Riigikogu
Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Arvo Aller

Tere hommikust, lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 7. töönädala neljapäevast istungit. Ja kõigepealt kohaloleku kontroll. 

10:00 Aseesimees Arvo Aller

Kohalolijaks registreerus 54 Riigikogu liiget, puudub 47.  

Nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Seda soovi ei ole. 


1. 10:01

Keskkonnajärelevalve seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Keskkonnaameti vahetu sunni kohaldamise õiguse laiendamine) eelnõu (811 SE) esimene lugemine

10:01 Aseesimees Arvo Aller

Liigume edasi tänase ainukese päevakorrapunkti juurde. Selleks on Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnajärelevalve seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (Keskkonnaameti vahetu sunni kohaldamise õiguse laiendamine) 811 esimene lugemine. Ettekandjaks palun energeetika- ja keskkonnaminister Andres Suti.

10:01 Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ma tutvustan teile täna valitsuse algatatud keskkonnajärelevalve seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõuga antakse Keskkonnaametile õigus kasutada järelevalve tegemisel leebemaid vahetu sunni vahendeid. Lisaks juba olemasolevale õigusele kasutada teatud juhtudel füüsilist jõudu, saavad inspektorid edaspidi kasutada ka gaasirelva ehk gaasipihustit, külmrelva, näiteks teleskoopnuia ja käeraudu. Metsa-, kala- ja jahiseaduse alusel on inspektoritel juba õigus kasutada füüsilist jõudu, käeraudu ja tulirelva, aga puuduvad vahepealsed leebemad vahendid. 

Samuti muudame selle seadusega inspektori tegutsemisõiguse tõendamist. Kui seni on selleks nii töötõend kui ka metallist žetoon, siis edaspidi on piisav vaid töötõend. 

Need muudatused aitavad tagada, et Keskkonnaamet saab olukordadele reageerida adekvaatselt ja proportsionaalselt. Vahetu sunni vahendite süsteem peab olema üles ehitatud nii, et ametnikul on võimalik valida olukorrale vastav ja kõige leebem tõhus meede. Praegu selline astmestik Keskkonnaametile antud volituste raames puudub. Näiteks võib seaduse järgi kasutada isegi tulirelva, kuid gaasipihustit, mis on oluliselt leebem vahend, mitte. 

Praegu kasutab Keskkonnaametis teenistusrelva 40 inspektorit 110-st. Samas tegutseb metsa-, jahi- ja kalajärelevalvega umbes 70 inspektorit. Ehk ka praegu võimaldaks õiguslik alus väljastada tulirelvi oluliselt rohkem, kuid seda ei ole peetud proportsionaalseks ega vajalikuks. Just nimelt seetõttu on vajalikud vahepealsed ja leebemad vahendid. 

Keskkonnaamet teostab järelevalvet 31 eriseaduse alusel, nendest 19 seaduse puhul on inspektoril juba praegu õigus kasutada füüsilist jõudu. Edaspidi oleks nendes valdkondades võimalik kasutada ka gaasipihustit, teleskoopnuia ja käeraudu. Nende hulka kuuluvad näiteks jäätmeseadus, looduskaitseseadus, kiirgusseadus ja loomakaitseseadus. 

Muudatuste tegemise peamine eesmärk on kaitsta inspektorite ja kolmandate isikute elu ja tervist ning tagada keskkonnaalaste rikkumiste tõhusam ennetamine ja tõrjumine. Riigil peab olema tagatud, et ametnikud saavad oma kohustusi täita turvaliselt ja vajaduse korral kaitsta ka iseenda elu ja tervist. Praeguses olukorras võib ametnik eraisikuna ründe tõrjumiseks kasutada näiteks gaasipihustit, kuid ametnikuna ta seda teha ei tohi, kui seda seadus ette ei näe. 

Viimase kümne aasta praktika näitab, et lisaks metsa-, kala- ja jahivaldkonnale võib oht inspektori elule ja tervisele tekkida ka näiteks jäätmekäitluse järelevalves. Selles valdkonnas liiguvad suured rahad ning ebaseaduslike jäätmekäitlejate kontrollimisel on tekkinud olukordi, kus Keskkonnaameti töötajad on sattunud vahetult ohtu. Sellistes olukordades on tulnud appi kutsuda politsei, sest jäätmevaldkonna inspektoritel puudub õigus relva ja erivahendeid kanda ja kasutada. 

Jahiseaduse näitena võib tuua juhtumi Pärnumaalt, kus peeti kinni jahimeeste grupp, kes tegeles süstemaatilise salaküttimisega ning küttis ka kaitsealuseid loomi, näiteks ilveseid, hunte ja karusid. 

Need näited ilmestavad, et keskkonnaalaste nõuete rikkumine võib olla ohtlik ning inspektorite õiguste laiendamine järelevalve tegemisel on põhjendatud. Vahetu sunni kasutamine jääb siiski viimaseks abinõuks, mida kasutatakse vaid siis, kui muud võimalused on ammendunud või olukord seda nõuab. Enne vahetu sunni kasutamist tuleb isikut alati hoiatada. 

Keskkonnaamet on loonud toimiva järelevalveametnike väljaõppe süsteemi. Inspektoreid koolitavad politsei turvataktika instruktori tunnistusega Keskkonnaameti instruktorid, kes on saanud vastava väljaõppe Sisekaitseakadeemias. Nii on tagatud, et järelevalveametnikud saavad erivahendite ja teenistusrelvade kasutamiseks politseiametnikega samaväärse väljaõppe. 

Lugupeetud Riigikogu liikmed, palun teie toetust sellele eelnõule! Selle muudatusega tugevdame nii keskkonnakaitset kui ka nende ametnike turvalisust, kes iga päev seisavad meie ühise looduse ja elukeskkonna eest. Aitäh!

10:05 Aseesimees Arvo Aller

Aitäh! Teile on ka mõned küsimused. Rain Epler, palun!

10:06 Rain Epler

Aitäh, hea istungi juhataja! Härra minister! Ma meenutasin eile seda keskkonnakomisjoni istungit, kus sa käisid hiljaaegu seda eelnõu tutvustamas, ja ma vaatasin üle ka need slaidid, mis seal tutvustusel olid. Nii neid slaide vaadates kui ka komisjoni istungit meenutades mulle meenus, et põhiliselt oli juttu sellest, et tulirelvade kasutamise õigus juba on, nüüd laiendatakse, ütleme, kergematele vahenditele ka seda õigust. Slaididelt ei tule see välja ja mulle ei meenu ka keskkonnakomisjoni istungilt, et sa oleksid rääkinud, kui paljudesse valdkondadesse nüüd Keskkonnaameti volitused niimoodi jõuliselt asju kontrollida – ja siis, kui kontrollitulemused ametnikule ei meeldi, ka jõuliselt reageerida – laienevad. Kas see oli kuidagi apsakas? Veel kord: kui ma neid slaide vaatan, siis siin ei ole ühtegi lauset selle kohta, et need valdkonnad laienevad. Nüüd, täna ma pean ütlema, esitluses sa seda mainisid. Kas sa said ise ka selle alles nüüd teada? Või oli mingi muu põhjus, et sa komisjonis sellest ei rääkinud?

10:07 Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt

Aitäh, hea küsija! Seaduseelnõu seletuskiri on ju kõikidele komisjoni liikmetele ja ka Riigikogu liikmetele kättesaadav. Ja selle eelnõuga ei tule ju juurde ühtegi seadust, mille alusel Keskkonnaamet oma järelevalvet teostab. See on kitsalt proportsionaalsema ja leebema vahendite andmise eelnõu Keskkonnaametile, kui olukord seda nõuab.

