Tere hommikust, lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 7. töönädala neljapäevast istungit. Ja kõigepealt teeme kohaloleku kontrolli. 

Kohalolijaks registreerus 54 Riigikogu liiget, puudub 47.  

Nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Seda soovi ei ole. 

Liigume edasi tänase ainukese päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnajärelevalve seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Keskkonnaameti vahetu sunni kohaldamise õiguse laiendamine) eelnõu 811 esimene lugemine. Ettekandjaks palun energeetika- ja keskkonnaminister Andres Suti.

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tutvustan teile täna valitsuse algatatud keskkonnajärelevalve seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõuga antakse Keskkonnaametile õigus kasutada järelevalve tegemisel leebemaid vahetu sunni vahendeid. Lisaks juba olemasolevale õigusele kasutada teatud juhtudel füüsilist jõudu saavad inspektorid edaspidi kasutada ka gaasirelva ehk gaasipihustit, külmrelva, näiteks teleskoopnuia, ja käeraudu. Metsa-, kala- ja jahiseaduse alusel on inspektoritel juba õigus kasutada füüsilist jõudu, käeraudu ja tulirelva, aga puuduvad vahepealsed leebemad vahendid. Samuti muudame selle seadusega inspektori tegutsemisõiguse tõendamist. Seni on olnud vajalik nii töötõend kui ka metallist žetoon, edaspidi piisab vaid töötõendist. 

Need muudatused aitavad tagada, et Keskkonnaamet saab olukordadele reageerida adekvaatselt ja proportsionaalselt. Vahetu sunni vahendite süsteem peab olema üles ehitatud nii, et ametnikul on võimalik valida olukorrale vastav ja kõige leebem tõhus meede. Praegu selline astmestik Keskkonnaametile antud volituste raames puudub. Näiteks võib seaduse järgi kasutada isegi tulirelva, kuid gaasipihustit, mis on oluliselt leebem vahend, mitte. 

Praegu kasutab Keskkonnaametis teenistusrelva 40 inspektorit 110-st. Samas tegeleb metsa-, jahi- ja kalajärelevalvega umbes 70 inspektorit. Ehk ka praegu võimaldaks õiguslik alus väljastada tulirelvi oluliselt rohkem, kuid seda ei ole peetud proportsionaalseks ega vajalikuks. Just nimelt seetõttu on vajalikud vahepealsed ja leebemad vahendid. 

Keskkonnaamet teostab järelevalvet 31 eriseaduse alusel, nendest 19 seaduse alusel on inspektoril juba praegu õigus kasutada füüsilist jõudu. Edaspidi oleks teatud valdkondades võimalik kasutada ka gaasipihustit, teleskoopnuia ja käeraudu. Nende [valdkondade] alla käivad näiteks jäätmeseadus, looduskaitseseadus, kiirgusseadus ja loomakaitseseadus. 

Muudatuste tegemise peamine eesmärk on kaitsta inspektorite ja kolmandate isikute elu ja tervist ning tagada keskkonnaalaste rikkumiste tõhusam ennetamine ja tõrjumine. Riik peab tagama, et ametnikud saavad oma kohustusi täita turvaliselt ning vajaduse korral kaitsta ka iseenda elu ja tervist. Praeguses olukorras võib ametnik eraisikuna ründe tõrjumiseks kasutada näiteks gaasipihustit, kuid ametnikuna ta seda teha ei tohi, kui seadus seda ette ei näe. 

Viimase kümne aasta praktika näitab, et lisaks metsa-, kala- ja jahivaldkonnale võib oht inspektori elule ja tervisele tekkida ka näiteks jäätmekäitluse järelevalves. Selles valdkonnas liiguvad suured rahasummad ning ebaseaduslike jäätmekäitlejate kontrollimisel on tekkinud olukordi, kus Keskkonnaameti töötajad on sattunud vahetult ohtu. Sellistes olukordades on tulnud appi kutsuda politsei, sest jäätmevaldkonna inspektoritel puudub õigus relva ja erivahendeid kanda ja kasutada. 

Jahiseaduse näite võib tuua juhtumi Pärnumaalt, kus peeti kinni jahimeeste grupp, kes tegeles süstemaatilise salaküttimisega ning küttis ka kaitsealuseid loomi, näiteks ilveseid, hunte ja karusid. Sellised näited ilmestavad, et keskkonnaalaste nõuete rikkumine võib olla ohtlik ning inspektorite õiguste laiendamine järelevalve tegemisel on põhjendatud. Vahetu sunni kasutamine jääb siiski viimaseks abinõuks, mida kasutatakse vaid siis, kui muud võimalused on ammendunud või kui olukord seda nõuab. Enne vahetu sunni kasutamist tuleb isikut alati hoiatada. 

Keskkonnaamet on loonud toimiva järelevalveametnike väljaõppe süsteemi. Inspektoreid koolitavad politsei turvataktika instruktori tunnistusega Keskkonnaameti instruktorid, kes on saanud vastava väljaõppe Sisekaitseakadeemias. Nii on tagatud, et järelevalveametnikud saavad erivahendite ja teenistusrelvade kasutamiseks politseiametnikega samaväärse väljaõppe. 

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Palun teie toetust sellele eelnõule. Nende muudatustega tugevdame nii keskkonnakaitset kui ka nende ametnike turvalisust, kes iga päev seisavad meie ühise looduse ja elukeskkonna eest. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka mõned küsimused. Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Härra minister! Ma meenutasin eile seda keskkonnakomisjoni istungit, kus sa käisid hiljaaegu seda eelnõu tutvustamas, ja vaatasin üle ka need slaidid, mis seal tutvustusel olid. Nii neid slaide vaadates kui ka komisjoni istungit meenutades mulle meenus, et põhiliselt oli juttu sellest, et tulirelvade kasutamise õigus juba on, nüüd laiendatakse, ütleme, kergematele vahenditele ka seda õigust. Slaididelt ei tule see välja ja mulle ei meenu ka keskkonnakomisjoni istungilt, et sa oleksid rääkinud, kui paljudesse valdkondadesse nüüd Keskkonnaameti volitused niimoodi jõuliselt asju kontrollida – ja siis, kui kontrollitulemused ametnikule ei meeldi, ka jõuliselt reageerida – laienevad. Kas see oli kuidagi apsakas? Veel kord: kui ma neid slaide vaatan, siis siin ei ole ühtegi lauset selle kohta, et need valdkonnad laienevad. Ma pean ütlema, et täna sa oma esitluses seda mainisid. Kas sa said ise ka selle alles nüüd teada või oli mingi muu põhjus, et sa …

Teie aeg! 

… komisjonis sellest ei rääkinud?

