Tere päevast, austatud Riigikogu! Me alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 6. töönädala esmaspäevast istungit. Head kolleegid, nii nagu meil ikka tavaks, teeme kõigepealt kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll, palun!

Kohalolijaks on end registreerinud 61 Riigikogu liiget, puudub 40.  

Järgnevalt päevakorra kinnitamine. Ettepanekuid seoses päevakorraprojektiga ei ole. Siis me asume päevakorra kinnitamise hääletuse ettevalmistamise juurde.  

Austatud ametikaaslased, panen hääletusele Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 6. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega 58 poolt, vastu 1, erapooletuid 1, on käesoleva töönädala päevakord kinnitatud.

Enne kui me läheme eelnõude ja arupärimiste juurde, on käsi püsti Varro Vooglaiul. Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Suur tänu! Võib-olla ma oleksin võinud seda küsida enne päevakorra hääletust, aga parem hilja kui mitte kunagi. Meil tekkis nimelt üks selline huvitav teoreetiline küsimus, vaadates selle nädala päevakorda. Nimelt, teatavasti töö- ja puhkeaja seadus meie tööd ei reguleeri. Meie tööd reguleerib kodu- ja töökorra seadus. Kodu- ja töökorra seadusest ei ole võimalik leida mitte ühtegi sätet, mis ütleks, et homsel päeval ei peaks istungit toimuma. Kui me seda küsimust arutasime, siis vastuseks öeldi, et see on olnud selline pikaajaline tava, et vabariigi aastapäeval istungeid ei toimu. Aga minu küsimus on jällegi see, et kas seda tava ei peaks siis ehk kirjutama ka kodu- ja töökorra seadusesse. Sest vastasel juhul on nii, et tegelikult Riigikogu tööd korraldatakse teistmoodi, kui kodu- ja töökorra seaduses on kirjas. Kodu- ja töökorra seadus ütleb ju väga selgelt, et kui tegemist on istunginädalaga, siis toimuvad istungid nii esmaspäeval, teisipäeval kui ka kolmapäeval ja neljapäeval. 

Aitäh, hea kolleeg! Teie enda küsimuses oli ka vastus olemas, et see on pikaajaline tava ja me oleme sellest tavast lähtunud. Ja arvestades tõesti, et Eesti Vabariigi aastapäev on Eesti riigi jaoks aasta kõige olulisem päev, mil me tähistame Eesti iseseisvuse otsust, siis seetõttu tõesti me oleme lähtunud ka sellest tavast, et see päev on istungivaba päev. Ja lisaks sellele on selle päeva jooksul nii siin Riigikogus kui ka üle Eesti väga-väga palju üritusi, kus Riigikogu liikmed osalevad. Juba ainuüksi selle tõttu oleks äärmiselt keeruline osaleda selle kõrval ka Riigikogu istungitel. See lihtsalt ei ole võimalik. Ja ma usun, et seda võib kaaluda, juhul kui tahta täpsustada Riigikogu kodu- ja töökorra seadust selle sättega, et tõesti riigipühal istungit ei toimu, aga siiamaani ei ole seda peetud vajalikuks ega mõistlikuks. Tõenäoliselt oleks see ühel või teisel moel, kui me seda tegema hakkaksime, ka Riigikogu tööaja võib-olla mitte kõige otstarbekam kasutamine, sellepärast et me ju kõik oleme selgelt ühel meelel selles, et homme on Eesti Vabariigi sünnipäev ja me peame seda kõik väga väärikalt tähistama. Rain Epleril on ka küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta ja siis läheme eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmise juurde.

Aitäh! Iseenesest on selliste pikaajaliste ilusate traditsioonide ja tavade austamine, ma arvan, positiivne. Ma tegelikult tahaksin teha sellise protseduurilise üleskutse. Niipalju kui mina olen aru saanud kogenumatest kolleegidest ja ka varasemalt Riigikogus toimunut vaadates, on olnud näiteks tavaks anda inimestele protseduurilisi küsimusi hetkel, kui need tekivad, mitte valida, millal anda. On olnud tavaks, et eelnõusid antakse sisse selles järjekorras, nagu on nupud sisse lülitatud, jne. Nüüd, Lauri, kus sul on, ma ei tea, kas on aasta või on kuu jäänud veel seda Riigikogu juhtida, aga võiks võtta käsile nende pikaaegsete heade tavade taastamise ja tulla tagasi selle juurde, mis siin on pikalt traditsiooniks olnud. Seda ka muudes osades, mitte ainult selle vabariigi aastapäeva käsitluses.

Suur tänu! Ma tänan selle ettepaneku eest! Me läheme nüüd eelnõude ja arupärimiste üleandmise juurde. Ma palun esimesena siia Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja. Proua Kaire Karp, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab järgmised seaduseelnõud. Vabariigi Valitsus algatab Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust regionaal- ja põllumajandusminister. Teine eelnõu. Vabariigi Valitsus algatab kutseõppeasutuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust haridus- ja teadusminister. Kolmas eelnõu. Vabariigi Valitsus algatab välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust siseminister. Seaduseelnõud on edastatud digitaalselt eelnõude infosüsteemi vahendusel. Tänan!

Suur tänu! Järgnevalt kolleeg Luisa Rõivas, palun!

Suur aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Väliskomisjoni nimel soovin anda üle eelnõu, "Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmise eelnõu. Sisuks on, et vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 90 lõike 1 punktile 3 ja Riigikogu väliskomisjoni kaasa arvatud 23. veebruaril otsusele esitab Riigikogu väliskomisjon Riigikogu otsuse Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamise muutmise eelnõu. Ja vastavalt siis väliskomisjoni 23. veebruaril toimunud istungile, kus seda teemat arutati, ja teemaks oli sotsiaalkomisjoni ettepanek nimetada seoses Riina Solmani Riigikogu liikme volituste lõppemisega Balti Assamblee Eesti delegatsiooni liikmeks Helmen Kütt. Väliskomisjon otsustas toetada antud ettepanekut ning esitada Riigikogu otsuse eelnõu Balti Assamblee Eesti delegatsiooni koosseisu muutmiseks. Kõik dokumendid on ka elektrooniliselt edastatud. Aitäh!

Suur tänu! Ja nüüd palun Riigikogu kõnetooli Aleksandr Tšaplõgini. Palun!

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Sel talvel saan valijatelt väga palju kirju. Sisu on enam-vähem sama: palk 1000 eurot, kahetoalise korteri arve 460 eurot, peamiselt kalli kütte või … tõttu, pluss siia veel elektriarve. Inimesed ei tule toime. Paljud on sunnitud korteriarvete tasumiseks võtma kiirlaene. Neid laene ei ole aga millegagi tagasi maksta. Ees võib oodata eraisikute pankrotilaine. Sellest tuleneb ka minu ettepanek. Küttearve ei tohiks ületada 10% pere sissetulekust. Kõik, mis läheb üle selle piiri, peaks kompenseerima riik. Meie kliimas ei tohi küte olla luksus. Esitan parlamendile vastava otsuse eelnõu ja palun teie toetust. Aitäh!

Suur tänu! Nii, kolleeg Kersti Sarapuu, palun!

Aitäh, austatud esimees! Head Riigikogu liikmed! Annan rahanduskomisjoni liikmete poolt edasi Riigikogu otsuse eelnõu "Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse". Pikemalt ei peatu. Aitäh!

Suur tänu! Ja kolleeg Reili Rand, palun! Mul on üks ettepanek, hea kolleeg. Tehke üks ära ja siis öelge, et ma võtan teise. Siis me paneme uue aja käima. Kui te kaks tükki järjest annate, siis nii on meil lihtsam arvepidamist teha.

Väga hea! Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid! Esimesena soovin üle anda arupärimise sotsiaalministrile. Teemaks on abivajavate laste ja noorte toetamine. Nimelt on viimasel ajal avalikkuses juhitud tähelepanu abivajavate laste arvu kiirele kasvule. Erinevate allikate kohaselt on abivajavate laste arv jõudnud rekordtasemeni ning paljudel kohalikel omavalitsustel napib nii rahalisi vahendeid kui ka inimressurssi, et pakkuda lastele ja noortele õigeaegset ja piisavat tuge. Kohalike omavalitsuste piiratud võimekus tähendab sageli, et abi jõuab peredeni hilinenult või ebapiisavas mahus. 

Tegemist ei ole tänaseks enam üksikute juhtumitega, vaid laiapõhise ja süsteemse väljakutsega, mis mõjutab otseselt laste heaolu, perede toimetulekut ning kogukondade turvalisust. Puudulik ja katkendlik varajane tugi suurendab ka riski, et osa noori satub sotsiaalsesse tõrjutusse, katkestab õpingud või kaldub õigusrikkumistele. Sellel on pikaajalised tagajärjed nii lapse arengule, vaimsele tervisele kui ka hilisemale iseseisvale toimetulekule.

Kogu sellest olustikukirjeldusest lähtuvalt ootamegi Sotsiaalministeeriumilt sotsiaalministri näol vastuseid, millised muutused on olnud riigi ja kohalike omavalitsuste teenuste rahastamises ja plaanides, mis on tulevikuplaanid ja mida plaanitakse tõesti astuda selleks, et ükski abivajav laps ei jääks abita, olenemata sellest, kas ta elab Võrus, Tallinnas või Ida-Virumaal. See oleks esimesega kõik. 

Suunduksin nüüd edasi teise arupärimise juurde, mille samuti tahan üle anda kolleegidega ühiselt. Teemaks on teehoiu rahastus. Arupärimine on suunatud taristuministrile. Ma alustan sellest, et Eesti regionaalne ebavõrdsus ei sünni üksnes töökohtade või teenuste kadumisest konkreetsest piirkonnast, vaid ka sellest, millises seisukorras on inimeste igapäevased ühendused. Paljude maapiirkondade ja ka saarte elanike jaoks algab ja lõpeb ligipääs haridusele, arstiabile, töökohtadele ja ettevõtlusele just pahatihti kruusateedega. Eriti problemaatiline on olukord piirkondades, kus kruusateed on igapäevases kasutuses koolibusside, hooldusautode, ettevõtjate ja kiirabi poolt. 

Sellel aastal on tore sõnum olnud see, et teehoiurahastus kasvab, kasutades selleks ka mootorsõidukimaksust laekuvaid tulusid. Avalikkusele on antud selge sõnum, et rohkem raha tähendab paremaid teid üle Eesti. Tegelikkuses näeme aga vast heaks kiidetud teehoiukavas, et osa maakondi, sealhulgas näiteks Hiiumaa, Läänemaa, Raplamaa, Lääne- ja Ida-Virumaa, ei saa kruusateede mustkatte alla viimiseks järgmisel kolmel aastal ühtegi kilomeetrit investeeringuid. Inimesed maksavad küll automaksu üle Eesti, aga ei näe oma kodukohas selle tulemust. 

Sellest lähtuvalt palumegi taristuministrilt vastuseid, miks on teehoiukavas sellised erisused ja kõiki maakondasid võrdselt ei arendata. Kas ehk on ka plaanis üle vaadata rahastuspõhimõtteid, et siiski hoida elus ja arendada ka väiksemaid ja hõredama asustusega piirkondi?

See oleks minu poolt kõik. Aitäh!

Suur tänu! Ja Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Täna tahaks rääkida elektrist, elektri hinnast ja energeetikast ja võimalikest otsustest, mis peaks sündima ka siin Eestis. Arupärimine on meil mõeldud Andres Sutile, energeetika- ja keskkonnaministrile. Teemaks on CO₂-kvoodi tasudest Eestis ja Itaalia otsused. 

Just hiljuti oli meil uudis, kus Itaalia peaminister Giorgia Meloni on öelnud, et eesmärk on lahutada ETS-i hind taastuvenergia hinnast ning vähendada energiakulude koormust peredele ja ettevõtetele. See on tegelikult ajalooline otsus, see on väga vajalik otsus ja seda tegelikult peaks tegema ka Eesti riik, arvestades ka viimaseid elektrihindu ja arvestades üleüldist energeetikapoliitikat, mis ei ole tegelikult meid kuskile edasi viinud, vaid tekitanud meile väga-väga suuri elektrihindu, on tekitanud meil toimetulekuprobleeme ja ka suretanud välja suuresti meie ettevõtete arengu.

Ja juba avalikult on teada, et Andres Sutt juba märkis, et Eesti ei plaani sarnast sammu ning et ETS-süsteem on olnud Eestile majanduslikult positiivne, tuues alates 2013. aastast märkimisväärseid investeeringuid hoonete renoveerimisse ja liikuvusse. Aga mina ütlen selle peale, hea valitsus ja hea koalitsioon, et see, mis on toimunud 2013. aastal ja vaheetapis, ei ole see, mis on toimunud viimased neli-viis aastat. Tuleb ikkagi kastist välja tulla ja vaadata ka reaalselt nii-öelda probleemile otsa ja teha teisi otsuseid. Ei saa lähtuda sellest olukorrast, mis meil oli 2013. aastal, ja ei saa lähtuda ka olukorrast, mis meil oli 2020. aastal ja nii edasi. Ehk siis mina kutsun küll üles, et vaatame sellele otsusele väga positiivselt nagu sisse ja teha kõik selleks, et Eesti inimestel oleks odavamad elektriarved. Aitäh!

Aitäh! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kuus eelnõu ja kolm arupärimist. Juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. 

Asume tänase päevakorra juurde. Täna on meil kolm arupärimist. Esimene neist on Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme, Anti Poolametsa, Arvo Alleri, Evelin Poolametsa, Rain Epleri, Rene Koka, Siim Pohlaku ja Martin Helme poolt siseminister Igor Tarole esitatud arupärimine Vene-Iisraeli ärimehe Sergei Ugri tegevuse seaduslikkuse kohta seoses Väimela alevikus planeeritava mineraalveekaevandusega. Arupärimist ma palun siia Riigikogu kõnetooli tutvustama Riigikogu liikme Helle-Moonika Helme. Palun!

Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid! Hea Eesti rahvas, kes te kõik seda ülekannet praegu jälgite! Lubage mul soovida teile juba etteulatuvalt head kodumaa sünnipäeva. 

Nagu juba hea eesistuja ette luges, see arupärimine on tõesti esitatud Vene-Iisraeli ärimehe Sergei Ugeri tegevuse seaduslikkuse kohta seoses Väimela alevikus planeeritava mineraalveekaevandusega. See on nüüd selline eelnõu, mis on päriselt ka sündinud nagu ühendusest rahva ja rahvaesindaja vahel. 

Lihtsalt taustaks ja selgituseks, et see ei ole lihtsalt selline, kuidas ma ütlen, NIMBY-eelnõu, vaid tõepoolest, kogu lugu sai alguse sellest, et kõigepealt kohalikud elanikud Väimelas hakkasid tundma imelikke tervisehädasid, iiveldust ja peapööritust. See kestis juba pikalt ja ära ei läinud. Lisaks hakkasid nad tundma väga tugevat ja kestvat väävlihaisu oma elukohas. Nad hakkasid asja uurima ja selgus, et nende teadmata on Väimelas alustatud mineraalvee puurimisi. Sealt puuraukudest see hais levis üle kohaliku asula ja inimesed olid sellest väga häiritud. Kohalikud inimesed hakkasid siis asja uurima ja selle tulemusena me olemegi praegu siin selle arupärimisega. 

