Tere päevast, austatud Riigikogu! Tervist, kõik, kes te jälgite tänast Riigikogu infotundi siin istungisaali rõdudel! Iseäranis on mul hea meel tervitada Hiiumaa sotsiaaltöötajaid. Ja loomulikult mul on hea meel tervitada kõiki, kes jälgivad meid sinise ekraani vahendusel. Me alustame 20. mai infotundi. Head kolleegid, kõigepealt on mul ikkagi see tavapärane palve, et me teeme kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll, palun!

Kohalolijaks on end registreerinud 9 Riigikogu liiget, puudub 92.

Tänases infotunnis osalevad järgmised Vabariigi Valitsuse liikmed: peaminister Kristen Michal, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ja kultuuriminister Heidy Purga. Tere päevast, lugupeetud valitsuse liikmed! 

Ning meie infotunni reeglid on ikka täpselt samasugused nagu varasematel kordadel. Riigikogu liige võib registreeruda ainult ühe küsimuse esitamiseks. Küsimuse esitamiseks on aega kaks minutit, vastamiseks kolm minutit. Registreerunud Riigikogu liige saab võimaluse esitada ühe täpsustava küsimuse, lisaks saab üks Riigikogu liige selle küsimuse raames võimaluse esitada lisaküsimuse. Kokku on meil 12 registreeritud küsimust.

Esimene küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder ja teema on julgeolek. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud peaminister! Eesti riigi julgeolek ja riigikaitse on arusaadavalt ja mõistetavalt Eesti ühiskonna üks kõige olulisemaid prioriteete praegu. Seda kajastavad ka meie eelarve ja teised arengukavad ning kõik erinevad rahalised meetmed. Seal liiguvad suured rahad, aga kahjuks käivad nendega kaasas ka suured segadused, millele ka hiljuti juhtis siin tähelepanu Riigikontroll. Me nägime, et segadusi ja küsimusi oli ülimalt palju, midagi on nüüd tänaseks korrastatud, aga kahjuks tulevad uued segadused Kaitseministeeriumi valdkonnas ja erinevate hangete valdkonnas peale. 

Ja nüüd see küsimus ei ole ainult minu südamel ega Isamaa südamel ega opositsioonisaadikute südamel, vaid see on ka teie enda erakonna fraktsioonikaaslaste südamel, kus me oleme esitanud küsimuse kaitseministrile ja loodame tulevikus saada ka selgitust ja vastutust. Aga siiski – hange, mille väärtus on 400 miljonit eurot, on hange, millele kindlasti peaminister oskab ka oma kommentaari anda. Nimelt teeb meid väga murelikuks, et sellise hanke on Kaitseministeeriumi valdkonnas, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse läbiviidud hanke on võitnud ettevõte, mis on eelmisel aastal alles asutatud, millel puudub sisuline pikem ajalugu, mille osaühingu osakapital on üks tuhat eurot, põhitegevusalaks on registrites märgitud masinate ja seadmete hulgimüük. Ettevõttel puuduvad registriandmete põhjal majandusaasta aruanded ja käibed, ei ole ühtegi töötajat. Kõige selle juures on mitmed eksperdid juhtinud tähelepanu, et see toodang ei pruugi üldse sobida Eestile ega vastata NATO standarditele. Minu küsimus on: kuidas on nii juhtunud ja mis nüüd edasi saab?

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Head Hiiumaa sotsiaaltöötajad! Mulle jäi nüüd natukene segaseks, millisest hankest te räägite, sest neid hankeid on neil tõesti palju. Kui ma nüüd õigesti eeldan – ja eeldamine tihtipeale võib olla vigade ema –, siis te räägite Põhja-Kiviõli laskemoonatehasest. (Hääl saalist: Meeruse Technologies OÜ.) Jah, ma nime järgi niimoodi ei oska öelda. Iga hanke kohta, kui te küsite üksikasjalikumalt ja teinekord panete siia kirja ka hanketeema või pealkirja, siis ma saan ka konkreetselt ette valmistada. 

Kui te räägite Põhja-Kiviõli laskemoonatehasest, siis selle kohta on RKIK välja kuulutanud hanke 9. aprillil 2025. Selle pakkumise esitamiseni jõudis kümme ettevõtet – nii palju, kui mul seda üldist infot on –, mille järgi valiti välja ettevõtted, kellel oli juba võimalik teha pakkumised konkreetselt kas Ermistu või Põhja-Kiviõli alale. Ermistu alale osutus valituks neli ettevõtet – Frankenburg, Infinitum, Nitrol, Odin Defence – ja Põhja-Kiviõli alale valiti Türgi ettevõte ARCA ja ARCA Baltics Operations OÜ, kui te räägite suurekaliibrilise laskemoona tootmise pakkumisest. See on üks.

Ja teine – kui te räägite 400 miljoni eurosest lepingust, mille kohta eile siin küsiti, siis see puudutab riigihangete registris avaldatud kaitse-julgeolekuvaldkonna piiratud hankemenetlust ehk lihtsamalt öeldes ühte raamlepingut. Selles hankes osales 131 ettevõtet ja raamlepingusse kvalifitseerus 60 ettevõtet varitseva õhuründemoona turu jaoks. Aga mul on väga raske konkreetset hanget kommenteerida, isegi kui ma teaksin, mis hange see on ja kui palju detailselt ma seda kommenteerida saan. Aga ehk täpsustate.

Suur tänu! Helir-Valdor Seeder, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Ma loodan, et me saame vastused ka Kaitseministeeriumist hiljem. Me oleme väga põhjaliku arupärimise teinud ja loodame, et me saame sellele vastuse. Aga jutt käib varitseva õhuründemoona raamlepingust tõepoolest. Tegemist on Meeruse Technologies OÜ-ga. 

Aga ma küsin nüüd julgeoleku teemat puudutaval, aga hoopis teisel teemal. Tõepoolest, me panustame riigikaitsesse päris palju, 5% eesmärk, sellest tegelikult poolteist protsenti peaks minema siseturvalisuse ja muudeks julgeoleku- ja riigikaitselisteks tegevusteks. Väga konkreetne küsimus on, et tänaseks me oleme jõudnud olukorda, kus Hiiumaalt ei ole võimalik enam patsienti helikopteriga mandrile transportida, sellepärast et meil puudub helikopterivõimekus. Ja kas nüüd ei mahu kuidagi riigikaitse- ja julgeolekukuludesse sisse, mis meil miljarditesse ulatuvad, elementaarselt selle võimekuse tekitamine, mida vajavad nii piirivalve, politsei, keskkonnakaitse kui ka pääste, sisemine turvalisus laiemas mõttes? Minule jääb see arusaamatuks, et aastaid ja aastaid me ei suuda seda probleemi lahendada. See on konkreetne küsimus – kas valitsusel on mingid plaanidki, mis on laiemalt ühiskonnas olulised?