Aitäh, hea küsija! Seaduseelnõu seletuskiri on ju kõikidele komisjoni liikmetele ja ka Riigikogu liikmetele kättesaadav. Ja selle eelnõuga ei tule ju juurde ühtegi seadust, mille alusel Keskkonnaamet oma järelevalvet teostab. See eelnõu annab kitsalt Keskkonnaametile proportsionaalsemad ja leebemad vahendid juhuks, kui olukord seda nõuab.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Oskate te meile selgitada, kuidas üleüldse selline olukord on kujunenud, mis minule tundub selgelt ebaloogilisena? Siiani juba on Keskkonnaameti inspektoritel õigus kanda tulirelva ja seda vajaduse korral ka kasutada, aga pehmemaid vahendeid pole neil õigust olnud kanda. Kuidas on üleüldse võimalik, et seadusandja on jõudnud sellise regulatsiooni kehtestamiseni?

Kehtiv regulatsioon on olnud seadusandja tahe. Ehk ilmselt on erinevad koosseisud neid otsuseid teinud. Sellepärast praegu selline ettepanek ka siin on, me anname võimaluse kasutada leebemaid sunnivahendeid juhul, kui seda on tarvis. Niisugune on see vastus.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! No teie sissejuhatavast sõnavõtust, kus te rääkisite leevendamisest, jäi mulje, justkui annaks [see eelnõu] tulevikus Rainer Vakrale võimaluse mingitele inimestele pai teha, aga lõpuks te rääkisite siiski ainult repressiivsetest teemadest. 

Minu küsimus on see. Kas te  selle eelnõu arutelul ka seda, millest me oleme varem rääkinud, et kui Keskkonnaamet või sellega kaastööd tegijad käivad inimeste metsades, siis seadus nõuab, et nad sellest teataksid, aga üsna tihti saab metsaomanik alles tagantjärele teada, et keegi on tema metsas luusinud ja sealt mõne käpalise leidnud? Kas me selle probleemi võiksime ka selle eelnõu menetluse käigus lahendada?

Aitäh küsimuse eest! Selles eelnõus omaniku teavitamise teemat ei ole käsitletud. Aga sellest me oleme korduvalt rääkinud ja praegu peaks olema menetluses ka eelnõu, millega me saame selle probleemi lahendada. Aga ootus ja sõnum on hästi selge. (Saalist küsitakse midagi.) Ei, selles ei ole. Riigikogu liikmed võivad alati teha täiendusettepanekuid, see on ju teada. 

Mis puudutab viibimist eraisikule või ettevõttele kuuluva maa peal, siis kindlasti see ootus on olemas, et Keskkonnaamet eelnevalt teavitab maaomanikku, võtab temaga ühendust, ja siis saab niimoodi toimetada. See põhimõte on, ma arvan, vajalik.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea minister! Konkreetne küsimus. Mitu paari käeraudu, mitu pussi ja mitu gaasirelva on plaanis soetada? Ja kui palju see kõik maksma läheb?

Aitäh küsimuse eest! Gaasirelvade kasuks otsustamise üks põhjusi oli nimelt see, et need on suhteliselt odavad. Ja kulud peaksid jääma suurusjärku 3000 eurot. Nii et me ei räägi siin mingitest suurtest summadest. Ja kõik selle, mis on seotud väljaõppega, [korraldab] Keskkonnaamet oma olemasoleva eelarve piires.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Me näeme, et riik muutub siin järjest kontrollivamaks, järjest kurjemaks ja järjest karistavamaks. Ja seda kõike põhjendatakse meile eelkõige meie endi turvalisusega. Te ise ka siin kasutasite seda sõna, mis on tegelikult, me teame, totalitaristide põhiargument, kui nad tahavad midagi läbi suruda.

Tuletame meelde jälituskaamerate lausalist seadustamist, seda tagantjärele. Just on välja tulnud drooniga kodanike jälgimise juhtumid liikluses ja juba ka trahvimine. Surve on seadustada keskmise kiiruse mõõtmise kaamerad. Varsti tuleb meile siia minister Karmen Joller, kes valmistab valitsuses ette riiklikku sundi inimeste kehalise enesemääramise õiguse üle. Sundvaktsineerimine, kohustuslikud terviseuuringud ja tahtevastane ravi – see kõik on sinna sisse kirjutatud. 

Ja nüüd olete teie siin taas valitsuse eelnõuga, milles jutt on väga ilus, aga tegelikult jällegi karistame, oleme kurjemad ja kontrollime. Miks te seda kõike teete?

Aitäh küsimuse eest! Hea küsija, siin me oleme kindlasti väga eri meelt. Mina ei saa aru, kuidas saab nimetada karmistamiseks olukorda, kus me anname võimaluse tulirelva asemel kasutada leebemaid sunnivahendeid, kui selleks on [vajadus]. Ja mitte ühegi keskkonnaametniku eesmärk ei ole kasutada vahetut sundi. Vahetu sunni kasutamine on äärmuslik abinõu olukorras, kus muid võimalusi ei ole. Selles mõttes Keskkonnaamet teeb ju samaväärset tööd politseiga, et kord oleks kaitstud ja hoitud. Kindlasti ei ole eesmärk kedagi karistada. Eesmärk on see, et tahtlike rikkujate elu oleks keeruline.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Te tõite oma ettekandes küll välja, et Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja teleskoopnui, aga eelnõus on kirjas, et on külmrelv. Ma vaatasin Vikipeediast, mis asi on see külmrelv, mida võiks Keskkonnaameti teenistusrelvade hulka arvata. Külmrelv on see, mis vajab kasutamiseks musklijõudu. Seal on ka ära toodud, mis on külmrelvad, need on näiteks oda, mõõk, pistoda, nuga, nui, kirves, hellebard ja tääk. Me oleme kogu aeg rääkinud siin saalis ka, et seadus peab olema kõigile üheselt mõistetav. Miks ei ole siis eelnõus ära märgitud, mis asi see külmrelv täpselt on?

Aitäh, hea küsija! Vikipeedia on kindlasti ka üks andmeallikas, aga nagu ma ütlesin, Keskkonnaametil on kavas soetada gaasirelvad ja teleskoopnuiad. Need on kõige mõistlikumad erivahendid selles olukorras. 

Rain Epler, palun!

Aitäh! Andres, kõigepealt eelmise vastuse lühike kommentaar: muidugi on eelnõu ja seletuskiri kättesaadav, aga kui minister tuleb komisjoni enne esimest lugemist, siis sa kõigepealt kuulad, mida minister räägib, seejärel hakkad [eelnõu ja seletuskirja] lugema. Komisjonis oleks oodanud põhjalikumat käsitlust. 

Aga ma küsin nüüd selle muudatuse kohta, mis tuleb energiamajanduse korralduse seadusesse. No see on ikka päris jõuline muudatus. Ma mäletan, et komisjonis me arutasime ka seda ja Keskkonnaameti esindajad ütlesid, et kui nad näevad kusagil piiratud territooriumil kedagi, siis nad kõigepealt hõikavad üle aia, ei hakka kohe veel midagi maha murdma ja nii edasi. 

