Tere päevast, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 15. töönädala esmaspäevast istungit. Head kolleegid, nii nagu meil kombeks, teeme kõigepealt kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll, palun! 

Kohalolijaks on end registreerinud 86 Riigikogu liiget, puudub 15. 

Järgnevalt päevakorra kinnitamine. Istungi juhatajale on laekunud ettepanek Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt võtta selle töönädala kolmapäevasest päevakorrast välja 18. päevakorrapunkt, milleks on EKRE fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni moodustamine" eelnõu 827, ja 19. päevakorrapunkt, milleks on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 839. Need punktid jäävad käesoleva nädala päevakorrast välja.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Ma püüan aru saada, kuidas Riigikogu juhatus ikkagi neid päevakordasid koostab. Siin on olnud pikaajalised traditsioonid, aga selles koosseisus on kõik pea peale pööratud. Eelmisel esmaspäeval oli ka päevakorras terve rida arupärimisi ja siis üks eelnõu. See eelnõu pandi viimaseks, see oli Keskerakonna eelnõu, kui ma mäletan. Täna on koostatud vastupidi, eelnõud on pandud esimesteks ja arupärimised järgi. Mul on ikkagi ettepanek teha nii, nagu me siin oleme teinud varasemalt ja eelmisel nädalal, et paneme eelnõud pärast arupärimisi. Seetõttu on mul ettepanek panna meie täna päevakorras olev esimene päevakorrapunkt ja teine päevakorrapunkt tänase päeva viimasteks, et ei tekiks kahtlust, et koalitsioon kasutab ära oma võimupositsioone ja paneb opositsiooni eelnõud ja arupärimised päevakorra lõppu, ööpimedusse – nii on see esmaspäeviti, nii on see kolmapäeviti ja see kordub nädalast nädalasse –, aga kui on koalitsiooni eelnõud, siis satuvad need ettepoole. Kas mu järeldus on õige? Ma järeldan seda senisest praktikast, aga ma tahaksin nüüd teada, kas teie sõnad ja teod lähevad ka kokku. Aitäh!

Aitäh! See oli kõigepealt ettepanek. Kui keegi selle ettepaneku vastu ei ole, siis me saame selliselt toimida. Aga kui keegi on selle ettepaneku vastu, siis me sellist muudatust sisse viia ei saa. Õnne Pillak, palun!

Aitäh! Reformierakonna fraktsioon ei toeta seda ettepanekut.

Aitäh! Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Et jääda traditsioonide juurde, teeb Isamaa saadikurühm ettepaneku võtta kolmapäevasest päevakorrast välja ka viimaseks päevakorrapunktiks jääv 17. päevakorrapunkt, Isamaa fraktsiooni algatatud eelnõu 850.

See on teie õigus. Seega, Isamaa fraktsioon on teinud ettepaneku arvata päevakorrast välja kolmapäevane 17. päevakorrapunkt, mis tähendab seda, et kolmapäevased 17., 18. ja 19. päevakorrapunkt vastavalt ettepanekutele jäävad käesoleva nädala päevakorrast välja.

Rohkem ettepanekuid ei ole. Siis me asume päevakorra kinnitamise hääletuse ettevalmistuse juurde.  

Lugupeetud Riigikogu! Algatajate ettepanekul jääb kolmapäevasest päevakorrast välja 17. päevakorrapunkt, eelnõu 850 esimene lugemine, 18. päevakorrapunkt, eelnõu 827 esimene lugemine, ning 19. päevakorrapunkt, eelnõu 839 esimene lugemine. Koos nende muudatustega panen hääletusele käesoleva töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt on 73 Riigikogu liiget, vastu 8, erapooletuid on 3. Päevakord on kinnitatud. 

Järgnevalt eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Esimesena palun siia Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni.

Austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus algatab täna viis seaduseelnõu.

Vabandust! (Helistab kella.) Head kolleegid, saalis on lärm ja me ei kuule ettekandjat. Palun, proua Tõnisson, jätkake!

Vabariigi Valitsus algatab täna viis seaduseelnõu. Esimeseks, veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Teiseks, taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab eelnimetatud kahe seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust regionaal- ja põllumajandusminister. Kolmandaks, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust kaitseminister. Neljandaks, energiaharta lepingu tõlgendamise ja kohaldamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust välisminister. Ja viiendaks, ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (psühhiaatria saatekiri, e-konsultatsioon ja erialata arstid) eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust sotsiaalminister. Kõik viis seaduseelnõu on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli kolleegi Henn Põlluaasa. (Kõneleja mikrofon ei tööta.) Nüüd peaks olema kõik korras. Härra Põlluaas, palun uuesti teie kaks minutit.

Aga mul jookseb kell edasi siin. Paneks nulli.

Ei, me paneme teile kella algusest peale käima. Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Head kolleegid! Hea esimees! Johtuvalt ülikeerulisest geopoliitilisest olukorrast ja sõjast Euroopas oleme me tõstnud oma kaitsekulutusi drastiliselt. Et neid vajalikke võimekusi luua, peame me seda raha kasutama targalt ja otstarbekalt. Paraku kuuleme iga päev mingisugustest apsudest ja fopaadest seoses hangetega, sealhulgas kas või see suure võiduna presenteeritud Türgi laskemoonatehase siia meelitamine, mille eest me maksame 10 miljonit, aga mis ei tooda moona, mida Eestil vaja oleks. 

Ja nüüd ma räägin teile ühest asjast veel, mille kohta on arupärimine. See ei ole ei aps ega fopaa, vaid see on midagi palju-palju tõsisemat. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus korraldas hanke "Varitseva õhuründemoona raamleping", mille tulemusel sõlmiti 9. jaanuaril 2026 raamleping ettevõttega Meeruse Technologies OÜ. Avaldatud andmete kohaselt on nimetatud lepingu maksimaalne maht kuni 400 miljonit. 400 miljonit! Samas ei ole avalikult kättesaadavate andmete põhjal võimalik tuvastada, millisel viisil nimetatud hange läbi viidi. Samuti ei ole võimalik leida selle kohta selget infot riigihangete registrist, Riigi Tugiteenuste Keskuse kanalitest ega Kaitseministeeriumi ametlikelt veebilehtedelt. 

Tõsiseid küsimusi tekitab asjaolu, et raamlepingu osapooleks olev ettevõte Meeruse Technologies OÜ on avalike registriandmete põhjal hiljuti asutatud ja majandustegevuseta ettevõte. Seisuga 18.05, tänase seisuga on ettevõtte profiil äriregistri andmete järgi järgmine. Ettevõte on asutatud jaanuaris 2025, osakapital on 1000 eurot, põhitegevusalaks on masinate ja seadmete hulgimüük …

Teie aeg!

… ja mis põhiline, ettevõttel puuduvad avalike registriandmete põhjal majandusaasta aruanded, käive ja ka töötajad. Tegemist on riiuliettevõttega, kellele tehti 400-miljoniline leping. Meil on suur hulk küsimusi 13 Riigikogu liikmelt. Loodame, et kaitseministril on mingisuguseidki vastuseid selle kohta. Aitäh!

Järgnevalt Vadim Belobrovtsev, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Hea Eesti rahvas! Meil on arupärimine siseminister Igor Tarole. Nimelt, eelmisel nädalal kohtusime Keskerakonna fraktsiooniga politseiteenistujate ametiühingu esindajatega. Peab ütlema, et nad on väga mures aina süveneva personalikriisi pärast, mis valitseb Politsei- ja Piirivalveametis. Personali puudus on nende arvates kujunenud üheks meie riigi tõsisemaks sisejulgeoleku väljakutseks ja nad juhivad tähelepanu sellele, et aastaks 2030 võib Eesti riik kaotada enam kui 1500 politseinikku, kellest enamik lahkub pensionile. Samal ajal lahkuvad noored politseinikud ja piirivalvurid teenistusest töötasu tõttu, kuna PPA palgatase ei taga piisavalt järelkasvu. Oluline on rõhutada ka seda, et personali puudujääk kompenseeritakse juba praegu ulatuslikult ületundide tegemise ja abipolitseinike kaasamisega, mis ei ole ei jätkusuutlik ega toeta politsei töö kvaliteedi paranemist. Ja muret tekitav on ka see, et PPA konkureerib samalaadsete ametikohtade täitmisel teiste riigiasutustega olukorras, kus politseinike töötasu jääb sageli alla võrreldavate ametite tasemele. 

