Tere päevast, väga lugupeetud Riigikogu liikmed! Avan Riigikogu täiskogu teisipäevase istungi. Kohaloleku kontroll, palun! 

Kohalolijaks registreerus 74 Riigikogu liiget, puudub 27. 

Nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Seda soovi ei ole. Ma vaatasin, et hakkab istungi… juba lõpule lähenema, et me peame suutma need kõik ära menetleda, mis me siin üle anname. Vadim Belobrovtsev, palun!

Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud Eesti rahvas! Meil on arupärimine siseminister Igor Tarole. See puudutab vabatahtliku pääste rahastamist ja päästevõimekuse vähendamist. Ma arvan, et paljud meist said eile Eesti Päästeliidult kirja, mis räägib sellest, et see valdkond on meil väga kõvasti alarahastatud ja sellega kaasnevad väga konkreetsed riskid. Pöördumisest joonistus välja päris murettekitav pilt. Vabatahtlike päästeüksuste kulud kasvavad, tehnika ja taristu vananevad ning riigi toetus ei ole nende muutustega sammu pidanud. Samal ajal riik ootab ja eeldab vabatahtlikelt järjest suuremat rolli nii igapäevases reageerimises kui ka elanikkonnakaitses. 

Pidades meeles, mis meil juhtus näiteks Kopli päästekomandoga – see on minu nii-öelda lemmikteema, millest ma olen siin saalis väga palju rääkinud –, valitsus ühel hetkel otsustas, et Kopli päästekomando (Juhataja helistab kella. Saalis on suur sumin.) ülalpidamine on liiga kallis lõbu. Sinna tekkis vabatahtlik üksus. Aga nüüd paistab, et ka seda ei ole riik valitsuse näol toetamas piisaval määral. 

Nii et meil on küsimused siseministrile. Kuidas olukord laheneb? Mis on riigi plaanid? Kas valitsus on valmis toetama Päästeliidu ettepanekut suurendada nende toetust vähemalt 2 miljoni euro võrra aastas? Ja kuidas kavatseb riik suurendada vabatahtlike päästjate arvu olukorras, kus olemasolevatel komandodel puuduvad piisavad vahendid nii varustuse kui ka olmetingimuste tagamiseks? Kokku on viis küsimust. Aitäh!

Tiit Maran, palun!

Auväärt kolleegid! Mul on au anda üle arupärimine peaminister Kristen Michalile. Arupärimine puudutab huvide konflikti teadaoleva Soraineni dereguleerimise lepingu sõlmimisel ja ka tegelikult selle täitmisel. Nagu te kõik teate, detsembril 2025 sõlmiti selline leping Soraineni advokaadibürooga, aga samal ajal on Soraineni advokaadibüroo partner, vandeadvokaat Allar Jõks juba alates 2020. aastast teinud pidevat koostööd Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liiduga, esindanud neid kohtutes ja nii edasi väga erinevates juriidilistes küsimustes. Siin on ilmselge huvide konflikt. Ja lisaks sellele, kui vaadata lepingut ennast, siis selle lepingu on Riigikantselei ühel hetkel vastu võtnud vaatamata sellele, et ta ei ole täielikult täidetud ehk lähteülesande kõiki punkte pole täidetud. 

Ja vastavalt sellele tekkinud olukorrale me tahaksime saada peaministrilt natuke – mitte natukene, aga põhjalikku selgitust. Miks üldse selline leping sõlmiti vaatamata huvide konfliktile? Kas Riigikantseleis on mingid reeglid huvide konflikti vältimiseks ja väljaselgitamiseks ja kas see on tavapärane praktika? Kuidas nüüd antud olukorras kavatsetakse analüüsi kasutada? Kas on arutatud Keit Kasemetsaga, kuidas Riigikantselei usaldusväärsust taastada? Ja veel mõningad küsimused, aga et aega kokku hoida, rohkem ma neid teile ette ei loe. Aitäh teile!

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel! Täna soovin Keskerakonna fraktsiooni liikmete poolt üle anda arupärimise rahandusminister Jürgen Ligile. Teemaks on kütusehindade leevendamise võimalused. 

Meil oli siin eile päris pikk arutelu ja kõik Riigikogu liikmed, kes olid kohal, said selle teema kohta natuke informatsiooni. Valdavalt käis jutt sellest, kas meie valitsus plaanib viia sisse leevendused seoses üleüldise energiakriisiga ja kütusehindade kasvuga. Me tõime siin erinevaid näiteid, kuidas Hispaania on juba rakendamas meetmeid, lausa 80 meedet, langetatakse aktsiisi, langetatakse kütuse käibemaksu, langetatakse nii elektri kui ka gaasi aktsiisimäärasid ja nii edasi. Siin on Rootsi tulnud uudisega välja, Läti, Saksamaa ja teised riigid lisaks. Jürgen Ligi vastas nendele kõikidele küsimustele, et see ei ole väga mõistlik ja tõenäoliselt käituvad need riigid rumalalt, et nad langetavad praegu kütuse- ja aktsiisihindasid, selleks et leevendada olukorda. 

Aga me ei jäta jonni ja me ikkagi tahame, et Jürgen Ligi tuleks uuesti siia pulti. Me esitame siin viis küsimust. Me tõenäoliselt hakkame seda arupärimist arutama umbes kuu aja pärast ja kuu aja pärast on olukord kütuseturul tõenäoliselt tunduvalt keerulisem, hinnad veelgi kõrgemad. Eks vaatame, võib-olla selleks ajaks on Jürgen Ligil ka arvamus muutunud, kas on vaja leevendust kütusehindadele pakkuda või mitte. Aitäh!

Head kolleegid, olen võtnud vastu kolm arupärimist ja Riigikogu esimees lahendab need vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. 

Saame minna tänase päevakorra juurde. Päevakorra esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 702 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 702 lõpphääletus. Saalikutsungi järele me seda teeme.

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 702. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 72 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Erapooletuid oli 1, vabandust! Seaduseelnõu 702 on seadusena vastu võetud. 

Saame minna teise päevakorrapunkti juurde, milleks on keskkonnakomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine" eelnõu 852 esimene lugemine. Ettekandeks on juba Riigikogu kõnepulti jõudnud hea kolleeg, keskkonnakomisjoni liige Mait Klaassen.

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Head kolleegid! Toon teie ette Riigikogu otsuse eelnõu 852 "Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine". Seda eelnõu arutasime ja valmistasime ette Riigikogu otsuse 17. märtsi käesoleva aasta istungil keskkonnakomisjonis. Komisjoni liikmetest oli valdav enamus kohal, puudusid ainult kaks, Rain Epler ja Lauri Laats. Lubage, ma tutvustan veidi ka arutelu ja põhjendusi, mis keskkonnakomisjonis selle küsimuse arutelul olid. 

Esimesena sõnas Yoko Alender, et vastavalt metsaseaduse § 49 lõikele 3 on Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu üheksaliikmeline, kuhu kuulub kaks Riigikogu otsusega nimetatud liiget. Riigikogu nimetab oma otsusega nõukogu liikmed keskkonnakomisjoni ettepanekul. Riigikogu võib enda nimetatud liikme igal ajal tagasi kutsuda. Riigikogu 2024. aasta 5. märtsi otsusega on nimetatud RMK nõukogu liikmeks Maria Jufereva-Skuratovski ning Riigikogu 2024. aasta 11. juuni otsusega on nimetatud RMK nõukogu liikmeks Anti Allas. Ta tegi ettepaneku kutsuda RMK nõukogust tagasi Anti Allas ja nimetada uueks RMK nõukogu liikmeks Diana Ingerainen. 

Hea kolleeg Tiit Maran uuris, kust tuli selline ettepanek ja mis on selle põhjendused. Ta küsis, miks muudetakse nõukogu liikmeid praegu ning miks peaks nimetama nõukogu liikmeks Diana Ingeraineni. Ta sõnas ka, et ei saa selle ettepanekuga nõustuda. Yoko Alender sõnas, et ettepanek tuleb temalt kui komisjoni esimehelt. Regulatsioon ei eelda Riigikogu esindamiseks täiendavaid nõudeid ja Diana Ingerainen saab selle tööga väga hästi hakkama. 

Kolleeg Andres Metsoja arvas, et tavaks võiks olla, et RMK nõukogu liige nimetatakse keskkonnakomisjoni liikmete hulgast, ja mainis ka, et võiks olla näiteks Jüri Jaanson selleks üheks liikmeks. Ka Hanah Lahe arvas, et nõukogu liige võiks olla valitud siiski keskkonnakomisjonist. Yoko Alender aga märkis, et keskkonnakomisjonil on alati võimalus kutsuda RMK nõukogusse kuuluvaid Riigikogu liikmeid komisjoni istungile nõukogu tegevusest aru andma. 

Tarmo Tamm märkis aga, et Diana Ingerainenil on juhtimiskogemus, mis on oluline nõukogu liikmeks olemisel. Metsa üks olulisemaid väärtusi tema hinnangul on rahvatervisesse panustamine ja Diana Ingerainen on tervishoiu taustaga ning ta saab nõukogu töösse anda oma selge panuse. 

Edasi mindi otsustava osani ja tehti järgmised otsused. Neid oli kokku viis. Ma loen need kõik ette ja siis loen lõpuks ka hääletamistulemused. Esimene otsus oli teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 24. märtsil 2026. aastal. Teine otsus oli teha ettepanek kutsuda Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogust tagasi Riigikogu liige Anti Allas. Kolmas otsus oli esitada Riigikogu otsuse eelnõu "Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine". Neljas otsus oli määrata juhtivkomisjoni esindajaks Mait Klaassen. Ja viies otsus oli teha ettepanek nimetada Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmeks Riigikogu liige Diana Ingerainen. Hääletustulemus kõikide otsuste korral oli poolt 5, vastu 2. Sellega arutelu lõppes ja siin on ka teile esitatud Riigikogu otsuse eelnõu, mida paluks heaks kiita. Aitäh!

Suur tänu teile! Pole just tavapärane, aga seekord Riigikogu liikmetel on terve rida küsimusi. Alustab Lauri Laats. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea kolleeg! Ma küsiksin niimoodi. Tõesti on väga imelik, et RMK nõukogusse ei saadeta keskkonnakomisjoni liikmeid, mis oleks vastavalt praktikale ju loogiline ja vastavalt inimeste profiilile, kes selles keskkonnakomisjonis toimetavad. Aga kas oli ka mingisuguseid etteheiteid Anti Allasele, miks siis selline otsus tehti, et ta tagasi kutsuda? Ja teine pool, kas arutati ka Diana Ingeraineni sellist profiilist tulenevat lisapanust, mida ta võiks RMK-le, organisatsioonile anda, arvestades, et tegemist ei ole vist selle profiili inimesega, vaid ta on ikkagi rohkem tuntud arstina? 

Aitäh! Teie küsimuse esimesele poolele vastates pean ütlema, et seda küsimust, kas seal oli mingeid allhoovusi selle ettepaneku esitamisel, me ei arutanud. Aga teine küsimuse pool puudutas Diana Ingeraineni pädevust või sobivust selle koha täitmisele, ma pean siinjuures natuke laiemalt avama seda punkti. Nimelt on Riigimetsa Majandamise Keskuse ülesanded ja omaniku ootused oluliselt muutunud viimaste aastate jooksul ja üha enam on saanud tähtsaks rahvatervisele panustamise osa ja looduskaitsele panustamise osa. Ja kui me vaatame, mis meil meditsiinis ja meie rahvaga toimub, kus on väga palju probleeme eelkõige ärevushäirete ja muu taolisega, siis – me küll seda ei arutanud, kuid ma arvan seda – Diana Ingerainen, olles juhtinud väga pikka aega perearstide organisatsiooni, olles väga pädev perearst, nõustub minuga, kui ma ütlen seda, et selle juhtimiskogemuse ja teadmiste baasi pealt võiks ta väga palju panustada tegelikult RMK tuleviku ühe suurema ülesande täitmisse, milleks on rahvatervise eest hoolitsemine. 

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Mina tahaks ikkagi täpsemalt aru saada, mis põhjusel siis Anti Allas välja vahetatakse RMK nõukogus. See kõik on juhtunud pärast seda, kui Anti Allas on kaks olulist teemat tõstatanud. Üks on see, kuidas RMK oma töötajaid vallandab ja vahetab erinevate ettevõtete vastu selle tööinimese töö. Ja teine on loomulikult see RMK suur pidu, mille kohta ta päris palju küsinud on. Ja Anti Allas ei ole niisama tavaline RMK nõukogu liige, vaid ta on juhtumisi ka RMK auditikomitee liige ehk tal on oluliselt suurem kohustus seda tööd teha. 

Koalitsioonil oli võimalus aasta aja jooksul või rohkem kui aasta aega Anti Allas välja vahetada pärast sotside lahkumist valitsusest, aga millegipärast selleni jõuti alles siis, kui need teemad on tõstatatud. Kas komisjonis arutati seda küsimust? See on täiesti huvitav kokkulangevus, et aasta aega mitte ühtegi sõna ja siis, kui Anti Allas tegutsema asus, oli vaja ta kõrvaldada. 

Aitäh, lugupeetud küsija! Peab kohe ütlema, et neid, nagu ma eelmisele küsimusele juba vastasin, allhoovusi me ei arutanud. Küll aga tuletan siinjuures meelde, et kui koalitsioon muutus, siis jah, see oleks olnud õige juba toona nõukogu liige välja vahetada, sest koalitsioonivalitsuste korral ju koalitsioon võtab vastutuse endale selle riigi juhtimise üle. See on alati nii toimunud ja see toimub ka tulevikus nõnda. 

Seda, miks see nii hiljaks jäi, ma tegelikult ei oskagi selget põhjust öelda. See oleks tegelikult pidanud juhtuma palju varem, aga nüüd on lihtsalt kokkusattumus võib-olla nende juhtumitega, millest teie siin kõnelesite. Kuid nagu me just mõni päev tagasi kuulsime, on ka teised koalitsioonid omavalitsuse tasandil natuke hiljaks jäänud nõukogu liikmete nimetamisega. Aga see suure hooga toimub ja see on demokraatlikus riigis tavapraktika. Miks hiljaks jäädi? Jah, see on kahetsusväärselt nii ja me oleme Antiga ka seda asja arutanud. Antil on võimalus alati ka tulevikus tegeleda RMK küsimustega. 

Mis puudutab eelmist küsimust, siis mul jäi vastus veidi poolikuks. Keskkonnakomisjon on alati kas korra või mitu aastas käinud RMK juures, kus me oleme kuulanud kogu RMK-s toimuvat ja saanud täpse informatsiooni otseallikast. Jah, kahetsusväärselt jäi see hiljaks, aga see kuulub demokraatliku riigivalitsemise juurde.

Urmas Reinsalu, palun! 

