Tere päevast, väga lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu kolmapäevast istungit. Kohaloleku kontroll, palun! 

Kohalolijaks registreerus 77 Riigikogu liiget, puudub 24. 

Nüüd on aeg ja võimalus eelnõude ja arupärimiste üleandmiseks. Alustab Anti Poolamets. Palun! Aivar Kokk, kas teil on väike tehniline eksitus? (Aivar Kokk seletab kohalt.) Okei, siis äkki te saate selle märgi maha võtta, te läksite kogemata käega sinna vastu. Te puudutasite kogemata oma ekraani ja … Võtke oma märk maha, vajutage seda musta kätt seal. Te olete kogemata ekraani pihta läinud ja nagu tahaksite esitada protseduurilist küsimust, mida te tegelikult ei taha.

Aga palun, Anti Poolamets!

Lugupeetud saadikud! (Juhataja helistab kella.) Mul on üle anda arupärimine riigikaitseõpetuse toetuste vähendamise kohta. 

Endise riigikaitseõpetajana tunnen muret, et hiljuti jõudis avalikkuseni info, et Kaitseressursside Amet keeldus riigikaitseõppe laagrite jaoks raha eraldamast koguni 35 koolile, viidates formaalsetele puudustele. Selle tulemusel võivad riigikaitseõppe olulisest osast, ekskursioonidest ja laagritest, ilma jääda tuhanded noored. 

Aga see ei ole ainuke probleem. Riigikaitseõppes on vähenenud ekskursioonide arv, toetused riigikaitsesuunaga koolidele, laagrite kestust on lühendatud, praktiline laskeõpe on sisuliselt lõpetatud, õpetajate tunnustamine ja kaasamine on vähenenud. 

Meil on selle teema selgitamiseks üle anda üheksa küsimust. Muu hulgas tahame teada, miks on vähendatud toetusi laagritele muu hulgas sel näol, et noored ei saa tänapäevaseid korrektseid välivorme. Aga põhimure ongi, miks bürokraatlike takistustega pidurdatakse nii olulise valdkonna arengut. Aitäh!

Yoko Alender, palun!

Austatud aseesimees! Head kolleegid! Keskkonnakomisjon esitab otsuse "Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme tagasikutsumise ja uue liikme nimetamine" eelnõu. Riigikogus on eelnõu menetlemisel komisjoni esindajaks keskkonnakomisjoni liige Mait Klaassen. Eelnõu dokumendid on digitaalselt esitatud.

Aitäh! Züleyxa Izmailova, palun!

Austatud kolleegid! Head Eesti inimesed! Annan enda ja sotsiaaldemokraatide Heljo Pikhofi, Tanel Kiige, Reili Ranna, Andre Hanimäe ja Riina Sikkuti nimel üle arupärimise seoses õhutatava vaenuga Eesti naiste ja LGBT+ inimeste vastu.

Sotsiaalmeedias ja füüsilises reaalsuses toimuvat ei saa enam lihtsalt ebameeldivaks sõnakasutuseks pisendada. Küsimus on juba inimeste turvalisuses ja riigi kohustuses inimeste põhiõigusi kaitsta. Tartu Ülikooli teaduri Belova-Daltoni uuring näitab, et Eesti noored peavad LGBT+ inimesi poliitilise vägivalla kontekstis kõige vihatumaks sihtmärgiks ning nende hinnangul on seksuaalvähemuste vastane vaen muutumas tavapäraseks. Need on karmid sõnad.  

Veelgi rängem on aga taust, millest ei saa mööda vaadata. Sotsiaalkindlustusameti ülevaate kohaselt näitab Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2023. aastal tehtud uuring, et Eesti 15–17-aastaste LGBT+ noorte seas on viimase aasta jooksul suitsiidimõtteid mõelnud 70% noori ning 28% neist on elu jooksul proovinud enesetappu.  

Need numbrid ei kirjelda lihtsalt arvamusi, vaid tohutult suurt haavatavust ja ränka hinda, mida noored tõrjutuse ja hirmu tõttu maksma peavad. Seetõttu küsimegi valitsuselt meie armsate noorte ja Eestile oluliste väärtuste kaitsmise kohta. Milliseid samme plaanib astuda valitsus, et põhiõigused, inimväärikus ja võrdsus oleksid kaitstud Eesti riigis ka tegelikult nii füüsilises kui digitaalses reaalsuses? Mida on tehtud ja mida on kavas ette võtta, et vaenu õhutamine ei muutuks uueks normaalsuseks ning kuidas plaanitakse tagada, et kaitse ei sõltuks sellest, kelle vastu see vaen on suunatud? Ja kõige olulisem: milliste konkreetsete meetmete ja mõõdetavate tulemustega näitab valitsus, et vähemuste turvalisus, noorte vaimne tervis ja … 

Aitäh! 

… ühiskonna sidusus pole deklaratsioon, vaid väärtused, mille kaitsmise edendamise nimel päriselt kaasa mõeldakse ja tegutsetakse? Aitäh!

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Täna soovin Keskerakonna fraktsiooni liikmete poolt üle anda arupärimise peaminister Kristen Michalile. Teemaks on Eesti inimeste toimetulek ja finantstervise halvenemine. 

Finantstervis on tõesti inimestel halvenenud. Seda kinnitab ka Swedbanki rahaasjade teabekeskuse värske finantstervise uuring, mille kohaselt on Eesti inimeste finantstervise indeks langenud healt tasemelt pingelisele. Eriti muret tekitav on asjaolu, et nende inimeste osakaal, kelle igakuised kulud ületavad sissetulekuid, on aastaga kasvanud 21%-lt 32%-le ehk on kasvanud 11%. Samal ajal on vähenenud nende inimeste hulk, kellel on olemas säästupuhver ootamatute kulude katmiseks. See tähendab, et märkimisväärne osa ühiskonnast on muutunud haavatavamaks nii ootamatute elusündmuste kui ka võimalike majanduslanguste poolt. 

Seega, kui peaminister tuleb siia saali ja ütleb, et meil on kõik hästi, võit on olemas, inimestel tegelikult maksukoormus langeb, siis uuring, mida ma rohkem usun, Swedbanki uuring, näitab ja tõestab vastupidist. Nende inimeste hulk, kelle finantsvõimekus on halvenenud, kasvab. See on kasvanud eelmise aasta jooksul lausa 11%. Selle kohta me tahamegi peaministrilt aru pärida ja loodame sisukale diskussioonile. Aitäh!

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Mina esitan arupärimise iseenda ja ainult iseenda nimel – uhhuu, nagu ma olen teatavasti – lennukite poolt atmosfääri jäetavate laialivalguvate jälgede kohta. See arupärimine sai esitatud juba mullu novembris, aga Riigikogu juhatus või õigemini Lauri Hussar Riigikogu [esimehena] otsustas selle tagastada, kuna väidetavalt see ei olnud kooskõlas Riigikogu kodu- ja töökorra seadusega, nimelt §-s 139 sätestatuga, mille kohaselt arupärimine peab puudutama ministri võimkonda reguleerivate õigusaktide täitmist. 

Ma siis sõnastasin arupärimise sellisel viisil ümber, et selle puutumus ministri võimkonda [reguleerivate] õigusaktide täitmisega oleks väljaspool kahtlust. Teatavasti atmosfääriõhu kaitse seadus kehtestab, [nagu on öeldud] §-s 1, Eesti Vabariigi territooriumil välisõhu keemilise ja füüsikalise mõjutamise kohta esitatavad nõuded. Ka sätestab seadus spetsiifiliselt, et õhukvaliteedi juhtimist, sealhulgas õhukvaliteedi hindamist, korraldab Kliimaministeerium. Arupärimine ongi suunatud energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutile. 

Ma tean, et paljud naeruvääristavad seda muret, mida on väljendanud väga paljud inimesed, vähemalt minu tutvusringkonnas, ja mis puudutab neid valgeid jälgi, mida lennukid jätavad taevasse. Aga ma arvan, et ei ole põhjust naeruvääristada. Kui inimestel on mure, siis tuleb seda adresseerida. Seda ongi selle arupärimisega üritatud teha. Ma küsin, kas on uuritud, millega on nende jälgede näol tegemist, kuidas on seda kontrollitud, kas toimub mingisuguste aineosakeste piserdamine atmosfääriõhku, kui jah, siis millistest eesmärkidest lähtuvalt, millistele õiguslikele normidele tuginedes, kas selleks on saadud vastavad load, kes neid lubasid väljastab, kellele jne. Nii et käiksime selle küsimuse asjalikult ministriga üle ilma naeruvääristamispüüdluseta, et pilt saaks selgemaks. Aitäh!

Anti Allas, palun!

Hea eesistuja! Austatud kolleegid! Annan üle seitsme sotsiaaldemokraadist Riigikogu liikme arupärimise peaministrile. See puudutab vägagi päevakohast teemat. Nimelt tahame teada saada, kas uuel programmiperioodil põllumajandusse ja toidutootmisse suunatud vahendeid on vähemalt samas mahus kui sellel perioodil või need tegelikult vähenevad. 

Nimelt on juttu sellest agri-prosperity gap'i [tasandamisks mõeldud] 546 miljoni suurusest summast, mille puhul on riigil võimalus otsustada, kuhu see täpsemalt läheb: kas see läheb täies ulatuses ikkagi põllumajandusse ja toidutootmisse ning tootlike investeeringute toetuseks või kuhugi mujale. Nimelt, põllumehed ja toidutootjad kogunevad just selle pärast homme üle Eesti traktoritega kokku ja kulutavad oma aega. Nad ei tee seda [põhjuseta]. Nende kahtlustele andis hoogu ka tänane infotund, kus haridus- ja teadusminister proua Kallas ütles, et osa nendest vahenditest võib minna ka mittetootlike investeeringute katteks, aga põllumehed ja toidutootjad ootavad, et need vahendid tuleksid mujalt. Et saada täpne selgus, anname peaministrile üle kuue küsimusega arupärimise ja ootame selget vastust. Aitäh!

Enne kui võtan selle ploki kokku, Aivar Kokk, küsimus istungi juhatajale. Palun!

Aitäh! Täna peaks olema Riigikogus rõõmupäev. Üks ametnik on siin olnud 32 aastat. Tegelikult on see hoopis nukrusepäev, sest ta sai eile teada, et ta on tänasest koondatud. Ja tegelik põhjus on ju hoopis siin saalis. 16 Riigikogu liiget tegid eelnõu, mis viis selle aasta riigieelarvest ära hasartmängu[maksuna] kuskil 4–6 või kes teab kui palju miljonit. Rahandusministeeriumi asekantsler võttis süü enda peale ja ütles, et see viga on nende tehtud. Rahandusminister ütles siin kõnepuldis minu küsimuse peale, et eks see oli neile peale pressitud, süüdi ei tohiks olla keegi peale nende, kes algatasid. 

Hea kolleeg, see ei ole kuidagi seotud tänase istungi rakendamisega.

Oota! Ma jõuan küsimuseni, ma kohe jõuan küsimuseni. Ma selle teema püstitasin siin hasartmängu[maksu] arutelul ja Riigikogu esimees samal päeval raadios ütles, et sellist jama ei saa tulla. Mis nüüd toimub? Tegelikult inimene lasti lahti. Ma võin kinnitada – Toomas, sa oled samas komisjonis, majanduskomisjonis esimees olnud nagu minagi –, et ta oli väga tubli ja tark inimene. Aasta veel, ja inimene oleks saanud pensile minna. Ja siin majas tehakse sihuke asi! 

Kas Riigikogu juhatus on seda teemat arutanud ja andnud toetava sõna, et inimene tuleks lahti lasta? Või tuleks Riigikogu juhatuse poolt kokku kutsuda kantselei juhid ja küsida, mis tegelikkuses Riigikogus toimub? Kuskil võimuparteid teevad mingi otsuse ja kiirustatult tahetakse midagi ära teha, aga see viib miljoneid minema, ja siis süüdistatakse ametnikku, kes ei pidanud vaatama rahalisi numbreid. See oli Rahandusministeeriumi rida, tema pidi vaatama lihtsalt hasartmängumaksu teiselt poolt, mitte makse. 

Aitäh, hea kolleeg!

Küsimus ongi, kas juhatus on sellest teemast teadlik, et täna on selline päev majas.

Aitäh, hea kolleeg! Juhatus ei ole seda küsimust arutanud ja minu arvates oleks väga vale, kui Riigikogu juhatus hakkaks võtma Riigikogu Kantselei inimesi tööle ja neid töölt vabastama. See oleks äärmiselt vale. Neid otsuseid teeb Riigikogu Kantselei direktor. Nii et selles mõttes, kui teil on proteste või eriarvamusi, siis palun pöörduda Riigikogu Kantselei direktori poole, tema saab selgitada neid põhjusi. 

Möönan, et ma olen seda ääri-veeri ka küsinud, korra suhelnud Riigikogu Kantselei direktoriga ja minu jaoks olid need argumendid tegelikult täiesti arusaadavad. Ka mina olin kuulnud, et võib-olla oli mingit poliitilist survestamist. Mitte mingit poliitilist survestamist olnud ei ole. Riigikogu Kantselei direktor, veel kord, kirjeldas ja tõi mulle välja argumendid ja põhjused, miks ta sellise otsuseni jõudis.

Aga sellega, head kolleegid, saame minna tänase päevakorra juurde. Päevakorra esimene punkt: Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 753 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 753 lõpphääletus. Saalikutsungi järel me seda teeme. 

Väga lugupeetud Riigikogu liikmed, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 753. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 66 Riigikogu liiget, vastu 9, erapooletuid 2. Seaduseelnõu 753 on seadusena vastu võetud.

Saame minna teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 774 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Tõenäoliselt Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel ja volituse alusel Peeter Ernits, palun! (Saalis on sumin.) Head kolleegid, palun vaikust! Peeter Ernits tahaks juba teiega rääkida.

Head kolleegid, vabandust, et teie rahu segan, aga see on oluline eelnõu. Me oleme siin purenud seda mitmeid kuid ja selle puremise käigus on tulnud välja mitmed asjad. Isegi ühe koalitsioonierakonna kahel ministril võivad olla täiesti erinevad vaated. 

Aga asi on väga lihtne. (Saalis on lakkamatu sumin, juhataja helistab kella.) Täna on kolmapäev. Reede õhtust algab ja laupäev, pühapäev, ka esmaspäev on selline tume aeg. Kui hämarus saabub, algab koduvägivalla aeg, kui tarvitatakse vägijooke ja lastakse rihma lõdvale. Selle tulemusena kannatavad eelkõige naised ja enamasti näevad kõike seda lapsed pealt. 

Paar aastat tagasi, 2024 kehtestati 491 viibimiskeeldu nendel päevadel: reede, laupäev, pühapäev ja esmaspäev, õigemini valdavalt nendel öödel. See tähendab, et politsei saabus, aga tajus, et tema käed on liiga lühikesed. Jutt on sellest 12 tunnist. On võimalik viia vägivallatseja eemale rahunema 12 tunniks. Samal ajal kui naaberriigis Lätis võib seda teha 8 päevaks, Leedus 15 päevaks ja põhjanaabritel Soomes terveks aastaks. Meil on senimaani, kui me selle seaduse praegu vastu võtame, 12 tundi see piir. Ja see on tõsiselt häirinud Eesti politsei tööd. 

Jah, me oleme siin palju arutanud, et mis saab sellest mehest, tõenäoliselt vägivallatsejast, kui ta lumehange tõstetaks. Justiitsminister on viidanud Tamsalu kandis mingisugusele lumehangele, et mida see mees seal teeb ja kas tal on kohta, kus olla, sõpru ja kõike muud, ja kuidas see kõik läheb kokku põhiseadusega. 

Aga minu seisukoht ja ka Keskerakonna kolleegide seisukoht on see, et see on [otsus], mille tegemisel peaks olema väga pragmaatiline. Seda eelnõu on hädasti vaja politseile, seda on hädasti vaja selles hämaras olukorras olevatele valdavalt naistele ja ka lastele, kes seda peavad pealt vaatama. 

Ma tuletan meelde, et oktoobrikuus oli Tarmo Nõost, kui te mäletate, juba legendiks saanud isik, kes tappis suvalise tubli inimese Nõo lähedal maanteel. Ohvriks oleks võinud ükskõik kes meist saada. Ta oli enne oma naist pussitanud, ta oli korduvalt neid asju teinud, aga need noahaavad, pindmised noahaavad, ei tähendanud kõrgendatud ohtu. See tähendab, et selle tõttu nagu ära ei tohiks surra. 

Ja et mitte pikemalt rääkida, ütlengi, et õiguskomisjoni valik on viia viibimiskeeld 72 tunni peale – nädalavahetus ongi umbes nii pikk – ja mitte jätta 12 tunni peale, nagu justiitsminister on igal võimalusel püüdnud inimõigustele viidates [soovitada]. 

Nii et valik on lihtne. Seda sõda, kodusõda, mis käib nelja seina vahel ja mille ohvriks on reeglina naised ja mida peavad nägema lapsed – tuleb veidikenegi vaigistada, see tähendab, vägivallatseja viibimiskeeluga kuni 72 tunniks ära viia. Ja muidugi sellisel juhul, kui on juba vägivald toimunud, siis tuleb kriminaalasi algatada. Aga [praegu oleme] nii-öelda hallis alas. 

Nii et väga oluline seadus. Mina ja ka mu Keskerakonna kolleegid toetame seda ja palun ka kõigil teistel toetada. Aitäh!

Suur tänu teile! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Timo Suslov, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Tõepoolest, lähisuhtevägivald on teema, millest on raske rääkida, kuid millest ei saa kuidagi mööda vaadata. See ei ole ainult statistika ega üksikud juhtumid uudistes. Need on päris inimesed, pered, sageli ka lapsed, kelle igapäevaelu kujundab hirm omaenda kodus. Seetõttu ongi oluline pakkuda kiiret tuge ja abi nendele inimestele, kes tunnevad oma kodus hirmu, alandust ja valu.

Inimese jaoks, kes on kogenud lähisuhtevägivalda, ei ole vägivaldse suhte [lõpetamine] kuidagi lihtne otsus. See nõuab julgust, aega ja tuge. Ohvril peab olema võimalus jõuda turvalisse kohta, rääkida nõustajaga ja teha otsuseid ilma surve ja hirmuta. Just seetõttu ongi oluline see samm, mida me täna siin arutame: viibimiskeelu pikendamine 12 tunnilt 72-le. 

Praktika on näidanud, et 12 tunnist ei piisa sageli selleks, et ohver saaks rahuneda, vajalikud asjad kokku panna, leida kas või ajutine elukoht või jõuda nõustamise või õigusabini. Pikem viibimiskeeld annab ohvrile aega ja ruumi ning aitab ennetada olukorra kiiret eskaleerumist. 

Siinjuures on oluline rõhutada ka, et viibimiskeeld ei võta kelleltki ära tema inimõigusi ega liikumisvabadust laiemalt. See on ajutine ja sihitud meede, mis keelab vägivalla toime pannud inimesel teatud ajaks minna sellesse kohta, kus vägivald aset leidis. Eesmärk on kaitsta ohvrit ja vältida uue vägivalla puhkemist. 

Nii nagu ka eelkõneleja ütles, rahvusvahelises võrdluses ei oleks see samm kuidagi erakordne. Lätis võib näiteks politsei määrata viibimiskeelu kuni 8 päevaks ja Leedus 15 päevaks. Seega on 72 tunni nõue mõõdukas, kuid vajalik samm ohvrite paremaks kaitseks. 

Samas peame ausalt tunnistama, et see on alles üks samm palju laiemas töös. Lähisuhtevägivald on väga mitmetahuline probleem. See ei ole ainult füüsiline vägivald. See võib olla ka vaimne vägivald ehk alandamine, kontrollimine, hirmutamine. Samas üha enam näeme ka digitaalset vägivalda, näiteks pidevat jälgimist, ähvardamist või ahistamist telefoni ja sotsiaalmeedia kaudu. Kui me tahame vägivallaringi päriselt katkestada, peame tegelema nii ohvri kui ka vägivallatsejaga. Ohvrile tuleb tagada turvalisus ja abi. Samal ajal peab vägivalla toime pannud inimene võtma vastutuse oma tegude eest, vajaduse korral aga tuleb sekkuda ja anda abi, mis aitaks tema käitumist muuta. Ilma selleta korduvad need lood uuesti ja uuesti samades kodudes või uutes peredes. 

Seetõttu peavad meie järgmised sammud olema selged. Me peame tugevdama ohvrite tugiteenuseid, tagama parema ligipääsu nõustamisele ja kriisiabile ning parandama koostööd politsei, kohaliku omavalitsuse ja sotsiaalteenuste [osutajate] vahel. Samal ajal tuleb laiendada ka vägivallatsejatele suunatud sekkumisprogramme, et vähendada korduva vägivalla riski. 

Head kolleegid! Tänane otsus on oluline samm selles suunas. See ei lahenda kogu probleemi, kuid see annab ohvrile aega, ruumi ja võimaluse abi saada. Vahel võib just see aeg olla otsustava tähtsusega. Meie ühine eesmärk peab olema ühiskond, kus keegi ei pea omaenda kodus midagi kartma. 

Head kolleegid! Ma arvan, et täna siin seda muudatust tehes teeme väga olulise [otsuse]. Reformierakond kindlasti seda toetab ja toetage ka teie. Aitäh!

Suur tänu teile! Isamaa fraktsiooni nimel Lea Danilson-Järg, palun!

Aitäh! Head Riigikogu liikmed! Tegu on tõepoolest väga olulise eelnõuga, mis puudutab lähisuhtevägivalda ja politseile võimaluste juurdeandmist, et sellele reageerida. Teatavasti on ainult osa lähisuhtevägivallast karistatav seaduse järgi. On niisuguseid olukordi, kus midagi sellist karistatavat ei ole veel juhtunud, kuid on selge, et inimesed on seal suhtes ohus, neid on kas ähvardatud või on seal varem olnud vägivalda. Politseil oleks ebaloogiline jääda sellises olukorras pealtvaatajaks ja mitte pakkuda mingit tõhusat tuge lähisuhtevägivalla ohvrile. Seetõttu on oluline, et see võimalus sekkuda oleks. 

Üks niisugustest võimalustest on kindlasti just seesama viibimiskeeld, mis võimaldab ohvrit mitte kodust lahkuma sundida, vaid vastupidi, sunnitakse sealt lahkuma vägivallatseja. Seda praktikat on Eestis kaua oodatud. Täna on see natuke ebaefektiivne, sest viibimiskeeld võib olla kuni 12 tundi ja sellest ajast tavaliselt ei pruugi piisata selleks, et ohver saaks ennast koguda ja teha vajalikud sammud, et sellisest vägivaldsest suhtest lahkuda. Tihtipeale on lähisuhtevägivalla ohvrid kas majanduslikult sõltuvad oma partnerist või on neil lapsed, mis muudab sellisest olukorrast lahkumise keeruliseks. Nii et on väga tervitatav, kui politseile tekib juurde võimalus kehtestada pikem viibimiskeeld, mis annab lähisuhtevägivalla ohvritele tõhusama kaitse. 

Kahjuks peab tunnistama, et selle eelnõu menetlemine on õiguskomisjonis käinud üle kivide ja kändude. Ka valitsuse enda [liikmed], siseminister Taro ja justiits- ja digiminister Pakosta, on olnud pikka aega risti vastupidistel seisukohtadel mitmes aspektis. Õiguskomisjoni liikmena olen saanud seda jälgida ja ka oma seisukoha kujundada. Ka mulle tundub, et seal on jätkuvalt üleval teatud juriidilised probleemid, mis oleks mõistlik ikkagi enne seaduse vastuvõtmist ära lahendada, sest ainult hästi sõnastatud seadus tagaks meile tõrgeteta ja kiire rakendumise ning tõhusa abi lähisuhtevägivalla ohvritele.

Isamaa pakkus teisel lugemisel sellist võimalust, et eelnõu teksti veel kohendada. Tegime ettepaneku teine lugemine katkestada just sellel eesmärgil. See toetust ei leidnud, nii et täna on meil lõpphääletus. Tõepoolest, ega siis midagi teha ei ole, seda võimalust on pakutud, aga valitsus seda ei ole kasutanud. Eelkõige jääb vastutus selle eelnõu kvaliteedi eest valitsusele. 

Ma toon väga lühidalt välja, nagu eelnevalt oli ka juttu, et selle eelnõu kohaselt pikendamise võimalus, see 72-tunnine viibimiskeelu seadmise võimalus politseil tekib, aga seda ei saa pikendada. See ei ole minu arvates asjakohane. Nagu ka täna siin välja toodi, et on riike, kus viibimiskeeld on väga palju pikem. Aga Eestis sellist pikendamise võimalust eelnõus sees ei ole. 

Muidugi on ka vaieldav, kas selline pikk viibimiskeeld on kohane ohu tõkestamiseks või ka väljaselgitamiseks. Väljaselgitamise koha pealt tundub see ebaproportsionaalne ja see võib teha presidendile muret selle eelnõu väljakuulutamisel. Aga elame-näeme! 

Igal juhul on väga oluline, et me liiguksime samm-sammult sinnapoole, et me suudaksime paremini tõkestada lähisuhtevägivalda ja annaksime selleks ka politseile võimalusi juurde. Nii et Isamaa hääletab täna selle eelnõu poolt. Aitäh!

Suur tänu teilegi! Usutavasti jätkuvalt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel ja volituse alusel Andre Hanimägi, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Veel mõni aeg tagasi oli Eestis täiesti tavapärane arusaam, et perevägivalla puhul lahkub kodust ohver, tema peab otsima turvalise koha, tema peab oma elu ümber korraldama. Me aga teame, et see ei ole õiglane, see ei ole toimiv ja mis veel olulisem, see ei kaitse ohvrit. Seetõttu oli oluline samm, kui loodi võimalus rakendada viibimiskeeldu ja eemaldada kodust vägivalla toimepanija. See oli suur-suur muutus meie seadustes, aga veel suurem muutus meie mõtlemises. Aga praktika on näidanud, et täna paragrahvidesse kirja pandult sellest ei piisa.

Sotsiaaldemokraadid on seda eelnõu kaua oodanud. Kui me nägime, et valitsuses ei ole selles küsimuses üksmeelt ja eelnõu liikumine venib, andsime ka ise vastava eelnõu sisse. Tegime seda väga selgel põhjusel: me ei pidanud õigeks, et nii oluline küsimus jääb seisma poliitiliste erimeelsuste taha. Kuigi kahel ministril, justiitsministril ja siseministril, on olnud oma argumendid ja seisukohad, oli väga mõistlik suunata eelnõu siia Riigikogu saali otsustamiseks. Mul on hea meel, et täna on see päev viimaks käes.

Miks seda muudatust vaja on? Praegune kuni 12-tunnine viibimiskeeld ei ole perevägivalla juhtumite puhul kindlasti piisav. Perevägivald ei ole hetkeline konflikt. See on sageli korduv, eskaleeruv ja keeruline, ei pruugi olla ainult füüsiline, vaid võib olla ka emotsionaalne ja vaimne. Sellises olukorras ei ole realistlik eeldada, et inimene suudab mõne tunni jooksul mõista, mis temaga tegelikult juhtus, hinnata oma turvalisust, otsustada, mida teha edasi, ja leida vajalikku abi. Inimesel on vaja aega – aega, et olukorda mõtestada ja abi vastu võtta, aega, et teha otsuseid, mis ei sünni hirmust või šokist. 

72 tundi ei ole juhuslik number. See arvestab väga praktiliselt reaalsust, et perevägivalla juhtumid toimuvad sageli nädalavahetusel ja öisel ajal, kui paljud tugiteenused ei ole kohe kättesaadavad. Vajalikud teenused on kättesaadavad enamasti tööpäevadel. Kui juhtum leiab aset näiteks reede õhtul, siis 12 tunniga ei jõua inimene ju reaalselt mitte kuhugi. 72 tundi annab võimaluse, et abi on kättesaadavam. 

Ühtlasi annab see politseile ajavaru teha sisuline ohuhinnang, koguda teavet ja kaasata teisi asutusi. Ohver saab teha läbimõeldud otsuseid ning tegutseda mitte [vahetus] kriisiolukorras ja hirmutunde ajendil. Ühtlasi on see rahvusvaheline soovitus, mis tuleneb Istanbuli konventsioonist ja selle täitmist hindavast GREVIO raportist, mis on rõhutanud, et 12-tunnine viibimiskeeld ei taga ohvritele piisavat kaitset. Nii et 72 tundi on tõepoolest selles kontekstis väga mõõdukas ja põhjendatud samm, seda enam, tuletan ka meelde, et meie lähikonnas on riike, kus see aeg on kordades ja kordades pikem.

Kuigi seadus[muudatus] on kahtlemata väga vajalik, leidsid õiguskomisjonis aset sisulised ja kohati ka väga kriitilised arutelud. Arutati, kas võib juhtuda, et koduomanik visatakse lumehange, kus ta surnuks külmub, või [juhtub] midagi muud [hullu]. Loomulikult seda ei ole. Olgu ära öeldud, et politsei ei jäta ühtegi inimest abita. Siiski oli diskussioon selle ohu väljaselgitamise üle ja kas see on piisav põhjus, et alustada selle eelnõu parandamist, katkestada eelnõu lugemine. Peab mõistma, et ega ühest kaebusest kindlasti ei piisa, et inimene saadetakse 72 tunniks kodust välja. Ohu väljaselgitamine ei tähenda loomulikult suvalist või automaatset sekkumist. See tähendab olukorda, kus politseil on konkreetsete asjaolude põhjal põhjendatud alus arvata, et oht võib realiseeruda. 

Siin on palju räägitud ka põhiseadusest. Loomulikult on liikumiskeeld ja liikumisvabadus väga olulised, ka kodu on väga oluline, aga teiselt poolt on väga oluline inimese tervis, inimese väärikus, rääkimata loomulikult inimese elust. Me peame siinkohal kindlasti ütlema, et mittesekkumine teadaoleva vägivallaohu korral on palju tõsisem rikkumine kui sekkumine. 

Head kolleegid, 72-tunnine viibimiskeeld ei ole küll imerohi, aga see on väga vajalik, praktiline ja proportsionaalne samm. Sotsiaaldemokraatlik Erakond loomulikult seda eelnõu toetab. Aitäh!

Suur tänu teile! Eesti 200 fraktsiooni nimel Stig Rästa, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Head kolleegid! Kuulsin siin väga palju sarnaseid väiteid, seega ma räägin alustuseks hoopis sellest, et ma olen ise kuulnud pealt lähisuhtevägivalda naabrite juures, aga tollal noore poisina ja teadmatusest, võib-olla ka hirmul olles, mõtlesin ma selle peale, et ma ei hakka politseid kutsuma, sest see pole minu asi, mis seal kõrval toimub. Mul oli hirm, et kui politsei ära käib ja vägivallatsejat ära ei viida, siis lüüakse meie enda korteri uks maha ja tullakse mulle kallale. Samuti olen ma näinud, kuidas lähisuhtevägivalla ohver peab kodust põgenema ainult T-särgi väel ja otsima abi naabrite juurest. Need episoodid jäävad meelde ja need panevad mõtlema selle peale, et alati ei pea ohver põgenema, vaid tegelikult peab ikkagi vägivallatseja ära viima. 

Eelmisel aastal registreeriti Eestis 9600 koduvägivallajuhtumit ja statistika ütleb, et oma elu jooksul on paarisuhtes vägivalda kogenud 41% naistest ja 33% meestest. Eestis kogeb lähisuhtevägivalda iga viies laps. Nendest numbritest selgub, et Eesti on üks vägivaldseimate suhetega riike Euroopa Liidus. Need arvud peegeldavad tegelikult inimeste füüsilist ja hingelist valu. 

See muudatus ei ole puhtalt tehniline, vaid see on selgelt väärtuse valik. Küsimus on selles, kelle poolele riik kriisihetkel ikkagi asub. Kas me jätame ohvri ja lapsed uuesti hirmu kätte või anname neile päriselt aega hingata ja abi otsida, turvaliselt otsuseid teha? 

Enne kõlas ka, et meie naaberriikides Lätis ja Leedus saab politsei viibimiskeeldu rakendada oluliselt kauemaks kui 72 tunniks. Rootsis saab seda rakendada kuudeks ja Soomes saab politsei või kohus määrata viibimiskeeldu isegi kuni aastaks. 

Kui võrrelda Soome ja Eesti lähisuhtevägivalla numbreid, siis need on per capita sarnased, aga tähtis on fakt, et Soomes julgetakse palju rohkem abi otsida ja riik reageerib rohkem. Me peame jõudma ka selleni, et igasugusest lähisuhtevägivallast teatamine oleks normaalne, mitte häbiasi. Meil on Soomega täiesti erinev minevik ja Eestil on keeruline ajalugu. Meid on justkui õpetatud mitte kaebama, vaid kannatama ja seeläbi sisendama iseendale, et ma olen tugev. Tegelikkuses kannatab aga räigelt ka vaimne tervis. 

Tihti on nimetatud Soomet ja Rootsit pealekaebajate riigiks, kus naaber võib lihtsalt naabrile politsei kutsuda, ja sellesse on suhtutud kuidagi üleolevalt. Aga tegelikult me peame ikkagi mõtlema sellele, et kogukond kaitseb kogukonda ja me peame selle vägivalla vastu ühiselt seisma. 

Hetkel on 12 tunni piir. See tähendab, et kui lähisuhtevägivald on toime pandud õhtusel ajal, nagu see üldiselt ongi, siis ei jõua ohver selle öö jooksul toibudagi või veel vähem otsida abi või teha ratsionaalseid otsuseid edaspidiseks. Kui inimene on šokis või hirmunud või traumeeritud, vajab ta taastumiseks kindlasti oluliselt rohkem aega kui 12 tundi.

Samuti pean ma õigeks seda, et perevägivallajuhtumite puhul muutub viibimiskeelu protokollimine kohustuslikuks. See annab õigusselgust, tugevdab kontrollitavust ja aitab nii kaitsta ohvri õigusi kui ka tagada, et politsei otsused on läbipaistvad ja põhjendatud.

Selle eelnõu keskmes ei ole karistamine, selle keskmes on turvatunde loomine. See sõnum, et politseil on võimalus seda tööriista kasutada, toimib loodetavasti ka ennetava meetmena. See ei lahenda kõiki lähisuhtevägivalla probleeme, kuid see annab kõige kriitilisemal hetkel aega juurde ja mõnikord on just aeg see, mis päästab tervise, väärikuse või isegi elu. Kui me tahame, et Eesti riik oleks selline, kus inimene ei jää oma kodus vägivalla hirmus üksi, siis me peame seda eelnõu toetama. Seega, palun seda toetada! Aitäh!

Suur tänu teile! EKRE fraktsiooni nimel Varro Vooglaid, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kaheksa minutit. 

Suur tänu! Enne, kui ma tulen selle eelnõu juurde, tahan ma siiski kasutada võimalust, et öelda ära, et see, mida me täna saime meediast lugeda, et Riigikogu majanduskomisjoni ametnik on lahti lastud viis kuud enne seda, kui ta oleks saanud pensionile. See, et temast tehti patuoinas seonduvalt hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõuga, mis teatavasti käkerdisena kokku keerati ja millega riigile potentsiaalselt miljoneid eurosid kahju põhjustati, on täiesti häbiväärne ja vastuvõetamatu. Tegelikult teie, poliitikud, kes te seda asja käpardlikul viisil läbi surusite, oleksite ise võinud vastutuse võtta ja tagasi astuda või vähemalt avalikkuselt vabandust paluda. Aga nüüd on lahendus selline, et teie ei vastuta kõige vähemalgi määral mitte millegi eest, aga pikaaegne ametnik, kelle kohta on paljud öelnud, et ta on väga hea ametnik olnud, on saanud sule sappa. Ma loodan, et teil on endal vähemalt natuke halb tunne selle olukorra pärast. Niimoodi seda asja päris jätta ei tohiks. 

Aga nüüd eelnõu juurde. Ei ole vähimatki kahtlust, et kõik me siin saalis oleme üksmeelselt selle vastu, kui naiste kallal rakendatakse vägivalda. See on probleem meie kõigi arvates. Nii et ei ole mõtet hakata kellegi peale näpuga näitama, et näete, nemad või nemad ei poolda meetmete rakendamist või seaduse muutmist selleks, et naised oleksid paremini kaitstud lähisuhtevägivalla eest. Seda esiteks. 

Fakt on seegi, et riigieelarve menetluses tegi meie fraktsioon ettepaneku eraldada naiste varjupaikadele senisest rohkem raha. See rahaline toetus, mida nad saavad, on liiga väike. Seal on rahaline puudujääk ja riigieelarve kogu kontekstis oli jutt väga väikestest kuludest. Sellest hoolimata see ettepanek kahjuks läbi ei läinud.

Aga täna me peame küll ütlema, et me ei saa seda eelnõu toetada sel lihtsal põhjusel, et see on sisuliselt väga vastuoluline. See on tõesti sisuliselt väga vastuoluline ja sellest annab tunnistust ka asjaolu, et mitte ainult valitsuse eri ministrid olid selle eelnõu suhtes täiesti erinevalt meelestatud, vaid ka ühe erakonna ministrid olid selle suhtes erinevalt meelestatud. Tõsiasi on see, et siseminister väga surus selle eelnõu vastuvõtmist sellisel kujul, nagu ta täna meie ees on, aga samuti Eesti 200 ridadesse kuuluv justiits- ja digiminister tuli korduvalt komisjoni väga sisulise ja põhjendatud kriitikaga. Ma pean ütlema, nagu ma ütlesin ka komisjonis korduvalt, et selle kriitikaga sai üksnes nõustuda. 

Kõige problemaatilisem on selle asja juures see ja ka seetõttu me lihtsalt ei saa selle eelnõu poolt hääletada, et see on põhiseadusega vastuolus. Järjekordselt on toodud parlamendi ette eelnõu, mis on põhiseadusega vastuolus. Aga ma lihtsalt loen ette need punktid, mida justiitsminister, toetudes justiitsministeeriumi kompetentsile, välja tõi, pöördudes õiguskomisjoni poole kriitikaga.

Esiteks: seaduses tuleb sätestada kriteeriumid, millest lähtuvalt viibimiskeelu kehtestamist otsustatakse. Praegu neid kriteeriumeid ei ole. Nagu justiitsministeerium ütleb, eelnõu jätab inimeste kodust väljaajamise sisuliselt politseiametniku kõhutunde küsimuseks, sest seadus kriteeriume ei kehtesta. 

Teiseks: tuleb tagada, et viibimiskeelu rakendamisega ei ohustata inimese elu ja tervist. Seaduses peaks olema sätestatud, et kui näiteks talvisel ajal suurte miinuskraadidega tõstetakse keegi kusagil maapiirkonnas oma kodunt välja ja öeldakse, et ta ei tohi 72 tundi sinna minna, siis oleks tagatud, et tal ikkagi on kusagile minna, et ta lihtsalt tänaval või küla vahel surnuks ei külmu. Öeldakse, et politsei ei teeks niimoodi, aga see tuleks seadusesse kirja panna. Justiitsministeerium väga õigesti sellele tähelepanu juhtis. 

Kolmandaks: tuleb tagada, et viibimiskeeluga ei asendataks kriminaalkaristust. Teatavasti juba praegusel hetkel, kui on tuvastatud või on tõsine kahtlus, et on lähisuhte raames on toime pandud vägivallategu, siis ei tule rakendada viibimiskeeldu. Siis tuleb algatada kriminaalmenetlus. Seadus kohustab algatama kriminaalmenetluse ja siis võib inimese kahtlustatavana kinni pidada 48 tunniks ja pärast seda võib ta vahistada ja jätta vahi alla palju kauemaks kui 78 tunniks. Tänagi siin saalis on mitmes kõnes öeldud, et ei saa ju olla sellist asja, et on tuvastatud, et inimene vägivallatseb oma lähedaste suhtes, aga peab ainult 12 tundi kodunt eemal olema. Ei, justiitsminister rõhutas seda ka komisjonis korduvalt, et kui on vägivallatsemine tuvastatud, siis tuleb alustada kriminaalmenetlust, mitte rakendada sellist kvaasikaristust viibimiskeelu näol, sest see ei ole karistuslik meede. 

Neljandaks: tuleb tekitada tõhus vaidlustamise ja hüvitamise mehhanism, kui viibimiskeeldu on kohaldatud alusetult. Justiitsministeerium osutab sellele, et praegu ei ole sellist mehhanismi. Pärast politsei ütles, et jah, me kehtestasime viibimiskeelu 78 tunniks, selleks et selgitada välja, kas mingi oht on. Selgus, et ei ole mingisugust ohtu. Inimene pidi kusagil, ma ei tea, hotellis viibima näiteks kolm ööd. Politsei ütleb, et nojah, tegelikult ei olnud seda ohtu, me eksisime, aga mingit vastutust ette nähtud selliseks puhuks ei ole, kuigi kulud inimesele kaasnevad. 

Viiendaks: tuleb tagada omandi põhiõigusega arvestamine. Tuleb arvestada, kellele see pind, kuhu tal keelatakse 78 tunniks minna, üleüldse kuulub ja kes teised seda edasi kasutavad selle 72 tunni jooksul. Peab olema välistatud selline olukord, kus omanik ei või oma koju naasta 72 tunni jooksul, aga mingid inimesed, kellel võib-olla üldse ei pruugi olla õigust seal viibida, saavad seda pinda samal ajal kasutada ja miks mitte seal ka näiteks, ma ei tea, vargust toime panna. 

Kuuendaks: viibimiskeelu rakendamisega peaks kaasnema proaktiivne ohvriabiteenus. Nii et mitte ainult ei rakendata viibimiskeeldu, vaid eeldatavale ohvrile osutatakse ka ohvriabiteenuseid, mida praegu kehtiva õigusega ette nähtud ei ole. 

Seitsmendaks, mis on kõige olulisem ja millel ma veel peatuksin natukese alles jäänud aja jooksul põhjalikumalt: see on see, et viibimiskeelu kehtestamise lävend tuleks tõsta olulise ohu tõrjumiseks, et seadus oleks põhiseaduspärane. Justiitsministeerium – pange tähele, mitte EKRE fraktsioon, vaid justiitsministeerium! – ütleb oma ametnike kompetentsile tuginedes, et praegusel kujul see eelnõu on põhiseadusvastane, kuna seda ettepanekut arvesse ei võetud. 

Milles siis probleem seisneb? Probleem seisneb selles, et kui te loete seda lisatavat § 44 lõiget 1¹, siis see ütleb kohe alguses, et politsei võib olulise või kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks ajutiselt keelata isiku viibimise [ohvri läheduses] kuni 78 tunniks. Kas panete tähele, milles probleem seisneb? Politsei võib isegi mitte ainult kõrgendatud ohu, vaid ka olulise ohu väljaselgitamiseks öelda, et sina või sina või sina ei tohi 72 tunni jooksul oma koju tulla. Inimene küsib, kas teil on mingisuguseidki fakte, millest nähtub, et ma olen kellelegi mingisuguseks ohuks, oluliseks ohuks või kõrgendatud ohuks? Politsei ütleb, et ei, otseselt meil fakte ei ole, aga me hakkame seda nüüd välja selgitama. Aga selgitage praegu välja, küsige minu käest küsimusi, küsige mu abikaasa või elukaaslase käest küsimusi, küsige naabrite käest, küsige laste käest! Selgitage välja siis! Ja kui te selgitate välja, et on minust lähtuv oht, siis ma saan aru, et te kehtestate mulle viibimiskeelu. Aga ei saa ju olla sellist asja, et kuni 72 tunniks te keelate mul oma koju tulla ainult sellepärast, et teil on vaja hakata alles kõike selgitama! 

Ja ma nägin õiguskomisjonis, et tegelikult üle terve komisjoni kõikide fraktsioonide esindajad said aru, et see on probleem. Ma ei hakka nimesid nimetama, aga tutvuge palun komisjoni istungite protokollidega. Isegi koalitsioonisaadikud pakkusid välja, et kehtestaks väljaselgitamiseks 12 tundi ja tõrjumiseks 72 tundi. Sest ei saa olla, et ka väljaselgitamiseks pannakse kuni 72 tundi ja see on proportsionaalne samas mahus viibimiskeeluga, mis on mõeldud juba väljaselgitatud ohu tõrjumiseks. 

Aga ei läinud läbi! Mingi imelik asi käis: justiitsminister ja siseminister olid nagu vaenujalal, üks ei nõustunud teisega, teine ei nõustunud esimesega, kuidagi edasi-tagasi põrgatati ja lõpuks isegi justiitsministeeriumist tuli muudatusettepanek, mille minister tagasi võttis. Ilmselt talle valitsuses tehti kuidagi selgeks, et kuule, võta oma muudatusettepanek tagasi. 

Aga ma tahan öelda, et tegelikult ka komisjonis saadi aru, et praegusel kujul ei ole eelnõu põhiseaduspärane. Seetõttu ma palun presidendil sellele eelnõule erilist tähelepanu pöörata, isegi kui see täna vastu võetakse. Aitäh!

Aitäh teile! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 774 lõpphääletus. Saalikutsungi järel me seda teeme.

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 774. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 73 Riigikogu liiget, vastu 10, erapooletuid 0. Seaduseelnõu 774 on seadusena vastu võetud.

Saame minna kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse" eelnõu 833 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, rahanduskomisjoni liikme Kersti Sarapuu.

Aitäh, austatud juhataja! (Saalis on sumin, juhataja helistab kella.) Head kolleegid! Rahanduskomisjon algatas eelnõu käesoleva aasta 23. veebruaril (Juhataja helistab kella.), lähtuvalt Eesti, Islandi, Leedu, Läti ...

Head kolleegid, palun vaikust!

... Norra, Rootsi, Soome ja Taani vahelise Põhjamaade Investeerimispanka käsitlevast lepingust ning Eesti Vabariigi ja Põhjamaade eelnimetatud investeeringupanga põhikirjast. Kontrollkomitee on moodustatud eesmärgiga tagada panga tegevuse vastavus põhikirjale. Kontrollkomitee vastutab panga raamatupidamisdokumentide auditeerimise eest ning esitab Eesti Panga Nõukogule iga-aastase audiitori järeldusotsuse. Kontrollkomitee koosneb kümnest liikmest. Komitee liikmed nimetatakse ametisse kuni kaheks aastaks. 

Rahanduskomisjon teeb ettepaneku alates 1. juunist 2026 kuni 31. maini 2028 nimetada Eesti esindajaks Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomitees Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann. 

Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 12. märtsiks Riigikogu fraktsioonidelt ega komisjonidelt ettepanekuid ei laekunud. Komisjon arutas eelnõu selle esimese lugemise ettevalmistamisel 10. ja 16. märtsil ning tegi järgmised konsensuslikud otsused: määrata juhtivkomisjoni esindajaks komisjoni liige Kersti Sarapuu, teha ettepanek võtta eelnõu esimene lugemine Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 18. märtsil ja viia läbi lõpphääletus. Aitäh!

Suur tänu! Küsimusi teile ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Nagu ettekandja kenasti ütles, selle eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 833 lõpphääletus. Saalikutsungi järel me seda teeme.

Head kolleegid, panen lõpphääletusele rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse" eelnõu 833. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 60 Riigikogu liiget, vastu 1, erapooletuid 0. Otsuse eelnõu 833 on otsusena vastu võetud. 

Saame minna neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele õiglase astmelise tulumaksu kehtestamise kohta" eelnõu 745 esimene lugemine. Juhin kolleegide tähelepanu sellele, et selle otsuse eelnõu vastuvõtmiseks otsusena on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Ja kolleeg Andrei Korobeinik, kui teil on aega, siis me ootame teid ettekandeks Riigikogu kõnetooli. (Saalist öeldakse midagi.) Ma ütlesin, et kui teil on aega, siis me ootame teid Riigikogu kõnetooli, et kuulata teie ettekannet. Me oleme väga tänulikud selle eest.

