Tere päevast, head Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu kolmapäevast istungit. Kohaloleku kontroll, palun! 

Kohale registreerus 77 Riigikogu liiget, puudub 24.  

Nüüd on aeg ja võimalus eelnõude ja arupärimiste üleandmiseks. Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, lugupeetud kolleegid! Head külalised meie rõdudel! Eile oli meil hea võimalus kuulata taas Finantsinspektsiooni juhi ettekannet. Selles ettekandes kordus mõte, mis on ka varasemalt kordunud Finantsinspektsiooni ettekannetes, ja see puudutab finantsombudsmani institutsiooni loomist. Me räägime täna väga tihti sellest, kuidas vähendada meie kohtute koormust. Meil on õiguskomisjonis ja ka siin Riigikogus mitmed eelnõud, mis täpselt sedasama eelnõu mõtet veavad ehk vähendada kohtute koormust. Ja kui me teiselt poolt räägime vastutussundlikust laenamisest ja finantsteenustest, ka pettustest, siis meie hinnangul on mõistlik viimaks finantsombudsmani institutsioon luua. Eile kuulasin ka näiteks Reformierakonna esindaja kõnet. Ka tema ütles finantsombudsmani koha loomisel toetavaid sõnu. Nii et ma näen, et olukorras, kus me oleme juba mitu aastat, tegelikult juba kolm aastat tagasi on käinud eelnõu mööda majasid ringi, aga jätkuvalt ei ole see Riigikogusse jõudnud, on meil, ma arvan, päris mitu näidet, kus valitsus on jäänud millegipärast stoppama. Aga kui Riigikogu võtab selle asja käsile, siis need asjad saavad ühel hetkel tehtud. Nii et meie palve on, et valitsus finantsombudsmani koha looks ja tooks meile siia Riigikogusse arutamiseks, kuidas ja millisel moel me seda teha saaksime.

Toomas Uibo, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on au anda üle üks eelnõu, mis puudutab liiklusseaduse muutmist. Võib-olla kõik veel ei tea, et Riigikogus on moodustatud selline toetusgrupp nagu mootorratturite toetusgrupp. Teen siinkohal reklaami. Seal on kuus liiget juba kolmest erinevast fraktsioonist. Ja see seltskond ei istu niisama, käed rüpes, vaid proovib maailma natuke paremaks ja turvalisemaks teha.

Ühesõnaga, meie eelnõu näeb ette, et lubada ühissõidukite rajale sõitma ka mootorrattad. Neid argumente on päris üksjagu, ma ei hakka neid kõiki siin üles lugema, aga eelnõu lähtub kindlasti eesmärgist anda kasutada ühissõidukiradasid, muuta seeläbi liikluskorraldus sujuvamaks, ohutumaks ja tõhusamaks. Oleme kohtunud ka politseiga, kes igati toetab seda eelnõu, ja loodame, et ka see saal siin teeb sama.

Eelnõule on alla kirjutanud kuus liiget, nendeks on Varro Vooglaid, Madis Timpson, Rene Kokk, Tanel Tein, Kalle Laanet ja siinkõneleja. Käesolev seadus võiks jõustuda 1. jaanuaril 2027. Aitäh!

Head kolleegid! Ma palun ettekannete ajal natukene vaiksemalt saalis olla. Olgem austavamad ettekandja aadressil. Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid ja tervitused ka Kastre valla põhikoolilõpetajatele rõdul! (Juhataja helistab kella.) Viimaste aastate madalad sündimusnumbrid on hoogustanud sündimuseteemalist debatti ka siin saalis. Rohkem oleme kuulnud etteheiteid, et miks küll tänased noored naised ei sünnita või ei taha lapsi saada, või siis tullakse välja erinevate ettepanekutega kas otseselt või kaudselt lastetusmaksu kehtestada. 

Sotsiaaldemokraatidel on siin teine fookus. Ma loodan, et te panite ka tähele, et me eelmisel nädalal tulime välja enda tervikliku nägemusega, kuidas laste ja perede heaolu suurendada, kuidas võidelda nii-öelda vaesusriskiga, kuidas suurendada võrdsete võimaluste ligipääsu huvihariduses erinevate muude tegevuste näol, aga ka aidata kaasa sündimuse suurendamisele. 

Selles vaates oleme me ette valmistanud otsuse eelnõu, kuna Eestis on väga palju neid peresid, kes väga-väga tahavad lapsi saada, aga tervislikel põhjustel neid lapsi ei saa. Ma räägin täna siin viljatusravi kättesaadavusest. Viljatusravi kättesaadavus Eestis toimib kenasti, siiski on kitsaskohti. Kui võtta arvesse, et ligikaudu 6% Eestis sündivatest lastest sünnib viljatusravi abil, siis see ei ole meie sündimusdebatis sugugi marginaalne teema, vaid väga oluline. (Juhataja helistab kella.)

Oleme teinud ettepaneku esiteks tõsta riiklikult rahastatud viljatusravi vanusepiiri vähemalt 42 eluaastani meditsiiniliste näidustuste olemasolul, suurendada teenuse mahtu ja vähendada ravijärjekorda ja ka doonorrakkude soetamise kulude kompenseerimise suurendamist. Aitäh!

Aitäh! Hea kolleeg Urmas Kruuse, ma ei näe teid siin ekraanil nimekirjas, nii et selles mõttes see jutt ei jõua väga kaugele, küll aga segab teisi. Madis Kallas, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head külalised ja kuulajad! Teeme ettepaneku Vabariigi Valitsusele laste ja noorte liikumisaktiivsuse suurendamise meetmete väljatöötamiseks. Me teame, et sotsiaalkomisjon toob selle teema väga tänuväärselt siia saali, minu mäletamist mööda 4. juunil, kus arutatakse seda teemat. Samuti on nii kultuuriminister kui ka Riigikogu liige Lees sel teemal päris õigetele punktidele viidanud. Võib-olla kolmanda olulise nüansina on see, et järgmised viis nädalat on Eestis loodetavasti sport läbi positiivsuse prisma väga paljude inimeste kõnedes ja mõtetes. Hetkel on väga õige aeg ka siin saalis eriti laste ja noorte puhul liikumisaktiivsusest rääkida ja tegelda.

Me teeme ettepaneku, jälle heade kolleegide kirjatükkidest ja ka oma varasemast praktikast välja toodud punktide osas, mis puudutavad projekti "Sport koolis", mis puudutab "Liikuma kutsuvat kooli" ja ka seda süsteemi, kuidas ja mismoodi peaks laste ja noorte kehalist aktiivsust ja kehalist võimekust järjepidevalt hindama ja seda mõõtma. Loodame, et need arutelud ja artiklid annavad hoogu sellel teemal juurde. Ja ühel hetkel oleme saanud jälle probleemi, mis puudutab üle poole Eesti noori, kuidagi väiksemaks.

Head kolleegid, olen võtnud vastu kolm otsuse eelnõu ja ühe seaduseelnõu. 

Üks teade. Nimelt, täna siin istungisaalis moodustatakse Eesti filmikunsti toetusrühm ja kokkukutsuja on kolleeg Anti Poolamets. Konkreetset aega ei ole siin määratud, nii et tõenäoliselt selle istungipäeva jooksul, kellel on soovi selle rühmaga liituda, siis pöörduda Anti Poolametsa poole.

Aga nüüd, head kolleegid, saame minna tänase päevakorra juurde. Päevakorra esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse (teabevahetus Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja Europoliga) eelnõu (784 SE) kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhin, head kolleegid, tähelepanu sellele, et selle eelnõu vastuvõtmiseks seadusena on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Saalikutsung, palun! Head kolleegid, juhin veel kord teie tähelepanu sellele, et eelnõu 784 vastuvõtmiseks seadusena on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus.  

Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse (teabevahetus Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja Europoliga) eelnõu 784. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 54 Riigikogu liiget, vastu 4, erapooletuid 1. Eelnõu 784 on seadusena vastu võetud.

Saame minna teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (772 SE) kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! (Kõneleja soovib lisaaega.) Kaheksa minutit.

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! 

Üks hetk, Anastassia, ootame natuke. Head kolleegid, palun vaikust! Kuidagi täna seda rahutust on oluliselt rohkem. Põnev päev on loomulikult ees ootamas, ma saan sellest aru, aga olgem austavad ettekandjate suhtes. Palun, Anastassia!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! See eelnõu ei lahenda seda korralagedust, mis meil riigiettevõtetes toimub. Riik kui omanik on olnud halb peremees. Seda on tunnistanud Riigikontroll ja ka prokuratuuri esindajad, kes alles hiljuti käisid erikomisjoni istungil. Meil tegelikult puudub järelevalve riigiettevõtete üle, sest nõukogu seda ei teosta. 

Ja see, et meil nimetamiskomitee mingeid inimesi nõukogusse ei nimeta, vaid nüüd teeb seda ministeerium – mina ei tea, kuidas see peaks aitama. Juba täna me oleme olukorras, kus ministeerium nimetab oma inimesi nõukogudesse, aga keda need inimesed esindavad, keegi ei tea, sest riiki kui omanikku ja rahvast need nõukogude liikmed ei esinda. 

Samuti on minu jaoks arusaamatu, kuidas peaks juhtimiskvaliteeti parandama see, et rahandusminister enam ei nimeta teatud inimesi nõukogusse. Mida see nüüd annab? Just rahandusminister peaks vastutama selle eest, et nõukogus oleksid inimesed, kes teostaksid kõige paremini omaniku ootusi. 

Need on kosmeetilised muudatused. Põhiline küsimus on see, milleks meil täna ettevõtted on riigil ja mis veel tähtsam: kelle huve nad esindavad, kelle huve nad teenivad, sest riigi ja rahva huve nad ei teeni. 

Ma toon nüüd erinevaid näiteid, mis ma juba ka eelmisel nädalal tõin, aga käime need uuesti läbi. Alustame sellest, et meil on kümne aasta jooksul kaks riiklikku lennufirmat läinud pankrotti. Inimene, kes oli mõlema lennufirma puhul selle vastutusala minister, on täna meie riigi peaminister. Mina ei tea, kas mõni teine riik oskab nii suuri saavutusi ette näidata: kaks riiklikku lennuettevõtet pankrotis. 

Eesti Energias on käimas kaks kriminaalmenetlust. Põlevkivarud müüakse salaja maha. Omniva, kus on omanike ootustesse kirjutatud tulu teenimine, nüüd Omniva erastatakse. Alustame uuesti Nordicast. Viimastel aastatel see ei teinud mitte ühtegi lendu Tallinnast, ajas hoopis rahvusvahelist äri. Kuidas on üldse võimalik, et meil on riiklik lennuettevõte, mis põhimõtteliselt Eestist ei lenda? Ja siis läheb ikka pankrotti. Ja mis siis erikontrollist välja tuli? Erikontroll tõi välja selle, et nõukogu üldse ei teadnud, mis toimub Nordicas. Järelevalvet ei olnud, juhatuselt dokumente ei küsitud. Ja mis kõige kurvem: tegelikult keegi ei tundnud ka huvi, mis seal Nordicas toimub.

Täpselt samamoodi Omnivaga, kordus Nordica kaasus. Nagu ma ütlesin, omaniku ootustesse on minister pannud tulu teenimise. Ja mida siis tehakse? Minnaksegi erinevaid ärivõimalusi otsima. Ainult nagu ikka, nagu ka Nordicaga: riske ei arvestatud, arvutused olid valed, tekitati 3 miljonit eurot kahju. Sellest valmib erikontroll aastal 2021. Andres Suti juhtimisel peidetakse see sahtlisse ära ja salastatakse. Tänase päevani pole näinud isegi korruptsioonivastane erikomisjon tervet raportit. Ja kuhu on lõpuks jõutud Omnivaga: nüüd see erastatakse. 

Nii, liigume edasi: Eesti Energia. Kaks kriminaalasja on korraga käimas Eesti Energia tütarettevõtete osas. Muide, ma ka siin mainin ära, et omaniku ootustes ei ole mitte sõnagi sellest, et tuleks pakkuda tarbijatele ja ettevõtjatele adekvaatset elektri hinda, konkurentsivõimelist elektri hinda. Omaniku ootustes on esimese asjana pandud jälle tulu teenimine. 

Vaatame, mis on toimunud. Enefit Green, tütarettevõte, tegeleb taastuvenergiaga. Mis sellega on toimunud? Viis aastat tagasi tegi Reformierakonna rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus otsuse erastada see osa, seesama Enefit Green, viia börsile. Siis tuli järgmine rahandusminister Mart Võrklaev, kes ütles, et teate, võiks erastada veel rohkem Eesti Energia tütarettevõtteid, et need börsile viia. Aga siis tuli kolmas rahandusminister Jürgen Ligi, kes ütles, et teate, me peame nüüd ikkagi selle tagasi ostma. Ja see edasi-tagasiost läks riigile maksma 68 miljonit eurot.

Selline omaniku käitumine on olnud. Aga mis kõige hullem selle asja juures: selle tehingu käigus olid konkreetsed isikud, kellel oli olemas siseinfo, et riik plaanib suurema hinnaga selle Enefit Greeni tagasi osta. Ja mis nad siis tegid? Nad ostsid vahetult enne seda aktsiaid kokku ja selle kaudu teenisid kuritegelikku tulu. Ja täna on selles osas käimas kriminaalmenetlus. 

Üks asi, mille ma mainin uuesti ära: üks nendest inimestest, kelle osas on ka kahtlustus esitatud, on endine Enefit Greeni juht Aavo Kärmas, kes muide oli enne Omniva juht, kelle osas valmis ka see erikontroll, kuna tekitati 3 miljonit eurot kahju. See on siiamaani salastatud.

On lihtsalt küsimus, kuidas sellised asjad juhtuvad ja kuidas on võimalik, et nõukogu neid asju läbi laseb ja järelevalvet ei teosta. 

Ja see viimane lugu, mille ma olen juba mitu korda välja toonud, on põlevkivivaru erastamine. Ärme räägi sellest tehingust, kuidas see toimus – kõik toimus, eks ole, salaja, ilma Riigikogus aruteluta, ilma avaliku aruteluta. Aga palju laiem probleem, mis on välja tulnud, on see, et ministeeriumid väidavad, et nad ei tea sellest midagi, ministrid väidavad, et nad ei tea sellest midagi. Ja mul on küsimus, mida teevad ministeeriumi esindajad Eesti Energia nõukogus, kui väidetavalt kõigist nendest otsustest mitte keegi ei tea midagi. Kliimaministeerium, kes vastutab energeetika eest, maavarade eest, varustuskindluse eest, väidab: "Me ei tea, mida Eesti Energia teeb." 

Ja nüüd te tulete välja seadusemuudatusega, et kuidagi paremini hakata nimetama inimesi nõukogusse. Ministeerium hakkab nimetama inimesi nõukogudesse. Aga mida need ministeeriumi esindajad täna teevad seal nõukogus? Keda nad esindavad? Riiki nad ei esinda, rahvast nad ei esinda. 

Ma arvan, et laiem küsimus täna ongi see, et riigil, valitsusel ja ministritel pole arusaama, mille jaoks või miks meil riigiettevõtted täna on. Miks meil on riigiettevõtted, mis tekitavad kahju riigile, tekitavad kahju maksumaksjale, mitte ei too, vastupidi, lisandväärtust, ei too rahvale kindlust?

See on see, mille peale peaksime kõik laiemalt mõtlema. Ja see on see, mille peale peaks mõtlema Jürgen Ligi rahandusministrina, kes vastutab selle eest, mis meil läheb omaniku ootustesse riigiettevõttes, kuidas teostatakse nende üle järelevalvet. See, mis täna toimub, on ju puhas korralagedus. 

Nii et nagu ma ütlesin, see eelnõu ei lahenda mitte ühtegi probleemi. Kosmeetilised muudatused ja kahjuks, isegi kui see vastu võetakse, need kõik probleemid jätkuvad. Aga nagu ma ütlesin, paljud kaasused on erikomisjoni laual ja meie jätkame nende küsimuste arutelu ka edaspidi. Aitäh! 

Aitäh teile! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Reili Rand, palun! Kaheksa minutit.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Riigivaraseaduse muutmise seadus reguleerib seda, kuidas riik oma osalusi valitseb – kes istub nõukogudes, kes teeb otsuseid maksumaksja vara üle. See on täpselt see koht, kus lisaks elementaarsele heaperemehelikule riigi äriühingute juhtimisele saab ja peab riik näitama ka väärtuspõhist eeskuju. Räägin siis otsustusorganite soolise tasakaalu tagamisest. 

Nimetamiskomitee pühendunud töö tulemusena on meil jõutud olukorda, kus ligi 40% riigi äriühingute otsustusorganitest esindavad naised. See number ei tulnud iseenesest, see tuli sihipärase pingutuse tulemusel. Meie muudatusettepanek, mis küll eelmisel nädalal teie toetust siin saalis ei pälvinud, oleks andnud sellele pingutusele ka seaduse selgroo, et edusammud ei sõltuks üksikisikute heast tahtest, vaid oleks süsteemne ja püsiv, poliitilisest tahtest sõltumatu.

Head kolleegid! Rääkides soolisest tasakaalust või esindusorganitest, öeldakse mulle tihti, et oluline on kompetents. Ma olen sellega absoluutselt nõus. Aga just seetõttu me peame küsima, et kui otsitakse välja just nimelt kompetentsi, siis [miks] leitakse ikka ja jälle ülekaalukalt ühest soost inimeste hulgast see kompetents. Statistika ütleb meile, et kõrgharidusega on 52,7% Eesti naistest vanuses 25–64, meestest 33,7%. Naised on seega haritumad, osalevad tööturul aktiivselt ja juhivad suuri organisatsioone. Aga mida kõrgemale organisatsiooni otsustusahelas minna, seda harvemaks naised jäävad.

Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituudi andmetel oli naiste osakaal meie börsil noteeritud ettevõtete nõukogudes möödunud aastal 14%. Euroopas oleme sellega viimased. Kas see peegeldab Eesti naiste kompetentsi puudust? Loomulikult mitte. See peegeldab süsteemi, kus otsustajad valivad harjumuspärast, lihtsama vastupanu teed. Kokku kutsutakse see tavaline kahtlusalune, kellele kõik mõtlevad, kui vaba koht tekib, ja too kahtlusalune on enamasti mees.

Rahvusvaheline teadus räägib selgelt keelt. 2024. aastal avaldatud analüüs, mis hõlmas üle 4000 Euroopa börsiettevõtte, leidis, et sooliselt mitmekesisemad nõukogud on seotud parema finantstulemusega. Sama aasta metaanalüüs näitas, et ilma seadusandliku surveta soolise tasakaalu paranemine lihtsalt ei juhtu. Ja mis eriti oluline, kvoodid ei too kaasa ettevõtete tulemuste halvenemist, vaid vastupidi, nende ettevõtete finantsnäitajad on olnud oluliselt jätkusuutlikumad. 

Meile on heidetud ette, miks peaks üldse riik seda nõuet kehtestama. Aga just riik on see, kellele kuuluvad need äriühingud ja sihtasutused. Just riik vastutab selle eest, kuidas maksumaksja vara juhitakse. Ja just riigi kohustus ja võim on näidata, et sooliselt mitmekesine juhtimine on hea valitsemise standard.

Samasugune argument käib ka siin saalis arutlusel olnud ERR-i seaduse muudatuse kohta seoses ERR-i nõukoguga, mille puhul soolise tasakaalu nõue loodetavasti peagi ikkagi teisele lugemisele siia saali jõuab. Aga ka soolise võrdõiguslikkuse seadus, kus ei õnnestunud meil saada teie toetust selleks, et võtta ära tingimuslik "võimaluse korral" soolise tasakaalu eesmärgis.

Me oleme loonud selles küsimuses surnud ringi. Kehtiv seadus lubab soolist tasakaalu järgida võimaluse korral. Uusi kohustusi, uusi ambitsioone me siiski endale kehtestama ei ole valmis. Selle tulemus on see, et olukord ei muutu. Selle ringi katkestamiseks ongi just vaja selliseid muudatusi, nagu me kõnealusesse eelnõusse esitasime. 

Eestis on piisavalt kogenud, kõrgharitud ja suuri organisatsioone juhtinud naisi. Nad on olemas, probleem pole puuduses. Probleem on selles, et neid ei otsita. Priit Perens on tabavalt öelnud, et vaidlus kvootide üle kipub Eestis käima ümber selle, kas keegi võiks saada kvoodinaiseks, aga vähem sellest, miks meie otsustuskogud üldse nii üheülbaliseks kujunevad. Küsigem täna hoopis seda teist küsimust. 

Juunis jõustub Eestis Euroopa Liidu direktiiv, mille me õnneks siin saalis ratifitseerisime ja mis kohustab börsiettevõtteid tagama vähemalt kolmandiku alaesindatud soo esindatuse juhtorganites. See on hea samm, aga me teame, et neid kõnealuseid ettevõtteid on Eestis napilt kümme. Riigi enda valduses on äriühinguid ja sihtasutusi oluliselt enam ja see on võimalus riigil olla eeskujuna ees, mitte taga.

Sellest tulenevalt sotsiaaldemokraadid täna selle eelnõu toetamisel ei osale. Ma loodan, et me jõuame oma väärtusruumis hetke, kus sooline tasakaal on sama elementaarne kui, ütleme, heaperemehelik riigi varaga ümberkäimine. 

Ei saa korra mainimata jätta – kindlasti olete ka tähele pannud, et täna rääkisin ma taas väga palju naistest, kuna riigi äriühingute probleem on naiste puudus –, et meil on ka sektoreid, kus meil on meeste puudus. Ehk soolise tasakaalu eesmärk kaitseb nii naisi kui ka mehi. Sotsiaalministeerium teeb praegu, juba aastaid tegelikult, väga teadlikku tööd selle nimel, et Sotsiaalministeeriumi juhtimises oleksid esindatud mõlema soo esindajad. Aitäh teile!

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 772 lõpphääletus. Saalikutsungi järel me selle teeme. Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu 772. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 52 Riigikogu liiget, vastu 9, erapooletuid oli 0. Eelnõu 772 on seadusena vastu võetud. 

Oleme jõudnud kolmanda päevakorrapunktini, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 796 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 796 lõpphääletus. Kaheminutilise saalikutsungi järel me seda teeme. Väga lugupeetud Riigikogu liikmed, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 796. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 62 Riigikogu liiget, vastu 7, erapooletuid oli 1. Eelnõu 796 on seadusena vastu võetud. Head kolleegid, üks väike, pisikene teade ja eelteade teile selle kohta, et kell 14.50 – orienteerivalt – saabub meie külaliste rõdule Euroopa Nõukogu peasekretär Alain Berset. Ehk kui teil on soovi teda oma kohalolekuga tervitada, siis on paslik sel ajal saalis olla. See ei ole kellelegi kohustus, aga lihtsalt teile teadmiseks. Orienteerivalt 14.50.

Oleme jõudnud neljanda päevakorrapunktini. Selleks on riigikaitsekomisjoni algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse (ajateenistuse keelenõue) eelnõu 825 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Eeldatavalt Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel ja volituse alusel, Alar Laneman, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Antud eelnõu väärib toetamist ja kui lubate, siis ma meenutan mõnda asjaolu, mis põhjusel. Aga kokkuvõttes võib juba praegult öelda, et tegemist ei ole ainult keeleküsimusega ja kaitseväe küsimusega, tegemist on laiema mõjuga. See mõju on suurem ka ajas, ajalises mõttes. Tegemist on suure sammuga edasi, mis aitab kaasa kaitseväe väljaõppe tõhustamisele. Kui me meenutame, et praegu me viime kaitseväe üksustesse sisse ka lahinguvalve, siis kokkuvõttes mõjutab see kindlasti lahinguvõime ja valmiduse tasemeid. 

Ohutus. Sellest on siin saalis korduvalt räägitud. Kaitseväelase teenistus on ilmselgelt seotud kõigile teadaolevalt ju ennekõike relvadega, aga ka lõhkematerjalidega, lõhkekehadega, keeruliste tehniliste süsteemidega, transpordivahenditega. Tegevus ei ole mitte ainult selgel valgel päevasel ajal, vaid ka öösel, väsimuse tingimustes. Nii et ohutus on eriti tähtis ja keelenõudeid täitmata, keelt oskamata seab kaitseväelane ohtu mitte ainult enda, vaid ka oma kaaslased. 

Ja kui me räägime väljaõppest, siis me kõik näeme, et kaitseväe tehniline varustatus, relvastus, kõik see täieneb, muutub keerulisemaks ja see seab eriti kõrged nõuded sellele, et väljaõppeprotsessis osaleja on võimeline ka kõike seda olulist informatsiooni ja oskusi omandama. 

Aga mis on jäänud tähelepanuta, on see, et see on ju toetamas teist meie suurt ettevõtmist, see on üleminek eestikeelsele haridusele, otseselt ja loogiliselt seotud. Aga võib-olla millest vähem on räägitud, on see, et peale ajateenistuse lõppu inimesel on palju paremad võimalused tööturul, mis tähendab, et tal on paremad võimalused oma isikliku elu ülesehitamisel. Ja mitte vähetähtis ei ole ka see, et inimene saab palju kvaliteetsemalt ja aktiivsemalt osaleda ühiskonna elus, ülejäänud ettevõtmistes. Nii et asi, mis tundub esmapilgul kitsa keeleküsimusena ja ühe asutuse piires, on tegelikult palju laiema mõjuga nii valdkonna mõttes kui ka ajalises mõttes. 

Nii et, head kolleegid, kutsun üles kõiki teid seda eelnõu toetama ja tänan tähelepanu eest!

Suur tänu teile! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Mart Helme, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! No eesti keel on meie kõigi ühine mure, selles ei ole absoluutselt mingit kahtlust. Aga ma tahaksin seda eelnõu, mida me põhimõtteliselt kiidamegi heaks, kuna tõepoolest, Eesti kaitseväes peab asi käima eesti keeles. Selles ei ole mingit kahtlust, nii nagu terves Eestis peab asi käima eesti keeles. 

Ma tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et eelmisel nädalal siin saalis oli kaks eelnõu, mis kiideti ka heaks koalitsiooni häältega ülekaalukalt ja mis sisuliselt avavad Eesti väravad odavtööjõu sisserändele Nõukogude Liidu aladelt, endise Nõukogude Liidu aladelt. Ja see seltskond on loomulikult venekeelne. 

Meil on juba seoses Ukraina sõjaga, meil on seoses Nõukogude okupatsiooni perioodiga niigi tohutuks probleemiks vene keele koormus meie avalikule ruumile ja kõikidele meie teenustele, alates meditsiinist ja lõpetades kooliharidusega. Vene keel on meil nagu sangpomm mõlema jala küljes. 

Ja kuigi me kiidame heaks, et kaitsejõududes püütakse seda probleemi, mis ka sinna vältimatult sisse tunginud on ja jätkuvalt sisse tungib, lahendada, siis konteksti arvestades on see valuvaigisti võtmine, kui me ei muuda üldist suhtumist sisserändesse, oma keelde, oma keele kehtestamise jõulistesse meetmetesse ühiskonnas tervikuna. See ongi minu kõne põhiline tuum. 

Me ei saa ennast lohutada sellega, et me nüüd võtame ühe seaduseelnõu vastu ja see nagu lahendab probleemi. Ei, see ei lahenda probleemi! Ja kui me võtame siin veel päevakorda ka muud teemad, mis sellesama asjaga liituvad, siis need on ju seotud sellega, et ei lähe kaua aega. Veel mõned aastad, kui meil jõuavad sellesse vanusesse, et nad hakkavad kaitseväkke minema, need minipõlvkonnad, kes meil on sündinud siin nullindatest alates. Need minipõlvkonnad ei suuda ju täita seda tohutut tühimikku, mis meil demograafiliselt on ja mis demograafiliselt jõuab otsapidi ka kaitseväkke.

Ja selles minipõlvkondade rakendamises riigikaitsesse ei saa lahenduseks olla ka teine väljapakutud mõte, mida siin on loksutatud ja milleni veel ei ole eelnõuna jõutud. See on naiste kaitseväekohustuse kehtestamine. 

Kulla inimesed, me võtame ju veelgi enam viljakas eas naisi ära kodudest, tsiviilelust ja lükkame nende lapse saamist veelgi enam edasi, sellega seoses, et me lahendame ühte, tõsi küll, akuutset, aga siiski ainult ühte probleemi, mis ei ole kumuleeruv selles mõttes, et kumuleeruv protsess on meie demograafiline allakäik. 

Nii et minu tänase sõnavõtu sisu kokkuvõtvalt on väga selge. Meil on tarvis vaadata riiklikku rahvastiku- ja demograafiapoliitikat tervikuna nii tööjõu seisukohast, riigikaitse seisukohast, sündimuse seisukohast kui ka meditsiinilise teenistuse seisukohast. 

Väikese kõrvalepõikena: ma käisin eelmisel nädalavahetusel Lõuna-Eestis, sõitsime läbi Vastseliina. Vastseliinas oli sünnitusmaja, kus sündis minu kallis abikaasa Moonika. Seda sünnitusmaja ei ole seal. Seal ei ole haiglaid, seal ei ole mitte midagi enam. Mitte midagi ei ole, tühi maa on! See on lihtsalt näide sellest demograafilisest allakäigust ja ka avalike teenuste kokkutõmbumisest, mis on kõik omavahel seotud. 

Nii et veel kord kokkuvõtteks: me ei lahenda selle eelnõuga probleemi. Me kleebime haava peale, mis mädaneb, lihtsalt plaastri. Ja minu üleskutse on nii riigikaitsekomisjonile kui ka muudele komisjonidele ja erakondade fraktsioonidele tervikuna. See võiks olla üleerakondliku kokkuleppe küsimus, missugune saab olema meie demograafiapoliitika. See võiks olla konsensuslik, et me ei sõidaks üksteisele kogu aeg tagantpoolt põlvedesse sisse, et lükkame selle pagana Reformierakonna põlvili või lükkame kellegi teise põlvili, peaasi et me selle punkti ära nopime praegu enne valimisi, tulgu pärast meid või veeuputus. 

See on meie kõige kriitilisem küsimus, demograafia küsimus, ja seda me ei lahenda plaastrite kleepimisega mädanevatele haavadele. Aitäh!

Suur tänu teile! Eesti 200 fraktsiooni nimel Kalev Stoicescu, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Mõned sõnad ka minu poolt, õigemini kolm asja. Kõigepealt see, et minul ja fraktsioonikaaslastel on ääretult hea meel, et täna oleme jõudnud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise kolmanda lugemise juurde ja võtame selle seaduse loodetavasti vastu, ja loodetavasti ükshäälselt. Mul oleks ääretult hea meel, kui me näitaksime taas kord ühtsust riigikaitseküsimustes ja võtaksime niivõrd olulise otsuse konsensuslikult vastu. Ma olen väga nõus sellega, mida ütles hea kolleeg Alar Laneman mõni minut tagasi, et pealtnäha on see justkui ühe nõude lisamine, mis seondub ajateenistusega, kaitseväeteenistuse seadusesse, aga tegelikult selle mõju, selle resonants on kindlasti palju-palju laiem nii riigis, riigikaitses kui ka ühiskonnas tervikuna. 

Teiseks, mis on selle põhjus, miks me seda seadust nõnda muudame? Sellepärast, et see on Kaitseväe ajateenistusega seotud ammune probleem ja vajadus, millest nad on rääkinud aastaid ja aastaid. Nüüd lõpuks jõudsime sinnamaale, et me teeme selle muudatuse ära. See ei ole äkitselt ega lambist tekkinud asi. Peab mõistma ka, et ajateenistus ei ole linnukese panemine Exceli tabelisse, et käisin ära ajateenistuses, läbisin seda. Küsimus on ka, kuidas, kui edukalt ja kui hästi on üks või teine ajateenija saanud sõjalise väljaõppe, ja siis need üksused tervikuna. See on ju ajateenistuse eesmärk, et ajateenijad ja üksused tervikuna saaksid parima võimaliku väljaõppe. Seda nad saavad loomulikult siis, kui nad on algusest peale kõik valmis omandama seda, mida neile õpetatakse, täies mahus. Ja see juhtub siis, kui keeletase on vastav. 

Seda enam, et tuleva aasta 1. jaanuarist toimub üleminek uuele ajateenistuse mudelile, 6 + 6 kuud. Kuuekuuline väljaõppeperiood ajateenistuse alguses selgelt ei võimalda mitte mingil juhul eesti keelt õpetada teatud ajateenijatele, kelle keeleoskus on väga puudulik või null, ja samas omandada täies mahus ka sõjaväelist väljaõpet.

Minult küsis "Aktuaalne kaamera" enne kella kahte siin koridoris, et aga mida teha siis, kui mõni on tõesti puupea. No ma ei tea, tuleb uurida, kas pea on tõesti puust tehtud või mitte, aga siis võib-olla aitab meditsiiniline tõend või inimene tõesti ei ole võimeline keelt õppima. Aga nali naljaks. 

Ütleme, küsimus on ikkagi hoiakus. Ja selle seadusemuudatusega, arvestades, kuidas me seda rakendame, seda keeleväljaõpet ja nii edasi, on Eesti riigil hea tahe, et need noormehed, kes peavad minema ajateenistusse ja kes eesti keelt ei oska B1-tasemel, omandaksid keele sellisel tasemel. Ja ma eeldan, et ka nendel noormeestel, keda on suurusjärgus 200, võib-olla 250 aasta jooksul, on ka hea tahe olemas ja see on korras. See ühtlasi aitab kaasa nende paremale integreerimisele Eesti ühiskonda.

Nii et see on see, mida ma tahtsin täna omalt poolt öelda. Ma kutsun üles kõiki kolleege antud seadusemuudatust toetama. Aitäh!

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Ja nüüd, head kolleegid, ongi jõudnud kätte see hetk, kus meie pressirõdule on jõudnud Euroopa Nõukogu peasekretär Alain Berset. (Juhataja lühike tervitus prantsuse keeles. Aplaus.) Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 825 lõpphääletus. Kaheminutilise saalikutsungi järel me seda teeme. 

Head kolleegid, panen lõpphääletusele riigikaitsekomisjoni algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse (ajateenistuse keelenõue) eelnõu (825 SE). Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 76 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu 825 on seadusena vastu võetud. 

Oleme jõudnud, head kolleegid, heas tempos viienda päevakorrapunktini, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (829 SE) teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli maaelukomisjoni liikme, hea kolleegi Maido Ruusmanni.

Auväärne istungi juhataja! Head kolleegid! Nr 829, Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu. 

Esimese ja teise lugemise vahel fraktsioonid, Riigikogu liikmed ega komisjonid muudatusettepanekuid ei esitanud. Maaelukomisjon arutas 20. aprillil teisele lugemisele saatmist ja komisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 6. mail. Juhatus tõstis eelnõu teise lugemise Riigikogu täiskogu päevakorda tänaseks, 13. maiks. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu lõpphääletus. Oluline on siinkohal märkida, et eelnõu vajab vastuvõtmiseks koosseisu häälteenamust. Aitäh!

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Nagu eespool kenasti öeldud, selle eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 829 lõpphääletus. Saalikutsungi järel me seda teeme.

Head kolleegid, kordan veel, et eelnõu 829 vastuvõtmiseks seadusena on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus.

Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 829. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 55 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid oli 1. Eelnõu 829 on seadusena vastu võetud. 

Oleme jõudnud kuuenda päevakorrapunktini, milleks on Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Helir-Valdor Seedri, Aleksei Jevgrafovi, Peeter Ernitsa, Priit Sibula, Urmas Reinsalu, Jaanus Karilaidi, Andrei Korobeiniku, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Vadim Belobrovtsevi, Vladimir Arhipovi, Aivar Koka, Ants Froschi, Tõnis Lukase, Tõnis Möldri, Mart Maastiku, Aleksandr Tšaplõgini, Andres Metsoja, Lea Danilson-Järgi, Henn Põlluaasa, Kersti Sarapuu, Enn Eesmaa, Leo Kunnase ja Jaak Valge esitatud Riigikogu avalduse "Euroopa Liidu konkurentsivõime tugevdamisest ning heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) reformimise vajadusest" eelnõu 858 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli – ma usun, et kõik kolleegid on sellega päri, et algatajate poolt teeb ettekande meie hea kolleeg Lauri Laats.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Olen teie ees väga olulise Riigikogu avalduse eelnõuga, mis selgelt räägib Euroopa Liidu konkurentsivõime tugevdamisest ning heitkogustega kauplemise süsteemi reformimise vajadusest. Käesoleva avalduse on esitanud 24 Riigikogu liiget. Selle eesmärk on väljendada Eesti Vabariigi Riigikogu seisukohta Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika edasise kujundamise küsimuses olukorras, kus Euroopa majandus- ja julgeolekukeskkond on viimastel aastatel oluliselt muutunud. 

Ka energiaturgude ebapiisavus, geopoliitilised pinged ning kasvav rahvusvaheline konkurents on mõjutanud Euroopa ettevõtete tegutsemiskeskkonda ning tõstatanud vajaduse hinnata seniste poliitikameetmete mõju Euroopa Liidu konkurentsivõimele. 

Enne, kui ma selle avalduse täisteksti ette loen, soovin ma lihtsalt tuua välja mõningad arvud, mis puudutavad Euroopa Liidu majandusolukorda. Aastast 2014 kuni aastani 2024 on nominaalne SKP Euroopas kasvanud ainult 5%. USA nominaalne SKP on tõusnud 65% samal perioodil, Hiina nominaalne SKP on tõusnud 78%. 

Kui me vaatame numbritesse sisse, kui palju see summadena teeb, siis USA kasv on olnud rohkem kui 10 triljonit dollarit. Kümne aasta jooksul on Hiina kasv olnud 8,7 triljonit ja Euroopa kasv selle perioodi jooksul on olnud ainult 1 triljon. Üks triljon! 

Nüüd, tõenäoliselt Riigikogu liikmed, kes ei ole meie avaldusega nõus, toovad välja ka need positiivsed meetmed. Kui palju on Euroopa Liidu liikmed saanud raha selle süsteemi kaudu? See summa – ma võin kohe teile välja öelda – on 175 miljardit. Aga kui vaadata, kui palju on lisandväärtust tekkinud tänu kogu sellele heitmekoguste müügile ja kui palju on see pärssinud Euroopa Liidu liikmete majandust, siis need arvud, mis ma enne ette lugesin ja mis puudutavad nominaalset SKP-d, need räägivad enda eest. 

Me oleme kõvasti-kõvasti jäänud alla nii USA-le kui ka Hiinale. Kordan üle: Hiina kasv kümne aasta jooksul, nominaalne SKP kasv on olnud 78%, USA oma on 65% ja Euroopa nominaalne SKP kümne aasta jooksul on ainult 5%. See on kindlasti üks praeguse CO₂-kvooninduse süsteemi tagajärg. See on otseselt mõjutanud meie inimeste toimetulekut, meie majanduskeskkonda ja lisandväärtuse tekitamist. 

Nüüd avalduse juurde. Eesti Vabariigi Riigikogu, lähtudes Eesti põhiseaduslikust kohustusest tagada riigi julgeolek ja rahva heaolu ning arvestades Euroopa Liidu ees seisvaid majanduslikke ja geopoliitilisi väljakutseid, pöördub Euroopa Komisjoni ning liikmesriikide parlamentide poole ettepanekuga algatada Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi põhjalik reform. 

Euroopa tööstuse ja ettevõtluse konkurentsivõime langus on muutumas struktuurseks probleemiks. Kõrged energiahinnad, mille oluline komponent on CO₂ hinnastamine, mõjutavad negatiivselt Euroopa ettevõtete tootmiskulusid, investeerimisvõimekust ning töökohtade säilimist. Mitmed rahvusvahelised ettevõtted on juba suunanud investeeringuid väljapoole Euroopa Liitu piirkondadesse, kus energia hind on madalam ning regulatiivne keskkond prognoositavam.

Riigikogu leiab, et Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem on oma praegusel kujul muutunud finantsturgudel olulisel määral spekulatiivseks kauplemise objektiks. CO₂-kvootide hinna kujundus ei kajasta alati üksnes keskkonnapoliitilisi eesmärke, vaid on allutatud turu turbulentsile ning finantsinstrumentidele omasele volatiilsusele. Selline olukord suurendab ebakindlust ja kahjustab Euroopa ettevõtluskeskkonna stabiilsust. 

Eeltoodust lähtudes teeb Eesti Vabariigi Riigikogu Euroopa Komisjonile ettepaneku esitada seadusandlik algatus järgmisteks muudatusteks. Punkt 1:  Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi reformimine selliselt, et asendada senine turupõhine hinnakujundus fikseeritud heitmetasu süsteemiga, kus tasu oleks prognoositav ja mõõdukas ning arvestaks Euroopa Liidu tööstuse ja majanduse konkurentsivõimet. Punkt 2: ETS2-süsteemi tühistamine, arvestades selle prognoositavat mõju eluaseme- ja transpordikuludele ning sotsiaalsele stabiilsusele liikmesriikides. Punkt 3: kujundada Euroopa Liidu CO₂ hinnastamise raamistik selliselt, et see oleks kooskõlastatav ja läbiräägitav teiste suurte majanduspiirkondadega, vältimaks Euroopa ettevõtete konkurentsikahju ja süsinikuleket. 