Aitäh, Mait! Mul on kahju, et sa oled pandud nii-öelda tanki praegu ebameeldiva ülesandega. Loomulikult ei ole siin metsaküsimused ja mänedžmendiküsimused sellega mingit pistmist, vaid pistmist on sellega, et 15. märtsil ilmus Lauri Läänemetsa intervjuu ajalehes, milles ta paljastas Reformierakonna sepitsuse, mis puudutas althõlma läbirääkimisi presidendivalimiste puhul. Ja Zeusi välgunoolega 48 tundi hiljem, 17. märtsil otsustati karistada Anti Allast. Ütle mulle nõnda, kas see tegelikkuses oli see karistusaktsioon, mille tõttu Anti Allas peab kannatama, ja kättemaks selle eest sotsiaaldemokraatidele, et nad julgesid need nii-öelda nurgatagused läbirääkimised vanematekogu selja taga paljastada.

Aitäh, hea küsija! Noh, minu rikutuse tasemel, kes ma siin kolmandas koosseisus olen, ma ei julgeks küll neid kahte sündmust põhjuslikult mitte kuidagi siduda.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea Mait! Noh, kuidas viisakalt öelda? Ma olen RMK nõukogu liige olnud ja minu meelest see jutt on pehmelt öeldes nagu lambajutt. Samamoodi, miks ei võiks olla Ingeraineni asemel Juku-Kalle Raid näiteks, tema kompetents pidude korraldamisel ja ta on ka metsas käinud. Või paljud teised kolleegid siin, näiteks Toomas Järveoja. Elva on selliste männikute linn ja talle meeldib hapnik.  

Aga kas ei ole ikkagi tegemist selles, et see karistusoperatsiooni tulemusena? Sotsid on olnud nagu varjatult koalitsiooni liige. Ja nüüd, kui need läbirääkimised nurjusid – noh, härra Läänemetsa intervjuu ja kõik muu –, ja nüüd siis lükatakse karistusoperatsioonina sealt Antikene välja. Enam lootust koos töötada ei ole, ka nii-öelda salaliikmena, sotsidena. Ja see ongi see reaalsus. Sa oled üsna kaine inimene. Kas sa nõustud minuga?

Aitäh!

Aitäh, hea küsija! See oli täitsa huvitav statement, et ma ajan siin lambajuttu. Loomaarstina ma pean ütlema, et kõik loomad on targad oma keskkonnas, kaasa arvatud lammas on väga tark loom, muuseas. Nii, mis aga puudutab teie väljatoodud mingit teooriat selle kohta, et kõik on kõigega seotud, siis ma kahjuks ei saa teie arvamust siin kuidagi heaks kiita või kinnitada, et see nii on. Minu teada need läbirääkimised, ma ei tea, kui need on kunagi kuskil olnud, siis ma vähemasti ei ole informeeritud nendest. Nii et need ei ole kuidagi omavahel seotud. Aga lammas on tark loom – ole hea ja jäta meelde. 

Ka järgmisel küsijal on suur lambafarm. Mart Maastik, palun!

Aitäh, Toomas! Tõesti, lammastest ma tean väga palju, küll aga need on kivist. Aga südamed on neil ka sees. Austatud ettekandja! Ma olen ise ka lõpetanud metsandusteaduskonna ja midagi ma metsast tean. Kuna ma tean, et sina oled olnud ka selle austusväärse metsanduse kõrgharidust pakkuva ettevõtte, Eesti Maaülikooli rektor, siis sa jagad sellest asjast ilmselt palju rohkem kui kõik teised siin saalis. Aga kas sulle ei tundu, et fookus hakkab ära kaduma? Me praegu räägime mingitest poliitilistest valikutest, aga tegelikult räägitakse ju riigimetsa majandamisest. Kas ei oleks asjalikum, et nõukogudesse oleksid määratud ikka inimesed, kes tegelikult reaalselt teaks ka metsandusest midagi ja on vähemalt õppinud? 

Aitäh! Jah, tõesti, vastab tõele, et küllalt suur enamus täna töötavatest metsameestest on saanud diplomi minu käest läbi aegade. Aga mis puudutab seda küsimust, kas peaks seal nõukogus olema just need inimesed, kes on metsandusliku taustaga või metsandust õppinud, siis ma ei ole päris sinuga ühte meelt. Sellepärast, et kui me vaatame RMK struktuurile korra otsa, siis seal struktuuris sees tegelikku tööd teevad väga hästi haritud, väga head metsamehed, kes teavad täpselt, mida nad teevad. Nõukogu ülesanne on aga kontrollida seda, et need arengukavad, mida RMK‑s koostatakse, kaasa arvatud metsamajandamise kohta – ma saan aru küll, kuhu sa sihid, et võib-olla majandatakse vähe, no majandatavat metsa on täna 55 koma millegagi protsenti RMK kogupindalast, seal on üle miljoni hektari metsamaad, mida nemad on kohustatud heaperemehelikult hoidma ja meie kõigi jaoks jätkusuutlikuna pidama –, siis ma ei ole päris kindel, et nõukogu ei vajaks erinevaid vaatenurki erinevatest eluvaldkondadest, et suunata ja läbi rääkida need tegelikud arengukavalised suunad, mida RMK välja toob. 

Aga metsa majandamine on olnud Eestis alati ja see jääb kogu aeg siia. Ja väga head spetsialistid on meil seal olemas. Nõukogus ei pea ilmtingimata olema see. No toome meditsiini näite: sa ei pea ilmtingimata olema kõiki luumurde ette läbi elanud, et kliinikumi nõukogus kohta sisse võtta. Piisab sellest, kui sa oled laia silmaringiga ja juhtimiskogemusega.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Rein Veidemann kõrvaldati ERR-i nõukogu esimehe kohalt pärast seda, kui ta võttis sõna isadepäeval sellisel viisil, mis kellelegi ei sobinud. Täpselt sama muster on ka praegu, ütleme, Anti Allase juhtumi puhul, kus 130 000 eurot maksma läinud tänuüritus, kus oli vaid 400 inimest, meile analüüs näitab, et seal olid kolmekordsed hinnad, ja selle eest kõrvaldatakse tema nüüd nõukogust ära. Ma ei välista muidugi ka Urmas Reinsalu väljaöeldut, et võis olla ka see nii-öelda teabe avalikustamise intsident, aga tegelikult on need ju põhjused. Ei ole mõtet lolli mängida, rahvas saab tegelikult aru, mis ju toimub. 

Aga minu küsimus on praegu selline teile. Te ütlesite oma vastustes, et koalitsioon võtab vastutuse oma tegude eest. Mina tahan teada, mismoodi koalitsioon hakkab vastutama pärast seda, kui ta tegevus on lõppenud. Ärge rääkige valimistest ainult!

Aitäh! No sellele küsimusele vastates – peale selle muu lisandväärtuse, mida te enne oma jutus minu kohta ütlesite, millist juttu ma ajan – ma pean ütlema, et koalitsioonid on Eestis vaheldunud kogu aeg. Ja kui te veidi mõtlete tagasi, siis peab ütlema, et iga uus koalitsioon on andnud Eesti Vabariigile midagi juurde ja kui on vaja olnud seal midagi parandada, siis iga järgnev koalitsioon on need eelmised vead ka parandanud. Nii et ma nagu ei kardaks väga seda koalitsiooni vastutust. Selleks moodustataksegi valitsus, koalitsioonivalitsus, meil ei ole võimalik meie parteilise struktuuri juures niisugust ühe partei valitsust peaaegu vist kunagi luua. See võib juhtuda mõnes omavalitsuses, aga Riigikogus loodetavasti mitte. Ja see koalitsiooni moodustamine just annabki selle mitmekülgse lähenemise kõikidele aspektidele, et meil ei muutuks prevaleerivaks üks arusaam.

Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! On päris selge, et Eesti metsade tervis on üsna kehvas seisus ja olukord võib-olla tõesti nõuabki tunnustatud perearsti sekkumist. Aga austatud ettekandja jutust selgub, et olukord on ikkagi nii hull, et RMK nõukogu vajab ärevushäire tõttu kogenud arsti kätt. Kas te ei leia, et siin puhul oleks tarvis kraad kangemat ja võib-olla hoopiski vaimse tervise spetsialisti sinna nõukokku tuua?

Aitäh! Ma arvan, et nüüd te vist saite natuke valesti aru. Mitte nõukogu tervislikust seisundist ma ei rääkinud, vaid ma rääkisin Eesti rahva tervislikust seisundist, mis on kõigi statistika järgi praegu väga palju ärevust sisaldav. Meil on tegelikult vaja oluliselt enam olla looduses. Ma tahaks väga näha, et perearstid hakkavad sunniviisiliselt välja kirjutama retsepte looduses viibimiseks ja liikumiseks.

Andrei Korobeinik, palun! 

Aitäh! See, et Eesti rahval on ärevusega probleemid, on arusaadav. Kolm aastat järjest on majandus olnud Euroopa Liidu kõige kehvemas seisus ja see oli puhtalt Reformierakonna poliitika tõttu. Aga sotsiaaldemokraadid on andnud oma panuse vahepeal koalitsioonipoliitikasse ja nende poolthääled olid tegelikult Eesti riigile hästi kahjulikud. Kas nüüd, kui sotsiaaldemokraadide esindaja kutsutakse tagasi, on sinu arvates lootust, et nemad lõpetavad koalitsiooniga hääletamise ja hakkavad Eesti riiki tegelikult aitama?

Aitäh, hea küsija! Ma millegipärast arvan, et see oli väike konksuga küsimus. Aga ma võin öelda seda, et sotsiaaldemokraatide hääletamine ja RMK nõukogu tegevus ei ole kuidagi omavahel seotud. 

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, juhataja! Hea kolleeg! Me saame aru, et koalitsioonid täidavad oma nõukogu liikmete kohti. Sellega olekski võinud alustada, et unustati üks koht välja vahetamata, et ei peaks nagu keerutama. Aga tegelikkuses minu arvates, kas komisjonis oli ikkagi arutelu ka selle üle, mis on toimunud RMK-s. See, et 2 pluss miljoni euro ulatuses on tehtud hange pidude korraldamiseks. Ettevõte, kes hakkab makse optimeerima, lastes lahti 75 inimest ja asemel võtab siis, räägib, et noh, me hakkame ettevõtete käest tellima ja osa inimesi nendest võiks ise ettevõtjateks teha, ehk maksude optimeerimine. Kas riigiettevõttel on see nagu õige ja kas seal nõukogus ikka peaks olema sellised inimesed, kes julgevad seal väga selgelt öelda, et midagi on ikka väga mäda? Mina saan aru, et Anti oli see mees, kes julges seda öelda.

Aitäh!

Aitäh, hea küsija! Ma pean ütlema, et tegelikult nõukogu ei tegele (Hääl saalist.) – juhivalimine on nõukogu küsimus, jah –, aga nõukogu ei tegele mitte igapäevase juhtimise küsimustega, vaid nõukogu tegeleb strateegiliste eesmärkide täitmise jälgimisega. Selles mõttes ei ole nagu midagi viltu. Aga ma pean ütlema, et seda küsimust, mida te alguses küsisite, et kas on tegeletud nende ja nende konkreetsete asjadega, siis seda me nõukogus selle teemaga seoses ei arutanud. Küll aga tõenäoliselt me läheme üsna varsti jälle RMK‑ga kohtuma ja meil on siis aega seda juba laiemalt arutada. Aga küsimus iseenesest on väga õige ja mitte miski ei takista tulevikus ka sotsiaaldemokraatidel esitamast kindlaid küsimusi nendesamade protsesside kohta, mis on väga õige. Me peame kõikide riigi hallatavate äriühingute kohta ikka üsna sageli küsima neid küsimusi.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Mul on küsimus, kas te komisjonis olete arutanud ka RMK metsamajandamise kontekstis, et kas te olete rahul sellega, millisel kujul see täna toimub. Ja veel eelkirjeldatud küsimus, kus omad inimesed lastakse lahti ja siis vaadatakse, et äkki turult on võimalik maksude optimeerimise kontekstis seda teenust kuidagi odavamalt saada. 

Teine küsimus: kas Anti käis teil komisjonis ka? Kas see, mida avalikkus on väitnud, et ta RMK nõukogus on tõstatunud need teemad, mis puudutavad pidude korraldamist ja sedasama inimeste lahtilaskmist ja asendamist turult hangitavaga, kas ta seda on tõstatanud ka RMK nõukogu koosolekul? Ja kas see tõesti sai saatuslikuks või nii, nagu te ütlesite, et see hilinenud avastus teil seal koalitsioonis?

Aitäh! Siin oli kaks küsimust kahe erineva komisjoni kohta. Üks oli keskkonnakomisjon, kus ei ole seda küsimust varem arutatud, ja teine on RMK nõukogu, mille arutelu teemade kohta minul informatsioon puudub, kuna ma sinna nõukokku ei kuulu. Seda pigem, jah, saab kuskilt mujalt teada. 

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Kui me näiteks vaatame Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu koosseisu, siis seal on iga Riigikogu fraktsioon esindatud, ehk võib öelda, et nii opositsioon kui ka koalitsioon on ilusti esindatud selles nõukogus. Kui me vaatame RMK-d, siis on seal kaks kohta. Ega komisjonis ei olnud see arutusel, võib-olla teil on oma arvamus selle kohta, kas ei oleks loogiline, kui kaks kohta jagunevadki niimoodi, et üks kuulub koalitsioonile, teine opositsioonile? Siis on minu arvates natuke rohkem demokraatiat ka minu arvates ja just see oli praeguse hetkeni selles nõukogus, kus Anti Allas oli opositsiooni esindaja. Nüüd on meil seal kaks koalitsiooni esindajat ja minu meelest on natuke nihku. 

Aitäh, hea küsija! Kõigepealt, ERR‑i nõukogu ja RMK nõukogu oma olemuselt ei saa tegelikult võrrelda, sellepärast et ERR teenindab kogu Eesti rahvast ja ta peabki olema spekter absoluutselt kõikidest poliitilistest jõududest, mis on absoluutselt loogiline. Nii nagu ma ühes eelmises vastuses mainisin, tegelikult on parlamentaarse demokraatia korral, kus on koalitsioonivalitsustega tegemist ja kus koalitsioonileping kuulub täitmisele ja selle eest peab kuidagi saama vastutada, ma pean täna loogiliseks, et tegelikult on koalitsioonipartnerid seal nõukogus. Ja see on metsaseadusest tulenev otsus.

Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma alustan kõigepealt sellise viitega, et ma arvan, et mõni kommentaar hea kolleegi Diana Ingeraineni kohta on olnud ebaõiglane. Ma pean temast kui spetsialistist ja kolleegist väga-väga lugu. Ma loodan, et me oleme üksteise suhtes lugupidavad. 

