Tere päevast, väga lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu teisipäevast istungit. Kohaloleku kontroll, palun! 

Kohalolijaks registreerus 75 Riigikogu liiget, puudub 26. 

Nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Me näeme, mis maailmas toimub ja kuidas kütuse hinnad iga päev tõusevad. Seoses sellega teeb Isamaa fraktsioon ettepaneku jätta ära 2026. aasta 1. mail [jõustuma pidanud] bensiini-, diisli-, gaasi- ja elektriaktsiisi tõus. Kui mõni ei tea, siis elektriaktsiisi soovitakse tõsta üle 40%. Me näeme, et meie ettevõtjad ja meie inimesed on hetkel väga raskes majanduslikus olukorras. Maksutõus on tõstnud sisendhinnad sellisele tasemele, et meie eakad ning väiksema sissetulekuga inimesed ja pered ei suuda enam [kõige eest] tasuda. Ma arvan, et oleks riigimehelik sellel aastal aktsiiside tõus ära jätta. [Tuleks] analüüsida, kas oleks võimalik aktsiise hoopis langetada. 2020. aastal, kui oli koroonaaeg, me tegime lisaeelarve [ja langetasime aktsiise], sest majandus oli suletud ja inimestel rahakotid väiksed. Nii et ma loodan, et koalitsioonipoliitikud seda eelnõu toetavad ja me ei näe 1. mail kõikide kütuse[aktsiiside] tõusu. Aitäh!

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Täna soovin Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel üle anda Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kütuse hinnatõusu leevendamise meetmed" eelnõu. Arvestades Lähis-Ida sõjalist konflikti ja selle tagajärgi, mida me juba näeme ka bensiinijaamade hinnapostidel, tuleb igal juhul võtta [kasutusele] meetmed. 

Esimene meede, mis tuleb meie arvates kiiresti kasutusele võtta, on mootorikütustele rakendatava käibemaksumäära alandamine 13%-le. Jah, see on ajutine meede. Jah, see tuleb tarvitusele võtta. See meede kehtiks meie eelnõu kohaselt aasta aega. 

Teine meede. Tõesti, 1. mail hakkavad kehtima uued aktsiisimäärad, [tõusevad] bensiini, diislikütuse, vedelgaasi, kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütte[õli], maagaasi ja veeldatud mootorimaagaasi [aktsiis]. See aktsiisi[tõus] tuleb ära jätta. Meil ei ole teist võimalust.

Kui palju see riigile maksma läheb? Arvestades majanduse üldist olukorda, ei ole need summad suured. Aktsiisi[tõusu] ärajätmise hind on hinnanguliselt 48 miljonit eurot. Käibemaksu langetamine [maksaks riigile] hinnanguliselt 200 miljonit eurot. Riik peaks praegu täiendavalt panustama majandusse, et leevendada olukorda, mis on tekkinud põhjusel, et kütuste hinnad on läinud kallimaks ja kallinevad veelgi. Aitäh!

Head kolleegid, olen vastu võtnud ühe seaduseelnõu ja ühe otsuse eelnõu. Saame minna tänase päevakorra juurde.

Päevakorra esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 753 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, majanduskomisjoni esimehe Marek Reinaasa.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Lubage teile tutvustada, mis toimus 19. veebruaril majanduskomisjonis, kus toimus liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamine. 

Tuletan meelde, et eelnõu [eesmärk] on edendada andmepõhiseid transpordilahendusi ning tagada intelligentseid transpordisüsteeme käsitlevas Euroopa Liidu direktiivis [sätestatud] nõuete rakendamine Eestis. Transpordiamet ja kohaliku omavalitsuse üksused peavad järgnevatel aastatel tegema mingid liiklus- ja liikuvusandmed masinloetaval kujul kättesaadavaks. 

Seda eelnõu me arutasime. Eelnõu kohta oli tehtud ka kolm muudatusettepanekut. Kaks neist olid tehnilist laadi, nendel pikemalt ei peatuks. [Ühe] muudatusettepaneku tegi Kliimaministeerium, selle kohaselt täiendatakse liiklusseadust rakendussättega, millega nähakse ette heiteta veoautole ja selle haagisele teekasutustasu rakendamise erisus ja teekasutustasust vabastamine. (Juhataja helistab kella, saalis on sumin.) [See tähendab, et] elektrilised veoautod ei pea teekasutustasu maksma kuni 2031. aastani. Selle võimaluse andis eelmise aasta novembris Euroopa Komisjonis vastu võetud direktiiv. 

Sellel muudatusettepanekul me põgusalt peatusime. Urve Tiidus uuris, kui palju saavad sellest kasu ettevõtjad, kes endale heiteta ehk elektrilise veoauto on hankinud. Ministeeriumi [esindaja] Julia Bergštein kirjeldas väga põhjalikult, et see tasu sõltub sellest, kui palju auto reostab. Tasu [suurus] on 200–1200 eurot aastas, sõltuvalt sellest, kui palju auto reostab. Loogiliselt [võttes] arvutatakse teekasutustasu auto suuruse järgi.

Samuti küsiti, kui palju selliseid autosid Eestis on. Tuli välja, et registreeritud on üheksa [autot], seega vabastatakse teekasutustasust üheksa autot. Majanduskomisjon hääletas ja [otsustas] kõiki kolme muudatusettepanekut täielikult arvestada. Need otsused võeti vastu konsensuslikult. Tehti ka menetluslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10. märtsil, see oli konsensuslik otsus; teha ettepanek teine lugemine lõpetada, samuti konsensuslik otsus; ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 18. märtsil. Selline oli asjade käik majanduskomisjonis.

Suur tänu teile! Teile on vähemalt üks küsimus. Aivar Kokk, palun!

Ma saan aru, et te vaatate seda [süsteemide] poolt. Kas te komisjonis arutasite ka seda hiljutist [uudist], et meil on järjekordne süsteem [kasutusele võetud]? Alles me rääkisime, kuidas meid kõiki iga päev kaameratega kontrollitakse, nüüd on selgunud, et [liiklejaid] filmitakse droonidega ja trahvitakse [rikkumise korral]. Kas need arutelud on teil komisjonist läbi jooksnud?

Ei, me ei ole komisjonis droonide ega liikluskaamerate üle arutanud. Mis puudutab kaameraid, siis me siin Riigikogus võtsime vastu otsuse, mis mingil määral seadustas selle olukorra. Ja mis puudutab droone, siis tõepoolest, ma arvan, et me peame ka seda teemat siin Riigikogus arutama. Kui see teema ühel hetkel mõnda komisjoni jõuab – täitsa võimalik, et [jõuab] meie komisjoni –, eks me siis arutame, kas droonidega tohib liiklusjärelevalvet teha või mitte.

Peeter Ernits, palun! 

Hea juhataja! Hea ettekandja! Rõõm kuulda, et meil on teedel üheksa elektrilist veoautot. Kui palju meil selliseid elektrilisi veoautosid 2031. aastaks on või kui palju neid järgmistel aastatel üldse lisandub ja kui palju selline loom maksma läheb? See kokkuhoid, milleks te nüüd armuliselt võimaluse annate – see vist on 1200 eurot –, on väga marginaalne.

Jah, tõepoolest, seda me komisjonis arutasime, kui palju neid praegu on. Ma saan aru, et aastas mõned ikkagi lisanduvad. Samuti oli arutusel, kas [elektriliste veoautode] vabastamine 1200 euro suurusest tee[kasutus]tasust on piisav, et nügida ettevõtjaid endale selliseid veoautosid hankima. See küsimus jäigi õhku rippuma. See, kui palju neid autosid lisandub, iseenesest sõltubki sellest, kas ettevõtjad neid ostavad või mitte. Ma arvan, et selle kõige juures on oluline ka see, et me peame välja ehitama taristu, selleks et neid elektrilisi veoautosid [oleks kuskil laadida]. Võib-olla on see hoopistükkis suurem barjäär. Ega meil [laadimis]taristut üle Eesti valdavalt ei ole. Ma arvan, et kui see taristu tuleb, siis ilmselt ostetakse elektrilisi [veo]autosid rohkem. 