Nii et eeltoodust tulenevalt palun ministril vastata küsimustele. Mis on ministeeriumi hinnang personalikriisile PPA-s? Mis on need sammud, mida ministeerium on valmis selles suunas ette võtma, et seda kriisi seal rohkem ei oleks? Milliseid konkreetseid samme plaanib valitsus astuda politseinike ja piirivalvurite järelkasvu tagamiseks? Kas te peate põhjendatuks väiteid, et PPA töötasud ei ole konkurentsivõimelised? Ja milliseid samme kavandatakse politseinike palkade konkurentsivõime parandamiseks? Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud viis eelnõu ja kaks arupärimist ning juhatus otsustab nende edasise menetlemise seaduses ettenähtud korras. 

Enne kui me läheme tänase päevakorra juurde, siis, Tõnis Mölder, teil on küsimus istungi läbiviimise korra kohta. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Tõesti, enne kui me läheme tänase päevakorra juurde, ma juhin teie tähelepanu veel kord sellele, et kuus Riigikogu liiget pöördusid teie poole mitu nädalat tagasi kirjaliku palvega, et juhul, kui Riigikogu esimees kutsub taas kord kokku vanematekogu, siis fraktsioonitute saadikute poolt saaks ka üks esindaja selle laua taha. Aga kahetsusväärselt ma saan aru, et seda kutset ei ole ikka laekunud ja meedia vahendusel on välja saanud lugeda, et selle nädala kolmapäeval selline koosolek toimub. Ma taas kord panen teile südamele seda mõtet kaaluda ja kui see vastus on eitav, siis ka eitav vastus on see, mida võiks fikseerida ja edastada nendele kirjasaatjatele.

Aitäh, hea kolleeg! Riigikogu juhatus on seda küsimust arutanud ja on leidnud, et korrektne oleks ka Riigikogu vanematekogus korra seda küsimust arutada, sellepärast et moel või teisel see lause, millega me oleme silmitsi, puudutab Riigikogu fraktsioonide esindajaid. Nii et see on meie kolmapäevases päevakorras täiesti olemas. Me arutame seda küsimust ka Riigikogu vanematekogus ja siis tuleme selle teema juurde tagasi. Kuna see ei ole käesoleva istungi läbiviimise protseduuri kohta, siis ma rohkem neid küsimusi ka siinkohal ei võta. Me arutame seda kolmapäeval, sellepärast et see ei ole ainult juhatuse pädevuses olev küsimus, seda enam, et ka seaduses on ju väga selgelt öeldud, millega on tegu. Siin tuleb otsida laiemat toetust ja konsensust, sellepärast me arutame seda ka laiemalt. 

Aga nüüd me liigume edasi tänase päevakorra juurde. Meie tänane esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse eelnõu 831 kolmas lugemine. Ma avan läbirääkimised ning Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Mart Helme. Palun!

Lugupeetud kolleegid! On selline ilus ütlus, et põrgutee on ikka sillutatud heade kavatsustega. Aga kui nüüd lugeda selle eelnõu seletuskirja, siis jumal hoidku, meile avanevad peaaegu et paradiisi väravad. Kõik rändega seotud probleemid saavad just nagu nõiavitsaga lahendatud. Aga tegelikkus on natuke proosalisem ja see selgub selle seletuskirja lõpuks ka, ehkki ta on seal väga marginaalselt kuidagi ära märgitud ja ka ilustatult ära märgitud. Nimelt, lõppkokkuvõttes ikkagi Euroopa Liidu liikmesriigid peavad aktsepteerima seda, et suure rändesurve all olevatesse riikidesse saabuvad migrandid mingil moel jagatakse laiali. Või kui riigid ikka väga kategooriliselt keelduvad neid vastu võtmast, siis tuleb neil maksta mingit valuraha või osutada mingit materiaalset abi, ühesõnaga, midagi visata ühiskassasse, mida mafioossetes struktuurides nimetatakse obštšakiks. 

See ei ole vastuvõetav, see on riikide suveräänsusest ülesõitmine. See on riikide, mis on väikesed, demograafiliselt väga haavatavad, nagu Eesti, ja niigi juba nõukogude ajast ja Ukraina sõjaga seotud põgenikest ja muudest sisserändajatest ülekoormatud – sõna otseses mõttes ülekoormatud nii majanduslikult, demograafiliselt kui ka keeleliselt –, ülesõitmine. See ei sobi meile. Ja on vale väita, et me peame siin mingit solidaarsust ilmutama. Ei pea! Ei ole mingit volitust tegelikult Eesti rahvas andnud meile siin selleks, et me avaksime veel mingid uksed või tagauksed rändele, mis meid sõna otseses mõttes lämmatab. Ja ma soovitan kõigil teil, kes te muidugi koalitsioonis olete ja kelle näpud sügelevad juba rohelise nupu peale vajutama, lugeda täna Mark Gortfelderi artiklit ERR-i portaalis. See on masendav lugemine, sest selle lugemise puhul teadlane numbritega toob välja: nii vähe lapsi, kui Eestis praegu sünnib, sündis viimati 18. sajandil. 18. sajandil! Kui praegused trendid jätkuvad, sünnib meil selle sajandi lõpul Eesti perekondades, eestikeelsetes perekondades kaks ja pool kuni neli ja pool tuhat last aastas. See on ju lõpp! Mis julgeolekust me räägime, mis majanduse arengust me räägime? Millest me üldse räägime – haridusest, kõrgharidusest, targast rahvast? Perspektiivis on see kõik hukule määratud. Ja see, et me avame veel lisaks mingeid uksi sisserändele, üksnes kiirendab seda protsessi. Ka sellest kirjutab Gortfelder oma artiklis. 

Me langeme selle sajandi keskpaigas juba sisserände jätkumise ja sündimuse praeguse jätkumise puhul alla poole rahvastikust. Alla poole rahvastikust! Ma siiski tahaks teile meelde tuletada, et valimistel, kui te olete saanud valijate hääled, siis valijad on usaldanud teid Eestit kaitsma. Valijad on usaldanud teid Eesti põhiseadust ja selle preambulit kaitsma. Kui te seda praegu ei tee, siis te olete tegelikult oma mandaati rikkunud, siis te olete tegelikult läinud vastuollu selle mandaadiga, mille rahvas on teile andnud. 

Jaa, te võite ju öelda, et sina, Mart Helme, ei ole rahvas. Muidugi ei ole. Aga ma olen selle rahva esindaja ja mul on ka mandaat. Ja mina leian, et minu mandaat kohustab mind juhtima teie tähelepanu sellele, et me võime kulutada  kas või 25% oma SKP-st kaitsekuludele, aga sellest ei ole mitte midagi kasu, kui meil umbes põlvkonna pärast ei ole lihtsalt kedagi sinna kaitsma saata. Lihtsalt ei ole, sest Gortfelder toob ka välja selle, et kui meil praegu sünnib kuskil alla 10 000 lapse, siis need väikesed põlvkonnad, mis tulevad peale, sündimus langeb ... 

Kas soovite lisaaega?  

Jaa, paluks küll. 

Kolm minutit lisaaega, palun!  

... sündimus langeb umbes kolm korda veel sajandi teises pooles. Need on nii masendavad numbrid, et igaüks meist peaks praegu küsima, aga mida siis teha. 

See peaks olema see koht, kus meil on erakondade ja poliitiliste ideoloogiate ülene konsensus, et me kõik tuleme kokku ja arutame ja otsustame, mis aitab, kuidas aitab, kas majanduslikud stiimulid aitavad, kas seadusandlikud stiimulid aitavad, kas mingisugused muud vahendid, mis on meie kui seadusandjate ja valitsuse kui seadusandja tahte elluviijate valduses, suudaksid neid tendentse, neid trende muuta. See peaks olema meie kohustus, mitte alandlikult kirjutada alla eurokraatide sisuliselt enda kaelast ära lükkavatele eelnõudele, et jagada laiali need, kes tulevad mujalt maailmast. 