Aga energiamajanduse korralduse seadusesse tuuakse sisse kõiksugu võimalused vallasvara konfiskeerimiseks, inimese sundtoomiseks, ka tõkete mahavõtmiseks ja nii edasi. Siit mu küsimus sulle kui Eesti tuule- ja muu juhuenergeetika esiarendajale. Te nüüd arendate seda jõuliselt, aga samal ajal teete päris jõuliseks selle punkti, [mida ma enne mainisin]. Kas sa ise ka näed ette seda, et juhuenergeetika puhul – peale selle, et see on energeetiliselt halb – võivad inimesed hakata pättustega tegelema, ja sellepärast on tehtud selline jõuline lisandus energiamajanduse korralduse seadusesse?

Aitäh! Hea küsimus! Sellist põhjuslikku seost, nagu te kirjeldasite, kindlasti [ei ole] ja selle pärast ei ole plaanis neid muudatusi teha.

Peeter Ernits, palun! 

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma küsisin enne sult otse väga lihtsa küsimuse. Mitu käerauakomplekti, mitu külmrelva, praegusel juhul teleskoopnuia, ja gaasiballooni on plaanis soetada? Keskkonnaametis on vist 500 ametnikku, kellest pooled tegelevad järelevalvega. Konkreetne küsimus: kui mitu paari käeraudu, mitu teleskoopnuia ja gaasirelva? Kas peadirektor Vakra saab ka endale soetada teleskoopnuia ja käerauad?

Aitäh, hea küsija! Kõigepealt räägin inspektorite arvust. Keskkonnaametis tegeleb järelevalvega praegu 110 inspektorit. See, kellele ja milliseid erivahendeid [hangitakse] ja mitu tükki, on kindlasti peadirektori otsustada ja korraldada. Mina ministrina kindlasti ei pea õigeks sellise detailsusega küsimustesse sekkumist ega nende arutamist. 

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea minister! Ma arvan ka, et me ei pea Riigikogus rääkima sellest, mitu käerauda ostetakse, küll te suudate sellega ka ilma rahvasaadikuteta hakkama saada. 

Aga see meenutab natuke sedasama vaidlust, mis oli siis, kui jutt käis politseist ja taseritest – ei, kuidas me saame politseile ometi tasereid anda, samal ajal kui kõik praktikud ütlesid, et teate, sõbrad, nuiaga, gaasiga või kuuliga saada on palju ohtlikum ja valusam kui taseriga. Nii et ma usun ka, et eesmärk anda tulirelvade asemel gaasirelv on igati mõistlik. 

Aga minu küsimus. Ma saan aru, et eelnõu annab selleks võimaluse, aga kas ja kui palju ametnikud tegelikult neid vahendeid kaasas kannavad? Ja kas siis tuleb ka selline reegel, et ilma nende vahenditeta metsa ei mindagi? 

Ja teine küsimus. Kui me juba räägime nendest võimalustest, siis küsin, kas te olete valitsuses arutanud ka munitsipaalpolitseile lisavõimaluste andmist. Sellest on juba aastaid räägitud.

Aitäh! Teise küsimuse vastusest alustades ütlen, et see seadus ei laiene kuidagipidi omavalitsusele ega keskkonnajärelevalvega tegelevatele isikutele, see puudutab ikkagi ainult Keskkonnaametit. 

Nüüd esimese küsimuse kohta. (Andre Hanimägi räägib kohapealt.) Jaa. Ka praegu oleks võimalik 110 inimesel kanda teenistusrelva, ometi on tehtud otsus, et 110 inimesele pole seda vaja, nii et teenistusrelva kandmise õigus on hetkel 40 inimesel. See, kui mitu keskkonnainspektorit millise väljaõppe saab, on jällegi, ma leian, Keskkonnaameti peadirektori korraldada, mitte ministri juhtida.

Andre, kui ühes küsimuses on kaks küsimust, siis ministril võib minna segamini, millele ta siis vastata saab. Esimene osa jäigi …

Ei jäänud! 

Lõpuks jäi, sest Andre andis vihje veel uuesti küsimisele. Aga nüüd, Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Head saadikud, ärge piinake ministrit! Üks küsimus korraga, siis on ministril fookus paigas ja tal ei lähe midagi sassi.

Aga nüüd, tulles tagasi seaduse juurde, seesama žetooni väljavõtmine, et žetooni ei peaks see ametnikul olema – no sellega on nii ja naa. Ma arvan, et kokkuhoid, mis riigile tuleb, on marginaalne või olematu. Aga arvestades seda, kui palju kelmusi tänapäeval on, oleks minu arvates väga õige, et žetoon on olemas, sest kõiksuguseid töötõendeid võime [järele] teha mõne minutiga, aga žetooni kohe ei tee. Ma arvan, et selle koha pealt te ei ole õigel teel. 

Nüüd see, mis puudutab relvade ja õiguste juurde andmist. Too mingi statistika, kui palju on olnud neid konkreetseid probleeme viimase viie aasta jooksul, kus rünne Keskkonnaameti ametnike vastu on olnud selline, et neil on olnud vaja tulirelva ja nad ei ole muidu hakkama saanud. Neil on tegelikult relvad olemas, neil on politsei tugi olemas, kui on vaja. Politseinikke on ilmselt appi rohkem vaja, sellega ma olen nõus. Aga kui suur see probleem on, mida me täna lahendame?

Jaa, aitäh! Probleem on kahtlemata olemas. Ma tõin ka oma kõnes paar näidet selle kohta, mis puudutab ebaseaduslikku jahipidamist. Sageli on olnud olukordi, kus maavaldusel on näiteks koerad lahti ja see on teinud keskkonnaametnike järelevalve teostamise ohtlikuks. Samuti on olnud agressiivseid inimesi, kes on keskkonnakaitseametnikku ähvardanud kas metall-lati või mingite muude vahenditega. Nii et agressiivseid näiteid on mitmeid. 

Ja kui te küsite selle kohta, kas äkki võiks kasutada sel juhul hoopis politseipatrulli, siis selle koha pealt on [minu] arvamus küll üsna selge: see oleks politseijõudude kasutamine ebaotstarbekal moel, sest keskkonnaametnikud saavad järelevalvetegevuse käigus selle töö ise ära teha. Nii et siin on jah mitme[suguseid] näiteid.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Siin eelnõus on tõesti toodud päris mitmeid värvikaid näiteid selle kohta, et keskkonnajärelevalve tegemine on viinud väga keerulise konfliktini. Nüüd antakse nendele [ametnikele] vahendeid juurde. Ma küsin mõneti jätkuks teie eelmisele vastusele. Praegu võib appi kutsuda politsei, kui asi läheb väga teravaks. Kas edaspidi, kui neid nii-öelda leebemaid ja ka tugevamaid vahendeid on keskkonnajärelevalveametnikel rohkem, tähendab see seda, et politsei väljakutsumise võimalus jääb ära või väheneb tõesti põhjalikult?

Aitäh küsimuse eest! Võimalus politseid appi kutsuda jääb igal juhul alles. Kui keskkonnaametnikel on nüüd võimalus või selle seaduse vastuvõtmise korral kasutada leebemaid sunnivahendeid, näiteks koera puhul gaasipihustit või -püstolit, siis ei ole politsei ju tarvilik. Nii et pigem aitab see politsei töökoormust vähendada ja keskkonnainspektorite tööefektiivsust suurendada.