10:07 Aseesimees Arvo Aller

Varro Vooglaid, palun!

10:07 Varro Vooglaid

Suur tänu! Oskate te meile selgitada, kuidas üleüldse selline olukord on kujunenud, mis minule tundub selgelt ebaloogilisena? Siiani juba on Keskkonnaameti inspektoritel õigus kanda tulirelva ja seda vajadusel ka kasutada, aga pehmemaid vahendeid pole nagu õigust andnud kanda. Kuidas on üleüldse võimalik, et seadusandja on jõudnud sellise regulatsiooni kehtestamiseni?

10:08 Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt

Sellise regulatsiooni, kehtiv regulatsioon on seadusandja tahe, ehk siin on ilmselt erinevad koosseisud neid otsuseid teinud ja praegu sellepärast ettepanek ka siin on, et anname võimaluse kasutada leebemaid sunnivahendeid kui juhul, kui seda tarvis on. Nii et niimoodi on see vastus.

10:08 Aseesimees Arvo Aller

Priit Sibul, palun!

10:08 Priit Sibul

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! No pealkirja järgi jääb mulje – tähendab, mitte pealkirja –, teie sissejuhatava sõnavõtu järgi, kus te rääkisite leevendamisest, jääb mulje, justkui annaks võimaluse Rainer Vakrale tulevikus pai teha mingitele inimestele, aga siiski lõpuks te räägite ainult repressiivsetest teemadest. 

Minu küsimus on see. Kas te kaalusite ka selle eelnõu raames, millest me oleme varem rääkinud, et kui Keskkonnaamet või nii-öelda nende poolt kaastööle, kaastööd tegevad inimesed käivad inimeste metsades, siis seadus nõuab, et nad justkui annaksid teada sellest? Aga üsna tihti metsaomanik saab tagantjärele teada, et keegi tema metsas on luusinud, ja mõne käpalise sealt leidnud. Kas me selle probleemi võiksime ka selle eelnõuga vähemalt menetluse käigus lahendada?

10:09 Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt

Aitäh küsimuse eest! Selles eelnõus omaniku teavitamise teemat ei ole käsitletud, aga sellest me oleme korduvalt rääkinud ja kindlasti eelnõu ka praegu peaks olema menetluses, kus me saame seda teemat lahendada. Aga see ootus ja sõnum on hästi selge. (Saalist küsitakse midagi.) Ei, selles ei ole. Riigikogu liikmed võivad alati teha täiendusettepanekuid, see on ju teada. 

Aga mis puudutab viibimist maa peal, eraisikutele või ettevõtetele kuuluva maa peal, siis kindlasti see ootus on olemas, et Keskkonnaamet eelnevalt teavitab, võtab omanikuga ühendust ja saab niimoodi toimetada. See põhimõte, ma arvan, on vajalik.

10:10 Aseesimees Arvo Aller

Peeter Ernits, palun!

10:10 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea minister! Konkreetne küsimus. Mitu paari käeraudu, mitu pussi ja mitu gaasirelva on plaanis soetada ja kui palju see praegu maksma läheb?

10:10 Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt

Aitäh küsimuse eest! Gaasirelvade kasuks otsustamise üks põhjusi oli nimelt see, et nad on suhteliselt odavad ja need kulud peaksid jääma suurusjärku 3000 eurot. Nii et me ei räägi siin mingitest suurtest summadest. Ja samamoodi ka väljaõppega seotud teemad, selle kõik teeb Keskkonnaamet oma olemasoleva eelarve raames.

10:11 Aseesimees Arvo Aller

Helle-Moonika Helme, palun!

10:11 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Me näeme, et riik muutub siin järjest kontrollivamaks, kurjemaks ja järjest karistavamaks. Seda kõike põhjendatakse meile eelkõige meie endi turvalisusega. Te ise ka siin kasutasite seda sõna, mis on tegelikult, me teame, totalitaristide põhiargument, kui nad tahavad midagi läbi suruda. Tuletame meelde jälituskaamerate lausalist seadustamist, seda tagantjärele. Just on välja tulnud kodanike drooniga jälgimise juhtumid liikluses ja juba trahvimist. Surve on seadustada keskmise kiiruse mõõtmise kaamerad. Varsti tuleb meile siia lauale, minister Karmen Joller valmistab valitsuses ette riiklikku sundi inimeste kehalise enesemääramise õiguse üle. Sundvaktsineerimine, kohustuslikud terviseuuringud ja tahtevastane ravi – see on sinna sisse kirjutatud. Ja nüüd tulete teie siia ja olete taas valitsuse poolt eelnõuga, mille jutt on väga ilus, aga tegelikult jällegi karistame, oleme kurjemad ja kontrollime. Miks te seda kõike teete?

10:12 Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt

Aitäh küsimuse eest! Hea küsija, siin me oleme kindlasti väga eri meelt. Mina ei saa aru, kuidas saab nimetada karmistamiseks olukorda, kus me anname võimaluse tulirelva asemel kasutada leebemaid sunnivahendeid, kui selleks on olukord. Ja mitte ühegi keskkonnaametniku eesmärk ei ole kasutada vahetut sundi. Vahetu sunni kasutamine on äärmuslik abinõu olukorras, kus muid võimalusi ei ole. Selles mõttes Keskkonnaamet teeb ju samaväärset tööd politseiga, selleks et oleks kord kaitstud ja hoitud. Kindlasti ei ole eesmärk kedagi karistada. Eesmärk on see, et nende elu, kes on tahtlikud rikkujad, oleks keeruline.

10:13 Aseesimees Arvo Aller

Evelin Poolamets, palun!

10:13 Evelin Poolamets

Aitäh! Lugupeetud minister! Te tõite oma ettekandes küll välja, et Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja teleskoopnui, aga eelnõus on kirjas, et on külmrelv. Ma vaatasin Vikipeedias, mis asi see külmrelv on, mida Keskkonnaameti teenistusrelvade hulka võiks arvata. Külmrelv on see, mis vajab kasutamiseks musklijõudu. Toodi välja, mis on külmrelvad, näiteks oda, mõõk, pistoda, nuga, nui, kirves, hellepard, tääk. Me oleme kogu aeg rääkinud siin saalis ka, et seadus peab olema kõigile üheselt mõistetav. Miks ei ole siis eelnõus ära märgitud, mis asi see külmrelv täpselt on?

10:14 Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt

Aitäh, hea küsija! Vikipeedia on kindlasti ka üks andmeallikas, aga nagu ma ütlesin, Keskkonnaameti puhul on kavas soetada gaasirelvad ja teleskoopnuiad. Need on kõige mõistlikumad erivahendid selles olukorras. 

10:14 Aseesimees Arvo Aller

Rain Epler, palun!

10:14 Rain Epler

Aitäh! Andres, kõigepealt eelmise vastuse lühikeseks kommentaariks: muidugi on eelnõu ja seletuskirja kättesaadav, aga kui minister tuleb komisjoni enne esimest lugemist, siis sa kõigepealt kuulad, mida minister räägib, siis hakkad lugema. Sealt oleks oodanud põhjalikumat käsitlust. 