Ma tuletan teile meelde, et eestlasi on praegu Eestis alla miljoni – keegi täpselt ei tea, kui palju, aga igal juhul alla miljoni –, aga maailmas tervikuna on 8 miljardit ja natuke peale inimest. Meid üle ujutada – see on käkitegu. Kui te arvate, et eestlased jäävad siia sellesse võõrastega üleujutatud riiki – ei jää. Nad lähevad sinna, kus nad arvavad, et nad saavad mingil määral oma kultuuriliste harjumuste, oma elukondlike harjumustega paremini hakkama kui riigis, mille valitsus, mille neilt mandaadi saanud Riigikogu liikmed on võõrastele ära andnud. 

Mul ei ole mingit illusiooni, et te tuimade nägudega vajutate rohelisele nupule. Aga minu missioon on teile öelda, et te teete valesti ja selle vale eest maksavad teie lapsed, teie lapselapsed ja lapselapselapsed. Andke endale sellest aru. Ja kui teil sõrmed sügelevad, minge sügage neid kuskil mujal. Aitäh!

Aitäh! Isamaa fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Helir-Valdor Seederi. Palun!

Aitäh! Head kolleegid! See eelnõu on üks triloogiast koos kahe välismaalaste seaduse muudatusega, mida võib iseloomustada sõnadega "massiline sisseränne", "odavale tööjõule orienteeruva majanduse arendamine" ja "põhjendamatu suveräänsuse delegeerimine Euroopa Komisjonile ja Euroopa Nõukogule". Ja nii see tegelikult on, neid kolme seadust tuleb vaadata koosmõjus ja nad teineteist võimendavad. 

Tuletan meelde, mis välismaalaste seadus endast kujutas. Välismaalaste seadus suurendab sisserändekvooti kolmekordseks olukorras, kus kvooti viimastel aastatel ei ole täidetud ja kus üle 85% on Eestisse tulnud kvoodiväliselt siia inimesi tööle. 

Teine on keskmise töötasu alandamine 0,8-le, mis on selgelt orienteeritud odava tööjõule ja lihtsale tööjõule, kaugel teaduspõhisest ja teadmispõhisest majandusmudelist, millest me ise räägime ja mis on meie arengukavades. Nii et tegelikult on see õigusruumi kujundamine siin saalis täiesti vastuolus kõigi, julgen öelda, Eesti arengukavadega. 

Edasi, kui te vaatate välismaalaste seaduse valdkondi, mis OSKA raporti alusel on kehtestatud, kuhu võib tööjõudu tuua, siis absoluutselt kõikidele valdkondadele, üle kogu maakera geograafiliselt. 

Ja me seadustasime, et siia tööle asunud välismaalane võib siin töötuna viibida üheksa kuud ja talle hakkavad laienema kõik sotsiaalsed toetused ja hüved – kõik, mis Eesti alalistele elanikele ja kodanikele. 

Ja nüüd me lisandume selle solidaarsusmehhanismi kaudu ümberjagamise, kus Eestile on määratud kvoot, mida iga-aastaselt hakkab otsustama Vabariigi Valitsus ja mille kinnitab lõpuks Euroopa Nõukogu. Ja Isamaa ettepanek, et vähemalt nii palju, et see saal võiks nii olulises protsessis kaasa rääkida, et see otsus oleks parlamendi tasemel tehtud iga-aastaselt, nii nagu me eelarve vastu võtame või kehtestame alampalga ja paljusid muid asju, mida me regulaarselt iga aastaga teeme – koalitsioon hääletas selle maha. 

Nii et tegelikult on seal seadusesse kirjutatud ka valitsuse delegatsioon ministrile, nii et põhimõtteliselt võib ka minister selle otsuse langetada riigi nimel. Ilmselgelt on see liiga madal tase niivõrd olulise küsimuse jaoks ja avalikkuse jaoks niivõrd olulise teema otsustamiseks ja lahendamiseks. Nii et see ei ole mõistlik, mida me praegu teeme. 

Ja enamik asju, mis ma siin ette lugesin, ei tulene otse Euroopa õigusest, ei tulene välismaalaste seaduses kehtestatud meie kvoodi kolmekordistamine või keskmise palga kriteeriumi kehtestamine või need valdkonnad, kuhu me sisse toome, või see, mis on meie otsustustase. Liikmesriigil on siin suveräänne õigus teha seda parlamendi tasemel, valitsuse tasemel, ministri tasemel. Need on kõik siseriiklikud poliitilised valikud, need ei ole sundvalikud. Nii et andkem endale aru, need on selle saali poliitilised valikud. 

Lühidalt kokku võttes, Isamaa saadikurühm sellises olukorras loomulikult seda eelnõu toetada ei saa, me hääletame lõpphääletusel selle vastu. Aga ma väga loodan, et Riigikogu järgmine koosseis teeb selles seaduses korrektiivid.

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 831 lõpphääletus ja me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde.  

Austatud ametikaaslased! Juhin tähelepanu, et selle eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Järgnevalt panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse eelnõu 831. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Eelnõu seadusena vastuvõtmise poolt on 53 Riigikogu liiget, vastu 20, erapooletuid ei ole. Eelnõu 831 on seadusena vastu võetud. 

Järgnevalt tänane teine päevakorrapunkt, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2026. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu 910. See on selle esimene lugemine. Ma palun siia Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi. (Kõneleja liigub kõnepulti.) Aitäh, Helir, me saame hakkama. Aga härra rahandusminister, palun! Ettekande pikkus kuni 20 minutit.

Austatud juhatus! Austatud Riigikogu! Selle lisaeelarve esitamise põhjus on mõned praktilised vajadused, mis on praeguses riigieelarves katmata. Ma nimetan need ära. On kolm suuremat. Esiteks, idapiiri ehitamise jätkamine. Sealt on kulukatet puudu 17 miljonit. Tehisaru projekt, mis on mõeldud avaliku sektori tõhususe parandamiseks ja inimeste koolitamiseks laiemalt. Me loodame välja koolitada 100 000 inimest tehisaru kasutama. Lõhkainetehas, mille projekt sõltub tegelikult välisinvestori tulekust, aga me peame selleks valmis olema ka eelarveliselt. See iseenesest ei suurenda eelarvekulusid, vaid on finantstehing ideaalkujul. See jääb tegemata, kui me välisinvestorit ei saa. Ja veel on eelarves mitmeid ümbertõstmisi, mida tavaliselt tehakse sügisel, aga seekord leiti, et on vaja teha varem. Samuti on lisaeelarves kultuurkapitalile 941 000 eurot, mis on seotud annetustega esimese kahe kuu jooksul seadusesse jäänud apsaka tõttu, millal kaughasartmängumaksu ei laekunud. 

Ma arvan, et põhiline küsimus, mis siin ära tuleb seletada, on see, et kuigi siin on nime poolest tegemist lisaeelarvega, mis kõlab, nagu me suurendaksime eelarvedefitsiiti, siis tegelikult paraneb selle lisaeelarvega eelarve tasakaal 15 miljoni euro võrra. Arvestades eelarveväliseid üksusi, paraneb positsioon sel aastal 27 miljonit.

Nüüd, kust tuleb eelarve kate? Valitsuses otsustati, et ministeeriumid vaatavad üle veel aasta jooksul mitterealiseeruvaid või mittehädavajalikke kuluartikleid ja annavad nendest märku, selleks et need hädavajalikud asjad saaksid kaetud. Selliseid ettepanekuid tuli 29,3 miljoni euro ulatuses, millest 26,3 jõudis ka lisaeelarve seadusesse. 3 miljonit tuli CO₂ müügi tulu ja kulu ajastuse nihutamisest. Teatavasti CO₂ kvooditulu laekub varem, kui sellest tehtavad kulutused realiseeruvad. Ja niimoodi sai nende laekumiste täpsustusel kokku see vajalik summa. 

Suurimaks kokkuhoiuministeeriumiks tuleb nimetada Siseministeeriumi, kes leidis olevat otstarbeka eelarvest maha võtta laia riigikaitse investeeringuid. Need ei jää tegemata, aga need saavad tehtud natukene hiljem. Justiits- ja Digiministeeriumil oli projektides 8,6 miljonit sellist, mida tõenäoliselt tuleb teha hiljem. Kliimaministeerium panustas selle 3 miljoni kvooditulu-kulu vahe täpsustamisega. Nagu öeldud, eelarvepositsioon kokkuvõttes paraneb. 2027. aastal paraneb see veel rohkem, seniste otsuste põhjal 35 miljoni euro võrra. 