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Mul on aega, aga tundub, et paljudel saadikutel ei ole. Ei ole aega, nad läksid saalist ära.

Töö tahab tegemist. 

See ongi nende töö, nende töö ongi kvaliteetne debatt siin saalis. Seda eriti tänasel turbulentsel ajal, kui hommikul saabus uudis, et põllumajandusminister läheb põllumeestega koos protestiaktsioonile. Ometi Reformierakond ütles, et Eesti on korda tehtud. See info ei ole ministrini jõudnud, aga see info ei ole jõudnud ka Eesti inimesteni. Mida tähendab "korda tehtud" Eesti Reformierakonna doktriinis? See on Eesti, kus majandus on mitu aastat järjest Euroopa Liidus kõige kehvemas seisus. See on Eesti, kus ühiskonnas kasvab ebavõrdsus. See on Eesti, kus rünnatakse just neid inimesi, kellel on niigi kõige raskem: maal elavaid inimesi, peresid, kus on palju lapsi, neid, kes teenivad kõige vähem. Ja nii edasi.  

Keskerakond ei ole nõus sellega, et Eesti on korda tehtud. Eesti vajab kordategemist ja Keskerakonnal on selleks mitu konkreetset [ettepanekut], mis arvatavasti peab ellu viima aasta pärast, aga võimalik, et Reformierakond ikkagi saab aru, et saab ka teisiti, toetab meie algatusi ja nende [asjade] tegemise aeg jõuab kätte varem.  

Üks selline algatus on täna, head vähesed allesjäänud kolleegid, just praegu teie ees. Tegemist on astmelise tulumaksu ettepanekuga. Astmeline tulumaks jätab raha kätte neile, kellel on raha kõige vähem. See vähendab ühiskonnas ebavõrdsust ja sellest võidavad ka need, kes teenivad rohkem. Sellepärast et kõik ju tahavad elada Eestis, kus inimesed on õnnelikud. Kuidas sa võid õnnelik olla, kus sinu niigi väikesest palgast võtab riik tavalist tulumaksu ja teise käega annab Riigikogu liikmetele 500 eurot aastas juurde tänu 1. jaanuaril jõustunud tulumaksureformile?  

Mõelge selle peale, mida praegune tulumaksusüsteem ja see reform, mille Reformierakond koos Eesti 200-ga korraldas, tähendab. Pool miljardit aastas läheb selleks, et jagada rikkamatele inimestele raha. Kui suur summa see on? Kui me jagaksime selle raha näiteks neile, kes said selle aasta jooksul lapse, siis iga selline perekond saaks kätte üle 50 000 euro. Aga selle asemel, et anda see raha neile, antakse see raha näiteks tippjuhtidele ja Riigikogu liikmetele, neile, kes teenivad niigi palju.  

Astmeline tulumaks tähendab seda, et inimesed, kes teenivad vähe, maksavad tulumaksu vähem, ja need, kes teenivad rohkem, näiteks üle kahe keskmise palga, maksavad suuremat tulumaksu. See säästaks eelarve jaoks umbes 400 miljonit, mida saab kasutada väga erinevateks asjadeks. Näiteks automaksu puhul see summa, mille riigieelarve teenib, on kaks korda väiksem, ehk siis automaksu võib tühistada, võib pakkuda Eesti inimestele tasuta ühistransporti. Ja kui lisada sellele muud Keskerakonna välja pakutud lahendused, näiteks pangamaks, siis Eesti tulevik oleks päris helge.  

Aga no me saame aru, et Reformierakonna agoonia kestab veel aasta aega ja meie peame koos kõigi Eesti inimestega ära ootama, kuni võim vahetub. Samas, mõnikord võib ime juhtuda ja Reformierakond, kes on vahepeal, no Ansipi ajast näiteks, väga palju muutunud ja täna ei ole üldse sama erakond, võib-olla muutub jälle ja suudab toetada ka mõistlikke asju. Võib-olla see aeg saabub varem kui aasta pärast. Ma väga loodan, et mõni Reformierakonna saadik leiab tee tagasi saali ja toetab seda suurepärast ettepanekut Vabariigi Valitsusele ja tõepoolest aitab Eestit korda teha. Aitäh! 

Aitäh! Teile on mõned küsimused. Alustab Tanel Kiik. Palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! No iseenesest kahtlemata ka sotsiaaldemokraadid toetavad õiglase astmelise tulumaksu kehtestamist. Aga realistliku inimesena ma kardan, et siin saalis oleme me teiega küll vähemuses. Kipub olema niimoodi, et millegipärast eelistatakse ühetaolist maksusüsteemi, mis tõepoolest on jõukamaid soosiv. Ja nagu te kirjeldasite, hiljuti tehti asi hullemaks.  

Ma küsingi konkreetse eelnõu kohta. Te tõite välja, et tuleks kehtestada tulumaksuastmed ja -määrad niimoodi, et madalama sissetulekuga isikute maksukoormus väheneks – noh, sümpaatne – ja samal ajal kõrgema sissetulekuga inimeste panus suureneks. Aga te jätsite täpsustamata, kus see piir madalama ja kõrgema vahel on ja mis umbes võiks olla sissetulekupiir, mille puhul võib öelda, et jääb tänane tase. Tervikuna, ma saan aru, eesmärk ei ole mitte ainult maksukoormust ümber jaotada, vaid ka saada eelarvesse hinnanguliselt juurde 200 miljonit eurot, nagu teie mõjuanalüüs ütleb. Järelikult peab jõukamate koormus märkimisväärselt tõusma. Kust need piirid jooksevad?

Aitäh! Siin on kaks aspekti. Esiteks, muidugi, mulle on hästi sümpaatne, et sotsiaaldemokraadid toetavad seda ettepanekut. Ma olin šokeeritud, kui sotsiaaldemokraadid tulid koos oma toonase koalitsioonipartneri Reformierakonnaga ja ütlesid, et maksusoodustus rikkamatele inimestele ongi nende ettekujutus paremast Eestist. Ma mõtlesin, kas ma ikka näen õigesti, kas need on needsamad vanad head sotsiaaldemokraadid, kellega ma olen harjunud. See šokk on olnud pikaajaline ja sügav. Ma loodan, et nüüd see muutus on käes ja sotsiaaldemokraadid tõepoolest toetavad sotsiaaldemokraatlikke väärtusi. 

Ma usun, et ka teie jaoks on võrdne ühiskond oluline. On oluline, et me aitame just neid, kellel on niigi raske, mitte neid – nagu sina või mina –, kes niigi teenivad palju. Ja võimalik, et ka aasta pärast, peale valimisi ei tule järjekordset muutust ja sotsiaaldemokraadid on endiselt astmelise tulumaksu poolt. Võimalik, et see jõuab isegi teie programmi. Õnneks on teil väga hea programmi kirjutaja Andre Hanimägi, kes on kirjutanud mitu programmi. Ta oskab seda teha ja võtab vanadest programmidest, mis tal loodetavasti on arvutis veel alles, need asjad üle. 

Aga nüüd teine oluline aspekt. Kui rääkida sellest, kus see piir on, siis ma juhin tähelepanu, et maksureformiga tekitas Reformierakond koos Eesti 200-ga eelarvesse poole miljardi suuruse augu. Kui me võrdleme 200 miljonit selle poole [miljardiga], siis [näeme], et tegelikult maksukoormus on ka siis väiksem kui aasta tagasi. Ehk me ei võta [rahvalt] rohkem raha, kui inimesed maksid aasta tagasi, aga maksukoormus [osal] võrreldes tänase olukorraga tõuseb. 

Kui me mõtleme, mis see piir võiks olla, siis tegemist on ülesande andmisega valitsusele. Seal on väga hea rahandusminister Jürgen Ligi, kes oskab väga hästi arvutada. Tal on kindlasti head mõtted, mis ei pruugi alati kokku langeda Reformierakonna mõtetega, mis ei ole üldjuhul kuigi head. Ja Riigikogus on väga hea endine rahandusminister Aivar Sõerd, kes praegu kahjuks ei ole meiega, aga loodetavasti ta jõuab. Koos nad suudavad välja pakkuda hea lahenduse.

Aga minu arvamus on see, et kaks keskmist palka võiks olla see piir, kust alates inimene võiks maksta rohkem. Ja juhul, kui inimese [sissetulek on kuni] selle nii-öelda maksuküüru piirini, 1200 euroni, siis ta ei peaks sisuliselt üldse tulumaksu maksma. Sellisel juhul talle jääb rohkem raha kätte, see raha jõuab kohe ringlusse. Ja tegelikult eelarve jaoks see kulu ei ole üldse väga suur, aga kokkuvõttes ühiskonna ebavõrdsus ja absoluutses vaesuses [elavate inimeste arv] langeb oluliselt.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Jah, me võime loomulikult optimistid olla, aga lihtne talupojaloogika ütleb seda, et kaks koalitsioonierakonda ehk Reformierakond ja Eesti 200, kes äsja kaotasid ära niinimetatud maksuküüru, mis võib-olla ei olnud kõige parem või ideaalne süsteem, aga vähemalt oli kindlasti õiglasem kui see praegune, millega nad välja tulid, kindlasti ei hakka seda meie initsiatiivi toetama. Aga minu küsimus sulle on see: miks sinu arvates just eelkõige Reformierakonnal on kinnisidee, et astmeline tulumaks on kurjast ja peabki olema ainult üks aste, mis on kõigile rakendatav, sõltumata sissetulekust? Tegelikult me teame, et Euroopas on riike, kus selline süsteem eksisteerib, ikka hästi vähe, sellepärast et see süsteem põhimõtteliselt on juba ajale jalgu jäänud. 

Aitäh! No tõepoolest, neid riike on vähe mitte ainult Euroopa Liidus, vaid kogu maailmas. Ja põhjus on lihtne: astmelise tulumaksu loogika on hästi ratsionaalne. Siin ei ole küsimus õigluses või ebaõigluses, vaid selles, et riik lihtsalt toimib paremini, kui ühiskond on võrdsem, kui ei ole seda lõhet, et vaesed inimesed elavad slummides ja rikkad inimesed omavad mitu suurt maja ja sõidavad kalli autoga nendest slummidest läbi. See ei ole ühiskond, mida väga paljude arvates üks riik võiks tolereerida.  

Aga see on ühiskond, mida Reformierakond tahab ehitada, see on nende arusaam korda tehtud Eestist. Ja see ei ole see Reformierakond, mida me mäletame. Kui nüüd sotsiaaldemokraadid jõudsid tagasi heade [põhimõtete] juurde, siis tundub, et nende jaoks opositsioon mõjub hästi positiivselt. Reformierakond võib-olla peab ka opositsiooni sattuma, selleks et leida tagasiteed juurte juurde, kus nad olid ja kus nad olid hästi edukad, Eesti inimesed armastasid neid. Tänast Reformierakonda on väga raske armastada

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Maksuküüru kaotamine viis riigieelarvest tõesti 500–600 miljonit eurot ära ja seetõttu on tõstetud teisi makse: tulumaksu, käibemaksu. Kas selle eelnõu tulemus saaks korvata selle kaotuse, mis on tehtud maksuküüru kaotamisega? Ja kuidas see mõjub tavalisele ja nõrgemale osale Eesti elanikkonnast? 

Aitäh! Siin on kaks aspekti. Esiteks, tõepoolest, neile, kes teenivad vähem, jääb rohkem raha kätte. Aga teine aspekt on see, et kuna see eelarveauk, mille Reformierakond tekitas, aastast aastasse väheneks, siis see võimaldaks meil vähendada muid makse ja mõnest loobuda. Näiteks võimaldaks see loobuda automaksust. Me näeme, et see maks ei toimi, oli hästi rumal otsus sellisel kujul see kehtestada ja sedasi me saame selle lihtsalt ära tühistada. 

Lisaks me saaksime pakkuda muid lahendusi. Nagu ma mainisin, tasuta ühistransport on kasulik just neile, kes on kõige vaesemad, kes elavad maal ja kes muudmoodi hakkama ei saa. Päris iga inimene ei saa elada Tallinnas, kus on tasuta ühistransport. [Praegune olukord] ei ole meie arusaam adekvaatsest riigist. Me ei arva, et inimesed peavad kõik pealinna kolima, sellepärast et maal elu on võimatu. Nii et loomulikult, jah, see parandaks olukorda neil, kellel on väike sissetulek, ja see võimaldaks vähendada üldist maksukoormust. 

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud ettekandja! Viimase kümne-viieteist aasta jooksul on Keskerakond olnud päris mitmes valitsuses, sealhulgas peaministriparteina, ja ikkagi on astmeline tulumaks jäänud kehtestamata. Kas me nüüd võime kindlad olla, et kui peale järgmisi valimisi tekib poliitiline konjunktuur, mille korral teie saaksite valitsusse ühe liikmena, siis te enam sellisesse valitsusse ei lähe, kes astmelist tulumaksu ei kehtesta? Kas te saate seda kinnitada? Meie toetame.

Aitäh! Jah, ma loodan teie häälele valimistel, sest see kindlasti on meie üks võtmelubadusi valimisprogrammis. Ma tuletan meelde, et ajal, kus Jüri Ratas oli Keskerakonna juhina peaminister, tehti seesama maksuküür, mida nüüd Reformierakond vapralt kaotas. See mingil määral oli astmeline tulumaks. See sündis väga raske kompromissina Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide vahel. Päris astmelise tulumaksu jaoks toona raha ei leitud, tuli selline, ütleme, väliselt natuke kole, aga majanduse efektiivsuse mõttes väga kasulik lahendus, mille puhul vaesematele inimestele jäigi rohkem raha kätte. See oli põhimõtteline otsus ja ilma Keskerakonnata seda, ma arvan, poleks tulnud. Nüüd, teie kolleeg küsis ka selle kohta, et kui vaesemate inimeste käest võeti raha ära, siis seda tehti ka nende kaudsete maksete kaudu, selleks et maksta rikkamatele. See tegi elu väga paljudele raskemaks. Ja rikastel on elu niigi korras. Nende jaoks, ma arvan, suurt muutust nagu pole tulnud.

Loomulikult me teeme selle korda, kui me võimule tuleme. Ma usun, et meil on siin saalis ka liitlasi, kes ei hakka oma põhimõtteid reetma, nagu nad mõnikord on seda vahepeal teinud. 

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Realistina, mitte vägivaldse inimesena [ma ütlen, et] selles olukorras on hädatapmine [vältimatu]. Erakorralisi valimisi teha ei saa ja vägivallale ma ei kutsu, aga reaalne agoonia jätkub. Ma küsin sinult – sul on väikesed kogemused ka –, miks selline anomaalia siin Eestis on Reformierakonna juhtimisel juba pikka aega kestnud ja jõudnud nüüd sellesse viimasesse surmaeelse agoonia faasi. See anomaalia on olnud väga pikk. Nad on ju arukad inimesed: Jürgen Ligi, Aivar Sõerd, Toomas Kivimägi, kes vaatab sealt ülevalt, ja teised ka. Kõiki ei jõua üles lugeda.

Jaa, see on hea küsimus. Tõepoolest, nagu ma juba mainisin, Reformierakond on väga palju muutunud. See võib olla mingisugune, ma ei tea, kollektiivne enesepettus. Nad võib-olla arvavadki, et nad on Eesti korda teinud. See võib-olla ei ole mõnitamine, see võib-olla ei ole selline ebaõnnestunud reklaamisõnum. Võimalik, et nad usuvad seda. See on selline massiefekt. Niimoodi toimivad ka igasugused ususektid. Inimesed tulevad kokku ja hakkavad teineteist veenma, et maailm lõpeb ülehomme. See võib nii juhtuda.

Objektiivselt lähenedes ma arvan, et erakorralised valimised oleksid praegu Reformierakonna jaoks poliittehnoloogiliselt kõige mõistlikum samm. Nad võiksid päästa seda, mida veel päästa annab. Aga neil ei ole seda poliitilist kompetentsi enam. Need inimesed on läinud, neid lihtsalt ei ole seal. Praegune Reformierakond tõepoolest aasta aega veel agoniseerib ja siis tuleb uus ajastu. Ma arvan, et Eesti tulevik on ikkagi üsna optimistlik.

Andre Hanimägi, palun!

Lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Mina samuti toetan õiglast astmelist tulumaksu, olen seda alati teinud ja arvan, et see on mõistlik ka ühiskonna sidususe huvides. Aga minu küsimus on, kuidas veenda teisi. Nii nagu ka härra Ernits enne nimetas, teil on väikseid kogemusi. Endise reformierakondlasena toetate te nüüd astmelist tulumaksu, varem toetasite proportsionaalset tulumaksu. Võib-olla selgitate, kuidas teis endis see arusaam tekkis, et tegelikult astmeline tulumaks on hea? Ja kuidas veenda tänaseid Reformierakonna liikmeid selles valgustuses, et teie ise sellele seisukohale jõudsite?

Aitäh! Esiteks, hea küsija, ma pean teid kiitma. Enne seda, kui te sotside ridadesse jõudsite, oli neil teatud ebakindlus astmelise tulumaksu teemal. Nad läksid täiesti arusaamatul põhjusel kaasa selle Reformierakonna provokatsiooniga ja hakkasid kehtestama ühetaolist tulumaksu. Teie puhul on hästi positiivne see, et vaatamata erakonna vahetusele on teil põhimõtted alles. Ma väga loodan, et te hoiate neid põhimõtteid. Sotsid on [selles mõttes] hästi kõrgel ja [ma loodan], et nad ei unusta mingisuguse järjekordse poliitilise vangerduse peale, mis on see päris sotsiaaldemokraatia. Ja ma väga loodan, et teie oletegi see sotsiaaldemokraatliku know-how hoidja selles erakonnas. 

Nüüd, mis minusse puutub, siis kui ma Reformierakonda astusin, siis meil oli mingil määral astmeline tulumaks – seesama, mille Reformierakond sisuliselt tühistas ära. Meil oli tulumaksuvaba miinimum, kaks astet. See praegune ettepanek lisab lihtsalt veel ühe, et oleks kolm astet kahe asemel ja rikkad inimesed maksaksid rohkem, kui nad maksavad praegu või maksid toona. 

Aga loomulikult, ma tuletan meelde, et toona oli Reformierakond see erakond, kes järjekindlalt vähendas tulumaksu määra. See jõudis 20%-ni. Ja nüüd seesama Reformierakond tõstis selle tagasi. Kui mõelda, kuidas maailm on viimase 15 aastaga muutunud, siis tegelikult vaeste inimeste maksukoormus on oluliselt kasvanud. Meil on suurem käibemaks, meil on automaks ja kokkuvõttes on just vaese inimese elu muutunud raskemaks. 

Ma usun, et meie suund on endiselt sama: ühiskonna ebavõrdsus ei [tohi] kasvada. Võrdsemas ühiskonnas võidavad kõik, ka need, kes peavad selle eest natuke rohkem maksma. Ja varem või hiljem jõuab selleni ilmselt ka Reformierakond, aga ma kardan, et nende jaoks võib olla juba liiga hilja. 

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Selles ei pea kahtlema, et sotsiaaldemokraadid toetavad astmelise tulumaksu kehtestamist. Aga meil on olnud sama mure mis teil, et ega te ka valitsuses olles ei ole suutnud seda ära teha, sellepärast et koalitsioonipartnerid ei tulnud sellega kaasa. Samas, mis puutub teie esitatud ettepanekutesse – te siin kritiseerisite, miks me mingeid teatud asju pole varem toetanud –, siis põhimõtet me toetame. Aga keeruline on toetada ettepanekuid, mille puhul valitsus, ma tunnistan, ei saa aru, mida te soovite. Ja nii võib valitsus teha hoopis vastupidise [otsuse]. Te pole kirjeldanud seda loogikat, millised astmed, kellele ja kui palju. Et me nüüd aru saaks, palun kirjeldage mulle, ma tahan ettepanekut toetada, milliseid astmeid te mõtlete. Kui palju erinevad inimesed maksma hakkavad – kõik astmed ja kõik summad?

Aitäh! Ma olen sellele küsimusele juba vastanud. See on ettepanek valitsusele. Kui me kirjutame väga täpselt ette, mida me tahame, siis see eeldaks seda, et me oleme valitsuses, et meie teeme otsuse ära. See võib juhtuda, aga lihtsalt peab natuke ootama, kannatust on vaja. Aga praegu me teeme ettepaneku, nii nagu siin kõlas, et [selle üle mõtleksid] väga head kas endised või praegused rahandusministrid Aivar Sõerd, Jürgen Ligi ja miks mitte ka härra Võrklaev. Tema kahjuks ei jõudnud saada maailma parima rahandusministri tiitlit, aga ma usun, et tal on helge poliitiline tulevik ja see auhind leiab oma kangelase. Aga nüüd ma ikkagi ... 

Maailma parim saab olla ainult üks ju. Mart Võrklaev, palun!

Ei, ma ei ole lõpetanud veel.

Aa, vabandust! Paus läks pikaks.

Täpsustaks ühe detaili. Me kindlasti ei reeda enda põhimõtteid. Aga ma ikkagi juhin tähelepanu sellele, et sotsiaaldemokraadid mitte lihtsalt ei asunud kehtestama astmelist tulumaksu, vaid nad hakkasid tagasi keerama isegi seda nagu poolastmelist tulumaksu, mis toona jõus olid. Nad läksid kaasa Reformierakonna avantüüriga ja nõustusid sellega, et rikkamatele inimestele peab raha jagama. See šokeeris mind väga. Ma ei suutnud nagu uskuda seda, mida ma näen. Aga mul on hea meel, et teie hea erakonnakaaslane Andre Hanimägi kinnitas, et sellist jama enam ei juhtu. 

Palun nüüd järgmisena Mart Võrklaevale mikrofon. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja, aitäh nende tiitlite eest! Ma saan aru, et täna on siin maksuküüru peied, aga ma ei oleks üldse kadunukese pärast nii murelik või kurb nagu teie. Eks ta tegi Keskerakonna ja Isamaa vaates selle töö ära, mis ta pidi tegema, maksustas rikkaid õpetajaid kõrgemalt, maksustas rikkaid pensionäre kõrgemalt. Ta tegi selle töö ära. Reformierakonna vaade on olnud see, et me ei pea maksustama õpetajaid ja pensionäre kõrgemalt. 154 eurot õpetajatele iga kuu rohkem raha arvele, 1848 eurot aastas. Aga 2023. aastal me juba pensionärid vabastasime maksuküüru alt, kuhu Jüri Ratase juhtimisel Keskerakond ja Isamaa nad 2018. aastal pani. Keskmisele pensionile tuli alates 500 eurost tulumaks peale, nüüd on 776 eurot maksuvaba. Ma tahan teada, kas teie astmeline tulumaks jälle hakkab pensionäridelt rohkem raha ära võtma, nii nagu te 2018. aastal tegite. On vaja pensionäre teie arvates jätkuvalt piitsutada? Mina arvan, et ei ole.

Aitäh! See on väga hea küsimus. Paraku meie arstid ja eriti õpetajad ei ole väga rikkad. Ja miks nad ei ole väga rikkad, sellel on väga lihtne põhjus. Tulumaks on vahepeal oluliselt kasvanud. Kui on juhtunud õnnetus ja õpetajal on auto, siis on olukord totaalselt dramaatiline. Siis ta peab maksma ka automaksu, mida ta varem maksma ei pidanud. 

Kui pensionäridest rääkida, siis viimane erakorraline pensionitõus toimus Keskerakonna ajal. Peale seda seda pole juhtunud. Eesti pensionärid on Reformierakonna juhtimise all nüüd vaesuse poolest teisel kohal Euroopa Liidus. Ja nad on päris lähedal esimesele kohale ja kuna Reformierakonnal on veel aasta aega [valitseda], siis ilmselt nad sinna ka jõuavad. Loomulikult, kui astmeline tulumaks tuleb, siis, nagu ma mainisin, pensionärid [keskmise] pensioni korral tulumaksu kindlasti ei maksa. See aste ei alga seal. 

Aga kui võtta kokku see, mida Reformierakond on nende aastatega saavutanud, siis võibki öelda, et jah, pensionärid on vaesemad kui kunagi varem, miinimumpalga ostujõud on langenud ja nii edasi ja nii edasi. Kaks aastat järjest oli Eesti majanduskasvu poolest Euroopa Liidus viimane. Ja see ei ole reiting, see on reaalne inimese elu. Meie inimene lihtsalt ei suuda osta sama palju nagu teiste riikide elanikud. Lätlastel ja leedukatel paraneb ostujõud kiiremini kui eestlastel. Sellist Eestit ju ei sina ega mina ei tahtnud. Aga on niimoodi läinud.

Head kolleegid, ma mõistan igati teie kirge, aga selle päevakorrapunkti juures on üks küsimus võimalik esitada ettekandjale siin saalis praegu. Aga kui Andrei on lõpetanud, siis on võimalus tema käest ära küsida kõik need küsimused, mis teil jäävad nüüd küsimata. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kui me vaatame Euroopa riikide praktikat, eriti Põhjamaade praktikat, siis selline progressiivne astmeline tulumaks on põhimõtteliselt ikkagi see, mille suunas liigutakse. Enamikus riikides on see ka praktikasse võetud, täpselt samamoodi nagu toiduainete käibemaksu langetamine. Huvitav, miks just meil siin Eestis Reformierakonna juhtimisel alati minnakse teist teed pidi. [Me näeme], kuidas naaberriigid käituvad ja et neil majandus seejuures kasvab, aga meil on ikka vastupidi. Meie jääme maha, samuti on meil kasvamas ebavõrdsus. Kas teil on selgitus sellele, miks see niimoodi on? Kas meie valitsus peab ennast palju targemaks või miks me ikkagi teeme midagi valesti, kui teised riigid teavad, kuidas majandust käima tõmmata ja ebavõrdsust vähendada?

Aitäh! Ma arvan, et see ongi reaalne seletus, et Eesti valitsus arvabki, et nad on kõige targemad. On riigid, mis lähevadki teist teed, näiteks Põhja-Korea ehitab kommunismi. Reformierakond üritab ehitada sellist uut maailmakorda, kus nad võtavad raha vaesemate inimeste käest, jagavad rikkamatele ja ütlevad, et see ongi Eesti kordategemine. Ma arvan, et nad usuvad seda. Ma arvan, et see ei ole mingi sabotaaž, vaid ongi tugev usk. Õnneks on meil erinevalt Põhja-Koreast vabad valimised ja arvatavasti see usk kaob koos Reformierakonnaga. Juba järgmise aasta märtsis võivad uued poliitilised jõud tõepoolest hakata Eestit korda tegema.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Tänan, istungi juhataja! Hea kolleeg! Ütle palun, mis sinu arvates juhtus Reformierakonnaga. Nemad ju alati toetasid maksude alandamist. Näiteks me mäletame kõik hästi seda maksuvaba reede ideed. Aga nüüd me näeme, et kõik maksud tõusevad, on automaks, aktsiisid tõusevad. Ja nii edasi. Äkki Reformierakond on muutunud ja nüüd on see juba hoopis teine erakond?

Aitäh! Ma arvan, et Reformierakond on stressis. Nad näevad, et nende juhtimine on läinud väga valesti, et see on probleeme tekitanud, Eesti majandus ei kasva. Selle asemel et lihtsalt võtta hoog maha, istuda ja mõelda, mis nad olen valesti teinud, nad lihtsalt panevad järjest edasi, jätkavad samal kursil. Paraku on see kurss, mis hävitab Eesti majandust, mis võtab raha Eesti inimeste käest, kõige vaesemate Eesti inimeste käest. Eesti konkurentsivõime on väga tugevasti kannatada saanud. Need kolm aastat, kui praegune valitsus on Eestit juhtinud, on ajalooliselt kõige halvemad aastad. Alates sellest, kui Eesti sai eelmise sajandi alguses iseseisvaks riigiks, ei ole olnud olukorda, kus Eesti majandus on Euroopas kõige kehvem olnud. Vastupidi, enne teist maailmasõda Eesti majandus kasvas hoogsalt. Peale taasiseseisvumist oli meie kasv ka üks kiireimaid Euroopas. 

Aga nüüd, Reformierakonna juhtimisel, me oleme jõudnud olukorda, kus me oleme kaks aastat järjest – kujutage ette, kaks aastat järjest! – [kõige kehvemad]. "Kahju" on nagu vähe öeldud, see on katastroof. Need kaks aastat on olnud aastad, kus põhimõtteliselt on hävitatud keskklassi ja tehtud Eesti pensionäridest Euroopas vist kõige vaesemad inimesed. Me oleme need aastad kaotanud. Ja kui võim vahetub, siis uutel [valitsus]erakondadel läheb oluliselt rohkem aega, et jõuda kas või sinna, kus me olime enne selle valitsuse [võimu]perioodi algust. See on väga kahetsusväärne.

Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma olen tegelikult juba päris pikalt püüdnud Reformierakonna inimestelt saada vastuseid küsimusele, et kui soovitakse saada selliseks heaoluriigiks, nagu meil on AAA-reitinguga riigid, aga ei soovita võtta üle nende riikide eeskujul solidaarset laiapõhjalist maksumudelit, siis kuidas on võimalik Reformierakonna meelest sellise heaoluriigini jõuda? Nende riikide hulgas ka on sotsiaaldemokraatliku Põhjala riigid. Kust see [heaolu] tuleb siis, kui maksusüsteemi ei soovita muuta? Kust see heaolu siis tuleb? Reformierakondlased ise ei vasta, äkki teie teate. Äkki teil on meeles, mida on sellest räägitud Reformierakonnas?

Aitäh! Ma ei tea, aga ma eeldan, et põhjus on usk. See on hästi tugev usk, et Reformierakond teab, mis on see [Eesti] oma tee. Umbes nagu Põhja-Koreas on chuch'e, eks ole, on Eestil ka oma tee. See on väga teistsugune, see ei ole sama mis Rootsil, see ei ole sama mis Austrial, aga see kuidagi teistpidi viib parema tulemuseni. Ja ongi nii, et kui inimesed, kellel on sarnane usk, saavad kokku, siis see usk läheb tugevamaks. See usk võib eirata reaalsust. Sa vaatad aknast välja ja näed, et inimesed teenivad vähem, et nad suudavad osta vähem. Eestis on kõrge inflatsioon, palk ei kasva sama kiiresti. Aga sa usud ja sa lihtsalt näed seda väljamõeldud maailma reaalse maailma asemel ja sa võid niimoodi elada terve elu. On inimesi, kes elavad niimoodi terve elu. 

Õnneks, nagu ma juba mainisin, Eestis on iga nelja aasta tagant valimised ja seda võimalust, et Reformierakond jätkab oma usu najal juhtimist, väga ei ole. Teised inimesed elavad reaalses maailmas, nad näevad, mis toimub. Ma arvan, et kogu see rahvamass, kes hääletas valimistel Reformierakonna poolt – neil on praegu väga halb olla. Ma ei suuda mõelda, mida see inimene tunneb, kes valis need poliitikud siia ja näeb praegu seda, mida need poliitikud suutsid Eestiga teha kolme aastaga.

Valdo Randpere, palun!

Aitäh! Minu küsimus on kaheosaline. Sa räägid Rootsist ja Austriast ja ma ei tea, millest veel. Üks läbi aegade kõige kuulsamaid Rootsi rahandusministreid oli Kjell-Olof Feldt, sotsiaaldemokraat. Pärast seda, kui ta poliitikast lahkus, avaldas ta raamatu, milles ta muu hulgas kirjutas, et kõige tõsisem kahju kõrgest astmelisest tulumaksust on tõenäoliselt nähtamatu ja kujutab endast midagi, mis võiks toimuda, aga ei toimu: töö, mida ei otsita, töökoht, mida ei looda, õpingud ja teadlaskarjäärid, mida ei teostata. Ja nii edasi. 

Aga minu küsimuse teine pool on see. Sa siin tembeldad oma endiseid erakonnakaaslasi ja sõpru erinevate, ma ei ütle, et nimedega, aga meenutad, mida nad on varem teinud ja mida varem arvanud. Ma vaatasin stenogrammist. 2011. aasta 22. novembril oli ka Keskerakond astmelise tulumaksu teemaga siin saalis ja sellele hääletas vastu ka üks saadik, kelle nimi on Andrei Korobeinik. Kuidas sa oskad seda selgitada? 

Aitäh! Kui rääkida Rootsist, siis tõepoolest me näeme, mis on Rootsist saanud, kuhu on viinud Rootsi astmeline tulumaks. See on uskumatu! Kui sa Rootsi lähed, siis võrdled seda sellega, mis Eestis toimub, vaatad, kuidas elab keskmine Rootsi pensionär, kuidas elab keskmine Rootsi õpetaja. Ja siis sul on valik, kas sa usud seda, mida üks konkreetne Rootsi poliitik ütles, või sa usud oma silmi.

Aga nagu ma juba mainisin, see valik on raske. Kui usk on tugev, siis on väga raske oma silmi uskuda. Sa usud seda, mis su aju välja mõtleb. Sa võidki arvata, et Rootsi on vaesem ja tal läheb kehvemini kui Eestil. See on iga inimese valik. 

Ma ei ole siin sõimanud. Kui sa mõtled Reformierakonda, siis vastupidi, ma olen välja toonud, et Reformierakonnas on kaks maailma parimat rahandusministrit, õigemini üks on olnud Euroopa parim ja teine on olnud maailma parim. Ja siis on olemas härra Võrklaev, kes alles jõuab oma karjääri jooksul tiitliteni. Ka olen ma ju öelnud, et Reformierakond on teinud väga häid otsuseid, on vähendanud tulumaksu, mis pani Eesti majanduse kasvama, ja on teinud väga mitu muud head otsust, näiteks firmade tulumaksu kaotamine, mis oli toona hästi vastuoluline otsus. See oli, ma arvan, aastal 2000 äkki, võib-olla 2001. Seda oli väga raske Eesti ühiskonnale maha müüa, aga see pani aluse Eesti majanduse väga edukale käekäigule. 

Aga seda Reformierakonda lihtsalt ei ole praegu. No lihtsalt enam pole! Ei ole täna seda Reformierakonda, mis oli aastal 2011. Ei ole! Ja Eesti inimesed saavad sellest aru. Ja ma usun, et ka väga paljud Riigikogu liikmed saavad sellest aru. See on kurb, terve ajastu läheb ajalukku praegu meie silmade ees. Aga nii on. 

Aitäh! Teile rohkem küsimusi ei ole. Ja nüüd on võimalus kuulata juhtivkomisjonis toimunud arutelu, millest siin juttu ei olnud. Seda teeb meie hea kolleeg, rahanduskomisjoni liige ja tõenäoliselt tulevane maailma parim rahandusminister Mart Võrklaev.

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu 2025. aasta 15. detsembril. Algataja esindaja tutvustas eelnõu, nii nagu täna siin. Arutelu ja küsimused puudutasid algataja käsitlust astmelisest tulumaksust: mis saab maksuvabastusest, maksuastmetest, maksumääradest. Ka arutasime varasemaid maksumuudatusi, nii nagu praegu siin saalis. Tähtajaks muudatusettepanekuid ei laekunud. Tulenevalt algataja soovist pidime algul arutama seda siin 21. jaanuaril. Siis me seda ei jõudnud, täna aga oleme siis jõudnud aruteluni. Konsensuslikult määrati juhtivkomisjoni esindajaks mind. 

Natukene ka arutelust. See oli suhteliselt sarnane saalis toimunuga. Aivar Kokk uuris, milline on algataja nägemus, mis saab tulumaksuvabastusest ja kui kõrged peaks maksuastmed olema. Andrei Korobeinik vastas, et maksuvabastus võiks enam-vähem samaks ilmselt jääda, aga alates 3000 eurost võiks järgmine maksuaste olla. Annely Akkermann ka uuris, mis need protsendid võiks olla: praegu on tulumaksu protsent 22 ja kui meil on algataja, Keskerakonna soovil hirmsasti vaja teha astmelist tulumaksu, kas siis 3000 euro puhul võiks tulumaks olla 30% ja 6000 euro puhul 50%? Seal jäi juba vastamise julgusest puudu. Ega me täpset protsenti teada ei saanud, aga eks see mõte Keskerakonnal sinnapoole liigub. Tegelik vastus oli, et valitsus võiks need määrad kehtestada. Valitsus kindlasti astmelist tulumaksu praegu aga tegema ei hakka. 

See oli ka minu selgitus selles debatis, et selle aasta algusest on meil see maksuküür kaotatud, mis oli mitme tuhande astmega tulumaks ja karistas keskklassi. Ma küsisin ka õpetajate palga kohta. Jah, maksuküür võttis iga kuu õpetajatelt [keskmiselt] 154 eurot ära. Selle aasta algusest, kui kadunud on maksuküür, mille Jüri Ratase eestvedamisel 2018. aastal Keskerakond ja Isamaa [kehtestasid], saavad aga näiteks õpetajad [keskmiselt] 154 eurot iga kuu pangaarvele raha juurde. Aastas teeb see 1848 eurot.

Komisjonis ma ka viitasin, et 2018. aastal, jälle Jüri Ratase juhtimisel ja Isamaaga koos keskmine pension viidi tulumaksu alla ehk iga pensionär, kes üle 500 euro teenis, pidi maksma tulumaksu. 2023. aastal me pensionärid sellest maksuküürust vabastasime, nemad olid ka need, kes esimesena küüru alt vabaks said. Pensionäridele kehtib 776 eurot tulumaksuvabastus. Ja kui siin ettekandja kiitles, et viimane erakorraline pensionitõus oli 20 eurot kuus, millest tuli siis maksud maha võtta – noh, palju sealt siis pensionärile kätte jäi. Ega liiga palju ei jäänud. See ei ole võrreldav, mis selle 776 euro puhul juurde tuli: pensionäride võit kuus oli kuskil 60 eurot. Need on ikka erinevad suurusjärgud. 

Selline oli see debatt ja täna me seda siis arutame ka siin. Otsuse vastuvõtmiseks on vaja koosseisu häälteenamust, 51 toetaja häält. Aitäh!

Aitäh! Teile on rida küsimusi, võtame need enne ja siis protseduurilised. Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Te natuke kirjeldasite, aga mind huvitab Isamaa seisukoht selles küsimuses. Kas Isamaa esindaja seal veel mingeid argumente ütles ja kuidas Isamaa hääletas – Isamaa esindaja või esindajad? Tahaks sellest ülevaadet saada. Küsin seda sellepärast, et mulle on selgusetuks jäänud, kas Isamaa toetab astmelist tulumaksu või ei toeta. Ma küsin seda sellepärast ka, et ma olen aru saanud, et Isamaa ja Keskerakond Tallinna koostöö põhjal otsustades on öelnud, et nad hakkavad ka järgmist valitsust tegema. Siit joonistub kohe välja, kas Keskerakonnal on võimalik astmeline tulumaks pärast valimisi ellu viia või mitte. See sõltub ju sellest, milline on Isamaa seisukoht, mitte tegelikult Keskerakonnast.

Aitäh! No Isamaa oma seisukohta otseselt ei väljendanud, küsis lihtsalt neidsamu küsimusi. Aga ma pean tunnistama, et mul ei ole siin protokollis hääletustulemust. Ma jään selle vastuse praegu võlgu, mul ei ole seda protokolli millegipärast pandud. (Saalis räägitakse.) Ilmselt sellepärast seda ei olegi, et me ei hääletanud seda. Jah, kuna on otsuse eelnõu, siis me ei hääletanud seda. (Saalist öeldakse midagi.) Kõnes saame ilmselt. Aga Isamaa on korra astmelise tulumaksu teinud – teod näitavad rohkem kui sõnad.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Komisjonis on arutatud, nagu ma teie ettekandest aru sain, et [astmeline] tulumaks ei ole Eestile sobiv lahendus. Samas me näeme, et elukallidus kasvab ja madalama sissetulekuga inimeste maksukoormus on muutunud väga raskeks. Kui astmeline tulumaks ei ole komisjoni hinnangul lahendus, siis millised konkreetsed maksupoliitika meetmed oleksid komisjonile vastuvõetavad, et Eesti inimeste elu kergemaks teha? Olete te seda arutanud?

No antud juhul me seda rohkem ei arutanud kui seesama minu toodud näide rahanduskomisjonis, et [üks samm] oli tulumaksuvaba piiri tõstmine. Jüri Ratase ajal 2018. aastal, kui maksuküür loodi, oli see 500 eurot, praeguseks me oleme seda mitmes järgus tõstnud ja tulumaksuvaba tulu on selle aasta algusest 700 eurot. See on kõige tõhusam moodus madalapalgaliste inimeste sissetuleku tõstmiseks, sest selle summa pealt nemad tulumaksu ei maksa. Kõigile, kes palgatööd teevad, on tagatud 700 eurot tulumaksuvabana. Mida [väiksem on su palk], seda suurem osa sinu palgast on tulumaksuvaba. Ehk seesama näide, et kui sa teenid 700–800 eurot, siis sisuliselt sa tulumaksu ei maksagi. Ja mida suurem on tulumaksuvaba osa, seda väiksem on madalapalgaliste inimeste tulumaksukoormus. See on olnud see poliitika, mida viimastel aastatel on Reformierakonna vedamisel aetud ja mis tegelikult kõige rohkem ka madalapalgalisi inimesi aitab.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Ma küsin teie käest midagi, mis ei olnud otseselt komisjoni istungil teemaks, aga te ise ka hakkasite rääkima ajaloost ja nii edasi. Te veidi demagoogiliselt tõite näitena välja just õpetajaid, kuidas Keskerakond omal ajal midagi valesti tegi ja teie tegite siis nüüd teistmoodi. Te nii täpselt arvutasite, kui palju õpetajad tookord, kui maksuküür kehtestati, kaotasid, ja nüüd nad siis võidavad tänu sellele, et maksuküüru enam ei ole. Äkki te arvutate ka seda, kui palju õpetajad on kaotanud seetõttu, et nüüd on olemas uus maks ehk automaks, et käibemaks on 24%, tulumaks on 22%, aktsiisid on tõusnud ja nii edasi. Kui palju õpetajad sellega on kaotanud?

Aitäh! Seda ma komisjonis ikkagi välja tõin, et maksuküüru kaotusega keskmise palga saaja tulumaksuvõidu on saanud. Õpetajad need on, 154 eurot pidid õpetajad eelmise aasta lõpuni maksuküüru tõttu iga kuu rohkem maksma. See aasta nad seda enam maksma ei pea. Kui te soovite väga automaksust rääkida, siis aastamaks võib seal olla 150 eurot. Ja mõnel ei olegi autot, [automaks] on null. Ja isegi kui automaks on 400–500 eurot, siis 1848 eurot tulumaksuvabastust aastas katab ära ka kõige suurema auto aastamaksu ja jääb veel raha ülegi. Selles mõttes tulumaksureform ikkagi väga suure tulu toob.

Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Muidugi, mis mind väga sügavalt mõtlema paneb, on see, et need protseduurilised küsimused on lõppu jäetud. Ma vaatan, et mitte ainult Eesti on korda tehtud, vaid ka Riigikogu. Lihtsalt mõtlen, et sa oled siinsamas Riigikogus, lihtsalt võib-olla natuke teises rollis, ka aasta pärast. Või noh, näiteks Romek Kosenkranius on sinu asemel. Kas tal on väga hea meel selle üle, et niimoodi sõidetakse üle heast debatist? 

Aga ma küsin siis ära. Asi ei ole automaksus. Ma tuletan meelde, et tulumaks kasvas 2% ja käibemaks on kasvanud 4%. (Saalist öeldakse midagi protsentide kohta.) Nojah, 20-st 24-ni. See on kontseptuaalne vaidlus. Aga kas sa oled arvutanud, kui palju õpetaja on kaotanud sellega, et ta läheb poodi, kulutab rohkem raha ja maksab rohkem tulumaksu? Kas ta äkki kaotab rohkem, kui on see nii-öelda võit, mida Reformierakond talle pakkus?

Mul on teile edasi öelda suur saladus – kui te seni pole aru saanud, mida ma ka komisjonis selgitasin lugupeetud küsijale –, et maksuküüru kaotusega tulumaksukoormus siiski langes. Tulumaksuvaba [summa] tõusis 654 eurolt 700 eurole ja kõigile rakendus ühtne tulumaksuvaba määr 700 eurot. Seepärast, kui me võtamegi õpetaja näite, kelle keskmine palk on 2100–2200 eurot, siis kuus saab ta kätte 154 eurot rohkem ja aastas 1848 eurot. Ei ole mõtet rääkida mingist tulumaksu tõusust, tulumaksukoormus langes enamikul Eesti tööinimestel.

Hea kolleeg Andrei Korobeinik tegi märkuse, et protseduurilised on lõpus. Me oleme alles poole peal, nii et selles mõttes lõpuni on veel väga pikk maa minna. Ja teiseks, ärge palun alahinnake oma kolleegide küsimusi kui osa heast debatist. Protseduurilised küsimused tagavad ka hea debati, aga ma hindan väga kõrgelt ka teie kolleegide erakonnakaaslaste küsimusi, mis minu arvates on väga head selles debatis olnud. Aga mida ma küll tavana teen, on see, et enne kui toimub juhataja vahetus, ma võtan need protseduurilised ära, et mitte jätta oma küsimusi, oma patte kolleegi kaela.

Ent praegu Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Te tulite hiljuti välja sellise sinimustvalge visiooniga: te korraga räägite, et Eestis on rohkem kindlustunnet, paremad avalikud teenused ja tugev riigikaitse. Kuid samal ajal hoiate tugevasti kinni sellest dogmast, et tulumaks peab olema ühtlane, ning astmelisele tulumaksule ütlete kindlalt ei. Aga palun selgitage, milliste konkreetsete alternatiivsete tulu[allikatega] või kulureformide abil kavatseb teie juhitud valitsus katta püsikulude puudujäägid ja [tagada] kõik need teenused, mille rahastamisel on juba praegu suured käärid. Palun loetlege neid!

Aitäh! Sinimustvalgest plaanist, Reformierakonna missioonist ma hea meelega räägiksin siit puldist, aga ma arvan, et see ei oleks aus. See on ikkagi erakonna dokument ja seda me saame arutada väljaspool seda saali. Ma hea meelega teen seda. Praegune eelnõu keskendub astmelisele tulumaksule. Komisjoni arutelu ma avasin ja selgitasin, miks oli õige samm kaotada maksuküür, mis oli astmeline tulumaks, ja kuidas see keskmise palga saajale sel aastal iga kuu 154 eurot rohkem kätte toob ja 1848 eurot aastas. 

Ka kulupoolest olen valmis hea meelega rääkima, aga võib-olla mitte praegu selle [punkti] raames. See vestlus läheks liiga kaugele eelnõu sisust ja see poleks aus. Aga kulu kokkuhoidu oleme me selles valitsuses teinud ja eelmises valitsuses koos sotsiaaldemokraatidega ka. Üle 1,4 miljardi on nelja aasta peale kokku tõmmatud ja kindlasti tuleb seda edasi teha.

Peeter Ernits, küsimus ettekandjale, palun! 

Hea juhataja! Auväärt esineja! Kuidas mõjub see maksuküüru kaotamine näiteks sulle konkreetselt ja mingile keskmisele kassapidajale, kes saab sinust seitse korda või kusagil nii vähem palka? Kui palju võidad sina ja kui palju nii-öelda keskmine kassapidaja mingi 1000-eurose palgaga?