Riigikogu rõhutab, et Euroopa Liidu tugevus seisneb võimes kohandada oma poliitikat vastavalt muutunud majandus- ja julgeolekukeskkonnale. Euroopa konkurentsivõimelisus on eeldus inimeste heaolule. Käesolev avaldus on kantud eesmärgist tugevdada Euroopa Liidu majanduslikku vastupanuvõimet, tagada tööstuse ja töökohtade säilimine ning hoida energia energia hinnad Euroopa elanike ja ettevõtete jaoks mõistlikul tasemel. 

Riigikogu kutsub Euroopa Komisjoni üles algatama laiapõhjalise arutelu Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika tasakaalustamiseks konkurentsivõime, energiajulgeoleku ja sotsiaalse stabiilsuse tagamise eesmärgiga. Aitäh! 

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Aitäh! Ja nüüd palun kaasettekandeks, tutvustamaks arutelu juhtivkomisjonis, sellekohase ettekande teeb meie hea kolleeg, keskkonnakomisjoni liige Hanah Lahe. Palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Tutvustan teile käesoleva eelnõu arutelu keskkonnakomisjonis. See toimus 5. mail sel aastal. Kohal olid kõik liikmed peale … Vabandust, ma tegelikult loen ette. Kohal olid Jüri Jaanson, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm ja Aleksandr Tšaplõgin, kes oli eelkõneleja asendusliige. Puudusid Rain Epler, Züleyxa Izmailova ja Mait Klaassen. Kutsutud külalisteks olid Kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas ja Kliimaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Annika Varik. 

Arutelu iseenesest oli väga huvitav. Paljud asjad juba eelkõneleja käis ka üle. Mida ettekandja komisjonis rõhutas, oli see, et eelnõu eesmärk on ETS-süsteemi reformida ja selle vajadusele tähelepanu juhtida, et teha siis ka Euroopa Liidule või siis komisjonile vastavalt ettepanek. Sooviti ka tühistada ETS2-süsteem ja väljendati muret konkurentsivõime, kõrge energiahinna üle. Leiti, et tänane süsteem ei ole mõistlik. 

Komisjoni liikmed küsisid ka palju erinevaid küsimusi keskkonnamõjude kohta energeetikas, Euroopa Liidu õigusruumi kohta, et kas eelnõu esitajad peavad seda ebaselgeks, nagu seletuskirjast tuleb välja, ja milline võiks siis selle ETS-i süsteemi tulevik olla. 

Kokkuvõttes jõuti sinna, et kuigi paljude ettepanekutega saab nõustuda, siis Vabariigi Valitsus peab seda eelnõu liiga deklaratiivseks. Ja tegelikult väga sarnase sisuga ettepanekud just siis ETS-i reformimiseks ja selle paindlikumaks muutmisel on juba Euroopa Komisjonile esitatud Euroopa Liidu asjade komisjoni poolt juba mõnda aega tagasi, neid on siin tehtud Riigikogus kolme aasta jooksul. See on põhjus, miks komisjon leidis, et eelnõu ei peaks toetama. Küll aga siis tehti veel kaks otsust, et võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, samal ajal viia läbi ka lõpphääletus, see sai konsensusliku toetuse, ja teise otsusena võeti vastu, et määrata juhtivkomisjoni esindajaks Hanah Lahe. Minu poolt kõik. Aitäh!

Suur tänu! Teile on mõned küsimused. Alustab Urmas Reinsalu. Palun!

Aitäh! Proua Lahe! Tähendab, ma pole kuulnud ausalt öelda, et Euroopa Liidu asjade komisjon Eestist on teinud Euroopa Komisjonile mingeid ettepanekuid ETS-süsteemi reformimiseks. Äkki te valgustate, kui te ütlesite, et sarnased ettepanekud on juba tehtud, mis muudab siis, ma saan aru, selle esitatud pöördumise mõttetuks? Palun kirjeldage neid ja kirjeldage veidi täpsemalt, milline on teie arusaama järgi, kui komisjonis tuli jutuks, Vabariigi Valitsuse visioon ETS-süsteemi säilimise või reformimise kohta.

Aitäh teile küsimuse eest! Ma alustan lõpust, et mis on Vabariigi Valitsuse seisukoht. Vabariigi Valitsuse seisukoht on see, et ETS2-süsteemi kindlasti ei peaks tühistama, ja Euroopa Liidu asjade komisjon on teinud vastavasisulise ettepaneku see edasi lükata koos 14 teise liikmesriigiga. Nii et me ei ole kuidagi üksi jäänud selle ideega. Aga erinevad arutelud, mis on toimunud kas keskkonnanõukogus – nüüd mis tuleb ka juuni lõpus – või Euroopa Ülemkogul, on olnud arutelu keskmes samuti hinna stabiilsus, volatiilsuse vähendamine, ettevõtjate kindlustunne ja konkurentsivõime kasvatamine. 

Vabariigi Valitsus toetab ETS-i reformimist. Me oleme nõus – vabandust, ma ei saa valitsuse nimel kõneleda –, Vabariigi Valitsus on nõus, et seal on teatavaid muresid, murekohti ja ettemääramatust. Oleme samasisuliste ettepanekute ja mõtetega käinud erinevates foorumites rääkimas.

Küsisite ka Euroopa Liidu asjade komisjoni seisukohti. Te olete minu teada üht meedias ise ka kommenteerinud, sest te olete ise esitanud ühe sarnase sisuga ettepaneku, küll aga see ei leidnud toetust Euroopa Liidu asjade komisjonis. Neid seisukohti on palju erinevaid. Ma kõike siin ette ei loeks, aga kui teil on huvi, siis ma võin teile selle nimekirja saata.

Kolme aasta jooksul on erinevaid ettepanekuid, millele on Euroopa Liidu asjade komisjoni arvamust küsitud, olnud väga palju. Puudutab see näiteks kliimaeesmärkide paindlikumaks muutmist. Hiljuti oli ka autotööstuse osas selline teatav leebumine, kui võib nii öelda, süsiniku piirmeetmete laiendamise, nõuetest kõrvalehoidmise meetmete ning ajutise dekarboniseerimise fondi kohta on olnud üks ettepaneku küsimine, mis on ka seotud sellesama ETS-i ehk HKS-iga. 

Nii et tegelikult see eelnõu ei ole ka midagi uut sisuliselt, aga me leiame, et see on veidi deklaratiivne ja dubleerib paljusid Vabariigi Valitsuse seisukohti.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Lugupeetud kaasettekandja! Nii nagu te mainisite, valitsuse arvamus, vähemalt mida te olete komisjonis arutanud, on see, et nad soovivad praegu ETS2 edasi lükata, aga mitte tühistada. Ma lihtsalt püüan aru saada ja püüan ka headele kolleegidele võib-olla natukene selgemaks teha või vähemalt valgustada, et mis siis tegelikult nagu on toimunud. Ja nii nagu ma oma kõnes juba välja tõin, juba tänu sellele ETS-ile, mis meil praegu kehtib, siis Euroopa ei ole kuskile arenenud. Me oleme nagu nii-öelda majanduslikult väga tahaplaanile jäänud ja konkurentsivõimes oleme tugevasti kaotanud ja kõik nii edasi. Mis see inimkeeles tähendab? Väiksemad palgad, vähem töökohti, ütleme, meie tulevik on küsimärgi all. Aga lähtuvalt ikkagi sellest, ma saan aru, et meil valitsusel ja komisjonis, kui te arutate, siis sellist majanduslikku aspekti te nagu sisse ei too ja sellest te vaatate nagu kõrvale. Või mismoodi need arutelud on käinud?

Aitäh selle küsimuse eest! Ma ei oska kommenteerida täpselt, millised arutelud on Vabariigi Valitsuses olnud, sest mina olen Riigikogu liige. Aga nagu ma ka eelküsijale vastasin, siis me oleme nõus sellega, ütleme siis, kui võib koalitsiooni nimel rääkida, et tuleb ETS-is teha reforme, tuleb seda muuta, aga ei saaks taandada kõiki neid probleeme, mis te oma sõnavõtus praegu välja tõite, ETS-i süüks, on see siis ETS või ETS2. Mis on probleem, on see, et me sõltume endiselt väga palju vanast fossiilsest tootmisest, kõik need riigid, kes soovivad ETS-i reformida, nagu näiteks Poola või Ungari või Slovakkia, kust on ka kostunud soov võib-olla täielikult ETS tühistada, meil on väga väike osakaal taastuvenergiat või liiga väike, mis mõjub ka hinnale negatiivselt. Kokkuvõttes võiks öelda nii, et fossiilkütustele rajatud energiasüsteem tõestab, et see muutub ajas kallimaks riigile ja seeläbi ka inimestele. 

Me toetame seda reformimist. Me oleme nõus, et majandusküsimusi on siin palju, aga see on palju laiem pilt kui ainult ETS. Tegelikult, kui vaadata maailmas veel natukene ringi, mis meil komisjonis ka tuli aruteluks, kahjuks teid seal ei olnud, aga saime teada, et maailmas on kasutusel kokku 41 heitkogustega kauplemise süsteemi, sealhulgas Hiinas. Mida see tähendab, on see, et paljud riigid, samamoodi nagu siis Euroopa Liit koos 27 liikmesriigiga, näeb, et energiasüsteemi kujundamiseks ja selle hinnastabiilsuse tagamiseks on mingisugust õigusselgust ja raami vaja. See on põhjus, miks me ei saa toetada ETS-i tühistamist ühelgi kujul. 

Ja loomulikult on sellel süsteemil olnud ka väga palju kasu Eestile. Me tegelikult oleme netokasusaaja, see tähendab, et me saame süsteemist rohkem raha tagasi, kui ettevõtted sinna maksavad. On tehtud väga palju investeeringuid. Kui mõned ette lugeda, mis eelmisel kümnendil on tehtud, siis pea 120 miljonit eurot energiatõhususe ja taastuvenergia edendamiseks avalikes hoonetes tehtud investeeringuid, 40 miljonit kliimaprojektidele ja innovatsioonile, sealhulgas on ka näiteks Tallinna elektribussid ja laadimistaristu, siis on pea 40 miljonit alternatiivkütuste arendamiseks, kortermajade energiatõhususeks 23 miljonit eurot. Ei saa öelda, et süsteem oleks kuidagi tühine või et see on lihtsalt selline kadunud raha Brüsselisse. See lihtsalt ei vasta tõele.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Te siin kinnitasite korduvalt, et sarnaseid ettepanekuid on esitanud nii komisjon kui ka valitsus, et puudub igasugune vajadus Riigikogul veel seda üle korrata. Aga see on ju täiesti absurdne! Kui valitsusel ja Riigikogul on sarnased seisukohad, siis tulekski seda ju ühiselt deklareerida. Mina näen siin põhjust ainult selles, et koalitsioon soovib ilmselt vastanduda opositsioonile, sest see ettepanek tuli opositsioonilt. Lükake ümber, kui see nii ei ole. Aga välja paistab see väga ebameeldivalt ja inetult. 

Aitäh! Ma ei saa kuidagi teie seisukohaga nõus olla. Loomulikult on paljudes küsimustes, eriti ma näen kliima- ja energeetikaküsimustes koalitsioonil ja opositsioonil erinevat vaadet – kui opositsioonis jätta üks erakond kõrvale, kes on koalitsiooniga sama meelt. Me näeme, et see lahendus ei ole päris see, mis on eelnõus toodud, et on see ETS2 süsteemi lammutamine või siis Euroopa ühise süsteemi eiramine, täielik ümberkujundamine. Me sellise seisukohaga jääksime täiesti üksi. Seda on meile ka ministeerium kinnitanud. Nemad on väga hästi kursis sellega, mis on erinevatel keskkonna- ja energeetikaaruteludel Euroopas toimunud. 

Aga selles osas ma olen teiega nõus, et Riigikogu ja valitsus võiksid selliste suurte riigi seisukohtadega käia sama jalga. Aga nagu ma olen siin mitu korda maininud, need seisukohad on esitatud Vabariigi Valitsusele Euroopa Liidu asjade komisjoni poolt ja Euroopa Liidu asjade komisjoni ettepanekutele on saanud anda oma täiendusi ja kommentaare nii keskkonnakomisjon kui ka majanduskomisjon. Kuidagi ei saa väita, et Riigikogu oleks sellest protsessist kõrvale jäetud.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te väitsite oma vastuses, et fossiilkütus pärsib majanduse arengut. No ilmselt ainult Euroopas, sest nii Hiina kui ka Ameerika jõuliselt kasutavad seda fossiilkütust, korstnad tahmavad, aga majandus kasvab, ja päris jõuliselt kasvab. Kuidas siis saavad Hiina ja Ameerika kasvada, aga Euroopa ei saa kasvada?

Aitäh küsimuse eest! No üks asi on selline poliitiline retoorika, et taastuvenergia on halb ja rohepööre on halb, aga numbrid näitavad seda, et nendes riikides, keda tihti tuuakse justkui eeskujuks nende inimeste poolt, kes pigem tahaksid suurendada investeeringuid fossiilkütustesse, näiteks Ameerika Ühendriigid või Hiina, vähemalt Hiinas, on kliimaeesmärkide puhul paigas selge trajektoor, selge eesmärk, kuidas saada kliimaneutraalseks, kuidas iga sektor seda peab tegema. Nagu juba mainitud, neil on oma versioon meie ETS-i süsteemist. Ameerika Ühendriikide puhul on selge, et võidukäik puhaste tehnoloogiate suunas on ikkagi hoogu kogumas ja kogunud juba üle kümnendi tegelikult. Fossiilkütused lihtsalt ei mahu varsti turule, see ei ole jätkusuutlik lahendus. Nendesamade riikide puhul tuleb vaadata tervikkonteksti. Aitäh!

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! 

Aitäh! Te toote välja erinevad positiivsed näited. Jah, arusaadav, et ETS-süsteemi kaudu on tulnud lisarahastust, see on 175 miljardit eurot, mis on tulnud erinevate Euroopa Liidu riikide eelarvesse kokku. Aga tegelikult, kui palju on kaotatud? Me siin ei räägi miljarditest, me räägime triljonitest, kaasa arvatud Eesti on ju selle pealt väga palju kaotatud. Kas siis kordagi ei ole komisjonis olnud arutlusel, kui palju on see ikkagi majanduslikult negatiivselt mõjunud? Ma ei küsi valitsuse seisukohti, vaid just neid arutelusid, mis on toimunud komisjonis.

Aitäh! Te küsite keskkonnakomisjoni arutelude kohta, ma saan aru. Need eelnimetatud ettepanekud, mis Euroopa Liidu asjade komisjon on saatnud valitsusele ja seeläbi Euroopa Komisjonile – kindlasti nendes kõikides on olnud majandusteemad ja küsimused arutluse all. Aga ma ei oska teile peast tsiteerida konkreetseid küsimusi või seda, kes mida täpselt ütles. 

Lõpetuseks tahan öelda, et sisuliselt on palju asju, millega me saame nõustuda, aga sellel deklaratsioonil me ei näe mõtet. Järgmisel kuul toimuval keskkonnanõukogul ETS-i reformimist arutatakse ja Euroopa Komisjon peab tulema vastavasisulise ettepanekuga välja ka sel suvel. Me oleme oma meelsust väljendanud ja tegelikult on hea meel tõdeda, et siin on ka koalitsioonil ja opositsioonil mingisugune ühine seisukoht teatud määral. 

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Tiit Maran, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kaheksa minutit.

Auväärt juhataja! Head kolleegid! Mu daamid ja härrad! Meil on arutelu all praegu avalduse eelnõu 858 Euroopa Liidu konkurentsivõime tugevdamise ja heitkogustega kauplemise süsteemi reformimise vajaduse kohta. Sisuliselt on see eelnõu ääretult sarnane ühe teise ettepanekuga, mida me täna päevakorras käsitleme. Number on 11, mis puudutab atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmist. Nende kahe eelnõu erinevus on pigem vormis ja toonis. Käesolev on diplomaatiline, teine on diplomaatiliselt väljendades otsekohesem, aga mõlema puhul argumendid üsna kattuvad.

Kui me keskkonnakomisjonis neid asju arutasime, siis mõlemat põhjendati kahe väitega. Esimene väide oli, et süsinikukaubandus ehk heitkogustega kauplemise süsteem on bürokraatlik, koormab majandust, vähendab konkurentsivõimet ja sisuliselt seda ei ole tarvis. Teine väide oli, et kliimamuutuse ulatus või selle tähendus on liialdatud, kuigi otsesõnu oli ka välja öeldud, et seda praktiliselt ei eksisteeri ja selle tõttu ei ole ka vaja süsinikuga kauplemise süsteemi. Nendest esimene on kindlasti arutelu vääriv ja tahaks sellele siin tähelepanu pöörata. Teine väide puudutab enam-vähem kliimamuutustega seotud müüte ja nende otsa ma tahaksin vaadata, kui meil on 11. päevakorrapunkti käsitlemisel. 

Esiteks, head kolleegid, meie tänane majandusmudel on kujunenud ajal, mil ressursid tundusid olevat piiramatud ja looduse ja planeedi taluvusvõime lõputu. See oli 19. sajandi tööstusrevolutsiooni eufooria aeg – kõike ikka rohkem ja rohkem. Seda ajajärku kuni praeguseni välja on hakatud nimetama suure kiirendamise ajajärguks – the Great Acceleration. See on aeg, mil kasvaski kõik järjest kiirenevas tempos: tootmine, energiakasutus, loodusvarade kasutus. Ja seda kõike vaatamata sellele, et teaduse poolt järjest rohkem juhiti tähelepanu sellele, et meie planeedi kandevõimel on piirid ja ka ressurssidel, mis meile on kättesaadavad, on tegelikult piirid. Paraku selleaegne ja ka praegune majandusmõte ja mudel nendega ei arvesta. Paraku selleaegne ja ka praegune majandusmõte ja mudel nendega ei arvestanud. Need taandati, kasutades majandusterminoloogiat, tühisteks kõrvalmõjudeks, mis sisuliselt tähendas, et nad olid tühised, mida võis suuresti arvestustest ja kaalutlustest välja jätta. 

Auväärt kolleegid! Tänaseks päevaks on olukord paraku selline, et need asjad, mida kunagi nimetati kõrvalmõjudeks, ei ole enam ammugi kõrvalised, midagi sellist, millega ei pea arvestama. Need tühised kõrvalmõjud on tänaseks kumuleerunud mitmetasandiliseks keskkonnakriisiks. Need mõjutavad majandust, julgeolekut ja inimeste heaolu ning nende mõjudega lihtsalt ei saa arvestamata jätta, neid ei saa ignoreerida. Seetõttu oleme olukorras, kus keskkonnapiiride arvestamine ei ole mitte enam valik, vaid see on muutunud täiesti vältimatuks vajaduseks.

Ja siit tuleb mängu seesama heitkogustega kauplemise süsteem. See on selline konstruktsioon, mis on varasemasse majanduspoliitikasse sisse toodud, natukene kunstlik, kindlasti mitte täiuslik ja kohati keeruline, midagi taolist, mida me alles leiutame ja paneme paika. Samal ajal on see üks esimesi ulatuslikke mehhanisme, millega proovitakse praegust majandussüsteemi panna arvestama vähemalt ühe üleilmse keskkonnamõjuga. Kindlasti ei jää see viimaseks, kui me tahame edasi eksisteerida. See loob hinnasildi, mis suunab investeeringud puhtamatesse lahendustesse, või aitab vähendada heiteid seal, kus see on kõige vajalikum. Seega, tegemist on ühe olulise ja paratamatu sammuga, aga mitte lõpliku lahendusega. Ja muutused tulevad nii ehk naa. 

Siis on sageli väidetud, et see on mingisugune Euroopa Liidu kiiks, et ta selliseid asju rakendab. Mu daamid ja härrad, see lihtsalt ei ole õige. Vaatasin selle asja sisse ka pärast keskkonnakomisjoni koosolekut. Eelnev kõneleja rääkis siin, et komisjoni koosoleku ajal räägiti vähemalt 41 riigist, kus seda on rakendatud. Tegelikult on neid juriidilisi algatusi rohkemgi – üle 100. Need katavad praegu märkimisväärse osa kogu heitekaubandusest– umbes veerandi. Ja nii huvitav kui see ka ei ole, selliste meetmete kasutuselevõtt laieneb jätkuvalt. Nii et tegemist on ühe enam laieneva poliitikainstrumendi ja majandusliku suunanäitajaga, mitte ühe piirkonna eripäraga. Loomulikult on see tee keeruline, sest see teeb märkimisväärse muudatuse praegusesse majandusmõttesse. 

Nüüd, kui me läheme meie praegusesse situatsiooni, siis probleem ei ole mitte niivõrd palju suund, kuhu me liigume, vaid tempo, milles me liigume. Euroopa kontekstis on küsimus pigem selles, kui kiiresti me suudame muutustega kohaneda. Sellest sõltub meie tulevik, mitte vastupidi. See ümberkujundamine tegelikult juba toimub väga paljudes maades. Investeeringud liiguvad uutesse tehnoloogiatesse ja ka see, mis on rahvusvaheliselt aktsepteeritav, muutub tegelikult.

Lõppkokkuvõttes sõltub meie heaolu suurel määral eelkõige sellest, kui kiiresti me suudame nende muutustega sammu pidada, mitte vastupidi. On selge risk, et kui me proovime lahendada majandusmudelit varasemast ajast – see, mis on pärit 19. sajandist – ja toome sellega kaasa ebapiisava tempo muutuste puhul, siis Euroopa majandused lihtsalt jäävad kängu.

Head kolleegid! Käesolev avaldus on oma pealkirja järgi kindlasti mõistlik, aga samal ajal kogu see retoorika, mis esitati selle põhjenduseks, on selline, mida on raske aktsepteerida. Piiridega tuleb arvestada ja ka meie majandussüsteemis peab arvestama. Tänu sellele on paraku väga raske nõustuda antud eelnõuga. Aitäh!

Aitäh teile! Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kaheksa minutit.

Kõigepealt, siin on öeldud mitmeid eksitavaid väiteid. Esiteks, siin ka komisjoni poolt eestkõneleja viide, otsekui Euroopa Liidu asjade komisjon ja valitsus jagab sarnast paatost ETS-süsteemi reformimise osas ja otsekui seetõttu on parlamendisaadikute esitatud eelnõu tarbetu. See ei vasta tõele. Eesti Vabariigi valitsus ei ole selget positsiooni, mis puudutab ETS-süsteemi reformi, välja kujundanud, vaid on viidatud just nimelt passiivses rollis sellele, et oodatakse Euroopa Komisjoni ettepanekut. See külgkorvis käsitlus ei ole, ma arvan, vastavuses Eesti huvidega, Eesti, Euroopa Liidu aktiivse söaka liikmesriigi huvidega. 

Toon näite. Öeldi, et Eesti jääks üksi, kui selle otsuse eelnõu ettepanek ETS-süsteemi reformimiseks vastu võetaks. Ka see ei vasta tõele. Kümme Euroopa Liidu liikmesriiki on üsnagi ulatusliku – selle aasta alul – ETS-süsteemi reformimise ettepaneku esitanud. Eesti valitsus ei julenud mingitel motiividel sellega ühineda. 

Nüüd selle kohta, mis puudutab ETS2-süsteemi. Ma juhin tähelepanu, et tõepoolest, me arutasime siin parlamendisaalis neli aastat tagasi Riigikogu avaldust, mis puudutas rahvuslikke huvisid "Fit 55" projektis. Ma kandsin seda ette ja seal oli konkreetne ettepanekute pakett kõigi nende probleemide kohta, mida praegu Euroopa Liidu tasemel samm-sammult taganetakse, kuna see viib Euroopa deindustrialiseerumiseni ja täieliku majanduse konkurentsivõime mahajäämiseni. Toonane koalitsioon hääletas selle tuimalt maha. 

Aga kes olid selle avalduse eelnõu selja taga? Selle avalduse eelnõu selja taga olid Eesti ettevõtlusorganisatsioonid, kes murelikult ütlesid seda, et see "Fit 55" pakett sellisel kujul või toonasel kujul ei ole läbi töötatud. Tegelikkuses valitsus, ma juhin tähelepanu, erinevate sektorite puhul hääletas poolt LULUCF-projektile, millega me praegu maadleme. Ja Eesti valitsus ei julge ka vastupidiselt Rootsi ja Soome peaministrite pöördumisele selgelt Euroopa Komisjoni tasemel ka metsamajanduse valdkonnas taotleda selle asja tervemõistuslikkust. 

Eesti seisukoht oli tõepoolest kõhklev – oli Vabariigi Valitsuse ametlikus positsioonis neli aastat tagasi, mis puudutas ETS2-süsteemi. Vaadake, kui julged mehed on! Läksid kõhklema Euroopa Komisjoni, selle asemel et selle vastu olla. Ja nüüd, eelmise aasta sügisel hääletas valitsus poolt millele? ETS2-süsteemi 12 kuud edasilükkamisele. Näete, kui julged mehed! Loomulikult oli see põhjus tegelikkuses see, miks oli see erikaal, Prantsusmaa järgmise aasta presidendivalimised, millega sooviti 12 kuuks edasi lükata, et mitte Prantsusmaa valijaskonda ärritada.

Kuid vaadake, samal ajal, kui Eesti valitsus siin Eesti riigis kõneleb, et ta on nii-öelda kõhklev või skeptiline ETS2-süsteemi suhtes, on valitsus täiesti teadlikult planeerinud juba riigi eelarvestrateegiasse 330 miljonit eurot ETS2-süsteemi tulusid. Ja näete, siin tulebki välja silmakirjalikkus. Ühelt poolt kõneldakse, et mis te nalja teete, loomulikult, ETS-süsteemi sellisel kujul jätkamine ei ole kooskõlas meie või ka laiemalt Euroopa konkurentsivõimega. Aga teiselt poolt: mis te nalja teete, sealt ETS-tuludest laekub ka valitsusele täiendava maksustamise või ka emissioonikaubanduse ühikute ümberjagamise kaudu Euroopa süsteemis täiendavat tulu. Kumb siis on see tegelik käsitlus? Mulle näib, et on valitud pealtvaatav hoiak. See on kõige ohtlikum tegelikult.

Esimene konkreetne ettepanek on, et Eesti määratleks selge seisukoha, mis taotleb ja on seisukohal, et ETS2-süsteem tühistada, ja julgeksime seda ka väljendada teistele Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentidele. Ja me ei ole sugugi üksi selles. Täiesti nõutuks tegev on see hirm ja kartus. Miks me ei peaks seda tegema? 

Teine küsimus puudutab nüüd selle üldise kehtiva ETS-süsteemi reformimist, mille hinnatase on tõusnud täiesti mitteprognoositud tasemele võrreldes sellega, mida ka veel "Fit 55" paketi vastuvõtmisel tulevikuperspektiivis ette kujutati. Ettepanek on väga lihtne: kujundada Eesti positsioon, esiteks, et asendada see spekulatiivne emissioonikaubanduse makse selge, madala ja prognoositava ja stabiilse tasumääraga, eelistades seda – tõepoolest siin oli viide globaalselt väga erinevatele süsteemidele, millest Euroopa paraku on konkurentsivõimetum, ka suhteliselt, võrreldes maailma emissioonikaubanduse teemasid –, et asendada see globaalse heitmekaubanduse maksega läbirääkimiste teel. Väga loogiline! Kui on globaalsed küsimused, neid püütakse siis maailma riikide vahel koostöös arutada. Mis on selles imelikku? 

Erinevates elementides emissioonikaubanduse valdkonnas või selle reeglistiku valdkonnas seda taotletakse ju näiteks Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni vaates laevanduse puhul või õhusõidukite puhul. See madala maksemäära positsioon, mis peaks olema soovitavalt ülemaailmne, et ka suhtelist Euroopa konkurentsivõimet mitte pidurdada, mida kehtiva ETS-süsteemiga me näeme, Euroopa riigid seisavad silmitsi, on selle poolt … Proua Lahe, mul on teile informatsioon: selle poolt on Eesti ettevõtlusorganisatsioonid. Veelgi enam, see oli nende ettepanek, ka erialaliitude ettepanek 2022. aasta alul, kui seda kehtivat emissioonikaubanduse süsteemi "Fit 55" paketis täiendavalt reguleeriti. 

Isamaa seisukoht on selge. Esiteks, praegune heitmekaubanduse süsteem halvendab nii Eesti kui ka laiemalt Euroopa konkurentsivõimet ja deindustrialiseerib Euroopat. Seda tuleb muuta. Ja Eesti Vabariigil peab olema arusaadav positsioon, ka suheldes tõepoolest vägagi erinevate positsioonidega oma majandusest või ideoloogilisest vaatest lähtuvalt teiste Euroopa Liidu riikidega. Praegu seda positsiooni selgelt määratletud ei ole. Seetõttu on see samm avalduseks tõepoolest erakorralise iseloomuga. Aga see ongi üleskutse enesestmõistetavalt ka survestada valitsust, et valitsus ärgu jäägu kõrvale, vähemalt tehku viimastel kuudel katse imiteerida valitsemist, sealhulgas ka Euroopa Liidu tasemel nii olulistes küsimustes. Ja siin hämada ja rääkida seda, et valitsusel on sarnased positsioonid – ei vasta tõele. 

Ma tuletan meelde ka küsimust selle kohta, mis puudutab viidet, et Euroopa Liidu asjade komisjon on viimastel aastatel niisuguse sarnase positsiooni vastu võtnud. Ka see ei vasta tõele! Ma olen korduvalt neid positsioone, mis on kantud ka sellest paatosest nagu see avalduse eelnõu, esitanud ja mind on seal tuimalt maha hääletatud, ja mindi rahulikult edasi muud tööd tegema. 

Nii et ettepanek on parlamendiliikmetele: laske sekundiks vabaks …

Aitäh!

… valitsuse positsioonist, hääletage selle asja poolt. Ja uskuge mind, mis nad teiega ikka teevad sealt Stenbocki majast, eks ole?

Aitäh! Aitäh, Urmas!

Nad on ise minejad, proua Lahe, te teate ju seda. Aitäh!

EKRE fraktsiooni nimel Martin Helme, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Martin Helme, kaheksa minutit, palun!

Aitäh! Jaa, EKRE fraktsiooni liikmeid kutsuti liituma selle avaldusega. Täiesti sisuliselt vaatasime, kaalusime ja tegime seal ka oma sisendiga ettepanekuid, aga lõpuks jäime kõrvale. Ja jäime kõrvale sellepärast, et meie jaoks, saate ju isegi aru, oli see liiga lahja. Seda kinnitas meile debati käigus just ka Hanah Lahe, kes ütles, et positsioon on sarnane valitsuse omale. Ma saan aru, et algatajad lükkavad selle tagasi ja ütlevad, et valitsuse positsioon on veel lahjem, aga ma julgustaks siiski minema jõulisemate sammudega. (Urmas Reinsalu räägib midagi saalist.)  

Ma räägin nüüd, Urmas, ise ära oma loo ja siis pärast võite repliigi saada. Ma toon välja, mis oli meie erinevus, erinev vaade. Me oleme toonud siia saali eelnõu. Peaks tulema järgmisel nädalal, kui juhatus ta niimoodi saali saadab. Või vabandust, pole teada, millal ta saali tuleb. 

Me oleme toonud siia saali eelnõu, mis läheneb asjale praktiliselt ja võtab Eesti seadustest välja ettevõtete kohustuse osta ETS-i ehk siis selle heitmekaubandussüsteemi kohaselt CO₂-kvooti. Ja mitte ETS2 me ei taha edasi lükata. ETS2 ei tohi kunagi niikuinii kehtima panna – see on nii valitsuse seisukoht kui ka antud avalduse seisukoht, et lükkame ta kuhugi edasi. ETS2 tuleb lihtsalt maha kanda. 

Aga ka ETS1 ehk see, mis meil täna on, mis teeb elektri hinna pööraselt kalliks, mis keemiatööstuse välja suretab, mis metallitööstuse on Euroopas välja suretanud, tuleb kaotada. Selles mõttes on põhiprobleem tänasel avaldusel see, et ta ei tunnista ideoloogiliselt selle nullheitme ehk NetZero ideoloogia läbikukkumist. CO₂ ei ole mürk – ma ei tea, kui palju kordi seda tuleb inimestele rääkida. See i ole mürk, millega on vaja võidelda. CO₂ on planeedil Maa eluks vajalik atmosfäärikomponent. Ilma selleta rohelust ei ole, me kõik sureme ära. Ja CO₂-ga ei tule võidelda. Mida rohkem CO₂ on atmosfääris, seda rohelisem on planeet ja seda parem on siin elada. Sellega ei tule võidelda, see ei ole mingi mürk. 

Kogu see ideoloogia, mis suretab välja tööstust, suretab välja energeetikat selle n-ö CO₂-ga võitlemise eesmärgil, on väärastunud ideoloogia, inimvaenulik ja jõukusevastane ideoloogia. See tähendab seda, et meil ei ole vaja otsida kompromissi. Meil ei ole vaja fikseerida CO₂ hinda, et see muutukski päris kindlaks, alaliseks n-ö hinnaosaks meie energeetikas. See tuleb lihtsalt tagasi lükata, sellest tuleb lahti saada. 

See on see, mida meie taotleme, ja see on see põhjus, miks me ei olnud algatajate hulgas, ja see on see põhjus, miks me selle poolt ei hääleta. Aga tuleb tunnustada ka seda, et vähemalt on alustatud diskussiooni ja püütakse teha arglikke samme õiges suunas. Nii et me siis vastu ka ei hääleta.

Suur tänu teile, hea kolleeg! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laats, palun! (Kõneleja soovib lisaaega.) Igaks juhuks kolm minutit lisaks, kaheksa, see on juba normiks saanud küsida.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Teate, selle avalduse juures mulle meeldis hea kolleegi Tiit Marani ütlus või siis selline tema nägemus sellest avaldusest ja võrdlus EKRE ettepanekuga, et meie avaldus, kuhu on siis oma allkirja pannud alla 24 Riigikogu liiget, on diplomaatilisem. Ja seda ta on. 

Ma arvan, et diplomaatia on ju hästi oluline poliitikas ja eriti oluline on siis, kui nende meie õiguste eest me seisame Euroopas. Jah, me võime ju paugutada ustega, nõuda neid asju, mis tegelikult on raskesti kättesaadavad. Ja sellest lähtuvalt meie võtame selle asja diplomaatilisemalt ja sellest lähtuvalt me esitasimegi sellise ettepaneku, kus me kindlasti soovime, et ETS2 kui selline nähtus tühistataks, mitte et ajutiselt siis aastaks rakendamine peatuks. Sellepärast, et see otseselt mõjutab nii transpordit, eluasemeturgu. Meil on niigi praegu raske ja ma ei räägi praegu ainult Eestist.  

Ja mis puudutab ETS-i, siis loomulikult tuleb ära reguleerida selle tariif, sellepärast et spekulatsioone on sellel turul päris palju. Ma lihtsalt tahaks meelde tuletada, et alles 2020. aastal oli CO₂ tonni hind 15 eurot. Vahepeal oli juba 100 eurot, nüüd on seal 74 eurot. Ja lisaks kõigele toimub ju suur kauplemine ehk siis saastavad edasi paljud ettevõtted, ostavad kvoote ja rahus toodavad täpselt nii, nagu on ennem tootnud. See tähendab, seda ei ole ka tegelikult suuremal määral ka keskkonnale kasu kogu sellest maksust.  

Nüüd siis see teine pool, mis puudutab neid näiteid, mida ka hea kaasettekandja Reformierakonnast tõi, et Eesti on saanud ju tasuta kvoote, Eesti on saanud läbi selle raha eelarvesse ja nii edasi. Ma juba, kui ma avaldust tutvustasin, siis ma ei toonud ju ainult Eesti näite välja. Iga liikmesriik on midagi saanud, kokku on 178 miljardit, on saanud. Ja need on valdavad, need rahad, mida on iga liikmesriik pidanud ära kulutama just nimelt nii-öelda keskkonna vähendamise tegevuseks ehk siis majade soojustamine, tööstuse moderniseerimine ja nii edasi ehk siis heidete vähendamise meede. 

Aga miskipärast ei soovita rääkida või ei osata sellest, aga mis siis oleks olnud, kui ei oleks rakendatud ETS-süsteemi, mis oleks see väljund, majanduslik väljund, mis on selle taga, selle number, kas ta on 178 miljardit või tunduvalt suurem. Miskipärast seda analüüsi keegi ei taha teha. 

Aga ma võin teile öelda seda, et üksi kui võtta nagu, majandus- või energiaminister Sutt vist ütles, et me oleme selle perioodi jooksul saanud kokku üle miljardi kokku, Eesti riik, vaadake, kui suur raha on. Aga selle aja jooksul see inimene, meie inimene on ju selle kõik kinni maksnud läbi kõrgete energiahindade. Kui energiahinnad on kõrged, see on sisend tootmisse. Meie tooted on kallimaks läinud, me oleme kaotanud konkurentsivõimet, me oleme tegelikult tööstust kaotanud. Aga sellest ka ei taheta rääkida. Räägitakse, kui tore on meil maju soojustada, vaadake, me saime raha, et me saame maju soojustada. 

Aga see arvutus, et aga kui meil oleks see odav põlevkivielekter, ja ma arvan, et kui me räägime tasemest, CO₂ tonni tasemest 15–10 eurot, siis selle hind oleks, ja see on juhitav elekter ja võimsused meil on olemas, kuskil 50 eurot megavatt. See oleks Euroopa kõige odavam elekter. Ja ei oleks vaja lisainvesteeringuid jaotusvõrkudesse ja transiitvõrkudesse, selleks et ära mahutada seda juhitamatut elektrit. Kui meil on odav elekter, oleks meil tugev tööstus. Tugev tööstus tagab korralikud ja stabiilsed töökohad, tagab maksulaekumise, mis omakorda tagab pensionide tuleviku ja sotsiaalsed tagatised.

 Aga miskipärast mitte keegi koalitsioonist ei taha sellest rääkida. Oi, kui tore, et me vähendame CO₂ ja me saame maju soojustada! Vaadake, missugune lisandväärtus majandusse tuleb! Aga seda teist arvutust ei ole. Ja mul on tunne, et ei tule ka, sellepärast et keegi ei oska seda siin arvutada. 

Aga vähemalt me võiksime siin natukene mõelda, et kui meil oleks teine süsteem, kas siis Eesti oleks sellest rohkem võitnud kui need 1 miljardit millegagi, mida on nende aastate jooksul Eesti saanud. 

Ja igas debatis tegelikult tuuakse need numbrid välja, kui palju on ikkagi see Eesti saanud. Kordan veel üle: terve Euroopa Liit on saanud 178 miljardit läbi selle süsteemi, aga kaotanud on triljoneid.  Sellepärast, et ma veel kord toon välja, kus me selle konkurentsivõime juures oleme nominaal SKP-s. 

USA on kasvanud kümne aastaga, USA nominaalne SKP  on kasvanud kümne aastaga 65%. USA-s CO₂ kaubandust sellisel viisil nagu meil ei ole, Euroopa Liidus. Hiinas on kasvanud SKP selle kümne aasta jooksul 78%. Ja siin hea Reformierakonna esindaja ütles, et aga vaadake, me oleme suutnud teha seda, et vähendada siis CO₂, ja tegelikult oli väide, et ei ole see fossiilse kütuse kasutamine perspektiivis noh mõistlik ja otstarbekas ja noh, mis me seda ikka kasutame. Nii USA kui ka Hiina on kasutanud, kasutab ja kasutab ka edaspidi fossiilset kütust. Ja meie oleme siis Euroopas need riigid, kes ütlevad, et aga meie tahame päästa maailma, mis siis, et ülejäänud maailm ei päästa.  

Vaat see ongi see probleemne koht. Kui me suudaksime üle maailma kokku leppida ja need kokkulepped peaks, siis on juba teine küsimus, aga me ei ole seda suutnud ja ei suuda ka tulevikus. Ja siis meie inimene maksab selle koorma eest, mida tegelikult me oleme võtnud läbi poliitiliste otsuste põhimõtteliselt vabatahtlikult Euroopas, ja nüüd terve rahvas kannatab.  

Kui ma tõin näite, et me suudaksime läbi oma põlevkivi, mis oleks mõistliku hinnaga, CO₂ maksustatud mõistliku hinnaga, siis lisaks kõigile neid sotsiaalseid tagatisi ja nii edasi, siis meil ei oleks ka demograafilist kriisi sellisel viisil, sellepärast et toimetulek on võtmesõna kogu selles asjas.  

Ehk siis kogu see avaldus, mida kahjuks praegu Reformierakond ja Eesti 200 …

Aitäh!

… koos sotsidega maha hääletab, ei näe need inimesed suuremat pilti, mis siin avalduse taga peitub. Aitäh!

Aitäh teile! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Yoko Alender, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Suur pilt – just nimelt sellest tahan rääkida, miks see ETS-süsteem on meile eluliselt vajalik Euroopas. Euroopa Liit on pea täiel määral sõltuv imporditud kütustest, fossiilkütustest. Peale Venemaa sissetungi Ukrainasse oleme loomulikult proovinud need tarned ümber suunata, et see ei tuleks enam ennekõike Venemaalt. 2028. aastast on Euroopa Liit otsustanud, et ei tohi enam Venemaalt sisse tuua fossiilset kütust, ent täna seda siiski ikka veel tehakse.

Millised need riigid on, kust me neid fossiilkütuseid toome? Sest kogu selle asja põhiline mõte on selles, et Euroopal endal väga palju neid fossiilkütuseid ei ole. Toome Norrast, toome Ameerikast, Alžeeriast, jätkuvalt suure osa Venemaalt, Aserbaidžaanist, Kasahstanist, Liibüast, Saudi Araabiast, Nigeeriast. 