See on vist põhiliselt kõik. Võib-olla peaks ütlema veel, et maksukoormus langeb selle aasta otsuste tulemusena veel 0,1 protsendipunkti võrra. See on siis maikuise kütuseaktsiisi tõusu ärajätmine. Sel aastal mõjub see 36 miljoni võrra, järgmisel aastal veel 20 miljonit. Nii et ka seda on vaja eelarves katta, kuna meie eelarve on tehtud viimase eelarvereeglite piiri peal. Tänan! 

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Tanel Kiik, palun! 

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud rahandusminister! Te tegite jah ülevaate lisaeelarve koostamise loogikatest, aga ma küsin siis nii, kas valitsus praegu keset ikkagi suhteliselt keerulist toimetulekuseisu ei hinnanud ja vaadanud ka muid tõsisemaid vajadusi ja puudujääke riigieelarvest. Näiteks me teame, et väga pikad on ootejärjekorrad erihoolekandes, kus isegi Riigikontroll on väga tõsiseid raporteid esitanud ja kohus on teinud otsuseid riigi kohta. Ja seni, kuni riik neid otsuseid ei täida, jääb see koormus omastehooldajatele ja kohalikele omavalitsustele. Samuti me teame, et toimetuleku piir on nüüd viimase nelja aasta jooksul 10% tõusnud, mis ilmselgelt on liiga vähe, arvestades seda, et hinnatõus on mitukümmend protsenti olnud. Ehk kas selle riigieelarve või lisaeelarve koostamisel arutati ikkagi ka seda, et ära lahendada, vähemasti leevendada meie sotsiaal- või ka tervisevaldkonna tõsiseid puudujääke?

Aitäh! Nii suurte summadega, et neid puudujääke kõrvaldada, neid oluliselt leevendada, me muidugi ei opereeri. Ja opereerime pigem süüdistustega, et me ei esita suuremaid kulukärpeid. Üks saali pool ütleb ühte, teine teist. Mõlemale ma pean vastama, et eelarve on neli kuud vana ja ei saa olla niimoodi, et me kevadel teeme uue eelarve. Ikkagi sügisel hakkavad need tibud kooruma, mis on võimalik järgmine aasta teha. Ma ise küll arvan, et me sotsiaalvallas selliste ettepanekutega välja tuleme sügisel, mis leevendavad kõige vaesemate olukorda, aga ma ei saa välistada, et me juba selle lisaeelarve käigus mingisugused ümbertõstmised läbi arutame. Mul ei ole küll ühtegi valmis ettepanekut, aga see on tõesti, päriselt, kui te küsite, kas on arutatud, ja arutati ka veel täna. See töö igal juhul ei ole meil lõppenud. Pole resultaati näidata, aga töö ei ole meil lõppenud.

Vladimir Arhipov, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Lisaeelarvega kompenseeritakse ka hasartmängumaksu alalaekumist, kuid siiani pole keegi seda poliitilist vastutust võtnud. Aga küsimus on selles. Meil siitsamast puldist mitmekordselt väideti erinevate ministrite poolt, ka peaministri poolt, et selle alalaekumise või selle apsaka katavad kinni ettevõtjad ise, vabatahtlikult annavad raha riigile tagasi, see, mis apsakaga jäi tulemata. Aga kuidas sellega on? Kas siis ei täitnud seda lubadust või kuidas see asi käib?

Aitäh! Minu arust ma ettekandes seda nimetasin, et on ettevõtjate annetus. Kuna ma räägin juba täna mitmendat korda, siis ma võib-olla selle tõesti jätsin üle kordamata. Jah, sellega kaetakse esimese kahe kuu alalaekumist. Ei, ma ikkagi nimetasin seda. Tõenäoliselt on need annetused, millega kaetakse. Suurusjärk on seesama, mis arvestuslikult laekumata jääb selle seaduse apsuga.

Helmen Kütt, palun!

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud rahandusminister! Kolleeg Tanel Kiik osaliselt küsis selle küsimuse ja teie vastusest ma saan aru, et vaadatakse järgmise aasta eelarvest. Sellega võib ju rahul olla selles osas, mis puudutab toimetulekutoetust, kuigi see oleks vaja juba, et sügisest oleks see piir, aga kuidagi mingil määral mõistetav, kui rahaline raskus on riigieelarve mõttes. 

Aga meil on Riigikohtu otsus, mis puudutab erihoolekannet, ja Riigikohtu otsused on ju täitmiseks, mitte vaatame ja mõtleme. Kui ma peaministrilt küsisin, siis ta ütles, et ta ei ole seda kohtuotsust veel lugenud, aga nüüd on ilmselt kogu valitsus seda lugenud. See ei ole ju normaalne, et Riigikohtu otsuse korral me vaatame, mõtleme ja teeme. See tuleb ju täita, nii nagu inimesed peavad kohtuotsuseid täitma. Aitäh!

Tegelikult valitsused ei loe kohtuotsuseid, vaid vastavad ministrid ikkagi on need, kes valitsusse need probleemid toovad, mis nendest otsustest järelduvad. Aga praegu pole neid toodud ja ma ei ole kindel, et see on nii lineaarne, et jõustub otsene kohustus mingi raha eraldada. Küllap see asi on keerulisem. Sotsiaalvaldkond on kiiremini kasvavate kuludega või kulusurvetega valdkond, nii et igal juhul tuleb kogu aeg tegeleda optimeerimisega ja leidmisega, mis piirini me suudame kitsaskohti laiendada.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea minister! Teie parteijuht siin deklareeris hiljuti, et võitlus konservatiivse kaheksajalaga on alanud ja edasi võitlusse, aga teil on plaan, mis ei lase sellel konservatiivsel kaheksajalal Eestit väikseks pigistada ja ajas tagasi viia. Ja nüüd minu küsimus on, kuidas see lisaeelarve puhul väljendub selles, et konservatiivne kaheksajalg ei saaks Eestit väikseks pigistada ja ajas tagasi viia. 

Aitäh! Te küsite küll vale inimese käest. Mina ei ole see, kes seda väljendit kasutas. Küsige tema käest, aga kindlasti eelarve tegemise ajal, lisaeelarve tegemisel seda väljendit tal veel polnud ka kõlanud. 

Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Selles osas saab teie vastustega nõustuda, et meie probleemid Eesti inimeste toimetulekul on tõesti juba niivõrd suured, et ühe lisaeelarvega võib-olla seda kõike ära ei lahenda. Aga minu küsimus üha detailsemalt läheb sinnasamasse kohta, mille üle me arutlesime rahanduskomisjonis, ehk siis valitsuse prioriteetide kohta. Kui te ütlete, et kõiki probleeme ära ei lahenda, siis äkki hakkaks kuskilt jupi kaupa, mida ju lisaeelarve võiks võimaldada. Ehk vähemalt sealt, kus kõige rohkem valu ja muret on, see ka leevendust tooks. Küsin üksikvanematega leibkondade kohta, kus täna iga viies leibkond on absoluutses vaesuses. Miks ei näinud valitsus võimalust näiteks üksikvanema toetust suurendada samas suurusjärgus, mis lähevad tehisaru koolitusteks, mida Riigikantselei toredasti meil siin läbi viima hakkab?