Aga ma nüüd küsin selle kohta, et see muudatus, mis energiamajanduse korralduse seadusesse tuleb, no sinna tuleb ikka päris jõuline muudatus. Ma mäletan, et komisjonis me ka arutasime seda ja Keskkonnaameti esindajad ütlesid, et kui nad näevad kusagil piiratud territooriumil kedagi, siis nad üle aia hõikavad ja ei hakka midagi veel maha murdma ja nii edasi. Aga energiamajanduse korralduse seadusesse tuuakse sisse kõiksugu võimalused vallasvara konfiskeerimiseks, inimese sundtoomiseks, ka tõkete mahavõtmiseks ja nii edasi. 

Ma küsimus. Sina kui Eesti tuule- ja muu juhuenergeetika esiarendaja, te nüüd jõuliselt seda arendate, aga samal ajal teete päris jõuliseks selle punkti. Kas sa ise ka tegelikult näed ette, et seal selles juhuenergeetikas lisaks sellele, mis energeetiliselt on, seal inimesed võivad nagu pättustega tegelema hakata, sellepärast selline jõuline lisandus energiamajanduse korralduse seadusesse?

10:15 Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt

Aitäh! Hea küsimus! Sellist põhjuslikku seost, nagu te kirjeldasite, kindlasti nende muudatustega ei ole plaanis teha.

10:16 Aseesimees Arvo Aller

Peeter Ernits, palun! 

10:16 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma küsisin enne sult otse väga lihtsa küsimuse. Mitu käerauakomplekti, mitu külmrelva, see tähendab, teleskoopnuia ja gaasiballooni on plaan soetada? Keskkonnaametis on vist 500 ametnikku, vist pooled tegelevad järelevalvega. Konkreetne küsimus: mitu paari käeraudu, teleskoopnuia ja gaasirelva? Kas peadirektor Vakra saab ka endale soetada teleskoopnuia ja käerauad?

10:16 Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt

Aitäh, hea küsija! Kõigepealt inspektorite arvust. Keskkonnaametist järelevalvega tegeleb praegu 110 inspektorit. See, kellele ja milliseid erivahendeid ja mitu tükki, on kindlasti peadirektori pädevus otsustada ja korraldada. Ministrina ma kindlasti ei pea õigeks sellise detailsusega küsimustesse sekkuda ega arutada. 

10:17 Aseesimees Arvo Aller

Andre Hanimägi, palun!

10:17 Andre Hanimägi

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea minister! Ma arvan ka, et me ei pea Riigikogus rääkima sellest, mitu käerauda ostetakse, küll te suudate sellega ka ilma rahvasaadikuteta hakkama saada. Aga see meenutab natuke sedasama vaidlust, kui oli politseist ja taseritest juttu – ei, kuidas me saame politseile ometi taserid anda, samal ajal kui kõik praktikud ütlevad, et teate, sõbrad, nuiaga, gaasiga või kuuliga saada on palju ohtlikum ja valusam kui taseriga. Nii et ma usun ka, et eesmärk, et tulirelvade asemel anda gaasirelv, on igati mõistlik. 

Aga minu küsimus on see. Ma saan aru, eelnõu annab võimaluse. Aga kas ja kui palju tegelikult praegu ametnikud neid vahendeid kaasas kannavad? Ja kas siis tuleb ka selline reegel, et tegelikult te ilma nende vahenditeta metsa ei lähegi? 

Teine küsimus: kui me ikkagi räägime nendest võimalustest, siis kas te olete valitsuses arutanud ka munitsipaalpolitseile lisavõimaluste andmist, nii nagu on juba aastaid räägitud?

10:18 Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt

Aitäh! Teisest küsimusest alustades ütlen, et see seadus ei laiene kuidagipidi omavalitsuse ega keskkonnajärelevalvega tegelevatele isikutele, see puudutab ikkagi ainult Keskkonnaametit. 

Ja nüüd esimese küsimuse kohta. (Andre Hanimägi räägib kohapealt.) Jaa. Ka praegu oleks võimalik 110 inimesel kanda teenistusrelva, ometi on tehtud otsus, et 110 inimesele seda pole vaja, teenistusrelva kandmise õigus on hetkel 40 inimesel. Nii et see, kui mitu keskkonnainspektorit millise väljaõppe saab, on jällegi küsimus, mis on, ma leian, Keskkonnaameti peadirektori korraldada, mitte ministri juhtida.

10:19 Aseesimees Arvo Aller

Andre, ühes küsimuses kaks küsimust, siis ministril võib minna segamini, millele ta vist vastata saab. Esimene osa jäigi …

10:19 Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt

Ei jäänud! 

10:19 Aseesimees Arvo Aller

Lõpuks jäi, sest Andre andis talle vihje veel uuesti küsimisele. 

Aga nüüd, Rene Kokk, palun!

10:19 Rene Kokk

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Head saadikud, ärge piinake ministrit! Üks küsimus korraga, siis on ministril fookus paigas ja tal ……. Aga nüüd, tulles tagasi seaduse juurde, siis seesama žetooni väljavõtmine, et žetoone omama ei peaks see ametnik, on nii ja naa. Ma arvan, et kokkuhoid, mis riigile tuleb, on praktiliselt marginaalne või olematu. Aga arvestades seda, kui palju kelmust tänapäeval on, siis ma arvan, et oleks väga õige, et žetoon olemas on, sest kõiksuguseid töötõendeid võime teha mõne minutiga, aga žetooni kohe ei tee. Ma arvan, et selle koha pealt te ei ole õigel teel. 

Nüüd, mis puudutab relvade ja õiguste juurdeandmist, siis too mingi statistika, kui palju on olnud neid konkreetseid probleeme viimase viie aasta jooksul, kus rünne Keskkonnaameti ametnike vastu on olnud selline, et neil on olnud tulirelva vaja, et nad ei ole muidu hakkama saanud. Neil tegelikult on relvad olemas, neil on politsei tugi olemas, kus vaja on. Politseinikke on ilmselt appi rohkem vaja, sellega ma olen nõus. Aga kui suur see probleem on, mida me täna lahendame?

10:20 Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt

Jaa, aitäh! Probleem on kahtlemata olemas. Ma tõin ka kõnes paar näidet, mis puudutas ebaseaduslikku jahipidamist. Sageli on olnud olukordi, kus maavaldusel on näiteks koerad lahti ja see on teinud keskkonnaametnike järelevalve teostamise ohtlikuks. Samamoodi on olnud agressiivseid inimesi, kes on ähvardanud kas metall-lati või mingite muude vahenditega keskkonnakaitseametnikke. Nii et agressiivseid näiteid on mitmeid. Ja kui te nüüd küsite selle kohta, kas äkki võiks kasutada sel juhul hoopis politseipatrulli, siis siin on see arvamus küll üsna selge, et see oleks politseijõudude kasutamine ebaotstarbekal moel, kui keskkonnaametnikud järelevalve tegevuses saavad selle töö ise ära teha. Nii et siin on jah neid näiteid mitmeid.

10:22 Aseesimees Arvo Aller

Urve Tiidus, palun!

10:22 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Siin eelnõus on tõesti päris mitmeid värvikaid näiteid, kus keskkonnajärelevalvet tehes on asi läinud väga keerulise konfliktini. Ja nüüd, kui antakse nendele vahendeid juurde, siis ma küsin mõneti jätkuks teie eelmisele vastusele. Praegu võib politsei appi kutsuda, kui asi läheb väga teravaks. Kas edaspidi, kui neid nii-öelda leebemaid ja tugevamaid vahendeid on keskkonnajärelevalvel rohkem, tähendab see seda, et politsei väljakutsumise võimalus jääb ära või väheneb tõesti põhjalikult?

