle rakendusseadust nii, et liigutakse järjest suurema keskvõimu, kohaliku otsustusõiguse piiramise ja roheideoloogilise surve suunas. Tuulikuterror kogub Eestis tuure. Mäletate, kui üks kõrge Keskkonnaameti ametnik ütles avalikult välja, et omavalitsusi tuleb murda ja küll selleks lahendus leitakse? See eelnõu ongi see, millest kõrge ametnik rääkis, ja sellega saabki kohalikke omavalitsusi murdma hakata. Maa- ja Ruumiametile antakse õigus hakata kohalikke omavalitsusi sunnirahaga survestama hakata. Kui vald ei menetle planeeringuid piisavalt kiiresti, võib Maa- ja Ruumiamet määrata kuni 9600 euro suuruse sunniraha. See ei ole enam koostöö kohaliku omavalitsusega, see ongi see murdmine, see on surve ja allutamine. 

Planeerimisseaduse järgi peab kohalik omavalitsus detailplaneeringu üldjuhul algatama või algatamata jätma 30 päeva jooksul. Paberil võib see tunduda lihtne, aga reaalses elus ei ole tegemist mingi küüni ega väikese laohoone planeeringuga, vaid me räägime hiiglaslikest tööstuslikest tuuleparkidest, mis muudavad terve piirkonna elukeskkonda aastakümneteks. Kujutage ette väikest omavalitsust, kus üks ametnik peab kõige muu töö kõrvalt menetlema korraga mitut massiivset tuulepargiprojekti. Tegemist on sadade lehekülgedega dokumentidega, keeruliste keskkonnamõjude hindamistega, kohalike inimeste ärakuulamisega ja lõputute kooskõlastustega. Aga selle sõnum on seal lihtne: kui ei tee piisavalt kiiresti, siis makske. Kui ei tee ka omavalitsus arendajale sobivat otsust, siis saab arendaja pöörduda kohtusse. Võin oma kogemustest rääkida, et sellega kaasnevad väikesele omavalitsusele väga suured kohtukulud. Ja nüüd tuleb lisaks sunniraha, siis tähendab see väga suurt survet omavalitsustele. See surve võib rahaliselt ulatuda kümnetesse, kui mitte sadadesse tuhandetesse eurodesse. Ja kes siis selle lõpuks kinni maksab? Mitte arendaja, mitte riik ega ruumiamet. Selle maksab kinni kohalik inimene oma valla eelarve kaudu. See tähendab vähem raha teede jaoks, vähem raha sotsiaalteenustele, vähem raha koolidele ja huviharidusele. Selle seadusega on tuulikupargi arendajal koos Maa- ja Ruumiametiga võimalus omavalitsus põhimõtteliselt pankrotti ajada. 

Lisaks kirjutatakse planeerimisseadusesse järjest sügavamalt sisse roheideoloogilised mõisted, nagu "kestlik areng", "kestlik elukeskkond", "kliimamuutuste ennetamine, leevendamine" ja "kliimaga kohanemine". Eelnõus on sõnaselgelt kirjas, et planeerimisel tuleb arvestada kliimamuutustega, vajaduse korral neid ennetades ja leevendades ning elukeskkonda kliimamuutustega kohandades. Aga see on ju roheideoloogia kirjutamine seadusesse. Arusaamatu, miks peetakse tuulikute rajamist ja sellega kaasnevat ulatuslikku keskkonnahäiringut kliimaga arvestamiseks. Mina leian, et palju rohkem arvestataks nii kliima kui ka keskkonnaga see, kui neid hiiglaslikke tööstusmonstrumeid üldse loodusesse ei rajataks. Räägitakse rohepöördest ja kestlikkusest, kuid tegelikkuses jäetakse rääkimata, milline keskkonnakahju nende tuuleparkidega kaasneb. Kui tuulik oma eluea lõpetab ja amortiseerub, siis ei osata ju nende massiivsete jäätmetega sageli midagi muud peale hakata kui maha matta. Seda siis nimetatakse roheliseks energiaks, aga tegelikult toodetakse uusi jäätmeprobleeme tulevastele põlvkondadele. Ja kus on siin looduse hoidmine, kus on keskkonnasääst? 

Lisaks tuleb rääkida ka efektiivsusest. Eestis ei ületa tuulikute kasutustegur sageli isegi 20%. See tähendab, et suure osa ajast seisavad need rajatised kas tuule puudumise või võrgupiirangute tõttu alakasutatuna. Selle nimel aga raiutakse metsi, lõhutakse maastikke, rajatakse uusi teid, valatakse tuhandeid tonne, lausa sadu tuhandeid tonne betooni looduskaitsealadele ja tekitatakse kohalikele elanikele müra ning visuaalset reostust. See ei ole ei säästlikkus ega kokkuhoid, see on ju raiskamine. Nüüd püütakse kogu seda ideoloogilist projekti suruda kohalikele omavalitsustele peale sunniraha ja keskvõimu surve abil. Kohalikud inimesed peavad taluma tagajärgi, aga otsused tehakse kaugel kabinetivaikuses roheideoloogiliste loosungite järgi. 