Aitäh! See teie teemapüstitus, tähendab, üksikvanema toetus on täiesti adekvaatne. Aga sissejuhatus muidugi rääkis kõigest muust ja ei ole reaalse eluga kooskõlas, öelda, et Eesti inimestel läheb järjest raskemaks. Minu arust ei tohiks siin Riigikogus keegi seda inimestele sisendada. Statistika ja täpsemad sotsiaalsed vaatlused lükkavad selle ümber. Kokkuvõttes Eesti inimeste toimetulek on järjest paremaks läinud, ka sel aastal tõusevad reaalpensionid ja reaalpalgad tõusevad 10,2% prognoosi juures. Ei saa öelda, et Eesti inimesed elavad järjest kehvemini. Kindlasti nad ei ela järjest kehvemini, nad elavad keskeltläbi järjest paremini. Ja kui te tahate täpsustada, kes elavad, siis ma olen teiega nõus. On vaja keskendada meie tähelepanu mitte sellele keskmisele, millega on ju hästi, maksuvaba miinimum katab enamiku tuluteenijate jaoks igasuguse, ka lihtsalt tulu kasv, igasuguse hinnatõusu ja need probleemid ära, mida väga suureks räägitakse. Aga kõige vaesem ots tõepoolest nõuab suuremat tähelepanu. Te nimetasite isegi minu arvates õiget artikli, üksikvanema toetus. Ma olen selle tõstmisega nõus ja olen seda ka valitsuses tõstatanud. Ma arvan, et me jõuame selleni kui mitte kevadel, siis sügisel kindlasti. Aga ma ei välista, et see juhtub juba kevadel. Lihtsalt praegu me ei ole teinud ära. Aga see lause, et kuskilt tuleb alata, oli see, mis mind natukene, ütleme niimoodi, kriitilisemalt vastama pani. Me teeme iga päev tööd ja ma arvan, et teie teete ka tegelikult, ei alusta seda kusagilt kellegi sõnavõtu peale, vaid meil on ülevaade nagu teilgi sotsiaalsest olukorrast, majanduslikust olukorrast kogu aeg.

Madis Kallas, palun! 

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Mul on küsimus ajendatud … Ma tean, et aruteludel, mis on sageli lisaeelarves avatud, paljud asjad lükatakse siis koalitsiooni poolt põhieelarve arutelude ajaks. Mul on küsimus just huvihariduse ja selle vaate kohta. Me teame, et viimasel ajal on olnud arutelud suvelaagrite käibemaksu teemal. Lisaks on koolinoorte kultuuriasutuste külastamised tõstatatud ka seoses sporditeemadega, näiteks sport kooli temaatika. Siit küsimus: kas tuli kuidagi ka lisaeelarve osas teemaks huvihariduse täiendav rahastamine mingi konkreetse projekti näol või pigem lähevad need arutelud põhieelarvesse?

Aitäh! Iseenesest kuulub huviharidus olemuslikult pigem omavalitsuste ritta ja Tallinnast selle juhtimine on väga keeruline. Aga ma jään praegu natukene hätta ühe teie küsimuse osaga. Ma võib-olla ei hakka seda ise osatama, aga kui meil midagi vastamata jääb – ma kontrollin üle –, siis ma hea meelega vastan. Aga kultuuri ... Jah, ma praegu ei leia rohkem vastuseid oma kiiruga.  

Mis mind tegelikult mõtlema pani, oli see maksuteema. Tegelikult ei peaks sotsid makse siunama. Käibemaks ei tee midagi 24% kallimaks, vaid ta otsustab selle, kas tulu saaja saab tagasi käibemaksu või mitte ja peab seda hinnale lisama. Aga kuskil toimub lisandväärtuse maksustamine ja see ei tähenda, et hind on 24% erinev. Nende laagrikorraldajate puhul enamus ei olnud ka käibemaksukohuslased. Ma arvan, et see oli ülepaisutatud jutupunkt, aga eks huvigrupid oskavad poliitikuid ülepaisutama panna. Muidugi, põhiline on see, et käibemaksuseadusel on oma loogika, see tagasisaamine ja kõik see on põhjendatud maksueranditega. Miks ma sotse nimetasin? Maksueranditega ei tohiks ka sotsid proovida sotsiaalpoliitikat teha, sest see raha läheb üldiselt ikka väga-väga märgist mööda, kui me hakkame makse kaotama ja tegelikele abivajajatele jääb vähem. 

Helmen Kütt, palun!

Suur tänu, austatud eesistuja! Aitäh, lugupeetud rahandusminister! Mulle piisab lühivastusest ei või jaa. See tähendab seda, teie vastusest ma järeldasin ja kas ma sain õigesti aru, et sotsiaalminister ei tulnud lisaraha taotlema Riigikohtu otsuse täitmiseks.

Aitäh! Võib-olla ta ei ole jõudnud, aga meil ei ole sellist päevakorda, et ta tuleb järgmine päev valitsusse. Kunagi valitsused nii ei tööta, te teate ise ka. Aga neid olukordi analüüsitakse ja midagi ei toimu tagantjärele ega päevapealt, vaid vaadatakse üle, mis see kohtuotsuse konkreetsus on. Ta on tulnud mult lisaraha küsima küll, korduvalt, ja ma olen pidanud ka vastama nii ja teisiti – mõne koha pealt toetavalt ja abivalmivalt, mõne koha pealt ka otseselt kriitiliselt.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Austatud minister! Mul on lihtne küsimus. Jürgen, kas sul on natukene häbi ka seda eelarvet kaitsta? Mitte et sina oleksid halva lisaeelarve eelnõu siia toonud, aga tegelik mure on see, et kulusid ju kokku ei hoita. Lihtsalt selle aasta teatud tööd lükatakse järgmisesse aastasse. Kui ma vaatan Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eelarvet, siis tulude pool on põllumajanduse ja maaparanduse toetuste ärajätmine, aga kulude poolele pannakse palkade tõusud väga mitmetele organisatsioonidele, mis selle ministeeriumi all on, ehk tekitatakse püsikulud. Siin on iga ministeeriumi juures seda võtta. Meil on kogu aeg olnud arusaamine, et eelarvega on ju kitsas, kulusid tuleb kokku hoida, aga nüüd me näeme, vastupidi, et ühed kulud lükatakse edasi järgmisesse aastasse ja sellel aastal läheb väga suur osa sellest lisaeelarvest palgatoetusteks, mis on püsikulud.

Aitäh! Jah, selle artikli või selle fakti pärast on minul ka mure, aga see ei tähenda, et mul oleks häbi seda eelarvet esitleda. Need kõik on alati suured valdkondadevahelised kompromissid, mida rahandusminister peab edasi andma. Ja minu rõõm on see 15 miljonit positsiooni parandamist ja kokku avalikus sektoris veel rohkem, 20 või üle 30. Me tegelikult suutsime ära katta aktsiisitõusu ärajätmise, me suutsime tehisaruprojekti käivitada, rahaliselt katta – käivitatud oli see varem, aga rahaliselt katta uued ambitsioonid. Me suutsime üle saada minu arust kõige kriitilisemast, see oli see piiri rahastamise lünk, ja üht-teist veel. Kulka suhtes ka, eks ole, et kui näpuviga on tehtud, selle parandamine on pingutus. Aga mis puudutab ministeeriumide sees muutusi, siis võimalik, et me oleme olnud siin lohakad, et me ei ole neid rutiinseid eeskirju küllalt selgelt esitanud. Aga ma pean üle vaatama need asjaolud, kõik ei tule praegu meelde.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ka sellest eelnõust tuleb välja, et ühistransporditeenuse arendamise ja soodustamise rahastust vähendatakse 112 000 võrra. Kas see tähendab seda, et ikkagi pöördutakse tagasi selle eesmärgi poole, et ka pensionäre ja õpilasi hakatakse ühistranspordi piletitega koormama?

Ei. Aitäh!

Madis Kallas, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma tegelikult ei tahtnud üldse enne kuidagi maksudest rääkida, lihtsalt ma tõin näitena, miks on need huvihariduse teemad päevakorda tõusnud. Need olid näited lihtsalt, mis puudutas suvelaagreid, koolinoorte kultuuritegevust, see oli see põhjust. Aga ma saan aru, et te praegu ei leidnud konkreetselt üles, mis oli minu küsimuse soov. Sellele võib ka ei või jaa vastata, kas huviharidus nüüd lisaeelarves juba jõudis ka kuidagi aruteludesse või pigem jõuab see põhieelarve arutelude ajaks lauale. See oli küsimus. Tulenevalt sellest, et see on praegu aktuaalne teema ja sellest palju räägitakse, see oli see asja iva. Ma ei tahtnud kuidagi maksudest rääkima hakata. 

