Tere päevast, väga lugupeetud Riigikogu liikmed! Auväärt peaminister! Alustame Riigikogu täiskogu teisipäevast istungit. Kohaloleku kontroll, palun! 

Kohalolijaks registreerus 62 Riigikogu liiget, puudub 39. 

Nüüd on aeg eelnõude ja arupärimiste üleandmiseks. Heljo Pikhof, palun!

Head Riigikogu liikmed! Annan Sotsiaaldemokraatide poolt üle arupärimise justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostale seoses valitsuse kavaga tuua Rootsi kinnipeetavad Tartu vanglasse. Minister on avalikkusele seda plaani põhjendanud väidetega, et Eesti maksumaksja hoiab raha kokku, Lõuna-Eesti ja Tartu turvalisus suureneb ning Eesti tervishoiule ja kohtutele, prokuratuurile ja siseturvalisuse tööturule ei teki lisakoormust. Paraku näitavad ministeeriumi enda andmed, märtsikuisel Riigikogu õiguskomisjoni istungil kuuldu ja senised avalikud selgitused, et mitmes olulises küsimuses on ministri väited ja tegelik olukord omavahel vastuolus. Avalikkusele on jäetud ka mulje, et tegemist on hästi ette valmistatud majanduslikult kasuliku ja turvalisust suurendava projektiga. Õiguskomisjonis arutatu põhjal on aga selge, et vastamata on hulk sisulisi küsimusi, näiteks, kust tulevad siseturvalisuse valdkonna inimesed, kuidas välditakse politsei nõrgestamist, kes kannab tervishoiu- ja õigusasutuste tegeliku töökoormuse ning miks kasutatakse avalikkuse veenmiseks kulunumbreid, mis ei kirjelda täpselt tühjade vanglakohtade tegelikku maksumust. Siit tulenevalt on sotsiaaldemokraatide poolt ministrile üheksa küsimust, millele palume selgeid vastuseid lähemal ajal. Aitäh!

Head kolleegid, olen vastu võtnud ühe arupärimise. 

Üks teade ka. Täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin istungisaalis Pärnu riiklikult tähtsa multihalli toetusrühma asutamise koosolek. Kokkukutsuja on Andrei Korobeinik.

Nüüd, head kolleegid, saame minna tänase päevakorra juurde. Päevakorra esimene punkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse ""Eesti julgeolekupoliitika alused" heakskiitmine" eelnõu 908. Kahe sõnaga, head kolleegid, tutvustan selle päevakorrapunkti menetlemise korda. Meil on kaks ettekannet, esimese ettekande teeb peaminister Kristen Michal ja teise ettekande teeb riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu. Mõlema ettekande pikkus on kuni 20 minutit ja küsimusi saab iga Riigikogu liige esitada kokku kaks küsimust. Läbirääkimised on avatud fraktsioonidele ja samuti on võimalus läbirääkimistel osaleda ka peaministril. Nüüd, head kolleegid, palun Riigikogu kõnetooli auväärt peaministri Kristen Michali.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Valitsus edastas 7. mail Riigikogule uuendatud Eesti julgeolekupoliitika alused. Mul on hea meel olla täna teie ees, et seda dokumenti tutvustada. 

Julgeolekupoliitika aluseid uuendati viimati aasta pärast Venemaa täiemahulise sõja algust Ukrainas, veebruaris 2023. Kolm aastat hiljem ei ole meie strateegiline ohuhinnang muutunud. Venemaa oli ja on Eestile eksistentsiaalne oht. Sõja-aastad on selgelt näidanud, et seda ohtu ei ole võimalik lahendada, isegi mitte vähendada läbirääkimiste teel, sest Venemaa eesmärk on jätkuvalt kogu Ukraina allutamine ja Euroopa julgeolekuarhitektuuri muutmine. Ohtu on võimalik vähendada, olles ise valmis, riigina ja ühiskonnana igaühel täita oma rolli. Kui oleme enesekindlad ja valmis, ei teki Venemaal mõtetki meid reaalselt ohustada. Eesti on ja jääb turvaliseks kohaks siin elavatele inimestele, ka investoritele ja turistidele. 

Julgeolekupoliitika aluseid on vaja uuendada, et ühiselt kokku leppida, mida teeme tänastele ohtudele ja riskidele vastu astumiseks. Loodan, et julgeolekupoliitika aluste arutelu Riigikogus tuleb konstruktiivne ning et Riigikogu liikmed jagavad dokumendis kirjas olevat julgeolekupoliitika käsitlust. 

Kõigepealt julgeolekuolukorrast. Rahvusvaheline julgeolekukeskkond ja globaalsed jõujooned on muutumises. See pole kellelegi enam uudiseks. Demokraatiale, õigusriigile, inimõigustele ja vabakaubandusele toetuv väärtusruum on ohustatud. Venemaa peab juba viiendat aastat Euroopas täiemahulist agressioonisõda. Konflikt Lähis-Idas on tõstnud energia hinda ja kõikuma löönud ülemaailmse varustuskindluse. Sõjad ja kriisid mõjutavad julgeolekupoliitilist mõtlemist kogu maailmas. 

Ma olen viimasel ajal suhelnud enamuse meie liitlaste liidritega. Me mõtestame julgeolekukeskkonda väga sarnaselt ja pole väljakutsetega üksi. Julgeolekupoliitika aluste ülevaatamise käivitasin 2025. aasta sügisel. Riigikantselei juhtimisel on meie eesmärke muutunud oludes arutatud kõigi ministeeriumide, Eesti Panga, kõrgkoolide, mõttekodade ja meedia esindajatega. Tänan eraldi Riigikogu riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni liikmeid, kellega arutati teema viis korda läbi. Eelmisel nädalal, kui eelnõu komisjonidele tutvustasin, kiitsid ühisosa leidmisele suunatud koostööd mõlemad pooled. Leppisime ka kokku, et peaminister võiks Riigikogule julgeolekupoliitika aluste elluviimise kohta ülevaate anda igal aastal. 

Homme on Riigikogus teisel lugemisel kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse eelnõu, mis samuti uuendatud julgeolekupoliitika alustest lähtub. Seega kajastavad julgeolekupoliitika alused ka selle saali mõtteid ja ettepanekuid ning ehitavad nii julgeolekupoliitilist konsensust poliitikute, ekspertide ja laiema avalikkuse vahel. 

Hea Riigikogu! Uued Eesti julgeolekupoliitika alused lähtuvad laia riigikaitse põhimõttest, kus oma roll on igaühel – lisaks vormikandjatele ja riigiasutustele ka kohalikel omavalitsustel, elutähtsaid teenuseid osutavatel ettevõtetel ja igal inimesel. Julgeolekupoliitika alused selgitavad Eesti julgeolekupoliitika põhimõtteid, kirjeldavad tänast julgeolekukeskkonda ning seavad eesmärgid viies omavahel seotud tegevusvaldkonnas. 

Eesti julgeolekupoliitika aluspõhimõte on sama. Meie peamine eesmärk on vastast heidutades sõda ära hoida ning muuta agressioon Eesti vastu teostamatuks. Heidutuse ebaõnnestumise korral kaitseb Eesti end igal juhul ja kõikide ohtude eest ning kui tahes ülekaaluka vastase vastu eesmärgiga sõda võita. Kordan veel: Eesti ei alistu kunagi. 

Venemaa on jätkuvalt Eestile ja Euroopale suurim eksistentsiaalne julgeolekuoht. Venemaa eesmärk on lõhkuda Euroopa julgeolekuarhitektuur ja taastada mõjusfääride poliitika. Putin tahab kogu Ukrainat. KGB tööriistakasti kasutades ihkab ta kontrollida nii naabreid kui ka kaugemaid riike. Venemaa kasutab ka teisi riike oma eesmärkide saavutamiseks. Venemaa agressiooni Ukraina vastu toetavad Hiina, Põhja-Korea, Valgevene ja Iraan. Meie asi on selle vastu võidelda ja tagada, et Russki Mir ei valguks üle Euroopa piiride. Venemaa ressurss on allutatud sõjategevuse vajadustele. Sõja lõppemine Ukrainas Venemaale soodsatel tingimustel koos sanktsioonirežiimi nõrgestamisega kiirendaks Vene relvajõudude taastumist ning tema sõjaline võimekus Eesti läheduses kasvaks märkimisväärselt. 

Venemaa on valmis võtma riske, testima lääne ühtsust ning meil tuleb olla valmis ka valearvestuseks. Oluline julgeolekuoht Euroopale on Venemaa poolel sõjategevuses osalenud isikud. Seetõttu on Eesti eelmisest aastast tutvustanud plaani endiste Vene võitlejate Schengeni alale ligipääsu takistamiseks. Nende isikute seas on mõrtsukaid ja võimalikke Vene luure käepikendusi. Venemaa neid sõjast tagasi ei taha ja veel vähem soovime meie neid Euroopasse. 

Eesti on lisanud üle 2000 võitleja nimed Schengeni sissesõidukeelu nimekirja, kuid räägime sadadest tuhandetest nimedest ja peame välja töötama ka Euroopa Liidu ülese lahenduse. See on hea näide, kuidas Eesti sisejulgeolek on lahutamatult seotud Euroopa sisejulgeolekuga. Meie jaoks on ühtviisi tähtsad nii tugev Atlandi-ülene suhe kui ka Euroopa ühtsus. 

Muutused Ameerika Ühendriikide strateegilistes hoiakutes ja poliitikas on toonud olukorra, kus Euroopa peab võtma suurema vastutuse oma julgeoleku eest. Meile tähendab see rohkem Euroopat ja koorma nihutamist NATO-s ameeriklastelt Euroopale. Eestile on see vajadus selge. Oleme NATO-s ühed suurimad kaitsesse investeerijad ja kaitsevõime arendajad. Uus julgeolekuolukord on suurendanud ka regionaalse koostöö tähtsust. Meile on julgeoleku tugevdamisel eluliselt tähtsad Põhjala ja Balti riigid, õigemini kogu Läänemere piirkond, samuti Ühendkuningriigi juhitav Ühendekspeditsioonivägi ehk JEF. 

Esimest korda käsitlevad julgeolekupoliitika alused välisühenduste tähtsust varustuskindlusele. Sellega peetakse silmas sideühendusi, energiataristut ja oluliste laevaühenduste toimimist. Läänemeri on meie tagala ja peame tagama välisühenduste toimimise. NATO idapiiri ja kriitilise taristu kaitsel on Läänemere riikide koostöö muutunud meile asendamatuks ja otseselt nii Eesti kui ka teiste piirkonna riikide turvalisust suurendavaks. Kasvab Hiina globaalne mõju majandus- ja tehnoloogiavaldkonnas. See võimaldab Hiinal kehtestada ennast senisest tugevamalt rahvusvahelisel areenil ning kasutada ära strateegilisi sõltuvusi. Hiina majanduslik toetus kahandab lääne sanktsioonide mõju Venemaale ja võimaldab sel tugevdada oma relvajõudusid. 

Kaitstud ja turvaline Eesti eeldab kaitsejõudude ja tsiviilmaailma aktiivset koostööd ja teineteise toetamist. Sõjas on võiduks ülioluline põhimõte, et kogu ühiskond toetab vajadusel sõjalist kaitset ja ka teistpidi. Rahuaja kriiside lahendamisel on Kaitsevägi ja Kaitseliit vajaduse korral toetavas rollis. Valmistudes kõige tõsisemateks kriisideks, tuleb meil valmis olla ka väiksema mõjuga kriisideks. Maal, õhus, merel, kosmoses ja küberruumis avalduvate ohtude kõrval peame olema valmis kaitsma end informatsioonilise mõjutustegevuse ja hübriidohtude eest. 

Dokument määratleb selgemalt riigi, kohalike omavalitsuste, ettevõtete ja kogukondade vastutuse kriisiks valmistumisel. Rõhutatakse avaliku sektori juhtide vastutust ning vajadust teha seniste haldus- ja vastutusalade piiride ülest regionaalset koostööd, sealhulgas regionaalsetes kriisikomisjonides. 

Oluline põhimõte on lähimus. Kriisideks valmistumine ja nende lahendamine peab toimima võimalikult lähedal neile, keda see enim puudutab. Kõiki otsuseid ei tehta ega peagi tegema valitsuse tasandil. Tugev riik tähendab tugevaid kogukondi ja võimekat kohalikku tasandit, mis tuleb toime näiteks elektri- või transpordiühenduste katkemisega, nagu talvel saartega juhtus. 

Eesti eesmärk on vastupidav ühiskond, kus inimesed jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist Eesti identiteeti. Selle tugevdamisel on oluline roll rahva eneseusul, kaitsetahtel ning vastupanuvõimel vaenulikule mõjutustegevusele. Varasemast palju suurem rõhk on dokumendis elanikkonnakaitsel ja ühiskonna terviklikul valmisolekul. Selle tähtsuse on meile puust ja punaseks selgeks teinud sõda Ukrainas. 

Ehkki alati võiks asjad olla veel paremini, oleme elanikkonnakaitses teinud edusamme ja meie valmisolek kriisideks on kasvanud. Igal inimesel ja kogukonnal, institutsioonil on kriisides oma roll ja vastutus. Uue eesmärgina seatakse dokumendis siht, et inimestel oleks valmisolek ja varud vähemalt seitse päeva iseseisvalt toime tulla ja vajaduse korral ka iseseisvalt evakueeruda. 

Head Riigikogu liikmed! On ilmselge, et muutunud julgeolekukeskkond nõuab suuremaid investeeringuid. Kui eelmistes julgeolekupoliitika alustes seati kaitsekulude põrandaks vähemalt 3% sisemaisest koguproduktist, siis uues dokumendis on baastasemeks vähemalt 5% SKP-st. Suuremad kaitsekulud võimaldavad arendada kihilist õhukaitset, suurendada maaväe tulejõudu, luua süvalahinguvõime, arendada droonivõitlust, elektroonilist sõjapidamist ja teisi kriitilisi võimeid. 

Lisaks peab riigi rahastus võimaldama riigikaitseülesannete täitmiseks vajalike võimete säilitamist ja kõige olulisemate tuvastatud mittesõjaliste võimepuudujääkide korvamist, sealhulgas NATO regionaalse kaitseplaani elluviimiseks. Kaitsekulude sellisele tasemele kasvatamine ei ole olnud kaugeltki lihtne, kuid täna on Eesti oma sihikindluse ja tugeva kaitsetahtega Euroopas eeskuju. 

Sõjalise kaitse eesmärk on ennetada sõjalisi ohte ja vajaduse korral riiki edukalt kaitsta. Et heidutada vastast sõjalist konflikti alustamast, võtab Eesti tugevdatud kaitsehoiaku, mis tugineb iseseisvale kaitsevõimele ja kollektiivkaitsele. Veenev tõkestusheidutus koosneb Eesti enda tugevast kaitsevõimest, sellega ühildatud liitlaste lahinguvõimelisest kohalolust ja määratud tugevdusüksustest. 

Esmakordselt kasutatakse julgeolekupoliitika alustes aktiivkaitse mõistet. See tähendab, et Kaitsevägi rakendab aktiivseid meetmeid vastase rünnaku ärahoidmiseks, takistamiseks või selle tõhususe vähendamiseks. Kaitsevõime parandamiseks suurendab Eesti tegevajareservi ja vabatahtliku teenistuse atraktiivsust ning naiste osalust. Kaitsevägi vajab sõjalise kaitse tõhusaks käivitumiseks ja toimimiseks tsiviilsektori toetust. 

Esmakordselt käsitletakse Eesti kaitsetööstust osana riigikaitsest, mis panustab majanduse arengusse ja innovatsiooni edendamisse, suurendades nii riigi kaitsevõimet. Peame õppima Ukraina kogemusest, kuidas edendada innovatsiooni kaitsetööstuses. Peame parandama valmisolekut drooniohtudega toimetulekuks ja selleks muudame seadusandlust, et ehitada mitmekihilist droonikaitset ja võimaldada Kaitseväel luua lahinguvalve. 

Sisejulgeoleku valdkonnas on prioriteet Eesti idapiiri tugevdamine, sanktsioonide tõhus rakendamine ja tollikontrolli tugevdamine. Olukordades, kus sisejulgeoleku ressursid on üle koormatud, arendatakse välja kriisireserv. 

Lugupeetud Riigikogu! Tugev majandus on julgeoleku tagamise eeldus. Iga suur majanduslik otsus on ka julgeolekuotsus. Ükskõik, kas ehitame uusi tehaseid või loome uue põlvkonna sidelahendusi. Uuendatud julgeolekupoliitika alused pööravad majandusjulgeolekule rohkem tähelepanu. Peame järjest rohkem tegelema ebausaldusväärsetest riikidest, nende huvides tegutsevatest ettevõtjatest ning riskantsetest majanduspartnerlustest ja suhetest tulenevate julgeolekuriskide maandamisega. 

Ettevõtjatel tuleb senisest rohkem tähelepanu pöörata julgeoleku ja kriisivalmidusega seotud pädevustele, nagu planeerimine, taristu- ja küberkaitse ning infojulgeolek. Selleks, et meie majandusmudel oleks jätkusuutlik, konkurentsivõimeline ja paindlik, peame edendama teadusmahukat ettevõtlust ning tegema lisandväärtust kasvatavaid ja julgeolekut toetavaid investeeringuid strateegilisse tehnoloogiasse, taristusse ja kaitsetööstusesse. 

Julgeolekupoliitika alused nimetavad energiajulgeolekut riigi toimimise nurgakiviks. Peame suurendama kohalikke tootmisvõimsusi, arendama salvestusvõimekust ja looma hajutatud energialahendusi, mis võimaldavad kriisis säilitada varustuskindlust. Küberturvalisus ja infoturve on samuti oluline osa julgeolekust, mis mõjutavad kogu ühiskonda ning elutähtsate teenuste toimepidevust. 

Tehisaru kiire areng ja lai levik tekitab uusi riske, kuid loob ka palju uusi võimalusi innovatsiooniks ja majanduskasvuks. Peame olema valmis neid võimalusi kasutama. Riigikogu menetluses on 2026. aasta eelarve muutmine, millega soovib valitsus suunata 11 miljonit eurot Eesti AI algatusse, et arendada meie inimeste tehisaruoskusi ja tõsta avaliku sektori efektiivsust. Ühiskonna toimimine sõltub elutähtsatest teenustest ja kriisikindlusest. Elutähtsate teenuste osutajad peavad tagama energia ja side, neile on rajatud teised teenused ning toidu, kütuse, tervishoiuteenuste ja avalik-õigusliku meedia olemasolu ja kättesaadavuse. 

Kriis ja sõda võivad häirida või katkestada rahvusvahelisi maismaa-, mere- ja lennuühendusi. Seetõttu seatakse dokumendis eesmärk, et asutused ja ühiskond laiemalt peavad oma varustuskindluse lahendusi arendama selliselt, et nad tuleksid toime vähemalt 30 päeva, kuni vajalikud ühendused on taastatud. See eeldab ettevalmistusi kõigilt – inimestelt, ettevõtetelt, kohaliku omavalitsuse üksustelt ja riigilt. Samuti tuuakse julgeolekupoliitika alustes välja, et iga kriitilise tähtsusega taristuobjekti omanik peab vastutama oma objekti elementaarse julgeoleku eest. Eesti rahvusvahelise tegevuse siht on tagada, et Eesti ei jääks kunagi üksi, ja mõjutada Euroopa julgeoleku kujundamist. 

Meile on oluline reeglitel põhinev maailmakorra kaitsmine, Euroopa ja transatlantilise ühtsuse hoidmine ning koostöö tugevdamine Põhjala, Balti ja teiste samameelsete riikidega. Osaleme Venemaa agressioonisõja ja agressiivsuse poliitika tõkestamises, kuna need kujutavad endast peamist ohtu euro-atlantilisele julgeolekule. Samuti tegutseme agressori vastutusele võtmise nimel. 

Vaid mõned päevad tagasi, 15. mail kinnitas 36 riiki, sealhulgas Eesti, valmisolekut panustada Ukraina vastu toime pannud agressioonikuriteo eritribunali loomisesse. Karistamatus sünnitab uut vägivalda, me peame selle ära hoidma. Toetame Euroopa Liidu ja NATO laienemist, et laiendada ühiste väärtuste ja julgeoleku ruumi. Tahame, et juba juunis avataks kõik Euroopa Liidu läbirääkimiste klastrid Ukrainaga. 

Hea Riigikogu! Julgeolekupoliitika alused annavad selge sõnumi: Eesti teab, millises maailmas me elame ja mida me peame tegema, et tagada oma julgeolek. Investeerime oma kaitsesse ja kriisikindlusesse rohkem kui kunagi varem. Meie tugevus on ühiskonna sidusus, inimeste usk oma riiki ja valmisolek seda kaitsta. Eesti julgeoleku tagamine on järjepidev töö, mis nõuab poliitilist tahet, ühiskondlikku vastutust ja igaühe panust. Eesti julgeolekupoliitika alused annavad meile selge suuna järgnevateks aastateks. Aitäh!

