Tere päevast, väga lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu teisipäevast istungit. Kohaloleku kontroll, palun! 

Kohalolijaks registreerus 75 Riigikogu liiget, puudub 26. 

Nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! No me näeme, mis täna maailmas toimub ja kuidas kütuse hinnad iga päev tõusevad. Seoses sellega Isamaa fraktsioon teeb ettepaneku jätta ära 2026. aasta 1. mail ette nähtud bensiini-, diisli-, gaasi- ja elektriaktsiisi tõus, sest kui mõni ei tea, siis elektriaktsiisi tõus on üle 40%, mida soovitakse teha. Me näeme, et meie ettevõtjad ja meie inimesed on hetkel väga raskes majandusolukorras. Maksutõus ja sisendhinnad on tõusnud sellisele tasemele, mida enam ei suuda meie eakad, meie väiksema sissetulekuga inimesed, pered tasuda. Ma arvan, et oleks riigimehelik täna jätta ära selle aasta aktsiiside tõusud ja analüüsida, kas oleks võimalik üldse aktsiise langetada nii, nagu me tegime lisaeelarvega 2020. aastal, kui oli koroonaaeg, kus majandus oli suletud ja inimestel rahakotid väiksed. Nii et ma loodan, et ka koalitsioonipoliitikud seda eelnõu toetavad ja 1. maist me ei peaks nägema kõikide kütuseliikide tõuse. Aitäh!

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Täna soovin Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel üle anda Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kütuse hinnatõusu leevendamise meetmed" eelnõu. Arvestades Lähis-Ida sõjalise konflikti olukorda, selle tagajärgi, mida me juba näeme ka kütusejaamade hinnapostidel, tuleb igal juhul võtta meetmed ette. 

Esimene meetme, mida me reaalselt arvame, mida tuleb kiiresti rakendada, on mootorikütuse käibemaksumäära alandamine 13% peale. Jah, see on ajutine meede. Jah, seda tuleb tarvitusele võtta. See meede kehtiks vastavalt meie ettepanekule, meie eelnõule aasta aega. 

Teine meede, mis puudutab … Tõesti, 1. maist hakkavad kehtima meil uued aktsiisimäärad nii bensiinile, diislikütusele, vedelgaasile, kergele kütteõlile, raskele kütteõlile, põlevkiviküttele, maagaasile ja veeldatud mootorimaagaasile. Need aktsiisid, mis oleks pidanud hakkama kehtima 1. maist, tuleb ära jätta. Meil ei ole teist võimalust. 

Kui palju see riigieelarvele läheb maksma? Arvestades üldist olukorda majanduses, siis need summad ei ole suured. Mis puudutab aktsiisi ärajätmist, siis selle hinnanguline hind on 48 miljonit. Mis puudutab käibemaksu langetamist, siis see on hinnanguliselt 200 miljonit. See on täiendav panus, praegu peaks olema täiendav riigi panus majandusse, et leevendada olukorda, mis on tekkinud tänu sellele, et kütusehinnad on läinud kallimaks ja nad lähevad veelgi kallimaks. Aitäh!

Head kolleegid, olen vastu võtnud ühe seaduseelnõu ja ühe otsuse eelnõu. Saame minna tänase päevakorra juurde.

Päevakorra esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 753 teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, majanduskomisjoni esimehe Marek Reinaasa.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Lubage teile tutvustada, mis toimus 19. veebruaril majanduskomisjonis. Majanduskomisjonis oli liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamine. 

Tuletan meelde, et eelnõuga edendatakse andmepõhiseid transpordilahendusi ning tagatakse Euroopa Liidu intelligentseid transpordisüsteeme käsitleva direktiivi nõuete rakendamine Eestis. Transpordiamet ja kohalikud omavalitsusüksused peavad tegema teatud liiklus- ja liikuvusandmed järgnevatel aastatel kättesaadavaks masinloetaval kujul. 

Seda eelnõu me arutasime ja selle kohta oli tehtud ka kolm muudatusettepanekut, millest kaks olid tehnilist laadi ja võib-olla nendel ei peatuks pikemalt. Aga Kliimaministeerium tegi muudatusettepaneku, mille järgi täiendatakse liiklusseadust rakendussättega, millega nähakse ette heiteta veoautole ja selle haagisele teekasutustasu rakendamise erisus ja teekasutustasust vabastamine. (Juhataja helistab kella, saalis on sumin.) Ehk nii-öelda elektrilised veoautod ei pea teekasutustasu maksma kuni 2031. aastani. Ja selle võimaluse andis eelmise aasta novembris Euroopa Komisjonis vastu võetud direktiiv. 

Sellel muudatusettepanekul me ka põgusalt peatusime. Urve Tiidus uuriski, kui suur see vabastus on või kui palju on sellest kasu ettevõtjatele, kes endale elektrilise heitmeteta veoauto hangivad. Julia Bergstein, kes oli ministeeriumist kohal, kirjeldas väga põhjalikult, et see tasu sõltub sellest, kui palju auto reostab. Ja see tasu on seal alates 200 eurost aastas kuni 1200 euroni aastas, sõltuvalt sellest, kui palju reostust on sellel autol, ja loogiliselt, kui suur ta on, selle järgi see teekasutustasu arvutatakse. 

Ja siis oli ka küsimus, kui palju neid autosid Eestis on. Tuli välja, et neid on registreeritud üheksa tükki. Ehk üheksa autot saavad teekasutustasust vabastuse. Majanduskomisjon ka hääletas neid kolme muudatusettepanekut ja kõik kolm muudatusettepanekut on: arvestada täielikult. Konsensuslikult said sellised otsused vastu võetud. Seega tehti ka menetluslikud otsused. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10. märtsil, see oli konsensuslik otsus, teha ettepanek teine lugemine lõpetada, samuti konsensuslik otsus, ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 18. märtsil. Selline oli siis asjade käik majanduskomisjonis.

Suur tänu teile! Teile on vähemalt üks küsimus. Aivar Kokk, palun!

Oih! Jah! Kas te nüüd viimastel hetkedel – ma saan aru, et vaatate seda poolt –, aga kas te ka oma komisjonis arutasite seda, et meil on järjekordne süsteem? Alles hiljuti me rääkisime, kuidas kaameratega iga päev kõiki meid kontrollitakse. Nüüd selgub, et droonid on meil jõudnud sellesse olukorda, kus droonide pealt filmitakse ja tehakse trahve. Kas need arutelud on teil komisjonist läbi jooksnud?

Ei, me ei ole ei droone ega liikluskaameraid seal komisjonis arutanud. Mis puudutab kaameraid, siis ma arvan, et me ju siin Riigikogus võtsime vastu otsuse, mis mingil määral seadustas selle olukorra. Ja mis puudutab droone, siis tõepoolest, ma arvan, et me peamegi siin Riigikogus ka selle teema läbi arutama, mis iganes komisjoni ta siis ühel hetkel jõuab. Täitsa võimalik, et meie komisjoni. Eks me siis arutame, kas nende droonidega tohib liiklusjärelevalvet teha või mitte.

Peeter Ernits, palun! 

Hea juhataja! Hea ettekandja! Rõõm kuulda, et meil on üheksa elektriveoautot teedel. Aga kui palju selliseid elektriveoautosid meil kuni 2031. aastani või järgmistel aastatel üldse lisandub ja kui palju selline loom maksma läheb? Kokkuhoiu vist 1200 eurot saab sellega, aga see vist on väga marginaalne kokkuhoiu võimalus, mille te nüüd armuliselt annate.

Jah, tõepoolest, seda me ju ka seal komisjonis arutasime, kui palju neid praegu on. Ma saan aru, et neid ikkagi aastas mõned lisanduvad. Samuti oli arutusel, kas see 1200-eurone vabastus sellest teetasust on piisav, et nügida ettevõtjaid endale selliseid veoautosid hankima. See küsimus jäigi sinna õhku rippuma. Iseenesest see, kui palju neid autosid ühel hetkel lisandub, sõltubki ettevõtjatest, kas nad neid ostavad või mitte. Aga ma arvan, et võib-olla ka oluline osa selles kõiges on see, et eks me peame ka nendele veoautodele välja ehitama taristu, et nad saaksid ennast elektriga tankida. Võib-olla see on hoopistükkis see barjäär, hoopis suurem. Ega meil seda tankimise taristut valdavalt üle Eesti ei ole. Nii et ma arvan, et kui see tankimise taristu tuleb, siis ilmselt ostetakse neid elektriautosid rohkem. 

