Tere päevast, hea Riigikogu! Alustame täiskogu teisipäevase istungiga. Kohaloleku kontroll, palun! 

Kohale registreerus 67 Riigikogu liiget, puudub 34.   

Nüüd on aeg eelnõude ja arupärimiste üleandmiseks. Seda soovi ei ole.  

Siis saame, head kolleegid, minna tänase päevakorra juurde. Päevakorra esimene punkt: väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" eelnõu (832 OE) esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt kolleegi, väliskomisjoni liikme Henn Põlluaasa. Ega ei tulnud väga kiiresti?

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Annan lühiülevaate sellest eelnõust Balti Assamblee Eesti delegatsiooni muutmiseks. Väliskomisjon esitas vastava otsuse eelnõu 23. veebruaril. Riigikogu juhatuse määratud muudatusettepanekute tähtajaks oli 6. märts kell 12 ja mitte ühtegi ettepanekut ei esitatud.

Väliskomisjon tegi 9. märtsi istungil konsensusega järgmised menetluslikud otsused. Teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta Riigikogu otsuse eelnõu 832 OE esimeseks lugemiseks Riigikogu täiskogu kolmapäeva, 18. märtsi istungi päevakorda ning viia läbi eelnõu lõpphääletus. Juhatuse otsusega on eelnõu lõpphääletus 17. märtsi päevakorras. Juhtivkomisjoni esindajaks määrati eelnõu esimesel lugemisel Henn Põlluaas ehk mina. Delegatsiooni koosseis oleks pärast selle otsuse vastuvõtmist järgmine: delegatsiooni juht Timo Suslov, delegatsiooni juhi asetäitja Enn Eesmaa ja liikmed Arvo Aller, Aleksei Jevgrafov, Meelis Kiili, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Tiit Maran, Marek Reinaas, Helir-Valdor Seeder, Margit Sutrop ja Peeter Tali. Need otsused väliskomisjonis kõik konsensuslikult kiideti heaks. Aitäh!

Teile on vähemalt üks küsimus. Toomas Järveoja, palun!

Te ütlesite küll, seda koosseisu nimetasite, aga kas seal tuleb mingi muudatus või miks me hääletama hakkame?

Jaa, muudatus on lühidalt selles, et uueks komisjoni liikmeks saab Helmen Kütt. Jah, nii ta on. (Saalist öeldakse midagi.) Riina Solmani asemel, kes lahkus Riigikogust.

Riigikogust? Aa, jah, vastab tõele. Kas on veel küsimusi? Ei ole. Siis suur tänu teile, auväärt ettekandja! Avan läbirääkimised. Aitäh! Läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Nagu ettekandja viitas, selle otsuse eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 832 lõpphääletus. Palun saalikutsungi ja saalikutsungi järel me hääletame.

Head kolleegid, panen lõpphääletusele väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" eelnõu 832. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 69 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Otsuse eelnõu 832 on otsusena vastu võetud. 

Saame minna teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigihangete seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 788 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt rahandusministri Jürgen Ligi.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! See eelnõu on osa plaanist lihtsustada Eestis asjaajamist, säästa aega ja raha. Olulised muudatused siin eelnõus on järgmised. 

Kõigepealt muudetakse riigihangete piirmäärasid. Need on püsinud muutumatuna 2017. aastast peale, nii et inflatsioon on nende majanduslikku sisu vähendanud. Hankijad on olnud sunnitud korraldama keerukamaid menetlusi ka väiksemate ostude puhul. Seetõttu tõstaks eelnõu lihthanke piirmäärasid asjade ja teenuste puhul 50 000 euroni ja ehitustööde puhul 100 000 euroni. 

Põhimõttelisem muudatus on üleminek kolmetasandiliselt piirmäärade süsteemilt kahetasandilisele. Neist keskmine ehk riigihanke piirmäär kaob ning alles jäävad vaid lihthanke ja rahvusvaheline piirmäär. Rahalises väärtuses puudutab see kümnendikku hankelepingutest, kuid menetluslikult lihtsustab ligikaudu poolte hangete läbiviimist. 

Lihthangete maksumuse suurenemise ja kasutuse laienemise tõttu on kavandatud pakkumiste esitamise ja vaidlustamise tähtaegade pikenemine, et ettevõtjatel oleks rohkem aega teha läbimõeldud pakkumisi ja vajadusel seista õiglase kohtlemise eest. 

Veel, menetluste kiirendamiseks antakse hankijatele ka võimalus kontrollida ainult parimat pakkumist ja selle esitanud pakkujat, jättes teised kõrvale, näiteks viie pakkumise saamisel selgitab hankija välja neist parima ning võib kontrollida vaid seda pakkujat ja pakkumust, jättes ülejäänud neli põhjalikumalt läbi vaatamata. See hoiab oluliselt kokku tööaega ja kiirendab tulemuseni jõudmist. Muudatuste mõjuna lüheneks hangete keskmine menetlusaeg 87 päevalt hinnanguliselt 50-le.

Eraldi tähelepanu on pööratud ehitussektorile ja võrgustikusektorile. Ehitushangetes loobutakse ebatõhusaks osutunud keskmise töötasu tõendi nõudmisest. Samuti leevendatakse põhjendamatult madala maksumuse ja alltöövõtjate tausta kontrollimist, mis on edaspidi kohustuslik vaid vähemalt 500 000 euro suuruse maksumusega ehitushangetes. Seejuures tuleb kontrollida vaid neid alltöövõtjaid, kelle tööde maht on vähemalt 10% lepingu maksumusest. Võrgustikusektori ettevõtjatele luuakse lihtsustatud menetlus alla rahvusvahelist piirmäära jäävatele hangetele. Samas säilib endiselt nende hangete puhul läbipaistvus ja hangete riigihangete registris avaldamise kohustus, et maandada korruptsiooniriske. 

Praktika on näidanud, et haldusjärelevalve ja vaidlustusmenetlus on menetlusvigade parandamisel tõhusamad vahendid kui karistamine, seetõttu muutuvad eelnõuga kehtetuks riigihangetealased väärteokoosseisud, aga tahtlikud ja rasked rikkumised on endiselt karistatavad kuriteona. 

Kokkuvõttes ajakohastab eelnõu riigihangete reegleid ja võimaldab avalikku raha otstarbekamalt kasutada. Aitäh!

Suur tänu teile! Teile on ka vähemalt üks küsimus. Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! See piirmäärade tõstmine erinevate menetlusvormide juures ja ka teenuste või ehituste juures – kuna see on seotud nii kohalike omavalitsustega kui ka avaliku raha kasutamisega, siis ma küsin, kas need piirmäärad on summad koos käibemaksuga või ilma käibemaksuta, sest kohalik omavalitsus ei ole käibemaksukohustuslane, ettevõtjad on käibemaksukohustuslased. Millistest numbritest ja kuidas ühtselt aru saada, et need summad on käibemaksuga või ilma käibemaksuta?

Aitäh! See on hea küsimus. Ma pakuks, et see on ilma käibemaksuta, aga ma pean kontrollima. Vabandan, et ei ole tulnud selle peale.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Ma vaatan, et § 1 punktiga 95 kuulutatakse kehtetuks seaduse 10. peatükk, mis on vastutus. Siin on näiteks paragrahvid, mis on hankelepingu või raamlepingu muutmine nõudeid rikkudes, või näiteks, kui pakkuja on riigihanke käigus või vaidluste lahendamise käigus esitanud teadvalt valeandmeid või võltsinud dokumente, siis hüvitab ta selliste andmete või dokumentide esitamisest hankijale või teistele isikutele tulenenud kahju. Ja seal on mõned paragrahvid veel. Mis see ministeeriumi ja su enda selline riskihinnang sellele on? Kas siin kuidagi see vastutusest vabastamine liiga kaugele ei lähe? Kas sa näed seal mingeid riske?