Suur tänu teile! Teile on hulganisti küsimusi. Alustab Aleksandr Tšaplõgin. Palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Väga ilusad üldsõnad, aga mul on väga konkreetne küsimus. Sõda Ukrainas kestab juba viiendat aastat. Kõigile on ammu selge, et selle sõja peamiseks relvaks on ründedroonid. Kogu selle aja on teie erakond juhtinud valitsust, kuid välismaised droonid lendavad siiani rahulikult meie territooriumile. Kuidas on võimalik, et poolteise miljardi euro suuruse sõjalise eelarve juures puudub meil endiselt tõhus droonitõrje?

Aitäh, hea küsija! Kui te oleksite võtnud aja julgeolekupoliitika alused läbi lugeda või minu kõnetki kuulata, siis see on poliitika aluste dokument. Konkreetsed võimete arendused on valitsuse tasandi, ministeeriumi tasandi, Kaitseväe tasandi või mis teise tasandi otsused. Seda esiteks. 

Teiseks, tegeleme probleemiga uute õhuohtude ees kohe järgmise eelnõuga, mis on pärast seda arutelu. Ma loodan, et te olete siiski saalis, siis ma räägin kihilisest õhukaitsest, mida me teeme selleks, et Kaitsevägi ja politsei saaksid koos töötada, kriitiliste objektide valdajad võtaksid üle oma objekti kaitse ja kõike muud. 

Kolmandaks, hoolimata sellest, et see küsimus nüüd otseselt seda poliitika aluseid ei puuduta, on uute õhuohtudega hädas kõik NATO riigid, olenemata asukohast, rikkusest, varustuse olemasolust ja muust. Radarid tavaliselt näevad üle teatud taseme sellega, et alla teatud taseme liiguvad droonid sellisel kujul, ei saa sajaprotsendiliselt hakkama isegi sõda pidavad riigid, saati siis rahuajal need riigid, kellel selliseid võimeid kohe ei ole. Venemaa ja Ukraina, kes, ma arvan, on praegu maailmas kõige enim arenenud, mõlemale tegelikult tulevad need droonid sisse. Ja seda rõhutan, hoolimata sõjaajast, kui sul on võimalik kõigega kõige pihta lasta. 

Nii et seetõttu, jah, ärme võta endale seda tunnet, et sajaprotsendiline kaitse on tehtav, sajaprotsendilist kaitset ei ole kunagi olemas. Aga mida me teeme? Me hangime radareid juurde, osa on kohal, osa on teel, me hangime juurde võimeid, et droone peatada. Meil on olemas nii raske kuulipilduja, C90‑tega on võimalik seda tabada kui Piorunid. Aga need kõik on juba detailid, selles mõttes need ei ole julgeolekupoliitika aluste küsimused.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea peaminister! Ma arvan, et päris palju tööd on ära tehtud ja kahtlemata see dokument kirjeldab üldjoontes adekvaatselt minu kui diletandi vaatest olukorda. Aga mis teeb muret, on sellised, ma ütleksin, isegi natukene nagu julgeolekuvälised suundumused, mis paratamatult mõjutavad meid. Millele ma viitan, on siin see, et ühest küljest me näeme, et Euroopa Liidus, võiks öelda, see konsensus või ühine arusaam on paranenud, otse öeldes tulenevalt Ungari viimastest valimistest, aga teisalt me näeme näiteks spordimaailmas väga kummalisi otsuseid, kus hakatakse Venemaad taas lubama võistlustele ja tegema nägu, nagu midagi poleks juhtunud, olukorras, kus sõda tegelikult käib. Mu küsimus on sulle just selle Euroopa Liidu ja laiemalt Euroopa, kuna siin ka Suurbritannia ja teised on olulised, ühtsuse kohta, ühise arusaama kohta. Üle nelja aasta on sõda käinud. Kas selle ametiaja jooksul, mis sul on olnud, kas sulle tundub, et Euroopa Liidu ühtsus, mõistmine ja arusaam Venemaa survestamise vajadusest, Ukraina toetuse vajadusest on paranenud või on olukord selle aja jooksul halvenenud?

Aitäh! Sa küsid minu tunnetuse kohta. Mina ütlen, et on paranenud. Miks ma nii arvan? Sellepärast, et mõned aastad tagasi – ja võib-olla aeg-ajalt kuskil veel endiselt seda esineb, sellist naiivsust, et Venemaal on midagi erinevat sellest, mida Putin tahab, et venelased on kuidagi väga romantilised, suure hingega inimesed, kes seovad samovarist teed ja armastavad lapsi, eks ju. Sellist naiivsust ikka kuskil esineb. Aga tänaseks on üldiselt aru saadud, et riik, mis saadab iga kuu surema 35 000 meest, tappes naisi ja lapsi Ukrainas, on allutatud vaid ühele tahtele ja töötab koos. Selle eest vastutatakse kõik ühiselt. 

Nii et arusaamine sellest, et Venemaad tuleb survestada, kuni selleni, et sa võtad diktaatorilt kogu hapniku ära, mis tema puhul on raha, tehnoloogia ja muud võimalused, mulle tundub, on paranenud. Ukraina seljatagune on läinud kõvasti laiemaks. Ja ma arvan, et see otsus, mis nüüd peale Ungari valimisi sai tehtud või lõpuks sai jõustatud, oleme siis täpsemad, ehk see 90 miljardit annab Ukrainale, ma arvan, mitu aastat päris tugeva seljataguse teha neid otsuseid, mida neil on vaja teha, mitte mida neile peale sunnitakse. Kas see tulevikus nii ise jääb? Ma olen loomult optimistlik inimene, sest minu ametis ja elualal teisiti ei saaks, aga ma ütlen nii, et ma näen Euroopas ka väga muret tekitavaid trende, kus väga palju just, kuidas ma ütleksin, sihuke populistlikum, konservatiivsem tiib tihtipeale tahab rääkida eeskätt oma ninaesisest, mitte transatlantilise suhte hoidmisest reeglitepärase maailmaga. Aga see väljub juba julgeolekupoliitika arutelu raamidest. Nii et ma vastaksin küsimusele: jah, minu meelest trend on paremaks läinud. 

Priit Sibul, palun! 

Aitäh, austatud koosoleku juhataja! Auväärt peaminister! Te põhjendatult rääkisite üsna põhjalikult laiapindsest riigikaitsest, kui te julgeolekupoliitika aluseid tutvustasite. Kehtivate julgeolekupoliitika aluste eel lepiti kokku Haagis 5% kaitsekulusid, sellest 3,5% sõjalisse ja poolteist laiapindsesse. Eesti on olnud sõjalise riigikaitse puhul, tuleb isegi öelda, … eeskujulik. Meie sõjalisesse kaitsesse oleme panustanud rohkem kui 5%. Aga minu küsimus teile on see, et kui te hindate seda täna nii-öelda tagasi vaadates kahte aastat laiapindse riigikaitse valdkonda ja investeeringuid, mida Eestis tehtud on, siis mis see teie parim teadmine on, kui palju me laiapindsesse riigikaitsesse oleme panustanud, millest on vähem räägitud, ja millistes mahtudes seda on tehtud.

Aitäh! Jah, Haagi kokkulepe oligi see, et 5% – see oli NATO tippkohtumine – saavutamine justkui oli seatud sellise eesmärgiga, et kuna kõik riigid ilmselt sellise sammuga ei jõua 5%-ni, nagu meie oleme jõudnud – poolakad, lätlased, leedukad ja nii edasi –, siis 3,5% läheb sõjalisse ja siis 1,5% läheb nii-öelda mittesõjalisse, mis on laiem sisekaitsest üksiti. Ma olen küsinud Riigikantselei ekspertide käest, nende hinnang on ka, et meie panus mittesõjalisse on ka umbes sinna 1,5% kanti kindlasti. Nii et me panustame kaitsesse rohkem ja mittesõjalisse vähemalt selle. Ja järgmises Euroopa Liidu eelarves on nii kaitse poolele kui ka mittesõjalisele ehk laiapindsele riigikaitsele ka suurem rahastus. Nii et selle kriteeriumi me kindlasti täidame ja NATO-le oleme ka nii raporteerinud.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ma tuleks tagasi teie vastuse juurde minu kolleegi küsimusele, kus te ütlesite, et me räägime siin ikka julgeolekupoliitika alustest, mitte mingisugustest konkreetsetest asjadest. Ma saan aru, et see on jah teoreetiline, aga ma arvan, et väga paljusid, kaasa arvatud siinviibijaid ja ka Eesti inimesi, huvitab võib-olla isegi natuke rohkem just praktiline pool. 

Ka minu järgmine küsimus puudutab natuke praktilisemat asja ehk Eesti idapiiri väljaehitamist. Sellest hakati rääkima juba rohkem kui kümme aastat tagasi ja seda on korduvalt nimetatud riikliku julgeoleku prioriteediks, aga samal ajal oleme aastate jooksul kuulnud erinevaid tähtaegu, näinud kulude kasvu, pidevaid viivitusi ja ma saan aru, et siiamaani ei ole see valmis saanud. Kas teil on ettekujutus, miks see siiamaani valmis ei ole ja millal see valmis ikkagi saab?

Aitäh! Hea küsimus! Üldiselt, jah, ma selgitangi seda, et ega see julgeolekupoliitika alused on oma olemuselt selline nii-öelda kirjeldav dokument, mis kirjeldab ära julgeolekuarhitektuuri ja mis see poliitika on, millest me lähtume. Me ei määratle seal täpselt moona, relvi, punkri asukohta, selles mõttes peab klaar olema. Ka drooniradareid ei määratle ja nii edasi. Droonidest räägime järgmises eelnõus, sellepärast ma ka Tšaplõginile seda ütlesin. 

Nüüd, minu mäletamist mööda – ma võin siin nüüd millegagi eksida, ma loodan, et mitte –, aga piir pidi 2027 valmis saama. Plaan oligi ehitada seda lõikude kaupa. Esimeste lõikude kogemus võeti järgmiste lõikude ehitamisel aluseks. Ma saan aru, et keerulisem ongi just selle rohelise piiri tegemine, mis puudutab metsad, sood, järved ja kõike seda muud osa. Nii et, noh, suurte objektidega tihtipeale nii on, et kas rahas või ajas milleski alati läheb lappesse, eks. Aga õnneks piiril on ajakavas püsitud ja 2027 peaks see ka valmis olema. Ja hea on ka see, et nüüd meil on see eelarve parandamine, mis ka veidi eelarvepositsiooni parandab, nüüd parlamendis, kust läheb 17 miljonit idapiiri väljaehitamiseks ka veel. Nii et ma loodan, et kõik seda toetavad, siis me saame selle tegevusega edasi minna.

Margit Sutrop, palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Tänapäeva julgeolek sõltub üha enam ühiskonna võimest kasutada teadmisi ja andmepõhist analüüsi. Rääkisite AI-pädevuste arendamisest. Minu küsimus ongi selles, kuidas aitab inimeste AI-pädevuste tugevdamine valitsuse hinnangul suurendada Eesti kriisikindlust ja teadmistepõhist otsustusvõimet.

Aitäh! No see on ilmselt nii mitmekihiline vastus, et ma kuidagi püüan seda lühemaks suruda. Ma ei tea, kas mul õnnestub seda kuidagi süstematiseerida. Aga minu meelest on uute tehnoloogiate tulekul riikidel ja rahvastel alati valikud. Kas seda tehnoloogiat õnnestub kasutada enda jaoks, enda arenguks, enda arengu kiirendamiseks või siis see tehnoloogia ja need valikud lähevad sinust mööda, riigi ja rahvana, ettevõtjana, üksikisikuna, ja seejärel sa kunagi hiljem üritad seda järele võtta või loodad, et võib-olla see trend ei ole püsiv. 

Tehismõistuse või tehisintellekti tulek – täna ju tegelikult keegi ei tea selle lõpliku mõju ulatust, seda saab alles hiljem ajaloos hinnata. Üks mis kindel: ta ju toimib igal juhul arengu kiirendina. Ja kui vaadata tema potentsiaali, siis julgeolekuga on tal väga palju pistmist. Ta muudab kogu seda, kuidas ühiskonnad toimivad. Ma südamest loodan, et need esimesed kirjeldused, mis tehisintellekti puhul on, et ta toob inimesi keskpõrandale kokku tagasi, kuhu sotsiaalmeedia on inimesed servadesse ära polariseerinud, vastab tõele. Ma ei tea, kas see nii läheb. Ta mõjutab seda, kuidas inimesed tajuvad ühiskondlikke protsesse, kuidas näevad informatsioonivälja, millist infot kasutavad, aga ta mõjutab ka tegevusi, ka tehnoloogiat. 

Ütleme nii, et näiteks Ukraina kasutab oma kaitsetegevuses juba tehisintellekti teatud tegevustes ja sedagi päris edukalt. Sama on öelnud ka meie julgeolekuliitlane Donald Trump, et viimases kahes suuremas julgeolekuoperatsioonis nad on kasutanud massiivselt juba tehisintellekti erinevate sammude läbiviimiseks. Nii et tehisintellekti tulekul on ilmselt läbivalt väga suur roll sellel, kuidas me rahuajal asju teeme, ja ilmselt ka selleks, et hoida mis tahes rünnakuid ära, ja kui ei õnnestu ära hoida, nagu öeldud siin julgeolekupoliitika alustes, siis kuidas me nendega hakkama saame, sest ilmselt järgnevad kõik sellised majandusprotsessid ja ka julgeolekuprotsessid on sellega seotud vääramatult. 

Muide, meil on nüüd olemas oma Eesti AI-programm, kus spetsialistid on, ja see viib ka nende küsimusteni, mis on Euroopa ja näiteks ka Eesti oma strateegiline autonoomia teatud protsessides, mis määratlevad, kus meie andmed on hoitud, kes neid kasutab, kuidas me saame neid enda jaoks kasutada, kui puutumatud nad on, kui adekvaatsed nad on. Kaitsmine samamoodi ja nii edasi. Seal on tohutu hulk erinevaid dimensioone. Täna kaugelt vaadates AI võib olla nagu elektrijalgratas, et pedaalid ja lähed kolm korda kiiremini edasi, aga ta võib olla ka hoopis midagi muud. Nii et kindlasti ta muudab kõike.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Auväärt valitseja! Teema on ülimalt oluline, aga mulle tundub, et meie võimed on väga madalad. Euroopa Liidu välispoliitika esindaja Kaja Kallas on kahjuks kasutuskõlbmatu ja teie valmistute konservatiivse kaheksajalaga võitluseks. Aga on olemas rahvusliku julgeoleku strateegia meie suurima liitlase Ameerika Ühendriikide puhul, millest on mõned olulised punktid. Esimene on strateegilise stabiilsuse tagamine Venemaaga ja lõpetada NATO kujutamine pidevalt laieneva alliansina. Minu küsimus on: kuidas teie praegune esinemine haakub ameeriklaste rahvusliku julgeoleku strateegiaga? Või on see mõttetu paber, see 83 rida? Selline küsimus, auväärt valitseja.

Aitäh! Kõigepealt, ma lootsin, et äkki juhataja parandab, aga kui juhataja ei paranda, siis väljend, et Kaja Kallas on kõlbmatu, kõlaks nagu Kremli pressiesindaja suust. Tunnen ära teis Dmitri Peskovi, vastan teile nii. Sellist juttu Eesti riigi parlamendis rääkida on piinlik. Esiteks.

Teiseks, Eesti riigi julgeolekupoliitika alused puudutavad Eesti riigi julgeolekupoliitikat ehk sõnastavad ära, millised on meie plaanid, kuidas me käitume, kuidas me hoiame suhet muu hulgas Ameerika Ühendriikidega. Ameerika Ühendriigid on meile oluline julgeolekupartner, nende väed, nende lipp on siin, nad on Euroopas julgeolekut tagamas, nad aitavad Ukrainat, väga paljudes asjades meie tegevused kattuvad. Ja nagu ma oma kõnes ütlesin, ka Ameerika Ühendriikide presidendi esimese ametiaja ja teise ametiaja sõnum on olnud see, et Euroopa peab rohkem oma koormat kandma julgeolekus, kuna me oleme jõukas ja vaba piirkond. Ma arvan, et Eestis on see mõistetav, seda me kindlasti teeme. Nii et üldjoontes ma ütleksin, et me näeme maailma mitte sellisena, nagu me sooviksime teda näha, vaid sellisena, nagu ta on, ja astume samme, et Eesti oleks kaitstud. Ja sellega on see väga kooskõlas.

Kuivõrd kolleeg Peeter Ernits kasutas ka minu jaoks piiripealset mõistet "kasutuskõlbmatu", siis ma antud juhul, kuna peaminister sellele ka reageeris, seekord teen eraldi ja annan Peeter Ernitsale võimaluse selgitada, mis on küll protseduurilise küsimusena. Palun, Peeter Ernits! (Peeter Ernitsa mikrofon ei tööta.) Palun mikrofon Peetrile …

Aitäh, juhataja! Aga ma palun peaministrit korrale kutsuda. Selliste solvangutega, et mina olen Dmitri Peskov … Mina ei ole öelnud valitseja kohta, kes ta kõik on, eks ju, aga mida suur osa rahvast arvab. Aga mind võrrelda Kremli pressiesindaja Peskoviga on väga jõhker ja lubamatu samm sõltumatu riigi peaministri suust. Ma nõuan vabandamist.

Aitäh, hea kolleeg! Nii nagu ma teile ka ütlesin, teie sõnakasutus väga lugupeetud Kaja Kallase puhul oli ilmselgelt piiripealne, väga mitmeti tõlgendatav. Ma panin väga täpselt tähele, et te ütlesite, et kasutuskõlbmatu. Ma täiesti oletan ja mõistan, mida te silmas peate sellesama väljendi kasutamise juures, aga seesama väljend võimaldab tõepoolest mitmeti tõlgendamist ja pigem tõepoolest selles võtmes oli ka peaministril õigus reageerida. See teenib tegelikult ka, sarnaselt väljendades siin saalis see tegelikult teenindab seda huvi, mida Venemaa tegelikult endas kannab. Selles võtmes oli peaministri mõningane reaktsioon ja pahameel selle peale minu arust siiski kohane. 

Aga nüüd jätkame. Irja Lutsar, palun!

Aitäh! Ma vaatasin näiteks meie julgeoleku alustalasid. Seal on üks asi, mida minu arust on puudu, see on terve rahvas. Kui ei ole tervet rahvast, siis kõik muutub suhteliselt vähetähtsaks. Minu küsimus puudutab seda, et lisaks sõjaväele võivad meile tungida siia ka nakkushaigused. Kas nüüd, kui Ameerika Ühendriigid astusid Maailma Terviseorganisatsioonist välja – aga nakkushaigused ju ei tea seda, et nad on välja astunud ja nakkushaigused ikkagi levivad –, on Euroopa tasemel olnud ka juttu, kas Euroopa ei peaks suuremat rolli võtma? Kui me võtame tänase päeva, siis ebola viirus on Aafrikas levimas, ebola viirus on ületanud Aafrika piirid ja jõudnud ka läänemaailma tänase seisuga. Kas Euroopa ei peaks nüüd seda Ameerika Ühendriikide rolli, et hoiame nakkushaigused nii, nagu me Vene väed hoiame seal, kus nad peavad olema, hoiame ka nakkushaigused nende kohtade peal, kus nad tekkinud on?

Aitäh! Taas hea küsimus. Meil on siin isegi väike viide on sees nendes julgeolekupoliitika alustes. Ta puudutab seda, et inimesed on hoitud, elukeskkond on täisväärtuslik, inimeste pikaajalisus ja nii edasi. Kõik see on siin ära mainitud. Lisaks on meil ka valmisolek laiemateks kriisideks. Ära mainitud kohtute all on näiteks pandeemiad, millele te ilmselt küsimuses viitate. Seda, kas me suudame mõnda nakkust mõne piiri taga hoida, teate teie ilmselt kõvasti paremini kui mina. Erinevaid samme kriisivalmiduses ja elanikkonnakaitses me ju selleks astume ja valmisolek kriisideks on. Ma arvan, et see viimase aja COVID-i kogemus tegi inimesed palju enam mõtlema või viis inimesed sellele mõtlema, mis toimub selles valdkonnas. Ilmselt teatud põlvkond lapsi peseb käsi nagu kirurgid, minu pisike teeb seda küll pärast seda aastaid juba. Elu areneb. Aga jah, ta on laiemalt ära märgitud kriiside all ja pandeemiana ja terve eluna, aga ta ei ole nii üksikasjalikult mainitud, mida me täpselt teeme ühe või teise nakkuse korral. Selleks on erinevad hädaolukorra plaanid ja ministeeriumide tegevused.

Ants Frosch, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! See julgeolekupoliitika aluste dokument on kindlasti äärmiselt põhjalikult koostatud ning on hea ja huvitav lugemine. Minu küsimus puudutab tõkestusheidutust, mida käsitletakse punkti 4.4, "Sõjalise kaitse" all. Sellega seoses on küsimus, kas USA üksus Reedol – ehk nagu Võrumaal seda kohta teatakse, džungelmaal – on samuti, nagu Saksamaal ja Poolas oleme näinud USA vägede kohaloleku väljatõmbamist. Kas selle üksuse lahkumise puhuks on mingi alternatiivplaan ka olemas?