Aga ma tulen ikkagi selle vahetuse juurde tagasi. Ma saan väga hästi aru sellest, et kui poliitilised koalitsioonid muutuvad, siis nõukogusid uuendatakse. Te olete sellele palju viidanud, aga koalitsioon muutus enam kui aasta tagasi. Ma küsin siis nii, et kas te saate aru, et täna see vahetus jätab paratamatult mulje, et hea kolleeg Anti Allas kutsutakse tagasi selle pärast, et ta muutus ebamugavaks, et ta tegi liiga head ja tugevat tööd nõukogus erinevate puuduste esiletoomiseks. Või äkki te proovite siis veel arusaadavalt selgitada, miks just praegu see muudatus päevakorras on?

Aitäh! Seda, miks just praegu, on loomulikult raske seletada, sest viga on tehtud kunagi varem, aasta tagasi. Põhimõtteliselt parem hilja kui mitte kunagi. Aga selle vastu, et Anti Allas on väga head tööd teinud, ma ei ole selle vastu kunagi ühegi sõnaga vaielnud. Seda on ta tõesti teinud ja on andnud oma panuse RMK juhtimisse ja arengu kontrollimisse. Aga ma ei seoks neid asju omavahel, mingite kindlate sündmustega. Eile oli äike, täna on meil vaja vahetada keegi välja – see ei ole nii.

Toomas Uibo, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Siin on nüüd jah kõlanud igasuguseid süüdistusi nii Diana kohta kui ka erakonna kohta, et miks just nüüd. Nagu Lauri Läänemets mainis, siis, kui nende liige hakkas tööle, tekkisid probleemid. Võib-olla probleem oligi selles, et aasta otsa ei hakanud tööle. See periood on oluliselt pikem. Aga see selleks. Ei tasu siin kiskuda üles sellist kaklust. Kas teie arvate, et äkki võiks siis muuta neid põhimõtteid, kuidas nõukogu liikmeid mehitatakse? Äkki ongi opositsioonil vaja olla? Ja tõesti, võtamegi ainult spetsialistid, saadame sinna, ei hakka enam vaatama, kas on opositsiooni või koalitsiooni liig, äkki siis jäävad need arusaamatused ära? Kuidas te sellesse suhtute?

Aitäh! Muidugi võiks niimoodi teha, ainult et see eeldab ka seaduse muutusi. Ja see seaduse muutus ei ole mitte ainult ühe riigi hallatava asutuse puhul, vaid see peaks siis olema kõikide puhul ühtemoodi. Me ei saa siin ainult RMK-d eraldi välja tõsta. Aga iseenesest oleks see tegelikult parlamendi otsustada, kuidas ta tulevikus neid otsuseid teeb. 

Andres Metsoja, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Tõesti, RMK on tulundusasutus, ei ole äriühing, on tulundusasutus ja metsaseadus annab selle rolli ka RMK nõukogusse oma esindajaid Riigikogul määrata. Aga tegelikult mõnda aega on minu jaoks probleem see, et Riigikogu keskkonnakomisjon tegeleb väga palju metsaküsimustega, metsaseadusega, keskkonnakaitseliste küsimustega ja puutub tihti kokku ka nende erimeelsustega läbi erinevate algatuste, pöördumiste. Kunagi oli see aeg, kus keskkonnakomisjoni esindaja oli RMK nõukogus. Täna me oleme jõudnud sellesse etappi, et tegelikult ükski isik, kes Riigikogu keskkonnakomisjonis tööd teeb igapäevaselt, ei kuulu RMK nõukokku. Kuidas sinu arusaam sellest on, kas see on mõistlik, Riigikogu ja RMK nõukoguga vaheline töökorraldus või pigem mitte?

Aitäh! Ma olen korra vist siin sellele küsimusele juba vastanud, aga see oleneb kõik meie enda otsustest, kuidas me oma sisekorra seal teeme. See võib-olla oleks mõistlik, aga teisest küljest, nagu sa ise väga hästi tead, on RMK ülesanded nüüd omaniku poolt vaadatuna ja omaniku ootuste poolelt vaadatuna oluliselt muutunud viimaste aastate jooksul just tänu sellele, et raiemahud on langemas ja langevad veelgi. Seal on oluliselt teised ülesanded, mida RMK peab meie metsade hea tervise eest seistes täitma. Seal võiks olla üks inimene, aga üks inimene tegelikult minu arusaamise järgi ei suuda kunagi tuua kogu seda informatsiooni komisjoni, sest siis ta peaks pärast iga RMK nõukogu istungit tellima enda jaoks eraldi punkti, ette kandma seda, mis seal tehti. Palju efektiivsem oleks minu arvates siiski see töömeetod, millega me senimaani oleme tegelenud, et me käime seal kohal RMK-s ja saame kõik korraga ühte inforuumi. Aga iseenesest, kui me sedasi otsustame, siis mul ei ole selle vastu ainult midagi. Jah, seal võib tekkida probleeme, sest osa meie komisjoni liikmeid on rohkem või vähem seotud metsa või metsatööstusega ja neid sinna määrata ei saa. Siis me oleme jälle haavatavad. Ei saa sind sinna määrata, sul ka metsa natuke, ei saa sinna mind määrata, mul ka metsa natuke. Ma isegi tean, et mänd on pika okkaga ja kuusk on lühikese okkaga. Nii et see on väga raske. Aga kui me nii otsustame, küll me selle inimese ka leiame. 

Anti Haugas, palun!

Aitäh! Ma olen samal seisukohal nagu ka ülejäänud koalitsioon, et koalitsioonil peab olema võimalik oma poliitikat teostada ja vastavalt ka nõukogu mehitada. Aga viimastel päevadel ma olen jälginud ka pealinnas toimuvat ja ma küsin, kas see debatt on olnud komisjonis sarnane. Näiteks Tallinna linn just vahetas äsja välja nõukogude liikmeid, kus näiteks Tallinna Vee nõukogusse said Andrei Korobeinik Pärnust ja Urmas Reinsalu. Aga samal ajal oli Urmas Reinsalu näiteks kahes eelmises koalitsioonis Tallinnas väga kriitiline nõukogude nimetamise suhtes. Ta nimetas selle meduusiks, kaheksajalaks, korruptiivseks puntraks, mis tuleb kiiresti lahti harutada, ja esitas selle kohta korduvalt ka eelnõusid. Aga kui ta sai ise nõukogu liikmeks Tallinna Vees, siis on ta tasa nagu kult rukkis ja avalikule kriitikale mitte midagi ei vasta. Minu jaoks ongi see kummastav, et ühelt poolt me justkui kritiseerime, olles ise vastaval positsioonil, ja teinekord, kui endale on see kasulik, siis oleme justkui tasa. Kas ka Isamaa selliseid seisukohti, nagu ma ennist mainisin, komisjonis väljendas?

Aitäh! Kahetsusväärselt ma ei saa siin Isamaa seisukohti kuidagi kommenteerida, nii et ma tänan küsimuse eest ja probleemile tähelepanu juhtimise eest. Aga jah, see on nende küsimus. Nemad võivad sellele vastata. Komisjonil ei ole sellega pistmist.

Suur tänu, auväärt ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Küll on küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta. Aivar Kokk, palun! 

Hea Toomas! Ma lihtsa Riigikogu liikmena küsin, kust kohast ma näeksin juhatuse koosoleku päevakorda. Kui ma vaatan Riigikogu liikme õigusi, siis kõigil Riigikogu liikmetel on õigus osaleda Riigikogu juhatuse koosolekutel, aga ma ei näe mitte kusagil sellist kohta, kus ma näeksin, mis on päevakorras. 35 Riigikogu liiget allkirjastasid eile ühe paberi. Mingil hetkel, ma loodan, juhatus seda arutab. Võib-olla osa liikmeid tahaksid selle arutelu juures olla. Ma saan aru, et kas sõna antakse neile või mitte, see on juhatuse otsus. Aga ole hea ja ütle, kust kohast Riigikogu liige näeks seda juhatuse päevakorda!

Hea kolleeg, see ei ole kuidagi seotud istungi läbiviimise reeglitega. Küll aga kolleegid kõrval panid su küsimuse kõrva taha ja annavad sulle ka vastuse selle kohta. 

Aga nüüd, head kolleegid, avan läbirääkimised. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Tiit Maran, palun!

Auväärt kolleegid! Kuna ma olen keskkonnakomisjoni liige, siis ma saan seda teemat natukene lahti rääkida. Auväärt Klaassen andis päris hea ülevaate sellest, mis toimus komisjonis. Minu poole pealt, ma esitasin kolm küsimust, mida ma pidasin oluliseks: kust tuli selline ettepanek, millele me saime ka ammendava vastuse, ja siis need kaks küsimust, mis siin on korduvalt läbi käinud, et miks ikkagi nüüd just on tulnud selline nõukogu koosseisu muutumine. Vastused olid ebalevad, kuni lõpuks tuli selline vastus, et nagu unustati ära. Sõbrad, on asju, mida on väga raske uskuda – selliseid asju lihtsalt ei unustata ära, või kui unustatakse, siis on midagi koalitsioonis väga sassis. 

Ja teine, et kas siis midagi on Antile ette heita. Ausalt öelda öeldi, et mitte midagi ei ole ette heita, ja sellega ma saan ainult nõustuda. Sest Anti on tõesti teinud seda tööd märkimisväärselt sisuliselt, pannud sinna väga palju oma aega. Koalitsiooniaegades oli meil Antiga päris palju debatte ja arutelusid. Mitte alati me ei jõudnud ühele poolele oma arusaamistega, aga ilmselgelt ta võttis oma tööd väga tõsiselt. 

Mis olid siis tema viimased murelapsed nüüd on olnud, millest ta ka on avalikult rääkinud, on seesama 70–80 raietöötajat, nende koondamine kokkuhoiu eesmärgil – rõhutan, kokkuhoiu eesmärgil –, mis tõepoolest võib-olla Exceli tabelis tundub mõistlik, aga kui mõelda raietöö enda kvaliteeti, siis kindlasti see on üsna laastav otsus. Noh, mis teha! Teine teema on RMK pidu. Miks ikkagi selline pidu, kui ühelt poolt on suur kokkuhoid ja teiselt poolt pidu? Sinna juurde salatsemine ja turuhindadest kordades kõrgemaks läinud kulu maksumaksjale või siis RMK-le, mis oma vormilt väga sarnaneb Tervisekassa skandaaliga. Nii või teisiti, kui neid asju, otsi kõiki kokku panna, siis see näib väga inetu välja ja sellest ei saa üle ega ümber. 

Aga mind ennast tegelikult kogu selles kaasuses huvitab üks teine küsimus. Olen RMK juhtkonnaga päris palju suhelnud ja minu arvates isikliku kogemuse järgi on tegemist äärmiselt tarkade inimestega ja väga kogenud juhtidega – selliste inimestega, kes väga täpselt oskavad hinnata iga oma sammu võimalikku tulemust ja väga hästi kaaluvad, mida nad teevad. Ja siit tuleb küsimus, et miks … targad inimesed saavad teha sellise rumaluse nagu see peo korraldamine. Sinna juurde see kummaline palve, et jumala pärast, ärge keegi sellest rääkige. Miks? Mis on selle taust? Ma arvan, et kui me sellele küsimusele leiame vastuse, siis me saaksime ka lähemale küsimusele, miks just praegu, hetkel oli vaja Antit sellisel kombel nõukogust eemaldada. Nii et selle küsimusega, miks, millele mul ei ole vastust, lõpetan ma oma sõnavõtu. Aitäh!

Suur tänu teile! Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kaheksa minutit.

Härra Maran! Mina tean vastust. Tegelikkuses piisab vaid vaadata asju kogumis, et tuvastada, mis siin tegelikult toimub. Loomulikult pole tegemist mitte metsanduspoliitilise haldusküsimusega. Loomulikult ei ole küsimus selles, otsekui koalitsioonil ei oleks õigust nimetada oma esindajaid. Siin on olnud erinevaid koalitsioone, on olnud erinevaid esindajaid koalitsioonil. Ja loomulikult ei ole küsimus ka sümpaatses Diana Ingerainenis ja tema võimekuses neid …. anda. Perearstid tulevad kõigega toime, me teame seda, eks ole, võib erinevatesse ülesannetesse määrata. Küsimus on selles inetus intriigis, mille me peame asetama õigesse konteksti. Sellel põhjusel ei saa ka Isamaa fraktsioon kogu lugupidamise juures seda eelnõu toetada. See on tavatu samm, ma möönan, aga tavatud on need tehiolud, mille kontekstis see otsuse eelnõu siia toodi. 

Mait vist mainis seda, et unustati ära, et puhastada RMK nõukogu sotsiaaldemokraatidest. Oli niisugune mõttekäik, eks ole? Puhastada RMK nõukogu sotsiaaldemokraatidest, on minu osundus sinu viitele, et unustati ära. Mis oli kunagi nii-öelda suure isamaasõja mälestuste kohta loosung? Kedagi ei unustata, midagi ei unustata! Kes siit usub, naiivne inimene – isegi Anti naerab –, et unustati ära? Niisugune täisjõus mees, eks ole, Võrumaa mees, seisab asjade eest, sotside huvide eest – nüüd unustati ära. Sellel on oma loogika küllap ka sotsiaaldemokraatide demonteerimise järel koalitsioonist mingi tasakaalupunktina, mis oli vis-à-vis küllap need suhted, mida meile ka komisjoni ettekandja ei avanud. Hästi, selline oli see tasakaal, mis välja kujunes. 

Kuid tegelikkuses on tegemist ju Anti Allase puhul juhusliku ohvriga, kes lihtsalt sattus sinna, kus ta jäi nii-öelda karistusaktsioonis Reformierakonna poolt sotsiaaldemokraatide tegevuse, seisukohtade, avalikkuses öeldud mõtete puhul lihtsalt ohvriks. Nii juhtub. Nagu öeldakse, collateral damage, eks ole. Nii on see, Mait! Me teame mõlemad seda. Collateral damage, ütlevad ameeriklased. 

Ja see collateral damage väljendus selles, et 15. märtsil Eesti avalikkus sai lugeda informatsiooni selle kohta, kus Lauri Läänemets avalikustas need etüüdid, poliitilised intriigid ja manöövrid seoses presidendivalimistega. Näete, kui kaugelt me alustame peale! Ühelt poolt on põhiseaduslik riigipea ja tema ametiaja lõppemine, ja korraga me oleme välja jõudnud metsa haldamise juurde ja selle toru teises otsas on Anti Allas. 15. märtsil Lauri Läänemets üsnagi avameelselt ja usutavalt kirjeldas tegelikult seda, mis toimus nendel nii-öelda kahepoolsetel läbirääkimistel või Reformierakonna ettepanekutel. Toomas saab siin ka sellest kindlasti informeeritud inimesena parlamenti teavitada, see võib-olla illustreerib tegelikkuses seda kaasust. 