Aitäh! Eks neid riske kaaluti. Ma ise ei ole nii suur praktik, et siin targem olla. Aga üldiselt on jah leitud, et selline paragrahv ei ole praktikas tõhus olnud. See tekitab küll vaidlemise ruumi, aga midagi juurde ei anna.

Toomas Järveoja, palun! 

Aitäh! Lihtsalt Arvole infoks, et minu teada olid kõik riigihanked kohalikus omavalitsuses vanasti ilma käibemaksuta igal juhul. Lihtsalt infoks.

Härra minister võttis seda kui kommentaari ilmselt.   

Jah. 

Arvo Aller, palun!

Jah, võib-olla mitte just selle täiendus, aga siin riigihangetega lihtsustatakse väga palju asju, kus see lihtsustamine on seotud just ehitushangete juures ja seal tuleb ka mitte kohustusliku nõudena enam see, et sa pead keskmise töötasu tõendi tooma maksuametist vastavalt sektorile. Milline oli ministeeriumi arvamus, et enam ei pea võtma keskmise töötasu tõendit riigihanke toimumisel? 

Aitäh! Noh, see ajab asjaajamise väga keeruliseks ja tõendamise väga keeruliseks, aga praktiliselt, nii on mulle kinnitatud, ei ole sellest kasu. Ja siin on ka piirmäär, et muudatusega seatakse ehitustöödel alltöövõtjate kontrollimise kohustuse määraks 10% mahust. Jällegi, et nagu iga viimast töötegijat mitte taga ajada, see lihtsalt venitab protsessi ja võimaldab ülemääraseid vaidlusi. Aga jah, ma arvan, et praktikud on seda tõstnud ja mul jällegi ei ole veendumust, et nad võiksid eksida. Seda on analüüsitud.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Ma saan, austatud minister, aru, et te ise ei ole selle eelnõuga tegelenud. Kahjuks ei ole siin eelnõu juures kirjas, kes selle koostas, ja ma kindlasti sooviks teada, kes selle koostas. Ja kolmandaks, see, mis te praegu ütlete, et ei ole vaja alltöövõtjate asjaga tegeleda. Vaadake, 2017 see kirjutati just põhjusel sisse, et peatöövõtja suure tõenäosusega jättis viimased maksed alltöövõtjatele tegemata ja tellijale tekkis nüüd kohustus. Aga ma saan aru, et ERKAS seda ei soovi, ma saan sellest väga hästi aru. Seda on kellegi palvel tehtud. Aga kes on selle koostanud ikkagi? Iga eelnõu juures peavad olema koostajate nimed. Mina ei näe, võib-olla ma ei oska seda lugeda, äkki teie oskate välja lugeda, kes on need koostajad.

Aitäh! Ma saan aru, et te saate kõigest aru, teate kõike, peate vajalikuks seda öelda ja peate vajalikuks öelda, et minister ei ole eelnõuga tegelenud. Minister eelnõuga tegelenud on. Minister ei ole tegelenud ise riigihangetega, ta on selle hoiaku teadlikult võtnud, sest sellest tuleks ainult pahandusi, kui ta subjektiivselt sekkuks tehnilistesse tegevustesse.

Ja kes eelnõu on korraldanud või teinud? …. Ma olen kindel, et teie ei ole eelnõuga tegelenud. Te olete rahanduskomisjoni liige, mina esitlesin seda majanduskomisjonis. Järgmine kord tulge külaliseks, siis te saate need küsimused esitada. Autorid või kokkupanijad on loomulikult Rahandusministeeriumi ametnikud, aga ma ühtegi nime praegu ei söandaks esile tõsta. Kui te seda päriselt teada tahate, siis te saate, aga see tundus, et … (Saalist öeldakse midagi.) Nojah, aga te saate tõenäoliselt teada need nimed, aga te küsite seda sellises toonis, nagu oleks mingi sohitegemisega tegemist. Ametnikel on oma töö ja mitte tingimata ei taha nad olla nimelised. (Saalist öeldakse midagi.) Jah, mulle juba öeldakse, et nimed on olemas ka, nagu mulle kinnitatakse. Mul ei ole praegu paberit käepärast.

Anti Haugas, palun!

Aitäh! Aivar Koka võib-olla murest natuke lähtun. Ma just lugesin parajasti seletuskirja. Mina lugesin välja, et näiteks ka Sloveenias on tõstetud lihthanke piirmäära, see oli seletuskirjas kirjas, et just eelistada kohalikke ettevõtteid, sest väikehangetel saavad peamiselt osaleda ikkagi ainult kohalikud ettevõtjad. 

Ja teine trend, mis, ma arvan, on samuti positiivne, on see, et kui lihthangetel on pakkumiste arv sihuke kolme-nelja vahel, siis väikehangete puhul on see ligi seitse, mis suurendab konkurentsi ja võiks praktikas ka hinda alla tuua. 

Ja mu küsimus ministrile on, kas selle eelnõu üks eeldusi oli ka see, et just kohalikke ettevõtteid eelistada, konkurentsi suurendada ning võib-olla ka hinnas saada teenuseid odavamalt hankijatele.

Aitäh! Kindlasti on eesmärk konkurentsi tugevdada, vähendada seda bürokraatiabarjääri, mis hangetel osalemises tekib. Aga ma küll ei ole nõus selle kohaliku mõõtme rõhutamisega. Eestile iseenesest on informatsioon kohalikul tasandil lähemal, aga Eestile oleks väga ohtlik, kui me propageeriksime laiemalt seda, et Eesti hanked eestlastele ja Rootsi hanked rootslastele. Eesti ise on tegelikult huvitatud avatud turust ega taha teiste riikide puhul seda asja näha. Ja see on ka üks Euroopa Liidu poliitika alustalasid, et ikkagi suurendatakse konkurentsi ka rahvusvaheliselt. Aga väikehangetel, lähematel tegevustel on loomulikult kohalikel ettevõtetel oma eelis. See on iseeneslik. Aga suure poliitikana ei soovita seda propageerida Eestile.

Rain Epler, teine küsimus, palun!

Aitäh! Jürgen, nagu me ka siin oleme käsitlenud ja sa ise oled öelnud, sa oled rohkem Wordi mees kui Exceli mees. Ma vaatan, et § 95 lõiget 6 muudetakse selliselt, et maksuvõla puhul esimeses lauses öeldakse, et võib anda pakkujale või taotlejale võimaluse ühel korral hankemenetluse jooksul seda siis ajatada või tähtaega pikendada, ja siis teises lauses öeldakse, et või anda korduvalt võimaluse maksuvõlg tasuda ja ajatada. Kas sa sellise pilguga oled ka sisse vaadanud, mida selle punktiga siis öelda tahetakse, kui esimeses lauses öeldakse, et ühel korral, ja teises lauses, et korduvalt? See on üks küsimus. 