Nüüd suurtest summadest. See on 1 miljard eurot päevas – 1 miljard eurot päevas! –, mille Euroopa maksab nendele teistele riikidele, sealhulgas Venemaale. Vaatame natukene sõjalise toetuse numbreid, kui palju me anname Ukrainale abi, et nad võitleksid meie eest ja säilitaksid Euroopas vabaduse. Selle sõja algusest ligi 70 miljardit, sõjalise toetusena 70 päeva. 70 päeva seda fossiilset kütust, millest Euroopa Liit on sõltuv. Ta maksab päevas miljardi nendele teistele riikidele. 70 päeva selle raha eest oleme me andnud Ukrainale toetust. Lisaks on veel Euroopa rahutagamise rahastu 6 miljardit, kuus päeva. Siis on Euroopa Komisjoni ettepanek 90 miljardi euro eraldamiseks, 90 päeva. Kolm kuud fossiilset kütust, mida me impordime muu hulgas Venemaalt. 

Kui me paneks igale Euroopa elumajale ühe aku, et salvestada odavat taastuvenergiat, mida mitte keegi ei saa meilt ära võtta, siis, kui tarbimine on madal, inimesed saaksid selle salvestada ja kasutada seda siis, kui on puudujääk. Kui me maksaksime selle Euroopa elanikele kinni, kõigile elumajadele, mis Euroopas üldse on, kogu Euroopas, siis ühe päevaga sellest fossiilkütuse rahast, mille me praegu anname nendele teistele riikidele, saaksime selle raha tagasi. See, et on olemas energiaiseseisvus, on otsene julgeolekuküsimus. See, et Euroopa läheks üle elektrisüsteemile, kus ta ei ole sõltuv muust maailmast, on selle ETS-süsteemi mõte, selleks et Euroopa saaks vabaks ja iseseisvaks. Ülioluline! Seetõttu soovitan kõigil nii see kui ka hiljem tulev veel hullem EKRE eelnõu, mis on samal teemal, saata sügavale prügikasti. Aitäh!

Aitäh teile! Hea kolleeg Evelin Poolamets, juhin tähelepanu, et selle eelnõu juures on läbirääkimised avatud fraktsioonidele ja EKRE fraktsiooni nimel on sõnavõtt peetud. Urmas Reinsalu, vastusõnavõtt, palun! 

Aitäh! No see oli praegu vägagi silmakirjalik. On valitsuse ja koalitsiooni esindaja Reformierakonna retoorika ühelt poolt kõneleda, et see on väga tore eelnõu, sellepärast et sarnaseid ettepanekuid esitatakse, ja teiselt poolt öelda, et see on ennekuulmatu, sellepärast et dekarboniseerimisele pole alternatiivi ja veelgi enam tuleks kohustada kõiki elumaju Euroopas akud panema majade külge ja kõike seda ka kinni maksma. Otsekui see on energiakriisi lahendus.

Tegelikud andmed, Euroopa tööstusorganisatsioonide andmed, mis on meie käsutuses, räägivad paraku erinevast vaatest. Sellise ideoloogilise plaanimajandusliku rohepöörde käsitluse tulemusena Euroopa rahvusvaheline konkurentsivõime, sealhulgas ka Eesti kui Euroopa liikmesriigi konkurentsivõime, maailma kontekstis langeb. See on äärmiselt tõsine probleem. 

Nii et ettekujutus, et me lihtsalt praeguses olukorras, kus siseriiklikult räägitakse paralleelselt valitsuse poolt ja valitsuse juhtivpartei poolt, Reformierakonna poolt, kahte vastandlikku retoorikat ja selle tulemusena ei juleta Euroopa tasemel mitte mingisugust positsiooni väljendada, on meile kõige riskantsem. Ning enesestmõistetavalt tegevusetus, jõuetus ja loidus haavab ka meie enda energiajulgeoleku huvisid – olemuslikult haavab. EKRE eelnõu puhul ma pean tunnistama, et see tegeleb üksnes Eesti-sisese missioonikaubanduse või valitsuse poolt müügi keelamisega ettevõtetele. Ja sellisel kujul tegelikkuses toob see paraku kaasa lihtsalt korralduslikud probleemid, mida ei ole võimalik lahendada. Aitäh!

Aitäh! Hea kolleeg Lauri Laats, Keskerakonda ei ole nüüd küll mainitud. (Saalis räägitakse.) Ei, ega see ei anna õigust vastusõnavõtuks. Fraktsiooni nimel on võimalik vastusõnavõttu teha, aga antud juhul seda ei ole. Sellega, head kolleegid, sulgen läbirääkimised. Ja selgituseks kolleegidele, et Martin Helme mainis väga üheselt ja selgelt Isamaa fraktsiooni, nii et Isamaa fraktsiooni vastusõnavõtt oli igati põhjendatud.

Head kolleegid, käesoleva eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu (858 AE) lõpphääletus ja saalikutsungi järel me seda teeme. 

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Helir-Valdor Seedri, Aleksei Jevgrafovi, Peeter Ernitsa, Priit Sibula, Urmas Reinsalu, Jaanus Karilaidi, Andrei Korobeiniku, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Vadim Belobrovtsevi, Vladimir Arhipovi, Aivar Koka, Ants Froschi, Tõnis Lukase, Tõnis Möldri, Mart Maastiku, Aleksandr Tšaplõgini, Andres Metsoja, Lea Danilson-Järgi, Henn Põlluaasa, Kersti Sarapuu, Enn Eesmaa, Leo Kunnase ja Jaak Valge esitatud Riigikogu avalduse "Euroopa Liidu konkurentsivõime tugevdamisest ning heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) reformimise vajadusest" eelnõu 858. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 15 Riigikogu liiget, vastu 41, erapooletuid 1. Eelnõu (858 AE) ei saanud avaldusena vastuvõtmiseks vajalikku toetust. Aitäh teile!

Sellega oleme läbinud kuuenda päevakorrapunkti.

Liigume edasi tänase seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 683 teise lugemise jätkamine. Ettekandjaks palun majanduskomisjoni liikme Tõnis Möldri.

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Ma olen taas kord teie ees planeerimisseaduse ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõuga. Teadupärast on seda seaduseelnõu siin parlamendis päris pikalt menetletud. Nimelt, Vabariigi Valitsus algatas antud eelnõu 19. juunil 2025. aastal. Teine lugemine parlamendi poolt katkestati, et oleks võimalik siis kõigil huvigruppidel ja asjaosalistel esitada kas täiendavaid ettepanekuid ...

Üks hetk! Lugupeetud kolleegid, kuulame ettekandjat. Kui on midagi pikemalt rääkida, siis saame seda koridoris teha. Aitäh!

Aitäh, hea istungi juhataja! Ja tõesti, et saada ka teistelt osapooltelt tagasisidet. Nimelt, eelnõu teine lugemine toimus käesoleva aasta 11. märtsil ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks oli käesoleva aasta 25. märts. Riigikogu liikmetelt ja fraktsioonidelt ega ka teistelt komisjonidelt ühtegi muudatusettepanekut ei laekunud.

Küll esitasid oma arvamused selle eelnõu kohta veel kord täiendavalt Eesti Meediaettevõtete Liit, SA Keskkonnaõiguse Keskus, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Advokaadibüroo Loor OÜ, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Eesti Arhitektide Liit, Maa- ja Ruumiamet, Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Linnade ja Valdade Liit ning Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit ühise pöördumisena. Eelkõige keskendus enamus tagasisidest sellele, mis puudutab konkreetset eelnõu menetlust ja seda, et me oleme selle eelnõu menetluse faasis liikunud ikkagi enamjaolt nende katusorganisatsioonide vaates positiivses suunas. Ühtlasi lisas eelnõu algataja esindaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium veel kord täiendavaks ka teise lugemise teistkordsesse faasi neli muudatusettepanekut. Ma lühidalt tutvustan neid. 

Esimene muudatusettepanek, mida me arutame, on see, mis puudutab Maa- ja Ruumiametile haldusjärelevalve käigus tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise korral sunniraha määramise võimalust. Siin on määratud see piirmäär. Teine muudatusettepanek puudutab seda, mis on rohkem tehnilist laadi. Nimelt, muudatusega tunnistatakse kehtetuks planeerimisseaduse sätted, mille kohaselt anti alates 1. jaanuarist 2026 riigi eriplaneeringute ja maakonnaplaneeringute koostamise korraldamise rakendusaktid üle Maa- ja Ruumiametile. Muudatuse tulemusel jääb nimetatud planeeringuliikide koostamise korraldamine senisel viisil Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pädevusse, kuna me selles konkreetses liigis teeme ka sisulisi muudatusi. Kolmas muudatusettepanek on rohkem selline keeleline, aga samas mingil määral ka sisuline. See puudutab seda, et Maa- ja Ruumiameti algatusel esitatud ettepanek, mille eesmärk on võimaldada kohalikul omavalitsusel kaalutlusõiguse alusel hinnata ehitise sobivust kavandatud asukohta, sealhulgas ka juhul, kui üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega. Neljas muudatusettepanek puudutab konkreetselt eelnõu jõustumissätteid. Kõiki neid muudatusettepanekuid komisjon arutas ja need kiideti ühehäälselt ehk konsensuslikult heaks.

Majanduskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teise lugemise jätkamiseks Riigikogu täiskogu päevakorda täna ja teine lugemine lõpetada, ja kui eelnõu teine lugemine on lõpetatud, siis komisjoni ettepanek oli võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 26. mail. Ka kõik need otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka mõned küsimused. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Selle eelnõuga antakse Maa- ja Ruumiametile haldusjärelevalveõigus, mis võimaldab kohalikke omavalitsusi karistada sunnirahaga kuni 9600 eurot. Minu küsimus ongi, millisele analüüsile põhinedes selline summa kujunes nagu 9600 eurot. Kas oleks võinud olla suurem või väiksem? Mis on selle arvutuse alus?

Aitäh! Selle arvutuse konkreetseks aluseks on vastavad samasisulised eelnevad Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud sunnirahamäärad. Kui ma ei eksi, siis see ongi kooskõlas just nimelt Vabariigi Valitsuse seaduse §-ga 75¹ lõikes 4 sätestatuga. Nii et selles mõttes see on ikkagi sellise üldise praktika põhjal arvutatud summa.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea Tõnis! Äkki sa ikkagi nüüd lühidalt võtad kokku, mis meil elus siis nüüd paremaks muutub. Kas tulevad jälle mõned maksud kellelegi kaela, mingid kohustused, või läheb elu helgemaks ja päike hakkab kõrgemalt ja soojemalt paistma?

Lühidalt vastates, elu läheb niikuinii helgemaks ja päike hakkab kõrgemalt käima, sest suvi on käes. Seetõttu läheb elu nii või teisiti soojemaks. 

Aga tulles sisulise vastuse juurde, siis tegelikult ma arvan, et punkt üks, kogu see planeerimismaastik, mis on olnud Eestis väga laiapindselt vaidlusobjekt, saab natukene selgemad ja paindlikumad raamid. See annab just nimelt eelkõige, ma arvan, ettevõtjatele, kes selles sektoris tegutsevad, kindluse tegutseda kiiremini ja hõlpsamini. Õhtu lõpuks peaks ka arendaja vaates – mida kiiremini ta seda menetlusprotsessi teeb, seda odavam on ka lõpphind. Näiteks korteri arendamise puhul, mida kiirem on planeerimise protsess, seda odavam on lõppjärgus korterid.

Teine pool on see, et ikkagi väga selgelt pannakse paika ajaraamistik, mis alusel keegi midagi tegema peab, ja sellele ajaraamistikule antakse väga selged kontrollmehhanismid, mis on minu meelest sellel puhul väga oluline. Ja kolmas pool on see, mille ma tooksin ka siin välja, et ministeeriumi vaates oli soov võib-olla kohalike omavalitsuste ja kaasatavate elanike infovõrku vähendada. Meie komisjoni otsusena, vastupidi, jätsime täna selle infovõrgu samasse järku, et ikkagi kõik inimesed, kes tahaksid, saaksid selles planeerimise protsessis kaasa rääkida, see võimalus neile avaneks. 

Ja ühte asja ma rõhutan veel. Meie anname välja nii-öelda raamistiku ja reeglid, aga lõpuks planeerimisotsuseid teevad kohalikud omavalitsused vastavalt oma pädevustele ja oskustele.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te mainisite ka seda ajaraami. Aga millistele nagu seisukohtadele või jällegi analüüsidele need ajaraamid tuginevad? Sest võtame ka tuuleparkide arenduse. Ma toon praktilise näite Vinni vallast. Kolm arendajat esitavad seitse taotlust ja menetlemiseks on siis aega 30 päeva. Ja lisaks nende planeeringute puhul, kuna tegemist on olulise ruumilise mõjuga, peavad need detailplaneeringu algatused läbi käima ka volikogust. Kui nüüd kõik need numbrid kokku panna, seitse üldplaneeringu algatust, 30 päeva, siis see ei ole ju reaalne ühe väikse valla ametniku jaoks.

Mis puudutab ORME-de teemat, siis see on natukene, kuidas ma ütlen, erinev käsitlus võib-olla tavalisest planeerimisprotsessist. Miks ma seda nii-öelda järku siia tõin, on ikkagi täna see, et kui arendaja annab sisse taotluse saada kätte planeeringutingimused või projekteerimistingimused sõltuvalt mingisugusest faasist, siis tihtilugu see algne protsess jääb venima ja ta jääb venima väga erinevatel põhjustel. Seetõttu on väga oluline jälgida seda protsessi, kas ja kes mis hetkel teeb mingeid samme ja kas sellest ajagraafikust peetakse kinni. Mis puudutab seda, et nüüd väiksemad kohalikud omavalitsused, et kas nad tulevad toime võimekusega sellest ajagraafikust kinni pidada, siis siin on kindlasti oluline rõhutada, et juba täna kehtivas seaduses on väga paljud konkreetsed ajalised tärminid olemas ja neist väga tihti ei peeta kinni. Mis on probleem? Täna selle üle järelevalvet ei tehta ja ka Maa- ja Ruumiameti eesmärk ei ole mitte esmajärjekorras kedagi karistada, vaid pigem, vastupidi, aidata kohalikku omavalitsust kaasa sellel poolel, kas ja kuidas selle planeeringuga edasi liikuda. Mis, aga veel kord ma rõhutan, on see, et kohalik omavalitsus, tema otsustuspädevuses on ikkagi see, kas ja mida lubada enda valla territooriumil ehitada ja mis tingimustel. Seda see konkreetne eelnõu ei muuda.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Urmas Reinsalut ma ei näe siin. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Päris koledad lood toimuvad meil siin Riigikogus. Nüüd siis on tuldud välja eelnõuga, millega muudetakse planeerimisseadust ja selle rakendusseadust ning sellega liigutakse isikuvabaduse piiramise ja kliimaideoloogia suunas. Eriti muret tekitav on, et eelnõuga antakse Maa- ja Ruumiametile haldusjärelevalve õigus, mis võimaldab kohalikke omavalitsusi karistada sunnirahaga 9600 euro ulatuses.

Eelnõu § 71 annab õiguse kontrollida Maa- ja Ruumiametil planeerimismenetluse tähtaegadest kinnipidamist. Planeerimisseaduse järgi peab kohalik omavalitsus detailplaneeringu algatama või jätma algatamata üldjuhul 30 päeva jooksul pärast taotluse saamist. Ja kui ta seda ei tee, võib rakendada sunniraha, nagu ma ütlesin, 9600 eurot. 

Ma toongi näite oma kogemusest Vinni valla puhul, kus kolm arendajat esitasid üheaegselt seitse taotlust 150 tuulepargile, vabandust, seitsmele tuulepargile, kus oli planeeritud 150 tuulikut kõrgusega kuni 300 meetrit. Väike vald, üks ametnik, kes muude tööde kõrval pidi alustama selle menetlusega. Praegu veel seda 9600 suurust sunniraha ei ole kehtestatud, aga nähtavasti see hakkab oluliselt mõjutama. Ja vald tegi kiiresti otsused, lükkas selle detailplaneeringu algatuse tagasi, ütles, et mitte algatada. Arendajad pöördusid kohtusse ja kohus leidiski, et menetlemises on tehtud viga, et arendajat ei ole piisavalt ära kuulatud, arendaja oleks tahtnud veel selgitada, veel rääkida. Ja sealt tulid ka kohtukulud. Nüüd siis kahelt poolt: seitse arendust, seitse algatust, korrutame seitsmega 9600, saame ka ligi 70 000, ja teiselt poolt kohtukulud, mis jäävad nende planeeringute puhul 100 000 kanti.

Kui me nüüd räägime ka tähtaegadest, siis jah, Tõnis Mölder ütles siin, et selle eelnõuga tähtaegu ei muudeta, aga need tähtajad on tuuleparkide korral ju ebamõistlikud. Need tähtajad on mõeldud väiksemates valdades mõne lauda detailplaneeringu algatuseks, mitte planeeringute jaoks, mis hõlmavad ligi 3% valla üldterritooriumist. Ja mis selle tagajärg siis on? Ega siis ju ei saa enam rahulikult otsustada, ei saa ka enam kogukonda kaasata, aega ei ole, sunniraha tiksub seljas, teiselt poolt arendajate kohtuähvardused. Ega siin ei jäägi ju vallal muud üle, kui teha need otsused. Samas on ka risk, et tulevad ka kohtukulud.

Aga mis selle tagajärg on? Ega see raha ju ei tule kuskilt arendajalt, vaid see tuleb meie oma valla eelarvest, jäävad siis katmata kas huvihariduse kulud või teede lahtilükkamine. Põhimõtteliselt liigutakse selle roheideoloogiaga selles suunas, et ajada kohalik omavalitsus pankrotti. See ei ole demokraatlikus riigis õige, et omavalitsustelt võetakse ära otsustusõigus, ja kõik selleks, et kähku teha roheprojekte, suruda peale roheideoloogiat, neid tuuleparke, mis ei anna ju kohalikule omavalitsusele mitte midagi tagasi. Inimesed on öelnud, et nad lahkuvad sellest piirkonnast, kui tulevad nii ulatuslikud tuulepargid.

Ja nüüd siis teeb valitsus kõik selleks, et veel rohkem omavalitsusi survestada, veel rohkem tuuleparke peale suruda. Sellega ei ole EKRE nõus. Aitäh!

Aitäh! Urmas Reinsalu endiselt ei ole, aga võtame järgmise. Tarmo Tamm, palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Kui me täna seda eelnõu vaatame, siis tegelikult räägime ühest väga lihtsast asjast: kui kiiresti ja mõistlikult Eestis asju saab tehtud. Aus vastus on see, et täna ei saa piisavalt hästi. Planeeringud venivad, menetlused on keerulised, on nõudeid, mille mõte on ajas ära kadunud. Aga lõpuks maksavad selle kinni nii ettevõtjad kui ka inimesed, kas siis kallimate hindade, venivate projektide või tegemata jäänud arenduste näol. 

See eelnõu püüab seda olukorda muuta ja eesmärk on teha planeerimismenetlused selgemaks, kiiremaks ja paindlikumaks. Ja see on täpselt see suund, mida Eesti 200 peab õigeks. 

Mis siin siis päriselt muutub? Esiteks, me võtame maha tarbetu bürokraatia. Näiteks kaob 14-päevane kohustuslik etteteavitamine. See tuli ajast, kus inimesed käisid pabereid vallamajas vaatamas. Täna elame digiriigis, see lihtsalt ei ole enam mõistlik nõue. Samamoodi vähendatakse kohustust avaldada teateid ajalehtedes. Ka see on ajale jalgu jäänud ja tekitab ainult lisakulu.

Teiseks, me muudame süsteemi loogilisemaks, kaob kohaliku omavalitsuse eriplaneering. Praktika on näidanud, et see ei tööta nii, nagu loodeti. Pigem on see olnud pikk ja kallis lisamenetlus, millel tihti puudub sisuline väärtus. Selle asemel saab olulisi objekte planeerida detailplaneeringuga. See on lihtsam, kiirem ja arusaadavam nii omavalitsusele kui ka arendajale. 

Kolmandaks, me paneme paika mõistlikud piirid. Täna on Eestis detailplaneeringuid, mis on 20 või 30 aastat vanad ja ikka kehtivad, aga maailm on vahepeal muutunud. Edaspidi on loogika selge: kui kümne aasta jooksul ei ole planeeringut ellu viidud, siis see kaotab kehtivuse. Kui on põhjendatud vajadus, saab seda pikendada ilma uue suure menetluseta. See aitab hoida planeeringud ajakohased ja väldib olukordi, kus areng seisab vanade otsuste taga kinni. 

Oluline on ka see, et menetlusi saab vajaduse korral lõpetada, kui need on sisuliselt seisma jäänud. Näiteks kui arendaja ei tee koostööd või projekt ei liigu edasi. See on elementaarne, me ei saa hoida protsessi lõputult lahti. 

Antud eelnõu ei räägi ainult kiirusest, vaid ka kvaliteedist. Seadusesse tuuakse selgemalt sisse põhimõte, et planeerimisel tuleb arvestada kliimamuutustega ja luua parem elukeskkond. Ehk me ei tee kompromissi kvaliteedis, me teeme süsteemi lihtsalt targemaks. 

Eesti 200 seisab selgelt selle eest, et riik oleks lihtsam, kiirem ja mõistlikum, et ettevõtlusel oleks rohkem vabadust ja vähem tarbetut koormust. See eelnõu liigub täpselt õiges suunas. Kutsun teid üles seda eelnõu toetama. Aitäh!

Aitäh! Urmas Reinsalu on ennast juba kolmas korda kirja pannud, kolmas kord väljakutsumisel. Kahjuks ma teda ei näe. On keegi teadlik, kus ta võib liikuda? Ei ole. Aga siis ei olegi midagi teha. Siis ma sulgen läbirääkimised, kuna Urmas ei ole endast märku andnud. Sulgen läbirääkimised ja liigume edasi muudatusettepanekute juurde. Selle eelnõu kohta on tehtud neli muudatusettepanekut. Läheme selle läbivaatamise juurde. Muudatusettepanek nr 1, esitajaks on majanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2, esitajaks majanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3, esitajaks majanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 4, esitajaks majanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Sellega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 638 teine lugemine lõpetada ja sellega on teine lugemine lõpetatud.

Liigume edasi kaheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse eelnõu (831 SE) teine lugemine. Ettekandjaks palun põhiseaduskomisjoni liige Katrin Kuusemäe.

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Annan teile ülevaate põhiseaduskomisjonis toimunust (831) esimese ja teise lugemise vahepeal. Natuke võib-olla meeldetuletuseks ka eelnõu sisust. Vabariigi Valitsus algatas selle aasta 23. veebruaril eelnõu, mille eesmärk on rakendada 12. juunil jõustuvat Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse ja rändehalduse õiguslikku reformi. Reformi peamised eesmärgid on kindlamalt kaitstud Euroopa Liidu välispiir, kiirem rahvusvahelise kaitse menetlus ja efektiivsem tagasisaatmise menetlus ning liikmesriikide vahel toimiv ja tasakaalustatud solidaarsusmehhanism.

Samal ajal muutub Euroopa Liidu varjupaigasüsteemi kuritarvitamine oluliselt raskemaks. Eelnõu seadusena jõustumisel paraneb kontroll sisserände üle ning ebaseaduslik sisenemine Euroopa Liidu välispiirilt ja loata liikumine Schengeni alal muutub keerulisemaks. Piirimenetluse rakendamine lubab teha otsuseid juba piiril, taotlejal ei teki menetluse ajal Eestis viibimise õigust ning kaitse andmata jätmise korral on võimalik inimene kiiresti tagasi saata. Ka liikmesriigid hakkavad vastastikku tunnustama üksteise toiminguid, mis välistavad olukorra, kus inimene, kellele on üks liikmesriik kaitse andmisest keeldunud, saab taotleda uut menetlust Eestis. 

Antud eelnõu esimene lugemine toimus 25. märtsil. See lõpetati. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks oli 9. aprill ja laekus üks muudatusettepanek Isamaa fraktsioonilt. Põhiseaduskomisjon kaasas tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest eelnõu menetlusse huvirühmad, kes olid kaasatud eelnõu ettevalmistamisse. Arvamuse esitasid Eesti Inimõiguste Keskus, Eesti Pagulasabi ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet. Lisaks esitas ettepanekud ka Siseministeerium. Teiseks lugemiseks valmistas põhiseaduskomisjon eelnõu ette 21. aprilli ja 5. mai istungil. Komisjon kuulas 21. aprillil ära esitatud arvamused ja ettepanekud ning ministeeriumide seisukohad. 5. mai istungil kuulas komisjon Siseministeeriumi selgitusi Eesti Pagulasabi tõstatatud liikumispiirangu kohta, hääletas muudatusettepanekuid ning otsustas komisjoni poolt esitada 11 muudatusettepanekut. Samal istungil tegi juhtivkomisjon järgnevad menetluslikud otsused. Põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu 13. mai istungi päevakorda, teine lugemine lõpetada, ja kui teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 18. mail ning viia läbi eelnõu lõpphääletus. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka vähemalt üks küsimus. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh, proua ettekandja! Mul on küsimus selle kohta, et valitsuse esindajad on deklareerinud, et selle nii-öelda solidaarsusmehhanismi kaudu, mis on Euroopa Liidus vastu võetud, inimesi ei hakata ümber paigutama, pagulasi ei hakata Eestisse ümber paigutama. Aga samas on see mehhanism siin seaduses sätestatud. Miks sellisel juhul on see mehhanism sätestatud ning miks ei toetatud Isamaa vastavat muudatusettepanekut, mis selle probleemi puhul sõnad ja teod oleks vastavusse viinud?

Jaa, tõepoolest, 5. mai istungil kandis Helir-Valdor Seeder ette selle muudatusettepaneku ja selgitas selle sisu. Komisjoni esimees märkis, et talle teadaolevalt on Siseministeerium selles küsimuses konsulteerinud ka Euroopa Komisjoniga. Anneli Viks seletas, et Siseministeerium on ettepanekuga tutvunud ning peab selle sisu arusaadavaks ja mõistetavaks, kuid ei saa seda toetada normitehniliste takistuste tõttu. Ta ütles, et tegemist on otsekohalduva määrusega, mille puhul ei ole lubatud selle sisu Eesti õiguses ei kitsendavalt ega laiendavalt üle võtta. Määrus näebki ette kolm valikut, kuidas riik saab igal aastal panustada, ning siseriiklikus õiguses ei tohi neid valikuid kitsendada. Samuti selgitas ta, et määruses sätestatud solidaarsusmehhanismi protsess algab juba juunis andmete kogumisega ja lõpeb detsembris otsuse tegemisega ning seda protsessi ei ole võimalik siseriikliku õigusega muuta. 

Kolleeg Helir-Valdor Seeder tegi selle peale omalt poolt tähelepaneku ja pakkus kompromisslahendusena, et seaduses ei peaks sätestama konkreetset valikut, vaid määrama otsustuspädevuse Riigikogule. Siis tekkis väikene arutelu ja kuna tegemist oli täiesti uue ettepanekuga, siis Siseministeeriumi esindaja kinnitas, et kui teha sarnane kompromisslahendus, nagu Helir-Valdor Seeder ette pani, siis normitehnilist takistust ei esine. Aga kuna see oli uus ettepanek, siis komisjoni esimees otsustas jääda siiski esialgse ettepaneku juurde.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Eesti demograafiline olukord on tõsine. Statistikaameti andmetel moodustasid eestlased 2025. aasta alguse seisuga vaid 68,5% elanikkonnast. Selle eelnõuga suurendatakse sisserännet veelgi. Minu küsimus teile: kas see eelnõu ei sea ohtu Eesti rahvusriigi säilimise?

Aitäh küsimuse eest, hea Evelin! Arutleks võib-olla pikemalt, aga kuna ma olen siin komisjoni ettekandja, siis sellisesisulist arutelu meil komisjonis ei toimunud.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Kas te oskate öelda, mitu Euroopa Liidu riiki on selle otsuse oma parlamendis juba vastu võtnud?

Ma arvan, et ma hetkel ei leia seda siit üles, aga … Ma hetkel ei oska vastata sellele küsimusele.

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Proua ettekandja, asjalik vastus, aga küsimusi tekkis hoopis juurde. Teinekord juhtub nii, kui on liiga asjalik. Mul on küsimus. Te ütlesite, et siseminister konsulteeris Euroopa Komisjoniga, et Isamaa ettepanekut ei tohi toetada. Kas te oskate öelda, milline see konsulteerimine välja nägi, millise ametiisikuga siseminister Euroopa Komisjoni tasemel ühendust võttis ja mis põhjusel siis Isamaa ettepanekut ei ole võimalik jõustada? Sest kui teoreetiliselt on ju kirjeldatud see – vähemalt nii kirjeldas härra Taro ja ma loodan, et härra Taro tahtlikult parlamenti ei eksitanud –, et riik saab valida, kas siis, ütleme, paigutab ümber või rakendab solidaarsusabinõusid, eksperte saadab või seal toetab muul moel. Ja kui me ütlesime, et eksperte saadab ja toetab muul moel võiks sisse jääda, mitte see skeem, siis kuidas see mõttekäigu järgi saab olla vastuolus sellesama määrusega, kui määrus annab riigile valikuvabaduse ja riik siseriiklikus õiguses määratleb selle mooduse, olgu ta siis parlamendi või valitsuse või konkreetsete meetmete alusel on siin delegeeritud see isegi siseministrile?

Jaa, sellele küsimusele, kes kellega suhtles, ma ei oska vastata. Selle kohta komisjonis ei täpsustatud. Aga see, mis puudutab küsimuse teist poolt, siis ma arvan, et selles osas komisjon ei olnud vastu. Me ju ei hääletanud seda ettepanekut, sest see oli täiesti uus ettepanek. Me hääletasime seda ettepanekut, mis oli esitatud, kompromissettepanekut me ju ei hääletanud.

Aitäh! Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Nüüd läheb asi väga keeruliseks. Me ei tea kõigepealt, kas keegi Euroopa Liidus on üldse seda määrust vastu võtnud, võib-olla oleme me esimesed. Aga minu arust on teine pool palju ohtlikum. Komisjon usaldab siis ainult … Et kui minister midagi ütleb või ametniku suu kaudu minister midagi ütleb, siis see on tõde. Tegelikult peaksid komisjoni jääma maha materjalid ja need peaksid olema kirjalikud materjalid, kust oleks võimalik kontrollida. 

Meil on siin saalis olnud selle sajandi alguses teise pensionisamba arutelu, kus kogu vaidlus oligi selle üle, kuidas ettekandja vastas. Ja kuna siis Siim Kallas vastas, et raha on vaba, siis ongi juba mitu aastat raha vaba. Kui ta poleks seda niimoodi öelnud, siis me ei tea, kuidas oleks Riigikohus oma otsuse teinud. Aga praegu me peame tegema otsuse, kus me ei ole kindlad, kas tegelikkuses on Euroopa Liidu komisjoniga keegi arutanud või ei ole arutanud, kooskõlastanud või mitte. Võib-olla on väga hea mõte see, mille Isamaa on sinna esitanud.

Teie aeg!

Kompromissina oleks see ju väga hea olnud.

Jaa, see, kas keegi arutas või mitte, on komisjoni poole … Komisjon kuulis seda infot ju ministrilt ja komisjonil ei ole ilmselt põhjust ministri sõnades kahelda. Ja veel rääkides ettepanekust, siis ei arvatud, et see ettepanek oleks kuidagi väga halb, vaid komisjoni esimees soovis keskenduda just eelnevalt esitatud muudatusettepanekule.

Helir-Valdor Seeder, palun! 

Aitäh! Auväärt ettekandja! Mul on nüüd täpsustav küsimus, mis puudutab meie arutelu komisjonis. Mina sõnastasin tõepoolest selle arutelu käigus uue ettepaneku ja tegin ettepaneku see komisjoni ettepanekuna sõnastada. Te selle sisu kandsite väga õigesti ette, aga mina mäletan, et me ikkagi hääletasime seda ja ei leidnud toetust, et komisjon sellise ettepaneku teeks. Me peaksime selle nüüd selgeks tegema, kas mina mäletan valesti või teie mäletate valesti. Siis me saame edasi minna. Teil on ilmselt protokoll seal ees, minul ei ole. Kas te nüüd vaataksite üle ja kinnitate, et tõepoolest, protokollis ei ole, et seda ikkagi hääletati ja seda ei toetatud?

Nii, me räägime 5. mai ... Vabandust, ma vaatasin menetluslikke otsuseid. Aga protokollis on tõepoolest, et Ando Kiviberg sõnastas teie ettepaneku ja pani hääletusele sõnastada komisjoni muudatusettepanek, mille kohaselt sätestatakse seaduses, et solidaarsusmehhanismis osalemise viisi otsustab Riigikogu. Toimus tõepoolest hääletus, aga ettepanek ei leidnud toetust.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud saadikud! Oleme järjekordselt sellise eelnõu juures, mis on puhtföderaalne seadusandlus. Ehe näide föderalismist, kus, nagu eelkõneleja ütles, teil ei olegi mingeid valikuid. See, mis on teile antud, see siis tuleb täita.  

Aga mida see tähendab? See tähendab, et meil ei ole suveräänsust. Me peame täitma, mida suurriigid on üle meie pea otsustanud. Meie oleme alluvad. Nii käibki suveräänsuse järkjärguline äraandmine. Ja ülimalt kriitilistes valdkondades. 

Sisseränne! Me oleme niigi massisisserände sihtkoht. Euroopa riigid ägavad massisisserände all. Aeg-ajalt näevad mõne Euroopa riigi tänavad välja nagu sõjatsoon. Prantsusmaal märatses ühe viimatise mässu ajal paarsada tuhat sisserändajat, põletati raekodasid, põletati autosid tuhandete kaupa ja mõned piirkonnad nägid välja nagu mõni Ukraina linn pärast raketirünnakut: põlenud autod, laialiloobitud kivid.  

Tegu ongi siis rahvusriikide jaoks ülimalt kriitilise valdkonna tsentraliseerimisega, mis on kahetsusväärne ja väga ohtlik pretsedent. Ja loomulikult hakkab see lõhkuma meie niigi surve all olevat rahvusriiki või õigupoolest seda, mis rahvusriigist järgi on jäänud pärast karmi käega sisserände soodustamist.  

Ja ümberjagamismehhanismid solidaarsuse sildi all! Tõepoolest, paljud liikmesriigid on olnud rändesurve all, aga kui proua Merkel ütleb, et laske kõik minu juurde tulla, miljonilised massid liiguvad läbi Euroopa, midagi nii hullu on raske meelde tuletada. Viimati jõuga ümberasustamine, kui Preisimaalt põgenesid Punaarmee eest ära liikuvad sakslased, keda oli miljoneid ja keda lasti põhja laevade kaupa, kus suurimad hukkunute arvud olid 10 000. 

Ja nüüd me oleme siis olnud tunnistajad 2015–2016 pagulaskriisiaegsele Euroopast läbimarsile. Kas meie peame vastutama nende riikide eest, kes pahausklikult, pahatahtlikult on teistele õnnetuse kaela tõmmanud?  

Ungari, keda teile nii väga materdada meeldib, oli ainukene riik, kes hakkas vastu pagulaskriisi ajal ja ehitas kiiresti oma piirile korraliku tõkkeaia. Aga teate, nad said halastamatult sõimata, et nad ei lubanud sadadel tuhandetel marssida läbi, kott seljas, läbi oma maa, ei tea kuhu, ei tea kes, ei tea mida tegema.  

Vaat see ongi see solidaarsus, see on pettus, millele tuleb vastu hakata. See ei ole solidaarsus. Autute, ebaväärikate valitsuste sigatsemine ja oma rahva reetmine, piiride mahalõhkumine, migrandimasside kontrollimatu sissetung, selle võimaldamine. Meie ei pea vastutama proua Merkeli, võiks öelda, oma rahva vastaste tegude eest.  

Mis on tagajärg? Iga natukese aja tagant loeme peale migrandimässude sellest, kuidas mõnes Saksa raudteejaamas kedagi pussitati. Kas see ongi see rahusadam, kuhu meid solidaarsuse teel viiakse, või siis hakkame kinni maksma? Meie näitel me maksame selle eest, et me ei võta migranti vastu. Kellele maksame? Mille eest? Kas selle eest, et vastutustundetu tegevus on migrantide vastuvõtmisel muutunud normiks või? 

Ma võtan kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks. 

Me peame kogu Euroopa migratsioonipoliitika, asüülipoliitika ümber keerama, enne kui kõik põlema läheb. Praegu on ainukesed riigid Ida-Euroopa riigid, kes on vastu hakanud ja kellel selle tagajärjel me ei näe, et raudteejaamas pussitatakse, et linnad põlevad, autod põlevad, mošeed kerkivad. Me ei näe seda Poolas, me ei näe seda Ungaris, me ei näe seda Tšehhis. Aga varsti näeme me Eestis, sest juba plaanitakse heast peast mingit Türgi tehast Kiviõlli, meiega konsulteerimata, öeldakse, et siin tehakse 1000 töökohta. Ma ei tea, kust need töökohad tulevad, võib-olla tuleb 500 türklast siia, võib-olla 1000. Ma ei ütle, et see tehas peaks olema välistatud. Aga me tahame teada, me tahame teada, keda meile siia tuuakse ja mis alustel ja millal te siia mošeesid ehitama hakkate. 

Eestis on viiekordselt kasvanud kümne aastaga islamitaustaga, islamiusuliste kogukonna arv. Kaitsepolitsei on hoiatanud, et radikalism tungib ka Eestisse. Kas meil on tõesti nii lühike mälu, et me ei mäleta, kuidas üks usbekk, kes oli pettunud selles, et ta ei saanud asüüli, ajas alla Rootsis, meie naaberriigis, veoautoga hulga inimesi? Kas me ei mäleta, et Turu linnas lõigati kõri läbi naisterahval, kes kõndis pahaaimamatult tänaval, sest üks migrant, kes oli jällegi pettunud, pidas olukorda selliseks? Lähme edasi. Kaks Eesti kodanikku on surma saanud autorünnakus Prantsusmaal. Kas me ikka peame neid meeles? Kas me oleme neile lilli viinud? Kas me oleme neid mälestanud? 

Ja olukord läheb aina hullemaks, ja mis veelgi hullem, meie enda valitsuse kaasabil. Kas me olemegi nii kaugele jõudnud, et meid õõnestatakse omaenda rahva esindajate abiga? Mina ei ole sellega nõus ja EKRE fraktsioon ei ole sellise abituse, kaitsetuse, võltssolidaarsusega nõus. Teeme ka ettepaneku selle eelnõu teine lugemine katkestada.

Helir-Valdor Seeder, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaks, jah.

Aitäh! Head kolleegid! Seda välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadust tuleb tegelikult vaadata koosmõjus hiljuti Riigikogus, tähendab, eelmisel esmaspäeval vastu võetud välismaalaste seaduse erinevate muudatustega, mille eesmärk oli üks: liberaliseerida Eestisse sisserände poliitika. 

Nagu te mäletate, nende muudatustega lihtsustati odava tööjõu sissetoomist ehk massilist immigratsiooni, kus olemasolev sisserändekvoot kolmekordistatakse ilma sisulise vajaduseta, kus keskmine töötasu viiakse 0,8-le Eesti keskmisest töötasust ja kus tegevusvaldkondade loetelu laiendati nii, et sinna mahub kogu maailm nii erinevate tegevusvaldkondadega kui ka geograafiliselt sisse. See oli ühe välismaalaste seaduse muudatuse sisu. 

Teise sisu oli see, et võimaldada siia tööle asunud välismaalastel, kes on saanud tööloa, viibida siin üheksa kuud töötuna. Ja neile hakkavad laienema ka kõik sotsiaaltoetused ja muud hüved, mis Eesti Vabariigi kodanikele ja alalistele elanikele.

Ja nüüd see eelnõu on tegelikult kolmas selles ahelas, mis peaks reguleerima rahvusvahelise kaitse andmist. Tegemist on direktiiviga. Mul on ääretult kahju, et põhiseaduskomisjonis koalitsioonisaadikud Isamaa muudatusettepanekut ei toetanud, pugedes nii-öelda pastakast välja imetud põhjenduste taha. Meie ettepanek oli see valik, mille direktiiv annab, et kas liikmesriik võtab vastu põgenikke ümberpaigutuse korras solidaarsusmehhanismi raames … Vastavad kvoodid on Euroopa Liidus liikmesriikidele ette nähtud, neil on oma keeruline metoodika arvestuse aluseks, selle üle võib vaielda. Väidetavalt on arvestatud Eesti teatud eriseisundit, kus meil on Ukraina sõja laienemise tagajärjel 2022. aastast väga palju ukrainlasi siia juba saabunud. Meie erisust võrreldes mitmete teiste liikmesriikidega on arvestatud, aga see on omaette teema, see metoodika alus. Aga see on liikmesriigi enda otsus, kas ta võtab põgenikke vastu või kui see võimalus või poliitiline tahe puudub, siis võib osaleda kas rahalise panustusega sellesse solidaarsusmehhanismi või oma ekspertide, inimestega.