Ja nüüd teine küsimus on see, et nädalavahetusel te pidasite väga niisuguse südika kõne partei kongressil ja seal andsite tuld ja tõrva kogu maailma vastu, pean silmas Eesti ühiskonda, ikka eelkõige opositsioonierakondasid. Kui meil oleks nüüd vihakõne seadus vastu võetud olnud, siis see oleks kvalifitseerunud ilmselt vihakõneks. Rääkisite seal mingisugusest kaheksajalast. Ma tahan öelda, et Isamaa logo ja sümbol ei ole mitte kaheksajalg, vaid on kaheksakand. Need on erinevad asjad, eks ole, vaadake Google'ist või AI-st, uurige, kaheksakand, mitte kaheksajalg. 

Aga mu küsimus on, et 2023. aastal heaks kiidetud julgeolekupoliitika alustes on ühe suure ohuna toodud välja usaldus riigi vastu ja risk selle langemise kohta ja on lausa eesmärgina sõnastatud riigi usalduse tõstmine. Kuidas on, kas see risk on meil kahjuks nüüd täies mahus siiski realiseerunud?

Jah, aitäh, hea küsija! Andestage huumor, vahel võib ka nalja teha. Aga mul oli üks kolleeg tööl, kellega ma töötasin aastaid koos, ja tema ema, kellest ta väga hoolis ja ema hoolis temast ka, kirjutas talle alati ühte SMS-i ja kõike asjad kokku, et kuidas sul läheb, kas sa oled söönud, kas sul töö läheb hästi ja P.S. kas sa talverehvid panid ka alla. See küsimus oli täpselt samasugune. Te alustasite kõigepealt julgeolekust. Pange teinekord lugupidavalt kirja, mis küsimus on, ja ma saan selle hanke küsimusi ju ette valmistada, pole vähimatki muret. Nagu öeldud, see on raamhange, selles hankes osalesid 131 ettevõtet ja raamlepingusse kvalifitseerus 60 ettevõtet. Tulevad minikonkursid, vastavalt sellele valitakse alati parim pakkumine ja nii edasi. Seda saab kaitseminister kõike teile selgitada ja ma arvan, et ta teeb seda suurima heameelega. 

Teiseks, erinevate valdkondade koostöö kopterivõimekuse tagamisel ja mis tahes võimekuste tagamisel. Loomulikult ma arvan küll, et erinevatel valdkondadel tuleb omavahel koostööd teha, seal pole ju küsimustki. Me ei saa samas eeldada seda, et kui me paneme raha kaitsevõimesse, siis me kaitsevõime sildi alla paneme ka kõike muud kirja. Aga need kohad, kus on loomulik koostööd teha, kopterivõimekuse puhul see võiks ju olla. Ma tean, et siseminister ja kaitseminister omavahel suhtlevad pidevalt. Seda kindlasti tasuks kaaluda, seda võimekust on vaja. Aga see on aastate vältel, nagu te ise ütlete, läbi erinevate valitsuste ja koalitsioonide olnud kogu aeg debatt, kuidas sise- ja kaitsevägi suhtlevad oma võimekuste jagamisel. Minu hinnangul Eestis tehakse head koostööd, aga kindlasti saab alati otsida paremaid kohti. See ei ole isegi ühe valitsuse, ühe ministri ega ühe valdkonna poliitiline küsimus. Me paneme tõesti palju kaitsesse. Eile me just siin julgeolekupoliitika alustes rääkisime sellest, et kui me paneme 5,4% riigikaitsesse, siis umbes poolteist protsenti läheb ka laiapindsesse riigikaitsesse. Nii et see on umbes see, mis NATO-sse kirja läheb. 

Kaheksakandi eest muidugi suur tänu! Teie erakonnakaaslased juba tulid minu juurde ja küsisid, kas see kaheksajalg ongi see kaheksakand. No vaadake, see kaheksajalg on heatahtlik kujutis asjast, mis iseenesest nii üdini heatahtlik ei ole. Eesti on üks vabamaid riike maailmas, erinevates demokraatiaindeksites me oleme saatusekaaslastest väga kaugele jõudnud, meedia on vaba ja nii edasi. Aga samal ajal keegi ometi loob instituute, mis teesklevad sõltumatust, otsib sobivaid arvajaid sobivatesse kohtadesse, et esitleda pilti teistsugusena. Nii et see on kindlasti seesama kaheksajalg, mis toimetab. Väljast võib paista sümpaatne, aga tema toimetamine alati valgust ei armasta.

Ja kuna ei ole ühtegi lisaküsimust, siis, Helir-Valdor Seeder, te saate ka võimaluse lisaküsimuseks ja saate jätkata ka arutelu kaheksajalgade üle. 

Palun, Helir-Valdor Seeder!

Aitäh! Hea huumori vastu ei ole mul midagi, aga teie kõne seal kongressil ei olnud eriti humoorikas. Ja ma vaatan, et sellest huumorist avalikkus ja meedia väga aru ei saanud. 

Aga nüüd sellele teisele küsimusele või teise küsimuse teisele osapoolele te jätsite vastamata, läksite mööda. Mul on nüüd hea võimalus seda korrata. Nimelt, julgeolekupoliitika alused 2023, mis praegu veel kehtivad ja mis praegu lähevad uuendamisele ja värskendamisele, mis arutelu parlamendis käib – ja te täna ka jätkate, eks ole, selle teema aruteluga siin meiega koos –, siis seal on lausa leheküljel 5 eraldi eesmärk välja toodud, mis on püstitatud ja peetakse julgeoleku seisukohalt väga oluline: kuidas suurendada elanike usaldust riigi vastu. Ja mina vaatasin siis, milline on, ütleme, laiemalt riigiinstitutsioonide, aga eriti valitsuse usaldus 2023. aastal, kui need alused heaks kiideti, ja milline on praegu. No ilmselt te olete ise ka sellega väga kursis, et need on nagu öö ja päev. 

Ja minu küsimus oli, et kas möönate, et see suur risk, mis julgeolekupoliitika alustes 2023 kirja pandi, et usalduse kadu on väga suur julgeolekuoht, et see ongi valitsuse tasemel täna tegelikult toimunud. 

Ja teine küsimus siia juurde, et mina ei leidnud, et nüüd praegu nii-öelda värskendatud ja uues projektis julgeolekupoliitika alustes seda indikaatorit enam oleks. Kas olukord on nii lootusetu, et me seda eesmärki enam ei seagi ja ei mõõdagi seda usaldust? Aitäh!