Ja kui nüüd see korduvus ikkagi nagu prevaleerib, siis jällegi, kas siin konkurents nagu tagurpidiselt ei muutu? Et kui korralikud ettevõtjad, kes maksavad makse korralikult ja töötasusid korralikult, kaotavad nendele, kes siis korduvalt jäävad võlgu ja saavad pikendamist. See on siis, üks oli keeleline ja teine oli nagu sisuline küsimus.

Aitäh! Selle eelnõu eesmärk on konkurentsi, ausat konkurentsi ikkagi kaitsta. Riigihangete instituudi enda mõte see on, et konkurents oleks aus. Teie etteloetust ma ei tabanud seda suurt vastuolu, aga ma vaatan siis selle pilguga sisse. Jah, eks ma vaatan siis üle selle punkti, kas on midagi jäänud tähelepanuta. 

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud minister! Mul on küsimus selle erandi kohta, millele te viitasite, et kui see ehitustööde hankeleping on suurem kui 500 000, siis on vaja nõuda täiendavat selgitust, kui see pakkumine on 10% väiksem kui järgmine või kui järgmiste pakkumiste keskmisest on väiksem see pakkumine, mida tahetakse, 20%. Millest see selgitus või mille jaoks, kus ja kellele? Ma saan aru, et see on sel puhul, kui tahetakse hange tunnistada võitjaks. Mis probleemi see täiendav selgitus peaks lahendama?

Eks ta ikka ausa konkurentsi eesmärgil on tehtud, et oleks kõik pakkumised üle kontrollitud, et seal ei oleks bluffi sees ja riskid oleks maandatud. Aga võib-olla ma ei mõistnud päriselt teie kahtlusi. Üldiselt võetakse siin seda täiendavat või sellist protseduurikat vähemaks, mitte ei panda juurde. Aga võimalik, et ma pean siis mõtisklema selle üle veel, mida te küsite.

Aivar Kokk, palun! 

Aitäh! Ma kõigepealt vabandan, ilusti on siin seletuskirjas koostajad olemas. Minu viga! Teine pool on see, et aastal 2017 olin mina see, kes ma seda riigihangete seadust menetlesin, nii et ma arvan, et ma olen riigihangetega piisavalt kursis. Aga ma ikkagi küsiksin, mis nüüd tegelikult muutub peale seda, kui see seadus peaks sellisena vastu võetama. Eelmisel korral pandi need piirid kokku. Seesama, mis Priit küsis, 10%, aga praeguses seaduseelnõus on see 15%, siis on õigus küsida tellijal pakkuja käest, kas tal on töömaksud makstud ja kõik muud, mis on päris loomulik. Nüüd on see number lihtsalt väiksemaks pandud. Aga minul on ikkagi küsimus, miks on siit välja võetud see, et tellija ei pea vaatama üle alltöövõtjaid. 10% on päris suur number. Tegelikkuses hangetes on täna kanalisatsiooni- või elektri- või ventilatsioonitööd, mis ei pea olema 10%, aga see on väga oluline osa. Miks selline protsent sinna sisse toodud on?

Eks praktikud on seda palju arutanud ja leidnud, et optimaalne on sellised osalemised, mis tegelikult hanke tulemust ei mõjuta. Tõenäoliselt nende kontrollimine muudab selle protsessi tülikaks, kalliks ja aeganõudvaks. Sellega kokkuvõttes konkurents kannatab. Ma ei taha kasutada seda sõna nagu "bürokraatia", see on üleekspluateeritud ja stigmatiseeritud, aga kokkuvõttes ikkagi paberid ei peaks võtma nii palju energiat, aega ja raha, kui nad asjaajamisel kipuvad võtma. Paberimajandust on palju kirutud ja seda tuleb kuulda võtta.

Yoko Alender, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Austatud minister! Jäätmereformi arutelude ajal tuli jutuks vajadus riigihangete kaudu ka teiseste materjalide kasutamist soosida. Need materjalid, mida me saame selle tulemusel, et jäätmeid sorteeritakse, võetakse ringlusse, et riigihangete süsteem seda ka soosiks. Kas need praegused muudatused nüüd juba ka kuidagi seda puudutavad või see ei ole nii?

Aitäh! Minu arusaamist mööda saab neid selliseid asju hanke tingimustesse sisse kirjutada ka praegu. Aga siin neid revolutsioonilisi muudatusi tehtud selle koha pealt ei ole. Ma arvan, et hulk sellest, mida riigihangetelt oodatakse, on tegelikult tellija valida. Neid ilmtingimata ei pea seadusesse paragrahvidena kirjutama, aga eks seda küsimust tuleb siis kontrollida, kas on mingisuguseid takistusi praegu selle arvestamisel. Nagunii ei saa seda seaduse tasemel väga jäigaks kirjutada, siis tekib bürokraatiat juurde. 

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu teile! Arutelu juhtivkomisjonis tutvustab meie hea kolleeg, majanduskomisjoni liige Urve Tiidus.

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Majanduskomisjon valmistas eelnõu esimeseks lugemiseks ette 9. veebruaril. Eelnõu muutuste sisu tutvustasid rahandusminister Jürgen Ligi, Rahandusministeeriumi riigihangete valdkonna juht Estella Põllu ja ministeeriumi nõunik Anna Poots. 

Korra veel hästi lühike kokkuvõte sellest eelnõust. Hankemenetlused muudetakse kiiremaks, vähendatakse nii hankijate ka hankel osalejate halduskoormust, kolmetasandiline piirmäärade süsteem kaob, jääb kaks, lihthanke ja rahvusvaheline piirmäär, tõstetakse lihthanke piirmäärade väärtusi, mis on kehtinud aastast 2017, ja lihthankemenetluse laiendamine mõjutab umbes 49% kõikidest riigihangetest. 

Komisjoni liikmetel küsimusi jagus ja protokollis on kõik kenasti lugeda. Mõned toon esile. Näiteks, alla rahvusvahelise piirmäära jäävate hangete menetluse kestus lüheneb. Hankija enda kaalutluseks on määrata mõistlik tähtaeg, seni oli ka lihthankel seaduses ettemääratud tähtaeg. Muu hulgas tõi hankevaldkonna juht välja ka punkti, mis annab alla rahvusvahelise piirmäära jäävate hangete menetluses nõndanimetatud ooteaja enne lepingu sõlmimist. Selle aja sees saab ettevõtja vaidlustada hankija otsuseid just enne lepingu sõlmimist ja see peab tagama ettevõtjate õiguste kaitse, et hiljem ei tuleks tegeleda kahjude hüvitamise või muu taolise olukorraga. 

Sooviti kommentaari, Mart Maastik oli see, eelnõu kooskõlastustabelis oleva Elektrilevi märkuse kohta. Nimelt, Elektrilevi leiab, et lihthankemenetluses pakkumuste esitamise tähtaegade pikendamine ei too kaasa positiivseid muutusi, hoopis pikendab menetluse kestust. Ministeeriumipoolne selgitus kõlas, et varasemalt oli planeeritud selliselt, et ka võrgustikusektoris oleks tavaline lihthankekord, aga kuna võrgustikusektori hankijad ise väga aktiivselt tegid ettepanekuid, et neil peaks olema kord vabam, siis hetkel on planeeritud nii, et nad saavad ise mõistliku tähtaja määrata. 