Aitäh! Ta mõjub maksusüsteemi mõttes ühtemoodi. Nii minul on 700 eurot tulumaksuvaba kui ka sellel kassapidajal või näiteks õpetajal. Kõigil on ühtne tulumaksuvaba 700 eurot. Sisuliselt, kui me vaatame seda teistpidi, siis kassapidaja palgast see 700 eurot moodustab maksuvabana suurema osa. Kindlasti tema oma palgast maksab väiksema osa tulumaksuks kui mina, sest minu palgast on 700 eurot oluliselt väiksem osa. Aga minu maksukoormus riigieelarve vaates – kui palju riigile minult raha laekub – on kindlasti suurem kui kassapidajal. Ja see näitabki seda, et mida suurem on tulumaksuvaba osa, seda suurem mõju on sellel madalapalgalistele inimestele, sest nende palgast moodustab see osa, mille pealt nad makse ei maksa, oluliselt rohkem.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud ettekandja! Sotsiaaldemokraadid ja mina isiklikult loomulikult väga toetame seda klassikalist õiglast astmelist tulumaksu. Aga praeguses olukorras, kus riigis on hästi palju probleeme, võib-olla oleks olnud [hea] lahendus selline. Kui maksuküür omal ajal tehti, siis see alumine määr, millest alates maksuvaba miinimum hakkas vähenema, oli keskmine palk. Kui nüüd oleks selle ka tõstnud keskmise palga peale, siis õpetajad ja päästjad oleksid oma võidu kätte saanud, aga meie sinuga ja veel päris paljud kõrgemat palka saavad inimesed oleksid jätkuvalt veidi rohkem maksnud. Kas selline lähenemine ei ole teile pähe tulnud? Ja mis selle vastu räägib?

Aitäh! Selle vastu räägibki see, et praegune maksuküür näitas, et tublid õpetajad, päästjad ja politseinikud teevad tööd, näevad iga päev vaeva ja nende palk justkui tõuseb, aga riik lõikab selle tõusu neilt ära, võtab maksudega selle nii-öelda võidu ära. Ma tõesti ei pea õigeks võtta neilt tublidelt inimestelt, kes iga päev tööd teevad, pingutavad, nende pingutuse vili riigi poolt, olgu Keskerakonna, Isamaa või sotside poolt, ära. Kui inimene teeb tööd, näeb vaeva, siis saagu ta selle tulu endale. Me ei pea teda karistama, nii nagu maksuküür karistas. Iga kuu eelmise aasta lõpuni võeti õpetaja arvelt 154 eurot rohkem, kui ta tegelikult õiglase maksusüsteemi korral maksma oleks pidanud. Ja see aasta ta saab iga kuu selle 154 eurot kenasti oma pangaarvele. Aastas teeb see 1848 eurot. Ma arvan, et see on väga suur raha ja abiks neile kõigile. 

Suur tänu teile, lugupeetud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Küll on aga istungi läbiviimise reeglite kohta küsimus Peeter Ernitsal.

Hea juhataja! Kahju, et ma saan alles praegu küsida. Eelmisel nädalal meie sisetelevisioonis kuni nädala lõpuni jooksis, et rahanduskomisjoni esimeheks on valitud Mart Võrklaev, ta oli eelmine nädal Londonis. Ja minu küsimus on see, et kuidas ma oleksin pidanud tema poole pöörduma. Kas ta on praegu rahanduskomisjoni esimees või kuidas selle looga on? Eelmine nädal keegi ei parandanud ja hommikust õhtuni jooksis info, et rahanduskomisjoni esimees on Londonis. On ta praegu siis [esimees] või?

Hea kolleeg! Kui see oli eelmisel nädalal, siis see väga operatiivne küsimus ei ole. Nii et selles mõttes siin kümme minutit hiljem teie küsimus võtta ei ole väga suur probleem, ma arvan. Ja ma arvan ka, et eks ajaloost ikka ju vahel tulevad need vanad tiitlid ekraanile. Aga teie olete ajaga väga täpselt kursis. Te oma pöördumises härra Mart Võrklaeva poole ei eksinud kordagi, nii et te teate väga hästi, kes on täna tegelikult rahandusminister. Mart Võrklaeva poole pöördusite te igati korrektselt, nii et te olete väga täpselt asjadega kenasti kursis. 

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Operatiivsusest rääkides ma natuke sekundeerin kolleeg Andrei Korobeinikule, kes iseenesest tõstatas olulise küsimuse. Ma saan aru sellest strateegiast, et esmalt võetakse kõik nii-öelda tavaküsimused ja alles pärast seda protseduurilised küsimused. Aga võib-olla selleks ajaks, kui kõik need tavaküsimused on juba ära küsitud, [selgub, et] protseduurilised küsimused on millegi kohta, mis oli, ma ei tea, pool tundi tagasi, tund aega tagasi. Keegi enam ei mäletagi, millest jutt käis. Lisaks võib see väga oluline olla just [konkreetsest] protseduurilisest aspektist, millest me tahame rääkida. Ma saan aru, et kunagi oli protseduuriliste küsimuste strateegia natuke teistsugune. Aga vähemalt viimased kuud või isegi viimased paar aastat on see just selline. Mina küll ei ole nõus sellega. 

Aitäh, hea kolleeg! Minu kogemus on küll see, et Riigikogu liikmetel on väga hea mälu. Vahel mulle tundub, et neil on isegi liiga pikk mälu, võiks vahel olla lühem. Me räägime liiga palju ajaloost, mitte sellest, mis meil täna laual on ja mida me homme teeme. 

Teiseks, ma olen mõnes mõttes teiega nõus, aga ütlen, et üks põhjus, miks mina sellise valiku olen teinud, miks ma võtan tavaküsimused enne protseduurilisi, on see, et tõepoolest, ajaloo jooksul on protseduurilisi küsimusi ikkagi kuritarvitatud. Need ei pruugi olla protseduurilised. Nende ootus, kes on küsimise järjekorras, on aga see, et küsimused saaks küsitud. Nemad ei taha, et neile kedagi vahele võetakse. Nii et see on põhjus. Ma arvan, et debati huvides – üks küsimus on ikkagi debati sisu kohta ja teine on protseduuri kohta, need on erinevad asjad – on, kui sisulised küsimused tulevad järjest. Aga veel kord, see on teema, mida võib tulevikus arutada. Ja kui on ikkagi midagi väga erakorralist, siis ma olen ka vahele võtnud. 

Nüüd viimane protseduuriline küsimus, siis toimub istungi juhataja vahetus. Ja kui veel on kellelgi protseduuriline küsimus, siis ma seal tagaruumis olen nõus neid [kuulama]. Aga Andrei Korobeinik siin saalis praegu, palun!

See ajalooline ekskurss – sa viitasid sellele, et neid küsimusi kasutati venitamiseks ja nii edasi. See oli opositsiooni instrument, üks paljudest instrumentidest, mis opositsioonilt ära võeti. Aga kas sulle ei tundu, et kui sina oleksid opositsioonis, siis sul võiks olla natuke kahju selle pärast, et opositsioonilt ongi kõik instrumendid ära võetud ja sa lihtsalt vaatad pealt, kuidas koalitsioon teeb enda asjad kiiresti ja otsustavalt ära? Kas sa ei tunne sellist teatud nostalgiat, mõeldes, mis oli vanasti, kui opositsiooni arvamusega ikkagi arvestati?

Hea kolleeg, esiteks, mul ei ole hirmu sattuda opositsiooni. Ja teiseks, kui me peaks sinna sattuma, siis ma tuletan teie soovitusi ja ettepanekuid meelde, mis te praegu tegite. Nii et ma loodan, et te ikkagi lähtute sellest, mida te tegelikult tahate.

Aga nüüd, head kolleegid, avan läbirääkimised ja palun Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Riigikogu kõnetooli Lauri Läänemetsa.

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Astmelise tulumaksu puhul ei ole küsimus pelgalt maksutehnilises detailis. Tegelikult on küsimus selles, milline ühiskond meil võiks olla. Kas ühiskond, kus [kõikide] inimeste panus ühisesse hüvangusse on jagatud õiglaselt, või ühiskond, kus [suurem] koormus langeb ebaõiglaselt neile, kelle võimalused on väiksemad?

Kogu tänane Eesti maksusüsteem on regressiivne. Seda on Reformierakond ja Isamaa aastakümneid usinalt ehitanud. Ehk siis vaesema inimese maksukoorem on kõrgem ja jõukamal madalam. See on andnud ka tulemuse, kus 10%-le Eesti inimestest kuulub 59% varadest. 

Nii OECD kui ka IMF on selgelt öelnud, et liiga suur ebavõrdsus pidurdab majanduse arengut. Kui inimene ei saa piisavalt head haridust, ei osale huvihariduses, tema tervis ei ole hoitud, siis panustab ta tööturule lühemat aega ja vähem. Samuti loob suur ebavõrdsus soodsa pinnase viha ja vaenu külvamiseks, rahva ja riigi lõhestamiseks, mis pidurdab majanduse arengut. Ja seda kasutavad ära ka populistid. Lisaks on tegelikult oht, et seda saab meie peamine vaenlane Venemaa Eesti vastu ära kasutada. 

Sotsiaaldemokraadid toetavad astmelist tulumaksu, sest see on tõenduspõhine, rahvusvaheliselt levinud ja majanduslikult põhjendatud lahendus. Hea maksusüsteem peab täitma kolme eesmärki: olema õiglane, toetama majanduse arengut ja tagama riigile võime tegutseda. 

Esiteks, õiglus. Astmeline tulumaks on rahvusvaheliselt üks peamisi viise, kuidas riigid tasakaalustavad sissetulekute erinevusi. See ei tähenda võrdsust tulemuses, vaid õiglust panustamises. Ja kui inimese sissetulek kasvab, kasvab ka tema võime panustada. See on lihtne ja arusaadav põhimõte, millele toetub enamik arenenud riike. 

Teiseks, majanduslik mõistlikkus. Sageli väidetakse, et progresseeruv maks pidurdab majandust. Tegelikkuses näeme vastupidist: riigid, kus maksukoormus on jaotunud tasakaalukamalt, on stabiilsemad ja kriisides vastupidavamad. Põhjus on selge: kui rohkematel inimestel on kindlustunne ja ostujõud, siis liigub ka majandus tervikuna paremini. 

Kolmandaks, tulevikku investeerimine. Eesti järgmine arenguhüpe ei sünni iseenesest. See eeldab investeeringuid haridusse, tervis[hoidu], peredesse ja majanduse üldisesse arendamisse. Astmeline tulumaks aitab tagada, et riigil on selleks vajalik võimekus, ja mitte täna, vaid ka 10 ja 20 aasta pärast. 

Kui me vaatame ringi, siis Põhjamaad, Saksamaa, Prantsusmaa – need on riigid, kus astmeline tulumaks on loomulik osa maksusüsteemist. Need on ühtlasi ka riigid, kus majandus on tugev, innovatsioon kõrge ja ühiskond sidus. See ei ole juhus, see on teadlike valikute tulemus. 

Oluline on ka see, mida astmeline tulumaks kindlasti ei ole. See ei ole karistus edukuse eest, see ei ole ettevõtluse pärssimine, see ei ole riigi liigne sekkumine majandusse. See on kokkulepe, kuidas jagada vastutust nii, et ühiskond tervikuna toimiks paremini. 

Maksuküüru kaotamisest oli siin juttu. Maksuküüru kaotamise argumentide [esitamine] tegelikult ei olnud väga pädev. Oleks võinud maksuküüru nagu edasi nihutada, siis neid probleeme, mida Mart Võrklaev siin kirjeldas, poleks olnud. Tõsi aga on, et Reformierakond seda ei toetanud. Tõsi on see – ma meenutan, et ma ütlesin seda kunagi ammu, kui olin Kaja Kallasega koos pressikonverentsil –, et maksuküüru kaotamine võimaldab normaalse astmelise tulumaksu süsteemi teha. Kui vaadata tänaseid valikuid, mis riigil kulude katmiseks ja tulude leidmiseks on, siis ega rohkem valikuid väga palju nagu ei ole.

Selle eelnõu puhul on probleem see, et Keskerakond ei kirjuta lahti, ei ütle, mis on nende visioon. On üldine jutt, et valitsus võiks astmelise tulumaksu teha, aga on teada, et see parempoolne valitsus kindlasti seda ei tee. Ja kui juhtumisi peaks tegema, siis võib juhtuda niimoodi, et tulemus on hoopis vastupidine sellele, mida eelnõu esitajad soovivad. 

Ma arvan, et ei ole õige esitada kogu aeg selliseid otsuse eelnõusid. Ma mõistaks seda, kui [seaduseelnõu koostamine] oleks keeruline, aga astmelise tulumaksu [seadustamiseks] maksumuudatuse eelnõu tegemine ei ole keeruline. Seal ei ole seda rasket [probleemi], et selleks oleks vaja ministeeriumiaparaati. Rahandusministeeriumilt saab vajalikku sisendit küsida ja nad selle tegelikult päris normaalselt ka annaks.

Praegu me ei tea [midagi] peale selle, mida ma kuulsin siin praegu komisjoni ettekandest, et soovitakse, et üks aste algaks 3000 eurost. Aga hoolimata sellest, et eelnõu ettekandja rääkis sellest, et inimestele, kes on madalama palgaga, võiks rohkem raha kätte jääda, ei selgu sellest eelnõust, kas see tegelikult nii peaks olema. Sest eelnõu järgi võib teha astmelise tulumaksu sellise, kus kõrgepalgalistele inimestele pannakse maksuastmeid juurde, aga madalamapalgalistel mitte midagi ei juhtu. 

See on ka põhjus, miks on tegelikult väga paljudel minu arvates päris keeruline seda eelnõu toetada. Rõhutan: sotsiaaldemokraadid toetavad, sest ma arvan, et küsimus täna on põhimõttes. Aga on ka selge, et need inimesed, kes on keskklassi nii-öelda alumine osa, ja need inimesed, kes on madalapalgalised, vajavad samuti tuge. Ma nüüd meenutan neid valitsuse maksumuudatusi. 780 miljonit eurot läheb see kõik maksma. 1000 eurot teeniv inimene saab juurde 121 eurot aastas, 4000+ teeniv inimene saab juurde 1848 eurot aastas. Kulutame neile kõrgepalgalistele ligi 120 miljonit eurot aastas. Seda raha ju riigieelarves ei ole, selle jaoks võetakse laenu, maksame tulevikus varsti 450 miljonit eurot aastas intresse. See on väga halb rahandus- ja maksupoliitika, mida siiamaani valitsuskoalitsioon ajanud on. Nii et selles mõttes see astmelise tulumaksu eelnõu on, ma arvan, siin õigel kohal, annab võimalusi neid suuri ja ränki vigu parandada. 

Sotsiaaldemokraadid toetavad seda eelnõu, aga kutsuvad Keskerakonda üles ühel hetkel rääkima sellest, mida Keskerakond tegelikult plaanib, sest me ei saa aru. Küsimustele vastamisel ei selgunud, millised võiksid Keskerakonna nägemuses need astmed olla, kes kui palju maksma peab. Ühesõnaga, mina ütleksin, et suur populism on selle nimi. Aitäh!

Aitäh! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Mart Võrklaev, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Pikalt ei räägi. Aga vaat selline see elu meil sotsiaaldemokraatidega valitsuses oli, et iga päev uus maksuidee. Ja nagu me praegu kuulsime, ikka on vähe. Tegelikult võiks maksuküür olla, siis võiks seda ikkagi liigutada ja siis võiks meie õpetajad, päästjad ja politseinikud rohkem maksta. Tuleb välja, et õpetajad, päästjad ja politseinikud, kes maksuküüru kaotusega iga kuu 154 eurot rohkem raha pangaarvele saavad – ja 1848 eurot aastas –, vot need on need rikkad. Nagu Läänemets ütles, neid tuleks rohkem maksustada. 

Mina ei arva, et nemad on need rikkad, keda peaks rohkem maksustama, et see on keskklass, keda peaks rohkem maksustama. Ma arvan, et nad on väga tublid tööinimesed, nad on need, kes oma tööga panustavad Eesti ellu. Nad on need, kes oma maksudega panustavad Eesti ellu ja neid ei pea ekstra karistama, nii nagu see maksuküür oli, mida ka Lauri sotside esindajana taga igatses. 

Ja kõik need muud suurepärased maksuideed – minu meelest see iseloomustas väga hästi kogu praegust olukorda. Mina ütleks küll, head kolleegid Keskerakonnast ja sotsiaaldemokraadide seast, kui siin veel erinevaid maksutõusu soove jälle kõlab – aitab küll! Riigikaitse jaoks me vajalikud maksumuudatused oleme teinud. Selle aasta alguses jõustus suurim tulumaksureform läbi aja. Keskmise palga saaja saab 154 eurot rohkem iga kuu kätte, aastas teeb see 1848 eurot. Kõigil on ühtne 700 eurot tulumaksuvaba. Riigieelarves on meil vaja jätkuvalt kulusid kärpida, seda tuleb teha, aga aitab küll nendest sotside maksuhullustest. Liiga palju on neid ja liiga tihedalt. Aitäh!

Aitäh! Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! No kõike on ju võimalik panna täpselt sellesse konteksti, mis endale sobiv on. Vaata, 2017 tehti seadus, millega vabastati madalapalgalised tulumaksust, piir oli 500 eurot. Noored poliitikud ei tea – muidugi, neil ei olnud sellel ajal tulumaksu ja vanemad veel ei saanud pensioni –, aga [keskmine] pension oli siis 405 eurot, kui 500 eurot tulumaksuvabaks tehti. Nii lihtne see oligi! Miinimumpalk oli sel hetkel 470 eurot, kui 500 eurot tehti tulumaksuvabaks.

Tänaseks on olukord, kus enamus – enamus! – Eestimaa inimesi on kaotanud sellest 700 euro tulumaksust vabastamisest. Väga lihtne! Kuni 1200-eurose palga saajaid on meil peaaegu pool ja nemad ei saa ühtegi senti võitu, sest [kuigi on] 50 euro [võrra suurem] tulumaksuvabastus – 650 eurolt 700 eurole – võtab 10% tulumaksu tõus selle ära. Sotside esimees ei ole veel sellest aru saanud. Aga nii on juhtunud. Nii on juhtunud!

Pensionäridel ei ole keskmine pension enam tulumaksuvaba ja iga pensionitõusu korral – iga pensionitõusu korral – võetakse endise tulumaksuga võrreldes veel 10% rohkem ära. Kui keskmine pension oleks täna tulumaksuvaba, siis tänased pensionärid saaksid raha rohkem kätte üle 30 miljoni. Kui vaadata eelnõu, siis seal oli lausa 36 miljonit, mis täna pensionäridelt ära võetakse. 

Kui sotsid tulevad siin midagi rääkima, siis ma ütlen, et on väga piinlik. Ma loen, kuidas nemad hakkavad perede eest seisma. Esimene eelnõu, millega te raha ära võtsite, oli laste raha [kärpimine]. Igalt kolme või enama lapsega perelt võtsite ära 200 eurot kuus, 2400 eurot aastas. Rääkida, et te toetate lastega peresid, on vale. Kui te räägite pensionäridest, siis teie ajal [tühistati] keskmise pensioni tulumaksuvabastus.

Minu arvates on väga selge, et ka see eelnõu, mis [kiideti heaks] 2017, jäi ajale jalgu. Keegi ei saa selle vastu vaielda, et ta jäi ajale jalgu, sest hetkel, kui see tehti, oli 1200 eurot palka saaval inimesel 500 eurot tulumaksuvaba ja õpetajate palk ulatuski umbes selleni. Täna peaks olema väga selge ja seda me tegelikult 2021. aastaks tahtsime teha, aga siis tuli võimuvahetus, et oleks kogu aeg olnud see, et miinimumpalk on tulumaksuvaba. Ja kas tuleb sealt üleminek või mitteüleminek – selle üle saaks arutada. 

Aga mida tegi Reformierakond? Ta võttis selleks aastaks 1,7 miljardit laenu, millest pool kulutatakse ära suurema sissetulekuga inimeste tulumaksuvabastuseks. Kui Mart ütleb, et kõik võidavad, siis tegelikkuses võidavad 154 eurot ainult need, kelle palk on üle 2200 euro. Kõik, kellel on allapoole, võidavad vähem, sest 1200-st 2200-ni oli üleminek, kes kuidas seda soovib öelda, aga noh, see oli tegelikult madalapalgaliste tulumaksuvabastus.

Täna peaks olema täpselt nii, et lepiks kokku, et miinimumpalk on tulumaksuvaba ja kuskilt otsast hakkab see küür siis, kui on keskmine palk või mingu muu summa – see number tuleks kokku leppida. Aga tänane hetk on väga keeruline. Iga aasta kasvab riigi laenukoormus, et täita Reformierakonna lubadust. Kõigepealt ta võttis ära laste- ja peretoetused, siis võttis pensionäridelt ära keskmise pensioni tulumaksuvabastuse ära.

Palun kolm minutit juurde.

Kolm minutit lisaks.

Siis tekitas automaksu ja nii edasi ja nii edasi. See nimekiri on üle 20 punkti pikk. Ja lõpuks võttis ta laenu, selleks et oma valimislubadust täita. Minul ei ole selle vastu midagi. Isamaa on ka püüdnud alati oma valimislubadusi täita. 2017 me tahtsime ka kõigil tulumaksuvabastuse [piiri] tõsta, aga me nägime, et eelarves selle jaoks raha ei ole ja laenu selleks võtta ei saa. Jooksvaks kuluks, mis on igal aastal tõusev, ei saa võtta laenu. Aga me näeme sedasama asja praegu kaitsekulude puhul, kus mõne rea peale on mõni nädal tagasi uhkelt tekitatud jooksvad, igal aastal kasvavad kulud. 

Milline peaks olema lahendus, seda tuleb väga [korralikult] arutada. Oleme ausad, Keskerakonna eelnõu on natukene kiirustades [koostatud] ja mitte väga täpselt lahti kirjutatud. Nii ei oska öelda, kas see on hea või mittehea. 

Aga selge on, et madalapalgalistele inimestele tuleb teha maksutoetusi. See on päris selge, et meil ei ole võimalik tänases hetkes, kus tulumaks on tõusnud 10%, käibemaks on tõusnud 20% … Jaa, austatud Keskerakonna esindajad, ei ole 2% ega 4%. Kui tahate neid numbreid kasutada, siis [rääkige] protsendipunktidest. Aga protsendina, austatud rahanduskomisjoni aseesimees, on tulumaks tõusnud 10% ja käibemaks 20%. See on hästi oluline, et meie inimesed aru saaksid. Kui 2% oleks tõusnud, siis me minu arvates selle üle väga ei arutleks. 

Nii et see on teema, mille üle loodetavasti arutelud toimuvad, leitakse paremad lahendused. Ja selge on see, et ma olen ka seda meelt, et mida suurem palk, seda rohkem maksad tulumaksu. Aga see on natukene lihtsalt halb moment, et on sihukene tunne, et tulumaksu[soodustus] tehti Riigikogu liikmetele ja valitsuse liikmetele ja ministeeriumide ametnikele, kelle palk on enamikul üle 2200 euro. Eestis enamus inimesi – enamus inimesi! – saab palka tunduvalt vähem. Ja nii nagu üks Riigikogu liige siin enne küsis: mida siis on võitnud poemüüja, kelle palk on mitte rohkem kui 1200 eurot? Tema on võitnud ainult maksude tõusu, aga tulumaksu[soodustust] ei ole ta saanud mitte ühtegi senti. 

Nii et ma loodan, et Keskerakond süveneb sellesse ettepanekusse ja järgmine kord, kui ta selle esitab, on kõik paremini, väga selgelt lahti kirjutatud. Ja siis saab diskuteerida iga rea üle. Aga sotside juhile tuleb selgelt öelda, et ta on valitsuses pikalt olnud ja huvitav, et sel ajal, kui ta oli valitsuses viimane kord, siis olid ainult maksude tõusud. Reformierakonnale aga saab öelda, et ise te võtsite sotsid [kampa], mis te nüüd kurdate. Aitäh! 

Aitäh! Vadim Belobrovtsev Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel.

Jaa, aitäh! Noh, sellel aastal on meil siis uus maksureaalsus, kui seda võib niimoodi nimetada. Reformierakond kuulutab suurte loosungitega välja mingisugust võitu ja räägib sellest, et maksuküüru kaotamine on suur saavutus ja nüüd siis hakatakse rohkem raha saama. Kahjuks seejuures kasutatakse natuke demagoogilisi võtteid.  

Kas või täna siit puldist kõlanud õpetajate teema: kuidas õpetajad omal ajal maksuküüru kehtestamisega kaotasid rohkem kui 150 eurot kuus ja nüüd siis tänu maksuküüru kaotamisele saavad nad selle summa nagu tagasi. Miks see demagoogiline on? Väga lihtne! Sellepärast, et kui seda siit puldist räägitakse, siis unustatakse ära, et samal ajal, kui kaotati maksuküür, kehtestati seesama maksuvaba miinimum 700 eurot. Enne seda oli juba 10% suurendatud tulumaksu, 20% suurendatud käibemaksu. On kehtestatud automaks täiesti uue maksuliigina ja kokku, nagu internetis kirjutatakse, on ühel või teisel moel suurendatud või kehtestatud 26 erinevat maksu. Nii et kui me vaatame, kui palju tegelikult õpetaja nüüd võidab, siis me peame ikkagi rääkima kõikidest sammudest, mitte ainult maksuküüru kaotamisest. [Me peame rääkima] kõikidest nendest maksudest, mida on suurendatud vahepeal või üldse uutena kehtestatud. Ma arvan, et siis me saame rääkida sellest, et õpetaja ei ole midagi võitnud, pigem on ta hästi palju kaotanud.  

Ja kui jällegi siit puldist kõlab see, et maksuvaba miinimum 700 eurot on mõeldud eelkõige nendele, kes saavad väiksemat palka, siis tegelikult see nii ei ole. Kui võtta seesama maksukalkulaator, mida Reformierakond reklaamis enne seda, kui nad maksuküüru kaotasid, siis [näeme], et need, kelle igakuine palk on suurem kui 1200 eurot, saavad juurde 150+ eurot, aga need, kes teenivad vähem, ei saa mitte midagi juurde või saavad näiteks 9 eurot. Oli ka selline variant. Ja tuleb välja, et siiski see reform soosib just neid, kes teenivad rohkem, mitte neid, kes teenivad vähem.  

Kui veel tagasi tulla selle [küsimuse] juurde, kust see kohati maniakaalne soov või kinnisidee, et Eestis oleks ikkagi ainult üks tulumaksuaste, siis ma saan aru, et Reformierakond on sellest hakanud rääkima 1990-ndate lõpus või 2000-ndate alguses, kui see tõepoolest oli natuke levinum nähtus ka teistes Euroopa riikides. 

Kui me aga praegu vaatame otsa maksuolukorrale Euroopas, siis [näeme], et neid riike, kus on ainult üks, niinimetatud flat tax, ainult üks tulumaksumäär kõigile, siis tegelikult neid riike on Euroopas viis või kuus. Kuus vist koos Eestiga. Rumeenia on nende seas, Bulgaaria on nende seas, kui ma ei eksi. Ma võin veel vaadata, mis nad olid, no näiteks Ungari on nende seas. Ütleme niimoodi, et vana Euroopa arenenud riike sellest nimekirjast ei leia. 

Tõepoolest, minu meelest on juba aeg ka Reformierakonnal mõista, et tegelikult see on ajale jalgu jäänud süsteem. Kõik Euroopa riigid, välja arvatud need, millest ma rääkisin, kasutavad astmelist tulumaksu ühel või teisel moel. 

Palun aega natuke juurde! 

Kolm minutit lisaks.

Kui 1990-ndate lõpus ja 2000‑ndate alguses võis sellest rääkida kui millestki, mis on, ma ei tea, kaasaegne või vähemalt laialt kasutatav Euroopa riikides, siis nüüd me oleme pigem erand, ja mitte kõige paremas valguses. 

[Nüüd] nendest etteheidetest, mida teevad sotsiaaldemokraadid. Nad räägivad, et miks ikkagi see otsuse eelnõu, et niikuinii valitsus ei hakka sellega tegelema, kui Keskerakonna fraktsioon ei ole konkreetselt välja kirjutanud, mis need numbrid olema peavad. Milleks sellega tegelda, see on ju populism, oleks pidanud tegema nii, nagu meie teeme, näiteks välja tulema seaduseelnõuga, kus on konkreetsed numbrid kirjas, ja nii edasi. 

See on hästi imelik loogika. Lähenetakse niisuguse suhtumisega, et niikuinii valitsus seda ei tee või teeb kuidagi niimoodi, et pärast on kõigil veel hullem olla. Täpselt samamoodi me võime öelda, et koalitsioonisaadikud siin saalis hääletaksid ka selle seaduseelnõu maha, isegi kui seal oleks kõik need numbrid olemas. Ja lõpuks, kui me kirjutaksime mingisugused konkreetsed numbrid otsuse eelnõusse sisse, siis valitsus võib-olla just nende numbrite peale ütleb ei: see ei sobi, me ei hakka sellega tegelema. Ja kogu moos. 

Tegelikult, kui on vaja numbreid, kui on vaja neid astmeid ja nii edasi, siis loomulikult me oleme valmis nendega välja tulema. Aga seda juba juhul, kui me oleme ise valitsuses, kui me oleme valitsuserakond. Siis on loomulikult meie ülesanne kehtestada väga konkreetsed astmed. Praegu me anname sellele valitsusele võimaluse toetada meie otsuse eelnõus toodud ettepanekut ja mõelda selle peale, mis need astmed võiksid olla, ja tulla siis sellega Riigikokku. 

Jah, nagu ma siin kohapealt juba ütlesin: me võime olla optimistid, aga peame jääma realistideks. Tõepoolest, arvatavasti ei võta valitsus meid kuulda ja seda otsuse eelnõu ei toeta, aga vähemalt me näitame sellega seda suhtumist. Me saame siin diskuteerida selle üle, et olemasolev süsteem, kus on ainult üks tulumaksuaste, on tegelikult ajast ja arust, ja me peaksime ikkagi mõtlema selle peale, kuidas liikuda kaasaegsema maksusüsteemi poole. Aitäh!

Aitäh! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes seda debatti jälgivad! Esiti ei olnud plaanis sõna võtta. Meie erakond on alati välja öelnud, et me astmelist tulumaksu ei toeta, aga siin debatt oli selline, et ma mõtlesin, et mõned asjad tuleb ikkagi alla joonida, ära markeerida.

Kolleeg Läänemets sotside seast lõpetas oma sõnavõtu ütlemisega, et eelnõu on populistlik, sotsid toetavad. See nagu imestama ei pannud, aga sotside puhul mõnes mõttes oli hea, et ta ise selle välja ütles, ja ma mõtlesin, et ma rõhutan selle üle. Kõik saavad ka stenogrammist järele vaadata. 

Aga tänase päevakorra lõpetavad kaks punkti, kus sotsid tahavad jälle mõnel kaubagrupil käibemaksu vähendada. Samas tuletagem meelde, et on olnud mitu sellist eelnõu, näiteks toiduainete käibemaksu vähendamiseks ja ka muudeks maksuvähendusteks, millele sotsid on kogu aeg vastu hääletanud. Nii et tõepoolest tegelevad sotsid populismiga. Mul on hea meel, et nende esimees selle kõva häälega ka siit puldist välja ütles. 

Lisaks ma tuletan meelde, et toiduainete käibemaksu alandamise mõtte tapsid korra sotsid ära niimoodi, et nad ütlesid, et see mõte vajab analüüsi. Neil oli siis minister Hartman ja Hartman tegi väidetavalt töögrupi. Ma ei tea, kas ta töögrupi tegi või ei teinud, aga selline see sotside jutt oli, et toiduainete käibemaksu ei saa alandada, tuleb teha töögrupp. 

Lõpetuseks Läänemets viitas kõnes sellele ohule, et kui astmelist tulumaksu Eestis ei kehtestata, siis see võib viia selleni, et ühiskonnas hakkavad levima halvad, negatiivsed meeleolud: rahulolematus ja koguni riigivastasus. Ja ta ütles, et see võib olla kasulik Venemaale. See oli, ma ütleksin, ikkagi väga jõuline mõtterännak. 

Lisaks sai siin kinnitust üks selline kahtlus, mis mul ikka on olnud mõeldes, et kust need sotsid oma mõtteid võtavad. Läänemets nimelt ütles, et Keskerakonna pakutud astmeid on vähe, et tuleks veel astmelisemaks teha ja veel rohkem võtta. Vaatasin uudistest üle, eelmisest aastast kehtestas idanaaber astmelise tulumaksu. Nii et järjekordne mõte, mille Läänemets ja tema seltskond on saanud, vaadates itta. Aitäh teile!  

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Kuna tegemist on ühe lugemise eelnõuga ja muudatusettepanekuid ei esitatud, siis see vajab lõpphääletust ja peale kutsungit me seda ka teeme.

Head Riigikogu liikmed! Juhin tähelepanu, et selle eelnõu otsusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Panen lõpphääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele õiglase astmelise tulumaksu kehtestamise kohta" eelnõu 745. Palun võtta seisukoht ja hääletada! (Saalis räägitakse läbisegi, naerdakse.) 

Ettepaneku poolt hääletas 17 Riigikogu liiget, vastu 1, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Liigume edasi tänase viienda päevakorrapunkti juurde. Selleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete käibemaksu langetamiseks 9-le protsendile" eelnõu 783 esimene lugemine. Ettekandjaks palun Riigikogu liikme Vadim Belobrovtsevi.

Head kolleegid! Hea Eesti rahvas! Ega me ei ole siin selle ettepanekuga esimest korda saalis. Aga tegelikult muutub see teema ainult akuutsemaks, ainult olulisemaks, sest me näeme, et toiduainete hinna kasv viimastel aastatel on olnud räige, ametlike andmete järgi üle 40%. Kui me läheme poodi ja vaatame, mis seal toimub, siis [näeme, et] tegelikult see hinnakasv ei peatu ja vist ei kavatsegi peatuda. 

Väga paljude poekettide juhtkonna esindajad ütlevad väga konkreetselt, et Eesti inimeste toitumisharjumused ja ostuharjumused on viimase paari-kolme aastaga väga palju muutunud. Mida see tähendab? See tähendab seda, et inimesed otsivad aina rohkem kollast või roosat värvi hinnasilte ehk otsivad neid kaupu, mis on soodushinnaga. Väga paljud ostavadki ainult neid kaupu. Varem olid inimeste harjumused sellised, et vaadati, mis on päritolumaa. Me teame, et meie inimesed ikkagi armastavad kohalikku toitu või tooraineid. Nüüd on määrav hind ja sellest räägitakse palju.

Räägitakse väga palju ka sellest, et poevargused on saanud tavapäraseks, nende arv on viimase paari-kolme aastaga drastiliselt kasvanud. Ja kui enne varastati võib-olla kallist alkoholi ja eksklusiivkaupu, siis nüüd varastatakse lihtsalt toiduaineid, sest inimestel ei ole piisavalt raha, et neid osta. Ma arvan, et see on tegelikult väga-väga suur probleem.

Probleem on ka see, et me oleme sellesama käibemaksumääraga, mis puudutab toiduaineid ja kõiki teisi [kaupu], jäänud Euroopas põhimõtteliselt kahekesi Taaniga klubisse, kus toiduainete puhul mitte mingeid maksuerisusi ei ole. Käibemaksumäär on meil ühtne, 24%, ja see puudutab kõiki toiduaineid, ei ole ühtegi erandit. Kui me räägime Taanist, siis seal on käibemaksumäär 25%, meil on 24%. Aga kui me vaatame, kui suur on Taanis keskmine palk ja kui suur on Eestis keskmine palk ning kui suur on miinimumpalk Taanis ja kui suur on miinimumpalk Eestis, siis need on kaks erinevat reaalsust.

Ülejäänud Euroopa Liidu riigid, aga ka väga paljud Euroopa riigid, mis ei ole Euroopa Liidus, on kehtestanud ühel või teisel moel käibemaksusoodustusi just toidukaupadele. On riigid, kus see käibemaksumäär on 0% väga paljudel toiduainete liikidel, näiteks Iirimaa. On palju riike, kus see määr on 0–5%, ja on riigid, kus see on 5–15%. On olemas riigid, kus teatud kaubaliigid on alandatud käibemaksumääraga, ja mitte kõik teatud liiki kaubad, vaid need, mida ostetakse kõige rohkem. Nii et põhimõtteliselt oleme Taaniga kahekesi jäänud klubisse, kus ühtegi sellist erandit ei ole.

Me andsime selle eelnõu Riigikogu menetlusse üle eelmise aasta detsembris. Vahepeal on juhtunud kaks asja. Üks on see, et hiljuti Läti teavitas, et nemad alandavad käibemaksumäära teatud toiduainete liikidele veelgi rohkem, kui neil on seni olnud. Ja teine asi, mis vahepeal on juhtunud, on hästi kahetsusväärne, kui mitte öelda, et see oli lihtsalt sigadus. Petitsioon, mis sai Eesti inimestelt peaaegu 100 000 allkirja – 98 600, kui täpne olla –, jõudis Riigikokku ja jõudis rahanduskomisjoni. Rahanduskomisjon otsustas koalitsioonisaadikute häältega, et seda petitsiooni ei pea isegi siia Riigikogu suurde saali saatma. Mõelge selle peale: 100 000 inimest on toetanud seda ideed, et toiduainete käibemaksumäär peab olema alandatud. Nemad ootasid, et Riigikogu vähemalt hakkab seda arutama, [kuigi polnud teada], mis see lõplik tulemus on, on see positiivne või negatiivne. Loomulikult nad lootsid, et see on positiivne ja me ikkagi ühineme teiste Euroopa riikidega, kus toiduaineid maksustatakse vähem. Eriti [oleks seda vaja] olukorras, kus tõepoolest inflatsioon on Eestis viimastel aastatel olnud mäekõrgune. Aga seda ei juhtunud, sest koalitsioonisaadikud otsustasid rahanduskomisjonis, et see petitsioon ei vääri suures saalis arutamist, et siin ei ole millestki rääkida. Olukord on selline, milline ta on, ja see niimoodi jääb. 

Ma võin veel kord oma hinnangu sellele anda: minu meelest on see lihtsalt sigadus. Aga las koalitsioonisaadikud kommenteerivad ise, miks see niimoodi läks. Võib-olla nad ütlevad ka, kui palju siis peab allkirju koguma, et üks või teine initsiatiiv ikkagi siia suurde saali jõuaks, isegi kui see initsiatiiv koalitsioonile ei meeldi. Peab see olema 150 000, 200 000, pool miljonit? Minu meelest 98 600 allkirja on piisav arv selleks, et vähemalt avada siin suures saalis debatt sel teemal. Aga koalitsioon otsustas teistmoodi. 

Hea meel on selle üle, et vahepeal on selle ideega lisaks teistele opositsioonierakondadele – ma saan aru, et nii Isamaa kui ka EKRE seda toetavad – kaasa tulnud ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Tuletan meelde, et kui sotsid olid valitsuses, siis nad selliseid samme ei toetanud. Me tulime, nagu ma ütlesin, mitu korda selle initsiatiiviga välja, aga kui sotsid olid koalitsioonis, siis nad koos Eesti 200 ja Reformierakonnaga ei toetanud seda ideed. Nüüd on olukord muutunud ja olles opositsioonis, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikud vähemalt sõnades seda toetavad. Ma arvan, et hääletus siin saalis näitab, kas ka tegudes.

Aga hea meel on, et aina rohkem poliitilisi jõude saab aru, et tegu on õige sammuga ja see on kindlasti vaja [astuda], eriti praeguses päris keerulises majanduslikus olukorras. See samm aitaks eelkõige lastega peresid, selle mõju oleks mitusada eurot aastas ja see kindlasti leevendaks nende perede olukorda. 

Ma ei hakka siin eelnõu seletuskirja ette lugema. Kes tahab, võib selle ise läbi lugeda. Ja nagu ma juba ütlesin, me tuleme selle initsiatiiviga välja mitmendat korda, nii et küllap see algatus on paljudele tuttav. Mulle meeldib, et see eelnõu on hästi lühike ja lakooniline. Põhimõtteliselt ongi öeldud väga konkreetselt ühe lausega, et me teeme ettepaneku langetada 9%-le põhitoiduainete gruppide käibemaks: juur- ja köögiviljad, piima-, liha-, teravilja- ning kalatooted. Väga konkreetne, väga lühike ja ma arvan, et kõigile arusaadav. 

Nii et loodame parimat. Loodame, et vahepeal on ka koalitsioonisaadikud saanud aru, et selline samm on ülivajalik, ülioluline väga paljudele inimestele Eestis. Paraku see asjaolu, millest ma juba rääkisin, et see petitsioon lükati rahanduskomisjonis tagasi ja põhimõtteliselt visati prügikasti initsiatiiv, mis sai Eesti inimeste seas nii laia toetuse, väga optimistlikuks kahjuks ei tee. Aga isegi kui ka see otsuse eelnõu siin saalis toetust ei leia, me jätkame tulevikus samamoodi ja samas vaimus. Me teame, et tegu on õige asjaga, me teame, et väga paljud Eesti inimesed seda ootavad ja loodavad meie peale. Aitäh! Kui on küsimusi, siis olen valmis nendele vastama.

Tõepoolest, teile on küsimusi. Hakkame minema! Vladimir Arhipov, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Vaadates seda tühja saali, me saame aru, et erilist toetust ja tutvumist selle eelnõuga kindlasti ei ole. Ei huvita koalitsiooni toiduainete käibemaksu langetamine ega ka muud asjad. Lähis-Ida konflikt on meile aga probleeme veelgi juurde tekitanud. Enne sedagi oli meil päris raske olukord, inimesi, kes ei tule ots otsaga kokku, on Eestis palju ja kõik need maksude tõusud ju hästi ei ole mõjunud. Täpselt samamoodi on praegu kütuse hinnaga, mis tõuseb ka. See, et valitsus tuli inimeste ja opositsiooni surve all rahvale natuke vastu, on vähemalt mingisugune märk, aga me tahtsime kaugemale minna, tahtsime langetada käibemaksu ka kütusel. Täna tahame langetada toiduainete käibemaksu, aga ma usun, et see niikuinii läbi ei lähe. Väga hea, et me seda püüame teha, aga toetust me siin ei leia. Öelge palun, mis selle taga on! Kas see on mingisugune ideoloogiline lähenemine või lihtsalt valitsus ja koalitsioonisaadikud ei saa aru, kuidas tavainimene elab? 

Aitäh! Ma arvan, et siin on nii üht kui teist. Me teame, et meie valitsus on viimastel aastatel rahvast päris konkreetselt kaugenenud. Minu meelest valitsuse liikmed väga ei saa aru sellest, kuidas tavainimene elab. Kõik need maksud, maksude tõusud, mis on vahepeal kehtestatud, on teinud inimeste elu keeruliseks ja majandusseisu päris pingeliseks. 

Siin on, nagu ma ütlesin, üht kui teist. Teine põhjus on ideoloogiline. Ma arvan, et kaks erakonda leidsid üksteist ja ühel hetkel otsustati, et ei mingeid maksuvabastusi, ei mingeid erandeid ega erisusi. Kui me midagi maksudega teeme, siis me teeme pigem niimoodi, et nad tõusevad. 

Või siis seesama teie mainitud otsus, et sellel aastal kütuseaktsiisi ei suurendata. See tähendab põhimõtteliselt vaid seda, et inimeste elu ei lähe veelgi keerulisemaks. Aga meie räägime sellest, et lisaks sellele otsusele võiks mõelda, kas näiteks kehtestada kütusehindadele ajutine lagi. See ajutine lagi on juba mõnes riigis ära tehtud. Või siis väga konkreetne ettepanek alandada käibemaksumäära, võib-olla samamoodi ajutiselt. See on ju diskussiooni küsimus. Võib-olla see leevendaks inimeste elu praegusel hetkel, kui kütuse hinnad tõepoolest lähevad lakke, ja me teame, miks.

See, et hinnad tõusevad ja me otsustasime siin, et me omalt poolt neid rohkem ei tõsta, on ka natuke kaheldava väärtusega. Ma arvan, et see on tõepoolest ideoloogiline otsus, kui me otsustame, et me makse ei leevenda. Sellest on kahju, sellepärast et nagu siin eelneva punkti juures jutuks oli, kunagi Reformierakond tegelikult käitus ju täiesti teistmoodi, ma ütleksin, et vastupidises suunas. Räägiti sellest, et makse peab olema vähem või need peavad olema väiksemad, ja tõepoolest tulumaksu alandati kohe mitu korda järjest. Siis räägiti isegi nõndanimetatud maksuvabadest reedetest. 

Aga nüüd me näeme, et olukord on hoopis teistsugune. Kui maksudega midagi toimub, siis neid tõstetakse või tuuakse uued maksud juurde, nagu oli automaksu puhul. Niimoodi see asi kahjuks käib. Loodame siiski, et juhtub üks kahest. Arvake ise ära, mis on tõenäolisem: kas koalitsioon ikkagi saab aru, et sellised sammud, nagu on see meie otsuse eelnõu, on hädavajalikud praeguses olukorras, ja hakkab neid toetama, või siis valitsus pärast Riigikogu valimisi järgmise aasta märtsikuus vahetub, rahvas ütleb sõna sekka ja näitab oma suhtumist olukorda ja olukord muutub?

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Aitäh selle ettekande eest! Ma tahaks eraldi puudutada just seda rahvaalgatuse küsimust, mille te ka oma ettekandes välja tõite. Tõesti, pea 100 000 inimest andis oma allkirja. Tükk aega hoiti põhimõtteliselt seda küsimust nii-öelda sahtlis, ei arutatud seda. Siis oodati ära, kui vabariigi aastapäev möödub, ja tehti otsus seda isegi mitte saata arutelule suurde saali. Aga on ju erinevad võimalused, mida saab teha: algatada eelnõu, korraldada OTRK ehk siis küsimuse arutelu saalis, küsida valitsuse arvamust. Aga põhimõtteliselt lihtsalt lükati see tagasi. 

Mis te arvate, kuidas see mõjub Riigikogu usaldusväärsusele? Kuidas see mõjub sellele, kas inimesed usaldavad Riigikogu liikmeid ja rahanduskomisjoni, kui tehaksegi selliseid otsuseid, kuigi nii paljud inimesed on võtnud selle aja ja andnud oma allkirja?

Aitäh! Ma siin vahepeal mõtlesin, miks ikkagi koalitsioon otsustas juba komisjoni tasemel selle eelnõu tagasi lükata ja sellega siin suures saalis mitte tegeleda. Mina näen ainult ühte seletust. Tegelikult nad kartsid, et see diskussioon siin saalis näitaks, et neil ei ole ratsionaalseid argumente, miks riik seda ei tee. Ma arvan, et nad lihtsalt kartsid seda diskussiooni siin saalis. Lihtsam on visata see dokument, see petitsioon, prügikasti ja öelda, et kahjuks komisjonis ei leidnud see toetust, nii et suurde saali see ei läinud. 

Jah, me võime siin ise olla hästi kurjad selle peale ja mõned inimesed mujal võib-olla ka, aga lootus on see, et kõik ei kuulegi sellest või ei saa aru, et niimoodi on juhtunud. Ei saada aru, kuidas see süsteem käib. Aga kui [petitsioon] jõuaks siia suurde saali, siis oleks tähelepanu rohkem ja palju keerulisem inimestele selgeks teha, miks see initsiatiiv on halb ja koalitsioonile vastuvõetamatu. 