Ma arvan, et tehioludest tulenevalt meil ei ole põhjust kahelda Lauri Läänemetsa sõnades ja seda enam ka Reformierakonna vihases reaktsioonis sellele. Selge oli selles loogikas – milline on Reformierakonna võimu loogika? –, et tuleb kätte maksta, tuleb panna paika. Haarati tegelikult nagu koduvägivalla puhul mingi suvaline köögiriist ja sellega rünnak sotsiaaldemokraatide suunas, ütleme, piltlikult öeldes, põrmugi pisendamata vägivalla dramaatilisust ja tõsidust ühiskonnas. Ja siis korraga oli see käepärast olev instrument tegelikult see sotsiaaldemokraadi poolt täidetud RMK nõukogu koht. Selline on see etüüd, mis meie ette tuldi. 

Ja nüüd öelda, et see on tegelikult mingisugune siin … Vastupidi, ma olen kindel, et Anti Allas teeb head tööd seal RMK nõukogus. Tõesti need peod, metsa heaperemeheliku majandamise, ökoloogiliste aspektidega arvestamine RMK nõukogus, kindlasti see nõnda on, kuid tehiolud, et meil tegelikult 15. märtsi intervjuu ja 17. märtsil, panete tähele, nõksatas soomusrong korraga liikuma, 36 tundi pärast seda. Kas see on juhus, sõbrad? Ei ole juhus. Me peame hakkama niisuguseid intriige siin, selgelt andma neile õiget reaktsiooni. 

Reformierakonna võim on ajalik, me teame seda, eks ole. See tähendab, et nende intriigide intensiivsus, ma ennustan, enne Reformierakonna võimu lõppu veel kasvab ja sisaldab väga erinevaid riske ühiskonnale, juhtimisriski. See tähendab, et meie kohus parlamendis ka järelevaatajana on need juhtmed omavahel siin kokku viia, et me tajuksime ära, mismoodi asjad siin sünnivad. Seda enam, et see on seotud vahetult väga tähtsa põhiseadusliku ülesandega, mis parlamendil asub: riigipea valimisega. Ja näete, kus ühelt poolt tundub terve universum, terve planeet lahutab seda, RMK nõukogu liikme vahetus, üks sümpaatne inimene teise vastu, kuid tegelikkuses on selle taga hoopis läbikukkunud või mingisse uude faasi liikunud intriig riigipea ametikoha ümber. 

Ja seda illustreerides me kuidagi ei saa Reformierakonna käitumist heaks kiita. Nii see ongi, Toomas, eks ole. Ja hääletame sellele otsusele, nii julm kui see ka ei ole, vastu. Aitäh!

Suur tänu teile! Eesti 200 fraktsiooni nimel Toomas Uibo, palun!

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Ega ei olnudki plaani tulla siia rääkima. Kuna eelkõneleja esitas niivõrd virtuoosse narratiivi kogu sellest loost, siis mul tekkis tunne, et äkki ma peaksin ka mõne sõna ütlema. Urmas, ma kujutan ette, et sa suudad siit puldist rääkida ka seda, et päike loojub ainult seetõttu, et sinul tuli uni peale. Päriselt, super! Mina ei oska nii. Mina päriselt ei oska nii. 

Aga siin on kogu aeg küsitud, et miks just nii, miks just nüüd siis see vahetus toimub. Tõepoolest on siiani olnud see poliitiline kultuur selline, et kui valitsus muutub, keegi läheb koalitsioonist opositsiooni, siis mehitatakse need ümber. Nii on kogu aeg ju olnud, on ju nii? Jah. Aga me ei teinud seda. Me nimme ei teinud seda, sest me arvame, et Anti Allas on päris hea tegija. Päriselt! Me ei teinud seda ja me ei teinud seda ka teistes nõukogudes, kontrollige järgi. Aga seda narratiivi, mida te siin, sõbrad, kõik esitate, on lihtsalt naeruväärne vaadata ja kuulata. Päriselt ka. Diana Ingerainen on hea juht, kogenud inimene, nii et kindlasti toob ta sinna kaasa teadmist, mida juhtimises vaja on. Nii et ma soovitan väga Diana poolt hääletada. Ja Antile suur tänu selle tehtud töö eest! Praegu oleme jaganud olemasoleva perioodi kahe peale ära – sina pool, meie pool – ja ma arvan, et see on üks mõistlik lahendus. 

Võib-olla tõesti me peaksime hakkama mõtlema sellele, et neid nõukogu liikmeid ei pea nimetama ainult koalitsioon. Võtamegi parimad inimesed, võtame mingi muu meetri järgi selle, äkki mõtleks tulevikuks selle. Sobib see? Oled avatud, super! (Hääl saalist.) Jaa, ma nüüd siin tõesti ... Jah. See on uskumatu. Aga sellepärast, et ta ei tekkinud 16-ndal ega 18-ndal, vaid see oli ammu plaanis. See oli ammu plaanis. Ja me rääkisime seda avatult. Nii et veel kord: otsida selliseid olematuid narratiive on mulle võõras, aga ma saan aru, et te olete kõik sellega harjunud. Mulle on endiselt võõras. Aga aitäh!

Suur tänu teile! Nüüd sõnavõtt Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel kohapealt. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! No eks see lugu tekitab väga palju küsimusi ja nendele küsimustele osaliselt siin kõnedes saime ka vastused. Loomulikult tekitab küsimusi, miks just 17. märtsil sündis see otsus. Hea kolleeg Toomas Uibo märkis ära, et tegelikult seda plaaniti juba varem teha ja sellest ka räägiti. Just hea kolleegi Anti Allase käest küsisin, kas temaga rääkis keegi, ka eelnevalt rääkis. Vastus oli, et tema jaoks oli see üllatus, kui ta sai otsusest teada interneti teel, keegi temaga eelnevalt rääkinud ei ole. 

Ja et siin ei jääks kõlama selline retoorika, et kellelgi on Diana Ingeraine suhtes midagi vastu, siis kindlasti mitte. Küsimus ei ole ju hea kolleegi Diana-küsimus, vaid ikkagi olemuslik, kuidas seda tehti ja mis sündmused eelnesid sellele otsusele. Ja see sündmuste nii-öelda kett, mis siin rullus lahti – me saame ju väga hästi aru, milles tegelikult küsimus on ja miks selline otsus järsku 17. märtsil tehti. Ja seda võiks ju ausalt välja öelda, aga miskipärast peidetakse neid otsuseid ja peidetakse selle taha, et mingisuguseid poliittehnoloogilisi võtteid ei olnud kasutuses. Tegelikult me võime järeldada, et olid ja see oligi kättemaks sellele, mis siin vahepeal sündmuste kett rullus lahti.

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 852 lõpphääletus ja saalikutsungi järel me seda teemegi.  

Head kolleegid, panen lõpphääletusele keskkonnakomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine" eelnõu 852. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 43 Riigikogu liiget, vastu 15, erapooletuid oli 1. Otsuse eelnõu 852 on otsusena vastu võetud.  

Head kolleegid! Me teeme veel ühe hääletuse. Nimelt, meile on laekunud ettepanek Eesti Reformierakonna fraktsioonilt: pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14‑ni. Kaheminutilise saalikutsungi järel me selle istungi pikendamise hääletuse teeme. 

Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendamiseni, kuid mitte kauem kui kella 14‑ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 55 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Tänane istung on pikendatud kuni päevakorra ammendamiseni, kuid mitte kauem kui kella 14‑ni. 

Head kolleegid! Nüüd on avatud tee kolmanda päevakorrapunkti menetlemiseks, Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja Eesti demograafilise olukorra parandamise meetmed" eelnõu 801 esimene lugemine. Palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, Riigikogu liikme Lauri Laatsi.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Olen teie ees Eesti Keskerakonna fraktsiooni Riigikogu otsuse eelnõuga "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja Eesti demograafilise olukorra parandamise meetmed" Hästi oluline teema! 

Ma loen siit mõned mõtted ka kogu selle otsuse eelnõu seletuskirjast, miks me seda teemat käsitleme ja mis on need tegurid ja mis on võimalikud lahendused. Käesoleva Riigikogu otsuse eelnõu eesmärk on rõhutada riigi kohustust parandada demograafilist olukorda ning tugevdada ühiskonna sotsiaalset sidusust. Demograafiline areng ei ole üksnes sotsiaal- ja majanduspoliitiline küsimus, vaid puudutab otseselt Eesti riigi kestlikkust ja põhiseaduslike eesmärkide täitmist. Eesti Vabariigi põhiseaduse preambuli kohaselt on riigi üheks põhieesmärgiks eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise tagamine. Süvenenud demograafiline kriis seab selle eesmärgi otseselt ohtu. 

Statistikaameti andmetel elas 1. jaanuaril 2026. aastal Eestis 1 362 594 inimest. Viimastel aastatel on sündide arv langenud alla 10 000 lapse ja see näitaja pole alates 1919. aastast nii madal olnud. Aastal 2024 registreeriti 9646 sündi ja 2025. aastal registreeriti 9092 sündi. Ainuüksi 2025. aastal sündis 600 last vähem kui eelmisel aastal. Rahvaarvu püsimine on praegu tagatud peamiselt sisserände arvelt, mille pikaajaline jätkusuutlikkus on küsitav. 

Valitsuse senine poliitika ei ole olnud suunatud sündimuse kasvu toetamisele. Vastupidi, viimastel aastatel on vähendatud mitme lapsega perede toetusi, kaotatud lapsega perede maksusoodustused, lõpetatud perehüvitiste indekseerimine ning tõstetud käibemaksu ja kavandatud uusi makse, mis on suurendanud elukallidust. Samuti on maksupoliitika ja avaliku kommunikatsiooni kaudu süvendatud perede ebakindlust tuleviku suhtes. Nende sammud vähendavad otseselt perede valmisolekut lapsi saada ning süvendavad demograafilist kriisi. 

Sündimuse kasv eeldab peredele usku homsesse päeva. Riigi ülesanne on luua keskkond, kus laste saamine ja kasvatamine on selgelt väärtustatud ning kus pered tunnevad, et riik seisab nende kõrval. Demograafilist olukorda ei saa käsitleda üksnes osana laiemast Euroopa trendist, kuna väikeriigi puhul on sellel eksistentsiaalne tähendus. 

Käesolev eelnõuga tehakse Vabariigi Valitsusele ülesandeks muuta senist poliitikakurssi ning töötada välja tervik, pikaajaline ja peresõbralik demograafiapoliitika, mille eesmärk on sündimuse suurendamine, perede kindlustunde taastamine ning Eesti riigi kestliku tuleviku tagamine. Toon siis välja kolm punkti, mis on meil Riigikogu otsuse eelnõus. 

Punkti nr 1: teeme ettepaneku luua valitsuse ülesanne, töörühm, mille ülesanne on kaardistada Eesti demograafiline olukord, analüüsida sündimuse languse põhjuseid ning töötada välja terviklik ja ajaliselt piiritletud tegevuskava sündimuse suurendamiseks ja iibe languse pidurdamiseks. Punkt nr 2: teeme ettepaneku kaasata töörühma asjakohaste ministeeriumide, Riigikogu komisjonide, kohalike omavalitsuste, teadusasutuste ning kodanikuühiskonna esindajad, et tagada meetmete mitmekülgsus ja tõenduspõhisus. Ja punkt nr 3: teeme ettepaneku esitada Riigikogu töörühma analüüsi tulemused ja tegevuskava koos ettepanekutega vajalike õigusaktide muutmiseks nii rahaliste meetmeteks hiljemalt aasta jooksul töörühma loomise algusest. Aitäh! Loodan teie toetusele.

Suur tänu teile! Teie ettekanne on inspireerinud küsimusi. Reili Rand, palun!

Aitäh teile, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Eelnõu suund on ju igati tänuväärne. Sündimuse langus kindlasti on probleem, mis meid siin eri erakondadest ühendab. Võib-olla küll nägemused lahenduste osas veidi erinevad, aga minu küsimus on kaheosaline. Ma loodan, et te ei pea pahaks. 

Esimene osa on see, et kas teile ei tundu, et järjekordne komisjon jälle lükkab edasi selle, et me teeksime päriselt otsuseid perepoliitikas. Hiljuti on valminud ka ministeeriumi osalusel analüüs, tõesti, erinevaid probleeme on välja toodud. Äkki oleks see koht, kus meie poliitikud peaksid hakkama otsuseid tegema? Ja sellest tulenevalt teine osa – kogu oma arutelus, mida te olete sündimuse teemal ka oma erakonnas pidanud: mis võiks olla need esimesed paar meedet, millest riik võiks otsa lahti teha?

Aitäh, lugupeetud kolleeg! Mitte äkki, vaid peakski tegelikult. Aga küsimus on ju väga lihtne. Ei tehta. Loomulikult, kui me räägime, kas rakendada kohe meetmed või teha seda komisjoni kaudu, siis ma loomulikult valiksin esimese poole, et kohe rakendada meetmed, sellepärast et meil ju iga hetk, kui me siin arutame seda ja ajame seda mõnes mõttes mulli, ega see olukord ju paremaks ei lähe. 

Nüüd, tõesti on ju ministeeriumidel ja eelkõige Sotsiaalministeeriumil valminud erinevad dokumendid ja ka see viimane, mis on laste saamise ja kasvatuse toetamine, analüüsid ja ettepanekud, on ju ka laual juba eelmisest aastast. Kas sellega on kuskile edasi mindud? No ei ole. Ja kui siia sisse vaadata, siis seal on tõesti välja toodud erinevad meetmed, on välja toodud ka osaliselt eelarvelised nii-öelda kulutused, mis nende meetmete rakendamiseks kuluvad. Aga ei ole sellist suuremat pilti, mida võiks ju tegelikult luua. Ehk siis ma räägin sellest pildist, kuidas me peaksime muutma maksupoliitikat, majanduspoliitikat, regionaalpoliitikat, selleks et rakendada neid meetmeid, mis on ka juba siin analüüsis välja toodud. Kas need on täielikud ja terviklikud ja kas see on piisav, see on omaette küsimus. Aga meil ei ole sellist reaalset tegevuskava ja ma ei näe seda, et praegune valitsus oleks selle tegevuskavaga tegelenud. 

Ja kui me räägime reaalsetest otsustest, siis lisaks sellele eelnõule on ju Keskerakond andnud Riigikokku menetlusse ka erinevaid teisi eelnõusid. Ma toon kohe näitena. Te küsisite, mis need kohesed tegevused võiksid olla, siis palun väga. Eesti Keskerakonna fraktsioon on sisse andnud eelnõu, mis näeb ette teha seaduses järgmised muudatused: sünnitoetuse suurendamine 1000 euro peale iga lapse kohta. Ja vastavalt astmele ülespoole: kui on kaksikute puhul, siis on see suurem summa ja nii edasi. See on sama mudel, mida tegelikult rakendati kohe ka Tallinnas, kui loodi koalitsioon koos Isamaaga. Need otsused on seal tehtud, aga see peab olema riigipõhine. Ehk siis me räägime regionaalsest poliitikast. Kuidas on nii, et jõukamad kohalikud omavalitsused, kes suudavad, need teevad, on ju, aga see ju tegelikult mõnes mõttes tekitab – mitte mõnes mõttes, vaid otseselt – regiooniti väga suure ebavõrdsuse. See ei ole ju tegelikult mitte ühe kohaliku omavalitsuse ülesanne tagada sünnitoetus ükskõik mis suuruses, vaid see peab olema ikkagi ju riigipoolne panus. 