See arupärimine ei ole lihtsalt niisama. Üks asi on see, mis meil on siin kirjas praeguses arupärimises siseministrile. Selle lühike kokkuvõte võib-olla oleks selline. Me kõik teame, et 2022. aastal algas Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu ja Euroopa Liit on kehtestanud Venemaale nüüd juba 20 sanktsioonipaketti, milles kõigis Eesti osaleb. Väga tugevalt on sanktsioneeritud ka kõik Vene päritolu ärimehed, viisil või teisel. Me muidugi teame, et meil on sellest ajast näide ka täitsa olemas, kuidas sanktsioonid olid kehtestatud, kõikidel pandi äritegevus kinni, aga mõned, kes olid nagu rohkem välja valitud, said äritegevust jätkata. Tuletame meelde ekspeaminister Kaja Kallase ja tema abikaasa Vene-suunalist äri. 

Siin samamoodi peaksid põhimõtteliselt sellised äritegevuse liinid, sellised ärimehed olema meil kõik sanktsioneeritud, aga Venemaa ärimees Sergei Uger oli tegelikult küll juba enne seda registreerinud Eestis Tartumaal Soinastes – enne sõja algust siis – endale kuuluva firma Cone Forest OÜ. Ta on ka seotud praegu Venemaal väga võimsalt tegutsevate firmadega. Ta on lauaveetootja, Šiškin Les, Fabrika Kofe, Šiškin Les Torg omanik. Muuseas, see Šiškin Les Torg omab ka plahvatusohtlike ja tuleohtlike tööstusrajatiste käitlemise litsentsi. 

Selline ärimees on siis saanud meil äritegevuse loa. Ta sai seda luba taotleda ja talle ka väljastati, sest tal oli sel hetkel kehtiv e-residentsus. E-residentsus on meil teatavasti üks selline huvitav asi, et kunagi ta väga suure hurraaga sisse viidi ja teda on müüdud kui Eesti edulugu, aga meie julgeolekuasutused on ka praeguseks viisil või teisel kommunikeerinud, et e-residentsuse kaudu tegelikult päris palju julgeolekuohtu nagu siseneb meile. Ja kummalisel kombel, kui tal lõppes e-residentsus ära, seda pikendati 23. märtsil 2023 – siis, kui sõjategevus käis täie hooga – viieks aastaks. Siseminister oli siis Lauri Läänemets. Tegelikult seda võib ju pikendada, aga kaks tingimust peab olema täidetud: ta peab olema eelnevalt e-resident – seda ta oli–, aga taotlejal peab olema ka Eestis püsiv majandustegevus. Ja vaat siit tulevad tegelikult päris suured probleemid, sellepärast et tegelikult avalikest andmebaasidest ei nähtu …

Teie aeg!

… et Ugeril oleks olnud sel hetkel Eestis püsiv majandustegevus. Ja seoses selle kõigega me oleme esitanud päris pikad ja põhjalikud küsimused siseministrile. Ma väga palun, et siseminister loeks ka need küsimused ette, et siis Eesti avalikkus kuuleks …

See on korrektne viis, aga teie aeg on praegu läbi.

Ja meil on ka veel päris palju lisaküsimusi. Nii et ma loodan, et tuleb huvitav debatt. Aitäh!

Aitäh! Härra siseminister, palun teil Riigikogu kõnetooli tulla arupärimisele vastamiseks.

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed, nende hulgas arupärijad! Siseministrile tõesti edastati arupärimine Vene-Iisraeli ärimehe Sergei Ugeri tegevuse seaduslikkuse kohta seoses Väimela alevikus planeeritava mineraalvee kaevandusega. Esitati kaheksa küsimust.

Sissejuhatuseks võtan esmalt kokku, kuidas arupärimises nimetatud isiku suhtes menetlus on käinud. Sergei Uger taotles 2018. aastal esmakordselt ja 2023. aastal korduvana e-residendi digitaalset isikutunnistust Iisraeli kodanikuna. Iisraeli kodanikele ei ole ette nähtud selliseid sanktsioone ega piiranguid nagu Vene kodanikele. Menetluse käigus viidi läbi tavapärane taustakontroll, kaasates teisi järelevalveasutusi. Keeldumise aluseid ei esinenud. Märgin, et 2024. aastal esitas isik elamisloa taotluse, millest keelduti kaitsepolitsei ettepanekul. 30. detsembril 2025 tunnistas PPA Sergei Ugeri e-residendi digitaalse isiku tunnistuse kehtetuks kaitsepolitseilt laekunud informatsiooni alusel. Täpsemaid põhjuseid siin avada ei saa.

Esimene küsimus, mille arupärijad on esitanud. "Siseministeeriumi esindaja Helen Kraavik on öelnud: "E-residentsuse väljastamisel ja pikendamisel on Venemaa kodanike osas veel karmimad nõuded kui need kaks, mille hulka kuulub ka püsiv majandustegevus. Ehk kui varem on isikule väljastatud digi ID, siis vaadatakse üle, millega ta tegeleb, teeme tugevama taustakontrolli, konsulteerime julgeolekuüksuste asutustega. Tal peab olema Eestis tõestatav, kehtiv majandustegevus." Palun selgitage, millised need veelgi karmimad nõuded on ja miks ei ole lõpetatud Sergeli Ugeri e-residentsust hoolimata sellest, et äriregistri andmetel tema tegevus Eestis ilmselgelt ei vasta e-residentsuse nõuetele? Kui ettevõte on maksnud äriregistri andmetel 0 eurot riigimakse ja 0 eurot tööjõumakse, ettevõttel ei ole müügitulu ega tööd täit, siis kas sellise ettevõtte puhul saame rääkida püsivast majandustegevusest? Kui Siseministeeriumi poolt on kõik e-residentsuse tingimused väga täpselt sõnastatud, siis palun selgitage, miks antud ärimehe puhul ei ole neid nõuetekohaselt rakendatud?" Küsimuse lõpp. 

Vastan. 1. oktoobril 2025 jõustus siseministri määrus "Suurema rahapesuohuga või terrorismi rahastamise ohuga riikide ja Eestiga justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealase koostöö suhteta riikide loetelu ning nende riikide kodanikele e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise erisused". Selle kohaselt peab Vene kodakondsusega taotleja täitma korraga kahte tingimust. Esiteks, talle on antud varem välja e-residendi digitaalne isikutunnistus ja teiseks, tal on Eestis püsiv majandustegevus. Varasema piirangu kohaselt oli taotluse esitamine lubatud isikutele, kellel on varem e-residendi digitaalne isikutunnistus olnud, majandustegevuse nõuet ei olnud sõnaselgelt välja toodud. 

Kuna isik taotles e-residendi digitaalset isikutunnistust Iisraeli kodanikuna, siis ei kohaldunud talle Vene kodanikele PPA peadirektori käskkirjaga kehtestatud piirangud. Sergei Ugeri e-residendi digitaalne isikutunnistus on nüüdseks tunnistatud kehtetuks. Kehtetuks tunnistamine toimus eelmise aasta 30. detsembril. 

Teine küsimus: "Milline oli Sergei Ugeri firma Cone Forest OÜ püsiv majandustegevus Eestis 2022. aastal ja kuni 2023. aasta märtsini? Kas Ugeril on Eestis majandustegevust, mis ei kajastu ametlikes andmebaasides? Kui majandustegevuse nõue ei ole täidetud, siis palun selgitage, mille alusel pikendati Sergei Ugeri e-residentsust? Kui ettevõttel ei ole müügitulu ja töötajaid, siis palun selgitage, kas sellisel ettevõttel saab olla püsiv majandustegevus?" Küsimuse lõpp. 

Vastus. Kuna isik taotles e-residendi digitaalset isikutunnistust Iisraeli kodanikuna, siis ei kohaldunud talle Vene kodanikele PPA peadirektori käskkirjaga kehtestatud piirangudt.

Kolmas küsimus: "Cone Forest OÜ 2023. aasta aruandest võib lugeda: "Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad on andnud ettevõttele laenu 1 085 000 eurot." Seega organiseeris Venemaa kodanik Uger rohkem kui miljon eurot oma väidetavasse tulevasse veeärisse Eestis. Rahapesuvastane võitlus on Eestis käinud pikka aega. Venemaa ja Valgevene kodanike tegevus on seejuures Eestis erilise keelu all. Rahapesu Andmebüroo peaks jälgima taolisi rahade liikumisi erilise hoolega. Selgitage palun, kas ja kuidas on võimalik, et sellise raha liikumist ettevõttesse pole keegi märganud ja ses osas pole tekkinud ühtegi küsimust raha päritolu kohta." Vastan. Märgin, et Rahapesu Andmebüroo ei ole siseministri valitsemisalas. Alates 2021. aastast on Rahapesu Andmebüroo eraldiseisev valitsusasutus Rahandusministeeriumi haldusalas. Seega oleks sellele küsimusele ehk eelnimetatud asutuse protseduuride kohta asjakohane vastama rahandusminister. 

Neljas küsimus: "Kaubandus-tööstuskoja andmetel, tulenevalt Euroopa Liidu määrusest, on seatud Venemaa kodanikele või Venemaaga seotud isikutele teatud teenuste osutamise keeld. Keelatud on Venemaale ja sellega a seotud isikutele otse või kaudselt osutada arhitekti- ja inseneriteenuseid, õigusabiteenuseid ja IT alaseid nõustamisteenuseid. Keeld jõustus 07.10.2022. Kas KAPO või Siseministeerium on kontrollinud, kuidas Cone Forest OU on saanud ehitada Väimelas puurkaevu ilma neid teenuseid kasutamata? See EL määrus on teatavasti seatud selleks, et Venemaa ei saaks kasvõi kaudselt rajada sanktsioonidega liitunud liikmesriikidesse oma tööstusettevõtteid. Selgitage palun, kui Cone Forest OU on kasutanud tellijana ja tööde teostajana Eesti firma BalRock teenuseid, siis kas selline tegevus on Siseministeeriumi ja KAPO vaatest legaalne?" Küsimuse lõpp. 

Ja vastan. Kaitsepolitseiamet ei ole tuvastanud Cone Forest OÜ ja selle juhatuse liikme Sergei Ugeri tegevuses viiteid rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumisele. 

Viies küsimus: "Sergei Ugerit ja tema firmat Cone Forest OÜ-d esindab Eestis ja osutab õigusabi Raul Talts advokaadibüroost Talts & CO. Kas Siseministeerium ja KAPO on kontrollinud, kuidas on Sergei Ugeri kui Venemaa kodaniku puhul olnud võimalik möödahiilimine EL määrusest, mis on kehtestanud sanktsioonid, mis keelavad taolisel juhul õigusabi osutamise teenused?" Küsimuse lõpp. 

Vastan. Riigikogu liikmed viitavad arupärimise punktides 4 ja 5 rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumistele. Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 8332/14 artikli 5N põhjal on keelatud õigusabi, raamatupidamise, ehituse, arhitekti, IT- ja muu teenuste osutamine Venemaa valitsusele või Venemaal asutatud juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele. Nimetatud keeld ei kohaldu Eesti äriühingutele, kes on osutanud Cone Forest OÜ-le nimetatud teenuseid. 

Kuues küsimus: "Cone Forest OÜ juba puuritud puurkaev ja plaanitavad kaks puurkaevu asuvad vaid 10 km liitlaste Reedo linnaku puurkaevust ning üks neist võib asuda Reedoga samas veehaardes. Kas veehaarde sügavust on kontrollitud ja kas Eesti kompetentsed asutused on uurinud sellega seoses nimetatud ärimehe, Venemaa kodaniku Sergeid Ugeri tausta ja analüüsinud, kas tema firma tegevuse puhul on välistatud terrori- ja sabotaažiaktid Nursipalus asuva liitlasvägede linnaku veevarustuse osas?" Küsimuse lõpp. 

Vastan. Kaitsepolitseiamet töötab igapäevaselt nii terrori- kui ka sabotaažiaktide avastamise ja ärahoidmise nimel. Kaitsepolitseiamet teeb igakülgset koostööd nii Kaitseväe, Rahapesu Andmebüroo kui ka teiste arupärimises viidatud riigiasutustega, et tuvastada, ennetada ja tõkestada oht Eesti Vabariigi julgeolekule.

Seitsmes küsimus: "Postimehe andmetel on ärimees Uger väitnud, et tal on probleem pangaga, et tal on Venemaa pangakonto ja ta ei saa Eesti pangakontot. Selleks peab ta saama Eesti elamisloa, millest aga PPA on keeldunud. Kuidas on võimalik, et isik, kes ei oma Eestis isegi pangakontot, liigutab suuri summasid oma firma kaudu ning keegi selle vastu justkui huvi ei tunne? Kuidas on võimalik, et ajal, kui Eesti inimesed peavad meil rahapesuvastase võitluse käigus pankadele ja pangad omakorda RAB-ile aru andma igast oma väiksemastki liigutusest, saab Venemaa kodanikust ärimees püsti panna ja valmis puurida ühe puurkaevu kolmest, ilma et keegi küsiks ühtegi küsimust? Ugeril on ka Otepää kandis Postimehe andmetel võimas talu, mille majandamine ilmselgelt nõuab rahavoogusid. Kui tal pole pangakontot, siis kas on võimalik välja selgitada, kuidas see majandamine käib?" Küsimuse lõpp. 

Vastan. Nagu eelpool mainisin, siseministri pädevuses ei ole kommenteerida Rahapesu Andmebüroo protseduurikat ning vajaduse korral saate seda küsida rahandusministrilt.

Kaheksas küsimus: "Kas Siseministeerium kavatseb üle vaadata siseminister Lauri Läänemetsa ajal Sergei Ugeri pikendatud e-residentsuse ning käivitab julgeolekuasutuste täiendava kontrolli Sergei Ugeri ja Cone Forest OÜ suhtes kõigil eespool nimetatud põhjustel, et välistada igasugune Eesti suhtes vaenulik või ebaseaduslik tegevus?" 

Vastan. Sergei Ugeri e-residendi digitaalne isikutunnistus on tunnistatud kehtetuks 30. detsembril 2025 kaitsepolitseilt laekunud informatsiooni alusel. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Martin Helme, palun!

Aitäh! Ma teen vastustest ühe toreda järelduse, et EKRE arupärimise tõttu võtsid ametiasutused ennast kokku ja ühe julgeolekuriski neutraliseerisid ära, kui ma neid kuupäevasid vaatan.

Aga mul on selline küsimus. Ilmselgelt on tegemist topeltkodakondsusega või kahe riigi kodakondsust omava inimesega, kes Eesti riigiga tuli asju ajama Iisraeli passiga, aga samal ajal omab ka Vene kodakondsust, Vene passi ja tegutseb Venemaal. Mis see protseduur meil siis on? Topeltkodakondsusega isikuid on maailmas ju päris palju. Mis see protseduur on? Kas me siis mingeid muid päringuid ei teegi üldse, alles siis, kui EKRE teeb arupärimise, vaadatakse tausta uuesti? Või kuidas see asi teil käib?