Aitäh! Lühidalt vastates, meie kaitseväelased suhtlevad SACEUR-iga, kes on Euroopa vägede ülemjuhataja ja Ameerika vägede ülemjuhataja Euroopas ka, kindral Grynkewichiga. Arutatakse läbi, millisel viisil on väed jaotatud. Sest vähemalt sõjalisel tasandil see hoiak küll on või vähemalt sõjaline hoiak on, et need väed peaksid olema Baltimaades ja Poolas samamoodi. Ilmselt, kui üks kontingent kuhugi roteerub, tekib mingi rotatsioonipaus või mingi lõtk, siis püütakse seda muul moel kompenseerida. See on minu meelest militaarse planeerimise üsna loomulik osa.

Madis Kallas, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Mul on natuke sarnane küsimus, mida enne küsis ka Tanel Kiik, mis puudutab rahvusvahelist nii-öelda sanktsioneerimise maailma. Me teame, et väga palju on ka Eesti siin olnud eestkõneleja erinevates protsessides, kuidas ja mismoodi oma julgeolekupoliitikat sellest lähtuvalt üles ehitada. Ja kui me vaatame spordimaailmas, siis tõesti on Rahvusvaheline Olümpiakomitee kahetsusväärselt üha rohkem hakanud lubama agressorriikide sportlasi erinevatele spordivõistlustele. Hea meel on, et näiteks kergejõustiku rahvusvaheline alaliit ütles selge ei, kuigi ülevaltpoolt tuli nii-öelda soov, et see peaks olema lubatud. Ma küsiksin sellest vaatest, et kui me räägime Eesti julgeolekupoliitika alustest, siis kui palju ja kuidas te sellel teemal, mis puudutab sanktsioone ka, ütleme, rahvusvaheliste organisatsioonide sees, olete arutlenud, käsitlenud või siin eestkõneleja olnud?

Aitäh! No riigi poliitika on ju üldiselt väga klaar. Ma arvan, et Eesti esindajad, mina, kaitseminister, välisminister, mis tahes valdkonnaminister, ka Vabariigi President ja paljud teised saadikud, ka Riigikogu saadikud, annavad ju üsna ühest sõnumit kogu aeg igas valdkonnas, kus võimalik. Ainukene viis saavutada seda, et Venemaa ja Putin oma eesmärke muudaks, on pidev surve. Selles ei tohi mitte mingil juhul järele anda üheski kohas, üheski organisatsioonis. Mina olen kokku puutunud pigem erinevate erialaorganisatsioonidega, kas siis valdkonnaministrina eeskätt, kus meil on olnud näiteks valimisi, mille käigus on seljad kokku pandud ja Vene esindajad jäetud toolidest ilma või tehtud ettepanekud neid välja arvata. Selliste asjadega, spordiorganisatsioonidega, mina ei ole isiklikult kokku puutunud, aga ma arvan või vähemalt loodan, et meie esindajad kindlasti ütlevad sedasama sõnumit. Ja igale tervemõistuslikule inimesele on ju selge, et kui võistlustele tulevad Vene esindajad, kes samal ajal on armeekoondises – no mis asi see on siis? See ei ole mõistlik.

Mait Klaassen, palun! 

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Nagu me kõik teame, kõik see, mida me saame raha eest osta ka oma kaitsevõime parandamiseks, on ju tegelikult odav. Aga meil on üks oluliselt kallim asi ja see on nimelt kaitsetahe. Võib-olla sa selgitaksid, mis on sinu tunnetus, kas me teeme piisavalt selleks, et meie elanikkonnal oleks see kaitsetahe olemas. Kas meie lapsed on piisavalt kaasatud kaitsetahte kasvatusse ja kas meie perekonnad toetavad seda? Milline on sinu tunnetus?

Aitäh! No hea küsimus. See ilu võib olla veidi vaataja silmis, aga mina ütleksin, et teadmine julgeolekuriskidest, kriisidest ja kõigest muust ja kaitsetahtest on ajas pigem kasvanud, eriti arvestades, mis toimub Ukrainas. Eestis on kasvanud. Ma võin isiklikul näitel tuua, et mul on kolm last, kaks praegu on õppusel, Kevadtorm. Mul ei ole õrna aimugi täpselt, mida nad seal teevad, aga ilmselt nad teevad seda veenvalt, neid koju veel ei ole saadetud. Kui õppus läbi saab, siis saadetakse. Üks on kordusõppusel, teine ajateenija. Ja kõige väiksem kindlasti läheb ka ajateenistusse, aga tal on veidi vara kaheksa-aastasena minna, nii et ta peab veidi ootama. Nii et võin öelda, et see sõltub ilmselt oma maailmavaatest ja soovist. Mis on kasvanud ajas või mis on väga äge, on see, kuidas noored lähevad ju kaitseväkke. Võetakse klassis sõbrad kaasa, minnakse koos, siis saad valida väeosa. Statistika ilmselt kirjeldab ka seda, et ajateenistusse tuleb järjest rohkem noori vabatahtlikult. See aasta on nüüd see vahereform. Kaitsetahe avaliku arvamuse uuringuna on 80% ja veidi üle selle, nii et see on minu meelest ikka päris kõrge.

Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh! No me ju räägime julgeolekust ja minu küsimus on jällegi julgeolekust. Lätti lendasid Ukraina droonid ja kaitseminister võttis endale poliitilise vastutuse ja astus tagasi. Seejärel astus tagasi kogu valitsus. Ka meil lendavad välismaised ründedroonid ja hiljuti me saime teada, et Ukraina isegi ei teavita meid, kui ta laseb droone meie poole. Miks te ei soovi võtta endale poliitilist vastutust?

Aitäh! Selle poliitilise vastutuse ma olen ju võtnud. Ma olen Vabariigi Valitsuse liige, peaminister, ma olen isegi parlamendis. Ma ei istu diivanis ega keeruta pöialt, iga päev. Nagu teie kolleeg Ernits ütles, ta ei ütle kõiki sõnu edasi, mida minu kohta öeldakse, aga iga päev öeldakse. Iga päev! Nii et küll ma selle vastutuse olen võtnud ja arvamusi on väga palju. Nii et ärge selle pärast nüüd muretsege. 

Teiseks, ma arvan, et parlamendis võiks vähemalt julgeolekuteemadel olla ikkagi teatav selline arusaamine, et Eesti riik on tugevam ilma segaduseta ja julgeolekuväli on selline, kus me peaksime kokku hoidma, nagu välispoliitikas ja paljudes muudes kohtades. Hoolimata teie väljendist Ukraina muidugi ei saada neid droone Eesti poole, et oleks ilusti öeldud. Eesti ei ole andnud oma õhu- ega maaterritooriumi kellelegi teisele kasutada, ei anna ka, vaid Ukraina kaitseb ennast Venemaa viiendat aastat kestva agressiooni vastu. Ja kui Venemaa kasutab elektroonilist sõjapidamist, segamist, valede aadresside jagamist selleks, et need droonid kuskile mujale lendaksid, siis kindlasti lendavad killud Lätti, on lennanud Leetu, lendavad Eestisse, lendavad Soome. Seda kõike võib juhtuda. Ja me suhtleme Ukrainaga. Ukraina on ka edastanud sõnumi, et neil on väga kahju, vabandavad, et nad soovivad kindlasti mitte liitlaste juurde droone saata. Aga me peame mõistma, et nad kaitsevad ennast ja aeg-ajalt killud lendavad. See on see pilt. Jah, ärge selle pärast muretsege, küll ma poliitiliselt vastutan.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud peaminister! See julgeolekupoliitika aluste dokument ütleb, et Eesti sõjaline kaitse lähtub arusaamisest, et Balti riigid on üks operatsiooniala. Ja tegelikult on sümpaatne, et see dokument käsitleb läbivalt Balti koostööd erinevates dokumendiosades, mitte ei ole kirjutatud lahti eraldi Balti koostööd kui omaette eesmärki, vaid see näitab, et tegelikult me oleme edenenud üsna jõudsalt selles valdkonnas. Ilmselt ka välised konfliktid on teinud meid koos tugevamaks, mille vastu seista ja mille vastu valmistuda. Aga ometi on avalikus meedias tihti lugeda sõnumeid, et Balti koostöö on jätkuvalt sihuke ebakindel. Äkki te annate siis selle selge sõnumi, millistes kätes see Balti koostöö välispoliitiliste aluste kontekstis on?

Aitäh! Balti koostöö julgeoleku valdkonnas on väga ladus. Kui ma vaatan veidi ajas tagasi, siis seesama formaat, mida on NB8 ehk Põhja-Balti kaheksaks kutsutakse, kus on kolm Balti riiki ja Põhjala riigid. Aeg-ajalt sellesse liituvad mõned riigid juurde, näiteks Poola ja Saksamaa, teatud Euroopa formaatides iirlased, vahel prantslased ja nii edasi. See on meie jaoks väga tähtis formaat. Ja kui seda veidi laiendada, siis seesama JEF ehk Ühendkuningriigi veetav ühendekspeditsioonivägi, mis on sisuliselt kolmandik NATO-t, meie regiooni kõige kiirem reageerija või esmareageerija, töötab hästi. 

Ja kui vaadata Balti koostööd, siis praktilistes ja ideoloogilistes küsimustes, mis puudutavad suuremat panustamist, me olime ju praktiliselt esimesed. Poola, Leedu, Läti ja Eesti – kõik panustavad sinna 5% juurde. Me oleme ühiselt astunud samme. Näiteks eelmisel aastal, mis juba kipub ununema, me ühendasime ennast Venemaa elektrivõrgust või sagedusalast lahti, mis oli päris keerukas operatsioon. Samal ajal merel Vene varilaevastik sõitis kaablitesse. Mere varilaevastiku jälgimisel, väga paljudes muudes valdkondades teeme koostööd ja tulevikus ehitame ka koos näiteks Balti kaitsevööndit, või noh, juba praktikas, eks ju. Nii et julgeolekuasjades, ma ütleksin, Baltimaad, hoolimata sellest, et jah mingites muudes küsimustes on aeg-ajalt vaidlusi mõne silla või mõne konkreetse objekti puhul, siis see ei tähenda seda, et julgeolekuasjades me asja erinevalt näeksime. Noh, ütleme siis nii, et kõik need, kellel on piir Venemaa või Valgevenega, saavad ikka väga hästi aru, kellega me asju ajame.

Õnne Pillak, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Oma ülevaates te tegite väga hea detailse ülevaate ja tõite välja kõik need asjad, mis Eesti viimastel aastatel on riigikaitsevõime tõstmiseks teinud. Ma ütleksin isegi, et seda on palju rohkem, kui mõni või paljud oleksid osanud arvata mõni aasta tagasi, et me suudame teha. See tagasivaade on alati oluline, aga minu meelest on veel olulisem keskenduda tulevikule. Vaadates tulevikku, mis on teie arvates need järgmised sammud või see järgmine kõige olulisem samm, mida me peame Eesti heaks tegema mitte ainult selleks, et Eesti oleks parimal viisil ja kõige tugevamalt kaitstud, vaid ka selleks, et keegi ei söandakski agressiooniga Eesti vastu tulla?

Aitäh! Jah, kaitseinvesteeringute maht täna ja tulevikus määrab päris palju selle, mida me suudame raha eest luua, neid võimeid. See on kindlasti üks, uute võimete soetamine sellises tempos, nagu vähegi on võimalik ja vähegi mõistlik. Relvade turg ja paljus selles võimete turg on praegu ju müüjate turg, see tähendab seda, et liitlased seisavad samade müüjate ukse taga ja saba on tihtipeale pikem, hind ka veidi suurem, kui ta peaks olema. 

Teine kindlasti on see, mida ma ka siin kirjeldasin, et hoida Euroopa ja regiooni ühtset arusaamist, kuidas me seda julgeolekut siin tagame, sest ega see oht on ka päris klaar. Oht on ikkagi meie idanaaber, kelle eesmärgid ei ole muutunud. Selle raames või selle kõrval on ka selle idanaabri survestamine diplomaatilise tegevuse kaudu, sanktsioonipoliitika kaudu, erinevate sammude kaudu, et idanaaber muudaks oma imperialistlikke eesmärke Ukrainas, Ukraina toetamises meie kindlasti oleme Ukraina toetamise poolel, ja muudaks ka poliitikat nende riikide suunas, kes Ukrainat toetavad, või vaba maailma suunas. Nii et siin all on veel suur hulk erinevaid tegevusi, mis puudutavad kodanikuühiskonna kriisivalmidust, laiapindset riigikaitset, mittesõjalist osa – väga palju erinevaid tegevusi, mida me peame tegema. Me oleme ajas arenevad. On riike, kes on näiteks varjumiskohti ja varjendeid ehitanud aastakümneid, kellel need on valmis ja kes saavad sellega hästi hakkama ning kõik on juba olemas. Meie oleme sellel teel näiteks alguses, aga arvestades, kui hästi eestlased tavaliselt asju teevad ja kui nutikalt, siis ma arvan, me jõuame üsna kiiresti sinna, kus me saame öelda, et me oleme valmis ja me ei pea kartma.

Anti Poolamets, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud peaminister! Selliste tekstide puhul on ikka väga suur risk ilusa kõne ja tegelikkuse vastuolus. Siin on näiteks väga kenasti öeldud, et Eesti rahva ja kultuuri säilimise eest tegutsetakse, aga teie enda immigratsioonipoliitika töötab sellele risti vastu. Ma lähen nüüd tehnilisema teema juurde. Nimelt, Rootsi on keelanud ära kõik tuulepargid oma idarannikul, seal on üks suur punane kriips peal, sellepärast et nende radarid ei näe läbi tuuleparkide tegevuse. Sama tegi Soome oma idapiiril. Aga nüüd teie ikkagi plaanite edasi neid suuri tuuleparke meie läänerannikule. Neid on ikka väga palju ja on ilmselge – ja see ühtib ekspertide arvamusega –, et nendest läbi on meie signaalluurel väga raske näha. Aga mida siis peale hakata? Kas te kavatsete seda meretuuleparkide asja jätkata?

Aitäh! Kõigepealt, eelmise aasta esialgsed andmed näitavad, et Eestist rännati rohkem välja kui siia sisse. Nii et kui te esitasite küsimuse, kus te esitasite väite massilisest immigratsioonist, siis mul on hea meel anda teile fakt, et see nii ei ole. Ma loodan, et järgmine kord, kui te küsite, siis peate seda meeles. Seda esiteks.  

Teiseks, mis tahes tehisobjektide rajamisel – päiksepargid, tuulepargid, aga ka kõik muud asjad – on olemas kompensatsioonimehhanismid, need käiakse läbi. Mõnikord võib see tähendada uusi radareid, mõnikord võib see tähendada midagi muud. Need kõik kooskõlastatakse Kaitseministeeriumi ja Kaitseväega. Nii et Eestis see koostöö käib. Väga pikka aega – võin meenutada näiteks majandusvaldkonnast majandus- ja taristuminister, hiljem kliimas – energeetika ootas ju selle taga, taastuvenergia rajatiste rajamine ootas ju selle taga, et meil ei olnud radareid nihutatud ringi, et me oleks saanud osa maa-alasid kasutusele võtta tuuleparkide rajamiseks. Kui vaadata energia hinda, siis viimased kolm aastat on see alla tulnud tänu sellele, et meil on taastuvenergiat. See on kindlasti hajutatum ja soodsam hind, see annab võimaluse inimestele paremini hakkama saada ja majandusel areneda. 

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Auväärt peaminister! Kõik räägivad järjest rohkem – no kas kõik, paljud räägivad järjest rohkem – uuest või kasvavast ohust, mis puudutab Hiinat. Meie julgeolekupoliitika alused markeerib seda probleemi pigem vähem kui kehtiv julgeolekupoliitika alus. Samas mõõdavad Hiina autod Eesti teid, et siin saaks kunagi sõita tasuta autod või autod, millel ei ole juhte ja nii edasi, justkui pigem on see meie arusaam sellest pigem sõbralik. Äkki te paari sõnaga kommenteeriksite oma arusaamist selles kontekstis? 

Ja teine pool, kui lubate, on vastusest, mis oli kolleeg Klaasseni küsimusele, mis puudutas Eesti perede ja noorte kaitsetahte toimetamist. Praegu on Kevadtorm, millele te ka viitasite, kus teie kaks poega on. Seal on selline küsimus, et Kaitseliidu noorliikmed osalevad ka seal ja noorliikmetele ei ole ette nähtud RÕK-i kutsega saadud tasu. 

Aitäh!

Kas teie meelest on võimalik seal midagi teha, et seda juriidilist alust kaotada, et ka neid motiveerida?

Aitäh! Hea küsimus. Kindlasti saame seda kontrollida ja hinnata. Ma võtan selle küsimuse ja küsin üle. 

Hiinat on julgeolekupoliitika alustes kajastatud päris detailideni ja julgeolekupoliitika alustes on ka öeldud, et ainsaks eksistentsiaalseks ohuks Eestile on Venemaa, aga kasvava globaalse mõjuga Hiina majanduslik toetus võimaldab tugevdada Venemaa relvajõudusid. Nii et Hiina-ohtu me siin ka kirjeldame. See tagasiside tuli ka komisjonis ja minu arust välisluurelt ka. See on selles dokumendis või selles kooskõlastuspaberis kirjas. Teises kohas me oleme maininud ka seda, mis puudutab majandusjulgeolekut ehk seda, mis te puudutasite, autosid. Meie huvides mainime selle ära, et majandusjulgeoleku jaoks tuleb vähendada tehnoloogilist importi, tehnoloogia tulekut ebausaldusväärsetest riikidest. 

Kindlasti, taust, nagu me oleme seda teinud ka telekommide puhul – ma mäletan, ma olin vist majanduskomisjoni esimees siin sellel hetkel, kui me menetlesime seda eelnõu, mis puudutab tehnoloogia taustakontrolli. Nii et jah, see kõik on kirjas julgeolekupoliitika alustes ja ka praktilistes tegevustes. Aga jah, selline ebausaldusväärsete riikide või tehnoloogiariskide maandamine – ilmselt ajas see tegevus pigem kasvab, taustakontrolli tuleb teha küll.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Peaminister! Te puudutasite siin oma vastustes ka Kaitseväe teemat, aga me teame, et kümne aasta pärast ei pruugi praeguste demograafiliste protsesside ja arengute jätkudes olla enam nii neid, keda võtta Kaitseväkke, kui ka enam neid, keda kaitsta. Te ütlesite, et majandus on julgeoleku alus, ja kiitsite, et 5% SKP-st läheb julgeolekusse, aga meil reaalmajandust ju enam väga ei ole, isegi see 10% võib mõne aasta pärast olla reaalses rahas, kui me paneksime kas või 10% sinna julgeolekusse, vähem kui 5% praegu. Teie juhtimisel on ju majandus olnud allakäiguteel ja põhjuseks loomulikult kõrged maksud, kõrged energiahinnad ja eelkõige muidugi valed otsused. Te ütlesite, et majandust hakkab nüüd päästma AI, aga samas te tunnistasite, et te ikkagi ei tea sellest eriti midagi. Ma küsingi, millel see teadmine põhineb, et meil hakkab majanduses hästi minema. Kas see põhineb ka millelgi reaalsel – Eesti inimesed tahaksid seda teada – või on ikkagi jällegi usuküsimus lõpuks nagu kõik teie puhul?

Aitäh, hea küsija! Makse me selle aasta alguses ju langetasime. Ma ei mäleta, kas teie hääletasite selle poolt või vastu – ma tõesti ei suuda meenutada –, aga me kaotasime Isamaa, Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide ühiselt loodud astmelise tulumaksu ehk maksuküüru, kui te räägite maksutõusust või langetamisest. Nii et makse me langetasime. Eesti Panga hinnangul tähendab see keskmise palga saajale umbes 10% netopalga kasvu, majapidamistele – mälu järgi ütlen – umbes 6% täiendavat lisaraha iga kuu. Seetõttu ma hea meelega parandan seda küsimust. See on üks osa.  

Teine osa: mis annab mulle alust uskuda, et majandus hakkab kasvama? Vaadake, prognoose teevad majanduses ikkagi prognoosijad. Võib-olla mõne teise poliitilise jõu puhul on see teisiti, aga hoolimata sellest, millised iganes need prognoosid on, Rahandusministeerium teeb seda, Eesti Pank teeb seda, kommertspangad teevad seda, mõni optimistlikuma, mõni pessimistlikuma. Euroopa Komisjon teeb ka. Ja nende prognoosid selleks aastaks Eestile on umbes 2% ja 3% – hästi suures piires – majanduskasvu ennustada. Esimese kvartali kiire hinnang näitas majanduskasvu poole, eelmise aasta lõpp ka. Nii et kui te küsite, kus me oma majandusega oleme ja mis annab aluse seda loota või uskuda, siis see, et trend on positiivne. Selle aasta alguses ka maksureform aitab sellele kõvasti kaasa, kui te räägite otsustest, siis otsused aitavad sellele kaasa. Majanduskeskkonnas bürokraatia vähendamine tõstab usaldusväärsust ja aitab inimestel lihtsamalt toimetada. Nii et kõike seda me teeme.  