Jüri Jaanson, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Kolleeg Evelin Poolamets esitas tegelikult väga olulise küsimuse, aga see ei lähtu mitte Vikipeediast või kuskilt mujalt, vaid lähtub otseselt relvaseaduse §-ist 15, milles on külmrelvad liigitatud. Seal on tegelikult päris mitmeid relvaliike, näiteks torke-raierelv, nii et me võime keskkonnainspektorid ka mõõkadega varustada. Aga küsimuse mõte on pigem selles, kas on mingisugune alamakt või kuidas täpselt toimub see valik, millised konkreetsed relvad kasutusele võetakse.

Aitäh! Ma arvan, et sellele küsimusele on kaks olulist vastust. Esiteks, iga erivahendi kasutamise puhul eelneb väljaõpe. Nii nagu ma ka oma kõnes ütlesin, väljaõpe on samaväärne sellega, mida saavad politseinikud. See on kindlasti hästi oluline. Millist konkreetset vahendit Keskkonnaamet võiks kasutada? See on taas küsimus, mis on peadirektori ja Keskkonnaameti otsustada. Oluline on see, et on olemas väljaõpe, et on olemas sisemised reeglid, kuidas midagi teha, ja et need otsused on ka mõistlikud efektiivsuse vaates.

Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud ettekandja! Relv eeldab ka vastutust ehk sunnivahendid vajavad väga head väljaõpet, koolitust. On ka selline oht, et keegi kõlistab käeraudadega ja see hoopis ärritab teise poole veel rohkem üles, ja siis tal pole õiget sunnivahendit kasutadagi. Tõsi, näiteks kui mingeid salakütte ohjeldada, siis võivad vahendid olla väga ebavõrdsed, sest salakütid on hästi relvastatud, ja asi võib jamaks minna. Kuidas te olete kogu selle koolitussüsteemi ja kõik muu läbi mõelnud, et asi ei läheks jamaks – nii inspektoritel endil kui ka nendel, kelle suhtes sundi rakendatakse?

Aitäh! Väga oluline teema. Nagu ma olen juba vist paar korda maininud, saavad Keskkonnaameti järelevalveametnikud täpselt samasuguse väljaõppe, kuidas erinevates olukordades käituda, nii nagu saavad politseiametnikud. Ma arvan, et see on üks oluline eeldus, et süsteem töötaks kõigi jaoks ohutult ja selliseid konflikte, mille tõttu olukord väljub kontrolli alt, meil ideaalmaailmas ei oleks. Nii et väljaõpe – see on selle küsimuse lühike vastus.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! No selge on see, et see valdkond on keeruline ja seal probleeme on. Aga sa tegelikult adekvaatselt ei öelnud praegu seda, et see oleks nii suur probleem. Vaata, siin kooskõlastuses on nii Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kui ka linnade ja valdade liit välja toonud, et nad tegelikult ei toeta neid ettepanekuid. Põllumajandus-kaubanduskoda on päris konkreetselt öelnud, et nad avaldavad tugevat vastuseisu õiguste laiendamisele. 

Võib-olla peaksime ikkagi otsima võimalusi, kuidas politseid sinna rohkem kaasata. Sest politseiniku igapäevatöö ongi probleemide lahendamine, ta tegeleb sellega iga oma tööpäeva jooksul, aga Keskkonnaameti ametnikud loodetavasti kogu aeg ei pea maadlema kurikaeltega. Need on muidugi erinevad valdkonnad. Aga äkki peaks ikkagi mõtlema, kuidas politseiga koostööd parandada? Võib-olla on siin mingeid erivahendeid on ka vaja juurde anda, mis on juba nagunii madalamad kui püstoli või tulirelva kasutamise õigus. Kuidas sellega on? 

Aitäh! Politseiga koostöö on kindlasti jätkuvalt oluline. Küsimus ei ole selles, et me loobuksime politsei abi kasutamisest olukorras, kus muud lahendust ei ole. Keskkonnaameti inspektorid on samamoodi objektidel väljas, teostavad järelevalvet ja kontrollivad. Toon lihtsalt mõned arvud. Näiteks kala käitlemise ja püügitegevuse kontrollimine – seal on tehtud 2150 kontrolli 2024. aastal; jäätmekäitlusnõuded – 1447 kontrolli; looduskaitsenõuded, loomakaitse – ligi 1000; metsa õigusnormid – ligi 4000. Ja nii edasi. Nii et selles mõttes on kogemused ja praktika kindlasti ka Keskkonnaametil olemas.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh veel kord sõna andmast! No vot, mitu korda on küsitud, mis probleemi me siin lahendame. Me lahendame selle eelnõuga ühtesid probleeme, aga juurpõhjus võib olla hoopis kusagil mujal. Näiteks teete te jäätmeseadusega tohutult bürokraatiat ja koormust juurde ning see liigub edasi teistesse valdkondadesse, näiteks keskkonnainspektorite töökoormus [kasvab]. 

Ja nii on paljude asjadega. Kõige drastilisem on muidugi see, et valitsuse maksuotsused – 20 uut maksu, aktsiisi ja trahvi – on viinud meie majanduse krahhini ja inimeste toimetuleku nii alla, et selle tõttu on suurenenud varguste arv. Meil on puhkenud tõeline varguste laine. Salaküttimine on muidugi probleem, aga see ei pruugi olla tingitud inimeste kurjast ja pahast loomusest, vaid näiteks ka hädast. See on doominoefekt, nii et [probleemid] on liikunud sellesse valdkonda, millest me praegu räägime, aga tõeline algpõhjus on ju kusagil mujal, näiteks teie valitsuse käpardlikus tegevuses üle välja. Kas te seda ei arva?

Aitäh, hea küsija! Ei arva. Ma arvan, selle näite varal, mille ma siin enne tõin, et kui salakütitakse ilvest, hunti või karu, siis see ei ole ilmselt tingitud toidupuudusest.

Jüri Jaanson, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Ma puudutan ka kulusid, mis siin saalis on veel kõlanud. Gaasipihustite hankimiseks kulub selle eelnõu seletuskirja järgi umbes 3000 eurot, žetoonide kaotamise kokkuhoid on ka 3000 eurot, nii et sisuliselt kulu ei ole. Eelnõu on tegelikult määratud jõustuma selle aasta 1. juulist. Kas selle aasta eelarves – ma ei tea, kas ministeeriumi või Keskkonnaameti enda eelarves – on võimalikud täiendavad kulud koolitusele ja kõigele muule ette nähtud?

Aitäh! Keskkonnaamet saab koolituse korraldada oma olemasoleva eelarve raames.

Martin Helme, palun!