Aitäh selle küsimuse eest! Ilmselgelt julgeolekuasutused töötavad, sõltumata sellest, kas arupärimised tulevad või mitte. Kindlasti vaadatakse ja monitooritakse olukorda püsivalt. Juhul kui kellelgi tekib küsimusi – ja ma saan aru, et küsimused tekkisid teie fraktsioonil seoses sellega, et kohalikud elanikud pöördusid –, siis julgeolekuorganid vaatavad ka seda, millest kohalikud elanikud suhtlevad, mida meedia kirjutab. Vajadusel ka seda pannakse tähele ja siis vaadatakse nendesse juhtumitesse sisse. See on normaalne töö, täiesti tavapärane töö. Selles mõttes oli alus olemas. Täpselt nii ongi, et kui tekivad kahtlused, siis vaadatakse juhtumitesse põhjalikumalt. Ja nagu siin juures olevalt pildilt näha, siis täpselt nii juhtus. Kõik vajalikud protseduurid tehti ja see e-residentsuse digitaalne isikutunnistus tunnistati kehtetuks. Enne seda keelduti tegelikkuses ju tükk aega varem talle elamisloa andmisest, millest on juba rohkem kui aasta möödas, sellest keeldumisest. Nii et julgeolekuasutused töötavad kogu aeg, mitte ainult vastavalt arupärimistele.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Kõigepealt pean ütlema, et see on natukene halb praktika, et mingid küsimused, mis nagu otseselt teie valdkonda ei puutu, te ütlete, et pole nagu teie asi. Üldiselt varasemalt on ministeeriumid ja ministrid omavahel saanud suhelda ja oleks olnud päris tore, kui te oleksite siiski andnud üldjoontes ka need vastused, mis puudutavad rahandusministrit. Loomulikult, need ei ole detailideni teie valdkond, aga üldiselt antakse need vastused ja see oleks korrektne olnud. Aga te praegu läksite väga sujuvalt üle, et pole minu asi, teine ministeerium tegeleb. 

Aga nüüd teie jutust käis mitmeid kordi läbi see, et me ei saanud asjadest sabast kinni sellepärast, et taotleja oli Iisraeli kodakondsusega. Kas ongi selline sõnum, et kui sa oled Vene ja Iisraeli kodakondsusega või Vene ja mõne muu riigi kodakondsusega, et kui tuled taotlema Eesti riigis asju selle õige kodakondsusega, siis Eesti riik mitte midagi teha ei saa? Nii ongi, et kahju küll, aga te tegite õige valiku, te ei võtnud Vene kodakondsust, küsisite asju Iisraeli kodakondsena ja me ei saa midagi teha.

Aitäh selle küsimuse eest! Kõigepealt siis selgitan, miks ma ei võtnud kommenteerida teise ministri valitsusalas nii-öelda asuva ametiasutuse protseduurikat. Kuna küsimused olid sellised, mis soovisid nagu hinnangut, ei soovinud ainult faktilist infot, siis ei pidanud kohaseks hakata hindama teise ministri valitsusalas asuva ametiasutuse tööd, kuna me ei ole sellega nii detailselt kursis. Asjakohasem ongi tõesti, see on lihtsalt selline nagu sõbralik soovitus, et asjakohasem on tõesti küsida selle vastutava ministri käest, kelle haldusalas see asutus asub. See ei ole kuidagi nagu selline lähenemine, et ma sooviks vältida nagu küsimustele vastamist, see lihtsalt ei oleks olnud korrektne. 

Aga mis puudutab topeltkodakondsust, siis tõepoolest, topeltkodanikud on selline täiendav mure meie jaoks. See on ka põhjus, miks Eestis üldiselt on ju topeltkodakondsus keelatud. Eesti ei soovi lubada topeltkodakondsust, pole kunagi soovinud, just nimelt sellepärast, et me oleme tundlikud julgeolekuküsimustes. Just eriti võimalik topeltkodakondsus Venemaaga ja taoliste riikidega on meie vaates probleem. Selles mõttes ega siin nagu head ja väga tõhusat lahendust ei ole. Kui inimene tuleb ja ta näitab seda ühte passi, mis antud juhul oli siis Iisraeli pass, Iisraeli riigiga ju meil mingisugust kana kitkuda ei ole, päriselt, meil tuleb Iisraeli kodanik, ega talle ei ole otsaette kirjutatud, et ta on ka Vene kodanik, ja juhul, kui ta seda teist dokumenti ei esita, siis ei olegi koheselt see selge. Taotlusi ikkagi menetletakse peaasjalikult nende dokumentide järgi, mida inimene on esitanud. Inimene peab ka aru andma, et tal on kohustus esitada kõik andmed täielikult ja mitte midagi varjata. Kui ta on midagi varjanud või jätnud olulise informatsiooni edastamata, siis Eesti riigil on võimalus seejärel vastavalt sammud astuda. Nagu siin eelnevatest vastustest võisite aimata, siis need sammud astuti kohe, kui see informatsioon sai teatavaks. Aga tõepoolest, teie küsimus on asjakohane, et topeltkodanikud on alati, jäävad meile probleemiks.

Mart Helme, palun!

Aitäh! No ma ei tea, kes see loll siin on nüüd. Ausõna küsin: kes see loll on nüüd siin? Kui ta tuleb Iisraeli passiga ja meie kaitsepolitsei ei ole võimeline kontrollima tema tausta ja ei tea, et ta on üks Venemaa suurimaid lauaveetootjaid, ei tea, et ta on Venemaal suur ärimees. Ei, meie kaitsepolitsei sellist tühist faktikest tuvastada ei suuda! Te küll ütlete, et topeltkodakondsus on probleem, aga antud juhul topeltkodakondsus ei ole probleem, mis sellest, et tal on Venemaal tõsine äritegevus, aga Eestis on tal ainult nominaalne äritegevus. Ja see äritegevus nominaalselt on võimalik ainult selle pärast, et kohalik omavalitsus ja meie vastavad institutsioonid, kaasa arvatud kaitsepolitsei, võimaldavad seda – võimaldavad seda! – ja võimaldavad turvariski, võimaldavad seda, et kui ta teeb seal tõesti need kolm puurauku ja näiteks mingi Vene diversantide seltskond otsustab kriitilises olukorras selle vee ja veehaarded mürgitada või midagi muud seal ette võtta, siis see ei ole turvarisk. Kes see loll siin on? Vabandage, kas mina olen loll, kapo on loll, teie olete loll või oleme me kõik lollid!

Aitäh! Ei oskagi sellele küsimusele niimoodi otse vastata. Lihtsalt tahaks jääda siin sündsuse ja viisakuse piiresse. Mainin lihtsalt selle ära, et kapo tuvastas selle julgeolekuriski. Juba 2024. aastal esitatud elamisloa taotlus lükati tagasi. Ja lükati tagasi täpselt sel põhjusel, et vaadati sisse ja tuvastati välistavad asjaolud. Kapo teeb oma tööd ja nad tegid ka selle juhtumi puhul oma tööd korrektselt.

Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud minister! No siis ei ole töö korrektselt tehtud, kui ta on praegu Eestis toimetamas. Ehk siis üks asi on elamisluba, teine asi on ka sissesõidu võimalus. Ehk siis mis on ideaalsem luuretele kui igasugused topeltkodakondsused? Sellest FSB ainult unistabki, et mõnel identiteeti lahustada ja siis ta justkui näeb ohutum välja. Sellised asjad peab päris tõsiselt ette võtma ja see on julgeolekuasutuste puhul suur küsimus, miks ta on üldse siia sisse saanud tulla. 

Aga ma küsin edasi. Vaadake, kas või Julia Latõnina, kes Putini kriitikust moondus vihkavaks Ukraina vaenlaseks, elab kusagil läänes ja tal on ka firma Eestis. Miks me üldse nende radikaalide firmasid siin lubame pidada? Kas igasugused Ugerid ja Latõninad ei võiks meie äriregistrist ka välja visata?

Aitäh selle küsimuse eest! Mul on nüüd raske pakkuda väga lihtsat lahendust sellele küsimusele. Kui inimene saabub Eesti piirile ja tal on Iisraeli pass käes, mis on teie ettepanek, mis me teeme selle inimesega, kellel on Iisraeli pass käes? Iisraeli kodanikele meil piiranguid ei ole. Meil on tegelikult väga head suhted selle riigiga ja nende kodanike tegevustesse vaadataksegi sügavamalt sisse siis, kui on põhjust. Antud juhul viitab teie arupärimine nendele põhjustele, miks oli mõistlik kodaniku tegevustesse sisse vaadata. Ja tegelikkuses juba enne seda, kui see arupärimine sündis, andis kodanik ju sisse elamisloa taotluse. Vaadake, üks asi on e-residentsuse digitaalne isikutunnistus, aga hoopis teine asi on elamisloa taotlus. Ja nüüd, kui mindi sellesse protsessi, kus oli tehtud elamisloa taotlus, mis oleks talle andnud aluse siin pikemaks viibimiseks, siis sealt tuli juba tegelikult pidur peale, kaitsepolitseilt negatiivne hinnang. 

Mis Julia Latõninat puudutab, siis olen selle teemaga mõnevõrra kursis, olen jälginud ja luban, et lähimal ajal vaatame sellesse sügavamalt sisse, mismoodi ta toimetab. Ei tahaks siin praegu detailidesse laskuda, aga vaatame sellesse asjasse sisse põhjalikumalt.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Rõõm on kuulda, et tänu EKRE arupärimisele ikkagi võeti jalad kõhu alt välja, hakati liigutama ja lõpuks e-residentsus lõpetati. Kui seda aegrida vaadata, siis tegelikult jääb mulje, et kui 2023 sotsist minister andis e-residentsuse edasi, 2024 elamisluba ei pikendatud või ei antudki, mis on juba samm edasi, aga nüüd ikkagi 2025. aasta novembris meie antud arupärimine kiirendas selle tausta läbivaatamist ja detsembri lõpus positiivne otsus meie jaoks, et nõndanimetatud e-residentsuse digitaalne isikutunnistus tunnistati kehtetuks. Nii et siit edasi minnes selle topeltkodakondsusega ikkagi: kas Eesti riigil on ülevaade topeltkodakondsete üle, on ta siis nii e-residentsuse, kui äritegevuse kui ka riigi julgeoleku koha pealt? Kui palju on näiteks Riigikogus topeltkodakondseid? Kui palju on Eesti valitsusasutustes topeltkodakondseid? Kas meie riigile on see teada?

Aitäh! Ei hakka luiskama, tõenäoliselt maailma kõikide topeltkodanike kohta meil infot ei ole. Aga me oleme ka sellest murest teadlikud – ma mõtlen ka nende kohta, kes Eestis asuvad –, oleme sellest murest teadlikud ja tegelikkuses PPA jälgib seda teemat läbi selle, kui inimesed ületavad riigipiiri. Näiteks kui nad ületavad riigipiiri Venemaaga, siis sellisel juhul see on üks kõige tõhusamaid viise topeltkodakondsuse tuvastamiseks. Sellepärast et kui topeltkodanik ületab Venemaaga riigipiiri ja selgub, et tal Venemaa viisat ei ole teises passis, mitte Vene passis, siis alati sellele tähelepanu juhitakse. Ja on olnud ka juhtumeid, kus sedasi on tabatud inimene, kellel on Eesti kodakondsus näiteks naturalisatsiooni korras saadud, mis tähendab, et on võimalik algatada siis ka protsess selle kodakondsuse äravõtmiseks. See on üks mulle teada algoritme, kuidas selle topeltkodakondsuse murega tegeletakse praktilises mõttes. Kui inimesel on sünnijärgne Eesti Vabariigi kodakondsus, siis paraku me ei saa mitte midagi teha. Meil ei ole lubatud topeltkodakondsus, aga sünnijärgset Eesti Vabariigi kodakondsust me ära võtta ei saa. Kõikidel muudel juhtudel vaatame asjadesse sisse ja kus on võimalik, seal algatame siis menetlused.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! No mulle tundub, et see Uger oleks elamisloa taotluse ka saanud, kui me poleks seda arupärimist teinud. Te ütlesite, et kapo protsessi käigus andis negatiivse hinnangu ja ometi on see inimene praegu Eestis, istub seal Lõuna-Eestis, ajab oma asju ja keegi mitte midagi ei tee. Tavainimene oskab guugeldada, aga Eesti riik ja julgeolekuasutused seda loomulikult ei oska, mulle tundub. Venemaa üks suuremaid lauavee ärimehi – ei, no seda nagu me ei näe. Kui ta tuleb Iisraeli passiga, eks ole, siis see nagu pimestab niimoodi ära. Ärge ajage seda juttu! 

Aga mul on küsimus. Puurkaevude osas on tehtud ka projekt, kus öeldakse, et kokku üheksa kuupmeetrit hakatakse ainult pumpama, aga kõik eraldi võttes annab kokku 2880. See tähendab seda, et ta on petnud ka ehk ei pea keskkonnamõjude hindamisi ega mõju põhjaveevarule, mitte mingeid hindamisi tegema ei pea. Võru vald ei pidanud vajalikuks keskkonnamõjude hindamist ega üldse mingite mõjude hindamist. Kas kapo on huvi tundnud, millest selline vastutulelikkus Venemaa kodanikule seal Võrumaal siis on?

Aitäh selle küsimuse eest! Ma ei oska omavalitsuse kaalutlusi otseselt kommenteerida. Mineraalvee tootmisel kui sellisel iseenesest ei ole ju mitte midagi viga. Mul on endal maakodu seal kandis, kus mineraalvett toodetakse väga pikalt, Värskas. Me ei ütle, et midagi halba on selles, et mineraalvett toodetakse. Nüüd, antud isikuga seoses oli tõesti mõnevõrra problemaatiline see, et ta Eestis oma tegevust alustades teavitas ainult oma ühest kodakondsusest, Iisraeli kodakondsusest. Nii kui ta 2024. aastal elamisloa taotluse tegi, siis tuvastati asjaolud, mis ei võimaldanud talle seda elamisluba anda. Ja nii ongi. Kas see isik on siin Eestis või mitte, see selles mõttes ei oma tähtsust. Tema osas on otsused tehtud, nii digitaalse isikutunnistuse kui ka elamisloa osas. Kui ta on Eestis, siis järelikult ei ole teda hinnatud nii suureks julgeolekuohuks, et ta ei tohi Eestis üldse olla, on lihtsalt piiratud tema äritegevust siin.

Aitäh! Evelin Poolamets, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Soome näitel võime öelda, et riik on näiteks piiranud julgeolekukaalutlusel kinnisvara omandamist strateegilistes piirkondades. Ma leian, et vesi on ka strateegiline maavara. Kas sellest juhtumist on ka Siseministeerium midagi õppinud? Kas on võetud kasutusse mingeid meetmeid? Tõesti, topeltkodakondsusega inimesed võivad ju meile kahju teha nii julgeolekuliselt kui ka seal kohapeal Väimelas. Mis seal siis toimub? Kas teil on nüüd ülevaade olemas ja kas on tehtud ka mingid järeldused?

Aitäh selle küsimuse eest! Ma eeldan, et kõik Siseministeeriumi valitsemisala asutused on õppimisvõimelised ja igast juhtumist tehakse järeldused ja neid analüüsitakse ning võetakse arvesse järgmistes juhtumites või järgmistes sarnastes olukordades. Ilmselgelt oli neid õppimiskohti ka varem. Muidu oleks võib-olla 2024. aastal see elamisloa taotlus läbi läinud, aga see ei läinud läbi. Järelikult on neid õppimiskohti olnud ka varem, kindlasti on õppimiskoht ka see juhtum. Ma ei oska siin midagi rohkem sisulisemat lisada. Kindlasti toimetavad vastavad teenistused iga korraga aina paremini.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Arvestades ka seda konteksti, kus teie enda erakonnakaaslasest välisminister siin ikka kisub pidevalt särki ribadeks ja räägib, kui printsipiaalsed me peaks olema idanaabri ja sealsete tegelaste suhtes, siis on lugu nagu pehmelt öeldes kummaline, selles mõttes, et juba see 2023. aasta e-residentsuse pikendamine, te siin rääkisite põhjalikkusest meie julgeolekuasutuste puhul, ja siis oli see sõja agressiivne faas juba aasta aega käinud, pikendati. 