Lisaks eelnõu § 41 järgi hakatakse planeeringute andmekogus säilitama ja töötlema kõigi planeerimismenetlusega seotud inimeste andmeid. Planeeringust huvitatud isikud, arvamuse andjad, uuringute koostajad, menetlusse kaasatud inimesed ja isegi need inimesed, keda lihtsalt menetlusest teavitatakse, saavad sinna andmekogusse kirjutatud ja ka pikaks ajaks säilitatud. Mõelge korraks, mida see tähendab. Kui inimene julgeb võidelda oma kodu, looduse või elukeskkonna eest ning avaldab mõnele tuulepargile vastuseisu, siis jääb tema osalemine ja arvamus aastateks riiklikusse andmekogusse. See võib kindlasti kaasa tuua hirmu, inimesed hakkavad mõtlema, kas üldse tasub oma arvamust avaldada, kui sellega võivad ju kaasneda mõned sanktsioonid tulevikus. Aga samal ajal meile räägitakse kogukondlikest väärtustest, tegelikult ju toimub kogukondade survestamine ja see ei tugevda demokraatiat. 

Reformierakonna poliitika on lõhkunud Eesti majanduse. Majandus on kallite energiahindade tõttu alla käinud ja ainuke majanduse mootor on valitsuse võetud laenuraha viimasel ajal, mida siis tulevased põlved peavad lisaks tuulikureostusele tagasi hakkama maksma. Reformierakonna valitsus liigub järjest suurema keskvõimu, survepoliitika ja sunnimeetmete suunas, et ellu viia utoopilist roheideoloogiat. EKRE sellega nõus ei ole ja kutsun teid mitte selle eelnõu poolt hääletama. Aitäh!

Aitäh! Eesti 200 fraktsiooni nimel Tarmo Tamm, palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Kolmandal lugemisel on hea korraks meenutada, miks see eelnõu üldse oluline on. Põhjus on tegelikult üsna lihtne. Eestis võtavad planeeringud ja erinevad menetlused liiga palju aega. Sageli on protsessid muutunud nii keeruliseks ja aeglaseks, et lõpuks kannatavad selle all nii ettevõtjad, omavalitsused kui ka inimesed, kes ootavad uusi kodusid, investeeringuid või vajalikku taristut. Minu meelest on selle eelnõu tugevus see, et siin püütakse süsteemi teha praktilisemaks ja loogilisemaks. 

Näiteks kaovad mitmed nõuded, mis on jäänud ajale jalgu. Kohustuslikud etteteavitamised, ajalehekuulutused pärinevad ajast, kui info liiklus hoopis teistmoodi. Täna toimub suhtlus peamiselt digitaalselt ning seadus peab seda arvestama. 

Samuti muudetakse planeeringute süsteemi lihtsamaks. Kohaliku omavalitsuse eriplaneering kaob ning olulisi objekte saab edaspidi menetleda detailplaneeringu kaudu. See tähendab vähem dubleerimist ja vähem eraldi menetlusi. 

Oluline muudatus puudutab ka vanu detailplaneeringuid. Praegu on Eestis palju planeeringuid, mis on küll kehtivad, aga mida ei ole aastate jooksul ellu viidud. Samal ajal võivad piirkonna vajadused olla täiesti muutunud. Eelnõu loob siin selgema korra ja kui planeeringut kümne aasta jooksul ei realiseerita, siis selle kehtivus lõpeb, välja arvatud juhul, kui seda põhjendatult pikendatakse. See aitab vältida olukordi, kus vanad planeeringud hakkavad arengut pidurdama. 

Samuti annab seadus võimaluse lõpetada menetlusi, mis on sisuliselt toppama jäänud. Kui projekt ei liigu edasi, siis ei ole mõistlik hoida protsessi lõputult avatuna. Eesti 200 jaoks on oluline, et riigi toimimine oleks loogiline ja praktiline. Mida vähem on tarbetut bürokraatiat, seda kiiremini liiguvad edasi ka vajalikud investeeringud ja arendused. Samas on oluline, et kiirem menetlus ei tähenda halvemat elukeskkonda. Planeerimisel tuleb jätkuvalt arvestada kvaliteetse ruumi ja kliimamuutustega. 