Täpselt samamoodi tõin ma ka eelnõu seletuskirjas välja, et praegune valitsus on ju vastu võtnud rida pärssivaid otsuseid. Kui nüüd mälu ei peta, siis tol ajal olid ka sotsiaaldemokraadid veel Reformi ja Eesti 200-ga pundis. Selleks et kõiki neid otsuseid tagasi pöörata, me tegime ka sellise ettepaneku: ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja peredele suunatud maksusoodustuste paketi. Võimalust abikaasadel esitada ühisdeklaratsioon ning jagada lastega seotud maksusoodustusi – see oli see, mis tagasi pöörati. Täiendava maksuvaba tulu taastamine lastega peredele iga lapse kohta alates esimesest lapsest – see oli see otsus, mille te tagasi pöörasite või lõpetasite ära. Maksusoodustuste laiendamine laste- ja pereliikmetele koolituskulude mahaarvamisel. Kodulaenuintresside mahaarvamise võimaluse taastamine eluasemekulude leevendamiseks. Need on need meetmed, mis tegelikult ju toimisid. Toimisid, aga need te ju lõpetasite ära. Ehk siis see ongi otsene vastus teie küsimusele. Need on need … ja see loetelu on tegelikult palju pikem, mida võiks rakendada. 

Küsimus on selles, et alati koalitsioonisaadikute poolt ja ka ministeeriumi poolt tuleb ju vastus, et aga kust raha võtta, et seda kõike rakendada. Noh, see on see mõttemall, mis siin valdavalt nii-öelda progresseerub, ükskõik mis otsused opositsiooni poolt käiakse välja, siis alati küsitakse, aga kust see raha saadakse. Aga miskipärast ei räägita sellest, et meil on suur probleem, mis tuleb lahendada. Me peame tunnistama, et tõesti, kõigi nende probleemide lahendamiseks raha ei jagu, aga demograafilise kriisi lahendamine peaks olema meil prioriteet nr 1 ja selleks peab raha leidma. 

Aga lisaks sellele, et peab raha leidma, mis viisil tuleb seda leida. Seoses sellega me oleme mitmeid kordi välja öelnud ja ka teinud ettepanekuid, et me peame muutma maksusüsteemi, selleks et see raha tekiks. Ja sellest ka ei piisa, sellepärast et ühest küljest peaks maksusüsteem loomulikult soodustama inimeste toimetulekut ja majanduse arengut, aga majandusse nii-öelda praeguses olukorras, et veel suuremat arengut sisse anda, siis tegelikult me peaksime suuresti reformima nii fiskaal- kui ka majanduspoliitikat. 

Ma vaatan, et lugupeetud kolleegid soovivad juba järgmisi küsimusi esitada, nii et ma luban, et annan selle õiguse järgmise küsimuse esitamiseks. 

Küsimus oli nii inspireeriv. Ma vaatasin ka, et te läksite täiesti hoogu ja hea, et oma kolleegid teil sekkusid, muidu me oleksime siin pikalt veel kuulanud. Aga kõik oli väga soliidne. 

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Me oleme seda probleemi siin tõstatanud juba mitu aastat järjest, põhimõtteliselt aastast 2023, kui me siia koosseisu tulime. Valitsuse esindajate vastus on kogu aeg olnud see, et jah, probleem on olemas, jah, kindlasti on see suur probleem ja nii edasi, aga midagi suurt pole tehtud. Kas sa saaksid niimoodi lühidalt rääkida, et kui selline tendents jätkub, et miinusmärgiga rekordid tulevad iga aastaga aina rohkem ja sündimus langeb jätkuvalt, siis mis meid lähiaastatel ootab?

Aitäh, hea kolleeg! Sellele küsimusele ja probleemile osundas ju ka Eesti Vabariigi president oma aastakõnes. See on Eesti riigi kestlikkuse küsimus, kui niimoodi kokkuvõtvalt vastata. Kui meid siin ei ole ja meie rahvaarv väheneb, siis välisränne tegelikult ju seda ei korva. Ja me peame kõik selleks tegema, et meie rahvas ei hääbuks ja meie kultuur jääks kestma. See on see negatiivne pilt, mida tegelikult väga paljud ei taha tunnistada. Aga tulebki ausalt rääkida. Ei ole nii, et me anname mingid arvud ette, et aga mis siis juhtub, kui meil on siin alla miljoni, või mis siis juhtub, kui meil on veel teatud langus. Ma arvan, et see on täiesti vale suund. Me peame kohe võtma suuna, et me rohkem sellest punktist alla ei saa minna. Ja me peame kõik tegema selleks, et meie rahvaarv hakkaks kasvama ja mitte välisrände abil.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! 

Aitäh! Täna vastas rahandusminister Jürgen Ligi "Terevisioonis" küsimusele, mida tema arvab toiduainete käibemaksu alandamisest, ja tema ütles, et see oleks äärmiselt rumal otsus. Mis on teie hinnang, kas toiduainete käibemaks aitaks ka lastega peresid, aitaks noori peresid? See on selline pikaajaline debatt, mis on nüüd olnud päris tükk aega. Me mäletame, et kasiinoärimeestele oldi küll maksu valmis langetama, samal ajal toiduainete käibemaks, mis tegelikult näitab, et näiteks Soomes on see toiminud, Lätis on see toiminud ja kannab vilja – kas te näete, et see võiks olla ka üks võimalus, kuidas toetada peresid?

Aitäh! Noh, mis puudutab Jürgen Ligi väljaütlemisi, tänast "Terevisioonis" esinemist ja ka eilsel Riigikogu istungil, siis me saime kuulda, et tal on vastav haridus olemas ja ta on spetsialist. Ja üldiselt kõik ülejäänud on siin rumalad. Ja seda retoorikat oleme me pikalt kuulnud. Nüüd ta on öelnud, et ka välisriikide otsused, mis on tehtud kas käibemaksu langetamise kohta või kütuse käibemaksu langetamise kohta, on rumalad. Stenogrammis on see sõnavõtt olemas, ma ei liialda. Ta ei öelnud, et need valitsused on rumalad, vaid et need otsused on rumalad. No ja sellise teadmisega me peame siin elama. Aga sellest ju lihtsamaks ei lähe. 

Meie arusaam on, et need ei ole rumalad otsused. Need ei oleks rumalad otsused Eesti riigis ja me kindlasti ei näe, et need oleks rumalad otsused kuskil mujal, on see siis Hispaania, Rootsi või Läti. Ja lihtsalt tuletan meelde, et Lätis samal ajal, kui meie siin pidasime debatti, kas meil on vaja juurutada uut maksu, pangamaksu, siis selleks ajaks Leedus oli see juba tehtud, ja siis, kui me siin pidasime debatti, siis Läti tegi ära. Panganduses mingit krahhi ei tekkinud, panga laenumahud, hoiusemahud ei langenud. Meil siin ennustati, et kui me siin Eestis teeme selle pangamaksu ära, siis juhtub ju üks ja teine või kolmas asi. Ka siis me kuulsime, et see on rumal otsus. Meil on vähem raha riigieelarves, Lätis ja Leedus on rohkem raha tänu pangamaksule. 

Nüüd siis, kui meie arutame või vähemalt toome pidevalt esile, et me võiksime arutada toiduainete käibemaksu langetamist, mis kindlasti oleks inimestele ja perekondadele, eriti kus on lapsed, toeks, siis selle kohta öeldakse: lisaks sellele, et see otsus oleks Eesti riigis rumal, see otsus on ka teistes riikides rumal. Ma arvan, et see sildistamine kuskile ei vii. 

Kui praegu poliitilist tahet ei ole, siis see poliitiline tahe tuleb 2027. aasta märtsikuus. Ja ma kindlasti kutsun meie inimesi jälgima ja vastavaid otsuseid tegema. Kellel on selline poliitiline tahe, langetada toiduainete käibemaksu ja osaleda otseselt kriiside leevendusmeetmete väljatöötamises, siis tuleb vastavad otsused teha. Praegu on täpselt selline olukord. Ma tuletan meelde Karmen Jolleri väljaütlemist, et koalitsioonil on praegu enamus, ja nii kaua, kui enamus on, siis me peame sellisel viisil tööd tegema. Kahju. 

Jaak Valge, palun!

Suur tänu, härra juhataja! Vaat, härra Laats, ma ka kindlasti toetan seda eelnõu suunda ja see olukord on tõepoolest halb, isegi veel enam. Ja sündide arv ei ole madalam mitte 1919. aastast, vaid kindlasti veel mõnikümmend aastat varasemast ajast, aga varem seda arvu ei registreeritud. Sotsiaalministeeriumis on valminud ikkagi põhjalik analüüs sündimuse ja perepoliitika kohta, aga tõsi, ametnike tegevus on ikkagi häirivalt aeglane. Selle valitsuse tegevusprogrammi kohaselt peaks selle aasta teise kvartali lõpuks valmima tegevuskava. Kui me selles rütmis liigume, siis võib-olla saaksime need konkreetsed eelnõud aasta pärast. Mina küsin, miks Riigikogu liikmed ise ei võiks võtta nii-öelda jämeda otsa oma kätte, moodustada töörühma ja koos ekspertide ja juristidega teha vastavad eelnõud, komplekti eelnõusid.

Aitäh, lugupeetud kolleeg! Ma usaldan teid selles küsimuses, nii nagu te ütlesite, et olukord on veelgi hullem, kui mul siin seletuskirjas on välja kirjutatud. Selles küsimuses ma kindlasti teid usaldan. 

Nüüd, mis puudutab neid analüüse ja eelnõusid, seda dokumenti on siin tegelikult juba mitu korda nimetatud, aga küsimus on selles, et see ei ole rakenduskava. Ma lihtsalt ütlen ka seda, et sellest puhtalt rakenduskavast ka ei piisa. Nii kaua, kuni me ära ei lahenda need suuremad küsimused ehk fiskaal- ja majanduspoliitika küsimused, et seal tekiks meil arusaam, kuidas me saame kõiki neid meetmeid ka rahastada. See on see küsimus. Me võime ju, täpselt samamoodi, ei pea ju selle ettepaneku tegemiseks töörühmasid moodustama. Iga Riigikogu liige, iga fraktsioon saab ju kõik need dokumendid ette võtta ja vaadata, mis on need konkreetsed ettepanekud, ja vorpida valmis ka seaduseelnõud. Jah, selleks on vaja natukene juriidilist teadmist. Aga mis puudutab nüüd otsuse eelnõu, siis need on lihtsamad dokumendid ja neid on Keskerakonna fraktsioon ja ma arvan, et ka teised fraktsioonid esitanud, ka samad ettepanekud, mis ma olen siin ette lugenud. Osa otsuseid, mis siin negatiivsed otsused on tehtud, tuleb lihtsalt tagasi pöörata, need, mis on ära lõpetatud. 

Nii et suund on õige, aga siin on fundamentaalne probleemi lahendamine ja seda ilma suurema pildi avamiseta ja ilma suuremate muudatusteta ei ole ka pikemas ega lühemas perspektiivis võimalik rakendada neid meetmeid, mis pakuks meile lahendusi.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh! Lugupeetud Lauri! Natuke kurba statistikat Narva kohta. 15 aastat tagasi sündis Narvas 506 last, kuid eelmisel aastal vaid 213. Sündide arv on vähenenud umbes 2,4 korda. Kui sama trend jätkub, võib kümne aasta pärast Narvas sündida vaid umbes 100 last aastas. Samas väheneb Narva elanikkond juba praegu ligikaudu 1000–1100 inimese võrra aastas ja kümne aasta pärast võib elada Narvas vaid 30 000 inimest. See on reaalne prognoos, mitte utoopia. Ja sellise tempo jätkudes võib Narva linnast kujuneda lihtsalt väike asula ilma arenguperspektiivita. Kõige murettekitavam on aga see, et riigi tasandil puudub sisuline arutelu selle üle, kuidas demograafia olukorda parandada – sellest sina just rääkisid. Selle asemel tehakse otsuseid, mis nõrgendavad kohalikke töökohti, energiatootmist ja majandust. Ka sinu arvates Reformierakonna ja Eesti 200 poliitika viib teadlikult selleni, et Eesti muutub nõrgemaks ning mitmed linnad kaotavad oma elujõu?

Aitäh! No mis puudutab Narvat ja Ida-Virumaad, siis Narva puhul võiks ju rääkida pikalt ka kohaliku omavalitsuse rollist ja nendest võngetest, mis seal pidevalt toimub. Aga ma arvan, et isegi need kindlasti ei jäta sellist sügavat jälge kui puudulik poliitika, mis tuleneb ikkagi ju riigi poolt ehk regionaalne ebavõrdsus ja regionaalpoliitika mittetegelemine. Ja see on tulemus. Ega see ju ei puuduta ainult Ida-Virumaad ja Narvat. Me näeme valdavalt, kuidas inimesed rändavad välja, ehk on siseränne ja välisränne. Ega see ränne ei toimu seetõttu, et minnakse headest kohtadest valdavalt ära. Ikkagi on millestki puudus, on ju. Regionaalselt pidevalt tõmmatakse kõri kinni, raha ei anta, või kui raha on kohalikul omavalitsusel, siis võetakse see läbi maksude ära, mida me oleme ju tegelikult viimaste aastate jooksul näinud. Kõikide nende teenuste osutamine on kohaliku omavalitsuse kohustus, aga tihtipeale ja valdavalt ka kohalikud omavalitsused pakuvad veelgi teenuseid, mis ei tulene seadusest, aga muid valikuid ja võimalusi ei ole, et säilitada kohaliku kogukonna tunnetust. Nii juhtubki väga paljudes linnades, külades ja asulates, et inimesed lihtsalt lähevad sinna, kus on parem. Heal juhul nad tulevad Tallinnasse ja Tartusse, aga halvemal juhul nad suunduvad siit edasi. See ei ole lihtsalt jätkusuutlik. 

Selle päevakorrapunkti juures on kummalegi ettekandjale üks küsimus. Seepärast järgmisena Mart Maastik, palun!

Aitäh! Hea Lauri! Loomulikult on see väga oluline teema ja on ka selge, et rahalised toetused ja meetmed kindlasti aitavad perekondi, kes soovivad lapsi. See aitaks ka võib-olla raske iibe probleemile kaasa, et seda lahendada. Kuid kuidas sul on tunne, kas üldised väärtused meie tänases ühiskonnas on ka kuidagi devalveerinud? Võtame, ma ei tea, 50 aastat tagasi või 100 aastat tagasi. Oli väga aus ees olla ikkagi perekonnas, et sul on palju lapsi ja et sa oled ema, sest ega kahjuks või õnneks, ma ei tea, aga mehed ju sünnitada ei saa. See väärtustamine selle perekonnas, selle ema olulise rolli väärtustamine, üldse pere rolli väärtustamine – kas selle devalveerimine on ka kaasa aidanud sellele praegusele situatsioonile?