Kui palju need maksavad? Vabandust, aga ma tõesti ei tea, kui palju maksab mingi diisel[mootoriga] veoauto ja kui palju elektriline veoauto.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Hea ettekandja! Kas sa oskad välja tuua, [kui suur] on potentsiaalselt masinloetavate andmete edastamise kulu meie linnadele ja omavalitsustele, kui selline kulu üldse olemas on? Kas midagi muutub selles osas?

Ma sobran oma mälus. Põhiliselt puudutab see Tallinna ja Tartut, Pärnut ka. Tallinn teatas, et nendele tekitab see 100 000 euro [suuruse] lisakulu. Pärnu ja Tartu ütlesid, et nemad saavad selle kõigega ilma lisakuludeta hakkama. Lisakulu [tekib] põhiliselt Tallinnas ja kogu Eesti peale on see 100 000 eurot.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma jätkan selle koha pealt[, kuhu me jäime]. Noh, tore on, elektrilised veoautod ja nii edasi, aga nende hind on kindlasti üsna pöörane. Ja nagu sa ütlesid, laadimistaristu on ka nigelavõitu. Milline on nende soetamise majanduslik loogika ja kas komisjonil on andmeid selle kohta, kas need üheksa elektrilist veoautot on seotud mõne üksiku suure rahvusvahelise firmaga? Tore muidugi, mitmekesisus rikastab, aga miks peaks keegi neid endale üldse [tahtma] soetada?

Ma hakkan tagantpoolt ettepoole tulema. Minul puudub teadmine, kellele täpselt need üheksa veoautot kuuluvad, [kas nad kuuluvad] ühele ettevõtjale või üheksale ettevõtjale. Ma ei tea seda. Komisjonis me ei arutanud seda, kes need autoomanikud täpselt on. 

Nüüd sellest, mis puudutab elektriauto soetamist. Ma kujutan ette, et [elektrilisi] veoautosid [ostetakse] samal [põhjusel] nagu [elektri]autosid. [Elektriautodel] on kulu ühe kilomeetri läbimiseks väiksem kui [tavalistel autodel]. Ilmselt on [elektriliste] veoautodega sama lugu, et soetamise maksumus on suurem, aga käitlemise maksumus on väiksem. Komisjonis me seda ei arutanud. Ma kirjeldan enda loogikaga seda asja.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu! Austatud komisjoni esimees! Jah, me tõesti arutasime seda teemat. Ma tahaksin öelda nii palju, et elektrilised [veo]autod on ikka väga kallid ja need on palju raskemad kui [tavalised] autod, mis tekitab palju muid probleeme, need lõhuvad teid. Sinna on see koer maetud. Aga samas ega me ka komisjonis ei jõudnud seisukohale, kas veoautode laadimistaristusse peaks investeeringuid tegema. Ma hästi ei mäleta, millisele seisukohale me jäime. Äkki sa lihtsalt, kuna härra Ernits ka selle kohta küsis, [ütleksid], kui palju veoautode laadimistaristusse investeeritakse.

Ma arvan, et see arutelu oli mingi muu eelnõu või teemaga seotud. Ka mulle ei löö praegu väga täpselt pilti ette, mis teema see oli. Mul on kuskilt meelde [jäänud], et selle taristu arendamisse investeeritakse 50 miljonit eurot, mis vist saadakse mingist Euroopa Liidu rahastust. Aga minu arust oli meil komisjonis arutelu, et see on suhteliselt mõttetu tegevus ja mõistlik oleks see välja arendada väiksemas mahus kui 50 miljonit eurot. Mul on meeles, et üks laadimispunkt maksab miljon eurot. Eks mõned tuleb kuhugi sinna trasside peale teha, et nad sõita saaksid.

Suur tänu teile! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Käesoleva eelnõu kohta on esitatud kolm muudatusettepanekut. Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Muudatusettepanek nr 1, selle on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2, sellegi on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Ja muudatusettepanek nr 3, ka selle on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Oleme vaadanud läbi kõik muudatusettepanekud. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu 753 teine lugemine lõpetada, eelnõu 753 teine lugemine on lõpetatud. Esimese päevakorrapunkti menetlemine on lõpetatud. 

Oleme jõudnud teise päevakorrapunkti juurde, Vabariigi Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 796 esimene lugemine. Palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli auväärt justiits- ja digiministri Liisa-Ly Pakosta. 

Aitäh! Austatud Riigikogu! Tutvustan teile niinimetatud taganemisnupu eelnõu. Nagu hea koosoleku juhataja juba ütles, tegeleme me siin võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmisega, suuresti ikkagi selleks, et võtta üle Euroopa Liidu vastav õigusakt. Kinnitan kohe alguses, et me võtame selle üle miinimummahus, ülekuldamist ei ole. 

Eelnõu sisaldab muudatusi, mida Riigikogu on direktiivi aruteludes mõistlikuks pidanud. Nimelt, finantsteenuste kaugturustuse direktiivi eelnõu avaldati 2022. aasta 11. mail, Riigikogu andis sellele hinnangu sama aasta 10. oktoobril ja direktiiv avaldati 2023. aasta 28. oktoobril. 

Muudatused, mis tuleks Eesti õigusesse üle võtta, on järgmised. Kõigepealt, osal veebikauplustel on juba praegu olemas lihtne taganemisnupp, mis teeb toodete tagastamise hästi lihtsaks. Osal juhtudel on see juba automaatselt ette täidetud, aga osas kohtades seda võimalust ei ole. [Direktiiv] näeb ette, et kõik kaupmehed, kes oma teenuseid või tooteid veebipoe vahendusel pakuvad, peavad looma niinimetatud taganemisnupu või [tagama] muul moel lihtsa taganemisfunktsiooni, et tarbijad oleksid paremini kaitstud, et tarbijatel oleks lihtsam teenusest taganeda. 

Ma tuletan meelde, et selliste kauglepingute puhul on ette nähtud 14-päevane taganemisõigus, mille kasutamiseks peab taganemine internetis veebiplatvormidel või äppides olema tehtud tarbija jaoks maksimaalselt lihtsaks. 

Probleem, mida me lahendame, on see, et osa digiteenuste puhul on [taganemine] olnud keerukas. Minul näiteks oli keerukas lõpetada keeleõpperakenduse Babbel teenust. Ma pidin otsima, kuidas see täpselt käib. Ka Eestis on üks telekomiteenuseid osutav suurettevõte võimaldanud sellist asja, et sa saad teenuse [kasutamise lepingu] sõlmida [veebis], aga selle lõpetamiseks pead minema kontorisse. Selline asi on edaspidi keelatud. Lõpetamine peab olema sama lihtne kui teenuse tellimine või kauba ostmine. See tähendab seda, et mõned kaupmehed peavad oma veebipoodi uuendama. 

Direktiiv ega ka seaduseelnõu ei näe ette konkreetseid tehnilisi lahendusi, nii et kindlasti on seal mitmesuguseid võimalusi. Kulusid on arvutanud välja teised riigid. Näiteks Saksamaa arvutas välja, et ettevõttele, kellel sellist rakendust ei ole, võiks see maksma minna umbes 240 eurot. Soome leidis, et reeglina on kaupmeestel taganemisfunktsioon veebiliidestes juba olemas ja seega ei ole ettevõtjate kulud märkimisväärsed. Soome huviorganisatsioonid selle hinnanguga siiski päris nõus ei olnud. 