Mis puudutab maineküsimust, siis loomulikult … Oletame, et tavainimene Tallinnast või kusagilt mujalt, näiteks Võrust või maapiirkonnast on andnud oma allkirja. Ta on kursis selle teemaga, toetab seda initsiatiivi ja ootab, mis sellest saab. Vahepeal ta kuuleb uudistest, et peaaegu 100 000 inimest on oma allkirja andnud, tegu on rekordiga – kunagi pole ükski petitsioon nii palju allkirju saanud. See on iseenesest hästi positiivne signaal. See näitab, et inimestel ei ole ükskõik, inimesed on valmis näitama initsiatiivi, on valmis toetama selliseid algatusi ja nad loodavad, et vähemalt läheb diskussiooniks, et see ikkagi jõuab siia suurde saali. 

Ja siis ühel hetkel saavad nad teada, et rahanduskomisjon – mitte Riigikogu tervikuna, vaid rahanduskomisjon – lihtsalt koalitsioonisaadikute häältega otsustas, et see petitsioon, see initsiatiiv siia suurde saali arutlusele ei tule. Loomulikult, reaktsioon on pettumus, reaktsioon on nördimus. Negatiivne suhtumine on sellega põhimõtteliselt tagatud. 

Kahjuks peab ütlema, et tavainimese jaoks [on asi lootusetu]. Ega ta ei hakka konkreetselt vaatama, kes kuidas komisjonis hääletas, kes oli poolt ja kes olid vastu. Tema arusaam nendest protsessidest ja tema, konkreetse inimese võimalusest mõjutada neid protsesse, mis meil siin käivad, on väga konkreetne: täiesti mõttetu! 

Kui petitsioon, mis saab peaaegu 100 000 poolthäält, 100 000 allkirja, ei jõua isegi Riigikogu suurde saali, siis see tähendab seda, et asi on lootusetu. Sellisel juhul ei ole võimalik mitte kuidagi protsesse mõjutada. Ühesõnaga, mingu see Riigikogu metsa või kuhu iganes! Jah, see on tegelikult hästi negatiivse efektiga nii Riigikogu mainele, valitsuse mainele kui ka terve Eesti poliitika mainele, sest inimene saab aru, et ta ei saa [olulisi] protsesse kuidagi mõjutada. 

Ma võin aga inimestele siiski öelda, et mõjutada ikka saab. Selleks on meil olemas valimised: kohalikud valimised ja parlamendivalimised. Ja järgmised parlamendivalimised ongi järgmise aasta märtsikuus. Siiras soovitus on kõigile Eesti kodanikele: tulge valima ja öelge oma sõna sekka! Kui te ei ole nõus sellega, mis praegu Eesti poliitikas toimub, kui te tahate muutusi, siis on vaja valimistest osa võtta ja oma sõna sekka öelda.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea kolleeg! Kui see, nii nagu peaminister ütles, maksufestival algas, siis me kohe ütlesime, et tegemist ei ole mitte festivaliga, vaid ikkagi täieliku põrguga, mis hakkab sündima. Me kohe hoiatasime, et kõikide nende maksutõusude ja ka uue maksu juurutamise tõttu inimeste elu läheb raskemaks ja see väljendub kindlasti nende toimetulekus. Vaatamata sellele, et siin peaminister kogu aeg ütleb, et tegelikult on kõik hästi ja Reformierakond parandab [olukorda] ja tuleb suurte võitudega välja, näitavad statistika ja uuringud, kogu reaalsus, et tegelikult on elu halvemaks läinud. Viimases uuringus, millega tuli välja Swedbank, on selgelt välja toodud, et nende inimeste osakaal, kelle igakuised kulud ületavad sissetulekuid, on aastaga kasvanud 21%-lt 32%-ni. Ehk siis tegelikult 40% …

Teie aeg! 

… on suurenenud nende inimeste hulk, kes ei tule palgaga toime. Ja vaatamata sellele valitsus ütleb, et me ei taha mitte ühtegi maksu langetada, me läheme täpselt samamoodi edasi. Kuidas siis olla? Neid [vastajaid] ei ole ka siin täna.

No võib-olla, hea kolleeg, neid ei olegi siin sellepärast, et neil ei ole vastuseid nendele küsimustele. Lihtsam on viibida kuskil mujal ja teha nägu, et teema ei huvita. Ja loomulikult, me oleme päris keerulises olukorras praegu. Eesti inimene on väga keerulises olukorras ja me näeme seda: iga järgmine uuring, samamoodi nagu see, mida te siin tsiteerisite, näitab seda aina ilmekamalt. 

Mina küll ei tea, mis võidust siin Eesti Reformierakond räägib: et neil on mingi võit, neil on kõik hästi, nüüd peab unistama suurelt, rääkima tehisarust ja nii edasi. Ma ei tea, minu meelest tavainimesed räägivad sellest, kuidas osta toitu poest olukorras, kus, nagu te mainisite, palgast enam ei jätku. Meil on tekkimas palgavaesus, mis on päris halb asi. See tähendab ju põhimõtteliselt seda, et inimene käib tööl, saab palka, aga sellest palgast enam ei piisa, selleks et üldse oma igapäevase eluga hakkama saada. Me teame, et elektri hinnad on laes, me teame, et kütte hinnad on väga kõrged. Ja nüüd me vaatame, kuidas muutuvad toiduainete hinnad poodides, ja saame aru, et põhimõtteliselt on need kahe-kolme aastaga tõusnud keskmiselt üle 40%. Ma ei oskagi midagi soovitada nendele inimestele, kes on palgavaesusesse jäänud. See on tegelikult päris karm olukord. 

Siinkohal peaks kindlasti valitsus mõtlema selle peale, kuidas seda olukorda leevendada. Valitsus otsustas, et me sellel aastal ei tõsta kütuseaktsiisi. No aitäh selle eest! Aga see tähendab ainult seda, et tegelikult kütuse hind ei lähe aktsiisi tõttu kõrgemaks, muul põhjusel aga niikuinii läheb. Meil siin vahepeal ühe kütuseettevõtte juht ütles, et homsest on diisliliitri hind 2 eurot. Ja valitsus veel mõtles, et ehk ikkagi tõsta kütuseaktsiisi, nagu oli plaanis. Siin ei pea [arutama], kas kütuseaktsiisi tõsta või mitte tõsta, vaid seda, kas kehtestada kütuse hindadele lagi või alandada käibemaksumäära. 

Aga kui tulla tagasi meie teema juurde, siis loomulikult, see meede, mida me siin pakume ja mida toetab vähemalt 100 000 Eesti inimest oma allkirjaga, kindlasti aitaks inimestel sellest keerulisest olukorrast ja võib-olla ka palgavaesusest välja tulla. Selle mõju rahakotile oleks päris korralik, nagu ma juba rääkisin: mitusada eurot aastas. Ent jah, kahjuks peab ütlema, et see valitsus on ikka rahvast väga kaugel.

Aivar Kokk, palun! 

Aitäh! Kõik, mis sa räägid, on ju puhas tõde. Aga ma loen seda eelnõu ja mul on mõned küsimused. Esiteks ei ole siia kirjutatud numbrit, mis see võib eelarvele kaasa tuua. No selle me suudame kahe peale isegi välja arvutada. Aga mul on kriitikat veel. Siin on kaks rida täiesti puudu. Kui keegi teab, mis on tervislik söök, siis [ta teab, et] siit on puudu kaks väga olulist [nimetust]. Kõigepealt on siit väljas puuviljad. Ma ei tea, miks, ja see ongi küsimus. Ja teiseks on siit välja jäänud pähklid, mida on kõigil vaja süüa, sest see on tervislik toit. Küsimus on lihtne: miks sa oled unustanud need kaks rida siia kirjutada? 

Aitäh! Vastus esimesele küsimusele: me iseenesest oleme arvutanud, aga seda ei ole võimalik niimoodi üks ühele arvutada, et see summa oleks sajaprotsendiliselt õige. Aga üks prognoos, ütleks niimoodi, on, et see nõuab kuskil 320 miljonit aastas. Ühest küljest päris suur number. Teisest küljest, esiteks, osa sellest saaks kohe taastatud, kui niimoodi võib öelda, kasvava tarbimisega. Kui hinnad lähevad alla, siis tarbimine kasvab, see on ju selge. Ja teiseks on olemas võimalused katta seda ka teistmoodi. Me oleme siin sellest väga palju rääkinud, me oleme vastavaid eelnõusid esitanud, me oleme teinud ettepanekuid, sealhulgas muudatusettepanekuid riigieelarve kohta, kuidas seda raha saada. 

Me oleme teada saanud, et raha on meil palju – kui natuke parafraseerida seda, mida on vahepeal öelnud haridusminister. Me teame, et riik ei oska ikkagi kasutada oma eelarveraha nii, nagu seda peaks tegema, ja me teame, et tekivad sellised jäägid, et neist on isegi piinlik rääkida. 2 miljardit jäi eelmisel aastal kasutamata. Ehk siis raha on võimalik leida ja me oleme korduvalt näidanud, kuidas on võimalik seda leida. 

Need sinu ettepanekud, mida võiks siia lisada – loomulikult võiks lisada. Aga tuleks kuskilt alustada, ütleme niimoodi, juba see oleks hea. Tervislik toit on hästi oluline nii mõneski Euroopa riigis, kus on olemas needsamad maksuerisused väga konkreetsetel [kaubagruppidel]. Aga hoiak on jah umbes selline, [et nimekirjas] on just tervislikud toiduained, näiteks juurviljad ja tõepoolest ka puuviljad. Puuviljadega on samas niimoodi, et mõni dietoloog ütleb, et nendes on glükoosi, suhkrut nagu liiga palju, te ei pea neid nii palju sööma nagu juurvilju. Need arvamused on erinevad. Aga olen nõus. Alustame sellest ja lisame sinna veel mõned toiduained.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Šveitsis on teatavasti niimoodi – rahvaarv on Šveitsis palju suurem kui meil –, et 50 000 inimest annab allkirja, ja tulebki referendum ja kui üle poole on poolt, siis valitsus võtabki seaduse vastu. Praegune valitsus ütleb meil sisuliselt niimoodi, et rahvas, närige muru. 

Minu küsimus on selline. Illusioone mul ei ole. Mina kutsuks rahva Toompea lossi ette. Sada tuhat ei peagi tulema, paar tuhat tuleks. Ma arvan, et võiks hakata midagi muutuma, sest allkirjade korjamisel praeguses Eestis selle agooniavalitsuse ajal mingit efekti ei ole. Kas sa oled minuga ühte meelt, et vähemalt osa nendest allkirja andjatest võiks tulla reaalselt Riigikogu ette ja öelda, mida nad asjast arvavad?

Aitäh! Selle muru närimise kohta võib öelda nii palju, et hea, et see veel maksuvaba on. Praeguse valitsuse ajal ma ei imestaks, kui varsti on meil olemas muru närimise maks. 

Aga loomulikult, Eesti on demokraatlik riik ja siin saab korraldada meeleavaldusi, pikette, kus sa saad väljendada oma suhtumist ühte või teise küsimusse, ühte või teise teemasse. Me oleme ka neid korraldanud. Me korraldasime [samal teemal] meeleavalduse Tammsaare pargis, kuhu tuli päris palju rahvast ja kus inimesed tõepoolest väljendasid oma muret ja rääkisid, et see on hea algatus, nad on oma allkirja sellele andnud ja väga loodavad, et sellest saab asja. Nagu me juba teame, asja sellest ei saa, sellepärast et koalitsioon ei lase sellel juhtuda. 

Loomulikult võiksid inimesed natuke aktiivsemad olla ja näidata, et nad ei ole nõus valitsuse sammudega, et nad ei ole nõus sellega, mida valitsus praegu teeb. Ja meeleavaldused, piketid on selleks täiesti tavapärane viis. Ma arvan, et kui valitsus näeks, et rahvas tegelikult on mures ega nõustu sellega, mis toimub, siis võib-olla midagi muutuks. 

Samas me ju [teame] niigi, igasugused küsitlused ja arvamusuuringud näitavad, et tegelikult praegust valitsust Eesti rahvas eriti ei toeta. Kahe erakonna summaarne toetusprotsent on praegu kuskil 14–15, umbes nii palju. Opositsioonierakondade summaarne toetusprotsent on 75 ja rohkem, mis minu arvates väga konkreetselt näitab seda, et rahvas ei ole praeguse valitsuse tegevusega nõus, ei toeta seda. 

Aga kuidagi me oleme siin sellised passiivsed, ei käi väga palju meeleavaldustel. Me teame, et vanas Euroopas on hästi palju riike, kus iga väikseimgi võimu tehtud muudatus, mis tegelikult rahvale ei meeldi, tekitab kohe demonstratsioone ja meeleavaldusi, nii et vähe pole. Meie siin oleme inertsemad, kuidagi passiivsemad. Nüüd proovisime allkirjadega oma suhtumist näidata ja proovime ka küsitlustega midagi näidata. Aga võib-olla sul on õigus. Võib-olla ikkagi peab rahvas rohkem meeleavaldustel käima ja oma suhtumist näitama, selleks et midagi siiski muutuks.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Suur tänu! Lugupeetud kolleeg, ettekandja! Keskerakond on järjepidevalt rõhutanud, et toiduainete käibemaksu tuleb langetada, aga meie lugupeetud peaminister soovitas kasutada tehisaru. Ma järgisin seda soovitust ja tegin tehisaru lahti. Otsingusse sisestasin märksõnad "toiduainete käibemaksu langetamine". Ma näen sealt, et sotsiaaldemokraadid on järjepidevalt nõudnud toiduainete käibemaksu langetamist 9%-le. Ma näen, et näiteks Lauri Läänemets on koostanud avaliku kirja Kristen Michalile, kus ta nõuab sama asja. Aga täna me arutame seda ülitähtsat teemat ja ma ei näe saalis üldse sotsiaaldemokraatide esindajaid. (Lauri Laats saalist: "Ma ka küsin, kus on sotsid.") Kus nad on? (Hääl saalist: "Sotsid, tulge siia!") Kas see on sinu arvates silmakirjalik käitumine ja inimestele valetamine või mis üldse toimub? Kes tõepoolest seisab selle eest, et toiduainete maksumäär oleks langetatud? (Saalist kommenteeritakse, Vadim Belobrovtsev naerab.)   

 Aitäh!

Aitäh! Jah, ei ole ühtegi sotsi siin saalis! Aga ma arvan, et see ei ole silmakirjalik. Võib-olla natuke silmakirjalik on see [selles mõttes], et siis, kui sotsidel oli võimalus valitsuses olles seda protsessi mõjutada ja tegelikult toetada meie täpselt sama sisuga algatusi, siis nad seda ei teinud ja ei toetanud hääletamisel seda. Aga nüüd, olles opositsioonis, nad toetavad ja tulevad välja samasuguste initsiatiividega. 

Noh, las ta olla. Mul on hea meel, et vähemalt nüüd nad jõudsid arusaamale, et see on vajalik algatus, ja on valmis seda siin saalis toetama. Ma loodan, et kui hääletus tuleb, siis on saalis rohkem kui üks sotsiaaldemokraat ja nad kõik hääletavad selle algatuse poolt. See on, ma arvan, isegi natuke olulisem kui see, kas nad praegu siin saalis on või mitte. Kui nad ei taha sellest diskussioonist osa võtta, siis midagi pole teha.

Priit Sibul, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! No te olete mitmel puhul olnud kriitiline valitsuse ja valitsuse liikmete suhtes. Ma tahtsin lihtsalt eilsete ja tänaste uudiste valguses küsida selle kohta, et põllumajandus- ja regionaalministrile ette on heidetud, et ta hakkab homme iseennast ründama. Kas me oleme täiesti veendunud, et põllumajandusminister seda eelnõu ei toeta? Sest kui ma seda loen, siis sisuliselt on tegu nii-öelda põhitoiduainetega, millest päris suurt osa me suudame ise toota ja seetõttu on see igal juhul ka meie põllumajandustootjate seisukohast mõistlik tee, mida te siin pakute. Ma mõtlesingi, et ma igaks juhuks küsin, kas te ei ole ennatlikult kriitiline. Kas teile on ikka teada, et meile ei saabu selles osas üllatus? Äkki on meil valitsuses hoopis üks toetaja.

Aitäh! No iseenesest see on ju positiivne, et minister ühineb meeleavaldusega. Ma väga loodan, et ta saab aru nagu, kelle vastu see meeleavaldus on või kelle tegevuse vastu see meeleavaldus on. Võib-olla ta ei ole sellest lõplikult aru saanud. Võib-olla ta vahepeal saab sellest aru ja ei tulegi homme sellele meeleavaldusele. Aga iseenesest ta esindab ju väga konkreetset erakonda, Eesti 200, ja vaatame, kas selle erakonna saadikud tulevad siia saali ja hääletavad selle initsiatiivi poolt. Võib-olla nad [hääletavad] vastu, aga peaasi, et nad üldse tulevad siia.

Mis puudutab seda olukorda, siis loomulikult on väga tänuväärne, et sa hakkasid sellest rääkima. Nagu minagi juba mainisin, tegelikult see algatus tõesti aitaks ka meie põllumehi ja toidutootjaid. Ma enne märkisin, et Eesti inimene tahaks kindlasti osta Eesti toiduaineid. See on niimoodi ikka olnud. Jah, vahel on müügil mingid ahvatlevad soodushinnaga välismaised toiduained, neid ikka ostetakse. Aga reeglina kõiksugu küsitlused ja uuringud näitavad seda, et Eesti tarbija eelistab kodumaist. 

Praegu me aga näeme, et inimesed lihtsalt ei saa seda endale lubada, igasuguste poekettide esindajad räägivad sellest väga konkreetselt. Nad ütlevad, et inimesed tahaksid rohkem eestimaist, kodumaist osta, aga neil ei ole selleks võimalust, ei ole selleks raha. Nii et kui me räägime sellest, et need toiduained läheksid odavamaks, siis ma arvan, et kindlasti kohalikud inimesed hakkaksid rohkem kodumaist ostma ja sel oleks mõju ka meie põllumajandusele.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea kolleeg! Sa oma kõnes väga hästi selgitasid seda, kuidas toiduainete käibemaksu alandamise petitsioon koalitsiooni poolt, võib otse öelda, prügikasti saadeti. Aga sa selgitasid ka seda, et inimeste jaoks võivad need protsessid teinekord jääda segaseks. Neil oli ju lootus. Ma hakkasin selle peale mõtlema, et siin nii mõndagi võib jääda segaseks. Kui me räägime toiduainete käibemaksust, siis saan kiita teid ja ka iseennast, isamaalased on neid toetanud, neid algatusi on korduvalt tehtud. Ja sotsid on korduvalt neid maha hääletanud. Sotsid on ka automaksu kehtestanud, lastega peredelt toetust ära võtnud ja nii edasi. Ja nüüd nad, nagu Lauri Läänemets täna ütles, tegelevadki populismiga. 

Mis sa arvad, kui teeks sellise ühise pöördumise – meie, teie, võib-olla mõni veel tuleb kaasa – näiteks Riigikogu juhatuse poole –, et Riigikogu Toimetised, kui see koosseis lõpetab või ehk juba kuidagi jõuluks annaks välja ühe väljaande, kus nad tooksid esile, kuidas parteid on käitunud? Kas on olnud nii, et jutt on üks ja teod on teised või on need kokku läinud? Siis oleks rahvale selgem, mida siin tehakse ja kuidas. 

Aitäh! Huvitav mõte! Aga iseenesest loomulikult praegu on kõigil võimalus seda [näha]. Igaks juhuks ma mainin, võib-olla inimesed seda ei tea, aga riigikogu.ee kodulehel on võimalik väga täpselt jälgida, kes kuidas hääletas, mis eelnõu puhul, mis teemal kes kus võttis sõna, ja nii edasi. Väga täpne statistika on olemas. Soovitan kõigil, kes selle vastu huvi tunnevad, seda jälgida. Samuti on võimalik otse-eetris jälgida neid istungeid, nagu on see meie istung praegu. Ja Riigikogul on ka oma YouTube'i kanal olemas, kust saab tagantjärele kõiki istungeid üle vaadata. 

Aga see on teil huvitav mõte! Tegelikult, miks mitte võtta mingisugused sellised läbivad teemad, mis on mitu korda meil siin saalis olnud, siit läbi käinud, ja näidata, kuidas üks või teine erakond on hääletanud läbi aja. Ma arvan, et vahel võib selguda päris huvitav asi, näiteks et erakond, kes on olnud koosseisu alguses koalitsioonis, hääletas ühtemoodi ja siis pärast, langenuna opositsiooni, on hääletanud teistmoodi. See võib olla päris huvitav ja õpetlik.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Nüüd saame ülevaate juhtivkomisjonis toimunud arutelust. Selleks palun ettekandjaks rahanduskomisjoni liikme Diana Ingeraineni.

Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas istungil, mis toimus 16. veebruaril, esitatud eelnõu. Nii nagu Vadim siin ette kandis, kandis meile selle ette kolleeg Andrei Korobeinik. Istungil osales lisaks rahanduskomisjonile ka Erle Kõomets, kes on Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna juhataja. 

Arutelu keskendus peale tutvustamist sellele, et komisjoni [esimees] küsis, mis oleks see mõju riigieelarvele, ja Rahandusministeeriumi spetsialist vastas, et see oleks 300–350 miljonit eurot. Seejärel küsis Annely Akkermann Keskerakonna [esindaja] käest, kust võiks see kate tulla. Toimus kerge diskussioon, millised maksud võiks ära jätta ja millised siis juurde tulla. 

Peale seda tehti ka menetlusotsused, need olid mõlemad konsensuslikud: võtta eelnõu täiskogu päevakorda 18. märtsil, see on täna, ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks mind. See on kõik.

Aitäh! Teile on ka mõned küsimused. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma ei küsi selle arutelu kohta, mis oli komisjonis just selle otsuse eelnõu puhul, vaid ma küsin sinu käest, miks sinu arvates otsustas rahanduskomisjon mitte lasta suurde saali sedasama petitsiooni, mis sai pea 100 000-lt Eesti inimeselt allkirja ja mille sisu on põhimõtteliselt sama, mis on selle otsuse eelnõu sisu.

Aitäh! Mul on nii hea meel, et petitsiooni algataja siin Riigikogu saalis [esines] ja selleteemaline arutelu siin tegelikult toimus. Tõenäoliselt sellepärast ei peetud vajalikuks seda uuesti siia tuua.

Peeter Ernits, palun! 

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas teil häbi ei ole, et te 100 000 eestimaalasele piltlikult näkku sülitate sellega, kui te peagi toimuvale hääletamisele ei ilmu, lämmatades selle eelnõu? Vähemalt 51 rahvasaadikut ei tule, te istute oma urgudes ja sellega lihtsalt näitate oma suhtumist Eesti rahvasse. Või arvate, et minu küsimus ei ole praegu kohane?

Aitäh, hea küsija! Seda teemat, et kas sülitatatakse või mul on häbi, komisjoni istungil ei arutatud.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mul on küsimus selle kulu kohta, millele te viitasite, mis rahanduskomisjonis jutuks oli, see 300–350 miljonit. Mul on küsimus, kas see on puhaskulu või sinna on arvestatud ka see, et enamus nendestsamadest inimestest, kellele see [raha kätte jääb, kulutavad seda.] Kui see eelnõu läbi läheb ja käibemaks on väiksem, hinnad on odavamad, siis inimestele jääb rohkem raha kätte ja nad viivad tõenäoliselt selle raha poodi ja maksavad ikkagi seda käibemaksu. Kas see tagasitulev raha on sinna sisse arvestatud või mitte? Oskate te öelda?

Aitäh! Seda me nii täpselt ei analüüsinud. Rahandusministeeriumi esindaja lihtsalt ütles, et mõju eelarvele võiks olla 300–[350] miljonit eurot.

Rain Epler, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma küsin nagu meditsiini poole pealt. Kui inimeste toimetulek halveneb, aina rohkem on inimesi, kes ei jaksa süüa osta või kes peavad ostma ebakvaliteetsemat toitu ja nii edasi, ja nii edasi, siis on teil mingi hinnang selle kohta ka, kui suur see meditsiinisüsteemi koormuse kaudu tulev kulu on? Ja siin on räägitud, eks ole, et kui toiduainete käibemaksu alandada, siis see aitaks lisaks ka põllumajandussektorit. Kas ka selline terviklik arvestus on tehtud või seda ei ole? 

Aitäh! On analüüsitud, millised on rahvatervisele kõige suuremad mõjud. Tõepoolest, toitumine ja toiduvalikud mõjutavad oluliselt inimese tervist. Aga mis mõjutab inimeste valikuid oma toidueelistustes ja toiduvalikutes, see on juba natuke keerulisem teema. Tõesti, sellel komisjoni istungil me neid asju ei käsitlenud.

Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud komisjoni ettekandja! Kas komisjonis oli juttu meie lõunanaabrite maksupoliitikast? Lätlasi tuuakse tihti eeskujuks, kuna nad on oma toiduainete käibemaksu alandanud. Oleks huvitav teada. 

Aitäh! Sellel komisjoni istungil seda ei arutatud.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Lõunanaabritel on kasutusel madalam käibemaksumäär kodumaistele puuviljadele ja juurviljadele. Kas komisjonis oli arutelu all, et tervislikke toiduaineid võiks madalama määraga maksustada? Seda enam, kui me vaatame, et meie lapsed on rasvumas ja on muud sellised terviseprobleemid. Kas sellest oli komisjonis juttu?

Aitäh! Sellel komisjoni istungil ei olnud, küll me oleme uurinud teistes ringkondades, kuidas on see mõjunud lätlaste tervisele, kas seda saab öelda. Tuleb tunnistada, et nende tervisenäitajad on natukene kehvemad kui Eesti omad, aga selles komisjonis me seda niimoodi ei arutanud.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Läheme edasi läbirääkimistega. Avan läbirääkimised. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Siim Pohlak, palun!

Aitäh! Lugupeetud rahva teenrid! Hea juhataja! Kuidas peatada toiduainete hinna tõus? Räägime asjast, räägime keerutamata. Viimased aastad on olnud nii Eesti inimeste kui ka ettevõtete jaoks majanduslikult valusad. See ei oleks pidanud nii minema. Pöörane hinnatõus on Eesti ajaloo kõige ebapopulaarsema valitsuse halbade otsuste otsene tagajärg. Toidukaupade hinna tõus oleks võinud olla olemata, kui Eestis oleks õigel ajal mindud sama teed, mida on läinud enamus Euroopa riike: langetatud toiduainete käibemaksu. EKRE on sellise eelnõu esitanud korduvalt. Rahvuskonservatiivne vaade ütleb väga selgelt, et riik on loodud oma rahva jaoks, et tagada rahva kestmine, ja valitsus peab töötama oma rahva heaks, mitte vastupidi. 

Sellistel keerulistel aegadel nagu praegu pannakse valitsuserakondade vastutusvõime proovile ja paljastub paljude parteide tegelik pale. Eestis viimastel aastatel toimunud pöörane hinnatõus ei ole kuidagi Eesti inimeste süü. Need on valitsuse halbade otsuste tagajärjed koosmõjus energiakriisi ja geopoliitiliste pingetega. Sellises olukorras ei tohiks valitsus jääda kõrvaltvaatajaks, vaid peab ette astuma. See tähendab, et riik peab võtma majanduskriisis esmase löögi enda peale, mitte põrgatama selle maksutõusudega Eesti inimeste pihta. 

Kui toidukorv kallineb iga kuuga, kui kütuse hinnad tõusevad enneolematule tasemele, siis valitsus ei saa lihtsalt öelda, et makske rohkem ja virisege vähem. Täna on selge vajadus langetada toiduainete käibemaksu. Toit ei ole luksus, toit on esmavajadus, nagu ka kütus, ravimid ja elekter. Maksustada esmavajadusi kõrgeima võimaliku maksumääraga olukorras, kus inimesed juba niigi kannatavad hinnatõusu käes, ei ole õiglane ega ole mitte kuidagi ka majanduslikult mõistlik. 

Valitsus aga vaidleb vastu ja väidab järjepidevalt, et toiduainete käibemaksu langetus ei jõuaks hindadesse. Minul tekib seda kuulates küsimus, miks Reformierakond ja Eesti 200 ei usu turumajandusse. Eesti jaekaubandus ei ole mingi kinnine kartell, kus kõik saavad rahulikult hindu kõrgel hoida. Eesti kaubanduses on ülitihe konkurents, jaeketid ja poed konkureerivad iga kliendi pärast. Kui üks kett jätab maksulangetuse järel hinnad alla toomata, siis teine teeb seda kõhklematult ja võidab kliendid omale. See on turumajandus, mis tagab selle, et käibemaksu langetus jõuab ka hindadesse. Kui reformierakondlastel on teistsugune info, siis tasuks sellega pöörduda Konkurentsiameti poole. 

Meenutan veel kord, et valitsuse ülesanne ei ole majanduskriisi ajal kehtestada maksimaalselt palju uusi makse. Valitsuse ülesanne on kaitsta oma inimesi, seista Eesti inimeste kõrval, mitte trampida keerulistel aegadel Eesti inimeste ja ettevõtete kukil üha uute ja uute maksutõusudega. Selle hääletuse juures peaks iga Riigikogu liige küsima endalt, kas me tahame riiki, mis seisab oma inimeste kõrval, või hiilivad saadikud saalist välja ja toetavad sellega poliitikat, mis tagab hinnatõusude jätkumise. 

Rahvuskonservatiivide vaade on lihtne. Me seisame Eesti inimeste eest. Eesti riik on loodud selleks, et säiliks eesti rahvus, keel ja kultuur ning oleks tagatud väärikas elu oma riigis. Need eesmärgid täituvad aga ainult siis, kui meie inimesed tulevad oma kuludega toime ja Eestis on ka majanduslikus mõttes hea elada. Täna tähendab see väga konkreetselt toiduainete käibemaksu langetamist ning vajadusel ka kütustele kehtestatud maksude ja aktsiiside leevendamist, et toetada Eesti majandust ja Eesti inimesi, kui seda on kõige rohkem vaja. 

Head Riigikogu liikmed, palun andke oma toetushääl Eesti inimeste ja Eesti majanduse toetuseks! Teeme selle toiduainete käibemaksu langetuse ära! Aitäh!

Aitäh! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel, ja head kolleegid, kes jälgivad meid tõenäoliselt kabinettides televiisorite kaudu! Kahjuks tõesti mitte ühtegi koalitsiooni kuuluvat Riigikogu liiget saalis ei ole. Sellest on loomulikult kahju. Teema, mida me käsitleme, on ju oluline: inimeste toimetulek ja inimeste [toidu]laua rikkus, see, mida nad igapäevaselt söövad, mida nad saavad endale lubada. 

Reformierakond ütleb, et tegelikult on ju kõik hästi. Nemad siin parandavad Eestit ja Eesti 200 parandab siin Riigikogu. Tegelikult on ju kõik risti vastupidi. Me selgelt näeme, kuidas inimeste ostujõud langeb – on olemas statistika, on olemas arvud, millele me saame tugineda. Statistika on meile selgelt näidanud, et inimesed jõuavad poodidesse vähem või vähemalt ostavad vähem, [müüdud] kauba maht on langenud seoses sellega, et hinnad on tõusnud. See loomulikult mõjutab üleüldist majandust, kaasa arvatud seda sektorit, mis meile toidu lauale toob. 

Põllumehed tulevad juba homme meeleavaldusele. Naljakas on aga see, et põllumajandusminister, kelle vastu meelt tullakse avaldama, liitub põllumeestega. Kas ta ikka saab aru, kelle vastu tullakse meelt avaldama? Ma täna infotunnis küsisin, kas siis kogu valitsus läheb koos põllumajandusministriga meeleavaldusele, et valitsuse vastu meelt avaldada. Sellele küsimusele vastust ei tulnud. Ehk siin Eesti riigis toimuvad väga huvitavad asjad, mis kuidagi ei klapi omavahel. 

Aga vaatame toiduainete käibemaksu [lähemalt]. Rootsis kehtis toiduainetele käibemaks 12%, mis on kaks korda väiksem kui Eestis, ja nemad otsustasid, arvestades üleüldist olukorda, langetada toiduainete käibemaksu 6%-le. Jah, see on ajutine meede, aga kas 6% või 24% – milline vahe! Lätlased? Tõenäoliselt lätlased vaatasid ka, et ikkagi ei ole võimalik niimoodi edasi minna. Nad arvutasid välja, tegid analüüsid ja otsustasid samuti langetada toiduainete käibemaksu. Jah, ajutiselt, aastaks ajaks, alates 1. juunist on Lätis see käibemaksumäär tunduvalt madalam kui tavaline käibemaksumäär. Nad tulid inimestele vastu ja see aitab pidurdada toiduainete hinna tõusu. 

Nüüd jõuame kütuseni. Me näeme selgelt, kuidas meil kütuse hinnad kasvavad. Jah, Eesti riik ei saa siin praegu mitte midagi teha, et nad kasvavad, sellepärast et turg dikteerib. Aga mida meie saame teha Eesti riigi siseselt, on panna kasvule pidur. Selleks on meetmed olemas: langetada aktsiise, langetada käibemaksu, mis kehtib mootorikütustele. Nende küsimustega aga ei soovita tegeleda. Jällegi, Lätis, mis on meie naaberriik lõunas, juba arutelu käib. Ma olen kindel, et see tehakse ära, seatakse lagi või langetatakse aktsiise. 

Ent meie valitsus ütleb: ei-ei, meil on kõik hästi, meil on kõik korras. Samas näitavad uuringud, statistika, näiteks viimanegi Swedbanki tehtud uuring, et inimeste finantsvõimekus on langenud. Finantsvõimekus on langenud, inimesed on läinud säästude kallale. Eesti Pank veel eelmisel aastal ütles, et säästude maht on meil päris suur ja see ei kahane. Nüüd see juba kahaneb, inimesed on läinud säästude kallale. 

Praegu oleme olukorras, kus sõda on meile nii lähedal kui ka kaugel. See mõjutab otseselt meie toidu hindu, see mõjutab otseselt kütuse hindu. Ja kui meil kütuse hinnad tõusevad, siis see mõjutab toidu hindasid veelgi, lükkab neid ainult ülespoole. Seega me peaksime need meetmed tarvitusele võtma. 

Aga kus on Reformierakond? Ei tea. Igatahes saalis neid ega Eesti 200 esindajaid täna ei ole. Võib-olla te vaatate meid kuskilt kaugelt. Tulge saali ja toetage seda eelnõu! Aitäh!

Aitäh! Eeldan, et volitusega Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Andre Hanimägi. Palun!

Aitäh! Head kolleegid! Pidin siia tulema, muidu keskerakondlased arvavad, et meid ei ole saalis. Tuleb üle õla vaadata. Aga, head kolleegid, toiduainete käibemaksu langetamine ja selle arutelu ei ole ammu enam ainult maksupoliitika üle arutamine. See on tegelikult usalduse küsimus. Küsimus on selles, kas inimesed tunnevad, et riik saab aru, mis nende igapäevaelus toimub, ja kas riik on valmis ka tegutsema. 

Viimaste aastate hinnatõus on olnud tõepoolest kiire, eriti tugevalt on see tabanud toidukaupu. Toidu hinnad on olnud Eestis üks peamisi inflatsiooni vedureid, viimase aasta jooksul on toiduainete hinnad kasvanud 4,5%. Aga loomulikult ei ole inimeste mälus ainult see üks aasta, mälus on viimaste aastate järsk kallinemine. Toit ei ole kulu, mida saab edasi lükata. Toitu ei saa ostmata jätta. Ja paraku on see hinnatõus kõige valusamalt tabanud muidugi neid, kelle sissetulek on väiksem. 

Siin tasub meenutada ka maksuküüru kaotamise debatti. Meile räägiti, et see on õiglane ja vajalik samm inimeste toimetuleku parandamiseks, aga tegelikult aitab see kõige enam kõrgema sissetulekuga inimesi. Madalama sissetulekuga inimeste jaoks, kes kulutavad palju suurema osa oma sissetulekust just toidule ja teiste esmavajaduste rahuldamiseks, ei too see samaväärset leevendust. Teisisõnu, kui see meede parandab eelkõige paremal järel inimeste olukorda, siis käibemaksu langetamine võiks aidata just neid, kellele hinnatõus on olnud kõige valusam.

Kui vaatame Euroopat laiemalt, siis Eesti on pigem erand kui reegel. Enamik riike rakendab toidule madalamat käibemaksu. Poolas oli see vahepeal ajutiselt isegi 0%, nüüd on see põhitoiduainetel 5%. [Seda teed] on läinud ka teised riigid, näiteks Hispaania, Rootsi ja Saksamaa. 

Huvitav on muidugi see, et ka meie lähinaabrid annavad sellele arutelule täiesti uue mõõtme. Läti otsus langetada aastaks põhitoiduainete käibemaks 21%-lt 12%-le seab Reformierakonna väga keerulisse olukorda. Eestis on pikka aega väidetud, et sellisel sammul ei ole mõtet, et kaupmehed võtavad niikuinii selle raha endale, see ei jõua hindadesse. Nüüd saame vähemalt naaberriigist väga selge ja praktilise võrdluse. Me saame olukorda igapäevaselt jälgida ja näeme peagi, kas õigus on Reformierakonnal või õigus on ülejäänud Euroopal, kes on pidanud toidu madalamat maksustamist mõistlikumaks. See võrdlus sünnib otse meie kõrval. 

Kogu see teema on usalduse küsimus loomulikult ka seetõttu, et ühiskond on oma seisukoha väga teravalt välja öelnud. Üle 100 000 inimese andis oma allkirja petitsioonile, mis nõudis toiduainete käibemaksu langetamist. Väga suur hulk inimesi ütles, et riik peaks siin midagi tegema. 

Samas muidugi tuleb ausalt öelda ka seda, et käibemaksu langetamine on väga kallis maksumuudatus riigieelarvele. Seda ei saa kahtlemata eitada. Seetõttu on sotsiaaldemokraadid pakkunud välja kitsamaid, sihitumaid lahendusi. Esmalt pakkusime välja põhitoiduainete käibemaksu langetamise, seda lähenemist vedas valitsuses eest minister Piret Hartman. Paraku ei jõudnud see lahendus toetuse ja kokkuleppeni, see tee päädis lõpuks sotsiaaldemokraatide valitsusest väljaarvamisega. 

Aga me ei ole jäänud kinni ainult sellesse ettepanekusse. Oleme pakkunud välja ka kitsamalt sihitud lähenemise, kui valitsus taas kord ütleb, et põhitoiduainete [käibemaksu] langetus on liiga kallis. Ma loodan siin näha juba täna õhtul eelviimase ja viimase punkti arutelul nii Keskerakonna kolleege kui ka teisi kolleege, kes käibemaksu langetust toetavad. Meil on ettepanek langetada lastetoitude ja hügieenitarvikute käibemaksu, mis on minu arvates tänases olukorras meie peredele, meie lastele väga oluline samm. Loodan, et seda sammu peavad tähtsaks ka kõik need meie head sõbrad ja kolleegid, kes hetkel siin saalis on. See on kahtlemata väga oluline, kui me räägime sündimusest, perede toetamisest ja laste kasvatamisest.

Palun ühe minuti juurde! 

Üks minut lisaks.

Sellised praktilised otsused näitavadki, kas riik tahab päriselt peresid aidata või piirdub see ainult sõnadega. 

Aga kui nüüd jõuda sellesama eelnõu juurde, millest me praegu oleme rääkinud, siis veel kord: küsimus ei ole ammu enam selles, milline maksumäär ühele või teisele kaubale võiks kehtida. Tegelikult on küsimus selles, kas me suudame teha poliitilisi otsuseid, mis [leevendavad] inimeste päris probleeme, kas me suudame olla piisavalt paindlikud ja praktilised ning kas me taastame usalduse. Kui inimesed väga selgelt ütlevad, et elu on kallis ja abi on vaja, siis riik ei tohi kõrvale vaadata. Mõistlik oleks otsida lahendusi enne, kui usaldus lõplikult kaob, ja see võiks kehtida kõigile erakondadele. Aitäh!

Aitäh! Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Inimeste hakkamasaamine on väga oluline. Väga selgelt on meil Eestis täna olukord, kus väiksema sissetulekuga inimesed, lastega pered ja eakad loevad igat senti, et kuidagi hakkama saada nende maksutõusudega, mis viimase kolme aasta jooksul tänane valitsus, seda ka koostöös sotsidega on teinud. Just hetk tagasi sotsid rääkisid lastetoetustest – noh, see on piinlik. Esimese eelnõu puhul, [millega] lastelt [raha] ära võeti, olite teie meeskonnas. Kõikide maksutõusude puhul olete teie olnud meeskonnas – absoluutselt kõikide! Isegi automaksu kahekordistamine on ju sotside poolt tehtud. Ja siis tulla rääkima, et me tahame midagi paremaks teha – ei ole usutav. 

Aga meie ja Keskerakond teame, et olukord on selline, et inimeste hakkamasaamine on keeruline, väga keeruline. Eriti hull on see, et käibemaks on vahepeal 20% tõusnud. On ilmne, et tuleks vaadata väga selgelt, millised toidu[ainete] grupid peaksid olema väiksema käibemaksuga. Ma arvan, et 9% on väga mõistlik – esmatoiduainetel peaks sihukene käibemaks olema. 

Muidugi ma siin natukene tegin kriitikat Keskerakonna eelnõu kohta. Seal olid väga olulised tervislikud asjad välja jäänud, nagu puuvili ja pähklid, mis, nagu me teame, tervislike toiduainetena on meie jaoks ka väga olulised. Me soovime, et meie inimesed elaksid kaua ja tervislikult. Ja seoses sellega peaks olema väiksema käibemaksuga eelkõige need toiduained, mis on vajalikud, mis on tervislikud. Tuleb nendele ridadele selgelt otsa vaadata. Ma arvan, et enamik, mis on Keskerakonna eelnõus kirja pandud, on head mõtted. Kui sinna juurde panna veel olulised toiduained, nagu puuvili ja pähklid ja võib-olla veel midagi, siis kindlasti Isamaa Erakond seda eelnõu toetab.

Meie eesmärk peaks olema oma inimestele vastu tulla. Ja kui tehakse mingit maksu või tehakse tulumaksuvabastus kõigile, siis võiks arutada seda, mis on tegelikult meie ühiskonnale kasulikum. Suurema sissetulekuga inimesed kindlasti saavad poes endale lubada natuke enamat, väiksema sissetulekuga inimesed [saavad osta] vähem.

Täna on näha, et toiduainete müük kauplustes on vähenenud. Rahaliselt on käibed väiksemaks läinud. Ja kui rahaliselt on müük väiksemaks läinud, siis tähendab ka [müügiühikute] vähenemist, sest hinnad on ju tõusnud vahepeal. 

Nii et ma loodan, et koalitsioonipoliitikud saavad aru, et ei ole võimalik kümneid ja kümneid kordi meie inimesi koorida. Käibemaksu tõus 24%-le on toiduainete puhul väga selgelt liiga kõrge, see ületab meie inimeste ostujõu. 

Ma loodan, et mõistus tuleb koju. Toiduainete käibemaksu tuleb alandada ja tuleb vaadata üle, kus koha pealt on võimalik riigieelarves kulusid kokku hoida, et tulla vastu inimeste soovidele ja vajadustele. Ei ole lihtsalt nii, et 100 000 inimest on kuhugi allkirja andnud. Praktiliselt on täna enamusel Eestimaa inimestel raskusi oma küttekulude maksmisel. Toiduainekorv on praktiliselt kaks korda [kallinenud], ostujõud on vähenenud. Ja veel kord: Isamaa Erakond toetab seda eelnõu. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Antud eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Kuna tegemist on otsuse eelnõuga, siis on see ühe lugemise eelnõu ja vajab lõpphääletust. Selle me korraldame peale saalikutsungit. 

Head kolleegid, viime läbi lõpphääletuse. Juhin tähelepanu, et selle eelnõu otsusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Panen lõpphääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete käibemaksu langetamiseks 9-le protsendile" eelnõu 783. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 29 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud koosseisu häälteenamusega [poolehoidu].

Liigume edasi kuuenda päevakorrapunkti juurde. See on keskkonnakomisjoni algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 393 teise lugemise jätkamine. Ettekandjaks palun keskkonnakomisjoni esimehe Yoko Alenderi.

Aitäh, hea juhataja! Austatud kolleegid! Tegeleme eelnõuga 393, see on atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine. Oleme jõudnud teise lugemiseni, tutvustan teile komisjoni protsessi. Meenutan ka seda, et algne eelnõu algatati õiguskantsleri pöördumise peale. Õiguskantsler juhtis keskkonnakomisjoni tähelepanu sellele, et see osa, mis puudutab seaduse määratlust, millal kasutada ehitamise planeerimise lubamisel müra sihtväärtust kui rangemat väärtust ja müra piirväärtust kui seda, mis justkui on normiks, on ebaselge ning omandi kasutamise alused ja piirangud ei ole seaduses selgelt sõnastatud.

Eelnõu teine lugemine toimus meil siin suures saalis 4. juunil. Katkestasime teise lugemise komisjoni ettepanekul, et anda võimalus esitada ettepanekud kujunenud teksti kohta. Teise lugemise järel tuli tähtajaks muudatusettepanekuid kolm tükki Priit Sibulalt ja neid komisjon vahepeal arutas. Arutasime neid muudatusettepanekuid 9. märtsil komisjoni koosolekul. Kohal olid kõik komisjoni liikmed peale Züleyxa Izmailova ja kohal oli ka muudatusettepanekute esitaja Priit Sibul. Olid ka kinnisvarafirmade liit, Terviseamet, Sotsiaalministeeriumi esindaja, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maa- ja ruumipoliitika osakonna juhataja Ivari Rannama ning Kliimaministeeriumist välisõhu osakonna nõunik Rasmus Pruus ja elukeskkonna osakonna ehitustegevuse valdkonnajuht Liisi Pajuste, samuti mõned töövarjud.

Käsitlesime kõigepealt veel kord seda – kuna vahepeal oli väike paus, siis tuletasime meelde –, mis on eelnõu sisu. Teile ka meeldetuletuseks: küsimus on selles, et praeguses seaduses ei ole selgelt aru saada, millised on müra sihtväärtuse [kohaldamise juhtumid], millal peab [rakendama] rangemat [normtaset]. Varasemas sõnastuses oli kirjas nii: "[müra sihtväärtus on suurim lubatud müratase] uute planeeringutega aladel", aga seal tekkis see konflikt, et tegelikult ei saa [kinnisasja] omanik kuidagi tagada, et välisõhus olev müra – näiteks Tallinna kesklinnas, kus see probleem on ilmnenud – jääks rangemate piiride sisse. Enamasti on elukeskkonna planeerimine kohaliku omavalitsuse võimalus. Ja sellised omandipiirangud peavad olema selgelt sõnastatud. 

Kliimaministeeriumi ettepanek, mida keskkonnakomisjon on toetanud, on see, et me seame piirväärtuse, mis tagab selle, et tervis ei saa kahjustatud. Kui midagi kuhugi ehitatakse, siis võib seal õues müra tase olla piirväärtuse piires ja kohalik omavalitsus saab planeeringuid [tehes] otsustada, kus ta soovib kasutada müra sihtväärtust ehk rangemat normi. 

Priit Sibul tutvustas seejärel enda esitatud muudatusettepanekuid. Ta tõi välja, et tema eesmärk on liikuda tagasi sihtväärtusel põhinevale lähenemisele, mis on rangem norm. Lisaks peaks see kohalduma nii uue planeeringu koostamisel kui ka kehtiva detailplaneeringu alusel antava ehitus- või kasutusloa puhul. Ehk siis rangema normi rakendamine ja selle kontrollimine peaks toimuma kõikides ehitusetappides kuni kõige viimaseni, kasutusloa juures. 