Aitäh, hea kolleeg! Selles küsimuses peitub ka vastus. Loomulikult! Kui peresid on hakatud vähem väärtustama, pere loomist, ja ei ole ju tegelikult riigi poolt sellist programmi, mis tagaks väärtustamise ükskõik millisel viisil – kui isegi on, siis need ei ole piisavad ja selgelt on ju ka seda näha –, siis see on üks teema, millega riik peab paralleelselt tegelema. Kas see on kindlasti riigi tasandi poliitika, mis peaks rakenduma valdavalt kohaliku omavalitsuse kaudu? Selleks on vaja jällegi mõnes mõttes ressurssi. Ehk siis ka tänane teemapüstitus, sellega tegelemine, ükskõik mis tasandil selle küsimusega tegelemine, meie peame tooma selle teema ette. Ja veelgi tuletan meelde, et see on oluline, pere loomine. Ja me näeme seda, et tegelikult, kui vaadata uuringuid, mis on noorte seas tehtud, seal on selgelt välja joonistunud, et lapse saamine lükatakse tulevikku. Seal on omad erinevad põhjused. Aga leia see aeg, kus on olnud kerge pere loomiseks! Ei ole. Pigem on olnud just nimelt pereväärtused, mis on soodustanud pere loomist ükskõik mis ajal, kergematel või raskematel aegadel. Ja sellega tuleb paralleelselt tegeleda.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Viis aastat tagasi, 2. juunil Toomas Kivimägi oli põhiseaduskomisjoni esindaja. Hääletati siin saalis maha rahvastikukriisi probleemkomisjoni eksistents. Ma olin selle komisjoni viimane juht. Väga valus oli siin osaleda. Toonane Keskerakonna juht Jüri Ratas oli see, kes selle tapmisel oma hääle andis. Toona ajad on muutunud. Ja ma tean, mis täna juhtub ka sellega, osa seltskonda on sama. Aga kas ei peaks mingi parlamentaarse raportiga püüdma hakkama saada? Jaak Valge viitas sellele, mida on parlamendis väga vähe kasutatud. See initsiatiiv kahjuks praegustele võimuritele ei lähe korda ja sellest elulooma ei saa. Kahjuks. Aga äkki peaks püüdma – aega veel natuke on – parlamentaarse raporti nendest oludest koostama? Ma arvan, et huvilisi oleks küll. Mis sa arvad sellest?

No ma arvan, et iga meede, ükskõik, suund on ju üks ja sama, kindlasti soodustaks selle probleemi leevendamist. Selle teemaga tuleb tegeleda ükskõik mis vormis, see on tegelik vastus. Ja nagu ma lugupeetud kolleegile Reilile juba ütlesin, äkki ei ole äkki, tuleb tegutseda. Ja kui Riigikogu liikmed võtavadki selle initsiatiivi ükskõik mis fraktsioonis, siis see on tervitatav. Ma arvan, et Keskerakonna fraktsiooni liikmed löövad kahe käega kaasa.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Kuidas te hindate, hea ettekandja, koalitsiooni ja valitsuse valmisolekut selle ettepaneku heakskiitmiseks nende negatiivse perepoliitika taustal? Me teame, kuidas peretoetusi on vähendatud ja nii edasi. Aga arvestame ka seda, et juba homme arutame siin saalis rahvusvahelise kaitse andmise seadust, mille järgi Eesti hakkab osalema Euroopa Liidu immigrantide ümberjagamise süsteemis. Ja arvestades ka seda, et valitsusringkondades on rääkinud ja ilmselt tuleb meile varsti saali ka see, kuidas veelgi lihtsustada võõrtööjõu siia saabumist, teha neile erandeid ja nii edasi. Nii et kõikide nende seniste valitsuste ja ka tulevaste planeeritud sammude taustal ... 

Aitäh!  

... mis te eeldate valitsuse ja koalitsiooni poolt?

Aitäh, hea küsija! No kõik, mis puudutab välisrännet ehk väljastpoolt inimeste sissetoomist – see on tegemata töö, pikaaegne tegemata töö, selline väga vale lähenemine, kuidas rahvastiku languse pidurdamist peatada. See on vale tee. Me oleme nii kaugele jõudnud, on aetud vale poliitikat, me näeme, et meil on probleeme tööjõuga ükskõik mis viisil. See on omaette juba teine teema, kuidas tegelikult meie oma inimesed suunatagi uutele töökohtadele, see on ümberõpe. See on nagu selline suur teema, mida me parasjagu ei jõua siin käsitleda. 

Aga kõik, mis puudutab praeguse valitsuse välisrände juurutamist – me seda kindlasti ei saa pooldada mitte mingil viisil, mitte mingil juhul. Teame ka seda, et tegelikult ettevõtjad ootavad seda. Ja ma saan aru nendest, miks nad ootavad. Sellepärast et see vahepealne etapp, mis on siin kokku keeratud, on viinud ettevõtjad nii kaugele, et nad on küsinud selle kohta valitsuselt abi ja teinud ka oma ettepanekuid, kuidas lühiajaliselt tööjõupuudust leevendada, ükskõik mis valdkonnas see tööjõupuudus praegu on. Aga see on tagajärgede likvideerimine valede vahenditega. See on see vastus. 

Lea Danilson-Järg, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Tõesti väga oluline teema. Te tõite väga kenasti välja just selle, et valitsuse senised sammud on olnud pigem hoopis vastupidises suunas, mitte et oleks positiivseid meetmeid sündimuse toetamiseks ja Eesti kestlikkuse suunas, vaid hoopis vastupidi, on negatiivsed sammud olnud. Aga võib-olla te natukene rohkem räägiksite ka maksusüsteemi muudatustest ja sellest, kuidas need on teie hinnangul peredele ja sündimusele mõjunud. Selge see, et kui toetusi vähendatakse, näiteks huvihariduse toetusi vähendatakse, siis see kindlasti perede kindlustunnet vähendab. Aga, ütleme, ka see maksukoormus kas on nüüd läinud rohkem just lastega perede peale ka teie arvates või kuidas sellega on?

Aitäh! No ma saan aru, et praegune valitsus, Reformierakonna valitsus on tarbimismaksude usku. Ja nii nagu ka Jürgen Ligi on öelnud, meil on kõige efektiivsem maksusüsteem. No eks siis selle all tegelikult mõeldakse, et see on kõige arusaadavam. Tõsi ta on, see on üpriski lihtne, arusaadav, väga vähe nüansse, erinevusi erinevate maksude vahel. Seal ei ole astmeid, ei ole tulumaksude astmeid, ei ole käibemaksu… – valdavalt ei ole käibemaksu astmeid. Ja selle eest me oleme saanud kiita ja seda on kogu aeg meile siin räägitud, et vaadake, meid kiidetakse. Aga sisust tegelikult ei räägita. 

Tarbimismaks on otsene maks, mis puudutab kõige rohkem just vähese sissetulekuga inimesi ja loomulikult perekondi, kus on palju lapsi, kellel ongi väga palju kulutusi toidu peale, esmatarbele ja nii edasi. Seesama automaks, mis siin juurutati – selge on see, et kui on suur perekond, siis peab olema suurem auto, kui on suurem auto, on suurem maks. Ja see tuleb ju kõik perekonna eelarvest. Ja samal ajal vähendati lastetoetust, muudeti ära kõik muud soodustused, mis puudutasid ühisdeklaratsioone, intressidelt tulumaksu saamist ja nii edasi ja nii edasi. Ehk siis tegelikult kogu selle maksupõrgu käivitamise ajast saati on just nimelt perekondade olukord, kus on lapsed, nende olukord on halvenenud. 

Ja kui siin toodi ka eilsetes aruteludes, kus oli ka rahandusminister, ütles, et tegelikult inimestel läheb hästi ja nii edasi, siis kõik uuringud ja ka analüüsid näitavad vastupidist, et inimestel on jäänud vähem raha kätte, palgavaesus on tekkinud, inimeste võime säästa on kahanenud. Siin Emor tõigi uuringu – just oli värske, vist 22. kuupäevaga –, et alates 2022. aastast on nende inimeste arv, kes on suutnud kas või natukenegi säästa palga kõrvalt, on tunduvalt langenud. See tähendab ka seda, et see maksupõrgu, mis on käivitatud, on mõjutanud mitte ainult neid inimesi, kes olid juba eelnevalt halvas olukorras, vaid ka neid, kes on enne saanud oma eluga suuresti hakkama ehk niinimetatud keskklassi. Ehk see on mõjutanud juba ka keskklassi. 

Nüüd on tuldud välja sellise muinasjutuga, et meie ehk Reformierakond on sellest aastast lõpetanud ära selle maksuküüru ja selle kaudu öeldakse, et majandusse antakse juurde 700 miljonit. See on tegelikult number koos tulumaksu ärajätmise numbriga, sellepärast et valitsusel oli ju plaanis tõsta veel tulumaksu 2%. Ja maksuküüru maksumus on umbes 540 miljonit. Kes siis selle raha sai? Eelkõige saavad selle raha need inimesed, kes suuresti saavad juba eelnevalt oma eluga hakkama. 

Ja see sihtrühm, millele ka Jürgen Ligi eile pööras tähelepanu, et Keskerakond võiks tegeleda ikkagi selle sihtrühmaga, kes vajab rohkem toetust ja otsetoetus on kõige parem meede. Aga siis tekkis kohe küsimus, et kui ka Jürgen Ligile on selge, et on olemas rühmad, keda on vaja toetada – ja eelkõige me räägime ju sellest rühmast, kes maksuküüru kaotamise kaudu ei saanud ju mitte midagi –, siis mispärast Reformierakond valitsuskabinetis sellisel viisil ei mõelnud, vaid käis siinsamas Riigikogu saalis välja läbi rahandusministri suu, et tegelikult tuleks nendega tegeleda. Siin on need asjad jällegi paigast ära. Ma kordan üle, et tõenäoliselt me saame need asjad ikkagi paika siis, kui Eesti riigist tuleb uus valitsus. 

Suur tänu teile ettekande eest! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt on meil võimalus kuulata arutelu juhtivkomisjonis ja seal langetatud otsuseid. Neid tutvustab meie hea kolleeg, sotsiaalkomisjoni esimees Signe Riisalo.

Hea Riigikogu aseesimees! Head kolleegid, kes te olete siin saalis kuulamas! Loodetavasti on kuulajaid natukene enam ka oma tubades televiisorite juures. Otsuse eelnõu, mille algataja on Keskerakonna fraktsioon, arutas sotsiaalkomisjon käesoleval kuul, 16. kuupäeval. Ma ütlen kohe ära, et tehti otsused tuua täna täiskogu päevakorda kõnealune otsuse eelnõu, et viia läbi lõpphääletus. Ütlen kohe ära ka selle, et tegemist on 51 poolthäält nõudva eelnõuga, mille kohta on oma selgituse ja seisukoha andnud ka Riigikogu õigus- ja analüüsiosakond. Otsustati määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja. 

Ja nüüd arutelust. Arutelu lõpu poole tõdes algatajate esindaja Lauri Laats, et eelnõu on juba kaasa toonud sisuka ja argumenteeritud arutelu komisjonis. Tõsi ta on. Komisjoni liikmetest mitte keegi ei eitanud probleemi olemust ja sügavust, mis puudutab vähest sündide arvu. Küll aga, arutades kõnealust eelnõu, mida algatajate esindaja ka täna tutvustas ja mis on kolmepunktiline, toodi välja järgmisi aspekte. 

Proua Irja Lutsar tundis muret, et kuivõrd tegemist on demograafilise olukorra parandamisele suunatud otsuse eelnõuga ja ülesande andmisega Vabariigi Valitsusele, siis miks ettekandja oma selgitustes keskendus vaid sündimusele. Selle peale tõdes Lauri Laats, et see on tõepoolest oluliselt laiem küsimustering. Ja lisas siia ka Jaanus Karilaid, et demograafia ja sündimus on prioriteet ja peabki seda olema kõikidel erakondadel ja et see on ka kõikidel erakondadel laialt teadvustatud. Ta nimetas ka ära, et Riigikogu on aastate jooksul moodustanud erinevaid töörühmasid just nimelt demograafilise olukorra parandamiseks. 

Sellele Jaanus Karilaiu kommentaarile andsin selgituse mina, milline oli algjärgnev. Viimase 12 aasta jooksul tõepoolest on Riigikogus olnud mitmed erinevad algatused. Nimelt, rahvastikukriisi probleemkomisjon, mida üle-eelmises koosseisus juhtis Siret Kotka, Keskerakonna liige, toonane Riigikogu liige. Kuid kahjuks ei jõutud parlamendiperioodi lõppemisel konsensusele selle dokumendi sisus ja skoobis ning tegelikult jäi parlamendi probleemkomisjonipoolne dokument siin parlamendis heaks kiitmata. Eelmises koosseisus tegi väga head koostööd kõikide osapooltega praeguseks saalist väljunud härra Jaak Valge, kes andis teatepulga üle Peeter Ernitsale. EKRE erakond oli vedamas seda rahvastikukriisi probleemkomisjoni. Samuti lõppdokumendini toona ei jõutud ja ka rahvastikuministri portfell, mis tollel hetkel oli Isamaa käes, kahjuks ei muutnud sündide kurssi positiivses suunas. 

Kaja Kallase esimene moodustatud valitsus. Tõepoolest, siin Riigikogus lõpetati probleemkomisjoni tegevus, kuid 15. mail 2021. aastal moodustati rahvastiku – vabandust! – demograafia probleem-, valitsuskomisjon. Selles valitsuskomisjonis on alates 2021. aasta maikuust olnud esindatud kõik erakonnad peale EKRE. Seal on olnud nii Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eesti 200, Keskerakond ja ka Isamaa, olles olnud valitsuse liikmed. Ja tõepoolest, selles komisjonis on terve hulk valitsuse ministreid, lisaks Tartu Ülikool, Tallinna Ülikooli demograafiakeskus, ja sellesse töösse on olnud alati kaasatud ka esindusorganisatsioonid ja huvigruppide esindajad, teiste hulgas lastega peresid esindavad organisatsioonid. 

2025. aastal sai valmis laste saamise ja kasvatamise toetamise analüüs, mis baseerub täiendavalt tellitud 15 erineval uuringul. Selle analüüsi oluline osa on ka teadlaste poolt soovitatud tõenduspõhised meetmed, mida riik võiks ja saaks ette võtta selleks, et demograafilist olukorda parandada. Eeskätt on see suunatud laste saamise ja kasvatamise toetamisele. Välja on toodud seitse erinevat valdkonda, kus nähakse peamisi probleeme, mis takistavad laste saamist või on raskusteks laste kasvatamisel. Kõikidele nendele probleemidele on pakutud tõenduspõhiseid võimalikke lahendusmeetmeid. Ja tõsi, härra Jaak Valge ka täna siin saalis ütles, et teise kvartali lõpuks käesoleval aastal on Sotsiaalministeeriumi tööplaanis välja tulla tegevuskavaga. 