Nüüd teine küsimus selle põhjalikkuse kohta või tausta illustreerimise kohta. Te ise ütlete, et 2024. aastal oli elamisloataotlus, millele vastati keelduvalt, aga see ei toonud kaasa mitte mingisugust nagu vaadet e-residentsusesse. Nüüd siis meie andsime möödunud aasta novembris sisse selle arupärimise ja 30. detsember e-residentsus on tühistatud. Natuke ikka tundub, et ei ole seda põhjalikkust. Oskad sa seda kuidagi selgitada?

Aitäh! Ma oskan seda selgitada niimoodi, et e-residentsus ja pärisresidentsus ongi mõnevõrra erinevad asjad. E-residentsus ei anna Eestis viibimise õigust, tõenäoliselt ka seetõttu on protseduurid mõnevõrra erinevad. 2023. aastal pikendati ametiasutustele teadaolevalt Iisraeli kodaniku olemasolevat e-residentsust. Ilmselt oli tegu üsna rutiinse protseduuriga ja võib-olla siis ei vaadatud nii põhjalikult, kuna e-residentsus ei anna alust Eestis viibimiseks. Kõik need toimingud, mis annavad aluse Eestis viibimiseks, seal on see taustakontroll põhjalikum kindlasti. Seal vaadatakse mõnevõrra rohkem andmeid, küsitakse ka rohkem taustaandmeid, sealt tuleb ka rohkem asju välja. Selles mõttes siin vastuolu ei ole. E-residentsus omal ajal oligi loodud selleks, et inimesed, üha rohkemad inimesed saaksid e-Eesti kaudu legaalselt oma ettevõtlust teha ja lihtsamalt, ilma siia kohale tulemata. Nüüd on siin siis ka teatud õppimiskohad. Eks see olukord muutus oluliselt pärast 2022. aastat.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kas nüüd Rain Epler on arupärijate esindaja seekord? Selge. Siis palun kõigepealt Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Rain Epleri. Palun!

Aitäh, härra juhataja! Head kolleegid! Nagu siin juba istungit sisse juhatades juhtuks oli, kuna on vabariigi sünnipäev, siis on päevakord hõredam ja homme ei tee ta üldse tööd. Ma püüan lühidalt selle asja kokku võtta.

Pehmelt öeldes huvitav kaasus. Vene-Iisraeli ärimees Uger, kes plaanib siseneda Eesti mineraalvee tootmise ärisse, on siin tegutsenud e-residendina juba päris pikalt, alates 2018. aastast. 2023. aastal tema e-residentsuse viieaastane periood lõppes ja siis toimus selle pikendamine. Selleks ajaks oli Venemaa sõja 2022. aastal alanud agressiivne faas juba aasta aega kestnud. Arvestades Eesti meelsust Venemaa suhtes, aga ka loosungeid, mida meie riigi esindajad, valitsuse esindajad pidevalt ütlesid ja mida on öelnud ka jõuametite esindajad, et väga põhjalikult hakati vaatama kõike Venemaaga seonduvat, 2023. aastal siiski tema e-residentsust pikendati.

Minister ütles, et võib-olla vaadates, et tal on Iisraeli pass, pikendati ära. Samas, lihtne Google'i otsing oleks andnud selge pildi sellest, et mees on Venemaal ikkagi väga suur tegija. Ma arvan, et juriidiliselt, kui nüüd minister veel tuleb pulti ja võib-olla kommenteerib, siis ilmselt öeldakse, et aga ega Iisraeli inimestel ei olnud keelatud Venemaal äri ajada. Aga tuletame meelde, kui Venemaa sõda oli alanud, kui paljud lääne ettevõtted lõpetasid seal oma tegevuse. Minu arust me Eestis ei peaks võtma sellist seisukohta, et kui Iisraeli passiga Venemaal tegutseb, las siis tegutseb meil ka.

Asi läheb veel huvitavamaks. 2024. aastal esitas sama mees elamisloa taotluse ja selle andmisest keelduti kapolt tulnud sisendi alusel. Ometigi ei toonud see kaasa mitte mingisugust vaadet sinna, et mees e-residendina siin Eestis edasi toimetab. 12. novembril möödunud aastal andsime meie sisse arupärimise, et asjas selgust saada, kuidas siin niimoodi tegutseda saab. Ja näete, mõjus! Täna sai minister tulla pulti ja öelda, et 30. detsembril möödunud aastal, enne aasta lõppu, see e-residentsus tühistati. Nii et selle asjaga on justkui ühel pool.

Ma saan aru, et sellel ärimehel on olnud püsti ka kohtuvaidlus meie jõuametitega. Aga täna siis seesama Vene ärimees oli Väimelas, või toimus see Võrus, ma praegu täpset asukohta ei tea, aga igal juhul Võrumaal toimus kohtumine, kus osales ka see Vene ärimees. Ja nüüd siis seal vallavanem Raul Tohv, keskerakondlane minu teada, vahendas, et see ärimees oli võtnud oma avalduse kohtust tagasi, kuna Politsei- ja Piirivalveamet väidetavalt on talle lubanud, et kui tehas on valmis ja alustab majandustegevust, siis antakse talle elamisluba. 

Kas meil siis ikkagi … Siseminister, võib-olla tõesti tuli siit uut infot ka talle värsketest arengutest, aga ikkagi peaks nüüd tagasi minnes koosoleku kokku kutsuma ja natuke püüdma mõtestada seal ministeeriumiametnikega üheskoos, kas siis niipidi saab, et Vene ärimees kasutab mingeid selliseid auke, milleks antud kontekstis kindlasti e-residentsus on, saab siin ettevõtte vaikselt toimima – nagu minister ütles, Euroopa sanktsioon sellisel juhul ei rakendu, kui teenuseid, näiteks õigusabiteenust, osutatakse Eestis registreeritud ettevõttele – ja siis ta toimetab, siis ta saab ettevõtte käima ja siis PPA annab talle elamisloa. Ja nii me siin seda Venemaad kõik koos põlvili surume. 

Küsimusi peale tänast arupärimist jäi ohtralt õhku. Ma väga loodan, et Kagu-Eestist riiki valitsema tulnud siseminister suhtub teemasse tõsiselt. Võib-olla saame sellest teemast siis edasi rääkida ja rohkem selgust. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas härra minister soovib sõna? Ei soovi. Siis sulgen läbirääkimised ja ühtlasi lõpetame meie esimese päevakorrapunkti käsitlemise. 

Liigume edasi. Tänane teine päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Reili Ranna, Riina Sikkuti, Helmen Küti, Anti Allase, Jaak Aabi, Tanel Kiige, Andre Hanimäe, Enn Eesmaa ja Kersti Sarapuu poolt siseminister Igor Tarole esitatud arupärimine Politsei- ja Piirivalveameti päästekopterite võimekuse ja valmisoleku kohta. Arupärimist palun tutvustama Riigikogu liikme Reili Ranna. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid ja austatud inimesed, kes te jälgite meid veebi vahendusel! Eesti inimeste turvalisus merel, maismaal ja eriti Lääne-Eesti saartel sõltub sellest, kui kiiresti suudab riik kriitilistes olukordades abi kohale tuua. Päästekopteritel on siin keskne roll. Need on sageli ainsad, mis suudavad jõuda abivajajateni õigel ajal. Lisaks otsingu- ja päästetöödele täidavad kopterid üliolulist meditsiinilist ülesannet, kandes elu ja tervise seisukohalt kriitilises seisundis patsiente spetsialiseeritud haiglatesse. Kiire meditsiiniline transport võib paljudel juhtudel määrata inimese edasise prognoosi ning on elutähtis teenus piirkondades, kus haiglaravi võimalused on piiratumad. 

Praegune kopterivõimekus ei vasta paraku Eesti vajadustele. Päästekopterid on vananenud, nende hoolduskulud suurenevad ning mitmed elupäästmiseks vajalikud tehnilised omadused, sealhulgas jäätumistingimustes lendamise võime, ei ole piisavad. Samuti on kopteripargis puudu vähemalt üks täiendav õhusõiduk ning puudub pikaajaline investeerimiskava, mis tagaks võimekuse, säilimise ja arenguvõimaluse. Kitsaskohad puudutavad ka meditsiinilende. Kolme kopteri peale rajatud süsteem ei taga igapäevast täisvalmidust ning tehnilise saadavuse langus seab ohtu nii pääste- kui ka meditsiinilise transpordi järjepidevuse. Samal ajal ei ole meeskondi piisavalt, et tagada ööpäevaringne reageerimisvõime kahest baasist, mis oleks hädavajalik üleriigilise katvuse saavutamiseks. 

Riigi plaanides on Politsei- ja Piirivalveamet ette näinud Saaremaale teise valmidusbaasi rajamise, mis on eriti oluline just saarte ja rannikualade jaoks, kus abi jõudmine sõltub logistilistest eripäradest. Praegu ei vasta reageerimiskiirus Läänemere piirkonnas kuldse tunni põhimõttele – ajaaken, mille jooksul on elude päästmisel kõige suurem mõju. Seetõttu on teise baasi mehitamine ja piisava kopteri ja meeskonnajõu tagamine vältimatu, et tagada kõigile inimestele kiire ja võrdne abi, sealhulgas meditsiiniline abi. Nagu me kahjuks teame, kehtivas riigi eelarvestrateegias uute kopterite ostuks eelarvevahendeid ette nähtud ei ole. Sellest tulenevalt esitasimegi siseministrile küsimusi nii Siseministeeriumis valminud analüüsi kohta, mis siis võiks olla riigi plaanid päästekopterite arengu kavandamise kohta. Ma oma kõiki küsimusi ette ei loe. Ma arvan, et lihtsam on kõigil jälgida, kui minister need enne vastamist ise sissejuhatuseks ette annab. Aitäh!

Suur tänu! Arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli siseminister Igor Taro. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Siseministrile edastati arupärimine Politsei- ja Piirivalveameti päästekopterite võimekuse ja valmisoleku kohta ning esitati viis küsimust.

Teema sissejuhatuseks märgin, et koostöös Politsei- ja Piirivalveameti lennusalgaga pakuti Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonile detsembrikuus ka võimalust lennusalgas kohapeal meie võimekusega tutvuda ning räägiti ka üksikasjalikumalt, millised meie võimekused on ning kus nähakse hetkel puudujääke. Minu teada osales seal ka üks arupärimiste esitajatest. 

Aga nüüd küsimused. Esimene küsimus: "Käesoleva aasta esimeses pooles pidi Siseministeeriumis valmima analüüs hindamaks päästekopterite vajadusi. Palun andke ülevaade, millised olid analüüsi tulemused päästekopterite vajaduste ja tulevikuvõimekuste kohta ning kuidas plaanib ministeerium neid tulemusi edasistes otsustes arvesse võtta?" Vastan. Analüüsi käigus kaardistati olemasolevate päästekopterite peamised võimelüngad, milleks on, esiteks, piiratud tehniline saadavus ehk olemasolevate kopterite tehnilised erisused ja sellest tulenevad piirangud, muu hulgas tehniliste rikete likvideerimiseks kuuluv aeg, mõjutavad oluliselt kopteri saadavust. Teiseks, pikad korraliste suurhoolduste ajad. Üks kopter peab keskmiselt iga nelja aasta tagant olema eemal kuni 12 kuud. Kolmandaks, jäätumisvastase süsteemi puudumine kõikidel kopteritel. Võimekus on vaid ühel kopteril, mis paraku tehniliselt ei tööta ja ei ole kasutuskindel. Need olid siis kolm kõige suuremat võimelünka. Võimelünkade terviklikuks lahendamiseks tuleb kõik kopterid ühekorraga ja esimesel võimalusel asendada. Riigi ülesannete täitmiseks on otstarbekas jätkata sama suurusklassi mitmeotstarbeliste kopterite kasutamist. Erinevatele päästesündmustele kopteritega kiiremini ja efektiivsemalt reageerimiseks, sealhulgas kopterite reageerimisvalmiduse tagamiseks rohkem kui ühest asukohast ning kopterite tehnilise saadavuse parandamiseks on vaja planeerida kopterite arvu suurendamist. Kopterite arvu suurendamine eeldab senise põhibaasi laiendamist ja lennusalga personali suurendamist. 

Teine küsimus: "Milline on valitsuse plaan päästekopterite võimekuse uuendamiseks ja arendamiseks? Palun selgitada ka millises ajakavas ja millistest meetmetest on kavandatud uute kopterite soetamine ning milline on selleks kavandatud ajakava?" Vastan. Kasutusel olevate kopterite elukaarepõhine asendamine on planeeritud ajavahemikku mitte hiljem kui 2032–2035. Elukaar nendel kopteritel on 25 aastat. Nagu eelnevalt ütlesin, siis kõikide praeguste võimelünkade terviklikuks lahendamiseks on vaja kõik kopterid ühekorraga ja esimesel võimalusel asendada. Kehtivas riigi eelarvestrateegias uute kopterite ostuks eelarvevahendeid ette nähtud ei ole. Otsime aktiivselt rahastamisvõimalusi kopterite asendamiseks, misjärel oleme valmis seda ka enne planeeritud eluea lõppu tegema. Kopterite hanke ettevalmistamisest kuni tarneni tuleb arvestada seejuures vähemalt kolm kuni neli aastat. 

Kolmas küsimus: "Kuidas on ministeerium kavandanud lahendada vajaduse lennumeeskondade ja tehnikute arvu suurendamiseks, et tagada päästeks ja otsinguteks vajalik valmisolek kogu riigis?" Vastan. Praeguse reageerimisvõimekuse, ühest asukohast ühe kopteri väljalennuvalmidus ööpäevaringselt 15 minuti jooksul, selle hoidmiseks lennumeeskondade ja tehnikute arvu suurendada ei ole vaja. Paralleelselt rohkem kui ühe kopteri väljalennuvalmiduse tagamiseks, sealhulgas rohkem kui ühest asukohast, eeldab lisaks personaliarvu suurendamisele ka kopterite arvu suurendamist ning põhibaasi laiendamist. 

Neljas küsimus: "Kuidas hindab ministeerium praegust reageerimiskiirust Eesti vastutusalal ning kas on plaanis astuda samme, mis tagaksid kriitilistes olukordades abi jõudmise õigeaegselt ka Lääne-Eesti saartel ja rannikualadel?" Vastan. 2025. aasta lõpuks saavutasime olukorra, kus PPA lennusalk on nüüdsest valmis 15 minuti jooksul väljakutsele minema. See on väga suur edasiminek. Varem oli see aeg tund. Nagu ka eelnevalt juba mainisin, siis tuleviku vaates soovime, et koptereid oleks tänasega võrreldes siiski rohkem. Seeläbi oleks tagatud veelgi parem reageerimisvõime. Hetkel on PPA kopterivõimekuse arendamiseks plaanis see aasta uuendada PPA lennuvõimekuse arendamise kava järgmiseks kümneks aastaks.

Viies küsimus: "Millised on ministeeriumi seisukohad seoses Saaremaale teise valmidusbaasi rajamisega ning millal võiks eeldada vastava võimekuse loomist?" Vastan. Saaremaal asuv PPA Kuressaare piirivalvekordon ja kopteriangaar on kasutamiseks valmis. Päästekopteri reageerimisvalmiduse tagamiseks püsivalt rohkem kui ühest asukohast rakendamise plaan ja täpsem ressursivajadus selgub pärast PPA lennuvõimekuse arendamise kava uuendamist. Tänan!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Lauri Läänemets, palun! 