Aitäh! Mina pean seda seadust täiesti vastuvõetamatuks, selliseks suure venna ja totalitaarse riigi seaduseks, sest selle seadusega antakse põhimõtteliselt keskkonnabürokraatidele relvad, läbiotsimisõigus, konfiskeerimisõigus, kinnipidamisõigus kõikides eluvaldkondades, alates energeetikast ja jätkates prügiga. Ja kui te siin räägite huntidest ja ilvestest, siis seda ei ole vaja. See on juba praegu olemas. Aga miks energeetikas ja prügimajanduses peavad saama ametnikud endale relvad ja konfiskeerimisõiguse, läbiotsimisõiguse? Miks? See ei ole õigusriik.

Aitäh küsimuse eest! Jäätmemajandus on kindlasti üks valdkond, kus ongi rikkumised tahtlikud, need on ka rahvusvahelise kuritegevuse osa, nii et nendele olukordadele reageerimine ja sobivate proportsionaalsete vahendite andmine on igati mõistlik. Kogu selle seaduse mõte on ju hästi lihtne: anda leebemad sekkumisvahendid olukorras, kus seda on vaja.

Evelin Poolamets, palun!

Hea minister! Lugege ka seda seletuskirja. Minu meelest on see ikkagi päris õõva tekitav. Muudatuse eesmärk on anda vahendid keskkonnale tõsist kahju tekitavatele rikkumistele reageerimiseks, näiteks olukordades, kus tuleb katkestada ohtlike jäätmete põletamine, reovee vette või ohtlike ainete pinnasesse laskmine. Inspektoritel peab olema siis võimalus viivitamatult reageerida. Kas te loote sellise olukorra, et kui tõesti on mingi kulupõletamine või midagi keskkonnakahjulikku, siis inspektor sekkub ja takistab seda külmrelvaga? Või kuidas te näete selle olukorra lahendamist selle eelnõu järgi?

Aitäh! Kulupõletamisest me kindlasti siin ei räägi. Aga kui me räägime jäätmete põletamisest, siis ma arvan, et jah, see on probleem ja sellele tuleb reageerida. Ma arvan, et see, milline reaktsioon on konkreetses olukorras [kohane], sõltub sellest, milline on rikkuja käitumine. Nagu ma olen korduvalt öelnud, inspektorid saavad samasuguse koolituse ja väljaõppe, nagu on politseiametnikel. Ja seaduserikkujatega tuleb tegeleda.

Alar Laneman, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Me teame ütlust, et kõik teed viivad Rooma, või teist ütlust, et Kartaago tuleb hävitada. Võib-olla ma ei olnud piisavalt tähelepanelik, aga küsin, mismoodi on see seotud meie praeguse aja kõige põletavama murega ja selle lahendusega, laiapindse riigikaitsega. Ma arvan, et nad ei jää võitlema prügi ebaseadusliku käitlemisega, kui asjad peaksid tõsiseks minema. Neil on koolitus, neil on vahendid. Kas on kavas rakendada seda jõudu, mida me praegu loome, ka mingis funktsioonis kriisi- ja sõjaajal? 

Aitäh! No seda valdkonda te kindlasti teate ise palju täpsemini. Aga ma arvan, et iga motiveeritud ja kaitsetahtega Eesti kodanik on meile suur väärtus. Kui Keskkonnaameti inspektoritel on vastav väljaõpe ja oskused keerulistes konfliktsetes olukordades käituda, siis see toetab ka laiapindset riigikaitset.

Martin Helme, palun!

No see seaduseelnõu on täiesti perversse mõtlemisviisi vili. Te ütlete, et olukordadele tuleb reageerida. No mis paanika meil siin Eestis siis on, et me peame andma keskkonnaametnikele relvad kätte, et nad olukordadele reageeriksid proportsionaalselt?

Ja siis on see [jutt], et leebemad vahendid. Aga ei ole ju leebemad vahendid, kui antakse relvad kätte neile inspektoritele. Seaduserikkujatega tuleb muidugi tegeleda, selle asja nimi on õigusriik. Kui seadust rikutakse, siis see fikseeritakse, politsei tegeleb sellega ja kohtud karistavad pärast – selle asja nimi on õigusriik. Milline see paanika Eestis on? 

See seadus loob praegu sellise olukorra, kus siis, kui ma viskan enda vanad kummikud oma koduõues lõkkesse, tullakse proportsionaalselt leebete tuli- ja külmrelvadega seaduserikkumisega tegelema, mind väänatakse seal maha ja otsitakse mu kodu läbi. Selline on see seadus. Aga selleks puudub igasugune vajadus. See teeb Eesti riigi halvemaks. See tähendab, et Eesti riik on jälle otsustanud, et kodanikud on vaenlased ja nendega tuleb tegeleda, nii et me ikka teaksime, et riigiga ei jamata, nagu Vaher omal ajal ütles.

Aitäh, hea küsija! Mina ei tea küll, kust kohast te sellise ilmavaate võtate, nagu te esitate, sest (Saalist öeldakse midagi.) tulirelva kandmise õigus on juba kehtiva seaduse järgi olemas. Ei ole mõtet rääkida asju teistsuguseks, kui nad on. Selle seaduseelnõuga antakse ametnikele ja inspektoritele õigus vajaduse korral kasutada leebemaid sunnivahendeid.  

Ma lihtsalt ei saa nõustuda väitega, et me selle seadusega kuidagi õõnestame riigi ja kodaniku omavahelist [suhtlemist]. Ma arvan, et see probleem, mis siit vastu kajab, on pigem küsija öelduna see, et kui usaldust riigi vastu ei ole, siis meil on ikkagi midagi kuskil katki. Selle seadusega, vastupidi, me kaitseme keskkonda ja elukeskkonda. Ühelgi õiguskuulekal inimesel ei ole sellega mitte ühtegi probleemi. Ja kui keegi põletab oma kummikud ära, siis kindlasti ei kaasne sellega tohutut karistust või jõu kasutamist. Nii et ärme suurendame asju vale nurga alt.

Anti Poolamets, palun!

Oi-oi-oi-oi-oi, nüüd tuli küll selline kõne nagu Putini Ühtse Venemaa esindajalt, et kuidas teil ei ole usaldust meie riigi vastu. Vaadake, normaalses demokraatlikus riigis on kodanikud vajalikul määral skeptilised avaliku võimu suhtes, selleks on näiteks opositsioon olemas. Ühtsel Venemaal nõutakse tingimatut usaldust kõigi silmapilgutuste vastu, mida minister teeb. Mõelge ise, mida te räägite! Te lihtsalt putiniseerite riiki sellise jutuga, et meie, see oleme riik.  

Aga läheme nüüd seaduse juurde. Tegelikult on siin suur probleem just selle laiendamise teema tõttu. Siin on nüüd ju kõik asjad kokku mätsitud. Võib-olla jahiseaduse teemal ma kirjutaksin veel alla, sest päris hirmus on metsas kõndida ja ajada taga salakütte, kes on relvastatud. Aga läheme teise kohta. Jäätmed, mille Martin Helme tõi näiteks – see on arusaamatu praegu, te ei ole veenvalt põhjendanud, miks pole aega näiteks politseipatrulli kutsuda, vaid on vaja kohe käeraudu ja kumminuia. Siis on siin geneetiliselt muundatud organismide teema. Nii et see kõik on väga laiali aetud. Kuidas te oskate need mitu asja niimoodi kokku panna?