Kui palju need maksavad? Vabandust, ma tõesti ei tea, kui palju maksab mingi diiselveoauto ja kui palju elektriline veoauto.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Hea ettekandja! Kas sa oskad välja tuua ka, mis see potentsiaalne kulu on, kui üldse on selline, mis rakenduksid meie linnadele ja omavalitsustele masinloetavate andmete edastamisega? Kas sellega midagi muutub selles osas?

Ma sobran oma mälus. Põhiliselt see puudutab Tallinna ja Tartut, Pärnut ka. Tallinn teatas, et nendele tekib lisakulu seoses sellega 100 000 eurot. Pärnu ja Tartu ütlesid, et nemad saavad ilma lisakuludeta hakkama selle kõigega niimoodi. See lisakulu kogu Eesti peale on põhiliselt Tallinnas ja see on 100 000 eurot.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma jätkan selle koha pealt. Noh, tore on küll, elektriveoautod ja nii edasi, aga nende hind on kindlasti üsna pöörane. Ja nagu sa ütlesid, kus neid laadida saab, taristu on ka nagu nigelavõitu. Milline on selle majanduslik loogika nende soetamiseks ja kas komisjonis on teil andmeid, kas see on seotud mõne üksiku suure rahvusvahelise firmaga, kellel need üheksa elektriveoautot on olemas? Tore muidugi, mitmekesisus rikastab, aga miks seda üldse peaks soetama endale keegi?

Ma hakkan tagantpoolt ettepoole tulema. Minul puudub teadmine, kellele täpselt need üheksa veoautod kuuluvad, on need siis ühele ettevõtjale või on need üheksale ettevõtjale. Ma ei tea seda. Ja ega me komisjonis ka seda ei arutanud, kes nüüd täpselt on autoomanikud. 

Mis puudutab seda mõtet, miks endale elektriauto soetada, siis ma kujutan ette, et nendel veoautodel on sama lugu, mis on ka nii-öelda tavalistel autodel. See ühe kilomeetri läbimiseks kulutatav summa on lihtsalt väiksem kui vastav hulk kütust, mida vaja osta on. Ilmselt on nende veoautodega sama lugu, et soetamise maksumus on suurem, aga pärast käitlemise maksumus on omakorda väiksem. Aga jällegi, me komisjonis seda ei arutanud, aga nüüd ma kirjeldan kuidagi enda loogikat selle asja taga.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu! Austatud komisjoni esimees! Me, jah, arutasime seda teemat seal tõesti. Ma võib-olla tahaksin öelda nii palju, et need autod iseenesest on ikka väga kallid võrreldes – ma mõtlen elektriautod – ja nad on palju raskemad. Seal tekivad paljud muud probleemid, lõhutakse teid ja seal on koer maetud. Aga samas ega me komisjonis ei jõudnud ka sellele seisukohale, et väga peaks neid investeeringuid tegema nende veoautode laadimistaristutesse. Ma ei tea, kuidas praegu seisukoht meil jäi, ma ei mäleta hästi. Aga äkki sa lihtsalt, kuna härra Ernits küsis, kas me … Kui palju siis investeeritakse ikkagi lõpuks nendesse veoautode laadimistaristutesse?

Ma arvan, et see arutelu oli mingi muu eelnõu teemaga seoses. Samuti, mul ei löö praegu väga täpselt pilti ette, millise teema puhul see oli. Mul on kuskilt meeles üks number, mis oli, et vist Euroopa Liidu mingist rahastust saadakse 50 miljonit eurot, mida justkui peaks nagu investeerima selle taristu arendamisse. Aga minu arust meil ju komisjonis oligi arutelu, et see on selgelt suhteliselt mõttetu tegevus, ilmselt on mõistlik see välja arendada hoopis kitsamas mahus kui see 50 miljonit. Mul on kuidagi nagu meeles, et see üks laadimispunkt maksab miljon eurot. Eks mõned tuleb teha kuhugi sinna trasside peale, et nad sõita saaksid.

Suur tänu teile! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Käesoleva eelnõu kohta on esitatud kolm muudatusettepanekut. Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Muudatusettepanek nr 1, selle on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2, sellegi on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Ja muudatusettepanek nr 3, ka selle on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Oleme vaadanud läbi kõik muudatusettepanekud. Nagu juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu 753 teine lugemine lõpetada, on eelnõu 753 teine lugemine lõpetatud ja sellega ka esimese päevakorrapunkti menetlemine. 

Oleme jõudnud teise päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 796 esimene lugemine. Palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli auväärt justiits- ja digiministri Liisa-Ly Pakosta. 

Aitäh! Austatud Riigikogu! Tutvustan teile niinimetatud taganemisnupu eelnõu. Nagu hea koosoleku juhataja juba ütles, tegeleme me siin võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmisega ja tegelikult suuresti ikkagi selleks, et võtta üle Euroopa Liidu vastav õigusakt. Kinnitan kohe alguses ära, et me võtame selle üle miinimummahus, ülekuldamist ei ole. 

Eelnõu sisaldab peamiselt järgmisi muudatusi. Selliseid muudatusi on Riigikogu pidanud mõistlikuks direktiivi arutades. Nimelt, finantsteenuste kaugturustuse direktiiv avaldati eelnõuna 11. mail 2022. aastal, Riigikogu andis sellele hinnangu 10. oktoobril samal aastal ja direktiiv avaldati 2023. aasta 28. oktoobril. Nii et muudatused, mis Eesti õigusesse tuleks üle võtta, on järgmised. 

Kõigepealt, kui te olete kasutanud mõnda veebikauplust, siis osal on juba praegu olemas lihtne taganemisnupp ehk toodete tagastamine on tehtud hästi lihtsaks. Osal juhtudel on see ka automaatselt juba ette täidetud. Aga osas kohtades seda võimalust ei ole. Edaspidi on ette nähtud, et kõik kaupmehed, kes oma teenuseid või tooteid pakuvad veebipoe vahendusel, peavad looma niinimetatud taganemisnupu või muul moel lihtsa taganemisfunktsiooni, et tarbija kaitse oleks parem, et tarbijatel oleks lihtsam teenusest taganeda. 

Ma tuletan meelde, et selliste kauglepingute puhul on ette nähtud 14-päevane taganemisõigus ja selle õiguse kasutamiseks internetis, veebiplatvormidel või äppides peab see taganemine olema tehtud tarbija jaoks maksimaalselt lihtsaks. 

Probleem, mida me lahendame, on see, et tegelikult osa just digiteenuste puhul on see olnud keerukas. Ma võin ise tunnistada, et minul oli keerukas lõpetada näiteks keeleõpperakenduse Babbel teenust. Ma pidin ikkagi otsima, kuidas see täpselt käib. Aga oluline on see, et meil on ka Eestis olnud näide, kus üks telekomiteenuseid osutav suurettevõte võimaldas sellist asja, et sa saad teenuse sõlmida arvutis, aga selle lõpetamiseks pead minema kontorisse. Selline asi on edaspidi keelatud ehk lõpetamine peab olema sama lihtne kui teenuse tellimine või kauba ostmine. See tähendab kaupmeestele seda, et mõned kaupmehed peavad oma veebipoode uuendama. 

Direktiiv ega ka seaduseelnõu ei näe ette konkreetseid tehnilisi lahendusi, nii et kindlasti on seal mitmesuguseid võimalusi. Neid kulusid on arvutanud välja teised riigid. Näiteks Saksamaa arvutas välja, et ettevõttele, kellel ei ole sellist rakendust, võiks see keskmiselt maksma minna umbes 240 eurot. Soome eelnõu leidis, et reeglina on see taganemisfunktsioon kaupmeestel juba oma veebiliidestes olemas ja seega kulud ettevõtjatele märkimisväärsed ei ole, aga Soome huviorganisatsioonid selle hinnanguga siiski päris nõus ei olnud. 