Aga ma loomulikult saan aru, et opositsiooni huvides ei ole öelda, et majandusel läheb paremini, aga praktikas on majandusel tervikuna siiski kurss kasvule. Ja ainukene, mis seda praegu pärsib, on Lähis-Idas toimuv, kütusehinnad laiemalt Euroopas. Ehkki Hormuzi väinast tuleb umbes 5% toornaftast Euroopa poole, siis siiski inflatsioonitõus ja võimalik risk ja surve euriborile võib jälle Euroopa majandust mõjutama hakata. Nii et neid riske on palju, väetisteni ja tehnoloogiateni välja. Nii et see on pigem see pilt. Nii et majandus kasvab, aga see ei tähenda seda, et teie peate seda kiitma või tajuma. Eks teil on oma töö.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Eesti julgeolekupoliitika alustes, mida te siin tutvustate, on toodud välja – võib-olla isegi olulisemalt kui varem – sisejulgeolek ja elanikkonnakaitse. Selle eest tuleb tunnustada, aga ega tühjad sõnad midagi ei aita. Me teame, et ka Euroopa Liidu eelarvereeglite lõdvendamises, selles, mis oli lubatud kuni 4,5%, oli arvestatud, et 1,5% sellest võib olla ka sisejulgeoleku kulutused, kui me neid kulutusi tõstame. Ja kui me arvestame, et 1,5% SKT-st on näppude peal arvestades 600 miljonit, siis kas te saate kinnitada, et lähiaastate riigi eelarvestrateegias see summa sisejulgeolekule ja elanikkonnakaitsele eraldatakse või mitte? Selles dokumendis rahanumbritest juttu ei ole.

Hea küsija! Tõepoolest, selles dokumendis rahanumbritest juttu ei ole, nagu konkreetsetest valikutest. Konkreetsed valikud tehakse ikkagi riigieelarve läbirääkimistel ja konkreetsete projektide vajaduste puhul – näiteks praegugi on ju parlamendis eelarveparandus, mis puudutab piirile täiendava raha andmist, 17 miljonit, kui mu mälu mind ei peta –, iga otsus tehakse eelarve ja praktika käigus. Nüüd, teie käsitlus sellest pooleteisest protsendist. Ma ütleksin, et Eesti kasutab seda ära riigikaitse tugevdamiseks. Meie valik läheb sinna, et eelarvereegli võimalust defitsiiti veidi suurendada me kasutame riigikaitse tugevdamiseks.

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Lugupeetud peaminister! Julgeolekualused on meil kindlasti liitlased. Te olete ka välja toonud, et teie hinnangul liitlassuhted on head Euroopa Liidus, ühtsus ka. Aga selge on see, et väga palju räägitakse ka välismaa meedias pidevalt, ka meile siia jõuab erinevatest sõjamängudest ja erinevatest ohuhinnangutest ning kindlasti see omab negatiivset mõju meie ärikliimale ja inimeste sellisele tunnetusele. Aga meil on siin häid liitlasi Eesti Vabariigi pinnal, aga minu küsimus on selles, et kas neid võiks olla rohkem. Ja mis on Eesti Vabariigi valitsuse seisukoht selles osas, et kui palju meil võiks olla neid liitlasi siin juures, et tekitada seda turvalisuse tunnet veidi enam? Ja kas te tegelete sellega ja millised on need võimalused Eestil siia liitlasvägesid juurde tuua?

Aitäh! Meil on hulk liitlasi siin. Kaitseministeerium ja kaitsevaldkond on läbi valitsuste – ükskõik milline valitsus ja ükskõik millise ilmavaatega valitsus – pigem alati töötanud selle nimel, et siia tuua uusi liitlasi, uusi lippe. Ja võimeid ka, lipust üksi tihtipeale ei piisa, sul on vaja ka võimeid ja üksusi, mis on võitlusvõimelised. Seda võivad nad ka pikemalt kirjeldada. 

Täna jah sihuke tuumik on Eestil kolm tuumariiki, Prantsusmaa, Ühendkuningriik ja USA, aga on ka teisi liitlasi, teisi võimeid. Kui peaks tõusma ohutase, siis on kindlasti lisandumas ka erinevaid NATO vägesid. NATO idatiiva vaates on kindlasti väga praktiline, kui siin käib rohkem erinevaid liitlasi, ükskõik mis tegevuse ja operatsiooni käigus või õppuste käigus käivad. Nii et meie oleme sellele avatud. Rahaline panus osa kaitse-eelarvest on ju ka selleks, et tuua siia täiendavaid liitlasi ja neid kulusid tasuda.

Madis Kallas, palun! 

Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Hästi palju räägitakse Eestist, kui me räägime julgeolekust, just idapiirist ja kogu sellest temaatikast. Ma arvan, et silmale on ka väga palju tegevusi näha seal, mida Eesti riik on teinud. Aga teistpidi räägitakse väga palju, ennekõike välismeedia kaudu, ka Läänemerest ja Läänemeres olevatest ohtudest, mis puudutavad varilaevastikku ja mitmeid teisi nüansse. Mul on küsimus just seoses Eesti saartega. Kui palju ja mis kujul on Eesti saarte temaatika julgeolekupoliitika alustest läbi käinud? Ma tean, et siin on räägitud küll kultuurilises vaates, küll ka nii-öelda sotsiaalses vaates, aga just saarte temaatika ja saarte julgeoleku temaatika laiemas võtmes.

Aitäh! Ma oma kõnes ka veidi mainisin seda, et saarte valmisolek on täpselt samamoodi nagu igal pool Eestis. Eesti tervikuna ja ka saared peavad olema valmis mis tahes kriisideks. Kui ühendus katkeb, on olemas näiteks varustuskindluse valmisolek. Seda ma ka juba kirjeldasin, et selles kontseptsioonis või julgeolekupoliitika alustes on saari käsitletud samamoodi osana Eestist ja just ühenduse ja varustuskindluse vaatest. 

Rain Epler, palun!

Jaa. Härra peaminister! Ma loen siit dokumenti ja siin on selline lause: "Seejuures vastutab Eesti riik oma maa-ala, territoriaalvete ja õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkuse ja põhiseadusliku korra kaitse eest, kuid konkreetse elutähtsa teenuse osutaja taristuobjekti omanik vastutab üldjuhul ise selle elementaarse julgeoleku ja kaitse eest ning kannab ka sellega seotud kulud." 

Kas ma olen nüüd liiga optimistlik, kui ma loen sellest välja, et ka elektrisüsteemi ja elektrivarustuse arenduses on siin viide pöördumisest tervemõistuslikuma lähenemise poole? Kas edaspidi võib loota, et kui näiteks tuule- ja päikeseenergia pakkujad tahavad turule tulla, siis need kulud, mille nad võrgule tekitavad seoses võrgusageduse häirimisega, elektrisüsteemi stabiilsusega, peavad turule tulles need kulud edaspidi ise katma, mitte neid ei jaotata ühiskonna peale laiemalt? Kas siin on nüüd mingi suur muutus toimumas?

No teil on ilmselt mitu asja sassis, aga ma püüan nad veidi pundrast lahti harutada. Mis puudutab taristu valdaja vastutust, siis võib-olla droonide näitel ja õhuohtude näitel me räägime kohe järgmises punktis, kas täna või homme, kuidas iganes see ajaliselt on. Ja see puudutab seda, et kui sul on elutähtsa teenusega ettevõte, siis teed aia, palkad endale turvamehe seda valvama või kuidas iganes seda nimetatakse. Või siis, kui on energiataristu, mida võidakse rünnata, siis sa näed ka vaeva, et luua sellele erinevad passiivsed kaitsemeetmed. Näiteks energiavaldkonnas pannakse betooni, võrke, mida iganes siis selleks tehakse, et neid objekte kaitsta. See on vastus sellele, mida taristu valdaja, elutähtsa teenuse taristu valdaja peab tegema. 

Mis puudutab energeetika ja võrkude teemat, siis see on hoopis teine debatt. See puudutab energeetikavaldkonda ja pigem on energiamajanduse arengukavade või mis tahes võrkude arengukavade küsimus, mitte julgeolekupoliitika aluste puhul. Seal on debatt selle üle, kui palju keegi võrku liitudes maksab. Kui me mäletame nüüd ühiskondlikku debatti, siis kõik, kes uusi rajatisi rajavad, maksavad ikkagi selle võrguliitumise ise kinni, aga see, mida sotsialiseerima hakatakse vähemalt mõned aastad tagasi, selline võrgureform – ma loodan, et ehk see tänaseks on juba tehtud – tähendab ikkagi seda, et liitumine muutub lihtsamaks, kui võrgust on need tühjad liitumispunktid ära saadud. Nii et see on hoopis teine debati teema. Julgeolekupoliitika alused puudutavad ikkagi elutähtsaid teenuseid, elutähtsaid objekte ja seda, kuidas neid võiks selle teenuse osutaja kaitsta.

Peeter Ernits, teine küsimus, palun!

Hea juhataja! Auväärt valitseja! Teema, kordan uuesti, on ülimalt oluline, aga te oleksite võinud vastata sisulisele küsimusele. Ma küsisin, kuidas te suhtute USA praeguse administratsiooni strateegilise stabiilsuse tagamisse Venemaaga, mis on nende jaoks Euroopas kõige olulisem. Ja kui ma mainisin, et Kaja Kallas on kasutu välispoliitiliselt Euroopas, siis ma pidasin silmas, et kui on Euroopa Liidu eestkõneleja otsimine Venemaaga, siis tema on kasutu, esiteks, ja teiseks, ka USA-ga suheldes näiteks Valgesse Majja sisse ei lasta. Ma saan aru teie valulisest reaktsioonist, et ilma temata, kes ütles, et maksud ei tõuse, ei oleks teie ka praegu peaminister. Aga erinevalt teist mina Kremli pressiesindaja tekste ei loe. Ma loen Foreign Policyt, Politicot, Financial Timesi ja nii edasi, ja seal on väga selgelt öeldud, et ta on ebadiplomaatiline, käitub nagu peaminister, aga mitte esidiplomaat.

Aitäh, hea kolleeg!

Miks te ei vastanud mu küsimusele? Aga lahmite siin mingite Peskovidega.

Aitäh! On üks selline ütlemine, et kui sa juba augus oled, ära edasi kaeva. Ma soovitaks seda kõigepealt teile. 

Ja teiseks, vastates küsimusele, Ameerika Ühendriigid, nagu ma ka enne ütlesin, on Euroopale oluline partner. Transatlantiline suhe erinevate administratsioonide ajal on Euroopale ja Eestile väga oluline. Me oleme panustanud selle suhte hoidmisesse palju. Me oleme Ameerika Ühendriikidega julgeolekuvaldkonnas suured liitlased ja me teeme palju koostööd ja teeme seda ka tulevikus. Ma arvan, et Ameerika Ühendriigid ja Euroopa, olenemata poliitilisest retoorikast ja erinevatest mõtetest, on siiski reeglitepõhise maailma ühised hoidjad. Vähemalt aastakümneid on nii olnud ja ma loodan südamest, et see ei muutu. See sõnum, et Euroopa ise peab rohkem panustama enda kaitsesse – ma arvan, et Euroopa panustabki. Ja ma arvan, et Euroopas kasvab nii võime ennast kaitsta kui ka tööstused selle jaoks kui erinevad tehnoloogiad, mis annab Euroopale kindlasti suurema iseseisvuse seista nende väärtuste eest, mida Euroopa õigeks peab, aga endiselt ma arvan, et need on samasuunalised Ameerika Ühendriikidega, mitte ristuvad ega erisuunalised.

Hea kolleeg Peeter Ernits, ma väikse repliigi omalt poolt lisaks ka luban. Jah, teises küsimuses te olite nüüd oluliselt täpsem, ehk see, mida mina ka aru sain, mida te silmas pidasite, kui te mainisite Kaja Kallase nime. Aga kordan veel kord ka seda, et te olete väga ülekohtune Kaja Kallase suhtes, kui te ütlete, et ta on kasutu, sellepärast et sellega te räägite seda narratiivi, mida Venemaa levitab. Nemad ei peaks ju otsustama selle üle, kes Euroopa Liidu nimel läbi räägib. Seda peaks ikka otsustama Euroopa Liit ise, mitte see, et Venemaa ütleb, et neile ei sobi Kaja Kallas, ja nemad ei peaks selle üle otsustama. Nii et selles võtmes on põhjust olla nagu kriitiline selle peale, et just nagu nii-öelda … Ka teie nimel – kui teie tahate, et keegi teine otsustab, kes teie nimel läbi räägib, te ei ole ka sellega nõus ju, mitte kunagi. 

Heljo Pikhof, palun!

Suur tänu! Austatud peaminister! Julgeolek ei tähenda ju ainult relvastust, vaid ka ühiskonna usaldust riigi vastu. Kuidas kavatseb valitsus taastada inimeste usalduse olukorras, kus samaaegselt räägitakse julgeolekust, kuid inimesed tunnevad järjest suuremat ebakindlust oma majandusliku toimetuleku pärast?

Aitäh! Viimased need seired Riigikantselei lehel on – ma ei tea, mitu aastat või mitukümmend aastat neid tellitud on –, et Riigikantselei leheküljel on olemas, saadavad need seireandmed, mida küsitlusfirmad teevad, kus kirjeldatakse inimeste vaateid, arusaamist ja hinnanguid. Seal on positiivne, kui ma mälu järgi nüüd ütlen, mul ei ole seda praegu siin ees, aga viimases seires ehk siis uuringus näitab, et inimeste kuuluvustunne ühiskonnas on kasvanud. No see on ka see, mille pärast, kui me nüüd tagasi kerime, president siin aasta või poolteist tagasi muretses, et kas see kuuluvustunne, kuidas see on langenud. Tänaseks on see kasvanud, nii et inimesed tunnevad, et see on nende ühiskond, nad on selle osa. 

Kui ma õigesti mäletan, siis mure majandusliku olukorra pärast käib üles-alla, vahel on see suurem, vahel väiksem. Kindlasti toimetulek, hinnad – see kindlasti on suur mure, kõik mõistavad seda, seda ei tohi kuidagi kergelt kohelda. Ja selle vastu saab nii, et inimeste sissetulekud kasvavad, nad saavad paremini toime. Ma arvan ja ma saan aru, et siin saalis opositsioon väga tihti ei taha seda kuulda, aga täna alles teist korda ma mainin, et aasta alguses tehtud suur tulumaksulangetus, kui me vaatame keskmise palga juures olevaid inimesi – õpetajaid, politseinikke, päästjaid, aga ka kõiki teisi –, see maksuküür rõhus seal 1200 eurost, mis ei ole väga kõrge palk, ülessepoole inimesi täiendavalt, siis sealt kätte jääv täiendav raha kindlasti aitab inimestel paremini toime tulla. Ja ma vaatangi kohe – ahah, mul on see kuuluvustunde trend siin ka olemas –, et kuuluvustunne on jah siin, ütleme, viimase kolme seire peal, ta vahepeal langes 70%-le või 69%-le, nüüd on tõusnud 76%-le ja viimasel korral juba 82%. Nii et inimesed tunnevad, et nad kuuluvad siia ühiskonda küll.

Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea peaminister! Ajakirjanduslik uurimus paljastab, kuidas Eesti laevafirma Hansa Shipping transpordib Iirimaalt Venemaale massiliselt alumiiniumoksiidi, mis on Vene sõjatööstuse jaoks asendamatu toore. Kuigi selline äritegevus pole juriidiliselt keelatud, jõuab märkimisväärne osa tarnetest vahendajate kaudu otse sanktsioonialuste relvatootjateni, kes valmistavad ukrainlasi tapvaid ja sandistavaid rakette ja tanke. Seda võimaldava Eesti ettevõtte tarnete maht on pärast täiemahulise sõja algust lausa kolmekordistunud, kuna Venemaal endal puuduvad kvaliteetsed maavarad ja riik sõltub täielikult välismaisest toorainest. Ehk ajal, kui osa eestlasi toimetab rindele abi ning riik ja rahvas toimib samas rütmis, aitavad teised meie hulgast kaasa Vene sõjamasina varustamisele. Kuidas selliste ettevõtete tegevus teie silmis Eesti julgeolekupoliitikaga haakub ning kas ja milliseid samme praegune valitsus konkreetse probleemiga tegelemiseks on astunud või astumas?

Aitäh! Minu hinnangul, ma arvan, see küsimus veidi vastas ka ise, et see mitte kuidagi ei haaku selle julgeolekupoliitika programmiga. Nagu te ise ütlesite, samal ajal, kui meie kogume maksuraha, võtame isegi veidi laenu, et riiki kindlustada, panustada kaitsevõimesse – osa meist on õppustel või kuskil mujal, teised teevad ühte, teist ja kolmandat –, siis keegi otsustab rikastuda Vene agressiooni arvelt, selle arvelt, et tapetakse inimesi, tsiviilisikuid, pommitatakse soojamajandust või elektrivärki. Loomulikult, see pole ei moraalne, see on sigadus. Kui on vähegi võimalik, siis tuleb sanktsioone teravamaks ajada. Seda konkreetset lugu või ettevõtet ma nüüd ei tea, aga ma kindlasti küsin järgi.

Jaak Valge, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Te märkisite täna ühes oma vastuses kuidagi nii, et meile mingit massiimmigratsiooni ei ole ja migratsioonisaldo oli 2025. aastal miinuses. Ja seda olete ka varem rääkinud mitu korda. Mina ikkagi luban endale ühe märkuse teie selle vastuse kohta. Kui te vaatate Statistikaameti tabelit RVR08, siis näete, et immigratsioon Eestisse oli 2025. aastal 15 000 isikut, mida on üle kümne korra rohkem kui migratsioonikvoot. Ja on täitsa tõsi, et migratsioonisaldo oli miinuses, aga samast tabelist võite ka edukalt näha, et suurema osa sellest miinusest andsid Eesti Vabariigi kodanikud ehk välja rändas 6300 Eesti Vabariigi kodakondset, mida on 1600 võrra rohkem, kui tagasi tuli.

Ja mu küsimus on nüüd selles, miks meie kodakondsed on hakanud välja rändama – kas julgeolekupoliitilistel põhjustel?

Aitäh! Jah, nagu te täpselt märgite, ma ei oska seda tabelit RVR nii täpselt nimetada, nagu teie nimetasite. Aitäh selle eest! Aga õige on jah see, et saldo on negatiivne. Kui Anti Poolamets küsib, kas seal toimub massiline sisseränne, siis kahjuks väljaränne on suurem kui sisseränne – või õnneks. Nii et jutud miljonite siiarändamisest ei kanna mitte mingit kriitikat. Seda esiteks. Teiseks, mul ei ole küll käepärast andmeid – aga saan alati küsida, kas meil riigis kuskil on –, miks inimesed rändavad. Tihtipeale on see ikkagi nii, et kui inimestel on võimalus areneda eraelu ja võimalused kuskile Euroopas minna, siis seda võimalust kasutatakse. 

Aga ma küsin, kas on täiendavaid selgitusi või uuringuid selle kohta, miks inimesed rändavad – kas see on töö, kas see on pereelu või mis iganes see põhjus siis on.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Koos väliskomisjoni ja riigikaitsekomisjoniga oli meil võimalus seda eelnõu arutada ja ka ettepanekuid teha, aga kummalisel kombel väga palju neid sisse ei läinud. Ma küsin ühe kohta, mille ma ise esitasin, nimelt, elanikkonnakaitse teema kohta. Leheküljel 9 mainitakse, et elanikkonnakaitse on mitmetasandiline ja Eesti arendab elanikkonnakaitset ohustavate riskide maandamiseks ühiskondlikke kaitsemeetmeid, sealhulgas varjumist ja nii edasi. Kõikidest asjadest räägitakse väga palju, aga varjumist on mainitud ja mööda minnes ainult üks kord. Ma tegin ka ettepaneku Riigikantseleile, kes tegeles selle teemaga, et see on väga tõsine asi ja me ei peaks mitte ainult möödaminnes sest rääkima ja mitte ütlema ainult varjumist, vaid rääkima ka varjenditest, sest me teame, kui oluline see kriisiseisukorras on. Aga mitte midagi ei muutunud. Mis põhjusel? 

Aitäh, hea kolleeg! 

Kas valitsus ei pea seda oluliseks?

Aitäh! Kindlasti peab oluliseks. Me ju hiljuti võtsime vastu isegi reeglid, kuidas tulevikus uute hoonete puhul peavad olema varjumiskohad või varjendid rajatud. Neid reegleid ju varem ei olnud. Lisaks rahastab sisejulgeoleku valdkond varjumiskohtade rajamist. Siin pidid olema ka Päästeameti juhitavad talgud. Ma ei tea, kas need on tänaseks tehtud või tegemisel, ja veel erinevaid samme. Päästeamet käis seda tegevust valitsuses tutvustamas ja loodetavasti teeb seda ka avalikkusele. Ja lisaks me anname näiteks rahastuse poole pealt selle, mis puudutab hoonete tervikrenoveerimist, mis on, noh, kuidas ma nüüd ütlen, sellest teie palju kirjutatud kliimavaldkonnast, kus me teeme inimeste eluasemeid korda, nende väärtus kasvab, antakse raha ka näiteks varjumiskohtade rajamiseks. Seda me kindlasti panustame. 