Teie aeg!

Aitäh, hea küsija! Seadused võtab siiski vastu Riigikogu. Nii et selles mõttes demokraatia ja õigusriik toimivad ilusti. Nüüd, jäätmete puhul on, nii nagu ma korduvalt ütlesin, tegemist ühe valdkonnaga, kus liiguvad päris suured rahasummad ja kus seetõttu esineb ka päris palju rahvusvaheliselt seotud kuritegevust. Seetõttu on vaja sekkuda. Kui kõik on tehtud korrektselt ja korralikult, siis puudub igasugune vajadus sekkumiseks. Kontrollitakse, kõik on hästi ja äri läheb edasi. Aga kui on tegemist ebaseadusliku tegevusega jäätmevaldkonnas või mõnes muus valdkonnas, siis sellele tuleb ju reageerida. Ma eeldan, et te sellega olete nõus. 

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Läheme edasi juhtivkomisjonis toimunud arutelu kokkuvõtte juurde. Selleks palun ettekandjaks keskkonnakomisjoni liikme Jüri Jaansoni.

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Minu ülesanne on teha ülevaade selle seaduseelnõu puhul komisjoni tööst. 

Vabariigi Valitsuse 9. veebruaril algatatud keskkonnajärelevalve seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Keskkonnaameti vahetu sunni kohaldamise õiguse laiendamine) eelnõu 811 esimene lugemine. See esimeseks lugemiseks [ettevalmistamine] toimus esmaspäeval, 23. veebruaril 2026. 

Nagu minister meile eelnevalt ettekandes ütles, on nende seaduste muutmise eesmärk keskkonnainspektoritele tulirelvadest – ma rõhutan siin: tulirelvadest – leebemate vahendite andmiseks keskkonnavaldkonna nõuete rikkujate korralekutsumiseks. Need vahendid on lisaks tulirelvale ja puhtalt füüsilisele jõule ka gaasirelv, külmrelv ja käerauad. 

Muudatuse eesmärk on keskkonnainspektori ja ka konkreetsetes situatsioonides osalevate kolmandate isikute elu ja tervise kaitse. Lisaks jäetakse eelnõuga välja keskkonnainspektori tegutsemisõigust tõendava tunnusmärgi nõue ehk enam ei pea inspektoril olema metallist žetooni. 

Komisjonis oli selle eelnõu üle päris põhjalik arutelu. Küsimused olid mitmetahulised, need ma toon ka siin välja, aga enne seda nimetan kohe ära menetluslikud ettepanekud. Komisjoni otsusel tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 12. märtsiks ehk tänaseks, samuti tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada ning määrata juhtivkomisjoni esindajaks Jüri Jaanson. Kõik need kolm otsust võeti vastu konsensuslikult, ilma hääletuseta. 

Nii. Komisjoni tööst väike ülevaade ka. Peale seda, kui minister oli [eelnõu] tutvustanud, tutvustasid reaalset olukorda Keskkonnaameti ametnikud. Kohal olid Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra ja peadirektori asetäitja Olav Avarsalu. Rainer Vakra, Keskkonnaameti juht, rääkis, et selle eelnõu väljatöötamine on olnud päris pikk protsess. Siin on ka vastus küsimusele, miks seda varem ei ole välja toodud. Vajadus oli pidevalt selgitada, et inspektoritele tulirelvast leebemate vahendite andmine on rikkujate korralekutsumiseks oluliselt proportsionaalsem kui tulirelva enda kasutamine. Ta tõi ka välja, et lähiminevikus ei ole inspektorid kordagi relva kasutanud. Aga samas, nagu eelnõu seletuskirjast võib välja lugeda, on inspektorid olnud konkreetsetes situatsioonides korduvalt sunnitud taganema oma kohustuste täitmisest, sest nende vastu on sooritatud ründeid tugevamate vahenditega. 

Komisjoni liikmetel oli ka küsimusi. Näiteks küsiti, kuidas reguleeritakse lisavahendite kasutust. Vastus oli, et relvi võib jätkuvalt kasutada vaid enesekaitseks ja nii enda kui ka kolmandate isikute kaitseks. Keskkonnaameti peadirektori asetäitja tõi välja asjaolu, et olukorrad eskaleeruvad üldjuhul ikkagi väga ootamatult. 

Edasi küsiti, kas eelnõus on sätestatud nõue, et enesekaitsele peab eelnema ohuhinnang. Vastus oli, et kiiresti eskaleeruva olukorra puhul ei jõuta enne ohuhinnangut teha. Vahendite regulatsioonid näevad üldjuhul ette, et jõule vastu astumiseks peab kasutama kõige leebemat viisi. Toodi välja, et inspektorid saavad samasuguse koolituse nagu politseinikud. Samuti tehti komisjoni istungil ettepanek, et inspektoritele peaks tegema eraldi koolituse koertega käitumise ja koerte psüühika mõistmise kohta. 

Siis uuriti ka selle kohta, miks on tekkinud sellised olukorrad, kus eraisik saab kasutada gaasipihustit, kuid näiteks inspektor mitte. Sellele vastuseks öeldi, et eraisik saab kasutada vahendeid, mis pole keelatud, aga inspektorid ja ametnikud tohivad kasutada vaid neid vahendeid, mis on seadusega lubatud. 

Veel küsiti selle kohta, kas inspektor võib teha järelevalvet eramaal ja millal kasutatakse sel puhul täiendavaid meetmeid. Vastus oli, et täiendavaid meetmeid kasutatakse näiteks siis, kui elektriga püütakse ebaseaduslikul ajal kala ehk konkreetne situatsioon kestab. Samuti toodi näiteks, et viimase viie aasta jooksul ei ole järelevalves tegelikult relva kasutatud, sest relvade kasutamine on Keskkonnaametile nii risk kui ka suur kulu. Nüüd tõid ametnikud veel välja, et erimeetmete kasutamist reguleerib ka korrakaitseseadus ja eraldi saab kasutada korrakaitseseadusest tulenevaid õigusi. 

Veel uuriti, kas inspektor võib minna märgistamata eramaale ilma maaomaniku nõusolekuta. Ametniku vastus oli, et inspektor võib minna märgistamata eramaale, kui järelevalveülesanded seda nõuavad ehk kui konkreetne situatsioon tuleb lahendada. Aga reeglina informeeritakse maaomanikku eramaal kontrollitoimingute tegemisest. 

Uuriti veel selle kohta, kas võib täiendavaid vahendeid kasutada ka rikkuja kinnipidamiseks. Kas praegu peab relvastatud inspektor tingimata kasutama relva või võib ta kasutada ka käepärasemaid muid vahendeid, näiteks maast leitavat kaigast? Vastus oli, et selliseid olukordi täpselt reguleeritud ei ole. Need lahendatakse hiljem võimaliku ründe tõrjumise proportsionaalsuse hindamisel, aga sellised olukorrad mängitakse läbi inspektorite koolitamisel. 