Siis me arutlesime selle üle, kas see on üleüldse võimalik olukord. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Kliimaministeerium, kes ehitustegevuse ja planeerimistegevuse reguleerimist täide saadavad, reeglite täitmist jälgivad, tõid välja, et tegelikult selline rakendamine ei oleks võimalik. Nagu ma juba enne mainisin, ongi oluline vahet teha – need normid, millest me selles eelnõus räägime, ei tähenda neid müranorme, mis kehtivad hoonete sees, neid reguleerib teine Sotsiaalministeeriumi määrus ja seal kehtivadki näiteks uutele hoonetele rangemad normid, kuna uute materjalidega on võimalik müra paremini isoleerida. Aga seda, kui suur on maja taga, näiteks neljandal korrusel akna taga liiklusest tingitud müra, ei saa omanik kuidagi muuta. 

Kinnisvarafirmade liit ütles, et neile see lähenemine, mis eelnõus on võetud, sobib, sest on loodud selged alused, kuidas keskkonda päriselt parandada saab. Selge on see, et kui me kesklinnu ei saa tihendada selle tõttu, et mõnel pool rangemad normid ei lubaks ehitamist, siis me peame ehitama põldudele ja metsadesse, aga sel juhul ei oleks elukeskkond enam kuskil vaikne.

Uurisime ka seda, kas probleemsete kohalike omavalitsustega on liiklusmüra vähendamist arutatud. Sotsiaalministeeriumi ametnik kinnitas, et koos Maa- ja Ruumiameti ning Kliimaministeeriumiga planeeritakse kohtumist Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Tallinna Linnavalitsusega. Ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja ütles, et ta toetab seda lahendust, sest see võimaldab lahendada tiheasustuse kitsaskohad. Kehtivas seaduses on tõepoolest palju tõlgendusruumi ja problemaatikat, aga eelnõu loob selguse, mida õiguskantsler kutsus üles looma. 

Priit Sibula muudatusettepanekutes olid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul problemaatilised eriti need ehitus- ja kasutusloa sätted, mis viiksid selle mürateema nii hilisesse etappi. Tegelikult tuleb need küsimused juba planeeringute etapis lahendada. 

Andres Metsoja uuris, kuidas ikkagi on hajaasustusega. Talle justkui sobis [valitud] lähenemine tiheasustusega piirkondades, aga mitte hajaasustuses. Ta uuris, kas sihtväärtuseta alade puhul lähtutakse piirväärtusest ja müratase määratletakse iga planeeringuga eraldi. Liisi Pajuste selgitas, et tegelikult peab juba praegu üldplaneeringus määrama maakasutuse juhtotstarbele [vastava mürakategooria] ja see juhtotstarve ütlebki, kas kasutatakse rangemat [normtaset] või piirväärtust. Kui piirkonnas juba on sihtväärtus ületatud, siis ei saa nõuda rangema sihtväärtuse tagamist. 

Siis rääkisime palju ülekaaluka avaliku huvi temaatikast, kuna seaduses on ka klausel, mis ütleb, et kui kohalik omavalitsus tahab ikkagi sellises piirkonnas, kus muidu justkui on rangem kategooria, aga kuna ta näeb, et seal on mingi väga suur avalik huvi, kohalik omavalitsus leiab, et on väga vajalik seal piirduda vaid normväärtuse ehk piirväärtusega, siis kohalikul omavalitsusel on see õigus. Meil oli pikk arutelu selle üle, mis see oluline avalik huvi on. Meile selgitati, et selle määratlemine toimub sageli kohtupraktikas analoogiate alusel, aga eelduseks on muidugi see, et kohalik omavalitsus seda soovib.

Sotsiaalministeerium ei tahaks, et me muudaksime piirväärtuse normväärtuseks. Nemad tahaksid, loomulikult, et me kasutaksime rangemat normtaset ehk sihtväärtust. Aga meie olukord näiteks Tallinna kesklinnas seda tõepoolest ei võimalda. Selles mõttes on neil Kliimaministeeriumiga teatud konflikt selle sõnastuse koha pealt. Loomulikult, me kõik tahaksime vaiksemat keskkonda, aga kui me teame, et rangema nõude kasutamine viiks selleni, et nii-öelda transiitliiklust tuleb aina juurde, siis tegelikult see meid ju eesmärgile lähemale ei vii. 

Siis läks [arutelu] veel edasi. Tiit Maran uuris, kas see muudatus seisnebki selles, et see baasväärtus on justkui piirväärtus ehk normväärtus on piirväärtus ja rangem norm on sihtväärtus, ning küsis, kas Sotsiaalministeerium tahaks teistpidi. Jah, selline suundumus on. Sotsiaalministeerium muidugi tahaks, et müra oleks veel vähem. Tegelikult tahaksime me seda ju kõik. Kui me ühel hetkel selleni jõuame – näiteks on ka meil Tallinna kesklinnas piirkiirust alandatud, sõidetakse vähem erasõidukitega ja rohkem on võimalik kasutada vaiksemaid liikumisviise –, siis me saame kindlasti neid väärtusi ju ka karmimaks muuta. 

Aga siis oli palju arutelu ka just nimelt omandipiirangute üle. Kui Kliimaministeerium toetab sellist lähenemist, et piirväärtus on normväärtus, ja kui me seda teed läheme, siis meil peavad olema omandipiirangute puhul ikkagi selged alused toodud. Ka sellele juhtis õiguskantsler tähelepanu, et praeguses seaduses see selge ei ole. Praeguse eelnõu variandiga, mida meie oleme pakkunud, on õiguskantsler nõustunud. 

Paar sõna veel. Rain Epleriga oli arutelu selle üle, kas võiks eristada uusi ja vanu hooneid, mis puudutab Priit Sibula ettepanekut – ta soovis, et ka ehitusloa ja kasutusloa andmisel peaks rakendama neid rangemaid väärtusi. Seda ei pidanud ehitusvaldkonnaga seotud eksperdid kuidagi põhjendatuks ega võimalikuks, seda enam, et see eelnõu, millest on jutt, reguleerib seda müra, mis on väljas, mitte seda, mis on hoone sees. Hoone sees on küll need eristused tehtud ja uute hoonete puhul ongi nõuded rangemad. 

Siis hääletasime Priit Sibula kolme muudatusettepanekut. Komisjoni ettepanek oli jätta need arvestamata. Samuti tegime muud menetlusotsused: võtta eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks, 18. märtsiks; teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lõpetatakse, siis võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 25. märtsil. Aitäh! Vastan meeleldi küsimustele.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile on. Priit Sibul, palun! 

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Mäletatavasti esimesel lugemisel hakkas siin saalis isegi nalja saama. Me hakkasime rääkima sellest, kui mõistlik on see mõistlik kaugus – kas mänguväljak on mõistlikul kaugusel või kas siis, kui sa saad last kusagil mujal magama panna, ei peagi saama oma rõdu või terrassi kasutada. Enne lugemise katkestamist olid minu muudatusettepanekud seotud nende leevendusmeetmetega. Nii nagu te mitmel korral olete õigesti viidanud, see puudutab hoonest väljaspool olevat müra. Minu ettepanekud seisnesid teatavate leevendusmeetmete tegemises. Kui kohalik omavalitsus on andnud loa kätte, arendaja pole seda teinud ja kohalik omavalitsus pole seda vajalikuks pidanud, siis peab kohalik omavalitsus selle probleemiga edasi tegelema. 

Aga nüüd, kui ma vaatan seda muudatust, siis minu meelest me lihtsalt libiseme sellest mööda, just rõdude ja terrasside küsimusest. Seal tegelikult hakkabki piirväärtus kehtima ja päriselus ei ole võimalik [neid norme] kasutada. Inimesed saavad teada, [kuidas sellega on,] siis, kui nad sinna kolivad.

Aitäh! No siin oligi oluline, et inimese tervisele ei ole kuidagi kahjulik, kui ta piirväärtusega alal olevas keskkonnas viibib. Üldiselt paljud meist elavad linnalises keskkonnas. Mida me saame teha kohaliku omavalitsuse tasandil? Kindlasti tuleb töötada selle nimel, et müra vähendada. Väga selge on see, et liiklusmüra on peamine. Tallinna linna autostumine on muidugi viimasel ajal – või no mis viimasel ajal, üldse – pidevalt kasvanud. See vahepealne aeg, kui kiirusi alla toodi, oli samm selle nimel, et müra vähendada, sest tegelikult on selge korrelatsioon ka sõidu piirkiiruse ja müra vahel. Selles vallas saab kindlasti palju ära teha.

Kalle Grünthal, palun!

Tänan! Lugupeetud ettekandja! Selle muudatuse lõige 2³ on sisustatud järgmiselt: "Planeeringu koostamise korraldaja võib müra sihtväärtuse asemel lähtuda müra piirväärtusest, kui müra tekitava ehitise ehitamiseks esineb ülekaalukas avalik huvi." Palun öelge mulle, milliste meetodite abil tehakse kindlaks ülekaaluka huvi olemasolu, sest esineb ka kaalukas huvi ja lihtsalt huvi. Millised on need parameetrid? Siin seaduses ei ole neid kirjas. Kuidas me saaksime teada, mis asi on see abstraktne lause[katke], mida seadus ei sisusta: "ülekaalukas avalik huvi"?

Aitäh, austatud esimees! Head Riigikogu liikmed! Hea küsija! Tegelikult ma seda komisjoni ettekandes ka [mainisin], et selle üle arutelu oli. Ülekaaluka avaliku huvi eelduseks siin on see, kui kohalik omavalitsus leiab, et neil on oma inimeste jaoks suur huvi, et see objekt sinna rajatakse. See võib olla mõni tee või mingi muu objekt. Sel juhul ta võib otsustada, et ta kasutab seda piirväärtust, mis on, kui see eelnõu vastu võetakse, normväärtus, mitte ei kasuta seda rangemat väärtust, mida ta näiteks, ütleme, rohealadel või rekreatsioonialadel tahaks kasutada. 

Kuidas seda ülekaalukat avalikku huvi defineeritakse? Seda defineeritakse kohtupraktika ja analoogiate alusel. Kuna kõiki neid olukordi, kus võib olla ülekaalukas avalik huvi, ei ole meil kunagi võimalik ette näha, siis selleks ongi need analoogiad.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud esimees! Hea ettekandja! Kas ma sain seal komisjonis õigesti aru, et põhimõtteliselt üldplaneeringuga määratletakse tulevikus ära alad, kus peaks müra olema sihtväärtuse piires? Mingi selline jutt oli.

Ja teiseks, ma korra viskasin seal õhku ka selle, kas me mingis perspektiivis võiksime arutada, et meil Eestis võiks olla nii, nagu hoonetel on energiamärgised, ka müramärgised. Minu küsimus ei ole ju mitte see, kas kuhugi tohiks ehitada või ei tohiks. Ma saan ju aru ka sellest, mida te mulle komisjonis ütlesite, et kesklinnas, nagu me teame, nagunii müra on, ükskõik, mis me seal teeme. Aga minu küsimus on lihtsalt see, et inimene peaks olema teadlik, sest praegu me veel kahjuks liiga palju neid asju ei teadusta. Ka piirväärtuse puhul, nagu te ütlesite, see pole tervisele kahjulik, aga me kõik teame, et [inimestel] on vaimne tervise [probleemid] ja järjest keerulisemaks see kõik läheb. On olemas ka pikaajalised mõjud ja müra peale, ütleme ausalt, inimesed oma kodu soetamisel veel liiga palju ei mõtle.

Aitäh, hea juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Hea küsija! Ma arvan, et see on väga asjakohane küsimus. Mis puudutab seda, kuidas kohalik omavalitsus otsustab, kumba normi rakendada, siis juba täna üldplaneeringus määratakse sisuliselt igale punktile maakasutuse sihtotstarve ja vastavalt maakasutuse sihtotstarbele ka see, milline müranorm seal rakenduks. Siin oligi just see erand, kus võiks kasutada sihtväärtuse asemel piirväärtust, mis ei ühtiks sihtotstarbega. See oli üks teema, mida me puudutasime. 

Mis puudutab hoonete müramärgist, siis sel juhul see ei tuleneks sellest seadusest, vaid see tuleneks sotsiaalministri määrusest. Tõepoolest, näiteks uuematel hoonetel on rangemad nõuded. On üsna lihtsalt arusaadav, et uute materjalidega on tihtipeale võimalik müra paremini isoleerida. Seda kindlasti. Ma arvan, et võib-olla isegi osa arendajaid seda teevad, nad toovad välja, kas on näiteks mitmekordsed aknad või on sõlmed eriti hästi välja töötatud. 

Küll aga võiks Tallinn tõesti – sellest küll ei olnud komisjonis juttu, kuigi me rääkisime Tallinna kesklinnast ja Liivalaia tänavast – võtta näiteks sellise eesmärgi, et kesklinnas me saaksime müramärgise eriti positiivse, saaksime müra[taseme] alla. Sest tegelikult me teame, et meil on tõesti kohti – näiteks Reidi tee või Liivalaia tänav –, kus liiklusmüra on väga suur. Siis inimesed tõesti teaksid sellele tähelepanu pöörata – väga õige.

Kalle Grünthal, palun!

Ma tänan! Lugupeetud ettekandja! Te ütlesite minu küsimuse peale, et kui müra tekitava ehitise ehitamisel esineb ülekaalukas avalik huvi. Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis te ütlesite niimoodi, et selle sisustab kohtupraktika. Minu meelest selline lähenemine, et kirjutame siia mingisse seadusesse midagi kokku ja las kohus siis vaatab ja sisustab seda, on äärmiselt vale. Sellele on korduvalt juhtinud tähelepanu nii õiguskantsler kui ka Riigikohtu esimees Villu Kõve. Möödunud nädalal toimus ka sotskomisjoni ja õiguskomisjoni ühisistung, kus osales ka üks ringkonnakohtunik, kes ütles, et te teete halba tööd, ja küsis, mispärast peame meie hakkama välja mõtlema neid asju, mida tähendab näiteks seesama ülekaalukas avalik huvi. Miks te ise ei taha oma tööd teha? Ja ma küsin nüüd niimoodi: miks me ise ei või seadusesse ära märkida, mis asi on ülekaalukas avalik huvi?

Aitäh! No päris kummaline oleks seda sellesse seadusesse märkida, sellepärast et seda mõistet kasutatakse tegelikult väga mitmes eri seaduses. Seda tuleks sel juhul sõnastada mingisuguses üldseaduses, aga sellist ettepanekut selle seaduse menetluse käigus keegi ei ole teinud.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Kas teil komisjonis oli juttu ka sellest, et näiteks Tallinnas on üks mure, te räägite autodest ja ei tea mis mürast, aga mina ütlen, et igal hommikul keegi kojamees oma puhuriga [tekitab müra] mul akna all. Ma tean, et ta vaatab kella, kas on juba seitse või ei ole, aga mõnel hetkel, kui lehti on rohkem, ta alustab natuke varem. Minu arvates on automüra siiski liikuv müra, see tuleb, [kui autod sõidavad,] ja läheb, kui autode voogu ei ole. Aga lehepuhur undab sul ikkagi pool tundi akna all ja see müra häirib palju rohkem. Kas sellest oli ka juttu?

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Kahjuks sellest ei olnud juttu, aga ma ei saa ikkagi vastu panna kiusatusele vastata, sest ka mina kuulun nende hulka, keda selline heli – kuna ma elan tsaariaegses majas – tõepoolest tihtipeale häirib. Ja minu teada Tallinnas eelmine koalitsioon võttis vastu [otsuse] – kas ei olnud nii? –, et võib kasutada  ainult elektrimootoril töötavat [seadet]. Ma võin eksida. Ma tean, et vähemalt oli meil sellest tookord juttu, aga kas see ka ära tehti, [seda ma ei tea]. Igal juhul elektrimootoril töötavad erinevad seadmed – ka autod – on oluliselt vaiksemad.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Auväärt ettekandja! Minu küsimus tuleneb Aivar Koka eelmisest küsimusest. Kui kaua peab kestma see kas sihtmürataset või absoluutset mürataset ületav müra aeg? Siin oli näide lehekoristuse kohta, aga me teame, et näiteks jäätmemajanduse, taara koristamise ja kõige muuga tegelevad autod ka Tallinna vanalinnas. Minu poole on mõned inimesed pöördunud, et regulaarselt mingisugusel varahommikusel ajal, viie-kuue ajal juba toimetatakse. Kas see läheb ka selle seaduse regulatsiooni alla, kui see on niisugune väga lühiajaline mürataseme ületus, või see ei lähe? On see mingisuguse ajaga piiratud?

Aitäh, austatud esimees! Head kolleegid! Hea küsija! See tegelikult, mida te küsite, puutub eelnõusse ja komisjoni menetluse protsessi täielikult. Eelnõu ei seadusta neid tingimusi, kuidas välisõhus müra mõõdetakse. Need tingimused, kuidas seda mõõta, ja see standard antakse ministri määrusega. Selle määruse väljatöötamisest oli meil ka komisjonis juttu ja komisjoni liikmeid väga huvitas, kuidas see täpselt olema hakkab. Lubati tulla meile seda tutvustama.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Tegelikult seaduses peaks olema paigas see, et öörahu ei tohi häirida. Helir küsiski täna prügivedude kohta. Jah, prügiveoautod, sõltuvalt piirkonnast, kella viie-kuue ajal alustavad oma esimest ringi ja kolistamist. Aga see kestab tavaliselt lühikest aega.

Ma küsin hoopis teise asja kohta, kuna me räägime siin ikkagi atmosfääriõhu [kaitse] seadusest. Kas teil komisjonis oli juttu ka sellest, et väga paljusid inimesi häirib see, kui kuskil rõdu peal tehakse suitsu ja see suitsulõhn jõuab järgmisegi rõdu peale? Paljudes kohtades on mure hoopis see, et isegi kui aknad on kinni, aga keegi [naaberkorteri] köögis suitsu teeb, siis vanades majades lihtsalt paneeli vahelt [imbub see lõhn] järgmisesse korterisse. Kas see teema on ka teil jutuks olnud või ei ole?

Aitäh, austatud esimees! Head kolleegid! Vaat see suitsetamise teema ei tulnud sel korral jutuks. Aga ma räägin veel kord sellest, mis puudutab öörahu ja selle eelnõu konteksti. Kui te just ei plaani magada õues, siis tegelikult see seadus ei reguleeri seda. Siseruumi nõudeid reguleerib teine määrus ja selles me muudatusi ei tee. Seal, nagu ma ütlesin, on uutel majadel rangemad nõuded. Tegelikult on öörahu minu teada, meil ka vist on selline mõiste olemas, et peab olema majades peale kella 23 vaikus. Ma olen nii aru saanud. Aga tegelikult komisjonis me seda ei arutanud.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole.

Kõik sai selgeks. Aitäh!

Nüüd avan läbirääkimised ja palun esimesena siia Riigikogu kõnetooli Kalle Grünthali. (Kõneleja soovib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Jah, huvitav on vaadata, et seda seaduseelnõu on menetletud nii keeruliseks, et isegi osa Riigikogu liikmeid ei saa täpselt aru, mida selle seadusega tahetakse muuta. Aruteluteemaks on siin lehepuhurid, juba ka suitsetamine ja prügiautod, aga see tegelikult ei puuduta absoluutselt, mitte karvavõrdki seda eelnõu. Eelnõu on seotud planeeringutega, ja see planeeringute osa on siin ka ilusti-kenasti kirjas. Nii et natukene on meie Riigikogu liikmed siin segadusse aetud. 

Aga tegelikult puudutab see seadus seda kõige suuremat valupunkti, tuugenite ehk tuuleparkide ehitust. Vot see on selle seaduse eesmärk. Mispärast seda tehakse? Ilmselgelt kohalike omavalitsuste vastuseisu tõttu, sest nad ei soovi neid monstrumeid ega nende tekitatavat kahjulikku saasteainet oma maa peale. Selles mõttes on ametnikud praegu väga raskes seisus. 

Kas eile või üleeile toimus Tartus tuuleenergia teemaline konverents, kus põhilised esinejad olid ametkondade esindajad, kes tegutsevad arendajate huvides. Eriti väärib äramärkimist keskkonnaametniku Kaili Viilma sõnum inimestele, kes seda konverentsi videot vaatasid või ka hiljem selle salvestust nägid. Kaili Viilma ütles, tsitaat: "Katsume sellest punnseisust ikkagi kuidagi üle saada. Me ei tea veel, kuidas kohalikke omavalitsusi murda, aga tuulepargid pole ainus teema, kus me neid murdma peame. Me murrame neid ka märgalade taastamisel, mõne kaitseala moodustamisel. (Ja nüüd põhiline. – K. G.) Me oleme kiskjateks loodud." Tuleb välja, et meie keskkonnaametnikud ja üleüldse ametnikud on selle sõnavõtu põhjal kiskjad Eesti rahva jaoks. 

Paar sõna ka selle kohta, milles on probleem. Atmosfääriõhu kaitse seadus reguleerib ära välisõhus leviva müra normtasemed. Kui seni oli kohustatud, et planeeringust huvitatud isik tagab, et müra sihtväärtust ei ületata, siis see muudetakse nüüd kehtetuks. Ja asemele tuleb seesama, mida ma küsisin ka ettekandjalt, nimelt, mis asi on see ülekaalukas huvi. Ettekandja ei osanud sellele küsimusele vastata ja ta ei osanud ka põhjendada, miks seda seadusesse pole kirja pandud, vaid ütles, et see käib kohtupraktika kaudu. 

Aga milles on asjaolu, mis on see murdepunkt ja eriti ohtlik Eesti rahvale, kes on vastu tuuleparkide ehitusele? Küsimus on selles, mis on seadusemuudatuses sees. "Planeeringu koostamise korraldaja võib müra sihtväärtuse asemel lähtuda müra piirväärtusest (Väga peenike sõnade mäng, aga ma ei hakka seda praegu lahkama. – K. G.) juhul, kui müra tekitava ehitise ehitamiseks esineb ülekaalukas avalik huvi." Ja vaat selle ülekaaluka avaliku huvi kohta ei tulnud praegu mingit vastust. Ehk siis seadusest on välja visatud see, et suurimat lubatud müra sihtväärtust ei tohi ületada. See on nüüd muutunud kehtetuks. Selle asemel piisab sellest, kui on olemas ülekaalukas avalik huvi. Ehk siis mõõtühik. 

Toome selle tuuleparkide näite. Mis on see ülekaalukas avalik huvi, mis on lihtsalt avalik huvi ja mis on näiteks suur avalik huvi? Neid mõõtühikuid meil ei ole. Ehk seadusesse on jäetud meelega auk sisse, nii et need, kes hakkavad protestima, peavad minema kohtusse. 

Me ei tohi siin sellist praaki teha, sest kohtunikud on juba korduvalt öelnud, et me toodame praaki. Seda öeldi minu meelest viimane kord siin esmaspäeval, kui kohtunik küsis, mispärast peame meie hakkama välja mõtlema neid norme ja vaevama sellega oma pead, see on, Riigikogu, teie töö. Ja siin on selles mõttes tõsine auk sees. 

Aga ma tulen tagasi selle kiskjate jutu juurde. Tegelikult keskkonnaametniku Kaili Viilma sõnavõtust nähtub, et kuna nemad on kiskjad, siis Eesti rahvas on ohver. Aga kui hunte on metsas liiga palju, siis võetakse püss ja lastakse need võsavillemid maha, et nad ei võtaks võimust.

Minu küsimus on, kuidas reguleerida ametnikke selliselt, et nad ei julgeks tavainimestele kallale tulla. Püssi võtmist ma ei soovita. Aga kui ametnikud ütlevad, et nad on kiskjad, siis võib olukord kahjuks muutuda selliseks, et Eesti rahvas võib muutuda jahimeesteks. 

Aga seaduse juurde tagasi tulles, see seadus on poolik. See seadus ei võimalda täpset regulatsiooni ja selle kohtupraktika kohaldamine on lihtsalt vastutustundetu. 

Aitäh! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Priit Sibula. Palun! 

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Keskkonnamüra ei ole lihtsalt tehniline küsimus, see puudutab otseselt inimeste tervist ja elukeskkonda. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika kohaselt peab keskkonnakaitse tagama kõrgetasemelise kaitse inimese tervisele. Sama eesmärki kannab keskkonnamüra direktiiv. Ka Maailma Terviseorganisatsioon on rõhutanud, et pikaajaline liikumismüra põhjustab unehäireid ja kroonilist stressi ning suurendab südame- ja veresoonkonna haiguste riski. 

Sellest tulenevalt ma tegin kolm ettepanekut. Esiteks, sihtväärtuse säilitamine ja rõhutamine. Müra sihtväärtus on rangem norm kui piirväärtus ning selle eesmärk on kaitsta elamispiirkondade elukeskkonda. See ei ole juhuslik number, vaid oluline planeerimisstandard, mis aitab ennetada olukorda, kus inimesed peavad elama keskkonnas, mis ei ole tegelikult tervislik ega elamiseks mõistlik. Sihtväärtus aitab hoida elukeskkonna kvaliteeti ning on kooskõlas ka rahvusvahelise tervise kaitse soovitustega.

Teiseks, planeeringust huvitatud isiku vastutus. Kui arendaja soovib ehitada elamuid mürarikkasse keskkonda, on loogiline, et ta peab vastutama ka selle eest, et elukeskkond oleks tegelikult kasutatav. Planeeringust huvitatud isiku vastutuse eemaldamine tähendaks sisuliselt seda, et müraprobleemi risk jääb lõpuks elanike kanda. Hea planeerimispraktika eeldab, et arendaja arvestab keskkonnatingimustega juba planeerimise ja projekteerimise etapis. 

Ja kolmandaks, mürataseme kontroll kasutusloa väljastamisel – see, millest ka komisjoni esinaine juba rääkis. On mõistlik ja vajalik, et mürataset kontrollitakse ka hoone valmimisel kasutusloa andmise etapis. See on hetk, kus saab objektiivselt hinnata, kas planeeringus ja projektis ette nähtud lahendused tegelikult toimivad ning kas elukeskkond vastab kehtivatele normidele. Kasutusloa väljastamisel fikseeritakse sellega ühtlasi reaalne müra olukord hoone kasutuselevõtu hetkel. See loob õigusliku selguse nii elanikele kui ka arendajale. Kui tulevikus peaks müra suurenema näiteks liikluskoormuse kasvu või muude väliste tegurite tõttu ning ületama sihtväärtust, ei saa selle eest enam vastutada arendaja, kui kasutusloa väljastamise hetkel olid nõuded täidetud. 

Head kolleegid! Need ettepanekud ei tule arendustegevuse takistamiseks. Need aitavad tagada, et elamud oleksid päriselt elamiseks mõeldud ning et inimeste tervis ja elukeskkond oleksid kaitstud. Palun toetada minu muudatusettepanekuid!

Aitäh! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Yoko Alenderi. Palun!

Aitäh, austatud esimees! Head kolleegid! Ma loodan, et me jõuame kunagi sinna, kus kõikide meie linnade elukeskkond on niivõrd hea ja meie liikuvus nii hästi korraldatud, et me tõepoolest saame pöörduda selle poole, et kehtestada veel rangemad normid mürale meie linnades. 

Täna on olukord selline, et Tallinna kesklinna paljudesse kohtadesse seda rangemat normi rakendades ehitada ei saaks. Selle eest kindlasti ei saa vastutada üksikute kruntide, üksikute hoonete ja üksikute ehitiste omanikud. See, milline on mürakeskkond meie linnades, sõltub eelkõige sellest, kuidas me planeerime oma asustust, kuidas me planeerime oma ühistransporti, kuidas me korraldame oma liikuvust ja milliseid võimalusi me inimestele pakume. Kindlasti ei saa kujundada välja õiguslikku olukorda, kus planeeringuetapis antakse justkui arendajatele ja eluasemete rajajatele õigustatud ootus sinna midagi ehitada, ja kui siis maja akna taga on liikluskoormus tõusnud, näiteks on kohalik omavalitsus tõstnud piirkiirusi, nagu on juhtunud Tallinnas, ja müra on suurenenud, siis peaks justkui selle ehitatud hoone maha lammutama ehk siis kasutusluba ei saaks. See kindlasti ei ole mõistuspärane tegevus. 

Aga ma arvan, et me kõik võiksime astuda samme, mida me saame astuda, mis on meie positsiooni ja võimalustega koos, et müratingimusi parandada. Ja lehepuhurite kohta ütlen, et tore oleks eelistada elektrilisi. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Asume eelnõu 393 muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Muudatusettepanek nr 1, mille on esitanud Priit Sibul, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Priit Sibul, palun!

Ma palun seda ettepanekut hääletada ja toetada.

Aitäh! Siis me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde.   

Head kolleegid, me oleme eelnõu 393 muudatusettepanekute läbivaatamise juures. Järgnevalt panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille on esitanud Priit Sibul. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 11 Riigikogu liiget, vastu 45, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Järgnevalt muudatusettepanek nr 2, esitanud samuti Priit Sibul. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Priit Sibul, palun!

[Palun] seda hääletada.

Head kolleegid, kas me võime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille on esitanud samuti Priit Sibul. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 11 Riigikogu liiget, vastu 46, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Järgnevalt kolmas muudatusettepanek, mille on samuti esitanud Priit Sibul, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Priit Sibul, palun!

Palun ka seda hääletada.

Head kolleegid, kas me võime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mille on esitanud Priit Sibul. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 11 Riigikogu liiget, vastu 46, erapooletuid on 1. Ettepanek ei leidnud toetust.  

Me oleme eelnõu 393 muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 393 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Järgnevalt tänane seitsmes päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 702 teine lugemine. Palun siia Riigikogu kõnetooli ettekandjaks majanduskomisjoni liikme Kristina Šmigun-Vähi. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Annan ülevaate lennundusseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 702 menetlusest juhtivkomisjonis esimese ja teise lugemise vahel. Olgu kohe ära öeldud, et seaduse algatas Vabariigi Valitsus 2025. aastal 8. septembril. 

Eelnõu eesmärk on viia lennundust puudutavad siseriiklikud sätted kooskõlla Euroopa Liidu õigusega ning korrastada lennuväljade ümbruses kehtivaid nõudeid, sealhulgas kaitselennunduse ja metsaraie küsimusi. 

Eelnõu 702 esimene lugemine toimus 5. novembril 2025. aastal. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 20. novembriks Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid muudatusettepanekuid ei esitanud.

6. märtsil valmistas majanduskomisjoni töörühm ette eelnõu komisjoni istungil menetlemist, nõupidamisel, kus osalesid eelnõu algataja esindajad Kliimaministeeriumist. Töörühmas käsitleti raadamisõiguse tasu ja metsateatise läbivaatamise eest riigilõivu maksmise kohustust ning lennundusseaduses kasutatava termini "raadamine" kooskõlla viimist metsaseaduse mõiste ja põhimõtetega. Arutelu tulemusel esitas Kliimaministeerium eelnõu muutmise ettepanekud. 

Seejärel, 9. märtsil majanduskomisjoni istungil valmistati eelnõu ette teisele lugemisele saatmiseks. Seal arutati ja hääletati juhtivkomisjoni ettepanekuid. Istungist võtsid osa ka eelnõu algataja esindajad. Juhtivkomisjon tegi eelnõu kohta kolm muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek on keeleline parandus, eemaldati liigne sõnastus kopteriplatsi kohta. Teine muudatusettepanek on sisuline muudatus ja see on kõige olulisem: termin "raadamine" asendatakse üldisema sõnaga "raie", et viia seadus kooskõlla metsaseadusega ja vältida liigset piirangut. Kolmas muudatusettepanek oli normitehniline täpsustus, nimelt tasumäärade mõiste sõnastuse korrigeerimine. Majanduskomisjon arvestas muudatusettepanekuid täielikult. 

Menetluslikud otsused ja ettepanekud juhtivkomisjonis olid järgmised. Majanduskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 18. märtsil käesoleval aastal ja teine lugemine lõpetada, selles oli konsensus. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 25. märtsil 2026. aastal ja viia läbi lõpphääletus, see oli ka konsensuslik otsus. Aitäh teile!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ka ei ole, sulgen läbirääkimised.  

Asume muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Kokku on eelnõu kohta esitatud kolm muudatusettepanekut. Neist esimese on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Ka teise on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Ja ka kolmanda on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Me oleme eelnõu 702 muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 702 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. 

Tänane kaheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 764 teine lugemine. Palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Eero Merilinnu. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed ja need, kes jälgivad meid interneti teel! Tuletame meelde, et ravikindlustuse seaduse muudatused keskenduvad kolmele põhisuunale, mida arutati ka meil komisjonis: ultraharvikhaiguste ravi kättesaadavuse parandamine, ekstemporaalsete ehk apteegis valmistatavate ravimite soodustamine ja vähiravireeglite korrastamine. 

Seaduse algatas Vabariigi Valitsus 1. detsembril 2025. Juhtivkomisjon oli sotsiaalkomisjon. Ja arutasime teemat pärast esimese lugemise lõpetamist kolmel korral. Kaasati Tervisekassa ning apteekrite ja haiglaapteekide esindajad. Arutelus tekkisid peamised muudatusettepanekud, neid oli kokku kuus. Nende olulisim sisu on järgmine: täpsustatakse, et eriarstid ei pea töötama mitmes asutuses, konsiiliumi nõue jääb alles, ekstemporaalsete ravimite hüvitamine tehakse lihtsamaks ilma korduva taotluseta ja täpsustatakse terminoloogiat, nimelt on "ultraharvikravimi" asemel edaspidi "ultraharvikhaiguste ravim". 

Seaduse jõustumisaega muudeti, see on nüüd 1. mai 2026. Juhtivkomisjon tegi menetluslikud otsused ja ettepanekud: võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu 18. märtsi päevakorda ja teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada; kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 25. märtsil ja viia läbi lõpphääletus. Kõik otsused olid konsensuslikud ja juhtivkomisjoni ettekandja oli Eero Merilind. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh juhatajale! Hea ettekandja! Antud eelnõu on väga mõistlik ja meil oli komisjonis konsensus, aga kuna sa oled vastava valdkonna korüfee, siis on hea sinult küsida. Kui palju üldse praegu, tänase seisuga on Eestis ravikindlustuseta inimesi? Ja kas see probleem süveneb või kuidas sina vastava valdkonna eksperdina seda näed?

Ma mäletan, et ma tegelesin sellega eelmisel aastal ja meil oli Tervisekassalt saadud ka üks arvutusvalem, mille järgi sai päris täpselt öelda, kui palju on ravikindlustuseta inimesi. Minu meelest oli neid umbes 5–6%, aga ma võin pärast täpselt järele vaadata.

Irja Lutsar, palun!

Aitäh, juhataja! Hea ettekandja! Ma olen küll komisjonis ja tean, et me arutasime seda, aga me võtsime definitsiooni ultraharvikhaigustele, mis on kõige konservatiivsem, 1 : 200 000-le. Osas riikides on 1 : 50 000-le ja teistes 1 : 100 000-le. See võimaldab meil vähemal hulgal haigetest ultraharvikravimeid kergemini kätte saada. Äkki sa selgitad, millest see [otsus] lähtus?

Jah, Eestis on ultraharvikhaigusega inimesi 47 000 – 80 000. Eri riigid kasutavad erinevaid definitsioone. Mulle meeldis muidugi see definitsioon, mida sina pakkusid, aga kahjuks jäi meil seadusesse erinev number, mille üle me komisjonis ka arutlesime. Ma arvan, et mida täpsem see definitsioon on, seda parem võiks ravi olla.

Aivar Kokk, palun! 

Aitäh! Kõigepealt suur tänu väga selge jutu eest selle kohta, mis komisjonis toimus! Sa mainisid oma kõnes, et on kolm teemat. Ma seda kolmandat teemat ei leia sealt seaduseelnõust sellisena, võib-olla on see minu viga. Aga sa mainisid apteegis kohapeal ravimite valmistamist. Mis kohustused või mis muutused selles vallas seaduseelnõu vastuvõtmisel tekivad?

Seal on jah kolm asja. Teiseks nimetasime ekstratemporaalsete ehk apteegis valmistatavate ravimite soodustamist. Seni maksid patsiendid nende ravimite eest täishinna, aga edaspidi saavad hüvitist lapsed ja vist ka neelamisraskustega patsiendid, nii et neile on ravim soodushinnaga. See annab nende ravimite parema kättesaadavuse just haavatavatele gruppidele.

Jaanus Karilaid, palun! 

Aitäh, juhataja! Hea ettekandja! Tänud sulle, Eero! See täpsustus on adekvaatne. Umbes 84 000 inimest on Eestis ravikindlustuseta. Aga ma küsin, kas sa oled teinud ka [ametis olevale] terviseministrile ettepaneku seda inimeste hulka vähendada, et nii palju inimesi ei oleks ilma ravikindlustuseta.

Ma arvan, et see on väga tõsine diskussioon ja see teema võikski tulla ka siia Riigikogusse arutelu alla. Me mäletame, et meil oli alles hiljuti Arenguseire Keskuse ülevaade tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkusest. Tegelikult minister läheb ka valitsusse tervishoiu jätkusuutlikkuse parandamise küsimustega, nii et ootame põnevusega.

Aivar Kokk, palun!

Äkki sa täpsustad, millised kohustused on apteekidel kohapeal ravimeid toota? Minu arvates ei ole kõikidel apteekidel seda kohustust. Kas igas maakonnas peab üks selline apteek olema või kuidas sellega nüüd on? Need soodustused tekivad, aga millised apteegid siis neid ravimeid kohapeal hakkavad tegema?

Jah, selle üle oli meil diskussioon. Teoreetiliselt peaksid kõik apteegid seda tegema, aga praktikas on siiski [välja kujunenud nii, et] teatud apteekides tehakse rohkem, sageli on need haiglaapteegid. Haiglaapteekides valmistatakse ravimeid spetsiaalselt haiglas olevatele inimestele ja nendele laienevad nüüd ka soodustused.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja, tõepoolest väga selgete vastuste eest! Küsimusi teile rohkem ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Katrin Kuusemäe. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Täna arutame ravikindlustuse seaduse muudatusi, mis puudutavad välisravi korraldust, ultraharvikhaiguste ravimeid ning apteekides valmistatavate ravimite hüvitamist. Need on teemad, mille puhul seaduse paragrahvid ja menetlusnormid tähendavad päriselus väga konkreetseid asju: lootust, ärevust, ravi algust või selle hilinemist. Tervishoiupoliitikas ei ole võimalik teha otsuseid ainult numbrite või ainult emotsioonide põhjal. Peame suutma ühendada inimliku mõõtme ja süsteemse vastutuse. Just sellist tasakaalu püüab see eelnõu leida. 

Kõigepealt ultraharvikhaigustest. Tõsi, Eestis on nende haigustega patsiente vähe, kuid iga juhtum on erakordselt keeruline. Sageli on tegemist olukorraga, kus ravivõimalus on olemas, kuid selle rahastamise protsess on pikk ja keerukas. Praegu võib selline menetlus kesta 3–13 kuud. Niisuguste haiguste puhul on see aeg aga väga pikk. 

Ma räägin sellest teemast ka isikliku kogemuse pinnalt. Olen olnud kuus aastat vähiravifondi Kingitud Elu tegevjuht ning näinud väga lähedalt, mida tähendab aegkriitilisus ravivajaduse puhul. Olen näinud peresid, kes ootavad otsust, samal ajal kui haigus ei oota. Olen näinud patsiente, kelle jaoks loeb iga päev, iga nädal. 

Seetõttu on oluline, et riik looks paindlikuma ja kiirema võimaluse rahastada ravimeid ka siis, kui patsiente on väga vähe ja ravimid on väga kallid. See ei tähenda kontrolli kadumist ega vastutustundetu kulutamise lubamist. Vastupidi, eelnõu jätab alles põhimõtte, et rahastatakse tõenduspõhiseid, efektiivseid ja ohutuid ravimeid ning et Tervisekassa peab arvestama eelarve tegelike võimalustega. Kuid see muudatus tähendab, et otsusteni jõutakse kiiremini. See tähendab, et inimestel on suurem võimalus alustada ravi õigel ajal. See tähendab ka, et arstid saavad teha otsuseid teadmisega, et süsteem ei seisa patsiendi ja ravi vahel. 

Teine oluline teema on apteekides valmistatavad ravimid. Kuigi selliste retseptide osakaal on väike, on nende tähendus konkreetsete patsientide jaoks väga suur. Sageli on tegemist lastega või inimestega, kellele ei sobi standardne ravivorm. Kui riik ei aita nende ravimite kulusid kanda, võib ravivõimalus jääda kasutamata. 

Selle eelnõuga luuakse võimalus, et Tervisekassa saab võtta enda kanda osa selliste ravimite maksumusest. See vähendab patsientide omaosalust ning toetab ka apteekide võimalusi ja võimekust neid ravimeid valmistada. Samal ajal aitab standardiseeritud retseptide süsteem vähendada arstide halduskoormust ning muuta ravimi valmistamist ja selle protsessi selgemaks.

Kolmas muudatuste pakett puudutab välisravi. On mõistetav, et patsient soovib alati saada parimat võimalikku ravi. Samas peab riik tagama, et otsused oleksid õiglaselt põhjendatud ja et ravikindlustuse vahendeid kasutatakse läbimõeldult. Kui ravi on võimalik teha Eestis ning vajalik pädevus ja tehnoloogia selleks on olemas, on mõistlik teha seda siin. See aitab vältida olukordi, kus välisravi kasutatakse vahendina ravimite eelisjärjekorras saamiseks. Samuti aitab see tagada patsientide võrdse kohtlemise. 

Oluline on ka see, et välisravitaotluste menetlus muutub selgemaks ja terviklikumaks. Konsiiliumi tugevamad nõuded ning ühtlustatud hindamiskriteeriumid aitavad vähendada subjektiivsust ja suurendada usaldust otsuste vastu. 

Head kolleegid! Selle eelnõu üks läbiv eesmärk on bürokraatia vähendamine. See ei ole pelgalt tehniline küsimus. Iga ebavajalik menetlus tähendab kellegi jaoks lisapinget ja lisakulu. Kui saame teha süsteemi lihtsamaks, kiiremaks ja arusaadavamaks, siis peame seda tegema.

Palun lisaaega! 

Kolm minutit lisaaega, palun!

Samas ei tohi me unustada, et tervishoid on alati ka piiratud ressursside küsimus. Ravikindlustuse eelarve peab olema jätkusuutlik. Seetõttu on oluline, et otsused ravimite rahastamise ja ravivõimaluste kohta lähtuksid nii meditsiinilisest efektiivsusest kui ka kulutõhususest. Just selline tasakaal, inimlikkus ja vastutus peavad olema meie tervishoiupoliitika aluseks. 

See eelnõu ei lahenda kõiki tervishoiuprobleeme, kuid see on samm selle poole, et patsiendi tee ravini on lühem ja selgem. See on samm selle poole, et arstidel on vähem bürokraatiat ja rohkem aega ravimiseks. See on samm selle poole, et süsteem on õiglasem nii nende jaoks, kes vajavad haruldast ravi, kui ka nende jaoks, kes kasutavad igapäevaseid tervishoiuteenuseid. 

Meie otsuste tegelik mõju avaldub inimeste elus ja tervises. Kui suudame luua süsteemi, kus ravi algab õigel ajal, kus otsused on läbipaistvad ja kus iga patsient tunneb, et riik seisab tema kõrval, siis oleme teinud midagi olulist. Meie fraktsioon toetab neid muudatusi, sest need aitavad tugevdada usaldust tervishoiusüsteemi vastu ning parandada ravimite kättesaadavust just seal, kus seda kõige enam vajatakse. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Selle eelnõu kohta on esitatud tervelt kuus muudatusettepanekut ja me asume nende läbivaatamise juurde. 

Muudatusettepaneku nr 1 on esitanud sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2, samuti esitanud sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3, samuti esitanud sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Samuti on muudatusettepaneku nr 4 esitanud sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Nii ka muudatusettepanek nr 5, esitanud sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Ja muudatusettepanek nr 6, esitaja sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 

Me oleme eelnõu 764 muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 764 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Tänane üheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 795 teine lugemine. Ettekandjana palun siia Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (halduskoostöö direktiivi ülevõtmine) teiseks lugemiseks ettevalmistamiseks oma istungil 10. märtsil käesoleval aastal. 

Eelnõu sisu on see: seadust muudetakse, et tugevdada maksualast halduskoostööd ja teabevahetust Euroopa Liidu liikmesriikide ja maksuhaldurite vahel. Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle halduskoostöö direktiivi muudatused. Krüptovarateenuse osutajatele kehtestatakse aruandekohustus krüptovara vahetus- ja ülekandetehingute ning suuremahuliste jaemaksetehingute kohta. Info tuleb maksuhaldurile esitada koondandmetena. Muu hulgas võimaldab see teabe automaatset vahetust maksuhaldurite vahel. Samas, krüptovarast saadud tulu maksustamise reegleid eelnõu ei muuda. Muudatusega laieneb finantskontode automaatse teabevahetuse kohaldamisala e-raha toodetele ja keskpankade digivääringutele. 

Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, mis oli 25. veebruar kell 17.15, Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega komisjonid muudatusettepanekuid ei esitanud. Eelnõu kohta küsisime arvamust Finantsinspektsioonilt, kaubandus-tööstuskojalt, Eesti Maksumaksjate Liidult, Eesti Pangaliidult, Eesti Advokatuurilt, Audiitorkogult, Eesti Kindlustusseltside Liidult, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidult, Eesti Web3 Kojalt, Eesti Digivara Liidult, FinanceEstonia MTÜ-lt ning advokaadibüroodelt KPMG Baltics, Ernst & Young Baltic ja PricewaterhouseCoopers Eestilt. Aga kaasatud huvigruppidelt täiendavaid ettepanekuid ei laekunud.

Eelnõu algataja poole ja Riigikogu poole pöördus üks advokaat ja rahanduskomisjon koos eelnõu algataja, Rahandusministeeriumiga andis pöördujale ka vastused.

Nüüd annan ülevaate 10. märtsi istungist. Kõigepealt komisjoni esimees teavitas, et muudatusettepanekuid ei laekunud, samuti ei laekunud huvigruppidelt ettepanekuid. Aga kuna üks advokaat oli meie poole pöördunud, siis me käsitlesime neid aspekte, mis olid tema küsimuses. Ja istungil osales ka Rahandusministeeriumist Anneli Valgma. Ta tegi ülevaate nendest teemadest, mille advokaat oli tõstatanud. Kõigepealt olid seal andmekaitseõiguse aspektid, menetlusreeglid, samuti andmete kogumise ja vahetamise aspektid. 

Komisjoni liikmetega käsitlesime arutelu käigus mõningaid aspekte, eelkõige seda, mis puudutab aruandlust. Kolleeg Riina Sikkut tõi sellise paralleeli, et pensioniõigust puudutava info vahetamine toimub samuti liikmesriikide vahel, siin on teatud sarnasus. Rahandusministeeriumi esindaja täiendas, et tegelikult on regulaarne aruandlus ette nähtud ka tulumaksuseaduses ja käibemaksuseaduses. 

Siis käsitlesime kohustuste tagamise meetmega seotud aspekte. Taas, kolleeg Riina Sikkut märkis, et ka pankadel on näiteks võimalik piirata inimese ligipääsu tema pangakontodele. Asi on selles, et uue regulatsiooni järgi on nii, et sellisel juhul, kui krüptovarateenuse osutajad teavet ei esita, tuleb tehingud peatada. Siin oli Riina Sikkutil paralleel pankadega. 

Siis oli meil arutelu all üks termin, mis on krüptovara valdkonnast, nimelt "hajusraamat". Mida see tähendab? Hajusraamat on instrument, kus registreeritakse krüptovaratehingud, see on selline veebilahendus. Selle hajusraamatu aspekte me käsitlesime. Ja sellega meie arutelu piirdus. Vaatasime üle ka need vastused, mis me sellele advokaadile andsime. Ja ega me muud ei käsitlenudki sellel istungil.