Aitäh! Tõepoolest, nagu ma ütlesin, see küsimus oli nagu kaheksajalg. Sinna mahtusid kõik asjad ära ja seetõttu läks üht-teist meelest ära. See ei olnud kuidagi sihilik. Ma hea meelega räägin sellest usaldustest ja indikaatoritest nagu eilegi. 

Ütleme, mida öelda üldiset trendide puhul? Ma arvan, et väga paljudes riikides on näha seda trendi, kus selline populismist kantud ja populismisõnumid omavad suurt kandepinda, sest keerulistel aegadel tihti on lihtsad sellised vastused populaarsemad kui need asjad, mida tuleb teha. Tihti on ka muudel aegadel nii, aga keerulistel tihedamini. Maailm on üsna ebakindel, asjad muutuvad kiiresti. Kui vaadata üle Euroopa erinevate valitsuste ja parlamentide ja institutsioonide usaldusväärsust, siis küllap see kõikjal on vähenenud ja Eesti ei ole siin kuidagi nüüd eriline latern selles võtmes. Ma saan aru, et üks sellest kaheksajala kombitsatest Ühiskonnauuringute Instituut armastab alati kokku lugeda valitsuserakondade populaarsust. Mujal maailmas siiski loetakse approval rating'uid valitsustele ja peaministritele ja selles ei erine Eesti väga kuidagi Saksa kantslerist, ei erine Briti peaministrist või Prantsuse presidendist, kes riiki juhivad – kõik on saanud üht-teist pihta otsuste tegemises. 

Nüüd, kuuluvustunne on üks hea indikaator, mida ka Vabariigi President on oma kõnedes välja toonud. Kuuluvustunne – saab vaadata – on Riigikantselei on juba aastaid teinud erinevate valitsuste ja peaministri ajal sellist seiret, mis kirjeldab seda, et milline on kuuluvustunne, ja see on kõik avalik Riigikantselei leheküljel; kes tahab, võib sinna vaatama minna. Seal on üks küsimus, mis on selline, et "Ma tunnen, et kuulun Eesti ühiskonda". Ja vahepeal, umbkaudu september 2025 see tõesti päris kõvasti langes. Sellel ajal näiteks muu rahvuse hulgas oli ainult 45% inimesi, kes tundsid, et nad kuuluvad Eesti ühiskonda. Pärast seda, detsembris 2025 ja selle aasta märtsis need on oluliselt tõusnud, pilt on oluliselt positiivsemaks muutunud. Muust rahvusest inimesed märtsis 2026 juba neist 66% ehk kaks kolmandikku kuuluvad Eesti ühiskonda või tunnevad, et nad kuuluvad Eesti ühiskonda. Eestlastest 90% tunnevad, et nad kuuluvad Eesti ühiskonda; keskmine on 82. See on üsna järsk tõus, nii et usaldus Eesti valitsuse ja Eesti ühiskonna vastu on tõusnud sellest peegeldusest. 

Ja teine küsitlus, samamoodi mis kirjeldab, et "Minu jaoks on oluline kuuluda Eesti ühiskonda", on ajas püsinud pigem stabiilne ja keskmisena umbes sihuke 80 kuni 85% Eesti inimestest mõlemast rahvusest tunnevad, et nad kuuluvad Eesti ühiskonda ja tahavad kuuluda. Nii et … Aga see seireandmed on avalikud, saate sealt ise vaadata.

Aitäh! Me lõpetame tänase esimese küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi. Tänane teine küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Lauri Laats ja teema on lühinägelik poliitika. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Loomulikult teie valitsust iseloomustabki lühinägelikkus. Ma võtsin välja eelmise aasta maikuu infotunni stenogrammi. Ja huvitaval kombel oli minu esitatud küsimus samuti päevakorras teisel kohal, nii nagu ka tänasel päeval. Me arutasime kärpeid. Peale minu küsimusi esitas kolmanda küsimuse hea kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvart. Ta juhtis tähelepanu, et just tema komisjonis, korruptsioonikomisjonis, arutati Rail Balticu küsimust, räägiti eelarve puudujäägist ja üleüldiselt Rail Balticu probleemidest. Sellel komisjoni arutelul osales ka Läti parlamendi Rail Balticu uurimiskomisjoni esimees. Selle peale te kostsite järgnevat. Vastus: Aitäh! Mulle meeldis see Päevalehe juhtkiri, kus oli sellel teemal viisakalt öeldud. Seal ei olnud päris otse öeldud, et eks see kohtumine teil seal komisjonis oli selline, nagu Reinsalu oleks kohtunud Reinsaluga. Hästi palju erinevaid selliseid, kuidas öelda, laetuid mõtteid ja tegelikkusega üsna vähe pistmist. Ma mõistan, et ühendus Euroopaga on küll enamiku Eesti inimeste huvides, aga mitte võib-olla vähemuse huvides. Eestis on aastaid tehtud Kremlist tulenevat vastutööd Rail Balticule, ma arvan, et ka Baltimaades samamoodi. Ja nüüd seesama inimene, kelle osas te ennast sellisel viisil väljendasite, sellele inimesele on Läti presidendi poolt tehtud ettepanek asuda peaministriks ja kokku panna valitsus. Antud isiku nimi on Andris Kulbergs ehk Seimi liige, Läti Seimi liige. Aga kuidas te ikkagi seda kommenteerite? Tagantjärele vaadatuna, kas on ikkagi mõistlik kasutada sellist väljendusviisi meie sõbraliku naaberriigi Seimi liikme kohta, kellest tulevikus saab ka peaminister Lätis?

Teie aeg! Härra peaminister, palun!

Aitäh! Ma proovin haridus- ja teadusministriga praegu arutada seda olukorda. Mis ajast sai Reinsalu kuidagi solvavaks terminiks?

Lauri Laats, teil on täpsustav küsimus, palun!

Mina ei tea, kuidas siis peaminister … Tavaliselt võtab peaminister ikkagi rohkem sõna, aga miskipärast praegu piirdus ainult sellise väikese vastusega. Ma siis kordan üle teie tsitaadi: nagu Reinsalu oleks kohtunud Reinsaluga. Ja lisaks: on olemas laetud mõtteid – tegelikult te mõtlesite seda Läti Seimi liiget – ja tegelikkusega üsna vähe pistmist. Ehk siis sama Läti Seimi Rail Balticu uurimiskomisjoni esimehe kohta te ütlesite, et tema mõtetes on vähe tegelikkusega pistmist. Ega muudmoodi ma seda tõlgendada ei saa. Ja lisaks tõite välja, et see on nii-öelda Kremli narratiiv, mida samuti kannab tulevane Läti peaminister. Need on teie sõnad. Kas te mõtestate selle uuesti lahti, mida te tegelikult 2025. aasta 14. mai infotunnis mõtlesite? Või see, mis on must valgel siinsamas stenogrammis kirjas, ikkagi annab selgelt arusaama ja suuna, mida te tegelikult sellest Rail Balticu uurimiskomisjoni esimehest ja tulevasest peaministrist 2025. aastal arvasite?