10:22 Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt

Aitäh küsimuse eest! See võimalus politseid appi kutsuda jääb igal juhul alles. Kui keskkonnaametnikel on nüüd võimalus või selle seaduse vastuvõtmisel võimalus kasutada leebemaid sunnivahendeid, näiteks koera puhul gaasipihustit või -püstolit, siis politsei ei ole ju tarvilik. Nii et pigem see aitab politsei töökoormust vähendada ja keskkonnainspektorite efektiivsust tõsta.

10:23 Aseesimees Arvo Aller

Jüri Jaanson, palun!

10:23 Jüri Jaanson

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Kolleeg Evelin Poolamets esitas tegelikult väga olulise küsimuse selle kohta, aga see ei lähtu mitte Vikipeediast või kuskilt maalt, vaid see lähtub otseselt relvaseadusest, § 15, milles on tegelikult külmrelvade mõiste lahti liigitatud. Seal on tegelikult päris mitmeid neid relvaliike. Näiteks ….. või torke- ja raierelv, millega me võime keskkonnainspektorid ka mõõkadega varustada. Aga küsimuse mõte on pigem selles, et kas mingisugune alamakt või kuidas toimub see täpne valik, millised konkreetsed relvad kasutusele võetakse.

10:24 Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt

Aitäh! Ma arvan, et sellele küsimusele on kaks olulist vastust. Esiteks, iga erivahendi kasutamise puhul eelneb sellele väljaõpe. Nii nagu ma ka oma kõnes ütlesin, väljaõpe on samaväärne sellega, mida saavad politseinikud, ja see on kindlasti hästi oluline. Millist konkreetset vahendit Keskkonnaamet võiks kasutada? See on taas kord küsimus, mis on peadirektori ja Keskkonnaameti otsustada. Oluline on see, et on olemas väljaõpe, et on olemas sisemised reeglid, kuidas seda teha, ja et need otsused on ka mõistlikud efektiivsuse vaates.

10:25 Aseesimees Arvo Aller

Anti Poolamets, palun!

10:25 Anti Poolamets

Lugupeetud ettekandja! Relv eeldab ka vastutust ehk sunnivahendid vajavad väga head väljaõpet, koolitust. On ka selline oht, et keegi kõlistab käeraudadega ja see ärritab hoopis teise poole veel rohkem üles ja siis tal pole õiget sunnivahendit kasutadagi. Tõsi, näiteks kui mingisuguseid salakütte ohjeldada, siis võivad vahendid väga ebavõrdsed olla, sest salakütid on hästi relvastatud ja asi võib jamaks minna. Kuidas te olete kogu selle koolitussüsteemi ja kõik muu läbi mõelnud sellel puhul, et ei läheks jamaks nii inspektorite suhtes kui ka nende suhtes, kelle suhtes sundi rakendatakse?

10:25 Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt

Aitäh! Väga oluline teema. Nagu ma olen juba vist paar korda maininud, saavad Keskkonnaameti järelevalveametnikud täpselt samasuguse väljaõppe, kuidas erinevates olukordades käituda, nii nagu saavad politseiametnikud. Ma arvan, et see on üks oluline eeldus, et süsteem töötaks tegelikult kõigi jaoks ohutult ja selliseid konflikte, kus olukord väljub kontrolli alt, meil ideaalselt või ideaalmaailmas ei oleks. Nii et väljaõpe on selle küsimuse lühike vastus.

10:26 Aseesimees Arvo Aller

Rene Kokk, palun!

10:26 Rene Kokk

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! No selge on see, et see valdkond on keeruline ja seal probleeme on. Aga sa tegelikult adekvaatselt ei öelnud praegu seda, et see oleks nii suur probleem, kui seda nimetaksid. Vaata, siin kooskõlastuses on välja toonud nii Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kui ka linnade ja valdade liit, et nad tegelikult ei toeta neid ettepanekuid. Põllumajandus-kaubanduskoda on päris konkreetselt öelnud, et nad avaldavad tugevat vastuseisu õiguste laiendamisele. Võib-olla ikkagi peaksime otsima võimalusi, kuidas politseid sinna rohkem kaasata. Sest iga asjaga on nii, et politseiniku töö, igapäevatöö ongi probleemide lahendamine, ta tegeleb sellega iga päev oma tööpäeva jooksul, aga Keskkonnaameti ametnikud loodetavasti kogu aeg ei pea maadlema kurikaeltega. Seal on muidugi erinevad valdkonnad. Aga äkki peaks mõtlema selle üle, kuidas politseiga koostööd parandada? Võib-olla on siin mingeid erivahendeid on ka vaja juurde anda, mis on juba nagunii madalamad kui püstoli kasutamise õigus või tulirelva oma. Kuidas sellega on? 

10:27 Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt

Aitäh! Politseiga koostöö on kindlasti jätkuvalt oluline. Küsimus ei ole siin, et me loobuksime politsei abi kasutamisest olukorras, kus muud lahendust ei ole. Keskkonnaameti inspektorid on samamoodi objektidel väljas, teostavad järelevalvet ja kontrollivad. Toon lihtsalt mõned numbrid. Näiteks kala käitlemise kontrollimine, püügitegevuse kontrollimine – seal on tehtud 2150 kontrolli 2024. aastal; jäätmekäitlusnõuded – 1447; looduskaitsenõuded, loomakaitse – ligi 1000; metsa õigusnormid – ligi 4000 ja nii edasi. Nii et selles mõttes on see kogemus ja praktika kindlasti Keskkonnaametil ka olemas.

10:28 Aseesimees Arvo Aller

Helle-Moonika Helme, palun!

10:28 Helle-Moonika Helme

Aitäh veel kord sõna andmast! Siin on mitu korda küsitud, mis probleemi me siin lahendame. Me lahendame selle eelnõuga ühtesid probleeme, aga juurpõhjus võib olla hoopis kusagil mujal. Näiteks jäätmeseadusega teete tohutult bürokraatiat ja koormust juurde, see liigub edasi teistesse valdkondadesse, näiteks keskkonnainspektorite töökoormusesse. Ja nii on paljude asjadega. Kõige drastilisem on muidugi see, et valitsuse maksuotsused – 20 uut maksu, aktsiisi ja trahvi – on viinud meie majanduse krahhi ja inimeste toimetuleku nii alla, et selle tulemusena on näiteks suurenenud varguste arv. Meil on puhkenud tõeline varguste laine. Salaküttimine on muidugi probleem, aga see ei pruugi olla tingitud näiteks inimeste kurjast ja pahast loomusest, vaid näiteks ka hädast. See on doominoefekt, mis on liikunud sellesse valdkonda, millest me praegu räägime, aga tõeline algpõhjus on ju kusagil mujal, näiteks teie valitsuse käpardlikus tegevuses üle välja. Kas te seda ei arva?

10:29 Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt

Aitäh, hea küsija! Ei arva. Ma arvan, et näide, mille ma siin enne ka tõin, kui salakütitakse ilvest, hunti või karu, see ei ole ilmselt toidupuudusest.

10:30 Aseesimees Arvo Aller

Jüri Jaanson, palun!

10:30 Jüri Jaanson

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Ma puudutan ka kulusid, mis siin saalis on veel kõlanud. Gaasipihustite muretsemiseks läheb selle eelnõu seletuskirja järgi umbes 3000 eurot. Žetoonide kaotamise kokkuhoid on ka 3000 eurot, nii et sisuliselt kulu ei ole. Eelnõu on tegelikult määratud jõustuma selle aasta 1. juulist. Küsimus ongi, kas selle aasta, ma ei tea, kas ministeeriumi või Keskkonnaameti enda eelarves on võimalikud täiendavad kulud koolitusele või kõigele muule ette nähtud.