Aga me tegime otsused. Kõigepealt, esiteks tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 18. märtsil, see oli meil konsensuslik otsus. Teiseks tehti ettepanek teine lugemine lõpetada, see oli samuti konsensuslik otsus. Ja kolmandaks, ettepanek oli, kui teine lugemine lõpetatakse, võtta eelnõu päevakorda ja viia lõpphääletus läbi 25. märtsil, see oli meil samuti konsensuslik otsus. Olen ülevaate andnud. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 795 teine lugemine lõpetada. Eelnõu 795 teine lugemine on lõpetatud. 

Head kolleegid, enne järgmist arutelu ma võtan 10 minutit juhataja vaheaega.

V a h e a e g

Lugupeetud Riigikogu! Juhataja võetud vaheaeg on läbi saanud. Me läheme tänase päevakorraga edasi. Oleme jõudnud 10. päevakorrapunktini. Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 829 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandjaks regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase. Palun!

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Teie ees on Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle eesmärk on korrastada kehtivat õigust ning tunnistada kehtetuks täidetud ja aktuaalsuse kaotanud õigusnormid. Eelnõu on osa valitsuskoalitsioonipartnerite vahel kokkulepitud õigusaktide revisjonist. 

Millise programmiga oli tegemist? Tegemist oli Euroopa Liidu vahenditest rahastatava Euroopa Liidu kandidaatriikidele suunatud liitumiseelse abi programmiga SAPARD põllumajanduse ja maaelu edendamiseks. SAPARD‑i programmi kaudu aidati kandidaatriike valmistuda liitumiseks Euroopa Liiduga. Eestis rakendati seda programmi aastatel 2001–2004. Viimased maksed tehti aastal 2006. Kokku oli eelarves 1,065 miljardit Eesti krooni, umbes 68 miljonit eurot, millest väljamakseid tehti umbes 1 miljardi krooni ulatuses ja see moodustas 99,7% eelarvest. SAPARD-i programmi rakendamine on tänaseks täielikult lõppenud. 

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks SAPARD-i programmi rakendamiseks sõlmitud ratifitseerimise seaduse §-d 2–12, mis sätestasid vajalikud riigisisesed õigusnormid toetuse andmiseks, toetuse tagasinõudmise alused ja korra ning lepingu täitmisel teostatava riikliku järelevalve alused. SAPARD-i programmi rakendamiseks sõlmitud välislepingu ratifitseerimise säte jääb kehtima, kuna väljakujunenud praktika kohaselt ratifitseerimisseaduseid välislepingu lõppedes kehtetuks ei tunnistata. Kokku sõlmiti SAPARD-i programmi rakendamiseks ja rahastamiseks viis välislepingut. 

Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. Tegemist on sellise välislepingu ratifitseerimise seadusega, millega on Eesti Vabariik võtnud endale varalisi kohustusi ning mille ratifitseerimiseks oli Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 punkti 15 alusel vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Seda seadust saab muuta samas korras ehk eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on samuti vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. 

Eelnõu seadusena vastuvõtmine ei mõjuta era- ega avaliku sektori tegevust, kuna tunnistatakse kehtetuks sisuliselt tähtsuse kaotanud õigusnormid. Eelnõu on sellegipoolest vajalik Eesti õigusaktide korrastamise huvides. Koos seaduse sätete kehtivuse kaotamisega kaotavad kehtivuse selle seaduse alusel antud viis Vabariigi Valitsuse määrust. Seaduse jõustumine on kavandatud üldises korras. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Rõõm näha teid siin enne homset aktsiooni. Aga nagu ma aru saan, Eesti sai umbes 100 miljonit, et Euroopa Liiduks küpseks saada, kõik need Tartu Agro ja mis seal veel olid, Valio ja traktorid ja nii edasi. Aga kui palju Moldova on saanud? Minu andmetel on teda palju rohkem üle kullatud. Kas oli mingi, oskate mulle öelda, 50 miljardit? (Saalist öeldakse midagi.) Ei-ei, need [summad] on ikka eurodes. Oskate mulle öelda, kuidas see lugu on? Kas uuemad tulijad saavad palju rohkem võimalusi oma traktoreid ja kombaine osta, piimakombinaate luua, maateid pinnata või mida iganes?

Aitäh selle küsimuse eest! Eks meie saime seda toetust ikkagi nüüdseks juba 25 aastat tagasi, samal aastal, kui ma läksin esimesse klassi. Ehk kõrvutada neid numbreid omavahel tänapäevaste numbritega, ma arvan, ei ole asjakohane, sest kindlasti on ka sisendhinnad ja tarvikud muutunud kallimaks. Mis täpselt Moldova toetuse suurus on, seda ma praegu ei oska öelda, aga kui te selle vastu huvi tunnete, siis me kindlasti selle info kuskilt leiame.

Aivar Kokk, palun! 

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Ma loen siit seletuskirjast: "SAPARDi programmi rakendamine on täielikult lõppenud, sealhulgas on möödunud toetuse tagasinõudmise tähtajad. Toetusraha oli võimalik tagasi nõuda 10 aasta jooksul alates investeeringutoetuse maksmise päevast. Viimased maksed tehti hiljemalt 2006. aasta 31. detsembril." Ehk 20 aastat tagasi. Miks tullakse saali eelnõuga, mis oleks pidanud siin olema juba kümme aastat tagasi?

Aitäh selle küsimuse eest! Seda peab küsima sellelt, kes oli kümme aastat tagasi põllumajandusminister ja selle määruse eest vastutav. Oleks võinud seda ka siis teha, aga ilmselt toona ei olnud see prioriteet. Ma arvan, et see on pigem õigusaktide korrastamine selleks, et meil ei oleks määrusi või seadusi, mis ei oma mingit tähtsust, ja me tulime sellega välja praegu.

Peeter Ernits, palun! (Vaikus.) Peeter Ernits, palun!

Jajaa. Mul oli sama küsimus mis kolleeg Aivaril. Kümne aastaga on kadunuke juba ikka väga kadunud. Miks on kümme aastat molutatud? Parandage mind, kui ma eksin. Siis oli see SAPARD, nüüd on selle looma nimi vist IPARD, kes toidab uusi [kandidaatriike], Moldovat, Ukrainat ja nii edasi. Ma enne ütlesin vist valesti, minu andmetel Moldova ei ole 50 miljardit saanud, nii palju on saanud Ukraina, väidetavalt. Moldova on 1 miljardi saanud traktorite [moderniseerimiseks] ja muuks selliseks. Jah, tõesti, hinnad on muutunud vahepeal, aga kas teie andmetel on suhtutud Euroopa Liiduga ühinemisel riikidesse ühtemoodi? Võtame Eesti ja näiteks sellesama Moldova, kes on juba üsna sügavalt [liitumisläbirääkimistes]. Jättes kõrvale raha väärtuse, kas uutele liikmesriikidele on suuremad toetused või ei ole?

Aitäh selle küsimuse eest! Neid numbreid saab kindlasti kõrvutada mingisuguse mõistliku maatriksiga, mis arvestab ka üldiseid hinnatasemeid eri riikides. Aga kindlasti on ajajärgud erinevad. Ja 25 aastat tagasi olid teised inimesed Euroopa Liidu eesotsas. Poliitikud seal ikka aeg-ajalt vahetuvad ja suhtumised on eri aegadel muutunud, palju oleneb sellest, mida parasjagu õigeks peetakse.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! No me teame, et meil on juba pikemat aega Eestis käibel euro, aga eelnõus, mis on nüüd siia tulnud, on [summad] veel kroonides. Võib-olla te täpsustate, kui suur see summa on eurodes?

Aitäh selle küsimuse eest! Ma oma ettekandes seda korra ka puudutasin. Kokku oli eelarves 1 miljard ja 65 miljonit krooni, mis on 68 miljonit eurot.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Riigikogu maaelukomisjonis toimunud arutelu palun siia Riigikogu kõnetooli tutvustama Riigikogu liikme Maido Ruusmanni. Palun!

Aitäh, auväärt Riigikogu esimees! Head aktiivsed kolleegid, kes on seda sisukat ja huvitavat punkti siia saali kuulama jäänud! Riigikogu maaelukomisjon arutas seda eelnõu teisipäeval, 10. märtsil. Lisaks maaelukomisjoni liikmetele olid kohale kutsutud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel ja õigusosakonna nõunik Jaana Lepik. 

Nii nagu ka ministri selgitusest nähtus, paljuski on tegemist pigem tehnilise kui sisulise punktiga. Madis Pärtel selgitas, et õigusaktide revisjoni tulemusel tuvastati õigusakte, mille peaks kehtituks tunnistama, ning käesolev eelnõu on välja töötatud sellest lähtuvalt. SAPARD-i programm oli liitumiseelne programm ja selle tegevused on juba mitukümmend aastat tagasi lõppenud. 

Jaana Lepik täpsustas veel muu hulgas sellist asja, mis natuke [vastab] ka siin enne tõstatatud küsimusele ja võib-olla annab aimu ka sellest, kuhu ja kelle kapsaaeda see varasem kehtetuks tunnistamine jäi. Jaana Lepik sedastas selliselt, et programmi rakendati aastatel 2001–2004, pluss veel kaks aastat, mil tehti väljamakseid. 2006. aastaga programm lõppes, aga kümme aastat pärast viimast väljamakset veel võimalik esitada toetusraha tagasinõudeid.

Eeldatavalt on sellest lähtuvalt ka see rakendamisest edasinihkumine läinud. Ja Jaana Lepik märkis veel, et eelnõuga ei tunnistata kehtetuks mitte tervet seadust, vaid ainult teatud sätted, mis reguleerivad rakendamist. Tegemist on välislepingu ratifitseerimise seadusega ja on välja kujunenud praktika, et välislepingute ratifitseerimise seadusi ei tunnistata kehtetuks ka siis, kui lepingud ise on juba ammendunud või lõppenud või oma tähtsuse kaotanud. Seega jäävad SAPARD-iga seoses tegelikult kehtima viis välislepingut. Ja kõnesoleva ratifitseerimise seaduse paragrahvid, mis puudutavad lepingu sisulist rakendamist – mis tingimustel toetust antakse, kes on rakendusasutused ja kuidas toimub tagasinõudmine –, kõik need sätted koos neis sisalduvate volitusnormidega tunnistatakse kehtetuks. Volitusnormidega koos kaotavad kehtivuse ka nende alusel antud määrused. Kokkuvõtlikult annab eelnõu võimaluse ka Riigi Teataja korrastamiseks.

Tehti ka menetluslikud otsused. Otsustati võtta eelnõu täiskogu päevakorda 18. märtsil ehk täna – seda otsustati konsensuslikult –, määrata juhtivkomisjoni esindajaks algselt maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse, aga hiljem, 16. märtsil otsustati ette kandev isik ehk mina ning tehti veel ettepanek esimene lugemine lõpetada. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 829 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 1. aprill kell 17.15.

Liigume edasi. Tänane 11. päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Urmas Reinsalu, Helir-Valdor Seedri, Aivar Koka, Andres Metsoja, Lauri Laatsi, Andrei Korobeiniku, Mart Maastiku, Kalle Grünthali, Jaak Valge, Kersti Sarapuu, Aleksei Jevgrafovi, Priit Sibula, Diana Ingeraineni, Vladimir Arhipovi, Lea Danilson-Järgi, Tõnis Lukase, Jaanus Karilaiu, Ants Froschi, Peeter Ernitsa, Enn Eesmaa ja Leo Kunnase esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine politseijuhtide kriminaalmenetluse ja sellele eelnenud Kaitsepolitseiameti tegevuse õigusriigi põhimõtetele vastavuse uurimiseks" eelnõu 790 [esimene lugemine]. Riigikogu kõnetooli eelnõu tutvustama on jõudnud Riigikogu liige Priit Sibul. Palun, härra Sibul!

Suur tänu, austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Nii nagu Riigikogu esimees ette luges, 21 Riigikogu liiget kolmest Riigikogu fraktsioonist – Isamaa, Keskerakonna ja Eesti 200 fraktsioonist – ning viis fraktsioonitut saadikut on algatanud [otsuse] "[Riigikogu] uurimiskomisjoni [moodustamine] politseijuhtide kriminaalmenetluse ja sellele eelnenud Kaitsepolitseiameti tegevuse õigusriigi põhimõtetele vastavuse uurimiseks" [eelnõu]. 

Selle otsuse [eelnõu] algatamiseks oli kolm kaalukat põhjust. Esiteks, täna saab kogu seda protsessi tagantjärele vaadata ja on tekkinud küsimus, kas sooviti süüstada inimest või tõendada kuritegu. See on küsimus, mida mingis kontekstis on meie arvates vaja vaadata. Teine on kindlasti võrdse kohtlemise kontekst ehk see, kas kõiki roteerunud ametnikke on käsitletud ühetaoliselt, uuritud või jäetud uurimata. See on teine aspekt. Kolmas on Kaitsepolitseiameti tegevus. 

Teadupärast jättis Riigikohus 2. jaanuaril 2026 jõusse Tallinna Ringkonnakohtu otsuse, millega mõisteti täielikult õigeks endised kõrged politseiametnikud Elmar Vaher, Eerik Heldna ja Aivar Alavere. Kohtuotsuse punktis 36 ütleb Riigikohus järgmist: "Prokuratuuri kassatsioon põhineb materiaalõiguse ekslikul tõlgendusel ja jääb tagajärjetuks. Ka kõigi süüdistuses toodud faktiväidete õigsust eeldades ei ole võimalik jõuda järeldusele, et süüdistatavad panid toime kelmuse ja ametialase võltsimise. Seetõttu ei käsitle kolleegium järgnevalt kassaatori neid väiteid, mis puudutavad tõendite lubatavust ja kohtute võimalikke eksimusi tõendite hindamisel." Järelikult oli Riigiprokuratuur algatanud kriminaalmenetluse, esitanud süüdistuse ja kaitsnud süüdistust läbi kolme kohtuastme teo suhtes, mis Riigikohtu hinnangul ei olegi üldse kuritegu. 

Tekib loomulikult küsimus, kas selle kaasuse õiguslikke asjaolusid poleks saanud teha kindlaks kiiremini ja inimeste põhiõigusi vähem koormaval moel. See küsimus on seda põhjendatum, et riigiprokuröridele oli juba enne süüdistuse esitamist teada Tallinna Halduskohtu 1. detsembri 2023. aasta otsus, kus kohtunik tõdes, et süüdistuse aluseks oleva ATS-i § 33 lõige 1 politseiametnike roteerimisele üldse ei kohaldugi. Samuti oli prokuröridele teada, et Heldna ametisse nimetamise ja roteerimise haldusaktid olid endiselt jõus ning neid ei tühistatud ka siseminister Lauri Läänemetsa algatatud teenistusliku järelevalve tulemusena. Veelgi enam, Eerik Heldna teenistuse aluseks olevad haldusaktid olid teada ka varasematele siseministritele ja Siseministeeriumi kantsleritele, samuti Maksu- ja Tolliameti peadirektorile ning Sotsiaalkindlustusameti peadirektorile. Ükski nimetatud ametitest ei astunud samme, et Heldna teenistussuhte aluseks olevaid haldusakte tühistada. Selles valguses tundub ilmselge, et erinevate riigiasutuste juhid ja juristid olid Heldna teenistussuhet pidanud õiguspäraseks.

Õigusriikliku kriminaalmenetluse oluline lähtekoht on ultima ratio põhimõte, mis ütleb, et kriminaalmenetlust kui isikute põhiõigusi enim riivavat menetlust võib toimetada ainult äärmise vajaduse korral ehk siis, kui teiste õigusharude kaitsemehhanismidest õiguse jaluleseadmiseks ei piisa. 

Ülaltoodud faktide valguses on arusaamatu, kuidas said riigiprokurörid jõuda kõnealuses asjas järeldusele, et süüdimõistmine on õigeksmõistmisest tõenäolisem. Kas tõesti ei tekitanud halduskohtu 1. detsembri 2023. aasta otsus ja fakt, et keegi polnud Eerik Heldna teenistussuhte aluseks olevaid haldusakte tühistanud, riigiprokurörides kahtlust, et need õigusaktid ongi õiguspärased?

Peame vajalikuks parlamentaarse järelevalve korras uurida, kas Kaitsepolitseiameti endise asedirektori ja PPA endise [pea]direktori väited, et nende suhtes kohaldati riigi õiguskaitseasutuste menetlust ebaõiglaselt, põhjendamatult ning arusaamatutel isiklikel motiividel, on põhjendatud. Kõnealune kriminaalmenetlus ei kahjustanud mitte ainult kolme politseijuhi mainet ja isiklikku elu, vaid heitis varju kogu õiguskaitsesüsteemi usaldusväärsusele. 

Riigikohtu jõustatud Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli 2025. aasta otsuse punktis 18.6 kirjutab kohus nii: "Üheselt on tõendamist leidnud, et ka teistel roteeritud isikutel on olnud üheks motivaatoriks politseipension, kui on toimunud ametisse võtmine ja samal päeval roteerimine ning on neidki, kes tulid rotatsioonist lühiajaliselt tagasi lähetavasse asutusse, et vormistada pension ja minna tagasi täitma teenistusülesandeid asutusse, kuhu oli ka varasemalt lähetatud. […] Siinkohal on paslik märkida, et kõik maakohtu välja toodud roteerumised erinevates asutustes on tegelikkuses samastatavad Eerik Heldna rotatsiooniga. See, et nende vormistamise praktika on olnud asutustes erinev, näitab seda, et ühtne praktika puudus ning lähtuti seadusest ja juhtide diskretsioonist." 

Samale järeldusele jõudis ka Harju Maakohus, käsitledes Heldna [juhtumiga] sarnaseid roteerimisi. Selles otsuses on lehekülgedel 45–47 neid loetletud. Teadaolevalt ei ole ühegi teise juhtumi suhtes kriminaalmenetlust ega ka mingit muud menetlust algatatud. Seda arvestades tekib küsimus inimeste võrdse kohtlemise kohta. Eerik Heldna roteerumise asjaolude selgitamiseks algatati kriminaalmenetlus, tema kodu otsiti läbi, kogu e-kirjavahetus võeti ära, vara arestiti ning süüdimõistmise eest võideldi kuni Riigikohtuni. Kuigi Riigiprokuratuurile ja kapole olid teada ka teised sarnased roteerumised, ei tehtud nende uurimiseks absoluutselt mitte midagi. 

Põhiseaduse § 12 kohaselt on kõik inimesed seaduse ees võrdsed. Kui ühte inimest koheldakse sarnases olukorras teistest erinevalt, siis on tegemist diskrimineerimisega. Me peame vajalikuks uurida, miks valiti Eerik Heldna roteerimise uurimiseks kriminaalmenetlus koos läbiotsimiste ja muude jõuliste toimingutega, samal ajal kui teisi eripensionist motiveeritud roteerimisi ja rotatsioonide ennetähtaegseid lõpetamisi ei uuritud aga mingil põhjusel üldse. Paratamatult tekib kahtlus, et kapo ja Riigiprokuratuuri sihtmärk ei olnud mitte Eerik Heldnat puudutavad personaliotsused, vaid Eerik Heldna ise. 

Kaitsepolitseiameti tegevusest. Harju Maakohtu otsuse leheküljel 16 refereerib kohus tunnistajate ütlusi, millest nähtub, et Eerik Heldnal olid halvad suhted kapo endiste juhtide Arnold Sinisalu ja Aleksander Tootsiga. Kohus tõdes: "Ehkki KAPO ja Heldna omavahelised suhted ei ole käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks, ei saa eitada, et Heldna probleemsed suhted KAPO-ga mõjutasid Heldna ametialast teenistuskäiku ja osaliselt ka kriminaalasjas uuritud asjaolude ja olukordade tekkimist." Seega on kohus jõudnud tõendeid analüüsides järeldusele, et kapo ja Heldna suhted olid probleemsed ning see mõjutas viimase teenistuskäiku. See tõdemus koos eelmises punktis käsitletud faktiga, et kapo pole algatanud uurimist ühegi teise rotatsioonijuhtumi kohta, annab alust kahtluseks, et kapo ei tegutsenud Heldna kriminaalmenetlust initsieerides heauskselt. Kui see nii oli, on tegemist väga tõsise probleemiga. Õigusriigis on mõeldamatu, et julgeolekuasutuse töötajad kasutavad oma õigusi ja autoriteeti selleks, et klaarida isiklikke vastuolusid. Julgeolekuasutused tohivad neile antud võimu kasutada ainult ja ainult riigi julgeoleku tagamiseks. Seetõttu, kui on väikseimgi kahtlus, et mõni julgeolekuasutuse töötaja, rääkimata juhtidest, on kasutanud oma ametialast võimu isiklikel eesmärkidel, tuleb seda kahtlustust igal juhul uurida. 

Peame vajalikuks uurida, kas kapo asutusena või selle endised juhid on püüdnud takistada Eerik Heldna karjääri avalikus sektoris, ning kui see nii on, siis mis motiividel nad seda on teinud ja kas Heldna vastu suunatud tegevus on olnud õiguspärane ja kooskõlas õigusriigi põhimõtetega. 

Eeltoodu alusel ja lähtudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-st 20, on tehtud ettepanek moodustada uurimiskomisjon eelnimetatud politseijuhtide kriminaalmenetluse ja sellele eelnenud Kaitsepolitseiameti tegevuse õigusriigi põhimõtetele vastavuse uurimiseks. Selleks, et komisjon oleks usaldusväärne ja laiapõhjaline, on otsuse [eelnõu algatajatel] ettepanek, et seal oleks üks esindaja igast Riigikogu fraktsioonist. Algatajad on sõnastanud seitse eesmärki. Kui otsustatakse see komisjon luua, siis saab neid loomulikult täpsustada. Uurimise lõpparuande Riigikogule ja avalikkusele esitamise tähtaeg võiks olla käesoleva aasta lõpp, siis lõppeksid ka selle komisjoni volitused. 

Lõpetuseks. Kui Riigikogu neid kahtlusi, mis ma siin ette lugesin, ei uuri, siis ei uuri neid ilmselgelt mitte keegi. Riik, kus ei võeta tõsiselt suurte volitustega julgeolekuasutuste võimalikke kuritarvitusi ega peeta vajalikuks neid uurida, ei ole tegelikult õigusriik. Seetõttu on täna see omamoodi õigusriikluse lakmustest. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on küsimusi. Peeter Ernits, palun! 

Hea juhataja! Hea ettekandja! Sinu viimane märkus oli see, et küsimus on selles, kas Eesti on õigusriik. Jah, see on jumala õige küsimus. Ma arvan, et on, aga ei oleks paha seda üle kontrollida. 

Aga kui palju selle [komisjoni aruanne] tööd võiks [nõuda], et me aasta lõpul selle aruande saaks? Ja kui laialt peaks selle töö ette võtma? Praegu on see sisuliselt kolme mehe [juhtumi] uurimine, et mis nendega tehti ja kuidas nad suhestusid. Või peaks see olema natuke laiem? Need on küll märgilised [juhtumid], aga elu on palju laiem kui kolm kõrget politseijuhti.

Aitäh! No loomulikult, eks neid kaasusi ole olnud, kui on läbi käidud kolm kohtuastet ja võib jääda mulje, nagu ma algatuseks ütlesin, et [pole selge, kas] püütakse süüstada inimest või tõendada kuritegu. Neid kahtlusi on olnud. See ongi see põhjus, et seda me tegelikult keegi ei taha. Me ei taha, et prokuratuurile oleks võimalik ette heita, nagu aeg-ajalt räägitakse, et mingil poliitilisel erakonnal on suurem mõju prokuratuurile ja võim tema üle. Ma arvan, et see ei ole Eesti ühiskonna huvides. Küsimus ei ole ka selles, kas ja kuidas kapo midagi teeb. 

Aga ma arvan, et see kaasus on ilmselgelt kõige parem selleks, et selle põhjal järeldusi teha. Need inimesed on olnud selle süsteemi loomise ja rakendamise juures. Nüüd on minu meelest paslik vaadata, kuidas see süsteem tegelikkuses toimib. Minu hinnangul võiks tsiviilkontroll õigusasutuste üle olla parem. Me saame kindlasti olla ise julgemad ja paremad, kui me suudame seda defineerida. 

Aga mina selle uurimiskomisjoni kontekstis kindlasti ei läheks [uurimisega] laiemaks, vaid piirduks selle kolme kohtuastme ja kolme isiku kaasusega. See on väga lai kaasus, selle põhjal saab tegelikult teha mõistlikud järeldused. 

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Auväärt ettekandja! Nagu me praegu teame, prokuratuuri kassatsioon põhines ekslikul tõlgendusel. Esitatud süüdistus, mida [menetleti] kolmes kohtuastmes, ei sisaldanud endas kuriteo [tõestust]. Lisaks me teame teenistusliku järelevalve tulemusi, mis ka [kuriteo olemasolu] ei kinnitanud. See kõik oli prokuratuurile teada. 

Minu küsimus on, kas algatajate ja sinu hinnangul oli põhjendatud prokuratuuri selline uudishimu, [mis tõi kaasa] pika ja vaevalise kohtutee ja maksumaksja raha ebaproportsionaalse kulutamise, ning ütleksin, et inimeste põhiõiguste riive, selleks et kontrollida prokuratuuri pakutud seaduse tõlgendust. Kas see on proportsionaalne hind? On prokuratuuri selline käitumine mõistlik? Kas komisjon võiks anda sellele küsimusele ka mingisuguse vastuse ja hinnangu ning teha ettepanekud praktika ja seaduse muutmiseks? 

Aitäh! Ma arvan, et komisjon peab ilmselgelt andma hinnangu, aga ma saan ju teiselt poolt aru ka sellest, millele ma eelmise [vastuse] lõpus viitasin, et tsiviilkontroll peaks olema parem ja jõulisem. Küsimus on, kuivõrd seda [kontrolli] üldse toimub. 

Ma mäletan ühte korruptsioonikomisjoni istungit, kui me käisime kripos. Ka mina ütlesin toonasele juhile, et minul küll pisarad silma ei tule, kui keegi räägib ressursipuudusest, [kui ma vaatan], mida ja millega me teeme. See kaasus, mida ma tollal kirjeldasin, oli see kurikuulus Kajar Lemberi üheksaeurose juukselõikuse lugu, mida menetleti aastaid ja aastaid. Ma olen olnud [tööl] maksuametis ja ma saan aru, et ametiisikutel tuleb aeg-ajalt [kaitsta] mundriau, et tahetakse mingeid asju kaitsta ja [midagi] toimetada, aga siis peab olema kõrval keegi adekvaatne, kes ütleb, et siin läheb ametiasutus üle piiri, see on ebamõistlik ja seda sellisel kujul teha ei saa. Minu arust peaks see sellistes ametites nii olema. Ma tõesti mäletan oma ametnikukarjäärist, et aeg-ajalt tekib nii-öelda, ma ei tea, pimeduses [elamine] või selline koosolemine ja toimetamine, et üksteist kaitstakse ja püütakse iga hinna eest lõpuni võidelda. 

Aga minu meelest see kaasus, mida ma praegu nimetasin, ja kaasus, mille põhjal me seda uurimiskomisjoni [loome], näitavad, et lõpuks said Eesti õigussüsteem ja õigusriik, kaasa arvatud uurijad ja prokurörid selle tõttu kahju, kogu õigussüsteem sai selle tõttu kahju, ei saadud mitte mingit kasu. Hakati tõlgendama seadust ja püüti läbi kolme kohtuastme saavutada arusaama, et mis see siis võiks olla. Ilmselgelt on vaja väga hästi läbi mõelda, kas on põhjendatud püüda inimest kriminaalkorras süüdi mõista selleks, et aru saada, mis siis selle seaduse mõte täpselt võiks olla. Ma arvan, et kui esimeses kohtuastmes seda ei leita, siis tasuks ikka väga sügavalt mõelda, kas seda [üldse leida] saab. Minu hinnangul on see aspekt, mille kohta te küsisite, kindlasti üks, mida peab hindama, ja see proportsionaalsuse küsimus kõigis nendes kaasustes tõesti on.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Riigikogu põhiseaduskomisjonis toimunud arutelu palun siia Riigikogu kõnetooli tutvustama põhiseaduskomisjoni aseesimehe Ants Froschi. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Enne, kui ma lähen põhiseaduskomisjonis toimunud arutelu juurde, annan ma vähe isiklikuma vaate, lähtudes just kolleeg Priit Sibula ettekandest. Minu kogemus ka ühe julgeolekuasutuse juhina kinnitab seda, et meil on tekkinud süsteemne viga. See viga on loonud olukorra, kus julgeolekuasutus peab roteerima, kuigi formaalselt, ühe inimese teise julgeolekuasutusse, selleks et tal säiliks eripension. See konstruktsioon meenutab pigem varitegevust ja sellega riigis normaliseeritakse protsess, mille käigus täiesti teadlikult viiakse inimene formaalselt üle, aga tegelikult kedagi üle ei viida. See kõik toimub nendesamade julgeolekuasutuste juhtide teadmisel ja heakskiidul. 

Tõenäoliselt oleks me pääsenud palju kergemalt, kui 15 aastat tagasi, siis kui julgeolekuasutuste seadust tehti, oleks võetud vastu säte, et kõikidel julgeolekuasutustel on analoogsed pensionisüsteemid. Siis poleks vaja Kaitseväe, Välisluureameti ega Kaitsepolitseiameti ametnikke sellisel moel näivalt roteerida. Me oleme loonud näiva olukorra. Aga minu jaoks on kõige kurioossem see, et selle näiva olukorra raames võeti vastutusele kolm kõrget Eesti riigiametnikku ja seda [juhtumit] keriti läbi kogu õigussüsteemi. 

Enne kolleeg Ernits küsis, kas Eesti on õigusriik. Selle kaasuse põhjal saab kinnitada, et Eesti on õnneks õigusriik. Meil on kohus. Eesti kohus on praegu see pidur, või ka vastupidi, see garantii, et päris lõpuni omavoli kesta ei saa. 

Nüüd konkreetselt selle arutelu juurde. Alustan lõpust ehk sellest, mis tulemuseni ja kuidas põhiseaduskomisjon jõudis. Nimelt oli menetlusotsuste juures komisjoni esimehe Ando Kivibergi algne ettepanek eelnõu tagasi lükata. See ettepanek ei leidnud komisjonis toetust, selle poolt oli ainult komisjoni esimees ise. Ülejäänud komisjoni liikmed olid selle ettepaneku vastu. Osa komisjoni liikmeid kahjuks istungilt puudus ja osa komisjoni liikmeid ei hääletanud. 

Komisjoni esimees tegi ettepaneku määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg. Urmas Reinsalu, kes oli kohal härra Seedri asendusliikmena, tegi ettepaneku määrata komisjoni esindajaks Ants Frosch. Seejärel härra Kiviberg taandas end ja konsensusega määrati ettekandjaks mind. 

Kogu selle arutelu terav punkt seisnes selles, et tuli välja, et härra Heldna oli siiski [selle menetluse käigus] välja selekteeritud. Komisjonis selgus kogu materjal. Need ütlused, mida andsid Kaitsepolitseiameti peadirektor, peaprokurör ja endine peaprokurör Parmas, kes osales Teamsi vahendusel, tõid selgelt välja vastuolu, et ametiasutuste endised juhid ei olnud näinud siin probleemi. 

Aga komisjoni liikmed ja ka kutsutud külalised – härra Heldna kaitsja, endine juhtivprokurör härra Kurm ja ka Heldna ise – tõid väga selgelt esile need asjaolud, mis kinnitasid, et selle juhtumi puhul oli tegemist – see on nüüd minu hinnang – pigem kättemaksuaktsiooniga konkreetse ametniku vastu, kellel oli tekkinud Kaitsepolitseiametis töötamise ajal vastuolu Kaitsepolitseiameti eelmise juhi härra Sinisalu ja vastuluurejuhi härra Tootsiga. Sealjuures kasutati sellist meetodit, et kolme aasta vältel ei leitud võimalust selle juhtumi tekkimist ennetada. 

Mul kerkis küsimus, kas neid ennetuse puudumise juhtumeid on ka teisi olnud. Komisjonis tuli juttu Tartu juhtumist, konkreetselt härra Humala juhtumist ja sellest, kas seda oleks võinud ennetada. Kaitsepolitseiameti peadirektor ütles, et seda ei saanud ennetada. Ma usun, et arvamusi on juristide hulgas teisigi ja on ka hoopis vastukäivaid arvamusi sellele, et ei olnud võimalik ennetada. Paraku ka tolle juhtumi puhul pigem seati lõks üles ja siis, kui oli vaja, löödi see lõks kinni, nii nagu juhtus ka Heldnaga. 

Aga ilmestamiseks kasutan ma Margus Kurmi selgitust komisjonis. Kõigepealt pidas ta uurimiskomisjoni moodustamist hädavajalikuks, selleks et parlament saaks oma seisukoha kujundada. Tema hinnangul ei oleks kõnealust kriminaalmenetlust tohtinud algatada ega viia süüdistuseni, kuna süüdistuse esitamisel ei järgitud kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud nõudeid. Kõik asjaolud, mis kohtumenetluses hiljem määravaks said, olid tema sõnul teada juba enne menetluse algust ehk prokuratuur omas juba enne menetluse algust kogu materjali ja oleks saanud kujundada seisukoha, et kriminaalasja ei ole. Ta tõi esile Eerik Heldna ametisse nimetamise ja roteerumise õiguspärasuse, mille kohta Kaitsepolitseiamet jõudis 2020. aasta sügisel seisukohale, et toimunu võib olla ebaeetiline, kuid mitte õigusvastane. See hinnang, et kriminaalmenetluse alustamiseks puudus alus, on talletatud kahes ametlikus dokumendis. Rääkimata sellest, et seisukoht kujundati ligi kolm aastat enne seda, kui kriminaalmenetlust alustati. Eerik Heldna suhtes astuti tema sõnul juba enne kriminaalmenetlust rida samme, mis olid suunatud tema ametikohalt eemaldamisele. Pöördumisi tehti siseministrite, kantslerite, Sotsiaalkindlustusameti juhi ja sisekontrolli poole. Sarnaseid samme aga ei tehtud mitte ühegi teise ametniku suhtes, kes analoogsetel asjaoludel roteeriti teise julgeolekuasutusse, konkreetselt [roteeriti] näiteks neli inimest Välisluureametisse. Sündmuste kogumit hinnates joonistus Margus Kurmi sõnul välja sihikindla tagakiusamise ja karjäärivõimaluste takistamise muster. Kuna kohtumenetlus on täiesti eraldi ja iseseisev [protseduur], siis selleks, et saada õhk puhtaks, on komisjoni moodustamine tema hinnangul hädavajalik. 

Selle arutelu käigus kerkis eraldi küsimus järelevalvemehhanismide kohta. Komisjonis esinenud peaprokurör ja Kaitsepolitseiameti peadirektor ei pidanud vajalikuks ei selle komisjoni moodustamist ega ka võimalust järelevalvemehhanisme täiendada. Nii kinnitas Kaitsepolitseiameti peadirektor, et toimivad järelevalvemehhanismid on juba olemas ja ka konkreetse teemaga on tegelenud julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon ning praegu tegeleb sellega õiguskantsler. Peaprokurör kinnitas, et prokuratuuris tegeldakse koostöös justiitsministeeriumiga sisekaemusega ja vajadust väljastpoolt prokuratuuri seda juhtumit hinnata ei ole. Konkreetselt uurimiskomisjoni loomise välistas Kaitsepolitseiameti peadirektor ka selle [argumendiga], et väidetavalt kontrollib kaitsepolitseid eri väljadel juba üheksa institutsiooni ja selle uurimiskomisjoni moodustamine ei anna midagi uut juurde. 

Aga tekkis küsimus, selle tõstatas härra Reinsalu, mis põhjusel siiski justiitsminister pidas vajalikuks paluda kolmelt kõrgelt riigiametnikult vabandust. Kui kõik toimus justkui seaduspäraselt, siis miks see vabandamine toimus? Põhiseaduskomisjoni esimees ei saanud võtta justiitsministri rolli, et selgitada, mille eest siis üldse vaja vabandada oli. 

Kerkis ka küsimus, kas Kaitsepolitseiameti peadirektor saab aru olukorra tõsidusest nii konkreetse juhtumi raames kui ka laiemalt järelevalveküsimuses. See oli see Heldna väljaselekteerimise küsimus, sest kogu selle kaasuse tekkimine kolme inimese puhul oli seotud eeskätt just kättemaksuga või välistamisaktsiooniga Heldna suhtes, sest see oli Heldna pensioni küsimus, mille tõttu ka teised politseijuhid hammasrataste vahele jäid. Oli ka täiesti selge, et kuigi Heldnat jälitasid ja aktsioone teostasid institutsioonid, pidid neid otsuseid nendes institutsioonides vastu võtma konkreetsed inimesed. 

Sellele, kes kuidas ja mida otsustas ja miks need asjad käima lükati, saab vastata ainult uurimiskomisjon. Ma kardan, et sellele küsimusele ei saa vastust ka julgeolekuasutuste komisjonis. See komisjon on küll formaalselt volitatud päris palju tegema, aga reaalses elus puudub sisuline järelevalve Kaitsepolitseiameti ja ka teiste julgeolekuasutuste üle. Seda möönsid komisjoni istungil päris mitmed osalejad. Samuti rõhutas seda Heldna ise, kes on staažikas politsei ja kaitsepolitsei töötaja. Ta kinnitas, et kui ta oleks teadnud, kui oluline on efektiivne ja tõhus kontroll, siis ta poleks omal ajal Kaitsepolitseiameti töötajana astunud neid samme, mis kontrollisüsteemi aitasid tegelikult vältida, ja ta oleks loonud süsteemi, mis toimib. Ühesõnaga, ta oli ise selle süsteemi loojate hulgas, mille ohvriks ta paraku langes. See on kurioosum, aga nii see on. See on selline revolutsioon-sööb-oma-lapsi-olukord tema jaoks. 

Mina küsisin Kaitsepolitseiameti peadirektorilt, millest tuleneb tema vastuseis uurimiskomisjoni moodustamisele, kui tema hinnangul pole põhjust midagi varjata. Seepeale härra Palloson kinnitas, et loomulikult on parlamendil võimalik uurimiskomisjon moodustada ja kui selline otsus langetatakse, on ta valmis komisjoni ette ilmuma. Ta kinnitas samuti, et Kaitsepolitseiametil ei ole midagi varjata. Ma paraku ei ole sellega nõus, sest suur hulk Kaitsepolitseiameti tegevusest on kaetud riigisaladusega ja riigisaladust härra Palloson peabki varjama. Siin on teatud kahestumine või vastuolu. Muidugi tuleb komisjonis rääkida, mida küsitakse, aga tõenäoliselt ei lähe keegi vabatahtlikult rääkima sellest, kuidas asjad tegelikult on. Mina arvan küll, et Kaitsepolitseiamet varjab oma tegevust. 

Võimalike tagajärgede kohta oli selgitus Urmas Reinsalul. Evelin Poolamets küsis, mis saab siis, kui see komisjon moodustatakse, ja mis saab siis, kui komisjon tuvastab, et ongi toimunud selekteerimine ja ebaõige või ebaõiglane kohtlemine ning Eerik Heldnat on diskrimineeritud. Härra Reinsalu selgitas, et küsimus võimalike tagajärgede kohta on spekulatiivne, kuna kõik sõltub sellest, milliseid järeldusi uurimiskomisjon oma töö käigus teeb. Samuti osutas ta, et olukorras, kus nii endine politsei peadirektor, endine Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja kui ka keskkriminaalpolitsei [juht] on väljendanud seisukohta, et menetlus võis olla selektiivne, tekib vältimatult küsimus, kuidas peavad sellesse suhtuma kodanikud ja parlament. Parlamendi kohustus on täita oma rolli ja tagada, et riigis oleks oma inimeste suhtes ja õiguskorra mõttes kõik lahendatud hoolsalt ja läbipaistvalt. See eeldab parlamendi ühist pingutust ega saa tugineda mugavusotsustele. 

Komisjoni esimees võttis arutelu kokku, rõhutades, et tõstatatud küsimused on õiged ja asjakohased, kuid samas tegi ta järelduse, et enne erilahenduste juurde asumist ehk uurimiskomisjoni moodustamist tuleks maksimaalselt ära kasutada olemasolevad järelevalvemehhanismid. Sellega arutelu lõppes. Selle arutelu tulemust ma tutvustasin teile [ettekande] alguses. 

Ma usun, et mitte ainult parlamendi liikmed, vaid ka avalikkus teab, et need arutelud on kenasti YouTube'is olemas. See konkreetne arutelu oli selline, et seda soovitaks küll kõigil vaadata. Aitäh!

Teile on mõned küsimused. Alustab Peeter Ernits. Palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma tsiteerin endist peaprokuröri Norman Aasa: kui mõni tõend on kogutud niinimetatud seaduse äärealasid testides, siis on prokuröridel suur kiusatus seda kasutada. Kuidas on sinu kogemuse järgi, kas endine peaprokurör, kui ta nii ütleb, räägib sellest, mis tegelikult prokuratuuris toimub? Seesama soov võita on ju elementaarne, kaotajaks ei taha keegi jääda. See tähendab, et tuleb minna igal juhul edasi, sõltumata sellest, kuidas need tõendid on saadud. Muuseas, see on väga oluline tsitaat kogu selle Heldna loo juures.

No seda, mida Norman Aas ütleb, seda ta teab, ma arvan, omast käest. Ma lisaks siia, et loomulikult, see võistlevuse põhimõte kohtumenetluses ja nii edasi, kõik see on kena. Ma ei tea, kuidas see praegu toimub, aga päris mitmeid aastaid oli võimalik selgelt näha, kuidas Kaitsepolitseiamet, ma ei tea, kas teadlikult või juhuste sunnil ja elulistel asjaoludel, hakkas läbi põimuma prokuratuuriga ja prokuratuuril jäi kriitilist meelt väheks. Tal jäi väheks resoluutsust oma mundriau hoidmisel, et kaitsta [otsust] mitte minna täitma kas uurimisasutuste või julgeolekuasutuste tellimust. Norman Aas teab, millest ta räägib.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma vaatasin seda videot, mida sa soovitasid ka teistel headel kolleegidel vaadata, ja mul on seoses sellega üks küsimus. See puudutab seda juttu, et Kaitsepolitseiamet püüdis ennetada Heldna poolt kunagi tulevikus toimepandavat kuritegu. Ma saan aru, et selle ennetamisega tegeldi umbes kolm aastat, et nii ei saaks [juhtuda]. Vähemalt see mulje mulle jäi. Aga teiste suhtes [menetlust] ei algatatud, sest teised ei olnud justkui veel taotlenud seda eripensioni, kuigi Heldna tegi ka seda kolm aastat hiljem, eks ju, või hiljem, mitte esimesel päeval. Kas nüüd on ka nendel teistel ametnikel karta, et tulevad kriminaalmenetlused, või oli see ikkagi mingi häma, mida meile aeti?

Ma ei saa kinnitada, et teiste ametnike suhtes ei tule kohtumenetlusi, aga ma loodan, et Eesti õigussüsteem lähtub tervest mõistusest ja kui Riigikohus on asjale punkti pannud, siis teiste ametnike kallale ei minda. Mulle meenub Teamsi vahendusel koosolekul osalenud endise peaprokuröri seisukoht, et noh, juhtus, aga nii on, tuleb edasi elada. See möönmine on muidugi suhteliselt ebaeetiline, endale ta ei tahtnud tuhka pähe raputada, see oli täitsa ilmne. Teiste ametnikega seda, ma loodan, ei juhtu. Aga sellele, kas justiitsministri vabandus on piisav kompensatsioonimeede konkreetselt Heldnale ja ka teistele, kes olid kohtu all, ma vastust ei tea.

Peeter Tali, palun!

Austatav Riigikogu esimene aseesimees ja veel lugupeetum ettekandja! Teie, härra Frosch, olete oma taustalt väga kogenud riigiametnik. Seepärast ongi mul teile väga konkreetne küsimus. Mille jaoks on vaja seda uurimiskomisjoni luua? Kui ma loen seda otsuse eelnõu ja kui ma loen julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni funktsiooni või töö kirjeldust, siis need kattuvad üks ühele. Miks on vaja eraldi komisjoni teha, kui see on täpselt julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni töö? Seletage mulle palun see lihtsalt ära!

Ma ütleks teile seda, et julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon tegeleb siiski üldisemate teemadega. See erikomisjon annab võimaluse minna konkreetse juhtumiga süvitsi ja vastava ressursi olemasolul saab seda teha. Kui hakata julgeolekuasutuste komisjonis selle kaasusega süvitsi tegelema, siis see komisjon ei tee aasta jooksul, kuni järgmise aasta lõpuni, mitte midagi muud. Parlamendil on see võimalus, see hoob on antud ja me peaksime seda hooba kasutama.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Mul on veel korra küsimus ennetamise kohta. Ma mõtlen, et kuritegu polnud toimunud ja tegeleti ennetamisega ühe inimese, ühe isiku puhul, mitte nii-öelda kõigiga, käidi rääkimas maksuameti juhi, Sotsiaalkindlustusameti juhi ja politseiga, et Heldna ei saaks ühel või teisel kohal tööd. Aga selleks, et seda alust ei tekiks või et neid otsuseid tühistada, ei tehtud ühtegi pingutust. Ma ei saa aru, milles see ennetamine täpselt seisnes.

Jah, see küsimus jäi ka härra Heldnal ja härra Kurmil õhku. Ega ausalt öelda ei saanud sellele ennetuse teemale adekvaatset vastust ei peaprokurörilt ega ka kaitsepolitsei peadirektorilt. Ma ei tea, kas ennetamine oleks pidanud seisnema selles, et Heldna oleks tulnud ametist vabastada selliselt, et teda poleks üldse riigiametisse enam tööle võetud. Raske öelda. Aga see mulje jäi küll, et vastuolu, mis Heldnal tekkis oma kolleegidega Kaitsepolitseiametist, tõi kaasa need suhteliselt drakoonilised meetmed tema ning kaasnevalt ka politsei peadirektori ja keskkriminaalpolitsei juhi vastu. 

Aga seda ennetamise teemat me põgusalt mainisime. See kerkis esile ka selle Tartu juhtumi puhul. Tõesti, kui prokuratuur või kaitsepolitsei oleks soovinud oletatavat kuritegu ennetada, siis oleks saanud seda teha, kuigi me tagantjärele ju teame kohtulahendi [põhjal], et kuritegu ei olnudki. Aga ma arvan, et ka tolle juhtumi puhul jõuamet pigem ei soovinud ennetada, vaid soovis saada tulemust. See tohutu orienteeritus tulemusele ja selle kõrval inimeste põhiõiguste unustamine on ehk midagi sellist, millega tulevikus, ma loodan, peale seda konkreetset juhtumit, meil enam ei tule [silmitsi] seista. Aga selleks oleks mõistlik see juhtum üksipulgi lahti võtta ja seda saab teha ainult uurimiskomisjon.

Peeter Tali, palun!

Austatav Riigikogu esimene aseesimees! Hea ettekandja! Ma ei saa päris täpselt aru, mida te mulle vastasite. Te ütlesite, et julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon tegeleb mingite suuremate asjadega. Teie jutus on teatud vastuolu. Kui te toote välja, et seda kaasust on vaja eraldi väga põhjalikult uurida, siis miks ei saa seda ikkagi teha julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon? Kui te viitate tööajale, siis juhin tähelepanu, et kodu- ja töökorra seadus ütleb, et erikomisjonide tööaeg ei ole mitte ainult esmaspäeval poolteist tundi, vaid ka neljapäeviti alates kella neljast kuni igavikuni. Komisjoni esimees võib korraldada istungeid ka istunginädala reedel, kui komisjoni töökavas niimoodi kokku lepitakse. Minu meelest saaks seda niimoodi küll väga hästi teha. Või mis teie arvate?