Teine asi, mis selle eelnõu kohaselt muutub, on see, et finantsteenuste kauglepingute puhul keelatakse selgelt ära tumemustrite kasutamine. Lubage mul veidi selgitada, mis on tumemuster. Osa teist kindlasti teab, aga igaks juhuks selgitan üle. Tumemuster on selline veebipõhise kasutajaliidese ülesehitus, mis eksitab tarbijat ja suunab teda tegema mingeid otsuseid, mida ta muidu rahulikumas olukorras või teistsuguse disainiga [keskkonnas] ei teeks. 

Näiteks, tumemustriks loetakse seda, kui kallim teenus on vaikimisi valikusse pandud või kui krediitkaardi tellimisel on lisakindlustus automaatselt [lisatud] ja sa pead eraldi midagi tegema, et sellest lisakindlustusest, mida sa tegelikult ei vaja, loobuda. [Tumemuster on ka see,] kui näiteks andmete jagamise nõusolek on vaikimisi [määratud] või kui hüppavad üles sellised hüpikaknad, [mis ütlevad,] et kiirusta, see imeline pakkumine kehtib veel ainult viis minutit või et seda aktsiat ostab just praegu 500 inimest. Kõik need on sellised manipuleerivad võtted ehk tumemustrid, mida ei ole lubatud kasutada. 

Selliste manipuleerivate mustrite [kasutamine] on Euroopa Liidu digiteenuste määruse kohaselt juba keelatud, aga nüüd keelatakse [nende kasutamine] ära ka finantsteenuste kauglepingute puhul, kuna finantsteenuste kauglepingud võivad inimestele kaasa tuua suuremaid koormisi või koormisi, mida nad pole üldse võtta plaaninud. 

Kolmas suurem muudatus selles eelnõus. Üldiselt on finantsteenuste kauglepingud Euroopa Liidus väga detailselt reguleeritud. Kõik, näiteks tarbijakrediit, kindlustus ja makseteenused, on reguleeritud. Nüüd laiendatakse neid regulatsioone kõikidele teistele võimalikele finantsteenustele, mis on juba olemas või mis võivad lähitulevikus tekkida ja mida ükski muu Euroopa Liidu õigusakt ei reguleeri. 

Kokkuvõttes on sellel eelnõul lisaks tarbijakindluse ja tarbijakaitse paranemisele veel kaks aspekti, mida on põhjust välja tuua. Esiteks, finantsteenuste puhul tekib ettevõtetel kohustus [tagada, et kliendil], kes veebi või veebiliidese teel lepingut sõlmib, [oleks võimalus] suhelda roboti asemel inimesega. Kui inimene soovib suhelda inimesega, siis peab ettevõte seda võimaldama. 

Samas vähendatakse eelnõu kohaselt ettevõtjate halduskoormust: lepingueelset teavet ei pea tarbijatele enam paberil saatma, piisab sellest, et see on veebis kättesaadav. Praegu on ettevõtjal kohustus saata see [teave] tarbija soovi korral paberil – see kohustus võetakse ära. Edaspidi piisab sellest, et on inimene, kellega saab kas meili või telefoni teel või mingil muul moel suhelda. 

Riigil õige veidi kasvab järelevalve koormus. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on hinnanud, et neil lisanduks taganemisnupu kontrollimiseks umbes 0,25 ametikohta ja tumemustrite kontrollimiseks ka 0,25 ametikohta. See on hästi lühidalt selle eelnõu tutvustus. Aitäh!

Aitäh teile! Teile on ka küsimusi. Alustab Maria Jufereva-Skuratovski. Palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Komisjoni istungil saime teada, et tegelikult on direktiivi ülevõtmise tähtaeg juba möödas. Seda direktiivi ei ole üle võtnud 21 liikmesriiki, sealhulgas Saksamaa, kes oli selle direktiivi algataja. Ma tahan küsida, ega sellega ei kaasne mingisuguseid sanktsioone meie riigile.

Aitäh! Tõepoolest, 21 liikmesriigi suhtes on Euroopa Komisjon alustanud rikkumismenetlust. Need on Belgia, Bulgaaria, Tšehhi, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Küpros, Läti, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Austria, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Soome ja Rootsi ning Eesti. Kui meil õnnestub see seaduseelnõu heas koostöös tänavu 19. juunil seadusena jõustada, siis me tegelikult oleme Euroopa Liidu antud tähtajast kinni pidanud, sest rakendatavad normid peavad hakkama sellel ajal kehtima.

Eesti puhul me oleme vaadanud, et esiteks, meil on tarbijakaitse olnud väga tugev, me oleme terve rea asju, mida see direktiiv ette näeb, juba varem jõustanud. Ja teiseks, tõesti, meie veebikauplejad on püüdnud olla tarbijale meelepärased. Meil on väga tugev e-kaubanduse liit, keda siinkohal on põhjust kiita, sest ta on teinud väga head tööd, et e-kaubandus oleks Eestis usaldusväärne ja austaks tarbijate õigusi. Eile vist tähistati e-kaubanduse e-esmaspäeva. Nii et tuleb tõesti tunnustada Eesti ettevõtjaid ja Eesti e-kaubanduse huvikaitseorganisatsiooni, kes juba on Eestis väga tublisti e-kaubandust edendanud. Aga jah, tänavu 19. juunil peaks normid kohalduma. 

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Eesti erinevatesse veebiportaalidesse sisenedes [hakkab] kohe silma suur kollane või punane [nupp] "Telli". Ja omast kogemusest ka [tean], et kui oled mõnest portaalist uudise tellinud, siis sealt väljumine ei ole teinekord nii lihtne – peab päris palju vaeva nägema, et väljapääs leida. Kas tulevikus tekib kohustus panna nupu "Telli" kõrvale [nupp] "Lõpeta tellimus"? Kuidas see sätestatakse? Kuidas [tagada], et seda ära ei peideta? Isegi kui see nupp on kuskil, on see nii ära peidetud, et pead selleni jõudmiseks pool tundi vaeva nägema.

Aitäh! Te väga hästi kirjeldasite selle eelnõu eesmärki. Eelnõu ei kirjelda väga täpselt, kuidas see peaks välja nägema, aga annab põhimõtte, et nii, nagu sa teenust tellid, nii pead sa sellest ka väljuda saama. Piltlikult öeldes, kui on suur oranž nupp "Telli", siis kuskil selle kõrval peab nähtaval kohal olema suur oranž nupp, [mis näitab], et siin on taganemiskoht.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea juhataja! Proua minister! Mina küsin selle algatuse kohta bürokraatia vähendamise valguses, mis on praegu üks suur loosung Euroopas. Tarbijakaitse ja kõik see on küll õilis, aga bürokraatiat tuleb ikkagi juurde. Kuidas teie sellesse konflikti selles valguses suhtute? 

Teine küsimus. Eelnõu seletuskirjas [on esitatud] hinnang, et mõju on väike, samas on öeldud, et puudub Euroopa Komisjoni mõjuhinnang ning kulud ei ole teada ja neid ei osata hinnata. Milleks siis on seletuskirja kirjutatud selline julge sedastus, et mõju on väike? Ma arvan, et mõju [suuruse] kohta me saame teada alles aja jooksul. 

Aitäh! Kaks väga head küsimust. Esiteks, tegelikult see eelnõu ikkagi vähendab inimeste koormust. Bürokraatia puhul me näeme, et koormus on mitmel tasandil: ettevõtete koormus, halduskoormus ja koormus, mis tekib üksikisikule või eraisikule. Eraisiku koormust ta tegelikult vähendab. Ma tõin selle kohta näite. Teie hea kolleeg Rene Kokk tõi ka hea näite: kui inimene ei pea kulutama aega selleks, et otsida üles kohta, kus ta saab teenusest taganeda või kus ta saab kasutada oma ammu kehtivat õigust teha seda 14 päeva jooksul, siis me tegelikult hoiame tema aega kokku. Me hoiame inimeste aega kokku ja vähendame halduskoormust, laiemalt [igasugust] koormust. 