10:31 Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt

Aitäh! Keskkonnaamet saab koolituse kõik korraldada oma olemasoleva eelarve raames.

10:31 Aseesimees Arvo Aller

Martin Helme, palun!

10:31 Martin Helme

Aitäh! Mina pean seda seadust täiesti vastuvõetamatuks, selliseks suure venna ja totalitaarse riigi seaduseks, sest selle seadusega antakse põhimõtteliselt keskkonnabürokraatidele relvad, läbiotsimisõigus, konfiskeerimisõigus, kinnipidamisõigus terves valdkonnas, kõikides eluvaldkondades, alates energeetikast ja jätkates prügiga. Ja kui te siin räägite huntidest ja ilvestest, siis seda ei ole vaja. See on juba praegu. Aga miks energeetikas ja prügimajanduses peavad saama ametnikud endale relvad ja konfiskeerimisõiguse, läbiotsimisõiguse? Miks? See ei ole õigusriik.

10:31 Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt

Aitäh küsimuse eest! Jäätmemajandus on kindlasti üks valdkond, kus ongi rikkumised tahtlikud, mis on ka rahvusvahelise kuritegevuse osa, nii et nendele olukordadele reageerimine ja sobivate proportsionaalsete vahendite andmine on igati mõistlik. Kogu selle seaduse mõte on ju hästi lihtne – anda leebemad sekkumisvahendid olukorras, kus seda on vaja.

10:32 Aseesimees Arvo Aller

Evelin Poolamets, palun!

10:32 Evelin Poolamets

Hea minister, lugege ka seda seletuskirja. Minu meelest on see ikkagi päris õõva tekitav. Muudatuse eesmärk on anda vahendid keskkonnale tõsist kahju tekitavatele rikkumistele reageerimiseks, näiteks olukordades, kus tuleb katkestada ohtlike jäätmete põletamine, reovee vette või ohtlike ainete pinnasesse laskmine. Inspektoritel peab olema võimalus viivitamatult reageerida. Kas te loote sellise olukorra, et tõesti on seal mingi kulupõletamine või midagi keskkonnakahjulikku ja inspektor sekkub, takistab seda selle külmrelvaga? Kuidas te näete selle olukorra lahendamist tänu sellele eelnõule?

10:33 Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt

Aitäh! Kulupõletamisest me kindlasti siin ei räägi. Aga kui me räägime jäätmete põletamisest, siis ma arvan, et jah, see on probleem ja sellele tuleb reageerida. Milline reaktsioon konkreetses olukorras on, ma arvan, et see sõltubki sellest, milline on rikkuja käitumine. Nagu ma olen korduvalt öelnud, inspektorid saavad samasuguse koolituse ja väljaõppe, nagu on politseiametnikel, ja seaduserikkujatega tuleb tegeleda.

10:34 Aseesimees Arvo Aller

Alar Laneman, palun!

10:34 Alar Laneman

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Me teame ütlust, et kõik teed viivad Rooma, või ka teine ütlus, et Kartaago tuleb hävitada. Võib-olla ma ei olnud piisavalt tähelepanelik, aga mismoodi on see seotud meie praeguse aja kõige põletavama murega ja selle lahendusega, laiapindse riigikaitsega. Ma arvan, et nad ei jää võitlema prügi ebaseadusliku käitlemisega, kui asjad peaksid tõsiseks minema. Neil on koolitus, neil on vahendid. Kas on ka mingi funktsioon kavas nende rakendamiseks kriisi- ja sõjaajal, see jõud, mida me loome? 

10:34 Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt

Aitäh! Seda valdkonda te kindlasti teate ise palju täpsemini, aga ma arvan, et iga motiveeritud ja kaitsetahtega Eesti kodanik on meile suur väärtus. Ja kui Keskkonnaameti inspektoritel on erinev väljaõpe, erinevad oskused ka keerulistes konfliktsetes olukordades käituda, siis see toetab ka laiapindset riigikaitset.

10:35 Aseesimees Arvo Aller

Martin Helme, palun!

10:35 Martin Helme

See on täiesti perversse mõtlemisviisi vili, see seaduseelnõu. Te ütlete, et olukordadele tuleb reageerida. No mis see paanika meil Eestis on siis, et me peame andma keskkonnaametnikele relvad kätte, et nad olukordadele reageeriks proportsionaalselt?

Ja siis on meil, et leebemad vahendid. Ei ole ju leebemad vahendid, antakse relvad kätte neile inspektoritele. Seadusrikkujatega tuleb muidugi tegeleda, selle asja nimi on õigusriik. Kui seadust rikutakse, siis see fikseeritakse, politsei tegeleb sellega, kohtud karistavad pärast – selle asja nimi on õigusriik. Milline see paanika Eestis on? 

See seadus loob praegu selle olukorra, kus ma viskan oma vanad kummikud oma koduõues lõkkesse ja siis proportsionaalselt leebete tuli- ja külmrelvadega tullakse seaduserikkumisega tegelema, mind väänatakse seal maha ja viiakse mul, otsitakse mul kodu läbi. See on see seadus, ja selleks puudub igasugune vajadus. See teeb Eesti riigi halvemaks. Eesti riik on jälle otsustanud, et kodanikud on vaenlased ja nendega tuleb tegeleda. Nii et, noh, te ikka teate, et riigiga ei jamata, nagu omal ajal Vaher ütles?

10:36 Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt

Aitäh, hea küsija! Mina ei tea küll, kust kohast te sellise ilmavaate võtate, nagu te esitate, (Saalist öeldakse midagi.) sest tulirelva kandmise õigus on juba praegu kehtivas seaduses. Ei ole mõtet rääkida asju teistsuguseks, kui nad on. Selle seaduseelnõuga antakse ametnikele ja inspektoritele õigus vajaduse korral kasutada leebemaid sunnivahendeid.  

Ma lihtsalt ei saa nõustuda väitega, et me selle seadusega kuidagi õõnestame riigi ja kodaniku omavahelist suhtumist. Ma arvan, et see probleem, mis siit vastu kajab, on pigem küsija poolt öelduna, et kui usaldust riigi vastu ei ole, siis meil on ikkagi midagi kuskil katki. Selle seadusega, vastupidi, me kaitseme keskkonda ja elukeskkonda ja ühelgi õiguskuulekal inimesel ei ole sellega mitte ühtegi probleemi. Ja kui keegi põletab oma kummikud ära, siis kindlasti ei kaasne sellega ka tohutu karistus ja jõu kasutamine. Nii et ärme suurenda asju vale nurga alt.

10:38 Aseesimees Arvo Aller

Anti Poolamets, palun!

10:38 Anti Poolamets

Oi-oi-oi-oi-oi, nüüd tuli küll selline kõne nagu Putini Ühtse Venemaa esindajalt, et kuidas teil ei ole usaldust meie riigi vastu. Vaadake, normaalses demokraatlikus riigis on kodanikud vajalikul määral skeptilised avaliku võimu vastu, selleks on näiteks opositsioon olemas. Aga noh, ühtsel Venemaal nõutakse tingimatut usaldust kõigi silmapilgutuste vastu, mida minister teeb. Mõelge ise, mida te räägite! Te lihtsalt putiniseerite riiki sellise jutuga, et meie, see oleme riik.  