Teine asi, mida see eelnõu muudab, on see, et finantsteenuste kauglepingute puhul keelatakse selgelt ära tumemustrite kasutamine. Lubage mul veidi selgitada, mis on tumemuster. Osa teist kindlasti seda teab, aga igaks juhuks selgitan üle. Tumemuster on selline veebipõhise kasutajaliidese ülesehitus, mis suunab tarbijat eksitusse või suunab tarbijat tegema mingeid otsuseid, mida ta muidu rahulikumas olukorras või teistsuguse disainiga ei teeks. 

Näiteks, tumemustriks loetakse seda, kui kallim teenus on vaikimisi valikusse pandud või kui näiteks krediitkaardi tellimisel on lisakindlustus juba automaatselt sisse märgitud ja sa pead eraldi midagi tegema, et sellest lisakindlustusest, mida sa tegelikult ei vaja, loobuda. Või kui näiteks andmete jagamise nõusolek on vaikimisi sees või kui hüppavad üles sellised hüpikaknad, et kiirusta, see imeline pakkumine kehtib veel ainult viis minutit või et seda aktsiat ostab just praegu 500 inimest. Need on kõik sellised manipuleerivad võtted ehk tumemustrid, mida ei ole lubatud kasutada. 

Sellised hüpikaknad või manipuleerivad mustrid on laiemalt tegelikult keelatud juba Euroopa Liidu digiteenuste määrusega, aga nüüd konkreetselt ja väga täpselt keelatakse see ära finantsteenuste kauglepingute puhul, kuna finantsteenuste kauglepingud võivad inimestele tuua ka suuremaid koormisi või koormisi, mida nad üldse pole plaaninud võtta. 

Kolmas suurem muudatus selles eelnõus on see, et üldiselt on finantsteenuste kauglepingud väga detailselt Euroopa Liidus juba reguleeritud. Näiteks tarbijakrediit, kindlustus ja makseteenused on kõik reguleeritud, aga nüüd laiendatakse neid regulatsioone kõikidele muudele võimalikele finantsteenustele, mis juba olemas on või mis võivad ka lähitulevikus tekkida, mida ükski muu Euroopa Liidu õigusakt ei reguleeri. 

Kokkuvõttes on sellel eelnõul lisaks tarbijakindluse ja tarbijakaitse paranemisele veel kaks aspekti, mida oleks põhjust välja tuua. Esiteks, ettevõtete puhul tekib kohustus finantsteenuste puhul selles, et kui inimene veebi või veebiliidese teel oma lepingut sõlmib, siis tal peab olema õigus suhelda inimesega, mitte ainult robotiga. Ehk kui inimene soovib, avaldab soovi inimesega suhelda, siis peab ettevõte seda võimaldama. 

Aga samas eelnõuga vähendatakse ettevõtjate halduskoormust selliselt, et lepingueelset teavet ei pea enam paberkandjal tarbijatele saatma, piisab sellest, et see on veebis kättesaadav. Praegu oli kohustus tarbija soovil saata ka paberil see materjal inimesele, aga see kohustus võetakse nüüd ära, piisab sellest, kui inimene saab kellegagi kas meili, telefoni või mingil muul moel suhelda. 

Riigil õige veidi kasvab järelevalve koormus. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on hinnanud, et neil umbes 0,25 ametikohta lisanduks taganemisnupu kontrollimiseks ja 0,25 ametikohta nende tumemustrite kontrollimiseks. See on hästi lühidalt eelnõu tutvustus. Aitäh!

Aitäh teile! Teile on ka küsimusi. Alustab Maria Jufereva-Skuratovski.

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Komisjoni istungil saime teada, et tegelikult on direktiivi ülevõtmise tähtaeg juba möödas. Kokku on 21 liikmesriiki, sealhulgas Saksamaa, kes oli selle direktiivi algataja, ei võtnud üle seda. Ma tahan küsida, et ega sellega ei kaasne mingisuguseid sanktsioone meie riigi jaoks.

Aitäh! Tõepoolest, 21 liikmesriigi suhtes on alustatud rikkumismenetlus Euroopa Komisjoni poolt. Need on Belgia, Bulgaaria, Tšehhi, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Horvaatia, Iirimaal, Küpros, Läti, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Austria, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Soome ja Rootsi ning lisaks Eesti. Kui nüüd meil heas koostöös õnnestub 19. juuniks tänavu see seaduseelnõu seadusena jõustada, siis me oleme tegelikult kinni pidanud Euroopa Liidu antud tähtajast ehk et nende normide rakendamine peaks hakkama sellest ajast kehtima.  

Eesti puhul me oleme vaadanud, et esiteks, meil on tarbijakaitse olnud väga tugev, me oleme terve rea asju ka varem, mida see direktiiv ette näeb, juba Eestis jõustanud. Ja teiseks, tõesti, meie veebikauplejad on püüdnud olla tarbijale meeldivad. Meil on väga tugev e-kaubanduse liit, keda siinkohal on põhjust kiita, kes on teinud väga head tööd, et e-kaubandus oleks Eestis usaldusväärne ja tarbijate õigusi austav. Ja vist eile tähistati ka e-kaubanduse e-esmaspäeva. Nii et tuleb tõesti tunnustada Eesti ettevõtjaid ja Eesti e-kaubanduse huvikaitseorganisatsiooni, kes on väga tublisti tegelikult seda e-kaubandust Eestis juba edendanud. Aga jah, 19. juunist tänavu peaks normid olema kohalduvad. 

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Kui me vaatame Eesti erinevaid veebiportaale, siis sinna sisse minnes üldiselt kohe suurelt klikib meile silma "Telli", on ta siis kollaselt, on ta punaselt. Ja omast kogemusest ka, kui sa oled ära tellinud sealt mõne portaali uudise, siis sealt välja minna teinekord ei ole nii lihtne. Peab päris palju vaeva nägema, et leida see koht, et sealt välja pääseda. Aga kas tulevikus tekib neil kohustus panna sinna kõrvale kohe nupp, et kui "Telli" on ühel pool, siis tuleb kohe, et "Lõpeta tellimus"? Kuidas see sätestatakse? Kuidas see näha on, et seda ära ei peideta? See nupp küll kuskil on, aga see nupp on kuskil nii ära peidetud, et pead pool tundi vaeva nägema, et selle nupuni jõuda.

Aitäh! Te väga hästi kirjeldasite selle eelnõu eesmärki. Eelnõu ei kirjelda väga täpselt, kuidas see peaks välja nägema, aga annab printsiibi või põhimõtte, et niisamuti, nagu sa teenust tellid, niisamuti pead sa saama sellest ka välja. Ehk juhul, kui on tõesti suur oranž nupp piltlikult öeldes "Telli", siis seal kõrval kuskil peaks olema ikkagi nähtaval kohal suur oranž nupp, et siin on see taganemiskoht.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea juhataja! Proua minister! Mina küsin selle algatuse kohta selles valguses, et kui Euroopa üks suuri loosungeid praegu on bürokraatia vähendamine, siis õilis on nüüd küll see tarbijakaitse ja kõik, aga bürokraatiat ikkagi tuleb juurde. Kuidas teie sellesse konflikti selles valguses suhtute? 

Teine lisaküsimus võib olla. Eelnõu seletuskiri pigem hindab mõju väikseks, aga samal ajal ütleb, et Euroopa Komisjoni mõjuhinnang on puudu, kulusid ei ole teada ja neid ei osata hinnata. Milleks siis kirjutada selline julge sedastus sinna seletuskirja, et mõju on väike? Ma arvan, et mõju me saame teada siin alles, eks ole, aja jooksul. 

Aitäh! Kaks väga head küsimust. Esiteks, tegelikult see eelnõu ikkagi vähendab inimeste koormust. Bürokraatia puhul me näeme koormust ju mitmel tasandil. Me näeme koormust ettevõtetele, me näeme haldusesisest koormust ja me näeme koormust, mis tekib üksikisikule või eraisikule. Ja seda eraisiku koormust ta tegelikult vähendab. Mina tõin näite, teie hea kolleeg Rene Kokk tõi hea näite: kui inimesed ei pea kulutama aega selleks, et otsida üles kohta, kus ta saab teenusest taganeda või kus ta saab kasutada oma ammu kehtivat õigust 14 päeva jooksul taganeda, siis me tegelikult ikkagi hoiame inimeste aega kokku. Me hoiame inimeste aega kokku ja see on halduskoormuse või laiemalt koormuse vähendamine. 