Nüüd uuriti veel selle kohta, milline karistus kaasneb inspektori ründamisega. Ametniku vastus oli, et füüsiline vastuhakk ilma tagajärgedeta tervisele on väärtegu ja vastuhakk koos kehavigastustega on kriminaalasi. 

Siis küsiti veel, mida tehakse olukorras, kui tuvastatakse aiaga piiratud eramaal rikkumine ja seal on inimene, kes ennast ei tutvusta. Vastus on, et kui kinnistul on isik, kes ei jaga selgitusi, siis teda sundima ei hakata ja püütakse ühendust saada kinnistu omanikuga. Kui ei tuvastata rikkumist, siis erimeetmeid ei kasutata. Erimeetmete kasutamine on seotud konkreetselt seadusrikkumise situatsiooniga, mitte tagantjärele kinnipidamise või muu sellisega. 

Siis uuriti veel laskekoolituste kohta, kas seal kasutatakse inimese profiili või ümmargust märklauda. Ametnikud ütlesid, et kasutatakse mõlemaid märklaudu. Tegelikult on inspektorite koolitused sarnased politseinike koolitustega. Ja koolitus peab olema mitmekülgne. Sellega komisjoni istung lõppeski. Kui on küsimusi, siis [vastan].

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid! Härra minister! Kõigepealt, ma alustan selle eelnõu tutvustusest nii keskkonnakomisjonis kui ka täna siin saalis. Palju olulist jäeti ütlemata. Jällegi, tuleb ju alati, nagu öeldakse, ka tunnustada inimesi. Ma tunnustan ministrit selle eest, et ega ta ei vaielnud sellele ka vastu. Ta ütles vastuseks, et eelnõu ja seletuskiri olid kättesaadavad, seega ta, ma ütleksin, nõustus minu hinnanguga, et tutvustuses jäeti olulisi aspekte selgitamata. 

Tutvustus keskendus põhiliselt sellele, et tulirelvade kandmise ja kasutamise õigus juba on ja nüüd antakse leebemaid vahendeid juurde. Tegelikult oleks tulnud tutvustuses mainida seda, et Keskkonnaameti jõulise järelevalve roll laieneb päris suurelt valdkondade mõttes, kus Keskkonnaamet saab kontrolli teostada. 

Mõnes mõttes väike, aga siiski väga konkreetne muudatus on see, et nii-öelda kohaliku omavalitsuse inspektorid lähevad sellest inspektorite nimekirjast nüüd välja. Varem olid nendel ka sarnased õigused Keskkonnaameti inspektoritega, nüüd seda enam ei ole. 

Võib-olla kõige olulisem asi, millest kindlasti oleks tulnud rääkida, on muudatused energiamajanduse korralduse seaduses. Siin läheb asi ikkagi palju kaugemale kui see, et antakse luba selliseid, ütleme, enesekaitsevahendeid ja külmrelvi kasutada. Energiamajanduse korralduse seadusesse lisatakse § 33¹, mis ütleb: "Keskkonnaamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid [---]."

No ma võtan seadusest mõned näited. Kutse ja sundtoomine, § 31. Ja § 32 on isikusamasuse tuvastamine – no see võib-olla eriti jõuline moment ei olegi. Aga kui siin minna edasi paragrahve mööda, siis me jõuame juba palju huvitavamate teemadeni, nagu valdusesse sisenemine, valduse läbivaatus. Ja jällegi, eriti oluline, kui tutvustus oli komisjonis, siis just nimelt räägiti, et ei, valdustesse ei siseneta. Kui inimene on kuskil näiteks aiaga piiratud territooriumil, hoovis, siis seal püütakse saavutada temaga kontakti, kui ei saavutata, siis püütakse omanikuga kontakti saavutada ja nii edasi. Energiamajanduse korralduse seaduses antakse volitus ka vallasasja äravõtmiseks ja nii edasi. 

Ma küsisin ministrilt, et kuna tema võitleb kõvasti selle eest, et juhuenergeetikat Eestis niimoodi kiiresti ja jõuliselt arendada, aga samal ajal tuleb eelnõuga, kus energiamajanduse korralduse seadusesse tuuakse punkt, mis annab väga laialdased meetmed Keskkonnaametile, siis kas need asjad ongi üksteisega seotud. Kuna minister näeb ette, et seal juhuenergeetikas on ilmselt tulemas ette palju ebaseaduslikku tegevust, siis peaks jõuliselt andma ametile võimaluse seda kontrollida. Minister ütles, et ei, sellist seost ei ole. 

Aga see arutelu siin läks edasi. Jõuti teemani jäätmemajandus ja siis minister mainis, et seal leidub palju kuritegevust ja see on rahvusvaheline ja rahasummad on suured. Ma ütleksin, et siin ta ikkagi vastas ära ka juhuenergeetika tegevuse küsimusele, sest me teame üle maailma, kui palju on kuritegevust, see on tihti rahvusvaheline ja rahasummad on väga suured. Minister ilmselt ei tahtnud otse välja öelda, et see seos on olemas, aga hiljem, ma ütleksin, ta tegelikult seda tunnistas. 

Suurem probleem on demokraatia mõttes see, et tegelikult võiks ju olla nii, et politsei on politsei ja igasuguseid muid ametkondi tasapisi samm-sammult ei muudeta politseiks, aga seda siin nüüd jälle tehakse. Ja see on minu arust poliitilise juhtimise küsimus. See näitab seda, et vohav ja tõrkuv bürokraatia ei lase riigis asju normaalselt korraldada. Sest me teame siin vestlustest mitmete kolleegidega, et kui Keskkonnaministeerium räägib näiteks Siseministeeriumiga, et politsei ressurssi, mida saaks kasutada, oleks juurde vaja, siis teinekord antakse lubadus, aga see ei realiseeru. Ja see on nüüd ikkagi poliitilise juhtimise küsimus, mida saaks lahendada teisiti, andes Keskkonnaametile õigusi juurde. 

Lõpetuseks ma tahan öelda, et Keskkonnaameti see osa, mis varem oli Keskkonnainspektsioon, ehk need ametnikud, kes kontrollivadki, et ei rikutaks, ja teevad järelevalvet, on väga mõistlikult juhitud haru, seal on väga mõistlikud ja töökad inimesed. Mis puudutab Keskkonnaministeeriumi ametkonda ja Keskkonnaameti ametkonda laiemalt, siis seal on inimesi, kes ei ole häbenenud öelda, et looduse põhiliseks murekohaks on inimene. Nii et sellesse osasse ma ei julgeks … 

Palun pisut lisaaega!

Kaks minutit lisaks.

Sellesse ministeeriumi ametiosasse, mis on tegelikult palju suurem kui see nii-öelda inspektsiooni osa, ma selliseid õigusi laiendada ei julgeks. Ja mis puudutab seda inspektsiooni, siis meie kõigi õnn siin Eestis on see, et seda haru juhib väga mõistlik inimene ja seal töötavad ka väga mõistlikud inimesed. Aga seadust luues me ei tohiks sellest lähtuda. 