Te peaksite seda läbirääkimist pidama ilmselt julgeolekuasutuste komisjoni juhiga. Aga ma veel kord rõhutan, et parlamendi uurimiskomisjon on täiendav meede, parlamendi ja parlamendiliikmete täiendav võimalus. See ei asenda julgeolekuasutuste komisjoni, see on konkreetses küsimuses tulemuseni jõudmisele keskendunud meetod. See on üsna tavapärane kogu Euroopa parlamentaarses kultuuris ja ka Eesti parlamentaarses kultuuris läbi ajaloo. Minu hinnang on see, et kui me jätame selle julgeolekuasutuste komisjonile, siis, kahtlemata üldse inimeste motivatsioonis tööd teha, lihtsalt puhtfüüsiliselt ei ole [sellel komisjonil] seda aega. See on minu hinnang. Sul võib olla teine arvamus, jääme siis sõbralikult eri arvamustele.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Madis Timpson, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma proovin teha lühidalt. Kui ma seda otsust lugesin, siis [sain aru, et] selle uurimiskomisjoni ülesanne oleks hinnata, kas süüdistuse esitamine ja selle kaitsmine kohtus oli õiglane ja õigusriigi põhimõtetega kooskõlas. 

Milles on probleem? Probleem on minu hinnangul selles, et kriminaalmenetluse õiguspärasust kontrollivad eelkõige ikkagi kohtud, selleks ongi kohtud, mitte Riigikogu. Praeguseks on see kohtuasi läbinud kolm kohtuastet, [selle arutamine] Riigikohtus on lõppenud, otsust te kõik teate. Tegelikult on see õigusküsimus ju lahendatud. 

Kui parlament hakkab hindama prokuratuuri otsuseid konkreetses kriminaalasjas, siis minul tekib küll küsimusi poliitilise sekkumise kohta õigusemõistmisesse. Miks see on ohtlik? See võib kahjustada võimude lahususe põhimõtet ja samamoodi luua imeliku või ohtliku pretsedendi, kui parlament hakkab selliseid kriminaalasju poliitiliselt omal käel uurima ja see asi muutubki poliitiliseks vaidluseks. 

Kujutage ette, kui kohtu all on mõni erakond, tuleb õigeksmõistev otsus – ma ei tea, kas praegu on mõni erakond uurimise all, võib-olla on – ja siis ülejäänud erakonnad hakkavad seda asja niimoodi uurimiskomisjonis uurima, kuna neile see [otsus] ei meeldinud. Ma arvan, et see ei ole väga hea praktika.

Üldiselt on need uurimiskomisjonid mõeldud süsteemsete probleemide uurimiseks, mitte ühe konkreetse kriminaalasja detailseks analüüsimiseks. See otsus keskendub natukene liiga palju konkreetsele juhtumile. See on üks asi. 

Teine asi on see, et minu hinnangul me hakkame õiguskaitseasutusi nagu politiseerima. Õiguskaitseorganid hakkavadki kartma, et kui nad teevad nii, nagu mõni poliitik ei soovi, siis on poliitilised tagajärjed lihtsad tulema.

Minu hinnangul on praegu olemas päris piisavad järelevalvemehhanismid. Loomulikult saab neid alati parandada. Ma saan aru, et ka prokuratuur ise analüüsib seda juhtumit ja on tegelenud ka sisekaemusega. Eelmine nädal saadeti kooskõlastusringile uus prokuratuuriseadus, kus ka selle keisi õppetunde on arvesse võetud. Kui see siia jõuab, siis me saame ise seda paremaks teha, saame sellele keskenduda. 

Seega, minu hinnangul peaks süsteemne lahendus olema seadusandlikus protsessis, mitte konkreetse uurimiskomisjoni moodustamises. Riigikogu aeg ja ressursid võiksid optimaalset kasutust leida. Minu hinnangul me võiksime tõesti parem keskenduda süsteemsele järelevalvele. Kui eesmärk on parandada õigussüsteemi toimimist, siis võiksime keskenduda prokuratuurisüsteemi analüüsile, uue prokuratuuriseaduse kvaliteedile ja järelevalvemehhanismide tugevdamisele. 

Kokkuvõtteks, miks selle komisjoni moodustamine on minu hinnangul problemaatiline? See ähmastab võimude lahususe põhimõtet. Teiseks võib see politiseerida õiguskaitseasutuste tegevust, see [komisjon] keskendub liialt ühele kriminaalasjale ja see ei pruugi anda mingit praktilist tulemust. Eelkõige oleks see ohtlik poliitiline pretsedent. Sellega olen ma nõus, et tsiviilkontroll võiks parem olla. Sellega saab alati nõus olla. Sellega olen ma ka nõus, nagu härra Frosch viitas, et Eesti on õigusriik. Sellega olen ma nõus. 

Ühesõnaga, mina selle uurimiskomisjoni loomist ei toeta ja teen Reformierakonna nimel ettepaneku see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Aitäh teile! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel ja volituse alusel, Peeter Ernits, palun! 

Auväärt juhataja! Kolleegid! Ma ei ole jurist, aga ma olen pikki aastaid töötanud uuriva ajakirjanikuna ja puutunud kokku väga paljude jõustruktuuride, üldse õigussüsteemi inimestega, sealsete juhtidega erinevatel aegadel kuni praeguseni. Sel suvel pidasin ma väga pikki neljasilmavestlusi peaaegu kõikide Eesti õigussüsteemi ja jõustruktuuride tippjuhtidega. Me rääkisime õigussüsteemi elukaarest ja probleemidest. See ei ole praegu see koht, kus kokkuvõtet teha. Aga, Priit, sina vist ütlesid, keegi nagu ütles – aa, Ants Frosch oli see –, et prokuratuur on kaitsepolitseisse kuidagi aegade jooksul nagu leebemalt suhtunud. Noh, vaadake, see oli see aeg, kui mina suhtlesin väga tihedalt mõlema ametkonnaga, ja see taust on väga lihtne. Prokurörid olid toona noored kenad naised ja kaitsepolitseis olid kenad noored mehed. Väga paljud asusid kokku elama ja elavad koos tänase päevani. Noh, see oli selline puhtinimlik tähelepanek varasemast ajast.  

Minu seisukoht ja Keskerakonna seisukoht on see, et mis siin häbeneda. Ma arvan ka ja olen veendunud, et Eesti on õigusriik. Aga kunagi ei tule kahjuks, kui see üle vaadata.  

Mäletate, kuidas Meelis Kiili, kindral, asus kaitseväest oma parlamentaarset raportit tegema? Ma ei ole [riigikaitsekomisjoni] liige, aga [tean, et] seal oli väga palju vastuolusid, et milleks seda vaja on ja nii edasi. Võitlus oli pikk, aga raport on ära trükitud, seda võib isegi lugeda ja see on väga tore. Minu meelest võiks parlamentaarseid raporteid olla palju rohkem. See oli ühe parlamendisaadiku, eelkõige ühe, aga ka tema mõttekaaslaste jonn, et nad selle läbi surusid ja ära tegid. 

Samamoodi võiks ka uurimiskomisjone olla tunduvalt rohkem. Ma olin omal ajal Tallinna Sadama komisjonis, samal ajal käis uurimine õigussüsteemis. Meil ei olnud võimalust kedagi üle kuulata, salaja jälgida, aga see kõik oli väga õpetlik, kuigi tekitas aeg-ajalt ka pingeid. Nii et tegelikult võiks neid parlamentaarseid raporteid erinevates valdkondades ja ka uurimiskomisjone olla tunduvalt rohkem. Siin on minu seisukoht diametraalselt risti vastupidine kolleeg Madis Timpsoni [seisukohale]. Nii et rohkem valgust tuppa!  

See kartus, et mingid poliitilised erakonnad hakkavad tekki enda poole kiskuma ja teisi karistama, tuleb minu seisukohalt täiesti välistada. Ka kohtumistel õigussüsteemi juhtidega rõhutasin ma pidevalt, et erakondlik lipp ei ole siin oluline, oluline on Eesti riigi julgeolek, õigussüsteemi toimimine, õigusriigi tagamine ja koostöö selle eesmärgi nimel. Nii et seda võib karta, aga igal juhul olen mina isiklikult väga paranoiline, võiks öelda – kuigi paranoia on midagi muud –, et seda ei juhtuks.  

Mis veel? Ma puutusin väga palju kokku ka toonase peaprokuröriga. Ma olen üldse kokku puutunud väga paljude peaprokuröridega nende ametiajal ja pidanud pikki vestlusi – sellest võiks [pakse] raamatuid kirjutada – ka kaitsepolitsei juhtide ja paljude teistega. Nii et ma natukene tean seda, et ühelt poolt on olemas paragrahvid, seadused, aga teiselt poolt on inimesed, ja inimesed jäävad inimesteks. Kadedus, konkurents, ärategemise soov – ega need pole kusagile kadunud, need ei kaogi ära, ka 200 aastat hiljem, need olid olemas ka 200 aastat varem. Kõik see on ja jääb.  

Ma olen ka tutvunud nende materjalidega, millest ei saa palju rääkida.

Hea kolleeg, viis minutit on täis. Kas võtame lisa? 

Jah, paluks küll, kui saaks, auväärt.

Jah, kolm minutit lisaks. 

Selle kolme minutiga suurt midagi [rääkida] ei jõua. (Juhataja naerab.) Aga näiteks mõned detailid. Kas endine kaitsepolitsei peadirektor, ka lugupeetud inimene, kuigi olemata enam ametis, võib praegu suunata kõrgete ametnike tegevust? Ma tahaks teada, kas see tõesti nii on. 

Ma tsiteerisin siin Norman Aasa, et kui mõni tõend on kogutud seaduse niinimetatud äärealasid testides, siis prokurörid üritavad seda kasutada. Selles loos on see väga oluline. Siin olidki mõned tõendid, mis olid kogutud, nagu Norman Aas ütles, seaduse äärealasid testides. Jälle üks selline moment. Või see, millest Norman Aas rääkis, et mäletate, kunagi, vist 2021, oli Euroopa Kohtus see koeravorsti kaasus, mille kohta Norman Aas ütles seda, tuletas meelde, et prokurör ei ole erapooletu.  

Ma ei jõua tsiteerida Margus Kurmi, kellega ma olen ka väga pikalt koostööd teinud eri aegadel.  

Nii et need on need põhjused, miks tuleks vaadata rahulikult üle, mis tegelikult on toimunud. Loomulikult ei tohi laskuda ühe kriminaalasja nokkimisse, see ei tohiks olla eesmärk, seda peaks vältima. Tuleks vaadata, kuidas reaalselt nende olemasolevate paragrahvide puhul toimivad reaalsed inimesed, kuidas need süsteemid on üles ehitatud, olgu nad näiteks prokuratuuris, mis muuseas ei ole eriti tugevalt julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni hoole all. Ma mäletan seda juba varasemast ajast. Vaadata ja uurida tuleks protsesse, aga mitte konkreetselt nii, et prokuratuur ja prokurörid või kaitsepolitsei võiksid hakata kartma, et tahetakse hakata kuidagi nende järel nuuskima või hakatakse personaaliasse minema. See ei tohiks olla eesmärk.  

Minu arvamus on see, et Eesti siiski on õigusriik, aga seda võiks tunduvalt rohkem eri kohtades, ka parlamentaarsel tasemel, nii-öelda testida ja öelda, et see tõepoolest nii on. Mida me kardame! See on ju oma riik, see ei ole mingi võõras riik. Aga noh, praeguses võõrandunud olukorras, kui poliitiliselt on võõrandumine läinud ikka täiesti hulluks, ma saan aru praeguse koalitsiooni …

Aitäh, aitäh, hea kolleeg! Kolm minutit on liiga vähe.

Jah, aitäh! Nii et minu meelest võiks palju rohkem teha uurimiskomisjone ja ka parlamentaarseid raporteid. Aitäh!

Aitäh teile! Eesti 200 fraktsiooni nimel Ando Kiviberg, palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid ja inimesed, kes seda ülekannet jälgivad! Minu arust käib praegu siin kasulik ja väärtuslik arutelu. Ma tänan oma kolleegi, eelkõnelejat härra Ernitsat, et ta tõi mängu kategooria nimega julgus. Ma juhin tähelepanu, et tõepoolest, meil on olemas julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon. See, kui hästi see komisjon tööd teeb, kui usinalt ta töötab, sõltub väga nende inimeste, komisjoni liikmete vaprusest küsimusi tõstatada ja vastuseid nõuda. Ma arvan, et me oleme olukorras, kus julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon saab seda küsimust tegelikult palju põhjalikumalt käsitleda kui siiamaani. 

Kõnealused uurimise all olnud Eesti õiguskaitseorganite tippjuhid väärivad, õigemini nende lugu väärib kindlasti tähelepanu. Ühe korra on julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon seda küsimust käsitlenud. Eelmisel nädalal toimus ka avalik põhiseaduskomisjoni istung, kus see teema tõusetus. Antud eelnõu oli arutluse all just nimelt avaliku istungi vormis, et kõik saaksid jälgida, näha ja kuulda, mis on need asjaolud, mida uurida tuleb. Seal tulid minu arvates esile päris olulised küsimused. Ma väga tänan selle eelnõu algatajaid, sest vastasel korral oleks julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon tõenäoliselt tõesti senisega rahuldunud. Aga nüüd on võimalik [sellelt arutelult] nii mõnigi teema kaasa võtta. 

Ma nimetan ka konkreetselt, mis mulle isiklikult väga häirivana tundus. Kui uurimisasutused leiavad, et julgeolekukontrolli ajal konfidentsiaalse vestluse käigus antud ütlusi on võimalik esitada kohtule tõendina, siis on see minu arust erakordselt ohtlik praktika, väga ohtlik mõtteviis, et niisuguse asja peale üldse saab tulla. Ma olen väga tänulik, et kohtutel on leidunud nii palju tarkust, et selline initsiatiiv tagasi lükata. Aga see näitab, et võib-olla tõesti on üks või teine uurimisorgan läinud kohati liiga hasartseks. On vaja korrale kutsuda, tähelepanu juhtida sellele, mis on prioriteedid ja milline on [õige] tähtsuse järjekord meie riigi toimimise seisukohalt. Ma kindlasti ei pea õigeks seda, et meie julgeolekusüsteemi sellisel viisil, õhinal ja hurraaga lammutama minnakse.

Aga ma tulen tagasi oma mõtte juurde. Meil on olemas julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon. Ma viisin sellesama temaatika ka komisjoni ette. Komisjoni liikmed leidsid, et jah, on vaja uurida, kutsume uuesti välja, küsime uuesti ja nõuame uuesti vastuseid. Nii et kasutame ära need tööriistad, mis meil olemas on, ja kui me näeme, et need ei tööta, siis võime hakata uusi otsima. See on minu positsioon ja see on ka Eesti 200 positsioon antud küsimuses. Nii et ka meie leiame, et hetkel tasuks see eelnõu tagasi lükata, kuid neid küsimusi tuleb kindlasti käsitleda ja vastuseid tuleb nõuda. Aitäh!

Suur tänu teile! Isamaa fraktsiooni nimel Helir-Valdor Seeder, palun! (Kõneleja soovib lisaaega.) Kaheksa minutit. 

Aitäh! Head kolleegid! Ma tahaksin rõhutada kolme asja, enne kui me läheme lõpphääletuse juurde. Need tulenevad eelnevatest kõnedest, mida kolleegid, eelkõige koalitsioonifraktsioonidest, on siin [pidanud]. 

Kõigepealt Reformierakonna esindaja [kõnest]. Seal oli kõik segi nagu pudru ja kapsad. Meie algatajatena ei soovi mitte teostada järelevalvet Eesti kohtute üle, vaid jutt oli konkreetsest kaasusest, mis puudutas eelkõige prokuratuuri tegevust. Õigusriigi kohustuslik osa on parlamentaarne järelevalve jõuametkondade ja julgeolekuasutuste üle. Nii et eelkõige me pidasime silmas, et konkreetse kaasuse põhjal tuleks teha üldistusi ja järeldusi nii seaduste kui ka senise praktika muutmiseks, kui see on vajalik. Sellest kohtuotsusest tuleneb ilmselgelt ka parlamendile sisend, et järeldusi on vaja teha. Nii et me ei teosta siin mitte kohtupidamist kohtute üle, vaid tahame teostada parlamentaarset järelevalvet eelkõige jõuametkondade üle. 

Kas seda on mõistlik teha uurimiskomisjoni formaadis või võiks seda teha julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis? Ma tuletan meelde seda, millest siin rääkis ka härra Frosch komisjoni esindajana, et seda on kindlasti efektiivsem ja mõistlikum teha komisjoni fokuseeritud tegevusega teatud kindlal perioodil, teatud kindla eesmärgiga. Seda me ju oleme, head kolleegid, teiega teinud, moodustades Venemaa mõjutustegevuse uurimiseks komisjoni. Selle uurimiskomisjoni [moodustamise] me oleme siin heaks kiitnud. Võiks ju öelda, et aga meil on olemas riigikaitsekomisjon, kes tegeleb riigikaitse- ja julgeolekuküsimustega, et miks me teeme siis veel eraldi komisjoni. Võib-olla hakkame neid üldse erinevate riikide kaupa tegema? Noh, nii nagu ongi praegu osa saadikuid esitanud eelnõu, et peaks teiste riikide mõjutustegevuse [uurimiseks] ka hakkama uurimiskomisjoni tegema. Aga ma arvan, et kui see on põhjendatud, fokuseeritud spetsiifiliselt, teatud ajaraamides, konkreetse ülesandega, siis see on igal juhul efektiivne ja mõistlik. See on vastus neile, kes püüavad hajutada seda teemade ringi ja ütlevad, et aga teeme seda julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni raames. Ma arvan, et see ei oleks efektiivne ega mõistlik. 

Kolmas asi, mille ma tahan välja tuua. Ma vabandan, ma alustan veidi kaugemalt. Minister Terras rääkis valitsuse liikmena, et on vaja pensionäridel ja lastel piletihinda tõsta. Peaminister Michal lükkas selle tagasi. See vaidlus käis siin mitu kuud, lõpuks vist selgus, et ikka Michal jäi peale. Põllumeeste rahastamise küsimuses teatas rahandusminister Jürgen Ligi, et see raha, nii nagu Euroopa Komisjon seda järgmiseks perioodiks on arvestanud, ei peaks kõik sihtotstarbeliselt põllumajandussektorisse minema. Peaminister lükkas selle tagasi ja rahustas põllumehi. Ja nüüd need arusaamatud hämarad tegevused presidendikandidaatide ümber – jällegi segadused peaministriparteis. 

Miks ma nii kaugelt peale hakkasin, hea kolleeg? Nüüd me jõuame selle konkreetse uurimiskomisjoni moodustamiseni. Põhiseaduskomisjonis arutati ja põhiseaduskomisjon jõudis järeldusele, et on mõistlik uurimiskomisjon moodustada. Koalitsioonisaadikud ei hääletanud selle vastu. Aga mis on vahepeal toimunud? Mingites hämarates tagatubades on ilmselt jälle mingi muudatus toimunud. Näe, nüüd tuleb peaministripartei, kes põhiseaduskomisjonis nõustus uurimiskomisjoni moodustamisega, keegi neist vastu ei hääletanud – ma räägin peaministriparteist, eks ole, [koalitsiooni] juhtivparteist, kes täna tegi hoopis vastupidise ettepaneku sellele, kuidas nad käitusid põhiseaduskomisjonis –, aga nüüd nad tulevad ootamatult välja ettepanekuga, et nad enam ei soovigi uurimiskomisjoni moodustamist. Vaadake, seisukoht on muutunud! 

Küllap me tulevikus saame ka teada, mis need tegelikud põhjused olid. Ma ei tea, kas mingitest meilidest või SMS-idest, aga ma usun, et me saame teada need tegelikud põhjused, miks seisukoht on muutunud. Ma loodan, et me saame teada. Võib-olla sellesama uurimiskomisjoni raames, eks ole, mille me kas moodustame või mida me ei moodusta. Aga võib-olla see ongi kartus, et need SMS-id ja meilid ilmuvad selle uurimiskomisjoni töö käigus välja. 

Ma tahan öelda, et selline skisofreeniline meelemuutus kindlasti ei suurenda usaldust riigi vastu ega peaks olema õigusriigile kohane. Mina kutsun üles, head kolleegid, teid tervemõistuslikult toetama selle uurimiskomisjoni moodustamist. See on omaette kvaliteedimärk või usalduspitsat sellele protsessile. Kui siin öeldakse, et selleks ei ole vajadust, sest lõplik tõde on välja selgitatud, nii nagu kolleeg Timpson siin ütles, siis praegu, kui see teema on nii suure avaliku tähelepanu all ja valitsuse liige on pidanud vajalikuks vabandada kohtualuste ees, on see kindlasti koht, kus parlament peaks selle uurimiskomisjoni abil tegutsema. 

Nii et, head kolleegid, ma kutsun teid üles järgima hea parlamentaarse kontrolli [tava], olema nõudlikud selles küsimuses ja toetama selle uurimiskomisjoni moodustamist. Aitäh!

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Head kolleegid! Me oleme nüüd olukorras, kus põhiseaduskomisjonist ei ole meile tulnud otsust see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata ega ka otsust esimene lugemine lõpetada. Selles mõttes, hea kolleeg Helir-Valdor Seeder, teil ei ole põhjust [etteheiteid teha], sest te ei teagi, millisel seisukohal olid Reformierakonna fraktsiooni liikmed selles komisjonis, kuna hääletust esimese lugemise lõpetamise üle ei toimunud. Nii et see etteheide, et võimalik, et nad on meelt muutnud, ei saa mitte kuidagi olla kohane. Hääletusele pandi üksnes see, et esimesel lugemisel tagasi lükata, ja see ettepanek ei leidnud toetust. (Saalis täpsustatakse.) Jaa, kuula, hea kolleeg, ma kohe jätkan. Tõepoolest, kui komisjonist otsust ei tule, siis jah, üldjuhul tõepoolest esimene lugemine lõpetatakse, ent meile on laekunud ettepanek Eesti Reformierakonna fraktsioonilt see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata ja seda ettepanekut me peame hääletama. 

Aga enne, Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma tahan stenogrammi jaoks teha täpsustuse, kuna istungi juhataja kommentaar ei olnud täpne. Nimelt, Reformierakonna esindajate seisukoht on muutunud: nad komisjonis ei toetanud tagasilükkamist, aga nüüd tegi Timpson ettepaneku see saalis tagasi lükata. Ehk ma loen siit ikkagi väga selgelt välja, et Reformierakonna seisukoht on muutunud.

Hea kolleeg, saan teile teha märkuse, et te eksite, väga jämedalt eksite. Meie praktika kohaselt on selge seisukoht see, et kui tagasilükkamise ettepanek toetust ei leidnud, siis ei tähenda see automaatselt, et esimene lugemine on lõpetatud. Me oleme võtnud väga selge seisukoha, et ei ole nii, et kui üks ei leidnud toetust, siis teine seisukoht on toetuse saanud. Nii et teie seisukoht on väga ebatäpne. 

Võtan veel kaks protseduurilist ja siis läheme hääletuse juurde. Aivar Kokk, palun!

Ma tahan ka, Toomas, natuke täpsustada. Jah, kui meie olime sinuga komisjoniesimehed mingil ajal, siis võis hääletusele panna selle, et tagasi lükata. Eelmise koosseisu alguses tehti siin majas otsus, et tagasilükkamise ettepanekuid ei tohikski teha, vaid on ettepanek esimene lugemine lõpetada, ja siis on võimalik vastu hääletada ja siis ongi teistpidi. Komisjonis on see hääletamise [ettepanek] üldse valesti üles pandud.

Hea kolleeg, teen ikkagi veel selle täpsustuse, et me oleme siin võtnud selge seisukoha, et kui, nagu sinu näite puhul, [panna hääletusele], et esimene lugemine lõpetada, ja see toetust ei leia, siis ei tähenda see automaatselt, et komisjon on teinud otsuse tagasi lükata. Tõepoolest – ma veel konsulteerisin kolleegiga siin kõrval – on teoreetiliselt võimalik teha läbi ka kaks hääletust. Antud juhul pandi põhiseaduskomisjonis algselt hääletusele [ettepanek] esimesel lugemisel tagasi lükata, mis toetust ei leidnud. Põhimõtteliselt oleks olnud võimalus panna uuesti hääletusele teine seisukoht, et esimene lugemine lõpetada, aga see ei ole kohustuslik. Antud juhul, veel kord, nagu ma selgitasin, kui tagasilükkamise ettepanekut ei oleks saalist tulnud, siis oleks esimene lugemine lõpetatud automaatselt. 

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Hea kolleeg, püüame olla täpsed. Me räägime nüüd aiast ja aiaaugust. Mina ei vaidlusta tõlgendust komisjoni seisukoha kujunemise osas. Ärme räägime komisjoni seisukoha kujunemisest, siin ei ole meil vaidlust. Mina räägin Reformierakonna liikmete hääletamisest. Ei ole vaja tõlgendada komisjoni seisukohta, siin me oleme ühte meelt. Ma räägin, et Reformierakonna esindajad komisjonis tagasilükkamise ettepanekut ei vastustanud, siin aga tulevad nad välja ettepanekuga tagasi lükata. Nad käitusid komisjonis [ühtemoodi], aga selle ettepaneku puhul, mis on tehtud, tõenäoliselt hääletavad erinevalt. Sellest ma räägin, Reformierakonna liikmete hääletamisest, mitte komisjoni otsusest ja selle tõlgendamisest.

Hea kolleeg, veel kord täpsustus. Ma isegi ei tea, kas nad hääletasid või mitte, aga kui pandi hääletusele esimesel lugemisel tagasi lükata, siis sellisel juhul see, kui nad ei osalenud hääletusel või ei toetanud seda, ei tähenda automaatselt, et nad oleks toetanud esimese lugemise lõpetamist. Palun see meelde jätta.

Ma lubasin küll, et rohkem protseduurilisi ei võta, aga ühe korra olen ma teinud liiga Lea Danilson-Järgile. Võtan teie protseduurilise küsimuse ja siis on kõik. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Mul on selline täpsustav küsimus. Mina ei ole põhiseaduskomisjoni liige. Siin küll räägitakse, et Reformierakonna esindajad põhiseaduskomisjonis ei toetanud seda või olid vastu tagasilükkamisele esimesel lugemisel, aga kas saaks äkki ka nimeliselt välja tuua, kes need inimesed olid. Täna ju esitati terve Reformierakonna fraktsiooni nimel tagasilükkamise ettepanek, mis anti teile üle. Siis saaks nagu võrrelda, kes on need, kes komisjonis ei toetanud tagasilükkamist, ja täna saalis justkui peaksid seda toetama. Siis me ikka täpselt teaksime, milliste inimestega konkreetselt on tegu, kes on vahepeal meelt muutnud.

Hea kolleeg! Kordan ei tea mitmendat korda, et see, et nad ei hääletanud tagasilükkamise poolt, ei tähenda automaatselt seda, et nad toetasid eelnõu esimese lugemise lõpetamist. See on see [mõte]. Ma isegi ei tea, kuidas nad hääletasid. Minu teada oli seal ainult üks poolthääl, Ando Kivibergi hääl minule teadaolevalt. Ma loodan, et ma ei eksi. Reformierakonna fraktsiooni liikmed pole selles hääletuses nii-öelda oma seisukohta kujundanud, mistõttu ei ole alust neile ka ühte või teist ette heita. 

Ando, anna palun andeks, ma ei võta rohkem protseduurilisi. (Õiendus saalist.) Ando Kiviberg, palun, protseduuriline!

Suur tänu! Aitäh, härra juhataja! Ma saan kolleege aidata. Kuna ma juhatasin [komisjoni] istungit, siis saan öelda täpsustuseks, et Reformierakonna liikmed lihtsalt ei osalenud hääletusel. Ei olnud vastuhääletamist, ei olnud poolthääletamist, nad ei osalenud hääletusel.

Suur tänu teile, head kolleegid! Veel kord: Reformierakonna fraktsioon on teinud ettepaneku eelnõu 790 esimesel lugemisel tagasi lükata. Saalikutsungi järel me seda ettepanekut hääletame. 

Head Riigikogu liikmed, panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku Riigikogu liikmete Urmas Reinsalu, Helir-Valdor Seedri, Aivar Koka, Andres Metsoja, Lauri Laatsi, Andrei Korobeiniku, Mart Maastiku, Kalle Grünthali, Jaak Valge, Kersti Sarapuu, Aleksei Jevgrafovi, Priit Sibula, Diana Ingeraineni, Vladimir Arhipovi, Lea Danilson-Järgi, Tõnis Lukase, Jaanus Karilaiu, Ants Froschi, Peeter Ernitsa, Enn Eesmaa ja Leo Kunnase esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine politseijuhtide kriminaalmenetluse ja sellele eelnenud Kaitsepolitseiameti tegevuse õigusriigi põhimõtetele vastavuse uurimiseks" eelnõu 790 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Poolt hääletas 44 Riigikogu liiget, vastu 14, erapooletuid oli 0. Eelnõu 790 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 

Oleme jõudnud 12. päevakorrapunkti juurde: Isamaa fraktsiooni algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse kodualuse maa maksuvabastuse taastamiseks eelnõu 792 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Aivar Koka. Üks hetk! Vabandust, Aivar Kokk! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! [Küsimus] puudutab eelmist hääletust. Komisjonis oli täpselt seesama arutelu ja ma küsisin veel eraldi protseduurilise küsimuse Ando Kivibergi käest, et kui komisjon ei toeta seda ettepanekut, mille Kiviberg tegi, kas see tähendab siis automaatselt, et komisjon toetab seda, et eelnõu esimene lugemine lõpetada. Mulle tookord ka kinnitati – ma ei tea, kas see ei ole jõudnud protokolli –, et tõesti, tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorrast tähendab see automaatselt, et komisjon toetab seda, et esimene lugemine lõpetada. Siin on nüüd tekkinud mingisugune vastuolu, ma saan aru.

Mul on väga kahju, hea kolleeg, et te ei ole jälginud Riigikogu istungit. Ma pean juba neljandat korda seletama. Tõepoolest, teie lähteseisukoht oleks õige, ent seda eeldusel, kui ei oleks tulnud tagasilükkamise ettepanekut saalist. Eesti Reformierakonna fraktsioon tegi ettepaneku see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata ja seda ettepanekut tuleb hääletada. Komisjoni otsus, jah, kui seda tagasilükkamise ettepanekut ei oleks tulnud, oleks olnud tõepoolest esimene lugemine lõpetada. Nii et selles mõttes on teil õigus. Aga saalist tuli ettepanek eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, nii nagu see tavapärane on. 

Aga nüüd, head kolleegid, palun Riigikogu kõnetooli Aivar Koka.

Hea juhataja! Head kolleegid! Alustame sellest – kuigi ühtegi sotsi küll siin saalis ei ole –, et sotside unistus oli see, et kodualune maa oleks maksustatud. Seda on nad siin mitmel korral kaitsenud. Sel hetkel Eesti 200 ja Reformierakond, ma saan aru, seda südames toetasid ja vastu hääletada ei saanud, kuigi tänase päeva jooksul on nii mõnigi Reformierakonna liige, kes siin kõnepuldis on olnud, öelnud, et midagi teha ei ole, sotsid sundisid neid. 

Üks kõige halvem asi, mis siin mootorsõidukimaksu kõrval üldse on olnud, on see, et ühel hetkel arvati, et kodualune maa peaks olema maksustatud. Me teame väga hästi, et oma maa oled sa ühel hetkel ostnud, oled sinna ehitanud maja, teinud haljastuse ja kõike muud. Väga paljudes omavalitsustes on majaomanikul veel ka kohustus omavalitsuse maal olevad kõnniteed lumest puhtaks lükata ja muruplatse niita. Igal pool see nii ei ole. Tallinn on otsustanud, et seda [kohustust] enam ei ole, aga näiteks Tartus tuleb igal hommikul kella seitsmeks [kõnnitee] puhtaks teha. Nüüd on tänane valitsus koos sotsidega otsustanud, et kodualune maa võiks olla maksustatud ja seda [maksu] võiks tõsta mitte 10% kaupa, vaid kui soov on, siis lausa 100% kaupa aastas. 

Minu arvates ja Isamaa Erakonna arvates on see väga halb seadus. Meie eesmärk ja ettepanek on see seadus tühistada, et jätkuks see olukord, mis oli 2013. aastast ... 

Ma väga vabandan! Head Isamaa fraktsiooni liikmed ja neile lähedal seisvad isikud, kas see ettekanne on teie jaoks väga ebahuvitav, et te niimoodi seal vestlete omavahel? (Selgitus saalist.) Ma palun virgatsil kontrollida, mis tehniline probleem seal on. Vabandan, ettekandja, olge head, jätkake!

Jah, 2013. aastast kehtis Eestis olukord, kus kodualune maa oli maksuvaba. Eelmisest aastast on soovitud seda, et kodualune maa peab olema maksustatud. Küll on antud kohalikule omavalitsusele võimalus vabastada, kui on soov, kodualune maa maksust kuni 1000 euro ulatuses. Väga palju neid kohti ei ole küll Eestis, kus kodualune maa võiks nii palju maksta, mõned Tallinna piirkonnad on sellised. 

Aga küsimus on lihtsalt see, miks on üldse tekitatud olukord, kus omavalitsused peavad volikogus iga aasta tegema otsuse, kas järgneval aastal on kodualune maa maksuvaba või mitte. Õnneks tänu sellele, et olid kohalikud valimised, enamikus kohtades see otsus tehti. Aga millised otsused tehakse selle aasta sügisel 1. oktoobriks, seda me täna ei tea.  

Oluline on, et inimestel oleks kodud ka väljaspool Tallinna ja Tartut, erinevates piirkondades. Me teame, et kõikide inimeste sissetulekud ei ole ühesugused. Me oleme loonud olukorra, kus väiksema sissetulekuga peredel, lastega peredel, pensionäridel on iga aasta hirm, et äkki omavalitsus otsustab, et nende kodu alune maa läheb maksustamisele.  

Me teame, et maksud võivad tulla üleöö. Me oleme viimase kolme aasta jooksul näinud, kuidas on erinevaid toetusi kaotatud, on uusi makse tekkinud või maksud on kasvanud, ilma et see oleks väga suurt diskussiooni tekitanud või oleks siin saalis arutelu olnud. Kiirelt on otsus ära tehtud, sest koalitsioon on nii otsustanud.  

Me peame ikkagi vaatama seda, et inimeste maksukoormus on lakke tõusnud. Me soovime ju, et inimestel oleks kodu, et me ei looks olukorda, kus inimesed peaksid oma majast välja kolima ainult sellepärast, et nad ei suuda maamaksu maksta.  

Võib-olla tundub, et noh, mis see summa siis lõpuks ikkagi on. Aga mõtleme selle peale, kui suur tänastel pensionäridel see pension on või kui suured on kommunaalkulud. Me näeme, mis olukorra on loonud meile Lähis-Ida [kriis]. Kütusehinnad, gaasihinnad ja elektrihinnad on olnud tõusutrendis. Selle kõrval peaks nüüd tekkima veel olukord, kus inimene, kes ise oma sissetuleku eest, millelt on maksud ära makstud, on ehitanud ja korras hoidnud oma kodu, peab hakkama ühel hetkel selle [maa] eest maksma.  

Me teame väga hästi, et nii Soome kui ka Rootsi, mille poole me pürgime ja mida alati jälgime, on väga selgelt need maksud ära jätnud, et hoida inimesi, kes on endale kodu rajanud. Me teame, et Eesti on selles mõttes üks rikkamaid riike, et väga suurel osal inimestel on oma kodu või on see veel panga oma, aga iga kuu selle eest makstakse, lootuses, et ühel hetkel on pangale võlad makstud ja saadud korteriomanikuks. Paljudes riikides on [suur] rendipool, aga meil on omanikepool. Eks see ole nii ka seoses sellega, et kui Eesti taasiseseisvus, siis reformi käigus oli enamikul inimestest võimalik oma kodu erastada. On ka neid, kes jäid hammasrataste vahele, sest [kortereid ja maju] tagastati omanikele, ja kui sa [elasid sellises] korteris, siis võisid kodust ilma jääda.  

Aga veel kord: tuleks väga selgelt mõelda nende lubaduste peale, mis ühel hetkel antakse. Eelmise koosseisu ajal, kui arutati maa maksustamist, lepiti väga selgelt kokku, et üle 10% ei tohiks maamaks tõusta. Sotside eestvedamisel tekkis see, et [tõus] võib olla lausa sada korda. 

Meie oleme alati olnud seisukohal, ka siis, kui see maamaksuteema [kõne all] oli, et kodualune maa peab jääma maksuvabaks. Ka nendel aruteludel eelmises koosseisus oli see väga selgelt nii. Siin saalis ei tohiks olla selline olukord, et valimiste järel või koalitsiooni muutudes eelnevad kokkulepped tühistatakse. 

Ma loodan, et koalitsioonipoliitikud toetavad seda eelnõu, sest me räägime praegu ainult kodualusest maast, mitte tootmismaast ega ärimaast, vaid kodualusest maast. See, et väga selgelt peaks olema jätkuvalt meil 0,15 hektarit kehtiva üldplaneeringuga kohas või siis 2 hektarit mujal maapiirkonnas maksuvaba, võiks olla väga selge sõnum. Kümme aastat see väga hästi kehtis. Mul on ääretult hea meel, et Riigikogu neli koosseisu tagasi tegi sarnase otsuse, nagu oli ettepanek, mida mul oli au Jõgeva Vallavolikogu esimehena teha juba aastal 2011. Riigis hakkas see kehtima 2013. Aga millegipärast viimaste Riigikogu valimiste tulemusena tekkinud koalitsioonid – nii eelmine koalitsioon koos sotsidega kui ka tänane koalitsioon – on püüdnud Eesti inimesi veelgi vaesemaks teha.  

Ma veel kord rõhutan, et kodu omamise maksustamine ei saa olla täna prioriteet, sest omanikud ei ole võrdselt rikkad. Maja ise ei tee inimest rikkaks. Sissetulekud on väga erinevad. See koormus, mis tekib maamaksust, ei ole kindlasti see, mis omavalitsuse eelarvesse peaks tekitama meeletut plusspoolt, sest see summa ei ole [omavalitsusele] suur, aga inimeste jaoks on see summa suur. 

Nii et ma loodan, veel kord, et koalitsioon mõtleb ümber. Eelmise nädala teisipäeval sai siin üle antud eelnõu, et aktsiisitõus ära jätta, ja juba neljapäeval valitsus seda toetas. Ma loodan, et täna on sama olukord kodualuse maa maksuga, nii et koalitsioon selle maamaksu ärajätmist toetab. Aitäh! 

Aitäh! Teile on üks küsimus. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Kui palju sealt siis raha on võimalik kokku kraapida? See on kõik muutlik, aga mingis laias laastus.

Ma ei oska sulle öelda, kui palju üle riigi on võimalik seda kokku kraapida, see sõltub ju sellest, kui palju sa maamaksu küsid. Kehtiva seaduse järgi on võimalik igal aastal maamaksu tõsta 100%, see on päris drastiline number. See on inimeste jaoks väga suur number ja vabastus saab olla kuni 1000 eurot. Noh, kus omavalitsuses kuidas on seda tehtud, aga iga aasta 1. oktoobriks on võimalik seda otsust muuta. Nii et selle hirmu tõttu me tekitame inimestele seda riski ja koormust tänases niigi stressirohkes olukorras, kus hommikust õhtuni uksest ja aknast tulevad maksud ja hinnatõusud. Me ei peaks oma inimestele sellist stressikoormust tekitama. 

Helir-Valdor Seeder, palun!

Auväärt ettekandja! Ma kuulasin su ettekannet põhjalikult ja tähelepanelikult. No asi on tõesti hull, kui sa väidad, et inimesed peavad võib-olla hakkama lausa kodust välja kolima. 

Aga mul on konkreetne küsimus. Maamaksu tõstmist tõlgendatakse väga erinevalt. Jutt 10%-st – kas seda võib teha või peab seda tegema? Kas kohalikul omavalitsusel on suveräänne vabadus jätta maamaks kehtima senisel kujul ja seda mitte tõsta? [Võib tekkida mulje,] justkui need oleks kohalikud omavalitsused, kes tahavad seda tõsta. Kas see maamaks suureneb tulevikus ainult kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse alusel või kuna meil on nüüd ju ka korralised hindamised, mis viivad maamaksu turuhinnaga jooksvalt kooskõlla, siis sealt arvestatakse seda protsenti edasi? Tegelikult see korraline hindamine võimendab seda 10% või 50% või 100%. Võib-olla sa räägid selle võimenduse ka lahti.

Aitäh! Jah, kehtiv seadus on kahjuks selline, et sõltumata omavalitsusest tõuseb maamaks igal aastal vähemalt 10%. Iga uus hindamine tõstab seda. Omavalitsustele on antud võimalus tõsta 10%-lt 100%-ni, aga mitte mingit varianti ei ole seda 10%-list tõusu ära jätta, see on seadusesse kirjutatud. Ma ei tea, kas see oli Reformierakonna, Eesti 200 või sotside nõue. Kui sotside tolleaegne minister seda ettekannet tegi, siis, peab tunnistama, ta ei saanud sellest seadusest mitte midagi aru. Järgmisel korral tuli siia tolleaegne sotside fraktsiooni esimees, tänane Kastre vallavanem. Temale oli väga suur üllatus, et kodualuse maa maks on ka ja 10% on selline number, mis ei sõltu enam temast ega omavalitsuse volikogust. Aga sotsidel oli väga selge seisukoht, et seda tuleb ikkagi kaitsta. Nii nagu nad tahtsid mootorsõidukimaksu kaks korda suuremaks teha, kui algul koalitsioonis kokku lepitud oli, ja see ka lõpuks koalitsiooni häältega vastu võeti, nii on ka maamaksuga: tõsta nii palju kui võimalik, nii et inimestel raske on. Meie, Isamaa Erakonna seisukoht on selge: kodualune maa peab olema maksuvaba.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Arutelu juhtivkomisjonis tutvustab meie hea kolleeg, rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann. Palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Tere õhtust! Rahanduskomisjon arutas Isamaa fraktsiooni algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse kodualuse maa maksuvabastuse taastamiseks eelnõu esimeseks lugemiseks [ette valmistades] käesoleva aasta 23. veebruaril. Eelnõu näeb ette kodualuse maa maksuvabastuse riikliku regulatsiooni taastamist, et tagada koduomanikele endine pindalapõhine maksuvabastus praegu kehtiva maksuvabastuse asemel. Ka praegu on kohalikel omavalitsustel võimalik summas kuni 1000 eurot vabastada kodualune maa maamaksust. 

Valitsus eelnõu ei toeta. Komisjon langetas järgmised otsused. Määrata juhtivkomisjoni ettekandjaks siinkõneleja, võtta eelnõu esimene lugemine päevakorda täna, 18. märtsil, ning lükata eelnõu esimesel lugemisel tagasi. Kolmanda ettepaneku üle toimus hääletus. Need, kes olid kohal, olid kõik tagasilükkamise poolt: siinkõneleja, Maris Lauri, Stig Rästa, Kersti Sarapuu ja Aivar Sõerd. See on minu poolt kõik.

Aitäh! Aivar Kokk, küsimus, palun! 

Aitäh, hea juhataja! Hea komisjoni esinaine, siiralt aitäh väga sisuka kokkuvõtte eest! Ma küsin lihtsa küsimuse. Su kolleegid on tänase päeva jooksul mitmel korral maininud, et pahad sotsid on need, kelle pärast nad kõiki neid asju on teinud. See maamaksuseaduse eelnõu on ju ka selgelt sotside nägu. Sotsid ei ole enam koalitsioonis. Äkki peaks nüüd vaatama, et see halb asi ikkagi tühistada? Või ei ole teil uues koalitsioonis seda arutatud?

Ma ei oska öelda, kas see on sotside nägu. Koalitsioon, kus olid sotsiaaldemokraadid, Eesti 200 ja Reformierakond, selle muudatuse tegi. See muudatus on soodne mitte nii jõukatele inimestele ja ka maal elavatele inimestele. Kui varem oli kohalikul omavalitsusel võimalik teha maamaksusoodustust pindalapõhiselt, kuni 1500 ruutmeetri kohta, siis nüüd on võimalik teha maaomanikele maamaksusoodustust kuni 1000 eurot. Sellest soodustusest võidavad ikkagi vähem Pirita ja Kadrioru või ka Pärnu rannapargi kinnistute omanikud. Nimelt võis mõne Pirita või Kadrioru kinnistu 1500-ruutmeetrise krundi maamaks olla mitu tuhat eurot ja selle pealt saadi 100% soodustust, samal ajal kui keegi, kes oli vähem jõukas ja elas ühetoalises korteris Lasnamäel, kelle maamaks võis olla 7.50, sai ka soodustuse. Kellele see oli siis kasulikum?

Aivar Kokk, teine küsimus, palun!

Aitäh! Ma nüüd täpsustan. Ei, omavalitsusel ei olnud võimalik otsustada, kas 1500 ruutmeetrit on [maksu]vaba või mitte, see oli seadusesse kirjutatud. Nii et need on kaks väga erinevat olukorda. Varem oli seadusesse kirjutatud, et kodualune maa on maksuvaba. Täna on seadusesse kirjutatud, et omavalitsus võib anda toetust. Need on kaks väga erinevat asja. 

Jumala pärast, kui on Nõmmel maja, siis ega inimene sellepärast rikas ei ole. Kui seal elab pensionär, siis ärge arvake, et tema oma pensionist jõuaks maksta mitu tuhat eurot maamaksu. Selle koha pealt, kas sa jõuad mingeid makse maksta või mitte, on oluline ikkagi sissetulek. Maja on mingil hetkel ehitatud ja kinnisvara hind sõltub kohast, kohast ja veel kord kohast. Ühel hetkel on linn lihtsalt selle kohani kasvanud või on see [piirkond] väga populaarseks läinud. Väiksema sissetulekuga inimesed võivad elada väga heas kohas, kus kinnisvara hind on kõrge, aga nende sissetulek ei ole selline …

Aitäh!

… et seda maamaksu maksta.

See kehtib endiselt, nii et ma siiski parandan. Kohalikul omavalitsusel ei ole võimalik anda maamaksutoetust, vaid ta saab vabastada selle Nõmme inimese, kellel ei ole suurt sissetulekut, aga on kallis krunt, maamaksu tasumisest summas kuni 1000 eurot.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Seleta mulle maakeeles ära, miks on kasulik kodualuse maa maksustamine. Miks see hea on?

Ma isegi ei ole kindel, kas see on hea. OECD riikide seas on Eesti kõige madalamate varamaksudega riik. Me kogume varamakse üsna minimaalselt. Maamaksu laekumise osakaal SKP-s oli 2000. aastal 0,39%, 2026. aastal on see 0,21%. Varamaksukoormus on viimastel aastatel jõudsalt langenud. Aga soovitused Eesti maksusüsteemile on siiski vastupidised: maksustada kõrgemalt jõukamaid inimesi, sealhulgas vara põhjal. Maamaksumuudatustega läheb praegu varamaksukoormus maamaksu osas madalamaks.