Teine asi, mis on selgelt selle eelnõuga, on see, mida ma ka nimetasin, et enam ei ole kohustust saata paberkujul. Isegi siis, kui inimene taotleb, ei ole kohustust paberkujul saata dokumente. Kui inimene veebis või mobiiltelefonis ikkagi tellimuse teeb, siis me eeldame, et tal on ligipääs veebile ja ta saab veebist ka neid dokumente lugeda. Tõesti puudub mõistlik põhjendus, miks tuleks neid paberil juurde saata. 

Nüüd, seda, et tarbija jaoks esitatakse taganemisvõimalust lihtsamalt, ma ei loeks bürokraatia osaks. Seda ma loeks inimsõbralikuks disainiks, mis tegelikult peaks olema ju norm. Kui mõni ettevõte on püüdnud natukene petta – "pettus" võib-olla ei ole õige sõna – või natukene suurendada seda võimalust, et äkki ta ei leia üles seda, kuidas taganeda, ja äkki ta ikkagi jääb minu tellijaks edasi või äkki ta ikka jätab selle toote endale alles ja ta ei tagasta seda, siis ega see nagu hea praktika ei ole. Ega see aus asi ei ole. Aus asi on ikka see, et tõesti, sulle on antud õigus 14 päeva jooksul taganeda ja sa leiad selle koha lihtsamini üles. Ma ei loeks seda bürokraatiaga seonduvaks. 

Teine küsimus oli kulude kohta. Me oleme ausalt öelnud seletuskirjas, et me ei oska neid kulusid hinnata. Me oleme toonud teiste riikide näited. Õhukesel riigil ja väikesel ametnike arvul on teatud puudusi ja üks puudusi on see, et me ei suuda kõiki mõjuhinnanguid teha. Euroopa Komisjon ei ole suutnud seda mõjuhinnangut väga täpselt teha, väike Eesti riik on ausalt öelnud, et me ei ole ka mingisugust imet suutnud siin teha ja oleme kasutanud teiste riikide hinnanguid, kes neid hinnanguid on teinud, eeldusel, et enam-vähem ühes suurusjärgus on need digiteenused üle Euroopa Liidu. Aga tõepoolest, täpseid kulusid hinnata ei oska. Meil puudub ka täpne ülevaade, mitut ettevõtet see üldse võiks puudutada.

Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Ma esitan küsimuse, mis võib-olla ei puuduta otse seda sätet, küll aga tarbija õigusi. Nimelt satub tarbija vahel filmide ja televisiooniseriaalide vaatamiseks niisugustele erinevatele voogedastuslehtedele, kus ta tõmmatakse tegelikult varguseskeemi sisse, kus autoriõigused ei ole tasutud, neid ei järgita ja ta osaleb sisuliselt varguses. Nüüd, selliste lehtede blokeerimine meie seadusandlusest tulenevalt TTJA-le või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile on raskendatud, sest see annab võimaluse autoriõiguse seaduses ka sõja õhutamise, vägivalla õhutamise puhul blokeerida ligipääs nendele lehtedele. Aga autoriõiguse mittetäitmise puhul ja varguse puhul seda õigust justkui ei ole TTJA-l …

Aitäh!

… ja ta voogedastuslehtedeni ei ulatu. Kuidas saaks selle reguleerida nii, et tarbija tahtmatult vargustes ei osaleks?

Aitäh! Te puudutasite tõesti selle eelnõuga mitteseonduvat, aga äärmiselt olulist küsimust. Meil on väga palju probleeme. Te nimetasite ainult mõnda, te nimetasite valeinfot, te nimetasite autoriõigusi. Meil on ikkagi petulehed, mida me jõuame Eesti poolt sulgeda võib-olla sadakond päevas, aga kus neid tegelikult tekib nagu seeni pärast vihma. See pettuste ja valede massiiv, mis veebis on, on niivõrd pööraselt suur, et siin me otsime lahendusi koos Euroopa Liiduga tervikuna. See mass on niivõrd tohutult suur, et me Eestis üksinda ei jõua seda küsimust lahendada. Siin ei ole vaja mitte ainult Euroopa Liidu, vaid globaalsemat koostööd ja see puudutab kõike, alates demokraatia kaitsest ja süvavõltsingutest – nimetage ainult! Lahendusi otsime laiemalt koostöös Euroopa Liiduga ja tegelikult ka globaalsemalt. Mured on ju kõigil demokraatlikel riikidel, kes soovivad kaitsta tarbijate õigusi, inimõigusi, vabadusi, autoriõigusi ja nii edasi. See on äärmiselt suur ja oluline teema, mis kindlasti vääriks ka Riigikogus eraldi põhjalikumaid arutelusid.

Andre Hanimägi. 

Lugupeetud aseesimees! Lugupeetud minister! Ühe olulise muudatusena näeb see eelnõu ette, et juturoboti asemel on sul õigus nõuda inimsuhtlust, mis on väga mõistlik, eriti nende finantsteenuste puhul. Seal on väga palju nüansse ja kindlasti need asjad tuleb endale enne selgeks teha. Aga ma küsin, et ka riigil on omad juturobotid. Viimati oli näiteks tasuta õigusabi see, mis asendas pärisinimesed ja juturoboti tõi asemele. Kas ka riigil on sarnane plaan või kas ka tasuta õigusabi puhul, kui ma näen, et see juturobot mind ikkagi edasi ei vii, on mul õigus nõuda ka inimsuhtlust, nii nagu nende finantsteenuste puhul?

Aitäh! Väga hea küsimus. Loomulikult! Ja see õigus on inimestel juba väga pikka aega olemas. Hästi lühidalt võtan kokku. Kõigepealt, kõik ministeeriumid peavad selgitama kõiki sätteid, mis nende haldusalas on, selline selgitamiskohustus kõikidel ministeeriumidel on. Kui inimestel tekib küsimus mõne sätte kohta, siis peab iga inimene saama vastava inimkeelse nõu. Kõikidel ministeeriumidel on avatud nii kirjakastid kui ka võimalik tulla kodanike vastuvõtule. 

Teiseks, kui me vaatame seda teie nimetatud juturobotit ja sellele eelnenud mitmeaastast analüüsi ja ettevalmistustööd, siis me näeme, et seal on välja joonistunud teatud teemad, kõige rohkem elatisega seonduv. Elatise küsimuses oleks kõige mõistlikum inimestel pöörduda kohaliku omavalitsuse lastekaitseametniku poole, kes vaatab tervikuna, miks on sellisesse olukorda jõutud, kuidas seda last kõige paremini aidata, mis on erinevad tegevused, mis seda last kõige paremini aitaksid. Teine teemade ring on seal võlgnevustega seonduv. Jällegi, kohalik omavalitsus pakub võlanõustamisteenust inimeselt inimesele, see on täiesti kenasti olemas. Kolmas oli see, mis puudutas testamente, pärimist. Notarid on siin need inimesed, kes nõu annavad. Ja kui sealt jääb veel mingisugune küsimus sellest ringist üle või inimene näiteks soovib kohtusse pöörduda, siis ka kohtusse pöördumisel tegelikult piltlikult öeldes inimene võib minna väikese ruudulise kaustikulehega, kirjutada sinna oma mure ja anda selle kohtus üle ukse sisse ära. Edasi suhtleb temaga inimene ja ütleb, et mis puudu on ja mida lisada tuleb. Samuti on riigi õigusabi kohtuskäimise puhul alles vähekindlustatud inimestele. 

