Tere päevast, väga lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 14. töönädala istungit. Kohaloleku kontroll, palun!

Kohalolijaks registreerus 69 Riigikogu liiget, puudub 32. Järgnevalt on aeg päevakorra kinnitamiseks. Helir-Valdor Seeder, palun!

Austatud juhataja! Isamaa saadikurühmal on ettepanek päevakorra kohta. Nimelt, teisipäeval on meil planeeritud ainult üks päevakorrapunkt, Finantsinspektsiooni 2025. aasta aruanne. Senine praktika näitab, et see tõenäoliselt meil nelja tundi ei võta, mis on võimalik istungiks kulutada. Järelikult jääb meil osa tavapärast tööaega kasutamata. Seetõttu on mõistlik kolmapäevaks planeeritud 13. ja 14. punkt, Isamaa algatatud diislikütuse aktsiisi tähtajalise langetamise seaduse eelnõu ja Isamaa algatatud hasartmängumaksu seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu, panna teisipäeval teiseks ja kolmandaks päevakorrapunktiks. Ma usun, et me suudame need teisipäevase ajaga enam-vähem ära menetleda ja nii me kasutame saadikute aega ratsionaalselt. Aitäh!

Aitäh! Kuulan ära ka Lauri Laatsi ettepaneku. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Keskerakonna fraktsiooni poolt teen samuti ettepaneku. Kuna teisipäevane päev on meil tõesti, ütleme nii, punktivaene, siis me võiksime seda aega ilusti ära kasutada ja Keskerakonna fraktsiooni algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 840 samuti menetleda teisipäevasel päeval neljanda punktina.

Aitäh teile! Õnne Pillak, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kuna Riigikogu juhatusel kindlasti on olnud oma põhjused, miks ta on selle päevakorra kokku pannud, nii nagu ta on seda teinud – ei oska neid kommenteerida –, siis me ei toeta neid ümbertõstmisi, mis siin ette pandi.

Aitäh teile! Seega neid ettepanekuid rakendada ei saa. Selgitan, head kolleegid, ennekõike need, kes tegid ettepanekud tõsta neid päevakorrapunkte, täiendavalt siia juurde. Tõepoolest, Õnne Pillakul on igati õigus. Juhatus on seda kaalunud ja leidnud, et me saame ikkagi teisipäeval arvestada kolme tunniga, mitte nelja tunniga. Neli tundi eeldab, et täiskogu pikendab seda istungit. Me ei saa aga üldse mitte kindlad olla, et täiskogu on sellega nõus. Senine praktika on näidanud, et Finantsinspektsiooni aruande arutelu on kestnud kaks kuni kaks ja pool tundi. Kui see kestab kaks ja pool tundi, siis jääb ainult pool tunnikest. Me ei taha kindlasti jätta pooleli mõnda väga olulist punkti, mille te olete tõstatanud. Me ei saa olla sugugi kindlad, et kui me need punktid tõstame teisipäevale, siis me saame nendega teisipäeval ühele poole. Siis need võivad kanduda üle kolmapäevale. See on põhjus, miks juhatus niimoodi on planeerinud. 

Ja veel, kolmapäeva päevakord ei ole üldse mitte üle jõu käiv. 14 päevakorrapunkti, sealhulgas on viis lõpphääletust. Ma arvan, et "Aktuaalse kaamera" ajaks on need kõik juba läbi vaadatud, nii et jõuate "AK-d" kenasti vaadata. 

Aga nüüd, head kolleegid, võtan kolm küsimust istungi läbiviimise reeglite kohta ja seejärel lähme päevakorra kinnitamise juurde. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, auväärt juhataja! Kui me tahame tööd teha, siis me ju saame tööd teha. Me ei pea teisipäeval töötama ainult kolm tundi, me võime ka neli tundi töötada, mis on väga sage praktika olnud. Ja nii on ka planeeritud. Väga tihti jääb meil ka olulisi päevakorrapunkte teisipäeval pooleli ja me jätkame kolmapäeval. See on ka tavaline traditsioon. 

Kui juhatus otsustas niimoodi, et ei ole hea, kui teisipäevased punktid pooleli jäävad, siis kas te tulevikus ka lähtute sellest reeglina, et planeerite teisipäevase päevapigem tagasihoidlikult, et [midagi ei läheks] üle kolmapäeva, mis on väga sage, ma veel kord ütlen? Või see on nüüd ühekordne erand, et te lähtute sellest, et koalitsioonil ei ole teisipäeval [piisavalt hääli], kuna te ei tea, mis kell istung lõpeb, ja te ei saa sinna kolmanda [lugemise] eelnõusid, eriti veel koosseisu häälteenamust nõudvaid, planeerida? Küll on hea need panna kolmapäeval esimesteks, siis koalitsiooni [vähemalt] 51 häält on kindlasti olemas, eks ole, kõik teavad kindla kellaajaga arvestada. Ma saan aru küll, mis see tegelik põhjus on. 

Aga mul on ikkagi küsimus: kas see saab teil olema reegel, millega me teame arvestada ka komisjonides ja saadikurühmades, et teisipäeviti üldjuhul on kolmetunnised tööpäevad ja päevakorrapunkte kolmapäevaks ei nihku? 

Aitäh, hea kolleeg! Te tahate nüüd väga palju välja pressida istungi juhataja käest. Esiteks, te laimate koalitsioonisaadikuid, et meil ei ole [piisavalt] hääli. Meil on hääli nii esmaspäeval, teisipäeval kui ka kolmapäeval. Selle pärast sa ei pea kindlasti muretsema. Ja, käsi südamel, võin öelda, et see ei ole üldse mitte põhjus, miks teisipäevale mitte mõnda päevakorrapunkti panna. Nimelt, ma isiklikult tegin ettepaneku üks punkt, valitsuse punkt, sinna lisada, aga kuna dokumendid ei saanud õigeks ajaks valmis, siis ei olnud võimalik seda sinna lisada. 

Teiseks, tõepoolest, see on juhatuse üldine seisukoht, et me ei poolda päevakorra[punktide] poolelijäämist. See on põhimõte, printsiip kui selline. Me oleme siin näinud seoses ühe päevakorrapunktiga, mille [arutelu] kandus vist vaba nädala [järgsesse aega], ja selle teema [lahkamist] ja emotsioone oli siis väga palju. Nii et printsiibis me tõepoolest ei taha, et jääks pooleli. 

Ja kolmandaks, kindlasti ma ei saa öelda, et see on nüüd reeglina niimoodi või sellest saabki reegel. Jah, reeglina me kavandame selliselt, et me suudame teisipäeviti [punktid] ära menetleda, aga ei saa välistada, et siin ikkagi mõned erandid võivad tulla. 

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Neli tundi – te ütlesite, et ei ole võimalik, et juhatus on seda arutanud. Kui on kaks ja pool tundi Finantsinspektsiooni, siis kui neljast lahutada kaks ja pool tundi, on üle poolteist tundi. Ja miks te olete välistanud juhatusega, et istungit ei ole võimalik pikendada? Mulle tundub, et see on nagu jonn. Miks te ei pane teisipäevale kas või üht Isamaa eelnõu, [mis on kolmapäeval punktid]14 ja 13, või siis meie oma? Mahuks kindlasti ära, isegi kaks tükki mahuks ära. Miks te käitute niimoodi, et ei kasuta võimalikku tööaega piisavalt ära ja lükkate need kusagile öö varju? Neljast tunnist kaks ja pool tundi maha on poolteist tundi – ühe eelnõu menetlemiseks, ma arvan, piisavalt. 

Aitäh, hea kolleeg! Teie [saalis] saate võtta voli, kui teie tahate istungit pikendada, siis istungit igal juhul ka pikendatakse. Juhatus ei saa sellist voli enesele võtta ja me ei tea, kuidas saalis hääletus läheb. Kui näiteks Reformierakonna fraktsioon ei toeta istungi pikendamist, siis sellisel juhul istungit ei ole võimalik pikendada. Ma ei saa aru, kust teil selline kindlus, et see igal juhul saab neli tundi olema. Juhatus päevakorda planeerides saab arvestada ikkagi kolme tunniga, mis on teisipäevaks ette nähtud kollases raamatus, seadusest tulenevalt. See, kas on neli tundi, sõltub juba saali otsusest, me sellele kindlasti panustada ei saa. 

Tõepoolest, ei mingit jonni, kolleegid! Mitte vähimatki jonni ei ole. Hea kolleeg Urvo Klopets näitas mulle, et aastal 2022 kestis Finantsinspektsiooni aruande arutelu neli tundi. … Aa, päris nelja tundi ei olnud, oli natukene vähem. (Naerab.) Aga võtame aluseks, veel kord, eelmise aasta, mis on paras referents. Nagu ma ütlesin, see kestis kokku kaks tundi ja vist kümme minutit, kui olla täpne. See oli eelmisel aastal. Nii et sellest tulenevalt ma arvan, et on paslik [plaan]. Nüüd ju tahetakse lausa kolm [punkti juurde] panna ja tekib küsimus, millist punkti me siis eelistame, kas Isamaa punkte või Keskerakonna punkti. Siis tekib omaette dilemma ja me teeme jälle kellelegi liiga. Neid sai natukene palju seekord. 

Aga, head kolleegid, ei vähimatki pahatahtlust. Ja ei ole häälte probleemi üldse, no selles ei ole probleem. Jah, see, et kolmapäeval on [vähemalt] 51 hääle eelnõud, seda on loomulikult natukene nii-öelda sätitud, aga teisipäeva puhul ei ole mingit probleemi sellega, et meil on häälte puudus.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Te ütlesite, et ei saanud teisipäevaks rohkem eelnõusid panna, sest materjalid ei olnud valmis. Täna on nad kindlasti valmis ja täiskogu saakski seda päevakorda muuta. Ja kollane raamat ütleb, et kui mõni fraktsioon on selle muutmise vastu, siis seda ei tehta. Aga Õnne Pillak, lugupeetud Reformierakonna fraktsiooni esimees, rääkis ju enda nimel. Ta ei maininud poole sõnagagi, et see on Reformierakonna seisukoht. Nii et me võiksime tegelikult täiesti vabalt seda päevakava muuta. 

Aitäh! Hea kolleeg Henn Põlluaas, nii palju võiks küll teada, et Õnne Pillak on Reformierakonna fraktsiooni esimees. Kui me tahame edaspidi, et me kõik oma tiitlid siin üles loeme, siis ma arvan, et see ei oleks küll teps mitte hea tava ega praktika. Nii et ma arvan, et see märkus oli kohatu. 

Teiseks, tõepoolest, Riigikogu kodu- ja töökord ütleb sarnaselt, et juhul kui keegi ei ole vastu, siis sellisel juhul on võimalik neid muudatusi teha. Aga antud juhul Eesti Reformierakonna fraktsioon oli vastu, nii et ka kõige parema tahtmise juures meil neid muudatusi teha ei ole võimalik. 

Ma tänan teid, head kolleegid, aga nüüd saalikutsung enne päevakorra kinnitamist. 

Auväärt Riigikogu liikmed, panen hääletusele Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 14. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 45 Riigikogu liiget, vastu 28, erapooletuid oli 0. Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 14. töönädala päevakord on kinnitatud. 

Head kolleegid, juhin lihtsalt tähelepanu, et ma kuulsin saalis valjuhäälseid soovitusi, kuidas hääletada. Palun seda järgmine kord sellisel moel mitte teha. Kõigini küll ei jõudnud sõnum kohale. 

Nüüd, head kolleegid, on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni. Palun!

Austatud istungi juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kaks seaduseelnõu. Esiteks, prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu. Nimetatud seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust justiits- ja digiminister. Ja teiseks, riigi 2026. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister. Aitäh!

Suur tänu teile! Olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu kaks seaduseelnõu. 

Saame minna tänase päevakorra juurde. Päevakorra esimene punkt: Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Vadim Belobrovtsevi, Vladimir Arhipovi, Peeter Ernitsa ja Anastassia Kovalenko-Kõlvarti poolt peaminister Kristen Michalile esitatud arupärimine inimeste toimetuleku kohta kõrgete elektri- ja küttekuludega. Arupärimine kannab numbrit 911. Palun arupärijate nimel ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, Riigikogu liikme Lauri Laatsi.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea peaminister ja head külalised, kes te jälgite meid rõdult! 28. jaanuaril käesoleval aastal edastasid Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmed arupärimise peaminister Kristen Michalile. Teemaks oli inimeste toimetulek kõrgete elektri- ja küttekuludega. Lihtsalt, me oleme praegu maikuus. Ma tahan teile meenutada, millised olid jaanuaris, veebruaris ja märtsis ehk talvekuudel inimeste elektri- ja küttearved. Need olid suured. Need olid suured! 

Siin väideti, et meil on karm talv, ja üks minister, Andres Sutt, soovitas meile, et kannatage ära, saabub kevad, päike hakkab paistma ja tuul puhuma, küll siis läheb kergemaks. Süüdistati inimesi, et miks te enne ei läinud üle fikseeritud pakettidele, miks te olete börsipaketil. Aga pärast selgub, et Eleringi otsusega lähevad ka fikseeritud elektripaketid tegelikult kallimaks. Ühesõnaga, püüti pakkuda looduslikku leevendust ja otsida süüdlast, kusjuures näpuga näidati pigem inimeste peale, kes ise olid süüdi selles, et nad õigel ajal ei fikseerinud elektri hindu. 

Ma arvan, et see ei ole see lähenemine, mida me valitsuselt ootame. Inimesed ootavad lahendusi. Ma arvan, et kuigi me oleme maikuus ja see arupärimine esitati jaanuari lõpus, on siiski väga asjakohane ka praegu seda teemat arutada. Mispärast? Sellepärast, et peale kevadet saabub suvi, peale suve sügis ja peale sügist tuleb jälle talv. Arvestades praegust energiapoliitikat ja selle puudulikkust, ega järgmine talv meil lihtsamalt ei kulge, lihtsam ei tule. Praegu on aeg teha õigeid otsuseid, võtta arvesse need vead, mida on tehtud talvisel ajal, ja aidata inimesi tuleval talvel. 

Me oleme jaanuarikuus edastanud lausa kümme küsimust, kus me oleme tähelepanu juhtinud kõikidele probleemidele ja küsinud, kas valitsusel on olemas ka lahendusi. Loodetavasti me saame täna teada peaministri vastustest, kas on lahendust või ei ole. Kas tuleb ikkagi loota selle peale, et peale talve saabub jälle kevad ja suvi ja küll see tuul hakkab puhuma ja päike paistma ja siis läheb kõik paremaks ja hinnad langevad? Eks näis. Nii et loodame debatile ja võib-olla ka tõe selgumisele. Aitäh!

Suur tänu teile! Ja palungi Riigikogu kõnetooli auväärt peaministri Kristen Michali, vastamaks arupärijate küsimustele.

Austatud juhataja! Austatud arupärijad! Head vaatajad ja kuulajad! Head inimesed rõdul! Ja nagu Lauri Laats alati ütleb, head inimesed internetis! Selle ta täna unustas, aga pole hullu, ma siis ütlesin tema eest. Ma püüan jõudumööda vastata sellele arupärimisele, mis nii filosoofiliselt sisse juhatati, et peale talve tuleb kevad ja siis tuleb suvi ja siis tuleb sügis ja siis tuleb jälle talv. Raske oleks ühist platvormi siin mitte näha, ma olen täitsa nõus.

Nii, inimeste toimetuleku kohta kõrgete elektri- ja küttekuludega, AP 911. Kümme küsimust, ma püüan need jõudumööda ette lugeda. Ma loodan, et ma aja sisse ära mahun, aga kui ei mahu, kas siis saab lisaaega? Kuidas see käib? Või pean säästma mõne vastuse arvelt?

Võib-olla mõned küsimused on leidnud juba lahenduse. Vaata, päike käib kõrgemalt ja tuul puhub.

Ma ei ole kindel, aga …

Võib-olla mõned probleemid on valitsus lahendanud, siis neist saab kiiremini …  

Ma ei ole kindel, aga teeme nii, et ma püüan ette kanda ja kui ei jõua lõpuni, siis peate juurde küsima, mis seal ikka. 

Esimene: "Millised konkreetsed meetmed on valitsus ette näinud või juba rakendanud selleks, et leevendada kõrgete elektri- ja küttekulude mõju eratarbijatele, sealhulgas madala sissetulekuga leibkondadele, eakatele ja lastega peredele?" Vastus. 2025. aastal langetas valitsus otsused, mis toetavad majanduskasvu ja elanike toimetulekut järgmiste meetmetega. Kõigepealt, läbi ajaloo suurim tulumaksulangetus, tänu millele kasvas keskmise palgasaaja netosissetulek iga kuu ligi 10%. Eesti Panga hinnangul kasvab 2026. aastal majapidamiste reaalse kasutatava tulu määr ligikaudu 5%. Hinnakasv aeglustub ja suurenes juba mainitud tulumaksuvaba [summa], kättesaadav raha. Teiseks, töötasu kuu alammäära tõus 946 euroni, kasv ligi 7%. Kolmandaks suurenes keskmine vanaduspension 860 euroni, tõus on kiirem prognoositavast hinnakasvust. Ning me tõstsime toimetulekutoetust 10% ja oleme arvestanud võimalusega, millest siin debattides ka on varem räägitud, et toimetulekutoetuse tõus jätkub tulevastel aastatel. 

Toimetulekut parandavatele meetmetele lisaks oleme astunud samme, et suurendada taastuvenergia pakkumist. Märtsis tegi valitsus otsuse korraldada uus taastuvenergia vähempakkumine, millega toetatakse aastas 1 teravatt-tunni mahus maismaatuuleparkide toodangut suurendamise võimalusega kuni 2 teravatt-tunnini aastas. Loomisel on kohalikele omavalitsustele tuulehoo preemia. Toetust saab taotleda, kui kehtestatud planeeringusse on jõudnud vähemalt kaheksa tuulikut. Toetus jaguneb planeeringu kehtestamise ja ehitusloa andmise vahel. Tuulehoo preemia 1 miljon antakse alates kaheksast tuulikust. 

Märtsis esitas Vabariigi Valitsus Riigikogule tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu, et saaks tulevikus Eestisse kavandada tuumaelektrijaama. Elering jätkab uute juhitavate võimsuste ehk gaasijaamade rajamist ning erasektor rajab aktiivselt salvestusvõimekusi ehk akuparke. 

Teine küsimus: "Kas valitsusel on plaanis täiendavad energiatoetused või ajutised toetusmehhanismid talveperioodiks, et aidata inimestel katta järsult kasvanud elektri- ja küttearveid?" Vastus. Valitsus jälgib relvastatud konflikti arenguid Lähis-Idas, mis on märkimisväärselt mõjutanud energia hindasid maailmaturul. Vajadusel kaalume erinevaid meetmeid.

Kolmas: "Millised on Teie hinnangul peamised põhjused viimaste kuude kõrgete elektri- ja energiakulude tekkeks Eesti tarbijatele, sealhulgas külmade ilmade mõju, juhitavate tootmisvõimsuste nappus ning impordivõime piiratus?" Vastus. 2026. aasta algas tavapärasest madalamate välistemperatuuridega. Keskkonnaagentuuri andmetel oli möödunud talv üks 25 aasta kõige külmematest. Aasta alguse kõrget elektri hinda ei põhjustanud juhitavate tootmisvõimsuste nappus, vaid nõudluse kasv ja kallite juhitavate võimsuste turule tulek. Kui tuuleenergia keskmine hind on circa 84 eurot megavatt-tunnist ja päikeseenergia keskmine hind on 50 eurot megavatt-tunnist, siis keskmine põlevkivienergia hind Auveres on circa 100 eurot megavatt-tunnist. 

Sarnane seis ehk taastuvenergia nappus oli aasta algul ka Lätis, Leedus ja Soomes. Nendega oleme tugevalt seotud ja seega oli kogu regioonis vaja käivitada kallima tootmise seadmeid. Eesti ja Soome vahel veebruaris Estlinkide piiranguid ei olnud, ülekandevõimsus oli täies mahus turu käsutuses ja 91% ajast oli voog suunal Soomest Eestisse. Märtsis ja aprillis oli elektri börsihind madaluselt viiendal kohal Euroopas. 

Neljas: "Kas valitsus on hinnanud, kuidas nende tegurite koosmõju mõjutab keskmise leibkonna energiakulusid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga?" Vastus. Kui jaanuaris ja veebruaris 2026 oli elektri hind börsil kõrgem kui aasta tagasi, siis detsembris, märtsis ja aprillis oli ilm pigem soojem ja elektri hind pigem odav. Üle poole eratarbijatest kasutab fikseeritud hinnaga elektrit ning neid leibkondasid jaanuari ja veebruari kõrgem hind ei mõjutanud.

Viies: "Kuidas kavatseb valitsus tagada Eesti energiavarustuse piisava stabiilsuse ning vähendada sõltuvust välistest impordikanalitest ja ilmastikust sõltuvast tootmisest?" Vastus. Eleringi 2025. aasta varustuskindluse aruande kohaselt on Eestis varustuskindluse tagamiseks piisavalt tootmisvõimsusi. Talveperioodi kõrged hinnad tulenevad vajadusest toota elektrit kõrgema hinnaga elektrijaamades, sealhulgas põlevkivijaamades. Tuuleenergia ja päikeseenergia suurem tootmine nii suvel kui ka talvel vähendab vajadust käivitada reservi tarbeks rajatud elektrijaamu ja aitab seeläbi vähendada elektri hinda. Valitsusel ei ole kavas piirata elektri importi, kuna tavaliselt välisühendused annavad kodumaisest tootmisest odavama hinna.

Kuues: "Kas plaanis on täiendavad investeeringud juhitavatesse elektritootmisvõimsustesse, sealhulgas Eesti Energia ja erainvestorite kaudu, ning energiasalvestuslahendustesse, nagu akud ja taastuvenergia tugisüsteemid?" Vastus: jah. Elering jätkab hangete korraldamist uute juhitavate võimsuste turule toomiseks, et tagada piisav juhitavate võimsuste olemasolu nii amortiseerunud jaamade asendamiseks kui ka uue nõudluse katmiseks. Erasektor plaanib osaleda Eleringi uuel gaasijaamade hankel. 

Seitsmes: "Milline on praegune seis Auvere elektrijaama töös ja tootmisvõimsuse kättesaadavuses? Millised on planeeritud sammud ja ajakava Auvere elektrijaama töökindluse parandamiseks, eelkõige talvistel tiputarbimise perioodidel?" Vastus. Enefit Power on aastate jooksul teinud jaama töökindluse parandamiseks märkimisväärseid investeeringuid, aga siiski esineb rikkeid ja remondiseisakuid. Seega Auvere elektrijaama töökindlusega on probleeme, viimati oli see 2026. aasta alguses. Statistiliselt on töökindluse protsent paranenud, aga tuleb arvestada, et jaama töökindlust suurendab reservis oleku aeg. Kahjuks ei ole jaam sellises töökorras, nagu seda kümneid aastaid tagasi loodeti.

Kaheksas: "Kas valitsus on hinnanud, millist mõju Auvere elektrijaama korduvad tööseisakud avaldavad elektri hinnale ning varustuskindlusele?" Vastus. Tööseisakud vähendavad usaldust Auvere elektrijaama töökindluse suhtes, eriti olukordades, kus süsteem vajab kindlat tootmisvõimsust tipukoormuse katmiseks. Mõju elektri hinnale on siiski piiratud, sest Auvere on kallis põlevkivielektrijaam ning osaleb elektriturul peamiselt kõrge hinnaga tundidel. See tähendab, et jaam on tipukoormuse katja ehk tuleb turule siis, kui hind on kõrge ja nõudlus suur. 

Üheksas: "Milliseid pikaajalisi poliitilisi ja majanduslikke lahendusi näeb valitsus elektri börsihindade suure volatiilsuse ja tõusutrendi leevendamiseks?" Vastus. Selleks, et elektri keskmine börsihind langeks ja volatiilsus väheneks, on Eestisse vaja uut tootmist ja salvestust – nii juhitavat kui ka tuuleenergiat. Elering jätkab uute juhitavate võimsuste ehk gaasijaamade hankega ja erasektor plaanib osaleda Eleringi gaasijaamade hankel. Märtsis tegi valitsus otsuse korraldada uus taastuvenergia vähempakkumine, mille eesmärk on toota aastas ühe teravatt-tunni mahus maismaatuuleparkide toodangut ja et oleks võimalus suurendada seda 2 teravatt-tunnini. 

Loomisel on – juba sai mainitud – kohalikele omavalitsustele tuulehoo preemia, kuni 1 miljon alates kaheksast tuulikust. Salvestusseadmeid ehk akusalvesteid rajatakse turupõhiselt tänu täiendavate sagedusreservide turgude avamisele 2025. aastast. Ja selleks, et tulevikus saaks kavandada tuumaelektrijaama, on Riigikogu menetluses tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu. 

Kümnes: "Kuidas kavatseb valitsus tugevdada Eesti energiasüsteemi vastupidavust ning soodustada investeeringuid taastuvenergiasse ja energiasalvestusse viisil, mis tagaks tarbijatele taskukohasema ja stabiilsema elektrihinna?" Vastus. Taskukohasema ja stabiilsema elektrihinna kujunemiseks on töös järgmised meetmed. Märtsis tegi valitsus otsuse korraldada uus taastuvenergia vähempakkumine, et [saaksime] aastas 1 teravatt-tunni mahus maismaatuuleparkide toodangut ja [oleks ka] suurendamise võimalus, nagu ma mainisin. Teiseks, loomisel on kohalikele omavalitsustele tuulehoo preemia. Toetust saab taotleda, kui planeeringutesse on jõudnud vähemalt kaheksa tuulikut. Kolmandaks, märtsis esitas Vabariigi Valitsus Riigikogule tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu, et saaks tulevikus Eestisse kavandada tuumaelektrijaama. Neljandaks, varustuskindluse tagamiseks on rajamisel Eleringi sagedusreservide pikaajalise hankega gaasijaamad. Viiendaks, akusalvesteid rajatakse turupõhiselt tänu täiendavate sagedusreservide turu avamisele 2025. aastast. Ja kuuendaks, samuti on nii 2026. aastal kui sealt edasi fookus energeetikasektori kriisikindluse tõstmisel. Menetluses on regulatiivsed muudatused elutähtsa teenuse osutajate ehk ETO-de piiri allatoomiseks ja ETO-de nõuete uuendamiseks. Töös on investeeringud kriitilise taristu senisest tõhusamaks kaitseks, veealuse seire ja droonitõrje võimekuste tugevdamine, olukorrateadlikkuse tõstmine ja palju muud. Aitäh!

Suur tänu, härra peaminister, heas tempos küsimustele vastamise eest! Nii et kenasti said kõik kümme küsimust igati sisuka vastuse. Aga see ei tähenda, et enam küsimusi ei ole, tekivad uued küsimused. Alustab Aleksandr Tšaplõgin. Palun!  

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ma arutasin hiljuti ühe ministriga probleemi suurtest elektri- ja küttearvetest, mille tõttu on paljud pered sunnitud koonerdama või võtma kiirlaene. Minister vastas, et meil on toimetulekutoetuste süsteem, nii et keegi nälga ei sure. Aga vabandage, meie toimetulekutoetus on poolteist korda madalam kui ametlik toimetulekupiir. Kuidas saab teie arvates inimene elada ära 220 euroga, kui minimaalne tarbimise korv maksab 340 eurot?

Toimetulekutoetust, hea küsija, nagu ma ka enne kirjeldasin, me oleme suurendanud ja ilmselt suurendame veel. Kõik sõltub sellest, millised on riigi rahalised võimalused. Aasta alguses oli majanduses [pilt] optimistlikum ja parem, Hormuzi väina sündmused on mõjunud, ma arvan, tarbijakindlusele ja tekitanud majanduses võib-olla natukene ettevaatlikkust. Vastavalt sellele, millised meie võimalused on, me aga toimetulekutoetust kindlasti kasvatame, see on üks osa [plaanist] ja see arvestab ka sooja- ja küttekulusid. Aitäh!

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! No kuulasin teie vastuseid. Ikka on süüdi külm ilm talvel ja rahvusvaheline imperialism. Ega sealt muud ei olnudki üldse oodata. Küsimus ei olnud ju selles. Me küsisime, kuidas inimesed peavad toime tulema nende kõrgete energia ja kütte hindade juures. Te süüdistate siin põlevkivienergeetikat. No ikka keegi teine peab süüdi olema, kuigi ise te olete elektri kalliks teinud maksude, keskkonnatasude ja börsiga. Ja kordame siinkohal veel kord üle: kõrged energia- ja küttekulud ei tulene ju niivõrd elektri hindadest, vaid suur elektriarve tekib inimestele võrgutasude tõttu. Ja need read arvetel aina kasvavad.

Ma küsingi: kas te tunnistate, et tänane olukord, kus elekter ja küte on paljudele muutunud üle jõu käivaks, on vähemalt osaliselt teie valitsuse energiapoliitiliste otsuste ja tegematajätmiste tagajärg? Ja millist konkreetset vastutust te olete ikkagi valmis selle eest kandma?

Aitäh! Teie küsimuses oli muidugi palju selliseid suhteliselt laetud väiteid. Ma püüan neid siis jõudumööda, niipalju, kui ma suutsin neid hoomata – ilmselt mitte kõiki –, [kommenteerida] või adresseerida. 

Kõigepealt, te ütlete, et me süüdistame külma talve. See on fakti nentimine, talv oli tõesti külm, 25 aasta kõige külmem. Ma ei tea, võib-olla teie poliitiline programm lubab teil ka ilma kontrollida, meie seda ei suuda. Võime teha oma parima, aga sellest hoolimata [on ilm külm]. Kui te soovite, et me selles süüdi oleksime, siis olgu, me oleme soojas suves ja külmas talves süüdi. 

[Jah,] talv oli külm, aga näiteks Tallinna piirkonnas – see on lihtsalt üks suuremaid piirkondi – on kütja Utilitas, mille juht Robert Kitt kirjutas, et kaugkütte hind jäi samaks, lihtsalt tarbimine kasvas. Külma ilmaga on vaja rohkem tarbida, midagi teha ei ole. Kui tuleb külm ilm, on vaja rohkem tarbida. No mis selle vastu aitab? Loomulikult uued investeeringud, et erinevaid energiatootmisvõimsusi oleks rohkem. See toob nagu keskmist hinda allapoole. Aitab ka majade soojustamine, aitavad veel väga paljud valikud, ka tarbimise juhtimine. Need kindlasti aitavad. See ei ole etteheide, vaid lihtsalt teadmine, et lõppkokkuvõttes hind tihtipeale on see, mis mõjutab. 

Te räägite kõrgest elektri hinnast. Ma siiski ütleksin, et veidi on vaja teid korrigeerida. Ma kindlasti teen selle viite ja ilmselt teen ka teiste selliste küsijate puhul selle viite. Andres Sutt kirjutas ühe loo, kus ta neid numbreid kirja pani, aga ilmselt inimesed seda lugu ei ole lugenud. Eesti on seadnud endale selliseks võrdlusaluseks Läänemere-äärsete riikide keskmise elektri hinna. See on see võrdlusalus, mille järgi me siis võrdleme, kus me asume. Ja kui nüüd kolme gruppi jagada – ma arvan, et mul on siin 2024. aasta andmed –, siis kõige väiksemate [tarbijate] grupis ehk kodutarbijate grupis, kellest te rääkisite, kes kasutavad 2,5–5 megavatt-tundi aastas, on Läänemere-äärsete riikide keskmine hind 26,22 senti kilovatt-tunni kohta. Kõige soodsam hind on Leedus, kohe tema järel on Eesti. Meist kallimad on Poola, Rootsi, Läti, Soome, Taani. Nii et me oleme hinna mõttes esimese kahe riigi hulgas selles võrdluses. Keskmiste tarbijate grupis – noh, ehk keegi tarbib [ka kodus] veidi rohkem – me oleme top 3-s. Meie ees on Rootsi ja Soome, aga jääme ikkagi allapoole Läänemere-äärsete riikide keskmist, mis on 20,34 senti kilovatt-tunnist. Meil on 19,19. Need on 2024. aasta numbrid, mul hetkel uuemaid ei ole. 

Nii et kui te tahate midagi võrrelda, siis võrrelge sellega, mis on võrdlusalus. Eesti on seadnud võrdlusaluseks Läänemere-äärsete riikide keskmise elektri hinna. Kõige väiksemate tarbijate grupis oleme me teised ja keskmiste tarbijate grupis oleme kolmandad. Meist kallimad on Taani, Läti, Leedu ja Poola näiteks.

Heljo Pikhof, palun!

Suur tänu! Austatud peaminister! Kas valitsus on hinnanud, kuidas energia hindade kasv mõjutab regionaalset ebavõrdsust maapiirkondades ja kaugküttepiirkondades? Ja kuidas hindab valitsus võrgutasude ja riiklike maksude mõju lõpptarbijale ning kas kaalutakse meetmeid nende kulude vähendamiseks? Kaks küsimust ühes.

Aitäh, hea küsija! Ma ei teegi, kuidas seda kahte küsimust kokku võtta. Me ju pidevalt püüame selles suunas, nagu loodetavasti ka parlamendi liikmed, et oleks energiat võrgus, mis on vaba turg üle Eesti ja kogu Baltikumi ja kus me oleme Soomega ühenduses ja nüüd ka Mandri-Euroopaga, ja et keskmine energia hind oleks madalam. Ma juba kirjeldasin eelnevale küsijale, kus me võrdlus[tabelis] oleme. Läänemere-äärsete riikide kõige väiksemate tarbijate seas oleme [hinna] soodsuselt tipu kahe hulgas ja keskmiste tarbijate hulgas tipu kolme hulgas. 

Meie tegevuse eesmärk peabki olema olla selles hinnavõrdluses Läänemere-äärsete riikide keskmisest allpool või [vähemalt] keskmisel tasemel. Sellega me võrdleme. Ainult suurte tarbijate puhul me oleme sellest üle ja selles osas on astutud samme. Ma tõtt-öelda ei teagi, kas see otsus on juba vastu võetud, aga [tahame kehtestada] taastuvenergia tasude erandi suurtele tarbijatele, et tööstused oleks veidi soodsamas olukorras, just sellepärast, et tööstusi siia rohkem rajataks ja oleks rohkem töökohti üle Eesti. 

Kõiki muid numbreid, mille kohta te küsite – võrgutasusid ja [teisi arves olevaid] komponente – saab pakettides ja eri suurusega tarbimise korral alati võrrelda.  Need on kõik ju avalikult kättesaadavad.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea onu Heino, auväärt valitseja! Inimeste toimetulek või mitte toimetulek võib väljenduda ka selles, et nad külmuvad talvel surnuks. Selle aasta esimese paari nädalaga 13 inimest külmus surnuks. Kas valitsus on arutanud – no tavaliselt on see arv kusagil 20 ja 60 vahel –, kas on mingi sihtarv seatud, kui suur võiks olla keskmine [inimeste] arv, kes sõltumata talvest võiks ühel talvel surnuks külmuda? Tavaline on 20–60. Aga mis see keskmine arv võiks olla?

Aitäh! Küsimus vist sai küsitud.

Jah, selge, aitäh! Ma ootasin, millal küsimus küsitud saab, jäin viisakaks. Ma ei oska öelda, milline see keskmine on. Statistika, nagu te ise ütlesite, on üsna seinast seina. Ma ei tea, selle teie väite peale vist leiti ajakirjanduses – mu mälu järgi vist Delfi tegi faktikontrolli –, et see väide või see fakt päris tõele ei vasta. Inimesi on külmunud, külmumist on [tuvastatud] surma põhjusena. Aga selle seost hindadega, nagu te üritate meile [pilti] maalida – et ühel hetkel, detsembris või märtsis oli [neid surmasid] vähem ja jaanuaris-veebruaris rohkem –, ma ei ole küll kuskil näinud [toodavat]. Aga eesmärk loomulikult peab olema, et Eestis keegi ei jääks hooleta, et inimeste eest hoolitsetaks. Kui inimene ise ei tule toime, siis püüab ühiskond, kogukond, kohalik omavalitsus tema järgi vaadata. Selline süsteem meil rajatud on. Ma arvan, et Eesti püüab teha ja teeb oma parima. 

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Hiljuti tehti, eks ole, kaks sellist otsust. Üks puudutab Uus-Kiviõlis kaevandamise õiguste müüki. Põhimõtteliselt 30 aasta põlevkivivarud müüdi erafirmale maha. Ja üldse mitte palju aega [hiljem] tuli uudis Eleringi kohta, et Elering hakkab gaasijaamu ehitama, mis läheb maksma kuskil 1,5 miljardit eurot. 

Mul on tegelikult päris lihtne küsimus. Esiteks, kas see põlevkivivarude müügi küsimus oli valitsuse laual arutelul. Kas see Uus-Kiviõlis kaevandamise õiguste müük erafirmale oli valitsuses laual? Kas te arutasite seda, kas te olite valitsuses sellest teadlik? Ja teine küsimus: kas see Eleringi plaan, mis läheb maksma 1,5 miljardit, oli valitsuse laual arutelul?

Aitäh! Nojah, nüüd on jälle nii, et igaüks paneb kõik oma küsimused ühte patta. Ma ei oska neid kuidagi ühendada, aga ma püüan neile eraldi vastata. 

Ma olen teile infotunnis vist juba öelnud ja sama on vist ka energeetika- ja keskkonnaminister öelnud, et valitsus seda kaeveõiguste küsimust pole sellisena arutanud. Seda me oleme vastanud, ja ilmselt korrektselt oleme vastanud. 

Teiseks, nende kaeveõiguste puhul mind üllatab, et Keskerakond on võtnud kuidagi põlevkivivaldkonda rünnata, Eesti Energiat ja VKG-d. Ma olen olnud majandus- ja taristuminister, käinud seal abiks, et tööstused püsiks, tööhõive püsiks, sellega kõvasti vaeva näinud. Möönan, et põlevkivienergeetika on ajas üha enam sulguv aken, kuna saaste on suur ja hind on kõrge, aga sellised poliitilised rünnakud ja mängud kindlasti ei tee nende olukorda paremaks. 

Nüüd, mis puudutab sellist erinevate ettevõtete vahelist nii-öelda konsensuse otsimist või lahenduste otsimist, siis neid lahendusi on ettevõtted minu meelest viimased paarkümmend aastat otsinud. Nii et ma jah ei oska sellel [küsimusel] muud näha kui poliitilise rünnaku tausta, aga ma ei usu, et minu sõnad teid kuidagi heidutavad. Eks te teete seda, mida te tegema peate, ja loodetavasti ettevõtjad suudavad tööhõivet hoida ja põlevkivisektoris edasi toimetada. Seda esiteks. 

Teiseks, Eleringi täiendava varustuskindluse hange. Kalle Kilk seda kirjeldas, suund on see, et meile tulevad täiendavad gaasijaamad. Seda on korduvalt arutatud. Ma arvan, et seda on nii ENMAK-i kui muudes aruteludes [käsitletud]. See on suhteliselt selge. Minagi mäletan majanduskomisjonist – ma olen siin olnud nii opositsioonis kui ka koalitsioonis –, et see, et tublid energeetikud suudavad põlevkivijaamu Ida-Virumaal püsti hoida, on kindlasti väike ime. Tegemist on ju vana tehnoloogiaga. Ühel hetkel lihtsalt on soodsam rajada nende asemele uued gaasijaamad ja selleks Elering peab pingutama. Süsteemioperaatori ülesanne ongi tagada vajalike võimsuste olemasolu. Täpsed mahud, täpsed hanked on ju nende teha. Nii et jah, mulle tundub, et te siin võitlete pigem energeetikaekspertide ja -asjatundjatega.

Lauri Laats, palun! 

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea peaminister! Noh, tegelikult on Elering alustanud gaasielektrijaamade sellise mõttelennuga ja võib-olla soovib seda ka realiseerida. See näitab, et suuresti on see teie rohepoliitika läbi kukkunud ja tõenäoliselt otsitaksegi mingisugust püsivat lahendust. See, kas gaas on nüüd kõige õigem, on omaette küsimus. Lihtsalt energiajulgeoleku poliitika poole poolt vaadatuna meie arvates mitte, sellepärast et gaasi me ei tooda. Ei ole mõtet rääkida, et meil on lademes võimalusi toota biogaasi. No ei ole! Teoorias on, aga praktikas on midagi muud. Ärge uskuge neid nii-öelda spetsialiste, kes teile võib-olla sellise teadmise pähe panevad. 

Aga kogu selle arupärimise juures jääb inimlikkust väheseks, arvestades, et hinnad on tõusnud ja inimeste elu on tegelikult läinud halvemaks. Te olete toonud võrdlusi teiste riikidega. Tooge nende hindade kõrvale ka see võrdlus … 

Aitäh! 