Minu meelest on tegemist vajaliku eelnõuga, mis aitab muuta planeerimissüsteemi mõistlikumaks, vähendada tarbetut venimist ning toetab ka Eesti majanduse arengut ja investeeringute kiirendamist. Kutsun teid üles eelnõu toetama. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 683 lõpphääletus ja seda me teeme peale saalikutsungit. 

Lugupeetud kolleegid, Riigikogu liikmed, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 683. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 51 Riigikogu liiget, vastu 7, erapooletuid 1. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Liigume tänase kuuenda päevakorrapunkti juurde. Selleks on Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 860 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Martin Helme, palun!

Üks reformierakondlane ütles selle seaduse kohta "Ma vihkan seda seadust", aga see ei takista tal selle poolt olemast, me kõik teame. 

No ma jagan hoiakut. See on üks õudseimaid seadusi, mida siin läbi on loksutatud. See Riigikogu koosseis on tuntud oma oskuse ja võime poolest õudseid seadusi menetleda ja vastu võtta. Hästi lühidalt kokku võttes me oleme vastu võtnud Eestis just viimastel nädalatel kolm erinevat seaduseelnõu, mis lõdvendavad Eesti immigratsiooni ja tööjõu sissetoomise poliitikat praktiliselt kõige liberaalsemaks terves maailmas. Kõik, kes tahavad, saavad tulla ükskõik kust maailma otsast väga lihtsasti, kõik, kes tahavad, saavad jääda väga lihtsasti ja neile ei pea eriti palju palka maksma. (Saalist räägitakse.) Just! Selles mõttes on see raamistik tehtud ülilihtsaks. Sinna otsa on lükatud veel üks Euroopa Liidu pakt, mis võimaldab komisjonil meile siia nii-öelda pagulasi lükkida. See on siis raamistus. 

Ja sellele otsa tehakse meil maksuseaduse muudatus, mis võtab ära kohustuse maksta esimese kuue kuu jooksul sotsiaalmaksu välistööjõu pealt. Seal on muidugi butafooriaks loodud juurde väikesed silmamoondustingimused, et see on mitteresident, kes siin tööd teeb, ja tingimusel, et tööandja on ka mitteresident. Ehk siis teisisõnu, kui mõni ennast välismaal registreerinud ettevõte toob Eestisse välistööjõudu, siis ta pääseb siin sotsiaalmaksu maksmisest. Komisjonis küsisime, et miks te ometi nii tegite. Ja vastus on, et ega tulumaksu ka esimesed pool aastat ei pea maksma, välistööjõud sellisel kujul. 

Me loome seaduse, kus meil on võimalik pool aastat pidada Eestis töötajat, kelle pealt ei pea muide maksma enam keskmist palka ja kelle pealt nüüd enam ei pea hakkama maksma ei tulumaksu ega sotsmaksu. Loll on siis see Eesti tööandja ja loll on see Eesti töövõtja, kes käib tööl ja maksab need maksud. Aga ma arvan, et neid lolle jääb päris väheks pärast seda, kui see seadus vastu võetakse. Eriti lolliks jäävad need, kes selle seaduse poolt hääletasid. Aitäh!

Stenogramm veel koostamisel

Stenogramm veel koostamisel

Stenogramm veel koostamisel

Stenogramm veel koostamisel

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Enne edasiminekut on tekkinud Kalle Grünthalil küsimus istungi juhatajale. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Me räägime siin praegu maksuvabastustest residentidele, kes tulevad siia Eestisse. Aga mul on küsimus selles, et põhiseaduse § 9 sätestab, et põhiseaduses loetletud õigused, vabadused ja kohustused on võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. Mul on küsimus, kas te olete oma juhatuses arutanud seda küsimust, et see eelnõu on ju sisuliselt põhiseadusvastane, sest § 9 ütleb, et kohustused on võrdsed. Kas teil on sellist debatti olnud?

Aitäh küsimast! Juhatus sellist debatti ei pea, kuna meie arutleme, mis komisjoni ta läheb, ja see arutelu toimub komisjonides. Te ütlesite, et residendist, tegelikult on juttu mitteresidentidest. See täpsustus on siin oluline. Ja siit edasi minnes on juhtivkomisjoni ettepanek, kus see arutelu toimus, viia läbi eelnõu 860 lõpphääletus ja selle viime läbi peale saalikutsungit. 

Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 860. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Kas, Priit Sibul, teil oli mingi küsimus enne?

Poolt oli 47 Riigikogu liiget, vastu 17, erapooletuid 0. Eelnõu on seadusena vastu võetud. 

Oleme läbinud kuuenda päevakorrapunkti juurde. 

Liigume edasi seitsmenda päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse eelnõu 668 teine lugemine. Ettekandjaks palun riigikaitsekomisjoni liikme Mati Raidma.