Loomulikult on Eesti Vabariigis õigus inimestel soovida, et temaga suhtleks teine inimene, ja meil on väga laialdased võimalused, et seda kõike pakkuda. Lisaks oleme jätkanud erivajadustega inimeste õigusnõustamist, mis ongi inimeselt inimesele, ja koostöös puuetega inimeste kojaga läheb see väga kenasti edasi. Nii et kõik need võimalused on olemas ja ainult kasutage.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! No see on üks selline direktiiv, mille me püüame, nagu te komisjonis ütlesite, pika hambaga nüüd vastu võtta. Aga kui te olite Euroopa komisjoni esinaine, siis te ütlesite väga selgelt välja, et selline ülevoolav euroõiguse ülevõtmise muutmine on muutunud normiks. Mu küsimus on – te mõnda aega enam ei ole selle komisjoni esimees, aga teie ettekujutus –, kui palju selliseid direktiive tuleb, mis tegelikult koormavad ka Eestit ja mida tegelikult ei peaks üle võtma või peaks võtma, aga kui, siis ainult nii-öelda pika hambaga ja miinimumtasemel. Kui palju selliseid võiks praegu olla, mis meile Brüsselist tulevad?

Mul on hea meel öelda, et Brüsselist tuleb meil ikkagi lihtsustamiseelnõusid, kus liikmesriigid pannakse arutama selle üle, kuidas üht, teist või kolmandat asja saab lihtsustada ja kuidas eurobürokraatiat vähendada. Tõsi, nii mõnigi kord tähendab lihtsustamine seda, et me peame siin kohapeal jälle uuesti omakorda õigusakte muutma, aga seda me teeme kindlasti rõõmuga.  

Nüüd selle pika hamba jutu juurde. Ma ikkagi tuletan meelde, et meie oleme Euroopa Liit, meie siin saalis ka oleme Euroopa Liidu õigusloomes täieõiguslikud osalised. Ja ka antud eelnõu suhtes ju Euroopa Liidu asjade komisjon 10. oktoobril 2022. aastal oma seisukohad kujundas. Me võtame väga tõsiselt Euroopa Liidu õigusloomes osalemist. Tõesti, praegu me tegeleme näiteks sellega, et peatada niinimetatud ärikukru algatus, mis Euroopa Komisjoni hinnangute järgi tooks Eestile rakendamisel kaasa üle 150-miljonilise kulu ja igal aastal üle 20-miljonilise kulu. Selle vastu me oleme peamiselt sellepärast, et see dubleerib olemasolevaid lahendusi. Ehk olemasolevate lahendustega, mis Euroopa Liidus juba olemas on, saab kõiki selles algatuses toodud eesmärke suurepäraselt täita. Seal oleks vaja mõned suhteliselt primitiivsed ühendused luua erinevate rakenduste vahel ja see kõik oleks väga hästi tehtav. 

Aga me tõesti käime ja selgitame eri riikide ministritele Euroopa Komisjonis meie seisukohti. Ja vaatamata sellele, et me üksinda seda asja alustasime, oleme nüüd juba leidnud toetajaid. Niimoodi see asi käib. Demokraatia on ikkagi selline, et sa pead seisma oma õiguste eest ja sa pead demokraatlikke võimalusi kasutama. Ja seda me teeme. 

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Meil on e-poodide seas ju väga palju selliseid rahvusvahelisi ettevõtteid nagu Temu ja Shein ja rida veel teisigi. Ma arvan, et siinolijad on ka näinud Temu reklaame, mis ütleb, et osta kohe, saad soodustust, tasuta tarnet. Kuidas see direktiiv rakendub rahvusvahelistele e-poodidele ja kuidas seda kontrollitakse? Kas on neile ka mingid sanktsioonid või ongi nii, et Euroopa Liidu e-poe omanik jääb kehvemasse seisu, talle rakenduvad nõuded, aga rahvusvahelistele e-poodidele me ei saa midagi teha? 

Aitäh! Ma ei ole nüüd küll Temuga kursis, aga minu teada – ma võin eksida, vabandust, kui ma eksin, ma tõesti ei ole kursis – ta finantsteenuseid ei paku. Tumemustrite kasutamine keelatakse finantsteenuseid pakkuvate platvormide puhul. Tavalistele, piltlikult öeldes, käterätte müüvatele veebipoodidele jääb see võimalus üles, et öelda, et seda käterätti ostab praegu veel 100 inimest ja kui te kohe seda käterätti ei osta, siis see suurepärane pakkumine lõpeb viie minuti pärast. See regulatsioon tuleb finantsteenuseid pakkuvatele. 

Mis puudutab teie küsimuse sisu, siis ma olen täiesti nõus sellega, et Euroopa Liit tervikuna peab ikkagi seisma selle eest, et kui me mingit õigust loome, siis me seda õigust ka rakendame. See on näiteks teema, mida me väga tõsiselt hoiame üleval Eesti poolt alaealiste kaitsel, just alaealiste kaitsel näiteks sotsiaalmeedia kasutamisel, kus juba kehtiv Euroopa Liidu digiteenuste määrus, selle artikkel 28, näeb ette alaealiste kaitseks terve rea asju, mida teha ei tohi või mis ei tohi ka alaealisteni jõuda. Ja me näeme, et seda ei rakendata ikkagi veel. Me oleme olnud nõudlikud, et seda tuleb rakendada, ja me näeme kasvava rahuloluga, et Euroopa Komisjon on võtnud selle ka tõsisemalt käsile ja ongi hakanud rakendama sanktsioone ehk trahve. Nii et see on üks selline võimalus, kus tegelikult Euroopa Liitu kuulumisest on meil kasu. Me üksinda, väikese riigina ei suudaks jõustada suurte digihiidude vastu selliseid sanktsioone, aga üheskoos tegutsedes mitme liikmesriigiga Euroopa Komisjoni abil me suudame seda teha.

Rene Kokk, teine küsimus, palun!

Aitäh! Kui me nüüd selle jõustame, siis tekib see olukord, kus teatavad kulud tekivad just meie väikeettevõtjatele, kes teevad omal käel ja väiksemas mahus asju. Kindlasti see ei ole probleem suurematele e-poodidele, kus on tööl inimesed, kes tegelevad igapäevaselt veebihaldusega. Seni on ilmselt klient saanud saadetud e-maili ja on see tema kampsun või midagi ära vahetatud või uus saadetud. Kas on mingi plaan ka, kuidas seda ettevõtlust, seda väikeettevõtjat toetada, et veebilehtede ringi tegemine, mis tuleb massiliselt alguses, kas on äkki mõte toetada kuidagi seda, et just seda väikeettevõtlust, keda see muudatus rohkem mõjutama hakkab?

Suur tänu! Väga õige küsimus! Sellele juhtisin tähelepanu ka seda eelnõu komisjonis tutvustades. Tõepoolest, nõustun teiega täielikult, suurematele veebikaubamajadele, see ei ole probleem ja see välja toodud nii-öelda 240-eurone võimalik kulu Saksamaa arvutuste kohaselt ei ole vähegi suuremale ettevõttele märkimisväärne kulu. Aga see võib olla märkimisväärne kulu näiteks väikesele veebipoele, kus mõni tubli käsitööline müüb oma käsitööd veebipoes, mis on ju väga väärtuslik tegevus. 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on see ministeerium, kes ettevõtete toetusmeetmetega tegeleb. Eks nad kindlasti vaatavad, mis see võimaluste aken seal on. Üldiselt me Eesti Vabariigis ju soovime seda, et meil oleks riigipoolsed toetused ka ettevõtete laiemaks digiteerimiseks, tehisaru kasutamiseks, tehisaru poolt leitav olemiseks. Kui me räägime väiksemate veebipoodide aitamisest, siis me tegelikult ei räägi mitte ainult sellest konkreetsest kulust siin, vaid me räägime sellest, et kasvav hulk inimesi teeb oma ostuvalikuid tehisaru abil ja kui sa ei jõua sinna valikusse, siis sul müügikanalid üleüldse ahenevad. See on võib-olla palju tõsisem probleem selle 240 euroga võrreldes. Seda peaks vaatama tervikuna, kuidas me Eesti väiketootjaid saame aidata. 

Meil on ka torus siin geotähis just käsitööle. Ma olen öelnud, et näiteks ka kohalik omavalitsus võiks olla see toetaja, kuna geograafiline tähis toob esile selle, et Haapsalu sall on selle vastava geograafilise tähisega, mida terve Euroopa Liit tunnustab. Just sellised sallid on just nimelt Haapsalust pärit. Ja sellisel juhul võiks tõesti ka näiteks Haapsalu Linnavalitsusel olla huvi seda ettevõtet, kes neid Haapsalu salle müüb – tal on ka veebipood olemas, kui ma ei eksi –, võib-olla tuleks leida mitut aspekti või mitut võimalust silmas pidades see kõige sobivam lahendus toetamiseks.