Teine asi, mis selle eelnõu kohaselt muutub, on see – seda ma ka nimetasin –, et enam ei ole kohustust saata [dokumente] paberil. Isegi siis, kui inimene teeb taotluse, et talle saadetaks dokumendid paberil, ei ole kohustust seda teha. Kui inimene teeb tellimuse veebis või mobiiltelefonis, siis me eeldame, et tal on ligipääs veebile ja ta saab veebist ka neid dokumente lugeda. Tõesti puudub mõistlik põhjendus, miks tuleks need paberil saata. 

Nüüd, seda, et tarbijale esitatakse taganemisvõimalus lihtsamalt, ma ei loeks bürokraatia osaks, vaid inimsõbralikuks disainiks. See tegelikult peaks ju olema norm. Isegi kui mõni ettevõte on püüdnud natukene petta – "pettus" võib-olla ei ole õige sõna – või natukene suurendada võimalust, et [tellija] ei leia taganemis[nuppu] üles, selleks et ta ikkagi jääks tellijaks edasi või jätaks selle toote endale alles ja ei tagastaks seda, siis ega see hea praktika ei ole. Ega see aus asi ei ole. Aus asi on see, et kui sulle on antud õigus 14 päeva jooksul taganeda, siis sa leiad selle koha lihtsasti üles. Ma ei seoks seda bürokraatiaga. 

Teine küsimus oli kulude kohta. Me oleme seletuskirjas ausalt öelnud, et me ei oska neid kulusid hinnata. Me oleme toonud näiteid teiste riikide kohta. Õhukesel riigil ja väikesel ametnike arvul on puudused ja üks puudus on see, et me ei suuda kõiki mõjusid hinnata. Euroopa Komisjon ei ole suutnud mõjuhinnangut väga täpselt teha, väike Eesti riik on ausalt öelnud, et ka meie ei ole mingisugust imet suutnud teha ja oleme kasutanud teiste riikide hinnanguid eeldusel, et digiteenused on üle Euroopa Liidu enam-vähem ühes suurusjärgus. Aga tõepoolest, kulusid me ei oska täpselt hinnata. Samuti puudub meil täpne ülevaade, mitut ettevõtet see üldse võiks puudutada.

Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Ma esitan küsimuse, mis võib-olla otseselt ei puuduta seda sätet, küll aga tarbija õigusi. Nimelt satub tarbija vahel filmide ja televisiooniseriaalide vaatamiseks niisugustele voogedastuslehtedele, kus autori[tasu] ei maksta ja [seadust] ei järgita, ning ta tõmmatakse tegelikult varguseskeemi – ta sisuliselt osaleb varguses. Nüüd, selliste lehtede blokeerimine meie seadusandlusest tulenevalt on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil raskendatud, sest seaduse järgi on tal sõja ja vägivalla õhutamise korral [õigus] blokeerida ligipääs nendele lehtedele, aga autoriõiguse [seaduse] mittetäitmise ja varguse korral seda õigust tal justkui ei ole …

Aitäh!

… ja voogedastuslehtedeni ta ei ulatu. Kuidas seda saaks reguleerida, nii et tarbija tahtmatult vargustes ei osaleks?

Aitäh! Tõesti, see küsimus ei ole selle eelnõuga seotud, aga puudutab äärmiselt olulist [teemat]. Meil on väga palju probleeme. Te nimetasite ainult mõnda: valeinfot ja autoriõigusi. Me sulgeme Eestis sadakond petulehte päevas, aga neid tekib nagu seeni pärast vihma. See pettuste ja valede massiiv, mis veebis on, on niivõrd pööraselt suur, et me otsime sellele lahendusi Euroopa Liidu [tasandil]. See mass on niivõrd tohutult suur, et Eesti üksinda ei jõua seda küsimust lahendada. Lisaks Euroopa Liidu [riikide] koostööle on vaja ka globaalset koostööd. See puudutab kõike, alates demokraatia kaitsest ja [lõpetades] süvavõltsingutega – nimetage ainult! [Nendele probleemidele] me otsime lahendusi koostöös Euroopa Liiduga ja globaalselt. Mured on ju kõigil demokraatlikel riikidel, kes soovivad kaitsta tarbijate õigusi, inimõigusi ja vabadusi, autoriõigusi ja nii edasi. See on äärmiselt suur ja oluline teema, mis kindlasti väärib ka Riigikogus eraldi põhjalikumaid arutelusid.

Andre Hanimägi. 

Lugupeetud aseesimees! Lugupeetud minister! Ühe olulise muudatusena näeb see eelnõu ette, et juturobotiga [suhtlemise] asemel on sul õigus nõuda inimsuhtlust. See on väga mõistlik, eriti finantsteenuste puhul, sest seal on väga palju nüansse, mis tuleks endale kindlasti enne selgeks teha. Aga ma küsin riigi juturobotite kohta. Näiteks viimati asendati tasuta õigusabi [andnud] inimesed juturobotiga. Kas nüüd on riigil sarnane plaan? Kui ma näen, et juturobot mind ikkagi edasi ei [aita], siis kas mul on ka tasuta õigusabi puhul õigus nõuda inimsuhtlust nagu finantsteenuste puhulgi?

Aitäh! Väga hea küsimus. Loomulikult! Ja see õigus on inimestel juba väga pikka aega olemas. Hästi lühidalt võtan kokku. Kõigepealt, kõik ministeeriumid peavad selgitama kõiki sätteid, mis nende haldusalas on, selline selgitamiskohustus on kõikidel ministeeriumidel. Kui inimesel tekib küsimus mõne sätte kohta, siis peab ta saama nõu inimkeeles. Kõikidel ministeeriumidel on avatud kirjakastid ja kodanikel on võimalik minna vastuvõtule. 

Teiseks, kui me vaatame seda teie nimetatud juturobotit ja selle [kasutusele võtmisele] eelnenud mitmeaastast analüüsi ja ettevalmistustööd, siis me näeme, et on välja joonistunud kindlad teemad. Kõige rohkem [küsitakse] elatisega seonduvat [nõu]. Elatise küsimuses oleks kõige mõistlikum pöörduda kohaliku omavalitsuse lastekaitseametniku poole, kes vaatab tervikuna, miks on sellisesse olukorda jõutud, kuidas saaks seda last kõige paremini aidata ja millised tegevused aitaksid seda [olukorda] kõige paremini [lahendada]. Teine teemadering on võlgnevused. Jällegi, kohalik omavalitsus pakub võlanõustamisteenust inimeselt inimesele, see on täiesti kenasti olemas. Kolmas [teemadering] on testamendid ja pärimine. Seda nõu annavad notarid. Ja kui inimesel jääb ka siis mingisugune küsimus üles ja ta soovib kohtusse pöörduda, siis ta võib piltlikult öeldes [võtta] väikese ruudulise kaustikulehe, kirjutada sinna oma mure ja anda selle kohtus üle ukse sisse ära. Edasi suhtleb temaga inimene, kes ütleb, mis on puudu ja mida tuleb lisada. Samuti on kohtuskäimise puhul alles riigi õigusabi vähekindlustatud inimestele. 

Loomulikult on Eesti Vabariigis inimesel õigus soovida, et temaga suhtleks teine inimene. Meil on väga laialdased võimalused, et seda kõike pakkuda. Lisaks oleme jätkanud erivajadustega inimestele õigusnõu andmist. See on inimeselt inimesele [osutatav teenus], mis koostöös puuetega inimeste kojaga edeneb väga kenasti. Nii et kõik need võimalused on olemas, ainult kasutage.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! No see on üks selline direktiiv, mille me püüame, nagu te komisjonis ütlesite, pika hambaga vastu võtta. Kui te olite Euroopa [Liidu asjade] komisjoni esinaine, siis te ütlesite väga selgelt välja, et selline ülevoolav euroõiguse ülevõtmine on muutunud normiks. Mu küsimus on [järgmine]. Te ei ole enam mõnda aega selle komisjoni esimees olnud, aga [öelge oma arvamus]. Kui palju on selliseid direktiive, mis tegelikult koormavad Eestit ja mida tegelikult ei peaks üle võtma, aga kui tuleb võtta, siis ainult nii-öelda pika hambaga ja miinimumtasemel? Kui palju neid Brüsselist tulemas on?