Varjumine on märgitud siin dokumendis kui osana tervikust. Võib-olla me olekski pidanud seda debatti pidama siis, kui me komisjonidele seda tutvustasime. Varjumine on osa tervikust, mille juurde käib ka ohuteavitus ja nii edasi. Ohuteavituse puhul näiteks tuleb järgmisel aastal või võib-olla ka sellel aastal – ma ei teagi, kuidas Siseministeerium valmis jõuab – seesama kärjeinfopõhine ohuteavitus, mis läheb circa 3 miljoni euroga, tuleb uus ohuteavitus. Nii et selle valdkonnaga kõigega tegeldakse väga tõsiselt, ei võeta kergelt. Aitäh ettepaneku eest! Ma ei oska öelda, kui üksikasjalikult seda kõike arutati, aga ma saan aru, et komisjoni liikmetega oli võimalikult hea koostöö.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Vaat sellesama teemaga mina lähengi edasi. Tegelikult praegune olukord elanikkonnakaitses on ikkagi väga halb. Üle Eesti on meil evakuatsioonivõimalus vaid 60 000 inimesele ehk 20% sellest, mis on tegelik vajadus. Varjumiskohtade vajadus – on kaetud ainult 18% vajadusest üle Eesti. Ehk ei olegi tegelikult midagi tehtud. Ega siis vaenlane ei oota, millal me ennast kogume ja hakkame, ma ei tea, kõiki neid tegevusi tegema, millest te siin juba rääkisite. 

Aga ma tulen sellise teema juurde nagu Euroopa Liidu struktuuriraha. Tegelikult elanikkonnakaitseks ette nähtud rahad olid olemas. Teised riigid, Läti ja Leedu on neid väga hästi kasutanud, aga Eestis ei tehtud midagi. Aastal 2022 oleks pidanud hakkama liigutama, aga ei suudetud tekitada selleks valmisolekut. Mina ei tea, millega te siis tegelesite. Me teame, et valmistasite ette automaksu ja kõikide teiste maksude tõstmist, aga Euroopa Liidu struktuuriraha, mis oleks meile selleks ette nähtud, ei ole kasutatud. Ja nüüd me olemegi selles olukorras, kus meil on 20% tagatud evakuatsioonivõimalus ja ainult 18% varjumiskohtade vajadus. Miks te tegemata jätsite selle töö?

Aitäh, hea küsija! Ma isegi ei tea täpselt, millele te viitate, aga euroraha kasutamises – kui te mõtlete euroraha ja eurofondide kasutamist – me oleme Euroopas, ma arvan, tublimate riikide hulgas kogu aeg olnud. Teiseks, välisrahastust me kasutame juba, nagu ma kolleegile vastates mainisin, muu hulgas hoonete renoveerimisel ja varjumiskohtade toetamisel. Me oleme kehtestanud nõuded varjendite ja varjumiskohtade loomise kohta. Ma ütleks, et me oleme väga palju teinud, kui te selles võtmes räägite. Ja avalikku varjumiskohta, ma ütlen, on Eestis üle 300, näitena lihtsalt numbris. (Helle-Moonika Helme täpsustab.) No vaat, 321 ütleb küsija. Nii et seetõttu teate küll. Aga jah, miks 2022. aastal midagi ei tehtud, kindlasti küsin üle, mis seal siis enne juhtus.

Rain Epler, palun!

Aitäh! No härra peaminister, lühidalt ütlen, et faktilised asjaolud on ju sellised, et Kaja Kallasega ei soovi rääkida ei USA, Hiina ega ka Venemaa, mis tähendab, et mida kauem Kaja Kallas on kõrge välispoliitika esindaja, seda kahjulikum Euroopa Liidule.

Aga nüüd ma tulen selle juurde, et minu arvates on julgeoleku huvides oluline, et ka Riigikogu töötaks seaduse ja heade tavade raames. Mind tegelikult häiris see, kui härra Kivimägi sekkus sisulisse debatti, kuna tal on seal võimalus nupp sisse vajutada ja hakata rääkima. Kuna te olete ikkagi valitsuse juhtiva erakonna esindaja, siis võib-olla te saate briifida härra Kivimäge, et järgmine kord, kui on mingi teema, mis võib talle emotsionaalselt raske olla või teda kuidagi emotsionaalselt mõjutav, siis võib-olla ta palub ta näiteks Arvo Alleril juhatada, vahetavad ära. Arvo on selles mõttes hea, et ta ei sekku kindlasti ebakohaselt sisulisse debatti ja võtab ka protseduurilisi küsimusi, kui neid saadikutel on. Siis ka siin Riigikogus toimuks see arutelu nii, nagu ta peaks toimuma. Kas sellise lubaduse ma saaksin teilt?

Aitäh! Kas seal oli küsimus ka?

Ega ta ei suutnud seda küsimust esitada.

Ma üritan, jah, mõelda julgeolekupoliitika aluste peale, mida me arutame, ja leida seost sellel jutul kogu sellega. Võib-olla ainult alguse küsimuse osa oli sellega kuidagigi seotud. Ma vastan teie küsimusele. Ma saan aru, et selles, ma ei tea, parema termini puudumise tõttu teie universumis tundub, et keegi ei taha Kaja Kallasega rääkida. Ma võin selle ümber lükata. Euroopa Liidu vastu huvi on praegu kõrgem kui kunagi varem vabakaubanduse valdkonnas, liitlassuhete, majandussuhete ja julgeoleku valdkonnas. Euroopa Liidul läheb päris hästi. Ma saan aru, et see teile ei meeldi. Ja vastan teile sellega, et ometi kõik needsamad sõnumid teilt ja teie kolleegidelt ütlevad, et vot, kõik tahaks Putiniga rääkida. Ei taha!

Ja kuna ka mind mainiti selles küsimuses, siis ma luban ka väikese repliigi siit omalt poolt. On tõepoolest kaks terminit. Üks on ebakohane väljend, see on see, mis eeldab juhataja sekkumist, lausa kohustust sekkuda. Kas teie küsimus ja ka Peeter Ernitsa küsimus sisaldas ebakohaseid väljendeid? Peeter Ernitsa esimene küsimus pigem sisaldas, mis eeldas sekkumist, aga teine küsimus ilmselt mitte ja ka teie küsimus mitte. 

Aga te olete äärmiselt ülekohtused Kaja Kallase suhtes, vaat seda ma saan öelda. Jah, see ei ole ebakohane väljend, aga te olete äärmiselt ülekohtused. Me peaksime olema väga uhked selle üle, et Kaja Kallas sellist positsiooni kannab. Ja teiseks, kordan veel kord: te olete väga valel teel, kui te arvate, et Venemaa peaks otsustama selle üle, kes Euroopa Liidu nimel läbi räägib. Vaat see on see narratiiv, mida te kannatate, ja see ei ole igal juhul aktsepteeritav. 

Anti Poolamets, palun!

Me oleme lihtsalt faktipõhised. Kas te lükkate ümber näiteks, et Kaja Kallas ajas agressorriigiga äri ja rahastas seda? Kas te lükkate ümber? Kas see on vale fakt või? Palun lükake ümber! Selline inimene edutada Euroopa Liidu kõrgesse ametisse, mis sealt tulemas on? Agressorriigiga äriajaja, tehke kõik järele, eks ole! See on äärmiselt halb eeskuju. Te olete ise sellise inimese sinna saatnud.  

Aga läheme nüüd asja juurde.

(Naer.) Väga hästi öeldud!  

Kaja Kallas ei suuda enam midagi päästa. Igal juhul me kohtusime Päästeametiga ja nemad tõdesid, et tegelikult kriisi- ja elanikkonnakaitse rahastus järsult väheneb, sellepärast et aastatel 2022–2023 oli selleks täitsa põhjendatud summa 51 miljonit eurot, aga äkki aastatel 2024–2027 oli see 10,7 miljonit, siis 2025–2027 7,2 miljonit ja siis 5,67 miljonit. Sellised summad. Ehk siis on näha vähenemist. Kuidas see kokku läheb selle julgeolekupoliitika aluste nägemusega?

Aitäh! Kõigepealt esimene ots. Julgeolekupoliitika alustes ei ole midagi selle kohta, mida te esitate. Mina oma parimate teadmiste kohaselt võin täie südamerahuga kinnitada, et Kaja Kallas kindlasti ei ajanud äri Venemaaga. Ükskõik, kuidas EKRE universumis te soovite seda näidata ja sellist infot levitada, ärge seda tehke. 

Ja kõik need muud epiteedid. Me oleme siin juba vestelnud sellest, et mulle vägisi tundub, et on tohutu ettekujutus, kuidas me kõik siin peaksime tahtma rääkida Putiniga, aga keegi ei taha rääkida Kaja Kallasega. Kuulge, te olete ikka täitsa valet pidi selle pööranud, eks ju. Euroopa kaitseb meid, Euroopa on meie huvides, tugev Euroopa. Nii et kõik see muu jutt on ikka … Ma ei taha sellele kuidagi rohkem hinnangut anda, ma arvan, et arukas inimene saab ise aru. 

Nüüd, mis puudutab rahastusotsuseid, siis kõik on tehtud konkreetsete ettepanekute põhjal. Näiteks, elanikkonnakaitse ei ole ainult Päästeameti all, elanikkonnakaitse on ka näiteks Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas ja elanikkonnakaitsesse panustavad ka kohalikud omavalitsused ja teised asutused. Nii et see pilt on palju laiem. Kui näitena tuua, siis 2025. aastal näiteks 10 miljonit eurot läks Terviseameti kriisivalmidusse, tugevdamisse, tervishoiuvarud masskannatanutega olukordadeks, et olla valmis selleks, et rajada teine ladustuskoht varude hajutamiseks ja parema kättesaadavuse tagamiseks. Näiteks. Nii et see on palju laiem pilt kui ainult ühel real.

Head kolleegid, üks repliik veel, aga see on puhas tehniline. Kui ollakse mikrofonile liiga lähedal, siis heli katkeb, nii et selles mõttes natukene distantsi hoida. Alguses te olite väga erutatud ja siis olite mikrofonile väga lähedal ja heli katkes. Nii et natukene distantsi rohkem hoida, siis heli ei katke. See on üks tehniline omapära siin saalis. 

Heljo Pikhof, palun!

Suur tänu! Austatud peaminister! Kui te räägite siin kuuluvustundest, siis kuhu sa ikka kuulud, kui sa Eestis elad. Pigem on väga palju seotud ka kogukonnatundega ühes või teises omavalitsuses või linnaosaga, kus sa paikned. Samas ei saa ma öelda, et see iseenesest ei tähenda veel ühiskonna usaldust riigi vastu. Kui nüüd valitsus räägib pidevalt Eesti kaitsevõime tugevdamisest, kuid samal ajal inimesed on näinud maksutõuse, majanduslangust ja riigi võlakoormuse kasvu, kas siis valitsus tunnistab ausalt, et tänane julgeolekupoliitika rajatakse suuresti Eesti inimeste toimetuleku arvelt?

Aitäh! Noh, siin oli nüüd mitu väidet ja küsimust ja kõiki püüan viisakalt adresseerida. Loomulikult on võimalik erinevaid seireandmeid hinnata, milline seirerida, kas siis turvalisuse tunne või kuuluvustunne, näitab hindaja arvates paremini seda, kuidas inimesed Eestis ennast tunnevad. Kuuluvustunnet on lihtsalt kasutatud ühe indikaatorina ja kuuluvustunne on käinud erinevate seireetappidega üles-alla. Nii et on hetki olnud, kus – noh, ma siin vaatan, mul siin küll tervikpilti ei ole, aga poolik pilt siin on, kus näiteks muu rahvuse kuuluvus oli siin kaks seiretsüklit tagasi tegelikult selline, et see oli alla 50%, mis oli kaunis madal. Tänaseks on see tõusnud juba 66% juurde. Eestlaste kuuluvus Eesti ühiskonda on 90%, nii et keskmine tuleb 82%. Selles mõttes on see kindlasti oluline ja hea näitaja, kui küsitakse inimeste käest, et kas sa tunned, et sa kuulud Eesti ühiskonda, ja sa kuulud, siis ta ikkagi kirjeldab ära, kuidas sa ennast Eestis tunned, kas see on sinu riik, kas sa tahad osa võtta sellest ja selle eest vastutada ja selles asjaajamises osaleda. Ja see on kasvanud. Loeb ka trend tegelikult, küsitlustes alati loeb see trend. 

Nüüd, teiseks, te küsisite, kas riigikaitsekulutused tulevad toimetuleku arvelt. Noh, ma ütleksin nii, et me teeme seda ju sellepärast, et me saaksime siin Eesti riigi parlamendis eesti keeles neid arutelusid pidada, kuuluda Euroopasse, olla ise oma asjade otsustajad. Loomulikult oleks meil lihtsam – ja ma kuidagi ei hakka seda vähendama –, kui me ei peaks kaitsekulutustesse panema 5,4%, vaid paneksime kaitsekulutustesse näiteks 2%, 3% või mis iganes protsenti, mis omal ajal heaks peeti. Minu peaministriks oleku ajal nad on tõesti kasvanud ja on rekordilised, aga just sellelsamal põhjusel, et Eesti inimesed saaksid toime. Ja see otsus ei ole lihtne olnud. Selle eest on tulnud lõivu maksta nii valitsuskoosseisude kui ka populaarsusega ja ma teen seda hea meelega. Ma arvan, et see on möödapääsmatu ja vajalik. Nüüd, kui oleks võimalik kaitsesse vähem raha panna, saaks seda loomulikult ka mujal kasutada, kas jooksvate kulutuste katteks, kui me seda maksukoormusega kokku korjame, või investeeringute tegemiseks. 

Nii et lõppkokkuvõttes maksumaksja raha on ikkagi alati piiratud. Aga kui küsida inimeste käest, kas inimesed toetavad riigikaitsesse investeeringute tegemist, siis ma arvan, et enamik Eesti inimesi siiski toetab ja tajub seda vajalikuna, eriti selles valguses, mis toimub Ukrainas. Nii et seetõttu jah, ma ütlen nii, et ega meie maailmas on teatud ohud, julgeolekuoht siin regioonis on kahjuks väga reaalne. Vahetut ohtu Eestile ei ole, aga Venemaa oht on siiski reaalne, NATO-le ja Euroopale. Samamoodi nagu demograafia on mure kogu Euroopas, ka siin regioonis, samamoodi nagu kliimariskid on reaalsus ja nagu uute tehnoloogiate muutumine, väga paljud muud protsessid on riskid. Nii et kaitsevaldkonnas, nagu Mait Klaassen siin täiesti elutargalt ütles, kõike, mida raha eest saad, oled odavalt saanud. Nii et kui me saame raha eest selle, et meie lapsed ja lapselapsed siin eesti keeles asju ajavad, siis ma arvan, et me oleme väga hästi toimetanud.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Väga austatud peaminister! Eesti idanaabriga piirnevate piirialade kehv sotsiaal-majanduslik seis on vaieldamatult üks Eesti julgeolekut mõjutav aspekt. Eriti on valitsuse spetsiaalse tähelepanu alt välja jäänud Kagu-Eesti ja sellele juhtis tähelepanu ka Riigikontroll, öeldes, et on küll Kagu-Eesti tegevuskava, kuid pole muutusi toovaid reaalseid meetmeid. Ja nagu me teame, ilma peaministri korralduseta silotornidena toimivad ministeeriumid seda probleemi kuskilt otsast lahendama ei asu, see on praktika. Kas te jagate minu muret? Miks seda pole siiani tehtud? Kas on plaanis lähiajal kvalitatiivseid muutusi käivitavaid meetmeid tööle rakendada ja mis on üldse plaanis?

Aitäh! Jah, vastus lühidalt on, et eelmine valitsus meil oli sellel teemal debatt Kagu-Eesti erinevate majandusarengu ja tööstusalade võimaluste üle. Seal on hulk erinevaid meetmeid, millega majandus- ja tööstusminister tegeleb, see tähendab erinevate alade eelplaneerimist, kaardikihtide loomist – kõike seda, mis aitab luua Kagu-Eestis uusi kõrgema lisandväärtusega töökohti ja aitab senistel ettevõtetel ka laieneda ja toimetada. See on üks. 

Järgnevatesse valitsustesse jäi ülesanne regionaalministril koos majandusministriga hinnata seda. Seal arenduskeskustes on meil päris palju inimesi tegelikult ju ka palgal, mida ilmselt teate teie ja teavad kõik. Kas meil on vaja ka eestvedajaid erinevates regioonides täiendavalt, et teha investeeringuid? Ma ei tea, kas see nüüd tingimata üks ühele näide on, aga näiteks Setomaal, kui Margus Timmo veab seal eest, saavad väga paljud asjad tehtud, objektid valmis ja teed tehtud. Kui sul on särasilmaga eestvedaja regioonis, kes tõmbab asja käima, siis sellest on ka päris palju abi, mitte ainult bürokraatlikest ja valitsustasandi otsustest. 

Nii et eks me seda arutelu jätkame. Riigikontrolör oli seal ka, sellel arutelul oli kohal. Nii et arutelu nüüd valitsuses jätkub ja loodetavasti me saame ka samme astuda, et Kagu-Eestis tekiks uusi võimalusi uute ettevõtete loomiseks, et inimestel oleks kõrgem palk, kõrgem sissetulek ja seal oleks ka toimetamist ja tööd kõigile.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Austatud peaminister! Eelnõu punktis 4.2 on kirjas, et konkreetse elutähtsa teenuse osutaja taristuobjekti omanik vastutab üldjuhul ise selle elementaarse julgeoleku ja kaitse eest ning kannab ka sellega seotud kulud. Sellesse peavad panustama nii kõik elutähtsa teenuse osutajad kui ka elutähtsaid teenuseid korraldavad asutused. Eleringi andmetel on Eestis neli olulisimat alajaama, mille ründamisel või halvamisel võib pimedaks jääda, kui nad kõik koos on, terve Eesti. Kas teile kui valitsusjuhile on see teada? Ja kas midagi on ka selleks ette võetud, et neid elutähtsaid objekte eriliselt kaitsta?

Aitäh! Ma kindlasti ei saa siin kirjeldada mis tahes objektide konkreetseid kaitsemeetmeid siin. Sellega tegelevad elutähtsa teenuse osutaja ja selle objekti omanik-valdaja, kes sõnastavad täpselt, milline on kaitsekord ja milliseid meetmeid astutakse. See, mida julgeolekupoliitika alused dokumendina kirjeldavad, on üldjoontes selline, et riik tagab julgeoleku suures plaanis, aga näiteks okastraadiaia paneb sinna ümber – ma väga lihtsustatult seda kirjeldan – objekti valdaja ja tagab, et seal on vajaduse korral turvateenistus, siseturvakorraldaja, kuidas iganes teda siis nimetatakse. 

Seda debatti või seda kirjeldust ma ka näiteks järgmise eelnõu puhul, mis puudutab õhuohtu. Järgmine eelnõu, mis tuleb täna-homme, puudutab kihilist droonikaitset, just seda kirjeldabki, et nende objektide puhul sinna objektide loetelu liiga kergelt ei pääse. Ja nende puhul vaadatakse üle kaitsekord, kuni selleni välja, et selle objekti lisaks passiivsetele meetmetele on võimalik asutada ka aktiivseid meetmeid. Näiteks, turvateenistuja saab astuda samme, et vajaduse korral näiteks drooni alla tuua. Aga see kõik peab toimima riiklikult kooskõlastatud plaani alusel, mida ta ka tulevikus teeb.

Andrus Seeme, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Hästi turvatud ja kaasaegne idapiir on suur osa laiapindsest julgeolekust. Meil oli eile siin Riigikogus lisaeelarve, kus eraldatakse 17 miljonit veel idapiiri ehitamiseks ja käesoleval aastal on ka investeeringud päris suured. Kas on lootust, et nüüd saab see idapiir ikka valmis?

Kas küsimusele tuleb vastata jah või ei? Ma vastaksin jah. Lootust ikka on. Aga nali naljaks, on ikka. Plaan oli see valmis saada 2027. aastal ja praegu piiriehitajad ütlevad, et nad loodetavasti saavad selle 2027. aastal valmis. Seal on objektide ehitamisel nüansse, et tehakse üks lõik valmis, siis õppetunnid viiakse järgmisele ja vaadatakse, kuidas seda teha. Ja nagu ma enne kirjeldasin, rohelise piiri väljaehitamine on olnud mõnevõrra keerulisem kui teiste lõikude puhul, et saada aru, mida täpselt teha ja kuidas teha. Nii et peaks saama valmis küll. Ja see lisaraha, mida Riigikogu nüüd otsustama hakkab täiendava eelarvega, on väga oluline, et see piir õigeaegselt valmis saab. 

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Ma pean ütlema, et minu maitse jaoks on see dokument kaugelt liiga loosunglik. Kui me vaatame juba seda sissejuhatust, kus on kirjutatud, et kaitseme Eestit igal juhul kõigi ohtude eest ning kui tahes ülekaaluka vastase vastu, meil on kaitsetahe ja võidutahe, me ei alistu kunagi, siis meenub Konstantin Pätsi 1938. aasta paraadkõne, mida võib YouTube'ist igaüks vaadata. Suhteliselt sarnaseid loosungeid lehvitati kaks aastat hiljem, kui asjad võtsid hoopis teistsuguse pöörde. Aga see oli pigem minu kommentaar kui küsimus. 