Rain Epler, teilgi teine küsimus. 

Aitäh, härra juhataja! Proua minister! No jätkame seda bürokraatia kasvu või kahanemise teemal arutelu. Mina olen seisukohal, et kogu aeg, kui riik võtab ema või kasvataja rolli ja tuleb kodanikule appi, siis tegelikult suures plaanis bürokraatia kasvab. Näiteks finantsteenuste puhul võiks Euroopa Komisjon ju teoreetiliselt edasi mõelda ja nõuda, et kõigepealt on nupp "Kaalu, kas sul on seda toodet vaja". Siis inimene vastab, et ta arvab, et on, siis palutakse näiteks täita mingi lühike ankeet. Ja mõelge, kui paljud inimesed, kes võib-olla ise oma peaga oleksid ikkagi selle laenu või krediitkaardi võtnud, päästaksimegi selle käest ära. Või veel radikaalsemaks minnes, me võiks ju öelda, et enne igat ristmikku peab auto peatuma, sõltumata sellest, mis tuli põleb, sest inimesed võivad joosta ka punase tulega üle tee ja neid tuleb päästa. Minu arvates see ikkagi kasvatab bürokraatiat. Vaielge vastu või nõustuge.

Kui te lubate, siis ma jääksin siinkohal viisakale eriarvamusele. Tarbijakaitse ei ole ju ilmaasjata. Tarbijakaitsest on tegelikult Eesti ettevõtted väga huvitatud, sellepärast et meie ettevõtted võistlevad globaalsel turul. Nagu teie hea kolleeg välja tõi, me võistleme Temuga, me võistleme Hiina veebikaubamajadega, kus on jõudlust toota mitmesuguseid manipuleerivaid mehhanisme miljonites kordades suurem kui Eestil, see on kosmiliselt suurem kui Eesti väikeettevõttel. Eesti ettevõtted on huvitatud sellest, et tarbijaid ei hanitataks ja et tarbija suhtuks tervikuna usaldusega veebi teel teenuste või kaupade ostmisse. See on paljudele ettevõtetele avanud uued võimalused. Ma olen siin Haapsalu sallist juba mitu korda näidet toonud. Ma tegelikult ei tea, kas seda Haapsalu salli saab postitada välisriikidesse, aga põhimõtteliselt tõenäoliselt saab. See võimaldab ikkagi Eesti väikestel ettevõtetel oma tooteid laiemalt müüa. 

Nii et see, et ettevõtluskliima on selline, ettevõtetele kehtivad reeglid on sellised, et aus ettevõtja võidab – ja Eesti ettevõtjad on reeglina ausad – ning et me võidame ka tarbija usalduse ja et tarbija üleüldse usaldab ostu veebis teha, et ta üldse usaldab finantsteenuseid veebis võtta, on Eesti ettevõtjate huvides. Tõesti, mingisugune taganemisvõimalus tõesti kõikidele loodud on. Teie hea kolleeg tõi näite, et osal väikepoodidel on see praegu e-posti teel. See väike muudatus seal lihtsalt tõstab tarbijate usaldust, aga tarbijate usaldust on meil vaja tõsta peamiselt suurte rikaste väljamaiste ettevõtete vaates. Eesti ettevõtted on siin väga tublid olnud.

Priit Sibul, palun!

Suur tänu! Austatud minister! Kui ma õigesti mäletan, siis esimene küsimus oli selle kohta, kas mingid sanktsioonid võivad kaasneda, et meil on üle võtmata. Oli jutt sellest, et Saksamaa on üks algatajatest selle direktiivi puhul ja samuti on ta üks riik, kellel on tänaseks see vastu võtmata. Kas te teate, mis põhjusel nad entusiasmiga algatasid ja seni vastu võtmata on see? Kas seal on mingid sisulised põhjused või formaalsed? 

Aitäh! Me katsume siin oma asjadega hakkama saada ja tunnistan ausalt, ei ole jõudnud liialt süveneda. Üks tavalisi põhjuseid, miks Euroopa Liidu õigus jääb üle võtmata, on see, et seal on mingisugune segadus mingisuguse konkreetsema küsimusega. Kui te vaatate kooskõlastustabelit ka sellel eelnõul, siis on see üldiselt positiivne, kõikide tagasisidega on kas arvestatud või see asi on jäänud arvestamata lihtsalt selle tõttu, et see juba kehtib. 

Aga üks punkt, mis on välja toodud, on see – te mäletate, et regulatsioon hakkab laienema finantsteenustele, mida seni ei ole reguleeritud, ja isegi ka sellistele finantsteenustele, mida võib-olla praegu olemas ei ole ja mis võivad tekkida. See on ühtepidi loogiline, aga see on tekitanud palju segadust. Ka Eesti ettevõtted on toonud välja, et võib-olla peaks seda osa selgemaks kirjutama. Kuna direktiiv ongi sihiteadlikult regulatsiooni teinud laiaks, et see kehtib mis tahes finantsteenustele, ka nendele, mida veel olemas ei ole ja mis võivad tekkida, siis seda ongi pisut raske kirjeldada. See on olnud üks teemasid, mis on seda ülevõtmist venitanud. Selle definitsiooni abstraktsus ja laialivalguvus on tekitanud palju küsimusi.

Urve Tiidus, palun! 

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kolleeg Evelin Poolamets küsis siin küsimuse selle globaalse kaubamaja kohta, mille nimi on Temu. Küsimus oli selles, kas nad peavad alluma ka Euroopa reeglitele. Tehisintellekt aitas mul vahepeal leida siin vastused, et 80% nende kaubandusest toimub Euroopa piirides. Minu arusaamade järgi peavad nad lähtuma Euroopa Liidus kehtivatest reeglitest. Kas see on nii?

Jah, on küll. Tõenäoliselt peavad mingisugused kohalikud kontorid Euroopa Liidu liikmesriikides seda järgima. Hiinast massiliselt kasvav e-kaubandus Euroopasse, sealhulgas Eestisse, on Eesti e-kaubanduse liidu sõnul kõige peamisem mure, miks Eesti inimeste raha läheb Eestist välja. Sellest on saanud ka keskkonnamure, et inimesed ostavad asju, mida nad tegelikult ei vaja, ja nii edasi. Aga jah, Euroopa Liidu reeglid kehtivad. Kui ma õigesti mäletan, siis suvest rakendub sinna ka tollimaksusüsteem juurde.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Te ütlesite, et te ei tea täpselt, miks direktiivi algataja Saksamaa ei ole seda rakendanud. Aga ma tahaksin asja mõistmiseks teada seda, mida te võiksite teada. 10. oktoobril 2022 me andsime heakskiidu. Milline on see teekond olnud sellest ajast siiani? Miks me nüüd püüame seda pika hambaga rakendada enne juunikuud?

Aitäh! Eesti seisukohad sellele konkreetsele eelnõule kinnitati Vabariigi Valitsuse istungil 15. septembril 2022. aastal ja Euroopa Liidu asjade komisjonis 10. oktoobril 2022. aastal. Eesti on 2022. aastal seda direktiivi toetanud. Eesti on eraldi rõhutanud ka neid aspekte, mis on siin küsimustena üles tulnud. Eesti peab oluliseks näiteks tarbijate põhjalikku teavitamist, toetab lepingueelse teabe asja- ja ajakohastamist, Eesti peab oluliseks, et finantsteenuste osutamisel tagatakse samal ajal kõrgetasemeline tarbijakaitse ja nii edasi ja nii edasi. 

Meil tegelikult väga kriitilisi küsimusi ei ole. Kõige kriitilisemaks võiks pidada Eesti seisukohtades punkti, mis ütleb, et Eesti peab oluliseks, et tarbijad saaksid taganemisõigust hõlpsasti kasutada, kuid seejuures tuleks ettepanekus toodud muudatuste, eriti uudse lahendusena välja pakutud nii-öelda taganemisnupu loomise kohustuse puhul tagada mõistlik tasakaal eri huvide vahel, arvestades tarbijatele kaasnevat lisandväärtust ja ettevõtjatele tekkivaid kulusid. Selle punkti nii-öelda mingisuguseks konkreetsuseks vormimine on võib-olla veidi keerukas. Me oleme üldiselt ikkagi seda taganemisnuppu toetanud. 