Aitäh! Mina jälle tahan alati vastata, kui maksudest küsitakse, ja üldiselt ka küsimustele vastata kuidagi riigikorraldusliku loogika järgi. Ja seda ma ka tegin. See huviharidus on siiski pigem omavalitsuste korraldada ja selles mõttes, et lubada mingisugust lahendust konkreetselt nende eest on siin topelt väga keeruline. Aruteluteema on vana ja alati on olnud neid, kes arvavad, et siit tuleb anda konkreetseid summasid, et näiteks kusagil Kagu-Eestis oleksid ringid, aga see on palju keerulisem. See on ikkagi võimaluste ja vajaduste ja rahaliste katete omavaheline kombineerimine väga konkreetsetes kohtades. Lihtsalt öelda, et kusagil Setomaal peavad olema need ja need trennid või nii ja nii palju raha elaniku kohta selleks, ei ole adekvaatne, sest kogu elukorraldus on niivõrd erinev, asustus on erinev ja ka asjatundjate või õpetajate või, kuidas nimetada, treenerite, juhendajate olemasolu on nii erinev, et omavalitsused teevad need valikud ikkagi ise, kuhu nad leiavad, et on kohaliku elanikkonna vajadused kõige suuremad või puudub vajaduste katmatus. 

Nii et ei, me ei ole sellisel kujul seda arutanud. See ei ole ka valitsuse tasandil, see on pigem paari ministeeriumi, Kultuuri- ja haridusministeeriumi valdkond, kus nad teevad ettepanekuid valitsusele ja neid siis sel juhul arutatakse.

Rain Epler, palun! 

Aitäh, härra esimees! Härra minister! Ma vaatan, 11 miljonit kulu Eesti.ai tegevused, eri ministeeriumide vahel jaotub raha ja Riigikantseleile ja nii edasi. Kas selle plaaniga see raha kulutada käib koos ka mingi konkreetne tulevikuvaade sellele, et ametnike ridu hakatakse vähendama, kuna mingid tegevused tehisaru abil viiakse läbi, või on plaan pigem selline, et kulutada 11 miljonit ära ja siis eluga enam-vähem samal viisil edasi minna? Oled sa kursis, mis selle raha eest siis plaanis saada on?

Aitäh! No mina ei tahaks küll neid ülesandeid nii püstitada, et kui tehisaru juurde tehakse, selleks et avalik sektor oleks tõhusam ja inimesed koolitatumad – ambitsioon on ju 100 000 inimest ära koolitada –, siis on pärisaru vähem vaja. See muudab pigem olemasoleva aru tõhusamaks, sest informatsiooni kättesaadavus ja töödeldavus on palju parem, aga ma ei tahaks kuidagi, et see pärisaru välja tõrjuks. Ma arvan, et ka valitsuse poolt, olen seda ka valitsusele öelnud, et sõnumid võiksid olla tundlikumad ja probleeme tunnistavamad, aga mitte see, et me nüüd võtame lihtsalt inimestelt töö ära ja paneme robotid asemele. See ei ole, ma arvan, ühiskonna eesmärk. Aga kulu kokkuhoiu surve on eelarves väga tugev ministeeriumidel ja ma ei näe võimalust, et hõive avalikus sektoris ei jätkaks langustrendi. Tehisaru aitab seda teha suuremate kadudeta, aru kadudeta, aga see ei ole vahend, kuidas inimestele ust näidata, vaid pigem näidata inimestele, kuidas muuta oma töö targemaks. Efektiivsusvõidud on seal kindlasti väga suured.

Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! No tõepoolest, võidud võivad üsna suured olla. Meil käis rahanduskomisjonis ka justiits- ja digiminister siis, kui ta ametisse astus, ja ta näitas, et potentsiaalne kokkuhoid tehisintellekti tõttu on avalikus sektoris 400 miljonit aastas. Reaalsus on paraku olnud vastupidine. Teised riigid on päris hästi hakkama saanud, näiteks Prantsusmaal kaks ministeeriumi kasutavad AI-d selleks, et vastata klientidele, ja keskmine vastus on kolm päeva. Enne seda oli 19. Eestis on olukord vastupidine, kohtusüsteemis on meil toimumas pigem taandareng, inimesed ei saa isegi olemasolevaid vahendeid kasutada, pidevalt asjad lähevad katki ja nii edasi. Mis sa arvad, mille taga on see AI kasutuselevõtt seisma jäänud? Kas probleem on meil valitsuses või on mingi teine põhjus?

Aitäh! Mina arvan, et praegu on kõige suurem probleem see, et te püüate Eesti riiki rääkida halvemaks, kui ta on. AI-d kasutatakse päris palju, kuigi seda ei afišeerita. Aga selle programmi eesmärk on muuta see laiapõhjalisemaks ja koolitada inimesi ka väljaspool avalikku sektorit, aga kindlasti avalikku sektorit, et muuta töö tõhusamaks. See on esialgne rahaeralduse põhifookus. Et ei kasutata, ei ole tõsi. Kohtu näide kindlasti ei ole kuidagi representatiivne, seda saab justiitsminister seletada.  

Ja ma arvan, et need kokkuhoiunumbrid on ikka väga kirvega tehtud alati. Peamine peaks minu arust olema see tulu, mis me saame, et kui palju informeeritumad me oleme, kui kiiremini me andmeid töötleme. Kokkuhoidu võib arvestada väga erinevalt ja me ei saa ikkagi kokkuleppele, mis just selle AI arvele läks, mitte kunagi, ma arvan. Küll aga kokkuhoiu kohustused on endiselt 2024. aasta koalitsioonileppega ministeeriumidele kohustuslikud. Need toimivad, me oleme neid täitnud suuremas mahus. 130 asemel see kokkuhoiu number on praeguseks 180 miljonit aastas. Nii et selles mõttes elu ei seisa ja avaliku sektori tõhusus ei ole kindlasti see, kus ma Prantsusmaalt eeskuju võtaks, kindlasti mitte. Nad on küll väga võimekad seal – vana kultuuririik ja vana demokraatia –, aga tõhususe poolest on, ma arvan, Eesti paremini valitsetud. Isegi on neid edetabeleid, kus see kajastub, on küllalt ka olemas.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea minister! Me räägime veel natuke sellest eelarvest. Nagu ma aru sain, sa rahanduskomisjonis ütlesid, et 17 miljonit, mis läheb piiri ehitamisele – ministeerium on lepingu juba ära teinud. Leping on enne tehtud, kui raha on eraldatud. See on muidugi küsitav. 

Aga tuleme Kultuuriministeeriumi valitsemisala juurde. Tead, siin on samamoodi rõõmus vaadata, kuidas on sihuke rida nagu kultuurivaldkonnaülene arendamine. Sealt leiti miljon raha. Samasse valdkonda pannakse 5000 eurot tööjõu- ja majanduskuludeks. Toetusi ei jagata, aga palka makstakse. Siis on investeeringuid tehtud 4000, 5000 või 6000 euroga. Mina mäletan, et kui Reformierakond siia saali tuli peale valimisi, siis ütles, et katuserahasid enam ei jagata. Ma vaatan Kultuuriministeeriumi rida. Ma ei tea, kas see on katuseraha või mis see on, aga 4000-ga jagamine tundub alati väga küsitav. Pluss see, et jälle on terve suur ports palgakulusid, mis on püsikulud. Kas te ikka enne teist lugemist ministeeriumis vaataksite korra selle eelarve üle? Siin on ausalt öeldes päris palju sellist piinlikku kulutamist.

Aitäh! Ma vaatan teie märkuse üle küll, kui te räägite, et püsikulud on tulnud ajutiste asemele, mis see konks seal oli. Korra on seda juba puudutatud, aga ma ei ole valmis täie kindlusega vastama. Aga muidugi, kui te räägite tuhandetest, siis need ei ole riigieelarve read, need on seletuskirja erinevad tekstid, ma pakun, aga olgu peale. Võib-olla muutmise puhul need väikesed summad on ka loogilised. Üldiselt eelarvet ju sellise detailsusega ei tehta, aga vaatame üle.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea minister! Kaitsevaldkonda raha minemine on väga tervitatav ja see on väga oluline, piiritaristu väljaehitamine. Aga mulle jääb selgusetuks see, mida te kindlasti võib-olla kas oskate kommenteerida või saate kommenteerida, et Kaitsevägi suunab investeeringute eelarvest 2,7 miljonit riigisaladusega kaetud tegevuste kuludeks. Ja siis on veel selline lause, et kuna tegemist on riigisaladusega tegevuste kuludega, siis muudatuste sisu seletuskirjas ei avata. Aga hästi, see võib-olla ongi mõistlik. Ma küsin Rahandusministeeriumi infotehnoloogia keskuse valdkonna kohta, kus on kulude, investeeringute eelarve 1,6 miljonit vähenemine ja seal on 600 000 eurot teadus- ja arendustegevus, 546 000 Maksu- ja Tolliamet ning 500 000 eurot on riigi tugiteenuste keskuste majandamiskulude ajatamine 2028. aastasse. Kas te oskate öelda maksuameti ja selle rea pealt, mis tegevused jäävad tegemata, et see 1,6 miljonit saaks sealt ära võtta? 

