Tere hommikust, väga lugupeetud Riigikogu liikmed! Avan Riigikogu täiskogu teisipäevase istungi. Kohaloleku kontroll, palun!

Kohalolijaks registreerus 63 Riigikogu liiget, puudub 38. 

Nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Lauri Laats, palun!

Kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Täna jällegi meedias oli kajastatud üks negatiivne uudis. Aga negatiivne uudis on pärit Statistikaametilt. Nimelt, Statistikaamet tõi välja eelmise aasta arvud ja see puudutab ka lisaks sündivuse vähenemisele ka rändesaldot. Rändesaldo on meil negatiivne ja see on trend, see on tendents, mida me oleme tegelikult lisaks sündivuse vähenemisele nüüd hakanud jälgima, ka väljarännet. Kõige kurvem on kogu selle asja juures, et Eesti kodanikud rändavad välja. See on probleem. 

Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmed soovivadki teada peaministrilt, et mis praegune valitsus ja koalitsioon on teinud selleks, et Eesti rahvas, Eesti kodanikud ei rändaks Eestist välja. Ja teisest poolt, miks on see selline tendents käivitunud, mis on see põhjus olnud? Tegelikult on ju väga tõsise probleemiga tegu ja ei ole mõtet ju naerda siin, head Reformierakonna liikmed. (Juhataja helistab kella.) See on teema, mis peaks olema täpselt samamoodi laual igapäevaselt valitsuses ja ka siin Riigikogus. Kui eestlased lahkuvad Eesti riigist, siis see on ... 

Head kolleegid, palun vaikust! Lärm on natukene liialt tugev.

See peaks kindlasti muret tekitama teile. Aitäh!

Head kolleegid, olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu ühe arupärimise. Annely Akkermann, küsimus istungi juhatajale, palun!

Ma tahtsin küsida, kas on tarvis nii kõvasti rääkida, et isegi tagapingis mu kõrvad kumisevad. Mul on selline tunne, nagu saaks hommikul peatäie hillitsetud etteheiteid. Vabandust, see oli tegelikult retooriline küsimus, mõeldud härra Laatsile kuulamiseks. Suur tänu, hea juhataja!

Igal juhul, teil on väga hea kõrvakuulmine. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Andke andeks, et mul selline valju hääl on. Ma rohkem teid hommikusel, varajasel tunnil sellisel viisil ei sega. Aga tegelikult see praegune sõnavõtt hea kolleegi poolt näitaski, et ei võetagi tõsiselt seda väga tõsist küsimust, mis puudutab eestlaste väljarännet Eesti riigist.

Aitäh, hea kolleeg! See oli päris suur lubadus. Kui te sellest ka suudate kinni pidada, siis oleks päris tore. Aga seda võtke huumorina. 

Head kolleegid, ma ei pea nüüd küll vajalikuks siin hakata seda tantsu pidama. Kui kellelgi on mõnel muul teemal – need, kes on protseduurilise püsti pannud –, siis ma olen seda valmis võtma, aga hääle tugevuse järgi või kõrvakuulmise pealt ma neid enam ei tahaks. Palun andke käega märku, kui on mingi muu teema, Henn Põlluaas, Peeter Ernits või Varro Vooglaid. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Mul ei ole otseselt muu teema, aga mitte ka päris sama teema. Ma juhin tähelepanu, et siin puldil on ühe väga hea uuendusena auk, kuhu saab pista kõrvaklapid. Need, kes ei kuule, saavad kasutada kõrvaklappe, selleks et kuulda paremini. Ja need, kellele tundub, et nad kuulevad liiga hästi, saavad võib-olla selle abil oma helinivood normaliseerida.

Aitäh teile selle hea juhise eest! Peeter Ernits, kas teil on kõrvakuulmisega seotud küsimus või on mõni muu teema? (Peeter Ernits kohalt: "Ei ole. Mul on hea kuulmine ja kõva hääl ka.") Anname viimase protseduurilise ... Üks hetk, härra Peeter Ernitsal on viimane protseduuriline küsimus. Üks hetk, Peeter, kohe saate ... Jaa, palun! Palun!

Vabandust, et ma segan teie jutuajamist, aga tegelikult see sumin on kohati ikka liiga tugev küll, nii et Annely ei pruugi kuulda seal tagapingis. Aga võiks siiski Riigikogu istungi juhatajat kuulata. Tihti on oma jutte liiga palju siin. Sellega olen nõus.

Jah, hea kolleeg, ma nõustun, et siin tõepoolest Lauri Laatsi ettekande ajal oli saalis ikkagi arvestatav sumin, mille kohta ma ka märkuse tegin. See võis olla ka põhjus, miks ta pidi oma häält tõstma, aga Lauri Laats andis meile suure lubaduse. 

Head kolleegid, saame minna tänase päevakorra juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise kiirendamine) eelnõu 789 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhin tähelepanu sellele, et selle eelnõu vastuvõtmiseks seadusena on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Saalikutsung, palun! 

Head kolleegid, juhin veel kord teie tähelepanu sellele, et selle seaduseelnõu vastuvõtmiseks seadusena on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise kiirendamine) eelnõu 789. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 70 Riigikogu liiget, vastu oli 1, erapooletuid 0. Eelnõu 789 on seadusena vastu võetud. 

Saame minna teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 860 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt rahandusministri Jürgen Ligi.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Tutvustan teile siis seda sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, kus on kaks suuremat muudatust. Esiteks muudetakse inimeste, see tähendab siis füüsiliste isikute vaheliste teenuste maksustamine selgemaks ja õiglasemaks. Kehtiva seaduse järgi peab eraisikust teenuse tellija maksma ise teenuse osutaja eest sotsiaalmaksu. Praktikas seda ei tehta ega seda vajadust isegi ei teadvustata töö tellimisel, töö eest maksmisel, ja sotsiaalmaks jääb tegelikult maksmata. Samas on teenuse osutaja see, kes tavaliselt tajub seda maksukohustust, on kohustatud tajuma, ja kui ta nagunii on tulumaksukohuslane, siis on loogiline, et ta oleks ka sotsiaalmaksukohuslane. Selle eelnõu järgi liigub maksukohustus teenuse osutajale. Näiteks, kui eraisik tellib remonditöid, ei pea ta enam muretsema sotsiaalmaksu deklareerimise pärast, kui ta tellib seda eraisikult. Muudatus puudutab üksnes inimeselt inimesele osutatavaid teenuseid – rõhutan – ja mitte siis muu ettevõtluse vormiga tegelevalt inimeselt tellimisi. 

Teine suurem muudatus puudutab olukorda, kus välisriigi töötaja teeb Eestis lühiajaliselt tööd oma välisriigi tööandja heaks. See muudatus vähendab tööandja halduskoormust ja toob sotsiaalmaksu arvestuse samale loogikale, mis juba kehtib tulumaksus. See on, et esimese 183 päeva eest saadud tasult sotsiaalmaksu tasuda ei tule. See puudutab näiteks diginomaade, kontsertidel ja koolitustel esinejaid ning filmivõtetel ja spordiüritustel osalejaid. Üle korrates: mõlemad töösuhte osapooled peavad sellisel juhul olema mitteresidendid. Praktikas ka selliselt töösuhtelt maksu ei laeku. Muudatused palume jõustada 1. jaanuaril 2027. aastal. Aitäh!

Aitäh teile! Teile on küsimusi. Alustab Lauri Laats. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Ma saan aru, et praeguses olukorras, kus üks füüsiline isik tellib teiselt füüsiliselt isikult teenust, see, kes on tellija, peaks teoorias või ka tegelikult praeguste seaduste järgi ära maksma sotsiaalmaksu ja teiselt poolt teenuse osutaja peaks ära maksma tulumaksu. Teil on statistika käes ja te kindlasti valdate maksuameti andmetega. Mis praegune olukord üldse on? Kui palju siis tegelikult makse makstakse, kui füüsiline isik osutab teisele füüsilisele isikule teenust? Ja teine pool: kui me selle teie muudatusettepaneku vastu võtame, kas siis mingisugune kontroll ka intensiivistub, kui me vaatame maksuameti poole pealt töö tegemist?

Aitäh! Kontroll kindlasti lihtsustub maksuameti puhul, sest kaks eri maksu saab viia lihtsalt kokku. Aga praktika, jah, on see, miks seda eelnõu on vaja. Inimesed ei tea isegi, ei taju, nad võivad küll tunda ennast ebameeldivalt, et nad maksavad kellelegi sularahas või ka ülekandega – aga tihti see on sularaha –, et kuskil peaks nagu maks olema, aga nad ei oska selle peale tulla tõenäoliselt, et see on sotsiaalmaks, mida nemad peaksid maksma, ja eeldavad, et küllap see teine vastutab selle eest, et tulumaks ka saaks makstud. Nii et statistika koha pealt ma tean, et see on suurusjärk kümmekond inimest, kes niimoodi käitub, et maksab sotsiaalmaksu ära selle inimese eest, kellelt ta midagi ostis. Eks neid olukordi, kui ma mõtlen enda peale … Ma arvan, et paljudel puhul on juhtumeid, kus teisele inimesele millegi eest makstakse ja võib-olla tuntakse ennast ebamugavalt, et äkki on mingi maksuprobleem, aga eeldatakse ikkagi, et vastutab see, kes tööd teeb, temal on mingi arvepidamine ja temal on mingisugune teadmine, kuidas need maksud liiguvad. Nüüd see seadus seda korrigeerib.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Praegu, nagu mina aru saan, lasub vähemalt formaalselt maksukohustus teenustasu maksjal ja selle eelnõuga olukorda muudetakse. Eelnõu kohaselt kantakse see vastutus üle tasu saajale. Aga sageli on tasu saaja vähem teadlik ja vähem distsiplineeritud kui see maksja. Millele tugineb eeldus, et maksulaekumine tänu sellele muudatusele suureneb, mitte vastupidi, ei vähene? Aitäh!

Aitäh! No väheneda seal väga midagi ei ole, sest on kümmekond juhtumit. Aga põhineb see ikkagi sellel, et see, kes enda teenuseid müüb, tajub, et tema osaleb majandustegevuses palju suurema tõenäosusega. Nende teadlikkus, kes seda ostavad, on kindlasti väiksem, neid on rohkem. Seda laadi suhe on üsna harv ja juhuslik. Nad ei pea vajalikuks endale eelnõusid või seadusi täpselt selgeks teha. Nii on praktika. Aga tööde osutajad kindlasti muretsevad selle pärast või ka löövad käega, et ma sellele riigile ei maksa. Sellist suhtumist olen ma ka näinud. Aga kindlasti töö osutaja tajub ennast rohkem majanduses osalejana ja maksukohuslasena kui millegi ostja. 

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea minister! Ma saan aru, et te selle eelnõuga tulite saali seoses sellega, et teil endal on kogemus maja ehitamisega, et te maksite sularahas ja vastutust, korraliku, seaduskuuleka inimesena ei tahaks teha seda olukorda, kus te ei maksnud sotsiaalmaksu, aga maksma peaks. Eelnõu on väga õige, kiidan. 

Aga ma küsin, et see, kes nüüd on tööandja, tegelikult on tal ka muud kulud, ma ei tea, kopp on ostetud või kütust paneb sinna sisse. Kuidas te näete seda lahendust? Tegelikult on Eestis tehtud omal ajal ettevõtluskonto, kus oleks võimalik need mured kõik lahendada. Kas me peaks rohkem nagu reklaamima seda, et need inimesed, kes niimoodi pakuvad vaikselt teenuseid, et nad võiksid avada endale ettevõtluskonto, et ei oleks pärast muresid, kas mõned maksud jäävad maksmata?

Aitäh! Jah, ettevõtluskonto loodi siis, kui rahandusministril oli passis sama nimi, kes praegusel rahandusministril. Küllap ma sellest ka tean. Aga see küsimus iseenesest eriti viisakas ei ole, kui te omistate mulle mingisugust osalemist sellises tegevuses. Ma rõhutasin mitu korda, et see on eraisikult eraisikule maksmine, aga päriselus juhtub sularahaga maksmist ka inimestele, kes on ettevõtjad. Minul see kogemus on. Ja kui ma üldse esimeses pöördes siin komisjonis või ka puldis olen midagi öelnud, siis ainult sellepärast, et illustreerida, et inimene tunneb ennast ebamugavalt, kui ta midagi ostab ja ta ei ole kindel, kas see müüja korrektselt käitub. Selles mõttes minul seda juhtumit ei ole olnud, et ma eraisikult eraisikule sularaha niimoodi maksan. Ma olen ikka teadnud, et taga on juriidiline isik. Aga ebamugav, sellise maksmise puhul ebamugavus on siiski, et tema tegeleb hämara äriga. Aga kui siin illustreerida rahandusministrit, siis üks nendest küll lausa uhkustas siit puldist, kuidas töömees Urmasele makstes ta ei kavatsegi maksude peale mõelda. See oli teine äärmus.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea minister! No oleme ausad, ega päris lõpuni vist reguleerida või õigemini 100% sellist maksekuulekust tagada füüsiliste isikute omavahelise arveldamise puhul on sisuliselt võimatu. See eeldaks totaalset kontrolli, ma ei tea, sularaha käitlemise keeldu, ma ei tea, mida veel. Ilmselgelt sinna äärmusesse me keegi minna ei soovi. Aga kas valitsus on kaalunud ka seda, et võib-olla peaks ikkagi selliste omavaheliste arvelduste puhul olema mingisugune lihtsam maksurežiim? Siin ettevõtluskontost korra räägiti, aga lihtsalt, kui me eeldame, et inimesed, kes näiteks lapsehoiuteenust tellivad, hakkavad kogu seda töötamisregistri ja kõigi nende maksekannete ja kõige muuga toimetama, siis seda ongi natuke palju oodatud. Seda realistlikult suure tõenäosusega ei juhtu. Mina näiteks seda isiklikult teen, aga ma kaldun arvama, et valdav osa seda ei tee. Äkki oleks lahendus mingisugune vähegi lihtsam maksurežiim või te kardate, et siis tekib selline, ma ei tea, kuritarvitamise risk? Aitäh!

Aitäh! Mingisugune lihtsam ongi tulumaksuseaduse loogika. Neid mingisuguseid lihtsamaid on, erinevaid paragrahve, mõni puudutab näiteks isiklikku vara, mõni puudutab näiteks isiklikku elukohta, mõni puudutab ettevõtluskontot. Mul jäi vist vastamata eelmisele küsimusele, et ettevõtluskonto on teistmoodi režiim kui see, mida see seadus tähistab, ja mõni on füüsilise isiku vorm, kus inimene pikema tegevuse puhul vormistab ennast füüsiliseks isikuks. Aga on selge, et inimesed, kes elatuvad sellise teenuse müügist, peavad ka omama oma maksurežiimi. Ma olen nõus, et lõpuni reguleerimine siin ei õnnestu, alati jääb mingisugune hall ja registreerimata ala. Aga ma arvan, et selle eelnõu tulemusena on ostjatel südametunnistus puhtam, sest nad saavad aru, et teine pool on see, kes vastutab, kes on selles äris ja kes nagunii tulumaksukohuslane juba on. Ei pea ostja ise pead murdma, kas tema ka peab teadma, mismoodi see teine pool käitub.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Esiteks olgu öeldud, et maksukohustuse kandmine teenuse ostjalt teenuse osutajale on kahtlemata mõistlik. Aga ma pean ühtlasi ütlema, et mina küll ei tunne, nagu te osutasite, mingisuguseid südametunnistuse piinu seonduvalt sellega, et mul puudub kindlus, kas teenuse osutaja ikka maksab riigile kõik tööjõumaksud ära või mitte. Olukorras, kus maksud on tõstetud absurdselt kõrgele – minu hinnangul tõesti röövellikult kõrgele – ja sageli tuleb tööjõumaksuna ära maksta ligi pool saadud tasust või palgafondist, ei saa seda oodata, eriti praeguses majanduslikus olukorras.

Aga selle taustana ma küsin teilt hoopis seda, et äkki te kirjeldate praegu kehtivat seadust. Siin kolleeg Tanel Kiik osutas lapsehoidja palkamisele näiteks. Kas siis sellisel puhul, kui sa üheks õhtuks palkad endale lapsehoidja, ma ei tea, neljaks tunniks, ja maksad talle, ma ei kujuta ette, näiteks 30–40 eurot selle eest, ka kehtiva õiguse kohaselt tekib kohustus maksta sotsiaalmaksu ja tulumaksu ja kõiki neid makse? Või kust see piir läheb? Kui näiteks kolm päeva kuus käib see lapsehoidja või viis päeva kuus? Millal see tekib?

Aitäh! Jah, te oma sissejuhatuses muidugi liigute sinna suunda, kus siin üks rahandusminister liikus, et kõik on absurdne ja tegelikult ei pea maksma maksu oma riigile. Mina soovitan ikka oma riigile maksta, mitte teisele riigile, ja ikkagi olla rohkem uhke oma riigi ja oma lipu üle rohkem ja mitte seda nihilismi propageerida. Ei, meie maksud ei ole absurdselt kõrged. Meie maksud on alla Euroopa keskmise, umbes OECD keskmise tasemel ja isegi tööjõumaksud on seal piiri peal. Meil on lihtne ja arusaadav maksusüsteem ja maksmine selles mõttes ka siin läheb lihtsamaks ja arusaadavamaks. 

Kust see piir läheb? Ega üheks õhtuks maksmisel … Seal ei ole sellist mustvalget piiri. Keegi ei hakka kunagi kontrollima, kuidas see üksik lapsehoidmise päev, kas selle eest maksti või tehti kingitus või on see vastastikune teene. Seda kunagi riik ei suuda kontrollida. Aga selline süsteemsem tegevus lastehoiuteenuse pakkumisel, mille eest makstakse – noh, mingist hetkest muutub see ettevõtluseks, mille eest maksu tuleks maksta. Aga kindlalt, see maksudistsipliin seal on suhteliselt madal ja need maksusummad on suhteliselt väiksed, mis riik kaotab. Selles mõttes on see pigem südametunnistuse küsimus. 