Aitäh! No endiselt jääb mulle veidi hämaraks. Võib-olla siis Keskerakonnas kuidagi Reinsalu on selline väljendusviis, mida ei peaks kasutama. Minu meelest on see lihtsalt näide populistlikust poliitikust, kes tihtipeale esitab väga ülespuhutud seisukohti, millel tõesti ei ole alati tegelikkusega pistmist. Opositsioonis tihti seda tehakse. Tore oleks, kui sellel oleks tegelikkusega rohkem pistmist. Ja mina loodan, et Läti, võtnuna riigina läbi valitsuste kestva kohustuse Rail Baltic valmis ehitada, ehitab selle valmis. See on ka meie huvides.

Aitäh! Ja lisaküsimuse esitab Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Teemaks on lühinägelik poliitika ja ma loetlen siin mõne sellise – minu nägemise järgi – poliitika. Kiired maksutõusud ilma pika plaanita – riik saab hetkel rohkem raha, aga tavainimene ja ettevõte tõmbavad püksirihma koomale. Teetööde ja teede remondi edasilükkamine, kus hiljem maksame veel rohkem raha, et neid korda teha. Hariduse või noorsootöö kärped toovad sotsiaalseid pingeid edaspidi. Ja demograafiline probleem riigis, mis mõjutab nii tööjõupuudust kui ka edasist pensionisüsteemi. Kuidas te kommenteerite, kas see on teie arvates lühinägeliku poliitika tegemine või mittetegemine? Ja kuidas sellest olukorrast välja saaks, kui ta nii on?

Aitäh! No võtame järjest. Kiired maksutõusud. Mul on hea uudis. Selle aasta alguses me langetasime kiiresti makse – kiiremini kui kunagi varem. Ma näen, et see toob rõõmu teie näkku, loodame, et ka südamesse. Nii suurt ja nii kiiret maksulangetust, nagu ütleks meie julgeolekuliitlane, ei ole kunagi varem Eesti ajaloos olnud, ja see vastab tõele. 780 miljonit tulumaksu langetada, jätta see inimestele ja majandusele kätte, on ajaloo suurim tulumaksulangetus. See on kiireim maksulangetus. Pärast sotside lahkumist koalitsioonist me jätsime ära ka ettevõtete tulumaksu, mis samamoodi on kiire maksulangetus, ja esimesest eurost tulumaksu, mis samamoodi on tegelikult maksutõusude ärajätmine. Nii et kui te ütlete, kuidas seda muuta, siis mina arvan, et kiired maksulangetused vastavad väga hästi sellele segadusele, mis varem olid, ja ma arvan, et sellele maksutasemele me peaksime umbes jääma. See 35% tundub olevat jõukohane ja paras. 

Teedeehituse edasilükkamine. No vot, siin mul ka on jälle häid uudiseid. Ehkki vahepealsetel aastatel tõepoolest teedeehitusse nappis raha, siis nüüd see paljukirutud, me peame meeles, hästi paljukirutud automaks – kõik aastamaksuraha läheb teedeehitusse. Järgmise nelja aastaga 380 miljonit läheb teedeehitusse. Sellel aastal, kui parlamendiliikmed plaanivad Tallinnast sõita Pärnu randa, näete, 45 ja veidi peale kilomeetrit neljarajalist teed läheb selle raha eest ehitusse. Tartu suunas läheb 20 kilomeetrit neljarajalist teedeehitusse, läheb veel igasuguseid asju ehitusse. Ligi 400 miljonit paneme sellest rahast teedeehitusse. Nii et probleemi saab lahendada nii, et seda raha kasutatakse arukalt. 

Kärped erinevates valdkondades – vastab tõele, me oleme pidanud kärpima. Viimase kolme aasta kokkulepe on see, et 10% kärbime kõike, mis ei ole pensionid, õpetajad, Kaitsevägi, politsei ja nii edasi. Tõepoolest tuleb kärpida, aga sellel on üks põhjus – meie naaber, kes ähvardab meie julgeolekut. Ja ma arvan, et seda saavad kõik aru, miks on vaja kärpida, kui see raha on vaja panna kaitsesse. See on see pilt.

Suur tänu! Sellega lõpetame tänase teise küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi. Tänane kolmas küsimus on kultuuriminister Heidy Purgale, küsib Riigikogu liige Heljo Pikhof ja teema on Rahvusooper Estonia juurdeehitus. Heljo Pikhof, palun!

Suur tänu! Austatud minister! Aasta tagasi, 5. märtsil avaldasite pressiteate, mille kohaselt Kultuuriministeerium kutsus kokku töögrupi, mille eesmärk on jõuda muinsuskaitselisi ja linnaruumilisi vajadusi arvestava ooperimaja juurdeehituse arhitektuurikonkursini. Töögruppi olid kutsutud osalema Tallinna linna, Eesti Arhitektide Liidu, Muinsuskaitseameti ning Kultuuriministeeriumi esindajad. Samuti väitsite siinsamas saalis 9. märtsil, vastates arupärimisele, et juba on leitud detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostaja. Samuti väitsite, et Rahvusooper Estonia on lähiajal välja kuulutamas ruumiprogrammi hanget. Seda kõike tsiteeris ka rahvusringhääling 10. märtsil. Mulle kui Rahvusooper Estonia juurdeehituse edendamise parlamendi toetusrühma liikmele on teatavaks saanud, et ministeeriumi pakutud spetsialist keeldus juba veebruari alguses muinsuskaitseliste eritingimuste koostamisest. Samuti on oma esindajate saatmisest ruumiprogrammi hankekomisjoni keeldunud Arhitektide Liidu juhtkond. Seega on teie eesmärgiks seatud arhitektuurikonkursi väljakuulutamine sisuliselt teostamatu ning kogu protsess teie ministeeriumi allasutuste ja partnerorganisatsioonide poolt teadlikult peatatud. Siit ka minu küsimus, miks te eksitate nii avalikkust kui ka Riigikogu liikmeid sellises olulises küsimuses nagu Rahvusooper Estonia juurdeehituse rajamine? Seda peab ju ellu viima vastavalt Riigikogu otsusele riiklikult tähtsatest kultuuriobjektidest.