Aitäh! Midagi ei jää tegemata, aga ma võin kinnitada, et Rahandusministeerium on olnud kõige ennastsalgavam riigirahanduse korraldamisel. Meil on kõige väiksemad palgad ministeeriumide haldusalast ja me peame pigistame sealt, kus pigistada on. Tegemata me midagi ei jäta, aga meil on raskusi personali motiveerimisega, seda ma pean tunnistama.

Lauri Laats, palun! 

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Te heale kolleegile Madis Kallasele vastasite, et tegelikult huviharidus ja kogu see tegevus on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Valdavalt see nii on, aga kahjuks kohalikel omavalitsustel ei ole piisavalt raha, et selle valdkonnaga tegeleda. Üheks põhjuseks on kindlasti need otsused, mis on siin vastu võetud, mis puudutavad erinevate maksude tõusu. See on lisakoormus, mis kohalikel omavalitsustel on lasunud. Ei ole mõtet peast kinni hoida ja raputada, sellepärast et kui vaadata kohaliku omavalitsuse eelarvet, siis seal on selgelt näha, kui palju on eraldatud maksudeks, mis on olnud täiendavad kulud. 

Mis puudutab teie väljaütlemist heale kolleegile Andrei Korobeinikule, et ta räägib Eesti riigi halvemaks, siis tegelikult kõige suurem halvustaja, Eesti riigi halvustaja on Margus Tsahkna, kui ta käib välisvisiitidel. Ma arvan, et te teate, millest ma räägin. 

Aga ma küsin pigem seda, et mis nime te sellele lapsele nimega lisaeelarve praegu annate. Kui ambitsioonikas see lisaeelarve siis on? Igal heal lapsel on ju nimi ka. Äkki iseloomustate?

Aitäh! Ma kunagi ei pane nimesid eelarvetele, mitte kunagi, ja ei kasuta ka neid, kui keegi on selle nimekese pannud. Aga ma püüan lihtsalt aru saada, mida te öelda tahtsite. See jutt, et avalik sektor jääb sellepärast vaesemaks, et maksud on tõusnud, on minu jaoks olemuslikult piinlik. Lõpetame ära selle avaliku sektori valikuliselt suuremaks sotsiaalseks riskigrupiks tegemise ja siis ka selle, et nagu avalik sektor ise ennast kuidagi kurnaks. Kokkuvõttes on ka maksutõusu väide tegelikult eksitav. Te teate, kuhu see maksutõus on läinud, ja te teate ka seda, et sel aastal maksukoormus järsult langeb. Seal on niivõrd palju ebaloogikat teie küsimuses, et lõpuks hakkad mõtlema, et mis te siis tegelikult öelda tahtsite, ja küsimus kaotab üldse tähelepanu.

Peeter Ernits, palun! 

Hea juhataja! Auväärt minister! Teie kaheksajalaga võitlemise programmis on kirjas, et Reformierakond on tugev siis, kui ta ühtaegu korraga tegutseb nii suurelt kui ka on konkreetne. Aga minu küsimus on, miks te olete 462 000 eurot vähemaks võtnud keskkonnateadlikkuse ja hariduse edendamisest.

Aitäh! Teie olite vist see, võib-olla ei olnud ka, võib-olla ma süüdistan ilmaasjata, aga palun ärge ajage segi erakondi ja valitsust. Ärge ajage inimesi segi, ärge ajage institutsioone ja organisatsioone segi. See ei puutu siia asjasse, mida üks erakonna esimees millist sõna kunagi kasutas. Kui te tahate rääkida riigieelarvest, siis räägime, see on valitsuse esitatud riigieelarve. Sellest võikski rääkida, mitte ärge kasutage oma sissejuhatust mingiks muuks asjaks. 

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Hea silla lõid selle valitsuse ja erakonna segiajamise jutuga. Enne, kui te selle kaheksajalaga võitlema hakkasite, oli teil see unistamise jutt. Michal unistas seal AI-st päris palju ja nüüd ma vaatan, et Riigikantseleis Kasemetsale antaksegi tööjõu- ja majandamiskuludeks 5 miljonit juurde. See on rohkem kui viiendik juurde sellest, mis praegu tööjõu- ja majandamiskulud on. Kas sa seal ei tunne, et sa ise tegelikult kipud seda erakonna ja valitsuse asja kõvasti rahanduses segi ajama?

Kui küsimuses on kõik segi aetud, siis ma ei tea üldse, miks ma peaksin proovima küsimust üles otsida, mingi retooriline "eks ju" seal oli. Aga põhimõtteliselt ma kordan üle, et ärge ajage segi parteid, valitsust. (Rain Epler räägib kohapealt.) Ei, mina ei ajanud. Ma just püüan korrastada, et mina siin ei esinda erakonda, vaid valitsust. Need on valitsuse otsused. Ma ei esinda ka Riigikantseleid. Valitsus on teinud lisaeelarve, püsige selle juures. Valitsus on ka põhjendanud seda seletuskirjas, minu suu läbi ettekandes ja vastustes, et me AI jaoks raha eraldame. Seda, et suur osa sellest koordinatsioonist ja korraldusest langeb Riigikantseleile, ma olen ka seletanud ja jääme selle juurde.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister, ma tahaks ka selle tehisaru kohta küsida. Tõepoolest, Reformierakonna juht on hakanud rääkima väga aktiivselt sellest, kuidas tehisaru on meie tulevik ja nii edasi, ja nüüd siis, oi ime, ka lisaeelarves on 11 miljonit, mis on suunatud Eesti.ai arendamiseks. Aga minu küsimus ongi see, kuidas valitsus põhjendab seda olukorda, kus meil on tegelikult väga paljudes valdkondades – haridusvaldkonnas, …valdkonnas ehk tervishoiuvaldkonnas, sisejulgeolekus – sada probleemi. Jätkuvalt räägitakse sellest, et need valdkonnad on alarahastatud, personalipuudus haridusvaldkonnas, sisejulgeoleku valdkonnas, arste ei ole piisavalt palju, politseinikke ei ole piisavalt palju, õpetajate palgad on liiga madalad ja õpetajaid ka ei ole. Aga siis me eraldame 11 miljonit tehisaruvaldkonda, samal ajal kui nendesse valdkondadesse me midagi ei eraldi.

Aitäh! Veel kord, see saal ei ole selleks, et arutada, mida on mõni erakonna juht kusagil öelnud, vaid seda, mida valitsus on teile esitanud. Siis kui minister on puldis, siis räägime sellest, mida valitsus on teile esitanud arutamiseks. 

Ja nagu nimetatud, AI peab muutma avaliku sektori tõhusamaks. See tähendab, et tulu sealt peab tulema suurem, väärtused, toodang jutumärkides, parem avalik teenus, tõhusam kulutamine. See on see, miks AI ka riigisektoris vajalik on. Aga ta on vajalik ka lihtsalt inimeste harimiseks ja targem inimene kindlasti saab elus ka paremini hakkama majanduslikult. See on laiapõhjaline, ma isegi ütleksin, et praeguse seisuga pigem haridusprogramm kui midagi muud. Te võite alati siis küsida, et näed, te annate siin koolis käimiseks, aga näe, toimetulekutoetuseks raha oleks võinud minna hoopis toimetulekuks. Ma selliseid arutelusid tegelikult väga ei tahaks siia saali. Üks ei välista teist, pigem üks vähendab vajadust teise järele. Targem inimene vajab väiksema tõenäosusega sotsiaaltoetust.

Lauri Laats, palun! 