Tunti ka huvi, et seadusemuudatuste järel ei ole enam keskmise töötasu kontroll kohustuslik ja kas tegemist on Euroopa Liidus valdava praktikaga. Valdkonnajuht, ministeeriumist nimelt, selgitas, et Euroopa Liidu direktiivides sellist regulatsiooni ei ole. On küll põhjendamatult madala maksumuse kontrollimise üldine regulatsioon, aga seal ei täpsustatud, millisel alusel peaks hankijal tekkima kahtlus, et tegemist on liiga madala maksumusega pakkumusega. Tegemist on Eesti siseriikliku regulatsiooniga ja ei ole teada, et üheski teises riigis samasugust korda rakendatakse. Kohustuslikkus viidi sisse jällegi 2017. aastal, kui seadus Riigikogus vastu võeti. 

Rene Kokk soovis prognoosi, kas peale seadusemuudatusi riigihangete vaiete hulk väheneb ja kui jah, siis kui palju. Estella Põllu ütles, et hetkel on vaidlustatud riigihangete osakaal kõikidest hangetest 2–3% vahel. On hankeid, mida vaidlustatakse korduvalt. Ta arvas, et esialgu muudatused võivad vaidlemissoovi kaasa tuua, et vaielda uued regulatsioonid selgemaks, aga edaspidi see arv loodetavasti väheneb. 

Küsiti ka hankijate pädevuse kohta, mis sageli seob hanke üksnes hinnaga ja kvaliteeditingimusi ei sätita, nagu ütles Jaak Aab. Ta küsis, kuidas teema on ajas muutunud ja kas seadusemuudatused võiksid selle probleemiga aidata. Minister selgitas, et pädevuse küsimus on palju laiem. Kui hankijal on kõige kriitilisem tunnus hind, siis see võib olla väga pädev valik, rohkemate teemade arvestamine on olnud pidev poliitiline küsimus ja eelarve seisukohalt hinda ignoreerida ei saa. Oli juttu ka sellest, et hankijate koolitamisega tegeldakse üsna palju. Kvaliteedikriteeriumide teemaga on samuti palju tegeldud, tellitud on eraldi analüüs ja näidishindamiskriteeriumid, mis on riigihangete registris kättesaadavad. Üldist hangete läbiviimise kvaliteeti aitab kindlasti tõsta ka see, et üha rohkem teevad hankeid kesksed hankijad. Eestis ei ole seni tehtud ettepanekut, et keelata madalama hinna alusel hankimine ära. On riike, kus on pandud kohustus, et kasutusel peab olema ka muid hindamiskriteeriume, kuid teiste riikide kogemuse põhjal saab öelda, et see võib viia näiliste kriteeriumideni. Selline oli valdkonnajuhi selgitus ja ka laias laastus kokkuvõte komisjonis toimunust. 

Menetluslikud otsused tehti ka. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Urve Tiidus, konsensus, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 17. märtsil, konsensus, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, samuti konsensus. Tehti ka niisugune otsus, et kuna eelnõu sisaldab riigihangete regulatsiooni muudatusi riigikaitse valdkonnas, samuti muudetakse eelnõuga alusharidusseadust, halduskoostöö seadust ja kunstiteoste tellimise seadust, siis tuleb küsida arvamust valdkondlikelt komisjonidelt, nimelt siis riigikaitsekomisjonilt ja kultuurikomisjonilt. Arvamuse esitamise tähtaeg on sama mis muudatusettepanekute tähtaeg, samuti konsensuslik otsus. Tänan tähelepanu eest!

Ka teile küsimusi ei ole. Suur tänu teile! Avan läbirääkimised. EKRE fraktsiooni nimel Rain Epler, palun! 

Aitäh, härra istungi juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud minister ka, kui ta kusagil veel seda jälgib! Ma pidasin oluliseks, et mõned riskid võiks ära markeerida, siis need oleksid ka stenogrammis olemas. Kui me kunagi ajalehtedest lugema hakkame, mis on juhtunud, siis saab nagu retrospektiivse kontrolli teha.

Vähem kui kümme aastat tagasi nende riigihangete puhul püüti tegeleda probleemiga, et hankijad ei saaks hinnaeelist sellega, kui nad alltöövõtjaid, noh, ütleme, petavad, jätavad lõpuks midagi maksmata jne. Tegeleti ka sellega, et töötasud oleksid makstud ausalt, et riiklikud maksud oleksid makstud jne. 

Nüüd meil siin minister ütles, et see on konkurentsi soodustav eelnõu, aga tegelikult, kui me nüüd mõtleme, mida ta soodustab, siis risk on päris suur, et ta annab eelise ettevõtjatele, kes tegutsevad ebaausalt. See tähendab, et raskemaks läheb nendel, kes sooviksid ausalt tegutseda, aga samas see pole välistatud. Ettevõtjad on arukad inimesed, nad vaatavad, kus see seaduse piir on, eks nad saavad oma tegevuses vastavaid korrektuure teha. 

Teine asi. Riigikaitselistel eesmärkidel tuuakse sisse see võimalus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus. Nagu me teame, siis rohepööre on lõppenud. Euroopas leidub veel terve hulk poliitikuid, kes arvavad, et see nii ei ole, aga kindlasti seal liikuv rahajõgi on kokku kuivamas, aga raha on vaja liigutada. Uus raha liigutamise koht ongi kaitsevaldkond. Kusjuures kui te arvate, et inimesed ei ole nutikad ja leidlikud, et selle kaitsevaldkonna piire laiendada, et ise ka kvalifitseeruda, siis ma võin teile selle kohta näite tuua. Siin hiljaaegu Financial Timesis avaldas üks Hollandi teadlane arvamusartikli. No ju ta oli ökoloog või bioloog ja tema kirjutas, et ka soode taastamine tuleks lugeda riigikaitseliseks tegevuseks. Näete, varsti tuleb mõni valla- või linnapea ja ütleb, et tal on seal paar teed või mingi maja, see on ka riigikaitseline, ja siis saab jälle otse hanke ära teha ja kiiresti liikuda.

Jürgen Ligi siin ka ütles, et eesmärk on lihtsustamine. Aga võib-olla peaks selle kalkulatsiooni ära tegema, et kui radikaalselt vähendaks ametnikkonda, eriti seda, kes kõige selle hankemenetlustega tegeleb, nii hankeid korraldades kui ka seda kõike kontrollides, ja hanked läheksid selliseks ... Näiteks Anti Allas siin teab, tema on linnapea olnud. Ta helistab sõbrale ja ütleb, et tahaks lasteaeda. Sõber ütleb, et miljoniga teen ära. Anti vaatab, et seda on palju võib-olla, helistab teisele sõbrale ja ütleb, et 800-ga, ongi kogu menetlus, kopp juba sõidab kõne lõpus ja kõik kerkib. (Saalist öeldakse midagi.) 

Ma lihtsalt tahangi ära markeerida, et siin nüüd vastutuse peatükk kaotatakse üldse ära. Tõepoolest, lihtsustumine toimub. Mina ei ole selle vastu, et ettevõtjatel on lihtsam tegutseda, aga lihtsalt ühiskonnana me peame neid riske hindama. Olgu see siin ära markeeritud, et kui me Eesti Ekspressis kahe-kolme-nelja aasta pärast loeme, et juhtus midagi.

Kaitsevaldkonna kohta ma tahtsin veel öelda seda, et kui siin varem energeetikavaldkonnas liikusid inimesed riigist erasektorisse, olles enne seaduslikku raamistikku ausate jooksul timminud, siis nüüd uudistest loed, et kaitsevaldkonna inimesed liiguvad riigist erasektorisse, küll pooled jäävad ka riigisektorisse, ja siis saavad juba vanad tuttavad lihtsustatult seal ehitada ja rajada. Aitäh!