Suur tänu küsimuse eest ja sellel teemal peatumast ning sellega tegelemast! Ei vasta tõele, et töö on seisma pandud, nagu te oma ettekandes siin just väitsite. See on vale väide. Vastab tõele, et alates sellest ajast, millele te kuupäevaliselt viitasite, märtsis, kui ma olin väga lootusrikas, et selle protsessiga edasi liigutakse, on toimunud selle töögrupi koosseisus, mida te nimetasite, koosseisulisi muudatusi just muinsuskaitse eritingimuste spetsialisti osas. Olen ka teadlik sellest, olles Rahvusooper Estonia juhi Ott Maateniga pidevas kirjavahetuses, viimane kiri tuli talt mulle postkasti 11. mail, et arhitektidega püütakse siiski kokkuleppele jõuda, aga seal on teatavaid probleeme esinenud. Tulen tagasi, kirjeldamaks seda situatsiooni, milles me täna viibime. Kultuuriministeerium on pakkunud oma tuge Rahvusooper Estonia arendusega seotud lahenduste leidmisel. Ja seda ma olen ka avalikult kogu aeg kinnitanud, et see töö ei ole seisma jäänud, vaid lahendusi otsitakse. Viidatud töögruppi, mis kokku kutsuti, olid kaasatud kõik olulised osapooled arhitektuurikonkursini jõudmiseks ehk Rahvusooper Estonia, Kultuuriministeeriumi, Tallinna linna, Eesti Arhitektide Liidu ja Muinsuskaitseameti esindajad. Selle töögrupi eesmärk on liikuda edasi arhitektuurikonkursi ettevalmistamisega, mille aluseks töötati välja ruumiprogrammi hange. Kui detailplaneeringu eritingimused ja ruumiprogrammi analüüs on valminud, saab alustada arhitektuurikonkursi korraldamisega. Siin teen korraks pausi, et kohe jätkata. Viitan siinkohal jällegi sellele koosseisule, kus on koosseisulistes isikutes muudatusi toimunud. Välja on vahetatud või välja on vahetunud mõned spetsialistid. Hanke raames tellitakse analüüs ja selle tellitava analüüsi tulemuseks on ooperiteatri uut ja vana osa ühe tervikuna käsitlevad ruumiprogrammid ja mahulised ettepanekud ning analüüs eri stsenaariumidega kaasnevatest plussidest ja miinustest. Seda rääkisin siin puldis ka märtsis. Analüüsi teostamisel lähtutakse kolmest erinevast stsenaariumist – juurdeehitus olemasoleva saali ümberehitamisel ja lava laiendamisel vastavalt muinsuskaitse eritingimustele, teiseks, juurdeehitus uue saali ja lavaga Uue Turu platsi poolsel hooneküljel ja kolmandaks, maa-aluse ühendusega juurdeehitus uue saali ja lavaga eraldiseisvas hoonemahus Teatri väljakul. Minu teada töötavad osapooled selle nimel, et viimased detailid saaks paika ja hange oleks lähiajal välja kuulutatud. Hanke kuulutab välja Rahvusooper Estonia, mitte Kultuuriministeerium. Aitäh!

Aitäh! 

Ja, Heljo Pikhof, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Suur tänu! Meil oli hiljuti just Rahvusooper Estonia toetusgrupi kokkusaamine Riigikogus ja seal selgusid küll teistsugused faktid. Ja need on need küsimused, mis ma sellest lähtuvalt ka esitan. 

Nüüd, kui need muinsuskaitse eritingimused koostab ametist eemalseisev, kuid litsentseeritud kõrgetasemeline ekspert, kas saate siin saalis siis kinnitada, et ka teile alluv Muinsuskaitseamet neid aktsepteerib ja me ei suundu jällegi taas bürokraatlikku venitamistaktikasse, mida siiani on muinsuskaitse nime all juurdeehituse vastased aktiivselt ära kasutanud.

Ja nüüd kui nüüd … Millist lahendust te näete sellises olukorras, kui arhitektide liit keeldub oma esindajate lähetamist hankekomisjoni? Kas te aktsepteerite, et sinna kaasatakse meie autoriteetsed arhitektid iseseisvalt ja see ei takistaks arhitektuurikonkursi läbiviimist? Aitäh!

Tänu nende viidete eest! Saan siin kommenteerida ainult seda, et esiteks olen ma spetsialistide usku inimene. Kui spetsialistid saavad kokku ja annavad endast enda arvamuse kohaselt, oma ekspertiisi kohaselt parima võimaliku arvamuse selle projektiga edasiliikumiseks, siis see on tugeva demokraatia tunnus – mitte ülevalt ei juhita alla, et öelda, mis on õige või vale, vaid kaasates just neid spetsialiste, kellel on nii autoriteet, millele te ise viitasite, haridus, kogemus ja lai silmaring selle teemaga tegelemisel. Ma loodan väga, et arhitektid istuvad laua taha nüüd selles töörühmas. Põhiline on praegu selle ruumiprogrammi hanke alusdokument valmis saada, et arhitektuurikonkursiga edasi minna. 

See teema on olnud väga laetud ja päris tundlik. Siin ma olen seisukohal, et õhku on visatud ka võib-olla ehk liiga palju tarbetuid osundusi inimeste kohta, kelle puhul öeldakse, et "näete, see spetsialist minu arvates takistab kellegi tööd" või "tal on teine arvamus, mis ei ühti minu arvamusega ning seega on see vale arvamus". Nii et nende väidetega ma kindlasti nõustuda ei saa, aga seisan omalt poolt selle eest, et Estonia juurdeehitusega saaks võimalikult kiiresti edasi liikuda. Aitäh!

Suur tänu! Lisaküsimuse esitab kolleeg Riina Sikkut. Palun!

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud minister! Mul on väga hea meel kuulda, et te olete spetsialistide usku inimene. Mina olen samamoodi ja ma arvan, et Eestis me peaksime, sõltumata valitsusest, ellu viima tõenduspõhist poliitikat. Samas, Estonia juurdeehituse rajamise otsus on olnud poliitiline. See on tehtud siin saalis ja kultuuriobjektide nimekiri ei ole spetsialistide koostatud ja heaks kiidetud, vaid see on olnud poliitiline otsus. Estonia juurdeehituse rajamine, nii nagu te õigesti ütlete, on laetud ja päris tundlik teema olnud. Nagu me näeme metsaarutelus, on teadlasi, kes esitavad ühte arvamust ja tõenduspõhist, ja on neid, kes seisavad ärihuvide eest. Samamoodi on Estonia juurdeehituse rajamise puhul spetsialiste, kes arvavad ühte, ja spetsialistid, kes arvavad teist. Ma arvan, et see on ka põhjus, miks siin saalis Heljo Pikhof omal ajal ka kultuurikomisjoni liikmena on korduvalt seda teemat tõstatanud, sest poliitiline eestvedamine on siinjuures väga oluline. 