Küsimus on see, et julgeolekupoliitika alusdokumendis on kirjutatud muu hulgas, et veenva heidutuse aluseks on nii konventsionaalne kui ka tuumaheidutus. Ometi ei leia me julgeolekupoliitika alusdokumendist mitte midagi selle kohta, kas tuumarelvade paigutamine Eesti territooriumile on meile aktsepteeritav, kui on aktsepteeritav, siis millistel tingimustel on see aktsepteeritav ja nii edasi. Äkki te valgustaksite meid, miks sellest siin juttu ei ole? Sest tegu on ju väga põhimõttelise küsimusega, mille otsustamine peaks kuuluma parlamendi pädevusse.

No nii. Kõigepealt sellele kommentaarile kommentaar. Seda, et Eesti ei alistu kunagi, needsamad sõnumid on väga olulised. Kui ma seda protsessi nüüd õigesti tean – ma loodan, et ma siin ei eksi –, siis riigikaitse väliskomisjoni liikmed, kes sinna ettepanekuid tegid, rõhutasid sedasama. See tegelikult on tulnud ka parlamendipoolse ettepanekuna, mitte valitsuse ega Riigikantselei paraadkõnena. Seda peeti oluliseks, et see sinna kirja saaks, ja saigi kirja. Seetõttu ma arvan, et see on heas koostöös valminud. Nagu ka öeldud, viiel korral arutati seda komisjonidega läbi ja seda tagasisidet püüti, ma saan aru, võimalikult palju arvesse võtta. Loomulikult, kõike sinna kirja ei saanud, arusaadav, aga küllap tehti oma parim. 

Mis puudutab tuumaheidutust, siis Eesti on ju osa NATO-st ja me lähtume tänasest NATO tuumahoiakust. See tähendab ikkagi seda, et NATO tuumaheidutuse osa on Ameerika Ühendriikide ja Ühendkuningriigi tuumarelvad ja lisaks teatud riigid, kes on valmis panustama. Nii et sellest see tuumaheidutus ka kokku saab.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Mina tahan vastupidi Varrole öelda, et tegemist on väga hea tekstiga. Juba eelmised julgeolekupoliitika alused olid tekstina väga tugevad ja paistavad silma põhialuste dokumentide seas. Õnneks see joon jätkub, nii et sisuga saab suuresti nõus olla. Ja väga tore, et näiteks 5% kaitsekuludeks on siin ära mainitud. Aga ega ju kriitikata ei pääse teie kui valitsuse esindaja. Ma tahan küsida, et tekst on väga hea, aga kas lisaks 5%-le kaitsekuludesse – näiteks avatud ja kaasav riigivalitsemine, kodanikuühiskonna tugevdamine – sellised asjad, mille eest seista, jõuavad ka valitsuse praktikasse? Me näeme, et kus kärbitakse, kärbitakse vabakonna pealt. Avatust ja kaasamist eelnõude läbirääkimistel juhtub järjest harvem. Ei kaasata sisuliselt, ei avalikustata dokumente. Meil oli esmaspäeval, sel nädalal oli kohtumine kliimaministriga, kes küsis meie arvamust kliimaseaduse teekaartide kohta.

Aitäh, Riina!

Dokumendid, mida pole avalikuks tehtud ja meile näidatud, aga me peaks justkui olema kaasatud. Millal ülejäänud põhimõtete järgimine valitsuse praktikasse jõuab?

Aitäh kõigepealt heade sõnade eest! See on alati meeldiv. Ma arvan, et kõik, kes selle teinud on, kuulavad seda praegu, nagu Lauri Laats alati ütleks elegantselt "interneti teel", ja rõõmustavad selle üle. Nii et palju inimesi praegu rõõmustas, kaasa arvatud ilmselt riigikaitse- ja väliskomisjoni liikmed ja ametnikud, kes sellega on vaeva näinud. Nii et see oli kompliment neile. 

Teiseks, dokumentide kättesaadavus ja avalikkus. Ma südamest loodan, et kõik need dokumendid saavad teile kättesaadavaks. Kliimaseadus, ma tean, tuleb ju sellel nädalal jälle ka valitsusse. Eelmisel nädalal me arutasime selle põhimõtteliselt läbi ja ta tuleb nüüd parlamenti. Loodetavasti me jõuame need isegi neljapäeval ta ära saata, kui hästi läheb. Teekaardid on selle ikkagi lahutamatu osa, mis kirjeldab ära, kuidas need investeeringud ja sammud tehakse. Ma kuulsin juba ministri käest, et teil oli ka ettepanekuid sellesse seadusesse, ja kindlasti püüame need ettepanekud pardale võtta. See on kindlasti. Aga tuleb jagada muidugi dokumente. Mina olen pigem alati selle hoiakuga olnud, et muu hulgas erinevad kontrollid ja revisjonid tuleb avalikult välja jagada, sest väikses riigis võib-olla ainult julgeolekus, mingis isikuandmete kaitses või meditsiinis võivad olla saladused. Muu kõik asjaajamine üldiselt võiks ikka avalik olla.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu! Austatud peaminister! Teie juhitud valitsuse prioriteetide seas on olnud kogu aeg meretuulepargid, eriti Saaremaal läänerannikule rajatavad. Kaitseväe juhataja, eelmine ja ka praegune, on juhtinud tähelepanu, et kui need hiigeltuulikud sinna rajatakse, siis sinna taha on praktiliselt võimatu näha. Seal oleks väga kerge ka näiteks vaenlase allveelaevadel ennast peita. Te ütlesite, et selle jaoks on olemas igasuguseid võimalusi luua lisaks uusi radareid, mis on ülikallid. Rääkimata sellest, et meretuulepargid on ülikallid ehitada ja käivad meie rahakoti peale, samas, millegipärast ida poole ehk Peipsi järve te ei taha neid tuulikuid rajada. Ma siis küsin, et kui ühele poolele, te ütlete, on hästi tore neid teha, siis äkki võib-olla teeks need meretuulepargid või järvetuulepargid sinna ida poole. Miks nad seal segavad, aga teisel pool ei sega?

Aitäh, hea küsija! Lubate veidi nalja teha, siis üldiselt meretuuleparke on maa peale, järvedesse päris raske teha. Tuuleolud ja võimsused ning mahud on veidi erinevad. Selles naljas on killuke tõtt ka, eks ju. Meretuuleparke siiski rajatakse merele. Lubage selline nali. 

Aga üldiselt on nii, et lõppkokkuvõttes otsitakse erinevaid kohti ka maismaal ja mis tahes aladel, et paigaldada tuulikud. Tänu sellele on meil tulnud kolm aastat energia hinda alla ja me oleme sõltumatumad fossiilidest. See on väga vajalik, ma olen teiega nõus. Ühtegi sellist radarit või ühtegi tehisobjekti, mis puudutab näiteks päikeseparke, aga ka suuremaid võimaliku mõjuga objekte, siis neid ei paigaldata ilma Kaitseministeeriumi või Kaitseväe kooskõlastuseta ja vajalike kompensatsioonimehhanismideta. Sest mitte merepark üksi, vaid mis tahes muud tehislikud objektid võivad ka Kaitseväe, kuidas ma ütlen, vaatehuve – niimoodi väga üldiseks jäädes, mitte liiga täpseks minnes – seada küsimuse alla ja seetõttu ongi vaja läbi arutada, kas on kompensatsioonimehhanismid, uued radarid või siis ei saa sinna rajada. 

Ma kerin siiski ajas tagasi. Meil oli aastaid, kus meil oli sisuliselt 80% Eesti territooriumist Kaitseväe palvel piiratud ju tuulikute rajamine, sest ei olnud teisi mehhanisme. Nüüd on olukord selline, kus sisuliselt 80%‑le territooriumist saab rajada, sest meil on erinevad radarid olemas ja võimalused. Aga iga merepargi rajamine – no see on väga keeruline ettevõtmine, kes on investorid, mis on tasuvus, kuidas on ühendused. See ei ole päris nii, et keegi ilmub ootamatult kuskile Saaremaa ja Hiiumaa vahele ja paneb merepargi ootamatult püsti. 

Helmen Kütt, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Mina tahan ka tunnustada kindlasti selle mahuka dokumendi ette valmistanud ametnikke ja muidugi valitsust selle siia toomise eest. Isegi siis, kui on erinevad arvamused, mõtted ja ka kriitika, siis on millest vähemalt võtta alust ja oma mõtteid esitada. Ega see ongi selline koostöö ja ühine arutelu. Minu mure ja küsimus tuleb nüüd, et nüüd on see aga. See mure on mul elanikkonnakaitse pärast, just nimelt tervishoiusüsteemi ja sotsiaalala suutlikkust siis tegutseda ja toimetada ka kriisi ja sõja korral. See, et 5% on tõepoolest – ja see on vajalik – eraldatud, aga need valdkonnad, nagu tervishoid ja sotsiaal, noh, pigem neid tabab kärpekirves. Me ilmselt ka homme infotunnis räägime jälle erihoolekandest. Aga kuidas te näete, kas selles vaates, mis puudutab valmisolekut ja tugevdamist, vajaksid need valdkonnad ka lisaraha?

Noh, jah, mis oleks lihtsam peaministril, kui öelda, et muidugi, kindlasti vajaks. Üldiselt on poliitikas tihtipeale, ma eriti viimasest ajast märkan, populaarsemad need, kes annavad suuri lubadusi, aga ei pea neid kunagi ellu viima, või jagavad õpetusi kõigile teistele, kuidas asju teha. Aga ma siiski ütleksin siia juurde ka selle lause, et kui me ütleme, et kuhugi tuleb raha juurde panna, siis selles olukorras, kus iga 100 euro kohta, mis meile sisse tuleb maksumaksjatelt, läheb meil välja umbes 104–105 eurot, siis me peame ütlema, kuidas me selle katame, eks. 

Aga meditsiinisüsteemi puhul ma veidi ka kirjeldasin seda, et me oleme pannud ka raha selles laiapindses riigikaitses meditsiinisüsteemi valmisolekusse. Kui ma mõned näited toon, siis 2025. aastal meditsiinisüsteemi suutlikkus näiteks kriisis tegutseda kasvas. Pärnu haigla toimepidevuse varusid kasvatati 2,5 miljoni eest. 2024. aastal näiteks Sotsiaalkindlustusameti kriisijuhtimise struktuur sai raha juurde, kriisiabiteenus psühhosotsiaalse toe pakkumiseks kriisiolukordades 4,2 miljonit. 2024. aastal näiteks nakkushaiguste valmisolekuks ja nii edasi 1,8 miljonit. Ja ma siin eelnevalt kirjeldasin näiteks juba 2025. aasta otsust, kus Terviseameti kriisivalmidust me kasvatasime tervishoiuvarude masskannatanutega olukordadeks ja uute laduskohtade varude hajutamiseks ja nii edasi. Ühesõnaga, laiapindse riigikaitse osa on kindlasti ka meditsiinisüsteemi täiendavasse valmisolekusse panustamine ja erinevate eelarvete, lisaeelarvetega me oleme seda ka jõudumööda teinud.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea peaminister! Algatuseks pean siin mõned asjad ära klattima. Te enne ütlesite, et Kaja Kallas pole kuidagi idavedudega seotud või selle poolega seotud. No ikka on küll. On ju ära tõestatud, et ta laenas sellesse ettevõttesse, mis tegeles sellega, üle 372 000 euro. Nii et rääkida sellest, et kuidagi mingit seost ei ole, ei ole päris adekvaatne või korrektne. 

Teine asi. Te olete siin hurjutanud täna päris palju Riigikogu liikmeid, et kõik tahavad siin kuidagi Moskva narratiivi toetada ja et Moskva peab saama öelda, kellega ta läbi räägib. Ma arvan, et siin saalis ei ole kedagi, kes ütleks, et Moskva peab saama otsustada, kes temaga Euroopa poolt läbi räägib. Ma loodan vähemalt, et ei ole. Küll aga ei ole mõtet mängida pimesikku ja öelda, et Kaja Kallas on tohutult tugev diplomaat. Ei ole ju. Probleem selles, et ta ei saa läbi räägitud teiste riikidega, on täitsa olemas. See on see probleem, mida ei ole mõtet eitada. Aga küsimuse ma küsin järgmise küsimusena, seda tahtsin ära kommenteerida.

Aa, teil ei olnudki otse küsimust? Siis lubage mul lihtsalt kommenteerida. Ma ei jaga teie arvamust. Ma arvan, et Kaja Kallas teeb väga head tööd. Ma näen Euroopa Komisjoni pingutusi ja Euroopa atraktiivsus maailmas, kandepind on kasvanud, muu hulgas Euroopa Komisjoni tegevuse tõttu. See tähendab seda, et vabakaubanduslepingud, erinevad diplomaatilised suhted, võrgustikud – Euroopa on muutunud palju tugevamaks ja atraktiivsemaks. Nii et teie väited ei leia praktilises elus kinnitust. Ma saan aru, et kogu selle Venemaa-äri omistamine on poliitilise retoorika osa, aga kuulge, ma ei tea, kellele te sellega üritate meeldida. Pigem võiks võtta ikkagi selle hoiaku, et Euroopa esindab meid, seisab meie huvide eest ja survestada tuleb Putinit, mitte rääkida, et Euroopas on kõik halvasti, kõik on valesti, ja siis me läheme meeldima Putinile. Ärme seda teeme!

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Ma loodan, et te olete kursis ka kaitseinvesteeringute tegevusega, sest muidu te ju ei oleks täna siin Eesti julgeolekupoliitika aluseid kaitsmas. Seetõttu ma küsingi teie käest, kuidas te põhjendate, et kaitseinvesteeringute keskus on sõlminud 400 miljoni euro suuruse lepingu Meeruse Technologies OÜ-ga, millel puuduvad töötajad ja sisuline tegevus. See tekitab küsimusi riigi hankeprotsessi, taustakontrolli ning maksumaksja raha kasutamise kohta. Minu küsimus teile on, kuidas hinnatakse üldse hankeid ja kui õigeks te peate nii oluliste lepingute sõlmimist põhimõtteliselt riiulifirmaga. Mille järgi te siis seda tegevusvõimekust, finantsilist tausta ja kompetentsi üldse hindate? 

Teie aeg! 

Ma loodan, et teil on see ülevaade olemas.

Aitäh! Julgeolekupoliitika alused, nagu ma ka eelnevalt juba kirjeldasin, ei kirjelda ühte hanget ega ühtegi võimearendust konkreetse objekti või moona või millegi muu ostmisena. Nii et julgeolekupoliitika aluste dokumendis ei ole seda kirjas. Aga mul ei ole täpset teadmist, millisest hankest te räägite, aga nüüd, kus te seda mainisite, ma kindlasti palun järele küsida, mis hange see on. 

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Ma jätkaksin sealt, kus ma eelnevalt pooleli jäin oma küsimust esitades ja teie vastust kuulates. Üks kolleeg vihjas mulle, et me peaksime tõlgendama seda dokumenti sellisel viisil, et kui siin ei ole välistatud tuumarelvade paigutamist Eesti territooriumile, siis see tähendab, et Riigikogu annab sellega valitsusele volituse lubada tuumarelvade paigutamist Eesti territooriumile. Mina pean juristina küll ütlema, et sedasi ma ei oska seda dokumenti tõlgendada, see on põhimõtteliselt vastuolus riigivõimu teostamise alusarhitektuuriga, sellepärast et valitsus võib ikkagi teha seda, milleks Riigikogu on talle konkreetselt seaduste või otsuste kaudu volitused andnud. Nii et kui seda siin sees ei ole, siis minu meelest ka sellist volitust antud ei ole. Aga et asi oleks selge – ja ma arvan, et see peab olema selge meie kui Riigikogu liikmete jaoks –, mida me siin õieti otsustame ja mida me vastu võtame, siis öelge meile, kuidas teie seda tõlgendate. Kas sellest dokumendist tuleneb see otsus, et me anname valitsusele volituse – edasist, uut, täpsemat volitust küsimata – lubada paigutada Eesti territooriumile tuumarelvi?

Aitäh! Kui ma nüüd õigesti aru sain, siis teie ise arvate, et seda volitust ei anta selle dokumendiga. Ma ütleksin ka nii, et esiteks ei ole ei küsimust päevakorral ja teiseks, see dokument kindlasti sellist volitust ei anna, vaid seab üldisi eesmärke.

Rene Kokk, palun! 

Aitäh! Jaa, riigikontrolör on ka siin viidanud sellele, et ta on väga mures eelarve pärast, ja kui ta vaatab seda, mis tulevad aastad toovad, siis eelarve on sisuliselt lukus. Kuidas te hindate, kas see 5% SKP-st on ka rahaliselt tegelikult summa mõttes vajalik ressurss, millega neid tegevusi teha, mis on selles dokumendis ära toodud? Kas meil on need vahendid ka reaalselt olemas või on plaanis tulla veel mingite kärbetega kuskilt, mis ikkagi reaalselt riigieelarvesse raha toob, või on plaanis teha mingeid uusi makse, et päriselt ka tagada need vahendid selle jaoks, et neidsamu julgeolekupoliitika alustes heaks kiidetud tegevusi ellu viia?

Aitäh! Siin oli mitu küsimust või mitu nüanssi. Esiteks, kas 5% on vajalik? Meie lähtume NATO kaitseplaanidest ja sellest hinnangust, mida Kaitseministeerium, tuginedes Kaitseväe juhataja hinnangule, ka valitsusse toob. Nii et ma arvan, et see on vajalik, kui te küsite, kas see on vajalik. Nii et jah, ma arvan, et see on möödapääsmatu, kui me tahame selle naabriga turvaliselt tunda. 

Teiseks, kuidas eelarvega? See väljub veidi julgeolekupoliitika aluste dokumendi ulatusest, aga minu isiklik arvamus on, et maksukoormus sinna 35% kanti, eriti pärast seda, kui me siin aasta alguses kaotasime Isamaa, Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide tehtud maksuküüru – ehk selle astmelise tulumaksu, mis oli üsna ebaõnnestunud, oleme ausad, maksustas inimesi alates 1800 eurost rohkem, õpetajad, politseinikud ja päästjad maksid rohkem makse –, sellele maksutasemele ilmselt tasuks ka jääda, nii et uusi makse ma ei pea mõistlikuks kehtestada. Ma ei pea mõistlikuks ka näiteks Isamaa taustaga osa selle konservatiivse kaheksajala plaanist minna pensione kärpima, pensione külmutama või pensionisüsteemi lõhkuda, nii et kui te seda juba küsisite, ja veel muid asju. 

Kas me saame sellega hakkama? Me oleme nüüd 2024. aastal – ma ütlen ligikaudselt, ega mul täpset numbrit siin näpu all ei ole, aga ligikaudselt – umbes 600 miljonit säästlikumalt valitsenud, hoidsime kokku. Ka eelmisel aastal ka 400–600 miljonit, võib-olla 800 miljonit säästlikumalt valitsetud. Ma arvan, et saame ka sellel aastal. 

Nii et defitsiit jääb kindlasti reeglite sisse ja tulevikus tõmbame koomale, et saada defitsiiti langema ehk siis eelarvetasakaalu järjest parandada. Ka praegune lisaeelarve parandab defitsiiti või seda positsiooni veidi, aga no see on mikroskoopiline, selle eesmärk on siiski piiri rahastamine.

Aitäh! Aga, Rene Kokk, on protseduuriline küsimus istungi juhatajale. Ma loodan, et see ei ole jätkuküsimus. Aga Rene Kokk, palun! 

Aitäh! Mul on protseduuriline küsimus, jah. Tegelikult on probleem, kui ma küsin mingi konkreetse küsimuse ja minister vastates hakkab vastama, et kui te küsisite nii, mida ma ei küsinud, siis on ju probleem. Ma oma küsimuses mitte kuskil ei maininud seda, et ma kuidagi ei kahtleks selles, et näiteks 5% SKP-st peaks panema kaitsekulutustesse. Minister paneb mulle suhu sõnad, et kui te küsite, või umbes, et kas peaks panema selle raha ... Ma ei küsinud seda. Kui ma oleksin selle vaidlustanud, siis ma oleksin selliselt küsinud. See on väga halb tava, kui peaminister hakkab vastama küsimustele, paneb inimestele, stenogrammi raiub sisse sellised väited, mida küsija tegelikult ei küsinud. Mis me teha saame sellega?

Aitäh küsimuse eest! Eks siin ainuke soovitus on küsimus täpselt suunata ja täpselt sõnastada. Tõepoolest, ega teie ei küsinudki selliselt. Peaministrile tundus, et selliselt on kõige parem hetkel vastata. Aga need maksutõusud ja need ta selgitas ära, kuhu need võiksid minna ja kas neid üldse tulevikus on veel tulemas. Aleksei Jevgrafov, palun!