Suur tänu teile tõhusa ettekande eest! Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma palun nüüd tõesti selgelt tähelepanu! 2017, kui riigihangete seadus siin saalis vastu võeti, kuulutati see selle aasta parimaks seaduseks. Seal oli kaklust päris palju ja kõige suuremad vaidlejad olid need, kes, nagu siin on kirjutatud, seda seadust ümber teha tahavad. Hakkame sellest peale: Riigi Tugiteenuste Keskus, Eesti Raudtee, Riigi Kinnisvara AS, Tallinna Sadam, Politsei- ja Piirivalveamet, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus jne. Sõbrad, aastal 2017 tehtigi seadusemuudatused sellepärast, et ei oleks võimalik, et riigisektoris toimusid hanked sellisena, millest keegi aru ei saanud. 

Võib-olla mäletate, et sel ajal oli väga uhke, et ehitati pidevalt koolimaju ja RKAS pakkus seda nagu parimatel tingimustel. Ma kui ehitusettevõtte omanik sel ajal ütlesin kõva ja selge häälega, et ilma, et ma projekti näeks, ma võin 25% odavamalt pakkuda hinna, kui RKAS-e leping on, sest hinnad olid utoopilised.  

Aga teine pool, mis on väga oluline riigihangete puhul, on see, et peatöövõtjad tihti ise ei saada mitte ühtegi töömeest objektile, vaid neil on juristide büroo ja alltöövõtjad teevad seda tööd. Ja väga tihti juhtub nii, et alltöövõtjatel jääb millegipärast viimane arve kuidagi saamata või kaubeldakse. Sellepärast sai 2017. aastal sisse nõue, et tellija vastutab selle eest: kui töö on tehtud ja peatöövõtja ei ole alltöövõtjale maksnud, siis peab tellija selle alltöövõtjale ära maksma, sest ta on andnud raha peatöövõtjale, tema on raha kätte saanud, tema hõiskab. Ja seal mängitigi see, et kui oli vaja kasumit saada või oli natuke valesti hange tehtud või pakkumine tehtud, siis sai seda, teist ja kolmandat.  

Nüüd me tuleme siia ja loeme seaduseelnõu, mis on tehtud ainult riigi sihtasutuste ja ettevõtete jaoks. See on uskumatu! Me peaksime kõigepealt mõtlema, et see peaks olema vaadatud otse nagu ehitaja poole peale, et ehitajad saaksid mõistlikult konkureerida. Nüüd on jäetud vahepealt ära riigihange. Ma ei tea, kas te saalis teate keegi, mida tähendab tegelikult lihthange. Lihthange tähendab seda, et ma kolmele sõbrale helistan ja kolm sõpra teevad mulle pakkumise. Aga seitse päeva, räägitakse, et nüüd on suur ime. Tänases seaduses on rohkem päevi, mis peab olema võitja väljakuulutamise ja lepingu sõlmimise vahel. Mitte seitset päeva ei tehta juurde, vaid see aeg lühendatakse seitsme päeva peale. Selliseid eelnõusid ei tohiks Riigikogus olla. 

Teil majanduskomisjonis on väga head juristid. Üks proua peab homme oma tööjubelit. See oli 2017. aasta riigihankemenetluses ametnike poole pealt meil komisjonis abiks. Vaadake sellele seadusele otsa! See on tehtud otseses mõttes riigiettevõtete jaoks! Sellist asja ei tohiks mitte kuidagi juhtuda. Ma ei saa aru, ma võin poolemiljoniliseid hankeid teha, täna sõna otseses mõttes ma lepin siin kolme inimesega kokku, et teie kolmekesi teete mulle pakkumise, seitse päeva kuskil vaikselt avalikustan selle ja sõlmin lepingu. 

Mis toimub?! No mis toimub viimase kolme aastaga siin Riigikogus?! Sõna otseses mõttes tulevad järjest eelnõud, mis tundub, et on kellegi poolt tellitud. Täiesti julgelt on ka õnneks siia sisse kirjutatud, et ei oleks pärast vaidlust, kes on tegelikult selle seaduseelnõu tellinud. Miks ma alati küsin, kes on kirjutanud ja kellega on kooskõlastatud? Väga hea, siin seletuskirjas kõik on kirjas. Muidugi, juriidiliselt me teame, et seletuskiri ei oma mingit tähtsust. Tähtsust omavad esimesed leheküljed, mis on seadusena. Sealt ei loe ju keegi mitte midagi välja, sest seal on kirjas, et paragrahvis see muudetakse sõna see. Kõrval ei ole seda lauset. Ma olen aru saanud, et justiitsminister tegeleb sellega, et muuta seadusi sellisena, et kui tullakse seadusemuudatusega siia saali, siis need read peavad olema ka välja toodud seaduses, mida muudetakse, mitte nii, et me peame surfama ja ei tea kuskohast otsima eelmist seadust. 

Neid ei ole palju saalis, kes tol hetkel siin saalis olid. Praegu ei olegi kedagi. 

Hea kolleeg, viis ja pool minutit on täis, kas võtate lisa?

Ikka-ikka! Veel korra, ma palun – ma tean, et Urve on hästi kohusetundlik Riigikogu liige –, et komisjonis võtke lahti ja kutsuge välja need, kes selle koostasid, ja küsige, miks need riigiettevõtted on teie käest tellinud sellise eelnõu. Mis on tegelikult selle eelnõu taga?

Me näeme praegu väga hästi ühte riigihanget või kahte riigihanget. Üks on raudtee elektrifitseerimine, mis on kaks aastat veninud, mitte ühtegi kahjunõuet ei esitata. Haridusminister ütleb selle peale, et ega me Siemensiga ju kaklema ei hakka. Aga kas see aasta valmis saab? Ei tea, mis siis, et oleks pidanud 2024 sügisel need rongid sõitma. 

Täpselt sama asi on täna Rail Balticu ehitusega. Ennäe imet! Tuli välja, et raudteejaamad on põllu peale ehitatud ja teed ka ei lähe sinna külast, et inimesed sinna saaksid. Üheski hankes ei ole neid sees ja nüüd tuleb äkki välja, et omavalitsus peaks hakkama ehitama. Teate, kui hea see on! Äkki tulevad siis sinna ümber inimesed, nii nagu Jõgeva kunagi arenes tänu sellele, et raudteejaam tekkis sinna! No tule taevas appi! Kuhu me ikkagi jõuame? 

Meil on ametnikud, sihtasutuste juhid, kes jagavad miljoneid ja miljoneid. Ja siis me teeme riigihanke, et neil oleks mugavam jagada teatud seltskonna vahel neid hankeid. Mitte kuidagi ei saa sellist eelnõu sellisena toetada. Aitäh!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 788 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 31. märts kell 17.15. Oleme teise päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.