Te ütlesite samuti, vastates Heljo küsimusele, et rääkisin seda siin märtsis ka puldis, mis on õige, aga nüüd on juba mai lõpp. Kuidas te näete, kas teie arvamus on ja te seisate selle taga ja pingutate selle nimel, et siis lähinädalatel see hange läheks Estonia poolt välja ja jõuaks tulemuseni ja vajadusel spetsialistide vahel need kokkulepped tehtaks? Kas teie pingutate selle nimel, et sõltumata sellest, milline stsenaarium on see, mida soovitatakse, saaks nende asjadega edasi liikuda ja otsused tehtud? Kuna see on olnud Riigikogu otsus nende kultuuriobjektide kohta, siis siin saalis seda ju ära ei unustata, seda küsitakse kogu aeg. Mis on teie isiklik arvamus ja mida te teete järgmiste kuude jooksul, et need sammud, nii nagu plaanitud, tegelikult teoks ka saaks?

Suur tänu selle täpsustuse eest! Me saame kõik ühtemoodi aru, et tegemist on Riigikogu otsusega. Seda ei ole ju keegi vahepeal väitnud, et midagi oleks keegi kuskil ümber mõelnud. See on kogu teemaarenduse alus, et Riigikogu on otsustanud ritta seada riiklikult tähtsad kultuuriobjektid. Jah, nende sees on Estonia ning selle lahendamisega me tegeleme. 

Kuna Rahvusooper Estonia on avalik-õiguslik organisatsioon ja juhib seda töögruppi ise, siis tema korraldab ka ehitusega seonduvat. Raha, nii nagu kultuurikomisjonis ja Riigikogus on kokku lepitud, tähtsate kultuuriobjektide juures tuleb Kultuurkapitalilt. See summa on fikseeritud, seal on olemas kokkulepe, mis raha on, mis ehituseks läheb. Sinna juurde arvestatakse ka ehitushinnaindeks, mida on arvestatud iga teise riiklikult tähtsa kultuuriobjekti ehitamise puhul, sest elukallidus ja ehitushinnad on tõusnud, nii et see ehitushinnaindeks on seal arvutuse juures tähtis. See on kõige aluseks olnud. See töögrupp on olnud Kultuuriministeeriumi abikäsi Estoniale oma kõige paremas teadmises, kuidas oleks võimalik kõige kiiremal võimalikul moel selle asjaga edasi edeneda. 

Selles töös on palju nüansse, millele te ka ise viitasite. Üks nendest on muinsuskaitselised eritingimused, nendega arvestamine või mingite kompromisside leidmine. Ma arvan, et päris palju on Muinsuskaitseamet juba tänaseks vastu tulnud, mis puudutab Rahvusooperi Estonia ruumides sees tehtavaid võimalikke lahendusi. Ma olen olnud iga kahe nädala tagant Ott Maateniga ühenduses. Mina ei juhi seda töögruppi. Ma elan lihtsalt kaasa ja hoian omalt poolt silma peal, et see töögrupp jõuaks konsensuslikule lahendusele, mis aitaks ruumiprogrammi hankedokumendi välja selgitada, selle kirja panna ja sellest edasi arhitektuurikonkursini jõuda. 

Suur tänu! Lõpetame kolmanda küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi. Neljas küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Martin Helme ja – nüüd ma loen hästi hoolikalt – teema on Eestit ähvardavast chapodifoobiast. Martin Helme, palun! Kõigepealt siis palun tõlge.

Stenogramm veel koostamisel

Stenogramm veel koostamisel

Stenogramm veel koostamisel

Stenogramm veel koostamisel

Stenogramm veel koostamisel

Stenogramm veel koostamisel

Kas-küsimus? Siis sellele saab jah või ei vastata. Ei, muidugi. Aga aitäh, et te tulite kogu selle maa infotundi ja küsisite selle ära! Ja kogu see jutt sellele eelnevalt – Siim Kallasele millegi sellise omistamine on naeruväärne. Ma ei tea, miks te üritate talle seda omistada ja ma näen, et teie satelliidid ka sotsiaalmeedias aeg-ajalt üritavad. See on kindlasti naeruväärne väide. 

Ütleme nii, et mina siiski ei jaga seda teie maailmavaadet kõikjale ulatuvatest vandenõudest, aga ma ütlen, et on olemas seesama nähtus, mis tihtipeale ei armasta valgust ja tihtipeale opereerib pigem taustal, küsimata poliitilist mandaati, soovides poliitilises elus osaleda. Mujal nimetatakse seda paremate terminite puudumisel oligarhiaks, mõjutustegevuseks, kõigeks muuks. Nimetame meie hellitavalt konservatiivseks kaheksajalaks. Seda mõju ostetakse läbi pidevate uuringute, sobivate küsitluste, õigete arvamuste tellimise ja õigete arvamuste aitamise – kus iganes see toimub. 

Te mainisite Postimeest. Mina arvan, et Postimehe lehena ei ole viga miskit, küllap on okei. Aga seal on toimetajad. Näiteks eilegi nägin sotsiaalmeedias, kui see õige info oli, siis üks toimetajatest justkui arvas, et droon, mis Võrtsjärve kohal tuli alla lasta, ei olnud päris. Ma ei tea, mida sellises olukorras teha. Ma ei viskaks nalja. Küllap on inimesi, kes päriselt arvavad, et sellised uudised on välja mõeldud. Venemaad pole, Putinit pole, sõda pole ja droone pole. Ja siis levitavad nad sedasama mõju, ütlevad, et liberaalidel pole kohta selles avalikus ruumis, ja üritavad seda pilti hägustada sedasama tinti pritsides. 

See konservatiivne kaheksajalg ei armasta valgust. Ma näen seda nagu suminat igal pool, kõik on veidi närvilised. Räägime sellest konservatiivsest kaheksajalast ja tema kombitsatest, räägime rohkem ja toome nad valguse kätte.

Aitäh! Ja lisaküsimuse esitab Rain Epler. Palun!

Aitäh, härra juhataja! Härra peaminister! Kõigepealt sissejuhatuseks naljadest ja naljategemisest. Sel nädalal juba mitmendat korda, ka täna siin esimesele küsimusele vastates, pidite oma väljaütlemiste kohta selgitama, et see oli nali. Eks see ole selline lastetoa ja harituse küsimus. Mina olen kasvanud sellises keskkonnas ja teadmises, et kui on nali, siis see ongi naljakas ja inimesed saavad aru, et oli nali. Ja kui naljamees peab hakkama seletama, et oli nali, siis on kehv naljamees. Nii et tuleb välja, et te ei ole ainult mitte väga kehv peaminister, vaid ka kehv naljamees. 

Aga minu arvates te tegelikult ei tee nalja, isegi kui te püüate öelda, et te tegite nalja. Te räägite näiteks musta valgeks. Sellessamas hiljutises kõnes te samastasite Reformierakonda vabaduse ja õitsenguga. Kui me vaatame tegelikkust, vaatame nurjunud energiapoliitikat, vaatame kõigi aegade kõige halvemini juhitud riigirahandust, vaatame seda, kuidas te inimesi maksude ja koormistega kägistate ja kuidas te eraldi just lastega perede toimetulekut olete halvendanud, siis ei lähe need kaks asja ju kokku. 