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Ma detailide kohta küsima ei hakka, sest see analüüs, vähemalt üks analüüs, mida te siin osaliselt ka ette kandsite, oli minu ajal algatatud. Ma arvan, et sisuliselt on kõik õige, millest te rääkisite, ja kindlasti meie toetus ka sellele on olemas. 

Aga minu mure on lihtsalt selles, et te ütlete, et nüüd tuleb veel mõned analüüsid teha ja siis saab raha hakata küsima. Tegelikkuses me olime nii kaugel eelmise aasta alguses, et see kopterite teema oleks läinud põhimõtteliselt eelarvestrateegiasse. Varem oli meil valitsuses kokkulepe, et 0,25% julgeolekukulutustest läheb laiapindsele riigikaitsele, ja sellest oleks saanud ka nüüd, kui suurendati miljardi võrra julgeolekukulusid, selle küsimuse ära lahendada. 

Ehk ma küsiksin: kas teie vastus on see, et nüüd analüüsitakse veel aasta või kaks, või tegelikult selle aasta augustis läheb ta riigi eelarvestrateegiasse sisse? Kas teil on mingi põhimõtteline, kindel seisukoht või lihtsalt jälle Reformierakond saab "ei" öelda? Aitäh!

Ma nüüd siis täpsustan, et analüüsid on tehtud. Selleks et vahendeid planeerida, on tarvis uuendada PPA lennuvõimekuse arendamise kava. Analüüs on tehtud, lihtsalt see kava vajab uuendamist, kuhu saavad kirja need vajalikud sammud, mida me soovime saavutada. Et kui me soovime kopterite arvu tõsta näiteks, siis meil on tegelikult vaja mitte kolme kopterit, vaid viit kopterit. Kui me soovime pikaajalise hoolduse aega vähendada, siis kas me tekitame näiteks mingisuguse hooldusvõimekuse kohapeale, et kopterid ei peaks peaaegu aasta aega Belgias olema?

Kõik need asjad tuleb sellesse kavasse kirja panna ja ressursivajadus eelarvestada. Ega meile kummalegi ei ole saladus, mis see suurusjärk enam-vähem on, paarsada miljonit. Ilmselt see tunnetus, et ollakse sellele hästi lähedale, võis olla mõnevõrra varem, siis, kui meil riigikaitsekulud olid kolm, koma midagi protsenti. Nüüd me võtsime eesmärgi ja tõstsime need üle 5%. See ongi oluliselt erinev olukord võrreldes toonasega. 

Kust need 200 miljonit siis tulevad? Eks me peame arutelusid, mida see laiapindne riigikaitse tähendab, kust see raha peaks tulema, arvestades seda, et kopterid osutavad ka olulist teenust mitte ainult sisejulgeoleku, siseturvalisuse valdkonnale, vaid ka õhuturbemissioonile. Ega 200 miljonit keegi nagu kergekäeliselt kusagilt oma kõhu alt ilmselt niisama välja ei anna. 

Aga kopterite uuendamise vajadusega ma olen juba valitsuskabinetis käinud, olen välja hääldanud selle, et me vajame seda. Ma arvan, et see oli just selle nädala paiku, kui meil toimus suurepärane pardumine Ecuadori laevale, mida tehti ühelt kopterilt ja ka mereväe aluselt korraga. Siis sai kirjeldatud, mis see lünk seal on. Kui me tahaksime kahelt kopterilt parduda, siis peaks see kopterite hulk olema suurem ja need peaksid olema ka uuemad, võimekamad. 

Ühesõnaga, see teema või see mure on tähelepanu keskpunktis. Siseministrina kindlasti ma hoian sellel kätt pulsil ja tuletan seda meelde valitsuses. 

Helmen Kütt, palun!

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Ega ma täpselt aru ei saanud, kas see vastus minu kolleegi küsimusele, mis enne kõlas augusti osas, et te lähete selle paarisajamiljonise nõudega näiteks ühe kopteri hankimiseks – kui te ütlesite, et see võtab aega pikemalt, et seda hanget läbi viia – või mitte. Kas see on siis augustis üks teie prioriteete? 

Ja võib-olla väike kommentaar enne, kui küsimus, on see, et lõdva randmega jagati hästi teenivatele inimestele tagasi päris suur summa. Ja samas 200 miljonit. Kopterid ei ole mitte ainult, nagu te ka ütlesite, turvalisuse tagamise ja riigikaitse küsimus. Need on ka need, mis vajadusel toovad saartelt ära mandrile abi vajavad inimesed – on need ootamatud terviserikked, on need õnnetused. Tõenäoliselt vastab seda valdkonda paremini tervise- või sotsiaalminister. Aga kas teie teada on ka olukordi olnud, kus selle tõttu, et seda võimekust ei ole, on inimesed elu kaotanud?

Aitäh! Alustaks viimasest otsast. Mul ei ole hetkel andmeid selle kohta, millised on olnud need juhtumid, kus keegi on elu kaotanud just selle tõttu, et kopter ei ole olnud lennuvõimeline. Ma ei välista, et see võis niimoodi juhtuda mõnikord, sellepärast et ka kolme kopteriga, mis meil olemas on arvestuslikult, meil on üks kopter kogu aeg lennus, tegelikkuses see 24/7 ja 365 päeva aastas saadaval ei ole, sest mõnikord saavad kopteri lennutunnid täis ja see tuleb panna näiteks ööpäevasesse hooldusesse. Võib tekkida selline ajaaken, kus üks kopter on näiteks ööpäevases hoolduses, lühikeses hoolduses, teine on keskpikas hoolduses, ta on poolenisti avatud seal angaaris, ja kolmas on Belgia tehases. See on ka põhjus, miks me sooviksime viie kopteri süsteemile üle minna. Sellisel juhul saab välistada selliseid olukordi, et tuleb see ööpäevane hooldus peale ja mitte ühtegi masinat lennus ei ole. 

Mis neid hästi teenivaid inimesi puudutab, siis need hästi teenivad inimesed on ka meil sisejulgeoleku valdkonnas. Need on ka politseinikud, patrullpolitseinikud, kes täna teenivad üle 2000 euro bruto, eks ole. Need on ka väga paljudes teistes olulistes valdkondades, kus meie jaoks on olnud selge, et nende sissetulekute suurendamine on oluline terve ühiskonna vaates. Selles mõttes on meil siin ühendatud anumate süsteem. Kui me oleks kogu selle aasta palgatõusuraha kokku pannud, siis oleks kopterite ostmiseks veel puudugi jäänud. Selles mõttes me peame seda olukorda arvestama. 

Kuidas RES-is tulemus kujuneb, ma praegu ei oska teile ennustada, ma ei taha ka katteta lubadusi anda. Kindlasti on see mul olulise teemana kogu aeg prioriteetides ülevalpool, aga tuleb aru saada, et meil on veel olulisi teemasid. Meil on veel elanikkonnakaitses, meil on veel laiapindses riigikaitses olulisi võimelünkasid, millega tegeleda. Kõik sõltub sellest, mis selle riigi ehk meie kõigi ühised majanduslikud võimalused saavad olema. Kui tulevad uued majandusprognoosid, kui tulevad laekumiste raportid, siis me saame vaadata, kas meil on tekkimas täiendavaid vahendeid, mida planeerida erinevate prioriteetide vahel. See kõik sõltub sellest, kas siseministril on kasutamiseks täiendavalt 30 miljonit või täiendavalt 300 miljonit. Sellest sõltub päris palju, mida me siis saame ära teha.

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud minister! Löön ka enda peas kokku neid numbreid, mis te ütlesite. Tegelikult ju väga varianti teil oodata eelarvesse panekuga ei ole. Kui te ütlete, et tarneaeg on ka sihuke kolm-neli aastat ja 2032 peaks olema kogu park välja vahetatud, siis noh, läheb pehmelt öeldes kitsaks. 

Aga minu küsimus puudutab laiapindset riigikaitset. Me teame, et need kopterid on tegelikult väga olulised ka meie liitlastele, mistõttu võiks ju teha järelduse, et need kopterid on ka julgeoleku ja n-ö riigikaitse mõttes väga olulised. Ometigi te ka rõhutate seda, et vaatamata sellele, et 5%-ni SKP-st oleme tõstnud riigikaitsekulusid, siis tegelikult justkui võiks öelda, et Siseministeeriumile ja siseministrile on raha vähemaks jäänud, võimalusi on vähem. Miks need kopterid ei ole siis laiapindse riigikaitse sees? Kas te olete seda valitsuses või kaitseministriga arutanud? Tegelikult see on ju ka mitte sisejulgeoleku, aga ka laiemas plaanis Eesti julgeoleku küsimus, et need kopterid siia saabuksid.

Aitäh! Oleme arutanud valitsuskabineti nõupidamisel ja väga tuliselt oleme arutanud eelarveläbirääkimistel, rääkides küll mõnevõrra väiksematest summadest, mis puudutasid kopterite erakorralisi hoolduskulusid. Kindlasti ei ole see teema, mida me kuidagi arutamata oleksime jätnud. 

Nüüd, kui me räägime laiapindsest riigikaitsest ja sellest raha hulgast, mis on varem sinna eraldatud, siis neljaks aastaks aastatel 2023–2027 on sinna planeeritud suurusjärgus 170 miljonit – väga paljude erinevate tegevuste peale. Seal on mitukümmend tegevust. Nii nagu me enne rääkisime, siis see üksainus kopterite väljavahetamise tegevus on kusagil 200 miljonit ehk võib-olla natukene rohkem kui kogu see laiapindne tegevuskava, mis meil on nelja aasta peale. Ma ei ütle, et see kuidagi nagu välistab selle elluviimise. See ei välista. Nii nagu te siin juba arvutasite, selleks et me kõige viimasel piiril, arvestades kopterite eluiga, selle rehkenduse saaksime tehtud, peab aastal 2028 hange välja minema, mitte hiljem. Me tahaksime seda ju tegelikkuses varem teha ehk esimesel võimalusel. 2030. aastate esimese poole teine veerand tundub ikkagi päris pikk tulevik, arvestades seda, mis vajadused meil on ja mis võimelüngad. Nii et me kindlasti pingutame selles osas. Nii nagu esimesed kopterid, esimene ja kolmas kopter said tegelikult välisvahendite eest soetatud, ainult teine oli soetatud riigieelarve vahenditest.

Minu teada on Siseministeerium juba proovinud ka varem Euroopa sellisest ühisest reageerimisreservist vahendeid saada, et arendada PPA lennuvõimeid ja vajadusel jagada neid ka naaberriikidega. Millegipärast ei ole see meil siiamaani õnnestunud. Eestit ei ole valitud selleks riigiks, kelle lennuvõimesse panustada selle ühise kriisireservi võtmes. Aga see ei tähenda, et me ei jätka neid katseid. Kui mitte varem, siis tõesti, aastal 2028 rakenduv Euroopa Liidu uus eelarveperiood lubab meile umbes kümme korda rohkem vahendeid sisejulgeolekule. Kui mitte varem, siis sealt see rehkendus, ma arvan, tuleb ära. Aga katsume varem, katsume kiiremini, ikka vaatame, kust me saaks neid välisvahendeid juurde. Me oleme sisejulgeolekus päris hästi välisvahendeid ära kasutanud ja ma arvan, et seda praktikat jätkatakse.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud esimees! Lugupeetud minister! Eks nendel kopteritel on oma ajalugu. Kunagi, mõned aastad tagasi, siis kui taasterahastut planeeriti, tegelikult planeeriti sinna need mitmeotstarbelised kopterid sisse, oleks võimalik olnud uuendada ja seda muret ei oleks enam olnud. Tookord Reformierakond, kui jäi valitsusse üksinda, tõmbas need rahad lihtsalt maha. Mulle tundub, et see muster nagu kuidagi natukene kordub selles osas, et kui lepiti kokku riigikaitsekulutuste tõstmine, siis elanikkonnakaitsele pidi sealt minema mingi kindel osa, 25%, mida võib-olla oleks andnud kasutada ka just nende kopterite muretsemiseks. Kas te saate kinnitada, et see 25%, mis kunagi kokku lepiti, on ka järgmistel aastatel siis tulemas sellest 5%-st, mis siis tegelikult suurendamine oli?

Aitäh selle küsimuse eest! Selles mõttes, et ega sellest riigikaitsekulude tasemest 5% ja peale me lähiaastatel kuskile ei pääse. Meil on lihtsalt olnud vaidluskoht, et mida, selleks et seda riigikaitsekulude taset hoida mitte ainult enda jaoks, vaid ka kõigile liitlastele nähtavalt, kes on meie sellise kaitsevõime tugevdamise seisukohast võtmetähtsusega, et mis sinna siis nagu arvesse läheb ja mis ei lähe. Võib-olla seal selles osas on teatud diskussioonid üleval, kas me neid koptereid saame sinna sisse arvestada või mitte. Ja noh, kaitseväega on paraku nagu selline lugu, et seal on alati kõike liiga vähe, ebapiisavalt ja liiga hilja, et loota, et seal, ütleme, see raha või vahendite nälg nagu otsa saab ja siis hakatakse lihtsalt, kuidas öelda, heast tahtest sisejulgeolekule jagama, seda ilmselt loota ei ole. Peame lihtsalt seda selgitustööd jätkama ja edasi tegema, et me laiapindsest riigikaitsest ikkagi rohkem raha saaksime siseturvalisusesse panustada. Ma olen veendunud, et see oleks õiglane ja mõistlik. Nüüd kuidas ja millal see juhtub, eks siis aeg näitab.

Madis Kallas, palun!

 Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea minister! Täna on siin korduvalt läbi käinud, et just saarte jaoks on kopterid ülimalt olulised, ja ka suursaarte jaoks. Kuigi seal on väga head haiglad olemas, ma tean, et Kuressaare haigla kasutab seda teenust ikkagi 50–70 korda aastas, mis on päris arvestatav hulk. Rääkimata väikesaartest, kus, kui õnnetus tuleb, ei ole seda tervishoiuteenust kohapealt võtta. Aga küsimus on just selles vaates, et te mainisite mingil hetkel, et on neid auke siiski 24 tunni rütmis mingites variantides, kus ei pruugita seda teenust alati suuta pakkuda. Ma saan aru, et kui on mingid jäävihmad või muud asjad, siis helikopterid teatud juhtudel ei saa lennata. Aga kas praegu ikkagi saab kinnitada, et planeeritud auke meil ei ole kopteriteenuse pakkumisel Eestis?

Aitäh selle küsimuse eest! Katsun selgitada. Üks selline võimelünk on tõepoolest siis, kui on nullilähedane temperatuur ja suur niiskus. Siis ükski kopter ei lenda. Mitte ainult meie kopterid, vaid ka kõik teised kopterid ei lenda. Siis on objektiivsed põhjused, miks lendu teostada ei saa, ilmastikuolud. 