Mul on hea meel öelda, et Brüsselist tulevad meile ikkagi lihtsustamiseelnõud. Liikmesriike pannakse arutama selle üle, kuidas üht, teist ja kolmandat asja saaks lihtsustada ning eurobürokraatiat vähendada. Tõsi, nii mõnigi kord tähendab lihtsustamine seda, et me peame siin kohapeal omakorda õigusakte muutma, aga seda me teeme rõõmuga. 

Nüüd sellest pika-hambaga-jutust. Ma tuletan meelde, et meie oleme Euroopa Liit, meie siin saalis ka oleme Euroopa Liidu õigusloomes täieõiguslikud osalised. Selle eelnõu suhtes kujundas Euroopa Liidu asjade komisjon seisukoha 10. oktoobril 2022. aastal. Me võtame Euroopa Liidu õigusloomes osalemist väga tõsiselt. Tõesti, praegu me näiteks tegeleme sellega, et peatada niinimetatud ärikukru algatus, mis Euroopa Komisjoni hinnangute järgi tooks Eestile rakendamisel kaasa üle 150 miljoni euro [suuruse] kulu ja igal aastal üle 20 miljoni euro [suuruse] kulu. Selle vastu me oleme peamiselt sellepärast, et see dubleerib olemasolevaid lahendusi. Ehk nende lahendustega, mis Euroopa Liidus juba olemas on, saab kõiki selles algatuses toodud eesmärke suurepäraselt täita. Rakenduste vahel oleks vaja luua mõned suhteliselt primitiivsed ühendused, mida oleks väga lihtne teha. 

Aga me tõesti käime ja selgitame eri riikide ministritele Euroopa Komisjonis meie seisukohti. Vaatamata sellele, et me üksinda seda asja alustasime, oleme nüüd juba leidnud toetajaid. Niimoodi see asi käib. Demokraatiale on [omane], et sa pead oma õiguste eest seisma ja sa pead kasutama demokraatlikke võimalusi. Ja seda me teeme. 

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Meil on e-poodide seas ju väga palju rahvusvahelisi [e-poode] nagu Temu ja Shein ja veel rida teisigi. Ma arvan, et ka siinolijad on näinud Temu reklaame, mis ütlevad, et osta kohe, saad soodustust, tasuta tarne. Kuidas see direktiiv rakendub rahvusvahelistele e-poodidele ja kuidas seda kontrollitakse? Kas ka neile on mingid sanktsioonid [ette nähtud] või ongi nii, et Euroopa Liidus jääb e-poe omanik kehvemasse seisu, tema [e-poele] rakenduvad nõuded, aga rahvusvahelistele e-poodidele me ei saa midagi teha? 

Aitäh! Ma ei ole Temuga küll kursis, aga minu teada – ma võin eksida, vabandust, kui ma eksin, ma tõesti ei ole kursis – ta finantsteenuseid ei paku. Tumemustreid keelatakse kasutada finantsteenuseid pakkuvatel platvormidel. Tavalistele, piltlikult öeldes käterätte müüvatele veebipoodidele jääb alles võimalus öelda, et seda käterätti ostab praegu 100 inimest ja kui te kohe seda käterätti ei osta, siis see suurepärane pakkumine lõpeb viie minuti pärast. See regulatsioon [on ette nähtud] finantsteenuste pakkujatele. 

Mis puudutab teie küsimuse sisu, siis ma olen täiesti nõus sellega, et Euroopa Liit tervikuna peab seisma selle eest, et kui me mingit õigust loome, siis me seda õigust ka rakendame. Seda teemat hoiab Eesti väga tõsiselt üleval alaealiste kaitse [küsimuses, mis puudutab] sotsiaalmeedia kasutamist. Euroopa Liidus kehtiva digiteenuste määruse artikkel 28 näeb alaealiste kaitseks ette terve rea asju, mida ei tohi teha või mis ei tohi alaealisteni jõuda. Ja me näeme, et seda ikka veel ei rakendata. Me oleme nõudnud, et seda tuleb rakendada, ja me kasvava rahuloluga näeme, et Euroopa Komisjon on võtnud selle tõsisemalt käsile ja on hakanud rakendama sanktsioone ehk trahve. Nii et see on üks [näide] selle kohta, et meil on Euroopa Liitu kuulumisest kasu. Me üksinda, väikese riigina ei suudaks suurte digihiidude vastu selliseid sanktsioone jõustada, aga mitme liikmesriigiga koos tegutsedes ja Euroopa Komisjoni abil me suudame seda teha.

Rene Kokk, teine küsimus, palun!

Aitäh! Kui me selle jõustame, tekib [ebavõrdne] olukord. Kulud tekivad väikeettevõtjatele, kes teevad asju omal käel ja väiksemas mahus. See ei ole kindlasti suurte e-poodide probleem, sest seal on tööl inimesed, kes igapäevaselt veebihaldusega tegelevad. Klient on saanud saata meili ja tema kampsun või mingi [muu asi] on ära vahetatud või on uus saadetud. Kas on plaan, kuidas toetada ettevõtlust ja neid väikeettevõtjaid, kes [peavad oma] veebilehed ringi tegema? Kas on [plaanis] toetada väikeettevõtjaid, keda see muudatus rohkem mõjutama hakkab?

Suur tänu! Väga õige küsimus! Juhtisin ka sellele tähelepanu, kui seda eelnõu komisjonis tutvustasin. Tõepoolest, nõustun teiega täielikult, et suurematele veebikaubamajadele see ei ole probleem. [Seletuskirjas] välja toodud 240 eurot, mis on Saksamaa arvutuste kohaselt [arenduskulu ühe ettevõtja kohta], ei ole vähegi suuremale ettevõttele märkimisväärne kulu. Aga see võib olla märkimisväärne kulu väikesele veebipoele, kus mõni tubli käsitööline müüb oma käsitööd, mis on ju väga väärtuslik tegevus. 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on see ministeerium, kes tegeleb ettevõtete toetusmeetmetega. Eks nad kindlasti vaatavad, mis see võimaluste aken seal on. Üldiselt me Eesti Vabariigis ju soovime seda, et meil oleks riigipoolsed toetused ka ettevõtete digiteerimiseks laiemalt: tehisaru kasutamiseks, tehisaru poolt leitav olemiseks. Kui me räägime väiksemate veebipoodide aitamisest, siis me tegelikult ei räägi mitte ainult sellest konkreetsest kulust siin, vaid me räägime sellest, et kasvav hulk inimesi teeb oma ostuvalikuid tehisaru abil. Ja kui sa sellesse valikusse ei jõua, siis su müügikanalid üleüldse ahenevad. See on võib-olla palju tõsisem probleem kui see 240 eurot. Seda peaks vaatama tervikuna, kuidas me Eesti väiketootjaid saame aidata. 

Meil on käsitööle ka geotähiste [süsteem]. Ma olen öelnud, et kohalik omavalitsus võiks olla toetaja, kuna geograafiline tähis toob esile [kindla piirkonna]. Näiteks Haapsalu salli puhul [näitab] geograafiline tähis – seda tunnustab terve Euroopa Liit –, et see sall on just nimelt Haapsalust pärit. Tõesti, ka Haapsalu Linnavalitsusel võiks olla huvi seda ettevõtet, kes neid Haapsalu salle müüb – tal on ka veebipood olemas, kui ma ei eksi –, [toetada] ja leida selleks mitut aspekti või mitut võimalust silmas pidades kõige sobivam lahendus.

Rain Epler, teilgi teine küsimus. 