Kui tuleme natuke lähemasse ajalukku, siis te püüate ju sellise petujutuga pilti tegelikkusest erinevaks maalida. Te käisite hiljuti valitsuse pressikonverentsil välja mõtte, et võiks teha erakondadeülese kokkuleppe, et poole protsendipunkti võrra vähendada defitsiiti igal aastal. Ja siis tuli siia lisaeelarve, mille juures oli Rahandusministeeriumi prognoos, kus selgub, et järgmisel aastal Reformierakonna juhtimisel defitsiiti suurendatakse 0,6% võrra. 

Mul on kaks lihtsat küsimust. Esimene: kas te lähiajal olete välja tulemas plaaniga, mis aitab 2027. aastal defitsiiti vähemasti poole protsendipunkti võrra vähendada – see, mida te ise ette panite just oma kõnes? Ja teine on veel lihtsam küsimus. Millal te tagasi plaanite astuda?

Aitäh! Hea küsija! Ma olen teid palju näinud küsimas. Ma saan aru, et te püüate olla kuidagi parteivääriliselt õel, aga see ei tule teil välja. (Naer saalis.) Ma saan aru, et teete katse, aga see paistab koomiline. Aga proovige edasi – minul lõbus, teil ka, eks! Vaatajatel ka. Õeluse jaoks on vaja ikkagi õel inimene olla. Mulle tundub, et te ei ole piisavalt. 

Räägite nurjunud valitsemisest, riigirahandusest, kõigest muust ja siis ajate kõik pudru ja kapsad sassi. Makse oleme alandanud. Ma ei tea, millest teie räägite, selle aasta alguses alandasime. Kaotasime ära Isamaa, Keskerakonna ja sotside tehtud astmelise tulumaksu, selle tulemusena need inimesed alates 1200 eurost, kes kandsid kõrgemat maksukoorma, said maksukergenduse. Keskmise palga juures inimene saab 1800 eurot aastas rohkem ehk 13. kuupalga. Perede ostujõud kasvab umbes 6% aastas, töötajate netopalk umbes 10% aastas. Kui te arvate, et see on nurjunud, minge öelge siis inimestele, et nende sissetulekute suurenemine on nurjunud idee. Need numbrid, olgu, hea küsija, öeldud, on Eesti Pangast. 

Nüüd, kaitse puhul, ma saan aru, et te tahate jälle teha näo, et meil ei ole Putinit. See on selline EKRE üldine hoiak, et kaitsesse pannakse raha kellegi teise toreduse pärast. Vaadake, kaitsevaldkonna kasv on möödapääsmatu, kui me tahame Eestis ajada Eesti asja eesti keeles ja sinimustvalge lehviks. Jah, õige, teil oli ju see mees ka enne seal fraktsioonis, kes arvas, et siin tingimata ei pea sinimustvalge lehvima, nüüd vist enam ei ole. 

Nüüd siis, mis puudutab defitsiiti, siis üleparteilist kokkulepet – sealgi te ei pannud tähele – ei ole mina pakkunud, vaid mina ütlesin, et paneme selle eelarve seadusesse kirja ja teeme järgmise eelarve lihtsalt väiksema defitsiidiga. Ma lihtsalt meenutan, et 2024. aastal me suutsime oluliselt kokkuhoidlikumalt eelarvet majandada, umbes 400 pluss miljonit. Defitsiit, mis pidi olema 2,9%, oli oluliselt väiksem. Eelmisel aastal pidi defitsiit olema 3% ja jäi oluliselt väiksemaks ka, üks 400–600–800 miljonit kokkuhoidlikumalt majandatud. Ja juba sellel aastal esimese kolme kuuga on meil ligi 150 miljonit rohkem laekunud kui vähem kulutatud. Nii et ma arvan, et me suudame ka sellel aastal tublimalt majandada ja jääda defitsiidiga oluliselt alla kokkulepitud taset, mida Euroopa lubab. Nii et sama teeme ka järgnevatel aastatel, teeme eelarve, ka eelarve seadusega. 

Ja nendesse kokkulepetesse, jah, ma ütlen, et minu kogemus selliste kokkulepetega on, et need on kasulikud sellise hetkeni, kuni poliitikud kohtuvad reaalsete otsustega. Opositsioon on väga varmas igasuguseid kokkuleppeid tegema, kuni nad päriselt peavad ka millegi eest vastutama. 

Aitäh! Lõpetame tänase neljanda küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi. Tänane viies küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Urmas Reinsalu ja teema on poliitika. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh, härra peaminister! Kõigepealt andke edasi minu tänu ka neile kaitseväelastele, kes koostöös Rumeenia piloodiga selle drooni alla võtsid eile. Kuid, härra peaminister, kuulates teie retoorikat, siis asetame asja perspektiivi. Reformierakond on kaotanud eesti rahva usalduse, see ei ole tegelikult täna Eestis kellelegi enam uudis. Kuid ma näen laiemalt. Kuulates teie niisugust hirmutavat ja Eestit laiemast kogukonnast välja tõstvat retoorikat, siis mulle näib, et sümmeetriliselt on ka eesti rahvas kaotanud Reformierakonna usalduse. Reformierakond ei usalda enam rahvast. Ja eks meil tegelikult ongi selle läbikukkunud poliitika tingimuses, et kas rahvas vahetab Reformierakonna järgmisel kevadel välja, sest vastupidist ju tegelikkuses, hoiaks taevas, juhtuda ei saa. Kuid te mainisite siin ajakirjandust ja kritiseerisite meediaväljaandeid ja minu jaoks on väga tõsine probleem nüüd aktsioon, millest Riigikogu kultuurikomisjonis on informatsioon jõudnud ka avalikkusele. Ma tean, et teie lauasahtlis või Riigikantseleisse on jõudnud juba pool aastat tagasi seaduseelnõu, mis näeb ette tegelikult veel selle ametist lahkuva parlamendikoosseisu ajal suure hulga ekspertide nimetamise ringhäälingunõukogu liikmeks, mis tähendab meie sõltumatu avalik-õigusliku meedia Reformierakonna kontrolli alla võtmist . Niisugust pretsedenti ei ole varem siin 1990. aastast saati olnud. Mul oli ka loomeliitudega kohtumine, proua Purgat planeeritakse juba ERR-i juhatajaks, kuna selle ülevõtmise tulemusel, kus moodustub nii-öelda kontroll Reformierakonna poolt, tekib kevadel võimalus ka ERR-i juhatus välja vahetada. Mu küsimus, härra peaminister, on teile või ettepanek on see, et loobuge sellest aktsioonist, ärge hakake nii-öelda lahkumise meeleolus lõhkuma sõltumatute institutsioonide usaldusväärsust. Eks ole, härra peaminister, ja nüüd on sõna härra peaministril. Palun!