Teoreetiline võimalus, miks võib kopter maa peale jääda – ma ei tea, kui palju see on praktikas teostunud, aga see on näiteks siis, kui kopteril on just lennutunnid täis saamas. Ütleme, et tal on jäänud neli lennutundi veel enne, kui ta läheb ööpäevasesse hooldusesse. Aga kõrval on teine kopter poolenisti lahti võetud, ta on keskmises hoolduses, tema kokkupanek võtab mingisuguse aja. Ja nüüd, kui sellelsamal päeval tuleb näiteks ühe inimese otsing teha, mis võtab umbes neli tundi, siis kulutatakse need neli tundi ära. Ja pärast seda peab kopter minema ööpäevasesse hooldusesse, 24 tunni hooldusesse, mis tehakse ühe ööpäevaga. Sellisel juhul on tõesti teoreetiliselt võimalik, et kolme kopteri süsteemiga tekivad sellised ajaaugud, kus kopterit võib-olla ei saagi kasutada, sellepärast et tal on juhtumisi tunnid täitunud. Kui on olnud just intensiivne kasutus. 

Meil on erinevaid perioode, kus inimesi näiteks eksib metsa rohkem ja tuleb kopterit rohkem õhus hoida. Aga ma usun, et üldiselt planeeritakse oma tegevust ikkagi niimoodi, et selliseid asju plaanipäraselt ei juhtuks. Aga kuna kopter ju osutab päris palju erakorralist abi, siis ei saa neid täiesti, sada protsenti välistada. See on üks argument, miks ma ütlen, et me peaksime minema kolme kopteri süsteemilt viie kopteri süsteemile, mis tagab meile alatise valmisoleku ja valdavalt kahe kopteri valmisoleku. Seal saab kaaluda ka reageerimist kahest asukohast.  

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud siseminister! Mul on tegelikult sarnane küsimus, nagu kolleeg Jaak siin varasemalt viitas. Mõnes mõttes me Eestis kipume suuri otsuseid edasi lükkama, kipume tegelema selliste, ma ei taha öelda, et peenhäälestamisega alati, aga ikkagi vaidleme tihtipeale sadade tuhandete üle ja vajalikud asjad jäävad pikas vaates tegemata – pikas plaanis, nagu teie erakonnale meeldib öelda. Mulle ka meenub see, kuidas tegelikult oli taasterahastus kokkulepe ehitada valmis Tallinna Haigla ja luua Eestisse piisav meditsiinikopterite võimekus. Selleks olid ka rahalised vahendid eraldatud, ette nähtud, Euroopa Komisjoniga läbi räägitud. Aga toona Reformierakonna ainuvalitsus ühel ilusal, Eesti Vabariigi jaoks koledal päeval otsustas need muudatused, ettepanekud maha tõmmata ja teha seal oluline kärbe, väga palju, ma julgen öelda, tehagi peenhäälestust selle RRF-i raha eest, selle asemel et suuri projekte teha. Nii et ma küsin teilt, kui nüüd tagantjärele vaadata, kas Reformierakonna ainuvalitsuse otsus need vajalikud investeeringud maha tõmmata oli järjekordne viga sellises pikemas vigade ahelas.

Aitäh! Tagantjärele tarkus kipub olema täppisteadus. Oleks mina nii tark kui mu naine tagantjärele, nagu mõnikord öeldakse. Selles mõttes see on nagu naljaga öeldes. Seetõttu ma jätaks selle tagantjärele tarkuse siin praegu vahele. Ei olnud nendes kingades sellel hetkel, kui seda otsust tehti, et hinnata, kas see oli viga või ei olnud viga, millistes oludes seda täpselt tehti, mis detaile ja mis asjaolusid arvestades.

Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma tahaks küll teie varasema väite peale, kus te ütlesite seoses võimelünkadega, anda teile seda meelekindlust, et need võimelüngad täna ei ole mitte ainult teoreetilised. Olles olnud varasemalt Hiiumaa vallavanem ja tänaseni tegutsev ka Hiiumaa Haigla nõukogus, siis need on reaalsed juhtumid, kus tõesti mitte planeeritult, vaid asjaolude kokkulangevusel, ressursipuudusest tingituna sealhulgas, juhtuvadki need olukorrad, kus tegelikult seda palju loodetud abi ei pruugi õigel hetkel tulla. Selle teema olulisus on väga selge ja mul on selles osas väga hea meel, et teie eelkäija suunisel sai ikkagi ministeeriumis ka vajalikud analüüsid ja eeltööd PPA osalusel ära tehtud. Aga minu küsimus kiirelt on see. Koalitsiooni sees on ka aeg-ajalt tõstatatud küsimusi selle kohta, et meditsiinilennud näiteks suunata erasektorile, mis võiks olla justkui ressurssi kokkuhoidev ja parema kvaliteediga teenus. Mis teie seisukoht selles osas on?

Aitäh! Kui meil oleks tõenduspõhised andmed, et see kahtlemata päästaks täiendavalt inimelusid samasuguse ressursiga, mitte rohkem kui samasuguse ressursiga, mis meil praegu on kasutada, siis miks mitte. Nüüd, küsimus on selles, kas see ressurss tegelikult oleks samas suurusjärgus, mida me hetkel nendeks meditsiinitranspordi lendudeks kasutame, või peab see ressurss olema oluliselt suurem. Siin on kaalutluskoht. Ma omalt poolt olen sotsiaalministrile küll kinnitanud, et meie nendest vahenditest konkreetselt kümne küünega kinni ei hoia, kui on olemas samadele vahenditele parem lahendus, tehnoloogiliselt tulemuslikum lahendus. Aga siin tõesti peab Sotsiaalministeerium olema see juhtpartner, kes seda temaatikat eest veab ja arendusplaanid ja kõik asjad välja pakub. Meie praegu lihtsalt pakume olemasoleva tehnikaga seda vajalikku teenust, mida soovitakse nende vahendite piires, mis on. Kui Sotsiaalministeerium soovib seda eest vedada, siis andku tuld, me sellele vastu ei seisa. Mina vähemalt ei seisa sellele vastu.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun siia Riigikogu kõnetooli tagasi arupärijate esindaja. Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Politsei- ja Piirivalveameti lennusalgal on meie riigi jaoks hindamatu roll, kelle töö jääb sageli avalikkuse eest varju, kuid kelle panus inimeste turvalisusesse ja elude päästmisesse on erakordselt oluline. Nad tegutsevad ööpäevaringselt, olles valmis hetkega tõusma lendu nii seire-, pääste-, otsingu- kui ka meditsiinilisteks ülesanneteks.

Hiiumaa ja teiste saarte jaoks on nende töö erilise tähtsusega. Näiteks tehakse Hiiumaale igal aastal suurusjärgus 40–50 meditsiinilendu, et tagada kiire abi olukordades, kus iga minut loeb. Saarel puudub mitmete eriarstiabi teenuste kohapealne kättesaadavus ning raskemate juhtumite korral sõltub ravi alustamine otseselt lennuühendusest. Tormide, jääolude ja laevaühenduse katkemise ajal võib päästekopter olla ainus reaalne võimalus inimesi õigeaegselt aidata ja toimetada raskes seisundis patsient kiiresti kõrgema etapi ravile. Saarte elanike turvatunnet kujundab teadmine, et kriitilistes olukordades on abi teel ka siis, kui muud ühendused on häiritud või katkenud.  

Hiiumaa ja teiste saarte puhul tähendab see ka otseselt regionaalset õiglust. Saarte elanikud ei tohi olla halvemas olukorras ainult seetõttu, et nad elavad mere taga, mandrist eemal. Õigus kiirele arstiabile ja turvalisusele peab olema tagatud sõltumata elukohast. Ilma toimiva kopterivõimekuseta see põhimõte paraku ei kehti. 

Samas on ju selge, et meie kopteripark vajab uuendamist ja täiendamist. Olemasolevad kopterid on Eestit teeninud aastaid ning väärikalt, kuid nende tehniline vananemine, varuosade keerukas ja kallis kättesaadavus ning piiratud võimekus jäätumistingimustes seavad järjest enam ohtu teenuse järjepidevuse. Eesti kliimas on jäätumisvõimekus elementaarne eeldus elupäästetöödeks. Lisaks tsiviiljulgeolekule on päästekopteritel täita oluline roll ka Eesti riigikaitses. 

Toimiv otsingu- ja päästevõimekus on vältimatu eeltingimus liitlaste õhuturbe tagamisel. Kui riigil puudub võimekus reageerida võimalikele hädaolukordadele õhus, tähendab see ka, et Ämarist ei saa vajadusel õhku tõusta ka ükski liitlase hävitaja. See mõjutab otseselt meie liitlaste valmisolekut ja võimekust Eestit kaitsta. Seetõttu ei ole päästekopterite valmisolek üksnes siseturvalisuse küsimus, vaid lahutamatu osa Eesti laiapindsest kaitsevõimest ja rahvusvaheliste kohustuste täitmisest. 

Aeg-ajalt kõlab väide, et erasektor suudaks eraldivõetuna meditsiinilende pakkuda odavamalt. Kui aga vaadata riigi ülesandeid tervikuna, ööpäevaringset valmisolekut, kohustuslikke lennutunde ning eri ametkondade vajadusi seires, päästes ja kriisiolukordades, siis praktikas sellist lahendust ei ole seni pakutud. Ükski teenusepakkuja ei ole võtnud kohustust tagada samaväärset 24/7 valmisolekut ning märkimisväärne osa kuludest jääks ka sel juhul riigi kanda. Seetõttu ei tooks see sisulist kokkuhoidu ega paremat teenust. Küll aga on selge kasu sihipärastest investeeringutest uutesse ja kaasaegsetesse kopteritesse – sellistesse, mis on jäätumiskindlad, millele on tagatud varuosade kättesaadavus ning mis võimaldavad meeskondadel töötada turvaliselt ja tõhusamalt.  

Samavõrd oluline on eraldi meditsiinikopteri lisandumine, mis aitaks vähendada survet päästekopteritele, parandada kiirabi ja lennutranspordi kättesaadavust ning tagada kriitilises seisus patsientide jõudmine õigeaegselt ravile.

Täna juba maksame Reformierakonna ainuvalitsuse ajal tehtud otsuste hinda loobuda taasterahast meditsiinikopterite soetamisest. Selle tulemusel oleme jõudnud olukorda, kus süsteem töötab oma võimete piiril ning edasine viivitamine võib tähendada, et ühel hetkel on juba hilja. Sellisel juhul ei ole viivituse hind mitte ainult rahaline, vaid otseselt mõõdetav inimeludes.  

Riigi ülesanne on siin võtta vastutus ja tegutseda. See ei ole koht, kus pugeda strateegiadokumentide puuduse taha. Ma olen veendunud, et PPA võimekus on ministri viidatud ettevalmistav töö ära teha loetud kuudega, et riigi eelarvestrateegias rahastust taotlema minna.

Palun kaks minutit lisaaega! 

Kaks minutit lisaaega, palun! 

Rääkides rahast, siis ajal, kui sotsiaaldemokraadid olid valitsuses, oli oluliseks kokkuleppeks neljandiku riigikaitse eelarve suunamine laiapõhisesse riigikaitse eelarvesse. Järgneva ligi miljardi euro suurusest riigikaitse eelarvest oleks see 250 miljonit. Minister tõi kahjuks esile oluliselt väiksema numbri ja on kahetsusväärne, et sellest kokkuleppest ja põhimõttest ollakse loobunud.

Lõpetuseks. Kui arusaamine kopteritesse investeerimisel on justkui ühene, siis on vaja päriselt tegusid. Eesti inimesed ootavad valitsuselt selgeid ja konkreetseid otsuseid ja samme, et tagada päästekopterite võimekuse säilimine ja areng. Vajalikud investeeringud tuleb kajastada juba sellel aastal uuendatavas riigi eelarvestrateegias ning leida nende katteks kestlik rahastus. Enam kui pool rehkendust tegime me sotsiaaldemokraatide poolt teie eest juba täna siin ära. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas härra minister soovib läbirääkimistel kaasa lüüa? Ei soovi. Sellega sulgen läbirääkimised ja lõpetan meie tänase teise päevakorrapunkti käsitlemise. 

Liigume edasi. Tänane kolmas päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Vladimir Arhipovi, Andrei Korobeiniku, Vadim Belobrovtsevi ja Peeter Ernitsa siseminister Igor Tarole esitatud arupärimine lasketiirude ja laskekohtade vähesuse kohta. Nüüd on siin toimunud, ma saan aru, väike parandus. Arupärimist palun Riigikogu kõnetooli tutvustama Riigikogu liikme Vladimir Arhipovi. Palun! Lihtsalt täpsustuseks, Vladimir, et meil oli kirjas Lauri Laats, aga nüüd on parandus sisse viidud. Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Head kolleegid! Esitan arupärimise lasketiirude ja laskekohtade vähesusest. 

Lasketiire ja laskekohti on Eestis vähe ning nende paiknemine on ebaühtlane, mis piirab olulist Kaitseväe, Kaitseliidu, Politsei- ja Piirivalveameti väljaõpet ning reservväelaste, vabatahtlike ja relvaloaomanike võimalusi oma oskusi säilitada. Kaitseväe ja Kaitseliidu hinnangul ei vasta olemasolev lasketiirude võrgustik tänasele vajadusele. Välilasketiirud asuvad sageli väeosadest kaugel ning tsiviil- ja sporditiirud ei võimalda läbi viia sõjalist ega politsei tööle vajalikku taktikalist väljaõpet. Politsei on sellega seoses sunnitud kasutama partnerite taristut, kus treeninguvõimalus on ka piiratud. 

Probleemi süvendab uute lasketiirude aeglane rajamine. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ei plaani lähiaastatel uusi välilasketiire väeosade lähedusse ning Kaitseliidu investeeringud keskenduvad peamiselt olemasolevate tiirude laiendamisele. Seoses sellega on esitatud härra ministrile seitse küsimust, millele me ootame vastust. Aitäh!

Suur tänu! Arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli tagasi siseminister Igor Taro.

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Vastan siis arupärimisele lasketiirude ja laskekohtade vähesuse kohta, kus mulle esitati seitse küsimust. 