Eelnõu huvigruppidega konsulteerimine direktiivi ülevõtmiseks oli 2024. aastal. Eelnõu saadeti kooskõlastusringile 10. oktoobril eelmisel aastal. Vabariigi Valitsus kiitis eelnõu heaks ja saatis Riigikogule 15. jaanuaril 2026. aastal. Nagu öeldud, tähtaeg nende normide rakendamiseks on 19. juuni. Nüüd on Riigikogu otsustada, kuidas täpselt sellega edasi liikuda ja millises tempos.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Tegelikult on võlaõigusseadus ja tarbijakaitseseadus kehtinud juba päris pikka aega, üle 30 aasta, ja kõik need asjad on toiminud. Ja nüüd me lükkame jälle mingisuguse seadusandluse mõju Euroopa Liidu direktiivi kaudu ma ei tea kellele. Rääkisite siin ka seda, et Eesti on andnud heakskiidu Euroopa Liidu komisjoni kaudu ja nii edasi. Ma tuletan meelde, et seal on ainult 15 inimest, kes neid asju seal heaks kiidavad ja kellest ka osa on sellele asjale vastu. Ma ei ole absoluutselt nõus sellega, et me jälle loovutame mingi otsuseõiguse ära Euroopale, kusjuures ka Eesti, mida te nimetasite, heakskiit on tegelikult võib-olla ainult 8–9-liikmeline komisjoni koosseis. Selgitage palun seda olukorda!

Aitäh! Ma nüüd vabandan kolleegide ees, kellele ma seletan asju, mida tegelikult Riigikogu liikmed ju väga hästi teavad. Riigikogu liikmed tegelikult teavad, et Euroopa Liidu asjade komisjon annab seisukohti Riigikogu nimel. Sellest tulenevalt on Euroopa Liidu asjade komisjoni koosseis ka teistsugune kui teistel Riigikogu komisjonidel, teistsuguste nõuetega. Ja Riigikogu nimel on peetud otstarbekaks seda, et seisukohti annab Euroopa Liidu asjade komisjon, mitte et igat õigusakti arutab suur saal. Kõik fraktsioonid, kõik komisjonid on Euroopa Liidu asjade komisjonis esindatud ja selle kaudu ongi tagatud see, et Euroopa Liidu asjade komisjon annab seisukohti terve Riigikogu nimel. Nii see kirjas on ja nii see reguleeritud on. Ma ei ole näinud, et keegi oleks üldse soovinud seda regulatsiooni muuta. Seda on peetud efektiivseks ja ökonoomseks. Kui keegi soovib seda regulatsiooni muuta, siis see võimalus Riigikogul on.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Meil oli juba juttu bürokraatiast ja halduskoormusest. Kas on tehtud ka arvutusi, milline halduskoormus sellele järgneb? Kas võetakse tööle eraldi ametnik, kes hakkab järelevalvet tegema, või kuidas on selle direktiivi järgimine lahendatud? 

Aitäh! Tõepoolest on tehtud arvutus. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on hinnanud, et kui mingid uued reeglid kehtestatakse, siis tuleb jälgida, kas neid reegleid ikkagi täidetakse. Nende reeglite täitmiseks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet planeerinud, et see võiks katta umbes 0,5 ametikohta, sealhulgas 0,25 ametikohta taganemisnupu ja 0,25 ametikohta tumemustrite jälgimiseks ja kontrollimiseks. See 0,5 ametikohta soovitakse luua kaupade ja teenuste talitusse ja selleks kuluks on hinnatud aastas 22 500 eurot. Eelnõu seletuskirjas on see ka lahti kirjutatud, et vastavat 0,5 ametikohta Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametisse taotletakse, aga juhul, kui riigieelarve menetluse käigus seda taotlust ei rahuldata, siis katab lisandunud kohustused Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet olemasoleva eelarve piires.

Kalle Grünthal, teine küsimus, palun!

Aitäh! Kui te eelnevalt ütlesite, et teil puudub teadmine, et Euroopa Liidu komisjoni pädevust oleks tahtnud keegi muuta, siis see näitab, et teil puudub selles osas teadmine. Mina isiklikult olen sellise taotluse esitanud ja see on siin tagasi lükatud. Küsimus on praegu põhiseaduses. Asi on selles, et igasugused välislepingud ja normid kuuluvad ainuisikuliselt Riigikogu täiskogu pädevusse, mitte aga sellega, et on delegatsiooninormiga antud edasi mingisugusele komisjonile, kus otsustajate hulk on tegelikult marginaalne. Ma olen absoluutselt nõus, et isegi kui Riigikogu annaks näiteks nõusoleku teile mingisugust Riigikogu tööd teha, siis juriidilises mõttes on see asi absoluutselt õigusvastane. Aga miks me ei saa sellist asja teha, et vajalikud asjad, mis meil on vaja siin üle võtta, me võtame need normid üle, aga direktiivi jätame muutmata? Direktiivi saab alati ka Euroopa muuta ja tekitada meile mingisuguse väga hullu kahju.

Teate, me oleme teiega nii riigikorralduslikes kui ka Euroopa Liidu korralduslikes küsimustes sedavõrd diametraalselt eri arvamustel, et ma tunnistan, et ma jätan sellele küsimusele vastamata. (Saalist räägitakse.) Kui te üksinda esitasite ettepaneku ja ülejäänud 100 Riigikogu liiget seda teie ettepanekut ei toetanud, siis see on demokraatia. (Saalist räägitakse.) 

Hea kolleeg Kalle Grünthal, üks repliik on igati asjakohane, aga kui neid saab palju, siis see ei ole enam liiga korrektne. Lubame ministril lõpetada oma vastus.

Kui kellelgi on soov Eesti riigikorraldust ja Riigikogu tööd muuta, siis tuleb selleks leida 51 toetajat.

Suur tänu teile, auväärt minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Nüüd, head kolleegid, on jõudnud järg juhtivkomisjoni ettekande juurde ja selle teeb meie hea kolleeg, õiguskomisjoni liige Maria Jufereva-Skuratovski. Palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Riigikogu õiguskomisjoni istung toimus esmaspäeval, 16. veebruaril. Kutsutud olid justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta ning Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna tsiviilõiguse talituse nõunik Karin Maisvee. 

Liisa-Ly Pakosta tutvustas eelnõu. Esiteks rääkis sellest, et veebikauplejale tekib kohustus luua niinimetatud taganemisnupp ehk lihtsam taganemisfunktsioon. Tegelikult on enamikus veebipoodides see funktsioon juba praegu koduleheküljel täiesti olemas ning tagastamise protsess on tehtud tarbijale väga lihtsaks, kuid mitte kõikidel. Näiteks võib osal väiksematel veebipoodidel olla tagastamine korraldatud üksnes e-kirja teel, kuid direktiiv näeb kohustusena ette eraldi taganemisnupu olemasolu. Selle taganemisnupu näol ei pea olema tegemist täisautomaatse lahendusega. Näiteks on Saksamaa välja arvutanud, et selleks nõude minimaalse täitmise kuluks oleks ühe veebipoe jaoks circa 240 eurot.

Teiseks keelatakse ettevõtjatel finantsteenuste puhul sidevahendi abil ehk niinimetatud kauglepingute sõlmimisel kasutada tumemustreid. Proua minister rääkis sellest väga põhjalikult. Ta tõi komisjonis näiteks Elisa, kellelt oli võimalik teenust veebist osta, kuid teenuse kasutamist lõpetada oli võimalik ainult kontoris kohapeal. Selline praktika ei ole edaspidi enam lubatud, mis on igati mõistlik. 