Aga läheme nüüd seaduse juurde. Tegelikult on siin suur probleem just selle laiendamise teema tõttu, siin on ju kõik asjad kokku mätsitud. Võib-olla jahiseaduse teemal ma kirjutaksin veel alla, sest päris hirmus on metsas kõndida ja ajada salakütte taga, kes on relvastatud. Aga läheme teise kohta. Jäätmed, mille Martin Helme tõi näiteks – see on arusaamatu praegu, te ei ole seda põhjendanud veenvalt, miks …… politseipatrulli kutsuda, vaid on vaja käeraudu ja kumminuia. Geneetiliselt muundatud organismide teema. See on väga laiali aetud. Kuidas te neid mitu asja oskate kokku panna?

10:39 Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt

Aitäh, hea küsija! Seadused võtab siiski vastu Riigikogu. Nii et selles mõttes on demokraatia ja õigusriik ilusti toimimas. Nüüd, jäätmete puhul on, nii nagu ma korduvalt ütlesin, tegemist ühe valdkonnaga, kus liiguvad päris suured rahad ja kus seetõttu esineb ka päris palju rahvusvaheliselt seotud kuritegevust. Seetõttu on vaja sekkuda. Kui kõik on tehtud korrektselt ja korralikult, siis puudub igasugune vajadus sekkumiseks. Kontrollitakse, kõik on hästi ja äri läheb edasi. Aga kui on tegemist ebaseadusliku tegevusega jäätmevaldkonnas või mõnes muus valdkonnas, siis sellele tuleb ju reageerida. Ma eeldan, et te sellega olete nõus. 

10:40 Aseesimees Arvo Aller

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Läheme edasi juhtivkomisjonis toimunud arutelu kokkuvõtte juurde. Selleks palun ettekandjaks keskkonnakomisjoni liikme Jüri Jaansoni.

10:40 Jüri Jaanson

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Minu ülesanne on teha ülevaade selle seaduseelnõu puhul komisjoni tööst. 

Vabariigi Valitsuse 9. veebruaril algatatud keskkonnajärelevalve seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Keskkonnaameti vahetu sunni kohaldamise õiguse laiendamine) eelnõu 811 esimene lugemine. See esimene lugemine toimus esmaspäeval, 23. veebruaril 2026. Nagu minister meile eelnevalt ettekandes välja tõi, on selle seaduseelnõu eesmärk või nende seaduste muutmise eesmärk keskkonnainspektoritele tulirelvadest – ma rõhutan siin just: tulirelvadest – leebemate vahendite andmiseks. Selle andmiseks keskkonnavaldkonna nõuete rikkujate korralekutsumiseks. Nendeks vahenditeks oleks lisaks tulirelvale ja puhtalt füüsilisele jõule ka gaasirelv, külmrelv ja käerauad. Muudatuse eesmärk on keskkonnainspektori ja ka konkreetsetes situatsioonides osalevate kolmandate isikute elu ja tervise kaitse. Nii. Lisaks jäetakse eelnõuga välja keskkonnainspektori tegutsemisõigust tõendava tunnusmärgi nõue ehk enam ei pea inspektoril olema metallist žetooni. 

Komisjonis oli ka selle eelnõu üle päris põhjalik arutelu. Küsimused olid mitmetahulised, need ma toon ka siin välja, aga enne seda nimetan kohe ära ka menetluslikud ettepanekud. Komisjoni otsusel otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 12. märtsiks ehk tänaseks, samuti teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ning määrata juhtivkomisjoni esindajaks Jüri Jaanson. Kõik need kolm ettepanekut võeti vastu konsensuslikult, ilma hääletuseta. 

Nii. Natukene komisjoni tööst ülevaade ka. Peale ministri tutvustamist tutvustasid päris reaalset olukorda ka Keskkonnaameti ametnikud. Kohal olid Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra ja peadirektori asetäitja Olav Avarsalu. Rainer Vakra tõi Keskkonnaameti juhina välja, et selle eelnõu väljatöötamine on olnud päris pikk protsess. Siin on ka vastus küsimusele, miks seda varem ei ole välja toodud. Vajadus oli pidevalt selgitada, et inspektoritele tulirelvast leebemate vahendite andmine on rikkujate korralekutsumiseks oluliselt proportsionaalsem kui tulirelva enda kasutamine. Ta tõi ka välja, et lähiminevikus ei ole inspektorid kordagi relva kasutanud. Aga samas, nagu eelnõu seletuskirjast võib välja lugeda, on inspektorid olnud konkreetsetes situatsioonides korduvalt sunnitud taganema oma kohustuste täitmisest, sest nende vastu on sooritatud ründeid tugevamate vahenditega. 

Komisjonis oli komisjoni liikmetel ka küsimusi. Näiteks küsiti, kuidas reguleeritakse lisavahendite kasutust. Vastus oli, et relvi võib jätkuvalt kasutada vaid enesekaitseks ja nii enda kui ka kolmandate isikute kaitseks. Keskkonnaameti peadirektori asetäitja tõi välja asjaolu, et olukorrad eskaleeruvad üldjuhul ikkagi väga ootamatult. Edasi küsiti, kas eelnõus on sätestatud nõue, et enesekaitsele peab eelnema ohuhinnang. Vastus oli, et kiiresti eskaleeruva olukorra puhul ei jõuta enne ohuhinnangut teha. Vahendite regulatsioonid näevad üldjuhul ette, et jõule vastu astumiseks peab kasutama kõige leebemat viisi. Toodi välja, et inspektorid saavad samasuguse koolituse nagu politseinikud. 

Samuti tehti komisjoni istungil ettepanek, et inspektoritele peaks tegema eraldi koolituse koertega käitumise ja koerte psüühika mõistmise kohta. Siis uuriti ka selle kohta, miks on tekkinud sellised olukorrad, kus eraisik saab kasutada gaasipihustit, kuid näiteks inspektor mitte. Sellele vastuseks toodi välja ka see, et eraisik saab kasutada vahendeid, mis pole keelatud, aga inspektorid ja ametnikud tohivad kasutada vaid neid vahendeid, mis on seadusega lubatud. 

Veel küsiti selle kohta, kas inspektor võib teha järelevalvet eramaal ja millal kasutatakse sel puhul täiendavaid meetmeid. Vastus oli, et täiendavaid meetmeid kasutatakse näiteks siis, kui elektriga püütakse ebaseaduslikul ajal kala ehk konkreetne situatsioon kestab. Samuti toodi näiteks, et viimase viie aasta jooksul ei ole järelevalves tegelikult relva kasutatud, sest relvade kasutamine on Keskkonnaametile nii risk kui ka suur kulu. Nüüd tõid ametnikud veel välja, et erimeetmete kasutamist reguleerib ka korrakaitseseadus ja eraldi saab kasutada korrakaitseseadusest tulenevaid õigusi. 

Veel uuriti, kas inspektor võib minna märgistamata eramaale ilma maaomaniku nõusolekuta. Ametniku vastus oli, et inspektor võib minna märgistamata eramaale, kui järelevalveülesanded seda nõuavad ehk kui konkreetne situatsioon nõuab lahendamist. Aga reeglina informeeritakse maaomanikku eramaal kontrollitoimingute tegemisest. 