Nagu ka komisjonis Rainer Vakra ütles, et ametnikud on head, leebed ja tublid, ega nad ei tahagi midagi teha, aga anname neile ikkagi võimaluse. Vaat see on selline ohtlik koht, eriti arvestades tänast valitsust ja vaadates nende senist tegevust, ei ole välistatud, et see viimane, selline mõistlik ja hästi toimiv osa Keskkonnaametist hävitatakse ja alles jääbki ainult punaroheline osa. Kui neil on veel tulirelvad ka käes ning õigus territooriumile tungida ja inimesi kaasa viia, siis me jõuame väga ilusasse kohta. Aitäh! 

Aa, üks asi ununes ära. Me anname üle ka eelnõu tagasilükkamise ettepaneku, loomulikult.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Mait Klaassen, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Tänane diskussioon näitab järjekordselt, et ilmselt pole mitte kõik aru saanud kõnealuse seaduse mõttest. Noh, tuleb ette. 

Seaduse mõte on tegelikult aidata parandada keskkonnakaitsetöö efektiivsust ja teha seda mitte meetmete karmistamise, vaid vastupidi, meetmete leevendamise ja proportsionaalsemaks muutmise teel. Vaatamata sellele, kas kellelegi meeldib keskkonnainspektor või mitte, on neil siiski täita meie loodushoius ja keskkonnakaitses oluline roll. Nad ei tee seda kellegi tundmatu, vaid meie kõigi huvides ühiselt kokkulepitud reeglitest kinnipidamisel, olgu jahipidamine, metsatööd, kalapüük, prügimajandus või midagi muud. 

Keskkonnainspektoritega väga mitmetes valdkondades kokku puutunud inimesena võin teile kindlalt kinnitada, et tegemist on toredate, oma tööd südamega tegevate inimestega, nagu ka siin kolleeg ütles, kellega kohtumised on olnud meeldivad ja konstruktiivsed. Usun, et valdaval osal inimestest, kelle tegevused on keskkonnainspektorite vaateväljas ja kontrollitavad, pole mingit põhjust inspektoreid karta, sest kõik osapooled täidavad kokkulepitud reegleid. Kohtumised mööduvad meeldiva vestluse vormis ja lahku minnakse sõpradena. Neil puhkudel poleks üldse mingeid sunnivahendeid vaja ja sellised kohtumised enamuses, nende pärast polekski vaja mingit seadust muuta. 

Paraku peame tõdema, et on inimesi, kellele ei meeldi kontrollimine ja kes mitte alati ei tegele looduse hoidmisega, vaid eiravad reegleid ja kahjustavad keskkonda. Siia hulka kuuluvad eelkõige salakütid, röövpüüdjad ja metsarüüstajad. Mõnedel juhtudel juhtuvad asjad siiski kogemata ja ka siin saadakse enamasti kokkuleppele ning trahvid ja mõjutusvahendid on efektiivsed ja hoiavad ära järgmised rikkumised tulevikus. Seda on mulle ka mitmeid kordi kinnitanud ka eri valdkondade ametnikud. Kahju hüvitatakse ning inimene saab teadlikumaks ja ka paremaks, see ongi ju tegelikult eesmärk. 

On aga ka väga väike seltskond, hästi väike seltskond, kes ei arvesta ühegi seaduse ega kokkuleppega ja rikub neid tahtlikult. Just nendel inimestel on huvi inspektori eest põgeneda, mis aga veelgi hullem, rünnata keskkonnainspektorit vahendeid valimata või ajada peale koer, kes ei tea seadustest midagi, kuid kuulab oma peremehe käsku. Muuseas, tuleb mainida, et koer ei olegi süüdi. Seetõttu on inspektoritele antud õigus kasutada enese ja kolmandate isikute kaitseks vahetut sundi ja vastavaid vahendeid. 

Täna on selleks käerauad ja tulirelv. Tulirelvi on vaid 40 inspektoril ja neid ei kavatseta juurde muretseda, vaid vastupidi, neist soovitakse loobuda kui surmavast mõjutusvahendist, mis pealegi üliharva kasutamise ja vähese treeningu korral võib osutada relva omanikule ohtlikumaks kui kurikaelale. Pealegi on suur osa inspektoritest naised, kellel on raske füüsiliselt mõjutada rikkujaid, kes on enamasti mehed. Pealegi on tulirelva kasutusele võtmine psühholoogiliselt väga raske ja võib põhjustada kasutajale eluaegse psüühilise trauma. 

Ründed, küll üksikud, siiski toimuvad, aga inspektoritel pole vahendeid, millega rünnet peatada. Just see ongi põhjus, miks täna lugemisel oleva seadusega antakse Keskkonnaameti inspektoritele õigus kanda ja kasutada ründe peatamiseks leebemaid vahendeid, eelkõige gaasirelva, mis on balloon ja teleskoopnui. Mina isiklikult pean neist kahest gaasi oluliselt paremaks, sest seda on kerge kasutada ja see annab piisavalt hea efekti nii inimese kui ka koera puhul. Loomulikult eelneb nende uute vahendite kasutuselevõtule inspektorite põhjalik koolitus, mis sarnaneb politseiametnikele tehtava koolitusega. 

Soovin väga ja usun, et see nii ka läheb, et keskkonnainspektor on rahva hulgas tulevikus sama usaldusväärne ja populaarne nagu politsei, samas piisavalt mõjuv, et kurikaeltel kaoks huvi rikkumisi korda saata. 

Reformierakond, kes pooldab väga vabadusi ja kodanikuõigusi, peab lugu reeglitest, mis võimaldavad valdaval osal elanikkonnast tunda end kaitstuna ja vabana, kuid samas on piisavalt range nende suhtes, kes reeglitest ei hooli. Reformierakond pooldab seaduseelnõu 811 menetlust ja selle seadusena vastuvõtmist. Tänan!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Minister ei taha? Tahab? Vabandust, ma ei näinud ministri näppu. Palun! Lõppsõna on ministril.

Aitäh, hea juhataja! Ma tahan lihtsalt kahte asja selgitada, esiteks tahan veel kord üle korrata, et õigused leebemate sunnivahendite kasutamiseks antakse ainult järelevalvet teostavatele isikutele ehk inspektoritele. See ei puuduta ülejäänud osa Keskkonnaameti ametnikest. 

Ja teiseks, taastuvenergia valdkonnas on jutt näiteks biokütustest, taastuvenergia tootmise kontrollimisest, kas see tegevus on kooskõlas seaduse nõuetega. Nii et selles mõttes on kõik loogiline ja mõistlik. Aitäh!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 811 esimene lugemine lõpetada, kuid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonil on ettepanek eelnõu 811 esimesel lugemisel tagasi lükata. Seda ettepanekut me peame hääletama ja peale saalikutsungit me seda ka teeme. 

Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 811 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 9 Riigikogu liiget, vastu 35, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 26. märts kell 17.15. 

Oleme päevakorrapunkti läbinud ja istung on lõppenud.