Tänan, istungi juhataja! Austatud peaminister! Siseminister Igor Taro isiklikult selgitas Narva erinevates sotsiaalmeediarühmades, miks valitsus otsustas suunata täiendava ressursi riigipiiri kaitsmisele, võttes selle Narva piiripunkti teenindamise arvelt. Selle tulemusena vähendatakse Narva piiripunkti tööaega nelja tunni võrra ööpäevas. See tähendab, et vaatamata viimaste aastate märkimisväärselt kasvanud riigikaitse- ja julgeolekukuludele ei ole Eesti riik suuteline leidma muid lahendusi piiri täiendavaks tugevdamiseks. Kas teie hinnangul on proportsionaalne ja põhjendatud olukord, kus riigi julgeoleku tugevdamise hinnaks saab sisuliselt kohalike elanike liikumisvõimaluste ja elukvaliteedi halvenemine vaid selleks, et katta piirivalve täiendav vajadus neljaks tunniks ööpäevas?

Aitäh küsimuse eest! Ma jah ei tea täpselt, millisele selgitusele või millele te viitate, aga valitsus on teinud otsuse – seda me ka eelmisel nädalal pressikonverentsil täiendavalt kirjeldasime – jätkata piiripunktide lühendatud tööajaga, kui ma mälu järgi ütlen, siis vist seitsmest seitsmeni. Põhjus on Venemaa käitumine. Kuna Venemaa käitub piiridel ja erinevas valdkonnas endiselt sellisel viisil, et meil ei ole põhjust kuidagi kaaludagi seda, et me piiripunktid täistööajale tagasi nihutaksime, siis piiripunktides me kehtestasime kõigepealt täieliku tollikontrolli sellesama eesmärgiga, et keegi sanktsioneeritud kaupa sinna ei veaks, Venemaa ei saaks kuidagi nende lahtiolekust kasu, ja nüüd me oleme vähendanud ka nende lahtiolekuaega. Selle redeli järgmised pulgad on mõne piiripunkti sulgemine kas ajutiselt või püsivalt. See kõik sõltub tegelikult sellest, kuidas Venemaa sellel piiril käitub. Neid me kaalume vastavalt julgeolekuasutuste ohusoovitustele. See on see põhjus.

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Härra peaminister! Julgeolek on jagamatu ja kindlasti peab olema erinevate valitsuste ülene. Aga minu küsimus puudutab neid teemasid – seda tüüpi dokumenti tuleb võrrelda varasema dokumendiga, et saada aru seisukohtade dünaamikat –, miks mingid asjad on jäänud välja. Ma nimetan need konkreetselt ja palun teie kommentaari. Esiteks, Hiina kui väljakutse Eesti julgeolekule, sellest formuleeringust on loobutud. Teiseks, võrreldes varasema julgeolekupoliitika alustega on koostöö tähtsus ja selle arendamise kanalid Ameerika Ühendriikidega välja jäetud. Kolmandaks, julgeolekupoliitika alustest on välja jäetud väga oluline printsiip, et Eesti huvides on aidata Ukrainal see sõda võita, võrreldes varasema, eelmise, 2023. aasta tekstiga. Mis seda ajendas? Ning ei käsitleta ka abipoliitika põhimõtteid Ukrainale. Ja neljandaks, julgeolekupoliitika alustest on välja jäetud ka see, et üks julgeolekuelement on rahandusjulgeolek ehk oluline tagada riigi rahanduse tugev seis. Mis põhjustel valitsus võrreldes varasema tekstiga nendest formuleeringutest loobus?

Aitäh! Ma loodan, et mul kahe kõrva vahelt ei läinud midagi mööda või kõrvust mööda ei läinud. Aga kõigepealt, Hiina küsimust me juba käsitlesime. Ma arvan, et keegi teie kolleegidest seda ka küsis. Ma juba kirjeldasin, et Hiina oht on kajastatud sellelesamale, Hiina ohu kajastamisele juhiti ka tähelepanu kaitse- ja väliskomisjonidega suhtluses – äkki teiegi olite seal, kui ma õigesti mäletan, võib-olla eksin – ja Välisluureamet samamoodi. Hiina on samamoodi kirjeldatud selles dokumendis, kuna julgeolekupoliitika aluste dokumendi kirjelduses on ainsaks eksistentsiaalseks ohuks Eestile Venemaa, aga seal kirjeldatakse, et kasvava globaalse mõjuga Hiina majanduslik toetus võimaldab tugevdada Venemaa relvajõudusid. Ja teine nüanss, mida siin enne kirjeldasin ja kirjeldan teilegi, on seesama tehnoloogiline protsess, mis puudutab ebausaldusväärseid tehnoloogiaid ja tehnoloogiate kontrollimist, millisel viisil erinevad tehnoloogiad meie turule ja toimetamisele pääsevad. Nii et need on seal kirjas. 

Nüüd, üritan mõelda, mis teil veel oli. Hiina oli teil üks, teine oli rahanduslik julgeolek. (Saalist räägitakse.) Jah, okei. Ukraina võidu puhul on siin kirjas, et Eesti toetab suveräänset Ukrainat sõjaliselt, poliitiliselt ja majanduslikult, osaleb riigi sõjajärgses ülesehituses ja julgeoleku tagamises ning toetab Ukraina liitumist Euroopa Liidu ja NATO-ga. Nende eesmärkide saavutamise viisist on siin kirjas. Nii et seegi on siin kirjas sees. 

Tugev rahandus on samamoodi sees. Siin on öeldud dokumendis, et Eesti soovib hoida ettevõtluskeskkonda, mis tugineb avatud õiglasele kaubandusele, reeglitel põhinevale, läbipaistvale rahvusvahelisele majanduskeskkonnale ja tugevale riigi rahandusele. Nii et need nüansid … 

Teil oli mingi neljas küsimus, oli vist veel selles ühes küsimuses või oligi kõik? (Saalist räägitakse.) Jaa, 2023. aasta julgeolekupoliitika alustes Ameerika Ühendriike riigina vist ei mainitud, aga … (Saalist räägitakse.) No vot, te rääkisite eelmisest. Mis puudutab tugevat transatlantilist suhet, siis sellest ma rääkisin nii kõnes kui ka selles dokumendis samamoodi. Euroopa huvides on nende suhete hoidmine ja Eesti on väga palju panustanud sellesse suhtesse, et Ameerika oleks meie julgeolekupartner ja panustame ka tulevikus. Nii minu arvamus kui ka minu arvates selle dokumendi koostajate arvamus on ikkagi see, et hoolimata mis tahes poliitilisest retoorikast peaks transatlantiline suhe Euroopa ja Ameerika suund olema paralleelselt reeglitepõhise maailma julgeoleku korra tagamisel.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Teie vastuse ajal nii eesti.ee äpis kui ka "Ole valmis!" äpis tuli drooniohuteavitus Lõuna-Eesti piirkondadele. Mingid asjad toimivad, lähevad paremaks, isegi Õ-täht on olemas. 

Eelmises küsimuses, nii nagu julgeoleku tagamine meil peab olema läbipidev ja sihipärane, ei olnud fookus ühel dokumendil, vaid sellel, kuidas valitsus tähtsustab kaasamist ja seda sisuliselt teeb või vabakonna toimimist. Nüüd ma küsin sisejulgeoleku valdkonna rahastamise tagamise kohta. Kahjuks vaatamata sellele, et nii piiri, avaliku korra hoidmise, informatsioonilise mõjutustegevuse ja ka ohuteavitusega tegeleb sisejulgeoleku valdkond, on nende rahastus olnud juhuslik, projektipõhine ja seda kindlust ettenähtavaks tulevikuks ei ole. Kuidas te näete, et nende julgeolekupoliitika põhialuste valguses võiks näiteks järgmise RES-i raames leida sisejulgeolekualased vajadused sellist kindlust, mis on vaja investeeringute tegemiseks?

Aitäh! Jah, ma ei teagi, kas ma pean kuidagi kommenteerima seda õhuohu hoiatust, sellega Eesti riigis erinevad osapooled tegelevad. (Riina Sikkut kommenteerib saalist.) Jah, okei. Ja seda ma võtan ka positiivsena, et Õ-täht on päriselt tulnud. Sest see oli natuke küsimus küll, kas see on saarlaste vandenõu, et Ö-täht on Õ-tähe asemel seal teavitustes. Selle üle arutati küll. Aga läheme paremaks ja see teavitussüsteem, nagu öeldud, läheb aja jooksul kärjeteatepõhiseks, mis tähendab seda, et see töötab ladusamalt, kiiremini ja mõjusamalt kui senine süsteem. 

Laia riigikaitse rahastamine käib ikka nii, nagu RES-i raames käib. Te teate ka hästi, et valitsus arutab erinevaid valdkondi ja nende valdkondade omavaheline rahastamine. Aga kindlasti on lai riigikaitse ja sisejulgeoleku valdkond üks prioriteetseid valdkondi, muu hulgas näiteks kärbete tegemisel me ju välistasime õpetajad, kultuuritöötajad, päästjad ja politseinikud ning pensionid. Ega väga palju neid ei olnudki ja palgatõusude puhul samamoodi. Nii et seetõttu, jah, sellesse panustatakse. Me oleme teinud lisaeelarveid selleks, et sisejulgeolekusse lisaraha panna. Kui ma vaatan numbreid, siis 2022–2023 tehti 120 miljoni euro ulatuses ühekordseid investeeringuid laia riigikaitsesse. 2023. aastal oli 80 miljoni eurose mahuga investeeringute kava aastateks 2024–2027. 2024. aastal aastateks 2025–2027 ehk praeguseks täiendavalt 219 miljonit eurot. 2025. aastal täiendavalt 88 miljonit eurot aastateks 2025–2026, ja nüüd meil on 17 miljonit selle eelarve parandusega, mis läheb ju piiri jaoks. Nii et päris palju me oleme andnud ka täiendavate lisaeelarvete ja otsustega veel juurde ka laiapindsele riigikaitsele.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Selles dokumendis räägitakse ka ühiskonna sidususest. Ongi huvi teada, mida te täpselt selle all silmas peate, arvestades, et alles hiljuti te rääkisite pikalt sellest, kuidas konservatiivne kaheksajalg ohustab Eesti riiki ja demokraatiat. Kas ikkagi tulevikus on võimalik, et inimesed omavad ka teist maailmavaadet ja võivad kritiseerida valitsuse poliitikat? Või tähendab see tegelikult ühtse ideoloogilise joone alla koondumist nii-öelda ühiskonna sidususe nimel?

No milline huvitav küsimus, ma ütleks niimoodi. Te küsite liberaali käest, kas tulevikus võivad inimesed vaba arvamust avaldada. (Evelin Poolamets: "Ei või ju! …") No võivad ju, no võivad ju! (Evelin Poolamets vaidleb vastu.) Vaadake nüüd Eesti vabaduse näitajaid, indeksit. Me oleme maailmas ühtede vabamate riikide hulgas. (Hääled saalis.) Ja see on muidugi, ma saan aru, et selle teie konservatiivse kaheksajala maailmas, nagu te seda ütlesite praegu, ja naljaga pooleks minagi, on Reformierakonna kiuste kuidagi, et see vabadus on olnud. Aga me oleme kogu aeg seisnud vabaduse poolel ja sõnavabadus öelda ükskõik kelle kohta ükskõik mida on Eestis väga suur. Nii et üldiselt, kui maailma erinevaid indekseid vaadata, pressivabadust, sõnavabadust, siis me oleme väga kõrgel tasemel selles. Kuidas ta peale valimisi on? Noh, eks te siis peate kuidagi liberaale valima, kui te tahate, et vabadus säiliks, eks ju. Selle jah konservatiivse kaheksajala kombitsad muidugi näevad kõvasti vaeva, et näidata elu mustemana ja kägistada seda vabadust paljus väljaütlemistes ka, moonutades infovälja ka muuseas.

Nii, Urmas Reinsalu.

Härra peaminister! Sõnad ja teod. Julgeolekupoliitika alused peaksid olema dokument, mis on vältimatu eeldus panustamiseks meie julgeoleku kestmisele. Kuid samas, nendes kõlanud mõttekäikudes, millega ma nõus olen, on näha karjuv vastuolu valitsuse senise poliitika puhul. Julgeolekupoliitika alused seavad eesmärgiks korras rahanduse, majanduskeskkonna atraktiivsuse, stabiilse maksukeskkonna, toiduvarud, mida paraku on, nagu on märkinud Riigikontroll, meil üksnes 10%-le inimestest 30 päevaks, avatud ja kaasava riigi valitsemise, imporditavatest energiaallikatest vabanemise või selle mõju vähendamise olukorras, kus valitsus kavatseb asuda hoopis gaasielektrijaamu ehitama. Probleem on selles, et sõnad ja teod ei lähe kokku. 

Kui te võtate kokku ühe formuleeringu, siis kas nendest põhimõtetest mitte kinnipidamine on teie hinnangul julgeoleku vaates probleem või mitte?

Mulle küll tundub, aga mulle tundub, et meile võib-olla tundub erinevalt. See on isegi veidi mõistetav, sest tihti naljaga pooleks öeldakse, et küll see istekoht selle seisukoha määratleb, eks ju. Teile opositsioonis kindlasti tundub, et kõike tehakse valesti, ja seda te ka väljendate. Ma siiski ütleksin, nagu te enne ütlesite, et julgeolek kindlasti peaks olema jagamatu. Julgeolekus ja välispoliitikas peaksid riigis erinevad osapooled nagu varem ka tulevikus ajama ühte joont. Ja julgeolekuvaldkonnas, kaitsevaldkonnas minu hinnangul oleme me ju ikkagi päris kenasti kõik Eesti riigis koos toimetanud. Jah, siin on olnud debatte erinevate valikute üle ja see on ka normaalne, ekspertide ja valdkonna inimeste vahel on debatt, aga see ongi normaalne, milliseid võimeid millisel viisil arendada. Aga praktikas minu hinnangul Eesti erinevate kriiside ja väljakutsete kaudu, muu hulgas ka arusaamine, mis maailmas toimub, on liikunud õiges suunas. Ütleme nii, et siin käis just debatt selle üle, mis on Eesti võimekus, aga ma saan aru, et nüüd lasti just üks droon Võrtsjärve kohal alla. Nii et küllap me ikkagi saame asjadega hakkama ka.

Vladimir Arhipov, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Toidujulgeoleku keskne eesmärk oli meil, on ka praegu, 14 päeva toiduvaru, kuid ka see eesmärk ei ole veel täidetud. Alles hiljuti ma küsisin selle kohta põllumajandus- ja regionaalministrilt. See veel lonkab ja nüüd me seame ette 30 päeva toiduvarustuse. Kuidas meil üldse selle toiduvarustusega praegu on ja kas me suudame ikkagi tagada seda 30 päeva?

No vot, hea küsimus. Seal on jah kaks nüanssi. Üks neist puudutab inimeste enda valmisolekut. Selleks on meil näiteks seesama … (Saalist räägitakse.) Jah, seitse, ma tean. Aitäh! … Ole valmis! äpp, kus saab vaadata, millised varud sul peaksid olema ja nii edasi. Sellised kriisid ja üleelamised või läbielamised tihtipeale aitavad sellele ka kaasa. Ma julgeksin kergemat sorti mida iganes mürki võtta, et näiteks Tallinnas nüüd inimestel järgmised pool aastat või aasta on veevarud täitsa korralikud ja aastavahetusele vastu minnes ka jälle. Me just elasime selle läbi siin Tallinnas, kuidas mingid restid ära külmuvad ja vesi ei pruugi liikuda ja kuidas selle kõigega korda saada. Aga läbi kriiside valmisolek, mis puudutab hakkamasaamise võimet, muu hulgas ka vastus küsimusele, kuidas evakueerida, kuidas planeerida kõike, ju ainult kasvab. See töö alles käib. 

See 30 päeva puudutab riigi valmisolekut, kui tarneahelad on ära lõigatud ja kriis on suurem. Ja see tähendab seda, et meil on olemas varud varude keskuses, aga ka näiteks seesama kriisipoodide võrgustik, kus poed ise roteerivad oma varusid seal. Nad ei saa ainult seista, muidu nad lähevad halvaks, vaid sa pead neid roteerima. Sinna juurde peavad olema ka tarneahelad. Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis meil sellel aastal peaks toimuma ka üks õppus, mille käigus me harjutame läbi selle, kuidas kriisipoodidest ja varusid tegelikult justkui elanikkonnale jagada, kuidas see kõik käima peaks. Nii et me iga aastaga saame paremaks, see on minu vastus. 

Kas meil on kõik varud olemas? Ma arvan, et mitte keegi ei julge öelda, et meil on kõik varud olemas, sest pidevalt selgub töö käigus, mida täpselt on vaja. Kas inimeste tasandil on see valmisolek olemas? Ma arvan, et inimeste tasandil see valmisolek kasvab, aga kas see on olemas? Ma arvan, et me ilmselt mõlemad arvame, et tegelikult ei pruugi olla veel, eks ju. Seal on ikkagi pikk tee minna, nendest kriisidest läbi, arusaamine. Aga ajas see kindlasti kasvab ja ma võin vaadata, kas kuskil on ka mingeid näitajaid selle kohta, milline see valmisolek on. Aga taju on minu meelest kasvanud küll inimestel.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei olegi. Läheme edasi juhtivkomisjonis toimunud aruteluga. Selleks palun ettekandjaks riigikaitsekomisjoni esimehe Kalev Stoicescu. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Peaminister! Julgeolekupoliitika aluseid koostab Vabariigi Valitsus ja kiidab heaks Riigikogu oma otsusega. Riigikaitsekomisjon arutas koostamisel oleva Eesti julgeolekupoliitika aluste projekti enne Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks esitamist ja Riigikokku menetlusse esitamist oma mitmel ühisel istungil koos väliskomisjoniga, kus osalesid Riigikantselei esindajad eesotsas Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsiooni direktori Erkki Toriga ja projektijuhi Martin Hurdaga. 

Eesti julgeolekupoliitika aluste uuendamist käsitleti riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni ühisel istungil 2025. aasta 6. oktoobril ning arutelu jätkus sama aasta 4. detsembril toimunud ühisel istungil. Käesoleva aasta 9. veebruaril toimus täiendav arutelu koos riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni esimehega. Ühised istungid väliskomisjoniga toimusid julgeolekupoliitika aluste uuendamise teemal veel selle aasta 10. ja 19. märtsil. Nendel istungitel andsid riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni liikmed julgeolekupoliitika aluste projektile oma ettepanekud. Lisaks andis julgeolekupoliitika alustele sisendi riigikaitsekomisjoni 2025. aasta 13. novembri raport riigi valmisolekust julgeolekuohtude ennetamiseks ja tõrjumiseks halvenevas julgeolekuolukorras. See oli ka selle raporti mandaat, et sõnastada soovitused julgeolekupoliitika aluste dokumendi koostamiseks. 

Seega oli Riigikogu aktiivselt kaasatud kahe komisjoni näol julgeolekupoliitika aluste dokumendi ettevalmistamisse. Pärast Riigikokku menetluse esitamist ehk käesoleva aasta 12. mai riigikaitse- ja väliskomisjoni ühisel istungil kuulati ära peaministri ülevaade arutluse all olevast julgeolekupoliitika aluste dokumendist. Sellel ühisel istungil lepiti kokku, et edaspidi annab peaminister Riigikogule kord aastas ülevaate julgeolekupoliitika alustes püstitatud eesmärkide saavutamisest. Selleks esitab riigikaitsekomisjon juhtivkomisjonina arutluse all oleva otsuse eelnõu teiseks lugemiseks vastava muudatusettepaneku, mis sisustatakse eelnõu punktis 2. 

Uuendatud Eesti julgeolekupoliitika alustel on kolm peamist eesmärki: kirjeldada julgeolekukeskkonda 2026. aasta kevade seisuga, arvestades lähiaastate kõige tõenäolisemaid trende, selgitada Eesti julgeolekupoliitika põhimõtteid ning kirjeldada ohtude tõrjumiseks ja riskide maandamiseks seatud eesmärke. Riigi strateegilise planeerimise raames on tegemist poliitika põhialuste dokumendiga, mis on valdkondlike arengu- ja tegevuskavade koostamise aluseks. Olgu öeldud, et kui keegi küsib, milline on Eesti Vabariigi ametlik julgeolekupoliitika, välispoliitika või kaitsepoliitika, siis see ongi see, mis on antud dokumendis kirjas. Siin ongi selle poliitika põhimõtted. 

Strateegiadokumendi keskne eesmärk on seada sihte Eesti julgeoleku tugevdamiseks viies omavahel seotud tegevusvaldkonnas: ühiskonna sidusus ja elanikkonnakaitse, majandusjulgeolek ja elutähtsad teenused, sisejulgeolek, sõjaline kaitse ning rahvusvaheline tegevus. 

Julgeolekut käsitletakse läbivalt laia riigikaitse põhimõttel, kus oma roll on riigil, kohalikel omavalitsustel, elutähtsaid teenuseid osutavatel ettevõtetel, olgu riigi omandis või eraomandis, kogukondadel ja igal inimesel endal. See on eriti oluline aspekt, arvestades tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse, muudetava nimetusega "kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse" menetlemist ja eeldatavat vastuvõtmist Riigikogus enne kevadistungjärgu lõppu. 