Uuriti veel selle kohta, kas võib täiendavaid vahendeid kasutada ka rikkuja kinnipidamiseks. Kas praegu peab relvastatud inspektor tingimata kasutama relva või võib ta kasutada ka käepärasemaid muid vahendeid, näiteks maast leitavat kaigast? Vastus oli, et selliseid olukordi täpselt reguleeritud ei ole. Neid lahendatakse hiljem võimaliku ründe tõrjumise proportsionaalsuse hindamisel, aga sellised olukorrad mängitakse läbi inspektorite koolitamisel. 

Nüüd uuriti veel selle kohta, milline karistus kaasneb inspektori ründamisega. Ametniku vastus oli, et füüsiline vastuhakk ilma tagajärgedeta tervisele on väärtegu ja vastuhakk koos kehavigastusteta on kriminaalasi. 

Siis küsiti veel, mida tehakse olukorras, kui tuvastatakse aiaga piiratud eramaal rikkumine ja seal on inimene, kes ennast ei tutvusta. Vastus on, et kui kinnistul on isik, kes ei jaga selgitusi, siis teda sundima ei hakata ja püütakse ühendust saada kinnistu omanikuga. Kui ei tuvastata rikkumist, siis erimeetmeid ei kasutata. Erimeetmete kasutamine on seotud konkreetselt seadusrikkumise situatsiooniga, mitte kinnipidamise, tagantjärele kinnipidamisega või muu sellisega. 

Siis uuriti veel laskekoolituste kohta, kas seal kasutatakse inimese profiili või ümmargust märklauda. Ametnikud ütlesid, et kasutatakse mõlemaid märklaudu. Tegelikult on inspektorite koolitused täpselt sarnased politseinike koolitustega ja koolitus peab olema mitmekülgne. Sellega komisjoni istung lõppeski. Kui on küsimusi, siis palun!

10:52 Aseesimees Arvo Aller

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Rain Epler, palun!

10:52 Rain Epler

Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid! Härra minister! Kõigepealt ma alustan selle eelnõu tutvustusest nii keskkonnakomisjonis kui ka täna siin saalis. Palju olulist jäeti ütlemata. Jällegi, tuleb ju alati, nagu öeldakse, ka tunnustada inimesi. Ma tunnustan ministrit selle eest, et ega ta ei vaielnud sellele ka vastu. Ta ütles vastuseks, et eelnõu ja seletuskiri olid kättesaadavad, millega ma ütleksin, et ta nõustus minu hinnanguga, et tutvustuses jäeti olulisi aspekte selgitamata. 

Tutvustus keskendus põhiliselt sellele, et tulirelvade kandmise ja kasutamise õigus juba on ja nüüd antakse leebemaid vahendeid juurde. Tegelikult oleks tulnud tutvustuses mainida seda, et Keskkonnaameti jõulise järelevalve roll laieneb päris suurelt valdkondade mõttes, kuhu Keskkonnaamet saab kontrolli teostada. 

Mõnes mõttes väike, aga siiski väga konkreetne muudatus on see, et nii-öelda kohaliku omavalitsuse inspektorid lähevad sellest inspektorite nimekirjast nüüd välja. Kui varem olid nendel ka sarnased õigused Keskkonnaameti inspektoritega, siis nüüd seda enam ei ole. 

Võib-olla kõige olulisem asi, millest kindlasti oleks tulnud rääkida, on muudatused energiamajanduse korralduse seaduses. Siin ikkagi läheb asi palju kaugemale kui see, et antakse luba selliseid, ütleme, enesekaitsevahendeid ja külmrelvi kasutada. Lisatakse energiamajanduse korralduse seadusesse § 331, mis ütleb, et Keskkonnaamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. 

Ma võtan seadusest mõned. Näiteks kutse ja sundtoomine, § 31. § 32, isikusamasuse tuvastamine – see võib-olla eriti jõuline moment ei olegi, aga kui siin minna edasi paragrahve mööda, siis me jõuame juba palju huvitavamate teemadeni, nagu näiteks valdusesse sisenemine, valduse läbivaatus. Ja jällegi, eriti oluline, et kui tutvustus oli komisjonis, siis just nimelt räägiti, et ei, valdustesse ei siseneta. Kui inimene on kuskil näiteks aiaga piiratud territooriumil, hoovis, siis seal püütakse saavutada kontakt, kui ei saavutata, siis püütakse omanikuga kontakt saavutada ja nii edasi. Nüüd, energiamajanduse korralduse seaduses antakse volitus ka vallasasja äravõtmiseks ja nii edasi. 

Ma küsisin ministrilt, et kuna tema võitleb kõvasti selle eest, et juhuenergeetikat Eestis niimoodi kiiresti ja jõuliselt arendada ja samal ajal tuleb eelnõuga, kus energiamajanduse korralduse seadusesse tuuakse punkt, mis annab väga laialdased meetmed Keskkonnaametile, et kas need asjad ongi üksteisega seotud. Kuna minister näeb ette, et seal juhuenergeetikas on ilmselt tulemas ette palju sellist ebaseaduslikku tegevust, siis peaks jõuliselt andma ametile võimaluse seda kontrollida. Minister ütles, et ei, sellist seost ei ole. 

Aga see arutelu siin läks edasi ja jõuti teemani jäätmemajandus, kus minister mainis, et seal leidub palju kuritegevust ja see on rahvusvaheline ja rahad on suured. Ma ütleksin, et siin ta ikkagi vastas ära ka juhuenergeetika tegevusele, sest me teame üle maailma, kui palju on kuritegevust, see on tihti rahvusvaheline ja rahad on väga suured. Minister ilmselt ei tahtnud otse välja öelda, et see seos on olemas, aga hiljem, ma ütleksin, ta tegelikult seda tunnistas. 

Suurem probleem on demokraatia mõttes see, et tegelikult võiks ju olla nii, et politsei on politsei ja igasuguseid muid ametkondi tasapisi samm-sammult ei muudeta politseiks, mida siin nüüd jälle tehakse. Minu arust on see küsimus poliitilisest juhtimisest. See näitab seda, et vohav ja tõrkuv bürokraatia ei lase riigis asju normaalselt korraldada. Me teame siin vestlustest mitmete kolleegidega, et kui Keskkonnaministeerium räägib näiteks Siseministeeriumiga, et politsei ressurssi, mida saaks kasutada, oleks juurde vaja, siis teinekord antakse lubadus, aga see ei realiseeru. See on nüüd ikkagi poliitilise juhtimise küsimus, mida saaks lahendada teisiti, kui andes Keskkonnaametile õigusi juurde. 

Ja ma lõpetuseks tahan öelda, et Keskkonnaameti selles osas, mis varem oli Keskkonnainspektsioon, ehk need ametnikud, kes kontrollivadki, et ei rikutaks, ja teevad järelevalvet – see on väga mõistlikult juhitud haru, seal on väga mõistlikud ja töökad inimesed. Mis puudutab Keskkonnaministeeriumi ametkonda ja Keskkonnaameti ametkonda laiemalt, siis seal on inimesi, kes ei ole häbenenud öelda, et looduse põhiliseks murekohaks on inimene. Nii et sellesse osasse ma ei julgeks … 

Palun pisut lisaaega!

10:57 Aseesimees Arvo Aller

Kaks minutit lisaks.

10:57 Rain Epler

… sellesse ministeeriumi ametiosasse, mis on tegelikult palju suurem kui see nii-öelda inspektsiooni osa, ma selliseid õigusi laiendada ei julgeks. Ja mis puudutab seda inspektsiooni, siis meie kõigi õnn siin Eestis on see, et seda haru ka juhib väga mõistlik inimene ja seal töötavad väga mõistlikud inimesed. Aga me seadust luues ei tohiks sellest lähtuda. 