… milline on muude Euroopa leibkondade ostujõud.

Aitäh!  

Siinkohal meil need numbrid [teiste omadega] kokku ei lähe. See on probleem, millest meie räägime.

Aitäh, hea küsija!

Aitäh, hea küsija! Jälle mitu väidet küsimuselaadses sõnavõtus. Kõigepealt, millest te vist alustasite, et rohepööre on läbi kukkunud, kuna tulevad gaasijaamad. Mul on hea vastata, et ei ole. Minu meelest praegu see, mis Hormuzi väinas toimub, on üks suurimaid hoiatusi ja meenutusi, miks rohepööre on vajalik. Fossiilsetest kütustest sõltumine võib lisaks loodusriskile olla ka väga suur julgeolekurisk tarnehäirete puhul. Nii et see ei ole läbi kukkunud. Ja mulle tundub, et väga paljud inimesed praegu pingutavad, et seda meenutada. Seda esiteks. 

Teiseks, kui vaadata hindu, siis praktiliselt igas energeetikauudises – isegi konservatiivsemates väljaannetes, aga võib-olla seal on toimetajad tukkuma jäänud – kirjutatakse, et kui päike paistab ja tuul puhub, siis keskmine hind on madalam. Eesti inimeste ülekaalukas toetus sellele on, ma arvan, olemas, välja arvatud need, kes käivad tuulikutele või päikeseparkidele needust peale panemas. Eks me ole neidki näinud. 

Nüüd, kolmandaks, gaasijaamad. Seda on ju algusest peale öeldud, et kui sul on rohkem taastuvat [energiat], siis sul on vaja ju seda tasakaalustada. Energeetika on nagu mitme jalaga tool. Olemuselt on vaja ka lisaks juhitamatule energiale, mida taastuv on, ka juhitavat. Selleks praegu me kasutame põlevkivijaamu, mis on nii kaua reservis ja nii kaua toodavad, kui vaja. Nende häda on lihtsalt see, et nad on amortiseerumas, nad on vanad ja kalli hinnaga, gaasi[jaam] on kiiremini käivitatav ja veidi soodsam. See peab olema, juhitav energia peab olema. 

Lisaks tulevad akupargid, mida Eesti ettevõtjad – küll välisinvestorid ja Eesti ettevõtjad, Evecon ja Corsica Sole näiteks – on teinud täiesti turutingimustel, ilma igasuguste riigi toetusteta. 

Siis väide, et energeetikapoliitikas puudub inimlikkus. Aga just nimelt inimeste jaoks me seda teeme. Ütleme nii, et [mis puutub hinda, siis eesmärk], et energia puhas ja soodsam oleks, on just selleks, et inimestel siin parem elada oleks täna ja tulevikus, et lastele jääks parem planeet, parem riik, parem looduskeskkond ja et meil oleks soodsam energia. 
Ja nagu ma kirjeldasin, energia hind võrreldes Läänemere-äärsete riikide keskmisega on meil nii väikeste tarbijate kui ka keskmiste tarbijate puhul veidi alla Läänemere-äärsete riikide keskmise, me oleme top-2-s ja top-3-s hinna soodsuselt. No vot. 

Jah, küllap teil oli veel erinevaid väiteid. Kui te teiste riikide näidete kohta tahate küsida, siis need sammud, mis me oleme astunud aktsiiside ärajätmisega, aga ka tulumaksureformi ja paljude muude asjadega – kui majanduste suurust võrrelda, siis on need palju suuremad, kui paljud suured riigid kunagi on teinud.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Te räägite elektri hinnast. Sellest summast, mis arvele jõuab, elektri hind on ainult 40%. Seal on veel võrgutasu, taastuvenergia tasu, elektriaktsiis, tasakaalustamisvõimsuse tasu, varustuskindluse tasu, ja kõige lõpuks [lisandub] sinna veel 24% käibemaksu. On päris halb, et te tulete siia, aga Kliimaministeerium teab vaid 2024. aasta numbreid. Aga meil on 2026. aasta maikuu. Kui energeetikaga tegeleda ja seda juhtida, siis peaksid ammu olema ka 2025. aasta tulemused olemas. 

Aga te just hetk tagasi ütlesite, et fossiilkütused on väga halvad. Küsimus on, miks siis Elering hakkab elektri tootmiseks gaasiturbiine ehitama. Põlevkivi on Eestil endal olemas, gaasi ta peab kuskilt sisse ostma. Mina ei tea, mul iga päevaga tekib aina rohkem küsimusi Reformierakonna [poliitika] teemadel. Eelmine peaminister tegeles Venemaaga äri ajamisega. Kas mingid sellised mõtted on järjekordselt tekkinud?

Aitäh!

Ka raudteed ei ole ümber ehitatud Narvast siiapoole, ma mõtlen rööpapaari laiust.

Aitäh! 

Aitäh, hea küsija! Ma nüüd ei oskagi öelda, mis täpselt see küsimus oli. Kas rööbaste kohta midagi, millest ma täpselt aru ei saanud? Mis see etteheide oli? Et kas on tekkinud ärimõtteid? [Kas] Isamaast on põlevkivipartei saanud? Noh, kui te olete nii-öelda põlevkivienergeetika partei, siis ei pea seda häbenema. Juhan Parts on seda ka korduvalt välja öelnud, et suur energeetikaplaan on mitte Auvere 2, vaid Auvere 2 ja 3. (Saalist öeldakse midagi vahele.) Selle häda lihtsalt on see, et see on kallim. Täna me hoiame põlevkivijaamu reservis, me maksame päris suure hulga raha: ma ütlen niimoodi mälu järgi, 40–60 miljonit aastas selle eest. Ja ütleme nii, et [kui me soovime, et] gaasijaamad selle asemele tulevad, siis energeetikud, kaasa arvatud need, kes täna põlevkivienergeetikat teevad Eesti Energias ja kuskil mujal, ütlevad, et gaasijaamade rajamine pluss käivitamine on rahalises mõttes märksa ökonoomsem. Nii et üldiselt tarbija jaoks ei peaks me pakkuma teie ideoloogiat, vaid pigem mõistlikumat hinda ja puhtamat energeetikat. See võib-olla on üks osa vastusest.

Ja teine osa. Kõik needsamad võrdlused olid teil ju toodud kogu[tasuga arvel]. Ma ei oska isegi öelda, ükskõik, kuidas te neid komponente võrdlete, mina rääkisin Läänemere-äärsete riikide keskmisest elektri hinnast.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Teie eelkäija Kaja Kallas on öelnud, et kõige odavam elekter on tarbimata elekter, ja Jürgen Ligi on soovitanud inimestele toimetulekuks süüa pesemata kartuleid. Teie siin räägite, et kohe-kohe läheb elekter odavaks, kui ainult tuulikud püsti saaks panna. Samas Kliimaministeeriumi arvutused näitavad, et tegelikult elektri lõpphind lähitulevikus ei lange, sest sellele lisanduvad järjest uued maksud ja tasud: taastuvenergia tasu, võrgutasud, sagedusreservide kulud, võimsusmehhanismid, aktsiis ja käibemaks. Minu küsimus teile ongi, mis teie soovitus on Eesti inimeste toimetulekuks: kas jätta elekter tarbimata või süüa pesemata kartuleid?

Nojah, ma võib-olla jätan need soovitused teile. Kui te peate neid soovitusi heaks, siis võite neid küllap ka minuta edastada. Seda esiteks. 

Mida meie teeme valitsuse poole peal ja koalitsiooni poole peal? Me hoolitseme selle eest, et oleks taastuvat energiat, mis on soodsam ja ka puhtam, nii et Eesti jääks puhtamaks, et lastel oleks parem riik ja parem tulevik, tervis parem ja energia hind oleks soodsam. Ja ütleme nii, et ERR, mida, ma saan aru, EKRE väga ei usalda, on teinud uudise selle kohta, et kolme aasta energia hind on järjest allapoole läinud. Ja ma juba tõin selle võrdluse välja, et kõige väiksemate tarbijate puhul, 2,5–5-megavatt-tunnise aastase tarbimisega kodutarbijate puhul, on Läänemere-äärsete riikide keskmine elektri hind 26,22 senti kilovatist ning Eesti on koos Leeduga kõige soodsam: 22,57 senti. Meist kallimad on Poola, Rootsi, Läti, Soome ja Taani. Keskmiste tarbijate puhul on meist kallimad Taani, Läti, Leedu, Poola ja meist soodsamad Rootsi ja Soome, meie oleme kohe kolmandad. 

See on see, millega me tegeleme. Ja ma ütlen nii, et energeetikas uute võimsuste ja uute kaasaegsete ühenduste rajamine on ju see, mis tegelikult toob tarbijatele parema tulemuse ja tootmistele samamoodi. Aga soovitusi, ma arvan, te olete ilma minuta vabad jagama.

Aitäh! Auväärt keskfraktsiooni liikmed, ega me teid ei sega? Ma saan aru, et teil on mingi teine arutelu, nõupidamine. Võib-olla peate õhtuks plaani. Saame jätkata ju? Anti Allas, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Väga austatud peaminister! Eestis on ridamisi väikeasulaid, ka väikelinnu, kus on selliseid elamuid, mis kasutavad ajast ja arust energialahendusi. Need on tegelikult kõrge energia hinna lõksus, kust ei ole enam võimalik välja saada. Kinnisvaral pole hinda ja sealt ei ole võimalik ka lahkuda. Kas valitsusel on plaanis rakendada toetusmeetmeid, et neid küttelahendusi ümber ehitada või anda toetust, et oleks võimalik võrke asula äärealale [pikendada], kui näiteks linnakeskuses on odavama lahendusega küttepiirkond? Millised on plaanid selles osas ja millal Eestis kõige madalama sissetulekuga inimesed ei pea enam maksma kõige kallimat kütte hinda? Aitäh!

Aitäh! Vastamiseks ma peaksin täpsemalt aru saama, millisest omavalitsusest te räägite. Tegu on erasektoriga, mis tahes sooja- ehk küttepakkuja on konkreetne eraettevõte. Tallinnas näiteks pakub seda teenust Utilitas. [Raske on] konkreetset omavalitsust hinnata. Lõppkokkuvõttes on see mehhanism selline, et soojaettevõte teeb oma investeeringud ja siis Konkurentsiamet hindab, millises mahus seda kõike saab arvestada ja kuidas see tariifis [kajastub]. See on ikkagi nii-öelda järelevalvatud hinnaga äri, eks ju. Nii et jah, teadmata, millisest omavalitsusest jutt käib, on keeruline oletada.

Rain Epler, palun! 

Aitäh! No te täna olete jälle väljendanud siin oma vaenulikkust meie kohaliku ressursi põlevkivi vastu. Ja samal ajal te ühes vastuses ütlesite, et sõltuvus fossiilkütustest on halb, ja siis teisipidi kuidagi teie juhitava valitsuse käe all Elering plaanib importfossiilkütusele rajanevaid jaamu üle Eesti ehitada. Ma räägin siis gaasijaamadest. Selgitage natuke seda mõtteprotsessi. Kuidas teie peas see asi kokku käib, et sõltuvus fossiilidest on halb, aga fossiilidel põhinevad gaasijaamad tuleb ehitada? Ja miks te eelistate gaasi meie kohalikule toorainele põlevkivile?

Aitäh! Ma ütleks niimoodi, et hind on esimene, ma arvan, loodushoid teine. Loodushoid võiks küll olla hinnast eespool. Need on kindlasti kaks põhilist komponenti, mis energeetikas tihtipeale inimeste valikud määravad. Kui te vaatate hindu, siis üldiselt on nii – ma enne neid näiteid ka tõin –, et kui põlevkivienergia või põlevkivielekter võrku saab, siis ta täpselt sellel hetkel ju siseneb, ainult siis saab seda kasutada, kui hind on kallis. Nii et ma ei tea, võib-olla te maailmavaateliselt suudate kuidagi inimesi veenda, et nad peaksid tahtma tingimata kallist ja rohkem saastavat energiat. Ma veidi kahtlen selles. Eks neid jõgede tagasipöörajaid on varemgi olnud, aga ma ei usu, et see nagu tee tulevikku on. Seda esiteks. 

Teiseks, taastuvenergia ehk juhitamatu energia vajab nii või teisiti midagi tasakaaluks. Noh, praegu meil on kokkuleppel reservis põlevkivijaamad. Põlevkivijaamade mure, nagu ma olen siin ka korduvalt öelnud – kui te mind ei usu, sõitke kohale –, on ikkagi lõpuks see, et nad amortiseeruvad. Nagu öeldud, reservis oleku eest me maksame kümneid miljoneid. Eks ta, ütleme, on raske ülesanne. Tihtipeale, nagu näeme Auvere puhul, vajalikul hetkel võib ta alt vedada. Auvere on ometi ju kõige moodsam neist. Seega on meil vaja jaamu, mis tasakaalustaks taastuvenergia tootmist, selleks et keskmist hinda alla tuua. Nagu me näeme, kui päike paistab ja tuul puhub, siis keskmine hind on oluliselt odavam ja soodsam. See on juba aastaid vaikselt allapoole tulnud. Läänemere-äärsete riikide seas oleme väikestele ja keskmistele tarbijatele keskmise hinna soodsuselt pigem juba sellest piirist allpool, top 2 ja top 3 riigi hulgas. Nii et seda teed tuleb rahulikult edasi minna.

Ja põlevkivi kui materjal – mina ei ilmuta mingit vaenulikkust selle suhtes, aga selle puhul on teatud tingimused. Seda tuleb kasutada sellisel viisil, et me saaste näol põhjavees, õhus, kuskil mujal ei maksaks liigset lõivu. Nii et, ma ei tea, Ida-Virumaal sündiva lapse vanemad ei peaks arvestama sellega, et tema oodatav eluiga on teatud põhjustel kolm või viis aastat lühem kui Tallinnas ja Tartus sündival lapsel. 

Seetõttu, jah, ma ei soovi teile jõudu sellel teel. Samas ma arvan, et ega mul ei õnnestu teid sellel teel väärata. Te käite ja räägite kõigile, et põlevkivienergeetika on hea, sest see on põlevkivienergeetika. Vaadake, see on kallis ja saastav, inimesed tahavad soodsamat, puhtamat ja odavamat. See on see suund.

Järgnevalt saab sõna tänane sünnipäevalaps Vadim Belobrovtsev. Palju õnne, ja juhataja kingitusena 30 sekundit küsimiseks aega rohkem! (Naer saalis.)

Aitäh! See on küll helde. Aga lugupeetud peaminister! Ma tuleksin tagasi ikka inimeste toimetuleku juurde. Jaanuar ja veebruar olid sellised, et elektriarved tulid inimestele sellised, et mõni pidi lausa kiirlaenu võtma, et üldse need kinni maksta. Me oleme kuulnud nendest juhtumitest. See minu meelest ei ole üldse normaalne olukord. Kas te nõustute, et olukorras, kus elektri hinnad ulatuvad sadadesse eurodesse megavatt-tunni kohta ning juhitavad tootmisvõimsused ei ole piisavalt kättesaadavad, ei saa valitsus piirduda üksnes pikaajaliste strateegiatega ja öelda, mis saab aasta pärast, kahe aasta pärast, viie aasta pärast ja nii edasi? Kuidas ikkagi valitsus tagab seda, et järgmisel talvel inimesed ei oleks silmitsi samasuguse olukorraga, nagu nad olid sellel talvel?

Palju õnne sünnipäevaks! Kõigepealt õnnitlen minagi. Ma ei tea, kas see on kõige parem näide, aga mul on üks sõber, ettevõtja Lõuna-Eestist, kes ka [ühel] hetkel postitas oma suure elektriarve. Ja hiljem ta ütles mulle – ma küsisin, miks tal see hind fikseeritud ei ole, ja paljud kommentaatorid ka küsisid ta käest, miks ta üldteenusel on, miks tal ei ole fikseeritud hind ja nii edasi –, et tead, tegelikult pilt on selline, et ma eriti ei taha seda hinda fikseerida, mul on soodsam börsil olla. Aga samal ajal üle poole inimestest tegelikult on [valinud] fikseeritud hinna. 

Nii et üldiselt on nii, et kui sa tead, et sul on hinnatundlikkus suurem, siis võib-olla tasub selleks perioodiks hind fikseerida, on ju fikseeritud pakette. Ma mäletan, sellel ajal, kui hinnad olid kõrged, ma vaatasin ja nägin, et on ka selliseid pakette, millest on võimalik ilma lõpetamistasuta väljuda. Neid on olemas küll. Nii et vastavalt sellele tuleks oma energiapakett valida, milline on hinnatundlikkus. Tihtipeale oli see mure põhjustatud – ma veel kord toon Tallinna näite, mis on kõige suurem kaugküttepiirkond ja seal kaugkütte hind ei kasvanud – sellest, et lihtsalt tarbiti rohkem, kuna ilm oli külmem. 

Mida sa sellises olukorras tegelikult teed? Sa võid riigi- või linnavalitsust kiruda, aga see pilti ei muuda. Sul on teatud hulk ruutmeetreid, mida kütta, ja sa pead tegema valikuid. Nii see pilt kahjuks on. Aga loomulikult, meil on olemas ka nende inimeste toetamise mehhanismid, kes abi vajavad, kui asi väga keeruliseks läheb.

Martin Helme, palun!

Aitäh! No te siin Reformierakonnas usinasti levitate müüti, et hinnad on viimastel aastatel alla tulnud. See on järjekordne reformierakondlik parimas nõukogude stiilis statistika. Kui me võrdleme 2020. aastaga, mis oli viimane hea aasta Eestis, kui oli normaalne valitsus võimul ja keskmine hind Eestis aasta jooksul oli 33 eurot megavati kohta ehk [veidi] üle 3 sendi kilovati kohta. 2022. aastal, kui me juba Kaja Kallase võimsa energeetikapoliitika vallas olime, oli see 192 eurot. Ja siis tuli sealt alla tõesti: 90, 87, 80 on need hinnad olnud, aga see on ikka kolm-neli korda või viis-kuus korda kõrgem, kui oli siis, kui oli elu ilus ja hea ja EKRE oli võimul.  

Te enne rääkisite, et ärge häbenege fossiile. Ise häbenete, kui poolihääli räägite, miks meil on vaja ehitada gaasijaamasid. Ei ole üldse vaja gaasijaamasid ehitada, ometi te ehitate ja häbenete. Meie ei häbene fossiile. Meie arvame, et põlevkivi on Eesti energeetika parim asi.

Aitäh!  

Aga ühe asja ma siiski veel ütlen, siin lahkelt jagati 30 sekundi kaupa aega juurde.

Sünnipäeva peab ikka arvestama! 

Te rääkisite enne, et maailmavaateliselt te peate suutma veenda, et tahetakse kallist elektrit. Aga sellega te tegelete ju kogu aeg, isegi kui te ütlete, et taastuvenergia on …

Aitäh!  

… soodsam. Millal te ükskord aru saate, et taastuvenergia ongi põhjus, et meil on kallis elekter?

No siis palju õnne teile ka Vadim Belobrovtsevi sünnipäeva puhul, kuna te kasutasite pikemat aega. Seda esiteks. Teiseks, meenutage, mis 2020. aastal toimus tarbimises. Üldiselt on nii, et kui tarbimist on vähem, siis tulevad ka hinnad alla. Üldiselt on nii, et hind [kujuneb] ikkagi nõudluse ja pakkumise vahekorras. See on päris oluline teadmine kapitalistikus majanduses.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Austatud peaminister! Te lubasite või 2022. aastal võttis valitsus teie juhtimisel, ütleme, Reformierakonna juhtimisel vastu otsuse, et aastaks 2030 tarbitakse Eestis täpselt nii palju energiat, kui taastuvatest [allikatest] toodetakse. Täna te planeerite üllatuslikult umbes miljardi eest ehitada gaasijaamasid, mis peaks tagama vähemalt üle poole energiavajadusest, ja neid lülitaks sisse ainult kaheks-kolmeks nädalaks. Minu küsimus. Ma saan aru, et meil võiks olla hajutatud energiatootmine ja vajadusel juhitavat energiat rohkem, aga miks te ei mõtle selle peale, et kasutada biomassi, mida meil on Eestis täiesti piisavalt ja mis on teie mõistes ka taastuvenergia?

Aitäh! Kõigepealt, te vist ajasite küsimuse esimeses otsas asjad veidi sassi. Kui ma õigesti mäletan, siis Riigikogu põhimõtteline otsus või seisukoht oli, et toodetakse taastuvenergiat nii palju, kui on aasta summaarne tarbimine, mitte tarbitakse nii palju, kui on tootmine. Seda esiteks. Ehk on hea, et see sai ära parandatud, see ei olnud ilmselt [teadlik väide], vaid kogemata [öeldud].

Teiseks, biomassi ju kasutatakse energia ja toasooja tootmiseks. Selle kasutus ei ole kuidagi kuhugi kadunud, seda kasutatakse samamoodi.

Kolmandaks, gaasijaamad. Miks Elering hangib neid jaamu? Ta ju hangib turult võimsusi. Kui sul on vaja reserve, tipukoormused on suured, siis sul on vaja kiiresti käivitatavaid ja võimalikult soodsaid jaamu. Gaasijaamad selleks sobivad. Gaasijaam on selles võtmes soodsam kui põlevkivijaam. Sellest, ma arvan, saavad ju kõik aru, keegi ei vaidle. Biomassi kasutatakse ka. Mul ei ole praegu numbreid kaasas, aga ma arvan, et mõnisada mega meil koostootmisjaamad suudavad ka pakkuda.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea peaminister! Me täna arutame siin laiemalt küll toimetulekuga seotud küsimusi, eeskätt elektri- ja küttekulude valguses, aga üks meede, mis, mulle tundub, on olnud seni, võiks öelda, parlamendierakondade ülene konsensus, on toimetulekupiiri tõstmine. Ja seda on järk-järgult ikka tehtud, vahepeal on küll pikemad vahed sees olnud. Aga nüüd ma vaatasin, et te andsite hiljuti, vist täna üle lisaeelarve, kus millegipärast toimetulekupiiri tõusu sees ei olnud, kuigi ka Reformierakond rääkis korduvalt, et seda on vaja tõstma hakata, kuna elukallidus on kasvanud ja inimesed vajavad lisatuge. Millegipärast seda seal ei olnud.

Mu küsimus ongi, miks siis seda kõige lihtsamat ja hästi sihitavat meedet ehk toimetulekupiiri tõstmist praegune valitsus lisaeelarvega ette ei näe. Aga enne, kui te vastate, et seda pole tavaks lisaeelarvega teha, ma tuletan meelde, et üks viimaste aastate suurimaid tõuse, 150 eurolt 200 eurole, tehti 2022. aastal just nimelt lisaeelarvega. Toona see jõustus 1. juunil. Nii et kriisihetkedel on ka lisaeelarvega neid otsuseid tehtud.

Aitäh selle meenutuse eest! Me just tõstsime toimetulekutoetust ja ma olen ka öelnud, et me tõstame seda veel. Selles lisaeelarves, jah, seda ei ole. Riigieelarve rahanduslik loogika on pigem selline, et suvel Rahandusministeerium teeb ülevaate, kuhu me oleme riigi rahaasjadega jõudnud. Nagu ma ütlesin, aasta alguses oli majanduse pilt oluliselt optimistlikum. Või no mitte oluliselt optimistlikum, kui ta on varem olnud, aga trend oli siiski positiivne, igal juhul selles suunas me oleme läinud. Aga Hormuzi väinas ja kogu Lähis-Idas toimuv kindlasti loob teatavat ebakindluse fooni ka siin, eks ju. Raske on hinnata, kuidas see majandusele tervikuna mõjub. Väga palju on ka reserve, säästud on kasvanud ja ega inimesed lõputult oma elu elamisega ootama ei jää. 

Nüüd, toimetulekutoetuse tõstmist me saame kas sügisel arutada, kui me teeme eelarveparandusi, kui selleks on vajadusi või võimalusi, või siis seoses järgmise aasta eelarvega. Aga just me toimetulekutoetust tõstsime ka 10%.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Üks teie vastus oli, et inimeste olukorra leevendamiseks on tõstetud toimetulekutoetust. No toimetulekutoetus oli meil 200 eurot, te panite sinna 10% otsa, see tähendab 20 eurot, kokku 220 eurot. Kas te leiate, et sellisel raskel ajal, kui kõik maksud on tõusnud ja elektri hind on seal, kus ta on, sellest 220 eurost piisab inimesel äraelamiseks? Ja kuskohast see number tuli, see 10%? Juba eelmise aasta alguses ma esitasin sama küsimuse sotsiaalministrile ja ta ütles, et mingisugune uuring käib ja sellel kevadel, piltlikult öeldes siis täna, peab see toimetuleku[toetus] muutuma. Te panite 1. jaanuarist 10% juurde. Mille alusel seda [otsustati] ja millal see tõus tuleb, kas järgmisteks valimisteks? Kui kaua inimesed peavad seda ootama?

Aitäh, hea küsija! Ma nüüd ei tea, millisele uuringule sotsiaalminister viitas. Ma saan seda kindlasti küsida. Aga ma olen küll väljendanud seda, et selle aasta alguses, nagu te ütlesite, me tõstsime toimetulekutoetuse piirmäära, ja seda tuleb veel tõsta. Selle võimalus sõltub aga täpselt sellest, milline on riigi rahaline seis ja mis ajahetkel seda on võimalik teha, kas sügisel või järgmisel aastal. Aga ma vastasin teile ka eelmisel aastal, et me tõstame toimetulekutoetuse piirmäära, ja seda tegime. Kõik sõltub sellest, millised on võimalused. Selle uuringu kohta ma kahjuks ei tea praegu [vastata].

Madis Kallas, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Ma kogu teie arutelu ei kuulnud, võib-olla ma kordan [kedagi], aga siis saate teie ju ka [oma vastust] korrata ja see on alati ju hea. Ma küsiksin sellest vaatest, et me teame, et kõrged elektri- ja küttekulud hammustavad päris valusalt igat piirkonda Euroopas. Kindlasti on teil ka oma kolleegidega olnud arutelusid, missuguseid samme astuvad erinevad riigid nii meie lähedal kui ka meist kaugemal. Kas te teate mõnda head praktilist näidet, mida keegi on teinud? Või on teil endal tuua mõni praktiline näide, mis ei ole toiminud sellisel moel, nagu konkreetne valitsus mingis riigis on lootnud, [püüdes] inimeste [toimetulekut] parandada?

Aitäh! Jah, ma olen varasemalt ka infotunnis selle välja toonud. Mul praegu seda tabelit kaasas ei ole, aga ütleme nii, et riikides on erinevaid samme või debatte olnud. Ma ei tea, näiteks Soome on vähemalt sõnumite kohaselt – ma ei tea, kas nad on otsuse langetanud – plaaninud energiakulusid kompenseerida, aga [tegu] on märksa kõrgema laega, kui on meie börsihindki. Meie börsihind 2025. aasta jaanuaris oli umbes 154 eurot. Ma olen kuulnud, et Soome tase oli kõrgem. Aga veel kord, see on lihtsalt uudistest loetud. Kas nad on mingeid otsuseid teinud, ma vaatan pärast järgi. 

Teised näited on nendest riikidest, kus on öeldud, antud sõnumeid, et on asutud energia hinda kompenseerima näiteks ettevõtetele ja paljudele teistele. Rahalise võrdlusena, kui me teisendame näiteks Hispaania ja Saksa [meetmed] Eesti sammudesse, siis need jäävad ikkagi suurusjärku mõni või mõnikümmend miljonit. Kui võrrelda tegelikult Eesti majandusega, siis need sammud on ikkagi väiksemad kui need sammud, mida meie oleme astunud tulumaksu langetamisega ja rohkema raha kättejätmisega. Ma meenutan, et sellel aastal Eesti Panga prognoosi kohaselt netopalk tõuseb 10% ja majapidamiste kasutada jääv tulu tõuseb 6%. See on tegelikult väga suur summa, väga suur summa. 

Rohkem teile küsimusi ei ole. Härra Peeter Ernits, kas must käsi on tahtlikult või tahtmatult tekkinud sinna teile ekraanile ja meile ka? 

Ikka tahtlikult, see on protseduuriline küsimus. Te andsite kolleeg Belobrovtsevile sünnipäeva puhul 30 sekundit lisa. Minu küsimus on, et Siim Pohlakul on varsti, 14-ndal sünnipäev. Kas tema saab ka siis 30 sekundit juurde. Kolleeg Võrklaeval vist on sünnipäev 30. mail, kas temal on ka lootust 30 sekundit küsimuseks juurde saada? Ja teistel ka kõigil?

Ega ma kade ei ole, loomulikult. Hea nali käib ikka istungi juurde. 

Aga nüüd, head kolleegid, avan läbirääkimised. Oletan, et arupärijate esindajana tuleb kõigepealt Riigikogu kõnetooli Anastassia Kovalenko-Kõlvart. Palun! (Saalist öeldakse midagi.) Keskfraktsioon oli rõõmus. (Kõneleja palub lisaaega.) Kaheksa minutit.

Aitäh! Ma alustan ühe Kristen Michali tsitaadiga ühelt valitsuse pressikonverentsilt: Eesti Energia kasum läheb kõik maksumaksja hüvanguks. No tegelikult peaminister võiks järgmine kord öelda palju lihtsamini, et kõrged elektriarved lähevad kõik maksumaksja hüvanguks. Eesti Energia ise andis oma ametlikus pressiteates teada, et kõrgemad turuhinnad jaanuaris ja veebruaris võimaldasid kasumlikumalt elektrit toota. Väga tore! Kindlasti ka need 30 aasta põlevkivivarud müüdi salaja maha täpselt samamoodi maksumaksja hüvanguks. Üle 100 miljoni tonni põlevkivivaru müüdi maha, varustuskindlus müüdi maha, ja keegi seejuures ei tea tehingust midagi. Tehingu detailidest, tingimustest keegi ei tea midagi. 

Umbes samaaegselt tuleb Elering välja plaaniga, et ta hakkab varustuskindluse tagamiseks ehitama gaasijaamasid, mis läheb maksma kuskil poolteist miljardit eurot. Hakatakse importima neidsamu fossiilkütuseid – ka selle üle pole mitte mingit arutelu avalikkuses toimunud. Kas te panite tähele, et peaminister ei vastanud minu küsimusele, kui ma konkreetselt küsisin, kas see otsus oli arutlusel valitsuses? Kas see oli valitsuse laual? Ei olnud vastust sellele küsimusele. Nii ongi laiem küsimus, kuidas need energeetikaotsused sünnivad, kus need sünnivad. Maksumaksja maksab igas elektriarves eraldi varustuskindluse tasu. Riik kogub 60 miljonit eurot aastas selle eraldi tasuga, aga varustuskindluse küsimused meil otsustatakse salaja. 

Ja kuhu suunas siis liigutakse, mida me näeme vahetult enne valimisi? Ma arvan, et kuskil novembris hakkavad tulema enampakkumised energeetikavaldkonnas. Me veel ei tea, keda või milliseid ettevõtjaid valitsus eelistab, on see meretuulikutega või vesisalvestiga seotud. Aga valitsusel ei ole tegelikult mandaati vahetult enne valimisi võtta vastu selliseid otsuseid, mis mõjutavad meid mitmekümnete aastate jooksul. 

Aga mida toovad õiguskaitseorganid oma raportites välja? Eraldi ohuna tuuakse praegu välja energeetikavaldkonna väga jõulist lobi. See praegu toimub ja eriline ohuallikas on see, et meil samal ajal need otsused sünnivad tagatoas. Nagu me näeme, küsimusi ei arutata isegi avalikult valitsuse istungil. 

Ja mis laiemalt üldse toimub? Tänane valitsus, Reformierakond, kasutab põletatud maa taktikat – et järgmine valitsus, kus enam ei ole Reformierakonda, ei saaks energeetikas võtta vastu otsuseid, mis oleksid reaalselt rahva huvides, mis oleksid sellised, mis reaalselt tooksid elektri hinna alla. Seetõttu me näeme, et järjest võetakse vastu neid otsuseid. Varustuskindlus müüakse maha, põlevkivivarud müüakse maha. Ja varsti me näeme, milliste ettevõtjate huvides hakatakse erinevaid enampakkumisi välja kuulutama. See kõik hakkab toimuma vahetult enne valimisi, sest kõik, mis annaks kuidagi võimaluse, et saaks tulevikus elektrit toota põlevkivist, soovitakse ära tühistada. 

Ja veel üks väga huvitav fakt, kuidas on äkitselt toimunud 180-kraadine pööre. Me saime selle asja teada erikomisjoni istungil. Nagu te teate, lisaks Uus-Kiviõlis kaevandamise õiguste müügile on tehtud veel otsus sulgeda Narva kaevandus. Kujutage ette korraga kaht otsust: need põlevkivivarud, mis on Uus-Kiviõlis, müüakse maha, ja Narva kaevandus suletakse! 

Aga mis tuli erikomisjoni istungil välja, on see, et alles mõni aasta tagasi anti sisse taotlus Narva kaevanduses kaevandamisloa pikendamiseks, aga Keskkonnaamet ei ole seda isegi veel lõpuni menetlenud, see on menetluses. Kujutage ette, see ei ole veel lõpuni menetletud, aga Eesti Energia annab juba sisse uue taotluse, et teate, me tegelikult tahame selle kaevanduse sulgeda. Ja te tahate öelda, et riigiettevõte teeb need otsused täiesti ise!? See on 180-kraadine kannapööre niivõrd lühikese aja jooksul! 

Samal ajal Jürgen Ligi väidab meile, et tema ei tea nendest asjadest midagi. [Tema ei tea,] mida riigiettevõte, mis on tema haldusalas, teeb. Nende põlevkivi [kaevandamise] õiguste müügi kohta ta ei tea midagi. Andres Sutt väidab, et tema ei tea sellest midagi. Mõlemad ministeeriumid on sellest tehingust distantseerunud. Te tahate väita, et Kliimaministeerium, mis vastutab energeetika eest, maavarade eest, varustuskindluse eest, ei tea sellest midagi, ei tea energeetikateemadest midagi, ei tea, millega Eesti Energia tegeleb? 

Aga öelge siis mulle, keda või mida esindavad ministeeriumi ametnikud Eesti Energia nõukogus. Kelle huvides nad otsuseid langetavad või koputavad nad lihtsalt need erinevad otsused läbi? Sest nagu me näeme, ministeeriumi, riiki nad ei esinda. Kes ikkagi on see, kes on Eesti Energia omanik ja kes teeb otsuseid? 

Me vaatasime läbi lobipäevikud. Viimase kahe aasta jooksul oli 17 kohtumist Kliimaministeeriumi ja VKG vahel – see on firma, kes need kaevandamisõigused ostis. Andres Sutt kohtus samal kuul, kui need kaevandamisload ümber registreeriti, VKG-ga. Ja kõik väidavad meile, et ei, me ei tea mitte midagi, sellest tehingust mitte kordagi pole räägitud. Siin on nagu laiem küsimus, miks on sellest tehingust täna kõik distantseerunud, miks on selline ringkaitse.

Ja veel üks huvitav fakt. Ma ei tea, kas see on kokkusattumus, aga see kõlab tõesti kahtlaselt. Kuus aastat tagasi taotles Eesti Energia põlevkivi kaevandamise mahtude suurendamist Uus-Kiviõli kaeveväljas. Kuus aastat tagasi! Keskkonnaamet seda luba ei andnud. Septembris aga andis Keskkonnaamet loa mahtude suurenemiseks ja vähem kui kahe kuu pärast kirjutati see suuremate mahtudega luba erasektorile ümber nende. Kuidas on võimalik, et korraga järjest on toimunud sellised otsused? 

Aga nagu Kristen Michal ütles: ärge muretsege, kogu kasum, kõik see on Eesti rahva hüvanguks. Aitäh!

Suur tänu teile! Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Käesoleval talvel on kütte- ja elektriarvete tasumine muutunud paljudele meie peredele ellujäämise küsimuseks. Inimesed on pidanud valima, kas maksta arveid või osta lastele süüa. Paljud on olnud sunnitud arvete tasumiseks võtma kiirlaene. Ülemaailmse energiakriisi taustal ootame järgmist talve õudusega. Kui praegu on paljud meie kaaskodanikud arvete maksmiseks näljas, siis edaspidi istuvad nad ka külmas ja pimeduses. Ja mis veel hullem, nad kaotavad kommunaalvõlgade tõttu oma kodu. 

Vaja on erakorralisi meetmeid ja me pakume neid välja. Parlamenti on juba laekunud minu eelnõu, mis puudutab küttetasu. Ettepanek on väga lihtne: nende arvete tasumine ei tohi ületada 10% pere sissetulekust, ülejäänu kompenseerib riik. Elektriga on keerulisem, kuid ka siin on lahendus olemas. Eesti peab väljuma CO₂-heitmete kvootidega kauplemise süsteemist. See süsteem ajab kunstlikult üles põlevkivist toodetud elektri hinda. Selle elektri omahind ei ületa 4 senti kilovatt-tunni eest, kõik ülejäänud on maksud. 

Kui te tõesti mõtlete meie kaaskodanike heaolule, mitte oma sponsorite huvidele, siis palun teil toetada neid ettepanekuid. Vastasel juhul ootab meid ees kodanike massiline pankrot ja sotsiaalne kollaps. Aitäh! 

Aitäh teile! Helle-Moonika Helme, palun! (Kõneleja küsib igaks juhuks lisaaega.) Kaheksa minutit, igaks juhuks.

Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid! Head arupärijad ja arupärimisele vastaja! Ma istusin siin ja tegin peaministri vastustest väikese kokkuvõtte ja eks siis tuleb teha väikest faktikontrolli. Peaminister väitis kohe oma esimeses vastuses, milliseid meetmeid on valitsus tarvitusele võtnud, et leevendada Eesti inimestele kõrgeid energia ja kütte hindu, et valitsus tegi suurima tulumaksulangetuse. 

Te võite ju oma sõnades uhked olla, aga sellest kirjutatakse tegelikult igal pool kui naljanumbrist ja inimeste mõnitamisest. Me kõik teame, et [arupärimise] küsimus ei olnud ju selles. Küsimus on, et inimesteni, eriti nendeni, kes ei suuda maksta kõrgeid elektri- ja küttearveid, see teie kiidetud ajaloo suurim tulumaksulangetus ju ei ole jõudnud. Need, kelleni see jõudnud on – teie valijad võib-olla, kellele te täna oma propagandat siin adresseerite –, nemad võib-olla ei tunneta tõesti nii karmilt neid suuri numbreid arvel. Kuigi samas ma arvan, et paljud neist on ettevõtjad ja kõrgete sisendhindade näol oma ettevõtluses nad ikkagi näevad ja tunnevad ka ise oma nahal teie valitsuse majandust hävitavat poliitikat. 

Te ütlesite, et järgmise meetmena vaata kui hea asja te tegite, suurendasite taastuvenergia pakkumist. No võib-olla poleks pidanud tegema. See teatavasti ei aita kedagi, sest see pigem suurendab elektriarvet, kuna "odav" tuul ja päike, niipea kui nad jõuavad arvele, ongi seda suurendanud igasuguste taastuvenergia tasude, võrgutasude, stabiliseerimistasude näol sellistesse kõrgustesse, mille all Eesti inimesed ägavad. See oli ka selle arupärimise teema. 

Siis ütlesite, et vaja on rajada uusi gaasijaamu, see on odavam kui panna tööle põlevkivienergeetika. No tegelikult ei oleks, kui te poleks oma poliitikaga teinud kõik, et need jaamad oleksid just nimelt amortiseerunud ja vanad. See on see, mida te ette heitsite. Ja ütlesite, et põlevkivienergeetika on kallis, sest seda tuleb reservis hoida. No ausalt öeldes, võtke need põlevkivijaamad siis reservist välja, tehke korda ja pange tööle ning visake oma tuulikud ja [päikese]paneelid poliitilisse prügikasti. See raha, mis üle jääb – ja sealt jääb palju raha üle –, pange, nagu ma ütlesin, põlevkivijaamadesse ja ülejäänuga toetage Eesti inimesi, toetage suurperesid, toetage huviharidust ja [tehke] palju muud, et Eesti rahvas praegustest raskustest [välja tuua]. 

Mainisite ka kohalike omavalitsuste toetust tuuleparkide rajamiseks, mis tooks teie sõnul inimestele kasu ja tulu. No andke andeks, see raha võetakse ju nendesamade inimeste taskust, kes kannatavad just nimelt nendesamade kõrgete elektri ja kütte hindade tõttu. Te võtate selle raha maksumaksjate taskust, suunate selle tuulikuärimeeste tegevuse toetamisse ja edukusse ning siis põhimõtteliselt tulete inimestele nende oma raha eest kosja. Kui rumalaks te Eesti rahvast peate, et te seda meedet toimetuleku parandamiseks nimetate? No ma ei tea, te selles mõttes suudate iga kord, kui olete siia vastama tulnud, ennast ületada.

No külma ilma mainisite ka. Ütlesite, et 2025. aasta talv olla olnud kõige külmem talv viimase 25 aasta jooksul. Aga vaata, siin on tõesti nii, et kui häda on kõige suurem, kus abi on vaja, et siis see abi oleks kõige lähem. Just nimelt see teie palju kiidetud AI tuli kohe appi, ma tegin faktikontrolli ja see ütles, et üks Eesti kõige külmemaid talvi oli hoopis 2002/2003. Ja samuti olid külmad talved, külmemad kui see viimane, millest teie rääkisite, 2009/2010 ja ka 2010/2011. ´

Aga mis vahe oli? Vahe oli selles, et siis ei külmunud inimesed talvel surnuks nagu nüüd, kui 20[2]6. aasta alguse seisuga oli Eestis pakane nõudnud 11 inimese elu, kellest paljud külmusid surnuks oma kütmata kodudes. Ja need surmad ei jää külmataadi hingele. Need surmad jäävad nende inimeste hingele, kes on oma poliitiliste otsustega viinud olukorra riigis selliseks, et ainuüksi selline asi nagu külm talv põhjustab inimeste surnuks külmumist, sest neil pole raha arveid maksta. Varem ju selliseid asju ei olnud.

Tuleme tagasi ka rahvusvahelise imperialismi süüdistamise juurde, sest ega teie ja teie valitsus ju midagi valesti pole teinud. Räägime Hormuzi väina kriisist, mida te mitu korda siin kõrgete elektri ja kütte hindade põhjuseks tõite. Kui me vaatame, siis see arupärimine on sisse antud 28. jaanuaril, kui Hormuzi väinas toimuvani jäi rohkem kui kuu aega. Aga eks me teame, et kui on vaja ennast õigustada, siis võib abiks võtta ükskõik mida. Kui talvel oli inimestel raske kõrgete kütte ja energia hindade pärast, siis kõlbab põhjuseks tuua ka igasuguseid asju, mis toimuvad maailmas rohkem kui kuu aja pärast. 

Aga noh, mis me siin ikka räägime. Ütleks vaid peaministrile, et rääkige rohkem, siis näebki Eesti rahvas, kui raske on olla see, kes te olete. Aitäh!

Aitäh teile! Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Auväärt valitseja onu Heino! Inimeste toimetulek kõrgete elektri- ja küttekuludega – meie arupärimine jaanuarist. Praegu on varsti toomingad õitses ja varsti tuleb soojus ka. Kogu see jutt, mida te rääkisite, oli väga ilus, vastasite küsimustele.  

Aga tegelikult, kui vaadata, mis toimub maal, siis riided ostetakse kaltsukast, toit Lidlist, Maximast, Grossist. On hirm elektriarvete ees, kui saabub sügis, ja hirm sõja ees, kuna me oleme väidetavalt rinderiik. Kiirlaenudega on rahvas end lõhki laenanud, alles täna üks kõrge ametnik kinnitas seda. Ja alles me võtsime vastu paar võõrtöölistele ust avavat seadust. Aga peaminister, auväärt valitseja, arvab, et Eesti on valmis ja nüüd on aeg unistada. Mäletate küll seda sinimustvalge visiooni. Kõik on ka ilus, aga ülimalt õõnes.  

Hiljuti toimus mul üks jutuajamine ühe Bolti taksojuhiga, ja mida see taksojuht rääkis? Ta rääkis niimoodi, et viimastel kuudel peaaegu iga nädal sõidutab ta mõne Eesti noore pere Tallinna lennujaama, enamasti koos lastega. Need noored pered lahkuvad Eestist, lahkuvad teie Eestist, mis on valmis ja kus on aeg teie arvates ainult unistada.  

See on reaalsus, millele on väga valus otsa vaadata. Parem on unistada ma ei tea millest. Aga tegelikult ei ole Eesti ainult rikastele mõeldud. Eesti ei ole mõeldud pankadele, kes ennast nuumavad ja kellele makse Eesti valitsejad ei ole tahtnud kehtestada. Eesti ei tohiks olla riik, kus inimesed, maainimesed, kes peavad autoga tööle sõitma, kardavad järgmist päeva, milline on kütuseposti hind. Ja kui saabuvad sügis ja talv, siis inimesed kardavad elektriarveid, mis tulevad ükskõik millisesse postkasti. 

Tegelikult on olukord ülimalt raske. Ja see, et praegu päike käib kõrgemalt ja hommikul tõuseb juba kella viie paiku ja toomingad hakkavad peagi õitsema, on ainult hetkeline kergendus. Sügis ja talv on veel ees. Aga paraku kaksikliit, kelle toetus on erakordselt kõrge, jätkab valitsemist ja jätkab unistamist, kuna Eesti riik on auväärt valitseja ja tema erakonna arvates juba valmis. 

Ei ole valmis! See seltskond tuleks tegelikult kiiremas korras võimult minema pühkida. Aitäh! 

Aitäh! Vladimir Arhipov, palun!

Austatud Riigikogu juhataja! Austatud peaminister! Head kolleegid! Täna jälle tuleb rääkida teemast, mis puudutab otseselt iga Eesti inimest, tema päris elu. Me räägime jälle energia hinna tõusust ja inimeste toimetulekust. Kõik need eelnevad eelnõud, arupärimised, väljaütlemised on valitsusele nagu hernes vastu seina, põrkub kohe tagasi. Aga ma usun, et me ei väsi sellest rääkimast. 

Valitsus räägib ilusatest eesmärkidest ja rohepöördest. Aga inimene poes ei ela loosungitest, inimene maksab elektriarveid päris rahaga, tanklas tuleb päriselt kaart taskust välja võtta ja ettevõtja ka ei maksa kütuste eest PowerPointi esitlusega. 

Täna on Eestis olukord, kus inimesed peavad valima, kas kütta kodu või jätta midagi ostmata. Väikeettevõtjad mõtlevad iga kuu, kuidas nad üldse suudavad jätkata. Transport kallineb, toit kallineb, teenused kallinevad, ent valitsus vaatab seda kõike kõrvalt nagu paratamatust. Aga see ei ole paratamatus, see on poliitiliste otsuste tagajärg. 

Kui planeeriti uusi makse ja aktsiisitõuse, siis tuleb täna küsida, kas valitsus üldse tunnetab, kuidas inimesed päriselt elavad. Eriti küüniline on rääkida õiglasest rohepöördest, kui selle arve lükatakse tavalise pere lauale. Maapiirkonna inimene ei saa minna tööle trammiga, väikeettevõtja ei vea kaupa jalgrattaga. Eesti elu ei toimi ainult Tallinnas, kus õnneks on veel tasuta ühistransport. 

Ja kõige rohkem teeb muret see, et inimestele ei anta enam lootust. Neile öeldakse: harjuge ära, makske rohkem, pingutage. Aga kaua? Kui riik kogub järjest rohkem makse, kuid inimese elu läheb järjest raskemaks, siis midagi on siin kardinaalselt valesti. 

Meie ettepanek on lihtne ja mõistlik. Kui hinnad tõusevad, peab riik vähemalt ajutiselt inimestele appi tulema, mitte survet juurde panema. Kütuste käibemaksu langetamine annaks inimestele kohe väikesegi hingamisruumi. Riigi ülesanne kriisi ajal ei ole inimestelt viimast ära võtta. Riigi ülesanne on hoida ühiskonda koos. 

Head kolleegid! Energia ja kütus ei ole luksus, need on tänapäeva elu alus. Riik, mis kaotab sideme inimeste tegeliku eluga, kaotab lõpuks ka inimeste usalduse, mis ongi juba juhtunud. Aitäh!

Aitäh teile! Martin Helme, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) No teile ma pakun lausa kolm minutit lisaks. 

Teeme siis nii. Ega vist enam ei ole inimestel meeles, et Reformierakond alustas seda aastat suure kampaaniaga, et on võit. Inimesed võitsid! Neil pidi rohkem raha alles jääma. Aga siis tuli külm talv, tulid elektri- ja küttearved. Ei ole veel kohanud terve Eesti peale ainsatki inimest, kes oleks tundnud, et ta on võitjate poolel. Ma ei ole muidugi suhelnud liiga palju reformierakondlastega. Nii et see nende kaval plaan oma väikest protsendikest upitada riigieelarve pankrotti ajamisega lendas vastu taevast kiiremini, kui keegi oleks võinud arvata.

Ja ega ei ole kõigil enam vist meeles seegi, et aastat me alustasime sellega, et sõna otseses mõttes inimesed külmusid oma kodudes surnuks. Neid numbreid siin vahepeal raporteeriti iga nädal või iga päev, aga neid oli suur hulk inimesi, kes külmusid oma kodudes surnuks lihtsalt sel põhjusel, et nad ei saanud oma kodu kütta. See oli neile võimatu rahaliselt. 

Mida selle peale teeb meil reformierakondlik valitsus? Kehitab õlgu, ütleb, et turumajandus ja me teeme tuulikuid juurde, siis läheb odavamaks. No ei lähe odavamaks! Tuulikud ongi see põhjus, miks elekter on kalliks läinud. Päikese- ja kogu selle juhitamatu elektri upitamine on see põhjus, miks elekter on läinud kallimaks. 

Ja kui me toome neid võrdlusi, siis hakkab numbritega hämamine. Tõesti, mulle meeldib tuua näitena – see on ilus näide, see on näide sellest, et see on võimalik – aastat 2020, kui keskmine elektri börsihind – keskmine börsihind ja inimesed, kes tegid endale fikseeritud lepped, said veel odavamalt – oli 33,7 eurot megavati pealt. See on, ütleme, 3 senti kilovati pealt, kui me inimkeeli [väljendame]. Selle juures, selle hinna juures, selle 33 juures oli Eesti Energia kasumis 20 miljoni euroga. Kasumis! Ei teeninud kahjumit, pange tähele! Aga selle peale ütleb mulle Kristen Michal, et 2020. aasta oli ebanormaalne, seda ei maksa eeskujuks võtta. 

Hea küll, läheme mõned aastad tagasi. 2018 oli kallim tõesti, 46 eurot megavati eest. Selle juures oli Eesti Energia kasum 128 miljonit. 2019. aasta: elektri keskmine hind oli 45 eurot. Jah, kallim kui 33, aga ikka täiesti mõistlik hind. Selle juures oli Eesti Energia kasum 23 miljonit eurot. 

Nii, ja siis tulevad riigi korda tegijad, eelarve tasakaalu ajajad ja majanduse kasvama panijad riigipöördega võimule prokuratuuri abil, ja hakkab elektri hind kerima. 86,7 on keskmine hind. Aga ei ole halba ilma heata: reformierakondlased oskavad, vähemalt Eesti Energia kasum oli 145 miljonit. Kogu selle raha, mis inimestelt ära võeti, sai riigieelarvesse tänu kasumile. 

2022. aastal, kui Kaja Kallas meie energiakriisi edendama hakkas, oli keskmine hind 192,8 eurot megavati kohta. Me mäletame päevi, kus tegelik hind oli tuhandetes, aga see oli keskmine hind. Ja jälle, kuhu raha läks? Raha läks riigieelarvesse: Eesti Energia kasum 243 miljonit eurot. Ütleme niimoodi, et valitsuse motivatsioon, et tema monopoolne firma teeniks kõvasti riigieelarvesse tulu, on täiesti nähtav. 

2023. aastal elektri hind oli 90 eurot megavati kohta või 90,8, kui oleme täpsed. Aga võrreldes 33 või 45 euroga on see ikka mitu korda kõrgem, kaks-kolm korda kõrgem. Aga ennäe imet, valitsus suudab Eesti Energia kahjumisse viia selle hinna juures: 422 miljonit on kahjum. Tegelikult me teame, kus see kahjum oli. Kanti varasid maha ja see varade mahakandmine on väga küsitav. Aga isegi elektri kõrge hinna puhul sadadesse miljonitesse ulatuv kahju! 

2024. aastal oli keskmine hind 87,3 miljonit. Noh, põhimõtteliselt kasum oli nullilähedane, kümmekond miljonit, ja 2025. aasta hind on 80,4 eurot megavati kohta. Ja jälle, Eesti Energia on kahjumis. Jah, kui tehniliselt vaadata, siis viimastel aastatel on hind alla tulnud: 192 pealt 90 peale, 90 pealt 87 peale, 87 pealt 80 peale. Graafikus on võimalik joonistada küll, et näete, hind on alla tulnud. 

Aga kui sa võtad alguspunktiks Reformierakonna võimuperioodi, siis on jah hind alla tulnud. Ent kui sa lähed sellest kaks või kolm aastat tagasi, siis on hind ikka – vastavalt sellele, kuidas ja millega võrrelda – kas kümme korda kõrgem kui normaalsel ajal või viis või seitse korda kõrgem kui normaalsel ajal. 

Nii et see jutt, mida meile siin räägitakse, et elektri hind on odavamaks läinud, on tüüpiline statistikaga manipuleerimine ja inimestele näkku valetamine. Elekter on võrreldes normaalse hinnaga ikka pööraselt kallis. Ja tulemus on see, et meie tööstus sureb, eksport sureb, maksulaekumised känguvad ja inimesed on vaesed. 

Eestis on Euroopa kõige kiiremini langev ostujõud, inflatsioon on Euroopa kõige kiirem, majanduslangus on olnud Euroopa kõige sügavam ja kõige pikem. Ja mis on tulemus? Viimase viie aastaga, kui Reformierakond on võimul olnud, on riigieelarve miinusesse aetud igal jumala aastal suurusjärgus ühel või teisel pool miljardit. Nüüd me oleme jõudnud eelarve kahemiljardilise miinuseni, sest majandus on suures osas elektripoliitika ja energiapoliitika tõttu põhja lastud. Riigivõlga on kahekordistatud ja järgmise nelja aasta jooksul kahekordistatakse veel. Kahekordistatakse veel! 2021. aastal maksis Eesti riik intressikulu oma laenu pealt 25–26 miljonit. Me praegu maksame juba üle 200 miljoni, varsti maksame 700 miljonit. 

Need on siis riigieelarve korda tegijad meil: Jürgen Ligid, Mart Võrklaevad, Annely Akkermannid, Kristen Michalid ja Kaja Kallased. Kuidas nad küll on riigieelarve nii pekki keeranud energiapoliitikaga?! Ja inimesed kannatavad.

Aitäh teile! Aivar Kokk, palun! 

Hea juhataja! Austatud minister! Head kolleegid! No me räägime siin elektrist ja energiast ja elektrienergia hinnast. Ma arvan, et elektri hind oleks Eestis päris normaalne, kui meil ei peaks põlevkivielektril olema kaks kolmandikku hinnast CO₂-kvoodi hind. Tegelik mure on see, et me oleme leidnud küll ühe hea lüpsilehma ehk CO₂-kvoodi ja räägime, kuidas me [üle] Eesti ehitame väga palju ja uhkeid asju just tänu selle CO₂-kvoodi müügile. Aga me unustame selle poole ära, et tegelikkuses suures osas Eesti Energia maksab selle kinni, sest ta peab elektri tootmisel seda kvooti kasutama.  

Kui me räägime elektri hinnast, siis tegelikult arve peal elektri enda hind moodustab kusagil 40%. Sinna tulevad juurde võrgutasu, taastuvenergia [tasu], elektriaktsiis, tasakaalustamisvõimsuse tasu, varustuskindluse tasu ja käibemaks. Käibemaks on viimaste aastatega tõusnud 20%. Selle aasta jaanuarist lisandusid siis tasakaalustamisvõimsuse tasu ja varustuskindluse tasu.  

Kliimaministeerium, nagu selgub peaministri küsimustele vastamisest, teab, mis toimus 2024. aastal. Ei tea, mis toimus 2025. aastal, aga selge siht on, et fossiilkütust elektri tootmiseks Eestis ei tohiks enam kasutada. Sest ennäe imet, Hormuzi väin on kinni. Aga millegipärast on jäetud mainimata, et selle tõttu on kõige suurem küsimus meil ju veeldatud gaas ehk LNG, mis tuleb väga suures osas läbi selle väina.  

Mina ei ole aru saanud, miks äkki ühel hetkel [anti teada], et Elering arvab, et kõige paremad on gaasiturbiinid. Ühtepidi on väga hea, lõpuks on aru saadud, et elektrienergiat võiks Eestis toota erinevates kohtades, seda ei peaks tegema ainult Vene piiri ääres. Kaitseminister küll ütleb selle peale, et ega mingit vahet ei ole, see mõnisada kilomeetrit siia- või sinnapoole – raketitabamuste puhul ei ole vahet. Ühtepidi on õigus, aga lihtsalt, kui on rohkem energiatootmise [kohti], siis on ka võimalus, et on võimalik kas ühest, teisest või kolmandast kohast elektrienergiat saada.  

Aga miks me räägime gaasist? Kust see gaasi [mõte] ikkagi lõpuks tuleb, kui meil endal on täna põlevkivi? Jaa, ma saan aru, et keegi räägib, et põlevkivielekter on kallis, aga ma veel kord rõhutan, et ta ei oleks kallis, kui me ei maksaks CO₂-kvootide eest. Siia juurde [tuleb] rääkida sellest, et ühel hetkel otsustati, et suures maardlas põlevkivi kaevandamise õigused müüakse maha. Ja kuu aega enne seda tõsteti [lubatud] kaevandamismahtu 2,5 korda. Ja kui peaminister ütleb, et seda valitsuses ei ole arutatud, siis ma küll pean küsima, et mida seal valitsuses ikkagi arutatakse.  

Energiajulgeoleku [seisukohalt], kas see meeldib meile või mitte, on põlevkivil tänasel päeval väga oluline roll. Juhitavat elektrit ei ole võimalik Eestis praegu toota muuga peale põlevkivielektri. Meil on mõni väike gaasiturbiin ja järgmised on soojuselektrijaamad, aga suvel nende kütmisel ei ole soojust suurele tõenäosusega kuhugi panna, sest õnneks suvel päike paistab ja on ka tuult. Aga kui talvel on elektrit vaja, siis on ka sooja vaja. 

Võib-olla peaks hoopis arutama seda, kas on võimalik veel kuhugi rajada taastuvenergia[allikat] ehk hakkepuitu [kasutades] soojusvaheti, millega nii sooja anda kui ka elektrit toota. Tegelikult on siinsamas Tallinna külje all prügipõletusahi, kus on kõik need võimalused olemas. Meil on Auvere elektrijaam, mis väga selgelt on projekteeritud nii, et sinna on võimalik 50% ulatuses hakkepuitu panna, mis iseenesest vähendab kohe CO₂-kvoodi [tasu]. Kui palju seda kasutatakse, mis tingimustel kasutatakse, on teema.  

Meil ei ole järgnevatel aastatel kohe võtta peale põlevkivielektri juhitavat võimsust mitte kusagilt. Ja kui me räägime täna elektri puhul gaasiturbiinidest, siis seda tunnistas ka peaminister, et tegelikult on neid vaja ainult selleks, et tuuliku- ja päikeseparke toetada, sest nende elekter on juhitamatu. Kurb tõdeda, aga talvel pimedaga ja tuuletu ilmaga sealt elektrit ei tule. Aga elektrit tuleb tõesti päikselisel päeval, kui elektri hind on ...

Hea kolleeg, nüüd sai aeg otsa.

Palun kolm minutit juurde! 

Kaks minutit lisaks, kuni üks on juba ... 

Siis on ju lihtne. Siis me müüme null euroga või hoopis veel maksame peale, müüme sedasama elektrit Soome. Aga kui on hind kallis, kui ei ole elektrit, kui ei ole päikest ja ei ole tuult, siis me ostame kallist elektrit. Ja kogu selle äri vahel on Elering. Tegelikult rahavood jooksevad Eleringile, sest võrguettevõtted võtavad selle vahe. Soomest saaks ka odavamalt, aga siis keegi lõppelektrimüüja tõstab hinna üles ja see tulu läheb just nendele võrguettevõtetele.  

Minu arust viimane aeg oleks ühiselt laua taha istuda ja otsused kokku leppida, mitte nii, et rahandusminister Eesti Energia omanikuhuve kaitsva isikuna ütleb, et ta ei tea sellest mitte midagi, peaminister ütleb, et valitsuses pole seda teemat arutatud, põlevkivi[varud] müüakse ära. Mina ütlen, et väga targad poisid olid need, kes ostsid selle ära. Ma veel kord küsin, kas Eesti valitsus oli ikka õigel teel, kui ta müüs need ära nii, et ei olnud seda teemat laiemalt [arutanud]. Ma arvan, et ei olnud. Aitäh!

Aitäh teile! Evelin Poolamets, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Seitse minutit, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Eesti energiapoliitika on Reformierakonna juhtimisel liikunud üha enam nii ideoloogiliste loosungite kui ka kainete majanduslike ja julgeolekuliste kaalutluste suunas. Avalikkusele korratakse mantrat, et taastuvenergia on kõige odavam elektritootmise viis. Tegelikult on see vaid pool tõde, sest võrreldakse üksnes tootmise hetkekulu, mitte kogu elektrisüsteemi tegelikku maksumust.

Tuletan meelde, et [tuulikute] kasutustegur ei ületa sageli 20% ehk viiest tuulikust töötab heal juhul üks. Tuul ei puhu tingimata siis, kui inimesed elektrit vajavad, vaid siis, kui ilm seda võimaldab. See tähendab, et tuuleparkide kõrvale tuleb rajada teine paralleelne süsteem – gaasijaamad, salvestuslahendused – koos võimsama elektrivõrguga. Kui tuult ei ole, peab siiski tagama, et tuled põleksid, tehased töötaksid ja kodud oleksid soojad. 

Taastuvenergia pooldajad toovad sageli eeskujuks Hispaania, kus taastuvenergia osakaalu kasvuga on energia hind alla läinud, ent Eesti võrdlemine Hispaaniaga on eksitav. Soovitan lugupeetud ministritel veeta talved Eestis, mitte sooja Hispaania päikese all. Siis ehk tekib ka arusaam, et Eestis on täiesti erinev kliima. Hispaanias on tugev päikeseenergia tootmine, ühendused suurte turgudega ning märksa mitmekesisem energiaportfell. Eesti olukord sarnaneb pigem Põhjamaadega, kus tuuleenergia ületootmine on toonud kaasa äärmuslikke hinnakõikumisi. Kord on elekter väga odav, siis jälle väga kallis. On olukordi, kus turule pääsemiseks tuleb [toodetud] elektrile peale maksta. Selline süsteem ei loo stabiilsust ega kindlustunnet ei tarbijatele ega tööstusele.

Isegi tuuleenergia pooldajad tunnistavad, et ainult tuule ja päikese najal ei ole võimalik elektrisüsteemi üleval pidada. On vajalik ka juhitav tootmine ja meie minister näeb lahendusena gaasijaamu. Veider vastuolu on siin peaministri jutus: ühelt poolt ta räägib rohepöördest ja fossiilkütustest loobumisest, teiselt poolt aga plaanitakse rajada massiivselt gaasijaamu, väikese Eesti kohta tervelt üheksa ehk 900 megavati ulatuses võimsusi. 

Samas sõltuvad gaasijaamad meil imporditavast kütusest ja maailmaturu hindadest. Tuletan meelde, et tänavu talvel, mil elektri tipphinnad ulatusid üle 200 euro megavatt-tunni eest, kujundasid just gaasijaamad elektri kõrget hinda. Kui [arvestada] Lähis-Idas kestvat konflikti ning Euroopa vähenevat gaasitootmisvõimekust, siis on selge, et gaas on kallis ja ebastabiilse hinnaga kütus. 

Eesti suurim tugevus on olnud see, et meil on olemas oma energiaressurss – põlevkivi. See ei sõltu ilmast ega geopoliitilistest riskidest ega ühendustest välisriikidega. Põlevkivi võimaldab toota juhitavat energiat täpselt siis, kui seda vaja on. Just see on varustuskindluse alus. Põlevkivienergia kilovatihinnast moodustab 4 senti tootmiskulu ja ligikaudu 8 senti CO₂ tasu. Seega, põlevkivienergia on ideoloogiliselt lisatasudega konkurentsivõimetuks muudetud. See on poliitiliste otsuste tulemus. 

Juhitav ja stabiilne tootmine on Reformierakonna juhtimisel asendumas juhuelektriga, mille toimimiseks tuleb rajada kallis varustussüsteem. Samal ajal tuleb likvideerida Eesti enda ressurss, põlevkivi, mis on aastakümneid taganud meie energiajulgeoleku ja varustuskindluse. Eesti on muudetud Reformierakonna juhtimisel ideoloogiliseks eksperimendiks, mille tagajärjeks on see, et talvel külmuvad inimesed omaenda kodus surnuks. Seda ei tohiks lubada. Aitäh! 

Aitäh teile! Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Ma tahan lihtsalt meelde tuletada, millest see meie arupärimine tegelikult koosnes ja mis oli tegelikult see võtmesõna või võtmeküsimus: inimeste toimetulek kõrgete elektri- ja küttekuludega. Ma saan täiesti aru sellest, et see puudulik energiapoliitika, mis meil on, ongi viinud meid sinnani, kus inimestel ongi kõrged elektri- ja küttekulud. See on kindlasti üks peamisi põhjusi. 

Aga miskipärast oma vastustes peaminister vältis seda teemat, mis puudutab inimeste toimetulekut. Peeter Ernits oli see Riigikogu liige, kes juhtis tähelepanu, et selle puuduliku energiapoliitika tõttu inimesed surevad. Statistika näitabki, et sellel aastal, kuna olid ka külmemad ilmad, saigi hukka rohkem inimesi. Üheks põhjuseks oli see, et inimesed lihtsalt ei suutnud kütta oma elamist. 

Ent miskipärast peaminister sellest rääkida ei taha. Loomulikult on mugavam viia kohe jutt gaasijaamadele või põlevkivijaamadele või tuulikutele või päikesepaneelidele, [lähtudes] võib-olla ideoloogilistest arusaamadest. Aga sellest, et inimesed talvel hukkuvad, neil ei ole raha selleks, et arveid maksta, ta väga rääkida ei taha.  

Ehk siis ikkagi toimetulek. Hea peaminister tõi meile erinevaid näiteid ja võrdlusi selle kohta, et meil tegelikult elektritariifid on valdavalt keskeltläbi võrdsed ehk samad teiste Läänemere riikidega. Hea, et ta ei läinud sinna Kesk-Euroopa kanti. Tuleb ju vaadata [ka muud] statistikat, mille kohaselt meie inimeste igapäevane toimetulek on loomulikult palju nõrgem ja halvem kui Kesk-Euroopa inimeste oma.  

Me räägime ostujõust. Täpselt samamoodi on [teada] Eurostati andmed, statistika, mis ütleb, et meie inimeste ostujõud on tunduvalt madalam. See tähendab lihtkeeles seda, et isegi kui meie tariifid on enam-vähem sama kanti, mis iganes elekter ka ei maksa, siis tegelikult [kogu] ostujõu seisukohalt on meie inimeste jaoks elektri hinnad väga-väga-väga kõrged. See on see, millest peaminister ei taha rääkida.  

Ja nüüd, mis on siis toimetulekut halvendanud? Loomulikult need otsused, mis on siin kolme ja enama aasta jooksul tehtud. See on suure augu tekitamine eelarvesse – me räägime maksuküüru kaotamisest. Miskipärast peaministri partei tituleerib seda võiduks, aga kuidas saab miinus 700 miljonit riigieelarves nimetada võiduks? Mina ei tea.  

Olenemata sellest pingutusest, mida peaministri partei praegu teeb, et näidata seda võiduna, rahvas seda ei usu. Mispärast, miks ma sellise järelduse teen? Sellepärast, et nende viie kuu jooksul ei ole tegelikult ju peaministri partei reiting tõusnud, vaid pigem ikka, vastupidi, langenud. 

Sooviks veel kolm minutit juurde. 

Kolm minutit lisaks. 

Peaminister võrdles meie riiki teiste lähiriikidega, meie naabritega. Samal ajal on Läti ja Leedu sisse viinud pangamaksu, mis on selgelt juurde toonud riigieelarvesse raha nii Lätis kui ka Leedus. Eesti seda teed pidi ei läinud. Miskipärast sellest peaminister ei taha rääkida, kui ta toob võrdlusi teiste lähiriikidega. 

Sellest, et toidu ja kõigi teiste toodete, samuti teenuste käibemaksu tõstmine 24%-le on otseselt mõjutanud meie inimeste igapäevast elu, meie ettevõtete igapäevast elu, ja et seda teed pidi Läti ja Leedu samuti ei läinud, ei taha lugupeetud peaminister ka rääkida. 

Ja kui meie omalt poolt oleme selgelt öelnud, et me peaksime üle vaatama kogu meie fiskaalpoliitika, vaatama üle maksud ja riigieelarve lähtuvalt kõigest sellest, siis tullakse välja mingite kosmeetiliste ettepanekutega lisaeelarve kohta, kus paigutatakse natukene raha ühele poole ja teisele poole. Suuremat pilti ei nähta või ei soovita näha. Tegelikult, ma arvan, ei ole lihtsalt julgust teha õigeid otsuseid. Ei ole ju väga palju [aega] jäänud, mine tea, äkki keegi jääb veel kohast ilma. Ka selle eelarve kohta, mis meile siia varsti lisaeelarvena tuuakse, võib öelda, et see on hambutu eelarve. Mitte mingisuguseid muudatusi ei teki ja keegi sellest tegelikult leevendust ei saa. 

See on arupärimine, mille me esitasime, ja just nimelt inimeste toimetuleku kohta me selles arupärimises küsisime. Kahju, et need küsimused jäid siin [õhku]. Nendele küsimustele me tegelikult sisuliselt vastuseid ei saanud. Aitäh!

Aitäh! Anti Allas, palun!

Austatud eesistuja! Hea peaminister! Head kolleegid, kes siin saalis veel praegu on! Mõned mõtted ka minu poolt seoses selle debatiga toimetuleku üle kõrgete elektri- ja küttekuludega. Mõningad tähelepanekud siis.

Kõigepealt, minu arvates ajas peaminister meile kahjuks udu, et maksuküüru kaotamine on parandanud väga keerulises majanduslikus olukorras olevate inimeste toimetulekut kõrgete elektri- ja küttekuludega. Neid, kes seda abi tõeliselt vajavad, pole see maksuküüru kaotamine tegelikult ju üldse aidanud. Mis oleks aidanud? Oleks kindlasti aidanud toimetulekupiiri tõstmine vähemalt 300 eurole, mida on sotsiaaldemokraadid varasemate kuude jooksul korduvalt siin saalis [ette pannud], kuid valitsuse kõrvad on selle ees lukus olnud. Võibki konstateerida, et ega rikkad inimesed vaeste inimeste muredest aru ei saa ega tahagi saada ja aitab ainult nende valimata jätmine järgmistel valimistel.

Sotsiaaldemokraadid ei usu, et ennast on võimalik soost juukseid pidi välja tõsta ehk võtta laenu ja katta basseinide kütmisel tekkivaid kõrgeid elektriarveid. See oleks lühinägelik ja lõpuks peaksid muude maksudega selle kõik ikka koos – ka need, kes ei saa isegi nendest elektriküttega basseinidest unistada – kinni maksma. Sellel ei ole kindlasti mõtet ja sellist populismi me kindlasti ei toeta.

Mis siis aitaks? Aitaks soodsate elektritootmisvõimsuste kiire turule aitamine. Paraku on valitsus selle teema puhul aastaid jalga väristanud. Aeg on teha selgeid tegusid. Ainult see aitaks, et elektri hinnad oleksid stabiilsemad ja meil kõik kokku kuluks energia peale vähem raha. 

Nüüd paar asja, mis sellest debatist jäid pisut hinge kriipima. Kui Madis Kallas küsis, kuidas reageerivad teised riigid nii tavainimeste kui ka ettevõtete kõrgetele elektri- ja küttekuludele, siis kahjuks peaminister selget ülevaadet sellest ei omanud. Ma arvan, et kindlasti on inimestel oluline saada aru, milliseid häid praktikaid kasutatakse. Ja kui on midagi ülevõtmise väärilist, siis seda tasuks teha. Kõige valusamalt mäletame ju eelmisest kriisist seda, et kui energia hinnad tõusid taevastesse kõrgustesse, siis eriti valusalt tabas see just meie ettevõtteid. Kui ettevõtete konkurentsivõime saab pihta, siis kokkuvõttes saame me kõik pihta. See väljendub kõrges inflatsioonis ja meie raskustes ka kõiki muid kulusid katta.

Üks probleem, mille kohta peaminister ei osanud arvamust avaldada, puudutab Eesti väikeasulaid, kus on jätkuvalt väga kõrged sooja hinnad. Miks need on kõrged? Lihtsalt sellepärast, et seal on jätkuvalt väga iganenud soojuslahendused ja ettevõtted ei ole valmis investeerima. Ja need inimesed, kes seal elavad, on nende kõrgete energia hindade lõksus. Kui palgad on väikesed, siis oma palgast tuleb proportsionaalselt väga suur osa kulutada just energia peale. Tegelikult on olukord selline, et oleks mõistlik erinevate riiklike programmidega appi tulla, et aidata neid küttelahendusi uuendada. Näiteks oleks ehk võimalik neid kaugküttepiirkondasid laiendada sinnani, kus on juba tunduvalt odavamad elektri hinnad. 

Ja lõpetuseks. Kindlasti on vaja inimestega suhtlemisel selget raamistikku, millal kavatsetakse reageerida ja millises olukorras kavatsetakse nii inimestele kui ettevõtetele appi tulla. See selgus võimaldaks inimestel ja ettevõtetel tulevikuks paremini otsuseid teha. Aitäh!

Aitäh! Kas soovib peaminister midagi öelda? Ei soovi. Seega on kõnesoovid ammendunud ja sulgen läbirääkimised. Ühtlasi on läbitud meie tänane esimene päevakorrapunkt. 

Liigume edasi teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Anti Allase, Andre Hanimäe, Reili Ranna, Tanel Kiige, Helmen Küti, Jaak Aabi ja Madis Kallase poolt peaminister Kristen Michalile esitatud arupärimine kaugtöö prioriteetsuse ja selle arengut toetavate sammude kohta (nr 940). Ettekandjaks palun Riigikogu liikme Anti Allase.

Austatud eesistuja! Hea peaminister! Lugupeetud kolleegid siin saalis ja kõik istungi jälgijad kaugemalt! Tutvustan seitsme Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikme arupärimist peaministrile, mis puudutab kaugtöö prioriteetsust Eestis, selle laialdasemat kasutuselevõttu ja seda, kuidas Vabariigi Valitsus sellele kaasa aitab. 

Käesolev arupärimine on tingitud reaalsest murest, et riik üha enam tõmbab ennast kaugematest Eesti piirkondadest välja, kaotab seal riigipalgalised töökohad ja koondab riigiaparaati eelkõige Tallinna. Viimastel aastatel on ridamisi näiteid, mis seda kinnitavad, aga kõige värskem neist on Riigikogus menetluses olev rahvaraamatukogude seadus, mis sisuliselt koondab 58 töötajat üle Eesti ja reformi tulemusel enamik asendatavaid töökohti – 25-st on räägitud – tuuakse Tallinnasse rahvusraamatukogu juurde. Sellised tendentsid teevad minule kui kaugema piirkonna inimesele väga suurt muret. 

Ka Eesti Vabariigi president Alar Karis on kaugemate Eesti piirkondade murest aru saanud ja seetõttu võis tema tänavusest aastapäevakõnest leida järgmised mõtted. Tsiteerin: "Paindlik töökorraldus ja kaugtöö ei ole pelgalt perede vajadus. See on eeldus, et elu säiliks ka maal ja väiksemates kohtades, kus igapäevane sõit keskusesse on kurnav ja kallis." 

Arvestades Eesti demograafilisi ja regionaalseid väljakutseid, on meie arvates riigi enda käitumine tööandjana otsustava tähtsusega. Küsimus ei ole üksnes töökorralduses, vaid selles, kas valitsus on valmis kasutama oma mõjuvõimu elu hoidmiseks ja ühtlasi ka töökohtade loomiseks ja säilitamiseks üle Eesti, mitte üksnes pealinnas. 

Sellest lähtuvalt on meil kaheksa detailset küsimust, saamaks aru, kas kaugtöö võimaldamine ja laiendamine riigisektoris on üldse prioriteet, ja kui on, siis kuidas neid tegevusi juhitakse ja seiratakse ning kas Vabariigi Valitsus selleks ka vahendeid eraldab. Ma loodan tehnilise poole pealt, et härra peaminister loeb küsimused ette ja annab neile sisukad ja põhjalikud vastused. Aitäh!

Aitäh! Ja nüüd palun arupärimisele vastama peaminister Kristen Michali.

Austatud juhataja! Head arupärijad! Head Riigikogu liikmed, või täpsemalt liige! Ma vastan Riigikogu liikmete arupärimisele, mis puudutab kaugtööd. 940 on selle number. 

Kõigepealt esimene küsimus: "Kui kaugele ulatub valitsuse tegelik ambitsioon kaugtöö ja paindliku töökorralduse edendamisel riigisektoris – kas see on strateegiline prioriteet või üksnes personalipoliitiline võimus?" Vastus. Vabariigi Valitsus otsustas 2021. aastal, et riigi regionaalse tasakaalustatuma esindatuse edendamiseks soodustatakse kaugtööd, hajutatud tööd ja üle-eestilist värbamist. See oli 2021. aastal. 

Teine küsimus: "Kuidas on kaugtöö ja töökohtade hajutamine väljapoole Tallinna sõnastatud riigi strateegiadokumentides? Kas nendes on kirjas selged ja mõõdetavad eesmärgid või üksnes üldsõnalised põhimõtted?" Vastus. Riigi strateegiadokumentides käsitletakse kaugtööd ja töökohtade hajutamist väljapoole Tallinna eeskätt regionaalse tasakaalu ja riigi kohalolu tugevdamise vaates. Regionaalse arengu tegevuskava ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi käsitlus rõhutavad, et regionaalset mõõdet tuleb arvestada valdkondadeüleselt. Halduspoliitika programmis on rõhutatud, et riigi värbamispoliitikas jätkatakse paindliku töökorralduse soodustamist ning asutused värbavad võimalusel inimesi Eesti eri piirkondadest. Samuti nähakse riigimajade ruumikasutust vahendina, mis peab toetama üleriigilist värbamist ja paindlikku riigivalitsemist. 

Kolmas: "Kas valitsusel on olemas täpne statistiline ülevaade sellest, kui suur osa riigitöötajatest töötab regulaarselt kaugtöö vormis ning milline on olnud trend viimasel aastal?" Vastus. Kaugtöö osakaal on riigisektoris viimase aasta jooksul kasvanud. 2024. aastal töötas 5% riigiasutuste teenistujatest täielikult kaugtööl. Püsiva kaugtöö kokkuleppega teenistujate arv kasvas 1061-ni ning neist 67% ehk 711 teenistujat elas väljaspool Harju maakonda. 

Neljas: "Kas kaugtöö osakaal riigisektoris kasvab või on see pärast kriisiperioodi taas vähenenud?" Vastus. Kaugtöö osakaal on riigisektoris pärast kriisiperioodi pidevalt kasvanud. Püsiva kaugtöö kokkulepe oli sõlmitud 2021. aastal 353, 2022. aastal 583 ja 2023. aastal 973 ja 2024. aastal 1061 teenistujaga. 2024. aastaks oli püsiva kaugtöö kokkulepete arv ligikaudu kolm korda suurem kui 2021. aastal. 

[Viies:] "Kas riik on seadnud eesmärgiks teadliku töökohtade hajutamise regionaalse tasakaalu tugevdamiseks? Kui ei ole, siis miks?" Vastus. Riigi eesmärk on toetada regionaalset tasakaalu ja luua võimalused riigi heaks töötamiseks üle Eesti. Seda ei ole sõnastatud töökohtade ümberpaigutamise kohustusena. Senine lähenemine lähtub paindlikumatest lahendustest, nagu kaugtöö võimaldamine, riigimajade kasutamine ja ühenduvuse parandamine. Selline suund arvestab ka varasema kogemusega, et töökohtade sunnitud ümberpaigutamine võib kaasa tuua täiendavaid kulusid ning raskendada personali leidmist ja hoidmist. 

Kuues: "Kas peaminister peab vajalikuks seadusandliku regulatsiooni täpsustamist, et kaugtöö võimaldamine ei sõltuks üksnes asutuse juhi hoiakutest, vaid oleks osa riiklikust regionaalpoliitikast?" Vastus. Riigi roll on seada üldine suund ja arvestada poliitikat ja regionaalset mõju, mitte tingimata kehtestada kõigile asutustele ühetaolist kohustust.

Seitsmes: "Kas ja kuidas kontrollib valitsus, et riigiasutused täidaksid oma strateegilisi eesmärke kaugtöö võimaldamisel? Kas on olemas mõõdikud, aruandlus või poliitiline vastutus?" Vastus. Avaliku teenistuse pühendumuse ja rahulolu uuringu kokkuvõtete järgi võimaldab töö iseloom kaug- või hübriidtööd ligikaudu 80%-l teenistujatest ning ligikaudu 80% teenistujatest leiab, et nende asutus on kaugtöö korraldusega hästi toime tulnud. 

Kaheksas küsimus: "Kui palju kavatseb riik lähiaastatel investeerida kaugematesse Eesti piirkondadesse valguskaabli rajamisel ja kui suur osa maapiirkondadest saab kiire internetiühenduse?" Vastus. Käesoleval, Euroopa Liidu struktuurivahendite perioodil 2021–2027 on Euroopa Regionaalarengu Fondist eraldatud 45 miljonit eurot valguskaablil põhineva lairiba juurdepääsuvõrkude rajamiseks maapiirkondades. Esimene taotlusvoor mahus 20,4 miljonit eurot sideettevõtjatele toimus käesoleva aasta märtsis. Kokku võimaldab 45 miljoni euro suurune toetus eelduslikult rajada liitumise vähemalt 10 000 aadressile arvestusega kuni 4500 eurot aadressi kohta. Justiits- ja Digiministeerium kavandab valguskaablivõrkude rajamise toetusi ka järgmiseks, 2028.–2034. aasta finantsperioodiks. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka mõned küsimused. Heljo Pikhof, palun!

Suur tänu, austatud juhataja! Hea peaminister! Mina seda kõike nii roosiliselt siiski ei näe, sest Eesti inimesed räägivad teist juttu. Valitsus räägib pidevalt küll regionaalpoliitikast, tööelu paindlikkusest, kuid tegelikkuses näeme jätkuvalt liigset koondumist Tallinna, üha kasvavaid transpordikulusid ning avaliku sektori jäikust. Samas on kaugtöö võimalus hoida inimesi maapiirkondades, vähendada liikluskoormust, toetada peresid ning muuta Eesti majandus konkurentsivõimeliseks. Milline on valitsuse konkreetne plaan kaugtöö osakaalu kasvatamiseks, ja seda eelkõige avalikus sektoris? Miks nõuab riik endiselt paljudes ametites jätkuvalt füüsilist kohalolekut, kuigi töö sisu võimaldaks kaugtööd?

Aitäh! Ma enda meelest püüdsin sellele juba vastata, aga ma hea meelega kordan, et riigis on kaugtöö kasutamine pidevas kasvutrendis. 2024. aastal tehti avaliku teenistuse pühendumuse ja rahulolu uuring. Selle järgi võimaldab töö iseloom kaug- või hübriidtööd ligikaudu 80%-l teenistujatest – 80%-l! – ja ligi 80% teenistujatest ka leiab, et nende asutus on kaugtöö korraldusega hästi toime tulnud. Nii et selline uuring, need andmed.

Madis Kallas, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Ma olen nõus, et ministeeriumides on väga häid näiteid, et kaugtööga on arvestatud minu hinnangul väga hästi, aga siit ja sealt tuleb jätkuvalt sõnumeid, et ikkagi sellega ei arvestata piisavalt hästi. Aga oma vastustes te andsite ka juba ühese sõnumi, et vähemalt sõnades tänane valitsus proovib nii palju kui võimalik seda arvestada. 

Aga mul on küsimus konkreetsemalt riigimajade vaatest. Sageli me oleme kuulnud, et ministeeriumid või muud riigiasutused viivad konkursid läbi, valitakse inimesed ära, ent siis tegelikult tekib selline praktiline takistus, et tingimused piirkondades ei ole võib-olla nii head, kui riigimajade kontseptsioon ette näeb. Kas saaks kuidagi jõulisemalt [kaasa aidata], et piirkondades oleksid väga head tingimused ja see igati soodustaks kaugtöökohtade loomist?

Aitäh! Jah, ma ütleksin küll, et läbi aja ja võib-olla just COVID-i ajast edasi on ju kaugtöö osakaal kasvanud. Ma arvan, et see on igati positiivne. Ma mäletan, et ka parlamendis näiteks oli üksvahe olukord selline, kus me parlamendi komisjonideski – ma olin siis majanduskomisjoni esimees – umbes 90% koosolekutest pidasime kaugteel või Teamsi vahendusel. Ja töötas väga hästi, kõik asjad said arutatud. Jah, võib-olla veidi läks rohkem aega, aga töö sai kenasti tehtud ja kõik asjad sujusid. Ma arvan, et see on pigem positiivne. Kui töö seda võimaldab, siis tasub seda teha ja kasutada. 

Aga kui me vaatame ka seda säästuministeeriumi hoonet, mida hellitavalt aeg-ajalt ka superministeeriumiks kutsutakse, siis sealgi tegelikult on ju füüsilisi töökohti vähem kui inimesi, kui nad sinna kõik kokku tuleksid. Riik on minu meelest juba mitu aastat hoidnud teadlikult suunda sellele, et hooneid ehk betooni, koosolekuruume, laudu, toole dimensioneeritakse pigem alla. See on mõistlik ressursikasutus. Inimesed ei pea ühel ajal kõik koos istuma, see ei ole enam selline ajastu.

Riigimajadega on ka seesama lugu, et kui meil on valida, kas kärpida tervishoiu, hariduse või riigikaitse arvel, siis me oleme kärpinud hoopis riigimajade arvel. Pigem me oleme pannud vähem raha betooni, ja seda me oleme täitsa teadlikult teinud. Loodetavasti ka ilma riigimajade tempoka valmimiseta või riigimajade tulekuta on inimestel need töövõimalused olemas ja neid on võimalik kaugtööl kasutada ühest, teisest või kolmandast kohast. Midagi teha ei ole. Kui järgnevatel aastatel on samasugune valik – haridus, kaitse või kultuur või sotsiaal –, siis raha läheb sinna, mitte riigimajade betooni. Kahjuks meil lihtsalt raha napib.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Te väga hästi numbritega illustreerisite seda kasvu, kui palju on sellisele püsivale kaugtööle, ma ei tea, suunatud töötajaid avalikus sektoris. Aga kas on ka ülevaade sellest, kui palju on piirkondades, endistes maakondades riigipalgalisi töökohti sama perioodi jooksul kokku tõmmatud või vähendatud? Näiteks me eelmisel nädalal arutasime siin seda rahvusraamatukogude seaduse [eelnõu], mille kohaselt igas maakonnas vist neli töökohta ja sellega seotud palgaraha kaob ja töökohad luuakse rahvusraamatukogu juurde. Muidugi ei saa välistada, et osa neid inimesi võtab püsiva kaugtöölepingu, aga kas selline ülevaade, kui palju on sama perioodi jooksul ametikohti piirkondades kokku tõmmatud, on olemas? Minu kõhutunne ütleb, et seda on rohkem kui see 1061, mis on kaugtööle suunatud inimeste arv.

Aitäh! Mul ei ole neid numbreid siin kaasas, aga ma saan neid kindlasti paluda ja ma palun. Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis vist rahandusminister vastutab meil avaliku teenistuse eest ja see oleks tegelikult arupärimine talle, aga ometi saadeti see mulle. Kui ta tuleb siia avaliku teenistuse aastaraamatu ülevaatega, siis tal on kindlasti kõik need detailid olemas. Aga ma kindlasti palun ka, et kui meil on seda infot, siis [andke teada], ja kui ei ole, siis saab ju keegi seda otsida.

Tiit Maran, palun!

Aitäh! Auväärt peaminister, te ilusasti ütlesite, et 45 miljonit eurot on eraldatud optilise kaabli võrgu edasiseks arendamiseks, mis on kaheldamatult väga positiivne. Aga äkki te oskate natukene selgemalt lahti rääkida seda, mis samme [te astute] või kuidas te plaanite olla kindel, et see raha, mis on nüüd teenusepakkujatele eraldatud, jõuab tõesti nendesse kohtadesse, kus maaelu on vaja arendada, mitte ei liigu ainult, ütleme siis, teenusepakkujate ärihuvidest lähtuvalt?

Aitäh! Ma arvan, et seda peaks detailselt juba valdkonnaministeeriumi ja valdkonnaministri käest küsima. Selleks korraldatakse hanked, tehakse lepingud ja lepitakse kokku, mida selle raha eest täpselt keegi teeb. On olemas ülevaade, kuidas seda raha kasutatakse, ja sellest monitooringust on võimalik ka vaadata. Ma olen kindel – mul seda materjali siin kaasas ei ole –, et saab täitsa üksikasjadeni välja nõuda [vastuse], kus mida tehakse ja millise raha eest.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Väga austatud peaminister! Ma annan teile võimaluse oma erakonna reitingut tõsta. Aastail 2017–2019 käis Vabariigi Valitsus välja tolle hetke kohta ambitsioonika plaani, et kiiresti tuhat töökohta liigutada Tallinnast mujale Eestisse – väikestesse kohtadesse, maakonnakeskustesse. Mis on teie ambitsioonikas plaan? Millise sõnumi te kaugetele Eesti piirkondadele annate? Kas on nii-ütelda samme kaks ja kolm ka oodata, ja võib-olla veel teie juhitava valitsuse ajal?

Aitäh selle lahke pakkumise eest! Me kindlasti tutvustame kõiki plaane ja kavasid, mis valitsusel on, eriti mis puudutavad eelarvet suve teisel poolel ja sügisel. See puudutab ka kõiki otsuseid, mis eelarvega seotud on. Aga seda ma võin küll öelda, et ilmselt töö iseloom, kaasa arvatud riigisektoris ja avalikus sektoris laiemalt – see puudutab ka kohalikke omavalitsusi –, aga miks mitte ka poliitikas ja igal pool mujal kindlasti lähema paari aasta jooksul väga muutub. [On ju teada], mida tehisintellekt teeb. Me just täna otsustasime lisaeelarvega, mis peaks juba parlamendis olema, anda raha selleks, et 100 000 inimest saaks võimaluse saada esimesed oskused selles vallas. Üle Eesti saab 100 000 inimest oskused, kuidas tulevikuturul väga hästi hakkama saada, ükskõik, kus nad asuvad. See ei ole kuidagi ainult suurte linnadega piirduv. 

Ja lisaks tähendab see paljudes valdkondades inimestele paremaid teenuseid, mis jälle ei piirdu ainult kuidagi kuldse ringi ega suurte linnadega. Need printsiibid on endiselt samad. Regionaalpoliitika reeglid, millega me oleme kokku leppinud, et suur hulk rahast läheb investeeringute mõttes ja otsuste mõttes väljapoole kuldseid piirkondi ehk Tallinna, Harjumaad ja Tartut, kehtivad samamoodi. 

Ma arvan, et kaugtöö, millest see arupärimine algas ja millega ta lõpeb, või ka hübriidvorm on suurepärane võimalus. Ma mäletan oma tööd mitmes ministeeriumis, kus ma olen töötanud ministrina ka. Üldiselt on nii, et väga paljud inimesed tänapäeval ei pea füüsiliselt enam kontoris istuma, ja see printsiip on riigis aluseks võetud. Ma arvan, et see suund ainult süveneb aja jooksul, üha vähem on vaja betooni ja kontoreid. Nii et seda suunda me igal juhul hoiame.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja arupärijate esindajana kõigepealt Anti Allas.

Austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Head ametikaaslased ja kõik inimesed, kes jälgivad seda istungit kaugteel! Läheme siis kõigepealt ajaloos pisut tagasi. Mõni aasta tagasi rääkis valitsus suurest eesmärgist viia rohkem kui 1000 riigitöökohta Tallinnast välja. Räägiti ka hajusast riigist. Räägiti sellest, et kõrge kvalifikatsiooniga töö ei tohi koonduda ainult pealinna. Räägiti sellest, et inimene peab saama elada Võrus, Põlvas, Valgas või Läänemaal või kuskil mujal väljaspool Eesti kahte suurt keskust – et karjääri teha, selle nimel ei peaks Tallinnasse kolima. 

Ja kui ma õigesti mäletan, siis tollane peaminister ütles ka, et kui tööealisel inimesel ei ole kodukohas väärilist rakendust, siis ei saa me eeldada, et ta jääb sinna, kasvatab seal lapsi ja hoiab kogukonda elus. Siia ongi koer maetud, et tegelikult kauged Eesti piirkonnad vajavad selliseid inimesi, kes lisaks oma tööle panustaksid kogukonda. Kindlasti väga hästi haritud kõrgepalgalised riigitöötajad seda oleksid ja nad annaksid kohalikule [elule] palju juurde. Mäletan ka seda, et tollane riigihalduse minister Jaak Aab ütles selgelt välja, et riigitöökohtade väljaviimine peab olema valitsuse prioriteet ja et samaväärseid töökohti peab leiduma kõikjal Eestis. 

Aga nüüd võib küsida, milline on tänane reaalsus. Esmalt kommenteeringi peaministri põgusalt öeldut ja vastuseid küsimustele. Mida me nendest vastustest selgelt nägime? Seda, et see ambitsioon on ära kadunud. Nii väga oleks tahtnud kuulda, et Eesti on ruumiliselt nii väike ja me oleme tehnoloogiliselt nii hästi arenenud, et meil on oskused riigiasju ajada ka kaugelt, ja mitte keegi ei peaks kannatama. Kui me selle [eesmärgi] julgemalt ja ambitsioonikamalt [püstitaksime] ja annaksime selle ülesande ministeeriumidele ja igasugustele ametitele, et nad selle järgi peaksid samm-sammult edasi liikuma, siis neid töökohti ja võimalusi oleks kaugel oluliselt rohkem ja inimesed saaksid oma elu sättida ja oma investeeringuid teha. Võibki öelda, et see ei ole lihtsalt töökorralduse küsimus, see on kokkuvõtlikult laias plaanis terve elusa Eesti küsimus. 

See on muide ka Eesti julgeoleku küsimus. Järjest rohkem inimesi koondub ainult paari Eesti suuremasse keskusse või, mis kõige hullem, koondub ainult ühte keskusse ehk Tallinna ja selle lähiregiooni. Eelmine nädal siin debatti pidades tunnistas haridus- ja teadusminister proua Kristina Kallas selgelt, et riik on näiteks Kagu-Eesti jätnud liiga üksinda. Ja see on ka reaalne julgeolekuoht. Inimeste võimalused seal ja Tallinna regioonis on mastaapselt erinevad. See tekitab trotsi, ei anna võimalusi, ei anna tulevikuks lootust.

Väga oluline on ka see, mida ma olen ettevõtjatega suheldes tihti kuulnud. Küsitakse, et kui Eesti valitsus selles suunas ambitsioonikalt ei tegutse, siis millise signaali ta annab erasektorile. Kui riik ise ütleb oma töötajale, et karjääri tegemiseks tuleb kolida Tallinnasse, siis miks peaks mõni ettevõte käituma teisiti?

Paluks kolm minutit lisaks!

Kolm minutit lisaks.

Olen kindlalt veendunud, et riik peab olema siin eeskujuks. Aga täna on riik muutunud hoopis ääremaastumise kiirendajaks. Nagu ma oma küsimustes ja ka sissejuhatuses ütlesin, selge näide on see, kuidas raamatukogutöötajad koondatakse Tallinnasse. Kes siis veel võiksid kohapeal töötada kui mitte raamatukogutöötajad?! Kellele nad teenust pakuvad? Aga isegi sellist väikest asja ei ole meie tänase tehnoloogilise võimekuse juures võimalik korraldada. See on lausa häbiasi.

Samuti on riigimajade küsimus. Ka see ambitsioon on kadunud, kuigi see millalgi oli. Kõige halenaljakam on see, et riigimajadest kolivad viimasedki riigiasutused välja, sest nad ise ei jõua sealseid kulusid katta ja vabal turul on samasugusele kontoripinnale tunduvalt odavamaid pakkumisi. Midagi on seal väga-väga lahti. Tegelikult on kas loodud või loodavad riigimajad tihti pooltäidetud. 

Kindlasti ei olnud ka enne tsiteeritud presidendi sõnad, et kaugtöö ei ole mugavus, vaid tingimus elu säilimiseks maal, lihtsalt ilus mõte. Ma arvan, et võib lausa välja öelda, et teatud mõttes oli see hoiatus. Sest iga riigitöökoht, mis kaob maakonnakeskusest, tähendab vähem noori peresid, vähem haritud tööjõudu, vähem tarbimist kohalikes ettevõtetes, vähem lapsi koolides ja lasteaedades ning vähem põhjust piirkonda jääda. Lõpuks tähendab see vaikset hääbumist. Väheneb veelgi inimeste usk regionaalpoliitikasse, usk, et tegelikult on midagi võimalik muuta.

Õnneks on midagi võimalik muuta, aga selleks peab julgelt eesmärgid välja ütlema ja nende eesmärkide suunas ka liikuma, panustama nii rahaliselt kui ka tegudega. Selles valdkonnas vajab Eesti vaieldamatult palju suuremat ambitsioonikust, Eesti vajab muutust. Ma usun, et peale järgmisi valimisi on sotsiaaldemokraatidel võimalus tegudega maaelule perspektiiv tagasi anda. Aitäh!

Aitäh! Madis Kallas, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Head kolleegid! Reaalsus on see, et 20 aastaga on kolinud Harjumaale 130 [000] ja isegi rohkem inimest. Need on tulnud ennekõike teistest Eesti piirkondadest, kes on tulnud siia Harjumaale tööle, [otsides] paremaid ja riigi poolt soodustatud tingimusi. Ja seda igas valdkonnas. Väga raske on tuua välja valdkonda, kus see liikumine oleks teises suunas. Võib-olla vaid riigikaitses on tulenevalt olukorrast maailmas loodud väga palju töökohti just väljaspool Harjumaad. Aga haridus kõigis astmetes, sotsiaalvaldkond, tervishoid, sisejulgeolek, ühistransport, ja seda loetelu võiks tegelikult päris pikalt veel jätkata – [kõikjal] oleme näinud viimase paarikümne aastaga töökohtade liikumist just ennekõike Tallinnasse ja Harjumaale. 

Ja sellel on väga lihtne põhjus. Üha rohkem küll räägitakse kaugtööst, aga tegelikult süsteemset eelistamist, et kaugtöö on midagi iseenesestmõistetavat, et kaugtöö on midagi sellist, mida ministeeriumid ja [muud] riigiasutused soodustaks, kahjuks iga päev ei näe. Ei saa öelda ka seda, et kui viiakse läbi konkursse, siis konkursikomisjonides oleks see tunnetus olemas. Väga sageli puudub konkursikomisjonis inimene, kes elaks väljaspool Harjumaad, kuskil kaugemas piirkonnas ja tunnetaks neid väljakutseid, mida tähendab see, kui igapäevaselt tuleb suurema keskuse suunas sõita kümneid ja kümneid kilomeetreid või kui kõiki teenuseid ei ole võimalik saada kohe samast asustusüksusest. 

Meie peamine mure on võib-olla see, et me ei julge rääkida erinevatest eranditest ja erinevatest meetmetest, mis võiks seda [protsessi] kas või mingilgi määral pidurdada. 

Kõigepealt, töökohtade maksuerisused. Me teame, et maailmas on päris palju erinevaid praktikaid, mille puhul sotsiaalmaks või tulumaks on kehtestatud mõnevõrra teistel alustel, lähtuvalt sellest, kui kaugel või millises kasvu- või kahanemispiirkonnas konkreetne töökoht on. Teiseks, sageli on räägitud elektri hinnast. Kui inimesed elaksid kaugemates piirkondades, siis nendel võiks olla teatud soodustused elektri hinna näol. Ja pikalt räägitud, miks mitte ka väga lihtsasti rakendatav mootorsõiduki aastamaksu [soodustus], mis võiks olla seotud piirkondadega. Räägitud on ka Euroopa Liidu mõistes Eesti kaheks jagamisest, nii-öelda NUTS piirkondadest. 

Me ei saa täna öelda, milline on parim lahendus, aga mulle tundub, et me riigina ei julgegi neid arutelusid avada. Või kui keegi neid avab, siis kohe kiiresti lüüakse need teemad [laualt] maha, selle asemel et arutelu [alustada] ja selle käigus jõuda headele lahendustele, mis aitaks regionaalset ebavõrdsust vähendada ja ennekõike töökohti kaugemates piirkondades juurde luua. 

Sellega me oleme üheselt nõus, et neid nii-öelda meetmeid peab täpsemalt sihtima. Väga keeruline on luua kõigile sobilikku meedet, mis sobib igale piirkonnale, mis sobib igale ministeeriumile, aga on oluline, et me võtaksime nii-öelda juhtumipõhiselt ja vaataksime, kus ja mida saaksime teha. 

Ja mureks on loomulikult ka see, et üha rohkem otsustajaid, üha rohkem seadusloojaid on just nendest piirkondadest, ennekõike Harjumaalt ja Tallinnast. Nendel tegelikult puudub igapäevane tunnetus – ma küll ei heida seda neile ette –, mida tähendab elada kaugemas piirkonnas, mida tähendab seal lapsi kooli viia, neile huviharidust pakkuda, arstiabi saada – mis iganes väljakutseid maal on. Neid saab tunnetada ainult see inimene, kes sellises piirkonnas elab. 

Statistika on karm ja statistika ütleb, et üle 90% inimestest on Harjumaale kolinud sellel põhjusel, et nad on otsinud siit paremat tööd. Ehk siis töökoht on kõige alus. Aitäh!

Aitäh! Kas peaminister soovib läbirääkimistel osaleda? Sulgen läbirääkimised ja olemegi täna läbinud teise päevakorrapunkti. 

Liigume edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde. Selleks on Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Aleksandr Tšaplõgini, Aleksei Jevgrafovi, Peeter Ernitsa, Vladimir Arhipovi, Andrei Korobeiniku ja Anastassia Kovalenko-Kõlvarti poolt peaminister Kristen Michalile esitatud arupärimine energia hinnatõusude ja inimeste toimetuleku kohta nr 942. Etteandjaks palun Riigikogu liikme Lauri Laatsi.

Aitäh! Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! 9. märtsil edastasid Keskerakonna fraktsiooni liikmed arupärimise peaminister Kristen Michalile. Teemaks oli energia hinnatõusud ja inimeste toimetulek. 

Võib-olla alustan ühest tänasest uudisest. Tegelikult see oli küll eilne uudis, 10. mai uudis Postimehes pealkirjaga "Kõrge kütusehind võib valitsusele tuua suure rahasaju". Vaat sellest me tahtsimegi rääkida oma arupärimises, mis sai edastatud 9. märtsil, kaks kuud tagasi.

Kui algas kogu see Iraani sõda ja konflikt, siis oli selge, et see mõjutab otseselt kõiki Pärsia lahe riike. Oli ette näha, et Hormuzi väin suletakse. Sellele on loomulikult järgnenud tagajärjed. Tagajärjed on meile nähtavad ja arusaadavad, need on otseselt mõjutanud meie rahakotti – inimeste ja ettevõtete rahakotti. Ehk siis kütus on läinud kallimaks. 

Millal see kõik lõpeb, ei tea. Kas teiste riikide valitsused on võtnud vastu otsuseid, mis on leevendanud seda olukorda? On küll. Neid näiteid on väga palju, need summad on meeletud – Hispaania, Saksamaa, Läti ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. 

Meie juhtisime omalt poolt, Keskerakonna fraktsiooni poolt sellele tähelepanu ja ütlesime, et tegelikult sellises olukorras, kus on selgelt näha, et ühe sõjalise konflikti tõttu meil vedelkütuse hinnad tõusevad ja gaasi hinnad tõusevad, me peame inimestele appi tulema. Ja kui me räägime, et me peame appi tulema inimestele, siis me tegelikult peame päästma ka oma majandust. 

Minu arust ei lähe need kaks väga lihtsat arusaama, loogilist lähenemist praegu nagu kokku ja valitsus sellest aru ei saa. Me räägime konkurentsivõimest, me räägime toimetulekust, me räägime sellest globaalsest majanduskeskkonnast, kus me oleme. On selge, et meie lähiriigid aitavad oma ettevõtjaid ja inimesi, ja loomulikult see peegeldub ka tootmises, aga meie valitsus ütleb, et ei, teie, head inimesed, peate ise hakkama saama. Jürgen Ligi on mitu-mitu korda andnud nende kahe-kolme kuu jooksul selgelt [teada], et inimene peab ikka ise nende kõrgete kütuse hindadega hakkama saama. 

Üks leevendus tuli, [mille kehtestamiseks] ka Keskerakond andis sisse otsuse eelnõu. See on 1. maist aktsiiside tõusu ärajätmine. Selle valitsus tegi ära ehk hinnad veelgi kallimaks ei läinud. Nüüd on küsimus, kas see oli kingitus või mitte. See ei olnud kindlasti kingitus. Sellepärast et teiselt poolt, kui kütuse hinnad on kõrged, saab riik käibemaksu näol tunduvalt rohkem raha tagasi, kui on aktsiiside tõusu ärajätmise summa. Me räägime päris suurtest summadest. Kui me arvutame kokku veebruaris, märtsis, aprillis [laekunud raha], siis keskeltläbi on riigile praegu seoses kõrgete kütuse hindadega laekunud täiendavat käibemaksu 7–8 miljonit kuus. Kui see niimoodi edasi kestab, siis see summa on aasta lõikes tunduvalt suurem kui aktsiiside tõusu ärajätmisest saadav miinusmärgiga summa. 

Kõikide nende küsimustega me soovime peaministrilt [saada vastust], kuidas ta praegu näeb seda olukorda ja kas tõesti ei suudeta enam mitte mingit leevendust pakkuda meie inimestele ja ettevõtetele. Aitäh!

Aitäh! Arupärimisele palun vastama peaminister Kristen Michali. 

Hea juhataja! Head arupärijad! Hea Riigikogu liige! Vastan sellele arupärimisele, aga alguses paar lauset kommentaariks. Kui nüüd rääkida sellest Postimehe pealkirjast, mida Lauri Laats suure mõnuga tsiteeris, siis ta ei olnud ainukene. Seda sotsiaalmeedias ka päris rõõmsalt tsiteeriti, aga mitte päris sellisel viisil, nagu selle kirjutaja ilmselt soovis: et justkui see paha valitsus saab selle raha endale. See raha läheb ikkagi riigieelarvesse, mille miinuse vähendamine on selle tulemus. Ma siiski meenutan, et Eesti riik kulutab kaitsele, tervisele, sotsiaalvaldkondadele, haridusele – ükskõik millele – rohkem raha, kui meil sisse tuleb. Nii et ettekujutus, et valitsus saab selle raha endale – no andke andeks, see on tegelikult naeruväärne käsitlus. 

Nüüd teiseks, mille kohta Lauri Laats küsis ja siin alguses mainis. Ma [märgin] talle ära, et ta pärast ei peaks küsima. Kui lubate, ma korra mainin, siis saate pärast jätkata. Võrdlused teiste riikidega. Näiteks Soome rahandusminister Riikka Purra on öelnud, et 2026. aastal on kärped umbes 900 miljonit. Selle mõju Eesti majandusega riigis oleks umbes 134 miljonit. See [jutt] ei ole pikk, pidage vastu, ma kohe räägin ära. Teine on Hispaania valitsuse 5 miljardi euro suurune abipakett, mis meie majanduses oleks umbes 123 miljonit eurot. Berliin ehk Saksamaa teatas 1,6 miljardi euro suurusest paketist kütusekulude vähendamiseks. Eesti majanduses oleks see suurusjärgus 15 miljonit, kui võrdlusena tuua. Meie aktsiisitõusude ärajätmine on umbes 40–60 miljonit ja tulumaksu alandus ehk inimestele rohkema raha kätte jätmine on 780 miljonit. Eesti on tõesti kõige tublim selles olnud. 

Ma hakkan nüüd arupärimisest rääkima, saate muid asju teha. Nüüd siis arupärimise juurde. Küsimus ja siis vastus. Esiteks: "Millist mõju prognoosib valitsus maailmaturu nafta- ja gaasihindade tõusul Eesti kütuse- ja energiahindadele lähikuudel?" Vastus. Energiahindade muutuse mõju Eesti majandusele analüüsivad sõltumatu Rahandusministeeriumi prognoosijad, kes koostasid kevadprognoosi, mida tutvustati nii valitsusele kui ka Riigikogule. Rahandusministeeriumi prognoosijate hinnangul on Lähis-Ida naftakriis kaasa toonud suure kõikumise nafta- ja gaasihindades ning edasise arengu osas on määramatus suur. USA ja Iraani konflikt on kaasa toonud kütuseturu pakkumiste vähenemise ja kütusehindade tõusu üle maailma. Kütusehind maailmas tõuseb seni, kuni nõudlus hakkab vähenema. Kütusehinna tõus ei ole Eestis spetsiifiline probleem, kõiki naftat importivaid riike on tabanud sarnane šokk. Erinevalt paljudest teistest riikidest on Eesti majandus põhjast läbi ja kasvab. Selle aasta majanduskasvu prognoosid jäävad erinevatel prognoosijatel vahemikku 2–2,8% ehk suurusjärgus 2%-st 3%-le on kasvuprognoos. 

Teine küsimus: "Milliseid meetmeid kavatseb valitsus rakendada, et leevendada energiahindade ja kütusehindade tõusu mõju Eesti inimestele ja ettevõtetele?"  Vastus. Valitsus tegi Riigikogule ettepaneku ära jätta 1. maiks planeeritud aktsiisimäärade tõusud. Selle seadusemuudatuse võttis Riigikogu vastu. Aitäh teile! Teiseks otsustas valitsus 2026. aasta märtsi istungil osaleda Eesti Varude Keskuse kaudu rahvusvahelises ühisoperatsioonis, et suunata osa riiklikest naftavarudest turule. Selle sammu eesmärk on suurendada kütuse pakkumist ja seeläbi pidurdada energiahindade tõusu. Ja kolmandaks on Eesti inimestele toimetulekul suureks abiks tulumaksu langetamine, tänu millele keskmise palga saaja netosissetulek kasvas ligi 10%. Eelnevast võin meenutada, et Eesti Panga ülevaade on, et keskmise majapidamise saadav tulu kasvas umbes 6%. Samuti tõusid keskmine vanaduspension, töötasu alammäär ja toimetulekutoetus. Vähendamaks sõltumist fossiilsetest kütustest ja energiahindadest, on valitsus otsustanud korraldada uue taastuvenergia vähempakkumise 1 teravatt-tunni ulatuses, suurendamise võimalusega 2 teravatt-tunnini. Loomisel on ka tuulehoo preemia kohalikele omavalitsustele ning tänu sagedusreservide turu avamisele rajatakse akuparke ka turutingimustel. 

Kolmas küsimus: "Kas valitsus on hinnanud, milline on kütusehindade tõusu mõju toiduainete ja muude esmatarbekaupade hindadele ning seeläbi inimeste toimetulekule?" Vastus. Kütusehindade mõju toidu ja esmatarbekaupade hindadele analüüsivad sõltumatud prognoosijad Rahandusministeeriumist, Eesti Pangast ja Euroopa Komisjonist. 2026. aasta märtsis puhkenud Läis-Ida konflikti mõjud on juba lülitatud värsketesse prognoosidesse, mis näitavad energiahindade survel inflatsiooni ajutist kiirenemist. Prognoosijate hinnangul kandub kütusehindade tõus toiduhindadesse viivitusega, peamiselt transpordi- ja tootmiskulude kaudu. Spetsialistid hindavad, et kaudsed mõjud hakkavad esmatarbekaupade ja teenuste hindades selgemalt avalduma lähikuudel ja aasta teises pooles. Põllumajanduses peaks hinnatõus lõpphindadesse jõudma saagi valmimise järgselt sügiskuudel, toidutööstuses jaekettidel ilmselt varem. Ka Euroopa Keskpanga ekspertide 2026. aasta märtsi makromajanduslik prognoos kinnitab eelnevalt kirjeldatud mõju. 

Neljas ja viies küsimus, vastan neile korraga. Neljas küsimus: "Kas valitsus on analüüsinud 1. mail kavandatud aktsiisitõusude mõju olukorras, kus energiahinnad on juba maailmaturu tõttu märkimisväärselt tõusnud?" Ja viies küsimus: "Kas valitsus kaalub aktsiisitõusude edasilükkamist või ära jätmist, et vältida täiendavat hinnasurvet Eesti majandusele ja tarbijatele?" Vastus. Nagu öeldud, vastan kahele küsimusele korraga. Jah, valitsus otsustas 1. maiks planeeritud aktsiisitõusu ära jätta. 

Kuues küsimus: "Milliseid täiendavaid samme plaanib valitsus teha, et vähendada Eesti majanduse ja inimeste toimetuleku sõltuvust energiahindade järskudest kõikumistest." Vastus. Oleme teinud olulisi otsuseid, et mitte ise hoogu anda hinnatõusule. Selleks otsustasime ära jätta 1. mail [jõustuma pidanud] aktsiisitõusud. Mõju majandusele on circa 40–60 miljonit. Võrdluseks: Saksamaa tegi kütusekulu vähendamiseks 1,6-miljardilise otsuse, mis Eesti majanduse suurusega riigis võrduks circa 15 miljoniga. 

Valitsus on langetanud otsuseid, mis toetavad majanduse kasvu ja elanike toimetulekut järgmiste meetmetega. Kõigepealt, läbi ajaloo suurim tulumaksulangetus, tänu millele kasvas keskmise palgasaaja netosissetulek kuus ligi 10%. Teiseks, kuu töötasu alammäära tõus 946 euroni, kasv ligi 7%. Kolmandaks, keskmine vanaduspension suurenes tänavu 860 euroni, tõus oli kiirem kui prognoositav hinnakasv. Neljandaks, tõstsime toimetulekutoetust 10% ja oleme arvestanud võimalusega, et toimetulekutoetuse tõus jätkub. 

Toimetulekut parandavatele meetmetele lisaks oleme astunud samme, et suurendada taastuvenergia pakkumust soodsate hindade huvides. Märtsis tegi valitsus otsuse korraldada uus taastuvenergia vähempakkumine, millega toetatakse aastas 1 teravatt-tunni mahus maismaatuuleparkide tootmist suurendamise võimalusega 2 teravatt-tunnini. Loomisel on kohalikele omavalitsustele tuulehoo preemia. Toetust saab taotleda, kui kehtestatud planeeringutesse on jõudnud vähemalt kaheksa tuulikut. Toetus jaguneb planeeringu kehtestamise ja ehitusloa andmise vahel. 

Märtsis esitas Vabariigi Valitsus Riigikogule tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu, et saaks tulevikus Eestisse kavandada tuumaelektrijaama. Elering jätkab uute juhitavate võimsuste ehk gaasijaamade rajamisega. Erasektor rajab aktiivselt salvestusvõimekusi ehk akuparke. Energiaotsuste fookus on olnud vähendada sõltuvust fossiilsetest allikatest ja toetada energiatõhusust, näiteks elumajade terviklikku renoveerimist ja taastuvenergial põhinevaid küttelahendusi. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Madis Kallas, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Ei olnud plaanis esimesena küsida, aga mul on kõigepealt üks kommentaar. Kõigi aegade suurim, või kuidas te seda nimetasite, tulumaksu langetus – ma jätkuvalt väidan, et ühiskonna kõige haavatavam grupp sellest piisavalt osa ei ole saanud. Aga see selleks. Kui te jätkuvalt seda rõhutate, siis me rõhutame vastu, et see võib-olla ei olnud parim tee.

Aga ma küsiksin selle kohta, mida te vastasite Lauri Laatsi küsimusele, mille alguses ta puudutas rahvusvahelist praktikat. Kas ma sain õigesti aru, et te ikkagi pidevalt seda [seisu] kaardistate, pidevalt otsite häid praktikaid? Kas võib ühel hetkel tulla mingisuguseid kiireid lahendusi, mida erinevad riigid oma inimeste toimetuleku parendamiseks välja on mõelnud just seoses energia kõrgete hindadega?

Aitäh! Siin oli nüüd mitu aspekti. Jah, mina viitan kõigi aegade suurimale tulumaksureformile, see puudutab kogu Eesti elanikkonda. Eeskätt lähtun sellest, [mis toimub] keskmise palgaga ja [palgaga sellest] allapoole ja ülespoole. See kirjeldab ja Eesti Panga andmed kirjeldavad ka, et see tähendab keskmise palga saajale umbes 10% netopalga kasvu ja majapidamisele umbes 6%. See ehk annab aimu, kuidas see majapidamistele mõjub. Kui majapidamise sissetulekud kasvavad umbes 6%, siis ma arvan, et ehk see ikkagi aitab inimesi. [Riik aga saab] ligi 800 miljonit vähem makse kokku korjata.

Nüüd, kui te küsite, kas me teiste riikide situatsiooni ja meetmeid jälgime, siis vastus on, et jah, seda me teeme. Me jälgime seda mitmes plaanis. Üks on loomulikult see, mis toimub Lähis-Idas ja milline on selle mõju majandusele laiemalt, sest selle potentsiaalsed negatiivsed efektid on üsna suured, kui see konflikt kestab väga kaua. Ehkki jah, tõepoolest – ma tuginen BBC andmetele, mul ei ole paremaid käepärast –, toornaftast tuleb siiakanti, Euroopa poole umbes 4–5%, suur osa tegelikult läheb Aasiasse. 

Aga kütuse hinna tõus on ainult väike osa [mõjust], mis majandust puudutab. Sealt tuleb [muugi mõju] meie maailmajaole ja näiteks Eestile. Meid huvitab see – noh, ma ei ütle, et teised teemad ei huvita, aga jutt on praegu energeetikavaldkonnast–, milline on gaasi hind ehk TTF, mida see gaasiindeks parajasti teeb. Meie jaoks on see oluline. Meil on praegu energeetikas algamas hea periood, kui tuul puhub ja päike paistab, keskmine hind on madal. Aga sügisel … (Liigutab mikrofoni.) Panen natuke kõrgemale. Need olid mul ees vahepeal. Sügisel [peab pilt] olema selline, kus gaasivarud peavad olema soetatud. Ja kui see on soetatud kõrgema hinnaga, kui varem planeeritud, siis on meil tegelikult talvel tõenäoliselt kütte hind või energia hind kõrgem. 

Ja lisaks on seal väga palju ka sellist mõju, et põllumajandus võib potentsiaalselt sellestsamast Hormuzi väinas [toimuvast] pihta saada. See võib tähendada seda, nagu ma aru olen saanud, [kuuldes seda], mida Eesti põllumehed uudistes ütlevad, et kevadine väetis on neil varutud, aga sügise puhul ei tea, mis siis olukord on. Nii et me jälgime nii seda situatsiooni kui ka kõike muud, mis toimub maailmaturgudel. Ja lõpuks ka euribori jälgime me kõik. Euribor on Eestis praktiliselt pereliige ja see võib sügise poole tõusma hakata, kui see konflikt ei lahene.

Aga me jälgime ka meetmeid, mida teised riigid teevad. Sellepärast ma ütlesin, et üks, mida nõuab opositsioon – seda vist küll sotsid ei nõua, pigem nõuab seda Isamaa, mulle tundub –, on riigis erinevate teenuste arvel raha kokkukorjamine. Ma tõin näite, et soomlased plaanivad täiendavalt kärpida, meie [majanduse suuruse juures] oleks see veidi üle 100 miljoni. Aga ma meenutan, et umbes Kaja Kallase [valitsuse] algusest oleme me 1,4 miljardit juba kärpinud. Iga aasta oleme teinud täiendavaid kärpeid ja teeme veel, kui on vaja. Või võtame abipaketid [suhtelise suurusena]. Kui ma võrdlen meid sakslastega, siis 1,6 miljardit Saksa majanduses kütuse hindade kompensatsiooniks on nagu 15 miljonit meil. Nii et me jälgime seda kogu aeg. 

Ja samamoodi jälgime ka seda, mis toimub kütuseturul. Kui vaadata kütuse hindu, siis ERR-i portaal on minu meelest väga tänuväärne koht, seal saab käia vaatamas, mis on kütuse hind. Olgu nad lahkelt tänatud! Meil on ikkagi kütuse hind, hoolimata sellest, et ka teised riigid on erinevaid samme astunud, olnud vist kogu selle Iraani sõja vältel ikka veidi soodsam. Nii et me kindlasti jälgime ka seda, mis toimub naabrite turgudel. Ma kahtlustan, et neil need ajutised meetmed saavad üsna varsti otsa. Meie aktsiisitõusu ärajätmine tõenäoliselt hoiab meil kütuse hinna ikkagi oluliselt soodsamana kui nende ajutised meetmed. Nii et jah, vastus lühidalt on, et me jälgime.

Teiseks, tulumaksureform. Ma võin viidata näiteks LHV-le, kes üldiselt oma prognoosides ei ole kuigi optimistlik, pigem on pessimistlik. Nende hinnang on, et umbes 90% töötavatest inimestest on saanud tänu tulumaksureformile täiendava sissetuleku.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Ma jätkan sealt, kus me tegelikult esimeses päevakorrapunktis pooleli jäime. Ma ei saanud konkreetset vastust küsimusele, kas see Eleringi küsimus, see Eleringi otsus gaasijaamad ehitada oli ka valitsuse laual.

Aitäh! Seda, et meil on vaja juhitavat võimsust taastuva kõrvale, oleme me arutanud, kordan, nii koalitsioonis kui opositsioonis. Majanduskomisjonis olen ma mõlemas rollis seda arutanud – nii opositsiooni poole pealt kui ka koalitsiooni poole pealt. Seda on igal juhul vaja, seda esiteks. Teiseks, see, et hangitakse juhitavaid võimsusi taastuva energia kõrvale, on kindlasti osa energia arengukavadest ja Elering sellele vastavalt käitub. Konkreetseid hankeid, võimsuse hankeid, teeb ikkagi Elering ise, mitte valitsus.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ma siin vaatan nende Euroopa riikide nimekirjale otsa, kes on ühel või teisel moel teinud midagi, et parandada inimeste toimetulekut ja kuidagi leevendada seda hindade tõusu tanklates. [Seda on tehtud] kas niimoodi, et kehtestatud on mingi hindade lagi või siis alandatud aktsiisi või käibemaksu. See on päris pikk nimekiri. Austria, Poola, Itaalia, Horvaatia, Ungari, Sloveenia, Slovakkia, Iirimaa, Portugal, Prantsusmaa, Kreeka, Saksamaa, Rootsi – ja see võib-olla ei ole täisnimekiri. Ja siis ma vaatan, mida on Eesti valitsus teinud. Eesti valitsus on öelnud, et me ei tõsta aktsiisi. Kas teile ei tundu, et see ei ole päris see, mida Eesti inimesed selles olukorras ootavad?

Aitäh, hea sünnipäevalaps! Ka selle arupärimise juures soovin teile õnne! Kui inimene lülitus istungile interneti kaudu – Lauri Laats armastab [nende poole pöörduda] –, siis ta saab teada, [et teil on sünnipäev]. Nii et palju õnne! 

Nüüd, sellest hinnast ma veidi ka rääkisin, aga mul ei ole jah, võib-olla sihukest kogu[pilti]. Ütleme, et on erinevaid hinnavaatlussaite. Ma kasutan ühte Euroopa Liidu oma, kus uuemaid kui 4. mai andmeid ei ole. Aga lõppkokkuvõttes eks kõik need saidid näitavad teatud perioode kriisi vältel. 

Kui ma võrdlen meid lähiregiooniga, siis Eestis diisel on siiski odavam kui Lätis, Leedus ja Soomes. Ja kindlasti on ka volatiilsust: kui sõita läbi näiteks Eesti kaubanduspealinnast Keilast, siis ühes servas võib hind olla 1,8–1,9 [eurot] ja teises 2 koma midagi. Nii et ka väikses asulas võib see olla ühte- ja teistpidi. Vahel juhtub nii. 

Aga kütuse hinna puhul me loomulikult jälgime, mida naabrid teevad. Ma arvan, et teie küsimus oli selles mõttes targalt püstitatud, et naabrite maksulangetused on olnud ajutised ja isegi sellega jäävad nende hinnad kõrgemaks. Meie otsustasime aktsiisitõusu ära jätta, mis ei ole ajutine. See tähendab seda, et kui nende ajutised meetmed läbi saavad, saab vahe nendega olema veel suurem ja meil saab [hind] olema oluliselt soodsam kui neil. Ma arvan, et küllap me siis näeme neid saadikuid, kes hakkavad nõudma fossiilsete kütuste tõusu. Ma loodan, et see on vastus teie küsimusele.

Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ma väga vabandan, aga kui te ütlete, et kütuse kõrgete hindade tulu läheb rahvale kasuks, siis te eksitate meid. Tegelikult te röövite inimesi kõrgete maksudega ja siis väidate, et aitate neid. Inimesed nälgivad, et maksta energia eest, samal ajal kui teie arutlete riigi hüvangu üle. Kas te tõesti arvate, et riik ja rahvas on kaks erinevat asja? 

Aitäh! Nojah, ma saan aru, et teie väide on eeskätt propagandistlik, aga ma võin kinnitada, et kõik maksud, mis kokku korjatakse, lähevad riigieelarvesse. Te olete kuulnud, et Eesti riigieelarve on tõesti defitsiidis. See tähendab seda, et meil jääb raha puudu, me kulutame iga aasta rohkem raha, kui meil on. Kõik kuluartiklid on kirjas. Enim on kasvanud kaitsekulutused, kasvavad sotsiaalkulutused, me maksame pensione, kulutused tervishoiule kasvavad, haridusse panime palgaraha juurde – sinna see raha läheb. Nii et kui te ütlete, et see on röövimine, et me maksame pensionideks raha, paneme kaitsesse raha, tõstame hariduses palku, samuti politseinike ja päästjate palku – no me jääme eriarvamusele.

Lauri Laatsi ei ole, aga Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud onu Heino, auväärt valitseja! Hormuzi nii-öelda sõda on tõsiselt kahjustanud Ras Laffani, maailma suurimat LNG-terminali, mis on andnud Euroopale väga suure osa [tarbitavast] LNG-st. Ma ei hakka neid numbreid nimetama, neid on kõvasti kahjustatud. Selle tulemusena on Euroopa plaanid LNG-ga sisuliselt kokku kukkumas, aga see tähendab suuremat võimalust Ühendriikidele hakata oma LNG gaasi abil Euroopaga manipuleerima, rääkimata Venemaa võimalustest. Mida teie selle kohta arvate, et Euroopa muutub või on juba muutunud selle kriisi ja eriti Ras Laffani olulise kahjustamise tõttu palju haavatavamaks, kuna sealt ei tule enam nii suuri koguseid, nagu oli Euroopale plaanitud? Ja see tähendab, et Ameerikal tekib võimalus ... 

Aitäh! Teie aeg!

Aitäh, hea küsija! Paljud energeetikarajatised ja -väljad on saanud selles regioonis pihta. Täpset ülevaadet, ma kahtlen, kellelgi [kuigi] head ei ole. Osa rajatisi on suletud laheriikides sellepärast, et vältida võimalikku ohtu, aga isegi nende sulgemine tähendab seda, et suuremad rajatised – LNG või mis tahes muud tootmisrajatised –, kui sa need kahe nädalaga sulged, siis käivitamiseks läheb veel kaks nädalat. Ja kõik see on nii või teisiti käibest väljas. Küsimus on, kui suur see mõju turule on. 

Täna on võib-olla veel vara kõike hinnata, aga eeskätt kütuse tarnimise häired on need, mis on meie regioonis väga aktuaalsed. Tõenäoliselt gaasi[probleem] muutub aktuaalseks lähikuudel, sest gaasimahuteid tõenäoliselt asutakse ju täitma suvel ja sügisel. Kindlasti meie varude keskus ja kõikide riikide varude haldajad hoolitsevad selle eest, eraettevõtjad samamoodi, et [kindlaks teha], mida nad täpselt kust saavad. Ei saa välistada, et on riike, kes suudavad oma tootmist sellel hetkel suurendada. Aga kindlasti, jah, seesama gaasi hinnaindeks TTF, mille järgi seda hinda arvutatakse, on kõrgem, kui vähemalt algselt loodeti või prognoositi. See võib tähendada mõju küll. 

Ma arvan, et selle küsimuse mõte on muidugi õige. Eks olemuselt ongi nii, et sellised kriisid meenutavad kenasti, miks tuleks eelistada kohapealset energiat ehk näiteks tuult ja päikest ning rajada siia uusi energeetikarajatisi, mitte üksiti sõltuda ainult fossiilidest, mis on kallid ja vahel ei ole ka kättesaadavad.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea peaminister! Mul on kaks küsimust, väga konkreetset küsimust – et te pärast ei saaks väita, et ei saanud aru või et tõlgendasite valesti ja nii edasi. Punkt üks on see, et tõesti, Riigikogu võttis vastu otsuse ehk siis me võtsime vastu otsuse ära jätta planeeritud aktsiisitõus 1. maist. Siinsamas Riigikogu saalis oli selle hinnaks märgitud 38–40 miljonit. Teiselt poolt me teame, et hinnad on kõrged, ja tänu sellele, et hinnad on kõrged, laekub ka rohkem käibemaksu. Sellest lähtuvalt küsin, kas teie arvutus juba näitab, et see täiendav käibemaksu laekumine katab ära selle 40-miljonilise otsuse, mis on miinusmärgiga riigieelarve vaates. See on esimene küsimus.  

Ja teine küsimus puudutab Ligi väljaütlemist: kas teie ka toetate tema nägemust, et Eesti rahvas peaks praegu nende erakorraliste hinnatõusudega …

Aitäh! 

… ise hakkama saama? 

Aitäh! Teisele küsimusele vastan, et me ju jätsime aktsiisitõusud ära. 

Ja esimesele küsimusele vastan, et täpsed laekumised riigikassasse lööb Rahandusministeerium kokku ja siis me saame hinnata, mis see täiendav laekumine oli ja milline on selle vahekord võimaliku [summaga], mis pidi tulema aktsiisitõusust. Ma ei taha prognoosijaid kuidagi keerulisse olukorda seada. Ma ei kadesta nende tööd, see on praegu praktiliselt võimatu. Rahanduslik loogika annab Rahandusministeeriumile ja teistele toredatele inimestele ainult võimaluse arvutada, kui palju jääb nii-öelda matemaatiliselt saamata. [Piisavat] paindlikkust neil tihtipeale ei ole. Olen minagi nendelt seda küsinud ja debatti pidanud, et aga, sõbrad, teisel poolel on ju täiendav laekumine maksudest, kui energia hinnad on kõrgemad. 

Nii et see selgub kahjuks tagantjärgi, kui nad löövad kokku, mis need laekumised on. Aga ma arvan, et otsus aktsiisitõusud ära jätta oli väga õige ja ma tänan kõiki, kes siin Riigikogu saalis seda toetasid.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma kuulasin kogu seda debatti üleval oma fraktsioonis ja tulin nüüd siia alla. Ma imestan, et siin keegi ei ole juhtinud tähelepanu või võib-olla mul läks ka mingi asi kõrvust mööda, aga peaminister kogu aeg räägib, et nemad jätsid aktsiisitõusud ära. Vabandust, aga see on pooltõde. Te lükkasite selle ainult edasi, te ei jätnud neid aktsiisitõuse ära. Kui te räägite asjadest, siis rääkige asjadest nii, nagu need päriselt on, mitte ärge ilustage seda ehk otse öeldes ärge valetage Eesti rahvale.

Väga raske on siit küsimust leida, aga aktsiisitõusud sellel aastal ei toimu. 

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Selles formaadis on tavaliselt igal Riigikogu liikmel vaid üks küsimus. Siis on peaministril ka lihtsam jälgida. 

Aga läheme läbirääkimiste juurde. Avan läbirääkimised. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud peaminister! Mitte kaua aega tagasi püüdsin ühelt ministrilt teada saada, kuidas peaksid meie kodanikud kõrgete energiahindade tingimustes hakkama saama. Me teame, et paljud pered on sunnitud arvete tasumiseks end toidus piirama. Vastus oli harukordselt küüniline. Inimestel pole mingit abi vaja, ütles minister. Meil on olemas toimetulekutoetuse süsteem ja inimestele jääb igal juhul kätte elamiseks vajalik summa, ütles minister.  Minister ei täpsustanud, kui suur on meie toimetulekutoetus. Seda teen mina: 220 eurot kuus. See on poolteist korda väiksem ametlikust toimetulekupiirist. Ehk siis toetuse saajad on algusest peale määratud nälgima.

Meie kliimas ei tohiks kütte ja elektri eest maksmine olla luksus, kuid meil paraku nii on. Ja pidev maksude tõus vaid suurendab meie perede kulusid eluliselt vajalike teenuste eest maksmisel. Inimestele pakutakse valikut, kas istu külmas ja pimeduses või nälgi. See on küsimus, mille pealt ei saa kokku hoida. Toimetulekutoetus peab vastama hindade tasemele. Küttekulud ei tohi ületada 10% pere sissetulekust. Vastava seadus[eelnõu] olen ma parlamendile juba esitanud. Elektrimaksud peavad olema minimaalsed ja CO₂-heitmete maksed tuleks üldse kaotada. Riik ei saa rikastuda selle arvelt, et tema kodanikud nälgivad. Riik, kus elanikkond on vaene, ei saa olla rikas. Aitäh!

Aitäh! Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Hea peaminister ja inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Siin me jälle oleme. Meie küsimuste peale saime teada, et tegelikult on kõik hästi, on tehtud ühte, teist ja kolmandat, neljandat. Aga kogu selle nii-öelda tegevuse juures ei ole meie inimesed tegelikult leevendust tundnud. Minu arust see on kõige suurem probleem, et see ei jõuagi meie valitsuse liikmetele, ka peaministrile kohale. Sõnades väljendatakse, et nagu midagi tehakse, aga kui inimene läheb tanklasse ja täidab oma auto paagi, siis tal kulub tunduvalt rohkem raha, kui tavapärastel aegadel on olnud, lausa üle 30% rohkem.  

Nüüd on küsimus, et aga kust inimesed siis selleks raha saavad. Eks ikka millegi kõrvalt [näpistades]. Mõni laps jääb trennita, mõni laps jääb [täis]väärtuslikust toidust ilma või peab pereisa või pereema ise kõhu kõrvalt kokku hoidma. Vot seda arusaama, kuidas neid inimesi aidata, praegusel valitsusel ei ole.  

Ma lugesin üles, kui ma seda arupärimist ette kandsin, erinevaid riike, kes on juba võtnud tarvitusele erinevad meetmed. Jah, peaminister samamoodi tuli ja nimetas need riigid ja tõi välja ka need numbrid, isegi kiitis takka, et need numbrid on tegelikult väga suured, miljardites. Aga me ei pea ju miljardite abil neid küsimusi lahendama, proportsioonid on tunduvalt väiksemad. Meil on väike riik, tunduvalt vähem inimesi. Ma arvan, et see on meile täiesti jõukohane, kui ajada õiget maksupoliitikat. 

Ka sellest arusaama jääb praegusel valitsusel vajaka. Nad ei saa aru, et tegelikult need maksutõusud, mis on rakendatud, ja uus juurutatud automaks on otseselt löönud meie inimeste rahakottide pihta. Nagu ka hea Madis Kallas ütles, eelkõige on need löönud vähekindlustatud inimesi. Seda arusaama [valitsusel] tegelikult kahjuks ei ole, vähemalt ma ei näinud seda tänastes vastustes esimesele arupärimisele ega praegu kolmandale arupärimisele. See on probleem. Ei taheta tunnistada probleeme.  

Loomulikult on lahendus see, et tuleb teha otsused langetada ajutiselt aktsiisimakse või siis käibemaksu, nii nagu ka Keskerakond on välja pakkunud ühes eelnõus. See tegelikult aitaks, see leevendaks olukorda.  

Need summad, mis tänu hindade tõusule läbi käibemaksu sellel aastal riigikassasse laekuvad, on märkimisväärsed. Need on kindlasti suuremad kui see summa, mis riigil jääb kätte saamata seoses aktsiisitõusu ärajätmisega. Või siis, vabandust, nii nagu hea kolleeg ütles, see lükati lihtsalt edasi. Järgmine aasta on see nagunii planeeritud teha.  

Minu arust ei tajuta üldse, kuidas praegune kütuse hind mõjutab meie majanduskeskkonda. No ei ole üldse sellist arusaama! Aga vähemalt rahandusministril peaks see olema. Ja no andke andeks, meil on kuskil varjus ka majandusminister, muidu tore poiss ja "hea" minister, aga miskipärast teda ei ole nagu näha. See minister peaks praegu hea seisma ettevõtete ja ettevõtluskeskkonna eest, aga teda pole lihtsalt. Majandusminister praegu tegelikult peaks olema väljas ja seisma selle eest, vähemalt kabinetis, et need erandid ja leevendused tuleks. 

Paluksin veel kaks minutit juurde.

Kaks minutit lisaks. 

Ja kui ma ütlesin, et hea minister, siis loomulikult jutumärkides, see on irooniaga öeldud. Aga peab talle au andma, vähemalt ta on tunduvalt viisakam kui rahandusminister, kes võtab sõna ja selgelt, varjamatult ja rahulikult ütleb, et kuulge, Eesti rahvas, jah, hinnad on kõrged, aga saage ise hakkama, Eesti riik teile appi ei tule. Need on tema sõnad. 

Nii et sellise valitsusega me praegu elame ja mul on kahju, et ka peaministril on [silma]klapid ees. Võiks mõelda rohkem tuleviku peale ja võiks mõelda ka selliste olukordade peale, mis on mõjutanud otseselt väga negatiivselt meie inimeste ja ettevõtete olukorda. Aitäh!

Aitäh! Madis Kallas, palun!

Hea istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Head kolleegid! Ma soovin taas kord rõhutada seda, millele ka peaminister tegelikult viitas: et 90% tööl käivatest inimestest on saanud tulumaksu langetamisest osa. Ma sellele üldse vastu ei vaidle. Aga me unustame kogu aeg ära, et väga suur osakaal on ka nendel, kes teenivad üle 3500-eurost brutopalka. Sisuliselt me neile samuti tegime väga suure nii-öelda leevendusmeetme. Samas ma väidan, et ühiskonnas on grupp inimesi, kes tegelikult vajaks seda [leevendust] rohkem. Ja kui see summa on 150 pluss miljonit, siis see on see, mida me kogu aeg oleme rõhutanud, ja me paluksime seda mitte kontekstist välja rebida kogu aeg. 

Mis puudutab seda punkti konkreetsemalt, siis ma olen nõus, et Vabariigi Valitsus on tegelikult teinud päris mitmeid samme. Ka aktsiisitõusu ärajätmine on kindlasti positiivne. Samuti oli täna kultuurikomisjonis arutelu, mis puudutas näiteks laste suvelaagrite käibemaksu temaatikat. Ma arvan, et sarnaseid näiteid võib veel tuua. 

Täna ma küsisin peaministrilt kaks korda erinevate rahvusvaheliste näidete kohta: kuidas Vabariigi Valitsus neid analüüsib, mida nad jälgivad, mida nad kaardistavad. Olen ka ise päris palju meediast lugenud ja vaadanud, missuguseid meetmeid teised riigid välja pakuvad. Minu sõnum ka kolmandat korda valitsusele on: julgemalt vaadata piiri taha, vaadata just neid näiteid, mida teised riigid oma inimeste toimetuleku [huvides] on langetanud või plaanivad teha, ja seda just lähtuvalt energia hinna päris kiirest kasvust viimaste kuude ja tegelikult viimaste aastate vältel. 

Edu jätkuvalt lahenduste otsimisel! Meie fraktsiooni taha see kindlasti ei jää, kui tullakse sisuliste ja kiireid lahendusi pakkuvate ettepanekutega siia saali. Aitäh!

Aitäh! Läbirääkimised lõpetab peaminister. Palun!

Hea juhataja! Head arupärijad! Hea Riigikogu liige! Head külalised ja noh, inimesed interneti vahendusel, nagu Lauri Laats alati ütleb. Ma siis ütlen ka, et tervitused internetti! Ma lihtsalt lühidalt [kordan], võib-olla te ei pannud tähele, et needsamad meetmed, mis me oleme [rakendanud], ongi selleks, et inimesed saaksid paremini hakkama. Ja noh, seesama kirjeldus, et võrrelda loetletud riikidega … Ma sellepärast tõin ka neid näiteid, kui te siin omavahel Epleriga vestlust pidasite, et [juhtida tähelepanu], et paljudes riikides tehtud erinevad sammud – ma ei hakka neid numbreid kordama – on meie majandusse ülekantuna sellised, et näiteks Saksamaa 1,6 miljardit on meil 15 miljonit. Nii et tegelikult me oleme palju suuremaid samme teinud. Seda esiteks.

Ja teiseks, me kindlasti jälgime seda, mille kohta ka Madis Kallas küsis, et mida teised teevad. Veel kord, see on üsna oluline meenutus: [palju oleneb] nõudluse ja pakkumise vahekorrast. Lähiriikides näiteks kütuse hinnas on tehtud soodustusi, aga kütuse hind on kogu selle Iraani konflikti ajal olnud Eestis soodsam kui nendes riikides, kus on tehtud ajutisi soodustusi.

Aga me jätsime ära aktsiisitõusu ja kujutage nüüd hetkeks ette, mis juhtub nendes riikides, kui otsesed aktsiisisoodustused läbi saavad. Meil aga on juba praegu kütuse hind soodsam. Nii et ma arvan, et me oleme teinud mõistlikke otsuseid, aga me kindlasti jälgime kõiki samme, mida teised riigid teevad, jälgime, mis toimub Lähis-Idas. 

See ei ole kuidagi valmislahendus, sest see kriis kestab. Ja isegi kui see kriis peaks homme lõppema, [annab] selle siire majandusse [tunda] mitu kvartalit igal juhul. Nii et igal juhul tuleb toimetada. Ja ma arvan, et Eesti majandusele annab hingamisruumi tulumaksu langetamine. See jätab majandusse rohkem raha investeeringuteks, oma tuleviku kindlustamiseks. See on väga oluline otsus. Aitäh!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Me oleme läbinud ... Nii, Lauri Laats, pane siis … Jah, aitäh! Tuleb kiirem olla. Teie nime tõesti nimetati. 

Aga läheme tänase neljanda päevakorrapunkti juurde. See on Riigikogu liikmete Züleyxa Izmailova, Heljo Pikhofi, Tanel Kiige, Reili Ranna, Andre Hanimäe ja Riina Sikkuti poolt peaminister Kristen Michalile esitatud arupärimine vaenu õhutamise ja vaenukõne leviku kohta naiste ning LGBT+ inimeste suhtes nr 959. Ettekandeks palun siia Riigikogu liikme Züleyxa Izmailova.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Hea peaminister! 18. märtsil esitasime peaministrile arupärimise seoses üsna jõudsalt leviva vaenu õhutamisega. Ma lugesin just äsja oma sotsiaalmeediast, et üks mu tuttav langes Tartus homofoobide rünnaku ohvriks. Nimelt, inimesel visati pudeliga nägu katki. Aga tegelikult on väga palju probleeme seoses sellega, kuidas räägitakse inimestega nii sotsiaalmeedias kui tegelikult ka päriselus. Samas venitatakse valitsuse poolt jätkuvalt vaenukõne õigusliku reguleerimisega. Selle kohta me tahamegi peaministrilt täpsemalt küsida. Loodan, et peaminister loeb need küsimused ise ette, ma ei hakka ise siin selle peale aega raiskama. Aitäh!

Aitäh! Ja nüüd siis palun arupärimisele vastama peaminister Kristen Michali.

Nii. Hea juhataja! Head arupärijad! Hea Riigikogu liige! Head inimesed internetis! Alustan vastamist arupärimisele nr 959. See puudutab vaenu õhutamist ja vaenukõne levikut naiste ja LGBT+-inimeste suhtes. 

Nii, esimene küsimus: milliseid konkreetseid samme on valitsus astunud vaenu õhutamise ja vaenukõne leviku vähendamiseks, arvestades, et samade sihtrühmade puhul on näha väga rasket vaimse tervis langust? Vastus. 2025. aasta novembris kinnitati LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste tegevuskava aastateks 2025–2030, et edendada vähemuste võrdseid võimalusi. Vägivalla vastu võideldakse ennetustegevusega ning hoiakute ja väärtuste kujundamisega. 

Eesmärk on, et vägivalla suhtes oldaks sallimatud, osataks vägivalda märgata ja julgetaks asjakohaselt reageerida, sealhulgas ka vägivallast teavitada. Kõigile vägivallateadetele reageeritakse ja kõik vägivalla ohvrid saavad abi. [Eesmärk on, et] LGBTIQ-inimesed tunneksid ennast kaitstuna ja turvaliselt avalikus kohas. Nähakse ette konkreetsed tegevused, kujundamaks eelkõige haridus- ja töövaldkonna kaudu laiema ühiskonna hoiakuid LGBTIQ-inimeste suhtes. Samuti on rõhku pandud vägivalla ulatuse mõistmisele ja sellele reageerimisele. 

Politseinikke, piirivalvureid ja vanglatöötajaid koolitatakse ning neile luuakse juhendid, mille eesmärgiks on anda teadmisi LGBTIQ-inimeste vastu suunatud vaenu, vägivalla ja võrdse kohtlemise ennetamisest, sellele reageerimisest ning LGBTIQ-inimestega usalduslike suhete loomisest. Samuti pannakse rõhku sellele, et ohvriabiteenused oleksid LGBTIQ-inimestele senisest veelgi kaasavamad ning nähtavamad. 

Teine küsimus. Kuidas hindab valitsus riski, et vaen LGBT+-kogukonna vastu on noorte hinnangul normaliseerumas, arvestades samal ajal, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2023. aasta uuringu järgi on Eesti 15–17-aastaste LGBT+-noorte seas viimase aasta jooksul suitsiidimõtteid mõelnud harva 38%, sageli 24% ja pidevalt 9% ning vaid 30% ei ole suitsiidimõtteid viimase aasta jooksul üldse mõelnud? Milliseid konkreetseid meetmeid on valitsusel kavas kasutusele võtta, et vähendada vaenust ja tõrjutusest tulenevat vaimse tervise kahju? 

Vastus. Pole kahtlust, et diskrimineerimine, vaen ja vägivald mõjuvad inimese vaimsele tervisele halvasti. Selleks, et vähendada vaenust ja tõrjutusest tulenevat vaimse tervise kahju, on tegevuskavas konkreetsed tegevused hariduse, noorte, tervise, tööelu ja siseturvalisuse valdkondades. Turvalisemad koolid, tervishoiuasutused ja töökohad on LGBTIQ-inimeste kaasamise võtmeks. Teadlik ja toetav reageerimine diskrimineerimisele, vaenule ja vägivallale politsei või ohvriabi poolt on oluline. Tegevuskava näeb ette tegevused selleks, et niinimetatud eesliinitöötajatel oleks LGBTIQ-inimestele vajaliku teenuse pakkumiseks piisavad teadmised ja vahendid. 

Lisaks toetab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium strateegilise partnerluse raames Eesti Inimõiguste Keskuse ja Eesti LGBT Ühingu projekti "Võrdsed võimalused – tugevam ühiskond" aastatel 2025–2027. Selle raames rahastatakse erinevaid tegevusi huvikaitsest kogukonnatööni, näiteks teavitustöö LGBT+ ning inimeste ebavõrdse kohtlemise ja vaenu teemal ning vaenukuritegude avalduste ja ebavõrdse kohtlemise juhtumite kogumine. Samuti koolitustegevus teadlikkuse parandamiseks LGBT+-inimeste ja võrdsete õiguste teemadel erinevates valdkondades. Oluliseks projekti suunaks on ka esmatasandi juriidiline ja psühholoogiline nõustamine, sealhulgas LGBT+-inimeste kogemusnõustamine, toetusgruppide korraldamine ning kogukonnakeskuste ülalpidamine LGBT+-inimeste ja nende lähedaste jaoks. 

Kolmas [küsimus]. Kuidas selgitate ja milliseid järeldusi teete sellest, et FRA 2023. aasta uuringu kohaselt on 28% Eesti LGBT+-noortest aasta jooksul teinud enesetapukatse? Millised on valitsuse konkreetsed sammud, et seda näitajat vähendada? Vastus. Diskrimineerimine, vaen ja vägivald mõjuvad inimeste vaimsele tervisele halvasti. Konkreetselt näeb tegevuskava ette näiteks järgmisi tegevusi, mis käsitlevad küsimuses esitatud aspekte. 

Esiteks, ohvriabi. Põhikoolitusel ja lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamise e-koolitustel käsitletakse, kuidas reageerida LGBTIQ-inimeste vastu suunatud vägivallale ja luua LGBTIQ-inimestega usalduslikke suhteid. Töötatakse selle nimel, et ohvriabiteenus oleks LGBTIQ-inimestele senisest kättesaadavam ning nähtavamalt tuge pakkuvam. Näiteks julgustatakse lehekülgedel palunabi.ee ja lasteabi.ee LGBTIQ-inimesi abi saamiseks nende poole pöörduma. 

Teiseks, vaimse tervise teenused. Töötatakse selle nimel, et kliinilise psühholoogi, psühholoog-nõustaja ja koolipsühholoogi kutsestandardiga seatakse ootus, et vaimse tervise spetsialistid oskaksid tagada LGBTIQ-patsientidele kaasavat, toetavat ja turvalist keskkonda. Toetatakse kõrgkoole, et meditsiinierialade õppekavad sisaldaksid LGBTIQ-inimestega seotud teemasid. Samuti näeb tegevuskava ette meditsiinivaldkonnas koolitusi ja vastavate juhiste loomist. 

Kolmandaks, koolikeskkond. Õpetaja kutsestandardiga plaanitakse seada ootus, et õpetaja oskab tagada LGBTIQ-õpilastele kaasavat, toetavat ja turvalist õppekeskkonda. Samuti toetatakse kõrgkoole, et erinevad haridusvaldkonna õppekavad sisaldaksid LGBTIQ-inimestega seotud teemasid, ning luuakse vastavad juhised haridusvaldkonnale. Ette nähakse, et riigi poolt rahastatud kiusamisvastastes tegevustes pööratakse ühe riskirühmana tähelepanu LGBTIQ-õpilastele ja -noortele turvalise keskkonna tagamisele.

Neljas küsimus: miks venib vaenukõne seaduse regulatsiooni menetlus ja milline on valitsuse konkreetne ajakava, arvestades, et viivitused jätavad vähemused olukorda, kus vaen normaliseerub ja sellest tulenev kahju süveneb? Vastus. Justiits- ja Digiministeerium on ette valmistanud uue karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu, mis käsitleb vaenu õhutamist ja vaenumotiiviga kuritegusid. Valitsusel on kavas juba lähimas tulevikus välja töötatud eelnõu arutada. Tartu Ülikool on eelnõu kooskõlastuses välja toonud, et puudub sisuline vajadus kahe paralleelse koosseisu loomiseks. Kaldun seda seisukohta jagama. Kui tegu on sisuliselt sama, peaks ka koosseis olema üks. 

Põhiseaduses, mis on kõigist seadustest ülem, on kirjas, et kõik on seaduse ees võrdsed, kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Kindlasti ei saa nõustuda väitega, et toimub vaenu õhutamise normaliseerumine. Ka andmetele tuginedes pole võimalik väita, et oleks toimunud karistusseadustiku § 151 alusel karistatavate tegude puhul oluline juhtumite arvu kasv ja sellega kaasnev vaenu normaliseerumine ja süvenev kahju. Karistusseadustiku § 151 alusel on kuritegusid registreeritud viimastel aastatel väga harva: 2023. ja 2025. aastal mitte ühtegi registreeritud juhtumit, 2024. aastal üks juhtum. Kuriteo eest süüdimõistvaid otsuseid selle perioodi kohta ei ole. Väärtegusid on karistusseadustiku § 151 alusel registreeritud 2023. aastal seitse, 2024. aastal üks ja 2025. aastal viis juhtumit. 

Viies küsimus. Kas valitsus peab põhjendatuks lähenemist, mille järgi kuriteona karistatav vaenukõne oleks vaid see, mis ohustab kogu ühiskonna turvalisust ning muudel juhtudel jääks vaenu õhutamine valdavalt väärteoks? Millise analüüsi alusel on valitud just selline lähenemine? Vastus. Valitsuses on eelnõu arutelud ees. Ma ise kaldun olema seisukohal, et Euroopa Liidu õiguse formaalne üle võtmine ei ole lahendus ja vaenu õhutamise regulatsiooni jaotamiseks kaheks koosseisuks puudub vajadus. 

Kuues [küsimus]. Kuidas tagab valitsus, et vaenukõne regulatsioon ei loo hierarhiat, kus osa inimesi, inimgruppe on praktikas paremini kaitstud kui teised? Palun selgitage valitsuse seisukohta kriitika suhtes, et selline lähenemine jagab inimesed olulisemaks ja vähem oluliseks. Vastus. Lõppeesmärk peab olema see, et kedagi ei diskrimineerita ja mitte kellegi olukord ei halveneks. 

Seitsmes [küsimus]: milliseid meetmeid on valitsusel kavas kasutusele võtta, et tagada vaenukõne ja vaenu õhutamise sihtmärgiks sattuvatele inimestele kiire õiguslik kaitse ja tugi? Vastus. LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamise aluspõhimõtted ja tegevuskava 2025.–2030. aasta kohta näeb ette mitmeid samme selleks, et ohvriabiteenus oleks senisest ligipääsetavam. Tegevuskava järgi tuleb politsei, piirivalvurite ja vanglatöötajate väljaõppes anda teadmisi LGBTIQ-inimeste vastu suunatud vaenu, vägivalla ja ebavõrdse kohtlemise ennetamisest, sellele reageerimisest ning LGBTIQ-inimestega usalduslike suhete loomisest. Ühtlasi luuakse samal eesmärgil juhis ning suurendatakse koolitustega politseinike, piirivalvurite ja vanglatöötajate teadmisi võrdsest kohtlemisest. 

Ja kaheksas küsimus: kas valitsus on hinnanud, kuidas praegu kavandatav lähenemine mõjutab demokraatlikku arutelu ja ühiskonna sidusust, arvestades, et vaenu õhutamine tõrjub inimesi ühiskonnast eemale ja kahjustab õigusriigi toimimist? Vastus. Valitsuses on eelnõu arutelud alles ees, nagu juba ütlesin. Üheselt selge on see, et ühiskonda on vaja kaitsta vaenu õhutamise ja vaenukuritegude eest. Vaenu õhutamise eest karistamist nõuab muu hulgas ka põhiseadus. Tasakaalu otsimisel tuleb arvestada nii sõna- kui väljendusvabadusega ning leida tasakaal isikute õiguste ja vastutuse vahel. Riik peab tagama, et inimväärikus, õigus vaimsele ja füüsilisele tervisele ja õigus tunda ennast ühiskonnas hästi oleksid kaitstud. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea peaminister! Palun öelge, mis on teie kui peaministri hinnang Viljandis toimunule, kus Isamaa juhitud linnavalitsus keelas vikerkaarevärvilise kanga lahtirullimise. Ja kas teid on sel aastal oodata Baltic Pride'i rongkäigule LGBT+ kogukonnale toetust avaldama?

Aitäh! Teise sündmuse kohta mul info puudub, ei oska täna öelda. 

Esimese [küsimuse] kohta ütlen, et Viljandi linn, mis on üks armsamaid linnu Eestis, on saanud tuntuks väga imelike uudistega. Ukraina lipu kadumine, mida põhjendati … Ma ei saanudki täpselt aru, millega seda põhjendati. See oli sisuliselt vabadusvõitluse sümboli mahavõtmine, sest ega Ukraina lipp ei ole oma olemuselt ainult ühe riigi lipp, vaid tegemist on vabadusvõitluse sümboliga. See jäi kadunuks. Kindlasti oli erinevat juttu selle saateks. Samamoodi seesama hoiak, et teatud vaated on vastuvõetavad ja teatud mitte. Ma ütleksin nii, et Isamaa on vist päris kõvasti EKRE mõjutuste all, hakatakse ajas hoogsalt tagasi liikuma.

Martin Helme, palun!

Ma tahaksin üle rõhutada, et Viljandis ei ole sugugi ainult Isamaa, vaid on EKRE ja Isamaa koalitsioon, mis kaitseb lastekaitsepäeval tervet mõistust ja normaalsust. 

Aga tulles selle arupärimise juurde, ma esitan mitu küsimust. Ma palun, et proovi kuidagi need üles märkida, et sa ei vastaks ainult ühele neist. Proovi kõigile [vastata].

Kõigepealt ma tahaksin teada, kas sina tead, mitu sugu on olemas. Sinu kabineti haridusminister arvab, et sugusid on mitukümmend. Ja siis ma tahaksin teada, kas sina tead, mida need tähed kõik tähendavad, LGBTIQ. Kui saaks selle lahti seletada, et inimesed, kes vaatavad, ka teaksid, millest me räägime. Ja siis ma küsin, kas sa toetad sotside soovi hakata inimesi karistama, kui nad ei tea, mida tähendab LGBTIQ, ja kui nad ei ole nõus sellega, et sugusid on rohkem kui kaks. See on ju nende soov.

Aitäh! Siin oli tõesti palju [küsimusi]. Ma kõigepealt alguses ütlen seda, et aitäh, Martin Helme, et sa selle nii kenasti välja tõid, ma ei oleks suutnud seda paremini öelda. Tõepoolest, see on EKRE ja Isamaa, kelle tõttu, noh, ütleme, jäävad kadunuks nii Ukraina lipp kui ka kõik muud. Jah, ei maksa seda häbeneda ja ma näen, et te ei häbene ka. Need hoiakud on ikkagi täitsa arusaadavad. 

LGBTIQ – palun võtke Google lahti, siin on kenasti kõik kirjas: lesbi, gei, biseksuaalne, transsooline, intersooline ja queer. Ja plussmärk lõpus tähendab kõiki teisi soo- ja seksuaalseid identiteete, mida tähed ei kata. Palun! 

Heljo Pikhof, palun!

Suur tänu! Austatud peaminister! Kas valitsus on analüüsinud, kuidas poliitikute retoorika ning sotsiaalmeedia platvormidel algoritmide toel organiseeritud leviv vaenukõne mõjutavad ühiskondlikku sallivust ja vähemusgruppide turvatunnet? Kui selline analüüs on tehtud, siis miks on riigi senine reaktsioon olnud pigem passiivne ja milliseid konkreetseid järeldusi [on tehtud] või milliseid samme on sellest tulenevalt kavandatud?

Aitäh! Kui ma nüüd sain küsimusest õigesti aru, siis küsimuse mõte oli see, et sotsiaalmeedia ja erinevate platvormide kaudu [levitatakse] justkui vaenulikku kõnet ja sõnumeid. Jaa, no selle vastu tuleb igal juhul astuda. Me oleme korduvalt Euroopa esindajatega kohtunud. Euroopal on võime seda mõjutada. Üks platvorm, mida ma olen varem siin infotunnis ja võib-olla ka puldis olles maininud, on näiteks Telegram, kus väga palju väärinfot ja vaenukõnet liigub. See justkui jääb lati alla. Platvormil peab olema teatud hulk kasutajaid, et seda saaks reguleerida ja sellele järelevalvet teha. Kõikidel suurematel platvormidel tegeletakse väärinfo levikuga, ükskõik mis teemal, ükskõik millisel viisil, ning kiusamise ja pahatahtliku info levikuga. 

Ma ei oska öelda, kas maailm on läinud paremas suunas. Mulle tundub pigem, et kui vaadata seda hulka … Ka näiteks minu postituste peale iga kord, kui ma midagi tundlikumat kirjutan, ilmub välja hästi palju kontosid. Üks on autopildiga, üks koerapildiga ja tavaliselt on nad lõpetanud eluülikooli, eks ju. Mulle tundub, et sotsiaalmeedia on läinud küll mitte paremas suunas, aga ma ei kasuta kõiki platvorme ja [ei vaata] kõiki väljaandeid. 

Nii et loomulikult tuleb vastu astuda. Riigis erinevad osapooled tegelevad sellega. Euroopas me seisame samamoodi selle eest, et Euroopa pidevalt survestaks neid platvorme, et hoida sõnavabadust ja vähendada igasugust halvustamist, kiusamist, narrimist ja vaenukõnet.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja ja vastaja! Arupärimine on vaenu õhutamise ja vaenukõne leviku kohta, aga te hiljuti õhutasite ka ise vaenu. Te täiesti avalikult õhutasite vaenu onu Heinode suhtes ja rakendasite oma avalikus sõnavõtus ka vanuselist ja soolist diskrimineerimist, [täpsemalt] meeste diskrimineerimist. Kõik need teie pseudoõilsad sõnad, mida te siin praegu [laususite], tegelikult läksid ju kõik prügikasti. Ise te vaenate ja diskrimineerite ka täiesti suunatult ja ühemõtteliselt meesterahvaid, ka vanuseliselt. Miks te seda teete?

Aitäh, hea küsija! Jaa, onu Heino. Nagu ma seal kirjutasin – te kindlasti lugesite väga hoolega [selle postituse] läbi –, on ka minul onu Heino olnud. Tänaseks on ta meie hulgast lahkunud ja me ei saagi teada, mida ta oleks arvanud sellest, kuidas naispresident vabastati olümpiakomiteest. Mulle tundus kohane lipukandja järgi see termin valida. Kui lipukandjaks valitakse Heino, siis ma arvan, et ehk on kohane ka kõigil, kes selle lipu alla koonduvad, veidi Heinod olla. Seda esiteks.

Ma kirjutasin ka lahti, mida ma selle all mõtlen. Sellised inimesed, kes on tigedad, arvavad, et kõik lahendused tulevad minevikust ja kes õpetavad kõiki, eriti naisi ja noori, kuidas elada. Nad ei ole kindlasti tavalised vanaisad, tavalised mehed, kelleks kõik toredad mehed tulevikus saavad. Tegemist on selliste inimestega, kes ühiskonna peal oma tigedust välja [elavad].

Sellisele tigedusele, kitsarinnalusele ja minevikule tulebki vastu astuda. Kui oleks teie sellele vastu astunud, siis oleks ma ilmselt isegi teid toetanud, aga teie seda ometi ei teinud. Mind isiklikult väga puudutas olümpiakomitee ümber toimuv. Poliitikuna ma pigem kaldun selle poole, et ma ei ütle väga palju, sest see kindlasti ei teeks kuidagi asju lihtsamaks. Aga siiski ma näen, et olümpiakomitee tänaseks nii-öelda maha võetud president astus välja millegi eest, mis on ühiskonnas oluline.

Aastal 2011 sain ma justiitsministriks ja tegelesin nii enne kui ka peale seda sellega, et Eestis oleks läbi vaimne okupatsiooniaeg selles mõttes, mis puudutab vägivalda ja vägivalla tajumist. Ma mäletan väga hästi üht Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi kohtumist, kus prokuratuuri ja politsei juhid nentisid, et perevägivald justkui ei peaks olema nii palju teema, et siin on kõige muuga vaja tegeleda. Ma möönan, et kindlasti on vaja muuga ka tegeleda, aga vaimselt tuleb okupatsiooniajast välja tulla. Sellest Nõukogude taagast, sellest Vene taagast, et naisepeks ja lapsepeks on pere siseasi, tuleb igal juhul vabaneda. 

Ja see muutus. Asjade äralõpetamine lõppes ära. Prokuratuur suutis asju menetleda, politsei sai vastava koolituse ja [tegi] läbi harjutusi. Ühtäkki ei olnud naisepeks enam pereasi. Sellest on ka hiljem lehtedes kirjutatud. Kui on viiteid vaimsele või füüsilisele vägivallale ja keegi sellele tähelepanu osutab, isegi kui see olete teie, saate te mu toe. Sellepärast ma Kersti Kaljulaidi toetan ja ei toeta Heinosid, kes tema kallale läksid. 

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea peaminister! Nõukogude ajal esitleti tsensuuri peamiselt kui ühiskonna stabiilsuse ja julgeoleku hoidjat. Praegu te samamoodi ütlete, et ühiskonda on vaja kaitsta vihakõne ja vaenukõne eest. Tegelikult see loogika jõuab täpselt samasse kohta välja. Palun selgitage, kuidas see teie soovitud tsensuur on kuidagi parem sellest, mis Nõukogude ajal oli. Tegelikult samamoodi leitakse ühiskonnast ebasobivad mõtted, ebasobivad sõnumid ja hakatakse neid [levitavaid] inimesi kas [karistama] või ka lihtsalt ühiskondlikust elust välja lülitama. Täpselt samasugune tsensuur on see tänapäevane nii-öelda väidetava viha- ja vaenukõne tsenseerimine. Palun öelge, kuidas see teie tsensuur siis Nõukogude-aegsest kuidagi parem on.

Nojah, ma ei tea, kuidagi on nii, et teie fraktsioonist tulevad kogu aeg võrdlused hea Nõukogude ajaga. Tihemini on see muidugi Mart Helme, kes ideologiseerib kiitusena sellist head Nõukogude aega [ja räägib], kuidas Nõukogude ajal oli nii ja teisiti ja nüüd on kõik jälle nagu Nõukogude ajal. Vabas riigis elamine on ikkagi midagi muud. Ja teie võrdlusest ma saan aru. Loomulikult, inimesed võrdlevad sellega, mis tundub neile lähedane, eks ju. 

See, et vabas ühiskonnas kedagi tema vaadete pärast ei mõnitata ja teda ei kiusata, teda ei narrita, teda ei halvustata, ta ei pea üle elama kannatusi selle pärast, on vaba ühiskonna tunnus. Inimesed kannavad ka vastutust enda öeldu pärast. See ei pea olema niimoodi, et kuna kasutatakse erinevaid võimalusi – sotsiaalmeediat ja kõike muud – kellegi kiusamiseks, keegi peab ennast halvasti tundma sellepärast, et tema vaated on teistsugused. Nii et see ei ole kindlasti tsensuur. Kui te võtate lahti ühe suhteliselt lühida seaduse, siis sealgi on muuseas kirjas, et tsensuuri ei ole. Ma ei pea vihjama, mis seadus see on. Ehk loete selle läbi.

Nii, nüüd on Siim Pohlakul tekkinud küsimus istungi protseduuride kohta. Siim Pohlak, palun! 

Aitäh! On protseduuriline küsimus. Milline on meil protseduur, kui lugupeetud peaminister vastab küsimusest täiesti mööda või kuuleb küsimuses asju, mida seal ei ole, nagu oli mingi nõukaaja igatsemine? Millised protseduurid meil on? Kas ma peaksin küsimuse ikkagi uuesti saama esitada, kui peaminister täitsa valesti kuulis? 

Ei, teist küsimust te ei saa. Päris hästi oli kuulda siia see küsimus. Peaminister vastas nii, kuidas vastas. Seda on tegelikult võimalik ka stenogrammist pärast üle vaadata. 

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra juhataja! Härra peaminister! Mu küsimus on selle kohta, kust nagu teie vaatest läheb vaenu ja kiusamise piir. Võtame kooli näite. Kui õpilane väljendab täiesti teaduspõhist seisukohta, et sugusid on kaks, siis õnneks Eestis asi nii kaugele ei ole veel läinud, et seisukohtade eest mingid ranged karistused on. Aga kui me vaatame Lääne-Euroopat, mis paljuski Eestilegi eeskujuks on, siis seal inimestele arvamuste avaldamise eest – näiteks, et sugusid on ainult kaks, mees ja naine – ikkagi juba järgnevad mingid sanktsioonid. Mis see sinu vaade sellele on, kas selline eneseväljendus, kus täiesti teaduspõhist seisukohta väljendatakse, et sugusid on kaks, on kuidagi kellegi suhtes vaenulik ja seda saab tõlgendada kui kiusu või pigem mitte?

Ma arvan, et selle vaenukõne arutelu käigus siin parlamendis te suudate veel väga palju erinevaid whataboutism'e konstrueerida, aga kindlasti selle eest kedagi menetlema ei hakata. Ma ei usu, et see kuidagi selle koosseisu pädevuses oleks. Jah, ma saan aru, et te teritate hambaid selle peale, aga mõelge selle peale ka, et on inimesi, keda tegelikult kiusatakse taga. Mõelge korra nende peale.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud peaminister! No võib öelda niimoodi, et sõnades on ju julgustav kuulda, et te seisate kõigi rühmade võrdse kohtlemise eest, ja kui ma nüüd õigesti aru sain, toetate nii-öelda ühetaolist kaitset, kui me räägime viha õhutamisest ja vaenukõnest, et meil ei oleks selliseid rühmi, keda võib pimesi vihata ja vaenata, ja neid rühmi, keda ei või. 

Aga millegipärast praktikas kuidagi ei edene võrdset kohtlemist võimendavate ja võimestavate eelnõude menetlus. Vaenukõne seadusest on räägitud nüüd juba üle kolme aasta, isegi mitte ainult räägitud, vaid [eelnõu] on parlamendi menetlussegi antud, aga pole edasi suutnud sellega liikuda teie juhitav koalitsioon ega ka teie eelkäija juhitud koalitsioon. Samamoodi pole tegelikult erinevate võrdset kohtlemist käsitlevate seaduste ühendamise ettepanekud ja eelnõud, mis on ka välja töötatud, suutnud edasi liikuda. Ma küsin, milles see takistus on. Kas Reformierakond ei toeta neid või Eesti 200 ei toeta neid? Sotsiaaldemokraadid on valmis neid toetama. 

Aitüma! Eks lühike kokkuvõte ongi ju see, et ka koalitsioonides, rääkimata tervest parlamendisaalist, on olnud erinevad nägemused. Oli eelmise peaministri ajal samamoodi. Me mäletame seda debatti kitsa ja laia üle. Oli minu juhitavas koalitsioonis debatt kitsa ja laia üle. Ja ma arvan, et ega see debatt kuidagi ei vaibu, kui ta ka siia saali tuleb. Seda debatti ikka jätkub, et millisel viisil seda teha. 

Tegemist on väga [tõsiste] teemadega. Meile tundub normaalne see arusaam, et inimesi ei vaenata, aga no me ju siin kuuleme, kuidas me oleme valel teel. Nii et ilmselt neid seisukohti on erinevaid. 

Aga ma ei taha kuidagi ülekohtune olla ka õiguslike lahenduste suhtes. Meil on ka teine printsiip, mida osa poliitikuid koalitsioonides on alati esindanud, et võtame õigust minimaalselt üle. Ma saan sellest aru. Ma ise kipun kalduma selle poole, mida ma kirjeldasin ja mida Tartu Ülikool ütleb, et pigem ei ole mõtet teha kahte erinevat paralleelset protsessi.

Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud peaminister! Mina jälle mõtlen, et te võiksite lugupidamist näidata üles meie vanema põlvkonna vastu. Te olete nüüd võtnud eestvedaja rolli, et konstrueerida sellist jubedat õlgmehikest, töökat eestlast, kes on Jürgen Ligi vanune, kes on onu Heino, kes on ikkagi väga kuri inimene. Teda te siis sõimate. Kuulus Freud nimetaks neid isatapjaks, kes kannavad kohutavat viha või [kellel on] mingi kompleks oma vanemate vastu. No ma ei usu, et selline kompleks üldse olemas on, aga kujundina kõlbab rääkida küll.  

Aga mina küsin, kuidas see asi nüüd käib, kui vihakõneseadus tuleb. Tõepoolest, tegelikult te tituleerite suure osa ühiskonnast onu Heinodeks ja hakkate neid takistama. Ja kõige tipuks, mida teha nendega, kes ei usu õpikut, kolmanda kooliastme õpikut, mis ütleb, et sugusid on 20?

Aitäh!

Aitäh! Kindlasti, kui kedagi tituleeritakse ülekantud tähenduses onu Heinoks, ei tähenda see seda, et sellele järgneks kuidagi karistusõiguslik menetlus. Ma isegi ei oska öelda, teie fantaasiad on alati suunatud asjade äärmusesse viimisesse. Millegipärast käib konservatiivne ideetiteet alati läbi sooja magamistoa. Ei saa minagi sellest aru.

Madis Kallas, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Ma ei tea, võib-olla ma olen kuidagi valesti aru saanud, aga meie kõigi ühine soov on ju üksteist toetava ja terve ühiskonna ülesehitamine. Kui me räägime siin vaenu õhutamisest ja vaenukõnest, siis eks mingitel hetkedel me peame kõik peeglisse vaatama ja [mõtlema], kuidas me sellel teekonnal oleme käitunud. 

Ma ütleksin ka midagi selle kuulsa postituse kohta, mis puudutas onu Heinosid. Ma arvan, et see onu Heinode osa ei olnud kõige õnnestunum, aga kümme punkti peaministrile selle eest, et ta julges sõna võtta treenerieetika ja vaimse vägivalla [teemal] noorte treenerite aadressil. See oli igati õigustatud. 

Aga küsimus, mida mina küsiksin, on see, kas ja kuidas te näete ikkagi sotsiaalmeedia mõju sellele kõigele, mis puudutab kiusamist ja vaenu õhutamist. Kas siin on mingeid samme oodata ka valitsuse poolt?

Aitäh! No sotsiaalmeedial on mõju, ma arvan, kogu elule ja ka vaimsele tervisele. Seda erinevad uuringud ju kirjeldavad, lihtsalt tänaseks ei ole veel leitud ühtegi väga head ja toimivat lahendust. 

Sotsiaalmeedia teemal debatti on peetud. Ma tean, et isegi siin Riigikogus on komisjone ja fraktsioone, kes on arutanud selle üle, kuidas sotsiaalmeedias võiks erinevaid piiranguid seada. Euroopa astub keskselt samamoodi samme, et noored alla teatud vanuse ei oleks nendel platvormidel aktiivsed. 

Aga ma ise usun, et üksiti see ei lahenda seda probleemi. Peavad olema ikkagi paigas arusaamised, koolitus, haridus ja erinevad mehhanismid. Sest ütleme nii, et noored, eriti kiire tehnoloogilise arengu ajastul, mis praegu on, leiavad tee igale poole. Me paneme lihtsalt ukse lukku ja ütleme, et nad sinna ei pääse. Küll nad pääsevad, eks ju, ja üsna kiiresti. Kes teist ei ole tegelikult aidanud lastel kuskile meediasse juurde pääseda, kui tal on koolitöö jaoks või kuskil mujal vaja? Ma arvan, et küllap on, eks ju. Nii et seetõttu tuleb noortele anda head oskused, kriitiline mõtlemine ja arusaamine, mis on mis ja kuidas käituda. See on kindlasti oluline. 

Sotsiaalmeedial kindlasti on mõju. Ma arvan, et see mõju on täitsa olemas. Ma ei oska öelda, kuhu see areng edasi viib, aga see kindlasti toob kaasa erinevaid intsidente. Kiusamist on seal toime pandud. Sotsiaalmeedia, mis algselt pidi olema selline koht, kus me saame üksteisega kokku ja kus me saame ühist platvormi luua, on tegelikult viinud inimesed üksteisest [eemale]. 

Ma ei tea, kas AI selle lahendab, aga üldiselt olen ma aru saanud, et AI oma olemuselt ja algoritmide poolest pigem toob inimesi keskele kokku. Kui kauaks see nii jääb, ma ei oska öelda, [ei tea], kuhu see läheb. Küllap on inimesi, kes pingutavad, et seegi lõpuks tuksi keerata, aga ütleme nii, et loodame, et see äkki aitab veidi selle vastu. Aga ma arvan, jah, et lahenduste leidmine on oluline. 

Heinode puhul [ütlen] veel kord, et inimesena, kellel on onu Heino sugulane olnud, ma siiski võtan vabaduse selle Heino järgi, kelle seal inimesed valisid lipukandjaks, neid nimetada. Järgmine kord, kui nad valivad lipukandjaks näiteks Martini, siis ma nimetan neid onu Martiniteks.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Väga hea oli kuulda, et teie ei toeta seda, et teatud sihtrühmad oleksid diskrimineerimise eest paremini kaitstud kui mõned teised ja et [te arvate, et] vaenukõne kriminaliseerimine on mõistlik samm. Teie valitsuse erakondadel on siin saalis enamus. Mis takistab enne valimisi vaenukõne seaduse ning võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse seaduse muudatusi vastu võtmast? Kas teil on infot selle kohta, et peale 2027. aasta valimisi ametisse tulev valitsus on kuidagi eriti liberaalne ja need on nende jaoks prioriteetsed teemad, mille te tahate neile jätta? 

Aitäh! Mul ei ole andmeid, milline on 2027. aasta valimiste järel võimule tulev valitsus, aga kuna meil on e-valimised, siis ma olen kindel, et meie ülikonservatiivsed sõbrad ütlevad, et see on juba ette määratud valimistulemus. Ja kui nii on, siis küllap tuleb hästi liberaalne valitsus. Aga nali naljaks, rõhutan protokolli huvides, et tegemist on naljaga. 

Ja tõsisemalt nüüd [vastan], et jah, on enamus ja loodetavasti valitsuse arutelu järel [jõuab] see eelnõu siia ja saab kenasti ka vastu võetud.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea peaminister! Ükskõik, kuidas sa siin ei räägi sellest onu Heino teemast, tegelikult oled sa ise see musterkiusaja praegu. Olümpiakomitee [tegevuse] näol oli tegemist täiesti legitiimse tegevusega. Inimesed vaatasid, et neile see juht mingil põhjusel enam ei sobi, tehti protseduurid nii, nagu vaja oli, ja nüüd te sildistate need inimesed onu Heinodeks. 

Aga kuidas siis on? Kui mõni muu organisatsioon näeb, et tema sees on probleeme juhtimisega, ja tahab juhti vahetada, kas siis peaminister jälle, kui talle see ei sobi, ütleb, et nad on kõik nüüd Marikad või Antsud? Kuidas see on? Kas teile ei tundu, et te olete ise praegu sisuliselt koolikiusaja või see, kes sildistab? Te räägite juttu, kuidas ühiskonnas ei tohiks kedagi taga kiusata ja nii edasi, mis on väga ilus jutt, aga tegelikult, ükskõik kuidas te praegu ei vabanda [välja, öeldes], et teil oli onu Heino, ja rääkides, et lipukandja järgi panite selle hüüdnime, see tegelikult ei ole ju õige, sest kogu protsess oli legitiimne ja käis nii, nagu ette nähtud, aga te sildistate [neid inimesi], sest teile see ei meeldi.

Aitäh! Ma selgitasin, mitte ei vabandanud. Ei kavatse vabandada. Seda esiteks.

Teiseks, see, mis puudutab olümpiakomiteed. Kahtlemata on liikmetel õigus oma otsused teha, aga ärgu siis pahandatagu, kui seal öeldakse välja midagi sellist, millele võib hiljem väline osaline tähelepanu juhtida. Ma arvan, et selleks on mulgi õigus. See on vaba ühiskonna üks tunnus ja kedagi selle pärast taga ei kiusata. Mitte kedagi ei kiusata selle pärast taga. Minu arust lipukandja Heino juba andis kuskil meedia vahendusel teada, et ta hakkab järgmisesse parlamenti kandideerima. No ma võiks kergemat sorti kraami võtta, et ilmselt EKRE [nimekirjas].

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Nüüd läheb teil asi siin päris lappama. EKRE [nimekirjas] ta kindlasti ei kandideeri. Nii et ärge unistage. Võib-olla Reformierakonna [nimekirjas], kui teil hästi läheb. 

Aga ma tuleksin selle arupärimise juurde. Te keskendusite antud küsimustele [vastates] LGBT+-le, aga pealkiri on nii naiste kui ka LGBT+ kohta. Kas te suudate paari sõnaga vastata nendele samadele küsimustele, asendades sõna "LGBT+" sõnaga "naised"? Kui palju nende seas on olnud enesetapumõtteid, kas neile pakutakse ohvriabiteenust? Siis selles osas oleks ka selgus ja saaks arupärimise esimene pool ka vastatud. Arupärimises oli kaks korda sõna "naised".

Jah, hea küsija, mulle tundub, et te ei jälginud [vastuseid]. Nendes küsimustes olid sees needsamad viited, millele ma ka vastasin. Küsimused on eraldi. Aga kui teil on soov [saada] mingit täiendavat infot vaenu õhutamise kohta, siis esitage arupärimine või kirjalik küsimus ja ma hea meelega tulen ja vastan. 

Seda on hea kuulda, et ta EKRE nimekirjas ei kandideeri. EKRE on asunud sallivuse teele.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Väga austatud peaminister! Meil on info, et ligi pooled kõikidest haiguslehtedest, mis Eestis väljastatakse, on seotud vaimse tervisega. Ja see number üha kasvab. Teatud mõttes hakkab see võtma pandeemia mõõtmeid. Kas meil riigina ei oleks vaja erinevatel põhjustel, sealhulgas [selle pärast], et meil on sündimus madal, sellesse hästi tõsiselt suhtuda ja leida igalt poolt võimalusi, kuidas võtta kasutusele meetmeid, et vaimse tervise probleemid niimoodi ei süveneks?

Vastus on muidugi jah, sellega tuleb tegeleda. Me oleme siin varasemate arupärimiste ja infotundide käigus seda ka käsitlenud. Ilmselt on COVID-i ajast vaimse tervise probleemide hulk kõvasti kasvanud, aga võib-olla on ka nende tähelepanemine [parenenud]. Ega ma nüüd ei saa ennast peaministrina selle eriala vastutavaks eksperdiks pidada. Selleks on olemas inimesed, kes oskavad seda täpsemalt hinnata ja anda adekvaatsemaid hinnanguid. Aga mul on selline mulje jäänud kõrvalt vaadates. 

Jah, sellesse tuleb rohkem panustada. Ma tean, et kui Signe Riisalo oli sotsiaalminister, siis asuti süsteemse lähenemise teele, et vaimse tervisega tegeletaks süsteemsemalt, läbimõeldumalt. Ja ma tean ka vestlusest Karmen Jolleriga, et otsitakse lisaraha, et vaimse tervisega tegelemine oleks tagatud ka materiaalse poole pealt. See on ju järjest kasvav vajadus. Nii et sellega tuleb tegeleda ja sellesse tuleb ka raha juurde panna.

Suur tänu, härra peaminister! Tänaseks on teile küsimused otsas. Aitäh teile! Suur tänu! Avan läbirääkimised ja esmalt on eesõigus arupärijate nimel [kõneleda] Züleyxa Izmailoval. (Kõneleja soovib lisaaega.) Kaheksa minutit. 

Aitäh nende vastuste eest! Sotsiaalmeedias ja füüsilises maailmas naiste ja LGBT+-inimeste suunas levivat vaenu ja vägivalda ei saa enam lihtsalt ebamugavuseks pisendada. See on eskaleerunud inimeste turvalisuse ja kodanike põhiõiguste kaitse tagamise küsimuseks. Hiljutise Tartu Ülikooli uuringu kohaselt peavad Eesti noored LGBT+-inimesi poliitilise vägivalla kontekstis kõige vihatumaks sihtmärgiks ja noorte hinnangul on seksuaalvähemustevastane vaen muutumas tavapäraseks. Teisisõnu, vaenust on saamas uus normaalsus. 

Veelgi rängem on see, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2023. aasta uuringu kohaselt on Eesti 15–17‑aastaste LGBT+-noorte seas viimase aasta jooksul suitsiidimõtteid mõelnud kokku lausa 70% ning 28% noortest on elu jooksul enesetapukatse teinud. Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti kohaselt vastas 65% kõigist Eestis vastanutest, et nad kogesid kooli ajal kiusamist, naeruvääristamist, narrimist, solvanguid või ähvardusi selle tõttu, et nad on LGBT+-inimesed. 48% Eestis elavatest inimestest ütlesid, et neid on ahistatud uuringule eelnenud aasta jooksul ja ainult 11% Eestis elavatest LGBT+-inimestest pöördus füüsilisest või seksuaalsest rünnakust teatamiseks politsei poole. 

Need numbrid ei kirjelda arvamusi, vaid väga suurt haavatavust ja rängalt kõrget hinda, mida noored tõrjutuse ja hirmutunde eest maksma peavad. Samal ajal on Reformierakonna juhitud valitsus venitanud vajalike võrdsuspoliitiliste otsuste ja vaenukõne reguleerimisega. Vabakonna kaasamine on sisuliselt lõpetatud, AK-märked pannakse dokumentidele peale ja neid lihtsalt ei näidata. Asjassepuutuvad ütlevad, et sellist asja pole nad varem näinud. Aga tõele au andes on Michali juhitud valitsuses saanud sellest pigem tava kui erand. Näiteid on keskkonnavaldkonnast kuni tööõiguseni välja. 

Vaenukõne eelnõu ei saadetud kooskõlastamiseks ega arvamuse avaldamiseks isegi mitte võrdõigusvolinikule. Jaanuaris pöördus ta seetõttu justiits- ja digiministri poole, tuues välja, et kaasatud organisatsioonidest puudub peale võrdõigusvoliniku ka inimõiguste keskus, mis on vaenukõne teemal aastaid teadlikkust tõstnud ja seiranud vaenukõne esinemist sotsiaalmeediaplatvormidel. Eelnõu adressaatide seas polnud ka puuetega inimeste koda, kelle poolt esindatud inimesi vaenukõne regulatsioon otseselt puudutab. Härra peaminister, kuidas nii saab? 

Võrdõigusvolinik rõhutas oma kirjas vajadusele lisada kaitstud tunnuste loetellu puue, vanus, sooline identiteet ja eneseväljendus, et pakkuda haavatavatele rühmadele paremat õiguslikku kaitset. Lisaks juhib volinik tähelepanu ebaselgusele, et vaenu õhutamist karistatakse teatud tunnuste alusel kuriteona, samas kui teiste puhul loetakse seda vaid väärteoks. Näiteks needsamad LGBT+-noored, kellest ma oma kõnes alustasin, nagu ka puuetega inimesed justkui ei vääri selle valitsuse meelest võrdset kaitset. Miks ometi? 

Minu kolleeg Andre Hanimägi on õigusega hoiatanud, et õigusriigis ei tohi luua olukorda, kus inimesed jaotatakse kaitstuse järgi olulisemateks ja vähem olulisteks. Ja kuigi peaminister täna siin saalis sellega nõustub, on tema enda juhitud valitsus just vastupidise eelnõuga hakkama saanud, käies sama jalga kui Isamaa, kelle juhitud Viljandis keelati ära vikerkaarevärvilise kanga lahtirullimine. Eesti LGBT Ühingu tähelepanekute kohaselt näitab viimase aja meediamonitooring väga palju vägivaldseid ja ähvardavaid kommentaare, mida inimesed oma nime ja näoga teevad. Kuid valitsus ei näe probleemi. 

Kahjuks on näha, et pärast Kaja Kallase lahkumist on Reformierakond teinud läbi muutuse. Tänane, minu hinnangul täiesti privileegipime valitsus ei seisa enam euroopalike väärtuste eest tegudes, et kõigi Eesti inimeste põhiõigused, inimväärikus ja võrdsus oleksid meie riigis nii füüsilises kui digikeskkonnas ka tegelikult kaitstud. Tegevusetuse ja venitamisega näitab see valitsus, et vähemuste turvalisus, noorte vaimne tervis ja ühiskonna sidusus laiemalt pole neile olulised. Ja kui nad väidavad vastupidist, siis küsigem, mis või kes neid vajalikke seadusemuudatusi ja otsuseid tegemast takistab. Nemad juhivad seda valitsust ja siin saalis on neil vähemalt kirjade järgi suur häälte ülekaal. Või kas ikka on? Aitäh!

Suur tänu teile! Martin Helme, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kuus korda rohkem aega juurde, kui sai sünnipäevalaps. Kolm minutit.

Jaa, no muidugi on kahju, et meil on peaminister, kes ei ole piisavalt kognitiivselt võimekas, et ta märgiks üles kolm lihtsat küsimust ja neile järjest vastaks. Ta lihtsalt vastab kõige viimasele, mis talle kõrvu jäi, ja siis ülejäänut ignoreerib. Nojah. 

Siin oli küsimus, et kas need seadused, mida meie punased nõuavad, et inimesi nende meelsuse eest karistada, tunduvad meie nii-öelda liberaalsele parteile vajalikud ja kas ta ei karda, et see [meenutab] nagu nõukogude aega, kui inimesi meelsuse eest karistati. Ja sellele tuli vastuseks, et tema ei usu, et hakatakse inimesi ebaõiglaselt või üleliigselt karistama. Aga kas te teate, on olemas – usume me seda või mitte, meie konservatiivid – inimesi, keda kiusatakse taga? Jah, me teame. Me teame seda väga hästi, need inimesed on tänapäeva Euroopas konservatiivid, keda mitte lihtsalt ei kiusata taga, vaid karistatakse just nimelt nii-öelda vaenukõne või vihakõne seaduste ehk tsensuuriseaduste alusel, kui nad julgevad kritiseerida näiteks immigratsiooni. 

Me teame, et Hollandi poliitikut Wildersit on selle eest kriminaalkorras karistatud, me teame, et Prantsuse poliitikut Zemmouri on selle eest karistatud. Me teame, et Inglise kodanik, tavaline kodanikuaktivist, kes võttis sõna immigrantide poolt tapetud väikeste laste kaitseks ja immigratsiooni hukkamõistmiseks, Lucy Connolly pandi vangi. Täpselt samamoodi pandi Jordan Parlour vangi selle eest, et ta kritiseeris valitsuse immigratsioonipoliitikat. Me teame, et on süüdi mõistetud ja kriminaalkorras karistatud kristlasi Åke Greeni Rootsis ja Päivi Räsäneni Soomes. Jaa, need inimesed, keda taga kiusatakse, on olemas ja neid karistatakse tsensuuriseadustega punaste poolt alati. 

Lisaks sellele me teame, et ühiskonnas on olemas vaen ja ühiskonnas on olemas vaenu õhutamine ja ühiskonnas on olemas lausa vaenu rakendamine. Me kõik teame, et see vaen ja vägivald tuleb vasakult ja on suunatud konservatiivsete või lihtsalt parempoolsete poliitikute vastu. Kust me teame seda? Sest nad lasevad maha parempoolseid poliitikuid, näiteks Charlie Kirk Ameerikas. Näiteks tulistati Ameerika parempoolset või konservatiivset poliitikut Scalise'i. Donald Trumpi on kolm või neli korda tulistatud. Ameerika ülemkohtu konservatiivse kohtuniku Kavanaugh kodu rünnati. Me teame, et vasakpoolsed ihalevad vägivalla järgi ja kasutavad meelsasti ja häbenematult vägivalda, et edendada oma ideoloogilist programmi. Ennast liberaalideks nimetavad inimesed teevad neile katet. 

Ja kust me teame, et Eesti vasakpoolsed ei erine Ameerika vasakpoolsetest? No tasus ainult korraks lahti lüüa meedia või sotsiaalmeedia pärast seda, kui Kirk tapeti või Trumpi tulistati. Kõik kilkasid rõõmust või väljendasid erilist nördimust, kui [Trumpi] tapmine ei õnnestunud. Kõik vasakpoolsed aktivistid tulid kapist välja. Nii et me teame, et on olemas tagakiusamine, on olemas vaenu õhutamine, on olemas lausa vägivald. 

Aga see seadus, mida teie tahate, ei tee asju paremaks, vaid teeb ainult halvemaks. Mul oli valus kuulata seda demagoogiat, kui Michal rääkis, et kui tema oli justiitsminister, siis ta andis korralduse, et tuleb võtta midagi ette perevägivallaga, ja et naisepeks ei ole peresisene asi. Ta nagu pani selle ühte patta homotralliga. Ei ole võrdsed asjad. Homotrall on vaimne vägivald laste vastu, vaimne vägivald normaalsuse vastu. See on just nimelt see vaimne vägivald, mida te siin kõik teesklete, et te tahate vähendada. Nii et sellele tuleb vastu asuda samamoodi, nagu tuleb vastu asuda naisepeksule. Need ei ole omavahel selles mõttes samal liinil, et võitleme naisepeksuga, aga võitleme homotralli eest. Mõlemaga tuleb võidelda, mõlema vastu tuleb võidelda. Nii et kui te tahate lastekaitsepäeval homolippu lahti rullida, siis te tegelete lastevastase vaimse vägivallaga, punased. 

Nüüd, milles on probleem? Vaesed sotsid ja krüptomarksistid ei saa aru, miks valitsus ei edene selle asjaga. Seesama põhiseadus, mida siin tsiteeriti meil paar korda, ei luba tsensuuri, ei luba inimesi nende meelsuse eest karistada. Ei luba selle eest inimesi karistada ei trahviga ega vangistusega, nagu tehakse Inglismaal, Saksamaal, Prantsusmaal, Rootsis ja Hollandis, kui sa ütled, et on ainult kaks sugu. Eesti põhiseadus seda ei luba. See ongi tsensuur ja seda Eesti põhiseadus ei luba. Eesti põhiseadus ei luba valitsusel öelda, mida me arvama peame või kuidas me arvata tohime. Ei luba! See on see känd, mitte poliitilise tahte puudumine Reformierakonnas. 

Nad on olnud ju selle seaduse eest võitlejad aastaid. Kui nad olid opositsioonis ja EKRE oli valitsuses, siis nad tõid lausa eelnõu siia saali, et teha see tsensuuriseadus ära. Nad on veeretanud seda, Reformierakonnas Maris Lauri kõige tähtsam poliitiline projekt on olnud vaenukõne, vihakõne edendamine. Lihtsalt põhiseadus on jalus ees. No loodame, et põhiseadus peab veel aastakese vastu, siis ma luban teile, et sellest enam rohkem ei räägita.

Aitäh teile! Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud Riigikogu saadikud! Head kuulajad! Täna me oleme siin, kus me näeme sallimatuse pidupäeva, me näeme kallaletungi põhiseadusele ja me näeme pingutusi Eestit paariariikide hulka viia. Ja see ei ole üksi EKRE arvamus, et meid püütakse viia paariariikide hulka, sellest üha süveneva tsensuuri nõidusunest on osa lääneriike üles ärganud ja asunud oma põhiseaduslike väärtuste kaitsele. Nii on USA asunud sõnavabaduse rangemale kaitsmisele ja ei pea enam sugugi nii väga headeks liitlasteks neid, kes inimesi mõne X-i säutsu või näoraamatu postituse eest vangi panevad, nii nagu seda pahatihti juhtub Inglismaal ja mujalgi, või Soomes, kus endist siseministrit ja erakonnajuhti Päivi Räsäneni ahistati aastaid piibli tsiteerimise eest. Siia me olemegi jõudnud sellel sallimatuse pidupäeval.

Aga meil on nimetamisväärne blokk, kes on valmis põhiseadust sõna otseses mõttes kirsade alla trampima. See on kirsade komme, see on putinism, põhiseadust trampida jalge alla, [nagu seda tehti], muutes Venemaa autoritaarseks riigiks. Paistab, et kuskilt te seda õpite.

Ja muidugi, te läksite, härra peaminister, perepeksu juurde. Te lihtsalt peksite Sildarude peret, kes tõi meile olümpiahõbeda läbi tohutute raskuste. Jah, loomulikult, see pere on palju läbi elanud. Te läksite ja võtsite suure toosi soola ja valasite seda nende niigi valutavate haavade peale oma poliitilise vooruspoosetamise nimel. Sellest on küll väga kahju.

Loen teie postitust, kus te onu Heino ette võtsite. Selgus, et te olete uhke kuvandi loonud lausa omaenda lihase onu Heino pealt, keda te irvitavalt siin postituses kohtlete. Muhe mees, suits ja naps, kui lapsena õigesti mäletanud, polnud talle võõrad ka väikesed käredad naljad – selline õlgmehikese loomine tublist töökast Eesti inimesest, selleks et saaks ise ärklemisega tegeleda. No küll on piinlik! Küll on piinlik! Ja küll on piinlik see perepeks meie olümpiakangelaste suhtes!

Nüüd, mida me võime öelda? Te lihtsalt teesklete! Te teesklete naiste kaitsmist, võttes samal ajal raha üha vähemaks naiste varjupaikadelt. See on ju läbinähtav silmakirjatsemine. Samamoodi te teesklete majanduse juhtimist. See närbub ja närbub iga päevaga. Igal juhul on tagumine aeg lõpetada eestlaste väärika põlvkonna, kes ei mõista teie revolutsioonilist kirge, ülekülvamine solvangutega. Küll nad on onu Heinod, küll nad on vanameelsed, küll nad on pimedad. Head inimesed, need põlvkonnad on meid üles kasvatanud! Kas teil häbi ei ole emadepäeva paiku solvata meie vanemat põlvkonda ja siis poosetada oma rumalustega Riigikogu kõnetoolis, nagu peaminister just [tegi]?

Igal juhul sallimatus, mida me näeme, ongi üks suur võltsing ja samal ajal [toimub] üsna halastamatu sallimatuse eksponeerimine. 

Võtaks lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Aitäh! Nüüd ma tahan jõuda veel ühe sallimatuse etapi juurde. Martin Helme rääkis üsna tabavalt sellest, LGBT liikumine ründab Eesti lapsi, ründab neid juba lasteaias, püüdes neid seksualiseerida, püüdes nendele oma ideoloogilist rämpsu kaela valada oma raamatukestega sellest, kuidas kaks pulli koos elavad ja see ongi õige abielu. See algab lasteaiast, selliste raamatukestega on meie koolid ja lasteaiad üle külvatud. Seda me näeme igas koolietapis, igas etapis on mingi vaimne vägivald, mida just teie, sotsiaaldemokraadid, korraldate koolides laste vastu, sest te olete selle ühed usinaimad eestvedajad, samamoodi reformierakondlased või Eesti 200-tajad. Teil ei ole häbi!

Teil ei ole häbi 21. sajandil panna inimeseõpetuse tööraamatusse "Tervisevalikutest nii- ja naapidi" absurdset juttu, et on olemas 20 sotsiaalset sugu. Tsiteerin lehekülge 85, sest meie paljud valijad ei usu siiamaani, et selline jaburus on kirjutatud meie laste õpikutesse. Igal juhul mina kutsun häid õpetajaid ja häid õpilasi ülestõusule selle vaimse vägivalla, rumaluse vastu, mis meile siit õpikust vastu vaatab. Just seda te tahate, te pressite kõik õpikutesse. Te lähete laste kallale! Lastekaitsepäeval tahate Viljandis oma mingisugused seksualistid laste kallale lasta. Häbitu, häbitu, häbitu komme! 

Aga ma siis tsiteerin lehekülge 85 inimeseõpetuse õpikust. Soolist identiteeti nimetatakse psühholoogiliseks sooks. See tähendab enese tunnetamist teatud soo esindajana, naisena või mehena, mõnikord ka mittebinaarse inimesena, kes ei määratle end kummagi soona. Erinevaid psühholoogilisi soomääratlusi on üle 20. Kõige sagedamini, muide, langeb psühholoogiline sugu kokku bioloogilise sooga. Seda väidab õpik. Oh imet! Ja siis: bioloogiliselt määratakse inimene sündides naiseks, meheks või intersooliseks inimeseks. Vaat sellepärast te neid ankeete kaela määritegi Siseministeeriumi kaudu. Pange sinna muu sugu ka, mõelge välja, see on teie valik, see on ju suva valik, eks ole. Ja sinna me teie juhtimisel jõuame. Lõpetage lastevastane vägivald! Aitäh!

Aitäh! Helle-Moonika Helme, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Vist on soov kaheksa minutit [kõneleda].

Aitäh, head arupärijad! Head kolleegid! Peaminister on siit jalga lasknud, aga see selleks. Kuulanud seda arupärimise käiku, ma ütlen juba alguses ära, et ega sotsid teisiti ei oskagi. Olukorras, kus terve Eesti on kriisis – on majanduskriis, energiakriis, finantskriis, suveräänsuskriis, põhiseaduslikkuse kriis, õiguskriis, hariduskriis, keelekriis, rahvuskriis, demograafiline kriis –, nemad muud ei oskagi, kui et tulevad välja neile ainuomase üliolulise ja maailmaajaloolise tähtsusega kriisiga, selleks on LGBT-inimeste kriis. No et justkui neid vaenatakse kuidagi eriliselt ja õelalt. 

No ma ei tea, meedia on meil igapäevaselt pigem täis teateid, kuidas vaenatakse, kuidas vägistatakse hooldekodudes vanureid, kuidas õpetajaid loobitakse koolis toolidega, sõimatakse voorimehe kombel, kuidas taas kord ja taas kord tapetakse keegi ära. Need ei ole valdavalt mingid tähestikuinimesed, vaid täiesti tavalised Eesti inimesed, kellel pole vaeses ja sõgeda valitsusega Eestis mitte mingit kaitset. Ometigi neid vaenatakse, diskrimineeritakse, pekstakse, vägistatakse, isegi tapetakse. Ja siis tulevad siia sotsid oma arupärimisega [ja küsivad], miks riik ei tee piisavalt mingi marginaalse tähestikurahva jaoks ja kaitseks. 

Noorte hulgas on tõesti vaimse tervise häirete hulk epideemiliselt kasvanud. Nende vaimse tervise häirete leviku üks põhjus muu hulgas on ka riiklikes õppekavades ja igasugu selliste MTÜ-de rahastamises, mis ajavadki noori soosegadusse ja võtavad neilt ära õnneliku lapsepõlve ja tasakaaluka teismeliseea, surudes neile pähe mõtteid, et nad pole sündinud normaalsena, vaid peavad leidma endas kellegi, kes nad tegelikult pole või siis äkki on. 

No siin arupärimises on välja toodud statistiliselt just LGBT-noorte suitsidaalset käitumist. Aga tegelik kurb statistika on palju hullem just nende hulgas, keda nimetatakse poisteks ja tüdrukuteks. Neid niinimetatud tähestikunoori on noortest ainult 5% ja arupärijate statistika, millega siin opereeritakse ja mida esitatakse millegi väga hirmsana, [kajastab] protsentuaalselt 5% [juhtumitest]. Ehk see arv, kellest räägitakse siin arupärimises, on taas kord ikkagi täiesti marginaalne. 

Ja mul tõepoolest on kahju nendest noortest inimestest ka ses mõttes, et nad on nii suurelt ja ideoloogiliselt ära lollitatud. Ja nüüd veel hirmutatakse neid sellega, et keegi kuskil tahab kangesti neile halba, vaenab ja diskrimineerib neid. Eks sealt tule otsida ka osa neist põhjustest, miks nad ennast halvasti tunnevad, kuni suitsiidimõteteni välja. Noored ongi ju väga õrnad.

Aga tulen päriselu juurde tagasi. No statistika üldiselt räägib suitsiidide puhul ikkagi poistest ja tüdrukutest. Ja siin, head kolleegid, on numbrid tõesti kurvad. 14% päris poistest ja tervelt 30% päris tüdrukutest on mõelnud suitsiidimõtteid. Vaat siin on probleem! Kuidas vähendada vaenu ja tõrjutust ja sellest tulenevat vaimse tervise kahju nende hulgas? Sellega ei suudeta tegeleda, tehakse ainult suuri sõnu.

Aetakse lapsi ja noori hulluks kliimaärevusega – riiklikult on seda tehtud juba aastaid ja nüüd ongi tulemus käes. Aetakse hulluks sõjahirmuga, aetakse hulluks nende vanemate panemisega igapäevaselt väljapääsmatusse olukorda, kus on maksukirved ja uusi makse laotakse järjest selga. Ega noored ei ole ju pimedad ega kurdid. Nad näevad, kui raske nende vanematel on, kuidas nad peavad igapäevaselt rabama, kuidas neil pole enam aega oma laste jaoks, pole raha, et nende vajadusi täita.  

Ja sealt omakorda tõusetub hädas vanemate omavahelise vägivaldsuse teema, sest ahistuse ja väljapääsmatuse tunne konverteerubki perekonnas üksteise süüdistamiseks, alkoholismiks ja kõigeks, mis sellest tuleneb. Lapsed ja noored näevad seda kõike pealt ja nende turvatunne väheneb ja see omakorda konverteerub üksteise kiusamiseks koolis ja sotsiaalmeedias.  

Te võite neid hästi rahastatud ja pseudoõilsaid Kiusamisvaba Kooli ja lillade karude kampaaniaid teha, kui palju tahate. Juurpõhjus on hoopis mujal ja see kala mädaneb meil peast. See mädaneb ikkagi sealt ülaltpoolt, kus vastuvõetud poliitilised otsused on tekitanud olukorra, kus frustreerunud kodanikud elavad end erinevates valdkondades välja ja kiusavad lõpuks kõike ja kõiki. 

Ja me nägime, kuidas peaminister oma vastustes käitus samuti tüüpilise koolikiusajana, kasutades ära oma positsiooni, küsijaid alavääristades, nende motiive sildistades ning põhimõtteliselt gaslight'ides just konservatiivseid küsijaid absoluutselt igas aspektis. See on märgiline ja kahjuks on see eeskuju. Seejuures on see väga halb eeskuju. 

Ja ma siin lõpetuseks pöörduksin arupärimise algatajate poole. Te armastate hirmsasti näpuga näidata kellegi teise peale, kui räägite kellegi allasurumisest või tema soo alaesindatusest ja diskrimineerimisest kellegi soo põhjal. Aga mina küsin, miks teie erakonna esimees on mees. Miks pole teil juhatuses kõik naised või vähemalt enamus? Kohaliku võimu tippkohtadel on teil samuti mehi rohkem. Tehke kõigepealt oma erakonnas asjad korda, mitte ärge vaadake teiste otsa ja neid süüdistage. Aitäh! 

Aitäh! Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Ei plaaninud siia tulla, aga lugesin seda uuringut praegu nii-öelda üle rea [ja tahaksin öelda] paar sõna. Mul isiklikult, kuigi ma olen konservatiivsete vaadetega, on tavaliselt ükskõik, kes kellega magab, ütlen ausalt. See on teie asi. Küsimus on, kui palju peab seda afišeerima või kui palju peab provotseerima. 

Mind häiris kõvasti see, kui isadepäeval kutsuti Eesti Televisiooni kaks lugupeetud ettevõtjat, kes on ostnud omale kenad lapsed, kes ei ole kunagi oma emaga kohtunud ja ilmselt ei kohtu ka. Selle tulemusena kaotas ameti lugupeetud professor Veidemann, rahvusringhäälingu nõukogu esimees. See on esimene, see on lubamatu ja talumatu. 

Teiseks, 1. juunil tahetakse Viljandi keskplatsile väga ilus suur lipp laotada. Miks 1. juunil, lastekaitsepäeval, aga mitte 30., 2. juunil, 17. juunil või millal iganes? Nagu ma aru saan, seda tehakse ka Tallinnas ja Tartus, aga mitte 1. juunil. Minu meelest see on provokatsioon. Provokatsioon! Oluline on siin suhtumine sellesse kogukonda. Kõigil on eluõigus siin päikese all ja ma ei taha kuidagi kedagi halvustada, aga ühiskonda provotseerida ei ole ilus. 

Minu hea sõber Ken Saan korraldas Narvas [ürituse] – ma ise ei jõudnud sinna –, kus lasi ühel laulukest, mille pealkiri vist vene keeles on, et "Mu [vend] on lesbiyanka". Meil on Narva linnuse peale pandud plakat, [kus on kirjas, et] Putin on sõjakurjategija, ja teiselt poolt tuli seda, mis sealt tuli. Ja siitpoolt lastakse venelastele, Venemaale "Moy brat lesbiyanka". Ma ei ole Kenile seda öelnud, aga minu arust see on provokatsioon ja me ei tohiks seda endale lubada. 

Lugesin seda uuringut siin, ma loen hiljem selle [põhjalikumalt] läbi. Noored on kahjuks jah sellised õrnakesed, ei tohi seda, teist ega kolmandat, ei jõua ka lõuga tõmmata ja nii edasi, enesetapumõtted ja enda veristamine. Virtuaalmaailm on viinud nii kaugele reaalsest elust, et nad ei teagi, kes nad reaalselt on. Kui neid lahingumänge mängida, siis kaob ära piir, kes nad tegelikult on ja mis on virtuaalne ja mis ei ole. Kõik need hirmud noortel venelastel eestlaste kohta, noortel eestlastel venelaste kohta, et mingu tagasi, okupandid, ja mis iganes. Nagu ma nüüd siit loen, ka noorte seas on viha LGBT kogukonna vastu. Ma üldse ei imesta seda, aga sellest peaks rääkima rahulikult ja mitte sildistades.

Eesti on ikka raskelt lõhki. Peaminister, enne kui ma siia tulin, liikus väsinud jalgadega koridoris puhveti poole. Ega tal kerge ei ole. Riik on raskelt lõhki. Loosungite järgi on Eesti riik valmis, nüüd on aega unistada. Mitte vaid unistada, vaid tegutseda on ka vaja! Riik on raskelt lõhki, erinevad rühmitused omavahel kõõritavad ühele poole, noored eestlased noorte venelaste poole ja vastupidi, ka nende LGBT-aktivistide poole.

Aga selles plahvatusohtlikus olukorras peaks igasugune provotseerimine olema lubamatu. Isadepäeval tuua [saatesse] lugupeetud ettevõtjad, kes on oma lapsed ostnud – see on kriminaliseeritav. Me praegu arutame seda Riigikogu õiguskomisjonis. Või teine asi, lastekaitsepäeval ilus lipp laotada Viljandis maha – lubamatu! Neid asju võib olla veel. 

See ei tähenda suhtumist. Praegu on kuidagi niimoodi, et ühed on saatanad ja teised ei ole. Ma ütlen, et igaüks magagu, kellega soovib, noh, lapsed välja arvatud muidugi. Aga peaks suhtuma väärikalt kõikidesse ja mitte provotseerivalt. Punkt! Aitäh!

Aitäh! Madis Kallas, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head kuulajad-vaatajad! Sotsiaaldemokraatide aadressil kõlas siin päris palju süüdistusi ja päris palju märkimist. Ma arvan, et ma saan rääkida kõigi siin saalis viibivate sotsiaaldemokraatide ja ka endiste sotsiaaldemokraatide nimel, [kui ütlen], et me ei ole kunagi vägivalda heaks kiitnud, või veel hullem, kellegi tapmist tagant kiitnud. Me heidame üheselt sellise tegevuse hukka ja sotsiaaldemokraadid ei hakka seda ka kunagi toetama. Siin küll kõlasid teistsugused süüdistused, mida sotsiaalmeedias väidetavalt olevat nähtud. 

Kui me räägime konservatiivsest ja nii-öelda liberaalsest teljest, siis ma arvan, et ka see on pahatahtlik tõlgendamine, et vasakul pool siin saalis istuvad punased, kes teevad ühte või teist. Mina kindlasti ei taha öelda näiteks EKRE kohta midagi sellist. Ma arvan, et nendel on oma maailmavaade, nad usuvad oma väärtustesse ja ma kindlasti ei halvusta, ma kindlasti ei ütle midagi sellist, mis võiks teha nendele kuidagi liiga või halba. See, et nad on konservatiivsemate maailmavaadetega kui mina või sotsiaaldemokraadid, on nende õigus ja me peame seda tunnustama. 

Ma arvan, et meil ei ole mõtet siin kunstlikult vastuseisu süvendada. Ka mina ütlen, et meil on kaks sugu. Ma ei ole konkreetselt seda õpikut näinud. Mina käisin koolis siis, kui meile üheselt ja selgelt õpetati, et on kaks sugu, nii [õpetati] ülikoolis, gümnaasiumis kui ka põhikoolis. Kui tänasel päeval on mingisugused teistsugused tõlgendused ja seal on teaduslikud tõestused ja argumendid taga, siis ma olen nõus neid lugema. Aga et jälle selle argumendiga nii-öelda punaseid peksta või sotsiaaldemokraate peksta, ma arvan, ei ole õige. Ma arvan, et see ei ole väärikas, ja ma arvan, et nii ei peaks siin saalis käituma. 

Kiusamisvaba Kool ja Väike Sõber Karu said ka minu meelest asjatult kriitikat ja pahameele osaliseks. Need on väga väärt ja kindlasti tunnustamist väärivad tegevused või ettevõtmised. Eelmisel nädalal toimus Kiusamisvaba Kooli seminar, mis oli pühendatud just ennekõike lapsevanematele, kus nii politsei, psühholoogid kui ka mitmed erineva eluvaldkonna lapsevanemad rääkisid kiusamisest, rääkisid vaimsest vägivallast ja rääkisid sellest, mismoodi ja kuidas me peame tolereerima kõiki inimesi meie ümber, sõltumata sellest, missuguse maailmavaatega nad on, sõltumata sellest, milliseid hobisid nad harrastavad ja nii edasi ja nii edasi. 

Lõpetuseks. Paljud on lugenud meediast, et Eesti on kukkunud õnnelikkuse edetabelis igal aasta tahapoole. Kui me 2025. aastal olime 46-ndad, siis aasta enne seda 39-ndad ja 2023. aastal 31. kohal. Ühest ja selget põhjust ei ole, miks Eesti inimesed ei ole enam õnnelikkuse edetabelis nii kõrgel kui varasemalt, aga kindel on see, et mida lõhestunum on ühiskond, mida rohkem otsitakse vastandumist, mida rohkem üksteisele halvasti öeldakse, seda vähem õnnelik saab rahvas olla, seda vähem õnnelikud saavad need inimesed olla. Ma arvan, et Eesti inimesed saaksid olla õnnelikumad, aga seda vaid siis, kui me üheskoos üksteist toetavat ja tervet ühiskonda üles ehitame. Vajadusel oleme alati valmis vaatama peeglisse, vajadusel oleme alati valmis võtma tooni alla ja ei tohi ära unustada ka sõna "vabandust", kui seda on vaja öelda. Aitäh!

Aitäh! Tanel Kiik, palun!

Paluks ka igaks juhuks kolm minutit juurde.

Kaheksa minutit.

Ehk ei ole vaja. 

Tere, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Ühest küljest rääkis Madis nii ilusti, et võib-olla oleks olnud paslik lasta tal [sellega see arutelu] lõpetada, aga kuna EKRE jõmmid tulid siia kambakesi ja rääkisid, ütleme otse, üks segasemat juttu kui teine, siis ma ikkagi mõtlesin, et ma pean ka mõned sõnad ütlema. 

Huvitav on see, et arupärimine oli peaministrile, arupärimine oli teemal vaenukõne, vaenu õhutamine, LGBT+ kogukond ja kuidagimoodi tundis EKRE ennast kohe puudutatuna. See on sihuke huvitav asi. Nii nagu kuskil mainid kas vähemusi või vaenukõne või midagi sellist, siis kohe on plõksti EKRE kohal, nagu kärbsed tulevad mee peale kohale. Äkki jääme muidu ilma, mine tea, mis seal räägitakse, ja muidu meie seisukohad ei kõla! See on huvitav asi, mida ma olen tegelikult varasemalt ka täheldanud. 

Iseenesest on väga positiivne, et te tulete, mõtlete kaasa, arutate, aga võib-olla tõesti võiks vahepeal kuulata ka teist poolt, kuulata neid küsimusi ja ka tähelepanekuid, mida peaminister siit puldist [tegi]. Kogu see jutt, millele ka Madis viitas, kuidas vasakpoolsed ja punased siin õhkavad rõõmust, kui kellelegi atentaadikatse tehakse, või mis see sõna oli, mis härra Helme kasutas, kõik vasakpoolsed aktivistid – no püha taevas! No ju ta kuskilt kellegi leidis, ma usun, internetis on mitu miljardit inimest ja Helme kindlasti leidis mõne, kes midagi sarnast tegi, aga ma kahtlustan, et siit saalist ta ei leia ühtegi. Kahtlemata on, nagu Madis viitas, sotsiaaldemokraadid igasuguse vägivalla vastu ja kunagi mitte ühegi inimese atentaadi, või veel hullem, tapmise poolt. 

Vastupidi, me oleme just nimelt mures, et ühiskonnas on liiga palju vägivalda, nii vaimset kui füüsilist. Sellepärast me ka küsisime, millised on valitsuse tegevused, et vähendada seda, kuidas tagada inimeste võrdne kohtlemine, kuidas soodustada seda juba haridussüsteemist peale. Te hirmutate inimesi, et näed, õpetatakse, et on palju sugusid ja nii edasi. Aga lapsi tulebki harida, et maailmas on palju erinevaid inimesi. Kõik ei ole ühesugused, kõik ei ole sellised nagu Madis või Tanel või Rain või Martin või Zuzu või Riina. Kõik ongi erinevad ja midagi teha ei ole! Mitte midagi teha ei ole, see on miski, millega meil tuleb leppida. Isegi siis, kui mõni inimene sulle kuidagimoodi sümpaatne ei tundu, ei tähenda see seda, et ta on sinust kehvem.

See on niivõrd elementaarne asi, aga millegipärast tundub, et konservatiividele, kelle jaoks see peaks olema veel eriti loomuldasa arusaadav – vaoshoitus ja nii edasi –, on see kuidagi haruldaselt arusaamatu. Ja kõigiga, kes nendest teistmoodi arvavad, tuleb võidelda, neid tuleb sõimata punasteks. Ma ei tea, homotrollid ja mis kõik sõnad siin täna läbi käisid, putinistid. 

Noh, mu lemmik oli see, kui härra Poolamets, ütles, et sotsiaaldemokraadid süvendavad siin putinismi. Kullakesed, Putin on üks suuremaid homofoobe, eks ole. Minge kuulake, mis juttu tema räägib. Pigem, kui keegi siin natukenegi sinnapoole kaldub, on see paratamatult just nimelt EKRE fraktsioon oma sõnavõttude, oma jutuga. No nii on, eks ole! See retoorika, mida tema ja Kreml viljelevad just nimelt vähemuste suunas, on väga sarnane. Nii et kuidagimoodi paralleele tõmmata sotsiaaldemokraatidega, no selleks peab olema ikka väga hea fantaasia. Kahtlemata seda osal teie kolleegidel on.

Te viitasite, et naisi tuleb loomulikult kaitsta. Jah, me teame, kuidas EKRE naisi kaitseb, eks ole. Te olete ju välja öelnud, et nad on kuskil tagalas ja mehed on eesliinil, selleks et naistele poliitikas liiga ei tehtaks. Aga tegelikkuses, kui me räägime [selleteemalistest] ettepanekutest – võrdse kohtlemise seadus, soolise võrdsuse edendamine –, on alati EKRE millegipärast vastu seisnud nendele asjadele. Ei ole palgalõhet olemas, ei ole probleemi olemas. Tegelikult päris elu näitab midagi muud, uuringud näitavad muud, statistika näitab muud. 

Nii et ma julgustan mitte vastandama naiste kaitsmist ja vähemuste kaitsmist, vaid just nimelt [mõtlema] nii, et kõik, kes on mis tahes positsiooni tõttu nõrgemas olukorras või on vähemus, väärivadki ühiskonnas ühtviisi kaitset. Ei ole niimoodi, et kuskil on halvad, head ja paremad, teie olete valged jõud, ja kuskil on mustad jõud või teistpidi. Ei ole! Konservatiivid väärivad kaitset ja võrdset kohtlemist, samuti liberaalid, naised ja mehed, sõltumata soost, sõltumata seksuaalsest sättumusest, sõltumata vanusest, millest tahes.

Kogu selle debati puhul selle pisendamine … Te laste vaimse tervise puhul jõudsite selleni, kuidas laste vaimse tervise mured ongi vaata et tingitud sellest, et liberaalid ja sotsiaaldemokraadid nende jaoks maailma kuidagi hirmsaks kohaks muudavad. Ei ole. Ei ole! Meil laste ja noorte vaimse tervise [probleeme] süvendab esiteks tõesti kõik sotsiaalmeedias toimuv, kindlasti laiemalt julgeolekupoliitiline olukord, mis meid kõiki murendab, aga väga palju ka selline toksiline suhtumine, kui me vaatame, milliseid sõnavõtte teevad teie erakonnast, aga kindlasti ka teistest erakondadest inimesed sotsiaalmeedias. See on väga paljuski eeskuju, mida te toote. 

Kui need sõnavõtud ja hoiakud on sellised, et ongi kuskil see õige ideaal ja kõik teised on valed, siis see noor või laps, kes paratamatult sinna ideaali ei mahu, hakkab kohe küsima, kas tema on kuidagi kehvem, kas tema on kuidagi teisejärguline. Ja kui klassikaaslased hakkavad ka seda ütlema, siis loomulikult mõjutab see vaimset tervist, see on teada. Nii et laste vaimse tervise toetamisel on rohkem vaja just nimelt sallivust, arusaama, et kõik on siia ilma sündinud erinevana, aga siiski võrdsena. Ma julgustaks teid ka seda natukenegi rohkem mõistma, natukenegi rohkem viljelema. Aitäh!

Suur tänu teile! Ja nüüd on meil hea võimalus kuulata, kas see ettekanne mõjus. Oma vaateid peegeldab Rain Epler. Palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Head kolleegid! No Tanel siin nüüd ladus küll pikalt ja sai välja öelda, mis ta kavatses välja öelda. Ma ainult paar asja markeeriksin ära. 

Madis oma kõnes rääkis statistikast. 2021. aastal olime me suhteliselt heal kohal õnnelikkuse indeksis. 2023. aastal oli koht juba halvem ja 2025. aastaks veel halvem. Põhjust ei ole vaja väga kaugelt otsida. Vaadake, kui see punane valitsus tuli, siis hakkaski Eesti rahval õnnetumalt minema. Sotsid olid valitsuses koos Reformierakonnaga, kes on ka üsna punaseks muutunud, nad on sotsidega pikalt koostööd teinud. Nii et see on üks asi. Sa, Madis, neid põhjuseid hindasid võib-olla valesti. Vaata sellele statistikale veel otsa. 

Ja mis puudutab seda, et sa ütlesid, et ei tohiks ära unustada sõnu "vabandust" ja "vabandage", sellega mul tuli üks anekdoot meelde. Ma võib-olla sellise parafraseeringuga tõmbakski oma jutu kokku, et sotsid ei ole punased – no vabandage! Aitäh!

Kiitus teile! Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Alustan siis siit, kus Rain lõpetas, ja väidan täpselt vastupidist, sotsid ei ole punased, ei ole vägivaldsed, ei kutsu üles vägivallale, ei toeta tsensuuri. Pigem on ju vastupidi, meie seisame selle eest ja oleme aastakümneid seisnud selle eest, et Eestis peab iga laps saama tervelt ja turvaliselt üles kasvada ja iga täiskasvanud inimene rahulikult endana elada. 

Me ei toeta valimiskampaania vankri ette vähemuste rakendamist. Aga tõesti, kahjuks, nii nagu täna siin saalis on näha, ma pean ka nentima, et EKRE madal reiting tähendab seda, et Mart Helme, kes siin saalis toetusallkirju kokku ei saa, et presidendiks kandideerida, tuuritab mööda Eestit, et reitingut tõsta. Samuti peavad LGBT+ inimesed kannatama vaenamist selleks, et EKRE reiting saaks tõusta. See on polariseeriv teema ja sellele kaardile ilmselt järgmise kaheksa kuu jooksul mängitakse, et hääli saada.

Samas, kui vaadata seda, mis ühiskonnas toimub, siis näeme, et abieluvõrdsus on seadustatud ja maailm ei ole kokku kukkunud. Meil on õnnelikke inimesi, kes on saanud oma kooselu ametlikuks abieluks teha. Ja nüüd on võetud ette LGBT+ inimesed kui haavatav rühm, kellele oma valimiskampaania üles ehitada. See on taunitav, see on kahetsusväärne. Võistlema peaksid ikkagi poliitilised ideed, mitte vaimutsemine ja ähvardamine või hoiatamine teatud sihtrühmade eest. 

Lisaks LGBT+ inimestele kuulsime täna programmi Kiusamisvaba Kool ja Väike Sõber Karu suhtes kriitikanooli olukorras, kus Eestis on PISA testide kõrgetele tulemustele vaatamata lapsed koolis õnnetud, tajuvad kiusamist. Meie kõigi vastutus on luua neile keskkond, kus nad saavad rahulikult õppimisele keskenduda. Kiusamisvaba Kool ja see lillade karude programm on tõenduspõhised, neid on laialt rakendatud, need tõepoolest vähendavad kiusamist, loovad kasvamiseks ja õppimiseks sobivama keskkonna. Neid tuleks rakendada kõigis Eesti koolides ja klassides. Lõpuks saame nii õnnelikumad lapsed kui ka paremad akadeemilised tulemused. 

Nüüd, täna siin kõlas selle Baltic Pride'i nädala suhtes arusaam, nagu tegemist oleks provokatsiooniga. Baltic Pride tiirleb kolmes Balti riigis, seekord on Eesti kord seda korraldada. Ja tõesti, see toimub 1.–7. juunini ühe nädala jooksul. Erinevates Eesti linnades on programmi koostamisel olnud ilmselt vabad käed. Selle aasta Pride'i teema on, et vaikides vaenu vastu ei saa. Seega pean ka mina EKRE esitatud jamale ja valeväidetele siin vastu [astuma]. 

On veel kolm teemat, milles tuleks ümberlükkamisi teha. Anti Poolamets rääkis sellest, et olümpiahõbe saadi läbi tohutute raskuste. Ja tõepoolest, selliseid raskusi ei peaks ükski laps ega noor taluma ja ühiskond ei peaks seda heaks kiitma või aktsepteerima. Noorsportlaste heaolu peaks olema tagatud ja me peaksime suutma koolitada treenereid, et neil oleks kutse ning et nad teaksid, kuidas noori treenida ja millised on treenerile seatavad eetilised nõuded. Tõesti, tulemus ei vabanda välja igasuguseid vigu ja vägivalda, mis treeninguprotsessi käigus on tehtud. 

Teiseks, Helle-Moonika Helme rääkis soolisest tasakaalust erakonnas ja ma saan kinnitada …

Palun kolm lisaminutit ka!

Jaa, loomulikult, kolm minutit lisaks.

Eestis ei saa olla soolise tasakaalu tagamine Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ainuülesanne. Samas ma kinnitan, et me oleme juba aastaid tagasi erakonnas seda teemat analüüsinud, sealhulgas triibuliste nimekirjade koostamises kokku leppinud. Me oleme näinud, et triibulised nimekirjad on korduvalt andnud parlamendivalimistel tulemuse, et siia saali jõuab mehi ja naisi võrdselt. See on puhtalt tahtmise küsimus. Kui kõik erakonnad teeksid triibulise nimekirja, siis me näeksime ka siin saalis rohkem naisi kui see 27–29%, mis seni on osutunud laeks. 

Minu esimestel parlamendivalimistel oli see nali, mis oli erakordselt lööv ja jäi mulle hästi meelde, et näiteks Reformierakonnal oli esinumbrite seas Urmaseid rohkem kui naisi. Naisi on Eestis ligi 700 000, neist üks sai esinumbriks. Urmaseid on, ma ei tea, alla 4000, neist sai kolm ühe erakonna esinumbriks. Teistel erakondadel on ka oma Urmased. See tegelikult ei peaks olema normaalsus. 

Ma kinnitan, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond tegeleb teadlikult sellega, et valimisnimekirjades oleks naised ja noored esindatud, et nad osutuksid valituks ja saaksid nimetatavatesse ametitesse, aga et meil oleks ka sooline tasakaal erakonna juhatuses ja juhtkonnas. See, et erakonna esimeheks võib saada naine, ei ole kuidagi välistatud. Ilmselt näeme ka seda päeva. Me oleme teadlikult soolise tasakaaluga tegelenud, seda parandanud. Ma ei tea ühtegi erakonda Eestis, kes selliseid samme oleks ette võtnud. 

Nüüd viimaseks rahustan Peeter Ernitsat, kes nägi, et Florian Wahli loo "Mu vend on lesbi" venekeelne ettekanne võib provotseerida Putinit. Ma võin rahustuseks öelda, et tegemist oli silent disco formaadiga. Inimestel olid kõrvaklapid peas. Nii et kui Putin tahab kuulata vene keeles lugu "Mu vend on lesbi", siis ta peab selle internetist üles otsima, omale kõrvaklapid pähe panema ja seda lugu teadlikult kuulama. Aga ma usun, et oli väga tore kontsert. Julgustan Euroopa päeval osalema ja mõtestama seda, miks ja mil viisil me Euroopasse kuulume ja miks see tähtis on. Aitäh!

Aitäh! Tasakaalu mõttes, ja mitte ainult: Riina on väga hea kõneleja nagu alati. Ma kiitsin Raini, [kiidan Riinat ka], muidu äkki hakatakse sisu poole pealt järeldusi tegema. Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid saalis ja ekraanide taga! Head inimesed Eestimaal! No Raini jutule jätkuks [ütlen, et], et need Madise väljatoodud numbrid, et millal Eesti õnnelikkuse edetabelis eespool oli – 2021, nagu väideti, ja 2020, mille baasilt seda eeldatavalt [arvestati, oli aeg, mil] EKRE oli valitsuses. 

Sotsid siin kiitsid, et nemad ei tolereeri vägivalda. Aga võtke lahti 2020. aasta noorsotside karikatuur, kus oli nimeliselt välja toodud, kelle ukse taga käib vikatimees, kus juba on käidud, kelle uks on kinni. Seal olid enamus EKRE ministrid, ka Riigikogu saadikud. Nii et see oli otsene üleskutse vägivallale ja seda tegid noorsotsid. Seda pole keegi ümber lükanud ega ka vabandanud selle eest, mida tehti. See oli otsene lõhestamine. Selline otsene lõhestamine ei saa olla tolereeritav. Sotsid väitsid, et nemad on võrdsuse poolt. Me ikkagi räägime, et see nii ei ole. 

Nüüd tulen vähemuste juurde. Eestimaal on eestlased vähemuses. Räägime eesti rahvast, räägime eestlastest ja teeme kõik selleks, et meie, eestlaste kogukond, eestlaste arv suureneks. Sotsiaal-majanduslike meetmete, iibepoliitika ja perepoliitika kaudu oleks vajalik tõsta eestlaste eneseteadvust, et meil sünniks rohkem lapsi ja meil oleksid õnnelikud lapsed. 

Nüüd, on ta Kiusamisvaba Kool või need roosad karud, tegelikult algab kõik ju kodunt. Kui lapsevanemad kodus suudavad olla eeskujuks oma käitumise ja oma olemisega, siis me jõuaksime edasi. Lapsed, järgides eeskuju, saaksid õnnelikuma lapsepõlve. Nad ei peaks hakkama endas kahtlema [ja mõtlema], et millise soo nad peavad siis endale valima lõppude lõpuks. Ja ikkagi, Eestis on kaks sugu, mees ja naine, nende kooselust [tuleb] ka järelkasvu. Nemad on need, kes viivad Eesti rahvast edasi. Meie esmane ülesanne peab olema laste kaitsmine kõikide nende pahede eest, mis on välja öeldud. 

Nüüd järgmiseks, siin peaministrilt samuti küsiti, et miks seda värvilist lippu ei tohi laiali tõmmata Viljandi linnas. Kui te laste kaitsjad olete – 1. juuni on lastekaitsepäev –, siis kaitseme lapsi selle eest, et ei hakkaks mingit ideoloogilist propagandat viima nende peasse.

Nüüd veel lõpetuseks võtaks ka selle onu Heinode teema. EOK president hääletati demokraatlikult maha. Ma ei kujuta ette, mida tunnevad need naised, kes osalesid demokraatlikul hääletusel ja hääletasid president Kersti Kaljulaidi vastu, et neid sildistatakse onu Heinodeks. Ma ei kadesta neid, neil on tõeliselt raske sellest välja tulla, kui isegi peaminister peab neid onu Heinodeks. Mul oli naabrimees onu Heino, kes oli väga tark ja väga töökas inimene. Ma väga austasin teda. Nüüd sildistatakse kõiki, kes ei ole nõus olümpiakomitee lõhestava presidendiga. Me ei saa sellega nõustuda. Nagu sportlased ütlevad, siit on hea edasi minna, me oleme juba põhjas, läheme siit ühiselt koos edasi. Aitäh!

Suur tänu, härra Riigikogu aseesimees! Ka see formaat tõepoolest näeb ette vastusõnavõtte. Peaaegu on kõiki siin nimetatud. Mul oleks sihuke mittesiduv ettepanek, et üks vastusõnavõtt fraktsiooni kohta, siis me jõuame edasi. Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Nagu tavaliselt, EKRE esindajad eksivad. Noored sotsiaaldemokraadid panid valimiste eel üles mingi meemi, kus oli vikatimees peal. See on kohutav, see on ebaõnnestunud. Sotsiaaldemokraadid ka erakonnana mõistsid selle hukka, lehes avaldati vastulause. Mitte keegi ei kiitnud takka, mitte keegi ei pidanud seda õigeks, on täiesti lubamatu selliste asjade avaldamine.

Suur tänu teile ja kõikidele kolleegidele ka! Sulgen rõõmuga läbirääkimised. Oleme, kolleegid, neljanda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.

Ja [oleme] jõudnud kauaoodatud Lauri Laatsi ettekandeni: Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kütuse hinnatõusu leevendamise meetmed" eelnõu 842 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, Riigikogu liikme Lauri Laatsi.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu juhataja! Head kolleegid ja inimesed, kes on jälginud meid interneti vahendusel! Ja kuna onu Heinot on ka siin mitu korda juba nimetatud, siis tervitan kõiki onu Heinosid. Keskerakonna fraktsiooni nimel olen teie ees Riigikogu otsuse eelnõuga "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kütuse hinnatõusu leevendamise meetmed". 

Me andsime 10. märtsil käesoleval aastal üle ühe eelnõu, kus me teeme kaks ettepanekut, arvestades olukorda, mis on praegu Pärsia lahes Hormuzi väina sulgemisest lähtuvalt tekkinud – kütusehinnad on läinud ülespoole. Meie ettepanekud märtsikuus olid järgnevad. 

Punkt 1, teeme ettepaneku töötada välja ja esitada Riigikogule seaduseelnõu, millega kehtestatakse mootorikütusele ajutine käibemaksu määr 13% üheks aastaks. Punkt 2, teeme ettepaneku töötada välja ja esitada Riigikogule seaduseelnõu, millega jäetakse ära 1. mail jõustuma planeeritud kütuseaktsiisi tõus järgmistele kütuseliikidele: bensiin, diislikütus, vedelgaas, kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli, maagaas, veeldatud mootorimaagaas. Ja meie ettepanek punktis 3 on see, et kõik meie ettepanekud jõustuksid hiljemalt 1. mail.

Me teame, et osaliselt on praegune valitsus võtnud meie ettepaneku juba töösse. Punkt 2 ehk 1. mail jõustuma planeeritud kütuseaktsiisi tõusu ärajätmine on Riigikogu poolt tehtud. Tegelikult on see edasi lükatud, mitte ära jäetud. Loomulikult me arvame, et ainuüksi sellest meetmest ei piisa ja seetõttu me tegime ka teise ettepaneku ehk siis meie eelnõus esimese ettepaneku vähendada vedelkütuste käibemaksu määra 13%-ni. Ma arvan, et see on väga hea ettepanek, arvestades seda, et väga lühikese aja jooksul on bensiinikütuse hind tõusnud peaaegu 20% ja diislikütuse hind tõusnud üle 30%. 

Meie ettepanek puudutab 11%. Kui me arvestame, et praegu on meil käibemaksu määr 24% ja me alandame seda 13%-ni, siis meie tarbija võidaks 11%. Ma arvan, et see on igati asjalik [meede] ja see kindlasti pakuks leevendust. See on seesama teema, mida me oleme siin peaaegu terve päev arutanud ja mida me kajastasime oma arupärimistes peaministrile. Väga adekvaatseid vastuseid me ei ole saanud. 

Ma lihtsalt toon jällegi näite, et nii Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa, Läti kui ka väga paljud teised riigid on võtnud väga muljet avaldavaid meetmeid selleks, et praeguses olukorras ajutiselt langetada kütuse hindu. Ja miks nad seda on teinud? Väga lihtsal põhjusel: et aidata majandust ja et riik ei kaotaks konkurentsivõimet. Transport, logistika, igapäevased toimetamised on ju otseselt mõjutatud kütuse hindadest. Ja mida kallim on kütuse hind, seda kallimaks muutuvad tooted, samuti toiduained, sest see kõik läheb sisendhinna kaudu toodetesse. 

Siiamaani ei ole valitsus positiivselt vastanud meie ettepanekutele. Me arutasime seda ka komisjonis ja ka seal ei olnud positiivseid ilminguid. See näitabki nii koalitsiooni kui ka valitsuse suhtumist Eesti rahvasse. Ma olen siin mitu korda juba erinevate punktide ajal tsiteerinud lugupeetud rahandusministrit Jürgen Ligit, kes on selgelt öelnud, et praeguses olukorras peavad inimesed ise hakkama saama kõikide nende hinnatõusudega, mis ei ole suuresti tingitud Eesti riigi sisestest otsustest, vaid välismõjuritest. 

Sellisel juhul, kui hinnatõusud on tekkinud, ütleme nii, globaalse olukorra tagajärjel – Eesti ei ole ju ainuke, kes on saanud mõjutada, vaid väga paljud riigid, nii nagu ma olen öelnud –, miks on valdavalt teised riigid juba otsused vastu võtnud olukorra leevenduseks, aga meie mitte? Me ütleme, et pole hullu, Eesti inimesed, saage hakkama. 

Ja siis me vaatame statistikat, et mida teeb majandus. Noh, kolm aastat oleme ikkagi maas olnud. Ma arvan, et kui me praeguses olukorras ei tee õigeid otsuseid, siis ega need majandustulemused aasta lõpus või järgmise aasta alguses, kui tehakse kokkuvõtteid, ka ilusat pilti ei [näita].

Aga sellest valitsus miskipärast aru ei saa. Selle asemel tehakse otsuseid, mida nimetatakse võiduks, aga millega tegelikult jäetakse väga suur auk eelarvesse. Ja seda auku tahetakse katta laenurahaga. Laenuraha on kindlasti kallim kui see raha, mille oleks võinud teistmoodi saada riigieelarvesse. Ja loomulikult ma räägin maksuküürust, selle otsuse mõistlikkusest.

Ja teine pool on loomulikult pangamaks. Koalitsiooni liikmed siin alati küsivad, et kui mingisuguseid otsuseid [tahetakse] teha, mis leevendaks inimeste olukorda, parendaks toimetulekut ja majanduskeskkonda, kust raha võtta. Raha on erinevatest kohtadest võimalik võtta, aga kõige olulisem on see, et tuleb tagada majanduskasv. Aga kui järjepidevalt tehakse otsuseid, mis, vastupidi, pärsivad majandustõusu, siis ega majanduskasvu ei tule ka.

Mispärast teised riigid on võtnud vastu otsuseid, mis pakuvad leevendust? Just seetõttu, et mitte pärssida majanduskasvu. Meil kahjuks on nii majandus- kui ka fiskaalpoliitikas selline olukord, kus meil kindlasti peaksid olema tugevamad kõneisikud, kes peaksid valitsuskabinetis seisma oma valdkonna eest. Mina ei tea täpselt, kuidas see töö käib, võib-olla ma teen nendele inimestele liiga, aga kaugelt vaadatuna ma ei näe seda, et valitsuskabinetis käiks võitlus ja töö, tõestamaks, et tegelikult seda meedet on vaja.

Ja lisaks sellele me tegelikult näeme rahandusministri suhtumist inimestesse, kui ta saadab neid konserve ja allahinnatud toitu ostma, ja siis veel takkajärgi ütleb, et hinnad on tõusnud, aga saage hakkama. See on praegune valitsus, mille populaarsus rahva seas on kokkuvõetuna umbes 13%. Ja tuletan meelde, nii nagu üks hea Reformierakonna minister siinsamas on öelnud, et me kannatagu neid nii kaua, kuni neil on siin enamus, me peame sellega leppima. Rahvas ei lepi ammu sellega.

Nii et, head Riigikogu liikmed, mina kindlasti kutsun teid üles mõtlema positiivselt selle Riigikogu otsuse eelnõu suhtes ja seda läbi laskma esimesest lugemisest. Nagu ma ütlesin, on teine punkt, see otsus, mis puudutab kütuseaktsiisi tõusu ärajätmist, tehtud, täidetud, jõustunud. Siin kolmandas punktis [kirjas olev] jõustumise kuupäev 1. mai on jah loomulikult juba möödas. Ma lihtsalt tuletan meelde, et andsime me selle eelnõu üle 10. märtsil. Aga [kuupäeva] saab parandada. 

Ja kui veel miski siin ei sobi, siis saab samuti läbi rääkida ja teha parandusi, see kõik käib ju komisjonist läbi. Küsimus on selles, kas selle mõttega minnakse kaasa ja kas soovitakse aidata inimesi või mitte. Ja kui me tänasel istungil selle punkti menetluse [lõpus] saame tulemuse, et otsuse eelnõu hääletatakse maha või see ei saa piisavalt hääli, siis see näitabki praeguse koalitsiooni suhtumist Eesti rahvasse. Aitäh!

Aitäh teile! Teile on ka küsimusi. Alustab Vadim Belobrovtsev. Palun!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Tõepoolest, meil siin täna oli juba see teema arutlusel peaministri osalusel. Küsimus oli, miks nii mõnigi Euroopa riik on tegelikult võtnud midagi ette, et aidata inimesi olukorras, kus kütusehinnad lähevad lakke. Vastus oli umbes selline, et meil kütusehinnad ei olegi nii kõrged ja põhimõtteliselt inimesed peaksid olema õnnelikud selle üle, et valitsus ei tõsta kütuseaktsiisi, nagu ta oleks võinud teha. Mis sa arvad, miks ikkagi terve hulk Euroopa riike võtab mingisuguseid meetmeid, et olukorda inimeste jaoks parandada ja kergemaks teha? Meie valitsus ütleb, et olge tänulikud, et me aktsiisimäära ei tõsta veelgi rohkem.

Aitäh, hea sünnipäevalaps! No ma vastaksin Jürgen Ligi sõnadega, et need on rumalad otsused, mille teised Euroopa riigijuhid on teinud. Kohutavalt rumalad otsused! Hispaanias inimesed surevad, asfalt kuumeneb üles. Mina, kui ma oleks hispaanlane, siis ma kindlasti ütleksin neile, et need on valed otsused. Tsiteerin Jürgen Ligit, täpselt selline jutt oli. 

No see ei ole adekvaatne jutt! On kummastav kuulda rahandusministrilt sellist juttu siinsamas puldis, kui teda jälgib 101 Riigikogu liiget – mõnikord, mitte tihti. Inimesed vaatavad meid telekast ja loomulikult sotsiaalmeedias. Need on loomulikult õiged otsused. Nad hoolivad oma inimestest ja näevad suuremat pilti, nad näevad makroökonoomilist pilti, seda, kuidas üks otsus mõjutab teist. See on ahelreaktsioon. See on puhas majandus ja fiskaalpoliitika, mida riigid näevad ja [mille põhjal otsustavad], mida tuleb teha. Mina arvan, et need on õiged otsused. Miskipärast meie valitsejatel ei ole sellist pilti, sellist analüüsi ees. Kahju!