Sealt edasi läks arutelu, kus Tanel Kiik toetas põhimõtteliselt rahvastikukriisiga tegelemist ja rõhutas, et riigil tuleb senisest paremini toetada juba sündinud lapsi ja noori peresid, kes alles plaanivad peret luua. Siis tõi Jaanus Karilaid välja hiljutise otsuse eelnõu, mis oli sotsiaaldemokraatide esitatud ja puudutas laste liigset ajakasutust ja negatiivset sotsiaalmeedia mõju ja vaimse tervise teemat, uurides, kui kaugel on valitsus selle otsuse eelnõuga tegelemisel. Eilsel istungil saime Sotsiaalministeeriumi esindajatelt sellele ka sõnaselge vastuse. Ehk eelmisel nädalal jõudis Riigikantseleist vastav otsuse eelnõu Sotsiaalministeeriumisse ja nad alustavad sellega tegelemist. 

Ma komisjoni juhina muidugi pöörasin tähelepanu ka teatud kitsaskohtadele, mis puudutavad otsuse eelnõu teksti. Algatajad on kasutanud valitsusülest töörühma, andnud loetelu, kes võiksid seal osaleda, ja selles loetelus nimetanud ära Riigikogu komisjonid. Ehk et tegelikult võib-olla on see tekst ka mõnevõrra ebaühtlane, aga selle kohta andis ka Lauri Laats selgituse, et otsuse eelnõus ei käsitleta mitte ainult Riigikogu erikomisjoni loomist, vaid pigem valitsuse põhikomisjoni, kuhu kuuluksid lisaks spetsialistidele ka erinevate erakondade esindajad. See oli Lauri Laatsi selgitus. Ma siiski juhin tähelepanu, et otsuse eelnõu teeb ettepaneku valitsusülese, mitte erakondadeülese töörühma moodustamiseks. 

Otsused ma teile juba ütlesin ja olen valmis vastama küsimustele.

Väga kena teist. Teile on ka üks küsimus. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Kui ma loen selle otsuse eelnõu pealkirja, siis see on "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja Eesti demograafilise olukorra parandamise meetmed". Ja kui ma nüüd õigesti aru saan, siis valitsuse komisjoni seisukoht on neid mitte välja töötada. Kas ma saan õigesti aru?

Mina ei saa teie küsimusest aru, mis on valitsuse komisjoni seisukoht. Millist komisjoni te …?  (Saalist täpsustatakse.) Komisjoni otsus oli tuua see eelnõu täna lõpphääletusele.

Lea Danilson-Järg, palun! 

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Äärmiselt meeldiv oli kuulda, et sotsiaalkomisjoni arutelul oli tunda, et kõikide erakondade esindajad tunnistasid, et tegu on tõsise probleemiga, millega tuleb tegeleda. Seda kinnitab tegelikult ka kolleeg Reili Ranna tänane küsimus, kus ta samuti rõhutas, et on olulise teemaga tegu. Kas sellest võib järeldada, et äkki meil õnnestub – kuigi see eelnõu puudutab valitsuse tegevust– ka siin parlamendis jõuda teatava ühisavalduse või kokkuleppeni, millele saavad kõik erakonnad alla kirjutada? See on väga oluline teema. Me ootame parlamendina ikkagi valitsuselt kiiret tegutsemist ja meetmeid perede julgustamiseks laste saamisel ja nende kasvatamisel.

Sa paned mind praegu keerulisse olukorda, sest ma olen siin komisjoni ettekandjana. Ja komisjoni nimel sellist lubadust anda ei saa. Komisjoni juhina ma saan öelda, et kõik, mis puudutab lastega perede temaatikat, on mulle oluline. Me püüame oma päevakordi sisustada viisil, et kõikide erakondade komisjoni liikmete pakutud teemad saaksid analüüsitud. See, milline võiks olla parlamendis erakondadeülene kokkulepe, on pigem vast fraktsioonidega koostöö, mida vabalt võib alustada. Nagu ma tegelikult tean, me oleme seda varem rääkinud, me võiksime selle uuesti lauale tõsta, aga kindlasti ei käi see läbi sotsiaalkomisjoni või ühegi teise komisjoni, vaid see oleks siis fraktsioonidevaheline arutelu.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Kas te komisjonis arutasite seda teie erakonna juhi nii-öelda lennukat manifesti, et Eestimaa on korda tehtud ja nüüd on aeg unistada meie ettepaneku kontekstis? Kui Eesti on korda tehtud, aga tegelikult rahvas vajub tagant ära korda tehtud Eestis, siis mida peaks unistama?

Aitäh küsimuse eest ja tänan ka mulle vastamise lihtsaks tegemise eest! Kas-küsimusele ma saan vastata täiesti ausalt, et komisjonis seda ei arutatud.

Suur tänu teile! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Reili Rand, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kaheksa minutit.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Eesti tulevik sõltub sellest, kas inimesed julgevad luua peresid ja kasvatada lapsi. Täna on see otsus paljude jaoks muutunud keerulisemaks kui kunagi varem. Laste kasvatamise kulud kasvavad, sobiv kodu on tihti kättesaamatu ning töö- ja pereelu ühildamine nõuab üha suuremat pingutust. 

Kui me ausalt vaatame, siis probleem ei ole selles, et inimesed ei tahaks lapsi. Probleem on selles, et nad ei saa lubada kaasnevat ebakindlust. Liiga sageli – kahjuks põgusalt ka tänases arutelus – kõlab väide, et lapsi ei sünni, sest naised ei taha või on muutunud liialt karjäärikeskseks. See on mugav, kuid tegelikkust lihtsustav konservatiivne naised-kööki-käsitlus, mis jätab süsteemsed probleemid kõrvale. On mugav süüdistada inimesi nende valikutes. Palju raskem on tunnistada, et probleem on poliitilistes otsustes või otsustamatuses. 

Täpsem on vaadata neid küsimusi, mida inimesed päriselt endalt küsivad. Olgu järgnevalt vaid mõned näited. Kas ma leian partneri, kellega suhe tähendab vastutuse jagamist, mitte ainult koos elamist? Kas ma saan loota, et lapse kasvatamine ei jää ühel hetkel ainult minu kanda? Kui mitu last suudaksin vajaduse korral üksinda üles kasvatada? Kui laps vajab erivajaduse tõttu tuge, kas vajalik abi on olemas ja kättesaadav? Need ei ole väärtusvalikud, vaid reaalsed riskihinnangud. 

Alles hiljuti, sündimusteemalisel konverentsil siinsamas majas kõlas taas väide, et probleem on väärtustes. Seal kõlas tugevalt ka väide, et emaduse tähendus on justkui kaaperdatud. Probleemiks olevat see, et naised ei piirdu enam ainult emarolliga, vaid soovivad ka tööelus ja ühiskonnas kaasa rääkida. Justkui oleks põhjus selles, et naised tahavad olla enamat kui ainult emad. Aga soov töötada, olla iseseisev ja panustada ühiskonda ei ole vastuolus sooviga olla lapsevanem. Probleem tekib siis, kui ühiskond ei loo tingimusi, kus need rollid on tegelikult ühildatavad. Enamik peresid ei toimi nii, et üks loobub ja teine panustab. Tänapäeva elukorraldus eeldab, et mõlemad vanemad osalevad nii tööelus kui ka laste kasvatamises. 

Probleem ei ole selles, et naised on muutunud. Probleem on selles, et meie poliitika ei ole muutunud ühiskonnaga sama kiiresti. Kui süsteem on üles ehitatud eeldusel, et keegi peab tööelus tagasi astuma või kandma ebaproportsionaalselt suure osa hoolduskoormusest, siis ei ole tegemist vaba valikuga, vaid piiratud valikuga, ja sellistes tingimustes tehakse ka ettevaatlikumaid otsuseid laste saamise kohta. 

Kui aga vaadata pereloomise takistusi sisuliselt, siis keskendun neist täna põgusalt viiele. Esimene ja kõige otsesem takistus on majanduslik ebakindlus. Kasvava elukalliduse juures on see paljude perede jaoks keskne küsimus. Üha sagedamini arvestatakse juba ette, mitu last ollakse võimalusel valmis üksinda üles kasvatama. See ei peaks olema lähtekoht, aga paljude jaoks on see saanud reaalsuseks. Seda olukorda kinnitab ka statistika. 

Absoluutne vaesus on Eestis taas kasvamas just lastega perede seas. Ühe aastaga on see peaaegu kahekordistunud. See tähendab, et igas kooliklassis on laps, kelle pere peab tegema valiku esmavajaduste vahel. Riigina on meie esmane kohustus tagada, et ükski laps ei kasvaks vaesuses. See tähendab tugevamaid ja õiglaseid peretoetusi, sealhulgas esimese ja teise lapse võrdset kohtlemist ning päriselt toimivat tuge üksikvanematele, sest just üksikvanemaga pered on jätkuvalt suurimas vaesusriskis. 

Meil on ka lubamatult palju lapsi, kelle teine vanem täna lihtsalt ei täida kohustusi. Ligi 40% neist lastest ei saa tuge ei vanemalt ega ka riigilt. Kui vastutus lapse ees ei ole tegelikult jagatud, siis mõjutab see otseselt ka sündimust. See vastutus ei ole vabatahtlik, see on mõlema vanema kohustus. Aga ka meie helde vanemahüvitise süsteem on ajale jalgu jäänud. See ei arvesta piisavalt palgakasvu järjestikuste sündide vahel ega toeta noorte varasemat pereloomet. Tulemuseks on see, et lapse saamine ei lükata edasi mitte valikust, vaid süsteemi ebapiisava toetuse tõttu. 

Teine suur takistus on eluaseme kättesaadavus. Noored ei saa peret luua, kui nad ei tea, kas neil õnnestub leida endale taskukohane ja kvaliteetne elamispind. Siin ei piisa üksikutest meetmetest, vaja on üürielamute programmi taastamist, elamufondi uuendamist ja kodulaenuturul õiglasemaid tingimusi. 

Kolmas teema, mille põgusalt markeeriks, on töö- ja pereelu ühildamise olukord, täpsemalt ka naiste olukord tööturul. Laste saamine tähendab Eestis endiselt naiste jaoks märgatavat majanduslikku ja tööalast tagasilööki. Kui lapse sünd tähendab karjääririski ja sissetuleku langust, siis ei ole naiste jaoks laste saamine mitte väärtusvalik, vaid ratsionaalse otsusega riski vältida. Seega on poliitikakujunduse küsimus, kuidas jaguneb hoolduskoormus, kui paindlik on tööelu ja kui palju panustavad isad. 

Neljas valdkond on avalikud teenused. See tähendab, et peredel on teadmine, et laste koht on olemas ja taskukohane, et laps saab osaleda huvitegevuses, mis ei sõltu vaid ema ja isa sissetulekust, et koolilõuna on igas omavalitsuses ühtviisi tervislik ja perele tasuta, sest lapse heaolu ei tohi olla pere rahaliste võimaluste või postiaadressi küsimus. Ja kui laps vajab erivajaduse või mõne muu põhjuse tõttu tuge erialaspetsialistidelt, siis see abi oleks ka päriselt olemas ja kättesaadav. 

Viies teema on tervis. Sündimusest rääkides ei saa mööda vaadata ka viljakusest. Ligikaudu 6% meie tänastest lastest sünnib viljatusravi tulemusena ning üle viiendiku naistest kogeb elu jooksul viljatust. See tähendab, et viljatusravi ei ole marginaalne teema sündimusest rääkides. See on osa tavapärasest tervishoiust ning selle kättesaadavus, omaosalus ja tingimused vajavad selgelt ajakohastamist. 

Lõpetuseks. Riigi ülesanne on vähendada riske, mitte suurendada survet. Kui need tegurid kokku võtta, siis on selge, et sündimuse küsimus ei ole lahendatav ühe meetmega. See eeldab terviklikku lähenemist, kus majanduslik kindlus, eluasemepoliitika, tööturg, tervishoid ja sotsiaalsed normid toetavad üksteist. On tagumine aeg hakata tegema ka otsuseid. On muudatusi, mille muutmine isegi ei eelda rahalisi vahendeid, vaja on tahet ja otsustamisjulgust. Praegu juba ettevalmistamisel oleva riigieelarve jaoks aga oluline, et isegi kui laste arv väheneb, ei saa see olla põhjuseks vähendada lastele suunatud eelarvevahendeid. Vastupidi, iga lapse heaolusse panustamine muutub selles olukorras veelgi olulisemaks. Aitäh!

Aitäh! Isamaa fraktsiooni nimel Lea Danilson-Järg, palun!

Aitäh, hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Tõepoolest, madalast sündimusest on räägitud võib-olla isegi juba aastakümneid. Tõesti, sündimus on olnud taastetasemest ehk rahva kestmiseks vajalikust madalam, aga see, mida me oleme näinud viimasel neljal aastal, on nüüd juba täiesti katastroofiline olukord. Iga aastaga on meil sündinud jälle uus negatiivne sündide arvu rekord. 

Kui nüüd arvutada, et kui see sündide arv, mis eelmisel aastal oli umbes 9000 last, selliseks jääbki Eestis, siis väga lihtsasti arvutades, lähtudes sellest, et inimene elab keskmiselt tänapäeval umbes 80 aastat, kui sünnipõlvkonna suurused selle 80 aastaga korrutada, siis see näitab Eesti tulevikuks 720 000 inimest. See on see, mis juhtub siis, kui meie praegu suuremad põlvkonnad eest ära kaovad. See igal juhul juhtub, sest kõik, kes me oleme siia ilma sündinud, kindlasti siit ka lahkume kunagi. 

Nii et tõepoolest, ma arvan, ei ole olulisemat küsimust Eesti jaoks praegu kui rahva kestmine. Kindlasti ei tohiks ka olla Riigikogu jaoks olulisemat küsimust kui rahva kestmine, sest eks riik ongi ju rahvas. Ma usun, et me kõik, kes me siin Riigikogus kaalume erinevaid otsuseid Eesti tuleviku heaks ja püüame teha kõik selleks, et Eestil läheks hästi, ja kes me oleme lapsevanemad, kindlasti mõtleme neid otsuseid tehes eelkõige sellele, et meie laste tulevik oleks parem. Täna paraku just laste puudus on see, mis meie laste tulevikku kõige rohkem ohustab, sest selline riik, kus rahvas väheneb ja vananeb, ei ole kuigi jätkusuutlik ega ole hea pärandus meie juba olemasolevatele lastele. 