Esimene küsimus: "Kas Vabariigi Valitsus peab lasketiirude ja laskekohtade praegust hulka ning regionaalset jaotust Eestis piisavaks, arvestades kaitseväe, Kaitseliidu, Politsei- ja Piirivalveameti, reservväelaste ning relvaloa omanike vajadusi?" Vastan. Ka Siseministeeriumile teadaolevalt on lasketiirude ja laskekohtade regionaalne jaotus Eestis ebaühtlane. See puudutab nii riigikaitseliseks ja politseiliseks väljaõppeks sobivat taristut kui ka tsiviillasketiire ning laskepaiku, mida kasutavad tsiviilrelvaomanikud. Väljaõppeks sobiv taristu on mitmel juhul koondunud kindlatesse piirkondadesse ning selle kättesaadavus sõltub suurel määral riigikaitselise taristu paiknemisest ja kasutuskoormusest. Suurem osa väljaõppeks sobivast välilasketaristust on seotud riigikaitseliste objektidega, mille kavandamine ja arendamine kuulub Kaitseministeeriumi valitsusalasse. Tsiviillasketiirud täidavad samas olulist rolli tsiviilrelvaomanike, harrastus-, jahi- ja spordilaskmise kogukonna jaoks, kuid nende paiknemine ja kättesaadavus on samuti piirkonniti erinev. Tsiviillasketiirud on valdavalt kavandatud sport- ja harrastuslaskmiseks ning ei ole reeglina ette nähtud taktikalise või teenistusliku väljaõppe läbiviimiseks. Siseministeeriumi vastutusel on eelkõige tagada meie valitsemisala asutuste vajaduste realiseerimine. Politsei- ja Piirivalveamet kinnitas 2022. aasta märtsis eriettevalmistuse arendamise kontseptsiooni, milles määrati muuseas vajadus rajada nelja prefektuuri taktikatreeningukeskus. Eesmärk ei ole pelgalt lasketiiru rajamine või korrastamine, vaid mitmeotstarbeliste ja politseiülesannete treenimiseks mõeldud komplekside loomine. Kontseptsiooni järgi on meil hetkel Lõuna prefektuuri toetuseks töös Võru eriettevalmistuse taristu valmimine 2027. aasta lõpuks. See on muuseas ka oluline idapiiri kindluse tagamiseks. Lisaks on meil koostöös Kaitseliiduga töös Eametsa lasketiiru arendamine. Väike-Maarja õppekeskusesse on kavandatud siselasketiir ning otsime ka võimalust välilasketiiru rajamiseks. Põhja prefektuuri tarbeks laiendame lasketreeningu võimalusi Männikul ning esimese etapi rahastus on meil praegu ka olemas. Tõsiasi on see, et kogu kontseptsiooni jaoks meil hetkel vahendeid ei jagu, kuid otsime sinna pikemas perspektiivis samuti vahendeid. PPA kontseptsioonis vajab lisaraha veel Põhja prefektuuris Männiku lasketiiru taktikatreeningutaristu teine etapp. Lisaks on meil planeeritud PPA uutes majades lasketiirude rajamine. Lääne prefektuuris on meil kavas koostöös Kaitseliiduga püstolitiir 2027. aasta lõpus valmis saada, kuid vajalik on rahastus teise etapi jaoks, mis lisab tugirelvalaskmise võimekuse ja taktikatreeningutaristu. Hetkel näeme ka vajadust Kesk-Eestisse Paide püstolisisetiiru lisamiseks. Ida prefektuuris on täiendavalt vajalik Narva taktikatreeningutaristu, Lõuna prefektuuris uue Tartu maja ehitusel näeme vajadust lisada lasketiir ja taktikatreeningala ning välilasketiir Tartu lähedusse. 

Teine küsimus: "Milline on riigi terviklik plaan lasketiirude ja laskekohtade arendamiseks järgmise 5–10 aasta jooksul, sh vastutavad asutused, rahastusallikad ja mõõdetavad eesmärgid?" Vastan. Lasketiirude ja laskekohtade arendamine on mitme valitsemisala pädevuses. Riigikaitselise taristu planeerimise investeeringud kuuluvad Kaitseministeeriumi vastutusalasse ning viiakse ellu Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kaudu. Siseministeeriumi valitsemisalas oleval Politsei- ja Piirivalveametil puudub eraldiseisev investeerimisprogramm uute lasketiirude rajamiseks. PPA kasutab väljaõppeks eeskätt riigikaitselist taristut ning partnerite, sealhulgas tsiviillasketiirude võimalusi, seal, kus see vastab väljaõppe eesmärkidele ja ohutusnõuetele. Tsiviil- ja spordilasketiirude arendamine toimub valdavalt erasektori ja kohalike algatuste kaudu. Ühtset kõiki osapooli hõlmavat riiklikku lasketiirude arenduskava ei ole kehtestatud ning arendustegevused toimuvad vastavalt valitsemisalade arengukavadele ja eelarvelistele võimalustele. 

Kolmas küsimus: "Miks ei ole Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel lähiaastatel kavandatud uute välilasketiirude rajamist väeosade vahetusse lähedusse ning kas see otsus vaadatakse üle?" Vastan. Uute välilasketiirude rajamine, sealhulgas nende paiknemine väeosade läheduses, kuulub Kaitseministeeriumi ja RKIK-i pädevusse. Investeeringuotsused lähtuvad kaitsevõime arendamise pikaajalistest prioriteetidest, olemasolevatest arengukavadest ning riigieelarvelistest võimalustest. Siseministeerium ei kujunda RKIK‑i investeerimise otsuseid ega määra riigikaitselise taristu arendamise prioriteete. Samuti ei ole Siseministeeriumil otsustavat rolli tsiviillasketiirude rajamise investeerimisotsustes, mis tehakse valdavalt erasektori ja kohalike algatuste tasandil. 

Neljas küsimus: "Millised konkreetsed meetmed on kavandatud, et parandada politseinike ja kaitseliitlaste ligipääsu väljaõppeks sobivatele lasketiirudele igas Eesti regioonis?" Vastan. Siseministeeriumi arendustest rääkisin eelnevalt juba esimesele küsimusele vastates ning siin seda uuesti kordama ei hakkaks. Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitseliit kasutavad väljaõppeks eelkõige riigikaitselist taristut ning täiendavalt partnerite hallatavaid lasketiire. Ligipääs sõltub taristu paiknemisest, kasutuskoormusest ning riigikaitselise taristu arendamise otsustest. Tsiviilrelvaloa omanike ligipääs lasketiirudele sõltub eeskätt tsiviillasketiirude ja laskepaikade olemasolust ning nende regionaalsest jaotusest. Siseministeeriumi roll on tagada, et kehtiv regulatiivne raamistik võimaldaks tsiviillasketiirude ohutut ja seaduslikku toimimist ning et olemasolevat taristut oleks võimalik kasutada tõhusalt. 

Viies küsimus: "Kas ja millal kavatsetakse üle vaadata lasketiirude ohutus- ja ehitusnõudeid, et võimaldada väiksemate ja kohalike, sh 50-meetriste lasketiirude rajamist ilma turvalisust kahjustamata?" Vastan. Tsiviil- ja ametiasutuste lasketiirude ohutus- ja ehitusnõuete kehtestamine kuulub Siseministeeriumi pädevusse ning hõlmab nii riiklikke tsiviil- kui ka spordilasketiire. Siseministeeriumis on ettevalmistamisel vastava määruse muutmise eelnõu. Näiteks muu hulgas soovime Riigikogule edastada ka kiireloomuliste relvaseaduste muudatuste paketi juba märtsikuus. See on eelnõu, kus oleme erakordselt laias ulatuses kasutanud erinevaid kaasamise formaate, et lõpuks kõik, kes valdkonnaga on seotud, saaksid muudatustest ühtviisi aru. Tänases keerulises ja ettearvamatus julgeolekuolukorras on vältimatu relva omamise ja käsitlemise regulatsiooni ajakohastamine, et toetada riigikaitselisi vajadusi, tugevdada ühiskonna kaitsevõimet ning tagada avalik ja siseturvalisus. Samuti on meil paralleelselt töös ka näiteks kogu uue relvaseaduse väljatöötamise protsess. Kuivõrd lasketiirude regulatsiooni ülevaatamise puhul on jätkuvalt tegemist prioriteetse ülesandega, siis kaalume käesolevalt siia valdkonda tuua ajutist lisatööjõudu, et saaksime ka selles valdkonnas kiiremini edasi liikuda. Regulatsiooni võimaliku ajakohastamise puhul hinnatakse nõuete proportsionaalsust erinevate lasketiiruliikide ja kasutusotstarvete lõikes, säilitades nõutava ohutaseme. 

Kuues küsimus: "Kas riik kaalub eralasketiirude ja kogukondlike laskekohtade rajamise toetamist riiklike toetusmeetmete, kaasrahastuse või muude stiimulite kaudu ning millistel tingimustel?" Küsimuse lõpp. Vastan. Siseministeeriumil ei ole käesoleval ajal eralasketiirude ega kogukondlike laskekohtade rajamise toetamiseks kehtivaid toetusmeetmeid ega selleks ette nähtud rahalisi vahendeid. Tsiviillasketiirude ja laskepaikade rajamine ning arendamine toimub valdavalt erasektori ja kohalike algatuste kaudu. Võimalike riiklike toetus- ja stiimulimeetmete kujundamine eeldaks eraldi poliitilist otsust ning vastava rahalise katte olemasolu riigieelarves. See on aga kindlasti arutelukoht tulevase riigi eelarvestrateegia planeerimisel. 

Seitsmes küsimus: "Kuidas tagab Vabariigi Valitsus, et lasketiirude arendamise tempo ja regulatsioonid oleksid kooskõlas totaalkaitse kontseptsiooniga ning aitaksid süsteemselt hoida ja arendada ühiskonna laskeoskust?" Vastan. Totaalkaitse kontseptsiooni elluviimine eeldab, et ühiskonna kaitsevalmidus toetub nii riigikaitselisele, siseturvalisuse kui ka tsiviilühiskonna võimekusele. Lasketiirude ja laskekohtade arendamisel on keskne roll riigikaitselise taristu planeerimisel Kaitseministeeriumil. Siseministeerium panustab totaalkaitse eesmärkide saavutamisse oma pädevuse piires, kujundades ohutus- ja regulatiivset raamistikku, mis võimaldab nii riigiasutustel kui tsiviilrelvaomanikel hoida ja arendada oma laskeoskust ohutul ja vastutustundlikul viisil. Nagu ka juba eelnevalt viitasin, siis soovimegi lähiajal vaadata regulatsioonid üle selliselt, et lasketiirude rajamine oleks ka erasektorile rohkem kättesaadav. Seejuures ei ole põhiline ainult lasketiirude enda regulatsioon, vaid relvapoliitika laiemalt. Sellest tulenevalt tulemegi juba sellel kevadel veel Riigikogusse relvaseaduse kiireloomuliste muudatustega. 

Lisaksin siia, et kindlasti on ka siis arupärimise esitajad kuulnud sellest, et Soome on esitanud väga ambitsioonikad plaanid oma lasketiirude ja laskepaikade arvu kahekordistamiseks. Kui ma siis käisin Soomes sealsel ministril külas ja kogemusi õppimas või uurimas, siis küsisin, esitasin selle küsimuse, et mismoodi nad plaanivad siis seda teha, kas neil on mingisugune tohutu selline investeerimisprojekt, kus riik paneb raha sisse, või mismoodi siis seda saavutatakse. Ja vastus oli tegelikkuses mõnevõrra üllatav, kuid üsna lihtne. Nad plaanivad leevendada keskkonnanõudeid, mis kehtivad lasketiirude rajamisele, ja tänu siis keskkonnanõuete leevendamisele nad näevad, et on võimalik kaks korda rohkem lasketiire ja laskepaikasid rajada. Tõenäoliselt siin on mõttekoht siis ka meie jaoks. Me oleme ka oma asutuse lasketiirude rajamisel põrkunud sellega, et keskkonna-, no näiteks müranõuded on väga karmid ja neid ei olegi võimalik, ütleme, mõistlik vahendite hulgaga täita. Investeering läheb tänu nõuete karmusele ebamõistlikult suureks ja meil on siis valida, kas me ehitame seda väga suure raha eest või jätame ehitamata. Ilmselt peaks ikkagi sellele regulatsioonile otsa vaatama. Aitäh!

Teile on vähemalt üks küsimus. Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Kas teie hinnangul on praegune lasketiirude arv ja logistika piisav? Kas on piisav vastav ettevalmistus, mida on vaja teie ministeeriumi ametnikel, ma mõtlen, politsei ja piirivalve ametnikel? On see praegu kaetud kõikide vajaduste jaoks?

Aitäh! Ma vastaks sellele küsimusele isegi mitte ministrina, vaid lihtsalt kodanikuna, kes on kaitseliitlane, vabatahtlik ja kellele väga meeldib lasta. Ei ole piisav! Ilge jama on alati, kui tahad laskmist kokku leppida. Aegu ei ole, kõik on ülekoormatud, võimalusi tuleb otsida tikutulega. Tegelikkuses on see väga suur probleem, et meil ei ole piisavalt selliseid laskmisvõimalusi. Ma ühel nädalavahetusel tahtsin ühele oma lapsele natuke tutvustada laskmist ja proovisin ka eralasketiirudes õnne. Läks ikka pikalt, enne kui ma suutsin jõuda ühe sellise kohani, kus toru ka võeti. Telefonikõne peale öeldi … Jah, ma arvan, et see oli kas viies või kuues koht, mis ma Tallinnast läbi helistasin. Nii et tõepoolest, neid võimalusi ei ole piisavalt. See, et neid võimalusi oleks piisavalt, oleks kindlasti nii Eesti kaitsevõime kui ka julgeoleku huvides, et inimesed, kes soovivad harjutada, seda teha saaksid, sest ainult tänu harjutamisele saab oma oskust parandada ja parem oskus tähendab ka suuremat turvalisust.

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Lugupeetud minister! Me oleme teinud päris mitmeid ettepanekuid seoses relvaseadusega ja üks on olnud muu hulgas see, et eratarbeks ehitatud laskepaikade turvanõudeid leevendada. Mõte on olnud see, et eriti just maapiirkonnas võid selle märgi püsti panna kuskile heinamaale. Loomulikult pead turvalisuse tagama, aga siiski see ohutusnõuet väga palju n-ö madaldaks, et oleks võimalik seal maa peal tulistada. Ise ma pigem olen sellesse suhtunud skeptiliselt, aga kas uue relvaseadusega on teil plaanis ka selliseid turvalõdvendusi teha just eratarbeks laskepaikade puhul?

Aitäh selle küsimuse eest! Lasketiirude ja laskepaikade nõuded ei tulene relvaseadusest, vaid need tulevad ühest määrusest, mille muutmine meil on paralleelselt plaanis. Ma ei nimetaks seda kuidagi ohutusnõuete lõdvendamiseks. Aga me peame endale aru andma, et kui mul näiteks maaomanikuna, metsaomanikuna on olemas jahirelv, siis ma võin igal hetkel minna sinna väikeulukijahile – ma ei tea, jänest laskma või kährikut või mingisugust muud kahju tegevat looma. Keegi käib mul näiteks kanu söömas või muid koduloomi kimbutamas. Väikeulukit ma võin laskma minna niimoodi metsa, et lasen 360 kraadi, lihtsalt puude vahel. Ja seal ei ole mitte mingisugust spetsiaalset ohutustaristut, seal ei ole mitte mingeid muid vahendeid. Seal on lihtsalt puud ümber ja ma pean vaatama, et ma lasen ohutult. Näpp on päästikul ainult siis, kui on plaanis on sooritada lask, kui on olemas sihtmärk ja seal ei ole mitte midagi sellist, mis kuidagi muudab selle lasu ohtlikuks. 

Niipea kui ma tahaksin teha endale väikese harjutusala, näiteks on mul olemas mingi keldriküngas või midagi muud, siis tulevad mängu kohe meeletud nõuded, tuleb hästi suured vallid ehitada igale poole jne. Kõik need ehitusnõuded on kohati päris üksikasjalikud ja suurejoonelised. Nii et siin tekib, mulle tundub, loogiline vastuolu. Kui sul on jahipüss ja sa lähed enda metsa mingit kährikut laskma, siis ei ole mitte midagi vaja. Aga kui ma tahaksin harjutada lihtsalt ühes konkreetses suunas märgi pihta, mis on mul kuskile vastu nõlva pandud, siis raja praktiliselt igale poole mingid meeletud takistused. 

Ma arvan, et siin on võimalik leida mingi mõistlik kompromiss ja vaadata, et me ikkagi üle ei koormaks inimesi nende nõuetega ega ootaks asjatult, et meil neid harjutuskohti rohkem saab olema. Enne teist maailmasõda või enne Nõukogude okupatsiooni oli Eestis oluliselt palju rohkem laskepaikasid ja lasketiirusid. Mõnda neist võime veel kusagil metsatukas silmitseda, on kas mingi kraav või vall, kus vanasti näiteks kohalik Kaitseliit käis harjutamas. Nüüd sellistes tingimustes me enam harjutamist ei võimalda. Tundub, et me oleme võib-olla kusagile teise äärmusesse ära läinud. Nüüd peaksime seda olukorda ümber hindama vastavalt sellele riigikaitselisele situatsioonile, mis meil on.