Ja [oleme] jõudnud kolmanda juurde, milleks on sotsiaalkomisjoni algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu 838 esimene lugemine. Riigikogu kõnetooli on juba peaaegu jõudnud meie hea kolleeg, sotsiaalkomisjoni liige Mihkel Lees. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Sotsiaalkomisjoni eelnõu toetab eelkõige neid inimesi, kes saavad vanemahüvitist kas siis vanemahüvitise määras, või neid, kes saavad vanemahüvitist töötasu alammääras. Kehtiva õiguse kohaselt on ühe kalendrikuu vanemahüvitise määr eelmise kalendriaasta 1. jaanuaril kehtinud töötasu alammäär. Vanemahüvitise ümberarvutamine nendel vanemahüvitise saajatel, kes saavad seda töötasu alammääras, toimub üks kord kalendriaastas ja see on 1. jaanuaril. Käesolev aasta on olnud mõnevõrra erandlik aasta, kuivõrd ametiühingud ja tööandjad on kokku leppinud alammäära tõusu alates 1. aprillist käesoleval aastal, mitte 1. jaanuarist, nii nagu see on suurusjärgus viimased 15 aastat olnud. Nii et sellest tulenevalt, kui nüüd praegune seadus jääks kehtima, siis jääks 2027. aastal vanemahüvitise määr 2026. aasta jaanuarikuu tasemele, kuigi 2026. aasta aprillist töötasu alammäära tõstetakse. Ja nüüd, kui me teeme sotsiaalkomisjoni ettepandud seadusemuudatusi, hakkab 2027. aastast vanemahüvitise määr võrduma eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud töötasu alammääraga. See on siis selline muutus, mis annab meile paindlikkuse sellisteks olukordadeks, kus töötasu alammäär kehtestatakse 1. jaanuarist hiljem, nagu näiteks käesoleval aastal. Ega me ju päris täpselt ei tea, kuidas järgmistel aastatel minema hakkab. 

Teiseks toob nüüd käesoleval aastal töötasu alammäära muutmine 1. aprillist kaasa olukorra, kus töötasu alammääras makstava vanemahüvitise ümberarvutamise tähtpäev 1. jaanuar on juba möödunud ja alammäära muutmise soodne mõju jõuaks vanemahüvitise saajateni alles järgmise aasta 1. jaanuaril. Ja nüüd seda seadust muutes arvutatakse töötasu alammääras määratud vanemahüvitis ümber mitte kalendriaasta vahetumisel 1. jaanuaril, vaid siis, kui muutub töötasu alammäär. Ja seda siis olenemata, millal parasjagu siis ametiühingud ja tööandjad on selle muutmise kokku leppinud. Ehk muudatuse eesmärk on tagada, et töötasu alammääras vanemahüvitise saajatele laekub 2026. aasta mais vanemahüvitis alates 1. aprillist 2026 kehtiva töötasu alammäära järgi. 

See töötasu alammääras makstava vanemahüvitise ümberarvutamine mõjutab umbes 1600 vanemahüvitise saajat ja see kulu riigieelarvele käesoleval aastal on arvutatud suurusjärgus 500 000 eurot. Aga eelarves juba on tegelikult arvestatud sellega või eeldatud seda, et alampalk muutub, mida ta ka tegi, mis tähendab seda, et eelarvele selliseid ehmatavaid või ootamatuid kulusid see kaasa ei too. 

Seaduse oleme planeerinud jõustuma 8. mail käesoleval aastal. See on küllalt selline kiire jõustumine, aga see on just nimelt sellepärast, et töötasu alammääras vanemahüvitise saajad saaksid nii-öelda õigel ajal, kohe pärast töötasu alammäära muutumist uues määras enda vanemahüvitise kätte. 

Sotsiaalkomisjon arutas selle eelnõuga seonduvat 10. märtsil. Ja 10. märtsil otsustati võtta kõigepealt see eelnõu tänasesse päevakorda, see oli konsensuslik otsus, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, mis oli samuti konsensuslik otsus, ja teha ettepanek muudatusettepanekute tähtajaks siis 20. märts käesoleval aastal kell 16, ka antud otsus oli konsensuslik. Ma loodan, et te toetate seda eelnõu. Aitäh!

Suur tänu teile väga selge ja tõhusa ettekande eest! Aga teile on mõned küsimused. Alustab kolleeg Evelin Poolamets. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te tõite välja, et 500 000 eurot on kulu riigieelarvele ja 1600 vanemat hakkavad seda hüvitist saatma. Aga millal meil siis töötasu alammäär muutub ja kui palju on plaanis seda muudatust teha, et see seadus hakkaks nii toimima, nagu te rääkisite?

Aitäh teile! Ma igaks juhuks täpsustan, et ministriks ma veel ei ole saanud, olen siiski veel komisjoni ettekandja. Küll aga, nagu ma ka ettekandes ütlesin, töötasu alammäär on plaanitud muutuma 1. aprillil käesoleval aastal. 

See, mille kohta teie küsite, on nende vanemate arv, kelle puhul arvestatakse vanemahüvitist töötasu alammääras. Ehk see on see sihtgrupp, kes on töötanud, on maksnud sotsiaalmaksuga tulu, aga saanud seda kas töötasu alammäärast vähem, ühe kalendrikuu kohta arvestatuna, või siis ühe kalendrikuu kohta miinimumtasus. Need on siis need 1600 vanemat, kelle puhul mais võiks laekuda uus töötasu alammäär, mis on käesoleva aasta 1. aprillist 946 eurot bruto. Praeguse seisuga on ta siis 886 eurot bruto, nii et see suurusjärk on 60 eurot vahet.

Aivar Kokk, palun!

…. hüvitis. Tervitus! Ma pean sind kiitma. Ma pean tunnistama, et ma pole siin saalis nii head ettekannet kuulnud, päris ausalt. Päris ausalt! Ma tahtsin kogu aeg küsida, sa jõudsid kogu aeg oma kõnes sellele küsimusele järgi. Aga äkki sa ikkagi väga selgelt korra üle räägid selle. Sa korra ütlesid, et vanemahüvitise arvutus eelmisest aastast, samas sa ütlesid, et nüüd, kui aprillis alampalk tõuseb, siis juba 1. juulist muutub vanemahüvitis. Äkki sa väga selgelt ütled, mis tingimustel, uuesti üle, et kõik saaksid ühtemoodi aru? Aga veel kord ma ütlen, väga hea ettekanne.

Suur aitäh! Selgitan. Tõepoolest, me räägime siin kahest erinevast sihtgrupist ja kahest erinevast määrast. Kui me räägime kalendrikuu vanemahüvitise määrast, mis on arvutuslikult olnud siiamaani eelmise aasta 1. jaanuari miinimumpalga seis, siis sellisel juhul me räägime sellest inimeste sihtgrupist, kellel ei ole üldse olnud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. See on see nii-öelda absoluutne miinimum, mille nemad igakuiselt saavad vanemahüvitiseks. 

See teine sihtgrupp, kelle kohta ka proua Poolamets küsis, on see sihtgrupp, kellel on olnud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu kas võrdne või väiksem alampalgaga. Nende puhul kehtib muudatus alates maikuust. Pärast seda, kui aprillis alampalk muutub, saavad nemad kehtima hakanud alampalga suuruses endale kuus vanemahüvitist. 

Nii et need, kes ei ole töötanud ja kellel pole sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, saavad vanemahüvitise määra eelmise aasta, praeguse seaduse järgi 1. jaanuari, pärast muutusi 1. juuli seisuga. Nende puhul, kes on töötanud, aga saanud palka kas sama palju või vähem, kui on miinimumpalk, muutub vanemahüvitise suurus igakuiselt vahetult pärast seda edaspidi, kui miinimumpalka muudetakse, vahet ei ole, kas seda tehakse jaanuaris, veebruaris, märtsis või aprillis. See muutub paindlikumaks.