Isamaa ettepanek oli, et me seaduse tasemel sätestaksime ära, et me ei võta vastu põgenikke, vaid me osaleme kas raha või ekspertidega. Ja nüüd öeldi, et normitehnilistel põhjustel ei ole võimalik kitsendada siseriiklikus seadusandluses direktiivi. Tegelikult see ju nii ei ole, määrused on otsekohalduvad, neid tuleb rakendada nii, nagu nad vastu võetud on. Direktiiv ongi selline, mis tuleb siseriiklikus seadusandluses vastu võtta, arvestades siseriiklikku õigusruumi, mis eri liikmesriikides on erinev. See ei pea olema sõna-sõnalt selline. Ja sisu see ju ei muuda, missugusel kujul liikmesriik langetab otsuse. Seda direktiiv ette ei kirjuta, kas seda tehakse parlamendi tasemel, valitsuse tasemel, tehakse seadusega – nii nagu oli Isamaa ettepanek, et me fikseerime selle seadusega ära, mis mahub direktiivi raamidesse, ta ei kitsenda. See oli tegelikult demagoogiline.

Aga ka sellele oli tegelikult alternatiivne kompromisslahendus, mille ma komisjonis välja pakkusin: teeme komisjoni ettepanekul muudatusettepaneku ja sätestame seaduses, et parlament teeb iga-aastaselt selle valiku. Parlamendi pädevuses oleks selle valiku tegemine, kas me võtame vastu põgenikke, osaleme rahaga või osaleme ekspertidega. Aga ka see ei leidnud koalitsioonisaadikute toetust, mis tegelikult paljastaski soovimatuse mingisugust kompromissi leida või mingisugust mõistlikku lahendust Eesti riigile, jõukohast ja mõistlikku lahendust, arvestades seda, et meile tõepoolest on tulnud sõja käigus väga palju põgenikke. Meil on üle jõu käivad probleemid Eesti riigis, mis puudutavad nende lõimumist, keeleõpet, töölerakendamist ja palju muud. Ja kui me siia liidame veel selle varasema olukorra, kus meil on Nõukogude ajast väga palju venekeelset elanikkonda jäänud, kus me ei ole suutnud neid lõimida aastakümnete jooksul, siis nüüd need probleemid ju tegelikult kumuleeruvad. 

See on täiesti põhjendatud, arusaadav, argumenteeritud lähenemine, et me praeguses olukorras nii siseriikliku julgeoleku, stabiilsuse ja turvalisuse tagamiseks kui ka nende põgenike ja siia juba varem saabunud inimeste endi huvides, keda me ei suuda lõimida, kellele me ei suuda pakkuda õppimistingimusi, hariduse omandamise tingimusi piisavaid, panustame solidaarsusmehhanismi raha ja ekspertidega, mitte ei võta neid inimesi siia vastu. See oleks ka meie poolt väga vastutustundetu – anda lubadusi, mida me ei suuda täita, ja võtta kohustusi, mida me ei suuda täita.

Aga koalitsioon ei soovinud ka sellist kompromissi. Ja vaadake, siis põhjendati seda normitehniliste põhjendustega. On ääretult kahetsusväärne, et koalitsioon on sellisel kujul tegutsenud ja näidanud üles soovimatust arvestada tegeliku Eesti olukorraga ja võimekusega ning meie turvalisuse huvidega praeguses olukorras, rääkimata mingisugusest laiapõhjalisest kompromissist ja toetusest, mida oleks pidanud tegema. Seda veel olukorras, kus nii siseminister kui ka koalitsioonipoliitikud ütlesid, et jah, aga me tegelikult ei plaanigi võtta vastu, valitsusel ei olegi plaani võtta vastu põgenikke, me osalemegi raha või ekspertidega. Sellel taustal jääb täiesti arusaamatuks, miks me siis ei soovi seda seaduses fikseerida.

Nii et mina kutsun üles koalitsioonisaadikuid nüüd tervest mõistusest lähtuvalt hääletama ja toetama meie muudatusettepanekut. Aga tõenäoliselt seda tervet mõistust tänase hääletusega siia saali ei saabu ja seetõttu me teeme Isamaa saadikurühma poolt ettepaneku teisel lugemisel see eelnõu katkestada.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Kordan üle, mis selle eelnõuga hakkab toimuma. See rakendab Euroopa Liidus 2024. aastal vastu võetud rände- ja varjupaigapakti. Muide, see ei läinud ka Euroopa Liidus kergelt ja libedalt, vaid võeti vastu kvalifitseeritud häälteenamusega. Selle vastu olid kõvasti Poola ja ka Ungari, aga see ei lugenud midagi. 

Nüüd on meilgi kohustus selle eelnõu järgi vastu võtta inimesi solidaarsusmehhanismi kaudu ja muide anda ajutine kaitse massilise sisserände korral. Ajutisest kaitsetest saab kiiresti püsiv elamisõigus. Ja mis veelgi hullem: taotlejad saavad kuue kuu järel juurdepääsu tööturule, nad saavad tasuta õigusabi, majutuse, toitlustuse, tervishoiu ja integratsioonitoetuse. 

Kõik need toredad asjad ju muudavad Eesti väga atraktiivseks sihtkohaks. Me küsisime ka komisjonis, mis see kõik Eestile maksma läheb, tooge numbrid. Aga meile ei toodud numbreid, nad ei tea, mis see Eestile maksma läheb. Aga tuuakse meile mingi solidaarsuspakt, ilma et teataks selle tagajärgi. 

See eelnõu laiendab sisserändajatele lisaks eelnimetatud hüvedele ka tõlketeenust ja kohustuslikke kohanemisprogramme. Ja mis veel: perekonna taasühinemise võimalus tehakse väga avaraks. Komisjonis käis läbi isegi see mõte, et emotsionaalselt seotud isikud oleksid ka perekonnaliikmed ehk tuleb mees metsast ja toob terve suguharu kaasa. Lisaks see hõlmab ülalpeetavaid, vanavanemaid, see hõlmab abikaasasid – mitu neid on, see jäi ka arusaamatuks –, aga hõlmab ka seda abikaasat, mida kohaliku kultuuri järgi ei registreerita, ehk homoseksuaalsete paaride sisserännet.

Aga kõige tõsisem küsimus puudutab selle poliitika pikaajalisi tagajärgi, mida näitab Euroopa kogemus. Jõuluturud ei ole enam turvalised. Ka väga turvaliseks peetud Põhjamaades on kohti, kuhu ei soovitata minna pimedas, kus võib keset Turu linna lapsevankrit lükkav naine saada surma Allahu akbar! saatel, kui tema kõri läbi lõigatakse. Ja Prantsusmaalgi kuuleme paralleelühiskondadest. On piirkondi, kus riik ei toimi. Kõigis neis riikides on kasvanud heaolukulud, süvenenud integratsiooniprobleemid ning vähenenud kohalike inimeste turvatunne.

Samas me ju teame, mis olukord on Eestis. Meil on demograafiline kriis. Statistikaameti andmetel moodustasid eestlased 2025. aasta alguse seisuga vaid 68,5% elanikkonnast. Aga kui eestlaste osakaal langeb kriitilise piirini, kaasneb sellega vältimatult surve, mida me juba näeme: surve eesti keelele, haridusele, kultuurile ja ka ühiskondlikule sidususele. Tekivad paralleelkogukonnad, kusjuures ongi juba tekkinud. Muidugi kasvavad ka kõik muud kulud. 

Tegelikult vajab Eesti rahvuslikest huvidest, julgeolekust ja rahvusriigi säilimisest lähtuvat poliitikat. Me vajame tugevamaid piire, rangemat kontrolli ning poliitikat, mis seab esikohale eesti rahva püsimise oma ajaloolisel kodumaal. Seetõttu kutsun kõiki selle eelnõu vastu hääletama ja kaitsma Eesti rahvusriiki. Ma tänan!

Aitäh! Urmas Reinsalu, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks. 

Oi-oi-oi-oi-oi, mis meil siin toimub tegelikkuses? Me rääkisime ETS-süsteemist. Valitsusel puudub poliitiline seisukoht, mis puudutab niisuguseid olulisi energeetikaküsimusi. Ja tuleme tagasi siia, suumime nüüd praegu selle Euroopa migratsioonipakti küsimuse juurde. Poliitiline seisukoht puudub, justkui külgkorvis istutakse.

Analüüsime, võtame asja laiemalt. 2024. aasta mais proua Kaja Kallase valitsuse ajal võeti see pakt sellisel kujul vastu. Siin on, ütleme, ka selles seaduses on rida tehnilisi küsimusi, mis hõlbustavad väljasaatmist, protseduure, sõlmejälgede võtmist. See tõenäoliselt on vägagi arukas koostöö riikide vahel, kui Euroopa Liidus toimub inimeste vaba liikumine, et tuvastada ebaseaduslikult viibivaid isikuid ja neid välja saata ja jõustada neid asju. 

Kuid põhiküsimus on seotud tegelikult selle niinimetatud Euroopa solidaarsusmehhanismi kehtestamisega. Praegu jõustatakse Eesti õiguskorda ja see näeb ette esiteks teatud arvu inimeste iga-aastase ümberpaigutamise kohustuslikult riiki või, kui riik seda soovib, maksete tegemise selles olukorras. 

Kogu laiem kontekst on see, et Euroopa probleem kontrollida oma piire, eks ole. Vaatame praegu olukorda. Meil on käimas reaalsõda Venemaa ja Ukraina vahel. See on toonud kaasa väga suure põgenikevoolu, eriti just meie piirkonna riikidesse, sealhulgas ka per capita Eestisse. Eesti rahvas on väga suure kaastundega neid inimesi vastu võtnud, aga see on väga suur erikaal. Ja meil on samamoodi toimunud lisaks reaalsõjale hübriidsõda pidevate Valgevenest tulevate rünnakutega, ütleme siis, mitte vahetult Eesti suunal, vaid Poola, Leedu ja Läti suunal.

Selles olukorras on täiesti arusaadav, et endine Euroopa Nõukogu president, tänane Poola peaminister Tusk ütles, et mis te nalja teete, meil on käimas hübriidsõda praegu, kui me hindame seda olukorda. Poola ei kavatse võtta vastu mitte ühtegi ümberkohaldamismehhanismi inimest ja maksta mitte sentigi selles loogikas. Täiesti disproportsionaalne! See pakt, mis töötati välja niinimetatud rahutingimustes aastatega ja mis on, nagu on, väga keeruliste kompromisside virvarr, ei ole enam sellise mehhanismi loogikaga meie piirkonnas sellise relevantsusega

Läti välisminister teatas väga selgelt, et jah, Läti implementeerib neid elemente, millele ma osutasin. Kui ta ei kavatse sellises olukorras, kus Läti on Valgevenest tulenevate hübriidrünnakute all, käsitleda seda, et nemad on oma kohustuse täitnud selles loogikas, ka Euroopa piirihaldusse solidaarsusmehhanismiga panustada oma perimeetris rinde hoidmisega, ja ei kavatse mitte ühtegi isikut ümber asustada, ei kavatse mingisugust raha maksma hakata igal aastal ega kavatse seda sellisel kujul Läti õiguskorras jõustada. 

Soome ja Rootsi on teatanud – seal on konservatiivsed valitsused –, et nemad ei kavatse mingisuguseid isikuid hakata oma riigi territooriumile ümber paigutama seoses rändepoliitilise olukorraga, mis neil on juba pikema aja jooksul oma riigi territooriumil välja kujunenud. 

Ja nüüd, ma arvan, et Eesti puhul oleks arukas, esiteks, selle eelnõu lugemine katkestada, teiseks, kõrvaldada sealt selline juriidiline solidaarsusmehhanismi protseduur ja astuda dialoogi Euroopa Komisjoniga, nii nagu seda kavatseb teha Läti, nii nagu seda on teinud Poola. Väga paljusid inimesi inspireerinud Péter Magyari seisukohtadest selles küsimuses Ungaris ma ei räägigi, eks ole. Selles olukorras, kus meil on vägagi ratsionaalsed kaalutlused, meie peame panustama piiri väljaehitamisse – praegu me kõneleme lisaeelarvest siin täiendavalt rahaeraldiste juurde, 17 miljonit eurot –, me peame tagama oma panuse Euroopa piirikaitsesse, mis ongi tegelikult ju piiri väljaehitamise küsimus, kui me kõneleme, milles meie solidaarsus väljendub. Need on erakorralised kulud nii sõjapõgenike vastuvõtmisel Eestis, mis on olnud Eesti ühiskonnas või meie ühiskonnas laias laastus kokkuleppena väga õigustatud samm, aga see on ka loomulikult oma panuse andmine ka solidaarsusesse, kui me kõneleme sellest sõna mitte niisuguse poliitiliselt veniva eufemismina, vaid selle siiras tähenduses oleme oma panuse andnud.

Nii et ma arvan, et mõistlik on valitsusel loobuda selles külgkorvis istumisest, eriti arusaamatuks jäi see retoorika, mis siin sümpaatse komisjoni ettekandja poolt kõlas, et Euroopa Komisjonist helistati või helistas siseminister Euroopa Komisjoni ja ei lubatud – panete tähele? – Eesti parlamendil toetada Isamaa muudatusettepanekut. No kuulge, mis meil siin toimub? Kes helistas? Ma küsisin, kes kõlistas. Ma küsisin parlamendi kõnetoolis seda telefoni või kes see inimene oli. Valitsuse liige räägib, aga seda ei teata, seda ei tohi öelda. No kuulge, hakkame käituma väärikalt, hakkame haritud rahvaks, on üleskutse härra Tarole. Lõpetame ära niisuguse lodevuse, kujundame seisukoha, mis on õiglane, mis on ka partnerriikidele õiglane, mis on Euroopa käsitluses vastutustundlik, ja implementeerime seda. 

Ja nüüd see jutt selle kohta, mis kõneletakse, et andke andeks, me võtame selle kõik tingimusteta üle ja määrame õiguskorra raamiks ja iga-aastaselt on ette nähtud, et Eesti hakkab saatma siseministri poolt Euroopa Komisjoni kirja, kui palju on meie suutlikkus vastu võtta ümberpaigutamisega inimesi. Aga me tegelikult ei kavatse seda täita. Tegelikult ei kavatse seda täita! No kuulge, mis silmakirjalikkus see on! Ammugi veel nende vekslite jagamine, et seadust surutakse läbi siin valitsuse poolt, mis on loetud kuud enne valimisi veel ametis, aga seadus on määratud ju püsivaks. 

See on kindlasti üks asi, et mul ei ole illusiooni valitsuse niisuguse erikaalu mõttes, et seda nüüd siin parlamendis kiirkorras läbi suruda. Kuid seda seadust igal juhul 2027. aasta järel sellisel kujul kehtima jätta ei saa, seda tuleb revideerida. Ja tuleb – ma arvan, et toetades tegelikkuses ka Poola positsiooni ja Läti positsiooni – pidada selles küsimuses täiesti mõistlikult ja väärikalt dialoogi Euroopa Komisjoniga. Sundmehhanismi rakendamine Euroopas praegu laiemalt piiri, migratsioonikriisi keskkonnas ei ole vastutustundlik ja see ei aita kaasa ka eesmärkide saavutamisele. Me näeme ju seda silmakirjalikkust, et umbes valemid on loodud äraelavate inimeste suhtes, mida rahaga saab nii-öelda vabaks osta. Selles on midagi küünilist peidus tegelikkuses. Kui Eesti võttis vastu Ukraina sõjapõgenikke, siis keegi ei kõnelenud mingitest valemitest rahaga, eks ole, ei tulnud selle peale, et keelduda või mitte. Niisugustes perspektiivides ei saa muutuda ka nii tehnokraatlikult küüniliseks, et kaotada ära selle asja enda tulemus. Tulemusena, ma ennustan, rida riike tegelikkuses hakkab kas juba erandeid tegema, selles loogikas, riigid ise vastustavad, või riigid ise hakkavad ennast rahalisest kohustusest vabaks ostma. See tegelikkuses ei aita kaasa ka mingisugusel kujul tulemuse saavutamisele. Tulemuse saavutamine on see, et Euroopa piirid peaksid, ja Euroopa Liidu territooriumil ei oleks inimesi, kellel ei ole seaduslikku õigust siin viibida. Aitäh!

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, hea juhataja! Head rahva teenrid! Euroopa tugevus ei ole kunagi sündinud kaosest, Euroopa tugevus on sündinud vastutusest, töökusest, distsipliinist ja austusest rahvuste ja rahvuskultuuride vastu. Need väärtused lõid kunagi Euroopas turvalise ja toimiva ühiskonna, turvalised ja toimivad rahvusriigid. Täna tunnevad paljud inimesed nii Eestis kui ka kümned miljonid inimesed üle kogu Euroopa, et see vundament mureneb. Muutused toimuvad kiiresti, sisseränne üha kasvab ja seda kõike ilma kohalike rahvaste tegeliku nõusolekuta. Inimestele öeldakse, et nad peavad lihtsalt kohanema, olgu teemaks massiline sisseränne, multikultuursus või järjest kaugemalt juhitud poliitika. 

Inimestel on selle peale õigus, täiesti põhjendatud ja õigustatud küsimus, miks seda tehakse ja kelle huvides lõhutakse Euroopa rahvusriike, kelle huvides lõhutakse Euroopa kultuure, stabiilsust, turvalisust. Miks seda tehakse? 

Ka Eestis tahavad inimesed stabiilsust, turvalist elukeskkonda, toimivaid kogukondi, tahavad rääkida oma keeles, et Eestis domineeriks eestikeelne, eestimeelne kultuur, kultuuriruum, et Eesti ei oleks lihtsalt üks anonüümne piirkond Euroopas. Ja nii on ka teiste Euroopa riikidega. Üle kogu Euroopa kostab igalt poolt järjest suuremat nurinat kontrollimatu sisserände üle. 

Täna on siin palju juttu olnud juba terrorist, järjest kehvemaks minevast turvalisusest kogu Euroopas. Ja meie ka siin Eestis, me ei pea me mitte kuidagi häbenema soovi hoida oma rahvust, oma kultuuri, oma identiteeti. Meiesugusel väikesel rahval on see lausa ellujäämise küsimus. Kui me ise oma kodu turvalisena ei hoia, ei tee seda ka mitte keegi teine. Eesti ei pea kaasa jooksma iga ideoloogilise eksperimendiga, mis sisserände näol on näiteks Lääne-Euroopas juba totaalselt läbi kukkunud ja tegelikult rikkumas sealseid ühiskondi. Meil Eestis on õigus teha otsuseid Eesti rahva huvides, see on lausa meie kohustus, ja meil on õigus öelda, et jätkuvalt Eesti sisserändekvoot on null. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta on tehtud 12 muudatusettepanekut, asume nende läbivaatamise juurde. Muudatusettepanek nr 1, esitaja on põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2, esitaja on Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh sõna andmast, auväärt juhataja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Seda muudatusettepanekut hääletame peale saalikutsungit.

Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille on esitanud Isamaa fraktsioon. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt hääletas 12 Riigikogu liiget, vastu 42, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Muudatusettepanek nr 3, esitaja on põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 4, esitaja on põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 5, esitaja on põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 6, esitaja on põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 7, esitaja on põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 8, esitaja on põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 9, esitaja on põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 10, esitaja on põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 11, esitaja on põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 12, esitaja on põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.

Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 831 teine lugemine lõpetada, aga meile on tulnud kaks samasisulist ettepanekut, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt ja Isamaa fraktsioonilt, et eelnõu 831 teine lugemine katkestada. Seda me peame hääletama peale saalikutsungit.

Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni samasisulised ettepanekud Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse eelnõu 831 teisel lugemisel katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 13 Riigikogu liiget, vastu 44, erapooletuid 0. 

Valdo Randpere, küsimus istungi juhatajale.

Mul ei ole selle punkti kohta, nii et võid rahulikult kuulutada selle punkti lõppenuks. Ma siis tahaks küsida üht asja.

Aitäh! Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 831 teine lugemine on lõpetatud. 

Valdo Randpere, küsimus istungi juhatajale.

Mul on selline küsimus. Siin oli varem üks punkt, seitsmes päevakorrapunkt, eelnõu 683. Selle …

Üks hetk, nüüd kadus mikrofon ära. Pange uuesti Valdo Randperele. Väike tehniline rike. Tuli tagasi. Proovi uuesti.

Nüüd tuli?

Ahah, väga hea!

Ma ei tea, kui kaugele see mikrofon töötas. Seitsmenda päevakorrapunkti arutelul ütles Tõnis Mölder komisjoni ettekandjana, et selle eelnõu kolmas lugemine oli komisjonis otsustatud panna 26. maile, aga 26. mai on meil istungivaba nädal. Minu küsimus on see. Aivar Kokk tahab küll erakorralist küll teha, aga kas see viga läks nüüd stenogrammi? Mis me siis teeme selle teadmisega?

Viga läks stenogrammi, aga tegelikult toimime vastavalt protokollile, mis komisjon otsustab. Stenogrammis jah kajastub kõik, mis on siin välja öeldud. Aga ma usun, et me saame õiglaselt ja õigeaegselt selle kolmanda lugemise ka läbi viidud. Aga, Valdo Randpere, teil on nüüd küsimused otsas.

Minul pole enam mingeid küsimusi, sa käskisid vahepeal käe sisse mul panna.

Aa, see ei olnud käsi, see oli juba sõnavõtt. Aga hästi, sellega meil ka kaheksas punkt sai läbi. 

Liigume edasi üheksanda päevakorrapunkti juurde ja selleks on Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (837 SE) teine lugemine. Ettekandjaks palun sotsiaalkomisjoni esimees Signe Riisalo.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Töölepingu seaduse algatas Vabariigi Valitsus 9. märtsil. Esimese lugemise käigus tutvustati pikalt ja põhjalikult selle seaduse sisu, mis on peaasjalikult keskendunud alaealiste töötamise reeglite lihtsustamisele. See eelnõu on sotsiaalkomisjonis olnud peale esimest lugemist, mis toimus 15. aprillil, ka kahel korral arutelu all. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 29. aprill ja selleks ajaks esitasid ühiselt Reformierakonna fraktsioon ja Eesti 200 fraktsioon kaks ettepanekut. Teisi Riigikogu liikmete, komisjonide ja fraktsioonide muudatusettepanekuid ei olnud. 

Meil olid tegelikult juba enne esimest lugemist ettepanekud Eesti Hotellide ja Restoranide Liidult ning Eesti Advokatuurilt. Kaasamise eel sai osapooltele saadetud välja kirjad ja kaasamise üritusel neid kohapeal ka ära kuulatud. 

Kaks istungit siis toimus: 5. mail ja 11. mail. 5. mail kuulasime ära Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu, Eesti Advokatuuri, ametiühingute keskliidu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE, Eesti Noorteühenduste Liidu esindaja ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi. 

Selle eelnõu puhul on tegemist olukorraga, kus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitas vahepealsel ajal täiendavad ettepanekud, mis toovad eelnõusse sisse uue teema. See teema on palkade läbipaistvuse temaatika, võttes üle kahte direktiivi: palkade läbipaistvuse ja prognoositavate töötingimuste direktiivi. Seetõttu ma tutvustan teile neid muudatusettepanekuid, mis on komisjonis konsensuslikult sellele eelnõule lisatud. 

Kõigepealt muudatusettepanek töölepingu seadusesse. Kui töötajale ei ole andmeid enne tööle asumist esitatud, on tööandjal kohustus esitada andmed seitsme kalendripäeva jooksul pärast tööle asumist. See on see muudatusettepanek, mis puudutab töötajate lähetamise direktiivi ülevõtmist. 

Nüüd, muudatusettepanek, mis ka täiendab töölepingu seadust, puudutab seda, et kui seni oli töölevõtmisel keelatud küsida küsimusi eraelu kohta, siis nüüd on ka täiendav keeld varasemate sissetulekute kohta küsimiseks. 

Samuti on tööandjale kohustuslikuks muudetud, et tööandja esitab tööle soovijale teabe pakutava töökoha eeldatava töötasu või selle vahemiku kohta eelkõige töökuulutuses või muul viisil enne töövestlust. Kui täiendava töötasu tingimused tulenevad kollektiivlepingust, esitab tööandja tööle soovijale teabe ka nende tingimuste kohta. Samamoodi ei tohi tööandja nende sätete vastuvõtmise korral takistada töötajal avalikustada oma töötasu suurust. 

Lisaks, seni meie õigusruumis soolise võrdõiguslikkuse seaduses olnud säte tuleb nüüd ka töölepingu seadusesse. See ei muuda selles mõttes õigusruumi, kuid töölepingu seadus täieneb, töötasu suurust määrates peab tööandja tagama naiste ja meeste sama või võrdväärse töö eest võrdse tasustamise. 

Samalaadsed sätted, ma ei hakka neid täiesti ette lugema, aga sarnane mõtteviis on ka avaliku teenistuse seaduses, et me kohtleksime inimesi võrdselt nii töölepingu seaduses kui ka avaliku teenistuse seaduses. 

Teine oluline muudatus on soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmine, kuhu tuleb sisse palgapeegel, mis on Statistikaameti tööriist tööandjale. See on ainulaadne Euroopa Liidus ja tagab selle, et tööandjal oleks võimalikult vähe tarvis ise teha pingutusi, et inimestele võrdsemat palka tagada. 

Muutub ka töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine, kus on sätestatud, et Tööinspektsioonil tuleb töödelda töötervishoiu ja tööohutusega seotud andmeid ettevõtete töökeskkonna hindamiseks, ennetuse ja järelevalve tegevuse planeerimiseks ja teostamiseks ning töövaidluste ja lepituste menetlemiseks. Tööandjatel ja töötajatel võimaldab andmekogu töötervishoiu ja tööohutusega seotud õigusi kasutada ja oma kohustusi täita. 

Nüüd see oluline muudatusettepanek, mille on teinud Eesti 200 ja Eesti Reformierakonna fraktsioonid, puudutab alaealiste töötamist. Täpsemalt, vähemalt 16-aastaste noorte puhul on eelnõu muudatusettepaneku kohaselt lubatud ka alaealisi rakendada töödel, mis on seotud alkoholi käitlemisega. Aga see peab olema täisealise töötaja järelevalve all ja piiratud tegevustes, nimelt kui tegemist on alkoholi ladustamise või edasitoimetamisega kaubanduslikul eesmärgil ja on tagatud, et alaealine puutub selle käigus kokku üksnes avamata pakendis alkoholiga. Teiseks, kui töö on seotud alkohoolse joogi valmistamise, müügiks pakkumise või müügiga käesoleva seaduse § 3 tähenduses ning alaealine on vähemalt 16-aastane. Need on siis muudatusettepanekud, mis on uued. 

Samuti tuleb öelda, et kui komisjon oli kõikides teistes küsimustes üksmeelne, siis just nimelt noorte kokkupuude alkoholiga oli see, kus meil hääletamistulemusena komisjoni liikmetest viis seda toetavat ja üks komisjoni liige sellele vastu. 

Aga juhtivkomisjon tegi 5. mail otsuse võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda k.a 13. mail ja tegi loogilise ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Seda põhjusel, et eelnõusse on tulnud uus teema, mis puudutab palkade läbipaistvuse temaatikat. Kõik need otsused olid konsensuslikud. Selleks, et kõik osapooled saaksid oma seisukohti kujundada ja need ka õigeaegselt sotsiaalkomisjonile esitada, on muudatusettepanekute tähtaeg kümme päeva, mille järel me loomulikult kordame tavapärast kaasamise kohtumist ka sotsiaalkomisjonis.

11. mail me kinnitasime teise lugemise menetlusdokumendid ja jätkuvalt on komisjonipoolne ettekandja siinseisja. Vastan küsimustele.

Aitäh! Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Me räägime 16-aastasest. Mina ei ole üldse aru saanud, mis piiranguid me 16-aastastele teeme, sest me lubame neil ju valida. Me oleme neid usaldanud valima kohalike omavalitsuste valimistel, nad peaksid täiesti ise hakkama saama. Märkisite, et kinnist pudelit võib tõsta. Nüüd ma küsin, et kui ta nüüd restoranis on, siis kas ta selle tühja pudeli, mis on avatud, ikka võib laua pealt ära koristada.

Aitäh küsimuse eest! Mulle tundub, et me oleme siin täiesti ühel meelel. Ja tegelikult ka need põhjendused, mis selle sätte, aga üldse alaealiste töötamise reeglite leevendamise kohta juba algselt on, on seotud sellega, et meil on kaks sihtgruppi, kes on kõige suuremas riskis just sellega, et nad on eemal tööturult. Me räägime vanemaealistest ja pensionieelsesse ikka jõudnud inimestest, aga kõige suurem statistiliselt, me teame, töötuse määr on  –20% ringis ja see on ka viimase aasta lõikes tõusnud – just noortel. Nendel on tegemist oma esimese töökogemuse saamise olukorraga. Teha siin väga rangeid piiranguid koolivaheaegadel töötamiseks, teades, et meil on ka koolikohustuse iga tõusnud ja et kõik alaealised on jätkuvalt nüüd uue seaduse järgi ka koolikohustuslikud, siis järgi jäävadki need koolivaheajad.

Tõsi on see, et alkoholiseaduse muutmises on seesama teine lõige jätkuvalt täisealise töötaja järelevalve all, on tingimus. Aga kui töö on seotud alkohoolse joogi valmistamise, müügiks pakkumise või müügiga käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktide 1 ja 5 tähenduses ja alaealine on vähemalt 16-aastane, siis ongi tegelikult seesama, et on võimalik nii lauda viia kui lauda koristada ja sõnaselgelt on välja öeldud, et ka väljavalamine on lubatud.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Ma nüüd täpsustan igaks juhuks üle. Sa mitu korda rõhutasid, et koolivaheajal. Ma loodan, et see seadusesse ei ole sinna kuhugi kirjutatud, et neid tegevusi ehk tööd võib teha kooliõpilane ainult kooli vaheajal, ta ikka võib teha nädalavahetusel või õhtuti, ma loodan ka. 

Aga see teine pool, see võrdne palk. Kas sa täpsustaksid, kas on ikkagi väga selgelt mõeldud, et kui inimene on samal töökohal ja teeb täpselt sama palju tööd, siis peaks ju olema võrdne palk? Kui ma vaatan ringi Riigikogu saalis, siis mina küll ei tea, et ükski minu naiskolleeg saaks vähem Riigikogu liikme palka kui mina, on võrdselt. Kui ehituses mõlemad – on see meesterahvas või naisterahvas – värvivad seina ühe palju, siis nad peaksid saama võrdset palka, aga kui keegi teeb poole rohkem, siis nad peaksid ikka poole rohkem palka saama. Aitäh!

Aitäh! See küsimuse esimene pool. Tõsi, eelnõu, mida ka esimesel lugemisel tutvustati ja millele ma täna ei keskendunud. Kui varasem ja kehtiv seadus ütleb seda, et alaealine võib töötada kuni pool koolivaheaega, siis need sätted, mida me täna siin Riigikogus arutame, lubavad alaealisel töötada kaks kuud suvevaheajal, tingimusel, et alaealisele jääb vähemalt neljanädalane järjestikune puhkeaeg, viis kalendripäeva ühe nädala pikkusel koolivaheajal ja kümme kalendripäeva kahe nädala pikkusel koolivaheajal. Ehk tegelikult on ka töötamise pikkus suurem. Aga me peame siiski meeles pidama, et kuni 18-aastased on alaealised, meil on lastekaitseseadus, ÜRO lapse õiguste konventsioon ning lapsel on õigus alaealisena muu hulgas ka jõude- ja puhkeajale. 

Mis puudutab palkade läbipaistvust ja võrdse palga printsiipi, siis me teame, et statistiliselt me ei ole väga hea koha peal, see on olnud 13% juures. Eelmisel aastal statistilised numbrid siiski protsendipunkti võrra paranesid, on kuskil 12% juures, mis on see palkade erinevus soopõhiselt. Jõupingutused selle nimel, et ka see 12% kaoks, sest kui inimene panustab samaväärselt, siis on ka õige ja õiglane, et ta saab samaväärset palka. Hinnanguid ei hakka ma andma Riigikogu tööle, mis minu hinnangul on täiesti erandlik. Seda võrrelda tavapärase tööga on üsna keerukas.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Antud eelnõule on tehtud kuus muudatusettepanekut ja alustame selle läbivaatamisega. Muudatusettepanek nr 1, esitajaks Reformierakonna fraktsioon ja Eesti 200 fraktsioon, juhtivkomisjon: arvestada sisuliselt, vaadates muudatusettepanekut nr 2. Muudatusettepanek nr 2, esitajaks sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3, esitajaks sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 4, esitajaks sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 5, esitajaks Reformierakonna fraktsioon, Eesti 200 fraktsioon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 6, esitajaks sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult.  

Sellega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 837 teine lugemine katkestada. Teine lugemine on katkestatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 27. mai kell 17.15. 

Oleme sujuvalt jõudnud tänase kümnenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (860 SE) teine lugemine. Ettekandjaks palun rahanduskomisjoni liige Mart Võrklaev.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Eelnõu eesmärk, tuletan meelde, on vähendada füüsiliste isikute vahelise võlaõigusliku lepingu alusel osutatud teenuste eest makstud tasude maksustamisel tasu maksjal tekkivat halduskoormust ning suurendada maksureeglite õigusselgust ja ühetaolisust ning seeläbi sotsiaalkindlustusmaksete tasumise ja maksudeklaratsiooni TSD esitamise ning teenuse osutaja TÖR-i kandmise kohustusest vabastada. Sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmakse tasumise kohustus pannakse sarnaselt tulumaksuga teenustasu saajale, mitte sellele, kes teenust tellib, erinevalt praegusest.

Eelnõu kohta küsiti arvamust Eesti Kaubandus-Tööstuskojalt, Eesti Maksumaksjate Liidult, Eesti Tööandjate Keskliidult, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonilt. Kaasatud huvigruppidelt täiendavaid ettepanekuid ei laekunud. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 6. mail kell 17.15 Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega komisjonid muudatusettepanekuid ei esitanud. 

7. mail toimus rahanduskomisjoni arutelu teiseks lugemiseks ettevalmistamiseks antud eelnõul. Komisjon tegi oma muudatusettepaneku, millega muudetakse eelnõu § 1 punktis 4 … lõige 1, 4 … sõnastust järgmiselt: tööandja makstud tasuna käsitletakse ka tööandjalt alltöövõttu tellinud isiku poolt töölepingu seaduse § 33¹ alusel makstud tasu. Ja muuta ja sõnastada eelnõu § 7 punkti 2 järgmiselt. § 4 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: tööandjalt alltöövõttu tellinud isik töölepingu seaduse § 33¹ lõike 2 tähenduses. Sisu on, et esimese muudatusega täpsustatakse, et tasu makstakse töölepingu seaduse § 33¹ alusel, ja teise muudatusega lisatakse sättele sõnad "lõige 2", kuna just lõikes 2 on toodud alltöövõttu tellinud isiku definitsioon. Rahanduskomisjon toetas konsensuslikult neid muudatusettepanekuid. 

Siis oli ettepanek võtta eelnõu 13. mail päevakorda, see sai konsensusliku toetuse, teha ettepanek teine lugemine lõpetada, samuti toetati konsensuslikult, ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 20. mail 2026. aastal. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka mõned küsimused. Evelin Poolamets, palun! 

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Loen siit, et eelnõuga vähendatakse mitteresidendist tööandjate koormust, vabastades nad registreerimis- ja maksukohustusest. Minu küsimus ongi, miks selline otsus, miks selline ebavõrdne kohtlemine ja millise kasu või eelise see Eesti riigile annab.

Aitäh! Selle eelnõu põhiidee on ikkagi see, et kui inimene eraisikuna tellib teiselt eraisikult töö, siis praegusel juhul tulumaksu maksab see töövõtja, sotsiaalmaksu peaks maksma justkui see, kes tööd tellib. Nüüd liigub see kohustus nii sotsiaalmaksu maksta kui ka tulumaksu maksta töövõtjale.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Me võime selle eelnõu nüüd selgelt ristada Jürgeni eelnõuks. Ääretult hea on, et üks minister endale kodu ehitas ja sai teada, mis probleemid tegelikult majanduses ja ettevõtluses on. Kui sa ette lugesid ja tutvustasid, siis sa pidevalt rõhutasid alltöövõttu. Aga kui sa vastasid Evelinile, siis sa ütlesid, et tegelikult on ju nii, et kui sularaha antakse, siis lihtsalt mingi töö eest makstakse ja mitte ühtegi arvet sinna juurde ei saada. Kas ma saan ikka õigesti aru, et me räägime ikkagi ühtemoodi arusaadavalt? Kui töö on tellitud ja sularahast makstakse ja arvet ei saa, siis maksjale ei jää mingit kohustust, raha saaja peab kõik maksud maksma?

Eelnõu mõte on see, et kui praegu üks eraisik tellib teiselt eraisikult töö, siis see, kes seda tööd teostab, peab maksma tulumaksu, aga sotsiaalmaksu peaks justkui maksma see, kes selle töö tellib. Tavaolukorras kahjuks on enamasti nii, et see, kes tellib endale näiteks teiselt eraisikult, ma ei tea, muru niitmise, mingi põõsaste pügamise või lapsehoiuteenuse, tihti ei teadvusta endale seda, et ta peaks minema justkui sotsiaalmaksu deklaratsiooni tegema ja sotsiaalmaksu ka maksma. Ta arvabki, et kui ta selle töö tellib, siis ta maksab kokku lepitud tasu ja maksud jäävad töö tegija kanda. Ja nüüd me selle eelnõuga, ma julgeksin öelda, selle loogika, millest inimesed võib-olla igapäevaelus lähtuvad, viime seadusesse sisse. Kui sa tellid endale muru niitmise teenuse, lapsehoiuteenuse või mis iganes töö teiselt eraisikult, siis sa maksad talle selle eest tasu. Ja see, kes seda tööd teeb, selle tasu saab, tema kohustus on maksta ära ka maksud.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh! Ma jään ikkagi oma eelmise küsimuse juurde, sest te vastasite mulle hoopis midagi muud. Mina loen siit eelnõu algteksti tutvustusest: samuti vähendatakse mitteresidendist tööandjate koormust, vabastades nad registreerimis- ja maksukohustusest. Minu küsimus on, miks tehakse neile erand, miks nad vabastatakse. 

Aitäh! Vabandust, ma võib-olla sain valesti aru, nii-öelda olin selles eelnõu ühes pooles nii-öelda kinni. Jah, mitteresidendist lühiajaliselt siin viibiv kolmanda riigi töötaja vabastatakse maksu maksmisest seetõttu, et see puudutab tegelikult väga kitsast ringi. Näiteks, kui keegi käib siin mingeid filme tegemas või mingisugust sihukest lühiajalist tööd, siis ta ei hakka saama siin riigis kunagi sotsiaalmaksust tulenevalt hüvesid ehk tervisekindlustust või pensioni. Seetõttu pole ka põhjendatud nii-öelda nende maksude küsimine. See on ühtepidi liigne bürokraatia, teistpidi ta ei saa hiljem seda teenust, mille eest ta maksab. Aga siin ei ole võimalik seda hakata kuritarvitama. Need, kes siin töötavad ikkagi pikaajalise elamisloaga, püsivama töökohaga, siis kõik nemad makse maksavad. See on ikkagi, võiks öelda, sellise väga lühiajalise ühekordsete tööde tegemise puhul ainult see maksuerand. Rahandusministeerium on prognoosinud, et see eelarvele mingit negatiivset mõju ei too, küll aga soodustab ilmselt siia selliste projektipõhiste tööde tegemist, millega kaasnevad siis muud majanduslikud, eks ju, hüved ja maksutulud.

Martin Helme, palun! 

Mis pada sa ajad meile, Võrklaev, mingitest muruniitmistest! See eelnõu tegeleb ju sellega, et võõrtööjõule teeb maksusoodustusi. See on selle eelnõu põhiiva. Mitteresidendid ja renditöötajad saavad maksusoodustuse. Kui siiamaani oli maksukohustus esimesest tööpäevast, siis nüüd tekib 183-ndal ehk nad saavad turul dumpingu eelise. Me teeme odavtööjõudu veel odavamaks. Kusjuures jätame neile andmata sotsiaalsed tagatised tingimusel, et nad ise ostavad või firma ostab neile tervisekindlustuse miinimumraha eest. Ja kogu see pada sinna juurde sellest, kuidas nad ei hakka meil pensione saama – no lõpetame selle jutu ära! See on odavtööjõule veelgi suurema soodustuse tegemise eelnõu, mitte mingi muruniitmise eelnõu.

Kui me nüüd muruniitmisest räägime, siis tegelikult on see eelnõu, eks ju, teie enda näite põhjal, kuidas teil see töömees Urmas või kes teil oli, kellele te maksite, eks ju, töötasu ilma makse maksmata, saan mina aru. Te olete ise seda kunagi niimoodi kirjeldanud. Tegelikult on see selle olukorra nii-öelda seaduse mõttes korrastamise eelnõu, et ei tekiks sihukesi situatsioone, kus võib olla see, kes inimesele töötasu maksab, et tal puudub selline tunnetus või teadmine, et ta peaks maksma ka sinna juurde ära maksud. Ma arvan, selliseid näiteid võib meil olla küll ja küll, sest inimesed tõesti ei tule selle peale, et ühekordset tööd eraisikult tellides ja omavahel selle eest tasudes, et nad peaksid minema sotsiaalmaksu selle eest maksma. Ma arvan, et me loome õigusselguse ja teeme asja korda, et keegi juhuslikult kogemata ei satuks seadusrikkujaks. 