Aga samas riigiti, ausates riikides ikkagi tegeldakse ka sellise asjaga ja suured skandaalid on sellest, kui avastatakse, et avaliku elu tegelane on maksnud ka konkreetselt lapsehoidjale ilma makse maksmata käest kätte raha. Tegelikult see moraaliküsimus on ja ma arvan, et selle seaduse põhiline tulemus ongi parem moraal, inimene tunneb ennast mugavalt. Mina tunnen ebamugavalt, kui ma maksan sularahas kellelegi, kellest ma ei tea, kuidas ta maksudega käitub. Aga ma tunnen ennast kohe paremini, kui ma tean, et see ongi tema kohustus ja ma ei pea täpselt teadma, kust see piir jookseb.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! No eelnõu on selgelt orienteeritud riigieelarvesse raha juurde saamiseks, pakkudes raha maksjatele ja saajatele võimalust riigieelarvet turgutada, ükskõik mis raha mingite teenuste eest omavahel liigub. See on selge. 

Ise tunnistasite ka, et inimestel on meil hoiakud, et sellele riigile ei maksa. Sellest ma saan hästi aru, miks on selline suhtumine – see ei ole nagu tühjast tõusnud. Kui vaadata teie valitsuse tegevust, mis on inimeste taskusse oma käe väga sügavalt ajanud, siis inimestel võib-olla ei olegi enam maksta mingit raha teile, väga paljudel. 

Aga mul on küsimus. Praegu on siin kirjutatud, et maksukohustust on täitnud kümme füüsilist isikut. No oletame, et hoolimata sellest seadusest see ikkagi ei tõuse. Äkki te kirjeldate, kuidas edaspidi see kontroll hakkab olema, et inimesed ikkagi teaksid, keda ja mida oodata, kui nad on näiteks lapsehoidmise eest ühel õhtul tasunud ega ole seda seadust järginud? 

Ma nüüd ei tea, millisele väitele ma pean vastama. Ilmselt mõnele inimesele meeldib selline jutuvada, minut täis rääkida kõigest, jagada hinnanguid, kiruda riiki, väänata ettekandja sõnu. Ma tutvustasin seda eelnõu ja siit ei loodeta erilist tulu eelarvesse. Aga ma tean, et teie peres on ka olnud üks rahandusminister, kes samamoodi pidi vastutama selle eest, et maksud laekuksid. Mõelge sedapidi, et see on teie riik. See ei sõltu sellest, kas teile meeldib valitsus või mitte.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Täpselt hinnangute andmine käibki teil, et kes mis lipuvärvi siin vaatab ja kuidas asju teha. See on täpselt teie poolt hinnangu andmine. Aga ma küsin selles osas, et seesama, see järelevalve. Kui järelevalve osas, on ta siis lapsehoidmine või näiteks naabripoisilt muruniitmise tellimine, millal see piir ikkagi tuleb, et on oodata maksuametniku koputust uksele, on ta siis peale e-vormi esitamist, on ta peale hooaja lõppemist? Kuidas see järelevalve on siis praegu siia eelnõusse sisse pandud?

Aitäh! Mina ei andnud hinnanguid inimesele, mina andsin hinnanguid hinnangutele, mis on küsijate tsitaadid. Ma ise sellist teemat ei tõstnud, nagu teie olete siin teinud. 

Kus see piir toimub? Maksudistsipliin ei ole sihuke mustvalge asi, et on või ei ole. Mingist piirist muutub kvantiteet kvaliteediks, võib rääkida ettevõtlusest. Seaduses on neid piire ka tõmmatud. Päriselus igat juhtumit ei kontrolli riik kunagi, aga teadmine, et maksukohustus on, paneb ausamad inimesed rohkem maksma. See on fakt.

Varro Vooglaid, palun!

Aitäh! Esiteks, te kutsute üles mitte andma mõttetuid hinnanguid, hurjutama ja torkama, aga kui te minu küsimuse peale hakkate rääkima siin sellest, et soovitate maksta makse ikka oma riigile, mitte mõnele teisele riigile, ja pöörata tähelepanu rohkem meie lipu värvidele, siis istungi juhataja istub ka seal taga rahulikult, mingit märkust ei tee, mis on minu hinnangul täiesti kohatud märkused teie poolt. Aga see on muidugi ootuspärane, te olete ühe partei mehed. 

Minu küsimusele te aga ei vastanud. Küsimus ei olnud selles, kas riik hakkab kontrollima, kui üheks õhtuks palgati lapsehoidja ja jäeti selle pealt tööjõumaksud maksmata. Küsimus seisnes selles, kust läheb see piir, kust üleüldse peab makse tasuma. Kui palgatakse näiteks üheks õhtuks lapsehoidja, tasuks 30–40 eurot, kas selle pealt on reaalselt kohustus makse maksta: tööjõumakse, tulumaksu, sotsiaalmaksu? Saate te küsimusest aru? See on kontseptuaalne eristus. See küsimus ei ole selles, kas kontrollitakse või ei kontrollita, vaid selles, kas rikutakse kehtivat õigust või mitte, kui sedasi käitutakse. Minu meelest sellist kohustust ei tohiks üldse eksisteerida, see on jabur. Aitäh!

Aitäh! Vaidlen vastu. Mina vastasin, teid vastus ei huvita. Te väljendasite siin mitmeid hoiakuid oma riigile maksmise suhtes, oma riigi maksukoormuse suhtes ja ma vastasin neile. Suhtumine teie küsimuses oli see, et selle riigi – sõna-sõnalt, eks ole – maksud on absurdselt kõrged meil ja mina lükkan selle ümber. Meie maksud ei ole absurdselt kõrged, need on alla keskmise, need on madalamad, kui riik vastu annab.

Hea kolleeg Varro Vooglaid! Palun vaikust, härra Varro Vooglaid! Te kolm korda segate vahele. Kas te soovite, et minister vastab, või te ei soovi? Kui te ei soovi, siis võib minister ka lõpetada. (Varro Vooglaid seletab kohalt.) Siis palun vaikust! Hea minister, kui te soovite jätkata, siis palun!

Jah, ma tahaksin küll oma mõtte lõpetada. Kui teie suhtumine on süsteemne, väljendub ka erinevates valdkondades, sealhulgas sümbolitesse suhtumises, siis ma tuletan teile meelde. See on ka minu kui rahandusministri, ma arvan, missioon julgustada inimesi, innustada inimesi maksud ausalt ära maksma ja mitte kiruda valitsust, vaid tuletada meelde, et see on oma riik. See on meie oma riigieelarve, need on meie oma avalikud teenused ja see on meie oma riigi lipp siin tornis, mis seda kõike meelde tuletab.

Helle-Moonika Helme, palun! 

Aitäh! No vot, siin me olemegi … (Saalist hõigatakse midagi.) 

Helle-Moonika Helme, palun jätkake!  

Ma ei jätka, ma tahan nüüd oma minutit saada. 

Ja te saate minuti, ärge muretsege. 

Aitäh! No vot, nüüd me olemegi jõudnud, ma ei tea, ilmselt rahandusministri eestvedamisel sinna, et me mitte ei räägi eelnõust, vaid räägime jälle mingitel liputeemadel. Aga mina ei ole siin kellegi sõnu väänanud, mina küsisin järelevalve kohta. Tegelikult minister tutvustab siin eelnõu, aga siin tõepoolest seletuskirjas ei ole kõike kirjas. Ja tegelikult ministri asi ongi ju siit edasi rääkida ja vastata nendele küsimustele, mis ei ole isegi võib-olla minu küsimused, vaid mis huvitavad Eesti avalikkust, keda see seaduseelnõu hakkab ju väga tugevalt puudutama. Ütlesite ka, et te ei looda tulu riigieelarvesse. Mina jälle küsin, miks seda eelnõu siis üldse tarvis on. Miks peab siis selliseid eelnõusid üldse tootma ja miks esitleb seda rahandusminister, kelle esmane ülesanne just peakski olema riigieelarvesse raha juurde tuua või mis? 

Aitäh! See on huvitav vaade, et esmane ülesanne on raha juurde tuua. Ei, esmane ülesanne on ikkagi raha mõistlik kasutamine ja selle juurdetoomise loogiline süsteem. Tegelikult peab rahandusminister olema eelkõige struktuuripoliitik, kes selgitab, miks raha kulutati sellisele asjale ja tollele teisele ei kulutatud. Seda ma olen siin puldis pidanud korduvalt tegema. Kõik küsimused on selles, teil sealt ukse poolt sisaldavad erinevaid hinnanguid, mida ma pean ümber lükkama. 

Aga mis puudutab maksudistsipliini, seda, millal täpselt, kuidas öelda, maksukohustus toimima hakkab, ongi selliste suurte numbrite küsimus. Ei saa öelda, et must valgel üks paragrahv iga üksikjuhtumi ära reguleerib. See eeldab inimese teadlikkust, see eeldab suuremat kvantiteeti, et tekiks mingisugune maksusuhe. Üksikjuhtumi statistika on kümme näidet, eks ole, kus on mindud sotsiaalmaksu maksma. 

Aga kui me teeme seaduse selgemaks, siis esimene asi, ma ütlesin seda komisjonile, on teenuse ostja südametunnistus puhtam. Ja puhtama südametunnistusega võib olla see, et kui vastutus on selgelt teenuse osutajal, siis võib sealt tulla ka maksu. Aga see ei ole selle seaduse põhimõte. Selle peamine mõte on ikkagi mitte teha inimestest seaduserikkujaid ka väikestes summades, lihtsalt teadlikkuse ja praktilisuse põhjusel. Maksusüsteem peab olema praktiline. Kui sellele kaasnevad ka lisatulud, siis on hästi, aga see ei ole põhiline eesmärk. Ja siin ei ole võimalik välja arvutada mingit olulist eelarvetulu.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Nüüd me jõudsime selle maksudistsipliini juurde ja minu arust väga oluline on maksudistsipliin. Ja kui me nüüd vaatame seda sotsiaalmaksuseadust, siis tulumaksu tuleb maksta tulumaksuvaba miinimumi järgselt. Noh, see teie kurikuulus 700 eurot sellest aastast on tulumaksuvaba. Sotsiaalmaksu maksad ju esimesest eurost alates. Kas siis seda arvestust peab pidama selle sotsiaalmaksu ja tulumaksu pealt lõpuks teenuse ostja või seda peab pidama ka teenuse osutaja? Teenuse osutaja, ma saan aru, viib selle oma e-vormi peale ja sealtkaudu tulevad need maksukohustused. Kas ma olen sellest seaduseelnõust õigesti aru saanud või tahate täpsustada?

Aitäh! Huvitav oli see "kurikuulus 700" ja meie 700. See on ikka maksumaksja maksuvaba miinimum, mille ulatuses riik ei koorma teda tulumaksuga, vaid lubab seal sees teha valikuid, mis ei ole tingimata kütuse ostmine või jõusaal või konkreetne toit, kallim, vaid see võimaldabki neutraalselt erinevaid tarbimisi tulumaksuvabalt. 

Aga ma täpselt sellest küsimusest tegelikult lõpuni aru ei saanud. See arvepidamine, kui eelnõu ütleb, et teenuse osutaja peab maksma nii sotsiaal- kui ka tulumaksu ja seda teadma, arvestust pidama, siis selle müüja või ostja asi see enam ei ole, ka teoorias. Noh, praktikas ta ei toiminud nagunii, aga ka teoorias nüüd on kohustus pandud sinna, kes tulu saab.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Härra minister! Seadusesse tuuakse sisse huvitav erand, et 183 päeva jooksul ei pea mitteresidendist tööandja maksma mitteresidendist töötajale makstud tasult sotsiaalmaksu. Mis selle erandi põhjus ja taust on? Tooge mõni näide ka sellisest töösuhtest. Mis see juhtum praktilise näite puhul on, kus mitteresidendist, kolmandast riigist pärit tööandja ei pea maksma 183 päeva sotsiaalmaksu tasult, mida ta mitteresidendile maksab?

Aitäh! Seda numbrit ei tooda sisse, see on üldkehtiv praktika, riikides rahvusvaheline praktika defineerib maksuresidentsust. See kehtib eelkõige tulumaksu puhul. Sotsiaalmaksud on eri riikides väga erinevad, aga kuna nad on meil lihtsamalt korraldatud ja sünkroonsed, siis me viisime selle arvestuse jälle kooskõlla. Praktikas jälle sealt seda sotsiaalmaksu ei laekunud ja praktikas need inimesed, kes siin ajutiselt midagi teevad – annavad kontserti, teevad sporti või on, nagu öeldakse, diginomaadid –, sotsiaalmaksu ei maksnud. See on jällegi, kordan, mitteresidendi suhe mitteresidendiga Eestis – mitteresidendi mitteresidendiga. See ei tähenda üldist vabastust, vaid lihtsalt defineeritakse ära, kes on resident, ja siis ühtlustatakse tulu- ja sotsiaalmaksu režiim. Jah, ja need kolm näidet. Ma väga palju rohkem ei nuputaks, aga eks ta erinevaid loomeinimesi ja selliseid puudutab. Diginomaadid on need, kes teevad lühiajaliselt Eestis tööd mitteresidentide jaoks ehk mõne välisfirma jaoks.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea minister! Mu küsimus on natuke laiem, see puudutab ka seda eelnõu, aga ma olen lugenud, et statistiliselt umbes 5% on meie ühiskonnas ümbrikupalga saajaid, mis hinnanguliselt tähendab riigile umbes 100 miljonit eurot saamata jäävat maksutulu. Siin ma olen teiega nõus, et see on meie ühine riik ja meie ühine mure on see, et ikkagi töö ja tegelikult ka teenuste pealt korrektselt maksud makstakse. Aga kas teil on teadmisi, millises suunas see trend praegu liigub? Kas tegelikult see ümbrikupalga saajate osakaal ja saamata maksutulu on kahanemas, suurenemas, on ta stabiilne? Ja võib-olla on ka mingisuguseid ideid ja meetmeid, kuidas me seda osakaalu parandaksime. See konkreetne seaduseelnõu võib siin kaasa aidata, aga tegelikult ei pruugi, sest kes täna maksis sularahas, maksab ilmselt ka homme edasi. Aga kuidas me laiemalt seda ümbrikupalga osakaalu siiski alla saaksime? Sest need sotsiaalsed mured, mis sellega hiljem kaasnevad inimese jaoks, on meile kõigile ju hästi teada. Aitäh!

Aitäh! Ma ei julge anda siin kindlaid hinnanguid, sest ma pole seda kontrollinud, aga pigem on selle distsipliiniga nüüd viimasel ajal probleem. Ühelt poolt selline üldine nihilism, mida me siit ukse poolt ka tihti kuuleme oma riigi suhtes, aga mitte ainult siit ukse poolt reast, me kuuleme ikkagi võitlust mingisugise bürokraatia ja mingisugise asja vastu, mis justkui tapaks kodanikku kogu aeg ja kurnaks ja viiks raha kuhugi, kus seda ei ole vaja. Nii et see oma riiki suhtumine tegelikult on seotud sellise üldise rahulolematuse ja eituse populaarsuse kasvuga. Ma arvan, et pigem on maksudistsipliin all. 

Kui te selle plaani kohta küsite, siis jah, mul on terve nimekiri asjadest, millest ma mõnda saan siit esitada, aga millest mitmele ma ei saa kahjuks tuge, et seda siia tuua, mis parandaksid seda. Lihtsalt on võetud pähe siin, et makse ei tohi kehtestada ja makse ei tohi olla ja see kõik mõjutab. Veel hullem lugu on rahapesuga, et ei saa eelnõusid liigutatud, sest arvatakse, et see on mingisugune bürokraatia ja riiklik vägivald. Tegelikult need probleemid kuhjuvad minu haldusalas vastu minu tahtmist, ma tunnistan. Ma küsin selle maksudistsipliini küsimuse kohta kindlasti maksuameti peadirektorilt üle, kuidas tema hinnang on, aga minu tunne ja teadmine on, et ühelt poolt ei saa eelnõudega edasi minna ja teiselt poolt populariseeritakse sellist vaenu, et maksud on absurdselt kõrged ja tapavad ja nii edasi. Tegelikult on maksukoormus meil 1995. aasta tasemel ja kaitsekulu on kuus korda kasvanud. Jah, kuus korda! See 5,4% SKP‑st on suurem kui 0,9%.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Ja nüüd, head kolleegid, on võimalus kuulata arutelu ja seal langetatud otsuseid juhtivkomisjonis. Sellekohase ettepaneku teeb rahanduskomisjoni liige, hea kolleeg Mart Võrklaev.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Antud eelnõu siis arutasime 6. aprillil rahanduskomisjonis. Rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas seda eelnõu ja tegelikult see arutelu oli suhteliselt sarnane nagu siin saalis. Ehk et need küsimused ja vastused olid seal enam-vähem sarnased. Ma ei hakka seda küsimuste-vastuste vooru siin uuesti ette lugema ja kordama. Küll aga tegime siis menetluslikud otsused, et võtta eelnõu täiskogu päevakorda 21. aprillil, määrata juhtivkomisjoni esindajaks mind ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Kõik need otsused tehti konsensuslikult. Aitäh!

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Seda soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 860 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 6. mai kell 17.15. Oleme sellega teise päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. 

Jõudnud kolmanda juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse ja infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (862 SE) esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt justiits- ja digiministri Liisa-Ly Pakosta.

Aitäh! Hea Riigikogu! See eelnõu on suhteliselt napp, lihtne ja selle mõju vähene, ent oluline. Tegemist on Euroopa Liidu nõndanimetatud elektrooniliste tõendite kogumise paketi osaga, kus eesmärk on kiirendada kriminaalmenetlusi sellistes olukordades, kus kriminaalmenetlus on seotud kolmandas riigis asuva teenuse osutajaga, kellel ei ole Euroopa Liidus oma esindust, või siis, kui teenuse osutaja on ühes liikmesriigis, aga osutab teenuseid teistes liikmesriikides, sellisel puhul protsessi kiirendamiseks. 

Lubage mul näitlikustada, millest jutt käib. Kui vaadata värskeid uudiseid, siis me näeme, et keegi, kes nimetab ennast Istoprocentiks, ehk Kris Kärner, on alusetult sõimanud pedofiiliks teist striimerit Krispoissi kodanikunimega Kris Lüüs. Samuti on Discordi kanalil üleval tapmisähvardused või tervisekahju tekitamise ähvardused. 

Tapmisähvardus ja tervisekahju tekitamise ähvardus on kriminaalmenetluses menetletav karistusseadustiku § 120 alusel ja selle eest võib määrata kuni aastase vanglakaristuse. Ehk juhul kui sellist menetlust, kriminaalmenetlust alustatakse, siis Discordi kanalis, kus need tapmisähvardused ja kehavigastuste tekitamise ähvardused olid, kuigi see ettevõte asub San Franciscos, on ta Schipholis Madalmaades oma esinduse avanud ja kriminaalmenetluses saab Schipholis asuvast esindusest kiiresti vajalikud digitaalsed tõendid kätte. 

See eelnõu muudab olukorda, kus sellist esindust olemas ei oleks, aga kriminaalmenetluse läbiviimiseks oleks kiiresti vaja digitaalseid tõendeid. Ja selle direktiivi ülevõtmisel on vastav kohustus nendele teenuse osutajatele, kes kas asuvad väljaspool Euroopa Liitu, ent osutavad siin teenuseid, või kui teenuse osutaja on ühes liikmesriigis, ent osutab teenuseid ka teistes liikmesriikides, muutub eelnõu tulemusena elektrooniliste tõendite vahetus kriminaalmenetluses kiiremaks. See on selle eelnõu lühike kokkuvõte.

Suur tänu teile! Helle-Moonika Helme, küsimus, palun!

Jaa, mul on ka tegelikult hästi lühike küsimus, mis tõukub sellest teie toodud näitest. Tõite Kris Kärneri näite. Ma arvan, et inimesed, kes meid praegu vaatavad … Kris Kärner on väga populaarne tegelane ja tema nagu sellistel toetajatel või üldse inimestel, kes on jälginud tema tegevust, tekib nüüd kohe küsimus, väga lihtne küsimus: kui see seadus nüüd saab vastu võetud, kas Kris Kärner läheb vangi või ei lähe?

Nii nagu ma oma näites ka tõin, seda konkreetset kaasust, kus tema poolt või tema toetajate poolt detaile meedia ülevaade, värske, ei avanud ülemäära palju, aga kui on tegemist ükskõik kelle poolt tapmisähvardusega või tervisekahju ähvardusega, siis see on kriminaalmenetluses menetletav § 120 alusel karistusseadustikus. Igal inimesel on keelatud teha teistele inimestele tapmisähvardusi või tervisekahju tekitamise ähvardusi. See on, peaks olema igale Eesti Vabariigi kodanikule või siin viibivale isikule täiesti ilmselge. Nagu ma ka näite tõin, siis antud juhul, kuna need näited, mis meedias olid, olid Discordi kanalis, siis juhul, kui alustatakse kriminaalmenetlust, siis Discordil on Schipholis esindus olemas ja vajalikud digitaalsed tõendid sealt kätte saab.

Helle-Moonika Helme, teine küsimus, palun!

Aitäh! Ma selle Kris Kärneri teemaga siiski nagu jätkaksin. Kõik, mis te siin rääkisite, vägivald ja üleskutsumine ja ma ei tea, mis kõik veel. Ühesõnaga, lihtne inimene lihtsalt ütleb, eks ole, kas tohib ropendada või ei tohi ropendada edaspidi, see sisu ja kõik, kui kaugele võib nagu minna selles. Aga ma saan aru, et tegelikult, kui alustataks praegu nende asjade puhul ka kriminaalmenetlust, siis võiks ka juba Kris Kärneri vangi panna. Milleks siis veel seda eelnõu nagu vaja on? Tahate ta vangi panna, pange siis kohe vangi ära! Mis ootate veel?

Teie küsimuse esitus on mulle sügavalt vastuvõetamatu. Te kujutate ette, justkui poliitik paneks inimesi vangi. Selline ühiskonnakäsitlus on mulle täiesti põhimõtteliselt vastuvõetamatu. Ma olen teile selgelt vastanud, kuidas juhul, kui algatatakse kriminaalmenetlus, kuidas digitaalsete tõendite vahetamine sellisel juhul käib. Teie küsimuse esitus, veel kord kordan, või teie üldse ettekujutus sellest, justkui peaksid poliitikud osalema kellegi vangipanemises või selles, on mulle põhimõtteliselt täiesti vastuvõetamatu. Ma ei jaga absoluutselt teie ettekujutust sellest, kuidas riik peaks toimima.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Proua minister! Lugedes uudiseid siit Euroopast, ma ütleksin, et sõnavabaduse olukord halveneb ja on juba halvenenud paljudes riikides, palju rohkem kui Eestis. Eestis, ma ütleks, on olukord jätkuvalt küllaltki normaalne, aga võtame näiteks Saksamaa. Seal on statistika juba päris suur, kui palju inimesi mingite sotsiaalmeedia väljaütlemiste või mõtteavalduste eest menetlema hakatakse. Ma lihtsalt püüan aru saada sellest, mis seaduslikku elementi me siin jõustama hakkame. Kui üks Saksa kodanik on avaldanud arvamust, ma ei tea, Saksamaa immigratsioonipoliitika kohta, siis see oleks Eesti seaduste mõttes igati lubatud, aga Saksas ületab mingi kriitilise piiri ja on teinud seda näiteks, ma ei tea, Telia mingil platvormil. Varem, kui Saksa institutsioonid oleks saatnud mingisuguse nõude, siis seal vahel oleks olnud Eesti institutsioonid, kes oleksid näiteks vastanud, et Eesti seaduste järgi on kõik korras ja me ei tee koostööd, nüüd nad saavad otse Telialt küsida ja Telia peab andma. Kas ma saan õigesti aru?

Kõigepealt, see direktiiv ja eelnõu puudutab üksnes kriminaalmenetlusi. Üksnes kriminaalmenetlusi! Rõhutan üle. Kriminaalmenetluse raames on karistatav tapmisähvardus, tervisekahju tekitamise ähvardus juhul, kui on alust arvata, et teo toimepanemine võiks olla tõenäoline. Aga võtke ette karistusseadustiku § 120 ja te näete sealt kenasti, et teie toodud näited on sellest karistusseadustiku paragrahvist kaugemal kui – nagu rahvakeeli öeldakse – lehm kuust. Ehk see teie toodud näide ei ole mingis seoses selle eelnõuga. Eelnõu puudutab üksnes kriminaalmenetlusi.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! No ma kuulan teie juttu sellest, et tapmisähvardused ja nii edasi, siis tuleb reageerida. Toote siin Kris Kärneri näited ja nii edasi. Ma usun, et üks kolmandik siin saalis on kindlasti saanud tapmisähvardusi. Mina olen kolmel korral saanud, nendel puhkudel, kui ma olen reageerinud ja teinud avalduse politseile või siis prokuratuurile, ja öeldakse lihtsalt, et me ei näe ohtu, kõik, lõpetatud. Isegi enam ei taheta seda hiljem kriminaalmenetlusega tunnistada, et sihukene asjaolu on olemas. Mis on selle eelnõu tegelik eesmärk? Tapmisähvarduse kohta öeldakse selgelt, et peab olema peaaegu toime pandud juba, mitte mingit alust ei, see, mis te räägite, on jura. Küsimus on selles, kas see eelnõu sisaldab nüüd tegelikult seda olukorda, kus sotsiaalmeedia kaudu võidakse lihtsalt hakata inimeste sõnavabadust piirama, olenemata sellest, kas siin on tegemist tapmisähvardusega või mitte.

Kõigepealt, see eelnõu ei menetle karistusseadustikku. Karistusseadustiku § 120 sõnastus, kui Riigikogu soovib seda muuta, siis see on Riigikogu töö seda muuta. Kui teile ei sobi või kui kellelegi ei sobi midagi karistusseadustiku §-s 120, siis selle paragrahvi muutmine on Riigikogu töö. Seda paragrahvi konkreetne eelnõu ei puuduta. Konkreetne eelnõu puudutab üksnes elektrooniliste tõendite vahetamise kiirust liikmesriikide vahel ja kolmandate riikide ja Euroopa Liidu liikmesriigi vahel. See eelnõu ei muuda nende tõendite olemust, see eelnõu ei muuda kriminaalmenetluse algatamist või mittealgatamist. See eelnõu puudutab üksnes juba algatatud kriminaalmenetlustes elektroonilise tõendi vahetamise kiirust, ent eelnõul puudub igasugune puutumus selles osas, mille kohta kriminaalmenetlusi alustatakse või ei alustata.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Proua minister! No mine tea, võib-olla teil on õigus, võib-olla minu arvamused asjast ongi sama kaugel, kui on lehm kuust või kuidas teil see väljend oli. Aga ma siiski jätkan. Siin on ju juttu riikidevahelisest koostööst. Mina küsisin näiteks Saksamaa kohta ja teie hakkasite mulle Eesti karistusõigusest rääkima, mis ju tegelikult ei puutu asjasse. Ma nüüd vaatasin kiiresti järele, et näiteks Saksamaal ka solvamine võib olla kriminaalkuritegu. Eestis ta seda ei ole, aga nüüd Saksamaal on. Ja nüüd, ütleme, üks Eestis elav sakslane on teist sakslast solvanud, tehes seda Telia platvormil. Ma lihtsalt proovin konstrueerida ühe näite, et saada aru, mida see seadus nüüd reguleerib. Varasemalt Saksa politsei või uurimisasutus oleks saatnud mingisuguse õigusabipalve meie riiklikele asutustele ja sedakaudu menetlenud ja me oleksime vastanud, et meil solvamine ei ole kriminaalkuritegu ja me vastavalt ka teid siin ei aita. Aga nüüd ta pöördub mitte riiklike instantside poole, vaid otse Telia esindaja poole ja Telia on kohustatud andmed andma. Kas ma saan selle seaduseelnõu sisust õigesti aru? Aitäh!

Aitäh! Juhul kui ühes Euroopa Liidu liikmesriigis alustatakse vastavalt selle liikmesriigi seadustele kriminaalmenetlust ja juhul, kui digiteenuse osutaja digitaalne tõend asub teises liikmesriigis, siis jah, teie arusaamine on igati õige. Sellisel juhul muutub selle tõendi liigutamine kriminaalmenetluse käigus kiiremaks, kuna elektroonilise side teenuse osutaja, kuhu hulka tõepoolest Telia kuulub, saab selle otse edastada, ilma saatkondade või rahvusvahelise kriminaalmenetluse või muu keerukama asja kaudu. Kriminaalmenetlused lähevad kiiremaks, aga kriminaalmenetluste olemust see seadus ei muuda. Ainuke, mida see seaduseelnõu muudab, on see, et sideteenuse osutamisel peab Euroopa Liidus esindaja või ettevõtte määramine või nimetamine toimuma. Eestis on see kontaktpunkt, et kui te ei leia üles, kes see konkreetne on, siis selleks nimetatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Need on selle eelnõu kaks punkti.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Miks te ajate meile sihuke kämarajura, ütleme, et kriminaalmenetluse asi muutub kiiremaks? Minu kriminaalasja menetleti kolm aastat enne, kui ta kuskile jõudis, Mölderil täpselt samamoodi. Kus see kiirus oli, kus need elektroonilised sidevahendid? Jala oleks võinud ka kümme korda siin vastasriigis ära käia. Tegelikult te peate tunnistama, et selle eelnõuga, see on õngitsusmeetod teise riigi ettevõtete käest saada tõendeid teatud kuritegude kohta. Mina arvan ja ka, ütleme, kehtiv seadus on ikkagi seisukohal, et selle tõendi saamise üle otsustavad ikkagi pädevad ametiasutused, aga mitte see, et saadetakse kuskile ettevõttesse kiri ja siis peab kohe välja andma. Ei pea! Vahet ei ole, kiirusest … Te muigate seal. Ärge rääkige siin selles majas kiirusest! Mitte midagi ei juhtu, kui seesama teave tuleb mingisugusel teistsugusel viisil, mitte momentaanselt, vaid teatud aja möödudes.

Aitäh!

Lubage mul jääda viisakalt eriarvamusele suure osa teie hinnangute osas. Ent kinnitan üle, et kriminaalmenetluses endas … (Saalist hüütakse midagi.) Kas ma võiksin nüüd vastata, ilma et te vahele karjute? Kordan veel kord üle, et kriminaalmenetluses endas mitte midagi ei muutu. Kriminaalmenetlust ennast viivad endiselt läbi üksnes pädevad asutused. Selles mitte midagi ei muutu.

Rene Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea minister! Ma olen mõnda aega murelik, kui ma vaatan, kui palju me anname lisaülesandeid kogu aeg juurde TTJA-le. Meil majanduskomisjonist käib siin ikka üsna tihti üks ja teine eelnõu läbi, mis jälle näeb erinevaid ülesandeid ette TTJA-le. Kui palju see konkreetne eelnõu näeb ette lisatööjõu vajadust TTJA-le? Ja kas te olete kindel, et tegelikult see asutus kõigi nende asjadega, mida valitsus praegu oma eelnõudega TTJA-le lisaülesandeid paneb, ka hakkama saab? 

Aitäh! Tegelikult see eelnõu ju halduskoormust vähendab, selles mõttes, et tõendite liikumise teekond muutub lihtsamaks ja kiiremaks. Tõsi on see, et ma teie küsimuse asetusega olen igati nõus. TTJA on tõepoolest väga tubli riigiasutus, kes väga väheste vahenditega suudab täita väga paljusid ülesandeid ja on heaks näiteks selle kohta, kuidas vastastikku üksteist toetades tehakse selles ametis sageli efektiivsuse osas imesid. 

Teatud halduskoormus on ühekordselt selle eelnõuga nendel ettevõtetel, kes ühes liikmesriigis osutavad teenuseid ka teiste liikmesriikide territooriumil, või siis nendel ettevõtetel, kes asuvad kolmandates riikides ega ole Euroopa Liidus oma esindajat veel määranud. Seal tekib ühekordne halduskoormus ja sellisel juhul tuleb see info edastada TTJA-le, kellel tekib koondinfo selle kohta. 

Uut aruandlust ei tule. Selles mõttes ka uusi lisakulusid selle eelnõuga ette nähtud ei ole, kuna tegemist on ühekordse kohustusega see vastav kontaktpunkt teada anda. Õnneks on enamikul suurematel teenuse osutajatel selline esindus Euroopa Liidus nimetatud, nii nagu ma tõin ka näite, et Discordil on esindus Schipholis, kuigi tegemist on USA ettevõttega. 

Kui vaadata direktiivi materjale, siis juba direktiivi menetluse ajal on suur osa nendest, kellel seda esindust ei olnud, juba jõudnud selle esinduse Euroopa Liidus ära nimetada. Nii et üldiselt nii ettevõtluskeskkonnas kui ka laiemalt saadakse aru, et me kõik oleme ühe asja eest väljas. Me kõik oleme turvalise ühiskonna eest väljas ja me kõik oleme selle eest väljas, et juhul kui kriminaalmenetlust alustatakse, siis seda saaks võimalikult kiiresti ja efektiivselt läbi viia.

Ja lõpetuseks kaks küsimust istungi läbiviimise reeglite kohta. Alustab Helle-Moonika Helme. Palun!

Aitäh, hea eesistuja! Ma saan aru, et minister võib-olla peabki mingeid näiteid tooma elust enesest, kui ta eelnõusid tutvustab. Eelnõud on tihtipeale keerulised, eriti need, mis on siin Euroopa Liidu direktiividega seotud. Aga ma sain siiski aru, et ministri reaktsioon, kui ta nagu ärritus mingi asja peale siin ja hakkas süüdistama mind milleski, et ma olevat nagu öelnud midagi, mis olevat talle nagu täiesti vastuvõetamatu, no olgu, las see jääb. Aga kas on nagu asjakohane, kui minister nagu täiesti konkreetse inimese näite toob selle eelnõu tutvustamisel? Kas teie arvates võis sellest ka niimoodi aru saada, et minister tõepoolest vihjas, et kui see eelnõu jõustub, siis võib seda isikut, eks ole, keda ta siin nimetas, ähvardadagi tõepoolest menetlus? Te olete ju ka jurist, eks ole. Ma sellepärast nagu küsin ka, et kas teie ka saite asjast samamoodi aru.

Aitäh, hea kolleeg! Ma olen jurist, aga mitte kohtunik ja Eestis mõistab õigust kohus. Nii et ma ise söandan arvata, et selliste väga konkreetsete nimeliste näidete toomine on mõningane risk, mis nüüd ilmselt ka realiseerus siin. Samas te ise oma nii-öelda küsimuse, protseduurilise küsimuse alguses samas tõdesite, et sellised konkreetsed näited illustreerivad ja selgitavad seaduseelnõu paremini lahti. Nii et see on noh selline mõttekoht, ühesõnaga, mina ei söandaks nii konkreetseid näiteid tuua, aga veel kord, see vastas teistpidi teie ootustele praegu, et saada aru, millega ja mismoodi tegemist on. Oleks võinud mõne abstraktse nime mõelda, et kõik oleks saanud aru, mida seal tegelikult või keda seal taga mõeldi. 

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Minul on just nimelt reeglite kohta. Te tuletate vahepeal neid reegleid saadikutele meelde, kuidas suhtluskeel võiks olla, millised väljendid on lubatud. Ja nüüd ma kuulasin kiiresti järgi, minister ütles minu küsimusele vastates niimoodi: teie toodud näited on karistusseadustiku paragrahvist kaugemal kui lehm kuust. Siis ma pidin tegelikult kulutama sama küsimuse esitamiseks, noh, teist korda sama küsimuse esitama, sest ministri esimene vastus, nagu selgus, oli minu küsimusest, ma ütleks, kaugemal kui lehm kuust. Mulle tegelikult selline otsene arvamuse avaldamine iseenesest meeldib ja see ongi väga okei. Teie ise pigem olete teinekord sekkunud ja, ütleme, sellist väljendusviisi, eriti saadikute poolt, piiranud. Lihtsalt fikseerime protokollis ära, kas seda laadi kaunid eestikeelsed metafoorid, näiteks et kellegi mõte oli sisust kaugemal kui lehm kuust – minu arust on see väga tore, kui me saame siin niimoodi rääkida –, kas see pigem on lubatud või peaks ikkagi hoidma ennast tagasi ja rääkima sellises, ütleme, võib-olla mõnevõrra igavamas ja kantseliitlikumas korrektses eesti keeles.

Aitäh, hea kolleeg! Lõpust alustades: korrektne eesti keel on kõige kohasem viis siin rääkida ja suhelda, nii küsimusi esitada kui ka vastata. Aga koht, kus istungi juhataja sekkub – ma olen selle sõnapaari meelde jätnud –, on ebakohased väljendid. See on see koht ja selline nimetus kollases raamatus: ebakohane väljend. Nüüd on küsimus, kas on ebakohane või mitte. Ma mitte küll väga kummardades seda sõnapaari arvan, et see näide siiski ei ole ebakohane väljend, kus istungi juhataja oleks pidanud sekkuma. (Saalist öeldakse midagi.) Jaa, teatud metafoorid on kindlasti lubatud ja lisavad vürtsi asjale. Selles mõttes me ei pea liiga kuivalt seda käsitlema. Aga veel kord, peab olema austus isiku vastu. See on minu lemmikavaldus, et rünnake seisukohti, aga mitte inimesi. See on minu esimene soovitus ja palve. Vabandan, minister! Võtan viimase protseduurilise küsimuse, Varro Vooglaid, ja siis saame minna edasi istungiga.

Suur tänu! Ma küsin siis samas liinis ka omalt poolt. Eelnevalt oli siin puldis minister Jürgen Ligi ja mina küsisin tema käest väga spetsiifiliselt konkreetse küsimuse seonduvalt sellega, kustmaalt algab maksukohustus, kui näiteks õhtuks palgatakse endale lapsehoidja. Eelnevalt ütlesin, et minu hinnangul on Eestis maksukoormus niivõrd suur, et ma küll ei oska inimestele pahaks panna, kui sellistel puhkudel näiteks ei tunta muret, kas lapsehoidja maksab sotsiaalmaksu või tulumaksu. Siis tema hakkas mind hurjutama selle pärast, et ikkagi võiks makse maksta oma riigile, mitte mõnele teisele riigile, ja tasuks rohkem tähelepanu või austust näidata üles meie lipu värvide vastu. Kas see oli siis see olukord, kus teie arvates räägiti asjast või mindi hurjutamise teed, mida te ütlesite, et ei peaks siin tegema? Ma küsin seda sellepärast, et teie selles olukorras küll mitte midagi ei ütelnud, vaid te rahulikult lasite sellel jätkuda. Lisaks sellele ma ütlen. Ma tsiteerin, mida üks kolleeg mulle kirjutas pärast seda intsidenti. 

Suur tänu, austatud minister! Teile rohkem küsimusi ei ole, me saame jätkata. Aitäh teile!

Ma tsiteerin mulle laekunud sõnumit. Kirjutati nii: "Sul läks Ligiga veel viisakalt. Mul oli temaga istungi alguses kokkupõrge, mille käigus ta mind kolm korda perse saatis." Kuidas te ütleksite – see on ka siin istungisaalis tagaotsas toimunud vestlus –, et kas need on sellised asjad, mis on kooskõlas meie parlamentaarse kultuuriga, või te ütlete, et siin on ikkagi meil tegemist probleemiga, mida tuleks adresseerida?

Aitäh, hea kolleeg! Kõigepealt ma peaksin ütlema, et me ei peaks seda teemat üldse puudutama. Me oleme juba järgmise päevakorrapunkti juures. Aga ma ei põgene selle teema eest kõrvale siiski. Aga järgmine kord ma tõepoolest ei taha neid käsitleda. Teiseks, see teie toodud mingi kolleegi kiri teile ja selle tsiteerimine, avalikku stenogrammi panek on täiesti kohatu. Te ei tea, kas asi toimus, leidis aset või mitte. Te tegelikult olete esitanud mingisuguse süüdistuse ministri aadressil, te ise pole juures olnud, tsiteerite siin. Ma arvan, et see ei ole koht, kus suures saalis väljendada.

Nüüd selle teie põhiküsimuse juurde. Ma panin üsna täpselt tähele, tõepoolest teise küsimuse juures härra minister, jah, ei vastanud teie konkreetsele küsimusele. Ent kui te loete stenogrammi, siis tegelikult eelnevate küsimuste käigus ta tegelikult vastas. Sarnane küsimus oli küsitud ka varem. 

Ja see on tegelikult, muide, head kolleegid, üks koht, kus ma ei ole nagu liiga rõõmus selle üle, et nii küsimustes kui ka vastustes on väga palju kordusi. Korduvalt on küsitud, kedagi ei olnud saalis, ta tuleb hiljem saali ja küsib jälle sama asja. Tegelikult see on teiste Riigikogu liikmete aja natukene kuritarvitamine. See on tema probleem, et ta ei jälginud istungit või ei olnud huvitatud kuulama seda, mis seal toimus. Seda on päris palju. 

Ja viimane, mis on võib-olla kõige olulisem. Veel kord ütlen, Varro, et sinu teise küsimuse juures ta ei vastanud sellele, aga vastas eelnevalt. Nii et selles ei pruukinud olla ka pahatahtlust. Üks probleem on ju ka selles, et tihtipeale küsimuses on põimitud mitu küsimust ja siis ei ole vaja üllatuda, et võib-olla see küsimus, millele te enim vastust ootasite, tegelikult vastust ei saagi. Võib juhtuda, et minister ei pannud tähele, unustas ära. 

Aga see viimane või veel üks repliik on see, et, head kolleegid, ma jälgisin seda arutelu algusest peale üsna teraselt. See on ka minu lemmikväide, et tihtipeale need hinnangud algavad juba küsimustest. Ja antud juhul tegelikult täna, ma ei hakka ühtegi nime ütlema, aga siiski, kui me vaatame seda stenogrammi, siis juba tegelikult küsimustest algasid need hinnangud ja siis ei ole vaja üllatuda, et ka minister annab omakorda hinnangu hinnangutele. See tegelikult reflekteerib mõnevõrra seda küsimust. 

Ma söandan küll arvata seda, et täna minister kindlasti ei olnud tulnud siia saali mõttega, et kedagi teist rünnata. Tegelikult ta sai ikkagi ainest natukene nendest küsimustest, mida esitati, ja loomulikult siis igaüks võtab selle piiri, kui kaugele ta läheb. 

Aga veel kord, püüame hoida sellist tasakaalukat joont. Ma olen seda meelt, et kriitikat seisukohtade suhtes ei ole vähemalgi määral põhjust kellelegi ette heita. Aga veel kord, ei ole vaja ka üllatuda, kui te ise annate hinnanguid, siis ka minister annab vastustes hinnangu. 

Aitäh, head kolleegid! Aga nüüd saame kuulata arutelu juhtivkomisjonis. Ja sellekohase ettekande teeb meil hea kolleeg, majanduskomisjoni liige Kristina Šmigun-Vähi. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Annan siis ülevaate majanduskomisjoni käesoleva aasta 13. aprilli istungist. Komisjonis valmistati ette Vabariigi Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse ja infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (862 SE) esimest lugemist. Minister Liisa-Ly Pakosta andis ülevaate eelnõust, ma ei hakkaks seda kordama, sest ta tegi seda täpselt nii nagu komisjonis ja veel põhjalikumaltki. Komisjoni istung oli üldiselt kiire, seitsme minutiga sai see arutelu läbi. Aga Urve Tiidus palus selgitada kolmandatest riikidest kriminaalmenetluse raames kogutava teabe küsimust. Markko Künnapu vastas, et tänu elektrooniliste tõendite paketile on Euroopa Liidu liikmesriikide pädevatel asutustel, näiteks uurimisasutustel, võimalus taotleda elektroonilisi tõendeid väljastpoolt Euroopa Liitu asuvatelt teenusepakkujatelt. Uued teenusepakkujad peavad määrama esindaja Euroopa Liidu mõnes liikmesriigis ning Euroopa Komisjon peab seda nimekirja. Eelnõu eesmärk on võimaldada kriminaalmenetluses taotluste otsesaatmist. 

Menetluslikud otsused. Kõik need kolm menetluslikku otsust olid konsensuslikud. Esimene otsus oli määrata juhtivkomisjoni esindajaks Kristina Šmigun-Vähi, teha, teine ettepanek siis, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 21. aprillil, ja kolmas konsensuslik otsus, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Aitäh!

Suur tänu teile! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 862 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 6. mai kell 17.15. Oleme lõpetanud kolmanda päevakorrapunkti menetlemise.

Ja jõudnud neljanda juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 864 esimene lugemine. Taas kord palun Riigikogu kõnetooli justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta.

Aitäh! Austatud Riigikogu! Eelneva arutluse tulemusena toon alustuseks abstraktse näite, kuidas me aitame Eesti peresid kodu soetamisel ja mis läheb paremaks. Paljud pered võtavad eluasemelaenu selleks, et rahastada kodu ostmist. Eesti Pank ja Finantsinspektsioon on teinud analüüsi, kus nad on välja toonud analüüsi tulemusena tõsise probleemi. Eestis 2022. aastal liigutati ühest pangast teise ainult 1,4% eluasemelaenudest. See tähendab seda, et kui pere on võtnud eluasemelaenu näiteks 30 aastaks, siis selle 30 aasta jooksul tulevad ju erinevad pangad välja erinevate soodustustega, näiteks eluasemelaenude intresside või eluasemelaenude tingimuste osas. Ja võib olla, et selle aja jooksul tuleb mõni pank välja soodsama paketiga. Tegelikult oleks loogiline, et pangad võistleksid omavahel, et saada rohkem eluasemelaenu kliente ja pakkuda uute klientide saamiseks soodsamaid tingimusi. Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni analüüs näitas, et ainult 1,4% liikumist tegelikult tõestab, et meil ei toimi normaalne konkurents pankade vahel klientide nimel ja kaotajaks on kliendid, kes maksavad eluasemelaenu eest rohkem, kui nad tegelikult normaalses konkurentsiolukorras maksta saaksid. 

Sellest tulenevalt tegidki Eesti Pank ja Finantsinspektsioon juba 2024. aasta alguses ettepanekud muuta eluasemelaenu refinantseerimine lihtsamaks ja soodsamaks. Refinantseerimine tähendab rahvakeeli seda, et ühe panga juurest saab eluasemelaenuga liikuda teise panga juurde, kes pakub soodsamaid tingimusi. Niimoodi läheks perekonnal igakuine laenumakse soodsamaks. Samasuguse ettepaneku on teinud ka ettevõtjate nõukoda, täpsustades, et eluasemelaenu refinantseerimine peaks minema soodsamaks Eestis pankadevahelise konkurentsi elavdamisel.

Oluline tähelepanek on siin ka see, et tulenevalt põhjalikest analüüsidest ja laiaulatuslikest ettepanekutest sellele eelnõule väljatöötamiskavatsust ei eelnenud, küll aga kooskõlastusring loomulikult. Eelnõu valmistati ette koos asjakohaste instantsidega ehk koostöös Eesti Panga, Eesti Pangaliidu, Notarite Koja, Finantsinspektsiooni ja Rahandusministeeriumiga.

Ja mis siis muutub? Muutub see, juhul kui Riigikogu seda eelnõu toetab, et juhul kui eluasemelaenul jääb tagatis samaks ja laenutingimused jäävad suures plaanis samaks, siis ühest pangast teise ehk soodsamasse panka liikumisel ei ole vaja seda liikumist enam notariaalselt kinnitada. See tähendab seda, et oluliselt odavamaks muutub ühest pangast teise liikumine. Näiteks 320 000 euro suuruse kodulaenu refinantseerimisel jääb ära 653-eurone notaritasu ja 150 000 euro suuruse kodulaenu liigutamisel ühest pangast teise jääb ära umbes 275 eurot notaritasu. Seega muutub peredele soodsama eluasemelaenu leidmine oluliselt kiiremaks, lihtsamaks ja odavamaks. Me loodame ja usume, et selle käigus – mitte ainult me ei looda ega usu, vaid see tugineb ka Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni analüüsile – peaks minema peredele eluasemelaen odavamaks. Nii et lihtsalt suurepärane eelnõu, mida ma loodan, et Riigikogu toetab.

Aitäh! Teile on küsimusi. Alustab Maria Jufereva-Skuratovski. Palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Kui eluasemelaen on vormistatud kahele inimesele, näiteks tegemist on abikaasadega, kas siis refinantseerimise puhul on vaja ainult ühe inimese nõusolekut või ikkagi kahe inimese nõusolekut?

Aitäh! Kui kaks inimest on koos laenu võtnud, siis nad peavad ikkagi mõlemad sinna teise panka edasi liikuma. Ei saa olla nii, et üks laenuvõtja jääb ühte panka ja teine jääb teise panka.

Helle-Moonika Helme, palun!

Jaa, tõesti, peale vaadates on tegemist nagu hea eelnõuga, eks ole. Olles ise pikka aega laenuvõtja, noh, tõepoolest see lihtsustab laenuvõtjale väga paljusid asju. Aga siin on kirjutatud ka, et siis ei ole enam vaja notariaalset tõestamist. Te ise ka seda ütlesite. Notarid on siiani pakkunud, ütleme, kinnisvara osas, kinnisvaralaenudega nagu just turvalisi tehinguid, tehes kogu aeg iga liigutuse puhul täiskontrolli registrites ja võttes ka vastutuse ja loomulikult ka selle eest raha. Ma lihtsalt nagu küsingi, kas selles osas jäävad edaspidi tehingud sama turvaliseks või on seal siiski mingi võimalus, et selles osas võib midagi muutuda.

Aitäh! Igati asjakohane küsimus. Tõepoolest, alles jääb ju notaripoolne nõustamine ja tugi ja kontroll eluasemelaenu võtmisel. Tavaliselt on siis eluasemelaenul alati ka tagatis ja laenutingimused lepitakse kokku selle pangaga, kust see laen võetakse, ja hüpoteek on registrites kinnitatud. See muudatus puudutab üksnes selliseid olukordi, kus see notariaalne nõustamine ja toetus on juba ära olnud ehk laenutingimustes midagi ei muutu, ei tooda kaasa uut hüpoteeki, ei suurendata laenusummat. Ühesõnaga, täiendavaid kohustusi või mingisuguseid sisulisemaid muudatusi selles tehingus ei ole. Tegemist oleks ainult juhuga, kus olemasolev laen olemasoleva hüpoteegiga liigutatakse ühest pangast teise ja saab eeldada, et selles osas on notariaalne nõustamine toimunud, ka laenuvõtjad jäävad samaks ehk laenu kõik muud tingimused jäävad samaks. Ainuke, millele avaneb vaba konkurents ilma täiendavate kuludeta, on tõesti laenuintressid või viisid, kuidas on võimalik saada laenu soodsamatel tingimustel.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Igati vajalik ja asjalik seaduseelnõu. Mul on hea meel, et te olete võtnud lõpuks kuulda ka Keskerakonna ettepanekuid ja arvamust. Seda sellepärast, et alles eelmise aasta septembrikuus me vastava eelnõu ka esitasime ja detsembrikuus Reformierakond ja Eesti 200 hääletasid selle eelnõu maha. Nimelt, me tegime neli ettepanekut ja üks nendest oligi seesama ettepanek, millega te täna olete meie ees. See oli, et Keskerakonna poolt teeme ettepaneku töötada välja kord, mis võimaldab kodulaenu refinantseerimisel muuta hüpoteegipidajate tagatiskokkulepet ilma notari osaluseta. No see on täpselt sama, millega te meie ees olete. Loomulikult see on õige suund. Aga samas eelnõus oli lisaks sellele ettepanekule veel kolm ettepanekut. Ma ei tea, kas te olete nendega tutvunud või mitte. Kas ka need teised ettepanekud, mis Keskerakond tegi, on valitsuses või teie ministeeriumis töös ja millal neid saaks näha siinsamas Riigikogus? 

Aitäh! Kuna mul hetkel nendest ülevaadet ei ole, siis äkki saame selle küsimuse lahendatud kas kirjaliku küsimuse kaudu või mõnel muul moel. Ma kahjuks tõesti seda ülejäänud kolme ettepanekut eelmise aasta septembrist hetkel ei tea.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Ma kahjuks ei viibinud komisjonis, kui seda eelnõu seal tutvustati, sest ma pidin tutvustama ühte teist eelnõu teises komisjonis, mistõttu võib-olla mu küsimused ei ole nii asjatundlikud, kui nad võiksid olla ootuspäraselt õiguskomisjoni liikme puhul. Aga siiski ma küsin ühe konkreetse spetsiifilise probleemi kohta. Eelnõu tutvustuses öeldakse, et eluasemelaenu üleviimisel ühest pangast teise ei ole enam vaja notariaalset tõestamist, kui – ja siis on kaks tingimust – laenusaaja ja tagatisvara jäävad samaks ning b) tingimused ei muutu kliendile ebasoodsamaks. Ma eeldan, et teil on eelnõu praegu ees. Kui vaadata eelnõu punkti 1 "Asjaõigusseaduse muutmine" ja seda muudatust, mida kavandatakse, § 346, siis ma ei näe, et seal oleks kirjutatud see punkt b). Punkt a) on olemas, et tagatisvara jääb samaks ja laenuvõtjad jäävad samaks, aga ma ei näe mitte midagi, et seal oleks kirjutatud selle kohta, et tingimused ei tohi muutuda ebasoodsamaks. Oskate te seda kommenteerida? Kas on ebakõla eelnõu tutvustuse ja eelnõu sisu vahel ja kui on, siis miks?

Aitäh! Teie tähelepanek on faktiliselt täiesti õige. Eelnõu seletuskirjas on seda kirjeldatud. See on nüüd valikukoht, kas eelnõu menetluse käigus õiguskomisjonis tasuks see täpsustus tuua ka eelnõusse, eelnõu teksti sisse või piisab seletuskirjast. Aga mõeldud on ikkagi tõesti seda, et pankadel on vastutus selle eest, et inimesi teenindatakse ausalt. Meil on ka üldine eesmärk sellel eelnõul ju ikkagi see, et see laen peab minema soodsamaks tarbija jaoks. Võib-olla tõesti on teil õigus, et seda konkreetset aspekti, mida on silmas peetud ja mis on seletuskirjas lahti kirjutatud … Kas seda kajastada konkreetselt asjaõigusseaduses või siis piisab seletuskirjast, see on kindlasti asjakohane küsimus, mida õiguskomisjonis edasises arutelus arutada.

Helle-Moonika Helme, palun!

Jaa, no vot, Varro tõesti ilma kokku leppimata juba sisenes sellesse teemasse. Ma konkretiseerin siis omalt poolt edasi. Ma saan aru, et te väga selgelt ei ole lõpuni läbi mõelnud ja ühegi seaduseelnõuga tegelikult ei saa päriselt ette näha seda, mis pärast vabal turul ikkagi konkurentsi poolest toimuma hakkab. Aga kas kuidagi saab garanteerida seda, et pangad ise ei hakka laenu liigutamisel sätestama mingisuguseid trahve või sanktsioone? Pangad ju maandavad need riskid ära, pangad ei võta enda kanda ühtegi riski, need lähevad ikkagi laenuvõtjale ja tarbijale. Kas kuidagi saate ikkagi sisse kirjutada mingisugused sätted ka seaduseelnõusse, et kui pangad hakkavad neid riske maandama vaba konkurentsi tingimustes, siis selle seaduseelnõu eesmärk ei muutu mõttetuks, või noh, me ei saavuta seda eesmärki?

Aitäh selle küsimuse eest! Ma tunnistan, et mul on natukene raske aru saada, kust pangale see risk tekib. Ka praegu on võimalik ju laenu näiteks ennetähtaegselt tagasi maksta, sellist võimalust laialdaselt kasutatakse ja sellisel juhul nii-öelda loodetud intressitulu jääb pangal saamata. Pank arvestab eluasemelaenu toote tegemisel ka täna võimalusega, et klient võib sellega kolida teise panka. See regulatsioon on ka täna olemas, lihtsalt seda kasutatakse väga vähe, tulenevalt sellest, et ühest pangast teise liikumisel tuleb maksta sadu eurosid notaritasu. Nii et sadade eurode maksmine võib muuta selle intressi mõttekuse kas olematuks või liiga väheseks, et kogu see protsess ette võtta, lisaks ajakulule ja kõigele muule. Pankade jaoks tegelikult ei muutu ju risk, vaid pankade jaoks muutub võimalus saada endale uusi kliente, pakkudes soodsamaid ja paremaid tooteid. See risk, et eluasemelaenu klient kas siis ennetähtaegselt lõpetab eluasemelaenu maksmise või liigub teise panka, on ju ka täna olemas täiel määral, seda lihtsalt kasutatakse liiga vähe. Pangaliit teeb koos Finantsinspektsiooniga pankade üle järelevalvet, sealhulgas klientide huvides, ja on ju selle eelnõu koostamises osaline olnud. Ma ei saanud täpselt aru, missugust uut riski võiks siin silmas pidada.

Andre Hanimägi, palun! 

Hea aseesimees! Lugupeetud minister! Te ütlesite ka ise, et väljatöötamiskavatsust ei tehtud, aga koostöö oli hea, tehti tublit koostööd. Kindlasti on selle eelnõu eesmärk igati õige ja sotsiaaldemokraadid seda toetavad. Aga ma küsin notarite kohta. Ma vaatan, et eile saabus ka meile Notarite Kojalt päris mahukas tekst. Siin on lausa viis punkti, mis nende hinnangul on problemaatilised. Erinevatel tingimustel ei ole selge, kes ja kuidas kontrollib, kes on varasem laenusaaja, ja väga palju muid punkte veel, mida ma ei hakka ette lugema. Aga kas te olete ministeeriumis nende ettepanekutega tutvunud ja milline on olnud ministeeriumi seisukoht notarite murede osas? Kas juba varasemalt või on teil plaanis esimese ja teise lugemise vahel teha muudatusi?

Aitäh! Meil on notaritega üleval tuummure ja see tuum mure on selles, et notarite tasud osad on päritud eelmisest sajandist ja tegelikult notarite tasude tõsta. Sajandist ja tegelikult notarite tasude tõstmise osas ei ole ka opositsiooni ja koalitsiooni vahel ühtset arusaama. Meil ei ole õnnestunud saada opositsiooniga kokkulepet, et Riigikogu leiaks ühe ühise pinnase notarite tasude tõstmiseks. 

Selles olukorras, kus notarite tasude tõstmise osas on palju eriarvamusi, on notarid kahjuks sunnitud töötama tegelikult ajale ammu jalgu jäänud notaritasudega, mis ei ole õiglane ja seab ohtu notariteenuse osutamise, eriti väiksemates kohtades maapiirkondades. Tõesti, kui me mõtleme sellele, et näiteks 3,5 eurot, kui ma õigesti mäletan, on notari väljasõidu tasu, et eaka inimese juurde minna näiteks testamenti kinnitama, siis see ju, me saame kõik aru, ei kata neid kulusid. 

Ka see eelnõu tegelikult ju vähendab notarite tulusid. Meil on Eestis 15 notari tööpiirkonda, praegu töötab 84 notarit. Kui me vaatame, et 2023. aastal viidi ühest pangast teise panka üle 361 eluasemelaenu, siis tõsi, kõikidest kinnisvaratehingutest, mis notarite juures tehti, neid oli kokku 66 551, moodustas see ainult 0,5%. Aga abiks ikka! 51% nendest kinnisvaratehingutest oli Harjumaal ja 16% Tartumaa tööpiirkondades. Seal on ka laenusummad oluliselt suuremad. Kindlasti selles kahes piirkonnas väheneb notarite sissetulek olulisemal määral ja mujal tõenäoliselt ka, kuigi me jälle teistpidi sotsiaalses mõttes ootaksime, et just väiksema kinnisvara hinnaga piirkondadesse eluasemelaenude liigutamine lihtsamaks muutuks. Mitte ainult seal, loomulikult. 

Tõsi on see, et notarid on laiemalt oma sissetuleku pärast mures ja see eelnõu notarite sissetulekuid vähendab, kuna me võtame inimestelt ära selle koormuse, et notaritasu maksta. Eelnõu ette valmistades on need küsimused koostöös notaritega läbi käidud ja kindlasti vaatab õiguskomisjon oma kaasamisringides need uuesti läbi.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud minister! Ma jätkan siis oma esimest küsimust. Ma lihtsalt tuletan meelde need kolm Keskerakonna ettepanekut, mis siinsamas Eesti 200 fraktsiooni liikmete poolt maha hääletati. 

Esiteks, me tegime muudatusettepaneku, et võlaõigusseaduses, mille kohaselt krediidiandjad ei või nõuda laenusaajalt ujuva intressimääraga kodulaenu ennetähtaegse tagastamise korral saamata jäänud intressi kolme järgmise kuu eest. Ehk siis see võimalus on praegu olemas, aga meie ettepanek on, et sellist võimalust edaspidi ei tekiks. Teine ettepanek oli välja töötada kord, mis võimaldab laenusaajal lõpetada kodulaenuleping ennetähtaegselt, tasudes laenu tagasi vähemalt ühe kuu pikkuse etteteatamisega, ilma täiendavate tasude ja sanktsioonideta. See oli teine ettepanek. Kolmas ettepanek oli seesama, mida me täna arutame. Neljas ettepanek oli see, et võimaldataks kinnisvaratagatise hindamisel kasutada lisaks kutselise kinnisvara hindaja eksperthinnangule ka krediidiasutuste statistilisi andmeid. Kas nende muudatuste kohta on ka ministeeriumis mingisugune seisukoht olemas? Aitäh!

Aitäh!

Aitäh! Ma ei avaks praegu seda arutelu, kuna see ei ole otseselt seotud antud eelnõuga. Lühike kommentaar näiteks viimase ettepaneku, kinnisvaratagatise kohta. Üksnes statistilise keskmisega me kõik suudame isegi siit lähiümbruskonnast, kus on Eesti Vabariigi kõige kallim kinnisvara, siiski ette kujutada väga erinevas füüsilises seisukorras olevat kinnisvara, mille ruutmeetri hind vaatamata statistilisele keskmisele on ikkagi väga erinev ja mille tagatisväärtus, tulenevalt renoveerituse astmest, võib samuti olla väga erinev. Kindlasti need ettepanekud vajaksid pikemat ja põhjalikumat kaalumist. Ma olen täitsa kindel, et ka Eesti Pank ja Finantsinspektsioon, kes väga meeldivalt ja väga toredasti ühiskonna peale laiemalt mõeldes on meie laenuturul konkurentsi suurendamise ette võtnud, kindlasti nende analüüsidega edasi lähevad. Aga need kõik ei puuduta otseselt seda eelnõu.

Varro Vooglaid, teine küsimus, palun!

Aitäh! Minu eelnevale küsimusele vastates te ütlesite, et lähtutud on ikkagi eeldusest, et kavandatavat mehhanismi saab kasutada juhul, kui lepingutingimused muutuvad soodsamaks. Aga te isegi ütlesite, et seda ei ole otseselt seadusesse praegusel hetkel kirjutatud – jutt käib siis eelnõust –, vaid see tuleneb seletuskirjast. No mina arvan küll, et me kõik saame aru juristidena, et seletuskirjaga ei saa sätestada mingisuguseid täiendavaid nõudeid lisaks sellele, mis on seadusesse kirjutatud või mitte. Seletuskirjaga saab lahti mõtestada juba normi kirjutatud nõudeid, avada nende tõlgendust, aga lisada ei saa. Selle tõttu ma olen küll kindel, et see peaks olema selgelt ikkagi eelnõusse sisse kirjutatud konkreetsesse regulatsiooni, et peab muutuma soodsamaks. Ja ühtlasi tuleks muidugi lahti mõtestada ka see, millal on siis tegemist tingimuste soodsamaks muutumisega. Sellepärast et muutuda võivad ju mitmed tingimused samaaegselt, näiteks intress, tähtaeg, paindlikkus, kui vabalt saab kasutada näiteks maksepuhkuseid ja kui ulatuslikult, lisahüved, näiteks kui soodsalt saab kindlustuse ja nii edasi.

Aitäh!

Oskate te mulle öelda, mis teie seisukoht selles küsimuses on?

Aitäh! Ma olen teie küsimuseasetusega selles mõttes täiesti nõus, et see tõenäoliselt ongi olnud põhjus, miks see pikk loetelu just nimelt eelnõu tekstist väljas on, sest erinevatele peredele võib erinev asjaolu olla erineval määral oluline. Seda, kas see üldine printsiip, et pangavahetuse korral peaks mingis aspektis soodsamaks minemine siiski olema, kas me selle kirjutame seaduse teksti või me eeldame, et inimesed suudavad seda soodsamaks minemist vabas ühiskonnas, kui nad on juba eluasemelaenu võtnud, see tähendab seda, et nad on ikkagi ju täie vastutustundega ühiskonnakodanikud, me räägime siin suurtest summadest, see on võib-olla kõige suurem tehing, mida inimene üldse oma elu jooksul teeb, et inimene suudab ka ise või pere suudab ka ise hinnata, mis tema jaoks on tema olukorras see kõige soodsam, ja vastavalt sellele selle pangavahetuse ette võtta. See on arutelu, mis, ma arvan, väärib õiguskomisjonis pidamist, kumba pidi seda lahendada. Ma täiesti nõustun teie väljatooduga, et ühe pere jaoks võib olla üks asi soodsam ja teise perekonna jaoks võib olla mingi teine asi vajalikum või soodsam. Väga keeruline on riigil või seaduse tekstil öelda, et kõikidel peredel peaks see just täpselt ühtemoodi olema. Perede soovid, vajadused ja võimalused on erinevad, aga ka vajadused tõepoolest on erinevad. See soodsus võib ilmneda väga erinevates aspektides.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Küsin kaks küsimust ühte küsimusse. Kõigepealt, selliste eelnõude puhul, kus tuluolukord muutub, on alati võitjad ja kaotajad. Kas te olete ka selles pildis vaadanud, millised pangad sellest teoreetiliselt kõige rohkem võidavad ja millised kaotavad? 

Aga teine küsimus on see. Plaan tundub ju õilis ja hea, aga Riigikogu peab hakkama otsustama, mida sellega teha. Kas te tooksite välja kolm riski või nõrkust või ohukohta selle juures, mida ka suur saal peaks silmas pidama? Kus te ise näete neid nõrkusi selle eelnõu juures? 

Aitäh! Eestis tegutseb kaheksa krediidiasutust, kuue välismaise krediidiasutuse Eesti filiaali, üheksa pankadega seotud liisingufirmat, 31 pankadega mitteseotud krediidiandjat ja seitse krediidivahendajat. Aga selle loetelu peale peab küll kinnitama, et kõik need väljastavad tarbimislaene, aga eluasemelaene, millega see eelnõu tegeleb, väljastavad siiski suuremalt jaolt need kaheksa krediidiasutust. Kaheksa krediidiasutust satuvad juhul, kui Riigikogu selle põhimõtte eelnõuna seaduseks kinnitab, siis on oodatud tulemus see, et krediidiasutused vaatavad üle oma eluasemelaenu tingimused. Kas nad saavad oma kliendibaasi suurendada läbi selle, et nad pakuvad senisest soodsamatel tingimustel või teistega võrreldes soodsamatel tingimustel eluasemelaenu? Nii nagu ma eelnõu tutvustuses ütlesin, võidavad kindlasti need pangad, kes pakuvad senisest soodsamalt eluasemelaene. Ja kui nad pakuvad senisest soodsamalt eluasemelaene, siis tegelikult võidavad eluasemelaenu võtjad, võidavad Eesti pered, kes on eluasemelaenu võtnud. 

Kui me vaatame turu jaotumist praegu, siis selged liidrid on Swedbank ja SEB Pank. Swedbankile kuulus eelmise aasta suve seisuga tervelt 40% eluasemelaenu turust ja SEB Pangale 27%. LHV Pank on nii-öelda kolmandal kohal, on suutnud oma turuosa natukene tõsta, 12%-lt 14%-le. Aga kuna meil on kokku kaheksa krediidiasutust, kes eluasemelaenu andmisega tegelevad, siis kindlasti on oodatud tulemus see, et võidab tarbija ja kaotab see pank, kes ei suuda soodsamatel tingimustel eluasemelaenu pakkuda. 

Igati asjakohane oli teie küsimus selle kohta, missugused on eelnõu võimalikud ohukohad ja kuidas need on maandatud. Ühe ohukoha ma juba tõin välja teie kolleegile vastates, et notarite sissetulek väheneb. Notarite sissetulek väheneb ja kuna meil on niigi probleem sellega, et notarite puhul on osad notaritasud lausa eelmisest sajandist ja osad selle sajandi algupoolelt, siis notarite sissetuleku vähenemine võib halvasti mõjuda notariteenuse kättesaadavusele laiemalt. Aga selle lahendus ei ole mitte selles eelnõus, vaid selle lahendus on tegelikult ikkagi notaritasude tõstmises. Kasutan siinkohal võimalust, et kui opositsioonierakonnad näiteks toetaksid notaritasude tõstmist, siis me saaksime selle asjaga hästi edasi minna.

Nüüd, mis puudutab seda, kas pangad käituvad vastutustundlikult uusi laenutooteid pakkudes, siis selle üle on meil põhjalik järelevalve Finantsinspektsiooni poolt olemas. See teoreetiline risk peaks olema sedapidi maandatud. Me ka siiamaani ei ole ju täheldanud, et pangad oma vastutust kuidagi eluasemelaenude andmisel halvasti kasutaksid.

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul ei ole küsimus, mul on tähelepanek seoses kinnisvara hindamisega. Tegelikult selline muudatus oli juba tehtud väärtpaberituru seaduses ja § 53 … (Saalis räägitakse.) Vabandust, ega ma ei sega teid? (Saalist vastatakse: "Ei sega.") Aitäh! Paragrahvi 53 lõige 2 on muudetud ja sõnastatud järgmiselt, et kinnisvara võib hinnata krediidiandja või -vahendaja töötaja või kolmas isik, kui kinnisvara hindab töötaja või kolmas isik, peab ta olema piisavate teadmiste, kogemuste ja oskustega. Ühesõnaga, see muudatus on juba tehtud.

Suur tänu! See oli tõesti igati asjakohane, sest vastas, kui ma õigesti mäletan, teisele ettepanekule Keskerakonna poolt. Suur tänu! Mul ei tulnud see kiiruga meelde.

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea minister! Ma küsin veel seda. Eks konkurentsi tugevdamine paneb pangad kindlasti mõtlema, kuidas oma laenumeetmeid inimestele turundada ja milliseid häid asju pakkuda. Aga see hirm või kartus või murekoht on olnud ju ka selles, mida ka mõned notarid on välja toonud, et okei, enne anti see lepingutasu 150 või 200 eurot meile, aga et väga võimalik, et ega pank ju ka seda tasuta ei tee. Ühel hetkel sedasama raha, mis lepingu muutmise tasu on, hakkab lihtsalt pank võtma. Kas teil on mingit teadmist, mida pangad on selle eelnõu puhul öelnud? Kas nad ise hakkavad võtma sedasama raha, mida notarid said enne, või nad on öelnud, et oi, see on küll hea asi, me teeme seda palju-palju soodsamalt? Aitäh!

Aitäh! Eluasemelaenu võtmine, kodu ostmine, nagu öeldud, on inimese elus tõenäoliselt kõige suurem tehing, nii rahalises mõttes kui ka kaalukuse mõttes tehing, mida inimene üldse teeb. Aga inimene ikkagi rehkendab ju kokku, mis see kulu või tulu ühel või teisel moel on. Tõepoolest, te tõite õigesti välja, et kokku tuleb rehkendada kõik kulud ja tulud, mis selle liigutamisega kaasnevad. Ka praegu me näeme ju kodulaenuturul selliseid pakkumisi, kus pangad pakuvad, et meie juures sa saad seda eluasemelaenu üldse ilma lepingutasuta. Selles mõttes ma olen igati nõus hea kolleegi enne väljatooduga, et soodsam olukord võib koosneda väga mitmetest komponentidest ja võib olla erinevatele peredele erineva väärtusega. Võib-olla kellegi jaoks näiteks 50-eurose lepingutasu maksmine teenib tagasi soodsama intressiga juba paari kuuga või isegi ühe kuuga. Selles mõttes see on ikkagi alati rehkendamise küsimus. Pankadel loomulikult on kohustus läbipaistvalt oma tooteid pakkuda, nii nagu kõik finantstooted peavad olema läbipaistvad, kliendile lahti seletatud, ja kõik kulud, mis sellega kaasnevad, peavad olema selgelt esile toodud, et klient saaks teha asjakohase ja õige otsuse.

Madis Kallas, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Mul on küsimus natuke just selles regionaalses vaates, mida te ka puudutasite. Kui me vaatame neid kaheksat suurt krediidiasutust, kes peamiselt tegelevad laenude väljastamisega, mis puudutab eluasemelaene, siis me teame, et ammu nad ei asu enam kõigis maakonnakeskustes. Pigem on nad esindatud just suuremates maakondades ja nende keskustes. Mul on küsimus just notarite vaates. Kas te saaksite veel kord üle kinnitada, et antud eelnõu just maakonnakeskustes notariteenuste võimalikku kättesaadavust tulevikus ei vähenda või sellele kuidagi tuult tiibadesse ei puhu. Me saame aru küll, et muudatus on vajalik ja arvatavasti ajastule kohane, aga siiski see hirm alati jääb. 

Aitäh! Ma seda varem juba selgitasin, et meil ei ole põhjust teha teistsugust nägu. See eelnõu toob kaasa selle, et notarite sissetulekud vähenevad. Selle võrra muutubki peredel oma eluaseme refinantseerimine täiesti selgelt odavamaks ja ka lihtsamaks. Nagu on siin näidatud, digitaalselt allkirjastatud vormist piisab eluasemelaenu refinantseerimiseks.  

Mida ma ka eelnevalt välja tõin, oli see, et mõju on kõige suurem, kui me vaatame senist turukäitumist. Senises eluasemelaenude refinantseerimises juhivad selgelt Tallinn ja Tartu. Kuigi neid refinantseerimisi on olnud väga vähe, aga me saame faktipõhiselt öelda, et otsene mõju on kindlasti Tallinna ja Tartu notaritele.  

Maakondades ehk mujal on eluasemelaenude refinantseerimist olnud vähem. Mis põhjustel täpsemalt, tasuks ausalt öeldes vaadata ja mõelda, kas põhjus on olnud selles, et inimesed on niigi viimase hinge tagant eluasemelaenuks ära maksnud ja ka need sajad eurod, mis tulnuks notarile maksta, ongi olnud üle jõu käivad, isegi siis, kui mõni teine pank pakub soodsamat eluasemelaenu. Me muudame seda olukorda lihtsamaks. 

Aga maakondade notareil väljaspool Tallinna ja Tartut senise põhjal see sissetuleku osa ei muutu, sest senine eluasemelaenude refinantseerimine on olnud Tallinnas ja Tartus peamiselt või vähemalt Tallinna ja Tartu tööpiirkondades – ütleme nii. Mitte ainult Tallinna linnas või Tartu linnas, eks ole, vaid nendes tööpiirkondades. Selles mõttes näiteks Valgamaa notaril sissetulek ei muutu, sest seal on ka senimaani olnud peaaegu et olematus koguses eluasemelaenu refinantseerimist. 

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea minister! Ma olen nõus, et need muudatused pigem aitavad kaasa konkurentsile ja pankadevahelisele liikumisele, teenivad selles mõttes nagu õilsat eesmärki. Aga oleme ausad, ega see eluasemelaenu refinantseerimine ka liiga sage tegevus ei ole ja võib-olla ka Eesti inimeste topp 10 muredes ei ole, seal esimeste, tõenäoliselt mitte ka saja seas. Aga siiski samm õiges suunas. Sellepärast ma küsin, kas teil on plaanis laiemalt vaadata natuke eluasemepoliitikat – see ei ole ilmtingimata teie haldusala –, laiemalt, mis puudutab eluasemelaenude kättesaadavust, on ta siis KredExi käendusi või muid tingimusi, et näiteks noorte inimeste võimekust oma kodu soetada päriselt hoogustada. Nende jaoks ei ole probleemkohaks mitte ju laenu refinantseerimine, vaid üldse esimese kodulaenu saamine, omafinantseeringu leidmine või vajaliku käenduse leidmine, tagatise leidmine. Kas ka selliseid arutelusid on valitsuskabinet pidanud? 

Aitäh! Jaa, tõepoolest, see eelnõu teeb juba eluasemelaenu võtnute jaoks selle pika perioodi jooksul, mil eluasemelaenu tagasi makstakse, elu kergemaks tänu konkurentsiolukorra tugevnemisele. Ja siiski võib see mõju olla märkimisväärne, kuna erinevatel aegadel on pangad pakkunud erinevate intressidega eluasemelaenu. Pangapoolne nii-öelda riskimarginaal võib muutuda pere elu jooksul, elukaare jooksul olulisel määral ja need summad, mida kuus õnnestub kokku hoida ühel perel eluasemelaenu refinantseerides, võivad olla täiesti märkimisväärsed. Nii et tegelikult see mõju ei ole sugugi väike, see mõju võib olla päris oluline.  

Teie küsisite tõesti teema kohta, mida see eelnõu ei kajasta. Kõige lühem vastus sellele on see, et loomulikult see on oluline teema praegusele valitsusele ja loodetavasti ka järgmisele ja on olnud ka eelmistele, kuidas eluaseme kättesaadavus Eestis laiemalt tagatud on. Vastavalt koalitsioonileppele me tuleme ka näiteks üürituru kättesaadavamaks muutmise ettepanekutega. Valitsuskabinet loomulikult on neid teemasid arutanud.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Väga silmakirjalik oli kuulata seda, et notaritasude osas, et teil on vaja opositsiooni kokkulepe saavutada, enne kui hakata midagi tegema. Ma tuletaks meelde, et teil polnud opositsiooni kokkulepet ka automaksu või 18 ülejäänud maksutõusu tegemiseks. Kus siis see läbirääkimiste valmidus või suhtumine, et kui opositsioon ei toeta, siis ei tee, kuhu see siis jäi? Nii et siin te peate ikkagi ise notaritele julgema otsa vaadata, mitte veeretama vastutust opositsiooni kaela.

Aga küsin. Kaks suuremat kodulaenude väljastajat, 67% on SEB ja Swedbanki käes. Mis nende seisukoht oli? Kas nemad ka toetasid seda eelnõu või võitlesid vastu või ei reageerinud selle peale? Kuidas nende tagasiside oli?

Aitäh! Seda, et konkurents ettevõtete vahel võiks hästi toimida, seda on pangad toetanud.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Ma pean ka ütlema, et mulle jäi ka see silma või kõrva, õigemini, see opositsiooni abi küsimine siin. Kohe tuli meelde see, kuidas te esimese eelnõuna lastetoetusi vähendasite, olenemata sellest, et opositsioon argumenteeris igatpidi, miks seda tegema ei peaks, ja nii edasi, toiduainete käibemaksu vähendamine ja nii edasi. Siis te kuidagi ei kuula opositsiooni. 

Aga nüüd pankade juurde tulles. Milline see pankade tagasiside teil olnud on? Võtame loogiliselt, pank on äriettevõte. Mulle tundub, et kui me selle hea eelnõu vastu võtame, et lihtsustada inimestele pangavahetust, siis pankadel võib olla küll tahtmine näiteks lepingust taganemisel summasid tõsta, see tundub üsna loogiline. Mis see teie analüüs näitab, kui palju tegelikult hakkavad pangad maandama riske läbi selle, et nad hakkavad lepingu ennetähtaegse lõpetamise summasid tõstma? Ja mis see kaasa toob? Kas selline analüüs on olemas?

Aitäh! Analüüs, mille põhjal see ettepanek välja töötati, ja see ettepanek ka ise tegelikult, nii nagu ma ütlesin, tulenes Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni poolt läbiviidud analüüsist. Eesti Panga juht on meedias laiemalt kirjeldanud, kuidas ja miks selliste ettepanekuteni jõuti. 

Nüüd, seda kahlustust, et vaba konkurents ei ole ettevõtete huvides, ma tegelikult teiega ei jaga. Normaalne ettevõtja on vaba konkurentsi poolt ja normaalne ettevõtja toetab vaba konkurentsi olukorda, kus tema saab pakkuda teistega võrreldes paremaid teenuseid ja paremaid kaupu, saades nii suurema turuosa endale. See on see, mis inimeste elu paremaks teeb, ja see on see, millel ettevõtlus, aus ettevõtlus püsib. Mul ei ole küll ühtegi põhjust olnud pankasid kuidagi kahtlustada selles, et nad ei taha normaalset ja ausat konkurentsi ning selle kaudu inimestele paremaid teenuseid pakkuda.

Helmen Kütt, palun!

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Nagu eelneval kahel kolleegil, jäi minule kohe kõrva see, kui te rääkisite, et kui oleks koalitsiooni ja opositsiooni ühine eesmärk, siis saaksime notaritasusid tõusta ja see oleks väga vajalik. Minu küsimus on, kas teil koalitsioonis on siis kõik seda meelt. On väga paljud eelnõud, kus koalitsioon on ühel meelel ja opositsioon teisel meelel, ja te ikka tulete saali ja võetakse vastu koalitsiooni häältega. Näiteks vanglateemaline vangla rentimise eelnõu, mis on siia tulemas. Kas teil koalitsioonis on üksmeel notaritasude tõstmise suhtes? 

Aitäh! Notaritasusid maksavad Eesti inimesed ja notaritasude tõstmine tähendab seda, et Eesti inimesed oma taskust maksavad rohkem notaritasusid. Katsume siin nüüd mingisuguse ühise joone leida, hea Riigikogu. Kas me arvame, et inimesed peaksid rohkem notaritasusid maksma, või me seda ei arva? Selles suhtes on erinevaid arvamusi. 

Rene Kokk, palun!

Aitäh! Minu eelmisele küsimusele vastates hakkasite rääkima midagi sellest, et teie ei kahtlusta, et pangad tahavad normaalset ja ausat konkurentsi. Ma ei mäleta, et ma oleksin oma küsimuses poole sõnagagi öelnud kuidagi, et ma kahtlustan seda, et pangad ei taha normaalset, ausat konkurentsi. Mina rääkisin sellest, et pank on äriettevõte ja on täiesti mõistlik, et nad mõtlevad selle peale, kuidas oma kulusid või võimalikke riske maandada. Siin ei ole midagi tegemist sellega, et see ebaaus kuidagi oleks. See on ettevõtlus. Ettevõtja ikka mõtleb, kuidas võimalikult lihtsamal inimeste liikumisel laenude puhul saada see võimalik tulu kätte, mida vaja on. Ma küsisin, kas seal on analüüse all, kui suur on tõenäosus see, et pangad hakkavad lepingust taganemise summasid kergitama selle tulemusena. Seda ma küsisin. Ma ei rääkinud mitte kuskil seda, et ma kuidagi kahtlustan, et pangad ebaausad on. Palun ärge rääkige sellist juttu!

Ma küsiks vastu, miks peaks inimene tahtma minna teise panka, kes pakub talle kokkuvõttes halvemaid tingimusi. Vaba konkurents ikkagi ju tugineb sellele, et sa vahetad panka juhul, kui tingimused on kokku soodsamad. (Vahelehüüe.)

Anti Allas, palun! 

Aitäh, hea eesistuja! Väga austatud minister! See on kindlasti positiivne eelnõu ja tõenäoliselt viib inimeste kulutused oma kodulaenudele alla. Aga küsin, milliseid … Tegelikult neid mõtteid on ju veel – millised on praegu töös või mis võiksid veel tulevikus parandada laenude kättesaamist inimestele kodude soetamisel? Võib-olla kirjeldate neid.

Aitäh! See nüüd väljub jällegi selle eelnõu raamidest. Võib-olla lahendame selle kirjaliku küsimusega või infotunni küsimusega, kuna see puudutab ka mitmeid teisi ministreid lisaks mulle. Aga ma väga tänan heade sõnade eest selle eelnõu aadressil.

Suur tänu teile! Rohkem teile küsimusi ei ole. Järgnevalt on meil võimalus kuulata arutelu põhipunkte juhtivkomisjonis ja seal langetatud otsuseid. Sellekohase ettekande teeb meile hea kolleeg, õiguskomisjoni liige Maria Jufereva-Skuratovski. Palun!

Lugupeetud Riigikogu eesistuja! Head kolleegid! Riigikogu õiguskomisjoni istung toimus esmaspäeval, 13. aprillil. Ja Liisa-Ly Pakosta andis põhjaliku ülevaate sellest seaduseelnõust, mida ta andis siinsamas saalis, ei hakka ma seda kordama. Põhimõtteliselt küsimused olid seotud tehniliste aspektidega ja samuti rääkisime ka turvalisusest, kuidas saab tagada turvalisust, kui siis eluasemelaenu refinantseerimisel ei kaasata enam notarit. Aga jälle, kuna tegemist on väga piiratud juhtumitega, kui siis laenusaaja jääb samaks, hüpoteegi suurus jääb samaks ja ikkagi pangad peavad nõustama väga põhjalikult oma kliente, siis jõudsime järelduseni, et turvalisus saab edaspidi tagatud.

Tegime järgnevad menetluslikud otsused. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 21. aprillil, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks mind. Kõik otsused olid vastu võetud konsensuslikult. Aitäh! Hea meelega vastan küsimustele.

Madis Kallas, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mul on küsimus selle kohta, kas komisjonis arutati ka võimalike sidusorganisatsioonide või erinevate osapoolte kaasamist. Kas on kedagi veel sellist või kas oli arutelul, keda oleks võinud kaasata, kelle käest küsida arvamust just kliendi vaates või inimeste vaates? Jah, päris palju on, siin on Eesti Pangaliit, siis on kindlasti pangad eraldi, ma eeldan, Eesti Pank, ja teiselt poolt või kodaniku vaatest on vaid Eesti Omanike Keskliit. Kas see oli arutelul, kas on kedagi veel, keda oleks võinud kaasata?

Ma tänan küsimuse eest! Kui te mõtlete, kas on vaja kaasata kedagi refinantseerimise protsessis, siis sellist arutelu meil ei olnud, sellepärast et oli ikkagi jõutud seisukohani, et pangad ise peavad nõustama oma kliente ja selgitama nendele tagajärgi, mis kaasnevad refinantseerimisega. Selles mõttes ei olnud plaanis kedagi veel juurde kaasata ja sellist eraldi arutelu meil ka ei olnud.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Enne, head kolleegid, kui avan läbirääkimised, on nimelt laekunud ettepanek Eesti Reformierakonna fraktsioonilt pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Peame seda ettepanekut hääletama. Saalikutsung, palun!

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada tänast istungi päevakorda kuni ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt oli 44 Riigikogu liiget, vastu 2, erapooletuid 1. Ettepanek leidis toetust ja istung on pikendatud. Liigume edasi läbirääkimiste juurde. Avan läbirääkimised fraktsioonidele ja kõigepealt Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Varro Vooglaid. Palun!

Suur tänu! Algatuseks olgu öeldud, kuigi sellele on juba korduvalt tähelepanu juhitud, et päris humoorikas oli kuulda ministri suust seda väidet, et eks notaritasud on tõesti ajale jalgu jäänud, aga noh, pole õnnestunud neid ka tõsta, sest ei ole siiani osutunud võimalikuks leida kokkulepet opositsiooniga. Vaat kus lugu! Meil on nüüd selline parlamentaarne kultuur, et koalitsioon on võtnud nii tundliku hoiaku, et kui ikkagi kokkuleppel opositsiooniga ei saa, ega siis ei hakata üle rullima ka. Mille üle mul on nagu hirmus hea meel, sest et varem me oleme näinud ikka hoopis teistsugust praktikat. Kõik seadused, maksutõusud, kõik, mis on vaja olnud teha, on rullitud üle täiesti täielikus ükskõiksuses sellega seonduvalt, mida opositsioon asjast arvab. Loodame, et siis me saame seda uut kultuuri nüüd siin näha.

Aga mis puutub sellesse seaduseelnõusse, siis ma tahaksin korrata seda, millele juhtisin tähelepanu ka oma küsimust esitades. Nimelt on selge vastuolu praegusel hetkel eelnõu tutvustuse ja sisu vahel. Kui me loeme eelnõu tutvustust, siis ma võin teile tsiteerida: "Eelnõu eesmärk on muuta eluasemelaenude refinantseerimine lihtsamaks, kiiremaks ja odavamaks ning suurendada konkurentsi laenuturul. Selleks muudetakse asjaõigusseadust ja selle rakendamise seadust nii, et eluasemelaenu üleviimisel ühest pangast teise ei ole enam vaja notariaalset tõestamist, kui [Pange tähele nüüd! – V. V.] laenusaaja ja tagatisvara jäävad samaks ning tingimused ei muutu kliendile ebasoodsamaks." Ehk kaks olulist tingimust: laenusaaja ja tagatisvara jäävad samaks ning tingimused ei muutu kliendile ebasoodsamaks. Kui me aga vaatame, mida seaduseelnõusse päriselt on kirjutatud, siis me näeme, et see esimene pool kirjeldatust on seal tõepoolest esindatud ehk siis laenusaaja ja tagatisvara peavad jääma samaks, aga mitte sõnagi ei ole eelnõus kirjutatud selle kohta, et tingimused ei tohi muutuda laenuvõtjale ebasoodsamaks. Must valgel, võite ise lugeda, kellel teil on see eelnõu praegusel hetkel ees, asjaõigusseaduse muutmine, § 1, siin mitte midagi selle kohta kirjas ei ole. Minister ka ei eitanud seda, vaid selgitas, et asjakohane kriteerium on küll mitte seaduseelnõusse kirjutatud, aga see on kirjutatud seletuskirja. Need, kes meie seast on juristid, teavad seda, et seaduseelnõu seletuskirjal ei ole seaduse jõudu, selles tähenduses, et seaduseelnõu seletuskirjaga võib lahti mõtestada ja selgitada seaduseelnõusse kirjutatut, aga seaduseelnõu seletuskiri ei saa asendada eelnõu ennast. Ehk ei saa nii olla, et osad asjad kirjutame eelnõusse, aga osad olulised kriteeriumid, mis peavad olema täidetud, neid me otseselt eelnõusse ei pane, aga jätame need seletuskirja. See ei ole õigusloomeliselt vastuvõetav praktika ja ilmselgelt see ka kohtus vett ei peaks. Kohus õigust mõistes ja õigust ka tõlgendades saab lähtuda ikkagi ainult sellest, mis on seaduseelnõus kirjas, ja kui midagi jääb kirjutatust ebaselgeks, siis täiendavat selgust ta võib otsida eelnõu seletuskirjast, aga mitte nii, et seletuskiri asendab eelnõu ennast. Nii et see teine kriteerium ehk see, et tingimused ei tohi muutuda kliendile ebasoodsamaks, tuleb ka kirjutada eelnõusse endasse ilmselgelt sisse. 

Nüüd muidugi, nagu minister selgitas, ei ole ka eriti raske aru saada, miks seda praegusel hetkel ei ole eelnõusse kirjutatud. Sellepärast, et aga kes hindab, millal muutuvad tingimused kliendile soodsamaks ja milliste kriteeriumide alusel seda hinnata? Nagu ma isegi osutasin, lihtsalt oma peast mõeldes, see ei ole lõplikult läbimõeldud loetelu, kui ma peaksin hindama, kas lepingutingimused on muutunud soodsamaks või mitte, siis mida ma vaataksin. No vaataksin intressi, kas intress on läinud soodsamaks. Vaataksin laenutähtaega, kas on näiteks võimaldatud tagasi maksta pikema aja jooksul kui seni. Vaataksin lepingu paindlikkust, ehk näiteks, kas maksepuhkuseid saab võtta rohkem, kas neid saab võtta pikemaks ajaks, kas neid saab võtta avaramatel tingimustel. Kas uue lepinguga kaasnevad ka mingisugused lisahüved, näiteks soodsam kindlustus sellele kinnisvarale, mille soetamiseks on laenuleping sõlmitud? Aga kujutage nüüd ette, kui mitte kõik tingimused, ütleme nii, kui ei muutu ainult üks tingimus, vaid muutuvad mitu tingimust, aga üks tingimus muutub ühes suunas ja teine tingimus muutub teises suunas, näiteks intress läheb alla, aga paindlikkus väheneb. No võtke kinni, kas see nüüd on siis muutunud soodsamaks või ei ole muutunud soodsamaks. Lõppude lõpuks jääb ka küsimus, kes selle hinnangu annab ja kes üleüldse tagab, et laenuvõtja saab aru, et lepingutingimused ei pruugi olla muutunud talle soodsamaks. 

Nii et arutamisväärset on siin kindlasti veel üksjagu. Praegusel kujul eelnõu on toores, kuigi selle põhimõttelist eesmärki me ka fraktsioonina toetame. Aitäh!

Aitäh! Järgmisena, eeldatavalt volitusega, Andre Hanimägi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel.

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Head kolleegid! Ma jätkan siit, kus härra Vooglaid pooleli jäi. Tõepoolest, iseenesest kõik õiguspoliitiliselt õiged tähelepanekud. Kui me räägime sellest, kas seletuskiri asendab eelnõu, siis kindlasti mitte. Selle koha pealt on Varrol kindlasti õigus. Aga ma arvan, et sa jõudsid tegelikult oma kõnes ka selle põhjuseni, miks seda ei ole nii konkreetselt sinna eelnõusse pandud, sellepärast et kuidas me seda soodsamat olukorda siis hakkame hindama. Sest nii nagu ma ka ennist küsisin ja nagu minister vastas, me peame seda laenu võtma nii-öelda komplekssena. Üks asi läheb võib-olla soodsamaks, intress läheb soodsamaks, teiselt poolt lepingutasud on võib-olla isegi kallimad, või siis on, ma ei tea, esimesed aastad midagi soodsam, järgmised aastad on midagi kallim. Juriidiliselt seda sellesse teksti panna on päris keeruline, nii et ma arvan, et meil on õiguskomisjonis kindlasti see arutelu veel ees.

Aga sellele vaatamata on eelnõu eesmärk igati õige ja sotsiaaldemokraadid seda toetavad. Tõepoolest, ikkagi mitusada eurot võib siin kokku hoida. Veelgi olulisem on ju see, et me ikkagi tugevdaksime ja parandaksime refinantseerimise konkurentsi pankade vahel. Ja loodetavasti siis pangad ka näevad siin seda võimalust, et rohkem ja aktiivsemalt pakkuda paremaid pakkumisi kodulaenuturul. Igati hea muudatus põhimõtteliselt. Aga muidugi see aitab eelkõige neid, kes on sellel turul juba sees. See ei lahenda ikkagi seda inimeste muret, kes alles püüavad oma esimest kodu osta, sissemakse probleemi, ei peata kinnisvarahindade kasvu. See on kindlasti samm õiges suunas, aga kui vaadata laiemalt kogu kinnisvarapoliitikat nii riiklikul tasemel kui ka omavalitsuse tasemel, siis neid otsuseid ja mõtteid, mida peaks tegema – kindlasti need arutelud seisavad veel ees. 

Ja kui me räägime laiemalt – ka täna oli uudiseid järjest rohkem –, siis me räägime demograafilisest probleemist. Kui me vaatame ka Sotsiaalministeeriumi analüüsi, siis see ütleb ju selgelt, et eluaseme puudumine Eestis on üks keskseid takistusi pere loomisel ja laste saamisel. Üle poole 20–29-aastastest naistest soovib enne emaks saamist just kindla elupaiga leida. 

Nii et sellest, et me ainult olemasoleva laenu liigutamist veidi lihtsamaks muudame, kindlasti ei piisa. Ma ootan väga ka neid arutelusid, mis loodetavasti tulevad, näiteks seoses teise pensionisamba võimalusega pakkuda lisatagatiseks kodulaenu võtmisel. 

Ma väga põgusalt puudutan ka seda notarite küsimust. Jah, nii nagu ka siin eelnõus välja tuleb, see tegelikult mingit väga suurt rahalist mõju notaritele ei avalda, aga eks see laiem küsimus ootab siiski lahendust. Just notariteenuse kättesaadavus maapiirkondades on see murekoht, millele me peame tähelepanu pöörama, kuidas seda teha nii, et see oleks tagatud, et teiselt poolt oleks tagatud ka Eesti inimeste õiglustunne või see, et me ei tee järjekordset elukallinemise otsust siin Riigikogus. See on kindlasti tundlik küsimus. Aga teiselt poolt me saame ju aru, et maakonnakeskustes see teenus peab säilima. Nii et ka see on see koht, mida me ühel või teisel hetkel loodetavasti siin Riigikogus väga jõuliselt arutame. See eelnõu on mõistlik ja vajalik, me toetame seda, aga neid nüansse kindlasti arutame komisjonis ja siin saalis edasi. Aitäh!

Aitäh! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Valdo Randpere.

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Ma väga tihti siin puldis ei käi rääkimas, erinevalt mõnest kolleegist. Statistikas mind palju ei leia, aga kui ma siia tulen, siis on midagi head Eesti Vabariigis juhtumas. Praegu see eelnõu minu meelest on läbinisti positiivne. Kas või selles mõttes, et see on ammu teada-tuntud teaduslik fakt, et Eestis inimesed vahetavad tihedamini ja lihtsamini elukaaslasi ja abikaasasid kui panku. See on nüüd võib-olla mitte niisugune väga suur samm, aga siiski samm selles suunas, et pankadevaheline konkurents suureneks ja et inimesed võtaks rohkem julgust panka vahetada, juhul kui teises pangas tingimused tunduvad soodsamad. 

Nüüd, see debatt, mille algatas kolleeg Varro Vooglaid siin, et kas soodsam peaks olema sisse kirjutatud ka seaduse teksti. Ma arvan, et vastupidi. Seadus on formuleeritud praegu täpselt nii, et siia ei ole isegi ühtegi muudatusettepanekut vaja teha. "Soodsam" kui mõiste ei ole juriidiline mõiste, see on ilu vaataja silmades. 

Ma võin oma elust tuua näite. Ma olen vahetanud panka – see ei olnud küll eluasemelaen, aga ma vahetasin panka, kus mu teise samba pensionivahendid olid – ainult selle tõttu, et selle panga juht, kus mul teine pensionisammas oli, hakkas võtma väga poliitilisi seisukohti. Mulle see ei meeldinud ja ma läksin teise panka, mille juht ei olnud poliitiline. Ma kaotasin rahas, ma kaotasin tootlikkuses, aga see oli mulle soodsam, sest mulle nii meeldis. See ongi see selgitus, igaüks otsustab ise, mis talle soodsam on. Need kriteeriumid võivad olla väga-väga erinevad. Aga juba see võimalus vahetada on minu meelest tähtis. 

Miks mulle see eelnõu veel meeldib? Seda ma rääkisin komisjonis ka ja seda ma olen aastaid rääkinud, kuna mul on väike kogemus ka Rootsis elamisest. Mulle tegelikult meeldiks, kui me läheksime rohkem Põhjamaade poole. Paljudele meeldib see sõnades, aga Põhjamaade üks mudel, mis puudutab ka tehinguid ja notarite rolli nendes tehingutes, on see, et Rootsis notareid praktiliselt ei eksisteeri.

Nüüd ma palun ette vabandust kõigi notarite ees, ärge mind kividega surnuks pilduge, kui tänaval näete. Ma ei taha teid kuidagi likvideerida, aga on võimalik kaks mudelit. Me oleme valinud Saksa mudeli, kus põhimõtteliselt iga tehing, mis ületab mingigi väärtuspiiri, läheb notari juurde. Aga Rootsis on üks notarius publicus, kes istub Stockholmis mingis väikeses pimedas korteris ja sigillib ainult neid dokumente, mida Eesti Välisministeerium nõuab temalt. Aga Rootsi enda kinnisvaratehingud tehakse pankade vahendusel ja pangad on need, kes täidavad notarite rolli. 

Nii et ma selles mõttes näen ka siin ühte sammu selles suunas, et tegelikult vähendada bürokraatiat, anda inimestele lihtsam võimalus vahetada panka ja muuta neid tingimusi endale soodsamaks, täpselt nii, nagu nemad kujutavad ette, et see on neile soodsam. 

Ja lõpetuseks siis see, et okei, meie siin Riigikogus saame natukene selle sammuga konkurentsi pankade vahel suurendada. See on ju jumalale meelepärane tegu. Aga veel meelepärasem oleks see, kui inimesed ise, kui nad lähevad panka oma lepingut sõlmima, kaupleksid rohkem. See on see meie teine viga, et me oleme valmis aktsepteerima neid tingimusi, mis meile pakutakse, ka need asjad, millele viidati siin, nagu lepingu ennetähtaegse ülesütlemise tasu või lepingu sõlmimise tasu. Mina olen oma elus kõik need lepingu sõlmimise tasud vähemalt poole peale rääkinud, sest tegelikult mul ei ole mingit põhjust maksta lepingu sõlmimise tasu selle eest, et pank saab läbi minu raha teenida. Miks ma talle veel maksma peaks? 

Nii et mõelge selle peale! Natuke endal aktiivsust! Riigikogu teeb omalt poolt tööd ja elu ongi varsti lill. Aitäh!

Aitäh! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Hea kolleeg ütles, et elu on varsti nagu lill. Ma arvan, et elu läheb paremaks siis, kui pangad saavad maksustatud. Ehk siis me räägime loomulikult panga liigkasumimaksust, mida järjepidevalt nii Eesti 200 kui ka Reformierakond on maha hääletanud. Vaat siis võib küll, hea kolleeg, tulla siia pulti ja ütelda, et elu on natuke läinud paremaks, sellepärast et pangad panustavad solidaarselt ja Eesti riik saab eelarvesse lisaraha.

Nüüd, mis puudutab seda eelnõu, siis mul on tegelikult hea meel, et see eelnõu on siin, lugupeetud minister selle tõi. Mul on hea meel, et Keskerakonna mõtted on siia eelnõusse sisse pandud. Ma arvan, et see igal juhul soodustab konkurentsi pankade vahel, mida tegelikult meil on ju vaja. Ma arvan, et see on üks väheseid eelnõusid, mida Keskerakond siiralt toetab. Vaatame, kuidas need lugemised lähevad ja ega siin teise ja kolmanda lugemise vahel ei tule muudatusettepanekuid, mis ei ole meie poolt aktsepteeritavad. Aga vaatame. Praegusel kujul on see meile meeltmööda ja ma arvan, nii nagu ma ütlesingi, mul on hea meel, et Keskerakonna ettepanekutega arvestatakse. 

Aga mis teeb muret, on see, et meie tegelikult juba eelmine aasta esitasime paketi, Riigikogu otsuse eelnõu, kus me tõime välja neli probleemset kohta, mis tuleks ära reguleerida, ja see on ainult üks nendest. Kõik need neli meie ettepanekut detsembrikuus eelmine aasta hääletati siinsamas Riigikogu saalis maha. Ma tahaks lihtsalt meelde tuletada, et see fookus ei kaoks ja praegune valitsus võtaks ka need meetmed töösse ja õige pea tooks meile ka siia saali. Sellepärast et see olukord, mis meil on Eesti riigis tekkinud, kus kommertspangad teenivad tunduvalt rohkem kasumit kui teised lääneriikide pangad, ei ole vastuvõetav. Ma lihtsalt tuletan meelde, et vastavalt statistikale on Eesti kommertspankade omakapitali tootlus keskeltläbi 20%. 20% on kasum, omakapitali tootlus! Lääne pankadel, kui me võtame Skandinaavia pangad, on see kuskil 8–9%, teiste riikide keskmine, koos Lõuna-Euroopaga, tuleb välja umbes 12% omakapitali tootlus.

Mida see tegelikult tähendab? See tähendab seda, et meie pangad võtavad meilt rohkem raha, kui nende omakapitali tootlus ja kasum on tunduvalt suurem, peaaegu kaks korda suurem kui keskmine Euroopa kommertspankade kasum. Ega see muud midagi ei tähenda. Ja see eelnõu on kindlasti vähemalt püüe vähendada nende kasumit, mis tähendab teiselt poolt, et tarbija peaks saama leevendust laenude teenindamise osas, juhul kui soovitakse panku vahetada. Loodame, et see nii ka läheb. Loodame, et see nii ka läheb! Mõte on hea, aga vaatame, kuidas see reaalselt toimima hakkab.

Aga ka kõik need ülejäänud teemad tuleks ära reguleerida. Ja ma tuletan lihtsalt meelde, et eelmise aasta septembrikuus Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku, Riigikogu otsuse eelnõu "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kodulaenu refinantseerimist lihtsustavat õigusraamistikku". Meie ettepanek oli väga lihtne ja see koosnes neljast punktist. 

Punkt 1: teeme ettepaneku töötada välja võlaõigusseaduse muudatused, mille kohaselt krediidiandja ei või nõuda laenusaajalt ujuva intressimääraga kodulaenu ennetähtaegse tagastamise korral saamata jäänud intressi kolme järgneva kuu eest. Praegu on seaduses kirjas, et see õigus on olemas. Ja kui tegelikult …

Ma võtaksin veel kolm minutit juurde.

Kolm minutit lisaks.

Kui soovitakse ennetähtaegselt just laenu lõpetada, siis reeglina kommertspangad kasutavadki seda õigust ja võtavadki veel kolme kuu saamata intressitulu. Meie selgelt ütleme, et selle pügala seaduses võiks muuta ja sellist õigust pankadel ei tohiks olla.

Teine ettepanek: teeme ettepaneku töötada välja kord, mis võimaldab laenusaajal lõpetada kodulaenuleping ennetähtaegselt, tasudes laenu tagasi vähemalt ühe kuu pikkuse etteteatamisega ilma täiendavate tasude ja sanktsioonideta. Praegu on need täiendavad tasud ja sanktsioonid seadusesse sisse kirjutatud, pangad kasutavad seda meelsasti ja küsivad seda klientidelt, kes tahavad vastavaid toiminguid teha. Ka see küsimus tuleb siinsamas ära lahendada, kui me tahame kommertspankade omakapitali tootlikkuse, kasumi alla tuua ja tekitada suurema konkurentsi turul.

Kolmas ettepanek: teeme ettepaneku töötada välja kord, mis võimaldab kodulaenu refinantseerimisel muuta hüpoteegipidajat ja tagatiskokkulepet ilma notari osaluseta. See on see kolmas punkt, mida me ka praegu selle seaduseelnõuga arutame. See on see punkt, millega tuli meil lugupeetud minister siia ja seda seadust ka tutvustas. Mul on hea meel, kordan üle, et see kolmas punkt, mille Keskerakond esitas juba eelmise aasta septembrikuus, on siia tulnud ja seda seadust tahetakse muuta. Ehk siis neljast punktist üks on peaaegu tehtud, vähemalt esimene lugemine on läbitud. 

Ja neljas punkt puudutab ettepanekut töötada välja kord, mis võimaldab kinnisvaratagatise hindamisel kasutada lisaks kutselise kinnisvarahindaja eksperthinnangule ka krediidiasutuste statistilisi andmeid. Ma saan aru, et osaliselt see on juba seadusesse mingil viisil sisse kirjutatud. See tuleb kindlasti üle vaadata ja teha see sellisel viisil, et see reaalselt ka toimiks. Minu teada see neljas punkt praegu väga ei toimi ja kõik pangad ikkagi nõuavad eksperthinnangut, kinnisvara hindamist, mis teeb loomulikult jällegi vara soetamise kallimaks.

Nii et, head Riigikogu liikmed, koalitsiooni liikmed, austatud minister! Neli ettepanekut on Keskerakonna poolt tehtud, üks on juba töös. Olgem head, võtame ka kõik need kolm ettepanekut, mis meie poolt olid tehtud, töösse ja teeme Eesti inimese elu kergemaks. Ja teeme nii, et meie kommertspangad ei teeniks kaks korda suuremat tulu võrreldes teiste lääneriikide kommertspankadega. Aitäh!

Aitäh! Tuletan meelde, et meil on Vabariigi Valitsuse algatatud asjaõigusseaduse rakendamise seaduse muutmine. Aga kas minister soovib lõpusõnaks? Ei soovi. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 864 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 6. mai kell 17.15. Oleme läbinud tänase neljanda päevakorrapunkti.

Liigume edasi viienda päevakorrapunkti juurde:  Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse (vaigistushagi eest kaitsmise direktiivi ülevõtmine) eelnõu 865 esimene lugemine. Ettekandjaks palun justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta.

Aitäh! Austatud Riigikogu! Nagu hea koosoleku juhataja juba ütles, on tegemist Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega Eesti õigusesse. Ent selle eelnõu puhul ma siiski nimetan alustuseks, et tegemist on ühelt poolt teemaga, mida me Eestis ei ole näinud. Vaigistushagisid, kus massiliselt üritatakse kedagi avalikust arutelust kõrvaldada, sellist olukorda teadaolevalt ei ole Eestis olnud. Küll on aga sellist olukorda olnud mitmes teises Euroopa Liidu liikmesriigis, millest tulenevalt on Euroopa Liit ka vastava direktiivi teinud, et kaitsta sõnavabadust ja kaitsta avalikku arutelu. 

Sõnavabadus ja avaliku arutelu kaitse on ka meile väga oluline. Ja et selle direktiivi ülevõtmine karideta ja õigesti tehtud saaks, siis 1. juunil 2025. aastal sõlmisime me lepingu riigikohtuniku ja õigusteadlase Urmas Volensiga, kellelt palusime selle eelnõu ettevalmistus teha, tähtajaga siis oktoober eelmine aasta. Oktoobri lõpus toimus meil ministeeriumis laiaulatuslik ümarlaud, kus riigikohtunik Urmas Volens tutvustas seda kontseptsiooni, mis on eelnõuna teieni jõudnud. Seal osalesid ka Eesti Ajakirjanike Liidu esindajad, Eesti Rahvusringhäälingu esindajad, erasektori, ajakirjandusmaastiku esindajad, kohtute esindajad, Euroopa Nõukogu esindajad, vandeadvokaat Karmen Turk ja loomulikult ka ministeeriumide esindajad. Ma rõhutan seda kahel põhjusel. Esiteks veel kord avaldades sügavat lugupidamist Urmas Volensi tööle, kes meie hulgast ebaõiglaselt varakult lahkus. Aga teiselt poolt ka rõhutades seda, et see eelnõu on valminud laiaulatuslikult ajakirjanikke kaasates ja selle eelnõu eesmärk on sõnavabaduse kaitse mõistlikul kujul. Mõistlikku kuju rõhutan ma siin ka seetõttu, et ütlen ausalt ära, see eelnõu läheb veidi laiemaks, kui Euroopa Liidu õiguse minimaalne ülevõtmine ette näeks. Nimelt, Euroopa Liidu õigus teatavasti saab kehtida sellisel määral üksnes piiriülestes menetlustes, aga kuna ajakirjanikud leidsid, et see on väga oluline siiski ka siseriikliku sõnavabaduse kaitseks, siis see eelnõu rakendub ka siseriiklikult olukordadeks, kus tegemist ei ole piiriülese menetlusega. 

Nii et lühidalt siis, mis eelnõu kaasa toob? Eelnõu toob kaasa selliste olukordade kiirema lahendamise kohtute poolt, kus hageja on kostja vastu teinud kas ilmselgelt põhjendamatu hagi kostja vaigistamiseks ja kurnamiseks või siis kuritahtliku, kuritarvitusliku kohtumenetluse kostja vaigistamiseks ja kurnamiseks. Mis see kostja vaigistamine ja kurnamine endast võiks siis kujutada? Seda Euroopa Liidu direktiivi, mida me üle võtame, nimetatakse kõnekeeles ka Daphne direktiiviks, mälestusavaldusena ühele Malta ajakirjanikule, kes paljastas ajakirjanikuna valitsuse korruptiivseid tegevusi ja kelle vastu oli tema surmahetkel ligi 60 kohtuasja käimas, mille eesmärgiks oli tema kurnamine ja vaigistamine. 

Nagu ma juba ütlesin, Eestist teadaolevalt ei ole olnud silmapaistvaid probleeme avalikus arutelus osalemise takistamiseks kuritarvituslikul eesmärgil algatatud tsiviilkohtumenetlustega. Lisaks on meil ka kehtivas õiguses meetmeid, mis aitavad menetlusõiguse kuritarvitamist vältida. Kui te vaatate võlaõigusseaduse § 1045, siis mingisugused raamid see kahju õigusvastasuse osas siiski selgelt ka annab. Ent saame pidada seda eelnõu ennetavaks, kuna mitmes teises Euroopa Liidu liikmesriigis – Malta näidet ma juba tõin – on sellist probleemi esinenud. 

Eelnõu vastuvõtmisel seadusena saavad kohtud endale ja samuti tegelikult ka kostjad võimaluse kohtumenetlust oluliselt kiirendada, et sellist kurnavat, väljakurnavat tegelikku mõju ei tekiks juhtudel, kui hageja nõue on kuritarvituslik või ilmselgelt põhjendamatu. See ongi selle eelnõu sisu, lühike tutvustus. Aitäh!

Aitäh! Teile on vähemalt üks küsimus. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Te ütlesite, et Eestis ei ole massiliselt vaigistamishagide juhtumeid olnud, küll aga Euroopas. No vaadake, Eesti on nii väike riik, et siin ei olegi seda massi, mis Euroopa mõistes oleks silmapaistev. Seda esiteks. Aga meie siin kohapeal teame küll, kuidas on väga palju üritatud ikkagi massiliselt inimesi vaigistada. Mina mäletan küll, kuidas üks naisterahvas käis lasteaedades lapsi ahistamas, paludes poistel tüdrukute ees oma nokut näidata ja tüdrukutel poiste eest oma tussut. Mäletan, kuidas lapsevanemad panid massiliselt üle Eesti seda pahaks, kirjutasid ka sotsiaal- ja päris meedias neid kommentaare, ja kuidas siis massiliselt need vaigistamishagid lendasid neile selga. Inimestelt mõisteti välja päris suuri summasid ainuüksi selle eest, et nad avaldasid oma pahameelt.

Kas nüüd see eelnõu kuidagi mõjutab seda paradigmat meil Eestis või jääb siiski kõik nii, nagu on, et igasugused nokutädid saavad oma raha ja õiguse kätte ja öeldakse ikkagi, et Eestis ei ole selliseid juhtumeid, vaigistamishagisid olnud? 

Aitäh! Kõigepealt kinnitan üle, et ma ei nõustu teie küsimuses toodud näiteosaga, aga jätan selle praegu kõrvale, olgu lihtsalt protokolli huvides see kirja pandud, et ma ei nõustu sellega. 

Massilise all peetakse silmas ikkagi seda, et hagid on esitatud ühe kostja vastu ehk väljakurnamiseks. Nii nagu ma tõin ka selle Malta ajakirjaniku näite, need hagid muutuvad vaigistushagideks ja kurnamishagideks sellisel juhul, kui ühte inimest proovitakse paljude menetlustega vaigistada ja välja kurnata. 

See, kui üks inimene esitab mitme inimese vastu kahjunõude – tõepoolest, võlaõigusseaduse § 1046 annab igale inimesele õiguse oma isiklike õiguste eest seista, annab õiguse seista au teotamise vastu, annab õiguse seista ebakohaste väärtushinnangute vastu, annab õiguse seista eraelu puutumatuse vastu. Selline õigus oma isiklike õiguste kaitseks meil võlaõigusseaduses on. 

Aga see eelnõu puudutab juhtumeid, kus keegi on osalenud avalikus arutelus – näiteks ajakirjanik või mõni teadlane – ja nüüd teda püütakse vaigistada tema vastu esitatud arvukate hagidega. See on see, millega see eelnõu tegeleb, mitte selliste näidetega, kus üks inimene on sunnitud oma head nime kaitsma erinevate tema head nime rünnanud inimeste vastu. Nii et seda osa, kus üks inimene on sunnitud oma head nime kaitsma oma isiklike õiguste kaitseks erinevate inimeste vastu, see eelnõu ei puuduta.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Eks eelnõuga taotletav eesmärk on põhimõtteliselt arusaadav, aga peamine küsimus, mis minul eelnõu peale mõeldes tekib, seisneb selles, et kas see ikkagi on harmoonias meie põhiseaduse §-s 15 sätestatud põhiõigusega, mille kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Siin ilmselgelt võib konflikt, eks ole, tekkida, kui nende kuritarvituslike hagide piiramisega minnakse liiale. Olete te ministeeriumis läbi mõelnud, kuidas tagada, et ei saa omakorda kuritarvitada võimalust piirata nii-öelda kuritarvituslike hagide esitamist ja selle kaudu võtta inimestelt võimalus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse olukorras, kus see on igati põhjendatult vajalik? Ja see on ka põhiseadusega justkui nagu tagatud õigus. Aitäh!

Aitäh teile selle küsimuse eest! See on äärmiselt oluline. Tõepoolest, seda põhiseaduse § 15, millele te viitasite, on ka eelnõu seletuskirjas loomulikult analüüsitud. Te leiate selle arutelu alates seletuskirja leheküljelt 36. Oluline on see, et alles jääb igaühe põhiõigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse. Seda õigust see konkreetne eelnõu ei muuda. Ta muudab kohtu võimalust, kui kohus on hinnanud, et tegemist on ilmselgelt kuritahtliku pöördumisega või perspektiivitu pöördumisega, siis võimaldab kohtumenetlust kiiremini ja lihtsamini läbi viia. See on see, mida see eelnõu muudab. Nii et ka konkreetsed asjaolud on siin seletuskirjas välja toodud. Muudatustega kavandatavaid meetmeid on kohtul väga kitsad võimalused kasutada. Kohus teeb kaalutlusotsuse ja kohus saab kaalutlusotsuse kaudu kiirendada kohtumenetlust, mis kas nii ehk naa oleks täiesti perspektiivitu või mille peamine eesmärk ei ole hageja õiguste kaitse, vaid mis on algatatud kostja kurnamiseks ja vaigistamiseks. Ka need täpsed piirid annab see eelnõu kohtule kätte. Aitäh!

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Kas see eelnõu puudutab ka juriidilisi isikuid? Toon näite. Enne valimisi, 2018. aastal pöördus Mary Kross politseisse ja ütles, et EKRE logo kandvad mehed olevat pildunud teda rusikasuuruste kividega ja öelnud talle inglise keeles, et võõras, mine koju. Hiljem muidugi selgus, et sellist juhtumit pole olnud, et see kõik on väljamõeldis. Kas see puudutab ka neid teemasid, kus justkui püütakse vaigistada poliitilist oponenti, erakonda, või on see puhtalt füüsiliste isikute vahel?

Aitäh! Teie küsimusele pean vastama kahes osas. Esimene osa puudutab seda, et sõnavabadus on sedavõrd oluline põhiseaduslik väärtus, et loomulikult see kehtib kogu ühiskonnale. Sõnavabaduse kaitseks see eelnõu on. 

Teisest küljest ma pean siiski rõhutama seda, et üks vaidlus kahe osapoole vahel ei ole ka selle eelnõu vaates kurnav. Teatud menetlusi peavad osapooled paraku taluma. On mõeldud ikkagi olukorda, kus menetlusi on palju ja kus on olukorrad, mida praegune õigus ei reguleeri. Ka praegu on teadvalt valekaebuse esitamine ju seaduses reguleeritud. Selles kaasuses, mille te välja tõite, see eelnõu muudatusi ei too kaasa. Teadvalt on valekaebuse esitamine ka praegu reguleeritud keelamise kaudu.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea küsimustele vastaja ehk selgitaja! Aitäh, et te selgitasite ära minu eelmisele küsimusele vastates, mida see seaduseelnõu päriselt reguleerib: ühe inimese vastu tema kurnamiseks mõeldud hagisid. Ehk siis tegeldakse juhtumitega, kus kedagi püütakse kurnata ja vaigistada tema vastu suunatud hagidega. 

Aga meil on ju olemas ka vastav näide Eestis. Ma räägin siin ühest emast, kes ei saa enam midagi avalikult öelda või teha, ilma et ta ei saaks järjekordselt kurnavat ja vaigistavat hagi endale kaela. See eesmärk on ju selge, kuigi ta taotleb meeleheitlikult lihtsalt õigust olla koos oma lastega. Kas see eelnõu tulevikus tema olukorda kuidagi muudab või siis temaga sarnaste juhtumite osas tulevikus ka midagi reguleerib?

Aitäh! Ehkki me teame, kellest jutt käib, siis mul ei ole andmeid, et ma saaks konkreetset kaasust kuidagi kommenteerida. Samuti tuleks kogu meedias ilmunud ajajoont kuidagi jälgida. Kohtulik kokkulepe ... Aga ma võin täiesti eksida, mul ei ole ees ajajoont ja ülevaadet sellest asjast. Täiesti abstraktselt lähenedes – rõhutan, et see ei ole seotud antud asjaga, mida te silmas pidasite – on osapooltel võimalik sõlmida vaidluses kohtulik kokkulepe, mille kohus kinnitab. Ja kokkuleppes saab välja tuua konkreetsed tasud, mida edasine hea nime rikkumine vastastikku kaasa toob, kui selline kokkulepe on kahe inimese vahel sõlmitud ja seda kokkulepet rikutakse. Aga nagu juba ammuigi on öeldud, pacta sunt servanda ehk lepinguid tuleb täita. Milliseid kokkuleppeid inimesed kohtutes teevad või kuidas nad neid asju menetlevad, see ei ole praeguse eelnõuga tegelikult seotud.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Uurin ka sellist asja. Praegu on väga palju kohtulahinguid pidamas tuulearendajad kohalike omavalitsustega. Kuna kohalik omavalitsus on antud juhul nagu üksikisik, juriidiline küll, väheste võimalustega, ja ta peab vaidlema siis väga pädevate juristidega, arendajaid on tihtipeale mitu, jääbki selles suhtes, et volikogu küll otsustab, et ei taha arendustega edasi minna, aga läbi kohtute nagu kurnatakse omavalitsust ja hirmutatakse ka täiesti põhjendatult suurte kohtukuludega. Seetõttu tehakse endale, volikogule, võib-olla ka ebameeldiv otsus, või kogukonnale ebameeldiv otsus, puhtalt sellepärast, et ei taheta neid väga kõrgeid kohtukulusid, ja mõnes mõttes ka kurnatakse omavalitsus nende kaebustega välja. Kas see eelnõu puudutab ka selliseid juhtumeid, mida ma kirjeldasin?

Teie aeg!

Aitäh! No üldine lähenemine, üldine lähenemine on ikkagi selles, et avalik sektor, kes kasutab eelarvelist, maksumaksja raha, väga suure tõenäosusega ei osutu füüsilise – vabandust, see "füüsiline" sõna ei olnud siin õige –, ei osutu väljakurnamise objektiks, kuna inimesed ei opereeri seal ju mitte oma vaba ajaga perekonna arvel ega ka mitte oma isiklike vahenditega, vaid nad täidavad oma tööülesandeid. Meil on üldine lähenemine selles, mida pigem ju heidetakse vastupidi ette viimastes ühiskondlikes aruteludes ja tõesti, põhjendatult ja õigustatult hinnatakse, et pigem on võib-olla avaliku sektori esindajatel lihtne pidada halduskiusu ja kasutada mitte oma isiklikku aega, vaid tööaega ja mitte oma isiklikke vahendeid, vaid avaliku sektori vahendeid võib-olla siis ettevõtete või eraisikute vastu nende väljakurnamiseks. See pigem on olnud ühiskondliku debati sisu viimastel aegadel. Ka eelnõu ja direktiiv peavad ikkagi silmas isikuid, kes satuvad väljakurnamise ohvriteks või kuritarvitusliku kohtumenetluse ohvriteks tulenevalt sellest, et nad peavad kohtumenetluses matma oma isiklikke vahendeid ja oma isiklikku aega oma pere arvel.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Juhtivkomisjonis toimunud arutelu võtab kokku õiguskomisjoni esimees Madis Timpson. Palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Õiguskomisjon arutas seda teemat esmaspäeval, 13. aprillil. Minister tegi sarnase sõnavõtu nagu siin. Ega mul siin midagi ümber jutustada ei ole mõtet. Loomulikult olid ka küsimused. Pean etteruttavalt ütlema, et meil oli komisjonis harukordne üksmeel, see on vajalik asi. Aga küsimusi ikka on, nagu alati. 

Uuriti, kas on olemas mingi ülevaade või prognoos, kui palju selliseid kurnamishagisid teistes või Eesti lähiriikides on. Saime teada, et momendil sellist statistikat ei ole võimalik anda, kuna direktiivi tingimustele vastavaid reegleid ei ole Eesti kehtivas õiguses seni olnud. Aga nii nagu minister juba ütles, seni meil selliseid üks-ühele-kaasuseid ei ole võimalik välja võtta. 

Aga küsiti ka, kas on mingeid indikatsioone, miks see eelnõu üldse siia on jõudnud. Vastus oli selline, et Euroopa Komisjonil on indikatsioone ja on olnud ka andmeid, et tegemist on areneva vormiga, mida kasutatakse, ja mõistlik oleks selle vastu midagi ette võtta. 

Kolleeg Randpere küsis, kas see teema on ainult ajakirjanike vaatenurgast, tegelikult võiks ju ka laiem olla. Vastus oli selline, et teema ei puuduta mitte üksnes ajakirjanikke, vaid õiguse kohaselt kaitset saavate inimeste arv, kes seda võivad taotleda, ei ole piiratud.

Küsiti ka selle kohaldamisala kohta, et kui on üksik tsiviilõiguslik vaidlus mehe ja naise vahel, nagu siin ka viidati, näiteks perekonnaseadusest tulenevalt, kas siis saab seda rakendada. Ja vastus, nii nagu minister ka siin teile ütles: see ei ole selle eelnõu kohaldamisalas, kuna tegemist ei ole avaliku huvi küsimusega.

Küsiti veel ka definitsioonide kohta, et mis asi avalik huvi siis üldse on. Ministeeriumi nõunik juhatas meid õigetele radadele, et see on uues eelnõus kirjas §-s 43¹, milles kohus järgida, … jälgida võiks. 

Siis küsiti veel. Isegi praegu on ju võimalus võtta mitte menetlusse asju, mis tunduvad mõttetud. Aga leiti, et see eelnõu lahendab seda asja natukene paremini ja kiiremini. 

Küsiti ka tasu või karistuse kohta, et kui inimene on neid SLAPP- või vaigistushagisid esitanud hästi palju. Vastus on see, et kui ikka kohus tuvastab, et see on pahatahtlikult tehtud ja niimoodi vaigistamishagina, siis kohus võib trahvi määrata. 

Niimoodi meie sõbralik vestlus seal lõppes. Siis tõusetus ka üks tehniline küsimus. Eelnõusse on pandud jõustumise tähtaeg 7. mai, see ei tundu enam realistlik. Siis me nüüd teeme ettepaneku, et jätame selle sätte üldse välja, 7. mai, kuna vacatio legis on ikkagi vajalik, ja las see jõustub üldises korras.

Ja siis olimegi menetluslike otsuste juures. Nagu ma ütlesin, meil oli harukordne üksmeel, tegime kõik otsused konsensusega. Oligi esimene ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 21. aprillil. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, konsensusega. Ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks Madis Timpson, ka see tehti konsensusega. Aitäh!

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 865 esimene lugemine lõpetada. Sellega on esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 6. mai kell 17.15. Oleme sellega läbinud viienda päevakorrapunkti ja ka ühtlasi kogu päevakorra. Sellega on istung lõppenud.