Aitäh, härra juhataja! Proua minister! No jätkame arutelu bürokraatia kasvu või kahanemise teemal. Mina olen seisukohal, et iga kord, kui riik võtab ema või kasvataja rolli ja tuleb kodanikule appi, siis tegelikult suures plaanis bürokraatia kasvab. Näiteks finantsteenuste puhul võiks Euroopa Komisjon ju teoreetiliselt edasi mõelda ja nõuda, et oleks ka nupp "Kaalu, kas sul on seda toodet vaja". Inimene vastab, et ta arvab, et on. Seejärel palutakse tal täita mingi lühike ankeet. Ja mõelge, kui paljud inimesed, kes võib-olla ise oma peaga oleksid ikkagi selle laenu või krediitkaardi võtnud, me ära päästaksime. Või veel radikaalsemaks minnes, me võiks ju öelda, et enne igat ristmikku peab auto peatuma, sõltumata sellest, milline tuli põleb, sest inimesed võivad joosta ka punase tulega üle tee ja nad tuleb päästa. Minu arvates see ikkagi kasvatab bürokraatiat. Vaielge vastu või nõustuge.

Kui te lubate, siis ma jääksin siinkohal viisakale eriarvamusele. Tarbijakaitse ei ole ju ilmaasjata. Tarbijakaitsest on Eesti ettevõtted väga huvitatud, sellepärast et meie ettevõtted võistlevad globaalsel turul. Nagu teie hea kolleeg välja tõi, me võistleme Temuga, me võistleme Hiina veebikaubamajadega, kus on jõudlus toota mitmesuguseid manipuleerivaid mehhanisme miljonites kordades suurem kui Eestil, see on kosmiliselt suurem kui Eesti väikeettevõttel. Eesti ettevõtted on huvitatud sellest, et tarbijaid ei hanitataks ja et tarbija usaldaks veebi[poode] ning ostaks nende kaudu teenuseid ja kaupu. See on paljudele ettevõtetele avanud uued võimalused. Haapsalu salli kohta ma olen juba mitu näidet toonud. Ma tegelikult ei tea, kas Haapsalu salle saab välisriikidesse postitada, aga põhimõtteliselt tõenäoliselt saab. See võimaldab Eesti väikeettevõtetel oma tooteid laiemalt müüa. 

See, et meil on selline ettevõtluskliima ja ettevõtetele kehtivad reeglid, mis [tagavad], et aus ettevõtja võidab – Eesti ettevõtjad on reeglina ausad –, ning et tarbija usaldab [ettevõtjaid] ja et ta üleüldse usaldab veebi[poode] ning ostab sealt [tooteid] ja finantsteenuseid, on Eesti ettevõtjate huvides. Tõesti, mingisugune taganemisvõimalus on kõikidele loodud. Teie hea kolleeg tõi näite, et osas väikepoodides saab [taganemisest teada anda] e-posti teel. See väike muudatus tõstab tarbijate usaldust. Tarbijate usaldust on vaja tõsta peamiselt suurte rikaste väljamaiste ettevõtete vastu. Eesti ettevõtted on siin väga tublid olnud.

Priit Sibul, palun!

Suur tänu! Austatud minister! Kui ma õigesti mäletan, siis esimene küsimus oli selle kohta, et kas sellega, et me ei ole [direktiivi] üle võtnud, võivad kaasneda mingid sanktsioonid. Oli juttu sellest, et Saksamaa, kes on üks selle direktiivi algatajatest, on üks neist riikidest, kes ei ole seda tänaseni vastu võtnud. Kas te teate, mis põhjusel nad seda entusiastlikult algatatud [direktiivi] seni vastu võtnud ei ole? Kas need põhjused on sisulised või formaalsed? 

Aitäh! Me katsume siin oma asjadega hakkama saada ja tunnistan ausalt, et ei ole jõudnud liialt süveneda. Tavaliselt jääb Euroopa Liidu õigus üle võtmata põhjusel, et on mingisugune segadus mingisuguse konkreetsema küsimusega. Kui te vaatate selle eelnõu kooskõlastustabelit, siis on see üldiselt positiivne, kõikide tagasisidega on arvestatud. Kui [mõni ettepanek] on jäänud arvestamata, siis lihtsalt selle tõttu, et selline [muudatus] on juba [tehtud]. 

Aga on välja toodud üks punkt: regulatsioon laieneb nii sellistele finantsteenustele, mida seni ei ole reguleeritud, kui ka sellistele finantsteenustele, mida ei ole, aga mis võivad tekkida. Ühtepidi on see loogiline, aga see on tekitanud palju segadust. Ka Eesti ettevõtted on välja toonud, et seda osa peaks selgemaks kirjutama. Kuna direktiivis on regulatsioon sihiteadlikult [sõnastatud] nii, et see kehtiks mis tahes finantsteenustele, ka nendele, mida veel olemas ei ole, aga mis võivad tekkida, siis seda ongi pisut raske kirjeldada. See on olnud üks [põhjus], miks ülevõtmine on veninud: definitsiooni abstraktsus ja laialivalguvus on tekitanud palju küsimusi.

Urve Tiidus, palun! 

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kolleeg Evelin Poolamets küsis küsimuse globaalse kaubamaja kohta, mille nimi on Temu. Küsimus oli selles, kas ka nemad peavad Euroopa reeglitele alluma. Tehisintellekt aitas mul vahepeal leida vastuse: 80% nende kaubandusest toimub Euroopa piirides. Minu arusaamade järgi peavad nad lähtuma Euroopa Liidus kehtivatest reeglitest. Kas see on nii?

Jah, on küll. Tõenäoliselt on neil mingisugused kohalikud kontorid Euroopa Liidu liikmesriikides ja loomulikult peavad nad neid [reegleid] järgima. Hiinas massiliselt kasvava e-kaubanduse [levimine] Euroopasse, sealhulgas Eestisse, on Eesti E-kaubanduse Liidu sõnul peamine [põhjus], miks Eesti inimeste raha läheb Eestist välja. Sellest on saanud ka mure keskkonna pärast, sest inimesed ostavad asju, mida nad tegelikult ei vaja, ja nii edasi. Aga jah, Euroopa Liidu reeglid kehtivad ka neile. Kui ma õigesti mäletan, siis suvel rakendub neile ka tollimaksusüsteem.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Te ütlesite, et te täpselt ei tea, miks direktiivi algataja Saksamaa ei ole seda rakendanud. Aga ma tahaksin asja mõistmiseks teada seda, mida te võiksite teada. 10. oktoobril 2022 me andsime heakskiidu. Milline on see teekond olnud sellest ajast siiani? Miks me püüame seda just nüüd, enne juunikuud pika hambaga rakendada?

Aitäh! Eesti seisukohad selle konkreetse eelnõu kohta kinnitati Vabariigi Valitsuse istungil 15. septembril 2022. aastal ja Euroopa Liidu asjade komisjonis 10. oktoobril 2022. aastal. Eesti toetas 2022. aastal selle direktiivi [ülevõtmist]. Eesti on eraldi rõhutanud ka neid aspekte, mis on siin küsimustena üles tulnud. Näiteks peab Eesti oluliseks tarbijate põhjalikku teavitamist, toetab lepingueelse teabe asja- ja ajakohastamist. Eesti peab oluliseks, et finantsteenuste osutamisel tagatakse kõrgetasemeline tarbijakaitse ja nii edasi ja nii edasi. 

Meil tegelikult väga kriitilisi küsimusi ei ole. Kõige kriitilisemaks võiks pidada Eesti seisukohtades punkti, mis ütleb, et Eesti peab oluliseks, et tarbijad saaksid taganemisõigust hõlpsasti kasutada, kuid seejuures tuleks ettepanekus toodud muudatuste, eriti uudse lahendusena välja pakutud nii-öelda taganemisnupu loomise kohustuse puhul tagada mõistlik tasakaal eri huvide vahel, arvestades nii tarbijate [huve ja muudatusega] kaasnevat lisandväärtust kui ka ettevõtjate [huve ja neile] tekkivaid kulusid. Selle punkti nii-öelda konkreetseks vormimine on võib-olla veidi keerukas. Üldiselt me ikkagi oleme seda taganemisnuppu toetanud. 