Nüüd see teine pool, mis on see, et sotsiaalmaksust vabastatakse need, kes siin lühiajaliselt töötavad. Eeskätt on siin ka välja toodud, et näiteks diginomaadid, kes siin lühiajaliselt töötavad, toovad ikkagi väga suurt lisaväärtust. Kindlasti ei ole siin tegemist madalapalgalistega. Sul ei ole võimalik kasutada seda maksuerandit nii, et sa tood siia ehitussektorisse, mingisse põllumajandussektorisse lühiajalist odavat tööjõudu ja siis hoiad need maksud kokku. Seal töötamine on ikkagi selles mõttes pikemaajalisem. Need on pigem sellised projektipõhised tööd.

Martin Helme, palun!

No kuule, need plekkhammastega puhvaikades blääditajad ei ole mingid diginomaadid, keda meile siia karusselliga tuuakse pooleks aastaks hooajatööle. No kellele te seda juttu ometi ajate? Ei ole mõtet rääkida töömees Urmasest. Sellega te ei jõua kuhugi. Kui te oleks tahtnud selle ära lahendada, siis te oleksite selle ära lahendanud. Aga te teete välistööjõule, mitteresidentidele ja renditöötajatele maksusoodustuse, 33%-lise maksusoodustuse. Siin ei ole kuskil kirjas selles seaduses, et see puudutab ainult kõrge lisandväärtusega töötajaid, ma ei tea, filmitegijaid. Mis muinasjutte mingitest diginomaadidest me räägime? See puudutab odavtööjõudu, massilist odavtööjõudu, keda tuuakse siia kas rendina või lühiajaliselt, hooajatöötajaid. See on tööjõudumping, millega te tegelete.

Aitäh! No ma vastasin sellele, et me jääme ilmselt eriarvamusele. Aga Urmase probleemi me lahendame siin ära. Selles mõttes see ikkagi on selle eelnõu mõte.

Aivar Kokk, palun!

Jürgeni mure me lahendame ära ja selle üle me ei vaidle, olgu ta Urmas või midagi muud, aga see on Jürgeni mure. Jürgen tuli ja ütles väga selgelt, et tal see mure on. Kopamees tuli, küsis sularaha ja maksis sularahas. Hirm tekib, et äkki tuleb sama, mis seal teisel pool Lauril tuleb. Eks me päästame teda ka.  

Aga selle mitteresidendi üle vaidlesin mina ka komisjonis. See on ju hullumeelne – pool aastat. See ei ole üks kuu, üks nädal, vaid pooleks aastaks võib tuua inimesi sisse ja iga poole aasta järel ma vahetan selle. See tähendab seda, et näiteks ehitusturu peal ma iga poole aasta järel võtan uue ukrainlase ja ongi kõik, mitte ühtegi maksu enam ei maksa. See on tegelikult täielik jama. Ma olen nõus selle teise poolega, Jürgeni poolega. See on täiesti mõistlik. No ei pea tellija teadma, kas maksja on füüsiline isik või juriidiline isik või teeb kõike,

Teie aeg! Aitäh!

Aga miks me teeme seda 183 päeva? Sellele me vastust ei saanud. Aitäh!

Aitäh! Võib-olla on siin märkamata jäänud üks oluline detail, et eelnõuga reguleeritakse nii-öelda kolmandast riigist pärit töötaja töötasu maksustamisel tekkivat olukorda, kus mitteresidendist töötaja teeb Eestis tööd siin püsivat tegevuskohta mitteomava mitteresidendist tööandja heaks. Siin ei saa rääkida sellest, et see on ... (Vahelehüüe.) Praegu räägin mina, teie küsisite ära. Siin see küsimusele vastamine käib meil saalis ikkagi niimoodi. Need on nendele ettevõtetele, kes tulevad ja teevad siia midagi projektipõhiselt. Diginomaadid, filminduse näide – see ei saa olla põllumees. Põllumees, kes toimetab Eestis, on siin püsivalt tegev, tema ei saa võtta niimoodi inimesi tööle. See ei saa olla ehitusettevõte, kus siin olid mingeid näiteid, kes omab siin püsivat töökohta, ta on siin Eesti kodanik, resident, Eestis registreeritud ettevõte, tema ei saa niimoodi neid töötajaid endale tööle võtta. See kehtib mitteresidendist … (Vahelehüüe.) Tööandja ei saa olla see ... 

Kuulame ettekandja lõpuni.

See, kes seda palkab, ei saa toimetada siin pikaajaliselt, ei palkaja ega töötegija.

Lea Danilson-Järg, palun!

Paluksin ikkagi täpsustada seda, et kui tegu on Eestis tegutseva mitteresidendist mingisuguse äriühinguga, siis tema saab võtta siia pooleks aastaks välismaalt inimesi tööle, ilma et tal tekiks kohustus sotsiaalmaksu maksta. Kas ma sain õigesti aru?

No ta ei saa olla Eestis tegutsev, sellepärast et kui tal ei ole siin püsivat tegevuskohta, siis ta seda kasutada ei saa. See ongi see, nagu meile on siin toodud, et käiakse ja tehakse Eestis kaks kuud mingit filmi, kus ettevõte on Eestis tegevuskohta mitte omav, mitte residendile kuuluv, ja siis need töötajad tulevad samamoodi selle ettevõttega kaasa. Siit palgatakse näiteks, ma ei tea, võetakse mingid teenused, need maksutulud jäävad kõik Eestisse. Aga need, kes sellisel puhul siia lühiajaliselt tulevad, needsamad diginomaadid, nad on välisettevõttes tööl, nad tulevad lühiajaliselt siia, sellisel juhul on see erand. See ettevõte ei saa olla Eesti oma, see ei saa olla see ettevõte, et ma nüüd teen Eestisse ettevõtte, hakkan poole aasta tagant tooma endale inimesi ja hakkan niimoodi maksudega optimeerima. Selle eelnõu kohaselt seda teha ei saa.

Lea Danilson-Järg, palun!

Veel üks täpsustav küsimus. Minule tundub, et siin on ikkagi väga tõsine loodava võimaluse pahatahtliku ärakasutamise risk. Ettevõtte loomine Eestis on lihtne, aga ega ta välismaal ka väga keeruline ei ole. Põhimõtteliselt saab iga poole aasta tagant ka välismaal uue ettevõtte luua ja teha projekti ja tuua siia selle kaudu töötajaid kas ehitusele, lapsehoidjaks või mingiks muuks asjaks ja selle tõttu mitte makse maksta. Kas eelnõu koostamisel on neid riske arvestatud, et seda võidakse kurjasti ära kasutada?

Seda selles mõttes ära kurjasti ei saa kasutada. See peab olema ka mitteresident ja siin püsivat kohta ja tegevust mitteomav ettevõte. Kui sa hakkad siin püsivalt niimoodi kogu aeg mingit konkreetset teenust pakkuma, siis sa ikkagi viid oma tegevusi läbi Eestis. See on sellise ajutise siin projektipõhiselt töötavate mitteresidentide jaoks, kes töötavad ka mitteresidentide ettevõtetes ja nende jaoks.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud saadikud! Oli huvitav kuulata ka ettekandja vastuseid, mis ainult kinnitas kõiki kahtlusi, et kuidagi meie riik muutub tõesti üha virtuaalsemaks. Kui ma loen teksti: eelnõuga reguleeritakse niinimetatud kolmandast riigist pärit töötaja töötasu maksustamisel tekkivat olukorda, kus mitteresidendist töötaja ehk väljastpoolt tulnud ettevõte, kellel ei ole Eestis püsivat tegevuskohta, ja mitteresidendist tööandja jaoks. Muidugi ilustatakse seda mõne uhke Hollywoodi filmi näitega, aga nagu ikka, see uhke visuaal tõenäoliselt ikkagi lõpeb sellega, et kõikvõimalikud nomaadid, keda siin täna on ka nimetatud, kaasa arvatud diginomaadid, lihtsalt kasutavad meie maksusüsteemi ära. 

Ja seda eelnõu tuleb vaadata paketis. Meil avatakse küll uksi tööjõule, eriti odavtööjõule. Eriti jahmatav on Kesk-Aasia lülitamine nende doonorite hulka, kes meile siia hakkavad tööjõudu tooma, vähemalt seadusandja visioonis. Me loeme seda seletuskirjadest, me kuuleme seda põhjendustest. Ehk siis tegelikult luuakse välismaalastele jälle soodustingimusi, avatakse uste kõrval aknaid ja kõikvõimalikke kõrvaluksi. 

Loomulikult kõige hullem eelnõu oli siis, kui siin võeti vastu hiljutine odavtööjõu sissetoomise soodustav seadus. Aga ka see võimaldab siin trikitada, valetada, petta ja kasutada virtuaalsust veelgi rohkem ära ja meie maksuametit ninapidi vedada. Ega siis neid nomaade – ma pean silmas mitte diginomaade –, neid on ju ammu olnud siin küll ja küll. Riik on täis veetud neid, kes töötavad mustalt siin erinevates nii-öelda rahvuslikes restoranides. Restoranid ei täida niigi mingeid seadusi. Lähed, astud uksest sisse, proovid eesti keeles küsida menüüd, nad ei saa sinust aru. Sellised on mõned tüüpilised rahvusrestoranid, siis töötab tema tagatoas mõni mustalt töötav kokk ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. See on juba üsna ammune traditsioon. 

Iga hinna eest pressitakse üle ukse siin. Ma ei hakka neid mahlakaid näiteid tooma kuidas. Või siiski. Üks välismaalane isegi leidis Eestist naise, et saada siia ..., ja hakkas kokaks, ja samal päeval, kui sai lõpuks siia alaliselt jala maha, samal päeval jättis ka naise maha. Isegi selliseid pööraseid trikke kasutavad kaugete maade Euroopa ja Eesti viisa noolijate poolt. Alatust on palju ja ma ei näe mingit põhjust lihtsalt avada neile uusi võimalusi.

Vastuolulised uuringud olid siin. Ma leidsin ühe uuringu, kus öeldi, et, turismiuuringus, et väliskülastajate piiriuuringus esitati küsimus, kas peate ennast diginomaadiks. Tulemused näitasid, et 3% uuringus osalenuist vastas sellele jaatavalt, mis tähendab, et vaid ühe aasta jooksul külastas Eestit umbes 51 000 diginomaadi. See mõiste on muidugi laialivalguv, aga eelnõu seletuskirjas on öeldud, et kui kümnendik e-residentidest sooviks taotleda viisat kaugtöö eesmärgil, võiks e-residentide seast potentsiaalseid taotlejaid olla umbes 1400 inimest aastas.  

Ja siis me näeme, et, lähme korraks e-riigi, e-residentsuse juurde. E-residentsuse osas on meile ju ka Euroopa Liidust ette heidetud, et see on ideaalne rahapesumasina ärakasutamine, rahapesukanal, mille kohta meie saame siin uhkelt propagandistlikke hüüatusi teha, põnevaid uudiseid ajakirjandusse. Aga tegelikult oleme loonud uue rahapesukanali, kus kahtlase mainega tegelased loovad Eestisse ettevõtteid ja pesevad ja pesevad raha. Ja ka meie julgeolekuorganid ei saa nende kontrolliga hakkama. 

Ma võtaks kolm minutit.   

Kolm minutit lisaks. 

Nii et rahapesu ja finantskuritegevus voolab meile e-residentsuse kaudu sisse ja ka selle kanali peaksime kinni panema. Me oleme e-riik ka ilma rahapesuta, võtame ikka rahulikult. Ja sellise valdkonnaga kiitlemine ja edvistamine tegelikult viib meid rahapesuriikide hulka tagasi nii või naa. No me olemegi selle kaudu. Mis siis, et ühes kohas püütakse kanalid kinni panna, siis teises kohas hoitakse nad lihtsalt külmalt lahti nagu e-residentsuse puhul. Ja nagu öeldud, e-residentsuse kaudu soodustatakse ka diginomaade. No mida head annab meile kuskilt Bangladeshist tulev nomaad, diginomaad?  

Kogu see riik on mingiks simulaakrumiks muudetud, mingisuguseks nomaadluse taimelavaks. Kes meile siis tegelikult tähtis on, kas Eesti kodanik, põliselanik või mingid nomaadid? Ma näen juba viimased viis aastat nagu eriti innukat nomaadluse ajastu tekkimist, kuigi ka varem me nägime, nagu öeldud, et viis korda on kasvanud islamiusuliste immigratsioon. Kas meile selliseid nomaade ikka vaja on? Minu selge arvamus on, et ei ole.  

Nagu siin eelnevates kõnedes öeldud, et see nomaadlus kõige laiemas mõttes, massiimmigratsioon on Euroopa viinud krahhi äärele. Teie olete ka tikkudega mängimas bensiinikanistri juures ja see plahvatab mujal Euroopas niikuinii. Ja meie peame tegema kõik, et meie ei osaleks tikkudega mängimises bensiinivaadi juures.

Aitäh! Suur tänu! Järgmisena palun siia Riigikogu kõnetooli Martin Helme. Palun!

Ma tahan üle korrata seda, mida EKRE on rääkinud kümme aastat. Meie kvoot on null. Me hakkasime häirekella lööma immigratsiooni ja massiimmigratsiooni üle alates 2015. aastast, kui EKRE esimest korda siia erakonnana sellesse saali sai. Rääkisime juba siis massiimmigratsiooni ohtudest, mida see teeb majandusele halba, mida see teeb turvalisusele halba, mida see teeb kultuurilisele identiteedile halba. 

Nüüd on meil järjest kahe nädala jooksul toodud siia neli seadust, mis teevad massiimmigratsiooni soodsamaks ja lihtsamaks. Konkreetne seadus on eriti ilge. See on seadus, mis näeb ette – noh, loomulikult Brežnevi pakike, sinna on pandud mingisugused väikesed ilustavad asjakesed ka juurde, siseriiklikud asjakesed –, aga põhiiva sellel on see, et võõrtööjõud kolmandatest riikidest. Aga mis on kolmandad riigid? Kolmandad riigid on mitte Euroopa Liidu riigid, eks ole, võõrtööjõud kolmandatest riikidest saab pooleaastase maksusoodustuse. Üldse ei pea makse maksma! Ja vabandus sinna juurde on see, et need on mitteresidendist tööandjad ja mitteresidendist töövõtjad ja neid ei saa palju olla ja nad ei saa väga palju tegutseda. 

Kellele te seda lolli juttu räägite? Luua uus ettevõte, teha Lätis renditööettevõte, kes hakkab Eestisse tooma, ma ei tea, Tadžikistanist või Valgevenest inimesi ja neid iga poole aastaga edasi-tagasi üle piiri nihutama – see käib ju praegu juba. Ja nüüd tehakse neile massiline motivatsioon juurde sellega, et võetakse maksukohustus ära. 

Meie ülejäänud siin Eestis käime tööl, maksame makse ja palgakulu meie tööandjal on suurem. Aga võtad sealt mingisuguse umbkeelse ja tema palgakulu on tööandjal palju-palju väiksem, kolmandiku võrra väiksem.  Ja siis me teeme siin mingisugust juttu, räägime täiesti debiilset juttu mingitest diginomaadidest ja Hollywoodi filmimeestest. Ma tahan teile öelda: kulla mehed, Hollywoodi filmimeestele juba on maksusoodustus! Selle maksusoodustuse nimi on rebate, mille nad saavad tagasi arvestatud: kui nad on teinud oma projekti lõpuni ja näidanud kulud ära, nad saavad kogu käibemaksu tagasi. Maksusoodustus on olemas! 

Ärge tulge meile mingisugust täielikku iba ajama sellest, kuidas me tahame siia Hollywoodi tööstust meelitada selle sotsiaalmaksusoodustusega, mis on tegelikult ju mõeldud odavtööjõu veel odavamaks muutmisega ja mis selle kaudu surub alla Eesti inimeste palkasid. Ja ta töötab koos selle seadusega, mida me siin enne menetlesime, mis on Euroopa Liidu ühtse varjupaigasüsteemi tegemine, mille eest me hoiatasime 2015. See oligi, et meie kvoot on null!  

Brüssel hakkab otsustama, keda me peame võtma, kui palju me peame võtma, kust me peame võtma ja kui me ei võta, siis ta hakkab meid karistama. See ongi see, mida meile räägiti kümme aastat tagasi. "Ärge muretsege! Ei ole, immigratsioon jääb liikmesriikide kontrolli alla! Ei no sellega ei ole ükski riik nõus." Loomulikult ei ole ükski riik nõus! Pooled Euroopa riigid on öelnud, et nad ei täida seda n-ö migratsioonipakti.  

Mis iba meile veel aeti selle migratsioonipaktiga: "Ei no see on väga hea asi! See ikka muudab immigratsioonireegleid Euroopa Liidus karmimaks ja rangemaks ja konservatiivsemaks." No kellele te seda rumalat juttu räägite? Ta ei muuda mitte midagi rangemaks, ta ei muuda mitte midagi konservatiivsemaks, ta tsentraliseerib immigratsioonipoliitika mittevalitud Brüsseli vasakäärmuslikele bürokraatidele ja poliitikutele, läbikukkunud poliitikutele nagu von der Leyen ja Kaja Kallas ja muudab meie selleks prügimäeks, kuhu nad topivad oma massiimmigratsiooni tulemusi.  

Need on kaks seadust, mida täna tehti. Eelmisel nädalal tehti kolmapäeval veel kaks seadust, mis tegid jälle odavamaks odavtööjõudu välismaalt ja tegid veel lihtsamaks siia jäämist ja tegid veel lihtsamaks siia saamist.

Täna oli meil Kristen Michal infotunnis ega suutnud ennast viia selleni, et ta ütleks, et Eesti strateegiadokumentidesse peaks sisse viima sõnastuse või, ütleme, sellise hoiaku, et Eesti on rahvusriik. Ta ei suuda seda öelda! Muidugi ei suuda, sest ta juhib ju riiki, kus likvideeritakse rahvusriiki iga päev kõikide seadustega, mida ta saab, likvideeritakse iga päev sõnumitega, mida valitsus välja saadab. Tartu rahu ei ole dokument, mille üle me uhked peaksime olema, millest me valju häälega rääkima peaksime, sest see mõningaid inimesi ärritab. No vot, see ärritab neid inimesi, keda me toome siia sisse pooleaastase maksusoodustusega, sest nemad ei saagi sellest aru. Miks nad peaksid? Mingid tüübid räägivad siin mingist Tartu rahust, neil seal oli 9. mai. 

Absoluutselt vastuvõetamatu seadus, me anname sisse katkestamise ettepaneku. 

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Aivar Koka. 

Hea juhataja! Head kolleegid! No kui Jürgen tuli selle eelnõuga meile rahanduskomisjoni, siis alguses tundus kõik väga ilus. Räägiti sellest, et Värskas sai maja ehitatud ja kopamees tuli ja küsis sularaha ja sai sularahas makstud, aga pärast hakkas mõtlema, et ei tea, kas mees on ettevõtja ka või ei ole, kas ta makse maksab või ei maksa. No jumal tänatud, vähemalt üks ministritest on nüüd näppupidi ettevõtluses sees olnud ehk omale maja ehitanud, saab aru, kuidas raha liigub. Siiamaani tundus, et sellest aru ei saada. See tundubki mõistlik otsus ja selle eelnõu juures see ongi ainukene asi, mis mõistlik on.

Aga nüüd me vaatame seda eelnõu, mis on vahepeal teiseks lugemiseks siia jõudnud. Ma küsisin ka ettekandja käest, kas jutt räägib ainult sellest, et kui üks mees, nagu öeldi, muruniitja või lapsehoidja tuleb, talle antakse õhtul 20 eurot ja see, kes raha saab, peaks maksud maksma. Ei, siia on nüüd kirjutatud alltöövõtja ka juurde. Aga mis see nüüd tähendab? Kas jõuab jälle kätte seesama asi, mis me 2017. aastal siin saalis likvideerisime, et peatöövõtjad ei saa tekitada olukorda, et viimane makse jääb maksmata või maksud jäävad maksmata? Sest kui alltöövõtja viimast arvet ei saa, siis ta peab kuidagi optimeerima, et ellu jääda, mitte pankrotti minna. Ja kuskilt tuleb äkki üks rida juurde, lihtsalt tuleb kuskilt muudatusettepanek, ministeeriumist. 

Ma mäletan väga hästi, kuidas majanduskomisjoni ministeeriumist tuli ametnik Bolti eelnõule ja ütles, et nii oluline on üks lause juurde kirjutada. Järgmise kahe nädala pärast läks inimene sinna tööle. Ja kuu aja pärast selgus, et see, mida mõeldud oli: ei pidanud makse maksma. Siiamaani maksuamet pole suutnud öelda, kui palju meil näiteks Bolti sõitjad tegelikult makse maksavad. Kaks aastat on mööda läinud sellest hetkest, kui peaks olema. 

Nüüd me teeme järgmise asja. Ma teen Ukrainasse ettevõtte, hakkan Rail Balticut ehitama, tulen pooleks aastaks siia oma inimestega ja ei pea seaduslikult ühtegi maksu maksma. Läheb pool aastat mööda, selleks ajaks on mul registreeritud uus ettevõte ja tulen uute inimestega, sest ega keegi ei taha olla väga pikalt ka ju kodust ära. Ja siis ühel hetkel hakkame niimoodi teid ehitama, sest me oleme suutnud valitsuse ajal selleni, et teedeehitusmaht on nii alla läinud, et ettevõtjad on oma tehnikat ära müünud. Ja nüüd on lihtne! Kolmandates riikides loome ettevõtte, tuleme oma tehnikaga siia, teeme poole aastaga teelõigu ära ja maksud jätame maksmata. Ja mitte mingit, rott ka ei köhi!

Ja siis küsime, miks Eestis ettevõtja ei taha oma ettevõtteid luua. Sest eestlane, me, vähemalt paar inimest, kes me oleme ettevõtjad, ei tahaks maksuametiga vaielda, me maksame oma maksud ära. Aga ühel hetkel ei ole võimalik konkureerida. 

Ma mäletan väga hästi seda aega, kui enne sõda Ukrainas taas hakkasid ukrainlased siia Eestisse tulema ja ehitajal enam ei olnud võimalik turu peal olla, sest ukrainlased ehitasid poole rahaga, olid nõus magama sealsamas objekti peal, läksid kolme kuu pärast ära, ja rahu majas. Nüüd me seadustame selle ära, et nad ei peagi ühtegi maksu maksma. 

Mina ei ole aru saanud, kust kohast need tulevad. Ma vahel vaatan, et kui ettevõtjana mõni koalitsiooni Riigikogu liige mõne ettepaneku teeb …

Palun kolm minutit. 

… siis kuidagi lükatakse see kõrvale …

Kolm minutit lisaaega, palun!

… ja öeldakse, et see on väga halb asi. Minu arvates tuleks tootvale tööle saata ikka väga paljud siit saalist või valitsusest, eriti ametnikud, kes on sinna pikemaks jäänud. Nii nagu me oleme erakonnale öelnud, need, kes Kliimaministeeriumis metsad sooks teevad, peaksid minema metsa või sohu elama ja aru saama, kustkohast see raha tuleb ja kas mets ikka enne tuleks maha võtta kui midagi seal tegema hakatakse, või tõesti peavad suured hektarid metsamaad mädanema soo sees. 

Mis me teeme? Me räägime, et riigieelarve on punases, miinuses. Me võtame 700 miljonit laenu riigieelarvesse, et teha tulumaksuvabastus, ja siis me saame teada, et 1200-eurose palgaga inimesed ei saanud ühtegi senti sellest tulumaksuvabastusest võitu, aga maksid ühe kuu oma palgast maksudeks ära. Ja siis me laseme kõrvalt tuua mingis sektorile … 

Nüüd ma saan aru, miks, Mart, eile rahandusminister Eesti Panga nõukogus ütles kõva sõna: Eestis ei ole vaja tööstust. (Saalist öeldakse midagi.) Ma ei ütle, Mart, ma ütlesin sulle, et minister ütles. Sa oled endine minister, ma räägin, et rahandusminister ütles, sa olid ka seal, kui seda öeldi. (Saalist öeldakse midagi.) Ah? Ei-ei, Mart ei öelnud seda, ma räägin, et Mart oli ka nõukogu istungil – ma täpsustan –, kui rahandusminister selle sõna ütles. Sellest tekkis debatt, päris tõsine. Ma arvan, et peale Jürgeni ei olnud mitte ühtegi seal saalis, kes sellega nõustus. Vähemalt mulle jäi selline mulje, sa võib-olla parandad, aga nii see oli. 

Väga selge, peale meid tulgu kas või maailma lõpp. Sest nüüd me tekitame olukorra, et Eesti ettevõtjal ei ole mõtet hakata siia oma ettevõtteid tegema. Tuleb Ukrainasse minna, teha ettevõte, siis tulla ukrainlastega siia, teha pool aastat tööd, teha uus ettevõte, tulla uuesti. Aga ma arvan, et ei peagi tulema, pool aastat võib puhata, sest maksude rahadega saab ju nii palju tulu. Hinna lööd alla, ütled järjekordselt, et näed, Eesti ettevõtjad on röövlid.

See on täpselt sama, nagu me teisipäeval kuulasime siin Finantsinspektsiooni ja siis ühe koalitsioonipoliitiku lauset siin, et jõle jama, laenuprotsent on kõrge. Aga unustatakse ära, et Finantsinspektsioon on määranud pankadele sellised nõuded, palju karmimad kui Soomes, ja nende nõuete täitmiseks – midagi teha ei ole – ongi laenuprotsent teine. 

Minu arvates küll, ma loodan, et … Ettekandja on meil tark poiss, rahandusminister olnud ja kõik puha. Tuleb küll teha, neljapäeval on meil õnneks istung, homme. See eelnõu tuleb küll tagasi võtta, see on õudusunenägu. Ma komisjonis mitu korda küsisin, miks 183 päeva. Ma saaks aru, kui siia kirjutatakse sisse, et kuuks ajaks tuleb või kaheks kuuks, ma saan sellest ka aru, siis ei saa suurt objekti keegi tegema hakata. Aga pool aastat? Aitäh!

Teie aeg! Aitäh! Järgnevalt kolleeg Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Nüüd me siin oleme teisel lugemisel ja järjekordse seaduseelnõuga, mis teeb uksed veel rohkem lahti odavtööjõule. Ja see 183 päeva, nii nagu ka eelkõneleja kirjeldas, kuus kuud, see on päris pikk aeg. Ega üldjuhul meil ehitustegevus ongi kevadest sügiseni, mis on täpselt see aeg, kus on parim võimalik aeg kasutada soodsamat tööjõudu. See tähendab just seda, et Eesti inimesed, Eesti ehitajad peavad minema ennast rakendama kuskile mujale. 

Aga minu jaoks nagu kummastav ka see, et see nõndanimetatud sotsiaalmaksukohustus panna teenuse tegijale. Siin on rahandusministrid omavahel erinevaid probleeme lahendanud. Oli siin, Martin Helmel oli töömees Urmas ja praegune rahandusminister ehitas omale maja sinna Lõuna-Eestisse ja siis vist tuligi välja see, et kui ta maksis kopamehele, kes oli nii aus, et hakkas tulumaksu sealt deklareerima, no eks ta vaatas, et minister tellib, et ju peab siis aus olema, aga ta eeldas, et minister maksab teiselt poolt sotsiaalmaksu ära, aga lõpuks tuli välja, et minister ei tahtnud seda maksta, aga tema käes on hoob, et hakata seadust muutma. Aga nüüd tuligi seadusega siia Riigikokku, et panna ka see sotsiaalmaksukohustus väljaantud summa sisse. Ehk seesama töömees peab ise olema nii seadusekuulekas, maksma sealt pealt sotsmaksu ja ka tulumaksu, mis tähendab seda, et tema jaoks läheb hind veel odavamaks, aga töö tellija ehk tegija ei pea maksma sotsiaalmaksu. 

Selle muudatusega siin § 1 punkt 7 ütleb, et sotsiaalmaksuga maksustatavalt summadelt tuleb tasuda sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu maksja on füüsiline isik, kes ei ole füüsilisest isikust ettevõtja. Ehk siis mina kui füüsiline isik tellin tööd teiselt füüsiliselt isikult, siis mina ei pea sotsiaalmaksu maksma, aga nüüd siis pannaksegi järgmisele töötegijale ehk nõndanimetatud muruniitjale, kes heas usus niidab muru, saab oma selle 10 eurot kätte ja siis tema peab hakkama deklareerima sealt pealt nii tulumaksu, sotsmaksu. 

Nii et lõpuks meil tekibki selline arvepõhine elamine, kus me pere sees hakkame samamoodi käituma lõpuks, et naine võib ka hakata tulu deklareerima sealt. Aga see tekitab absurdse olukorra, kus me kõik nagu hakkame arveldama ka selliselt, et kas on maksud makstud või ei ole. 

Nüüd kolmandatest riikidest töötajate sissetoomine, see renditööjõu probleem on meil olnud kogu aeg ja seda me ei halda. Nüüd me anname veel suurema laienduse sellele võimalustele, kus Eestis mitte tegevuskohta omav ettevõte toob renditööjõudu Eestisse ja selle kaudu saavad ettevõtjad – on nad ehitus, tööstus, põllumajandus –, saavad kasutada soodsamat tööjõudu, kus ei ole vaja maksta sotsiaalmaksu, mis teeb toote küll odavamaks, kuid järjekordselt on näide sellest, et see ei vii edasi innovatsiooni, kuidas asju parandada. Need filmitegijad, lühiajalised esinejad, koolitajad, sportlased – noh, mina ei tea, see 183 päeva, mis see sportlane siin teeb või mis see koolitaja siin 183 päeva teeb. Pigem on see ikkagi mõeldud tulenevalt eelmisel nädalal vastu võetud seadustest laiendada odavtööjõudu sissetoomist veelgi. 

Aga sellest kõigest lähtuvalt tuleb tunnistada, et seda eelnõu ei saa toetada. Ma usun, et paljud kolleegid on valmis selle katkestamisega. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Urmas Reinsalu. (Kõneleja palub lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

See eelnõu on otsekui Brežnevi pakk, ta räägib mitmest elemendist. Üks on tegelikult juhutööde tegemine füüsilise isiku maksustamisega ja selle koormuse kergendamine on oma olemuselt arusaadav. Teine asi kõneleb nüüd sellest – ja seda on ette valmistatud, hakati ju kohe, kui Kaja Kallase valitsus ametisse astus –, et tööturu konkurentsieelise loomine väljaspool Eestit püsivalt tegutsevale ettevõttele ja tema töötajatele, kes tähtajaliselt, mis on piiratud 182 päevaga kalendriaastas, siin tööd teeb. 

Hämmastusega loen ma selle eelnõu seletuskirja, mis oli varasem seletuskiri ja nüüdse eelnõu seletuskiri. Vabandust! Kui ma võtan ainuüksi selle juhutöö maksuvabastuse, siis palju riigile jääb raha laekumata. Aastaid tagasi kirjutati seletuskirjas tõsise näoga, et summa, mis riigieelarves väheneb, on 6000 eurot. Noh, tublid mehed arvutasid välja, 6000 eurot. Aga mis mind umbuslikuks teeb? Nüüd, kolm aastat möödus ja seletuskirjas on sama number, 6000 eurot. Näete, kõik muutub – inflatsioon, olukord, tööturu olukord –, aga see summa on samaks jäänud. Midagi siin valitsuse tekitatud kaoses on stabiilset. 

Teiseks, mis on aga tõepoolest aastate tagant kooskõlastuseks esitatud samas tekstis selle eelnõuga, on tegelikult täielik häma ja mitteanalüütiline käsitlus, mis puudutab mitteresidentide sotsiaalmaksukohustuse tühistamist. Mõju ei ole võimalik öelda, mõju ei ole võimalik välja arvestada, see on nii segane olukord. Aga see mõju eelarvele on väike. Vaadake, milline paradoks tuleb välja! Mõju ei ole võimalik tuvastada, aga teatakse, et mõju on väike. Ja siis opereeritakse – mulle tekitab üllatust – mõlemas eelnõu seletuskirja variandis – nii aastate eest selles, mis läks kaubanduskojale kooskõlastamiseks, kui ka uues – viide selle kohta, et see on ainult see niinimetatud diginomaadide kaasus. Eelnõust me mingit niisugust tüüpi kitsendust või profileerimist, otsekui see puudutab IT-ettevõtete, ma ei tea, programmeerimistööd või mingit muud tegevust siin. Ma juhin tähelepanu, et loogika on selles, et ettevõtte püsitegevuskoht ei ole Eesti, töötaja püsitegevuskoht ei ole Eesti, aga õnneliku juhuse kaudu nagu üks õnnelik paar, nad kohtuvad siiski Eesti territooriumil, loovad lisaväärtust, kuid maksu ei maksa, eks ole, ja lähevad eeldatavasti lahku, vähemalt selle teoreetilise konstruktsiooni järgi, mis see eelnõu annab.

See on valitsuse poolt ausalt öeldes vägagi kummaliselt eksperimenteeriv loogika. Esimene lähtekoht on see, et me tahaks näha arvestusi, kui kõneletakse sellest, et sellel ei ole mingit mõju või et mõju ei suudeta hinnata, see mõju on väikene. Me muudame Eesti maksuseadusi – millises maksukaoses praegu me oleme – riigieelarve defitsiidi olukorras. Kui mõju ei ole, vabandust, või see mõju võib olla ka teoreetiliselt positiivne – üldmajanduse areng, kui palju Eesti muutub niisuguseks platvormiks, kus mitteresidentidest ettevõtted ja mitteresidentidest töötajad mingisugust teenust teevad ja siis, ma ei tea, inimesed tarbivad siin ja mingi muu lisaväärtus tekib siin –, siis sellel peab olema ikkagi analüütiline käsitlus niisugusel asjal, kui me teeme seda. Üks asi on see, et me tahame näha, mis on selle asja mõju ikkagi sisuliselt eelarvepositsioonile. 

Teine küsimus puudutab seda, et see on juba nii-öelda ideoloogiline küsimus. Kui meil on mingi kolmas riik maailma teisest otsast, mehed tulevad kohale, ehitavad mingisuguse elementmaja ja mehed lendavad lennukiga jälle tagasi – ma jätan nüüd kõrvale kõik lähetatud töötajad Euroopa Liidus ja need Euroopa Liidu reeglid –, siis tegelikkuses me ütleme, et selline tegevus peab saama olulise konkurentsieelise võrreldes selle tegevusega, mida teevad Eesti töötajad, kellel on Eestis kodu ja kes maksavad makse selleks, et tagada Eesti ühiskonna toimimine ja saada avalikke teenuseid kogukonnale. Me anname praegu Eesti ettevõtjatele ja Eesti ühiskonnale 33%-lise maksuerandi signaali, et see on see tööloogika, mida väärtustatakse või mis peab saama olemusliku konkurentsieelise. Ka selles olukorras, kus me kõneleme teenustest, kui nad midagi teevad, tekitab see küsimuse, kas see on ideeliselt põhjendatud. Ma sügavalt kahtlen selles loogikas. 

Isamaa toetab selle eelnõu katkestamist. Me oleme näinud eksperimenti, mida me tegime – panete tähele, on sümptomaatiline –, et on olemas mingid grupid korraga, kus koalitsioonil, kes üldiselt on nagu soomusrong uute maksude kehtestamisel, liigub edasi, siis kuskil läheb süda härdaks. Kaughasartmängumaks. Nagu ma nüüd parlamendis kuulsin, ühe ettevõtte jaoks tehti see kaughasartmängumaksu seadus, et see ettevõte tuleb Eestisse. Väidetavalt vist tegelikult ei olegi tulnud või ei tahagi tulla. Mis selle firma nimi on? Tahaks ka teada, kui ühe ettevõtte jaoks õmmeldakse siin nii-öelda kasukat valmis.

Ja nüüd on tegelikult täpselt samamoodi, et Eesti ühiskonna puhul maksukoormuse pealeladumine – selleks julgust jagub. Ja nüüd korraga me näeme kaughasartmängumaksu ettevõtteid, need on need kõige kaitsetumad või ühiskondlikus mõttes nii-öelda konkurentsi soodustavad. Vaat see on see ühiskondlik väärtus, mida nemad loovad inimeseks olemise kaudu ja õnneproovimise kire kaudu, mis iga inimest saadab selles loogikas universaalselt. Ja teiseks, me oleme võtnud välja ettevõtted, mis ei ole püsivalt tegutsevad Eestis, ja teiseks, mille töötajad ei ole püsivalt tegutsevad, vaid nad saavad kokku kontaktplatvormina, on Eesti territoorium, et neile anda see kolmandiku eelis. 

Ma arvan, et siin me võime konstrueerida näiteid. Ma ei tea, kas härra Võrklaeval oli see või kõlas siin saalis see varasemas arutelus läbi, et Hollywoodi näitlejad tulevad siia ja siis nad selle paari kuu jooksul on siin Eestis. Ma arvan, et aastaid on tegelikkuses, ka valitsus ise, ma näen, kõhelnud selle seaduse vastuvõtmisega. Aastaid on see initsiatiiv nagu rippunud. 

Ma tahaks tegelikult teada, seletuskirjast ei selgu, mis selle asja taga tegelikkuses on. Kas selle taga on nende teatud IT-ettevõtete või meie mõne – hellitlevalt ütlen – tehnoloogiaoligarhi lobi. Pärast valimisi pandi see eelnõu kiirelt veerema, aga millegipärast vahepeal seiskus. Või on seal taga mingisugune muu motivaator, mis võib-olla üldiselt algatajate puhul majanduskasvu elavdab? Kuid ma juhin tähelepanu, et majanduskasvu elavdamise kategooriat või lisaväärtuse tekitamise kategoorias lööme selle palli kohe maha. Seda ei öelnud ei kolm aastat tagasi eelnõu algatanud valitsus ega ütle ka nüüd, et see mingisugust mõju omab majanduse arengule. Kõneletakse, et bürokraatiat kui niisugust on vähem. Võimalik, ja tehniliselt on see loomulik, kui me makse ei korja, on bürokraatiat vähem, aga küsimus on, et siis on ka maksutulu vähem. Aga kui palju, sellele me ei vastust saa. Meile öeldakse, et see mõjutab vähe, aga kui palju, seda on võimatu öelda. Vaatame, mis juhtub pärast. Lõpetame eksperimendid, sõbrad, võtame julgusega otsuse, katkestame selle ja nõuame valitsuselt minimaalset poolkohustust. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Asume eelnõu 860 muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Eelnõu kohta on laekunud üks muudatusettepanek, selle on esitanud rahanduskomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Me oleme eelnõu muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 860 teine lugemine lõpetada, aga meile on laekunud ettepanek Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt. See ettepanek vajab hääletamist. See ettepanek näeb ette Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 860 teine lugemine katkestada. Me asume selle katkestusettepaneku hääletuse ettevalmistamise juurde. 

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 860 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 13 Riigikogu liiget, vastu 44, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 860 teine lugemine on lõpetatud. Järgnevalt on meie 11. päevakorrapunkt Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 839. Aga Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon andis teada, et ettekandja, Riigikogu liige Rain Epler ei saa tänasel istungil osaleda, mistõttu meil on tekkinud arutelu võimatus ja seetõttu me seda päevakorrapunkti täna ei ava. 

Liigume edasi! 12. päevakorrapunkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse (kergliikurite ja pisimopeedide regulatsioon) eelnõu 840. Praegu ma näen siin ainult tühjasid pingiridasid. Head kolleegid, kas me ... Nii, selge. Me saame selle päevakorrapunkti avada, sellepärast et ettekandjana on siia Riigikogu saali jõudnud Riigikogu liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart. Palun kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvarti Riigikogu kõnetooli.

Jaa. Aitäh, austatud ... ! Aitäh ootamast!

Head kolleegid! (Helistab kella.) Me ei kuule ettekandjat! Palun, Anastassia!

Aitäh, austatud esimees! Head kolleegid, aitäh ootamast! Tõesti, see eelnõu, mis on teie ees, tegelikult sarnane eelnõu oli esitatud ka aasta tagasi. See puudutab kergliikurite ja pisimopeedide paremat reguleerimist.

Ma korra veel kord katkestan, Anastassia. Ma väga vabandan! Aga, head kolleegid, me ei kuule ettekandjat, kui saalis on sumin. Palun tõesti, kui teil on vaja teemasid arutada, arutage väljaspool saali, aga me lihtsalt ei kuule siin saalis ettekandjat. Palun peame sellest reeglist kinni! Aga Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Jaa, uuesti. Aitäh, austatud esimees! Eelnõu puudutab kergliikurite ja pisimopeedide paremat reguleerimist. Tegelikult meil oli see arutelu juba eelmisel aastal.

Võib-olla natukene taustaks, miks üldse see küsimus on tõstatatud. See tulenes sellest, et nagu me teame, meil on liikluses nüüd lisaks sellele, et meil on kergliikurid ja renditõukerattad, on meil eelmisest aastast lisandunud ka pisimopeedid, sellised punased. Üks hetk tekkis selline olukord, kus eriti lastele need pakkusid väga huvi. Ja kahjuks, kuna see rakendus ei kontrolli vanust, tekkis olukord, kus väikesed lapsed, eriti pärast kooli, läksid hakkasid sõitma nende pisimopeedidega ja juhtus päris mitu koledat õnnetust. Üks näiteks 13-aastane laps jäi Lasnamäel ühe auto rataste alla. Teisi õnnetusi on veel olnud. 