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kevadest hea kolleeg, rahandusminister Jürgen puhkab jalga, see on selge. Aga kui sina tema koha üle võtaksid, siis mida sina teeksid sellesama asjaga, mida me siin praegu arutame? Teist punkti on nad ju tegelikult osaliselt arvestanud, kuigi tehniliselt lihtsalt edasi lükanud. Mida sina teeksid, kui sa Jürgeni koha peal oleksid?

Aitäh! No selle küsimuse juures tuleb täpsustada, kas sa mõtled seda kevadet või järgmist kevadet. Tõenäoliselt on mõte juba järgmisel kevadel. See tähendab seda, et rahvas peab nii otsustama. Ja ma siiralt loodan, et rahvas ka nii otsustab, sellepärast et kannatustele tuleb panna lõpp. Sellisel viisil edasi minna ei saa. Praegu ainult 13% rahvast arvab, et võiks niimoodi edasi minna, see on kogu koalitsiooni toetus. 

Ma loodan, et ei juhtu nii, nagu juhtus 2023. aasta valimiste ajal, kui inimesi eksitati. Tol ajal oli Reformierakonna ees üks teine inimene, kes lubas kindlat tulevikku, kus maksud ei tõuse, aga juhtus vastupidine. Inimesed mäletavad seda ja mäletavad seda kindlasti ka järgmise aasta kevadel, kui neid otsuseid tehakse. 

Nüüd, mida ma rahandusministrina kindlasti teeks, on see, et ma vaataks üle kogu maksusüsteemi, sellepärast et see ei ole jätkusuutlik. See praegune maksusüsteem, mida Jürgen Ligi hirmsasti kiidab ja mille kohta ütleb, et see on nii lihtne, efektiivne ja nii edasi – selles mõttes on tal õigus, et see on lihtne maksusüsteem, aga kas see ka inimestele rõõmu toob? Seda kindlasti mitte

Meie maksusüsteem on ju väga lihtsalt üles ehitatud: see on ühetaoline, valdavalt ei ole erinevaid astmeid ja see on kõigile arusaadav. Seoses selle ühetaolisusega kannatavad tegelikult kõige rohkem need inimesed, kes on väiksema sissetulekuga, ja see on ebaõiglane. 300 000 on neid inimesi, kes elavad kas absoluutses või suhtelises vaesuses, aga kui me võtame sinna juurde need inimesed, kes saavad keskmist palka või keskmisest natuke vähem või rohkem, siis see arv on tunduvalt suurem. Neid inimesi, kes praegu ei saa oma eluga hakkama, kes on tegelikult palgavaesuses, on tunduvalt rohkem kui 300 000. Nad kannatavadki selle maksusüsteemi tõttu. 

Meil on kõrged tarbimismaksud, madalad varamaksud. Niimoodi ei saa edasi minna. Hästi paljud katusorganisatsioonid on juba selgelt välja öelnud, et tarbimismakse tuleb alandada, sellepärast et kui me seda ei tee, siis me käivet ei [loo]. Raha paneb rattad käima.  

Ja teine pool on see, et hästi paljud katusorganisatsioonid on toetanud Keskerakonna ettepanekuid ja otsuseid, et tuleb sisse viia progressiivne tulumaks ja üle vaadata kõik, mis puudutab varamakse. Ehk siis igal juhul tuleks üle vaadata kogu maksusüsteem ja see, kuidas see on üles ehitatud.

Ma olen hästi kriitiline selle suhtes, mis puudutab maksuküüru kaotamist. See oli, ma arvan, Reformierakonna nende valimiste kõige suurem lubadus oma valijatele, nii paljudele, kui neid on alles jäänud. Aga sellest ei olnud kasu ja selle tõttu, et seda rakendati, tekitati riigikassasse väga suur auk. See oli vale. 

Siinsamas Reformierakonna fraktsioonis leidub palju inimesi, kes on täpselt samal arvamusel, aga parteidistsipliin on tõenäoliselt ülim nii kaua, kuni see kestab siin. Ma arvan, et see väga kaua ei kesta. Ja loomulikult, õigel ajal ei kehtestatud pangamaksu. 

Kui me võtame Leedu ja Läti, siis jah, meil on natuke erinevusi. Geolokatsioon on sama, makse on erinevaid juurutatud, tõstetud ja langetatud, aga miskipärast vähemalt majandusnäitajate poolest läheb neil paremini kui meil. Käibemaksu nad ei ole tõstnud toiduainetel ja muudel toodetel, aga pangamaksu on nad rakendanud.

Madis Kallas, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea kolleeg! Mul on küsimus kohaliku omavalitsuse poliitika kohta. Teil on praegu au juhtida Tallinna. Keskerakond võitis Tallinnas valimised ja on praegu valitsuses. Me teame, et Tallinn moodustab Eestist äärmiselt suure osa ja tahes-tahtmata on siia koondunud väga palju töökohti. Siin on äärmiselt palju eelarvevahendeid, ettevõtteid ja nii edasi. Kas teil on mõnda head soovitust siit Riigikogu kõnepuldist tänasele Vabariigi Valitsusele, lähtuvalt sellest, mida te Tallinnas olete teinud, näiteks sellega seoses, et kütusehinnad on kõrged? Saate tuua midagi näitena, et näed, me oleme astunud need sammud, riik võiks kaaluda ka nende keskselt [rakendamist]? Kõik ei ole kindlasti ülekantavad, aga kindlasti midagi head teil on, ma loodan.

Hea kolleeg Madis! Ma pean parandama sind. Keskerakond ei võitnud valimised ainult Tallinnas, vaid võitis üle Eesti, erakondadest. Nii et me oleme erakondadest nr 1 üle Eesti.  

Mis puudutab Tallinna, siis ma lihtsalt tahan tuletada meelde, et Tallinnas on tasuta ühiskondlik transport. Kui inimestel on raske – me oleme seda läbi aegade näinud –, siis hakkavad inimesed tegelikult rohkem kasutama ühistransporti. See on väga tugev sotsiaalmeede.  

Nüüd tuletame meelde, et kui Keskerakond oli võimul, oli väga paljudes maakondades ka tasuta ühistransport, mis samuti oli väga tugev sotsiaalne toetus inimestele, et nad saaks liikuda. Miks on oluline, et inimesed liiguks? Kui inimene liigub, ta tarbib. Ta tarbib, järelikult majandus elavneb. Lisaks sellele ta ei istu kodus. Ehk siis seal on ka lisaks majandusmõõtmele teine mõõde. 

Nüüd, lihtsalt möödaminnes ma tahan teile meelde tuletada, et teie erakond valitsuses oli see, kes vähemalt maakondlikel liinidel tasuta transpordi kinni pani. See ei olnud õige tegu, see ei olnud hea otsus. Kahjuks on teie pitser seal all koos Eesti 200 ja Reformierakonnaga. Kahju, aga teie allkiri on seal all.  

Nüüd, mis puudutab Tallinna muid meetmeid, see on väga hea teema. Tallinn on ka varasemadel aegadel võtnud üle osa riigi funktsioone ehk siis toetusmehhanismid: demograafilise kriisi lahendamine, noorte, laste, perekondade ja eakate aitamine. Meil on väga suur sotsiaalne programm, mis on sisse kirjutatud koalitsioonilepingusse ja mida täidetakse. Juba sügisest lähevad kõik Tallinna lapsed lasteaeda tasuta.  

Vaata, kui palju tegelikult on Tallinn väga lühikese ajaga rakendanud meetmeid. Neid meetmeid saaks rakendada tegelikult riigi tasandil ja peaks rakendama riigi tasandil. 

Meil on Tallinnas lapse sünnitoetus ühe lapse pealt 1000 eurot, kahe lapse pealt 3000 eurot ning kahe ja enama lapse pealt 10 000 eurot. Sama ettepanekuga olin ma siinsamas Riigikogu saalis. Eesti 200 ja Reformierakond hääletasid selle maha.  

Need on need meetmed, mida me peaksime rakendama üleriigiliselt. Igas kohalikus omavalitsuses, kus sünnivad lapsed, peaks olema tagatud võrdsed toetused. Praegu seda ei ole. Kooliminekutoetus, ranitsatoetus, eakate toetus, eakate toidupaketid – need Tallinnas rakendatud meetmed on suuremahulised ja nende rakendamise peale peaks mõtlema riik praeguses olukorras.  

Kas toetus on iseenesest eesmärk? Ei ole. Oleks ju tore, kui me saaksime hakkama ilma toetusteta. See tähendaks tervet majandust, maksude laekumist ja läbi selle tegelikult veel hooguandmisjõudu kogu ühiskonnale. Kahjuks me ei ole seda näinud siin kolm aastat ja enam. Ehk siis me vajame restarti. 

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Mul on teile selline küsimus. Mis te arvate, kas see põhjus, miks valitsus ei taha erinevaid meetmeid rakendada, et natuke leevendada seda hinnatõusu, mis tuleneb sellest, et kütusehinnad on tõesti tõusnud, on tegelikult selles, et selle kaudu ju laekub rohkem makse eelarvesse? Käibemaksust [saadav] tulu on ju suurenenud. Näiteks vaatame kas või seda, kui palju märtsis laekus tänu sellele rohkem makse. See arvutus on juba tehtud, 6,9 miljonit eurot rohkem laekus käibemaksu. Aprilli andmeid meil veel ei ole. Kas võib olla tegelikult valitsusel hoopiski väga pragmaatiline seisukoht, et selle kaudu soovitaksegi teenida rohkem tulu eelarvesse? Nagu ka Eesti Energia ütles, tänu suurtele arvetele oli energiamüük väga kasumlik. Siin selles olukorras toimub täpselt samamoodi.

Aitäh, hea kolleeg! Me ei saa seda loomulikult välistada. Kui see nii ongi, siis see on veel kurvem, et on selline mõtteviis. Ühest küljest, kui me menetlesime planeeritud aktsiiside [tõusu] ärajätmist 1. maist, siis toodi välja, et selle maksumus riigieelarves on 38–40 miljonit. Siinsamas puldis, kui me arutasime seda küsimust, ma mainisin, et tegelikult see teine pool, mis puudutab hinnatõusu ja vastavalt hinnatõusule käibemaksu laekumist, on tunduvalt suurem kui aktsiiside ärajätmise pool. 

Ka täna me juhtisime sellele tähelepanu, aga peaminister väga osavalt [põgenes] selle küsimuse eest ja ei vastanud sellele. Ma ei usu, et praeguste võimekate analüütikute [töö tulemusel] ei ole Eesti Vabariigi peaministril mingisugust sellekohast indikatsiooni. Ta vastus oli selline, et aeg näitab, ei tea, lõpetame aasta ära, siis vaatame, mis tegelik olukord on. See ei ole võimalik, see ei ole aus jutt, see ei ole aus vastus. Igal juhul on olemas mingisugused prognoosid. 

Kuidas siis pannakse kokku igal aastal majandusprognoosi? Ärme siis rohkem midagi prognoosigi, väga lihtne! Ärme prognoosime! Eesti Pank prognoosib, Rahandusministeerium prognoosib, erinevad kommertspangad prognoosivad, aga kust nad andmeid võtavad? Ja siis tuleb peaminister meie ette ja ütleb, et aga me ei saa laekumist prognoosida, me ei tea. Siis ei ole ju eelarvet ka mõtet koostada, sellepärast et ei suudeta prognoosida laekumisi. No mis jutt see on?

Ja kui jõuda tagasi selle mõtte juurde, et kas tõesti on neil nii küüniline suhtumine, et arvataksegi, et tänu sellele hinnatõusule laekub rohkem käibemaksu ja see on positiivne, siis andke andeks, aga iga majandusteadlane oskab öelda, et sellel on negatiivne mõju kogu majanduskeskkonnale. Riigieelarvele see võib olla plussmärgiga, aga majanduskeskkonnale on ta suur miinus. Ja kui mängitakse seda mängu, siis see on tõesti väga küüniline.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Hiljuti ma kohtusin inimestega Raplamaal. Rääkisin Raplamaa inimestega ka hindadest ja riigi tegevusest ning nad saatsid siia sõnumi. Kõigepealt, nad toetasid Keskerakonda, et ta tõstatab teravaid küsimusi. Edastan praegu pulti sulle nende küsimuse. Mõlemad, kellega ma rääkisin, on väikeettevõtjad, kes tegelevad toitlustusega. Nende küsimus oli, kas selle valitsuse ajal on lootust, et toidu käibemaksu langetatakse. Ja mis veel tähtsam on nende jaoks: kas tuleb kütusehindade stabiliseerumine? Selle küsimuse ma praegu edastan sinule pulti, Lauri.

Aitäh, hea kolleeg! Tervitame Riigikogu saalis kõiki Rapla inimesi, kes pöördusid hea kolleegi poole oma küsimusega. Ma proovin Rapla inimestele vastata, ja mitte ainult neile, vaid ka kogu Eestile. Siin saalis on lisaks Keskerakonna fraktsiooni liikmetele ka mõned koalitsiooni liikmed ja loomulikult võiks seda küsimust nende käest küsida. Aga kuna mina olen praegu puldis, siis ma võiksin ikkagi vastata, midagi arvata ja rääkida oma sisetundest. 

Sisetunne ütleb, et ei, kahjuks Rapla inimestele on mul praegu ainult negatiivne sõnum. Ma ei usu, et praegune valitsus suudaks mõelda majanduslikult, suudaks aru saada, et tegelikult tuleb rohkem raha käibesse anda, selleks et raha tagasi saada. Ma ei usu sellesse, et praegune valitsus saab aru sellest, et kui inimeste ostujõudu suurendada, siis sellest võidavad kõik: nii ettevõtjad, kes toodavad tooteid, kui ka kõik nii suuremad kui väikesed teenuseosutajad. 

Ma püüan seletada väga lihtsalt, mida üks ettevõtja ootab praegu majanduskeskkonnalt. [Võtame näiteks] ühe ettevõtte, mis toodab pastakaid, neid rohelisi pastakaid, kus on kirjas "Keskerakond". Ilus pastakas, töötab väga hästi. Tegelikult tahaks ettevõtja toota miljon rohelist pastakat Keskerakonna embleemiga, aga kuna turg on nii kitsas, siis ta kahjuks ei saa miljonit toota, vaid toodab poole vähem. 

Nüüd ongi see koht, kus me peaksime aru saama, et kui ettevõtja toodaks miljon Keskerakonna pastakat, siis ta tegelikult maksaks rohkem makse. Kui ta suudab maha müüa miljon pastakat, siis läheb raha ringlusesse, sest on olemas [teine] pool ehk ostjad ja soovijad. Niimoodi peaks tegelikult see asi toimima. Me peaksime tegema kõik selleks, et see ettevõtja, kes toodab rohelisi Keskerakonna pastakaid, saaks neid müüa miljonites, mitte vähemas koguses.

Tanel Kiik, palun! 

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Optimism sureb alati ju viimasena, või lootus. Tegemist on otsuse ettepanekuga. Siiamaani pole kõlanud siin väga palju jõulisi vastusõnavõtte. Loodetavasti siis on koalitsioonisaadikud praegu kõik oma ruumides, valmis õigel hetkel sööstma Riigikogu saali seda otsuse ettepanekut toetama, kuna ka neil on mure kütusehindade ja energiahindade hinnatõusu ja selle mõju pärast Eesti majandusele, [täpsemalt] majanduskasvu perspektiivile.

Aga ma küsin nii. Te olete esitanud ettepaneku, mis, ma arvan, on õigustatud ja põhjendatud, et tulla inimestele ja ettevõtetele appi. Kas te olete mõelnud ka selle peale, mis katteallikad võiksid olla? Kas hinnang on siis see, et näiteks, ma ei tea, on see pangamaks või muud ettepanekud, mis on varasemalt kõlanud, et mingit uut maksu rakendada? Või ettepanek ja lootus on see, et sellised maksulangetused võivad tulla tarbimise ja ettevõtete parema käekäigu tõttu eelarvesse tagasi? Kumb see loogika on siin?

Aitäh! Loogika on see, et stimuleerida tarbimist. Vaatame ka, millega on välja tulnud kaubandusettevõtjad ja toidutootjad. Nad tulid välja [ideega], et me võiksime alandada käibemaksu toidule. See tegelikult stimuleeriks tarbimist ehk siis käive suureneks. See on nagu üks pool. Täpselt samamoodi see ju käib kütusega.  

Küsimus, kas sellest piisab. Sellist analüüsi tegelikult ei ole ja seetõttu see ei ole seaduseelnõu, vaid on otsuse eelnõu, selleks et valitsus [teemat] analüüsiks ja tuleks [vastava seaduseelnõuga] saali. Valitsus ei ole isegi nõuks võtnud seda analüüsida, vaid on distantseerunud sellest eelnõust.  

Nüüd see teine pool. Ma juba vastasin siin ühele heale kolleegile, kui ta küsis küsimuse, mida ma teeks maksusüsteemiga, kas ma muudaks seda, kui ma oleks rahandusminister, on ju. Noh, loomulikult, selge on see, et ainult kulu tekitada ju ei saa. 

Nüüd, vaatame seda meedet. See on ajutine, niikaua, kuni meil on need kõrged kütusehinnad. Ja teine pool, nii nagu ma ütlesin, on see, et kogu meie maksusüsteem on ebaõiglane ning see tulebki üle vaadata ja hoopis teistmoodi üles ehitada. Ja kindlasti pangamaks. 

See, mis puudutab maksuküüru – see oli küll väga vale otsus, mis tehti. Tuletan meelde, et siin peaminister rääkis, et ta on teinud Eesti rahvale kingituse suurusjärgus 780 miljonit. No tegelikult see ei vasta tõele. Kui me räägime maksuküüru kaotamisest, siis selle mõju on kuskil 500–540 miljonit. Kõik see ülejäänu, millest ta räägib, on see, et lihtsalt jäeti ära planeeritud tulumaksu tõus. Kui oleks veel tulumaksumäära suurendatud, siis me oleksime kindlasti veelgi hullemas olukorras. Kas me peaksime tänama valitsust selle eest? Kindlasti mitte. 

Kõige huvitavam on see, et Reformierakond on kogu aeg pidanud vajalikuks, et eelarve oleks tasakaalus ja laenukoormus oleks mõõdukas, pigem [madal]. Nüüd, mida me oleme tegelikult näinud kogu selle tegevuse ajal, on see, et laenukoormus tõuseb, eelarve ei ole tasakaalus ja samal ajal tehakse maksuvaldkonnas otsuseid, mis veelgi halvendavad olukorda. Ma ei tea, võib-olla see on Eesti 200 mõju Reformierakonnale. Peab küsima järgi, aga kahtlen. Kahtlen sellepärast, et juhtroll on selles koalitsioonis ikkagi Reformierakonnal.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kallis kolleeg! Pean mainima, et mina olen Keskerakonna rohelise pastapliiatsi õnnelik omanik.

Sa oled üks miljonist!

Jaa, üks miljonist. Aga küsimus on järgmine. Sa oled juba palju rääkinud sellest, et on tohutult palju plusse selles, kui me alandame mootorikütuste maksumäära. Aga kas sa usud, et see samm aitaks kaasa piirikaubanduse kasvule, mis võiks omakorda olla üks majanduse elavdamise meetmetest?

Kindlasti, hea küsija! Aitäh! Eks kõik ajutised meetmed, mis viivad hinnad alla, stimuleerivad tarbimist. Ma toon ühe näite. Ma arvan, et näiteks, kui me teeksime väikese katse ja sellel aastal – no hea küll, ärme ütle sellel aastal, sest praegu on Reformierakond ja Eesti 200 võimul, seda ei juhtu –, järgmisel aastal lõpetaksime ära praamipileti tasu võtmise, siis ma arvan, et elu saartel, Saaremaal, Hiiumaal, Vormsil ja nii edasi ja nii edasi, tunduvalt elavneks. See tähendab rohkem turiste, rohkem raha, rohkem teenuseid. See on regionaalne mõõde, see on tegelik regionaalpoliitika, kuidas tuleb asja ajada.

Täpselt samamoodi on nendes piirkondades, kus on näha, et on väljaränne, tööpuudus ja madalad palgad. Ida-Virumaal on 1000 eurot madalam palk kui Tallinnas keskmiselt. Kui me teeme maksuerisusi, siis need kindlasti mõjuvad positiivselt. See on regionaalpoliitika. Miskipärast ei soovita neid [meetmeid] ellu viia – ei praegune ega eelmine valitsus, kus olid sotsiaaldemokraadid.

Mis puudutab kütuse [hinna] langetamist, siis loomulikult see annab vabaduse, täpselt samamoodi nagu tasuta ühistransport. Kui inimene saab liikuda, siis ta liigub ja tarbib, tahes-tahtmata tarbib. Ja tarbimine stimuleerib majandust maksutulu kaudu ja nii edasi.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Austatud ettekandja! Võib-olla ma ei märganud [seda vastust, aga küsin ikkagi nii]. Arvestame, et tuleb tarbimist juurde. Kui suur absoluutmõju sellel võib olla? Mingi väike arvutus on teil kindlasti tehtud, [et kui suur] on miinus riigieelarvele. Teiselt poolt rääkisite ka võimaliku katteallikana kinnisvaramaksust. Millisel kujul te seda näete?

Jaa, alustan viimasest. See, mis puudutab kinnisvaramaksu ja varamaksu, on kindlasti üks teemasid, mida me peaksime väga põhjalikult läbi arutama, aga see ei puuduta seda eelnõu. Ma arvan, et arvestades teiste Euroopa riikide maksupoliitikat, eriti mis puudutab vara maksustamist, me oleme väga liberaalsed. Mida teistest riikidest [eeskujuks] võtta, milline süsteem täpselt meile sobiks – eks meil on omad iseärasused –, näitab aeg. See on kindlasti üks väga suur diskussioon, mis meil tulevikus ees seisab. 

Nüüd, mis puudutab saarte praamiliiklust. Teil on hea kolleeg Hiiumaalt ja ka Saaremaalt. Nad kindlasti toetaksid seda, et inimesed saaksid liikuda praamiga, nii-öelda maanteepikendusega. Kui inimene sõidab Võrusse, nii nagu Rain Epler … Väga kauge koht, ma just külastasin neljapäeval kogu Kagu-Eestit. Väga huvitavate inimestega sain kokku, väga ilus kant ja kindlasti soovitan teil külastada seda nii suvel kui ka talvel. Nagu ma ütlesin, liikuma peab, ja kui liigute Eesti-siseselt, siis te kindlasti toetate Eestis tarbimist. Nüüd, kui maanteepikenduse eest saartele [minnes] ei peaks lisa maksma, siis kindlasti oleks huvilisi, kes saari külastavad, tunduvalt-tunduvalt rohkem. 

Mis puudutab eelarvelist mõju, Madis Kallas teab kindlasti, mis on see eelarveline mõju, sellepärast et Saarte Liinid on aktsiaselts, mis veel teenib tulu, ja mitte vähe. Nii et tulubaasilt võetuna on seal kindlasti kohti, kus koomale tõmmata. Aga kui sa, hea Anti, panid tähele, siis ma mainisin, et teeks katse ja vaataks, kui palju see tegelikult saarte majandust stimuleeriks, kui piletimaksu ei oleks. Ma arvan, et see oleks märkimisväärne. Mis see summa summarum'ina on, ma kindlasti sulle praegu öelda ei saa.

Suur tänu, auväärt ettekandja! Kuna on tegemist OE‑ga, siis on üks küsimus kummalegi ettekandjale. 

Aga nüüd, head kolleegid, on meil võimalus kuulata – ma loodan, et läheb natukene lühemalt – [kokkuvõtet] arutelust rahanduskomisjonis ja seal langetatud otsuseid. Sellekohase ettekande teeb meie hea kolleeg Diana Ingerainen. Palun!

Hea eesistuja! Head kolleegid! Mina räägin, mis toimus meil rahanduskomisjonis. Rahanduskomisjon arutas ettepanekut 5. mail. Meie arutelul tutvustas Keskerakonna fraktsiooni esitatud otsuse ettepanekut Andrei Korobeinik. 

Maris Lauri tõi välja, nagu [nenditi] ka praegu, et üks punkt on täidetud, jõustunud, ja et teise punkti [seadustamine] ei ole võimalik. Euroopa Liidu käibemaksudirektiivi kohaselt ei saa seda rakendada. Siis tegi Annely Akkermann ettepaneku, et võib-olla Keskerakond võtab selle eelnõu tagasi, aga Andrei Korobeinik vastas, et ei, see on väga oluline teema ja seda [eelnõu] peaks menetlema. 

Ja siis võttis Riigikogu rahanduskomisjon vastu järgmised menetluslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 13. mail ja juhtivkomisjoni esindajaks [määrata] Diana Ingerainen. Mõlemad otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Suur tänu! Madis Kallasel on teile küsimus. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mul on tegelikult küsimus, mis ma tahtsin teise küsimusena ettekandjalt küsida. Kui palju teil oli arutelu – vabandan, ma ei ole protokolli lugenud – ka kulude osas või võimalike riigieelarveliste mõjude osas?

Aitäh! Me selle punkti juures neid ei arutanud. Aga meil olid eelnevast [punktist] Rahandusministeeriumi ametnikud ka selle punkti juures, Lauri Lelumees ja Kadri Klaos. Seal me arutasime rohkem, kui palju see võiks olla, ja see jäi sinna mõnesaja miljoni juurde. Aga selle punkti juures me seda ei arutanud.

Peeter Ernits, palun! 

Hea juhataja! Hea ettekandja! Mitu minutit te arutasite seda ettepanekut? 

Aitäh! Ma ei oska täpselt minuti pealt öelda, aga protokollist on näha, et me ei arutanud pikalt. Üks punkt oli siin juba täidetud ja teist punkti ei olnud võimalik menetleda seoses sellega, et Euroopa Liidu käibemaksudirektiiv ei lase teha sellist maksumuudatust. 

Aleksei Jevgrafov, palun! 

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kas kõik koalitsioonisaadikud olid rangelt vastu või vähemalt keegi teist oli valmis arutama meie ettepanekut? Tõsiselt arutama.

Aitäh! Ma ei tunnetanud komisjonis seda, et keegi oleks väga vastu olnud. Aga Annely Akkermann märkis ära, et see nõuab häälteenamust, ja sellepärast seda niisugusel kujul ei arutatud. 

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Vadim Belobrovtsev, palun! (Saalist öeldakse midagi.) Teile ei anta ka armu.

Head kolleegid! Hea Eesti rahvas! Tegelikult on see täna siin Riigikogus meil päevateema, kuna me arutasime seda küsimust ka arupärimiste voorus. Peaminister vastas meie küsimustele ja ausalt öeldes me ei saanud neid vastuseid, millega me arvestasime. 

Me küsisime, miks terve rida Euroopa riike juba kehtestas või siiamaani veel valmistub kehtestama igasuguseid meetmeid, selleks et leevendada olukorda, mis on tekkinud energia- või kütusekriisi pärast. Ma isegi mainisin neid riike: Austria, Poola, Itaalia, Horvaatia, Ungari, Sloveenia, Slovakkia, Iirimaa, Portugal, Prantsusmaa, Kreeka, Saksamaa ja Rootsi. Päris palju riike, jõukaid riike. Vastus oli umbes selline, et me ei tõsta 1. maist kütuseaktsiisi, nagu me planeerisime, see ongi iseenesest juba väga hea meede, mis inimesi aitab. Noh, tegelikult need riigid ei [jätnud ära] aktsiisi tõstmist, vastupidi, nemad leevendasid olukorda sellega, et alandasid aktsiisi, alandasid maksumäära või kehtestasid hinnalae. 

Ja teine peaministri väide oli umbes selline, et kui me vaatame näiteks naabrite hindu, siis tegelikult pärast seda, kui nemad kehtestasid [meetme] olukorra leevendamiseks, on neil hinnad kõrgemad ja need kehtestatud meetmed on ajutised, meie aga loobusime aktsiisitõusust 1. maist püsivalt. Nii et nende hinnad pärast seda, kui see meede enam ei kehti, jäävad samaks või võib-olla isegi kasvavad, aga meil siin mitte. 

Esiteks, minu mäletamist mööda oli juttu sellest, et aktsiisi ei tõsteta ajutiselt just selle olukorra pärast. Me võime kindlad olla, et kui Reformierakond jääb võimule, siis kindlasti see aktsiisitõus ühel hetkel tuleb. Ja teiseks, see on huvitav loogika. Me loomulikult võime hindasid omavahel võrrelda nii mõnegi riigiga, aga miks me võrdleme ainult kütusehindu? Hakkame võrdlema siis palku, hakkame võrdlema elutaset näiteks Eestis ja Saksamaal, Eestis ja Prantsusmaal, Eestis ja Itaalias ja nii edasi. Mis on keskmine palk nendes riikides ja meil? Mis on elutase nendes riikides ja meil? Ja kui palju kütust saab üks tavaline inimene osta nendes riikides ja Eestis?

Minu arvates näitab see ainult seda, et istuv valitsus lihtsalt ei taha meetmeid võtta. Nagu siin eelrääkija juba mainis, paistab, et põhjuseks on lihtsalt see, et valitsus ei hooli. Ei hooli oma rahvast ja sellest, kuidas rahval läheb. Tuletan meelde, et Eesti transpordi-, logistika- ja kütusesektori organisatsioonid tegid hiljuti valitsusele ja Riigikogule ettepaneku langetada ajutiselt diislikütuse aktsiisi Euroopa Liidu miinimumtasemele, aga vastus oli ei. Niimoodi vastasid majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ja rahandusminister Jürgen Ligi. Nad konkreetselt ütlesid, et diislikütuse aktsiisi langetust ei tule. 

On väga tore, et ei tule aktsiisitõusu, aga see kahjuks ei ole isegi poolmeede ja see ei parandada Eesti inimeste olukorda. Nii et me kindlasti kutsume kõiki toetama meie otsuse eelnõu, mis lisaks aktsiisitõusu ärajätmisele pakub võimalust, et alandada kütuse käibemaksu 13%-ni. Aitäh!

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Selle eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Saame minna lõpphääletuse juurde. Saalikutsung, palun!  

Head kolleegid, juhin teie tähelepanu sellele, et selle eelnõu otsusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Panen lõpphääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kütuse hinnatõusu leevendamise meetmed" eelnõu 842. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 10 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid on 0. Eelnõu 842 ei saanud otsusena vastuvõtmiseks vajalikku toetust.

Ja nüüd, head kolleegid, peale järjekordset haamrilööki on vaba mikrofon ja võimalus registreerida sõnavõtuks. Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea Eesti rahvas! Vaadates selle valitsuse tegevust, tekib järjest rohkem tunne, et Eesti riiki ei juhita enam terve mõistuse järgi, vaid katse-eksitusmeetodil. Ja kahjuks maksavad nende eksimuste eest Eesti inimesed. 

Alles hiljuti müüdi maha meie põlevkiviressurss praktiliselt omahinna lähedase [hinnaga] – ressurss, mis aastakümneid on hoidnud Eesti energiajulgeolekut, andnud Ida-Virumaal tööd ja toonud riigile tulu. Aga tänane valitsus käitub nagu inimene, kes külmal talvel oma viimased puud maha müüb ja pärast imestab, miks toas külm on. 

Samas räägitakse meile õiglasest üleminekust. Õiglane kelle jaoks? 39 miljonit eurot jagatakse laiali projektide ja skeemide vahel, mille tegelik kasu Eesti inimestele on pehmelt öeldes küsitav. Maksumaksja raha lendab nagu konfett, aga Ida-Virumaa inimesed ei näe ei uusi töökohti ega kindlust tuleviku ees. 

Ja siis me kuuleme järgmist absurdi. Inimene petab välja ligikaudu 100 miljonit eurot – 100 miljonit! –, aga siis maksab riigile tagasi umbes 8 miljonit eurot ja jalutab minema. Selline kokkuleppeline õiglus saadab ühiskonnale väga ohtliku sõnumi: kui varastad piisavalt palju, siis võid väikese osa tagasi maksta ja elu lähebki edasi.

Aga mis sõnumi me ausatele ettevõtjatele anname? Mis sõnum see on inimesele, kes maksab ausalt iga kuu makse ja pingutab? Valitsus räägib pidevalt väärtustest ja õigusriigist, aga inimesed näevad midagi muud. Nad näevad topeltstandardeid, nad näevad karistamatust, nad näevad, kuidas lihtsale inimesele saadetakse peale kohe nõue, trahv või inkasso, aga suurte summade puhul leitakse äkitselt mõistlik kompromiss. 

Ja nagu sellest veel vähe oleks, maksud on tõusnud, hinnad on tõusnud, ettevõtted sulgevad uksi, inimesed lahkuvad Eestist. Aga valitsus ikka elab oma mullis ja räägib, kuidas kõik liigub õiges suunas. 

Head kolleegid! Hea Eesti rahvas! Riigijuhtimine ei ole ideoloogiline eksperiment, see ei ole koht, kus oma utoopiat [luua] maksumaksja rahaga. Eesti inimesed ootavad lihtsaid asju: õiglust, turvatunnet, normaalset majandust ja tunnet, et riik seisab nende eest. Aga praegu tunnevad liiga paljud, et riik seisab neist mööda vaadates kellegi teise eest – tema eest, kellel on õiged tutvused, piisavalt raha või võimalus vastutusest välja vingerdada. Aga riik peab kõigepealt seisma oma rahva eest, ausate inimeste eest, nende eest, keda Eesti iga päev üleval hoiab. Aitäh!

Aitäh teile! Rain Epler, palun!

Aitäh, härra juhataja! Head kolleegid! Head Eesti inimesed! Alates sellest ajast, kui Reformierakond Eestis võimule tuli, on elu siin Maarjamaal halvemaks läinud. Vaadake või riigirahandust või, nagu täna kolleegid välja tõid, ka seda, kus Eesti asub inimeste õnnelikkuse indeksi poolest. Inimeste toimetulek järjest halveneb. 

Kui alguses tundus, et otsuste taga oli mingisugune ideoloogiline lähenemine, et nui neljaks suruti enda asju läbi, siis praegu mulle tundub, et vähem kui aasta enne valimisi on võimul olevad Reformierakond ja Eesti 200 võtnud lähenemise, et peale meid tulgu või veeuputus. Ma arvan, et kui iga nädal tuleb uudiseid, mis suuri küsimärke tekitavad, siis on mõistlik lasta valitsusel mustvalgelt kirja panna ka põhjendused, miks ühte või teist asja tehakse. Möödunud nädalast ma leidsin kolm asja, mis vääriks sügavamat põhjendust. 

Mäletatavasti tegid tehnoloogiaettevõtjad avalduse, et metsaseaduse ja looduskaitseseaduse menetlemine tuleks peatada. Metsasektor oli seda seadust pikalt oodanud ja seda oli pikalt ette valmistatud, aga minister Sutt võttiski aja maha, nagu ta ise ütles. Siin on terve rida küsimusi: kas seaduseelnõu menetluse peatamise põhjuseks olid sponsorsuhted Reformierakonna ja nende avalduse tegijate vahel või varjavad avalduse tegijad ennast looduskaitsemaski taha, aga tegelikult suruvad mingeid oma majandushuve läbi? Nii et siin on Andres Sutile terve rida küsimusi, millele ma palun tal vastata. 

Teiseks, valitsus leevendas oluliselt võõrtööjõu sissetoomise reeglistikku. Nagu maailma kogemusest on teada, võõrtööjõu sissetoomine toob alati kaasa selle, et kohaliku elanikkonna palgatase langeb ja võimalused tööd saada muutuvad ahtamaks. See tähendab tööpuuduse kasvu. Lisaks toob see alati kaasa konflikte [küsimuses], kui palju võõraid sisse tuuakse. Siin on õige mitu küsimust, millele peaksid vastama nii siseminister Taro kui ka meie majandusminister Erkki Keldo. Ma sooviks teada, millised nende prognoosid siis on, kui suur arv võõraid plaanitakse sisse tuua ja millised on kontrollimehhanismid, et vältida pettusi ja nende lõdvenenud reeglite kuritarvitamist.

Kolmandaks, niikaua, kui valitsuses on Reformierakond ja Eesti 200 ja haridusministriks on Kristina Kallas, on meie lapsed ohus. Hariduse sisuline kvaliteet aina langeb. Üks otsus, mis nüüd sel kevadel on nörritanud nii õpilasi kui nende vanemaid, aga ka kooliõpetajaid ja koolijuhte, on muudatus põhikoolieksamite läbiviimise korras. Vaatamata sellele, et nii õpilased, lapsevanemad kui ka õpetajad ja haridusspetsialistid on andnud negatiivset tagasisidet ja öelnud, et vanaviisi eksamite läbiviimine tuleks taastada, väidab ministeerium, et reform on põhjendatud. 

Ka siin soovin ma, et minister esitaks need põhjendused kirjalikult. must valgel, et siis me saaksime hiljem kõik näha, millistele argumentidele tuginedes koolihariduses, ma ütleksin, revolutsioonilisi samme tehti. Kui me kunagi neid tulemusi hindame, siis saame võrrelda plaane tegelikkusega. Kõik küsimused on ministritele edastatud elektrooniliselt ja kümne tööpäeva jooksul loodetavasti käes ka vastused. Aitäh!

Aitäh teile! Peeter Ernits, palun!

Lugupeetud juhataja, head algavat ööd! Saal on tühi, väsinud peaminister lahkus lossist mõni aeg tagasi. Ta seletas meile pikalt, kuidas Eesti on valmis ja aeg on unistada. Aga väljaspool lossi käivad mitmed sõjad: metsasõda, kultuurisõda, kusagil 1000 kilomeetri kaugusel päris sõda. Mitmed Eesti riigi juhid on üritanud juba pikka aega seletada, et tegelikult me oleme ka sõjas, et kohe-kohe jõuab see sõda ka meie õuele. [Siia on] eksinud Ukraina droone, mis on meile kraatreid teinud ja isegi ühte korstent ramminud, aga mitte liiga ohtlikult. On tundunud, nagu kõik läheb ühes rodus ja midagi ei muutu. 

Aga vahepeal muutus midagi. Ühel päeval kirjutas Postimehe peatoimetaja oma loo Kiievi koefitsiendist, sellest, et tegelikult seda juttu, mis Ukrainast tuleb, tuleb korrutada teatud koefitsiendiga. Kas pool sellest on tõde? Igal juhul mitte sada protsenti. Ja samal päeval välisminister ja väliskomisjoni esimees tegid täpselt samasuguse avalduse, et ei maksa tegeleda hirmutamisega. Jutt oli president Zelenskõist. Nii et kummaline. Sellele on raske seletust anda, täpselt ühel päeval kõik toimus. 

Varsti on jaanipäev, meie töö[aeg] lõppeb siin enne suve, aga samas on plaanis väga palju asju, mida on vaja kiiresti läbi suruda. Kohtureform, mille kohta Riigikohtu esimees on öelnud, et see on liiga toores, ei õnnestu, aga üritatakse läbi suruda. Õige pea ratifitseerime Rootsi mõrvarite ja võib-olla ka vägistajate – aga võib-olla vägistajad ei tule – saabumise esimese tšarterlennuga Tartusse, heade mõtete linna. See on kohe, peagi-peagi ees. Ja on mitmeid muid asju, mis tuleb kiiresti läbi suruda, sest uute valimiste vari on juba üsna tugev ja järjest tugevamaks muutub. Praegusel hetkel on võimalikult palju vaja kiiresti jõuga läbi suruda, sest jõud, kes riiki valitsevad, nende toetus on tegelikult olematu, aga mandaat veel peaaegu kümme kuud kestab.  

Aga inimesed on rahul, ei pea enam küttearveid kartma, tulevad soojad [ilmad], varsti piibelehed ja toomingad õitsevad. Ööbik juba laulab, ka praegu, kusagil kaugemal, Tallinnast väljas. Aga meie siin tegeleme oma rituaalsete tantsudega. Räägime, räägime, kutsume inimesi avaldama oma mõtteid ja ütlema välja selgelt, mida nad arvavad, mida arvab rahvas praegusest võimust. Aga inimesed löövad käega ja ütlevad, et mis see meie asi, las keegi teine teeb, ja kannatavad, nii nagu Eesti rahvas on väga pikalt kannatanud. Ometi tegelikult ei peaks. Aga kohe varsti on öö käes. Loss on juba tühi ja lahkun ka mina koos viimaste kolleegidega siit lossist. Aitäh! 

Aitäh teile! Head kolleegid, ma tänan, istung on lõppenud. Aitäh kõigile!