Direktiivi ülevõtmise eelnõu kohta said huvigrupid [anda arvamuse] 2024. aastal. Eelnõu saadeti kooskõlastusringile eelmise aasta 10. oktoobril. Vabariigi Valitsus kiitis eelnõu heaks ja saatis selle Riigikogule 15. jaanuaril 2026. aastal. Nagu öeldud, tähtaeg nende normide rakendamiseks on 19. juuni. Nüüd on Riigikogu otsustada, kuidas täpselt ja millises tempos sellega edasi liikuda.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Tegelikult on võlaõigusseadus ja tarbijakaitseseadus kehtinud juba päris pikka aega, üle 30 aasta, ja kõik need asjad on toiminud. Ja nüüd me lükkame jälle mingisuguse seadusandluse mõju Euroopa Liidu direktiivi kaudu ma ei tea kellele. Rääkisite siin ka seda, et Eesti on andnud heakskiidu Euroopa Liidu [asjade] komisjoni kaudu. Ma tuletan meelde, et seal on ainult 15 inimest, kes neid asju heaks kiidavad ja kellest osa on sellele asjale hoopis vastu. Ma ei ole absoluutselt nõus sellega, et me jälle loovutame mingi otsustamisõiguse Euroopa [Liidule], kusjuures Eestis on selle heakskiidu tegelikult andnud komisjoni 8–9 liiget. Selgitage palun seda olukorda!

Aitäh! Ma nüüd vabandan kolleegide ees, kellele ma seletan asju, mida Riigikogu liikmed ju tegelikult väga hästi teavad. Riigikogu liikmed teavad, et Euroopa Liidu asjade komisjon annab seisukohti Riigikogu nimel. Sellest tulenevalt on Euroopa Liidu asjade komisjoni koosseis ka teistsugune kui teistel Riigikogu komisjonidel, teistsuguste nõuetega. Ja on peetud otstarbekaks, et Riigikogu nimel annab seisukohti Euroopa Liidu asjade komisjon ja igat õigusakti suur saal [ei aruta]. Kõik fraktsioonid, kõik komisjonid on Euroopa Liidu asjade komisjonis esindatud ja selle kaudu ongi tagatud see, et Euroopa Liidu asjade komisjon annab seisukohti terve Riigikogu nimel. Nii see kirjas on ja nii see reguleeritud on. Ma ei ole näinud, et keegi oleks üldse soovinud seda regulatsiooni muuta. Seda on peetud efektiivseks ja ökonoomseks. Kui keegi soovib seda regulatsiooni muuta, siis see võimalus Riigikogul on.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Meil juba oli juttu bürokraatiast ja halduskoormusest. Kas on tehtud arvutusi, milline halduskoormus sellele järgneb? Kas võetakse tööle eraldi ametnik, kes hakkab järelevalvet tegema, või kuidas on selle direktiivi järgimine lahendatud? 

Aitäh! Tõepoolest on tehtud arvutus. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on hinnanud, et kui mingid uued reeglid kehtestatakse, siis tuleb jälgida, kas neid reegleid ka täidetakse. Nende reeglite täitmise [üle järelevalve tegemiseks] on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet planeerinud 0,5 ametikohta, sealhulgas 0,25 ametikohta taganemisnupu ning 0,25 ametikohta tumemustrite jälgimiseks ja kontrollimiseks. Seda 0,5 ametikohta soovitakse luua kaupade ja teenuste talituse juurde ning selle kulu on hinnanguliselt 22 500 eurot aastas. Eelnõu seletuskirjas on lahti kirjutatud, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juurde taotletakse 0,5 ametikohta, aga juhul, kui riigieelarve menetluse käigus seda taotlust ei rahuldata, katab lisandunud kohustused Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet olemasoleva eelarve piires.

Kalle Grünthal, teine küsimus, palun!

Aitäh! Te eelnevalt ütlesite, et teil puudub teadmine, et Euroopa Liidu [asjade] komisjoni pädevust oleks keegi tahtnud muuta. See näitab, et teil puudub selles osas teadmine. Mina isiklikult olen sellise taotluse esitanud ja see on siin tagasi lükatud. Küsimus on praegu põhiseaduses. Asi on selles, et igasugused välislepingud ja normid kuuluvad ainuisikuliselt Riigikogu täiskogu pädevusse, mitte delegatsiooninormiga mingisuguse komisjoni [pädevusse], kus otsustajate hulk on tegelikult marginaalne. Ma olen absoluutselt nõus, et isegi kui Riigikogu näiteks annaks nõusoleku teil mingisugust Riigikogu tööd teha, siis juriidilises mõttes oleks see asi absoluutselt õigusvastane. Aga miks me ei saa sellist asja teha, et vajalikud normid, mis meil on vaja üle võtta, me võtame üle, aga direktiivi jätame muutmata? Direktiivi saab Euroopa [Liit] igal ajal muuta ja tekitada meile mingisuguse väga hullu kahju.

Teate, me oleme teiega nii riigikorralduslikes kui ka Euroopa Liidu korralduslikes küsimustes sedavõrd diametraalselt eri arvamustel, et ma tunnistan, et ma jätan sellele küsimusele vastamata. (Saalist räägitakse.) Kui te üksinda esitasite ettepaneku ja ülejäänud 100 Riigikogu liiget seda teie ettepanekut ei toetanud, siis see on demokraatia. (Saalist räägitakse.) 

Hea kolleeg Kalle Grünthal, üks repliik on igati asjakohane, aga kui neid saab palju, siis see ei ole enam liiga korrektne. Lubame ministril oma vastus lõpetada.

Kui kellelgi on soov Eesti riigikorraldust ja Riigikogu tööd muuta, siis tuleb selleks leida 51 toetajat.

Suur tänu teile, auväärt minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Nüüd, head kolleegid, on jõudnud järg juhtivkomisjoni ettekande juurde ja selle teeb meie hea kolleeg, õiguskomisjoni liige Maria Jufereva-Skuratovski. Palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Riigikogu õiguskomisjoni istung toimus esmaspäeval, 16. veebruaril. Kutsutud olid justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta ning Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna tsiviilõiguse talituse nõunik Karin Maisvee. 

Liisa-Ly Pakosta rääkis eelnõu tutvustades esiteks sellest, et veebikauplejale tekib kohustus luua niinimetatud taganemisnupp ehk lihtsam taganemisfunktsioon. Tegelikult on enamikel veebipoodidel see funktsioon koduleheküljel juba olemas ning tagastamise protsess on tehtud tarbijale väga lihtsaks. Aga kõikidel [veebipoodidel] seda ei ole. Näiteks on osal väiksematel veebipoodidel tagastamine korraldatud üksnes e-kirja teel, kuid direktiivi kohaselt on eraldi taganemisnupu olemasolu kohustuslik. Taganemisnupu puhul ei pea olema tegemist täisautomaatse lahendusega. Saksamaa on välja arvutanud, et selle nõude minimaalse täitmise kulu oleks ühele veebipoele circa 240 eurot.

Teiseks keelatakse ettevõtjatel sidevahendi kaudu sõlmitud ehk niinimetatud finantsteenuste kauglepingute puhul kasutada tumemustreid. Proua minister rääkis sellest komisjonis väga põhjalikult. Näiteks tõi ta Elisa teenuse kasutamise [lepingu], mida oli võimalik veebis [sõlmida], kuid mida sai lõpetada ainult kontoris kohapeal. Selline praktika ei ole edaspidi enam lubatud. See on igati mõistlik. 