Ma loodan, et see selgitas. See on natukene keeruline, ma tunnistan, et ma pidin ka ise kaks korda lugema, et aru saada. Aga eelnõu seletuskirja rahulikult lugedes kindlasti on võimalik seda mõista.

See on ikka väga hästi, kui kahe korra lugemisega nii keerulise asja selgeks saab. Aivar Kokk, palun!

Jah, ma veel nüüd tänan selle hea vastuse eest! Aga ma nüüd küsin sellepärast, miks neid eraldi siis arvestatakse, et ühel grupil arvestatakse hetkeolukorda ja teisel grupil arvestatakse eelmise aasta olukorda. Miks ei kohelda neid võrdselt? Minu arvates meil on üldiselt selle vanemahüvitise ja emapalgaga täielik katastroof. See on nii ebasõbralik teatud emade suhtes. Nüüd meil tekib sama olukord, et kellelegi sa tuled kohe appi, et näed, tõstetakse seda alammäära ja ta saab järgmine kuu endale toetuse, aga kellelgi miinimumpalga pealt seda ei teki. Kas teil komisjonis oli see arutelu ka, et ikkagi võiks olla nagu võrdselt koheldud, et kui miinimum tõuseb, järgmine kuu on ka vanemahüvitis selle võrra suurem?

Aitäh! Komisjonis me seda ei arutanud. Küll aga hea meelega selgitan vanemahüvitise loogikat, mis ju tegelikult põhinebki vanema sissetulekutel, mis tal siis on, no ema puhul näiteks enne rasedaks jäämist, mis on tema sissetulekud olnud. Need sissetulekud paratamatult ongi inimestel erinevad. Mõni inimene teenib 1000 eurot kuus, mõni inimene teenib 2000 eurot kuus, mõni inimene 5000 eurot kuus. Aga küll lõpmatuseni, eks ole, ei saa siis see vanemahüvitise suurus ühes kuus minna. Ta on ikkagi piiratud meil täna kahe kuu, eks ole siis, üle-eelmise aasta, kui ma õigesti mäletan, palgaga. Küll tõsi, tegime ju siin väikese möönduse, et näiteks inimene võib vanemahüvitise saamise perioodil ka kenasti töötada. Ja täpselt samamoodi on tegelikult, nii nagu mina seda mõistan, üles ehitatud ka see loogika, miks inimesed, kes ei ole maksnud sotsiaalmaksu, saavad siis mõnevõrra – mitte liiga palju, eks ole, see vahe oli suurusjärgus 60 eurot, me arvutasime koos proua Poolametsaga – vähem kui need inimesed, kes on töötanud ja sotsiaalmaksu maksnud. Ehk natuke ongi siin küsimus ikkagi selles, kui palju inimene on panustanud ja millised on või ei ole olnud tema sissetulekud enne seda, kui ta siis otsustas peret looma hakata.

Evelin Poolamets, teine küsimus, palun!

Aitäh! Lugupeetud Mihkel Lees, sotsiaalkomisjoni liige! Küsin siis täpsustavalt üle, et kui see seadus nüüd jõustub, siis alampalga määra järgi arvutatud vanemahüvitise saajad hakkavad igakuiselt 60 eurot rohkem saama. Saan ma õigesti aru?

Vaatame üle, kas see arvutus pädes. Jaa, kui praegu kehtiv alampalk on 886 eurot, ta tõuseb 946 euroni – minu matemaatika ütleb, et see tõus on 60 eurot –, siis 8. mail peaksid alampalga järgi vanemahüvitise saajad saama vanemahüvitist 60 eurot rohkem.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Perehüvitistega seoses üks natukene teine teema, aga ka seotud sellega otseselt. Reformierakonna eestvedamisel suurperede toetusi vähendati olulisel määral, tehti nende elu palju keerulisemaks. Kas te olete kaalunud või astumas ka mingeid samme, et see halb muudatus nüüd tagasi pöörata? EKRE on teinud korduvalt ettepaneku suurperede toetused tõsta endisele tasemele, suurendada neid. Kas võiks ka varsti sellist eelnõu oodata?

Aitäh teile! Ma eeldan, et teie küsimus tuleneb pigem Eesti demograafilisest olukorrast ja sellest, et sündimus ei ole kindlasti selline, millega me võiksime rahul olla. Ma arvan, et see on üks eeldus, mida jagavad kõik Riigikogus esindatud erakonnad, nii Reformierakond, EKRE kui ka teised. 

Mis puudutab Eesti toetusi, erinevaid perehüvitisi, kaasa arvatud seda meie praegu käsitletavat vanemahüvitist, siis ma arvan, et suures pildis ega meil liialt midagi häbeneda ei ole. Vanemahüvitis kui selline on ikkagi maailma üks peresõbralikumaid, sünnitoetus, lastetoetus, lasterikka pere toetus tegelikult ju on meil praegu kenasti olemas – parandage, kui ma eksin –, kolme lapsega perel 450 eurot ja seitsme lapsega perel 650 eurot.

Võib-olla me pigemini peaksime lisaks puhtrahalistele toetustele küsima enda käest, mis on veel need aspektid, mis panevad inimesi mõtlema sellele, et saada kõigepealt esimene laps, kuivõrd me teame, et ka esimese lapse tulek perre on pigem jäänud hilisemaks, kui ta on traditsiooniliselt olnud. Ja siis sealt veel teisi ja kolmandaid lapsi ka. 

Kui me vaatame näiteks laste saamise ja kasvamise toetamise analüüsi, mille Sotsiaalministeerium eelmisel aastal tegi ja mida Riigikogu liikmed on kindlasti saanud ühes või teises vormis lugeda, siis majanduslikud põhjused on tõesti ühed põhjused. Aga teised küsimused: kui palju meil on toetavaid teenuseid peredele, kuidas on tagatud lasteaiakohad, milline on inimeste turvatunne laiemalt, arvestades ka geopoliitilist olukorda, eluasemeküsimus noortel inimestel kindlasti. 

Ja kui me räägime sellest, et esimene laps sünnib pigemini hiljem kui varem, siis võime küsida ka selle järel, kuidas me toetame viljakusravi, et ka teised ja kolmandad lapsed saaksid sündida, kui esimene laps on mõnevõrra hiljemaks jäänud. 

Nii et need küsimused on komplekssemad ja ausalt öeldes ma ei võtaks sealt ühte või teist peretoetust või selle peretoetuse suurust. See toetus on olemas ju, millest te rääkisite. Ma ei võtaks seda üksiti välja. Aga ma arvan, et meie ees on nii igas erakonnas eraldi kui ka erakondadeüleselt kindlasti küsimus sellest, mida me saame teha, et Eestis sünniks rohkem lapsi. See on kahtlemata oluline küsimus. Aitäh, et sellele tähelepanu pöörate!

Rohkem teile küsimusi ei ole. Suur tänu! Avan läbirääkimised. Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun! 