Võrreldes 2023. aastal heaks kiidetud julgeolekupoliitika alustega on käesoleva aasta dokumendis tugevdatud mitmeid olulisi suundi. Suurem rõhk on elanikkonnakaitsel kui eraldiseisval ja süsteemsel valdkonnal, mille eesmärk on kaitsta inimesi kriisidest tingitud ohtude eest ning aidata neil kriiside tagajärgi leevendada. Enne siin saalis väitis keegi, et selles valdkonnas ei ole mitte midagi tehtud. Ma arvan, et see on väga ülekohtune, eriti Päästeameti suunal öeldud sõnad. 

Samuti rõhutatakse vajadust, et inimesed oleksid valmis vähemalt seitse päeva iseseisvalt toime tulema. Esile on toodud kogu ühiskonna kriisikindluse ja varustuskindluse suurendamise siht, mille kohaselt peaks ühiskonnal tervikuna olema toimepidevust tagavad varud vähemalt 30 päevaks. Oluliselt on laiendatud majandusjulgeoleku käsitlust, sealhulgas elutähtsate teenuste ja varustuskindluse tagamist. Senisest konkreetsemalt käsitletakse energia- ja varustuskindlust ning riigi rolli kriisiolukorras, sealhulgas vajadust tagada toimivad ühendused. 

Digitaalses ruumis rõhutatakse küber- ja infoturbe läbivat tähtsust ning iga osapoole vastutust. Täpsustatud on ka hübriidohtude käsitlust, keskendudes haavatavuse vähendamisele ja paindlikule reageerimisele. Sõjalise kaitse keskmes on Eesti tugevdatud kaitsehoiak, mis tugineb iseseisvale kaitsevõimele ja mõistagi kollektiivsele enesekaitsele. Uue mõistena on kasutusele võetud "aktiivkaitse põhimõte" ning rõhutatakse valmisolekut tegutseda kiiresti ja otsustavalt. Aktiivkaitse ehk teise või vastulöögi andmise võime on ülioluline heidutuse faktor. 

Ühtlasi kinnitatakse eesmärki kulutada sõjalisele kaitsele pikemas perspektiivis vähemalt 5% sisemajanduse koguproduktist. Tulenevalt muutustest rahvusvahelises julgeolekukorralduses rõhutatakse Euroopa suuremat vastutust julgeoleku tagamisel. Eestile on jätkuvalt olulised nii Atlandi-ülene kui ka Euroopa ühtsus. Meie julgeoleku keskmes on Eesti kaitsetahe ja võidutahe – põhimõte, et Eesti ei alistu kunagi. 

Riigikaitsekomisjoni konsensuslikud menetluslikud otsused on sellised. Komisjon otsustas oma käesoleva aasta 12. mai istungil teha Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta arutuse all olev eelnõu Riigikogu täiskogu 19. mai 2026. aasta istungi päevakorda ning teha Riigikogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Riigikaitsekomisjoni esindajaks määrati siinkõneleja. Ühtlasi teeme ettepaneku määrata eelnõu kohta üks ja pool päeva lühem muudatusettepanekute esitamise tähtaeg, käesoleva aasta 1. juuni kell 10.30. Tänan! 

Aitäh! Teile on ka paar küsimust. Ants Frosch, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus läheks edasi debatist, mis oli meil peaministriga. Nimelt, kui me rääkisime USA Eestis viibiva üksuse alternatiivist ehk juhust, kui USA otsustab üksuse välja viia, siis peaminister viitas sellele, et läbirääkimised käivad SACEUR-iga NATO-s. Aga meile on ju teada ka olukord, mis on tekkinud Poolaga. Poola nagu Eestigi on oma kohustuste täitmisel kaitse-eelarve osa, see protsent on üle 5. Poola on samuti näidisliitlane, aga ikkagi jäeti praegu USA soomusbrigaad Poola roteerimata ning see uudis tuli ilma mingisuguste eelhoiatusteta. Kas me peaksime viima oma teema poliitilisele tasandile USA võimudega, mitte piirduma militaartehnilise tasandiga?

Aitäh! Peaminister vastas teie küsimusele, vaevalt et ma suudan midagi palju enamat lisada. Loomulikult on Ameerika Ühendriikide, meie suurima liitlase sõjaline kohalolek nii Eestis kui teistes NATO äärealariikides ülioluline. Me oleme alati püüdnud seda kindlustada ja teeme seda ka tulevikus. Me oleme panustanud ka üsna palju raha sellesse nii-öelda vastuvõtva riigi toetusse, Host Nation Support, nagu seda NATO-s nimetatakse, selleks et luua ameeriklastele ja ka teistele liitlastele võimalikult häid tingimusi siin olemiseks, harjutamiseks, koostegutsemiseks ja nii edasi. 

Ma pean lisama, et Ameerika Ühendriigid ei ole teinud sellist otsust või vähemalt ei ole meile sellest teada antud, et nad ei jätkaks Eestis, võib-olla ka Leedus või Poolas – te olete maininud neid riike – oma üksuste rotatsioonidega. Seetõttu ma arvan, et ei oleks õige ei siin saalis nüüd avalikult ega ka mitteavalikult spekuleerida teemal, kas USA teeb sellise otsuse või ei tee. Aga veel kord, loomulikult me teeme tööd selle nimel, et kindlustada rotatsioonide jätkumist.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Väga austatud ettekandja! Ma jätkan sama küsimusega, mida küsisin ka peaministrilt. Miks ei ole siis selles dokumendis ühegi sõnaga kajastatud idapiirialade, sealhulgas Kagu-Eesti, eraldi käsitlemise vajadust just nagu julgeoleku ja sotsiaal-majandusliku mõju aspektist, kuigi me teame ju, et mitmed arvamusliidrid on sellele tähelepanu juhtinud. Ja kuidas me saame siis Riigikogu poolt seda dokumenti täiendada?

Ma isiklikult pean väga lugu sellest piirkonnast, Kagu-Eestist, kust ka teie olete valitud. Mina olen hoopis Lääne-Eestist ja saartelt valitud, seegi piirkond on mulle väga kallis. Ja Eestis on kahtlemata igasuguseid erinevaid piirkondi, mis on kõik ilusad ja kus elavad toredad inimesed. Me kaitseme kõiki neid piirkondi kahtlemata. Loomulikult asub Kagu-Eesti ühes strateegilises suunas, nii nagu Ida-Viru ja Lääne-Viru ja need maakonnad seal asuvad teises strateegilises suunas, kui me mõtleme näiteks maismaa operatsioonidele ja ohtudele. Loomulikult me panustame rohkem nendesse piirkondadesse ka näiteks piiri kindlustades nüüd, nende kaitsevööndi rajades ja nii edasi. Et ei saa öelda, seal algabki, see kaitsevöönd algabki esimestest meetritest. Me oleme riigikaitsekomisjoniga seal käinud ja näinud, ja inimesed on rahul, nad näevad seda puhtfüüsiliselt, et me kaitseme neid piirkondi. Kas me peame näiteks Kagu-Eesti eraldi välja tooma või oleks pidanud sellesse dokumenti? No ma ei tea. Siis tegelikult sellisel juhul tõstatub küsimus, et aga miks mitte ka mõni teine piirkond. Kõik on olulised iseenesest. Ma veel kord rõhutan, et siin me vaatame ikkagi Eestit tervikuna.

Nii, Ants Froschil on protseduuriline küsimus. Ma nägin isegi, et Anti Poolametsal on kolmas küsimus, aga tegelikult saab kaks küsimust teha. Kui Antsul oli selle kohta midagi protseduurilist, siis see on parandatud. Aga, Ants Frosch, palun!

Jaa, aitäh! Lugupeetud ettekandja …

Ei, ettekandjale ei saa. Istungi juhatajale tuleb protseduuriline.

Istungi juhatajale? Siis istungi juhataja, palun, kas te kinnitate, et selle eelnõu kohta saab teha muudatusettepanekuid? Mul läks kõrvust mööda lihtsalt, mis oli see muudatusettepanekute tegemise tähtaeg.

Ettekandja ütles, et poolteist päeva lühem, 1. juuni kell 10.30 on muudatusettepanekute tähtaeg, aga selle saab siin lõpus ka välja öelda. Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Ma kuulasin huviga peaministri vastuseid ja tegelikult oleme vaadanud ka varasemalt huvitavamaid viimase aja avaldusi. Ma küsin niimoodi sinult kui komisjoni esimehelt, kas Eesti riigikaitse on ja peaks olema jätkuvalt erakondadeülene väljakutse, nii liberaalsete, konservatiivsete, minu poolest tsentristlike, roheliste või mis tahes maailmavaatega jõudude ühine mure või on siin kuidagimoodi ka mingisugused teljed, nagu siin korra ka peaministri vastustest läbi käis, et kuskil on see konservatiivne kaheksalg ja kuskil on need valged jõud. Kuidas sina näed Eesti riigikaitset? Kas me … seda siin üheskoos, sõltumata sellest, mis on kellegi poliitiline maailmavaade, või on tõepoolest niimoodi, et kuskil on selline õige ja hea julgeolek ja selle alused ning kuskil mujal on ohustavad konservatiivsed jõud? Miks ma seda küsin? Minu meelest on päris kohatu selliseid poliitilisi vastandusi tuua julgeolekudebatti.

Aitäh, hea kolleeg Tanel! See on väga hea küsimus. Tavaliselt poliitik ütleb, et see on hea küsimus siis, kui ta ei tea vastust või ta ei taha vastata. Aga ma tean vastust ja ma ka tahan vastata. Kui ma alustasin komisjoni esimehena, kui mind valiti sellele kohale 10. aprillil 2023, kui ma õigesti mäletan, siis minu esimene palve headele kolleegidele oli, meid siis kokku kümme liiget, praegu on juba 12, kõige suurem komisjon Riigikogus, alatine komisjon, välja arvatud ELAK, mis on alati suurem, et säilitagem ühtsust, säilitagem ühtsust poliitiliselt Riigikogus, nii komisjonis kui ka täiskogus, sest see on meie riigi tulevik, see ei ole naljaasi, millega riigikaitses mängida. Ma kasutan rahvalikku väljendit, et kakelgem kas või iga teise asja pärast, olgu need maksud, olgu need muud asjad, aga riigikaitses ja julgeolekus olgem ühtsed ja leidkem alati kompromisse. Hea näide on see, mis on meil siin ees homme kolmanda päevakorrapunktina, see on seesama kriisiolukorra ja riigikaitse seadus. See nõudis väga palju töötunde, väga pikki arutelusid, tuliseid, ja väga erinevad arvamused olid, aga lõpuks me jõudsime kompromissini. See on hea näide. Ma loodan, et me selle ühtsuse säilitame, sest mida me siis peaksime eeldama ühiskonnalt, kui poliitilised jõud ise vastanduvad näiteks riigikaitseküsimustes. Siis Eesti riigil väga pikka pidu ei ole, kui on kriitiline hetk, aga me ei ole koos ja me ei kaitse oma riiki.

Täpsuse huvides, et põhiseaduskomisjon on täpselt sama suur, 12 liiget, nii nagu on riigikaitsekomisjon.

Oi, ma väga vabandan!

Nii et need on täiesti väga olulised komisjonid. Aga Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Minul on hea küsimus, millele te ei oska vastata või ei taha vastata, ma arvan niimoodi. Seni kehtivas julgeolekupoliitika alustes, mis kiideti heaks 2023. aastal, oli välja toodud eraldi riskina usaldus riigi vastu ja eesmärgina oli püstitatud usalduse suurendamine riigi vastu. Minu küsimus on. Kas te oskate kommenteerida, mis on selle usaldusega selle perioodi jooksul juhtunud, kui suur oli ta siis valitsuse ja valitsuserakondade suhtes ja kui suur on ta nüüd? Ja kas see risk, mis meil oli julgeolekupoliitika alustes päris alguses eraldi välja toodud, on negatiivselt realiseerunud?

Aitäh, hea kolleeg Helir-Valdor! Te eksite, kui te arvate, et ma ei oska vastata. Ma arvan, et ma oskan vastata ikkagi ja ma ka tahan vastata. Tähendab, inimeste, rahva usaldus oma riigi vastu on fundamentaalse tähtsusega. See ei olnud sellepärast seal kirjas, et midagi oleks valesti olnud. See oli välja toodud kui printsiip, oli toodud välja, et kui inimestel peaks kaduma usaldus oma riigi vastu, siis see on jällegi väga suur oht omariiklusele. See on psühholoogiline sõda, mis praegu käib, millele mängib Venemaa propaganda, nii ametlik kui ka sotsiaalmeedia kui ka läbi igasuguste kanalite. Püütakse ju külvata inimestes usaldamatust oma riigi vastu, usaldamatust demokraatliku riigi valitsemise, kõikide nende asjade suhtes. Kahjuks mõni poliitiline jõud aitab sellele veel kaasa. Ja kui inimeste usaldus oma riigi vastu lõpuks kaob ja enamik inimesi enam ei usalda oma riiki, siis jällegi, täpselt sama vastus, mille ma andsin enne Tanelile. 

Rohkem teile küsimusi ei ole.

Ma ei tea, kas te soovisite, et ma vastaksin, et Eesti rahvas ei usalda oma riiki. Ma arvan, et …

Jaa. Te lõpetasite. Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. 

Nii, nüüd ma saan avada läbirääkimised fraktsioonidele. Kõigepealt EKRE fraktsiooni nimel, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Head kolleegid! Oleks pidanud olema huvitav, aga ei olnud huvitav. See ei olnud huvitav sel põhjusel, et Kristen Michal püüdis kogu selle pika küsimustele vastamise ja ka oma ettekande ajal ülal hoida müüti sellest, just nagu oleks Eesti julgeolek Reformierakonna kindlates kätes. Aga ei õnnestunud. Ja ei õnnestunud muu hulgas ka sellepärast, et ta kippus siin veel kõvasti vassima, muu hulgas vassima sel teemal, kas Kaja Kallas on sobiv läbirääkija Venemaaga, ja hakkas loomulikult, nagu reformierakondlastel kombeks, süüdistama saalis olevaid küsijaid selles, et nemad tahavad kangesti Putinile pugeda ja tahavad Venemaaga läbirääkimisi pidada. Ei ole! 

Ma soovitan lahti võtta – ta meile armastab ikka soovitusi anda kogu aeg – ja vaadata Politicot. Politicos on artikkel, mis räägib sellest, et Euroopa on teinud läbi põhimõttelise muudatuse valmisolekus suhelda Venemaaga. Küsimus on praegu selles, kes oleks see kõigile vastuvõetav ja autoriteetne Euroopa poliitik, kes neid läbirääkimisi reaalselt juhtima hakkab. Seal tuuakse Angela Merkeli nimi, tuuakse Stubbi nimi, tuuakse Mario Draghi nimi ja mainitakse isegi Viktor Orbánit. Nii et ei ole nii. Aga öeldakse Kaja Kallase kohta, et Kaja Kallas on ennast ise selles rollis diskvalifitseerinud. Nii et ma soovitan lugeda ja mitte süüdistada neid, kes küsivad selle kohta, arvestades, et meie kõrval on agressiivne naaberriik, keda me paratamatult kartma peame ja kelle pärast meil peab olema kindlasti julgeolekupoliitika alustes teatud rõhuasetusi, nii nagu nad on. Nii et ei maksa soovitada teistele seda, mida ise ei suuda soovitusi täita. Nimelt tuleb lugeda Euroopa keskset ja küllaltki olulist poliitikat kajastavat väljaannet nimega Politico. 

Nüüd tuleme selle ettekande juurde veel. Maha on magatud kõik olulised ajad, mille vältel oleks pidanud juba tegutsema hakkama. Ja mina räägin siin sellest, et meil oli suurepärane valitsus, mida teie armastate põlastavalt nimetada EKREIKE valitsuseks. Ikkega ei olnud siin midagi pistmist, rahvas oli selle valitsusega väga rahul, kaporatuur ei olnud rahul ja teie muidugi ei olnud rahul. Ja see valitsus plaanis Eestis täieliku kopteripargi uuendamist ja medikopterite muretsemist. Ja nüüd ma loen või kuulen – ma ei mäleta hetkel –, et päevakorras on patsientide mandrile toimetamise lõpetamine Hiiumaalt. Kopteripargi võimekus seda ei võimalda. Kui meie valitsus pikali joosti, siis kogu see poole aasta töö, mida tegi kopteripargi uuendamiseks vastav töögrupp, visati teie poolt prügikasti, vastutustundetult ja kuritegelikult visati prügikasti.

Kriisireserv. Täna hommikul oli kohtumine Margo Klaosega, Päästeameti peadirektoriga. Ta ütleb, et mitte ainult riigile, julgeolekujõududele ja kaitsejõududele ei ole vaja kriisireservi, vaid ka Päästeametile on vaja oma kriisireservi. Ta ütleb, et selle suurus peaks olema 1550 inimest. Mina olin siseminister ja algatasin kriisireservi loomise. Eraldasime valitsuses isegi – ma mäletan, esialgne rahasumma oli – 24,5 miljonit selleks, et muretseda teatud varustust. Noh, meie valitsus joosti pikali ja loomulikult visati jälle prügikasti. Ei ole tarvis. Ei ole tarvis kuradi EKRE algatusi! Helme tahab eraarmeed moodustada. Ei ole tarvis, viskame prügikasti! 

Me tahtsime uuendada piirivalvelaevastikku. Isegi oli juba raha kokku lepitud. 

Palun lisaaega! 

Kolm minutit lisaks.

Jällegi visati prügikasti, ja enamgi veel, piirivalvelaevastik likvideeriti ja liideti ta siis nii-öelda riigilaevastikuga. See tähendab seda, et järele jäid olulised lüngad, seda enam, et vähemalt kaks laeva nendest on juba üsna amortiseerunud ja peaksid väljavahetamisele minema niikuinii. 

Nii et kogu see müüt teie kindlatest kätest, millest te meile rääkisite, kogu aeg 5%-st ja maksuküüru kaotamisest – no see ei ole julgeolekupoliitika aluste teema tegelikult. 

Ja mis siis on? Meil tegelikult laiapindset riigikaitset sisuliselt ei eksisteeri. Praegu just tuli uus droonihoiatus. Ma arvan, et sellepärast te käisitegi ruumist väljas, et saite ka jälle välguga peldikusse. Ei ole ju võimekust tõrjuda, ei ole ju võimekust isegi registreerida, isegi tuvastada, kus, millal, kelle poolt ja kuhu. Aga kindlates kätes on. 

Te olete kõik maha maganud. Jällegi, meie valitsus tegi ettepaneku muretseda keskmaaõhutõrje. Aasta oli 2020, aasta on praegu 2026, keskmaaõhutõrjet Eestil ei ole. Sellega seoses ei ole meil ka piisavat droonitõrjevõimekust. Ja mida te lubate meile siis? Lubate meile seda, et kui kriis tuleb, siis on kõik korras. No ei ole kõik korras! 

Meil on evakueerimisvõimekus 60 000 inimesele. Kui palju Eestis inimesi elab? Vist ikka natuke rohkem kui 60 000 inimest. Isegi Tartus elab umbes 100 000 inimest. Kuhu te need evakueerite? Ma olen rääkinud Kaitseliidu malevkondade juhtidega, malevate juhtidega mitmel pool, ja nad ütlevad, et me oleme püstihädas sellega, et meil ei ole neid kohti, kuhu inimesi majutada. Me ei räägi sõjast, me räägime ka mingisugusest tehnoloogilisest katastroofist, me räägime looduskatastroofist. Me võime rääkida, ma ei tea, sellest, et kusagil lendab vastu taevast tuumaelektrijaam ja meil hakkab tuumavihma sadama. Neid katastroofivõimalusi on väga erinevaid. Evakueerimisvõimekust ei ole. 

Kujutame ette, et meil on suur elektriavarii, nii nagu oli Hispaanias mõni aeg tagasi. Mis te teete nende magalarajoonidega ja mitte ainult Tallinnas, vaid ka mujal? 60 000 inimest evakueerite või? No ei ole võimalik ju kriisi lahendada sellega. 

Toiduvarustus. Me kohtusime hiljaaegu varude agentuuri juhiga ja varude agentuuri juhilt ma küsisin selge sõnaga: varud, okei, tore, aga ekspedeerimine, inimesteni viimine, inimestele jaotamine, inimestele jaotamise turvamine – seda meil ei ole. Väga tore on rääkida siin ilusat juttu umbes niimoodi, et kohe hakkavad Marsil õitsema õunapuud, nagu nõukogude ajal oli üks tore laul. No siiamaani ei õitse seal õunapuud ja laul on ka unustatud. 

Te olete tegelikult kõik tegemata jätnud ja liigute edasi tigusammul, aga püüate ikka püsti hoida seda müüti, et Reformierakond on julgeolekupoliitika erakond, Reformierakond on majandusliku kompetentsi erakond, Reformierakond on korras eelarve erakond. 

Teie aeg!  

Mitte ükski nendest müütidest ei vasta enam tõele. Teil, lugupeetud Kristen Michal, vaadake tänaseid juhtkirju oma kongressi – või mis iganes suurkogu see teil oli – kõne peale.

Aitäh!  

Ja te teete sealt ainult ühe järelduse: täna kohe tagasi astuda.

Aitäh! Nii, aga kuna istungi pikendust ei tulnud ja meil on kolm kõnelejat veel ja meil on viis minutit jäänud, siis kõned lükkuvad edasi homsesse. Ma võtan juhataja vaheaja viis minutit ja istung on lõppenud.