Kolmandaks ühtlustatakse finantsteenuste kauglepingutele kohaldatavad nõuded kõikidele finantsteenustele. See on kõige keerukam osa eelnõust, kuna valdav osa finantsteenustest on Euroopa Liidus reguleeritud õigusaktidega, näiteks tarbijakrediit, kindlustus, maksuteenused ja nii edasi. Aga nüüd on Euroopa Liit pidanud vajalikuks kehtestada üldregulatsioon juhuks, kui leidub veel selliseid finantsteenuseid, mis ei ole eriõigusaktidega reguleeritud. 

Oli küsitud, mis on selle eelnõu peamine murekoht. Proua minister vastas, et peamine murekoht on eeskätt taganemisnupu kohustus. See on olnud ka Eesti ettevõtjate mure, kuna Eestis on teatavasti väga palju väikeettevõtjaid, kelle jaoks võib täiendava veebiarenduse loomine ja selle kulu olla koormav, kuigi tarbija jaoks võib selline funktsioon visuaalse muudatusena, vastupidi, olla mugavam. Ja ikkagi oli kaheldav, kui palju see tegelikult olukorda parandab, arvestades, et tagastust on siiamaani olnud võimalik lihtsalt teha ka poe e-kirja või telefoni teel. Samas oli küsitud, kas see eelnõu aitab tõkestada finantspettusi. Minister vastas, et see eelnõu sellega otseselt ei tegele. Võib-olla see parandab tarbija jaoks informatsiooni kättesaadavust ja arusaadavust. 

Andre Hanimägi küsis, mida tähendaks direktiivi nii-öelda laiem ülevõtmine ehk mida direktiiv veel ette näeb, mis Eestil kitsa ülevõtmisega jääb kohaldamata. Lisaks, ta küsis, kuidas on selle küsimuse lahendanud teised Euroopa riigid. Andre Hanimägi tõi veel esile seda, et paljudel ettevõtetel ei ole üldse enam kodulehekülgi, vaid müümisega tegeldakse tihti hoopis sotsiaalmeedia kaudu. Ta uuris, kuidas mõjutavad need muudatused neid müüjaid, kes tegutsevad kodulehekülje asemel teiste platvormide kaudu, kuhu ei saa sellist taganemisnuppu luua. Karin Maisvee vastas, et direktiiv on üldiselt siiski maksimumharmoniseeriv ehk see tuleb liikmesriikidel üle võtta nii, nagu direktiivis on kirjas, ning valikuvabadust on tegelikult laia või kitsa ülevõtmise vaatest vähe. 

Siiski on mõned kohad, mis võimaldavad liikmesriikidel kehtestada täiendavaid või rangemaid nõudeid, näiteks lepingueelse teabevormistuse või keelenõuete kohta. Ta selgitas, et need kohad kirjutati direktiivi osaliselt seetõttu, et osas liikmesriikides on juba praegu keskmisest kõrgemal tasemel tarbijakaitsenõuded, ning soov oli võimaldada neil direktiivi toetada nii, et nad ei peaks olemasolevaid nõudeid ümber tegema ja tarbijakaitse taset alandama. Eestil ei ole selle kohta olemasolevaid rangemaid nõudeid ning seetõttu pole põhjust neid praegu ise ka selle direktiivi ülevõtmise raames kehtestama hakata. Eesti on direktiivist üle võtnud üksnes minimaalselt nõutu. 

Andre Hanimägi sõnas, et ta tõstatas selle teema selleks, et vältida olukorda, kus peale selle regulatsiooni rakendamist avastatakse, et selle nõuded muudavad mõne ettevõtte ärimudeli Eestis ebasobivaks ja sisuliselt võimatuks, näiteks kui kogumüük toimubki sotsiaalmeedia kommentaaride või sõnumite kaudu. Karin Maisvee rõhutas, et see ei ole selle regulatsiooni eesmärk ja tarbijale kirjeldatud lisafunktsionaalsuse loomise kohustus tekib üksnes juhul, kui kindlad tingimused on täidetud. Muul juhul saab kauplemine siiski jätkuda senisel viisil. Ja tema hinnangul sõnumirakenduse kaudu müük siiski ei kvalifitseeruks selle regulatsiooni mõistes veebipoena. 

Lea Danilson-Järg küsis, kas taganemisnupu nõue puudutab ainult uut kaupa või ka kasutatud kaupade müüki, arvestades, et kasutatud kaupade müügi platvormidel tavapäraselt tagastamiseks võimalusi ei ole. Samas palus ta täpsustada, kas finantsteenuste, sealhulgas krediidi puhul võib eelnõu järgi lepingus taganemisõiguse tähtaeg tõesti ulatuda aastani. Liisa-Ly Pakosta vastaski, et teatud kaubakategooriate puhul on võimalik taganemisõigust piirata või see üldse välistada, näiteks kiiresti riknevad tooted või aluspesu. Sama kehtib tegelikult ka kasutatud ja defektiga toodete puhul. Karin Maisvee kinnitas, et taganemisfunktsiooniga ei muudeta taganemisõiguse olemust ega kitsendata või laiendata seda, vaid taganemisnupp annab viisi selle õiguse realiseerimiseks juhul, kui taganemisõigus on olemas. 

Samuti Karin Maisvee selgitas aastase perioodi kohta, et siin on küsimus tegelikult selles, millal see taganemisõiguse tähtaeg hakkab kulgema. Selleks peab kaupleja olema esmalt oma kohustuse täitnud ehk tarbija tema taganemisõigusest ja selle tingimusest teavitatud. Alates sellest hetkest hakkab tarbija jaoks 14-päevane taganemisõiguse tähtaeg kulgema. Kui kaupleja teavitamise osas kohustusi nõuetekohaselt ei täida, siis ei hakka tarbija jaoks see tähtaeg kulgema ning tal peab olema ka hilisem võimalus taganeda. Karin Maisvee möönis, et siin tekibki küsimus, kas sellisel juhul peaks see võimalus olema lõpmatu või üldiselt sätestab direktiiv teatud ülempiiri, antud juhul kuni aastani. 

Mina küsisin veel selle kohta, kas ministeeriumil on vaja esile tuua täpne arv neist Eestis tegutsevatest ettevõtetest, kellel taganemisnupu loomise kohustus puudub. Vastus tuli selline, et potentsiaalselt võib see mõjutada umbes 10 000 ettevõtjat. Oli rõhutatud, et ei ole võimalik teha täpsemat analüüsi, eristamaks, kui paljudel nendest ettevõtetest on taganemisnupp või sarnane funktsioon juba olemas. Oli öeldud, et tegelikult paljudel ettevõtetel on selline funktsioon juba olemas. Oli mainitud ka seda, et Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on juhtinud tähelepanu sellele, et ettevõtete halduskoormus võib kasvada juhul, kui taganemisnupp tehakse väga lihtsalt, kuna see võib viia kogemata taganemisteni. Miinimumnõuete täitmise kulu nendele ettevõtetele, kellel veel nõuetekohast taganemisfunktsiooni ei ole, on hinnanguliselt umbes, nagu varem öeldud, 240 eurot ettevõtte kohta. Samas, kui rakendatakse täisautomatiseeritud lahendust, mida direktiiv ega käesolev eelnõu ei nõua, siis võib ettevõte maksta ligikaudu 5000 eurot. 

Oli veel küsimus, mida see täisautomatiseeritud taganemisnupp tähendab. Liisa-Ly Pakosta selgitas, et see on kasutusel suuremates veebipoodides ning sellise lahenduse puhul on tarbijale taganemisnupule vajutades tellimusandmed juba eeltäidetud. 

Veel võttis sõna Anti Haugas, kes kommenteeris, et üha suurem osa tarbijaid kasutab taganemisfunktsiooni ning paljud ettevõtted otsivad juba enda jaoks viise, kuidas seda protsessi lihtsamaks või automatiseeritumaks teha. 

Nii. Oleme teinud menetluslikud otsused. Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10. märtsil, konsensuslikult kinnitati, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, ka konsensuslikult kinnitati, ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks Maria Jufereva-Skuratovski, siin ka oli konsensus. Hea meelega vastan küsimustele.

Aitäh teile! Teile küsimusi ei ole.

Aitäh!

Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Nagu eelpool öeldud, on juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 796 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 24. märts kell 17.15. Teine päevakorrapunkt ja kogu tänane päevakord on ammendatud. Aitäh teile, head kolleegid! Tänane istung on lõppenud.