Ma usun, et me peaksime tegema kõik endast oleneva, et meie laste tulevik siiski saaks olema vähemalt sama helge, kui see on olnud varasemalt, et on olnud lootust paremale tulevikule. Hetkel aga tõesti selle sündide väikese arvu tõttu toimub selline allakäik. Täna me juba loeme uudistest, kuidas lasteaiakohti vähendatakse, lasteaiarühmasid vähendatakse, lasteaiaõpetajaid koondatakse, sest kui varem sündis aastas 14 000 – 15 000 last ja nüüd sünnib 9000 last, siis paraku see on see. Ja laine jõuab järgmisena koolideni, koolidest ülikoolidesse, tööjõuturule, meie kultuuri, julgeolekusse, majandusse – igale poole. Tõepoolest, tegu on väga kriitilise olukorraga, mis vajab kindlasti reageerimist. Seetõttu ma väga toetan seda Keskerakonna algatust, et anda valitsusele selline suunis, et hakata aktiivselt selle teemaga tegelema. 

Mida siis siiamaani on tehtud? Siin on varasemalt juttu olnud, on olnud Riigikogus erinevaid algatusi. Meil on täna valitsuskomisjon, kes kahjuks küll saab kokku ainult kaks korda aastas ja sealt ei ole väga kuulda olnud, et midagi positiivset oleks siiamaani sündinud selle probleemi lahendamiseks. Mida saab välja tuua? Tõesti, eelmisel aastal on valminud laste saamise, kasvatamise ja toetamise analüüs ja ettepanekud, põhjalik dokument. Ma eriti soovitan lugeda just seda analüüsi osa, miks ja kuidas me siia oleme jõudnud, sest see on eelkõige teadlaste koostatud. Ka ise osalesin selle dokumendi koostamisel, nii et see on tõesti üks paremaid analüüse, mis Eestis kunagi on sel teemal tehtud. Aga ka sealt analüüsist tuleb välja tegelikult ... 

Paluks kolm minutit juurde! 

Kolm minutit lisaks.

... välja see, mis need peamised takistused on ja põhjused sündimuse languse taga. Üldiselt võib need jagada kahte rühma. Need on majanduslikud põhjused ja need on väärtustes toimunud muutustest tulenevad põhjused, aga kaasaegses ühiskonnas, ma arvan, me ei saa neid eraldi käsitleda. Väärtused mõjutavad seda, kuidas me oleme valmis peresid majanduslikult toetama, samas ka majanduslikust toetusest peredele sõltub omakorda see, kuivõrd lapsi ja perekonda väärtustatakse. 

Kui vaadata neid majanduslikke põhjuseid, siis näiteks ma toon teile välja, iseloomustamaks majanduslikku olukorda. Üks pool sellest on rahaline koormus laste kasvatamisel, aga järjest rohkem on oluliseks muutunud ka eluasemeküsimus. Meil oli hiljuti ka perede ja demograafia toetusrühmaga konverents Riigikogu konverentsisaalis ja geograaf Tartu Ülikoolist tõi välja, et viimase uuringu järgi pooled alla 35-aastased inimesed elavad üüripinnal. Meie noortel ei ole täna enam võimalusi pere jaoks endale eluaset ja kodu soetada väga paljudel juhtudel, nii et tõepoolest on väga raske oodata, et need lapsed väga palju sünniksid. 

Ka teine uuring, mille ma saan välja tuua majanduslike takistuste kohta, on Pere Sihtkapitali uuring eelmisest aastast, kus vastasid 20–44-aastased naised ja mehed. Küsimus oli, et kui te saaksite praegu veel ühe lapse, siis kuidas see mõjutaks teie majanduslikku hakkamasaamist. Kahjuks vastasid 43%, et lapse saamine halvendaks suurel määral nende pere majanduslikku hakkamasaamist ja vähesel määral vähendaks see 30%. See teeb kokku 73% vastajatest, kes ütlesid, et lapse saamine halvendaks nende pere majanduslikku toimetulekut. Ainult 16% oli neid, kes ütlesid, et lapse saamine nende toimetulekut ei mõjutaks. 

Kui vaadata ka seda, mis puudutab eluasemeküsimusi, kas pere vajaks suuremat eluaset kui sünniks laps, siis 48% vastanutest ütlesid, et jah, 17% elab juba praegu liiga kitsastes tingimustes. Nii et jällegi, kokku 65% inimestest, kellel ei ole sellist eluaset või nad ei suudaks sellist eluaset hankida või peaksid eluaseme hankima uue, kui neil sünniks laps, aga ainult 60% nendest, kes suuremat eluaset vajaksid, tegelikult ütlesid, et nad suudaksid selle hankida. 

Teisest küljest siis veel ka need väärtusküsimused. Ka sellest oli meil toetusrühma konverentsil juttu, kuidas me suhtume emadusse, kuidas me koolis räägime perest, millises võtmes, kas pere on üks tore asi või pere on seotud ohtudega. See kõik mõjutab meie noorte hoiakuid. 

Ma väga loodan, et niisugune valitsusülene koostöö sünnib selle eelnõu algatusel, et tõesti nende probleemidega aktiivselt tegeleda ja pakkuda välja ka tegevusplaan. Aitäh!

Aitäh! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Vadim Belobrovtsev, palun! 

Aitäh! Tegelikult me esineme selle teemaga siit puldist päris tihti. Ja eile oli meil järjekordne võimalus sellest rääkida siis, kui me pärisime sotsiaalministrilt pensionide teemal. Sest ühest küljest on see natuke teine valdkond, aga teisest küljest, kui me räägime sellest, kuidas meie pensionärid tulevikus elama hakkavad olukorras, kus demograafiline seis on meil selges kriisis, siis see on päris suur küsimus ja väga suur probleem, mis meid tulevikus ootab. 

Miks me nüüd selle otsuse eelnõuga välja tulime? Kahjuks me näeme, et valitsus on valmis ainult tunnistama probleeme, aga mitte midagi muud. Teisisõnu, kui me hakkasime sellest kõva häälega siin saalis rääkima juba 2023 ja sealt edasi – põhimõtteliselt varsti on juba kolm aastat, kui me seda probleemi siin arutame –, siis tollane peaminister Kaja Kallas, pärast seda järgmine peaminister Kristen Michal ja kõik valitsuse liikmed, kes on selle valdkonnaga seotud olnud, on rääkinud seda, et jah, tõepoolest, numbrid ei ole rõõmustavad, aga selline olukord demograafiaga on tegelikult pea terves Euroopas ja me ei ole siin mingi erand. 

Ka siis me juba rääkisime sellest, et kui me mainime, ma ei tea, Saksamaad, Prantsusmaad, Hispaaniat ja nii edasi – neid riike, kus elanikkond on natuke suurem võrreldes Eesti omaga ehk mitukümmend miljonit võrreldes meie 1,3 miljoniga –, siis nende demograafilised probleemid ei ole võib-olla nii teravad nagu meie omad. Ma arvan, et see sündimuse langus, mis meil toimub juba mitmendat aastat järjest, on meie ühiskonna jaoks palju valusam võrreldes teiste riikidega. 

Ma ei tea, kas Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania või kõik need teised Euroopa riigid, kus see demograafia on praegu sellises olukorras, mis ta on, mis nad teevad sellega, kuidas nad üritavad seda olukorda lahendada, aga ma ei näe, et meie valitsus teeks midagi, mis aitaks sellest olukorrast välja tulla. Sest nagu ma ütlesin, on valmidus olemas seda probleemi tunnistada, aga mitte midagi muud. 

Nii et tegelikult on ju kõik väga lihtne. Kõik need meetmed, mida me oleme nende aastate jooksul pakkunud, opositsiooni olles – lastetoetuste suurendamine, peretoetuste suurendamine ja nii edasi –, olid koalitsioonisaadikute poolt maha hääletatud. Meil on jätkuvalt lastetoetus 80 eurot esimesele ja teisele lapsele, mis on praegu juba naeruväärne. Mõned aastad tagasi võib-olla oli veel võimalik midagi selle eest lapsele soetada, aga nüüd on see summa juba meie inflatsioonitaseme juures lihtsalt nullilähedane. Nii et on valmidus probleemi tunnistada, aga ei ole valmidust midagi sellega ette võtta. See on probleem. 

Sellepärast me tulimegi välja selle otsuse eelnõuga. On näha, et koalitsioonisaadikud on kõik vist juba ära läinud, ei osale selles diskussioonis, mis näitab veel kord ilmekalt, et neid see teema väga ei huvita. Aga tegelikult on tegu väga suure, võib-olla kõige suurema probleemiga, mis meil praegu ühiskonnas on, sellepärast et kõik teised probleemid eeldavad ikkagi seda, et meil on olemas rahvas. Kui demograafia jätkub meil samas vaimus, mis need viimased aastad, siis meil varsti siin seda rahvas lihtsalt ei ole. See on väga suur probleem, nii et selle peale peab mõtlema esmajärjekorras. Ja loomulikult peab valitsus välja tulema mingisuguste lahendustega. Siiamaani ei ole seda nähtud. 

Nii et meie omalt poolt proovime ka edasi, sest meie saame aru sellest, et see on väga suur probleem. Meie tahame, et valitsus hakkaks seda probleemi lahendama. Ja kui on vaja, siis tuleme järgmine kord vastava seadusliku initsiatiiviga, sest tõepoolest, seda probleemi peab kiiremas korras lahendama. Aitäh! 

Aitäh! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Signe Riisalo, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Täiesti arusaadavalt on madal sündimus probleem ja ilmselt see on ka põhjus, miks me tegelikult oleme sellest otsuse eelnõust endast kõnedes kaugenenud. Ma olen hästi tänulik sisukatele kõnedele, mida tegid nii sotsiaaldemokraatide esindajad kui ka erakonna Isamaa esindajad, algatajatest rääkimata. 

Aga ma tuginen praegu sellelesamale analüüsile, mida nimetas siin ka Lea Danilson-Järg ja mis tõepoolest on läbi aegade üks kõige põhjalikum analüüs laste saamise ja kasvatamise toetamisest. Teadlastega koostöös ja tuginedes enam kui 15 uuringule on välja toodud seitse põhiprobleemi. Nendele seitsmele põhiprobleemile on pakutud ka tõenduspõhiseid lahendusi. 

On neid asju, mida on lihtsam lahendada, ja on neid asju, mida on keerukam lahendada. Keerukam on kindlasti lahendada seda, mis puudutab maailmas toimuvat geopoliitilist olukorda ja tegelikult ka seda väärtusnihet, mille on kaasa toonud individualiseerunud maailm ja tegelikult perefunktsioonide olulisuse kahanemine ajas. Sest perekond või abielu ei ole enam see, mis annab võimaluse naistele eksisteerida. Nii nagu vanasti olid pensionisüsteemid seotud tööl käiva mehega, see kõik on tänaseks minevik ja need vanad ajad ei tule mitte kunagi tagasi. 

Geopoliitilisest vaatevinklist me tegelikult näeme ju seda, et kõige drastilisemad langused sündimuses on toimunud nendes riikides, mis külgnevad Venemaa piiriga. See puudutab Soomet, kolme Balti riiki, meid sealhulgas, ja tegelikult puudutab ka Poolat. Aga me teame ka seda, et Eesti on nende riikide hulgas, kus toetuste osakaal on oluliselt kõrgem ja teenuste osakaal madalam, mida me oma lastega peredele pakume. 

On kaks rahalist meedet, mis tõenduspõhiselt meile sõnaselgelt ütlevad, et nad on omal ajal aidanud sündimust tõsta. See on vanemahüvitis kõigepealt ja hiljem rakendunud lasterikka pere toetus. Selle vastu ei ole võimalik vaielda. Loomulikult on efekt alguses suurem, ajas see kahaneb, aga need on jätkuvalt kaks meedet, mille kaasajastamine ja tõhustamine võiksid täna kõne all olla. 

Aga kui me räägime ka sellest majanduslikust ebastabiilsusest, mida pered tajuvad, siis ühelt poolt on see geopoliitilise ebakindlusega selgitatud, aga teiselt poolt me teame ka seda, et noorte 15–24-aastaste hulgas on töötuse määr kõrge, 2024. aastal oli see üle 19%. Kui me mõtleme töötuse määra peale laiemalt, siis see kõigub kuskil seitsme juures, eks ole, isegi seda numbrit me alati ei näe. See tähendab seda, et ebastabiilsus on seotud mitte ainult perepoliitiliste meetmetega, vaid tegelikult ühiskonnakorraldusega laiemalt. Me räägime NEET-noortest, me räägime haridusest väljalangemisest, me räägime naiste kõrgemast haridustasemest. Neid probleeme on tegelikult hulka. 

Tõsi on ka see, et eluaseme kättesaadavus on noortele üheks oluliseks probleemiks, selleks et pereelu nautida ja ka lapsi saada. Ka see on teema, millega me peame avalike teenuste korraldamisel arvestama. Pered on välja toonud …

Ma võtan kolm minutit juurde, tõenäoliselt nii palju küll ei lähe.

Kolm minutit lisaks.

Aitäh! Pered on välja toonud ka raskused töö- ja pereelu ühitamisel. Vaatamata sellele, et meie seadusandlus töö- ja pereelu ühitamisel on üsna eesrindlik ja teised Euroopa Liidu riigid seda ka eeskujuks võtavad, on üsna loomulik, et mida aeg edasi, seda enamat meie inimesed ja ka noored pered tegelikult ootavad. Päris palju on pandud rõhku ka valitsuse ja mittetulundussektori poolt mitmekesise tööandja arendamisele, samamoodi peresõbraliku tööandja arendamisele. Meil on peredele piisavalt – vabandust! –, meil on peredele vanemlusprogramme toetavaid teenuseid, aga mitte piisavalt ja need on hästi erinevalt ka kättesaadavad erinevates kohalikes omavalitsustes. 

Nii et ma arvan, et see tööpõld on lai, neid ettepanekuid sellessamas analüüsis ettepanekute osas on üle paarikümne. Ja arvestades üsna ärevat valimistele juba lähenevat aega, siis mina küll loodan, et kõik erakonnad leiavad sealt endale sobivad, nende väärtustega kooskõlas olevad ettepanekud ja me saame edasi minna otsustega, mis aitavad ühes või teises murekohas peresid. 

Aga see teema on väga kompleksne. See puudutab tööturgu, elamuehitust, regionaalpoliitikat. Ei ole võimalik ühe ministeeriumi ega ühe ministri tasandil tõhusat perepoliitikat teha. Perepoliitika on valdkondadeülene ja seda tuleb teha ühiselt. Ja ühiselt tegemiseks on moodustatud ka valitsuskomisjon, kes oli üks osapool selleks, et ka seda uuringut ja lõpuks kokku pandud analüüsi tellida ning juhtorganina seal rolli mängida. Mina tänan teid! Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Selle eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 801 lõpphääletus. Peale saalikutsungit me seda teemegi.  

Lugupeetud Riigikogu liikmed, juhin tähelepanu, et selle eelnõu otsusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Panen lõpphääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja Eesti demograafilise olukorra parandamise meetmed" eelnõu 801. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Otsuse poolt oli 26 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu ei saanud koosseisu häälteenamust. Oleme tänase kolmanda päevakorrapunkti läbinud. Ja istung on lõppenud.