Aitäh, härra Reinsalu! Ja ma pean teile jätkuvalt meelde tuletama, et sõna annan siin Riigikogu saalis mina või juhul, kui on istungi juhataja keegi aseesimeestest, siis annab sõna Riigikogu üks aseesimeestest. Seega ma annan nüüd sõna härra peaministrile. Palun!

Aitäh, hea Riigikogu juhataja! Hea küsija! Nii, mitu asja. Ma saan aru, et te olete veetnud unetu öö, mõeldes välja konstruktsiooni Eesti rahva väljavahetamisest Reformierakonna poolt ja vastupidisest. Ärge nähke sellega vaeva! See ilukõne on lihtsalt teie enese lõbustamiseks. Konservatiivne kaheksajalg, ma saan aru, on veidi närviline, olete teiegi veidi närviline, aga midagi teha ei ole, sellest tuleb ausalt rääkida. See maailmavaade, mis otsib varjust teed poliitilisele lavale ilma mandaati küsimata, peab siiski valgust ka nägema. Ma arvan, et Isamaal on kindlasti palju erinevaid mõtteid sellel teemal jagada. Ma loodan, et avalikkuses saab seda teha. Teiseks, ma isegi ei saa aru, miks te eksperte pelgate, teadmata täpselt, mida kultuurikomisjonis detailselt arutati. Ma isegi ei saa aru, miks te eksperte pelgate. Miks te olete nii närviline selle pärast? Kas teil on mingi plaan sellega, mingi mure? Võin kindlasti välistada selle mõttekäigu, et keegi planeeriks Heidy Purgat ERR-i juhatajaks. Aga samas ei saa ma muidugi lõpuni välistada, et Urmas Reinsalu plaanitakse Päästeameti juhiks. Vaat seda ma ei saa küll ümber lükata. Selliseid kuulujate olen ka kuulnud, kui küsite, kus, siis just praegu siin kuulsin. Ma loodan, et lükkate selle ka ümber.

Aitäh! Urmas Reinsalu, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Ei, ma ei kavatse Päästeametit juhtima hakata, jätame selle oskusteavetega päästeametnike pädevuseks. Kuid ma ei saanud tegelikult härra peaministrilt vastust. Kas vastab tõele, et Riigikantseleis on juba pool aastat selle ümbermehitamise eelnõu ringhäälinguseaduse muutmisest? Ja milline on teie seisukoht selle eelnõu kohta? 

Ja minu üleskutse teile, härra peaminister – me ei rääkinud abstraktsetest ekspertidest – mitte mängida Eesti riigis väga keerulises olukorras sõltumatute institutsioonidega ja nende ümber niisuguseid ülevõtmiskatseid punuda. Meil ei ole mõtet siin tegelikult – see on väga tõsine küsimus, härra peaminister – mängida siin niisugust olukorda nagu nii-öelda hämavad mingid eksperdid. Ma palun teid enne valimisi sellest aktsioonist – tungivalt, palun teid enne valimisi – sellist tüüpi aktsioonist hoiduda.  

Ja nüüd, härra peaminister, niisugune hirmutav retoorika. Jah, ma olen ka öelnud – võimalik, et see on teile haiget teinud –, et praegu Eestis on Reformierakonna poliitika objektiivselt keerulises olukorras paraku probleeme süvendanud ja läbi kukkunud. Aga see on tegelikult objektiivne hinnang. See ei ole kuidagi midagi, ärge võtke seda dramaatselt, isiklikult. Aga te vastate niisuguse hirmutava loogikaga. Ja minu sõnum, teate, härra peaminister, on teile vastupidine. Teie soovite panna Eesti rahva hirmu tundma tuleviku ees. Minu sõnum Eesti inimestele on see, et ärge kartke. Ja lisaks ma paluksin teil täpsustada seda üle – te olete väga tagasihoidlik olnud, proua Kallas istub teil kõrval –, mis puudutab seda erakondade esimeeste kirjatuba, mis meil on tekkinud koos härra Madis Mülleriga. Mis teie seisukoht selle kokkuleppe osas, mis puudutab eelarve korrastamist Eesti Panga presidenti väljapakutuna, peaministrina on? Vastake siin, kuna te sellele kirjale vist ei ole vastanud.

Teie aeg! Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh, hea küsija! Teil oli väga palju jälle küsimuse sisse mahutatud. Ma loodan, et ma sain nüüd kõik siia papitükile kirja. Teen oma parima. 

Te ütlete, et see on objektiivne hinnang. Ärge siis teiegi solvuge. Objektiivne hinnang tühjale retoorikale, et samal ajal tuleks makse langetada ja rohkem kulutada, mis on teie sõnum poliitikas, on üsna õõnes. (Hääled saalist) Täpselt sama õõnsad on paljud muud poliitikasoovitused, mida te teete. Nii et ma ütleksin nii, et vaadake, hea härra Reinsalu, peeglisse ja te tunnete ära selle, kes peaks objektiivselt endalt küsima, kas ta annab midagi Eesti poliitika ühisosa otsimisse või tegelikult otsib ainult vastandumist. Ma kardan, et sealt peeglist vaatab teile vastu osa sellest kaheksajalast, mida te nii väga pelgate valguse kätte tulevat, aga midagi teha ei ole. 

Nüüd ekspertidest. Ma ei saa ka hästi aru, miks te pelgate ekspertide juurde tulemist ERR-i nõukogusse. Eelnõu, küsisin ka kultuuriministrilt, on Riigikantseleis tõepoolest olemas, aga selle eelnõu suhtes ei ole kokkulepet. See eelnõu seisab seal Riigikantseleis ja erinevatel põhjustel. Ma tean, et erameedial on olnud erinevaid arvamusi ja nii edasi, sellepärast ta seisab. Ju sellepärast ka kultuurikomisjon võttis asjad oma kätte, aga mina ei oska küll kuidagi halvaks pidada seda mõtet, et rahvusringhäälingus on rohkem eksperte ja vähem poliitikuid. See ei ole halb. Ma ei stigmatiseeri kuidagi poliitikuid, aga vaadates teid, ütlen ausalt, et vähe on nii andekaid poliitikuid, kes suudavad samal ajal rääkida veenva näoga ühest-teisest teemast ja siis minna munitsipaalsesse Tallinna Vee nõukogusse torusid ja ventiile korrastama. Teie olete kindlasti võimekas, aga vaadake, Eestis neid nii palju ei ole.