Kolmandaks, [eelnõu kohaselt hakkavad] finantsteenuste kauglepingutele kohaldatavad nõuded [kehtima] kõikidele finantsteenustele. See on kõige keerukam osa eelnõust, kuna valdav osa finantsteenustest, näiteks tarbijakrediit, kindlustus ja maksuteenused, on Euroopa Liidus õigusaktidega reguleeritud. Aga nüüd on Euroopa Liit pidanud vajalikuks kehtestada üldregulatsioon juhuks, kui veel leidub selliseid finantsteenuseid, mis ei ole eriõigusaktidega reguleeritud. Küsiti, mis on selle eelnõu peamine murekoht. Proua minister vastas, et eeskätt on peamine murekoht taganemisnupu kohustus. See on olnud ka Eesti ettevõtjate mure, kuna teatavasti on Eestis väga palju väikeettevõtjaid, kellele võib [lisafunktsionaalsuse] loomine ja selle arendamise kulu olla koormav, kuigi tarbija jaoks, vastupidi, võib selline funktsioon visuaalse muudatusena olla mugavam. Ja ikkagi on kaheldav, kui palju see tegelikult olukorda parandab, arvestades, et siiamaani on olnud võimalik tagastada lihtsalt e-kirja või telefoni teel. Samas küsiti, kas see eelnõu aitab tõkestada finantspettusi. Minister vastas, et see eelnõu sellega otseselt ei tegele. Võib-olla see parandab tarbija jaoks informatsiooni kättesaadavust ja arusaadavust. 

Andre Hanimägi küsis, mida tähendaks direktiivi nii-öelda laiem ülevõtmine ehk mida direktiiv veel ette näeb, aga mis jääb Eestil kitsa ülevõtmise korral kohaldamata, ning kuidas on selle küsimuse lahendanud teised Euroopa riigid. Andre Hanimägi tõi ka esile, et paljudel ettevõtetel enam ei olegi kodulehekülgi, sest müümisega tegeldakse hoopis sotsiaalmeedia kaudu. Ta uuris, kuidas mõjutavad muudatused neid müüjaid, kes [ei kasuta] kodulehekülgi, vaid platvorme, kuhu ei saa taganemisnuppu luua. Karin Maisvee vastas, et direktiiv on üldiselt siiski maksimumharmoniseeriv ehk see tuleb liikmesriikidel üle võtta nii, nagu direktiivis kirjas on, ning valikuvabadust on laia või kitsa ülevõtmise vaatest vähe. Siiski on mõnedel juhtudel võimalik liikmesriikidel kehtestada täiendavaid või rangemaid nõudeid, näiteks lepingueelse teabevormistuse nõudeid või keelenõudeid. Ta selgitas, et need kirjutati direktiivi osaliselt seetõttu, et osas liikmesriikides on juba praegu tarbijakaitsenõuded keskmisest kõrgemal tasemel ning soov oli võimaldada neil direktiivi toetada nii, et nad ei peaks olemasolevaid nõudeid ümber tegema ja tarbijakaitse taset alandama. Eestil rangemaid nõudeid ei ole ning pole põhjust neid praegu ka selle direktiivi ülevõtmise raames kehtestama hakata. Eesti on direktiivist üle võtnud üksnes minimaalsed nõuded. 

Andre Hanimägi sõnas, et ta tõstatas selle teema selleks, et vältida olukorda, kus peale regulatsiooni rakendamist avastatakse, et selles [sätestatud] nõuded muudavad mõne ettevõtte ärimudeli Eestis ebasobivaks ja sisuliselt võimatuks, näiteks kui kogu müük toimub sotsiaalmeedias kommentaaride või sõnumite kaudu. Karin Maisvee rõhutas, et see ei ole selle regulatsiooni eesmärk ja kirjeldatud lisafunktsionaalsuse loomise kohustus tekib üksnes juhul, kui kindlad tingimused on täidetud. Muul juhul saab kauplemine jätkuda senisel viisil. Tema hinnangul selle regulatsiooni kohaselt ei kvalifitseeru sõnumirakenduse kaudu müümine veebipoes [müümiseks]. 

Lea Danilson-Järg küsis, kas taganemisnupu nõue puudutab ainult uue kauba [müüki] või ka kasutatud kaupade müüki, arvestades, et kasutatud kaupade müümise platvormidel tavapäraselt tagastamiseks võimalusi ei ole. Samas palus ta täpsustada, kas tõesti [näeb] eelnõu ette, et finantsteenuste, sealhulgas krediidi puhul võib lepingus [sätestatud] taganemistähtaeg ulatuda aastani. Liisa-Ly Pakosta vastas, et teatud kaubakategooriate puhul, näiteks kiiresti riknevad tooted ja aluspesu, on võimalik taganemisõigust piirata või see üldse välistada. Sama kehtib tegelikult ka kasutatud ja defektiga toodete puhul. Karin Maisvee kinnitas, et taganemisfunktsiooniga ei muudeta taganemisõiguse olemust ning ei kitsendata ega laiendata seda, vaid taganemisnupp annab [võimaluse] selle õiguse realiseerimiseks juhul, kui taganemisõigus on olemas. Karin Maisvee selgitas, et aastase perioodi puhul on tegelikult küsimus selles, millal taganemistähtaeg kulgema hakkab. Selleks peab esmalt kaupleja olema oma kohustuse täitnud ehk tarbijat tema taganemisõigusest ja selle tingimusest teavitanud. Alates sellest hetkest hakkab kulgema 14-päevane taganemistähtaeg. Kui kaupleja teavitamise kohustust nõuetekohaselt ei täida, siis [taganemis]tähtaeg kulgema ei hakka ja tarbijal peab olema võimalus hiljem taganeda. Karin Maisvee möönis, et tekib küsimus, kas sellisel juhul peaks [saama] seda võimalust [kasutada] lõpmatu [aja]. Direktiiv sätestab ülempiiri, antud juhul kuni aasta. 

Mina küsisin, kas ministeerium [teab] nende Eestis tegutsevate ettevõtete täpset arvu, keda taganemisnupu loomise kohustus puudutab. Vastus oli, et potentsiaalselt võib see mõjutada umbes 10 000 ettevõtjat. Rõhutati, et ei ole võimalik teha täpsemat analüüsi, eristamaks, kui paljudel neist on taganemisnupp või sarnane funktsioon juba olemas. Öeldi, et tegelikult on paljudel ettevõtetel selline funktsioon juba olemas. Samuti mainiti, et Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on juhtinud tähelepanu sellele, et kui taganemisnupp tehakse väga lihtsaks, võib ettevõtete halduskoormus kasvada, sest [tarbija] võib taganeda kogemata. Nagu varem öeldud, on miinimumnõuete täitmise kulu nendele ettevõtetele, kellel nõuetekohast taganemisfunktsiooni veel ei ole, hinnanguliselt 240 eurot ettevõtte kohta. Samas, kui ettevõte rakendab täisautomaatset lahendust, mida direktiiv ega käesolev eelnõu ei nõua, võib see talle maksma [minna] ligikaudu 5000 eurot. 

Veel küsiti, mis on täisautomaatne taganemisnupp. Liisa-Ly Pakosta selgitas, et see on kasutusel suuremates veebipoodides ning sellise lahenduse puhul on taganemisnupule vajutades tellimusandmed juba täidetud. Anti Haugas kommenteeris, et üha suurem osa tarbijaid kasutab taganemisfunktsiooni ning paljud ettevõtted juba otsivad viise, kuidas seda protsessi lihtsamaks ja automaatsemaks teha. 

Menetluslikud otsused. Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10. märtsil, konsensuslikult; teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, konsensuslikult; ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks Maria Jufereva-Skuratovski, konsensuslikult. Hea meelega vastan küsimustele.

Aitäh teile! Teile küsimusi ei ole.

Aitäh!

Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Nagu eelpool öeldud, on juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 796 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 24. märts kell 17.15. Teine päevakorrapunkt ja kogu tänane päevakord on ammendunud. Aitäh teile, head kolleegid! Tänane istung on lõppenud.