Sellel teemal olen tegelikult suhelnud ka Tervisekassaga. Tervisekassa on näidanud graafikut, kus oli näha, et selle kergliikurite tulekuga, aga hiljem ka pisimopeedidega on tõusnud Tervisekassa kulud, just mis puudutavad neid vigastusi, mis on seotud nende kergliikuritega. 

Need muudatused, mida ma olen sätestanud, sellest on rääkinud tegelikult ka valitsus, taristuminister, sellest on rääkinud ka Kliimaministeerium. Meile lubati juba eelmisel aastal, et tullakse muudatustega välja, aga aasta on möödas, uus hooaeg on juba käimas. Muudatusi Kliimaministeeriumilt siiamaani ei ole. Seetõttu juba ennetavalt, selle asemel, et oodata, millal Kliimaministeerium tuleb oma ettepanekutega välja, see on see põhjus, miks ma andsin uuesti selle eelnõu sisse. 

Ja siis need punktid, et korra käime ka need punktid läbi. Esiteks, millest ma rääkisin? Põhiprobleem on, et väikesed lapsed sõidavad nende kergliikuritega, rakendus seda ei kontrolli. Selle jaoks antud eelnõuga sätestatakse, et ettevõtja, kes siis annab rendile kergliikuri, pisimopeedi, aga ka jalgratta, siis peab järgmised nõuded täitma. Et rakenduses peab olema konkreetne kas näotuvastusprogramm, dokumendituvastusprogramm, et siis alla seaduses sätestatud piiri ei saaks isik kasutada seda renditavat liikurit. Samuti oleme sätestanud ka juhtimisõiguse kontrolli. Näiteks meil pisimopeedide puhul, kui isik on alla 16-aastane, siis näiteks tema ei tohi kasutada pisimopeedi, kui tal ei ole juhtimisluba. 

Üks moment on veel. See on tegelikult kohaliku omavalitsuse palve olnud. Juba eelmisel aastal, eelmise Tallinna linnavõimu ajal tuli palve, et riik reguleeriks sellist küsimust, et oleks sätestatud, oleks antud võimalus kohalikule omavalitsusele sätestada kergliikurite, pisimopeede ja jalgrataste piirarv kohaliku omavalitsuse territooriumil. Ma korra natukene räägin, miks on see vajalik. Praegu on olukord selline, et ükskõik mis ettevõtja võib tulla turule, võib tulla linna, valda ja ta võib põhimõtteliselt lõpmatuseni panna oma kergliikureid, pisimopeede, ükskõik mida. Mitte ükski seadus seda ei kontrolli ega limiteeri. Ja põhjus, miks on see tegelikult vajalik, ongi see, et ei tekiks sellist momenti, kus meil on igal pool, eks ole, need pisimopeedid, kergliikurid. Bolti kergliikurite puhul on öeldud, et neid tihti kasutatakse reklaami jaoks, tegelikult neid kasutajaid on vähem kui seda, kui palju neid väljas on, ja et tekitada ka vähem selliseid ohtlikke olukordi, kus tõesti need ebavajalikud tõukerattad kuskil vedelevad ja tekitavad ohtlikke olukordi. See ettepanek tulenebki Tallinna palvest, mis oli juba eelmisel aastal esitatud, ja seetõttu on see ka siin eelnõus sees. Näiteks seda kasutatakse Helsingis, on vastu võetud selline kord, et seal kohalik omavalitsus sätestab, mis on see piirarv. Näiteks praegu, mida tehakse selle jaoks, et kuidagigi limiteerida? Natukene tekitatakse seda kunstlikult, pannakse väga ranged nõuded. Kas näiteks vanalinnas teatud kellaaegadel ei tohi sõita või siis pannakse väga suured limiidid kiirustele, aga see on mingil määral selline kunstlik ja mina ütleksin, et see on isegi rohkem ettevõtjat piirav. 

Ja võib-olla veel üks punkt, millel sooviks peatuda, on see, et seaduse järgi peavad kuni 16-aastased kasutama, kandma kiivrit. See on ka selline olukord, mis võib tekitada debatti, aga siin eelnõus on see sees, et kuni 16-aastastele võiks ettevõtja pakkuda ka kiivri rentimise võimaluse. Võib-olla võrdluseks, mida on teinud Leedu seim, Leedu parlament. Leedu parlament võttis eelmisel aastal vastu sellise seaduse, kus pandi kiivri rentimise kohustus, võimaluse pakkumine absoluutselt kõikidele ettevõtetele ja peab olema pakutud kõikidele vanustele. Ehk siis ükskõik kui vana sa oled, sa oled kohustatud kandma kiivrit ja ettevõtja peab seda pakkuma. Täna me ootame veel lahendusi, kuidas nad lahendavad, aga näiteks, kuidas on teatud riikides seda tehtud? On spetsiaalsed punktid, kus on võimalik laenutada, nagu sellised kapid. Selliseid asju on juba rakendatud. Miks siin ei ole pandud seda nõuet kõikidele? Just see põhjus, et meil tegelikult praegune liiklusseadus ei nõua seda, et need, kes on vanemad kui 16, peaksid kiivrit kandma. 

Aga võib-olla, kui ma tohin nii-öelda enda kogemusest rääkida, olen suurema osa elust kaherattalistega sõitnud. Kahjuks need kukkumised, eriti kukkumised ilma kiivrita, on väga õudsed. Nad on väga õudsed, eriti laste puhul, kuna lapsed tihtipeale ei oska hinnata neid õnnetusi, tihtipeale ei oska hinnata kiirust, ei oska hinnata pidurdusmaad ja need kukkumised tavaliselt tulevad sellised karmimad.

Võib-olla ma natukene toon veel näiteid teistest riikidest. Näiteks Saksamaal on samamoodi rendiettevõtted teinud sellise nagu rakenduse, võimaluse, et seal kontrollitakse juhilubasid, seal on samamoodi näotuvastus. Ja tegelikult seetõttu juba täna näiteks Bolt nendes teistes riikides, kus see regulatsioon on sisse viidud, Bolt juba kasutab neid lahendusi. Ma tuletan korra meelde, et Bolt kasutab neid lahendusi juba Bolt Drive'i puhul. Bolt Drive on see, kui sa rendid autot, eks ole. Selles osas ma ei näe nagu põhjust, miks ei või selle kõik sisse viia ka Eestis. 

Teine küsimus on muidugi selle teise ettevõtte puhul, mis puudutab neid pisimopeede, Ride Mobility. Nemad võib-olla tõesti on sunnitud seda uut lahendust looma. Aga samas, millele viitas Kliimaministeerium, nemad on näiteks juba suhelnud ettevõtjatega ja ettevõtjad ei näinud probleemi, et selline lahendus oleks sisse viidud. Näiteks võib-olla välja tuua ka Prantsusmaa näite, ma korra toon välja. Seal lausa oli selline olukord, kus Pariisis korraldati rahvahääletus renditõukerataste teemal ja seal rahvas hääletas, et renditõukerattad üldse keelata ära. Ja selle tulemusel näiteks Pariisis on üleüldse renditõukerattad täielikult keelatud. 

Võib-olla veel selle statistika kohta. Me räägime siin umbes, üks väga suur probleem statistikaga on see, et väga tihti nende õnnetuste osas kergliikuritega, nende kohta ei anta teada. Tõesti, juhtuvad õnnetused, aga ei anta teada. Aga kui me räägime aastast, siis me räägime umbes 300 sellisest õnnetusest. See on see, millest antakse teada. 

Selles osas, ma arvan, et põhilised momendid said ära öeldud. Ma väga loodan, et seda eelnõu täna toetatakse, sest mina – niipalju, kui ma olen majanduskomisjonis seda eelnõu kaitsnud nii eelmine aasta, aga ka see aasta, olen aru saanud, et tegelikult see toetus sellele eelnõule on. Ja me võiksime selle esimese lugemise täna läbida, selle ära teha. Siis võib-olla hiljem, kui Kliimaministeerium ka tuleb oma ettepanekuga, oma eelnõuga välja, siis me võiksime need eelnõud omavahel liita ja sellest teha sellise hea kombinatsiooni, et teise lugemise käigus igaüks saaks veel mingisuguseid parandusi sisse viia, muudatusi teha. Kuna Kliimaministeerium on tõesti öelnud ja ka taristuminister, et muudatused on vajalikud, et nad tulevad muudatustega välja. Seetõttu selle eelnõu puhul võikski selle esimese lugemise lõpetada, arvestades ka seda, et tegelikult ju majanduskomisjon ei kujundanud lõpuks seisukohta selle eelnõu osas. Aga hea meelega vastan täiendavatele küsimustele. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile on. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh, hea kolleeg, selle ettekande eest! Küsimus on väga lihtne. Miks sinu arvates valitsus, olgu kas või Kliimaministeeriumi näol, nii pikalt mõtleb ja pidurdab seda protsessi? Selles mõttes ei saa ju öelda, et oleks mingisugune uus olukord, kus peaks väga pikalt mõtlema, uurima ja analüüsima midagi. Tegelikult needsamad elektritõukerattad on kasutusel meie tänavatel juba aastaid olnud ja neid tuleb aina juurde. Aga meie samal ajal ootame, millal riik otsustab, kas nad ise teevad valmis mingisuguse regulatsiooni, et saaks seda kasutada linnades ja valdades, või siis annab lahkelt loa kohalikele omavalitsustele, et nemad tegutseksid ise. Miks sa arvad, et see kõik võtab nii palju aega?

Tõesti, nagu ma ütlesin, me oleme selle eelnõuga olnud siin saalis aasta tagasi. Aasta on möödas. Ma mäletan, et eelmisel aastal samamoodi, kui veel ka Reformierakond oli Tallinna Linnavalitsuses, esiteks seal Tallinna Linnavolikogu liikmena ma kaitsesin ka ühte pöördumist Vabariigi Valitsuse poole, mida toetasid näiteks Tallinna Linnavolikogus kõik erakonnad – kõik erakonnad konsensuslikult: Reformierakond, Eesti 200, sotsiaaldemokraadid, Keskerakond, EKRE oli siis ka Tallinna Linnavolikogus. Kõik toetasid seda pöördumist Tallinna Linnavolikogult Vabariigi Valitsuse poole, et tehtaks mingid muudatused. 

Ja on märkimisväärne, et ka, ma ütlen, Reformierakond seda toetab. Eelmine aasta tõi ka Reformierakond mitu korda välja, et need on tõsised probleemid. Kui ma ei eksi, siis Reformierakonna fraktsiooni esimees Riigikogus kirjutas eraldi arvamusloo, et pisimopeedide ja kergliikurite õnnetused on probleem ja tuleks midagi teha. Siis oli muidugi, ma saan aru, rohkem Tallinna linnavõimu poole see pöördumine. Aga samas meie siin oleme need, kes saavad seda liiklusseadust muuta ja reguleerida, kahjuks kohalikud omavalitsused ei saa, eriti see, mis puudutab võimalust piirarvu sätestada.

Ega meil ju nende kergliikurite kohta ei ole see ainus eelnõu. Üks teine eelnõu, võib-olla te ka mäletate, mis paralleelselt oli menetluses, puudutas ju Bolti kindlustust. Samamoodi võeti vastu selline seadus, liiklusseaduse muudatused, mille kohaselt need renditõukerattad peaksid olema kindlustatud, seal olid konkreetsed kiirused, konkreetsed kaalud, ja täpselt jäi just Bolti tõukeratas sellest välja. See teema oli ka erikomisjonis käsitlusel, et kuidas on võimalik, et on selline vastuoluline olukord. Siis öeldi, et me võtsime üle direktiivi, need küsimused olid direktiivis sätestatud. Aga samas see oli direktiivi vaid kitsas nõue. 

Vaatame kas või siin lähedal Läti praktikat. Läti võttis samamoodi selle direktiivi üle, aga ta võttis selle üle nii, et ühtne kohustus oli kõikidele renditõukeratastele ehk nii Bolt läks selle kindlustuse alla kui ka teised rendifirmad. Praegu on see näide juba natukene aegunud, aga näiteks Tuule tõukerattad too hetk, kui Tuul oli turul, nende tõukerattad too hetk läksid kindlustuse alla, aga Bolti omad ei läinud. Sellest tekkiski küsimus, et kuidas on võimalik, et justkui ühte ettevõtjat, eks ole, eelistatakse teisele. Ja tänaseks on ju olukord, kus Tuul on lõpetanud oma tegevuse. Nad olid finantsraskustes, müüsid vahepeal oma ettevõtte maha, aga nüüd on nad juba pankrotis. Siin on ka küsimus, kuidas on see ikkagi võimalik. Nüüd on meil tekkinud mingil määral Bolti monopol. 

Mina pean korruptsioonivastase erikomisjoni esimehena välja tooma, et näiteks Bolti asutajad on olnud väga helded Reformierakonna annetajad ja Eesti 200 annetajad. Kui me vaatame, mis toimus aastatel 2021–2023, siis Eesti 200 – 57 000 eurot, Reformierakond – 42 000 eurot ja ka sotsiaaldemokraatidel oli 33 000 eurot. Ma ei tea, kas siin on mingi seos või ei ole, aga kui ma räägin kindlustuse osast, siis seal ma natukene tean siseinfot ja tausta, kus ministeeriumiametnikud tunnistasid, et tegelikult nemad pakkusid eelnõu, mis oleks puudutanud ühtset süsteemi kõikidele rendiettevõtetele, aga et poliitiliselt see ei läinud läbi. Minul on siseinfo juba selle teise eelnõu kohta, kus tõesti ametnikud, ametkond sai aru, valmistas isegi vastava eelnõu – seda tunnistati erikomisjoni istungil –, aga see lõpuks ei läinud läbi, kuna tol hetkel oli rahandusminister, kui ma ei eksi, Mart Võrklaev. Tõesti, seda eelnõu ei toetatud poliitiliselt.

Ma ei tea, kas see on vastus teie küsimusele, aga lihtsalt need on mõningad näited sellest, kuidas teatud eelnõusid on või ei ole vastu võetud.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kõigepealt ma tahan teid tunnustada selle eest, et te mitte ainult kandsite ette selle väga vajaliku ja olulise eelnõu, vaid ka selle eest, et te rääkisite meie kolmest kolleegist koosnenud grupist üle. Võib-olla nad rääkisid siin väga tähtsat asja, aga ikkagi nad teid segasid. Aga küsimus on selline. Erakorralise meditsiini töötajad kurdavad selle eelnõu saatuse üle ja me saame sellest aru. Mis teie arvate, kas meie traumapunktide töökoormus väheneks selle seaduse vastuvõtmisega?

Mina ütlengi ja see on eraldi siin ka mõjudes välja toodud, et selle seaduse eesmärk on vähendada erinevaid liiklusohtlikke momente ja liiklusõnnetusi. Ja nagu ma ütlesin, paljud liiklusõnnetused toimuvad just alaealistega, just nendega, kes ei oska hästi kontrollida masinat, kes ei oska kiirust arvestada, ei oska arvestada ka pidurdusmaaga. See on see, mida mina olen ka oma motospordipraktikas näinud, kust need vead, kust need probleemid tulevad. 

Ja see erikomisjoni istung, mida ma juba korra mainisin, kuigi seal oli, eks ole, kindlustuse küsimus, aga sinna oli kutsutud Tervisekassa. See istung oli avalik, seda on võimalik ka järele vaadata. Tervisekassa tõi välja väga konkreetse statistika, mis näitas, et alates sellest aastast, kui tulid kergliikurid turule, hakkas automaatselt kasvama EMO-sse sattunud inimeste arv. Just nende vigastustega tavaliselt ongi koljuluumurrud, rangluumurrud, põlved – need on vigastused, mis tekivad kahjuks nende kergliikurite või pisimopeedidega liigeldes. 

See number on kasvanud ja muidugi on kasvanud ka ravikulud. See on ka üks põhjus, miks me oleme seda kindlustuse teemat ajanud ja palunud mingil määral võtta ka Tervisekassalt ehk maksumaksjalt need kulud vähemaks, et need kulud läheksid kindlustuse kanda, mitte Tervisekassa ja maksumaksja kanda. See on teine moment. 

Võib-olla, kui ma võin sellist isiklikku kogemust rääkida: mul õde õpib arstiks ja nüüd läbib praktikat EMO-s. Ta sattus sinna praktikale ajal, kui algas kergliikurite hooaeg. Läks soojemaks. Ja ta ütles, et tõesti need vigastused on kohutavad. Ja mina ütlen ka, et kui kahe rattaga sõita, ega seal ei anta väga palju andeks. Kui sa teed mingi vale liigutuse, kui sa ei taju kiirust nii hästi, ei taju liiklust, eriti kui sul ei ole juhiluba, siis need vigastused niimoodi tulevad. 

Aga miks see on ohtlikum? Pisimopeedidega tegelikult ei tohi kõnniteel sõita, liiklusseadus ei luba. Aga neil, kes sõidavad, tihtipeale ei ole ka lube. See on ju ka põhjus, miks seaduses on sätestatud, et kuni 16-aastasel peavad olema juhiluba.

See on ju ka põhjus, miks seaduses on sätestatud, et kuni 16‑aastastel peavad olema juhiload, et nad ikkagi oskaksid liikluses liigelda. Aga tihtipeale on nii, et esiteks sõidavad alla 16‑aastased või isegi 10‑aastased. Teine probleem on see, et sõidetakse tõesti kas sõiduteel või kõnniteel, aga seejuures ei olda teadlikud liiklusreeglitest. 

Sealt need probleemid ja riskid tulevad. Väga oluline on, et me selle eelnõuga edasi liigume, et me teeme vähemalt esimese lugemise ära. Teise lugemise käigus võime mingeid muudatusi teha. Aga see on oluline moment, et me saaksime ka Tervisekassa kulusid alla, vähendades neid kohutavaid õnnetusi.

Mait Klaassen, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Igasugune õnnetus, mis lapse või noorega juhtub, on suur tragöödia. Aga mul on kahe poolega küsimus. Üks, mis puudutab juhuseid, kui noor, kellel on õigus see kergliikur rentida, osutub nii lahkeks, et ta annab selle oma sõbrale sõita ja rendib teise sinna kõrvale. Kes õnnetuse korral on see vastutav isik? See on üks pool küsimusest. Ja teine pool küsimusest on pigem natukene viitav. Kui me teeme sundkiivrid kõigile ja teeme ühiskasutuses olevad kiivrid, siis kuidas töödeldakse neid kiivreid kahe kasutaja vahepeal, et ei tekiks võimalikku kas parasitaar- või seenhaiguste ülekandumist? 

Jaa, tõesti see, et keegi sõber rendib ja annab teistele, see oht on alati olemas. See ongi põhjus, miks me tahame ka seda näotuvastust sisse viia. Siin on olnud ka teisi olukordi, kus ka need, kes ei ole 18-aastased või isegi 16-aastased ei ole, rendivad ja annavad ka teistele sõpradele. See on keeruline. Samamoodi, kui keegi läheb poodi, keegi vanem ostab alkoholi ja siis jagab teistele, siis on väga raske. Aga vastutaja on lõpuks see, kes istus pisimopeedi peale või astus kergliikuri peale ja tegi õnnetuse. Siis ikkagi tema on vastutaja. Ei ole võimalik panna vastutajaks kolmas isik, kes selle andis, kuigi me saame aru, et tema on kaasvastutaja. Aga kui rääkida kindlustusasjast, kuidas see toimib, siis vastutaja on see, kes selle olukorra tekitab. 

Nüüd selle kiivrikohustuse kohta. Nagu ma ütlesin, tegelikult see kiivrikohustus ei ole pandud kõigile. Me lähtume liiklusseadusest. Oluline on see, kuidas teised riigid on seda teinud. Nad on tõesti teinud kapid, kus on olnud desinfitseerimisvahendid, aga on võimalik neid mütsi peal kasutada. Tavaliselt praktiseeritakse seda autokoolides, näiteks motokoolitustel. Ja ringrajal on meil ka kiivrid, mis on üldkasutatavad, ja seal samamoodi kasutatakse, kuidas öelda, spetsiaalseid alusmütse, mis on ühekordsed. 

Tegelikult tahaks loota, et üldiselt peaks olema kõigil oma kiiver. Kas vanemad on ostnud või  …Üleüldse, ega kunagi ei tea, vahel on olukorrad, kus kiiver jääb koju või unustatakse. Ja tegelikult ju täna on niimoodi, et mitte kõik rendiettevõtted ei luba sõita, eks ole, alates 16 aastast või veel vähem. Näiteks Boltil, mis on kergliikur, on alates 18. Hoogs on üks teine ettevõte, aga seda ei ole muidugi Tallinnas. Seal on see alampiir väiksem. 

Tegelikult isegi selles osas see eelnõu neile ei kehtigi. Aga kui peaks tekkima olukord, eks ole, kui turule tulevad veel erinevad teenusepakkujad, kes hakkavad pakkuma – eriti, kui tekib näotuvastus või juhiloa tuvastus – võimalust kasutada ka nooremalt, kas või alates 14‑st, siis peaks olema see kiivri kandmise võimaluse pakkumine. See ongi just nendeks olukordadeks, kus ei tahakski, et oleks olukord, kus igaüks hakkab järjest rentima. Nagu ma ütlesin, see on tegelikult täiesti oluline vanemate kohustus. Vanemad peaksid järgima, aga tihtipeale kas unustatakse või ei tehta või on mingi muu põhjus. 

Ja nagu ma ütlesin, me siin lähtusime ka Leedu parlamendi eeskujust. Ja ega seda ei ole niisama, ka Leedu parlament ei võtnud sellise seaduse niisama vastu. See seadus oli tingitud sellest, et neid õnnetusi, just koledaid õnnetusi juhtus päris palju.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Mul tegelikult oli alguses natuke teine küsimus, aga sinu vastus minu esimesele küsimusele muutis minu meelt. Ma tahaksingi küsida, kas sinu arvates on tõepoolest võimalik, et ministeerium nii pikalt mõtleb ja ei suuda produtseerida mitte mingit regulatsiooni, ei suuda isegi öelda, et okei, las iga omavalitsus, kus tõukerattad ja mopeedid on probleemiks, reguleerib seda ise, on seotud sellega, millega oli seotud sinu poolt näitena toodud eelnõu, kus jutt käis kindlustusest. Ehk teisisõnu, mingi konkreetse firma või firmade huvid on praegu jälle mängus ja sellepärast ei tulegi seda vastust ministeeriumist juba üle aasta.

Jaa, meil tuleb ka majanduskomisjoni arutelu, esitlus. Natukene tegelikult mina tundsin, et ka majanduskomisjoni liikmetel oli küsimus, miks seda eelnõu siiamaani ei ole tulnud, arvestades, et juba aasta tagasi me seda arutasime. Tõesti, ka majanduskomisjoni liikmetelt – mitte ainult opositsiooni, vaid ka koalitsiooni liikmetelt – tuli küsimus, kuidas on võimalik, et meil on juba teine hooaeg, kus ka pisimopeedid on meil igal pool sõitmas, ei ole midagi välja tulnud. 

Kahjuks me ei saanud tegelikult väga otsest vastust, millal tullakse välja. Öeldi, et varsti, aga tegelikult me seda … Varsti on juba aasta möödas. Tõesti, see on küsimus, kuidas on tekkinud selline olukord, arvestades, et laste kaitse, tervise kaitse peaks olema tähtsam kui ettevõtjate huvide kaitse. 

Miks ma räägin ettevõtjate huvide kaitsest? Lihtsalt see on see selgitus, mis on tulnud valitsuselt, valitsuse ja ministeeriumi seisukohtadest. Seal oli kirjas, miks seda eelnõu ei toetata: sest teatud küsimused, teatud tingimused riivavad liiga ettevõtjate ettevõtlusvabadust. See on see koht, kus mina vaidlen vastu. Tervise kaitse küsimus, eriti laste tervise kaitse, ma näen, antud olukorras prevaleerib, on olulisem. 

Arvestades seda, et tõesti, ma mainisin siin, et erinevad annetused, mis on olnud läbi aastate, on päris suured … Aga näiteks veel üks huvitav asi. Ma kuidagi varem isegi ei võtnud sel teemal sõna, aga võib-olla praegu. Näiteks, kui mul toimus erikomisjoni istung samal, kindlustuse teemal, seal oli kohal ka Bolti esindaja. See Bolti esindaja oli Henri Arras, täna on ta Reformierakonna fraktsiooni esimees Tallinna Linnavolikogus. Arusaadav, et kindlasti on tegemist tubli inimesega, aga see on väga huvitav kokkusattumus.

Ma tõesti tahaks loota, et siin ei ole mingit sellist, ma ei tea, teooriat, vandenõuteooriat, et ei ole nii, et meelega hoitakse kinni. Mina siiski loodan ja usun, et inimeste tervise kaitse on antud koalitsioonile, valitsusele tähtis. Aga ma ei saa välistada seda, et isegi kui ametnikud, kui majandusministeeriumi ametnikud teevad eelnõu valmis, teevad väga hea eelnõu valmis, siis ta lihtsalt poliitiliselt ei lähe läbi, nii nagu see juhtus meil selle kindlustuse küsimusega. Ma tean, et ametnikud on väga tublid, teevad usinalt tööd, aga võib-olla põhjus, miks siiamaani ei ole see jõudnud valitsuse lauale, ei ole jõudnud Riigikogu saali, on see, et võib-olla tõesti poliitiliselt hoitakse kinni. Aga ma loodan tõesti, et see nii ei ole.

Vladimir Arhipov, palun! 

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Te juba oma ettekandes mainisite, et kõige paremini saavad tõukerataste muredest ja probleemidest aru kohalikud omavalitsused. Öelge palun, kas see eelnõu näeb ette üldraamistiku kõikidele omavalitsustele või pannakse mingid reeglid, mida võib täiendada ka iga omavalitsus eraldi. 

Aitäh! Tegelikult kohalikul omavalitsusel ei ole praegu väga palju võimalusi reguleerimiseks. Tõesti, näiteks see, mida on Tallinn teinud – miks ma just Tallinnast pidevalt räägin, lihtsalt Tallinnas on see kõige aktuaalsem, kergliikureid ja pisimopeede on kõige rohkem –, on see, et nad on võtnud vastu määruse, kus reguleeritakse teatud alad, näiteks mis kellast mis kellani ei tohi sõita või mis kiirusega tohib sõita ja mis alal. 

Aga mida ei saa siiamaani kohalik omavalitsus teha: ei saa reguleerida piirarvu kohalikul territooriumil. Täpselt samamoodi ei saa kohalik omavalitsus panna ettevõtjatele sellist kohustust, et rakenduses oleks kontrollimeede vanuse kohta või jalgratta juhilubade kohta. Seda kohalik omavalitsus reguleerida ei saa ja see on see põhjus, miks me saame seda reguleerida riiklikul tasemel. Seetõttu ma selle eelnõuga siin olen. 

Kui kohalik omavalitsus suudaks ise seda küsimust reguleerida, ega täna seda arutelu siin ei oleks. Aga nagu ma ütlesin, Tallinna Linnavalitsus tegelikult juba eelmisel aastal eelmise linnavõimu ajal pöördus valitsuse poole, pöördus Riigikogu poole palvega seda reguleerida. Nagu ma ütlesin, Tallinna Linnavolikogu tegi konsensusliku otsuse, kõik erakonnad hääletasid konsensuslikult selle poolt, et pöörduda Vabariigi Valitsuse poole, et seda küsimust reguleeritaks. Ega seda ei oleks tehtud, kui kohalikul omavalitsusel oleksid oma võimalused olemas. 

Nagu ma ütlesin, praegu on seadus selline, et iga ettevõtja võib tulla lõpmatu arvuga kergliikuritega, pisimopeedidega, ja mitte miski ei või takistada, mitte keegi mitte kuskilt ei saa öelda, et te ei saa neid nii palju siia tuua või et meil on limiit täis. Mitte miski seda täna ei reguleeri.

Ja kohalik omavalitsus ei saa seda limiiti panna, kohalik omavalitsus ei saa seda reguleerida. Ma isegi ei paku piirarvu kehtestada, ma pakun kohalikule omavalitsusele õigust sätestada see piirav vastavalt sellele, milline kohaliku omavalitsuse suurus on, kui palju neil see vajadus on. Ja et see lähtuks ka võrdse kohtlemise printsiibist, et kõiki ettevõtjaid koheldaks võrdselt, et ei oleks nii, et kellelgi oleks rohkem või vähem võimalusi oma renditõukerattaid või mopeede välja panna. Seetõttu see mingil määral ongi selline eelnõu, mis tuleb kohalikele omavalitsustele appi, sest täna on neil tõesti käed seotud.

Andre Hanimägi, palun!

Hea esimees! Hea ettekandja! Jah, vaatasin järgi, et sisuliselt aasta aega tagasi olime me mõlemad peaaegu sarnase eelnõuga selles saalis. Kumbagi eelnõu ei toetatud. Paar erinevust meil seal eelnõus oli, aga sisu oli suuresti sama. 

Aga te jõudsite ka sinna, et ma mõtlesin, et ma teie käest küsin, olete Tallinna asjadega ka hästi kursis, et tõepoolest, eelmisel aastal Tallinn ühe määruse vastu võttis, mis siis teatud küsimusi lahendas, näiteks seesama kiirus või parkimine. Kas teil on sellist aimu, kuidas see määrus on senimaani töötanud ja aidanud, et ka selle eelnõu puhul me saaks ju öelda, et tegelikult need piirangud töötavad küll või ei tööta? On teil mingisugust aimu? Kas statistika on tänu sellele paranenud ja kas kergliiklejatel on kõnniteedel võib-olla nüüd lihtsam veidi jalutada?

Aitäh! Selle statistika osas. Kliimaministeerium ütles, et tõesti statistika on läinud paremaks. Muidugi seda nad ei avaldanud, kas see mõju tulenes sellest, et tõesti see määrus toimib paremini, või sellest, et nendest õnnetustest antakse vähem teada. Tegelikult neil sellist laiemat analüüsi ei olnud. Aga selles osas, et see määrus on kindlasti andnud oma tulemused. Nagu te ütlesite, seal on piirangud, näiteks vanalinna tsoonides, eks ole, erinevad keelud, kellaajalised keelud ja kiirusepiirangud, lisaks nii-öelda need parkimistaskud. Kindlasti on see ka linnapilti paremaks teinud ja vähendanud erinevaid olukordi. Ma ei tea, kui palju te võib-olla olete tähele pannud, et jätkuvalt on Tallinna linna poolt pöördutud riigi poole, pöördutud valitsuse poole palvega ikkagi lubada reguleerida just seda piirarvu – see on nagu põhiline küsimus –, aga ka seda vanuselist kontrolli. Kahjuks seda kohalik omavalitsus siiamaani ei saa reguleerida. Ja võib-olla üks täiendav asi, mis on olnud arutlusel, seda ei ole välja toodud siin eelnõus, et aga näiteks mupol oleks ka täiendav võimalus järelevalvet teostada. Mupol täna tegelikult neid võimalusi ei ole, samal ajal politseil ei ole nii palju ressurssi, et taga ajada tõesti alaealisi või neid, kes sõidavad pisimopeediga kõnniteel, kuigi see on keelatud. Selles osas on jätkuvalt Tallinn tegelikult äraootaval seisukohal, jätkuvalt ootab valitsuselt samme, ootab ministeeriumilt neid samme. Need pöördumised on uuesti tehtud. 

Selles osas see eelnõu aastaga ei ole kaotanud oma aktuaalsust. Pigem vastupidi, nagu ma ütlesin, kui me saame selle esimese lugemise siin lõpetada, siis meil on võimalus see ühendada ministeeriumi eelnõuga, kui see üks hetk tuleb. Ja ma arvan, arvestades seda, kuidas see majanduskomisjonis arutelu oli, et on mitmed punktid, millega ka koalitsioonierakonnad nõustuvad. Just see vanuseline kontroll on mingid punktid, kus ei nõustuta, aga arvestades seda, et ikkagi ministeerium on lubanud, et mingid muudatused tulevad, ma ei näe mitte mingit põhjust, miks me ei saaks nagu siit edasi liikuda. Aga just see, mis puudutab Tallinna, ma tõesti saan eelkõige Tallinna puhul rääkida, need piirangud on andnud tulemust, aga samas näiteks mina ütlen, et vahel need piirangud, eks ole, mis määrusega sätestatakse, on isegi rohkem ettevõtjaid piiravad kui see, kui me paneme lihtsalt sellise üldise piirmäära. Tegelikult ettevõtjad on olnud ka natukene kriitilised, ma ei tea, kui te mäletate, kui esmakordselt tuldi selle määrusega välja, et need on liialt piiravad, et ei ole ka võib-olla väga kasutajasõbralikud, kui on, eks ole, raskem seda renditõukeratast või mopeedi kätte saada või siis teatud kellaaegadel on teised kiirused. Aga samas, arvestades, et muid regulatsioonivõimalusi ei ole, ma arvan, et see oli hea lahendus ja oluline lahendus.

Helmen Kütt, palun!

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja, aitäh teile põhjalike ja selgitavate vastuste eest! Ma küsin lihtsalt, et mõista õigesti. Endastmõistetavalt on parem, kui valitsus on kehtestanud teatud normid, mis kehtivad seadusena üle Eesti. Kas selle eelnõu kohaselt, mis annaks õiguse kohalikele omavalitsustele, tähendaks see seda, et kohalik omavalitsus vastavalt oma oludele … Sest meil on erinevad tingimused näiteks Viljandis või Tallinnas, aga probleemid on muidugi samad, mis puudutab kergliikureid ja tõukse. Üle Eesti hakkavad kehtima omavalitsuste poolt väga erinevad regulatsioonid – kas see annaks sellise võimaluse või te siiski näete ette, et midagi oleks sellist, nii nagu ka kolleeg siin küsis, et kas midagi on ühtset?

Aitäh! See, mis puudutab konkreetset kohalikku omavalitsust eraldi ja mida kohalik omavalitsus saab ise eraldi reguleerida, on just see piirarv. Ma võin teile natuke ette lugeda selle sätte normi, kuidas on see praegu kirja pandud. Sätestatakse järgmine punkt: renditavate või üüritavate kergliikurite, pisimopeedide ja jalgrataste piirarvu kohaliku omavalitsuse territooriumil. See § 190¹⁴ puudutabki neid piiranguid, mida on võimalik sätestada. See annab võimaluse, et iga kohalik omavalitsus vaatab vastavalt oma olukorrale. Teatud omavalitsustel ei ole üldse seda probleemi, neil ei ole isegi kergliikureid või ei ole neid liiga palju. 

Aga tegelikult on see ennetavalt päris oluline. Me ei tea, üks hetk oli siin arutelu, et pisimopeedid tahavad näiteks Tartusse laieneda. Tartus neid veel ei ole, aga selline plaan on. Tegelikult võiks see küsimus olla juba ennetavalt ära reguleeritud. Tartu tõesti ei ole nii suur linn nagu Tallinn. Kui seal on juba renditavad jalgrattad, renditavad tõukerattad ja kui tulevad ka pisimopeedid, siis võib-olla Tartul tekib see vajadus isegi palju suurem, kui on Tallinnas, rääkimata teistest, on see Viljandi või mõni muu linn.

Ja nüüd see, mis hakkab kehtima kõikidele ehk automaatselt, on see vanuseline kontroll. Selle seaduseelnõuga Riigikogu sätestab. See tähendab, et ükskõik mis ettevõtja, ükskõik kus linnas ta on, ükskõik kus ta opereerib, tema rakenduses oleksid sisse viidud vanuselised kontrollid. See hakkab olema näiteks dokumendikontroll, näotuvastus ja ka juhiloa tuvastus. See on see, mis on ühtne. Aga jah, see piirarv – tekib igal kohalikul omavalitsusel oma kaalutlusruum.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Riigikogu majanduskomisjonis toimunud arutelu palun siia Riigikogu kõnetooli tutvustama majanduskomisjoni liikme Urve Tiiduse. Palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Äsja teile tutvustatud eelnõu arutati majanduskomisjonis 4. mail. Kutsutud olid eelnõu algataja esindaja Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja Kliimaministeeriumi teede- ja raudteeosakonna nõunik Hindrek Allvee. Algatajate soov liiklusseadust muuta käivitas ka seekord pikema arutelu. Ma teen sellest väikese kokkuvõtte.

Proua Kõlvart tegi põhjaliku ülevaate eelnõu sisust ja mainis, et tegemist on ettepanekuga, mis sarnaneb Leedu parlamendi poolt vastuvõetuga, rääkimata sellest, et ka eelmisel kevadel oli sarnane eelnõu siin saalis. Kliimaministeeriumi nõunik Hindrek Allvee selgitas komisjonile, miks Vabariigi Valitsus otsustas mitte toetada seda eelnõu. Kolm peamist probleemkohta selles on, et üks on kvoot ehk sõidukite piirarvu küsimus. Ta ütles, et juba kehtivad meetmed on siinkohal paindlikumad. Teine on juhtimisõiguse vanusekontrolli teema. Eelnõus on teatud puudusi, mille tõttu on keeruline rakendada seda juhtimisõiguse kontrolli. Ja kolmas probleem on kiivripakkumise nõue. Nõunik lisas, et kehtivas liiklusseaduses on olemas märksa paindlikumad ja tõhusamad meetmed, kuidas kergliikureid, pisimopeede ja renditavaid elektrijalgrattaid liikluses reguleerida. Nõunik kinnitas ka, et juba kehtiv seadus annab kohalikele omavalitsustele reaalsed tööriistad, kuidas probleemi olemusele keskenduda. Probleemi olemus on Allvee sõnul, selle ministeeriumi nõuniku sõnul, tegelikult käitumuslik. See tähendab, et kihutatakse, ei valita sobivaid juhtimisvõtteid, sõidetakse ka joobes peaga. Aga seaduses olevad meetmed võimaldavad kohalikul omavalitsusel kehtestada ajalisi ja geograafilisi piiranguid. Samuti on hetkel KOV-idel võimalik kehtestada parkimistaskuid. Nagu me siin kuulsime, neid on ka juba tehtud. Ettevõtja peab neid nõudeid järgima ja vastavalt tegelikule olukorrale saab kohalik omavalitsus nõudeid paindlikult muuta. Hetkel on see meede olnud praktilises kasutuses peaaegu aasta aega. 

Mis puudutab Keskerakonna fraktsiooni eelnõus soovitud kergliikurite ja pisimopeedide kasutajate vanuse kontrolli, siis Kliimaministeerium seda eesmärki kindlasti toetab, aga eelnõus, ütles nõunik, on väikeseid puudusi. Näiteks kehtestatakse küll vanusekontrolli nõue, aga vanuse alammäära eelnõu ette ei näe, seega puudub piir, mida kontrollida. Vastutusmudeli kohta on kohustused, aga sanktsioone ei ole, ütles ministeeriumi nõunik. Järelevalvemudeli puhul on riikliku järelevalve teostaja määramata. 

Kuulsime ka, et Kliimaministeerium ise on välja töötanud juba eelnõu, milles üritatakse kõiki neid eelnimetatud kohti ka konkreetsemalt adresseerida. See on läbinud praeguseks ühe kooskõlastusringi. Märkusi asjassepuutuvatelt on tulnud ja hetkel tegeldakse nende läbivaatamisega. 

Ministeeriumi nõunik puudutas ka teemat, mis on seotud kiivrite pakkumisega. Selles eelnõus nähakse küll ette, et kiivrit peab võimaldama koos rendisõidukiga kuni 16-aastastele, aga jällegi, ta tõi välja, et need üksikasjad on lahti rääkimata. Ka hügieeni praktilised küsimused on päevakorras. 

Komisjoni liikmetel oli muidugi palju küsimusi ja arutelu oli põhjalik. Näiteks küsiti, kuidas ikkagi tagatakse vaba konkurents kergliikurite turul. Eelnõu esitaja tõi reaalelu näiteid Tallinnast, ka põhjanaabrite juurest. Nimelt, Helsingis on see küsimus juba lahendatud seadusandluse tasemel ja seal on piirarv määratud. Lisaks sellele on erinevad keelud ja piirangud, mis ajal ja mis kiirusel tohib linnas sõita ja nõnda edasi. 

Jaak Aab, komisjoni liige, meenutas, et ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on sarnase eelnõu varem esitanud, see ei leidnud toetust, aga ta rõhutas, et teema on igal juhul probleem, riskid on olemas ja kõik peavad nägema, mis reaalselt liikluses toimub. Komisjoni liikmena ta rõhutas, et eelnõu võiks edasi arutada ja menetleda, mitte koheselt tagasi lükata. 

Komisjonis paluti täpsustada, mis faasis on Kliimaministeeriumi koostatud eelnõu ja kuidas see siin ja praegu menetletavas eelnõus, see tähendab tänases eelnõus 840 tõstatatud probleeme lahendab. Nõunik Hindrek Allvee sõnas, et üks teema, mida ministeeriumi eelnõu ei käsitle, on kvoodinõue ja seda ei toetata. Kliimaministeeriumi eelnõu käsitleb vanuse juhtimiseõiguse kontrolli ja ka vanuse alammäärade kehtestamist ning jalgratta juhtimisõiguse nõude kohustuse ühtlustamist. Ta ütles ka, et eelnõu on ministeeriumis esimese kooskõlastusringi läbinud. 

Siis oli ka küsimus, kas ministeeriumi koostatud eelnõus kehtestatakse seadusega selgelt, kuidas inimene oma vanust peab tuvastama. Me saime teada, et ministeeriumi eelnõus pannakse ettevõtjale kohustus konto loomisel isikusamasust tuvastada ja ka edaspidi teatud intervalliga seda üle kinnitada.

Meil oli ikkagi väga nüansirikas arutelu vanuse tuvastamise, kiivri kandmise kohustuse ja parema reeglite täitmise kontrolli teemal ja see päädis tõdemusega, et kui Kliimaministeeriumi ettepanek, et kui isikuid täpsemini tuvastama hakatakse, siis on lootust, et jääb ka reegliterikkumisi vähemaks ja nii lihtsalt ei saa seda kergliikurit igaüks kasutada. 

Komisjoni liikmete seisukohtadest veel mõni näide. Mõistlik teema eelnõus, millega tuleb tegelda, on seotud juhtimisõiguse ja vanuse kontrollimisega. Ka komisjoni liikmetelt kõlas seisukoht, et oleks positiivne, kui enne istungjärgu lõppu saabuks see Kliimaministeeriumis ettevalmistatav eelnõu Riigikogu menetlusse.

Siis arutati pikalt käitumuslike probleemide teemal ja leiti, et tuleb ikkagi teha kampaaniaid peredele ja lastele ning edendada head sõitmise kultuuri. Ennetustegevus on oluline, öeldi. Kiivri kandmine igas vanuses on igati mõistlik, sest riskide vähendamiseks on see vajalik. 

Arutelu oli pikk ja asjalik. Komisjoni protokollis on kõik kenasti täpselt näha, kui te tahate konkreetsemalt teada. Menetluslikud ettepanekud: määrata juhtivkomisjoni esindajaks Urve Tiidus ja teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 13. mail ehk täna, selle suhtes oli konsensus, aga enne seda pandi hääletusele ettepanek eelnõu tagasi lükata, poolt oli 5, vastu 5. Teiseks tehti ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada, selle poolt oli 5 ja vastu 5, see tähendab, et see olukord jäi viiki. Seega ütles komisjoni esimees, et kuna kumbki eespool toodud menetlusettepanek eelnõu tagasilükkamise kohta või esimese lugemise lõpetamise kohta ei leidnud komisjoni toetust, siis tehakse otsus selle kohta täna Riigikogu istungil. Vabandust, mul hääl on ära

Aitäh! Hea kolleeg, te võite julgelt ka oma hääle puhtaks köida. Ka sellest võib mõnikord abi olla. Isegi minul praegu natukene hääl kähiseb, see kevadel on paratamatus. Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile on siiski mõned küsimused. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Ka mul natukene hääl kähiseb. Tõesti, majanduskomisjonis oli väga sisuline arutelu. Ma tänan selle eest! Aga me ei saanud tegelikult vastust Kliimaministeeriumilt, millal nad oma eelnõuga välja tulevad. Kuidas teile tundub? Me aasta tagasi majanduskomisjonis arutasime seda küsimust, siis lubati eelnõuga välja tulla. Nüüd arutasime uuesti seda küsimust, kohal oli Kliimaministeeriumi esindaja, aga nad ikka ei osanud öelda, millal nad oma ettepanekutega välja tulevad. Kas teil on infot või kas teie saite aru, mille taga see küsimus ikkagi seisab? Äkki vahepeal on laekunud ka mingit uut infot, millal valitsus oma eelnõuga välja tuleb?

Minul uut infot ei ole. Aga komisjonis kõlas see, et eelnõu on ministeeriumis esimese kooskõlastusringi läbinud, on väga palju arvamusi saanud ja sellega tegeldakse. Mis kuupäeval täpselt tuleb, ei tea, aga komisjon andis selgelt mõista, et võiks enne kevadistungjärgu lõppu siia jõuda.

Aitäh! Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Urve, ma pean siiralt tänama! Järjekordselt väga selge komisjoni kokkuvõte tehtud. Mul tekkis see küsimus. Ma kuulen pidevalt, et ühe ministeeriumiga, mis ausalt öeldes selle valitsuse ajal tehti, ehk see Kliimaministeerium. Äkki oleks lihtsam see Kliimaministeerium ära likvideerida ja uuesti Keskkonnaministeerium teha? Võib-olla need mured jääksid ära ja tuleks õigeks ajaks ka need eelnõud.

Sellist küsimust komisjon ei arutanud, lugupeetud härra Aivar Kokk.

Suur tänu, lugupeetud kolleeg, väga põhjaliku ja korrektse komisjonipoolse ettekande eest! Aitäh! Head kolleegid, järgnevalt avan läbirääkimised. Ja palun siia Riigikogu kõnetooli kõigepealt Reformierakonna fraktsiooni esindajana kolleeg Mario Kadastiku. Palun!

Aitäh! Saan aru, et Vladimir Arhipov hakkas kartma mu ettekannet, tahtis kuulda, mis see on, ja alles siis arvamust avaldada. Pole hullu, saab niipidi ka. (Saalist öeldakse midagi.) Aitäh! Ma niisama. (Naerab.)

Aga lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Tahtsin seda markeerida, et Reformierakond antud eelnõu ei toeta ja teeb ettepaneku see tagasi lükata. Aga mitte sellepärast, et seda probleemi ennast ei oleks, vaid pigem sellepärast, et see eelnõu ei lahenda seda probleemi võib-olla kõige ratsionaalsemalt ja proportsionaalsemalt. Ka Urve toodud ettekandes majanduskomisjoni arutelu kohta tõi Kliimaministeerium ise välja, et olemasolevad meetmed, mis on loodud, juba töötavad, juba on hakanud liikluskultuur ja aspektid paranema. Ja kui kohalikel omavalitsustel on juba täna võimalus piirata kiirusi, määrata parkimisalasid ja kasutuspiirkondi ja kõike muud sellist, siis tegelikult on mitmeid erinevaid hoobasid olemas. 

Aga selle eelnõu võib-olla üks kõige probleemsemaid pooli on just see kvoodisüsteem, et hakata KOV-ide poole pealt piirama seda, kui palju keegi saab panna neid kergliikureid kuhugi, sest siin pole välja toodud, mille alusel seda hakatakse üldse tegema. See tekitab vägagi suuri küsimusi selle kohta, et see võib tekitada tugeva ettevõtluspiirangu, mis ei ole võib-olla proportsionaalne. Näiteks keegi, kes on lähemal linnavõimu teostajatele, saab rohkem kvooti kui teine. Või siis pannakse see turg lukku, efektiivselt öeldakse, et nüüd on nii palju olemas, ükski uus tegija juurde tulla ei tohi. Ehk see ei ole väga proportsionaalne meede ja rikub ettevõtlusvabadust.

Samuti on mitmeid tehnilisi küsimusi, kas või seesama kiivrite aspekt. Komisjonis käsitleti ka Vilniuse kogemust, kus põhimõtteliselt kõik kiivrid esimese kuu jooksul ära varastati või ära lõhuti. Tegelikult need ei ole proportsionaalsed. Ja ministeeriumil on ka, nagu mainitud, menetluses eelnõu, mis aitab neid aspekte, mis puudutavad vanust ja muud, korrektsemalt lahendada, ilma et see käiks vastu tugevale ettevõtluspiirangule. Nii et me ei ole sellise halvasti läbimõeldud, ettevõtlust piirava eelnõu poolt ja just selle tõttu anname üle ka tagasilükkamise avalduse. 

Aga tahtsin ka ära täpsustada Keskerakonna poolt toodu. Anastassia iga kord, kui see kergliikurite temaatika on, toob sisse poliitiliste annetuste temaatika, üritades selle kaudu formeerida mingisugust korruptsiooni. Võib-olla korruptsioonikomisjoni esimehena tundub haamrina iga asi naelana, aga tegelikult need toetused olid suuresti enne eelmisi valimisi kõigile liberaalsetele erakondadele, kaasa arvatud sotsid, ja pigem rõhuga liberaalsetele vaadetele, nagu näiteks ära tehtud abieluvõrdsus ja muud sellised asjad. Ehk see ei olnud kuidagiviisi seotud kergliikuritega, lihtsalt olid inimesed, kes toetasid liberaalset maailmavaadet. Aitäh!

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Keskerakonna fraktsiooni nimel Vladimir Arhipov. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! No tegelikult on kurb, et koalitsioonipartnerid tahavad seda eelnõu tagasi lükata, sest ega siin venitamisaega ei ole. Täna ei kõlanud ka väga selgelt, millal see eelnõu valitsuse poolt Riigikogusse tuleb. Aga tõesti, sellega venitada eriti aega ei ole. Võiks need mõlemad eelnõud kokku panna ja sellega edasi minna täna. Aga eks siis näeb, kuidas me hääletame. 

Selle eelnõu peamine eesmärk ei ole keelata uusi liikumisviise ega võidelda tõukerataste vastu. Vastupidi, me kõik mõistame, et kergliikurid on saanud loomulikuks osaks tänapäevases liikluskeskkonnas, kuid koos mugavusega peab tulema ka vastutus. Täna näeme paljudes linnades olukorda, kus renditõukerataste suur hulk tekitab ohtlikke olukordi kõnniteedel koolide ümbruses ja tiheda liiklusega piirkondades. Eriti haavatavad on lapsed ja eakad inimesed. Siin oleme palju kuulnud ka puuetega inimeste poolt muresid, eriti pimedate inimeste poolt, et väga raske hakkas linnades ja valdades liikuma.

Kohalik omavalitsus näeb neid probleeme kõige paremini. Just linn või vald teab, millal ristmik on ohtlik, kus liiguvad koolilapsed ja kuhu tõukerattaid kuhjub liiga palju. Seetõttu on täiesti mõistlik anda omavalitsusele õigus kehtestada vajadusel piiranguid, olgu selleks kiiruse piiramine, parkimise korraldamine või rendivahendite arvu reguleerimine. See ei saa olla ülereguleerimine, see saab olema kohaliku elu mõistlik korraldamine. 

Väga oluline on ka see, et erakorralise meditsiini töötajad toetavad sellist regulatsiooni. Põhjus on väga lihtne: õnnetuste arv elektritõukerataste kasutajate seas on väga suur ning traumapunktid näevad seda iga päev oma töös. Tulevad igasugused kahjustused, peavigastused, luumurdest ja rasketest kukkumistest. Sageli on kannatanud kas noored inimesed või sealhulgas ka alaealised ja eakad inimesed. Oluline on ka see, et eelnõu puudutab vanusepiiranguid ning juhtimisõiguse kontrolli. Liikluses osalemine tähendab vastutust, sõltumata sellest, kas inimene juhib autot või elektritõukeratast.

Head kolleegid! Meie ülesanne on hoida liiklus turvaline, kaasaegne ja tasakaalukas. See eelnõu aitab seda teha. Palume toetada esimest lugemist! Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, teid ja teie seisukohta mainiti kõnetoolist. Palun, kaks minutit vastulause!

Aitäh, austatud esimees! Tõesti on väga kahju, et Reformierakond jällegi seda eelnõu ei toeta, andis sisse ka tagasilükkamise avalduse, arvestades, et tegelikult majanduskomisjon ei olnud samal seisukohal. Majanduskomisjon ei teinud otsust see eelnõu tagasi lükata, tegelikult majanduskomisjon ei kujundanud otsust. Kui praegu Reformierakond poleks tagasilükkamist sisse andnud, oleks esimene lugemine lõpetatud. See oleks olnud loomulik, arvestades, et meile on väidetud – meile on lubatud, aasta otsa on juba lubatud –, et ka valitsus tuleb oma ettepanekutega välja. Arutelu oli, et tehakse seda kevadistungjärgul. Ma ei näe mitte mingit põhjust, miks praegu ei võiks seda eelnõu toetada, tagasilükkamist mitte toetada. Nii et ikkagi esimene lugemine oleks lõpetatud ja siis oleks need kaks eelnõu võimalik liita ja juba teise lugemise käigus vaadata, mida muuta, mida välja jätta ja mida lisada. 

Muidugi on eriti küüniline, et jällegi rõhutakse ettevõtlusvabadusele. Nagu alati, Reformierakonna jaoks on ettevõtlusvabadus tähtsam kui inimeste, laste tervis, nende tervise kaitse. 

Ja kui jutt oli nendest annetustest, siis jah, fakt ongi, et annetused olid tehtud kõikidele liberaalsetele erakondadele ehk Eesti 200, Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid. Just needsamad erakonnad olid valitsuses siis, kui võeti vastu nii liiklusseaduse kui ka kindlustusseaduse muudatused, mis puudutasid Bolti tõukeratastele erisuse tegemist. 

Kusjuures on huvitav, et mina eraldi ei maininud midagi korruptsiooni kohta. Väga huvitav on, et Reformierakonna esindaja ise tuli sellega välja ja mainis korruptsiooni. Nii et igaüks teeb omad järeldused. Aitäh!

Aitäh! Sellega sulgen läbirääkimised. Enne, kui me liigume edasi, on käsi püsti Mario Kadastikul. Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Kuna stenogramm ilmub alles teatud viitega, siis ma olen täiesti kindel, et mainiti tema kui korruptsioonivastase komisjoni esimees. Ehk see sõna "korruptsiooni" osa käis sealt läbi, aga kuna stenogrammi veel ei ole, siis ma ei saa seda veebist vaadata. Mil moel seda selle, see on vist 15–30 minutit, kuni stenogramm tuleb, seda saaks järgi kontrollida, et kas mina valetasin või Anastassia valetas.

Ma saan teile niipalju öelda, et te saate seda YouTube'i videot kohe järele vaadata, mis seal siis täpsemalt kõlas ja mis ei kõlanud. Jah, vastab tõele, et stenogramm ilmub veebi väikese viivitusega, aga see viivitus ei ole väga pikk. Nii et te peate sellisel juhul värskendama ja siis kahjuks selle arutelu raames me enam seda siia stenogrammi lisada ei saa. Siis te peate juba omavahel vestlema, kellel oli õigus ja kellel mitte. 

Aga, head kolleegid, meile on laekunud ettepanek Reformierakonna fraktsioonilt. Ettepanek näeb ette liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (840 SE) esimesel lugemisel tagasi lükata. Me peame seda ettepanekut hääletama ja me teeme seda pärast saalikutsungit. 

Austatud ametikaaslased, panen hääletusele Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (840 SE) esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt on 39 Riigikogu liiget, vastu 10, erapooletuid ei ole. Eelnõu 840 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.  

Järgnevalt tänane 13. päevakorrapunkt, milleks on Isamaa fraktsiooni algatatud diislikütuse aktsiisi tähtajalise langetamise seaduse eelnõu (868 SE), see on selle esimene lugemine. Palun siia Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Aivar Koka. Palun!

Head kolleegid! Mul on ääretult hea meel kõigepealt öelda seda, et koalitsioonipoliitikud on saalis. See tähendab seda, et teema on oluline. Teema on oluline paljalt selle pärast, et kui te täna võtate lahti ERR-i uudised, siis Euroopa Liidus on täna tehtud ajalugu. Rootsi valitsus tegi Euroopa Liidu parlamendile ettepaneku, et nad võiksid kütuseaktsiisi langetada alla Euroopa Liidus lubatu. 

Me teame, et Läti, Leedu, Poola, Rootsi ja ka Norra, kus mõni aktsiis on lausa nullini viidud, on langetanud ajutiselt kütuseaktsiise. Kui keegi arvab, et see on halb mõte, nii nagu meil rahandusminister püüab kogu aeg rääkida, siis ma võin teile oma kogemuse põhjal öelda, et 2020. aastal umbes samal ajal – mõni nädal varem – kaitsesime siinsamas aktsiiside langetust. Tänu sellele Eesti majandus elavnes. Järgmisel kahel aastal oli see Euroopa Liidus kiiremini kasvav majandus, sest tegelikult on sisendhinnad väga olulised meie ettevõtluses, kodukuludes ja majanduses. Sellepärast on ka Isamaa fraktsioon teinud väga selge ettepaneku, et kui meie naabrid on langetanud kütuseaktsiisi Euroopas lubatud miinimumtasemele, siis täpselt sama asja peaks diisli juures tegema ka Eesti.

Miks on oluline diisli poole pealt transport? Transpordi mõju on praktiliselt kõikides meie ettevõtlusvormides. Kui ühel hetkel transpordikulu on niivõrd kõrge, siis see mõjutab absoluutselt kõiki sektoreid, lõpetades kaubanduses toiduhindadega. Meile meeldib alati rääkida sellest, mis on postihinnad. Diisli müüginumbri puhul on postihind üks väga väike osa. Kodutarbija läheb ja ostab seal sõna otseses mõttes postihinnaga, nii nagu Riigikogu liikmetelgi on erinevate firmade kütusekaardid, seal on väike allahindlus. Aga tegelikkuses on suurtel transpordifirmadel tehtud korralikud lepingud ja seal selgub, mis see tegelik hind on. Ühel hetkel võib tekkida olukord, et Eesti transpordifirmad lähevad tankima kas Lätti, Leetu või Poola. See ei pea olema juhtunud eile ega täna, aga see võib juhtuda homme. See, mis tekitab kaubanduses piirikaubanduse, on meie riik juba üle elanud eelmise kümnendi lõpus. Sellepärast ka 2020. aastal lisaeelarvega kütuseaktsiisi langetati ja piirikaubandus lõpetas oma tegevuse järgneva kahe kuuga. 

No me mõtleme, et meie oleme kõige targemad, kõige rikkamad ja kõige ilusamad. Kui Läti ja Leeduga rääkida, siis võib-olla tõesti. Aga kui me võtame nüüd, et rikkad riigid, nagu Rootsi ja Norra, on juba langetanud ja tahavad veel langetada. Kui te seda ei usu, siis ma ütlen, et tänane ERR-i uudises on Rootsi valitsuse otsus seal kirjas. Kes natukene inglise keelt oskab, siis 7. mail on kirjas, mida Norra tegi – otsuse, kus mõne aktsiisi tahavad viia sõna otseses mõttes null eurole, ja nad ei räägi enam kolmest kuust, nii nagu on meie ettepanek ja nii nagu aprilli alguses enamik meie naabritest tegid, vaid nad räägivad täna juba novembrikuu langetusest. 

Kui te olete viimaseid uudiseid jälginud, siis te näete, et Lähis-Idas, kus on Iraanis üks pisike saareke, kus väga suur osa naftat tangiti laevadele, siis täna seal saare ümber ei ole mitte ühtegi – ma rõhutan, mitte ühtegi – naftatankerit, mis oleks sadamas ja laadiks. Vahest arvatakse, et see mõju, millal ta Euroopasse jõuab ... Tänaseid uudiseid jälgides vaadake, mida teevad lennukompaniid. 

Üks pool on see, et rahandusminister ütleb selle peale, et me peamegi tarbimist vähendama. Sõbrakesed, Eestis tarbimise vähendamine on kõige vähem oluline selle koha pealt, kui naabrid tarbivad edasi. Küsimus on hinnas, mis läheb edasi kogu meie majandusse. Ma arvan, et meie eesmärk saab olla ainult üks – oma inimeste heaolu eest seismine. Heaolu saab tulla ainult majandusest. Ja kui meie ei seisa selle eest, et majandus kasvaks, siis ei saa mitte kuidagi heaolu kasvada, ei saa palgad tõusta, ei saa muid teenuseid juurde tekkida, sest siis ei ole meil ettevõtjaid ega tarbijaid. 

Me siin mõni seadus tagasi teist lugemist lõpetasime. Ma saan aru, et koalitsioon on otsustanud, et majandust on võimalik tõsta nii, et toome kolmandatest riikidest ettevõtjad ja töötajad sisse ja anname neile võimaluse, et nad sotsiaalmaksu ei maksa. Ma ei usu, et see lähenemine Eesti majandust kuidagi elavdaks. Eesti majandust saavad elavdada ikkagi siin Eestis tegutsevad ettevõtjad. Meie ülesanne on luua neile tingimused, mis võimaldavad konkureerida ka väljaspool Eestit kauba müümisega. Eksport on ikkagi see, mis meie majandusele annab tõuke. 

Samas on väga oluline, et meil riigis endal hinnad oleksid soodsad ja konkurentsivõimelised. Mitte see, et me peame ühel hetkel nägema seda, et kaubanduses me näeme Saksamaalt ja mujalt Euroopast tulnud Lidli kaupasid, me näeme täna Maximas, kuidas Poola ja Leedu poolt tulevad kaubad. Ja siis me küsime, miks Eestis toodetud toiduained on kallimad. Aga kui meil on viimase kolme aasta jooksul sisendhinnad niivõrd palju tõusnud tänu maksudele, siis on väga raske konkureerida. Ei ole Eesti ettevõtjatel rasva nii palju kogutud, et nad oleksid suutelised juba kolmandat aastat selles raskes olukorras vastu pidama. Järjest me kuuleme, kuidas nii mõnedki ettevõtjad on oma uksi sulgenud ja uksi sulgemas.

On oluline siiski väga tõsiselt vaadata peeglisse ja aru saada, et täna tuleb teha neid otsuseid, mis majandust elavdaks. Siin on kindlasti väga oluline otsus kütuseaktsiisi langetamine Euroopas lubatud madalamale tasemele. Siis võib-olla tuleb ühel hetkel veelgi madalamale tasemele aktsiisi langetada Rootsi valitsuse järgi, sest kui keegi räägib, et riigieelarvesse selle tõttu jääb raha laekumata, siis ta valetab. Kui riigieelarve detsembrikuus vastu võeti, siis oli diisli hind 1,3 eurot sentidega. Täna on diisli hind igal pool lähenemas 1,9-le, mõnes kohas saad 1,87 eest kätte, aga suurusjärk on kasvanud 50 senti. Ja kui sinna panna käibemaks, meie 24% juurde, siis on see tunduvalt suurem number, kui me räägime täna aktsiisi vähendamisest. Riigieelarvesse ei jää raha mitte laekumata, vaid tänu käibemaksule laekub sinna palju rohkem. 

Esmaspäeval me siin saalis hakkame arutama selle aasta esimest lisaeelarvet. Ma pean tunnistama, et kui seda eelarvet vaadata – paljud teist võib-olla ei ole veel lugenud, esmaspäeval te kindlasti süvenete rohkem –, siis mulle tundub tõesti nii, nagu Eesti 200 erakonna esimees ütles, et raha on s… , sest seal ei ole kokkuhoiust mitte ühtegi senti juttu. Teate, mida tänane valitsus teeb? Tänane valitsus on otsustanud, et lükkavad selleks aastaks mõeldud tegemised järgnevateks aastateks ja siis selle raha jagavad sel aastal ära. Kulud jäetakse järgmiseks valitsuseks. 

No parim näide on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, kus suurusjärgus pooleteise miljoni euro ulatuses jäetakse põllumajandus- ja maaparandustoetused välja maksmata sellel aastal ja selle raha eest tõstetakse väga paljudes organisatsioonides inimeste palkasid ehk püsikulusid ette juba järgmiseks aastaks. Ma ei usu, et ükski valitsus täna on valmis selleks, et nüüd, kui kellelgi inimesel on palk tõstetud, järgmine valitsus tuleb ja ütleb, et võtame teie palga ära. No vaevalt!

Meil on siin tehtud küll juttu, et pidevalt raha hoitakse kokku, aga me näeme, et tegelikkuses on see ainult suur vale. Iga aasta luuakse juurde töökohti, pea 700. Iga aasta tõstetakse palkasid väga lihtsalt. Eelarve võetakse vastu siin enne jõule ja osa ministeeriume teatavad juba 2. jaanuaril, et nad on ümber tõstnud. Tänaseks on juba mitu ministeeriumi kaks korda eelarveridu ümber tõstnud. Ja kuhu nad tõstnud on? Enamikul juhtudel palga tõstmiseks, sest eelarveläbirääkimiste ajal öeldakse, et ei, me ei tõsta palkasid, välja arvatud mõned kokkulepitud sektorid, näiteks pääste, politsei, õpetajad. Aga aastavahetus, läheb nädal mööda nagu sipsti. 

2023. aasta eelarves lepiti kokku, et palkasid ministeeriumis ei tõsteta ja Riigikogu valimised lõppesid ära. Sotsiaaldemokraatide esimees siseministrina juba märtsis tõstis 20% kogu oma sektoris palkasid. Ei tea, kust raha leiti. Alguses raha oli puudu, pärast oli üle, nii et jätkus kõigile. 

Nii et tänasel seisul ma ei näe muud võimalust, kui et me peaks tegelikult riigi lisaeelarvega kulusid hoopis vähendama ja need tööd, mis ära jäävad – seda raha mitte laiali jagama. Ja samas peaksime tegema kõik selleks, et sisendhinnad oleksid mõistlikud. Ei ole mõistlik täna, et sellises summas on märtsikuust kütusehinnad tõusnud. Eesti riigil on võimalus oma inimesi ja ettevõtjaid toetada ja üks võimalus on täna selgelt diisliaktsiisi langetamine. Ma loodan väga siiralt, et selle punkti hääletamisel julgevad vähemalt koalitsioonipoliitikutest ettevõtjad teha mõistlikke otsuseid, eriti Eesti 200 poliitikuid, sest neil ei ole kaotada küll mitte kui midagi. Sest see tõenäosus, et me näeme teid Eesti 200 ridades siin järgmisel aastal samal ajal, on suhteliselt väike. Aga imesid alati juhtub, mõne teise erakonna nimekirjas on reaalsus kindlasti suurem. Me peame ükskord olema ausad. 

Ma mäletan väga hästi seda 2020. aasta aprillikuu kaklemist aktsiiside langetamisel koalitsiooni sees, ka meie enda erakonna sees, ja kuidas ministeeriumi ametnikud viimase hingetõmbeni ütlesid, et see on hullumeelsus, ärme teeme seda. Ja siis tuli see kokkulepe, et teeme üheks aastaks ja siis vaatame, mis juhtub. No õnneks pikenes kolmeks aastaks see aktsiisilangetus. Siis lihtsalt Reformierakond otsustas, et tuleb jupiti jälle tagasi tõsta. Me nägime, kui hästi majandus elavnes, kui meie aktsiisid olid madalamad kui Lätis. Meie transpordisektor ei läinud Lätti tankima ja Läti ettevõtjad ei tulnud Eesti turgu üle võtma. Kui see olukord natukenegi muutub. On selge, et konkurents on selles sektoris tihe, ja jälle tulevad Poola, Leedu ja Läti ettevõtjad oma rekadega siia. Ja teistpidi Eesti ettevõtjad lähevad tankima Eestist välja, Läti, Leedu ja Poola poolele, ja koos selle tankimisega lähevad ära ka maksud, mitte ainult aktsiis, vaid läheb ära ka käibemaks.

Täna peaks siin õhtustel tundidel tõsiselt arutama, et mõistus peaks koju tulema. Hirm on, et paljud Riigikogu liikmed ei süvene teemasse, vaid hääletavad nii, nagu fraktsioonis keegi ette ütles. Aga ma täna märkasin sedagi, et kui me rääkisime siin sotsiaalmaksu teemadest ja sellest, kuidas mitteresidendid saavad tasuta, siis isegi ettekandja tooli peal istudes ja kõnesid kuulates hakkas väga tõsiselt mõtlema, kas me ikkagi ei ole nüüd järjekordse ämbri teinud või millisele ettevõtjate pundile me oleme jälle mingi soodustuse teinud. Kuidas on võimalik see, et me anname võimaluse Eestis töötada pool aastat, ilma et ettevõtja maksaks seda 33%? Arusaamatu! Ma saan aru, et ukrainlannasid kutsutakse üheks kuuks maasikaid korjama. Kaheks kuuks! Mingi reaalsus selles võib olla, aga kuueks kuuks anda maksuvabastus?! On ju väga selge, et asfaldi panek üle kuue kuu Eestis ei olegi võimalik. Kuut kuudki ei ole, sest juba septembris ei tohi enam isegi pinnata, sest killustik ei haaku sinna enam sellisena. Järgmisel kevadel peab need tööd uuesti üle tegema. 

Ma loodan, et need poliitikud, 101 Riigikogu liiget, väga selgelt mõistavad, et meie käes on täna võimalus aidata meie ettevõtjaid ja meie inimesi, elavdada majandust. Ja ma loodan, et tänane koalitsioon ei ole kade selle peale, et majandus hakkaks kasvama. Ma väga siiralt usun, et kõigil poliitikutel on selge arusaamine, et majandus peab kasvama. Mitte nii, nagu rahandusminister eile Eesti Panga Nõukogus ütles, et Eesti ei vaja tööstust, see on mõttetu. Kõik muu nagu niisugune pehme pool on väga oluline, aga kui tööstust ei ole, siis meil suur, tõsine … Puidutööstuse mees küsis seal vaikselt, et aga kas siis maju ka ei ole vaja. Majade ehituseks, kui tööstust ei ole, ei saa ju mitte midagi olla. Nii et ma loodan, et ma olen teid suutnud veenda. Ma saan aru, et isegi Riigikogu esimees istub praegu pinki ja mõtleb väga tõsiselt selle peale, et Eesti majanduse elavdamiseks ta tahab ju Riigikogu esimehena minna ajalukku. Ta tegi tõsiselt mõistliku otsuse ja toetab seda, et viia, nii nagu naabrid on teinud otsuse, diisliaktsiis Euroopa Liidu madalamale tasemele. Me saame aru, et tänasel hetkel rahandusministri puhul ei ole seda usku, et ta ettevõtlusest millestki väga tõsiselt aru saab …

Aitäh, hea kolleeg!

… peale selle, et ta oma kodu ehitamisel selgus, et sotsiaalmaksu tuleb äkki maksta, kuigi sularaha antakse. Aitäh!

Hea kolleeg! Siiski on ka paar küsimust. (Aivar Kokk räägib saalis.) Ei, see ei ole üldse viga. Aga kuule, küll on palve olla tõhus, aeg liigub. Vadim Belobrovtsev, palun!

Hea kolleeg! Ma ei küsi midagi sellist, mille pärast sa peaksid sealt puldist ära jooksma.

Ei-ei, mul ei olegi sellist asja, ma arvan. Sellist küsimust ei olegi.

Küsimus on väga lihtne ja sisuline, et ka Riigikogu aseesimehele see meeldiks. Kas te olete analüüsinud, et kui selline muudatus sisse viia, siis kui palju langeks kütuse hind tanklates tavainimeste jaoks?

Väga lihtne arvutus, see on suurusjärgus 15 senti koos käibemaksuga.

No vot, väga konkreetne!

See on väga oluline. Ja küsimus ei olegi alati tanklates. Ma veel rõhutan, et diisliaktsiisi mõju meie majanduses on palju suurem, sest transpordisektor on täna ikkagi väga selgelt peaaegu 100% diisli peal, muude kütuste peal on ikka väga-väga väike osa.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te ütlesite väga õigesti, et kõige tähtsam on inimeste heaolu ees seismine. Iga saadik tööpäeva lõpus peab enda käest küsima, mida sa inimeste jaoks teinud oled. Ja kui tal selle peale vastust ei ole, siis ta kas ei ole omal kohal või seda kohta pole vaja. Aga Rahandusministeeriumi ideoloog räägib meile, et ärge vaadake kütuse hinda, lihtsalt tankige ja põrutage edasi. Mida peaks küsima selle ideoloogi käest vaene pensionär või paljulapseline pere, kes peab oma autot tankima, et oma toimetustega hakkama saada ja oma asjad korda ajada? Mida see pensionär peaks tegema?

Aitäh küsimuse eest! No alustame sellest, et viimase kolme aastaga on tänane valitsus pensionäridelt ja lastega peredelt veel kõige rohkem, väiksema sissetulekuga inimestelt võtnud ära ühe kuu palga. Ta on küll andnud juurde keskmist Eesti palka ja kõrgemat palka saavatele inimestele. Enamikule Riigikogu liikmetele, kes pensionärid ei ole, kinkisid nad sel aastal 154 eurot kuus. Aga tanklates kütuse hinna üks pool on see, kui sa oma pensioni ja oma väikese sissetulekuga pead seda arvet maksma. Aga teine pool on see, et diisli hind mõjutab kogu sektorit, kogu majandust kuni toidu hinnani kaupluses. Leib ei jõua ka kuidagi kauplusse, kui teda ei ole sinna transporditud, vili ei jõua veskisse, et sellest jahu saada. Nii et see mõju on meeletult suur.

Ja sealt ongi see küsimus, et kahjuks mõned ideoloogid on jõudnud arvamusele, et peale meid tulgu kas või veeuputus. Ja see on see tänane kõige suurem mure. Vaadates neid eelnõusid, mis siia laua peale valitsusest tulevad, tekib küsimus, kas nad tõesti soovivad, et Eesti majandus nii põhja läheks. Ma küll loodan – ma siiralt loodan –, et kõigil, kes me siin saalis istume, meil on ikkagi üks eesmärk: elavdada Eesti majandust, mille kaudu on võimalik Eesti inimestel paremini hakkama saada. 

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Me teame, et nii mõnigi Euroopa riik on juba kehtestanud meetmed, selleks et kütuse hinda kuidagi väiksemaks teha, et see ei oleks nii suur probleem tavainimeste jaoks. Nende riikide arv kogu aeg täieneb, aga meie valitsuse hoiak on siiamaani olnud umbes selline, et inimesed peavad ise kuidagimoodi hinnatõusuga hakkama saama. Miks see niimoodi on? Miks sa arvad? Tegelikult esmaspäeval oli siin ka meie vastavateemaline otsuse eelnõu, kus me tegime ettepaneku, kuidas oleks võimalik kütuse käibemaksu alandamise kaudu kuidagimoodi inimesi aidata ja siis seda hinda ka alandada, aga ei tulnud sellest suurt midagi välja, kuna koalitsioon oli vastu.

Aitäh!

Ja ei ole loota, et täna läheb teistmoodi.

Aitäh! No kuidas täna Riigikogu liikmed hääletavad? Eks me näeme natukese aja pärast seda. Ma tean, kuidas komisjonis seda teemat hääletati, seal koalitsioon seda eelnõu ei toetanud. Tänu sellele, et sellest on läinud aega mööda … Ja ma loodan, et koalitsioonipoliitikud loevad uudiseid samamoodi nagu meie kõik siin ja näevad, mida täna Rootsi tegi – otsuse viia aktsiis madalamale tasemele, kui täna Euroopas lubatud miinimum on. Vastav kiri on saadetud Euroopa poole teele. Me näeme, mis Norra tegi, mõne aktsiisi viis lausa nulli. Me teame, mida Läti, Leedu ja Poola on teinud. Me teame, mida Saksamaa on teinud. Vahel öeldakse, et Läti, Leedu ja Poola on vaesed riigid, aga Saksamaa on täna selgelt Euroopa liider. Rootsi, Norra, kes peaks olema kogu selle regiooni kõige rikkam riik tänu oma varadele. Millegipärast meie valitsus arvab, et eestlane, Eesti inimene – mis siis, et talt on kooritud juba kolme aastaga mitu nahka – jõuab ikka ei tea kuhu kohta. Ma siiralt loodan – ma siiralt loodan! –, et seekord on poliitikuid, kes julgevad teha õigeid otsuseid.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! On selge, et kütuse hinna tõus jõuab laviinina kõikidesse valdkondadesse ja toob kaasa hinnatõusu, mis omakorda vähendab tarbimist ja vähendab ka riigi poolt saadavaid makse. Siin eelnevalt on olnud sellest korduvalt juba juttu, et teised riigid on väga suurel määral astunud samme, vähendamaks kütuse hinda, et oma majandust ikkagi elus hoida, inimeste tarbimist elavdada. Aga võib-olla püüad kuidagi avada seda, miks Eesti on järjekindlalt, Eesti valitsus, võimul olev valitsus, on järjekindlalt keeldunud kõikidest sarnastest sammudest. 

Aitäh! 

Ma olen täiesti nõus, et eesmärk võib ju olla, peale meid tulgu või veeuputus …

Aitäh, hea kolleeg!

… paistab nii välja. Aga miks ikkagi? Miks veeuputust eelistatakse?

Aitäh, head kolleegid! Sõnastame küsimuse, saame vähe kiiremini.

Aitäh küsimuse eest! Miks, saab kindlasti küsida komisjonipoolse ettekandja käest, kuna ta on koalitsioonipoliitik. Ühelt poolt ma peaks tunnistama, et me peame tänama koalitsiooni vähemalt selle eest, et kui me tegime ettepaneku jätta ära kütuseaktsiisi tõusud 1. maist, siis täpselt kolme tunni pärast valitsuse juht ehk peaminister raadios ütles, et mõistlik mõte, tuleb arutada. Ei läinud kahte päevagi, kui neljapäeval ka valitsus selle otsuse tegi. Ainuke häda on see, et see otsus tehti mitte see, et midagi tühistati, vaid lükati edasi. See on kindlasti järgmise aasta 1. mail väga ränk hoop, kui peaks olema nii, et elektriaktsiis tõuseb üle 100%. Ma loodan, et seda ei juhtu. Ja kuna siis koalitsioon suutis kiiresti reageerida ja Isamaa ettepanekut toetada, kuigi tulid küll oma eelnõuga ja meie eelnõu sinna kõrvale ei sidunud, kuigi see oli praktiliselt üks ühele, väikse erandiga, meil ei olnud seda klauslit, et edasi lükata, vaid meil oli lihtsalt tühistada see tõus. Nii et äkki täna juhtub ka ime, kuigi seda on raske uskuda.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Väga austatud ettekandja! Ma vabandan, kui te juba sellest rääkisite, aga küsin, mis oleks selle meetme hind, ja võib-olla ka seda, kui palju sealt käibemaksust on võimalik …. On teil arvutused tehtud? Küsin lihtsalt heas mõttes.

Noh, käibemaksu arvutus on ju lihtne. 50 sendile 24% saab kiirelt arvutuse kätte ja teistpidi on aktsiisilangetus, mida on teha, see on natukene alla 10 sendi, pluss käibemaks. Nii et saab seal – ma enne natuke eksisin – sinna 12,5–13 sendi juurde allahindluse. 

Anti Allas, palun!

Aitäh! Lihtsalt täissummades kui palju see läheb maksma ühelt poolt eelarvele ja kui palju on võimalik eelarvesse summaliselt tagasi saada käibemaksust?

Käibemaksus lihtsalt tuleb see arvutus rohkem välja. Sest siis, kui riigieelarve vastu võeti, oli diisliaktsiisi hind, kui me räägime postihinnast, suurusjärgus 1,3 eurot ja täna on 1,9–2 eurot ja vahepeal üle 2 euro. Nii et selle vahe 70 sendile käibemaksu juurdepanek on 16 senti. Nii et võit on igal juhul käibemaksu puhul praegu väga hästi. Riigil on raha hästi palju, sest lisaeelarves ei hoita mitte ühtegi kulu kokku, vaid viiakse teatud otsused järgmisesse aastasse, mis tehakse, aga raha kulutatakse sel aastal lihtsalt enamuses otsas. Kui vaatasime mõne ministeeriumi juures, siis vanasti nimetati seda ilusti katuserahadeks ja teiselt poolt on teatud organisatsioonidele palga tõstmiseks.

Nii et ma soovitan hästi maaelukomisjonil vaadata, mida Regionaal‑ ja Põllumajandusministeerium teeb. See on kõige parem näide, et 1,5 miljonit jäetakse ära põllumajandus‑ ja maaparandustoetused ja see jagatakse väga laiale põllule palkade maksmiseks.

Aitäh teile! 

Kas rohkem ei ole? Te ei küsi midagi? 

Ma tahaksin küsida, aga mul ei ole lubatud küsida. 

Aga nüüd, head kolleegid, saame kuulata, milliseid otsuseid langetas juhtivkomisjon. Ja selleks palun Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas kõnealust eelnõu, mille Isamaa fraktsioon algatas diislikütuse aktsiisi tähtajaliseks langetamiseks. Eelnõu ennast tutvustas kolleeg Aivar Kokk siin juba üsna pikalt. 

Võib-olla võiks lisada, et komisjonis Mart Võrklaev kommenteeris, et kütuse hinnad Eestis on kõrged peamiselt rahvusvaheliste tegurite tõttu, mitte riigi otsuste pärast. Samas näitavad tarbimise andmed, et kütuse tarbimine Eestis on kasvanud, sest ettevõtted tangivad siin, mitte Lätis või Leedus. Jah, aktsiisilangetus tekitaks riigieelarvesse suure puudujäägi. Eesti on praegu kütuse hinna tasemelt juba paremas seisus kui naaberriigid ning etteaimatav aktsiisipoliitika hoiab seda positsiooni ka edaspidi. 

Rahanduskomisjon arutas esimeseks lugemiseks ettevalmistamist 4. mai istungil. Valitsuse arvamuse küsisime ja saime ka. Vabariigi Valitsus arutas seda eelnõu 7. mai istungil ja otsustas eelnõu mitte toetada, ja samal põhjusel, et aktsiisi langetamisel oleks riigieelarvele väga suur negatiivne mõju. Rahandusministeeriumi arvutused näitavad, et see mõju võiks olla 24,5 miljonit eurot. Praeguses julgeolekuolukorras vajavad täiendavat rahastust nii riigikaitse kui ka sotsiaalhoolekanne ning ilma reaalsete katteallikateta ei ole vastutustundlik tulusid vähendada.

Ja nüüd menetlusotsuste juurde. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, 13. mail, ja teine, juhtivkomisjoni esindajaks määrata siinkõneleja. Need otsused võeti vastu konsensuslikult. Pandi hääletusele ka teha ettepanek eelnõu tagasi lükata, selle poolt oli 5, vastu 4 ja erapooletuid ei olnud. See on minu poolt kõik.

Aivar Kokal on teile küsimus. Palun!

Aitäh! Väga hästi tehtud ettekanne. Mul on lihtsalt lihtne küsimus. Sa kui komisjoni esinaine tead väga hästi, et kui me eelmine aasta riigieelarvet vastu võtsime, selle aasta riigieelarvet, mis sa arvad, mis siis kütuse ja diisli hind oli ja palju täna on? Kui keegi Rahandusministeeriumi ametnik ütleb, et laekub vähem raha, siis tegelikult ju raha ei laeku vähem, vaid raha laekub rohkem. See ei ole mitte hasartmängumaks, kust tegelikult raha laekub vähem, sest lihtsalt maksu üldse ei ole. Aga meil on, kuna postihind on tõusnud 1,3-lt sinna 2 juurde, siis tegelikult nii käibemaksu kui ka aktsiisiraha laekub tunduvalt rohkem ka siis, kui me viime selle Euroopa madalaimale tasemele. Või kuidas sa arvad?

Ei saa kahjuks nõustuda, sellepärast et aktsiis vaatamata postihinnale ei muutu. Aktsiis on meil kehtestatud 1000 liitri kohta, see ei muutu. Aga käibemaksuga on nii, et ta on perede kulu tihti. Rahandusministeerium ütles, et nad ei julge prognoosida, kas jaeostjad saavad rohkem, lõpptarbijad siis, rohkem diislikütust osta või nad ostavad rohkem diiselkütust ja selle võrra vähem näiteks toitu või jätavad ostmata mõned muud tarbeesemed või jätavad reisile minemata. Ehk Rahandusministeeriumi arvates käibemaksu tulu kõrgemast hinnast ei pruugi laekuda, vaid isegi kui kütustel ja energiakandjatel kasvab, siis muudes valdkondades väheneb, kuna rahasumma, mida inimesed saavad kasutada, on sama.

Aivar Kokk, palun, teine küsimus!

Aitäh! Ma tänan selle vastuse eest! Päris ausalt. Aga nüüd on mul hoopis teine küsimus. Ma saan aru, et Reformierakonna juhtimisel on majandus nii peesse pandud ja inimesed nii vaeseks tehtud, et nad kulutavad ära kogu raha, mis nad palgapäeval või pensionipäeval saavad. Siis on see Rahandusministeeriumi arvutus, mida sa meile ütlesid, väga õige, sest siis ei ole vahet, nagunii kulutatakse ära ja käibemaks saab olla nii suur, kui sul raha on, rohkem ei saa sealt ära kulutada. 

Aga mina olen aru saanud, et päike hakkas 1. jaanuarist tõusma ja inimesed saavad rohkem raha kätte. Tähendab, et 700 euro pealt ikka rohkem saab kulutada, nii et nad saavad isegi rohkem kütust maksta. Kumba pidi see siis tegelikult on?

Käibemaksutulu selle aasta riigieelarvesse on planeeritud suurem seetõttu, et maksuküür kaotati ja 680 miljonit eurot saavad tööl käijad rohkem kätte. Käibemaksu laekumist selleks aastaks on planeeritud rohkem – ma ütlen veel kord selle. 

Aga kindlasti ei vasta tõele, et elu Eestis on läinud ei tea kui palju halvemaks Reformierakonna juhitud valitsuste ajal. Juhin tähelepanu, et EKREIKE valitsuse ajal on kõigi aegade rekord: 5,2% majanduslangus. Ja kõige rohkem kasvas ka riigi võlakoormus sellel aastal, aastal 2020, kui EKREIKE valitsus oli võimul.

Head kolleegid! Mul on palve nii küsijatele kui ka vastajale, et jääda ikkagi eelnõu eseme juurde. Ärme nüüd tõmbame seda väga laiaks, seda ka kollane raamat tegelikult eeldab, et räägime sellest eelnõust, mis on laual. Lea Danilson-Järg, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! No mina saan teie jutust aru, et Eesti inimestel läheb nii hästi, et neil ei ole nagu kütusehindade tõusuga üldse probleeme hakkama saada. Reaalsus muidugi selline ei ole. Ja me näeme tegelikult, et ka teised riigid on selle probleemiga hakanud tegelema. Selles mõttes on kuidagi kummaline kuulda, et meil nagu justkui seda probleemi ei ole. Ja tegelikult, kui rääkida lastega peredest, siis nende toetused ei ole üldse, hoolimata sellest, et meil on viimastel aastatel olnud väga korralik hinnatõus, ei ole ka suurendatud ja lastega peredel on transpordikulud küllaltki suured. Nii et jällegi, kuidas me oma peresid toetame paremini sel juhul, kui me näeme ju, et need kulud on väga kõvasti kasvanud, kütusehinnad on kasvanud? Mis see lahendus siis võiks olla kui mitte see eelnõu?

Oli, valitsuse eelnõu on vastu võetud, kehtib alates 1. maist. Kütuseaktsiiside varem kavandatud tõus jäi ära. Mis puudutab perepoliitikat, siis võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega COFOG-i andmetel on Eesti perepoliitika üks Euroopa ikkagi heldemaid. Kuigi ma mõistan, et lastega kulub raha nii palju, kui on, tavamõistes. 

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Kas te arutasite ka laiemat mõju, mida võib kõrge kütuse hind endaga kaasa tuua näiteks põllumajanduses? Te transporti küll juba mainisite. Te ütlesite, et autod siiski tangivad siin meil, vähemalt praegu, aga laiemalt hinnatõusude kontekstis? Ka mul on siin üks Rahandusministeeriumi vastus, kus öeldakse, et esialgu ei ole midagi hullu näha, aga sügisel võib küll midagi hindadesse juba jõudma hakata. Kas te sellises võtmes ka seda küsimust arutasite?

Kas-küsimus? Ei arutanud.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Henn Põlluaas, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Aitäh, hea esimees! Mis teha, kui ettekandja valetab lausa jõhkralt, moonutab numbreid ja tegelikkust? Ta väitis, et nn EKREIKE valitsemise ajal oli riigivõlg palju suurem. Siis oli see 5% ...

Hea kolleeg, see ei ole istungi läbiviimise reeglite kohta. See algus on teil küll õige: mis teha? 

Siis oli 5 miljardit ja täna on 17 miljardit ja varsti tõuseb veel oluliselt rohkem. Nii et minu meelest eesistuja peaks tegema märkuse ettekandjale, kui ta täitsa jõhkralt valetab.

Aitäh, hea kolleeg! Te paraku kuritarvitasite seda õigust praegu. Tegelikult protseduurilist üldse öelnud. Oli vastulaus Annely Akkermanni ettekandele. Nii et selles mõttes palun järgmine kord sarnaselt seda oma õigust mitte kuritarvitada. Ja loomulikult ei saa istungi juhatajana mina hinnata ... (Henn Põlluaas hõikab midagi saalist.) Hea kolleeg, ma olen korduvalt öelnud, et mina istungi juhatajana ei saa küll anda hinnanguid ei ettekandjate ega küsijate ettekannete sisu kohta. Nii heaks juhiks ma kindlasti ennast ei pea ega pea omama seda õigust endal. Ma ei saa seda tõepoolest hinnata. Te saate läbirääkimiste käigus neid ümber lükata, põhimõtteliselt sellised formaadid on täiesti olemas.

Aga nüüd avamegi läbirääkimised ja loodame, et see läheb vähe kiiremini. Vadim Belobrovtsev Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel.

Head kolleegid! Hea Eesti rahvas! Teate, et see kütuseteema hakkab juba meenutama natuke sama teemat, mis on olnud siin korduvalt saalis arutlusel, ehk toidukaupade käibemaks, kui põhimõtteliselt tõime mitu korda välja, et Euroopas on hästi palju riike – põhimõtteliselt valitsev enamus –, mis ühel või teisel moel toetavad oma rahvast sellega, et kehtestatakse erinevaid käibemaksumäärasid just toidukaupadele. Kuna olukord on paljudes riikides viimastel aastatel olnud hästi keeruline, eriti siis nendele, kelle sissetulekud ei ole kõige suuremad, siis väga paljud riigid on läinud seda teed pidi, et on siis vastavaid meetmeid kehtestanud ja toiduhinnad läksid siis nendes riikides alla. 

Meie valitsus ja eelkõige siis rahandusminister räägivad sellist juttu, et põhimõtteliselt need riigid ei ole kõige targemad, tegelikult ei pea üldse seda tegema, niikuinii need meetmed ei jõua inimesteni, needsamad poeketid võtavad kogu vahe endale. Vaatamata sellele, et aina rohkem on meedias avaldatud artikleid erinevatest riikidest, kus tegelikult on väga konkreetselt välja toodud, et see meede inimesi aitab ja jõuab poodidesse ja hinnad lähevadki väiksemaks. 

Täpselt sama on meil siis nüüd kütusega, kus siis viimastel kuudel on olukord läinud palju keerulisemaks ja üks Euroopa riik teise järel kehtestab erinevaid meetmeid selle nimel, et kütuse hind ei tõuseks või siis pigem langeks. 

Ja tõepoolest, selle seaduseelnõu ettekandja tõi Rootsi näiteks. Siin peab ütlema, et Rootsi juba teist korda tegelikult teeb seda, et ajutiselt alandab kütusemaksu ehk aktsiisi teisisõnu. Märtsikuus oli esimene samm ja nüüd siis, vaadates olukorrale otsa, tegi Rootsi valitsus ka teise sammu, sest nende jaoks on eesmärk, et bensiin ja diislikütus peaks odavnema umbes 3 Rootsi krooni ehk 27 eurosendi võrra liitri kohta, mis on väga suur samm ja me kõik saame sellest aru. Selliseid riike on ka rohkem. 

Esmaspäeval meil oli siin Keskerakonna otsuse eelnõu arutlemine ja põhimõtteliselt ka siis ma tõin välja, kui palju tegelikult on riike, kes on juba kas siis kehtestanud hinnalagi kütusele ja erinevatele kütuseliikidele, kas on siis alandanud aktsiisi või käibemaksu. Kahjuks meie valitsus, täpselt nagu siis toidukaupade, toiduainete käibemaksu alandamise loos, lihtsalt ütleb, et noh, kannatame ära, küll see sõda seal Iraanis kunagi ära lõpeb ja siis hinnad lähevad alla. Me ei tea, kui pikalt see sõda seal veel kestab, me ei tea, kui kaua inimesed peavad kannatama selle sõja nagu tagajärgede pärast. Tegelikult prognoositakse päris musti stsenaariume. Ja me oleme kindlad, et riik peab selles olukorras valitsuse näol siis inimestele appi tulema. 

Paluks ühe minuti juurde!

Üks minut juurde, palun!

Sellepärast, et asi ei ole ainult selles, et need, kellel on autod näiteks linnas, hakkavad rohkem maksma siis, kui nad oma autosid tangivad. Jah, põhimõtteliselt võivad nad hakata kasutama ühistransporti, võivad nad jalgsi rohkem käia ja nii edasi ja nii edasi, aga kui kütuse hind läheb üles, see tähendab seda, et tegelikult kallineb kõik. Me kõik teame seda väga hästi. 

Ma arvan, et see on see koht, kus riik peaks väga otsustavalt siis käituma ja mõtlema oma inimeste peale, mitte selle peale, et jälle meil seal eelarves raha ei ole ja meie inimesed on siis Eestis harjunud ära kannatama, küll ka seekord nad kannatavad ära ja kunagi saabuvad siis paremad ajad. Seda ei juhtu. Ainuke, mida valitsus on vahepeal teinud, on siis loobunud aktsiisitõusust. Jah, ma kujutan ette, mis olukord see oleks olnud, juhul kui veel see aktsiisitõus oleks riigi poolt kehtestatud 1. maist, nagu see esialgu planeeritud oli. Aga see ei tähenda seda nagu, et hind oleks allapoole läinud. Tegelikult lihtsalt tähendas seda nagu, et see ei ole veel kiiremini ülesse läinud. Nii et meie seda eelnõu toetame ja kutsume kõiki tegema absoluutselt sama. Aitäh!

Suur tänu teile, hea kolleeg! Eelduslikult Isamaa fraktsiooni nimel ja volituse alusel Henn Põlluaas, palun! Hea kolleeg, kas teil on ka volitus? Ei, hea kolleeg, sulgen läbirääkimised. Ilma volituseta ei ole alust rääkida. Sulgen läbirääkimised, head kolleegid. Läbirääkimised olid suletud. (Saalis räägitakse.) Ei-ei, head kolleegid, me oleme selles selgelt kokku leppinud, võiks olla see reegel juba teada. Kuna ma sulgesin läbirääkimised, siis läheme hääletuse juurde. (Saalis räägitakse.) Ma sulgesin läbirääkimised, kuna Henn Põlluaasal ei olnud volitust läbi rääkida. (Saalist öeldakse midagi.) Miks? Keegi ei … No aga sa ei saagi, Isamaa fraktsiooni nimel ei saagi kaks inimest läbi rääkida. Head kolleegid, ma sulgesin läbirääkimised. Väga vabandan selle eest! 

Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi … (Saalis räägitakse.) No head sõbrad, nii ei saa. No palun leppige kokku! (Saalis räägitakse.) Jaa, fraktsiooni liige loomulikult oleks saanud tulla, loomulikult oleks. Oleks sa seda õigeaegselt teinud! (Saalis räägitakse.) Siis ei olegi sul võimalust ju läbi rääkida, kui Henn Põlluaasal on õigus rääkida. (Saalis räägitakse.) Ei. Hea kolleeg, ma ei ole seda kordagi öelnud, et ei saa tulla.

Ma küsisin. Henn Põlluaas hakkas tulema ja ma küsisin, kas tal on volitus või ei ole. Mul ei oleks selle vastu vähimatki, Aivar, olnud. Mul ei ole vähimatki selle vastu. (Aivar Kokk saalist: "Sa ajad sellist jura. Piinlik sul endal ei ole?") Head kolleegid, no ärme palun venita seda kummi asja eest, teist taga siin! Veel kord, Henn Põlluaas tuli Isamaa fraktsiooni nimel. Mina eeldan, ega ma ei saa ju ka öelda, eks ju, ma alati ütlen, sest ta ikkagi ei ole fraktsiooni liige ja sellisel juhul on vaja volitust. (Aivar Kokk räägib saalist.) Ei olnud kahjuks üleval selle ajal, Aivar, ei olnud seda üleval, ma tean väga täpselt. Veel kord, läbirääkimised sulg… Väga vabandan, Aivar, sinu ees. 

Lea Danilson-Järg, protseduuriline küsimus istungi juhatajale, palun!

Ma siiski mäletan, et eelmisel nädalal näiteks, kui tekkis siin selle volituse küsimus, siis ühel juhul te lubasite selle järele tuua, kuna öeldi, et on olemas ja saab tuua. Teiseks, isegi kui te ei lubanud praegu sellist varianti kasutada, siis te ka ei hoiatanud, et te kavatsete läbirääkimised sulgeda, kui keegi teine ei soovi Isamaa poolt sõna võtta. Aga sellist võimalust te ei pakkunud ja tulite lihtsalt täitsa ootamatult ja ütlesite, et nüüd sulgete läbirääkimised. Ei olnud ju võimalik Aivar Kokal reageerida, sest see olukord ju siin alles kestis selle volituse teemal. Niiviisi päris ka ei saa nagu sisse sõita, tuleb anda ikkagi võimalus reageerida.

Aitäh, hea kolleeg! Tõepoolest, teil on õigus, et ma olen leppinud sellega, et on volitus toodud, ent sellisel juhul on keegi fraktsiooni juhtkonnast, kelle voli on seda teha, olnud saalis ja siis ma olen seda aktsepteerinud. Antud juhul Isamaa fraktsiooni esimeest ega aseesimeest saalis ei ole ja seda ei ole paraku. Head kolleegid, veel kord vabandan, aga kuna ma sulgesin läbirääkimised, siis juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 868 esimesel lugemisel tagasi lükata. Peame seda ettepanekut hääletama ja selleks on saalikutsung. Palun!

Head kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 868 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 36 Riigikogu liiget, vastu 10, erapooletuid 0. Eelnõu 868 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 

Oleme jõudnud tänase viimase päevakorrapunkti juurde, milleks on Isamaa fraktsiooni algatatud hasartmängumaksu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 823 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Aivar Koka.

Kui Toomas laseb, ma muidugi seda ei tea. Hea juhataja! Head kolleegid! Me räägime hasartmängumaksu seadusest ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõust. Me teame, et enne, kui see seaduseelnõu, mis eelmine aasta vastu võeti, oli koalitsioonil väga selge eesmärk tõsta – rõhutan, tõsta! – hasartmängumaksus enamus makse 7% peale. Aga siis ajalugu muutus ja ma saan aru, et koalitsiooni ellujäämise nimel oli vaja otsus teha. Eelnõu eesmärk on Reformierakonna rahanduspoliitikaeksperdi Mart Võrklaeva poolt möödunud aasta halvimaks tituleeritud seadus kehtetuks tunnistada. Ta sisuliselt täiendab netikasiinodele antud maksulangetuse tühistamist ja sellele eelnenud maksumäärade taastamist.  

Meil on tekkinud selgeid küsimusi. Me küll lootsime, et viie kuu jooksul tuleb välja üks tõsine kaughasartmängu ettevõte, kes toob selle suure rahapaki Eestisse. Tänu sellele hakkab sport ja kultuur väga tõsiselt Eestis elavnema. Sest kui raha tuleb, siis on selge, spordimeestena  me teame, et spordis ja kultuuris pole kunagi raha liiga palju. Kogu aeg on puudu ja me näeme ka olümpiakomitee kaklustest ikkagi lõpuks, et kakluste põhipõhjuseks on olnud raha.

Me teame jah, et hasartmängu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse võttis Riigikogu vastu möödunud aasta lõpus ja head parlamentaarset tava rikkudes valgustkartva lobitöö tegevuse tulemusena. Endine rahandusminister Mart Võrklaev on andnud mõista, et selle seaduse vastuvõtmine sai teoks tänu Eesti 200 väljapressimisele, kes vastupidisel juhul oleks koalitsioonist lahkunud. Sellise lehmakauplemise tulemusena tehti netikasiinodes tegutsevatele ärimeestele suuremahuline kingitus.  

Tagatipuks selgus, et seaduses on väidetavalt eksituse tulemusena tekkinud viga, mis vabastas netikasiinod 2026. aastaks sootuks maksu tasumise kohustusest. Kuigi nimetatud viga on parandatud, ei saa netikasiinode maksulangetust pidada põhjendatuks.  

Reformierakonna juhitav valitsuskoalitsioon alustas pärast võimuletulekut 2023. aastal paljude maksutõusude ja uute maksude kehtestamisega, mida põhjendati vajadusega teha korda Eesti riigi rahandus. Tänaseks on Reformierakonna juhtimisel kehtestatud lähiajaloo suurima defitsiidiga riigieelarve ja viidud riigi rahandus sügavasse kriisi.

Kujunenud olukorras on meil täna siin arutelul eelnõu netikasiinode maksulangetuse tühistamiseks kolmes punktireas. Me teame, et sellel nädalal esmaspäeval anti üle ka selle aasta riigieelarve lisaeelarve, mis väga selgelt näitab, et netikasiinode raha laekumine ongi väiksem.  Muidugi, huvitaval kombel on seal kirjas, et seda raha on vaja vähem kui miljon lisaeelarvest leida. Võib-olla lihtsalt ei leitud sinna kogu seda raha, mis vaja on. Aga ega siis kultuurile ja spordile kogu seda raha ei ole vaja anda, mida "lubati". Lootus kindlasti on. 

Ma ei süüdista üldiselt selle netikasiinode langetamise eelnõu ühte autorit, sest kindlasti tal ongi sisemine tunne see, et äkki raha tuleb rohkem. Ja vahel ongi neid juhtumeid, et kui viid mingid maksud väga madalale, siis on lootus, et äkki Eestisse tuleb ettevõtteid juurde. 

Me nägime eelmise eelnõu arutelul, et tegelikult Reformierakond ei soovi, et ettevõtteid siia juurde tuleks või et Eesti inimesed paremini elaks, sest diisliaktsiisi langetamist nad ei toetanud. Aga see, et inimesed tegeleksid pahega ehk kasiinos oma raha mahamängimisega – neid tuntud tegelasi, kes on enda ja oma pere ja tuttavate-sõprade raha maha mänginud, on meil küll ja küll. Siiamaani ma ei tea ühtegi juhust – võib-olla ma eksin, aga ma ei tea ühtegi juhust –, et selle raha, mis nad maha mänginud on – ja siin on ka juhus olnud, kus riigi raha maha mängiti –, kuidagi tagasi tuleks. No vaevalt küll. 

Aga siin tekibki küsimus, kas on õige teha neid otsuseid, mis võivad hoopis olukorra raskemaks viia ja meil kultuuri- ja spordisektorist raha välja viia. Väga oluline on täna see, et Eesti kultuur alles jääks ja meie inimesed oleksid terved. Ühel pool on rahvasport ja teisel pool on meil olümpiasangarid. Ja ma arvan, et mina isiklikult olen alati uhke olnud, kui keegi tuleb olümpial heale tulemusele või heale kohale. Ma ütlen siiralt, et need emotsioonid on need, mis aastaid veel kannavad. … kohtumine Jõgeva piiri peal ei lähe mul kunagi meelest ära või vaadates telekast, kuidas, higimull otsaees, aerutamisel see tulemus ära tehakse.  

Aga me peaksime natukene vaatama kaugemale. Eesti 200 tuli Riigikokku ja ütles, et neil on pikk plaan. Ma usun, et kõik valijad, kes Eesti 200-le tol hetkel hääle andsid, lootsid, et pikk plaan on Eesti majanduse elavdamine. Tänases olukorras me oleme aru saanud, et pikk plaan oli hoopis vastupidi, Eesti majanduse viimine langustrendi.  Ma loodan, et nii nagu eelmise eelnõuga siin vähemalt üks Reformierakonna saadik väga selgelt toetas aktsiisi langetamist – kas see oli nüüd kogemata või mitte, eks meil on kõigil juhtunud, ka minul on neid õnnetusi nuppu vajutades –, aga lootus jääb. Ja nii nagu me ikka teame, lootus sureb alati viimasena. 

Mul on hea meel, et koos Riigikogu aseesimehega on saalis kolm reformierakondlast, tõsist meest, kes tegelikkuses, ma julgen öelda, et kõik te neli olete südamega mehed ja tegelikult tunnete muret Eesti majanduse käekäigu pärast, sõltumata sellest, kus see on. 

Ja nüüd me jõuamegi sellesama koha peale, et kas me tegelikkuses saame võtta vastu selliseid riskantseid eelnõusid, mis viivad raha riigieelarvest välja. Tõenäosus, et toovad, on väga väikesed. Selle eelnõu puhul oli kõige hullem see, et kui Rahandusministeeriumi asekantsler väga julgelt ütles, et see oli Rahandusministeeriumi aps, siis ühel hetkel seesama maja laskis lahti ametniku. Ma julgen siiralt öelda – me oleme Toomasega mõlemad seda majanduskomisjoni juhtinud –, vähemalt mina julgen selgelt öelda, et väga tubli ametnik, kes siiralt kõiki eelnõusid viimase grammini läbi luges. 

See aps ei tehtud siin majas, et teatud kasiinomängud olid 0%-ga maksustatud. See ei tehtud siin, see oli algdokumentides. Kui me tegime juba eelmine kord väga lihtsa ettepaneku, et tõstame seda maksu nii palju, et see kahe kuu laekumata raha laekuks siiski eelarvesse, siis see saal seda ei toetanud.

Nüüd me oleme siin eelarvega, mille Reformierakond enne eelmise aasta väljapressimist ise tegi, kus aktsiisid oleksid pidanud tõusma 7%-ni, et taastada see olukord, et kultuur ja sport tegelikkuses saaksid raha kätte ja saaksid natukene rohkem. Me näeme, et olümpiamängudel oli talvel siiralt piinlik vaadata seda, kui Eesti sportlased läksid ja lihtsalt oli poes müüdavale jopele pandud Eesti Olümpiakomitee märk – jah, ikka olümpiakomitee märk – peale. Ma käisin ka ostsin endale need, lootuses, et Riigikogu juhatus lubab, kui olümpiakomitee tegi ettepaneku igast fraktsioonist ühe liikme olümpiamängudele kaasa elama. Muidugi juhatus ühel hetkel otsustas, et ta ei luba seda. No ma ostsin selle jope ja vesti ära, sest muidu oleks piinlik minna, kui sa lähed Eestit esindama ja ei ole seda jopet. Ma ei tea, kas ma muidu oleksin ostnud sealt Sportlandist selle jope, aga see on ostetud. 

Aga tegelikkuses juhtus nii, et me näeme, et selles valdkonnas ei ole raha. Selles valdkonnas lihtsalt ei ole raha ja kõik vaidlused ja kaklused tulevad sellest. Esmaspäeval me näeme siin saalis arutelul lisaeelarve juures, kus Kultuuriministeerium – mina nimetan seda katuserahadeks – jagab kultuurile raha, natukene mõnele raamatukogule, mõnele muuseumile või millegi muule, väikeste summadega. Aga see tähendab seda, et vajadus on nii suur, et päästab vahest ka 40 000 ühe muuseumi ära.

Ja siis me oleme siin arutelu juures, kas me jätkame seda mängu või mitte. Ma saan aru, et koalitsiooni poolt seda mängu jätkatakse selle suve lõpuni küll. Aga ma võin teile, sõbrad, öelda, et teie hulgast on juba piisav suur seltskond otsustanud enne valimisi ära minna opositsioonierakondadesse. 

Hea kolleeg, ma väga vabandan, see läheb nüüd eelnõu teemast väga kõrvale. Ma siiralt vabandan. 

Ma tean, Toomas! Ma tean, Toomas, et sa võid nagu … 

Räägi palun eelnõust!

Jah, ma räägingi eelnõust. Ma räägingi eelnõust! Ma väga siiralt soovin, et koalitsioonipoliitikud, sealjuures ka, Toomas, sina, et ei ole nii, et üks meist 101-st on maailma naba ja ülejäänud on kõik need kutsikad, kes peavad peremehe käsku kuulama. Kahjuks mõnel inimesel on see kuidagi külge jäänud ja see on kahju. Ma pean tunnistama, et olles, Toomas, sinust kauem siin Riigikogus, peale sinu ei ole ühtegi sellist olnud. Aga ma tänan! 

Aitäh! Teile on üks küsimus. Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Kui 2021. aastal oli riigivõlg 5 miljardit eurot, siis tänase viljaka valitsuse tegevuse tõttu on see juba 10 ja 2029. aastal 17,5 miljardit. Sellega koos kasvavad ju ka intressid, mida me peame maksma iga-aastaselt. Peaks kuskilt kokku hoidma. Aga kokku hoitakse tõesti valedes kohtades: lastetoetuste pealt, huvihariduse ja muude oluliste asjade pealt, hasartmängumaksu pealt mitte. Tänavu aasta me saame 6 miljonit hasartmängumaksu vähem tänu selle alandamisele, järgmisel aastal 7–8 miljonit ja nii edasi. Mis loogikat sa näed selles, et tegelikult kärbitakse täiesti valedest kohtadest ja kingitakse samuti täiesti valedesse kohtadesse? Tänases valitsemises ei ole enam (Juhataja: "Aitäh!") vähimatki loogikat.

Aitäh! Eks see põhjus on suures osas, ma arvan, selles, et valitsuses ministritena ei näe väga palju neid mehi ja naisi, kes väga ettevõtjad oleks. Ma tänagi kuulsin vastust. Kui ma küsisin, mis võimalused on toetada neid sihtasutusi, kes vähihaigeid toetavad, siis räägiti lemmikloomade toetustest. See arusaamine, mida või kus või keda toetada, on läinud natukene paigast ära. 

Ei saa kunagi öelda, et keegi teeb valesti või õigesti, see ongi poliitika, rahvas on andnud mandaadi. Aga kas mandaat anti selle peale, et nii palju makse tõsta? Kas anti selle peale, et lastetoetused ära võtta? Kas anti selle peale, et pensionid tegelikult on sel aastal 36 miljonit väiksemad? 36 miljonit! Kõik räägivad, et tõsteti 1. jaanuarist. Tegelikult vähendati 36 miljonit, sest keskmine pension ei ole enam maksuvaba. Käibemaks on tõusnud 20%, tulumaks on tõusnud 10%. Aktsiisid tõusevad mitte 1% või 2% või 3%-ga, vaid elektriaktsiisi tõstetakse igal aastal pea 50%.

Ja siis öeldakse, et 1. maist jätsime aktsiisitõusu ära. Tegelikult ei jäetud mitte aktsiisitõusu ära, vaid aktsiisitõus lükati järgmise aasta 1. maisse ehk topelt selleks korraks. Seda tulebki väga korrektselt öelda, et seda ei ole ära likvideeritud, vaid peatati selle aasta tõus, mis kulmineerub järgmisel aastal kahekordseks. 

Need probleemid on, erinevad lahendused on. Reformierakond on leidnud, et tuleb võtta laenu igal aastal, järgmisel aastal rohkem, sel aastal pea 700 miljonit, selleks et teha tulumaksuvabastus. See on laenuna, mitte majanduskasvuna. Mina ettevõtjana ütleksin, et tuleb kõik selleks teha, et majandus kasvaks. Kui majandus kasvab, siis on võimalik õpetajatel, päästjatel või politseil ja kõigil teistel palka tõsta. Kui majandus on langustrendis, siis on seda väga keeruline teha. Ja jooksvateks kuludeks ei tohiks laenu võtta. 

Lisaeelarve, mida me esmaspäeval arutama hakkame, ma arvan, et selle Riigikogu, kogu, mitte ainult selle kolmeaastase koosseisu oma, vaid kogu selle perioodi eelmisest sajandist alates – esimest korda tehakse lisaeelarve, kus tulude poolt tegelikult ei ole, vaid tuludeks on tehtud see, et see aasta jäetakse mingid asjad tegemata, mida lükatakse järgnevateks aastateks. Ja see raha jagatakse ära. Mina ei usuks, et kui Annely oleks rahandusminister täna, siis ta sellist eelnõu siia tooks. Ma siiralt ei usuks, sest seda ei julgeks keegi tuua. Aga Jürgen julgeb.

Jüri Jaanson, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea Aivar! Lähiajaloo mäletatavasti kõige suurema eelarvedefitsiidi põhjustas mu meelest EKREIKE valitsus aastal 2020 5,5%-ga. Aga see selleks. Olen nõus sellega, et sport vajab raha ja et spordis pole raha kunagi palju. Aga nagu sa ise oled maininud või oma jutus mainisid ka, teadaolevalt praegune hasartmängumaksu seaduse, kehtiva seaduse mõjud selguvad alles suve lõpuks, kas ta siis töötab või kuidas ta töötab, millised on tulemused ja mida sport siis saab. Nii et ma küsiksin, mis on nüüd selle, konkreetselt selle seaduse mõju või mõte, sisuline mõte, kui me ei tea üldse veel eelmise või valitsuse sisse antud seaduse mõjusid. 

Aitäh! Meie antud mõju on kohe väga selge, sest tulu kasvaks nii-öelda 5% asemel 7% pealt. See on silmnähtavalt käegakatsutav tulu. See eelnõu, mida me tahame muuta, on see, et iga aasta see protsent väheneb, igal aastal poole protsendi võrra väheneb. 

Ja eksimus on teil väga suur. 2020 kaitsesin mina siinsamas lisaeelarvet ja tänu sellele 2021 ja 2022 oli Eesti Euroopas kõige kiiremini arenev majandus. Kõige kiiremini. Tehtigi õigeid otsuseid: vähendati aktsiise, anti kolme kuu töötajate toetused, tehti teine pensionisammas vabatahtlikuks, ja tänu sellele kaks aastat majandus tõusis. Tulite teie võimule ja mis tulemus on? Neli aastat on majandus languses. Tehaksegi ettevõtjana õigeid otsuseid, viiakse sisendhinnad nii madalale kui võimalik, toetatakse ettevõtlust ja majandus elavneb tänu sellele. Kui sa sisendhinnad viid taevani, siis majandus ei saa areneda, sest ei ole lõpuks lõpptarbijaid, kes selle ära ostaks.

Suur tänu teile, hea kolleeg! Aga nüüd tahab Lea Danilson-Järg küsida.

Mul on küsimus seoses sellega, et meil oli esmaspäeval päevakorra kinnitamisel arutelu. Me palusime siin Isamaa fraktsiooni poolt need tänased viimased kaks eelnõu panna teisipäeva peale, kus oli ainult üks päevakorrapunkt, ja siis te ütlesite, et ärge muretsege, et kolmapäeval te jõuate "Aktuaalse kaamera" ajaks selle istungiga ühele poole. Praegu ma vaatan, et teie ennustus ei lähe täide, sest "Aktuaalne kaamera" hakkab ju kahe minuti pärast ja me ei ole siin veel lõpetanud. Ja siis tuleb veel koju ka jõuda. Kas olete valmis tunnistama, et siiski selle nädala töökava planeerimisel te ei osanud asju õigesti ette näha? Teisipäevane päevakord jäi väga lühikeseks, ainult poolteist tundi, ja tänane siiski venib nii kaugele, et ma "Aktuaalset kaamerat" otse ei näe.

Hea kolleeg! Ma tänan, et te tulite mulle appi, ma sellepärast kiirustasingi, et mulle meenus minu lubadus, et AK ajaks saab koju. Sellepärast ma püüdsingi natukene tempot eelmise punkti juures tõsta natukene varemgi. Aga järelevaatamisega saab ikka vaadata seda AK-d, nii et seda probleemi ei ole. Aga nüüd, head kolleegid, kuulame rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni ettekannet arutelust ja seal langetatud otsuseid juhtivkomisjonis.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Ka seda eelnõu tutvustas juba algataja väga pikalt. Ma täpsemalt sisusse isegi ei läheks. 

Komisjon arutas eelnõu 7. aprillil, ka seal tutvustas algataja eelnõu. Algatajale küsimusi ei esitatud, arutelu suuremat ei toimunud. Pean ütlema, et valitsus eelnõu ei toetanud. 

Ja siis komisjon tegigi menetlusotsused. Nendest kaks võeti komisjonis vastu konsensuslikult: võtta eelnõu täiskogu päevakorda 15. aprillil, miskipärast on ta siia lükkunud, algataja soovil ei ole varem esimest lugemist toimunud, eelnõu on päevakorrast välja võetud; ja teine küsimus, milles oldi konsensusel, on see, et juhtivkomisjoni esindab siinkõneleja. Kolmas menetlusotsus, teha ettepanek eelnõu tagasi lükata – selle üle toimus hääletus ja selle tagasilükkamise poolt oli 4 ja vastu 2, erapooletuid ei olnud. Ega rohkem mul öelda polegi. Aitäh!

Suur tänu! Teile on paar küsimust. Alustab Aivar Kokk.

Aitäh! Ma tänan kõigepealt väga sisuka kokkuvõtte eest, mis komisjonis toimus. Aga ma küsin sinu käest, kuidas selle eelnõu juures on. Kuidas nende protsentidega on? Kas meie pakutava 7%-ga laekuks hasartmängumaksu rohkem kui tänase 5%-ga? Lisaeelarves oli ainult 900 000 eurot kopikatega, tundus, et hasartmängumaksu miinus jääb. Kas sinu arvutus näitab ka, et tõesti nii väike miinus jääb sellel aastal, hasartmängumaksu laekumata raha?

Ma ei oska öelda, kui palju hasartmängumaksu aasta lõpuks võiks laekuda või kui palju prognoosi kas ületatakse või jääb täitmata. Aga see 900 000 eurot, mis on eelarves, on tegelikult hasartmängumaksu korraldajate tehtud annetus riigieelarvesse. See koosneb kahest osast, 750 000 eurot – ma ütlen mälu järgi – oli siis annetus ja ülejäänu on tulumaksu osa ehk 22/78 annetusest.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Hea ettekandja, ma võin teid aidata, kui te ei tea, kui palju seda hasartmängumaksu nüüd siis laekub rohkem või vähem. Rahandusministeeriumi prognoosi järgi see aasta laekub 6 miljonit vähem, järgmine aasta 8 miljonit vähem. Nagu me näeme, see on progresseeruv. Ma küsin seda, miks valitsus loobub sellisest rahast. Miks langetatakse hasartmängumaksu, teades, kui suurt probleemi see tegelikult kaasa toob nendele inimestele, kes sinna lõksu on jäänud, nende peredele, kõiki neid kannatusi? Miks te seda teete?

Jah, hasartmängumaks on selline rahvusvaheliselt kogutav maks. Selle prognoosides on eelnõu algatajad ja Rahandusministeerium oma arvutustes, arvamustes ja prognoosides lahku läinud. Aasta lõpuks näeme, mis tegelikult saab. Eelnõu algatajate arvates pidi madalam maksumäär eurodes laekumist kasvatama. Aga tõsi ta on, et inimestel, kellel on hasartmängusõltuvus, on see väga suur probleem ja seetõttu hasartmängu maksustataksegi aktsiisiga.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Ma tänan vastuste eest, Annely! Ma küsin, kas sa oled minuga nõus, et sõltumata sellest, kui palju detsembri lõpuks raha hasartmängust laekub, jääb sealt puudu jaanuari- ja veebruarikuu laekumine.

Ei ole kindel, ma ei oska öelda. (Aivar Kokk räägib saalist.) Jaanuari- ja veebruarikuu eest on rida hasartmängukorraldajaid teinud ülekande riigieelarvesse ja maksnud sellelt tulumaksu. Ma tean, et osa neist on teinud ülekande ka otse kultuurkapitalile. Ma ei oska seda öelda.

Lea Danilson-Järg, palun!

Aitäh! Aga ütleme, te räägite kogu aeg, et aasta lõpus vaatame. Aga mis see vaatamine siis tähendab? Kas see tähendab, et kui nüüd aasta lõpuks ikkagi ei ole need summad täitunud ja me näeme, et meil on hasartmängumaksu laekunud vähem ja see jaanuari-veebruari niisugune auk pluss maksuvähendamine ka täiendavalt ülejäänud kuudel on riigile tekitanud kasu asemel, mida te lubasite, hoopis kahju? Kas siis järgmisest aastast te muudate jälle selle maksu tagasi niimoodi, et oleks võimalik ka sel aastal saamata jäänud maks riigil järgmisel aastal saada?

Ei oska öelda. Sellist eelnõu rahanduskomisjonis praegu ei ole.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Me teame, et rahandusminister Jürgen Ligi on öelnud, et tema seda eelnõu ei toeta. Ta on siin saalis seda öelnud ka arupärimistele vastates. Kas teil oli komisjonis – ja võib-olla see oli juba eelmises komisjonis – ka arutelu ja info, kuidas on teistes riikides need määrad?

Jaa, nende määrade kohta oli info selle algse eelnõu juures, millega hasartmängumaksu määra langetati, aga seekord ei arutanud ja mul meeles ei ole.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Ma tegelikult tulin siia ainult sellepärast, et natuke Toomast kiusata, kui aus olla. Ma vabandan. 

Aga tegelikult ma tahtsin sulle vastata, et tegelikkuses on Eesti nüüd kõige soodsam, on üks riik veel Euroopas, kes on pidevalt tahtnud olla kõige madalama aktsiisiga, aga probleem on tegelikult rahapesus. Ja rahapesubüroo oli väga kriitiline selle eelnõu suhtes, sest kontroll selle üle on tunduvalt suurem, kui tegelikult võib see laekumine olla.

Ma siiralt loodan, ütlen ausalt, ma siiralt loodan, et keegi suur hasartmängufirma registreerib Eestisse. Me peame siin ka kõigile selgelt ütlema seda, et need mängijad ei ole mitte need, kes Eestis mängivad, need saavad mängida üle maailma. Aga lihtsalt oluline on see, kus koha peal on hasartmängufirma registreeritud ja sealtkaudu tuleb see tulu. 

Ma loodan, et härra Tein selle firma siia ära toob, et see vaidlus ja see kaklus nagu lõppeks selles mõttes ära, aga riskibisness on hoopis teises. Kas me suudame tänases situatsioonis rahapesubüroo poole pealt seda kontrolli hoida? Täna on ka meie tänasel rahandusministril ju kogu aeg üks hirm, et kui tuleks veel mingisugune rahapesuteema Eesti panganduses või ükskõik mis sektoris, no seda Eesti riik ei tahaks täna mitte kuidagi saada. Hirm ongi see, et siis pannakse pankadele kõigile nõudeid nii palju juurde, et kui sa tahad laenu võtta, siis see laenuintress on tänu sellele kõrgem ja osad ettevõtjad lähevadki Soome ja Rootsi pankadesse, lähevad emapanka nii-öelda laenu võtma, sest Eestis lihtsalt on see protsent suurem. Aga me jälle loodame koalitsioonile mõistlike otsuste tegemisel. Aitäh!

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 823 esimesel lugemisel tagasi lükata. Peame seda ettepanekut hääletama ja saalikutsungi järel me seda teeme.

Head kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 823 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 34 Riigikogu liiget, vastu 7, erapooletuid 0. Eelnõu 823 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.

Head kolleegid, vabandan kõigi ees, et tänane istung kestis 12 minutit kauem, kui ma esmaspäeval lubasin. Vabandan selle eest ja püüame edaspidi olla täpsemad. Tänane istung on lõppenud. Aitäh teile kõigile!