Madis Kallas, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Ma tegelikult sellest viimasest sõnavõtust ajendatuna küsingi, ei olnud otseselt plaanis. Aga see olukord, mida te kirjeldasite, tundus päris hirmuäratav. Kuidas ja mismoodi – siin kolleeg ka eestpingist küsis – marjulised ja metsaskäijad … Ma ise kahtlustan, et päris nii see ikkagi ei tohiks olla, et 360 kraadi ilma igasuguste ettehoiatusteta või asjadeta võib jahti pidada. Kas sellele vastuolule, mida te kirjeldasite, ehk kui te soovite rajada väikese lasketiiru või harjutada kuskil, kas või kodustes või väiksemates tingimustes, versus see, mida te kirjeldasite, kuidas võib jahti pidada, siis kas te olete plaaninud, kuidas seda olukorda normaliseerida? See tundus minu meelest suhteliselt lubamatu, see olukord, et ühel puhul peab nii ja teisel puhul ei ole mitte midagi.

Aitäh! Ma loodan, et keegi minust valesti aru ei saa. Kui jahimehel lubatakse näiteks minna oma metsas rebast laskma, siis eeldatakse ikkagi, et ta täidab elementaarseid ohutusnõudeid, et ta näeb, mis tema ümber toimub, ja ta ei lase marjuliste või seeneliste pihta. Ta peab veenduma selles, et see lask pannakse toime ohutult ja sinna, kuhu tarvis, sinna, kuhu võib. Selles mõttes on siin teatud vastuolu, et me suudame usaldada jahimeest teatud olukorras metsas lasku tegema, aga kui ta sooviks harjutada, siis see usaldus ja inimese võime relva käsitseda justkui kaob ära iseenesest, ta ei saa enam sellesse ühte valli lasta, talle tuleb kindlasti kolm valli ümber ehitada, hästi kõrged. Eeldatakse, et ta laseb täiesti suvaliselt ja käed käivad nagu juhuslikult. Tegelikkuses ju nii ei ole. Kui ta suudab metsas sihtimist teha ja veenduda, et ei ole inimesi ja ta inimeste pihta ei lase, siis ta peaks suutma seda ka harjutades teha. Selles mõttes ma arvan, et on võimalik neid nõudeid leevendada niimoodi, et ohutusnõudeid kui selliseid, et ohutus sellega ei vähene. Ohutus tuleb ikkagi tagada samal tasemel.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Vladimir Arhipov, palun, arupärijate esindajana!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Head kuulajad! Me räägime sageli riigikaitsest ja räägime valmisolekust, heidutusest, reservist, aga kui tulla sõnadest reaalsesse ellu, siis on üks väga praktiline küsimus: kuskohas meie inimesed siis harjutavad? Lasketiire ja laskekohti on Eestis vähe ja need, mis on, paiknevad ebaühtlaselt. Paljudele reservväelastele, Kaitseliidu liikmetele ja relvaloa omanikele jääb lähim lasketiir tunni aja sõidu kaugusele. See tähendab, et regulaarne harjutamine muutub ajakulukaks ja kalliks. See tähendab, et olemasolev taristu on ülekoormatud ja mitmes piirkonnas puudub see sootuks. 

Kaitsevägi ja Kaitseliit on ise tunnistanud, et olemasolev võrgustik ei vasta vajadusele, ja seda kinnitas ka täna minister siin puldis. Välilasketiirud asuvad sageli väeosadest kaugel, tsiviil- ja sporditaristu ei saa läbi viia vajalikku taktilist väljaõpet. Politsei kasutab partnerite võimalusi, aga need on piiratud. Samas ei ole lähiaastateks kavandatud uute välilasketiirude rajamist väeosade lähedusse. Riiklikke toetusmeetmeid KOV-ile või erasektorile nende loomiseks ei ole ja ranged nõuded muudavad isegi väiksemate, näiteks 50-meetriste lasketiirude rajamise keeruliseks ja kulukaks.

Küsimus on lihtne. Kas me päriselt peame laskeoskust riigikaitse osaks või mitte? Kui me peame, siis peab sellele olema ka selge tegevuskava, rahastus ja regulatiivne tugi. Sest kaitsevõime ei teki deklaratsioonides, see tekib harjutamisest, ja harjutamiseks on vaja kohti. Tänane võimekus ei ole meil kooskõlas ambitsioonidega. Aga mind isiklikult rõõmustab, et minister ka saab sellest aru. Ma väga loodan, et lähimatel aastatel on need puudused kõrvaldatud. Aitäh!

Aitäh! Soovib minister täiendada? Ei soovi. Sulgen läbirääkimised ja oleme läbinud ka kolmanda punkti tänases päevakorras. Peale haamrilööki on võimalus [sõnavõtuks] vabas mikrofonis.

Helmen Kütt, palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud ametikaaslased! Kuigi teid on siin suhteliselt vähe, hetkel me kolmekesi saalis, aga võib-olla teised on läbi telesilla või siis hiljem loevad stenogrammi.

20. veebruaril, reedel pöördus Eesti Puuetega Inimeste Koda Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni, Riigikogu sotsiaalkomisjoni, Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti poole mure ja ka ettepanekutega ühe probleemi lahendamiseks ehk erihoolekande valdkonna probleemkohtade lahendamiseks. 

Oma pöördumises toovad nad välja Riigikontrolli ülevaate ja auditi. Lubage mul nüüd sellest kirjast teatud punktid ette kanda selle tõttu, et see mure on tegelikult tõsine. Võib ju küsida, miks ma räägin seda nüüd, meie kalli kodumaa sünnipäeva eel, kui tähistame 108. aastapäeva. Aga tegelikult on nii, et pidupäevad lähevad mööda, aga iga argipäev peab olema elamisvääriline. Nii ühiskonna, rahva kui ka riigi tugevust hinnatakse kõige nõrgema lüli järgi ja ausalt öeldes hetkel see on päris suur mure. 

Eesti Puuetega Inimeste Koda toob välja, et selliste probleemkohtade korral erihoolekandes on tegemist riikliku riskiga, millel on otsene mõju inimeste põhiõigustele ning pikaajalise mõjuga riigi kuludele. Teeninduskohtade puudus ja omastehooldajate mittetoetamine toob kaasa tööaja vähendamise ja tööturult lahkumise, maksulaekumise vähenemise, pensionimaksete vähenemise ja suurenenud tervishoiukulud ja pikaajalised sotsiaaltoetuste vajadused. 

Seetõttu ei ole valdkonna toetamine üksnes sotsiaalpoliitiline küsimus, vaid otseselt seotud riigi maksutulu ja pikaajalise eelarve tasakaaluga. Nad viitavad ka Riigikontrolli auditile, mille põhjal on järjekorras 2715 inimest. Nii nagu puuetega inimeste kojale kui eestkõnelejale ja suurele kaitseorganisatsioonile toovad nad välja lisaks muredele ka kümme ettepanekut, kuidas sellega tegeleda, et leida lahendus nendele probleemidele. Kõiki kümmet ma siin sisuliselt lahti rääkida ei jõua, sest aeg on selleks napp. Toon välja põhilised punktid nendest kümnest. 

Esiteks on korralduslikud muudatused olemasolevate ressursside sees. Sisulise teenuste planeerimise osas tuuakse välja ka vähendada korduvhindamisi, kasutada avalikus sektoris olemasolevaid andmeid ning rakendada juhtumikorraldust, tagada järjekorrasüsteemi korrastamine eelisjärjekorras kriitilise abivajaduse korral. Tuleks luua ka regulatsioon, mille kohaselt tegelikult on ülevaade olemas, et saaksid piirkonnas olevad kohalikud omavalitsused oma piirkonna inimeste teenusekohti luues kindlustunde ja teadmise, et Sotsiaalkindlustusamet ei suuna teenusekohtadele üldjärjekorras olevaid inimesi, vaid teenusekohad on tagatud kohaliku omavalitsuse n-ö oma inimestele, oma kogukonnas. Need on need ettepanekud. 

Teiseks, tagada kulupõhine rahastus. Kolmandaks, tagada tööjõu ja palgakasvu. Neljandaks, uute teenuskohtade loomise toetamine. Viiendaks, tagada teenuskohtade järjekorras olijatele kohtulahendiga ette nähtud aja jooksul, st lähiajal süsteemi sisenenvatele noortele. Kuuendaks, luua sihtgrupipõhised teenusemudelid kriitilistele rühmadele. Kriitiliste rühmade all tuuakse välja autistid, sealhulgas keeruliste käitumistega autistid, ja teiseks, sügava liitpuudega noored.

Seitsmendaks, võrdsete tervisekaitsenõuete kehtestamine kõikidele ööpäevaringse komponendiga teenustele, sealhulgas üldhooldusteenused, päeva- ja nädalahoiu teenused. Kaheksandaks, omaste omaosaluse kujundamine. Üheksandaks, omastehooldajate toetamine sobiva teenuskoha puudumisel, mille on välja toonud ka Riigikontroll oma kohtulahenditele viidates, et mõistlikuks ajaks on loetud kolm kuud. Ja kümnendaks, toetavate erihoolekandeteenuste üleminek kohaliku omavalitsuse korraldusele. Siin tuuakse välja see, et toetavate erihoolekandeteenuste üleviimine kohalikele omavalitsustele peab toimuma toimiva süsteemi alusel koos riiklikult garanteeritud rahastusega, et vältida teenuste pakkumisel piirkondliku ebavõrdsuse suurenemist. 

Need on need mured, mis on olulised ja millega võiksid Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon ja sotsiaalkomisjon korraldada ühisistungi, kus osaleksid ka Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, puuetega inimeste koda ja kohalike omavalitsuste esindajad. See ühisistung võiks olla avalik istung koos viipekeeletõlgiga. Suur tänu teile! Ilusat kodumaa sünnipäeva!

Aitäh! Madis Kallas, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head kuulajad, vaatajad! Maakoolid ja regionaalpoliitika – ei me saa ilma nendeta. 1. aprilliks tuleb kohalikel omavalitsustel otsustada ära, millise koolivõrguga konkreetne vald või linn uuel õppeaastal jätkab. Näiteks viimase 15 aastaga on suletud või kooliastmeid vähendatud 115 maakoolil. Väga karm suundumus ja väga vale suundumus. 

Ka hetkel on mitmed piirkonnad planeerimas jõulisi samme. Need on aga sammud, mille osas ei tunnetata selle mõju piirkonna arengule ega perspektiivile. See kiirendab oluliselt ääremaastumist ja riigi ning kohaliku omavalitsuse kaugenemist kogukonnast. Koolide sulgemine on äärmiselt oluline ja pöördumatu otsus ja me ei tea, et mõnes piirkonnas oleks ka selleks valimistelt rahvalt mandaati küsitud. Seda ei saadudki teha, sest siis rahvas ei oleks ka õigustatult nende poolt hääletanud. 

Alati on lapsed kõige alus ja nende heaolu kõige tähtsam. Samas, ükski uuring ei kinnita, et 1–6-klassilised või ka 1–3-klassilised väikesed koolid oleksid klassi väiksusest tulenevalt õppeedukuselt kehvemad. Suures klassis omad mured ja väikses klassis omad mured. Sotsiaalne lävimine on samuti sõnakõlks, mida on raske mõõta ja mis ei anna kuidagi kinnitust, et väike algkooli klass jätab lapse mingist sotsiaalsest oskusest ilma. Pigem on probleemid suuremad suuremates koolides, kus õpetaja iga lapseni ei pruugi jõuda. Lisaks veel sotsiaalmeedia ja nutiseadmete sõltuvus, mille kasutust on ka väiksemas koolis lihtsam kontrollida. 

Olen veendunud, et vähemalt algkool peab olema igas piirkonnas, kus elavad lapsed. Väiksed lapsed peavad saama kodu lähedal koolis käia. See on vähim, mida vallad saavad oma inimeste jaoks teha, sest kõik varasemad ja üldjuhul mõistlikud reorganiseerimised ning kärpimiste otsused on juba ka tehtud. Kooli on viidud sageli kokku näiteks lasteaed ja raamatukogud, mittevajalikud hooned on müüdud maha. Aga kooli sulgemiseni need sammud viia ei tohi, siis on selle piirkonnaga kõik läbi. 

Kokkuhoiust on ka vale rääkida. Koolide hooneid tuleb ikka edasi kütta ja hooldada. Lasteaialapsed vajavad ikka edasi süüa, raamatukogud ja spordisaalid peavad samuti jääma kogukonnale avatuks. Ka mõne õpetaja palgafondi kokkuhoid ei too mingit arvestatavat võitu, kui vaadata omavalitsuste terviklikku eelarvet. Lisaks näitab mitme riigi praktika, et esialgu planeeritud kokkuhoid on lõpuks osutunud sootuks vastupidiseks. 

Samas lisanduvad veel täiendav transpordikulu ja hindamatu kuluna see, et paljud lapsed ei saa enam käia jala koolis. See on midagi sellist, mida alahinnatakse, ja seda eriti olukorras, kus üha rohkem lapsi ka suuremates linnades ei käi enam kodulähedasimas koolis. Ja see on absoluutselt vale suund. Maailmas on ka näiteid, kus koolide sulgemise asemel on pandud rõhk huvihariduse kättesaadavuse tagamisele, ühistranspordi kaudu on seda parandatud, aga koolid on piirkondadesse jäetud alles. 

Me oleme kogu aeg rääkinud regionaalpoliitikast. See kas on või ei ole, aga mingeid agasid ei ole. Me süüdistame sageli Vabariigi Valitsust, et nemad ei näe asju teisest küljest. Miks on tähtsad riigiasutused maakondades – kolledžid, kutsekoolid, gümnaasiumid? Miks on oluline ühistransport, arstiabi ja postiteenus? Need ongi üldjuhul tuimade Exceli tabelite põhjal sulgemist väärt, aga õnneks on ka päriselu. Me kõik soovime tegelikult hoida elu igal pool Eestis. 

Kui me nõuame kogu aeg riigilt neid samme, siis kui me ise käitume valdade sees samamoodi, mis õigusega me riigilt nõuaksime kuidagi teistmoodi käitumist? Lapsed peavad saama käia kodulähedases koolis ja kui nemad seda ei ole seni teinud, siis tegeleme veel jõulisemalt selle probleemi lahendamisega, mitte lihtsalt alla andma ja koole sulgema. Lapsed ei ole põhjustes süüdi, et neilt on võetud see võimalus käia kodulähedases koolis. 

Väikekoole peetakse paljude arvates ka hariduse tulevikuks ning see aitab võidelda kõigi kasvavate probleemidega palju paremini võrreldes suurte koolidega, seda eriti vaimse tervise probleemide süvenedes. Kõigis piirkondades on antud aastasadu kooliharidust ja on elatud üle sõjad, näljad ja haigused. Ei ole ületamatu ka tänane aeg ning ühel päeval on taas meie maapiirkonnad need, mis meid toidavad, ravivad, hoiavad ja kaitsevad. Ajaloolised maapiirkonnad on juurtega piirkonnad, kus tunnetuslikud seosed on hoomamatult suuremad sellest, mis silmaga nähtavad või kõrvaga kuuldavad. Seda ei tohi alahinnata. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sellega on vaba mikrofon lõpetatud ja istung lõppenud. Ilusat vabariigi aastapäeva!