Aitäh! Mul on tunne, et lugupeetud rahandusministrile jäi minu küsimus arusaamatuks. Aga ma lihtsalt kordan üle. Alustame kohaliku omavalitsuse tuludest. Kohaliku omavalitsuse tulud koosnevad osaliselt tulumaksu laekumisest, tasandusfondi rahast ja muudest omatuludest, valdavalt. Teine pool on see, et mis puudutab kulusid, siis praeguse valitsuse ja koalitsiooni otsuste kaudu on kohaliku omavalitsuse kulusid ju tõstetud käibemaksu tõusu ja tulumaksu tõusu tõttu. Ja kui kohalik omavalitsus ostab sisse teenust, millele lisandub käibemaks, siis loomulikult see teenus muutub kallimaks. See tähendab seda, et selle tõttu läheb rohkem ka eelarvest raha välja. Tänu sellele oleme saanud signaali erinevatest kohalikest omavalitsustest, kus tegelikult on huvihariduse osa koomale tõmmatud. See oli see tähelepanek, millest kahjuks te aru ei saanud. 

Aitäh! Ma saan väga hästi aru, et teie tähelepanekud on valikulised ja tõde alati moonutatud. Minu vastus täpselt sellele oligi sihitud. Kui te räägite avaliku sektori toimetulekust, siis te peate arvestama, et see toimub maksude arvel. Te ei saa samal ajal siunata makse ja siis haletseda avalikku sektorit, kes maksudest ülalpidamist saab. See puudutab ka avalikku sektorit. Ma ei hakka siin osutama kõiki otsuseid, mis on tehtud, aga pigem on meil probleeme avaliku sektori rahastamisega peale seda, kui maksud on järsult langenud, maksukoormus. Selles on probleem, mitte selles, et me oleme maksukoormust tõstnud ja avalik sektor ei jõua makse maksta. Ei, avalik sektor ei ole maksumaksja, tegelikult on niipidi.

Arvo Aller, palun! 

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea minister! Ma tuletan ikkagi meelde, et valitsuses on Reformierakond ja Eesti 200, peaminister on Reformierakonnast, nii et nüüd taandada ennast Reformierakonna nimekirjast ja esitleda ennast ainult Jürgen Ligina ei ole ka kohane. Valitsuse liikmena olete ikkagi Reformierakonna esindaja. 

Tulles siia maksude juurde, te ütlesite, et maksudega ei mängita. Aga teil on selgelt kirjas, et seoses maksutulude vähenemisega vähenevad kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud 1 461 000 euro võrra. Te ütlesite, et huviharidust peab rahastama iga omavalitsus ise. Ja minu küsimus on see, et millistest ridadest on siin ka, või äkki siin ei olegi seda, küsimus mootorsõidukimaksu vähemlaekumised. Kas need muudatused kajastuvad selles lisaeelarves või need muudatused on planeeritud sügisesse?

Aitäh! Ma kordan veel, et mina esindan siin valitsust rahandusministrina. Mul on veel elus palju rolle, aga ärge omistage mulle kuuluvusi kuhugi mujale ja minu kuuluvuskaaslastelt ütlemisi siia toppida. Ei, valitsus ei ole selliseid sõnavõtte teinud, nagu te räägite. Võib-olla valitsus ei ole ka teinud sõnavõtte, mida valitsuse liikmed kodus teevad. 

Aga ma ei saanud teie keerulisest kaheksajalast aru, mida te seal kirjeldasite, et kord tuleb maksu liiga vähe, siis tuleb jälle liiga palju, et kust kaotatakse, siis tuli automaks. Eelarve tehakse makros, makroprognooside järgi, mõnd maksu tuleb rohkem, mõnd vähem, ükshaaval ei korrigeerita tingimata eelarvesse laekumisi. Kui ühte maksu kogutakse vähem nagu automaksu, siis kogutakse rohkem samal ajal käibemaksu, sest inimesed kulutavad oma raha seal tõenäoliselt. Kokkuvõttes on see makroprognoos, mis võtab kõiki neid vastasmõjusid ja struktuurseid kaale aluseks. Ja teile esitatakse eelarve, tulud, kulud ja nende jaotus. See on see, mida ma kaitsen.

Martin Helme, palun! 

No vot, nüüd hakkasid makrost meile rääkima. Ma mõtlen, et Jürgen Ligi on terve oma poliitilise karjääri üles ehitanud selle peale, et räägib, kuidas suu tuleb seada sekki mööda ja laenuraha nagu laastutuli ja et tuleb ikka elada võimete piires. Nüüd olete olnud võimul – Reformierakond ja Jürgen Ligi on rahandusminister – juba õige mitu aastat, nende aastate jooksul on Eesti riigi võlg kahekordistunud. Alati võib ju süüdistada, et eelmised valitsused panid nii palju miine alla, et Jürgen Ligi ei suuda seda rivi sirgeks ajada. Aga kui ma vaatan teie enda prognoosi ka järgmistele aastatele, siis Rahandusministeeriumi prognoos järgmisel aastal on peaaegu 5%-line SKP miinus, järgmised aastad kuni kümnendi lõpuni 4%-line SKP miinus. 

Räägi, kuidas see protsess sul peas toimub. Kas seal on üks teine Jürgen Ligi veel, kes räägib, et kõik on tasakaalus ja liigub tasakaalu poole, aga siis teine Jürgen Ligi tuleb siia ja toob meile järjekordse miinuseelarve? Kuidas see asi kokku klapib?

Aitäh! Me lepime kokku selles, et siin ei ole mitte eraisik Jürgen Ligi. Ja kindlasti eraisik, rahandusminister ja eraisik Jürgen Ligi ei ole ka kunagi olnud karjääri ehitaja. Ta on teinud oma tööd, teeninud Eesti riiki, aga kuidas seejuures on muutunud ametis, see on täiesti eraldi teema ja kindlasti on see eraldi teema riigieelarvest.  

Minul on kahju, et eksrahandusminister žongleerib suvaliselt numbritega. Ma ei kujuta ette, kust võiks välja lugeda, et järgmine aasta väheneb SKP … Oli see nüüd 5 miljardi või isegi 5% võrra? Ma isegi … Vist olid protsendid. Need on nii ebaloogilised numbrid. Teil on kuskil nullidega ikka mitu suurusjärku möödas. Ja kindel on, et järgmise aasta SKP kasvab, mitte ei vähene, ei 5 miljardit ega 5%. Aga katsuge fokuseerida, katsuge kontrollida oma küsimused üle ja katsuge oma isiklikud repliigid ära jätta. 

Vadim Belobrovtsev, palun!

Stenogramm veel koostamisel

Stenogramm veel koostamisel

Helle-Moonika Helme, palun! 

Aitäh, hea eesistuja! Minister! Peaminister, me teame, laiendas siin oma kompetentsi ja hakkas üleöö bioloogiks ja hakkas rääkima kaheksajalgadest. No ma tõesti teid võib-olla sellesse vestlusesse ei kisuks. Aga mul jäi siin arusaamatuks teie vastuseks, et ma ei saa aru, kas te olete riik või ei, aga oletame, et te olete. Siis ma ikkagi küsin seda küsimust. Selles riigieelarves, selles lisaeelarves nimetatakse osaliselt kaitsekulud ümber ühe investeeringu osas finantseerimistehinguks. Ehk sellega mustkunstniku kombel vähendatakse riigi võlakoormuse arvestust ja tahetakse näidata avalikkusele, et finantseerimistehing … võlg. Ma siis küsin, kuidas sellega on, kas riigi kulud jäävad samaks või vähenevad, kuidas sellega on.

Aitäh! Küsimuses oli üks metoodiline aps sees. Ma tänan, et te olite väga asjalik küsimuses, seda mul ei ole ju alati põhjust öelda. Aga ma täpsustan, et selle lõhkeaine tehase puhul ei olnud küsimus mitte laenukoormuse vähendamisest, vaid defitsiidi mittesuurendamisest. Ja on ka loogiline, et kui me paneme raha omakapitali, siis see defitsiidi arvestusse ei lähe, aga laenukoormusse läheb küll. See on laenuraha, mis läheb sinna sisse. Proua Helme, ma alles jõudsin vastama ja te just selle ajal ei kuulanud. Laenukoormust see tegelikult suurendab. Me peame selle raha laenama, mille me paneme finantstehinguna omakapitali lõhkainetehasele. Ja me paneme selle tegelikult juhul, kui tuleb välisinvestor, ja kokkuvõttes loodetavasti finantstehinguna jääb vett pidama, ka Eurostati arvates.