Lea Danilson-Järg, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Kas te arutasite ka sellist asja, kuidas see maamaks näiteks mõjutab segregatsiooni, mis meil on tegelikult muutumas järjest suuremaks probleemiks? Need ajad, kui varalist erinevust väga ei olnud ja inimesed elasid samades piirkondades koos, on ilmselt möödas. Kinnisvara on muutunud väga kalliks ja kipub tekkima selline segregatsioon, et on kallid piirkonnad ja tagasihoidlikuma sissetulekuga inimeste piirkonnad. Kas sellele võiks ka maamaksureeglid kuidagi leevendust pakkuda? Kuidas te seda eelnõu selles kontekstis näete? Te ütlesite, et vara tuleks rohkem maksustada. Kas teie arvates tuleks näiteks täiendavat kinnisvara kõrgemalt maksustada?

Ei, mina ei öelnud, et vara tuleks kõrgemalt maksustada. Ma ütlesin, et seda Eestile soovitatakse. Eestis on varamaksud väga madalad. Kui otsida riigieelarvesse tulusid, siis võiks otsida neid varade maksustamisest. Aga segregatsiooni see kindlasti ei mõjuta.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 792 esimesel lugemisel tagasi lükata. Saalikutsungi järel me seda hääletame.

Head kolleegid, palun tähelepanu! Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 792 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 42 Riigikogu liiget, vastu 9, erapooletuid oli 0. Seaduseelnõu 792 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 

Oleme jõudnud 13. päevakorrapunktini: Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre Hanimäe ja Züleyxa Izmailova algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 794 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, Riigikogu liikme Züleyxa Izmailova.

Head kolleegid! Teie ees on käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on viia menstruatsioonihügieenitarvikute, lastemähkmete ja täiskasvanutele vajalike hügieenitarvikute käibemaks nullini. Nende toodete hulka kuuluvad menstruatsioonihügieenitooted – sidemed, tampoonid, pesukaitsmed –, lastemähkmed ja täiskasvanute inkontinentsihügieenitooted ja mähkmed. Eelnõu lähtub põhimõttest, et nimetatud tooted pole luksuskaubad, vaid vältimatu tervisehügieeni vahendid, millele peab olema tagatud võrdne ja taskukohane ligipääs. 

Käibemaksu vähendamine on kiire ning universaalne meede, mis alandab toodete lõpphinda ligikaudu 20% ning leevendab hinnasurvet väga laia elanikkonnagrupi jaoks. Kui me seda eelnõu koostasime, siis vaatasime, kuidas teistes riikides sarnaste toodetega on. Väga paljudes riikides on need kas käibemaksuvabad või väga soodsa käibemaksumääraga. Mõjude analüüs, mis tehti Saksamaa näitel, näitas, et käibemaksumäära alandamine jõuab tarbijani täiel määral. 

Toon välja ka selle tõsiasja, et rahvusvaheliste uuringute põhjal elab Eestis ligikaudu 47 500 12–18-aastast tüdrukut, kellest iga seitsmes on vähemalt korra jätnud menstruatsiooni[hügieeni]toodete puudumise tõttu kooli minemata. Hinnatundlikkuse tõttu on ligipääs sellistele tarvikutele Eestis raskendatud märkimisväärsel hulgal inimestest, eriti just madalama sissetulekuga peredes ja kooliealiste hulgas. See põhjustabki koolist puudumist, tekitab sotsiaalset stigmat ja terviseprobleeme ning mõjutab otseselt ka soolise võrdõiguslikkuse olukorda. 

See eelnõu muudaks käibemaksuvabaks ka mähkmed, mis on väga suur kulu lastega peredele, samuti puuetega inimestele. Praegu on Eestis niimoodi, et selleks, et nende toodete pealt saaks kas või mingitki soodustust, peavad inimesed pöörduma oma arsti poole ja nad saavad selleks mingi kaardi, mida peab veidi aja tagant uuendama. See ei ole väärikas. Väga paljudes Euroopa riikides on need tooted käibemaksust vabastatud. See on täiesti normaalne, et inimesed saavad vältimatu hügieeni jaoks vajalikke tooteid endale soodsamalt osta, nad ei pea käima arsti juures ja paluma, et andke mulle see tõend, et ma neid soodsamalt saaksin. 

Ma toon veel välja selle, et seoses elanikkonna vananemisega on nende toodete tarbimine kindlasti tõusutrendis, neid läheb [rohkem] vaja. Loodetavasti te mõistate seda. Sellel nädalal jõudis Riigikogu sotsiaalkomisjoni 4798 allkirjaga petitsioon, mis palub teha sama asja: kaotada käibemaks sellistelt hügieenitarvikutelt. 

Ma vaatasin valitsuse hinnangut sellele eelnõule. Valitsuse soovitus oli see, et eelnõu tuleks esimesel lugemisel tagasi lükata. Ma vaatasin, mis seal kirjutatud oli. Seal oli välja toodud, justkui sellel meetmel on küll suur riigieelarveline mõju, aga samas on mõju toodete hinnale väike. Sellesama Saksamaal läbiviidud analüüsi tulemus näitab hoopiski vastupidist.  

Nii et, head kolleegid, kui teema on teile oluline, siis palun seda eelnõu ikkagi toetada. Aitäh!

Aitäh teile! Teile on mõned küsimused. Alustab Peeter Ernits. Palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Kas ma saan [õigesti] aru, et praegu on see käibemaks 9%? Ma vaatasin Euroopa üldist pilti, aga ma hästi ei orienteeru selles. Mõnes [riigis] on küll 0%, aga mõnes on ikka korralikult 25% ja 27%, kui ma õigesti aru sain: Rootsi, Taani, Kreeka, Ungari. Mis see üldine pilt on ja kuidas [see erinev olukord] mõjub erinevates riikides elavatele naistele?

Aitäh küsimuse eest! Eestis ei ole 9%. Eestis ei ole nendele toodetele käibemaksusoodustust kehtestatud. Käibemaksusoodustusega saavad neid tooteid osta ainult need inimesed, kellel on selleks arsti väljastatud tervisetõend. 

Teistes riikides, nagu te seletuskirjas võite näha, väga paljudes riikides [müüakse] neid tooteid soodustusega, kas on nullmääraga [käibemaks] või on mingi muu soodusmäär kehtestatud. Nagu ma eelnevalt rääkisin, nende tarvikute [kehv] kättesaadavus just hinnatundlikumate inimeste grupis on reaalsus ja see põhjustab inimestele ka erinevaid terviseprobleeme, kui need [tooted] ei ole kättesaadavad.

Minu arust on see ka lihtsalt inimväärikuse küsimus. Need ei ole sellised tooted, mille pealt peaks riik teenima, ja see kasu nende pealt ei ole väga suur. Tegelikult võiks kehtestada soodsama käibemaksumäära.

Lea Danilson-Järg, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Vaat, ka keskkonnaalased eesmärgid on ju meie jaoks olulised. Kas te olete selle eelnõu raames analüüsinud, kuidas niisugune käibemaksu kaotamine võiks mõjuda inimeste tarbimisharjumustele? Kas nad hakkavad korduvkasutatavaid tooteid pigem vähem kasutama kui seni, kuigi eesmärk peaks olema see, et me kasutame just korduvkasutatavaid tooteid ja tekitame vähem prügi? Kuidas te hindate selle eelnõu mõju keskkonnasäästlikule käitumisele?

Mõjude analüüs näitab, et kui hind alla tuua, siis toodete tarbimine kasvab. Te räägite keskkonnasäästust. Järjest enam toodavad tootjaid erinevaid hügieenitarvikuid keskkonnasäästlikult, kasutades selleks naturaalseid looduslikke materjale ja nii edasi. Aga praegu on sellised tooted, mis on keskkonnasõbralikumad, veelgi kallimad ja selle eelnõu abil alaneksid ka nende keskkonnasäästlike toodete hinnad.

Peeter Ernits, palun, teine küsimus!

Hea juhataja! Hea ettekandja! See on nii huvitav, ei jõua kõike küsidagi. Näiteks on siin kirjas, et kokkuhoid on suhteliselt tagasihoidlik, mähkmete pealt vist 5 miljonit ja menstruaal[hügieeni]toodete pealt mingi 9 miljonit. See on selle mõte, nagu ma aru saan, käibemaksu [alandamine], toiduainete puhul nagu ei tule välja, aga siin [seda tehakse]. 

Siin on huvitav uuring, et mingi 6800 koolineiut ei ole seetõttu, et neil ei ole võimalust muretseda endale neid menstruaal[hügieeni]vahendeid, korra kooli pääsenud. Mingi Eesti uuring on see. Kas selle kohta on natuke lähemalt teada, et mis regioone see puudutab? Kas need on mingid vaesemad piirkonnad? Kust see arv on võetud üldse? Seal on see üldine arv, 47 500. On see pärit mingist suuremast uuringust või?

Aitäh! Nagu ma ka ennist mainisin, tegu on rahvusvahelise uuringuga, mis viidi läbi mõned aastad tagasi. Sarnane uuring on tehtud ka Tartu Ülikoolis. Kui teil on soovi, siis ma võin teile selle lingi saata, peale istungit näiteks, saate siis lähemalt uurida.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Me oleme järjest arutanud käibemaksuerandeid, et leida siin saalis seda ühisosa. Tõepoolest, on ju teatud kaubad või teenused, nii nagu praegu arutluse all olevad mähkmed ja menstruaal[hügieeni]tooted, mida tõesti [vajavad teatud] inimesed, [näiteks vajavad mähkmeid need,] kellel on uriinipidamatusega probleeme. See ei ole ju midagi sellist, mille puhul oleks, ma ei oskagi öelda, mingit poliitilist taotlust. Siin saalis võiks olla see ühisosa, et neile inimestele tuleks appi minna. 

Peeter Ernits ütles, et see mõju on ju tagasihoidlik, 5 miljonit. Aga isegi kui riigi jaoks 5 miljonit on vähe, siis see 200 eurot aastas võib olla keskkoolilapsele või eakale väga oluline summa. Me ei peaks suruma kõiki arsti vastuvõtule retsepti küsima, et saada neid tooteid 9%-lise käibemaksumääraga. Tegelikult on see ju väärikuse küsimus. Kas olete minuga nõus?

Aitäh! Ma olen sellega absoluutselt nõus. Praegu on ju väga teravalt üleval see küsimus, et inimesed ei pääse väga kergelt arsti juurde. Tõepoolest, see on üks selliseid asju, mille pärast ei peaks perearstide uksi kulutama. Kui me räägime menstruaal[hügieeni]tarvikutest, siis siin ei ole tegu haigusega, vaid sellise soolise eripäraga, mille puhul isegi arst sulle seda tõendit ei anna.

Lea Danilson-Järg, teine küsimus, palun!

Aitäh! Eelmisest küsimusest sooviks üht osa täpsustada. Kas ma saan õigesti aru, et näiteks need mähkmed läheksid ka käibemaksuerandi alla, mis on korduvkasutatavad, mitte ühekordsed? Kas jah? 

Teine küsimus on mul selle kohta, kas te olete selle eelnõu raames analüüsinud, kas just selline viis on kõige kohasem ja otstarbekam, et aidata neid, kellel ei ole võimalust neid hügieenitarbeid soetada. Kas sama raha kasutades on võimalik saavutada see eesmärk ka mingil muul moel, näiteks koolides tasuta hügieenitooteid jagades? Isegi kui käibemaksu ei ole, siis mingi raha tuleb ju ikkagi nende toodete eest maksta, ka seda ei pruugi inimestel olla. Võib-olla sedasama raha saaks kuidagi teisiti, otstarbekamalt kasutada? Kas te olete seda analüüsinud?

Aitäh küsimuse eest! Mõtleme korraks veel selle olukorra läbi. Me oleme siin juba rääkinud, et selleks, et näiteks eakas inimene või inimene, kellel on mingisugune tervisemure, saaks selle toote soodsamalt, peab ta pöörduma meditsiinitöötaja ehk perearsti poole. Ta saab tõendi, millega ta läheb apteeki ja mida ta seal näitab ning siis ta saab selle toote soodsamalt. 

Loomulikult on sotsiaaldemokraatidel juba ka selliseid algatusi, et kogutaksegi annetustena just nimelt neid naiste hügieenitarvikuid ja jagatakse neid koolides tüdrukutele. See on väga populaarne ja need tooted saavad alati otsa. 

Mis puudutab teie küsimuse esimest poolt, siis konkreetselt eelnõus ei ole käsitletud seda korduvkasutatavuse teemat, kuid minu hinnangul võiks see [põhimõte] kehtida küll.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Te tõite ka ettekandes välja, et tõepoolest, koolinoored pöördusid sotsiaalkomisjoni poole rahvaalgatusega. Kolm neidu koos õpetajaga käisid seda tutvustamas. Väga lühikese ajaga olid nad kogunud sellele algatusele üle 4700 allkirja. Võib-olla ütlen veel seda, et koolineiud rääkisid ka sellest, et [kooliaasta jooksul] on ju vaheajad. Kui koolis on olemas võimalus neid [hügieenitarvikuid] saada või kui seda võimalust laiendatakse ka koolidesse, kus seda seni ei ole olnud, siis [tuleb arvestada,] et on olemas vaheajad, aga vaheajal on [tüdrukutel] täpselt samuti neid tarvikuid vaja. Mul on hästi hea meel, et noored ise on selle algatanud. Seal ei ole taga mingisugust erakondlikku kuuluvust ega midagi sellist. Nagu teiegi ütlesite, see [otsus] võiks olla erakondadeülene või vähemalt võiks see olla sinnapoole sihitud. 

Minu meelest on siin ka see küsimus, et kui mähkmed oleksid [käibemaksust] vabastatud, siis see kindlasti kergendaks noortel peredel laste muretsemist ja kasvatamist ning aitaks neil kergemini hakkama saada.

Absoluutselt! Mäletan omagi kogemusest, kui palju neid mähkmeid väikeste lastega kulub. Peredele on see ikkagi päris korralik väljaminek. Tõepoolest, ma arvan, et see eelnõu ongi sellepärast hea, et see on mõeldud selleks, et toetada väga laia läbilõiget ühiskonnast: nii eakaid, lapsi kui ka noori. Selles mõttes oleks ju väga tore, kui selline eelnõu Eestis vastu võetaks.

Anti Haugas, palun!

Aitäh! Ma arvan, et te olete [sobiv] saadik, kellelt seda küsida. Ka mina, kolme väikese lapse isa, olen samamoodi täheldanud, et eks mähkmed maksavad omajagu palju. Aga selline hea nipp on lapsevanematele, et tuleks minna üle korduvkasutatavatele mähkmetele. Sellega võib kokku hoida kuni 1000 eurot. Ma usun, et kindlasti peaks propageerima just korduvkasutatavaid tooteid, sest mähkmed lagunevad looduses 500 aastat ja see on globaalselt üha kasvav probleem. USA-s on see prügimägedel kolmas artikkel, mähkmed on naftatooted ja lagunevad kaua. Pluss see, et nad eraldavad prügimäel ka metaani ja mõjutavad kliimat.

Jah, aga mis see küsimus oli? (Anti Haugas täpsustab küsimust: "Kas peaks soodustama korduvkasutatavate mähkmete kasutamist?") Jaa, just, aitäh! Kolleeg Lea Danilson-Järgil oli sarnane küsimus ja me seda siin põgusalt arutasime. Jah, see soodustus võiks kehtida ka korduvkasutatavate hügieenitarvikute kohta. Ma mäletan, et kui minu enda lapsed olid väikesed, siis [korduvkasutatavad] mähkmed olid veel kallimad kui need ühekordsed. Aga õnneks on aeg praeguseks nii palju muutunud, et ka need ühekordsed tooted on juba päris okeid võrreldes sellega, mis nad kunagi olid, eriti just Euroopas. Kuna Euroopas on kõrgemad tervise- ja keskkonnastandardid, siis ka need ühekordseks kasutamiseks mõeldud tooted on palju keskkonnasõbralikumad, kui nad olid varem.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Mul on mähkmete kohta küsimus. [Teema on] lapsed, väikesed lapsed ja tegelikult üldiselt pere turvatunne. Me teame, et uuringute järgi on oluline loomulikult toimetulek, aga toimetulek on osa pere turvatundest. Kui turvatunnet ei ole, siis ei pruugi neid lapsi ka nii palju sellesse maailma sündida. Äkki te avaksite seda poolt, milline see mõju võiks olla? Siin on räägitud väga erinevatest meetmetest. Minu hinnangul pakub ühte võimalust, mida riik võiks teha laste ja perede heaks, seesama eelnõu, mida me siin praegu menetleme. Võib-olla te valgustate natuke ka seda poolt ja seda mõju?

Aitäh küsimuse eest! Tegelikult on seda küsimust päris palju analüüsitud, lähtudes just sellest fookusest, mille kohta te praegu küsisite. Tõepoolest, kui vaadata inimeste otsuseid, mida nad teevad, siis on selge, et pere loomine on väga suur otsus, mis praegu on Eesti jaoks väga oluline, see on küsimus meie kestmisest, sellest, kuidas inimesed ennast siin tunnevad ja kas nad tunnevad kindlust homse ees. Praegu ei ole see tunne tugev. Kui meil on võimalik noori inimesi rohkem julgustada ja pakkuda neile turvatunnet, siis me peaksime kasutama kõiki neid võimalusi. 

Kui vaadata nendesse meetmetesse sisse, siis on näha, et tegelikult need ei ole väga kallid, vaja on vaid väikest reorganiseerimist. Loomulikult oleks palju abi ka sellest, kui meil kehtiks toidul soodsam käibemaksumäär, nagu paljudes teistes riikides on. Paljud meie naaberriigid on praegu toiduainete käibemaksu alla toomas ja tegelikult on see ka rahva hulgas väga soovitud. Nagu me nägime, see petitsioon kogus üle 100 000 allkirja. Inimesed väga ootavad selliseid meetmeid, mis pakuksid reaalset leevendust igapäevase majandusliku toimetulemise [probleemidele]. Kindlasti võetaks ka see eelnõu inimeste poolt hästi vastu.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Juhtivkomisjonis toimunud arutelust annab ülevaate meie hea kolleeg, rahanduskomisjoni liige Diana Ingerainen. Palun!

Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda ettepanekut 23. veebruaril. Rahanduskomisjonis oli [Reili] Rand, kes tutvustas, nii nagu tehti ka praegu, milles on selle ettepaneku sisu. Toimus ka väike arutelu. Rahandusministeeriumist oli [istungile] palutud Aet Külasalu, kes andis teada Vabariigi Valitsuse seisukoha, mis ütleb, et ei toetata [ettepanekut] käibemaksu alandamisega seda probleemi lahendada. Täpselt nii nagu siin, arutati veel hindade ja toimetuleku ning mähkmete hinna kujunemise üle turul. 

Võeti vastu kolm otsust. Esimesed kaks tehti konsensuslikult: teha ettepanek tuua eelnõu täiskogu tänase istungi päevakorda ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks mind. Tehti ka kolmas ettepanek: eelnõu tagasi lükata. Poolthääli oli 4 ja vastu oli 1. Aitäh!

Teile on vähemalt üks küsimus. Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh ülevaate eest sellest, mida komisjon arutas! Mul on küsimus. Ma saan aru, et te kannate ette komisjoni materjale ja kõike seda. Aga kas teie erakonnakaaslane, kes on sotsiaalkomisjoni liige, rääkis sellest pöördumisest analoogsel teemal, mille tõid siia koolinoored? Kas oleks mõistlik, et ka rahanduskomisjon arutaks seda teemat, mille on rahvaalgatuse kaudu algatanud noored? See [algatus] ei ole poliitiline. Selle on algatanud noored, kes ei ole sotsiaaldemokraadid ega ilmselt mitte ühegi erakonna liikmed. Nad on selleks veel liialt noored, aga nad on selle murega siia tulnud. Järsku te võtate siit ka selle mõtte kaasa?

Suur aitäh selle ettepaneku eest! Muidugi me seda arutasime. Ma olen koolitervishoiuga aastaid ja aastaid kokku puutunud. Mul on nii hea meel, et koolides on juba olemas need automaadid – kus moodsamad ja kus vähem moodsad – ja et see kättesaadavus on olemas. Tõesti, kuidas katta see [vajadus] ka vaheajal nende tüdrukute puhul, kes seda tõeliselt vajavad, see tuleb meil koos välja mõelda. Aga olen seda meelt, et see [meede] peaks olema vajaduspõhine ja [mõeldud] täpselt nendele, kellel on seda vaja, nii et need asjad saaksid kaetud.

Lauri Läänemets, teine küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Mind huvitab ikka see sisuline pool. Ma võrdlen seda eelnõu ja maksumuudatust. Koalitsioonil ei ole enam ju seda probleemi, mis varem oli, et maksud peaksid olema ühetaolised. Erandeid tehakse viimasel ajal vabalt. Vaatame, kuidas seda riigieelarvet tehti: 4000 eurot ja rohkem teenivad inimesed saavad kamba peale kokku aastas 120 miljonit. Neil selle järele vajadust ei ole, aga praegu me räägime tegelikult päris reaalsest vajadusest. Võib-olla te valgustate meid nendest argumentidest? Kui neid viimase aja otsuseid kõrvutada, siis mulle tundub, et need argumendid peavad olema väga hästi põhjendatud, miks reaalse murega inimesi mitte aidata, samal ajal, kui tundub, et raha on väga palju ja seda saab siia-sinna ja vasakule-paremale loopida. Palun seletage. Ma ei saanud sellest lühikesest ettekandest üldse aru.

Aitäh! Siin oli mitu asja koos. Ma toon välja ainult ühe: vahendid uriinipidamatuse korral, mida inimesed saavad kasutada. Siin ei ole küll põhjust, miks mitte arsti poole pöörduda. Mul on nii hea meel, et väga paljudel juhtudel suudab meditsiin aidata. On olemas diagnostikameetodid, on olemas ravimeetodid, nii medikamentoossed kui ka operatiivsed. Siin ei ole põhjust anda ühiskonnale sisendit, et ärge sel puhul arsti juurde minge, et see on ainult hügieeniküsimus. Ei, siin on olemas kompleksne lähenemine. Ma julgen küll arstina öelda, et me suudame neid inimesi aidata. See ei ole küsimus mitte ainult hügieenitarvetest, vaid see on ikkagi terviklik käsitlus.

Suur tänu teile! Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 794 esimesel lugemisel tagasi lükata. Peame seda ettepanekut hääletama ja saalikutsungi järel me seda teeme. 

Väga lugupeetud Riigikogu liikmed, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 794 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 40 Riigikogu liiget, vastu 10, erapooletuid oli 0. Seaduseelnõu 794 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 

Oleme jõudnud, head kolleegid, tänase viimase päevakorrapunktini: Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre Hanimäe ja Züleyxa Izmailova algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 805 esimene lugemine. Nüüd on lõpuks teie kord, te olete seda kannatamatult oodanud, hea kolleeg, Riigikogu liige Andre Hanimägi. Palun!

Aitäh, hea aseesimees! Head kolleegid! Ma näen kolleegide nägudelt, et kõik on seda kannatamatult oodanud. Ennist ei olnud nii palju inimesi saalis, aga minu eelnõu [tutvustuse ajal] on saalis nii palju inimesi. Aitäh teile, head sõbrad! 

Eelnõu on iseenesest väga lihtne: tõepoolest, lastetoitudel ja imikute piimasegudel võiks käibemaks olla 0%. 

Sissejuhatuseks ainult niipalju, et meil on viimasel ajal väga palju olnud juttu peredest, perede hakkamasaamisest, sündimusest ja kõigest muust sellisest. Loomulikult on olnud väga palju juttu ka toiduainete käibemaksust. Nagu te teate, et kuigi ennist oli siin juttu taaskasutusest, siis toiduainete puhul ei ole see soovitatav. Toiduaineid taaskasutada ei saa, need tuleb ikkagi uuena osta. Seetõttu kulub inimestel toidu peale loomulikult väga palju raha, seda eriti siis, kui pere suureneb, mis on ka arusaadav. 

Alles täna oli siin toiduainete käibemaksu vähendamise otsuse eelnõu, mida toetati natuke laiemalt. Ma vaatan, et paljusid fraktsioone, kes ennist toiduainete käibemaksu langetamist toetasid, täna siin saalis kahetsusväärselt ei ole. Aga see on tõepoolest selline kahe otsaga asi. Ühelt poolt on see mõistlik ja vajalik otsus peredele ja see annaks päris suure kokkuhoiu. Ma olengi seletuskirjas välja toonud, kui suur see kokkuhoid võiks olla nendel, kes peavad mingitel põhjustel piimasegusid kasutama. Me teame ka, et väikelastetoit on müügil erinevates poodides, alati ei ole võimalik teha kodust püreed ja seda [toitu] ikkagi ostetakse. See ei tähenda muidugi, et ei peaks tegema kodust toitu, loomulikult peaks, aga me teame, et inimesed siiski ju ka ostavad neid [püreesid] lastele. Need kulud võivad lapsevanematel olla ikkagi mitusada eurot, isegi tuhandeid eurosid aastas. 

Vaatame näiteks piimasegude hindu, mis on päris kõrged, erinevates poodides on need erinevad, eks ole, aga paarkümmend eurot või 40 eurot võivad need hinnad olla. Aastane kokkuhoid võiks selle eelnõu läbiminemise korral olla kuni 400 eurot aastas, mis, ma arvan, on noorele perele väga suur tugi. 

Mis oleks need positiivsed mõjud? Perede kindlustunde kasv, lapsesaamisega seotud majandusliku riski vähenemine, laste vaesusriski ennetamine, tervishoiukulude võimalik vähenemine, positiivne väärtussignaal riigi peresõbraliku poliitika kohta. Ma arvan, et ka see on hästi oluline, just see sõnum. 

Me oleme alati rääkinud, et olgu, toiduainete käibemaksu langetamine on kallis, ka põhitoiduainete käibemaksu langetamist ei saa koalitsioon toetada, sest see on ka jube kallis ja see ei lähe hindadesse. Me näeme, et Läti on sellise sammu teinud. Me saame varsti väga hästi võrrelda, kummal siis õigus on, kas Eestil või Lätil ja ülejäänud Euroopal. 

See, [millest me täna räägime,] oleks riigieelarvele väga väikese mõjuga, hinnanguliselt circa 5 miljonit eurot – väga väikese mõjuga! –, aga noortele peredele, tõepoolest, noortele peredele, kellel on väikene laps kasvamas, tähendaks see mitmesajaeurost toetust. 

Lisaks oleks see väga oluline sõnum Eesti ühiskonnale, et jah, me mõistame, et need toidud on kallid, ja kuna need toidud on vajalikud, siis me oleme valmis riigina tegema selle sammu, et vähendada nende käibemaksu.

[Rohkem,] ma arvan, ei olegi mõistlik siin rääkida. Tõesti, erinevad riigid Euroopas erinevaid maksuerandeid kasutavad, ka see on kõik seletuskirjas välja toodud. Seetõttu ma lõpetan ja palun teil teha see samm, mis on väikene samm riigieelarvele, aga suur samm Eesti peredele. Aitäh!

Tänan teid särava ettekande eest! Teile on mõned küsimused. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Eelmise eelnõu puhul oli öeldud turu maht, et menstruaal[hügieeni]toodetel on see 25 miljonit, mähkmetel 45 miljonit, ja ka see, kui palju selle [muudatusega] võidaksid inimesed ja pered. Aga piimasegude puhul ma ei leidnud seda, kui suur see maht võiks olla. Siin on küll öeldud, kui palju kokku hoiab, 200 eurot aastas või rohkem, aga kui suur see turg on Eestis? On sul teada? Kui palju sealt siis kokku annaks hoida käibemaksu ärajätmise korral?

Aitäh, hea küsija! Mul selliseid eraldi andmeid ei ole, kui [suur] on piimasegude turg ja kui [suur] on näiteks püreede või muude väikelastetoitude turg. See arvutus on tehtud ühiselt, koos. See on tuletatud sellest, kui siin aasta ja poolteist tagasi arutati põhitoiduainete käibemaksu langetust, siis põllumajandusministeerium tegi Piret Hartmani eestvedamisel põhitoiduainete analüüsi, kus olid [hõlmatud] ka väikelastetoidud. Seal ei olnud [arvestatud] küll mitte 0%-ga. See 0% on nüüd tuletatud ja hinnanguliseks maksumuseks riigieelarvele on saadud 5 miljonit eurot. Aga kindlasti ei ole see nii täpne arvutus, nagu võiks teha Rahandusministeerium, kui ta teeks väga suure analüüsi, kui suur see turg täpsemalt on. Aga põllumajandusministeerium seda küsimust arutas, kui oli [kõne all] toiduainete käibemaksu langetus, ja sellest tulenevalt on tuletatud riigieelarve kulu, mis on umbes 5 miljonit eurot.

Irja Lutsar, palun!

Hea juhataja! Hea Andre! Ma usun, et sa nõustud minuga, et kõige parem toit alla kuuekuusele lapsele on rinnapiim. Me soovitame anda rinnapiima kuni [lapse aastaseks saamiseni]. Neid püreesid, mis on tehases valmis tehtud, on ikka mingil määral [töödeldud]. Kas sa ei arva, et kui me langetame imikute piimasegude ja igasuguste püreede käibemaksu, siis me sellega nagu anname teada, et lapse kõige parem toit ei ole rinnapiim, ja nende emade hulk, kes oma lapsi rinnapiimaga toidavad, langeb veelgi? Me tegelikult summa summarum ei paku siis nendele lastele kõige paremat toitu.

Aitäh! Ma alustan sellest, et ma absoluutselt nõustun sellega. Mina olen meditsiinis kindlasti vähem haritud, kui olete teie. Aga ma arvan, et see, et rinnapiim on kõige kasulikum, on ammuilma tõestatud, kahtlemata, siin ei ole mingit küsimust.  

Aga ma arvan ka seda, et kõik pered ei saa seda üldse lapsele pakkuda või neil ei ole seda piisavalt võimalik pakkuda. See on ka üks asi, millele tuleb tähelepanu juhtida. 

Ma arvan tegelikult, et meil on rinnaga toitmine, ütleme, päris [levinud]. Ma ei näe seda ohtu, et inimene vaatab, et okei, ma saan nüüd natukene raha kokku hoida, ma lõpetan rinnaga toitmise varem ja ostan hoopis piimasegu. Ma ei usu tarbija sellisesse käitumisse. Täpselt vastupidi. Ma ei usu ka seda, et kui näiteks väikelastetoidud oleks meil väga kallid, siis äkitselt kõik hakkaksid arvama, et tuleb ikkagi seda kaalikat ja kartulit kodus keeta. Me kõik saame aru, et mingid asjad võiksid perfektses maailmas täpselt nii käia, aga meil ei ole perfektset maailma. Mina väikelapse isana, mäletan, täpselt samamoodi tegin kodus seda püreed, aga ostsin seda ka poest. Ma arvan, et keskmine tarbija ongi täpselt selline, et kui on võimalik, siis ta teeb kodus, kui ei ole võimalik, siis ta võtab reisi peale selle topsiku kaasa. Ma seda ohtu ei näe, et tarbija käitumine võiks kuidagi kardinaalselt muutuda sellepärast, et on olemas odavam alternatiiv. Lõppkokkuvõttes, ma arvan, peredel ja eriti emadel ei ole küsimus ainult selles, et rinnapiim on odav ja hea, vaid seal on ju ka lähedus lapsega ja kogu see emotsionaalne pool. Ma usun, et ka sellel on väga suur mõju. 

Heljo Pikhof, palun!

Aitäh! Ma usun, et kindlasti on tegu olulise ja peresid toetava algatusega. Palun selgitage, millist positiivset mõju te ootate lastetoidu käibemaksu nulli viimisel just madalama sissetulekuga peredele ning kuidas see meede aitab kaasa laste heaolu ja võrdsemate arenguvõimaluste tagamisele. Kas on üldse kavandatud edaspidi meetme mõju jälgida?

Aitäh! See viimane küsimus on, ma arvan, väga hea. Alati, kui me räägime toiduainete käibemaksu langetusest, siis on kasutusel see argument, et see ei jõua hindadesse. Muidugi tuleb seda kontrollida ja ma arvan, et sellise väga sihitud ja väga kitsa lahenduse puhul me saaksimegi selle testi ära teha. Täna teeb seda Läti, me näeme Läti pealt, kas need hinnad langevad või vähemalt see tõus peatub. Aga tegelikult on ka näiteks härra Luman minu teada öelnud, et aga teeme sellise sihitud ajutise katse, siis me saame teada, kas need käibemaksulangetused mõjutavad hinda või mitte. Nii et ma arvan, et väikelastetoitude ja piimasegude puhul kahtlemata nii avalikkus, inimesed kui ka poliitikud, aga ma arvan, et miks mitte ka Konkurentsiamet või keegi teine, saavad väga kenasti jälgida, kas hinnad poodides langevad või mitte. 

Mis puudutab kasu, siis nagu ma enne ka kirjeldasin, toit on midagi sellist, mille [ostmist] ei saa edasi lükata. Me ju kõik teame, et see, milline on sinu toit lapsepõlves, mõjutab sind kogu elu. See on kõige olulisem [aeg], kui sa pead olema heas toitumuses, sa pead saama kõik oma vitamiinid ja mineraalid kätte. See on väga oluline. 

Kui me räägime kokkuhoiust, siis mul on siin välja toodud, et see võib olla ikkagi mitusada eurot. Me teame, et just väiksema sissetulekuga inimeste puhul võtab toidukorvi [maksumus] nende sissetulekutest suurema osa. Nii et see mõju on just nimelt väiksemat ja keskmist sissetulekut teenivate perede jaoks suurem.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Läheme juhtivkomisjonis toimunud arutelu juurde. Palun ettekandjaks rahanduskomisjoni liikme Diana Ingeraineni.

Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda teemat oma istungil 10. märtsil. Lisaks rahanduskomisjoni liikmetele oli kohale palutud Aet Külasalu Rahandusministeeriumist. Komisjonis tutvustas seda eelnõu Riina Sikkut ja käidi läbi needsamad teemad. 

Ma kordan natuke, millest mina seal [rääkisin]. Meil on Eestis suur rõõm tõdeda, et nendele lastele, kes ei saa rinnapiima ja kellele ei sobi piimasegud, on võimalik kirjutada retseptiga välja soodustingimustel vastavad segud, et nad saaksid oma toidu kätte. Nii et see lahendus on väga kenasti vajaduspõhiselt olemas. Ma tõin ka välja, et kui vahepeal on tulnud uusi diagnoose või mingeid seisundeid, mille puhul ei saa lapsele rinnapiima anda, siis kindlasti tuleb sellele tähelepanu juhtida ja need ettepanekud teha. 

Me arutasime ka seda, kas on võimalik eristada, mis on lastetoit või muu toit. Korra tuli arutelu alla see, mis sõnumi me anname, kui me soodustame ikkagi kõrgtöödeldud lastetoite. Selge on see, et maksu[soodustust] ei saa [kehtestada] ainult teatud tootjate toodangule – näiteks on Eestimaal väga häid tootjaid –, vaid see rakenduks ikkagi kõikide suhtes. Siin ei ole võimalik vahet teha. 

Konsensuslikult võeti vastu kaks otsust: võtta see [eelnõu] täiskogu päevakorda tänaseks ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks mind. Komisjon tegi ka kolmanda ettepaneku: eelnõu tagasi lükata. See sai 5 poolthäält ja 1 vastuhääle. Aitäh!

Teile on ka mõned küsimused. Peeter Ernits, palun! 

Hea juhataja! Hea ettekandja! Rõõm on teilt küsida, proua doktor. Praegu siin teie kolleeg, tohter, ütles, et jah, rinnapiim on parem. See on siililegi selge, et rinnapiim on lapse arengule tunduvalt parem kui mingisugune segu. Aga eelmisel korral te nagu ei soovitanud – praegu ma tean, et see eelnõu tapetakse ära, ka teie häälte abil –, eelmisel korral te millegipärast ei soovitanud, et mähkmete asemel võiks turbasammalt kasutada või midagi muud, kuigi te teadsite, et need väga head ettepanekud saadetakse prügikasti. (Ettekandja naerab.) Mis tunne teil on? Te ei anna sentimeetritki järele. Kui toiduainete [käibemaksu alandamisele] kuluks liiga palju raha, siis mähkmete või toidulisandite ja kõigi nende puhul on tegemist 5–9 miljoniga.

Teie aeg!

Jah! Mis tunne teil on? Rahulikult prügikasti!

Aitäh! Kogu lugupidamise juures, aga rinnapiima turbasamblaga võrrelda ei ole kohane.

Helmen Kütt, palun!

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Olukorras, kus Eestis on ligi 12 000 vaesuses elavat last ja neist osa on kindlasti väikelapsed, kas teil ei olnud komisjonis kas või korraks arutelu selle üle, et esimesel lugemisel [seda eelnõu] mitte tagasi lükata, vaid võtta välja statistika, kui palju on sellises vaesuses, alla absoluutvaesuse [piiri] elavaid lapsi ja peresid? Tõepoolest, nii nagu ka ettekandja välja tõi, võiks proovida vähemalt lastele suunatud toidusegud käibemaksust vabastada ja seda [olukorda] analüüsida. Vähemalt võiks võtta välja statistika. Kas selle üle oli komisjonis arutelu, et on vaja teada saada, kes need lapsed on? Siin räägiti eelmise eelnõu arutelul, et see võiks olla sihitatud abi nendele, kes seda abi vajavad. Kas selle üle komisjonis üldse arutelu oli? 

Suur aitäh! Meie mure on ühine. Tõepoolest, Eestis on vaesuses, kas suhtelises või absoluutses vaesuses elavaid lapsi liigagi palju. Aga komisjonis me seda ei arutanud. Me peame kindlasti mõtlema, kuidas sihitatult nendeni jõuda, kuidas neid märgata ja [mida teha,] et meil ei oleks neid lapsi nii palju. 

Aga võib-olla üks väike nüanss. Väga raske oleks täpselt aru saada, kas see toit jõuaks lapseni, kui selle toidugrupi puhul oleks käibemaks alandatud. Võib-olla ei ole see lihtsalt õige meede, kuidas neid lapsi aidata.

Heljo Pikhof, palun!

Suur tänu! Austatud ettekandja, me siin saalis ja poliitikute seas üldisemalt räägime kogu aeg, et peaks sündima rohkem lapsi. Me teame kõik, milline on tänane demograafiline situatsioon. Mul on siit tulenevalt küsimus: kas te näete, et lastetoidu käibemaksu nullmäär võiks toetada ka sündimust ning noorte perede kindlustunnet tuleviku suhtes? Tänase majandusliku ebakindluse tõttu ei tohiks lapsed jääda sündimata.

Aitäh! Me komisjonis ei arutanud, milline on sündimuse seos selle toidugrupi käibemaksu alandamisega. Küll aga olen ma väga seda meelt, et kogu meie ühiskond peab muutuma tolerantsemaks, sallivamaks ja hoolivamaks oma emade, laste, isade – kõigi suhtes.

Lea Danilson-Järg, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Eelnõu on kahtlemata väga positiivse eesmärgiga, ta võimaldab väikelastetoitu paremini kättesaadavaks teha ja toetab peresid lastega seotud kulude kandmisel. Tõepoolest, nii peabki. Ma arvan, et lastega seotud kulud peaksid ühiskonnas jagunema solidaarselt, eriti arvestades, et laste üleskasvatamise kulu jääb aina väiksema grupi inimeste peale, sest lapsevanemaks saadakse hiljem ja on palju neid, kes ei saagi lapsi. 

Aga kas te komisjonis arutasite seda, kuidas ikkagi tagada, et mitte ainult tehases toodetud toit oleks väikelastele paremini kättesaadav, vaid toit üleüldiselt? Kas üks alternatiiv võiks olla see, et hoopiski suurendada toetust väikelastele? Siis saaksid lapsevanemad otsustada, kas nad ostavad selle toetuse eest poest kartulit ja porgandit ning teevad ise püreed või ostavad valmistoitu. Või siis alternatiivina, eks ole, ka rinnaga toitmine tegelikult paneb ema …

Teie aeg! 

… kehale suurema koormuse ja ta peab ise rohkem sööma. Nii ei oleks eelistatud just tehasetoit.

Suur aitäh! Me korraks arutasime, missugusele toidule siis panna [juurde silt] "Lastetoit". Kui porgandeid müüakse, kas see on siis nagu lasteporgand, või kas on lastepiima ja nii edasi. Aga seda teemat me otseselt ei arutanud, mis oleks need alternatiivid, kas siis toetused või mis.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud ettekandja! Kõigepealt paluksin täpsustust, selle kohta, et me ei tea, kas see toit ikkagi jõuab lasteni. Tõenäoliselt lastetoit jõuab lasteni. 

Aga minu küsimus on selle kohta, et meil on sündimus väga madal. Väga paljud arvamusliidrid ütlevad, et tuleb midagi ette võtta, lapsed on tulevased maksumaksjad, kuid neid on järjest vähem. See koorem jääb väga väikese hulga inimeste õlule. Kui nüüd koalitsioon selle eelnõu tagasi lükkab, siis kui kaua üldse seda probleemi kannatab edasi lükata? Äkki peaks kuskilt alustama? 

Aitäh! Me komisjonis kindlasti ei arutanud, kas sündimuse ja käibemaksu alandamise vahel on seoseid. Seda me sellisena ei võtnud.

Madis Kallas, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Te mainisite, et komisjonis arutleti, kuidas ja mismoodi mõjutab see maksulaekumisi ja kui palju jääb raha saamata.

Aga sellest olulisem võib olla see, kas see jõuab täpselt selle sihtgrupini, mille kohta ka kolleegid Helmen Kütt ja Anti Allas küsisid. Minule teadaolevalt, ja ka erinevad uuringud on seda näidanud, on lastetoitudes vähem e-aineid, vähem lisatud suhkrut, nad on igatpidi kasulikumad. Kas komisjonis oli ka arutelu, mis selles halba on, kui see jõuab ka sihtgruppideni, keda võib-olla ei mõeldud esimeste tarbijatena? See oleks ju kõigile kasulikum kui nende toiduainete [tarbimine], kus neid e-aineid on palju ja suhkrut on palju. Kas see tuli kuidagi jutuks, et ei ole ju tegelikult ohtu, kui ka täiskasvanud tarbivad aeg-ajalt vähem suhkrut, vähem e-aineid ja nii edasi?

Aitäh! Me sellisel kujul seda ei arutanud. Küll pean ütlema, et lastearstide selts ja allergoloogid on uurinud Eesti tootjate [toodangut]. Tõesti, see toit, mida pakutakse, on väga kõrge kvaliteediga. Aga importtoodetele antakse pigem hinnang, et nendes on liiga palju suhkrut ja nad on liiga töödeldud, nii et neid ei soovitata kellelegi.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Üldteada ja -tuntud fakt on see, et kui inimestel on vähem raha, siis nad ostavad ebakvaliteetsemat toitu, ehk toidu hind mõjutab seda, kui tervislikult inimesed toituvad. Seda näitavad uuringud. Väikese raha eest ostetakse pigem poolfabrikaate ja muid selliseid asju. Mida rohkem sul on raha, seda paremat [kaupa], värskeid juurvilju ja kõike sa saad osta. Seda me teame. 

See eelnõu on ju esitatud selles kontekstis, kus koalitsioon ei ole toetanud üldist toiduainete käibemaksu langetamist. [Selle eelnõuga soovitakse] teha vähemalt laste osas samm edasi. Te olete seda tagasilükkamist põhjendanud tervise[argumendiga], kuigi tegelikult on toidu hinnal ja tervislikul toitumisel väga otsene seos. Kui toidu hind oleks madalam, oleks paljude [inimeste] toitumine tervislikum. Kas komisjonis oli ka sisuline arutelu ja pakuti mingit muud lahendust, kuidas jõuda tervisliku toitumiseni ja teistpidi inimeste toimetulekuprobleemide lahendamiseni?

Aitäh! Komisjon seda sellisel kujul ei arutanud. Küll aga julgen ma oponeerida sellele, kas inimeste toiduvaliku ja võimaluste vahel on nii [otsene] seos, et nad teevad kohe valikuid tervislikkuse suunas. Seda päris üksühest seost ei ole leitud. Kes kuidas toitub ja millest see sõltub, seda me komisjonis ei arutanud.

Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea komisjoni ettekandja! Kolleeg Hanimägi ütles eelnõu tutvustades väga kenasti, et selline otsus annaks ühiskonnale väga hea signaali, et lapsed on siia oodatud. Minu arust on see väga tähtis. 

Ma kuulasin, mida te meile rääkisite. Te ütlesite näiteks seda, et ühiskonnas peavad kõik inimesed näitama laste ja emade suhtes üles rohkem sallivust ja hoolivust. Mainisite ka seda, et 12 000 lapse absoluutne vaesus on probleem, millele tuleb lahendus leida. Samas olete täna korduvalt öelnud, et te pole neid küsimusi komisjonis seoses käibemaksu langetamisega arutanud. Aga öelge palun, mis on need sammud, mida te olete arutanud. Kuidas neid probleeme lahendada? Kuidas lahendada laste vaesuse küsimus? Kuidas [saavutada] seda, et meie [inimestel] oleks rohkem kindlustunnet, ja seda niivõrd palju, et nad julgeksid peret luua?

Suur aitäh selle küsimuse eest! Hea meel on tõdeda, et tegelikult on ju vaesuses [elavate inimeste arv] aastatega kogu aeg langenud. Selle taga on ikkagi tugev majandus ja muud tegurid. Aga ma tõden, et see komisjon, kuhu mina kuulun, on rahanduskomisjon ja seal me vaatame neid [teemasid] teise nurga alt. Kindlasti tuleb leida neid vastuseid, kõik lapsed on oodatud, selles pole kahtlustki, aga rahanduskomisjon neid küsimusi sellisena ei aruta.

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Hea kolleeg! Ma vaatasin, et valitsuse tagasisides oli sisuliselt kaks punkti. Üks oli see mure 0% pärast, et need [tooted] ikka ei peaks olema päris käibemaksuvabad, ja teine oli vist see, kuidas defineerida väikelapsetoitu. Kuigi ma omast arust olen seletuskirjas välja toonud, et Euroopa Liidu määruse järgi saaks seda teha küll. Mulle tundub, et on täiesti võimalik spetsiaalselt imikutele ja väikelastele mõeldud toiduaineid defineerida. Teiselt poolt saab ka selle käibemaksuvabastuse asjus teha mingeid kompromisse. Kas te komisjonis arutasite seda, et okei, kui 0% ei sobi, siis äkki sobib näiteks 9%, ja ka seda defineerimist? Püüame ikkagi ühiselt selle variandi leida.

Aitäh! Jaa, kolleeg Riina Sikkut tõi ka välja, mis on see kompromissvariant, et kui 0 ei sobi, siis sobib äkki 9. Me arutasime tõesti ka seda, kas on võimalik leida see õige [toidu]grupp üles. Pigem jäi [kõlama], kas sellesse gruppi [kuuluvad toidud], mida poes pakutakse, on tervislikud ja mis sõnumi me tegelikult anname, kui me käibemaksu niimoodi langetame. Ma veel kord toon ära, et see [soodustus] rakendub siis ju kõikide suhtes, nii import- kui ka omatoodete suhtes. Niipalju me seda arutasime. 

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 805 esimesel lugemisel tagasi lükata. Seda ettepanekut me peame hääletama, aga teeme seda peale saalikutsungit.  

Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 805 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 37 Riigikogu liiget, vastu 12, erapooletuid oli 1. Eelnõu on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 

Oleme läbinud 14. päevakorrapunkti ja edukalt ka kogu päevakorra. Tänane istung on lõppenud. Kohtume homme!