Head kolleegid! Kõigepealt tuleb tänada sotsiaalkomisjoni, aga nii nagu me siin arutasime, tegelikult probleem on see, et laste sünniarv on vähenenud ja kõik on tänu sellele, et Reformierakond on võimule tulnud. Võtame ilusti. 2020 on 13 130 last sündis, 2021 13 138, ja siis, ennäe imet, 11 646 2022. aastal ja 2023, kui otsustati lasterikaste perede toetust vähendada ja muidki soodustusi peredele, kukkus 2024. aastal 9600 juurde ja eelmine aasta alla 9000. Meil eelarves on ju väga lihtne vaadata tulemit ja raha paigutamist. Andsime toetused, inimestel tekkis usk, peredes laste arv kasvas. Võtsime selle usu ära ja laste arv väheneb. Miks peaks keegi sünnitama sellisesse keskkonda, kus iga päev tulevad uued maksud, iga päev vähendatakse lastetoetusi, iga päev pensionäridel kulud kasvavad, pensionid paberi järgi küll nagu peaks kasvama, aga tegelikult keskmise tulumaksu vabastamise ärajätmisega võetakse aastas üle 30 miljoni?

Nii et õigel teel, aga ettepanek on see, et ikkagi suhtume kõikidesse emadesse ühtemoodi. Kui me toetusi jagame, siis peaks see olema kuskil võrdne. Täna me oleme jõudnud selleni, et heal tasemel, palgatasemel emad on ju sellest aastast kaotavad, kui lähevad lapsega koju emapuhkusele. Nüüd on ainult kaks keskmist, eelmine aasta oli veel kolm keskmist. Mis selle tulemusel on? Tulemus on see, et peale sünnitamist juba neljandal kuul, viiendal kuul emad lähevad tööle, sest neil on omad kulutused, on majad pangaga ostetud ehk on laenud peal, on liisingud peal. 

Nii et suur tänu sotsiaalkomisjonile ja suur tänu ettekandjale, aga ma arvan, et see on teema, mida peaks palju süvemini vaatama, sest laste sündide kukkumine on olnud Eestis drastiline. Aitäh! 

Aitäh! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Mihkel Lees, palun!

Aitäh! Härra Kokk, ma ütlen küll, et te peate Reformierakonda kõikvõimsaks, kui te süüdistate Reformierakonda selles, et juba aastaid ja aastaid nii Eestis kui ka tegelikult ülejäänud Euroopas ja praktiliselt terves maailmas mõne üksikute eranditega toimib trend, et lapsi sünnib vähem. See on nüüd nagu ainult ühe erakonna tegematajätmine. 

Ma arvan, et natukene, nagu ma ka eelnevalt siin puldis ütlesin, hindate te ka üle ühe või teise üksikotsuse mõju sündimusele. Nagu ma eelnevalt välja tõin, laste saamise ja kasvamise toetamise analüüs küsis päris põhjalikult selle järele, miks pered otsustavad või ei otsusta perelisa saada. Neid põhjuseid oli ikkagi päris mitu. 

Üks neist on tõepoolest majanduslikud põhjused, aga veel kord tuleb välja tuua turvatunne, mis puudutab tervet geopoliitikat ja kõike, mis toimub praegu Eestis ja Euroopas ning eriti Venemaale lähedal olevates riikides laiemalt. Küsimus on selles, millised on toetavad teenused, lasteaiakohad ja koolikohad. Küsimus ei ole ainult selles, kas me anname inimestele igakuiselt raha kätte ühe või teise laste arvu pealt, vaid selles, millised teenused neid toetavad.

Eluaseme küsimus on noorte jaoks kindlasti. Küsimus on, kuidas me suudame muuta eluaseme soetamise võimalikuks. Eelkõige teeb ju noortele muret korteri või maja sissemaks, mis tihtipeale on nii suur, et seda ikkagi annab korjata, kui see üldse õnnestub. Jällegi, viljakusravi küsimus. Kuivõrd lapsi soovitakse saada tihtipeale vanemas vanuses, kui see on traditsiooniline olnud, siis kuidas me toetame viljakusravi? 

Ma arvan, et need on kõik sellised suured küsimused, millele kõigile meil ei ole arvatavasti ideaalseid vastuseid. Ja ma arvan, et tõmmata nüüd tervest sellest suurest komplektist, mille ainult üks osa on toetused, aga kindlasti vähemasti sama suur osa on toetavad teenused, ühiskonna suhtumine laiemalt, tõmmata välja üks või teine toetus ja öelda, et see oleks võluvits ja ma ei tea, kui me nüüd suurendame lastetoetust 100 eurot, siis hakkavad kõik lapsi saama, või kui me suurendame lasterikaste perede toetust 100 või 200 eurot, siis see pöörab meie demograafilise olukorra ümber – ma arvan, et nii sinisilmsed meil olla ei maksa. 

Nii et kutsun ka teid üles, et vaatame tervet meie rahvastikuküsimust natukene laiema pilguga ja kui siit Riigikogu toolist ka ühe- või teistsuguseid ettepanekuid teeme, siis vaatame ka seda, mida on välja toonud erinevad teadusuuringud antud teema kohta.

Aitäh! Suur tänu teile! EKRE fraktsiooni nimel Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! See, mida me äsja nägime, tundus justkui hea algatus, aga tegelikult tegeldakse asendustegevusega. Väga tore! Poetame nüüd lapsevanematele emapalka 60 eurot rohkem. Justkui oleks see suur teene. Tegelikult meil sünnib lapsi nii vähe, et ei pea isegi riigieelarvest mingeid lisapingutusi tegema. Kui on 9000 last, võrreldes sellega, kui aastaid tagasi meil sündis 15 000 last, siis kui lapsi on poole vähem, siis see vanemahüvitise juurdemaksmine 1600 perele ei ole mingi muutus. Aga algatus on tore, igal juhul. 

Kui me toome veel teie võrdlusena välja, mis siis on Reformierakonna visioon, et igal juhul raha ei tohi maksta. See on nagu masinasse raha panemine, emasid võrreldakse masinaga, aga see ongi see suhtumine. Sellise suhtumise pinnal ei hakkagi rahvaarv kasvama. Naised ei tahagi lapsi saada, kui valitsuserakond ütleb, et te olete masinad, me anname teile raha ja te sünnitate. Ja panna emadus ja masin ühte sõnasse on lihtsalt jälestusväärne. 

Ja teine asi ka veel. Te räägite, et me peame nüüd teenustesse investeerima, viljakusravisse. Samas, mida te jälle tegite, võtsite kodus olevatelt emadelt ära tervisekindlustuse. Kui sul on kaks last väikeste vahedega, tööle minna ei saa. Varemalt oli nii, et mees käis tööl, naine oli kahe lapsega, väikese lapsega kodus, ta sai mehe kaudu omale tervisekindlustuse. Aga tuli Signe Riisalo ja ütles, et me ei saa kinni maksta teie elustiili. Kas riigile rahva kestmiseks laste sünnitamine on elustiil? Jah, me võime öelda, et kogu Eesti riigi, oma riigi üleval pidamine on elustiil. See, et meil on oma riik, on elustiil. Aga investeerime siis sellesse mitte mingi 60 eurot, vaid võtame asja korralikult käsile, taastame perehüvitised, taastame kodus olevate emade tervisekindlustuse. Signe Riisalo ütles, et aga üksikemad ei saa, kellel meest ei ole ja kes tööl ei käi. Ei, teeme kõikidele emadele – kõikidele emadele, kellel on väikesed lapsed, eelkooliealised lapsed –, kõigile tervisekindlustuse. Ja siis võib-olla saame selle iibe ka uuesti kasvama ja me ei sure välja. Aitäh!

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 838 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 20. märts kell 16. Head kolleegid, tänane päevakord on ammendatud ja istung lõppenud. Aitäh teile!