Nagu ka komisjonis Rainer Vakra ütles, et ametnikud on head, leebed ja tublid ja ega nad ei tahagi midagi teha, aga anname neile ikkagi võimaluse teha ja kasutada – vaat see on selline ohtlik koht, eriti arvestades tänast valitsust. Ja vaadates senist tegevust, ei ole välistatud, et see viimane mõistlik ja hästi toimiv osa Keskkonnaametist hävitatakse ja jääbki alles ainult punaroheline osa. Ja siis neil on veel tulirelvad ka käes ja õigus territooriumile tungida ja inimesi kaasa viia, et siis me jõuame väga ilusasse kohta. Aitäh! 

Aa, üks asi ununes ära. Me anname üle ka eelnõu tagasilükkamise ettepaneku, loomulikult.

10:58 Aseesimees Arvo Aller

Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Mait Klaassen, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

10:58 Mait Klaassen

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Tänane diskussioon näitab järjekordselt, et ilmselt pole mitte kõik aru saanud käesoleva seaduse mõttest. Noh, tuleb ette. 

Käesoleva seaduse mõte tegelikult on aidata parandada keskkonnakaitsetöö efektiivsust ja teha seda mitte meetmete karmistamise, vaid vastupidi, meetmete leevendamise ja proportsionaalsemaks muutmise teel. Vaatamata sellele, kas kellelegi meeldib keskkonnainspektor või mitte, on neil siiski täita meie loodushoiu- ja keskkonnakaitses oluline roll. Nad ei tee seda kellegi tundmatu, vaid meie kõigi huvides ühiselt kokkulepitud reeglitest kinnipidamisel, olgu see siis jahipidamine, metsatööd, kalapüük, prügimajandus või midagi muud. 

Keskkonnainspektoritega väga mitmetes valdkondades kokku puutunud inimesena võin teile kindlalt kinnitada, et tegemist on toredate, oma tööd südamega tegevate inimestega, nagu ka siin kolleeg ütles, kellega kohtumised on olnud meeldivad ja konstruktiivsed. Usun, et valdav osa inimestest, kelle tegevused on keskkonnainspektorite vaateväljas ja kontrollitavad, pole mingit põhjust inspektoreid karta, sest kõik osapooled täidavad kokkulepitud reegleid. Kohtumised mööduvad meeldiva vestluse vormis ja lahku minnakse sõpradena. Neil puhkudel poleks üldse mingeid sunnivahendeid vaja ja neid kohtumisi on valdav enamus, nende pärast poleks mingit seadustki vaja muuta. 

Paraku peame tõdema, et on inimesi, kellele ei meeldi kontrollimine ja kes mitte alati ei tegele looduse hoidmisega, vaid eiravad reegleid ja kahjustavad keskkonda. Siia hulka kuuluvad eelkõige salakütid, röövpüüdjad ja metsarüüstajad. Mõnedel juhtudel juhtuvad asjad siiski kogemata ja ka siin saadakse enamasti kokkuleppele ning trahvid ja mõjutusvahendid on efektiivsed ja hoiavad ära järgmised rikkumised tulevikus. Seda on mulle ka mitmeid kordi kinnitanud mitmed erineva valdkonna ametnikud. Kahju hüvitatakse ja inimene saab teadlikumaks ja ka paremaks, mis ongi ju tegelikult eesmärk. 

On aga ka väga väike seltskond, hästi väike seltskond, kes tahtlikult ei arvesta ühegi seaduse ega kokkuleppega ja rikub neid tahtlikult. Just nendel inimestel on huvi kas inspektori eest põgeneda, mis aga veelgi hullem, rünnata keskkonnainspektorit vahendeid valimata või ajada peale koer, kes ei tea seadustest midagi, kuid kuulab oma peremehe käsku. Muuseas, tuleb mainida, et koer ei olegi süüdi. Seetõttu on inspektoritele antud õigus kasutada enese ja kolmandate isikute kaitseks vahetut sundi ja vastavaid vahendeid. 

Täna on selleks käerauad ja tulirelv. Tulirelvi on vaid 40 inspektoril ja neid ei kavatseta juurde muretseda, vaid vastupidi, neist soovitakse loobuda kui surmavast mõjutusvahendist, mis pealegi üliharva kasutamise korral võib vähese treeningu korral osutada relva omanikule ohtlikumaks kui kurikaelale. Pealegi on suur osa inspektoritest naised, kellel on raske füüsiliselt mõjutada rikkujaid, kelleks reeglina on mehed. Pealegi on tulirelva kasutusele võtmine psühholoogiliselt väga raske ja võib põhjustada kasutajale eluaegse psüühilise trauma. Ründed, küll üksikud, siiski toimuvad ja inspektoritel pole täna vahendeid, millega rünnet peatada. 

Just see ongi põhjus, miks täna lugemisel oleva seadusega antakse Keskkonnaameti inspektoritele õigus kanda ja kasutada ründe peatamiseks leebemaid vahendeid, milleks on eelkõige gaasirelv, milleks on balloon ja teleskoopnui. Mina isiklikult pean neist kahest gaasist gaasi oluliselt paremaks, sest seda on kerge kasutada ja annab piisavalt hea efekti nii inimese kui ka koera puhul. Loomulikult eelneb nende uute vahendite kasutuselevõtule ka inspektorite põhjalik koolitus, mis sarnaneb politseiametnikele tehtava koolitusega. 

Sooviksin väga ja usun, et see nii ka läheb, et keskkonnainspektor on rahva hulgas tulevikus sama usaldusväärne ja populaarne nagu politsei ja samas piisavalt mõjuv, et kurikaeltel kaoks huvi rikkumisi korda saata. Reformierakond, kes pooldab väga vabadusi ja kodanikuõigusi, peab lugu reeglitest, mis võimaldavad valdaval osal elanikkonnast tunda end kaitstuna ja vabana, kuid samas on piisavalt range nende suhtes, kes reeglitest ei hooli. Reformierakond pooldab seaduseelnõu 811 menetlust ja selle seadusena vastuvõtmist. Tänan!

11:03 Aseesimees Arvo Aller

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Minister ei taha? Tahab? Vabandust, ma ei näinud ministri näppu. Palun lõppsõnaks ministrile.

11:04 Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt

Aitäh, hea juhataja! Ma lihtsalt tahaks kaks asja ära selgitada. Veel kord üle korrata, et õigused leebemate sunnivahendite kasutamiseks antakse ainult järelevalvet teostavatele isikutele ehk inspektoritele. See ei puuduta ülejäänud osa Keskkonnaameti ametnikest. Ja teiseks, taastuvenergia valdkonnas on jutt näiteks biokütustest, taastuvenergia tootmise kontrollimisest, kas see tegevus on kooskõlas seaduse nõuetega. Nii et selles mõttes on kõik loogiline ja mõistlik. Aitäh!

11:04 Aseesimees Arvo Aller

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 811 esimene lugemine lõpetada, kuid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonil on ettepanek eelnõu 811 esimesel lugemisel tagasi lükata. Seda ettepanekut me peame hääletama ja peale saalikutsungit me seda ka teeme. 

Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 811 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

11:08 Aseesimees Arvo Aller

Ettepaneku poolt oli 9 Riigikogu liiget, vastu 35, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 26. märts kell 17.15. Oleme päevakorrapunkti läbinud ja istung on lõppenud.

11:08 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee