Tere päevast, austatud Riigikogu! Me alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 6. töönädala esmaspäevast istungit. Head kolleegid, nii nagu meil ikka tavaks, teeme kõigepealt kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll, palun!

Kohalolijaks on end registreerinud 61 Riigikogu liiget, puudub 40.  

Järgnevalt päevakorra kinnitamine. Ettepanekuid seoses päevakorra projektiga ei ole. Asume päevakorra kinnitamise hääletuse ettevalmistamise juurde.  

Austatud ametikaaslased, panen hääletusele Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 6. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega 58 poolt, vastu 1, erapooletuid 1, on käesoleva töönädala päevakord kinnitatud.

Enne kui me läheme eelnõude ja arupärimiste juurde, on käsi püsti Varro Vooglaiul. Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Suur tänu! Võib-olla ma oleksin pidanud seda küsima enne päevakorra hääletust, aga parem hilja kui mitte kunagi. Meil tekkis selle nädala päevakorda vaadates üks huvitav teoreetiline küsimus. Nimelt, teatavasti töö- ja puhkeaja seadus meie tööd ei reguleeri. Meie tööd reguleerib kodu- ja töökorra seadus. Kodu- ja töökorra seadusest ei ole võimalik leida mitte ühtegi sätet, mis ütleks, et homsel päeval ei peaks istungit toimuma. Kui me seda küsimust arutasime, siis vastuseks öeldi, et see on olnud selline pikaajaline tava, et vabariigi aastapäeval istungit ei toimu. 

Aga minu küsimus on, et kas seda tava ei peaks siis kirjutama kodu- ja töökorra seadusesse. Vastasel juhul on nii, et Riigikogu tööd korraldatakse teistmoodi, kui on kodu- ja töökorra seaduses kirjas. Kodu- ja töökorra seadus ütleb ju väga selgelt, et kui tegemist on istunginädalaga, siis toimuvad istungid esmaspäeval, teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval. 

Aitäh, hea kolleeg! Teie enda küsimuses oli ka vastus olemas: see on pikaajaline tava ja me oleme sellest tavast lähtunud. Arvestades, et Eesti Vabariigi aastapäev on Eesti riigi jaoks aasta kõige olulisem päev, mil me tähistame Eesti iseseisvumise otsust, siis seetõttu oleme me tõesti lähtunud sellest tavast, et see päev on istungivaba päev. Lisaks sellele on selle päeva jooksul nii siin Riigikogus kui ka üle Eesti väga-väga palju üritusi, kus Riigikogu liikmed osalevad. Juba ainuüksi selle tõttu oleks äärmiselt keeruline osaleda Riigikogu istungil, see lihtsalt ei oleks võimalik. Ma usun, et seda võib kaaluda, kas täpsustada Riigikogu kodu- ja töökorra seadust sellise sättega, et riigipühal istungit ei toimu, aga siiamaani ei ole seda peetud vajalikuks ega mõistlikuks. Tõenäoliselt oleks see ühel või teisel moel Riigikogu tööaja mitte kõige otstarbekam kasutamine, kui me seda tegema hakkaksime, sellepärast et me kõik oleme selgelt ühel meelel selles, et homme on Eesti Vabariigi sünnipäev ja me kõik peame seda väga väärikalt tähistama. 

Rain Epleril on ka küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta ja siis läheme eelnõude ja arupärimiste üleandmise juurde.

Aitäh! Iseenesest on selliste pikaajaliste ilusate traditsioonide ja tavade austamine minu arust positiivne. Ma tegelikult tahaksin teha ühe protseduurilise üleskutse. Niipalju kui mina olen aru saanud, [kuulates] kogenumaid kolleege ja vaadates ka varasemalt Riigikogus toimunut, on olnud näiteks tava anda inimestele protseduurilisi küsimusi sel hetkel, kui need tekivad, mitte valida, millal neid anda; on olnud tava, et eelnõusid antakse üle selles järjekorras, nagu on nupud sisse lülitatud, ja nii edasi. Lauri, nüüd, kui sul on veel, me ei tea, kas aasta või kuu jäänud seda Riigikogu juhtida, võiksid sa võtta käsile nende pikaaegsete heade tavade taastamise ja tulla tagasi selle juurde, mis siin on pikalt traditsiooniks olnud. Seda ka muus osas, mitte ainult vabariigi aastapäeva [küsimuses].

Suur tänu! Ma tänan selle ettepaneku eest! Me läheme nüüd eelnõude ja arupärimiste üleandmise juurde. Ma palun esimesena siia Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja. Proua Kaire Karp, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab järgmised seaduseelnõud. 

Vabariigi Valitsus algatab Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust regionaal- ja põllumajandusminister. 

Teine eelnõu. Vabariigi Valitsus algatab kutseõppeasutuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust haridus- ja teadusminister. 

Kolmas eelnõu. Vabariigi Valitsus algatab välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust siseminister. 

Seaduseelnõud on edastatud digitaalselt eelnõude infosüsteemi vahendusel. Tänan!

Suur tänu! Järgnevalt kolleeg Luisa Rõivas, palun!

Suur aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Väliskomisjoni nimel soovin anda üle eelnõu [Riigikogu otsuse] "Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmiseks. Selle sisu on järgmine. 

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 90 lõike 1 punktile 3 ja Riigikogu väliskomisjoni [käesoleva aasta] 23. veebruari otsusele esitab Riigikogu väliskomisjon Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmise eelnõu. Väliskomisjoni 23. veebruari istungil arutati sotsiaalkomisjoni ettepanekut nimetada seoses Riina Solmani Riigikogu liikme volituste lõppemisega Balti Assamblee Eesti delegatsiooni liikmeks Helmen Kütt. Väliskomisjon otsustas toetada seda ettepanekut ning esitada Riigikogu otsuse eelnõu Balti Assamblee Eesti delegatsiooni koosseisu muutmiseks. Kõik dokumendid on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!

Suur tänu! Ja nüüd palun Riigikogu kõnetooli Aleksandr Tšaplõgini. Palun!

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Sel talvel olen saanud valijatelt väga palju kirju. Sisu on enam-vähem sama: palk 1000 eurot, kahetoalise korteri arve 460 eurot, peamiselt kalli kütte tõttu, pluss veel elektriarve. Inimesed ei tule toime. Paljud on sunnitud korteriarvete tasumiseks võtma kiirlaene. Neid laene ei ole aga millegagi tagasi maksta. Ees võib oodata eraisikute pankrotilaine. Sellest tuleneb ka minu ettepanek. Küttearve ei tohiks ületada 10% pere sissetulekust. Kõik, mis läheb üle selle piiri, peaks kompenseerima riik. Meie kliimas ei tohi küte olla luksus. Esitan parlamendile vastava otsuse eelnõu ja palun teie toetust sellele. Aitäh!

Suur tänu! Nii, kolleeg Kersti Sarapuu, palun!

Aitäh, austatud esimees! Head Riigikogu liikmed! Annan rahanduskomisjoni liikmete nimel üle Riigikogu otsuse "Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse" eelnõu. Pikemalt sellel ei peatu. Aitäh!

Suur tänu! Ja kolleeg Reili Rand, palun! Mul on teile ettepanek, hea kolleeg, kui te kaks tükki järjest annate. Tehke üks ära ja siis öelge, et võtate teise. Siis me paneme aja uuesti käima. Nii on meil lihtsam arvepidamist teha.

Väga hea! Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid! Esimesena soovin üle anda arupärimise sotsiaalministrile ja teema on abivajavate laste ja noorte toetamine. 

Nimelt on viimasel ajal avalikkuses juhitud tähelepanu abivajavate laste arvu kiirele kasvule. Erinevate allikate kohaselt on abivajavate laste arv jõudnud rekordtasemeni ning paljudel kohalikel omavalitsustel napib nii rahalisi vahendeid kui ka inimressurssi, et pakkuda lastele ja noortele õigeaegset ja piisavat tuge. 

Kohalike omavalitsuste piiratud võimekus tähendab sageli, et abi jõuab peredeni hilinenult või ebapiisavas mahus. Tegemist ei ole enam üksikute juhtumitega, vaid laiapõhise ja süsteemse väljakutsega, mis mõjutab otseselt laste heaolu, perede toimetulekut ning kogukondade turvalisust. 

Puudulik ja katkendlik varajane tugi suurendab riski, et osa noori satub sotsiaalsesse tõrjutusse, katkestab õpingud või kaldub õigusrikkumistele. Sellel on pikaajalised tagajärjed nii lapse arengule, tema vaimsele tervisele kui ka hilisemale iseseisvale toimetulekule.

Kogu sellest olustikukirjeldusest lähtuvalt ootamegi Sotsiaalministeeriumilt sotsiaalministri [vahendusel] vastuseid, milliseid muutusi on tehtud riigi ja kohalike omavalitsuste teenuste rahastamises ja plaanides; millised on tulevikuplaanid ja mida plaanitakse tõesti astuda selleks, et ükski abivajav laps ei jääks abita, olenemata sellest, kas ta elab Võrus, Tallinnas või Ida-Virumaal. See oleks esimesega kõik. 

Suundun nüüd teise arupärimise juurde, mille tahan samuti üle anda kolleegidega ühiselt. Teema on teehoiu rahastus ja arupärimine on suunatud taristuministrile. 

Ma alustan sellest, et Eesti regionaalne ebavõrdsus ei sünni üksnes töökohtade või teenuste kadumisest konkreetsest piirkonnast, vaid [sõltub] ka sellest, millises seisukorras on inimeste igapäevased ühendused. Paljude maapiirkondade ja ka saarte elanike jaoks algab ja lõpeb ligipääs haridusele, arstiabile, töökohtadele ja ettevõtlusele just pahatihti kruusateega. Eriti problemaatiline on olukord piirkondades, kus kruusateedel [sõidavad] iga päev koolibussid, hooldusautod, ettevõtjad ja kiirabi. 

Tore sõnum oli see, et sel aastal teehoiu rahastus kasvab ning selle [suurendamiseks] kasutatakse ka mootorsõidukimaksust laekuvaid tulusid. Avalikkusele on antud selge sõnum, et rohkem raha tähendab paremaid teid üle Eesti. Tegelikult näitab aga heakskiidetud teehoiukava, et osa maakondi, sealhulgas näiteks Hiiumaa, Läänemaa, Raplamaa, Lääne- ja Ida-Virumaa, ei saa kruusateede mustkatte alla viimiseks järgmisel kolmel aastal ühegi kilomeetri jaoks investeeringuid. Inimesed maksavad automaksu üle Eesti, aga ei näe oma kodukohas selle tulemust. 

Sellest lähtuvalt palumegi taristuministrilt vastuseid, miks on teehoiukavas sellised erisused ja miks kõiki maakondasid ei arendata võrdselt. Kas on plaanis üle vaadata rahastuspõhimõtted, et hoida siiski elus ja arendada ka väiksemaid ja hõredama asustusega piirkondi?

See oleks minu poolt kõik. Aitäh!

Suur tänu! Ja Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel! Täna tahaks rääkida elektrist, elektri hinnast ja energeetikast ning võimalikest otsustest, mis peaksid sündima ka siin Eestis. Arupärimine on mõeldud energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutile ja teema on CO₂-kvoodi tasudest Eestis ja Itaalia otsused. 

Hiljuti oli meil uudis sellest, et Itaalia peaminister Giorgia Meloni on öelnud, et eesmärk on lahutada ETS-i hind taastuvenergia hinnast ning vähendada energiakulude koormust peredele ja ettevõtetele. See on ajalooline otsus, see on väga vajalik otsus. [Sama] peaks tegema ka Eesti riik, arvestades meie viimaseid elektrihindu ja arvestades üleüldist [energia]poliitikat, mis ei ole meid edasi viinud, vaid on tekitanud meile väga-väga suuri elektrihindu, toimetulekuprobleeme ja välja suretanud suuresti ka meie ettevõtete arengu.

Andres Sutt on [avalikkuses] märkinud, et Eesti ei plaani sarnast sammu ning et ETS-süsteem on olnud Eestile majanduslikult positiivne, tuues alates 2013. aastast märkimisväärseid investeeringuid hoonete renoveerimisse ja liikuvusse. Aga mina ütlen selle peale: hea valitsus ja hea koalitsioon, see, mis toimus 2013. aastal ja mis on toimunud vahe[pealsel ajal], ei ole sama, mis on toimunud viimased neli-viis aastat. Tuleb ikkagi kastist välja tulla, vaadata reaalselt probleemile otsa ja teha teistsuguseid otsuseid. Ei saa lähtuda sellest olukorrast, mis meil oli 2013. aastal, ja ei saa lähtuda ka olukorrast, mis meil oli 2020. aastal ja nii edasi. 

Ehk siis mina kutsun küll üles, et vaatame seda otsust väga positiivselt ja teeme kõik selleks, et Eesti inimestel oleksid odavamad elektriarved. Aitäh!

Aitäh! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kuus eelnõu ja kolm arupärimist. Juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. 

Asume tänase päevakorra juurde. Täna on meil kolm arupärimist. Esimene neist on Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme, Anti Poolametsa, Arvo Alleri, Evelin Poolametsa, Rain Epleri, Rene Koka, Siim Pohlaku ja Martin Helme esitatud arupärimine siseminister Igor Tarole Vene-Iisraeli ärimehe Sergei Ugri tegevuse seaduslikkuse kohta seoses Väimela alevikku planeeritava mineraalveekaevandusega. Ma palun siia Riigikogu kõnetooli arupärimist tutvustama Riigikogu liikme Helle-Moonika Helme. Palun!

Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid! Hea Eesti rahvas, kes te kõik seda ülekannet praegu jälgite! Lubage mul juba etteruttavalt soovida teile head kodumaa sünnipäeva. 

Nagu juba hea eesistuja ette luges, see arupärimine on tõesti esitatud Vene-Iisraeli ärimehe Sergei Ugeri tegevuse seaduslikkuse kohta seoses Väimela alevikku planeeritava mineraalveekaevandusega. See on nüüd selline [arupärimine], mis on päriselt sündinud ühendusest rahva ja rahvaesindaja vahel. 

Lihtsalt taustaks ja selgituseks, et see ei ole lihtsalt selline – kuidas ma ütlen? – NIMBY-[teema]. Kogu lugu sai alguse sellest, et kohalikud elanikud Väimelas hakkasid tundma imelikke tervisehädasid, iiveldust ja peapööritust. See kestis pikalt ja ära ei läinud. Lisaks hakkasid nad tundma oma elukohas väga tugevat ja kestvat väävlihaisu. Nad hakkasid asja uurima ja selgus, et nende teadmata on Väimelas alustatud mineraalvee puurimisi. Sealt puuraukudest levis hais üle kohaliku asula ja inimesed olid sellest väga häiritud. Kohalikud inimesed hakkasid siis asja uurima ja selle tulemusena me olemegi siin selle arupärimisega. 

See arupärimine ei ole [esitatud] lihtsalt niisama. Üks asi on see, mis on kirjas siin arupärimises siseministrile. Selle lühike kokkuvõte oleks selline. Me kõik teame, et 2022. aastal algas Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu ja Euroopa Liit on kehtestanud Venemaale juba 20 sanktsioonipaketti, milles kõigis Eesti osaleb. Väga tugevalt on ühel või teisel viisil sanktsioneeritud ka kõik Vene päritolu ärimehed. Me muidugi teame – meil on sellest ajast ka näide täitsa olemas –, et kui sanktsioonid olid kehtestatud ja kõikidel pandi äritegevus kinni, siis mõned väljavalitud said äritegevust jätkata. Ma tuletan teile meelde ekspeaminister Kaja Kallase ja tema abikaasa Vene-suunalist äri. 

Siin on samamoodi. Põhimõtteliselt peaksid sellised äritegevuse liinid ja sellised ärimehed olema meil kõik sanktsioneeritud. Venemaa ärimees Sergei Uger oli tegelikult küll juba enne seda, enne sõja algust registreerinud siin endale Tartumaal Soinastes kuuluva firma Cone Forest OÜ. Ta on seotud ka praegu Venemaal väga võimsalt tegutsevate firmadega. Ta on lauaveetootja Shishkin Les, Fabrika Kofe, Shishkin Les Torg omanik. Muuseas, see Shishkin Les Torg omab ka plahvatusohtlike ja tuleohtlike tööstusrajatiste käitamise litsentsi.

Selline ärimees on saanud meil äritegevuse loa. Ta sai seda luba taotleda ja see talle ka väljastati, sest tal oli kehtiv e‑residentsus. E-residentsus on meil teatavasti üks selline huvitav asi, mis kunagi väga suure hurraaga sisse viidi ja mida on müüdud kui Eesti edulugu. Praeguseks on ka meie julgeolekuasutused ühel või teisel viisil kommunikeerinud, et e‑residentsuse kaudu [imbub] meile päris palju julgeolekuohtu. Kui tal e‑residentsus ära lõppes, siis kummalisel kombel 23. märtsil 2023 – siis, kui sõjategevus käis täie hooga – seda pikendati viieks aastaks. Siseminister oli siis Lauri Läänemets. Seda võib pikendada, aga selleks peab olema täidetud kaks tingimust: taotleja peab olema eelnevalt e‑resident – seda ta oli – ja tal peab olema Eestis püsiv majandustegevus. Ja vaat siit tulevad tegelikult välja päris suured probleemid, sellepärast et tegelikult avalikest andmebaasidest ei nähtu …

Teie aeg!

… et Ugeril oleks olnud sel hetkel Eestis püsiv majandustegevus. Seoses selle kõigega me oleme esitanud päris pikad ja põhjalikud küsimused siseministrile. Ma väga palun, et siseminister loeks ka need küsimused ette, siis Eesti avalikkus kuuleks …

See on korrektne viis, aga teie aeg on praegu läbi.

Ja meil on ka päris palju lisaküsimusi. Nii et ma loodan, et tuleb huvitav debatt. Aitäh!

Aitäh! Härra siseminister, palun teil tulla Riigikogu kõnetooli arupärimisele vastama.

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed, nende hulgas arupärijad! Siseministrile tõesti edastati arupärimine Vene-Iisraeli ärimehe Sergei Ugeri tegevuse seaduslikkuse kohta seoses Väimela alevikus planeeritava mineraalveekaevandusega. Esitati kaheksa küsimust.

Sissejuhatuseks võtan esmalt kokku [info] selle kohta, kuidas arupärimises nimetatud isiku suhtes menetlus on käinud. Sergei Uger taotles e‑residendi digitaalset isikutunnistust – 2018. aastal esmakordselt ja 2023. aastal korduvat isikutunnistust – Iisraeli kodanikuna. Iisraeli kodanikele ei ole ette nähtud selliseid sanktsioone ega piiranguid nagu Venemaa kodanikele. Menetluse käigus viidi läbi tavapärane taustakontroll, kaasates teisi järelevalveasutusi. Keeldumise aluseid ei esinenud. Märgin, et 2024. aastal esitas isik elamisloa taotluse, millest kaitsepolitsei ettepanekul keelduti. 30. detsembril 2025 tunnistas PPA Sergei Ugeri e‑residendi digitaalse isikutunnistuse kehtetuks kaitsepolitseilt laekunud informatsiooni alusel. Täpsemaid põhjuseid ma siin avada ei saa.

Esimene küsimus, mille arupärijad on esitanud: "Siseministeeriumi esindaja Helen Kraavik on öelnud: "E‑residentsuse väljastamisel ja pikendamisel on Venemaa kodanike osas veel karmimad nõuded, kui need kaks, mille hulka kuulub ka püsiv majandustegevus. Ehk et kui varem on isikule väljastatud digi[‑]ID, siis vaadatakse üle, millega ta tegeleb, teeme tugevama taustakontrolli, konsulteerime julgeolekuüksuste asutustega. Tal peab olema Eestis tõestatav, kehtiv majandustegevus." Palun selgitage, millised need veelgi karmimad nõuded on ja miks ei ole lõpetatud Sergeli Ugeri e‑residentsust hoolimata sellest, et äriregistri andmetel tema tegevus Eestis ilmselgelt ei vasta e‑residentsuse nõuetele[.] Kui ettevõte on maksnud äriregistri andmetel 0 eurot riigimakse, 0 eurot tööjõumakse, ettevõttel ei ole müügitulu ega töötajaid, siis kas sellise ettevõtte puhul saame rääkida püsivast majandustegevusest? Kui Siseministeeriumi poolt on kõik e‑residentsuse tingimused väga täpselt sõnastatud, siis palun selgitage, miks antud ärimehe puhul ei ole neid nõuetekohaselt rakendatud?" Küsimuse lõpp. 

Vastan. 1. oktoobril 2025 jõustus siseministri määrus "Suurema rahapesuohuga või terrorismi rahastamise ohuga riikide ja Eestiga justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealase koostöösuhteta riikide loetelu ning nende riikide kodanikele e‑residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise erisused". Selle kohaselt peab Vene kodakondsust omav taotleja täitma korraga kahte tingimust. Esiteks, talle on antud varem välja e‑residendi digitaalne isikutunnistus ja teiseks, tal on Eestis püsiv majandustegevus. Varasema piirangu kohaselt [said] taotluse esitada isikud, kellel oli varem e‑residendi digitaalne isikutunnistus olnud, majandustegevuse nõuet ei olnud sõnaselgelt välja toodud. 

Kuna isik taotles e-residendi digitaalset isikutunnistust Iisraeli kodanikuna, siis ei kohaldunud talle Venemaa kodanikele PPA peadirektori käskkirjaga kehtestatud piirangud. Sergei Ugeri e-residendi digitaalne isikutunnistus on nüüdseks tunnistatud kehtetuks. Kehtetuks tunnistamine toimus eelmise aasta 30. detsembril. 

Teine küsimus: "Milline oli Sergei Ugeri firma Cone Forest OÜ püsiv majandustegevus Eestis 2022. aastal ja kuni 2023[. aasta] märtsini? Kas Ugeril on Eestis majandustegevust, mis ei kajastu ametlikes andmebaasides? Kui majandustegevuse nõue ei ole täidetud, siis palun selgitage, mille alusel pikendati Sergei Ugeri e-residentsust? Kui ettevõttel ei ole müügitulu ja töötajaid, siis palun selgitage, kas sellisel ettevõttel saab olla püsiv majandustegevus?" Küsimuse lõpp. 

Vastus. Kuna isik taotles e-residendi digitaalset isikutunnistust Iisraeli kodanikuna, siis ei kohaldunud talle Venemaa kodanikele PPA peadirektori käskkirjaga kehtestatud piirangud.

Kolmas küsimus: "Cone Forest OÜ 2023. aasta aastaaruandest võib lugeda: "Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad on andnud ettevõttele laenu 1 085 000 eurot." Seega Venemaa kodanik Uger organiseeris rohkem kui miljon eurot oma väidetavasse tulevasse veeärisse Eestis. Rahapesuvastane võitlus on Eestis käinud pikka aega. Venemaa ja Valgevene kodanike tegevus on seejuures Eestis erilise keelu all. Rahapesu Andmebüroo peaks jälgima taolisi rahade liikumisi erilise hoolega. Selgitage palun, kas ja kuidas on võimalik, et sellise raha liikumist ettevõttesse pole keegi märganud ja ses osas pole tekkinud ühtegi küsimust raha päritolu kohta[.]" 

Vastan. Märgin, et Rahapesu Andmebüroo ei ole siseministri valitsemisalas. Alates 2021. aastast on Rahapesu Andmebüroo eraldiseisev valitsusasutus Rahandusministeeriumi haldusalas. Seega oleks sellele küsimusele ehk eelnimetatud asutuse protseduuride kohta asjakohane vastama rahandusminister. 

Neljas küsimus: "[Eesti] Kaubandus-Tööstuskoja andmetel, tulenevalt Euroopa Liidu määrusest, on seatud Venemaa kodanikele või Venemaaga seotud isikutele teatud teenuste osutamise keeld. Keelatud on Venemaale ja sellega seotud isikutele otse või kaudselt osutada arhitekti- ja inseneriteenuseid, õigusabiteenuseid ja IT[‑]alaseid nõustamisteenuseid. Keeld jõustus 07.10.2022. Kas KAPO või Siseministeerium on kontrollinud, kuidas Cone Forest OÜ on saanud ehitada Väimelas puurkaevu ilma neid teenuseid kasutamata? See EL määrus on teatavasti seatud selleks, et Venemaa ei saaks kasvõi kaudselt rajada sanktsioonidega liitunud liikmesriikidesse oma tööstusettevõtteid. Selgitage palun, kui Cone Forest OÜ on kasutanud tellijana ja tööde teostajana Eesti firma BalRock teenuseid, siis kas selline tegevus on Siseministeeriumi ja KAPO vaatest legaalne[.]" Küsimuse lõpp. 

Ja vastan. Kaitsepolitseiamet ei ole tuvastanud Cone Forest OÜ ja selle juhatuse liikme Sergei Ugeri tegevuses viiteid rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumisele. 

Viies küsimus: "Sergei Ugerit ja tema firmat Cone Forest OÜd esindab Eestis ja osutab õigusabi Raul Talts advokaadibüroost Talts & CO. Kas Siseministeerium ja KAPO on kontrollinud, kuidas on Sergei Ugeri kui Venemaa kodaniku puhul olnud võimalik möödahiilimine EL määrusest, mis on kehtestanud sanktsioonid, mis keelavad taolisel juhul õigusabi osutamise teenused?" Küsimuse lõpp. 

Vastan. Riigikogu liikmed viitavad arupärimise punktides 4 ja 5 rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumistele. Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 833/2014 artikli 5n põhjal on keelatud õigusabi-, raamatupidamis-, ehitus- ja arhitektiteenuste, IT[‑alaste nõustamisteenuste] ning muude teenuste osutamine Venemaa valitsusele või Venemaal asutatud juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele. Nimetatud keeld ei kohaldu Eesti äriühingutele, kes on osutanud Cone Forest OÜ-le nimetatud teenuseid. 

Kuues küsimus: "Cone Forest OÜ juba puuritud puurkaev ja plaanitavad 2 puurkaevu asuvad vaid 10 km liitlaste Reedo linnaku puurkaevust ning üks neist võib asuda Reedoga samas veehaardes. Kas veehaarde sügavust on kontrollitud ja kas Eesti kompetentsed asutused on uurinud sellega seoses nimetatud ärimehe, Venemaa kodaniku Sergeid U[g]eri tausta ja analüüsinud, kas tema firma tegevuse puhul on välistatud terrori- ja sabotaažiaktid Nursipalus asuva liitlasvägede linnaku veevarustuse osas?" Küsimuse lõpp. 

Vastan. Kaitsepolitseiamet töötab igapäevaselt nii terrori- kui ka sabotaažiaktide avastamise ja ärahoidmise nimel. Kaitsepolitseiamet teeb igakülgset koostööd nii Kaitseväe, Rahapesu Andmebüroo kui ka teiste arupärimises viidatud riigiasutustega, et tuvastada, ennetada ja tõkestada ohte Eesti Vabariigi julgeolekule.

Seitsmes küsimus: "Postimehe andmetel on ärimees Uger väitnud, et tal on probleem pangaga, et tal on Venemaa pangakonto ja ta ei saa Eesti pangakontot. Selleks peab ta saama Eesti elamisloa, millest aga PPA on keeldunud. Kuidas on võimalik, et isik, kes ei oma Eestis isegi pangakontot, liigutab suuri summasid oma firma kaudu ning keegi selle vastu justkui huvi ei tunne? Kuidas on võimalik, et ajal, kui eesti inimesed peavad meil rahapesu vastase võitluse käigus pankadele ja pangad omakorda RABile aru andma igast oma väiksemastki liigutusest, saab Venemaa kodanikust ärimees püsti panna äri ja valmis puurida ühe puurkaevu kolmest, ilma et keegi küsiks ühtegi küsimust? Ugeril on ka Otepää kandis võimas talu (Postimehe andmetel), mille majandamine ilmselgelt nõuab rahavoogusid. Kui tal pole pangakontot, siis kas on võimalik välja selgitada, kuidas see majandamine käib?" Küsimuse lõpp. 

Vastan. Nagu eelpool mainisin, siseministri pädevuses ei ole kommenteerida Rahapesu Andmebüroo protseduurikat ning vajaduse korral saate seda küsida rahandusministrilt.

Kaheksas küsimus: "Selgitage palun, kas Siseministeerium kavatseb üle vaadata siseminister Lauri Läänemetsa ajal Sergei Ugeri pikendatud e‑residentsuse ning käivitab julgeolekuasutuste täiendava kontrolli Sergei Ugeri ja Cone Forest OÜ suhtes kõigil eelpool nimetatud põhjustel, et välistada igasugune Eesti suhtes vaenulik või ebaseaduslik tegevus[.]" 

Vastan. Sergei Ugeri e‑residendi digitaalne isikutunnistus on tunnistatud kehtetuks 30. detsembril 2025 kaitsepolitseilt laekunud informatsiooni alusel. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Martin Helme, palun!

Aitäh! Ma teen vastustest ühe toreda järelduse: EKRE arupärimise tõttu võtsid ametiasutused ennast kokku ja ühe julgeolekuriski neutraliseerisid ära, kui ma neid kuupäevasid vaatan.

Aga mul on selline küsimus. Ilmselgelt on tegemist topeltkodakondsusega või kahe riigi kodakondsust omava inimesega, kes Eesti riigiga tuli asju ajama Iisraeli passiga, aga samal ajal omab ka Vene kodakondsust, Vene passi ja tegutseb Venemaal. Milline see protseduur meil siis on? Topeltkodakondsusega isikuid on maailmas ju päris palju. Milline see protseduur on? Kas me mingeid muid päringuid ei teegi? Alles siis, kui EKRE teeb arupärimise, vaadatakse uuesti tausta. Kuidas see asi teil käib?

Aitäh selle küsimuse eest! Ilmselgelt julgeolekuasutused töötavad sõltumata sellest, kas arupärimised tulevad või mitte. Kindlasti vaadatakse ja monitooritakse olukorda püsivalt. Juhul kui kellelgi tekib küsimusi – ma saan aru, et teie fraktsioonil tekkisid küsimused seoses sellega, et kohalikud elanikud pöördusid [teie poole] –, siis eks julgeolekuorganid [jälgivad] ka seda, millest kohalikud elanikud [räägivad] ja millest meedia kirjutab. Seda pannakse tähele ja vajaduse korral vaadatakse nendesse juhtumitesse sisse. See on normaalne töö, täiesti tavapärane töö. Selles mõttes oli alus olemas. Täpselt nii ongi, et kui tekivad kahtlused, siis vaadatakse juhtumeid põhjalikumalt. Nagu juuresolevalt pildilt näha, siis täpselt nii juhtuski. Kõik vajalikud protseduurid tehti ära ja e‑residendi digitaalne isikutunnistus tunnistati kehtetuks. Juba tükk aega enne seda oli keeldutud ju talle elamisloa andmisest, sellest keeldumisest on juba rohkem kui aasta möödas. Nii et julgeolekuasutused töötavad kogu aeg, mitte ainult arupärimiste alusel.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Kõigepealt pean ütlema, et see on natukene halb praktika, et te mingite küsimuste juures, mis ei puudutanud otseselt teie valdkonda, ütlesite, et see pole nagu teie asi. Üldiselt on varasemalt [suutnud] ministeeriumid ja ministrid omavahel suhelda. Oleks olnud tore, kui te üldjoontes oleksite andnud ka need vastused, mis puudutasid rahandusministri [valitsemisala]. Loomulikult, detailides ei ole see teie valdkond, aga üldiselt antakse ka need vastused. See oleks olnud korrektne. Aga praegu te läksite nendest väga sujuvalt üle: pole teie asi, millega teine ministeerium tegeleb. 

Teie jutust käis mitmeid kordi läbi [viide], et me ei saanud asjadel sabast kinni selle pärast, et taotlejal oli Iisraeli kodakondsus. Kas sõnum ongi selline, et kui sul on Venemaa ja Iisraeli kodakondsus või Venemaa ja mõne muu riigi kodakondsus ning sa taotled Eesti riigis asju selle õige kodakondsuse alusel, siis Eesti riik mitte midagi teha ei saa? Ja nii ongi. Kahju küll! Tegite õige valiku, et ei [kasutanud] Vene kodakondsust, küsisite asju Iisraeli kodakondsena, ja me midagi teha ei saa.

Aitäh selle küsimuse eest! Kõigepealt selgitan, miks ma ei võtnud kommenteerida teise ministri haldusalas asuva ametiasutuse protseduurikat. Kuna küsimused olid sellised, mis ei soovinud ainult faktilist infot, vaid soovisid hinnangut, siis ei pidanud ma kohaseks hakata hindama teise ministri valitsusalas asuva ametiasutuse tööd – ma ei ole sellega nii detailselt kursis. Asjakohasem ongi tõesti – see on lihtsalt selline sõbralik soovitus – küsida selle ministri käest, kelle haldusalas see asutus asub. Ma ei lähenenud selliselt, nagu ma sooviks vältida küsimustele vastamist, see lihtsalt ei oleks olnud korrektne. 

Aga mis puudutab topeltkodakondsust, siis tõepoolest, topeltkodanikud on meile täiendav mure. See on ka põhjus, miks Eestis on topeltkodakondsus üldiselt keelatud. Eesti ei soovi lubada topeltkodakondsust, pole kunagi soovinud, just nimelt selle pärast, et me oleme julgeolekuküsimustes tundlikud. Just võimalik topeltkodakondsus Venemaaga ja teiste taoliste riikidega on meie vaates probleem. Ega siin head ja väga tõhusat lahendust ei ole. Kui inimene tuleb ja näitab ühte passi, mis antud juhul oli Iisraeli pass – Iisraeli riigiga meil ju mingisugust kana kitkuda ei ole –, ja ta seda teist dokumenti ei esita, siis ei olegi see kohe selge. Kui tuleb Iisraeli kodanik, siis talle ei ole ju otsaette kirjutatud, et ta on ka Venemaa kodanik. Taotlusi menetletakse peaasjalikult ikkagi nende dokumentide alusel, mida inimene on esitanud. Inimene peab aru andma, et tal on kohustus esitada kõik andmed täielikult, ta [ei tohi] midagi varjata. Kui ta on midagi varjanud või jätnud olulise informatsiooni edastamata, siis on Eesti riigil võimalik astuda vastavad sammud. Nagu te eelnevatest vastustest võisite aimata, siis need sammud astuti kohe, kui see informatsioon sai teatavaks. Aga tõepoolest, teie küsimus on asjakohane. Topeltkodanikud on meile alati probleem.

Mart Helme, palun!

Aitäh! No ma ei tea, kes see loll siin on nüüd. Ausõna küsin: kes see loll on nüüd siin? Ta tuleb Iisraeli passiga ja meie kaitsepolitsei ei ole võimeline kontrollima tema tausta ja ei tea, et ta on üks Venemaa suurimaid lauaveetootjaid, ei tea, et ta on Venemaal suur ärimees. Meie kaitsepolitsei sellist tühist faktikest tuvastada ei suuda! Te küll ütlete, et topeltkodakondsus on probleem, aga antud juhul topeltkodakondsus ei ole probleem. Mis sellest, et tal on Venemaal tõsine äritegevus, aga Eestis on tal ainult nominaalne äritegevus. Ja see nominaalne äritegevus on võimalik ainult selle tõttu, et kohalik omavalitsus ja meie vastavad institutsioonid, kaasa arvatud kaitsepolitsei, võimaldavad seda. Võimaldavad seda! Võimaldavad turvariski! Kui ta teeb seal tõesti need kolm puurauku valmis ja näiteks mingi Vene diversantide seltskond otsustab kriitilises olukorras selle vee ja veehaarded mürgitada või midagi muud seal ette võtta, siis see ei ole turvarisk. Ei ole! Kes see loll siin on? Vabandage, kas mina olen loll, kapo on loll, teie olete loll või oleme me kõik lollid?

Aitäh! Ei oskagi sellele küsimusele niimoodi otse vastata. Tahaks siin lihtsalt jääda sündsuse ja viisakuse piiresse. Mainin lihtsalt ära, et kapo tuvastas julgeolekuriski: 2024. aastal esitatud elamisloa taotlus lükati tagasi. See lükati tagasi sel põhjusel, et tuvastati välistavad asjaolud. Kapo teeb oma tööd. Nad tegid ka selle juhtumi puhul oma tööd korrektselt.

Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud minister! No siis ei ole ju töö korrektselt tehtud, kui ta praegu Eestis toimetab. Üks asi on elamisluba, teine asi on sissesõidu võimalus. Mis on luurele ideaalsem kui igasugused topeltkodakondsed? Sellest FSB ainult unistabki, et mõnel identiteeti lahustada, sest siis ta näeb justkui ohutum välja. Sellised asjad peab päris tõsiselt ette võtma. See on julgeolekuasutuste puhul suur küsimus, miks ta on üldse siia sisse saanud tulla. 

Aga ma küsin veel lisaks. Vaadake kas või Julia Latõninat, kes Putini kriitikust moondus vihkavaks Ukraina vaenlaseks. Ta elab kusagil läänes ja tal on ka firma Eestis. Miks me üldse selliste radikaalide firmasid lubame siin pidada? Kas igasugused Ugerid ja Latõninad ei võiks meie äriregistrist välja visata?

Aitäh selle küsimuse eest! Mul on raske pakkuda sellele küsimusele väga lihtsat lahendust. Kui inimene saabub Eesti piirile ja tal on Iisraeli pass käes, siis mis on teie ettepanek: mis me teeme selle inimesega, kellel on Iisraeli pass käes? Iisraeli kodanikele meil piiranguid ei ole. Meil on tegelikult väga head suhted selle riigiga, nende kodanike tegevustesse vaadatakse sügavamalt sisse siis, kui selleks on põhjust. Teie arupärimine viitab põhjustele, miks oli mõistlik kodaniku tegevustesse sisse vaadata. Tegelikult juba enne seda, kui see arupärimine sündis, andis see kodanik sisse elamisloa taotluse. Vaadake, üks asi on e‑residendi digitaalne isikutunnistus, aga hoopis teine asi on elamisloa taotlus. Tegelikult juba selle protsessi käigus, kui see elamisloa taotlus [esitati], mis oleks andnud talle aluse siin pikemalt viibida, [pandi] sellele pidur peale, kaitsepolitseilt [tuli] negatiivne hinnang. 

Mis Julia Latõninat puudutab, siis olen selle teemaga mõnevõrra kursis, olen seda jälginud ja luban, et lähimal ajal vaatame seda [põhjalikumalt], mismoodi ta toimetab. Ei tahaks siin praegu detailidesse laskuda, aga vaatame sellesse asjasse sisse põhjalikumalt.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Rõõm on kuulda, et tänu EKRE arupärimisele võeti jalad kõhu alt välja, hakati liigutama ja lõpuks see e‑residentsus lõpetati. Kui seda aegrida vaadata – 2023 sotsist minister [uuendas] e‑residentsust, 2024 elamisluba ei pikendatud või ei antudki, mis oli juba samm edasi –, siis jääb mulje, et meie poolt 2025. aasta novembris üle antud arupärimine kiirendas selle tausta läbivaatamist ning detsembri lõpus tuli meie jaoks positiivne otsus: nõndanimetatud e‑residendi digitaalne isikutunnistus tunnistati kehtetuks. 

Lähen siit edasi topeltkodakondsuse juurde. Kas Eesti riigil on ülevaade topeltkodakondsetest, nii e‑residentide seas kui ka äritegevust ja riigi julgeolekut [silmas pidades]? Kui palju on näiteks Riigikogus topeltkodakondseid? Kui palju on Eesti valitsusasutustes topeltkodakondseid? Kas see on meie riigile teada?

Aitäh! Ei hakka luiskama, kõikide topeltkodanike kohta maailmas meil tõenäoliselt infot ei ole. Aga me oleme sellest murest teadlikud, ma mõtlen, ka nende puhul, kes asuvad Eestis. PPA jälgib seda siis, kui inimesed ületavad riigipiiri. Üks kõige tõhusamaid viise topeltkodakondsuse tuvastamiseks on see, kui [inimene] ületab riigipiiri Venemaaga. Kui topeltkodanik tahab ületada Venemaa piiri ja selgub, et tal passis – teises passis, mitte Vene passis – Venemaa viisat ei ole, siis juhitakse sellele alati tähelepanu. On olnud ka juhtumeid, kus sedasi on tabatud inimene, kes on Eesti kodakondsuse saanud naturalisatsiooni korras. See tähendab, et on võimalik algatada protsess kodakondsuse äravõtmiseks. See on üks mulle teada olevaid algoritme, kuidas topeltkodakondsuse murega praktikas tegeletakse. Kui inimesel on sünnijärgne Eesti Vabariigi kodakondsus, siis paraku me ei saa mitte midagi teha. Meil ei ole topeltkodakondsus lubatud, aga sünnijärgset Eesti Vabariigi kodakondsust me ära võtta ei saa. Kõikidel muudel juhtudel vaatame asjadesse sisse ja kui on võimalik, siis algatame menetluse.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! No mulle tundub, et Uger oleks elamisloa ka saanud, kui me poleks seda arupärimist teinud. Te ütlesite, et kapo andis protsessi käigus negatiivse hinnangu, ometi on see inimene praegu Eestis, istub seal Lõuna-Eestis, ajab oma asju ja keegi mitte midagi ei tee. Tavainimene oskab guugeldada, aga mulle tundub, et Eesti riik ja julgeolekuasutused seda teha ei oska. Ta on üks Venemaa suurimaid lauavee ärimehi, aga ei, seda me nagu ei näe. Ta tuleb Iisraeli passiga, eks ole, ja see pimestab meid niimoodi ära. Ärge ajage sellist juttu! 

Aga mul on küsimus. Puurkaevude kohta on tehtud ka projekt, kus öeldakse, et kokku hakatakse pumpama ainult 900 kuupmeetrit [ööpäevas], aga kõike eraldi võttes tuleb kokku 2880 [kuupmeetrit ööpäevas]. See tähendab, et ta on veel petnud ka, ta ei pea tegema keskkonnamõjude hindamisi ega hindama mõju põhjaveevarule, ei pea tegema mitte mingeid hindamisi. Võru vald ei ole pidanud vajalikuks ei keskkonnamõjude hindamist ega üldse mingite mõjude hindamist. Kas kapo on huvi tundnud, millest selline vastutulelikkus Venemaa kodaniku vastu seal Võrumaal tuleb?

Aitäh selle küsimuse eest! Ma ei oska omavalitsuse kaalutlusi kommenteerida. Mineraalvee tootmisel kui sellisel ei ole ju iseenesest mitte midagi viga. Mul on endal maakodu Värskas, kohas, kus mineraalvett on toodetud väga pikalt. Ma ei ütle, et selles on midagi halba, et mineraalvett toodetakse. Nüüd, antud isikuga seoses oli tõesti mõnevõrra problemaatiline see, et ta Eestis oma tegevust alustades teavitas ainult ühest kodakondsusest, Iisraeli kodakondsusest. Kohe kui ta 2024. aastal elamisloa taotluse tegi, tuvastati asjaolud, mis ei võimaldanud talle elamisluba anda. Ja nii ongi. See, kas see isik on siin Eestis või mitte, ei oma selles mõttes tähtsust. Tema suhtes on otsused tehtud, nii digitaalse isikutunnistuse kui ka elamisloa kohta. Kui ta on Eestis, siis järelikult ei ole tema puhul hinnatud julgeolekuohtu nii suureks, et ta ei tohiks Eestis üldse olla, lihtsalt tema äritegevust siin on piiratud.

Aitäh! Evelin Poolamets, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Soome on näiteks piiranud julgeoleku kaalutlustel kinnisvara omandamist strateegilistes piirkondades. Ma leian, et ka vesi on strateegiline maavara. Kas sellest juhtumist on Siseministeerium ka midagi õppinud? Kas on võetud kasutusele mingeid meetmeid? Topeltkodakondsusega inimesed võivad ju meile kahju teha nii julgeolekuliselt kui ka seal kohapeal Väimelas. Mis seal siis toimub? Kas teil on sellest ülevaade olemas ja kas selle põhjal on tehtud ka mingeid järeldusi?

Aitäh selle küsimuse eest! Ma eeldan, et kõik Siseministeeriumi valitsemisala asutused on õppimisvõimelised ja igast juhtumist tehakse järeldused, neid analüüsitakse ning võetakse järgmiste juhtumite korral või järgmistes sarnastes olukordades arvesse. Ilmselgelt on õppimiskohti olnud ka varem, muidu oleks võib-olla see elamisloa taotlus 2024. aastal läbi läinud, aga see ei läinud läbi. Järelikult on õppimiskohti olnud ka varem. Kindlasti on õppida ka sellest juhtumist. Ma ei oska siin sisuliselt midagi rohkem lisada. Kindlasti toimetavad vastavad teenistused iga korraga aina paremini.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Arvestades konteksti, kus teie enda erakonnakaaslasest välisminister kisub siin pidevalt särki ribadeks ja räägib, kui printsipiaalsed me ikka peaksime idanaabri ja sealsete tegelaste suhtes olema, on see lugu pehmelt öeldes kummaline, kas või juba see e-residentsuse pikendamine 2023. aastal. Te siin rääkisite meie julgeolekuasutuste põhjalikkusest. Sõja agressiivne faas oli selleks ajaks juba aasta aega käinud, kui seda pikendati. 

Nüüd, teine küsimus selle põhjalikkuse kohta või tausta illustreerimiseks. Te ütlesite, et 2024. aastal [esitati] elamisloa taotlus, millele vastati keelduvalt, aga see ei toonud kaasa mitte mingisugust [muudatust] e-residentsuse vaates. Möödunud aasta novembris andsime sisse selle arupärimise ja 30. detsembril e-residentsus tühistati. Tundub ikka natuke sedamoodi, et ei ole seda põhjalikkust. Oskad sa seda kuidagi selgitada?

Aitäh! Ma oskan seda selgitada niimoodi, et e-residentsus ja päris residentsus ongi mõnevõrra erinevad asjad. E‑residentsus ei anna Eestis viibimise õigust ja tõenäeoliselt seetõttu on ka protseduurid mõnevõrra erinevad. 2023. aastal pikendati ametiasutustele teadaolevalt Iisraeli kodaniku olemasolevat e-residentsust. Ilmselt oli tegu üsna rutiinse protseduuriga ja võib-olla ei vaadatud seda nii põhjalikult, kuna e-residentsus ei anna alust Eestis viibimiseks. Kõigi nende toimingute puhul, mis annavad aluse Eestis viibimiseks, on taustakontroll kindlasti põhjalikum: vaadatakse mõnevõrra rohkem andmeid, küsitakse rohkem taustaandmeid, ja sealt tuleb ka rohkem asju välja. Selles mõttes siin vastuolu ei ole. E‑residentsus omal ajal loodigi selleks, et üha rohkemad inimesed saaksid e‑Eesti kaudu legaalselt ettevõtlusega [tegeleda] ja lihtsamalt, ilma siia kohale tulemata. Nüüd on siin ka teatud õppimiskohad. Eks olukord on oluliselt muutunud pärast 2022. aastat.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kas Rain Epler on arupärijate esindaja? Selge. Siis kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Rain Epleri. Palun!

Aitäh, härra juhataja! Head kolleegid! Nagu siin juba istungit sisse juhatades jutuks oli, on vabariigi sünnipäev ja seetõttu on päevakord hõredam ja homme ei tee [parlament] üldse tööd. Ma püüan selle asja lühidalt kokku võtta.

Pehmelt öeldes huvitav kaasus. Vene-Iisraeli ärimees Uger, kes plaanib siseneda Eesti mineraalveetootmise ärisse, on siin e‑residendina tegutsenud juba päris pikalt, alates 2018. aastast. 2023. aastal tema e-residentsuse viieaastane periood lõppes ja seda pikendati. Selleks ajaks oli Venemaa sõja 2022. aastal alanud agressiivne faas juba aasta aega kestnud. Arvestades Eesti meelsust Venemaa suhtes ja neid loosungeid, mida meie riigi esindajad või valitsuse esindajad on pidevalt [edastanud] ja mida ka jõuametite esindajad on [edastanud], et kõike Venemaaga seonduvat hakatakse vaatama väga põhjalikult, [on üllatav, et] 2023. aastal tema e-residentsust siiski pikendati.

Minister ütles, et võib-olla vaadati, et tal on Iisraeli pass, ja pikendati ära. Samas, lihtne Google'i otsing oleks andnud selge pildi sellest, et mees on Venemaal ikkagi väga suur tegija. Ma arvan, et juriidiliselt – minister tuleb võib-olla uuesti pulti ja kommenteerib seda – ilmselt [selgitatakse] seda nii, et Iisraeli inimestele ei olnud Venemaal äri ajamine keelatud. Aga tuletame meelde, et kui Venemaa sõda algas, siis paljud lääne ettevõtted lõpetasid seal oma tegevuse. Minu arust me ei peaks Eestis võtma sellist seisukohta, et kui ta Iisraeli passiga Venemaal tegutseb, siis las tegutseb meil ka.

Aga asi läheb veel huvitavamaks. 2024. aastal esitas sama mees elamisloa taotluse ja selle andmisest keelduti kapolt tulnud sisendi alusel. Ometigi ei toonud see kaasa mitte mingisugust [muutust] selles, et see mees siin Eestis e-residendina edasi toimetab. 

Möödunud aasta 12. novembril andsime meie sisse arupärimise, et asjas selgust saada, et kuidas ta siin niimoodi tegutseda saab. Ja näete, mõjus! Täna sai minister tulla pulti ja öelda, et 30. detsembril möödunud aastal, enne aasta lõppu, tema e‑residentsus tühistati. Nii et selle asjaga on justkui ühel pool.

Ma saan aru, et sellel ärimehel on püsti ka kohtuvaidlus meie jõuametitega. Aga täna oli seesama Vene ärimees Väimelas. Või toimus see Võrus? Ma praegu täpset asukohta ei tea, aga igal juhul Võrumaal toimus kohtumine, kus osales ka see Vene ärimees. Ja sellel kohtumisel vahendas vallavanem Raul Tohv, kes on minu teada keskerakondlane, [infot], et see ärimees oli võtnud oma avalduse kohtus tagasi, kuna väidetavalt on Politsei- ja Piirivalveamet talle lubanud, et kui tehas on valmis ja alustab majandustegevust, siis antakse talle elamisluba. 

Siseminister – võib-olla tuli ka talle siit uut infot värskete arengute kohta – peaks nüüd [ministeeriumisse] tagasi minnes koosoleku kokku kutsuma ja püüdma koos ministeeriumiametnikega natukene mõtestada, kas siis niipidi saab, et Vene ärimees kasutab mingisuguseid auke, milleks antud kontekstis e-residentsus kindlasti on, saab siin ettevõtte vaikselt toimima – nagu minister ütles, Euroopa sanktsioonid sellisel juhul ei rakendu, kui teenuseid, näiteks õigusabiteenust, osutatakse Eestis registreeritud ettevõttele –, saab ettevõtte käima ja siis PPA annab talle elamisloa. Nii me siin seda Venemaad kõik koos põlvili surume! 

Pärast tänast arupärimist jäi õhku ohtralt küsimusi. Ma väga loodan, et Kagu-Eestist riiki valitsema tulnud siseminister suhtub teemasse tõsiselt. Võib-olla saame sel teemal edasi rääkida ja asjasse rohkem selgust. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas härra minister soovib sõna? Ei soovi. Siis sulgen läbirääkimised ja ühtlasi lõpetame meie esimese päevakorrapunkti käsitlemise. 

Liigume edasi. Tänane teine päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Reili Ranna, Riina Sikkuti, Helmen Küti, Anti Allase, Jaak Aabi, Tanel Kiige, Andre Hanimäe, Enn Eesmaa ja Kersti Sarapuu esitatud arupärimine siseminister Igor Tarole Politsei- ja Piirivalveameti päästekopterite võimekuse ja valmisoleku kohta. Palun arupärimist tutvustama Riigikogu liikme Reili Ranna. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid ja austatud inimesed, kes te jälgite meid veebi vahendusel! Eesti inimeste turvalisus merel, maismaal ja eriti Lääne-Eesti saartel sõltub sellest, kui kiiresti suudab riik kriitilistes olukordades abi kohale tuua. Päästekopteritel on siin keskne roll. Need on sageli ainsad, mis suudavad jõuda abivajajani õigel ajal. Lisaks otsingu- ja päästetöödele täidavad kopterid üliolulist meditsiinilist ülesannet, kandes elu[ohtlikus] või kriitilises seisundis patsiente spetsialiseeritud haiglatesse. Kiire meditsiiniline transport võib paljudel juhtudel määrata inimese edasise prognoosi ning on elutähtis teenus piirkondades, kus haiglaravi võimalused on piiratumad. 

Praegune kopterivõimekus ei vasta paraku Eesti vajadustele. Päästekopterid on vananenud, nende hoolduskulud suurenevad ning mitmed elupäästmiseks vajalikud tehnilised omadused, sealhulgas jäätumistingimustes lendamise võime, ei ole piisavad. Samuti on kopteripargis puudu vähemalt üks täiendav õhusõiduk ning puudub pikaajaline investeerimiskava, mis tagaks võimekuse säilimise ja arenguvõimalused. 

Kitsaskohad puudutavad ka meditsiinilende. Kolme kopteri peale üles ehitatud süsteem ei taga igapäevast täisvalmidust ning [piiratud] tehniline saadavus seab ohtu nii pääste- kui ka meditsiinilise transpordi järjepidevuse. Samal ajal ei ole ka meeskondi piisavalt, et tagada ööpäevaringne reageerimisvõime kahest baasist, mis oleks hädavajalik üleriigilise katvuse saavutamiseks. 

Riigi plaanides on Politsei- ja Piirivalveamet ette näinud Saaremaale teise valmidusbaasi rajamise, mis on eriti oluline just saarte ja rannikualade jaoks, kus abi jõudmine on logistiliste eripärade tõttu [raskendatud]. Praegu ei vasta reageerimiskiirus Läänemere piirkonnas "kuldse tunni" põhimõttele – ajaaken, mille jooksul on elude päästmisel kõige suurem mõju. Seetõttu on teise baasi mehitamine ja piisava kopteri- ja meeskonnajõu tagamine vältimatu, et tagada kõigile inimestele kiire ja võrdne abi, sealhulgas meditsiiniline abi. 

Nagu me kahjuks teame, kehtivas riigi eelarvestrateegias uute kopterite ostuks eelarvevahendeid ette nähtud ei ole. Sellest tulenevalt esitasimegi siseministrile küsimusi nii Siseministeeriumis valminud analüüsi kohta [kui ka selle kohta,] milline on riigi plaan päästekopterite [võimekuse] arendamiseks. Ma kõiki küsimusi ette ei loe. Ma arvan, et kõigil on lihtsam jälgida, kui minister need enne vastamist sissejuhatuseks ette [loeb]. Aitäh!

Suur tänu! Arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli siseminister Igor Taro. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Siseministrile edastati arupärimine Politsei- ja Piirivalveameti päästekopterite võimekuse ja valmisoleku kohta ning esitati viis küsimust.

Teema sissejuhatuseks märgin, et koostöös Politsei- ja Piirivalveameti lennusalgaga pakuti Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonile detsembrikuus võimalust lennusalgas kohapeal meie võimekusega tutvuda. Seal räägiti üksikasjalikult, millised on meie võimekused ning milles nähakse puudujääke. Minu teada osales seal ka üks arupärimise esitajatest. 

Aga nüüd küsimused. Esimene küsimus: "Käesoleva aasta esimeses pooles pidi Siseministeeriumis valmima analüüs hindamaks päästekopterite vajadusi. Palun andke ülevaade, millised olid analüüsi tulemused päästekopterite vajaduste ja tulevikuvõimekuste kohta ning kuidas plaanib ministeerium neid tulemusi edasistes otsustes arvesse võtta?" Vastan. Analüüsi käigus kaardistati olemasolevate päästekopterite peamised võimelüngad. Need on, esiteks, piiratud tehniline saadavus. Olemasolevate kopterite tehnilised erisused ja sellest tulenevad piirangud, muu hulgas tehniliste rikete likvideerimiseks kuuluv aeg, mõjutavad oluliselt kopterite saadavust. Teiseks, pikad korraliste suurhoolduste ajad. [Hoolduse tõttu] peab üks kopter keskmiselt iga nelja aasta tagant olema eemal kuni 12 kuud. Kolmandaks, jäätumisvastase süsteemi puudumine kõikidel kopteritel. Võimekus on vaid ühel kopteril, mis aga paraku tehniliselt ei tööta ja ei ole kasutuskindel. Need olid siis kolm kõige suuremat võimelünka.

Võimelünkade terviklikuks lahendamiseks tuleb kõik kopterid ühekorraga ja esimesel võimalusel asendada. Riigi ülesannete täitmiseks on otstarbekas jätkata sama suurusklassi [kuuluvate] mitmeotstarbeliste kopterite kasutamist. Erinevatele päästesündmustele kopteritega kiiremini ja efektiivsemalt reageerimiseks, sealhulgas kopterite reageerimisvalmiduse tagamiseks rohkem kui ühest asukohast ning kopterite tehnilise saadavuse parandamiseks on vaja planeerida kopterite arvu suurendamist. Kopterite arvu suurendamine eeldab senise põhibaasi laiendamist ja lennusalga personali suurendamist. 

Teine küsimus: "Milline on valitsuse plaan päästekopterite võimekuse uuendamiseks ja arendamiseks? Palun selgitada ka[,] millises ajakavas ja millistest meetmetest on kavandatud uute kopterite soetamine ning milline on selleks kavandatud ajakava?" Vastan. Kasutusel olevate kopterite elukaarepõhine asendamine on planeeritud ajavahemikku mitte hiljem kui 2032–2035. Elukaare [pikkus] nendel kopteritel on 25 aastat. Nagu ma eelnevalt ütlesin, on kõikide praeguste võimelünkade terviklikuks lahendamiseks vaja kõik kopterid ühekorraga ja esimesel võimalusel asendada. Kehtivas riigi eelarvestrateegias uute kopterite ostuks eelarvevahendeid ette nähtud ei ole. Otsime kopterite asendamiseks aktiivselt rahastamisvõimalusi, misjärel oleme valmis [need välja vahetama] ka enne [kopterite] planeeritud eluea lõppu. Kopterite hanke ettevalmistamisest kuni tarneni tuleb arvestada seejuures vähemalt kolme kuni nelja aastaga. 

Kolmas küsimus: "Kuidas on ministeerium kavandanud lahendada vajaduse lennumeeskondade ja tehnikute arvu suurendamiseks, et tagada päästeks ja otsinguteks vajalik valmisolek kogu riigis?" Vastan. Praeguse reageerimisvõimekuse hoidmiseks, mille korral on ühest asukohast üks kopter valmis ööpäevaringselt välja lendama 15 minuti jooksul, ei ole vaja lennumeeskondade ja tehnikute arvu suurendada. Paralleelselt rohkem kui ühe kopteri väljalennu valmiduse tagamine, sealhulgas rohkem kui ühest asukohast, eeldab lisaks personali suurendamisele ka kopterite arvu suurendamist ning põhibaasi laiendamist. 

Neljas küsimus: "Kuidas hindab ministeerium praegust reageerimiskiirust Eesti vastutusalal ning kas on plaanis astuda samme, mis tagaksid kriitilistes olukordades abi jõudmise õigeaegselt ka Lääne-Eesti saartel ja rannikualadel?" Vastan. 2025. aasta lõpuks saavutasime olukorra, kus PPA lennusalk on valmis väljakutsele minema 15 minuti jooksul. See on väga suur edasiminek. Varem oli see aeg üks tund. Nagu ma eelnevalt mainisin, siis tulevikku vaadates soovime, et koptereid oleks tänasega võrreldes siiski rohkem. See tagaks veelgi parema reageerimisvõime. PPA kopterivõimekuse arendamiseks on sel aastal plaanis uuendada PPA lennuvõimekuse arendamise kava järgmiseks kümneks aastaks.

Viies küsimus: "Millised on ministeeriumi seisukohad seoses Saaremaale teise valmidusbaasi rajamisega ning millal võiks eeldada vastava võimekuse loomist?" Vastan. Saaremaal asuv PPA Kuressaare piirivalvekordon ja kopteriangaar on kasutamiseks valmis. See, milline on plaan ja ressursivajadus, et tagada päästekopteri reageerimisvalmidus püsivalt rohkem kui ühest asukohast, selgub pärast PPA lennuvõimekuse arendamise kava uuendamist. Tänan!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Lauri Läänemets, palun! 

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Ma detailide kohta küsima ei hakka, sest see analüüs, vähemalt üks analüüs, mille te siin osaliselt ka ette kandsite, algatati juba minu ajal. Ma arvan, et sisuliselt on kõik õige, millest te rääkisite. Ja kindlasti on meie toetus sellele olemas. 

Minu mure on lihtsalt selles, et te ütlesite, et teil tuleb mõned analüüsid veel teha ja siis saab hakata raha küsima. Tegelikult me olime eelmise aasta alguses juba nii kaugel, et see kopterite teema oleks läinud eelarvestrateegiasse. Varem oli meil valitsuses kokkulepe, et 0,25% julgeolekukulutustest läheb laiapindsesse riigikaitsesse. Nüüd, kui julgeolekukulusid on miljardi võrra suurendatud, oleks saanud ka selle küsimuse ära lahendada. 

Ma küsin: kas teie vastus on, et tuleb analüüsida veel aasta või kaks, või läheb see selle aasta augustis riigi eelarvestrateegiasse sisse? Kas teil on selles [küsimuses] mingi põhimõtteline ja kindel seisukoht või saab Reformierakond jälle "ei" öelda?

Aitäh! Ma täpsustan, et analüüsid on tehtud. Selleks et vahendeid planeerida, on tarvis uuendada PPA lennuvõimekuse arendamise kava. Analüüs on tehtud, lihtsalt uuendamist vajab kava, kuhu saavad kirja need vajalikud sammud, mida me soovime [astuda]. [Näiteks see,] et kui me soovime kopterite arvu [suurendada], siis meil on tegelikult vaja mitte kolme kopterit, vaid viit kopterit; kui me soovime pikaajalise hoolduse aega vähendada, siis kas me tekitame mingisuguse hooldusvõimekuse siin kohapeal, et kopterid ei peaks peaaegu aasta aega Belgias olema. Kõik need asjad tuleb sellesse kavasse kirja panna ja ressursivajadus eelarvesse [planeerida]. 

Ega meile kummalegi ei ole saladus, mis see suurusjärk enam-vähem on – paarsada miljonit. Ilmselt tunnetus, et ollakse sellele hästi lähedal, võis ju varem olla, siis, kui meil olid riigikaitsekulud kolm koma midagi protsenti. Nüüd me võtsime eesmärgi tõsta need üle 5%. Olukord ongi oluliselt erinev võrreldes toonasega. 

Kust need 200 miljonit tulevad? Eks me peame arutelusid, mida see laiapindne riigikaitse tähendab ja kust see raha peaks tulema, arvestades, et kopterid ei osuta olulist teenust mitte ainult sisejulgeoleku ja siseturvalisuse valdkonnas, vaid ka õhuturbemissiooni seisukohast. 200 miljonit keegi kusagilt oma kõhu alt niisama kergekäeliselt välja ei anna. 

Aga kopterite uuendamise küsimusega ma olen valitsuskabinetis käinud, olen välja [öelnud], et me seda vajame. Ma arvan, et see oli selle nädala paiku, kui meil toimus suurepärane pardumine Ecuadori laevale. Seda tehti ühelt kopterilt ja mereväe aluselt korraga. Siis saigi kirjeldatud, milline lünk meil on. Kui me tahaksime parduda kahelt kopterilt, siis peaks kopterite hulk olema suurem ja need peaksid olema uuemad ja võimekamad. 

Ühesõnaga, see teema ja see mure on tähelepanu keskpunktis. Siseministrina ma kindlasti hoian sellel kätt pulsil ja tuletan seda valitsuses meelde. 

Helmen Kütt, palun!

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Ega ma sellest vastusest, mis minu kolleegi küsimusele kõlas, täpselt aru ei saanud, kas te lähete augustis selle paarisajamiljonise nõudega, et näiteks üks kopter hankida – kui te ütlete, et hanke läbiviimine võtab pikemalt aega –, või mitte. Kas see on augustis üks teie prioriteete? 

Ja võib-olla väike kommentaar enne küsimust. Lõdva randmega jagati hästi teenivatele inimestele tagasi päris suur summa, samas [on meil vaja leida] 200 miljonit. Nagu te ka ise ütlesite, kopterid ei ole mitte ainult turvalisuse tagamise ja riigikaitse küsimus, need on ka selleks, et vajaduse korral tuua saartelt ära mandrile abi vajavad inimesed, [näiteks] ootamatu terviserikke või õnnetuste korral. Tõenäoliselt valdab seda valdkonda paremini tervise- või sotsiaalminister. Aga kas teie teada on olnud olukordi, kus selle tõttu, et seda võimekust ei ole, on inimesed elu kaotanud?

Aitäh! Alustan viimasest otsast. Mul ei ole hetkel andmeid selle kohta, millised on olnud need juhtumid, kus keegi on elu kaotanud just selle tõttu, et kopter ei ole olnud lennuvõimeline. Ma ei välista, et niimoodi on võinud juhtuda. Kolme kopteri korral, mis meil olemas on, on arvestuslikult üks kopter kogu aeg lennus, aga tegelikult 24/7 ja 365 päeva aastas see kopter saadaval ei ole, sest mõnikord saavad kopteri lennutunnid täis ja see tuleb panna näiteks ööpäevasesse hooldusesse. Võib tekkida selline ajaaken, kus üks kopter on näiteks ööpäevases hoolduses, lühikeses hoolduses, teine on keskpikas hoolduses, see on poolenisti avatud seal angaaris, ja kolmas on Belgia tehases. See on põhjus, miks me soovime viie kopteri süsteemile üle minna. Sellisel juhul saab välistada selliseid olukordi, et tuleb see ööpäevane hooldus peale ja mitte ühtegi masinat lennus ei ole. 

Mis neid hästi teenivaid inimesi puudutab, siis need hästi teenivad inimesed on ka meil sisejulgeoleku valdkonnas. Nende seas on ka politseinikud, [sealhulgas] patrullpolitseinikud, kes teenivad üle 2000 euro brutos. Neid on ka väga paljudes teistes olulistes valdkondades, kus meie jaoks on olnud selge, et sissetulekute suurendamine on ühiskonna vaates oluline. Selles mõttes on meil ühendatud anumate süsteem. Ka siis, kui me oleks kogu selle aasta palgatõusuraha kokku pannud, oleks kopterite ostmiseks veel puudugi jäänud. Me peame selle olukorraga arvestama. 

See, milliseks RES-i tulemus kujuneb, ma praegu ei oska ennustada, ma ei taha ka katteta lubadusi anda. Kindlasti on see mul ühe olulise teemana prioriteetide [eesotsas], aga tuleb aru saada, et meil on olulisi teemasid veel. Meil on elanikkonnakaitses ja laiapindses riigikaitses veel olulisi võimelünkasid, millega tuleb tegeleda. Kõik sõltub sellest, millised on riigi ehk meie kõigi ühised majanduslikud võimalused. Kui tulevad uued majandusprognoosid ja laekumiste raportid, siis saame vaadata, kas meil tekib täiendavaid vahendeid, mida erinevate prioriteetide vahel [jagada]. Kõik sõltub sellest, kas siseministril on kasutada täiendavalt 30 miljonit või 300 miljonit. Sellest sõltub päris palju, mida me saame ära teha.

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud minister! Löön ka enda peas kokku neid numbreid, mis te ütlesite. Tegelikult teil ju seda varianti, et eelarvesse panekuga oodata, väga ei ole. Kui te ütlete, et tarneaeg on ka sihuke kolm-neli aastat ja 2032 peaks olema kogu park välja vahetatud, siis pehmelt öeldes läheb [ajaga] kitsaks. 

Aga minu küsimus puudutab laiapindset riigikaitset. Me teame, et need kopterid on tegelikult väga olulised ka meie liitlastele, mille põhjal võiks ju teha järelduse, et need kopterid on ka julgeoleku ja riigikaitse mõttes väga olulised. Ometigi te rõhutate, et vaatamata sellele, et me oleme tõstnud riigikaitsekulud 5%-ni SKP-st, on Siseministeeriumile ja siseministrile raha justkui vähemaks jäänud, võimalusi on vähem. Miks ei ole need kopterid laiapindse riigikaitse sees? Kas te olete seda valitsuses või kaitseministriga arutanud? Tegelikult ei ole see ju mitte ainult sisejulgeoleku, vaid ka laiemas plaanis Eesti julgeoleku küsimus, et need kopterid siia saabuksid.

Aitäh! Oleme seda arutanud valitsuskabineti nõupidamisel ja väga tuliselt eelarveläbirääkimistel, rääkides küll mõnevõrra väiksematest summadest, mis puudutasid kopterite erakorralisi hoolduskulusid. Kindlasti ei ole me seda teemat kuidagi arutamata jätnud. 

Nüüd, kui me räägime laiapindsest riigikaitsest, siis neljaks aastaks, aastateks 2023–2027, on sinna planeeritud suurusjärgus 170 miljonit ja väga paljude erinevate tegevuste peale. Seal on mitukümmend tegevust. Nii nagu me enne rääkisime, üksnes kopterite väljavahetamine maksab kusagil 200 miljonit ehk natukene rohkem kui kogu see laiapindne tegevuskava nelja aasta peale kokku. Ma ei ütle, et see kuidagi välistab selle elluviimise. See ei välista seda. Nii nagu te siin juba arvutasite, selleks, et me saaksime selle rehkenduse tehtud viimasel piiril, arvestades kopterite eluiga, peab hange välja minema aastal 2028, mitte hiljem. Me tahaksime seda tegelikult varem teha, esimesel võimalusel. 2030. aastate esimese poole teine veerand tundub ikkagi päris [kauge] tulevik, arvestades meie vajadusi ja võimelünkasid. Nii et me kindlasti pingutame selle nimel. 

Esimene ja kolmas kopter on soetatud välisvahendite eest, ainult teine on soetatud riigieelarve vahenditest. Minu teada on Siseministeerium ka juba varem proovinud Euroopa ühisest reageerimisreservist vahendeid saada, et arendada PPA lennu[võimekust] ja vajaduse korral jagada seda ka naaberriikidega, aga millegipärast ei ole see meil siiamaani õnnestunud. Eestit ei ole valitud riigiks, kelle lennu[võimekusse] sellest ühisest kriisireservist panustada. Aga see ei tähenda, et me neid katseid ei jätka. Kui mitte varem, siis aastal 2028 rakenduv Euroopa Liidu uus eelarveperiood lubab umbes kümme korda rohkem vahendeid sisejulgeolekusse. Kui mitte varem, siis sealt, ma arvan, see rehkendus tuleb ära. Aga katsume varem, katsume kiiremini. Ikka vaatame, kust me saaksime välisvahendeid juurde. Me oleme suutnud sisejulgeoleku valdkonnas välisvahendeid päris hästi ära kasutada ja ma arvan, et seda praktikat jätkatakse.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud esimees! Lugupeetud minister! Eks nendel kopteritel on oma ajalugu. Mõned aastad tagasi, kui taasterahastut planeeriti, planeeriti need mitmeotstarbelised kopterid sinna sisse. See oleks andnud võimaluse [kopteriparki] uuendada ja enam seda muret poleks olnud. Tookord tõmbas Reformierakond, kui ta valitsusse üksi jäi, need rahad lihtsalt maha. Mulle tundub, et see muster natukene nagu kordub. Riigikaitsekulutuste tõstmise korral lepiti kokku, et elanikkonnakaitsele peaks sealt minema kindel osa – 25%. Seda oleks võib-olla andnud kasutada ka nende kopterite muretsemiseks. Kas te saate kinnitada, et see 25%, mis kunagi kokku lepiti, on järgmistel aastatel ikkagi tulemas sellest 5% SKP-st, milleni [riigikaitsekulutusi] suurendatakse?

Aitäh selle küsimuse eest! Riigikaitsekulude puhul me tasemest 5% ja rohkem lähiaastatel kuskile ei pääse. On olnud vaidluse koht, mis selle puhul arvesse läheb ja mis ei lähe, et [saaksime] riigikaitsekulude taset hoida, mitte ainult enda jaoks, vaid et see oleks nähtav ka kõigile liitlastele, kes on meie kaitsevõime tugevdamise seisukohast võtmetähtsusega. On [olnud diskussioone selle üle], kas me neid koptereid saame sinna sisse arvestada või mitte. Kaitseväega on paraku selline lugu, et seal on alati kõike liiga vähe, ebapiisavalt [või saabub] liiga hilja. Seda, et seal raha või vahendite nälg otsa saaks ja hakataks, kuidas öelda, heast tahtest sisejulgeoleku [valdkonnale] jagama, ilmselt loota ei ole. Peame selgitustööd jätkama, et meil laiapindsest riigikaitsest oleks ikkagi võimalik rohkem raha siseturvalisuse [valdkonda] panustada. Ma olen veendunud, et see oleks õiglane ja mõistlik. Kuidas ja millal see juhtub? Eks aeg näitab.

Madis Kallas, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea minister! Täna on siin korduvalt läbi käinud, et just saarte jaoks on kopterid ülimalt olulised, ka suursaarte jaoks, kuigi seal on väga head haiglad olemas. Ma tean, et Kuressaare haigla kasutab seda teenust 50–70 korda aastas, mis on päris arvestatav [kogus kordi]. Rääkimata väikesaartest, kus õnnetuste korral ei ole tervishoiuteenus kohapeal [kättesaadav]. 

Aga küsin just selles vaates, et te mainisite, et mingite variantide korral võib 24 tunni sees olla siiski selliseid auke, kus seda teenust ei [ole võimalik] pakkuda. Ma saan aru, kui on jäävihm või muud asjaolud, mille tõttu helikopterid ei saa lennata. Aga kas praegu saab ikkagi kinnitada, et planeeritud auke meil Eestis kopteriteenuse pakkumisel ei ole?

Aitäh selle küsimuse eest! Katsun selgitada. Üks võimelünk on tõepoolest see, et kui on nullilähedane temperatuur ja suur niiskus, siis ükski kopter ei lenda. Mitte ainult meie kopterid, vaid ka kõik teised kopterid ei lenda. Objektiivne põhjus, miks sellisel juhul lendu teostada ei saa, on ilmastikuolud. 

Teoreetiline võimalus, miks kopter võib jääda maa peale – ma ei tea, kui palju on seda praktikas [juhtunud] –, on näiteks see, kui kopteril on lennutunnid täis saamas. Ütleme, et on jäänud veel neli lennutundi, enne kui kopter läheb ööpäevasesse hooldusesse. Aga kõrval on teine kopter keskmises hoolduses, see on poolenisti lahti võetud ja kokkupanek võtaks mingisuguse aja. Ja kui nüüd sellelsamal päeval näiteks tuleb teha ühe inimese otsing, mis võtab umbes neli tundi, siis kulutatakse need neli tundi ära. Pärast seda peab kopter minema ööpäevasesse hooldusesse, 24 tunni hooldusesse, mis tehakse ära ühe ööpäevaga. Sellisel juhul on tõesti teoreetiliselt võimalik, et meil kolme kopteri süsteemi korral tekivad ajaaugud, kus kopterit ei saagi kasutada, sellepärast et juhtumisi on tunnid täis saanud. [Seda just siis,] kui on olnud intensiivne kasutus. Meil on näiteks perioode, kus inimesi eksib metsa rohkem ja tuleb kopterit rohkem õhus hoida. 

Ma usun, et üldiselt planeeritakse oma tegevust ikkagi niimoodi, et selliseid asju plaanipäraselt ei juhtuks. Aga kuna kopter [osutab] päris palju erakorralist abi, siis ei saa selliseid [olukordi] täiesti välistada. See on üks argument, miks ma ütlen, et me peaksime kolme kopteri süsteemilt üle minema viie kopteri süsteemile, mis tagaks meile alatise valmisoleku ja valdavalt kahe kopteri valmisoleku. Sellisel juhul saaks kaaluda ka reageerimist kahest asukohast.  

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud siseminister! Mul on tegelikult küsimus sarnasel [teemal], nagu kolleeg Jaak siin varasemalt viitas. Mõnes mõttes kipume me Eestis suuri otsuseid edasi lükkama, kipume tegelema selliste, ma ei taha öelda, et peenhäälestamisega, aga tihtipeale vaidleme sadade tuhandete üle ja vajalikud asjad jäävad pikas vaates tegemata – pikas plaanis, nagu teie erakonnale meeldib öelda. Mulle ka meenub, kuidas taasterahastus oli sees kokkulepe ehitada valmis Tallinna Haigla ja luua Eestis piisav meditsiinikopterite võimekus. Selleks olid ka rahalised vahendid eraldatud või ette nähtud ja Euroopa Komisjoniga läbi räägitud. Aga toona otsustas Reformierakonna ainuvalitsus ühel ilusal päeval, Eesti Vabariigi jaoks koledal päeval, need ettepanekud maha tõmmata ja teha olulise kärpe, teha RRF-i raha eest, ma julgen öelda, väga palju peenhäälestust, selle asemel et teha suuri projekte. 

Ma küsin teilt järgmist. Kui nüüd tagantjärele vaadata, siis kas Reformierakonna ainuvalitsuse otsus need vajalikud investeeringud maha tõmmata oli järjekordne viga selles pikemas vigade ahelas?

Aitäh! Tagantjärele tarkus kipub olema täppisteadus. Oleks mina nii tark kui mu naine tagantjärele, nagu mõnikord öeldakse. See oli naljaga öeldud. Seetõttu ma jätaks selle tagantjärele tarkuse siin praegu vahele. Ma ei olnud nendes kingades sel hetkel, kui seda otsust tehti, et hinnata, kas see oli viga või ei olnud viga, millistes oludes seda täpselt tehti, mis detaile ja mis asjaolusid arvestades.

Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma tahaks teie varasema väite peale, milles te [mainisite] võimelünkasid, [kinnitada], et need võimelüngad ei ole ainult teoreetilised. Olen varasemalt olnud Hiiumaa vallavanem ja tegutsen tänaseni Hiiumaa Haigla nõukogus. Need on reaalsed juhtumid, kus tõesti mitte planeeritult, vaid asjaolude kokkulangemisel, sealhulgas tingituna ressursipuudusest, juhtuvadki sellised olukorrad, kus palju loodetud abi ei pruugi õigel hetkel tulla. On selge, et see teema on väga oluline. Mul on väga hea meel, et teie eelkäija suunamisel said ministeeriumis vajalikud analüüsid ja eeltööd PPA osalusel ära tehtud. 

Aga minu kiire küsimus on selline. Koalitsiooni sees on aeg-ajalt tõstatatud küsimust, kas suunata näiteks meditsiinilennud erasektorile, mis justkui võiks ressurssi kokku hoida ja pakkuda parema kvaliteediga teenust. Milline on teie seisukoht selles [küsimuses]?

Aitäh! Kui meil oleksid tõenduspõhised andmed selle kohta, et see päästaks täiendavalt inimelusid – samasuguse ressursi korral, mis meil praegu kasutada on, mitte suurema ressursi korral –, siis miks mitte. Nüüd, küsimus on selles, kas see ressurss ikka oleks samas suurusjärgus, mida me praegu meditsiinilise transpordi lendudeks kasutame, või peaks see olema oluliselt suurem. Siin on kaalutluse koht. Mina olen sotsiaalministrile kinnitanud, et meie nendest vahenditest kümne küünega kinni ei hoia, kui samade vahendite eest [on võimalik leida] tehnoloogiliselt parem ja tulemuslikum lahendus. Aga siin tõesti peab Sotsiaalministeerium olema juhtpartner, kes seda temaatikat eest veab ning arendusplaanid ja muud asjad välja pakub. Meie praegu lihtsalt pakume olemasoleva tehnikaga seda teenust, mida vajatakse ja soovitakse, nende vahendite piires, mis meil on. Kui Sotsiaalministeerium soovib seda eest vedada, siis andku tuld, meie sellele vastu ei seisa. Mina vähemalt sellele vastu ei seisa.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun siia Riigikogu kõnetooli tagasi arupärijate esindaja. Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Politsei- ja Piirivalveameti lennusalgal on meie riigi jaoks hindamatu roll. Nende töö jääb sageli avalikkuse eest varju, kuid nende panus inimeste turvalisuse [tagamisse] ja elude päästmisesse on erakordselt oluline. Nad tegutsevad ööpäevaringselt, olles valmis hetkega lendu tõusma nii seire-, pääste-, otsingu- kui ka meditsiinilisteks ülesanneteks.

Hiiumaa ja teiste saarte jaoks on nende töö erilise tähtsusega. Näiteks tehakse Hiiumaale igal aastal suurusjärgus 40–50 meditsiinilendu, et tagada kiire abi olukordades, kus iga minut loeb. Saarel puudub mitmete eriarstiabiteenuste kohapealne kättesaadavus ning raskemate juhtumite korral sõltub ravi alustamine otseselt lennuühendusest. Tormide, jääolude ja laevaühenduse katkemise korral võib päästekopter olla ainus reaalne võimalus inimesi õigeaegselt aidata ja toimetada raskes seisundis patsient kiiresti kõrgema etapi ravile. Saarte elanike turvatunnet kujundab teadmine, et kriitilises olukorras on abi teel ka siis, kui muud ühendused on häiritud või katkenud. 

Hiiumaa ja teiste saarte puhul tähendab see ka otseselt regionaalset õiglust. Saarte elanikud ei tohi olla halvemas olukorras ainult seetõttu, et nad elavad mere taga, mandrist eemal. Õigus kiirele arstiabile ja turvalisus peavad olema tagatud sõltumata elukohast. Ilma toimiva kopterivõimekuseta see põhimõte paraku ei kehti. 

Samas on ju selge, et meie kopteripark vajab uuendamist ja täiendamist. Olemasolevad kopterid on Eestit teeninud aastaid ja on teinud seda väärikalt, kuid nende tehniline vananemine, varuosade keerukas ja kallis kättesaadavus ning piiratud võimekus jäätumistingimustes seavad järjest enam ohtu teenuse järjepidevuse. Eesti kliimas on [jäätumistõrje] võimekus elementaarne eeldus elupäästetöödeks. 

Lisaks tsiviiljulgeolekule on päästekopteritel täita oluline roll ka Eesti riigikaitses. Toimiv otsingu- ja päästevõimekus on liitlaste õhuturbe tagamise vältimatu eeltingimus. Kui riigil puudub võimekus reageerida võimalikele hädaolukordadele õhus, tähendab see, et Ämarist ei saa vajaduse korral õhku tõusta ükski liitlase hävitaja. See mõjutab otseselt meie liitlaste valmisolekut ja võimekust Eestit kaitsta. Seetõttu ei ole päästekopterite valmisolek üksnes siseturvalisuse küsimus, vaid see on lahutamatu osa Eesti laiapindsest kaitsevõimest ja rahvusvaheliste kohustuste täitmisest. 

Aeg-ajalt on kõlanud väide, et erasektor suudaks meditsiinilende pakkuda odavamalt. Kui aga vaadata riigi ülesandeid tervikuna, ööpäevaringset valmisolekut, kohustuslikke lennutunde ning eri ametkondade vajadusi seire-, pääste- ja kriisiolukordades, siis praktikas sellist lahendust ei ole pakutud. Ükski teenusepakkuja ei ole suutnud võtta enda kanda kohustust tagada samaväärne 24/7 valmisolek ning märkimisväärne osa kuludest jääks ka sel juhul riigi kanda. Seetõttu ei tooks see sisulist kokkuhoidu ega paremat teenust. 

Küll aga on selge kasu sihipärastest investeeringutest uutesse ja kaasaegsetesse kopteritesse – sellistesse, mis on jäätumiskindlad, millele on tagatud varuosade kättesaadavus ning mis võimaldavad meeskondadel töötada turvaliselt ja tõhusamalt.  

Samavõrd oluline on eraldi meditsiinikopteri lisandumine, mis aitaks vähendada päästekopterite [koormust], parandada kiirabi lennutranspordi kättesaadavust ning tagada kriitilises seisus patsientide õigeaegne ravile jõudmine.

Juba täna maksame [kõrget] hinda Reformierakonna ainuvalitsuse ajal tehtud otsuse tõttu, millega loobuti meditsiinikopterite soetamisest taasteraha eest. Selle tulemusel oleme jõudnud olukorda, kus süsteem töötab oma võimete piiril ning edasine viivitamine võib tähendada, et ühel hetkel on juba hilja. Sellisel juhul ei ole viivituse hind mitte enam rahaline, vaid otseselt inimeludes mõõdetav.  

Riigi ülesanne on siin võtta vastutus ja tegutseda. See ei ole koht, kus pugeda strateegiadokumentide puuduse taha. Ma olen veendunud, et PPA on võimeline ministri viidatud ettevalmistustöö ära tegema loetud kuudega, et [minister] saaks riigi eelarvestrateegiast rahastust taotlema minna.

Palun kaks minutit lisaaega! 

Kaks minutit lisaaega, palun! 

Kui rääkida rahast, siis ajal, kui sotsiaaldemokraadid olid valitsuses, [saavutati] kokkulepe suunata neljandik riigikaitse-eelarvest laiapõhisesse riigikaitsesse. Järgmisest, ligi miljardi euro suurusest riigikaitse-eelarvest oleks see 250 miljonit eurot. Minister tõi kahjuks esile oluliselt väiksema numbri. On kahetsusväärne, et sellest kokkuleppest ja põhimõttest on loobutud.

Lõpetuseks. Arusaamine kopteritesse investeerimise [vajadusest] on justkui ühene, aga vaja on päriselt tegusid. Eesti inimesed ootavad valitsuselt selgeid ja konkreetseid otsuseid ja samme, et tagada päästekopterite võimekuse säilimine ja areng. Vajalikud investeeringud tuleb [kirja panna] juba sellel aastal uuendatavasse riigi eelarvestrateegiasse ning leida nende katteks kestlik rahastus. Enam kui pool rehkendust tegime me sotsiaaldemokraatidega täna siin teie eest juba ära. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas härra minister soovib läbirääkimistel kaasa lüüa? Ei soovi. Sulgen läbirääkimised ja lõpetan meie tänase teise päevakorrapunkti käsitlemise. 

Liigume edasi. Tänane kolmas päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Vladimir Arhipovi, Andrei Korobeiniku, Vadim Belobrovtsevi ja Peeter Ernitsa esitatud arupärimine siseminister Igor Tarole lasketiirude ja laskekohtade vähesuse kohta. Nüüd on siin toimunud, ma saan aru, väike parandus. Palun Riigikogu kõnetooli arupärimist tutvustama Riigikogu liikme Vladimir Arhipovi. Palun! Lihtsalt täpsustuseks, Vladimir, et meil oli kirjas Lauri Laats, aga nüüd on parandus sisse viidud. Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Head kolleegid! [Tutvustan] arupärimist lasketiirude ja laskekohtade vähesuse kohta. 

Lasketiire ja laskekohti on Eestis vähe ning nende paiknemine ebaühtlane, mis piirab oluliselt Kaitseväe, Kaitseliidu ja Politsei- ja Piirivalveameti väljaõpet ning reservväelaste, vabatahtlike ja relvaloaomanike võimalusi oma oskusi säilitada. Kaitseväe ja Kaitseliidu hinnangul ei vasta olemasolev lasketiirude võrgustik tänastele vajadustele. Välilasketiirud asuvad sageli väeosadest kaugel ning tsiviil- ja sporditiirud ei võimalda läbi viia sõjalist ega politsei tööle vajalikku taktikalist väljaõpet. Politsei on sellega seoses sunnitud kasutama partnerite taristut, kus treeningvõimalused on piiratud. 

Probleemi süvendab uute lasketiirude aeglane rajamine. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ei plaani lähiaastatel uusi välilasketiire väeosade lähedusse ning Kaitseliidu investeeringud keskenduvad peamiselt olemasolevate tiirude laiendamisele. Seoses sellega oleme esitanud härra ministrile seitse küsimust, millele ootame vastust. Aitäh!

Suur tänu! Arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli tagasi siseminister Igor Taro.

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Vastan arupärimisele lasketiirude ja laskekohtade vähesuse kohta. Mulle esitati seitse küsimust. 

Esimene küsimus: "Kas Vabariigi Valitsus peab lasketiirude ja laskekohtade praegust hulka ning regionaalset jaotust Eestis piisavaks, arvestades kaitseväe, Kaitseliidu, Politsei- ja Piirivalveameti, reservväelaste ning relvaloa omanike vajadusi?" Vastan. Ka Siseministeeriumile teadaolevalt on lasketiirude ja laskekohtade regionaalne jaotus Eestis ebaühtlane. See puudutab nii riigikaitseliseks ja politseiliseks väljaõppeks sobivat taristut kui ka tsiviillasketiire ning laskepaiku, mida kasutavad tsiviilrelvaomanikud. Väljaõppeks sobiv taristu on koondunud kindlatesse piirkondadesse ning selle kättesaadavus sõltub suurel määral riigikaitselise taristu paiknemisest ja kasutuskoormusest. Suurem osa väljaõppeks sobivast välilasketaristust on seotud riigikaitseliste objektidega, mille kavandamine ja arendamine kuulub Kaitseministeeriumi valitsusalasse. 

Tsiviillasketiirud täidavad samas olulist rolli tsiviilrelvaomanike, harrastus-, jahi- ja spordilaskmise kogukonna jaoks, kuid nende paiknemine ja kättesaadavus on samuti piirkonniti erinev. Tsiviillasketiirud on valdavalt kavandatud sport- ja harrastuslaskmiseks ning ei ole reeglina ette nähtud taktikalise või teenistusliku väljaõppe läbiviimiseks. Siseministeerium peab tagama eelkõige meie valitsemisala asutuste vajaduste realiseerimise. 

Politsei- ja Piirivalveamet kinnitas 2022. aasta märtsis eriettevalmistuse arendamise kontseptsiooni, mis [näeb ette] muu seas nelja prefektuuri taktikatreeningukeskuste rajamist. Eesmärk ei ole pelgalt lasketiiru rajamine või [olemasoleva lasketiiru] korrastamine, vaid mitmeotstarbeliste ja politseiülesannete treenimiseks mõeldud komplekside loomine. 

Kontseptsiooni kohaselt on meil hetkel Lõuna prefektuuri toetuseks töös Võru eriettevalmistuse taristu [arendamine, mille valmimine on planeeritud] 2027. aasta lõpuks. See on muuseas oluline ka idapiiri kindlustamise seiskohast. Lisaks on meil koostöös Kaitseliiduga töös Eametsa lasketiiru arendamine. Väike-Maarja õppekeskusesse on kavandatud siselasketiir ning otsime ka võimalusi välilasketiiru rajamiseks. Põhja prefektuuri tarbeks laiendame lasketreeninguvõimalusi Männikul. Selle esimese etapi rahastus on meil olemas. Tõsiasi on see, et kogu kontseptsiooni jaoks meil hetkel vahendeid ei jagu, kuid pikemas perspektiivis otsime sinna samuti vahendeid. Kontseptsiooni kohaselt on vaja lisaraha Männiku lasketiiru taktikatreeningutaristu teise etapi [ellu viimiseks]. Lisaks on plaanis rajada lasketiirud PPA uutesse majadesse. Lääne prefektuuris on meil kavas koostöös Kaitseliiduga püstolitiir 2027. aasta lõpuks valmis saada, kuid vajalik on rahastus teise etapi jaoks, et lisada tugirelvalaskmise võimekus ja taktikatreeningu taristu. Hetkel näeme vajadust ka Kesk-Eestisse Paidesse püstolisisetiiru lisamiseks. Ida prefektuuris näeme täiendavat vajadust Narva taktikatreeningutaristu järele. Lõuna prefektuuris on uue Tartu maja ehitamisel [kavas] lisada sinna ka lasketiir ja taktikatreeningu ala ning välilasketiir Tartu lähedusse. 

Teine küsimus: "Milline on riigi terviklik plaan lasketiirude ja laskekohtade arendamiseks järgmise 5–10 aasta jooksul, sh vastutavad asutused, rahastusallikad ja mõõdetavad eesmärgid?" Vastan. Lasketiirude ja laskekohtade arendamine on mitme valitsemisala pädevuses. Riigikaitselise taristu planeerimine ja investeeringud kuuluvad Kaitseministeeriumi vastutusalasse ning viiakse ellu Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kaudu. Siseministeeriumi valitsemisalas oleval Politsei- ja Piirivalveametil puudub eraldiseisev investeerimisprogramm uute lasketiirude rajamiseks. PPA kasutab väljaõppeks eeskätt riigikaitselist taristut ning partnerite, sealhulgas tsiviillasketiirude võimalusi, kui see vastab väljaõppe eesmärkidele ja ohutusnõuetele. Tsiviil- ja spordilasketiirude arendamine toimub valdavalt erasektori ja kohalike algatuste kaudu. Ühtset kõiki osapooli hõlmavat riiklikku lasketiirude arenduskava ei ole kehtestatud ning arendustegevused toimuvad vastavalt valitsemisalade arengukavadele ja eelarvelistele võimalustele. 

Kolmas küsimus: "Miks ei ole Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel lähiaastatel kavandatud uute välilasketiirude rajamist väeosade vahetusse lähedusse ning kas see otsus vaadatakse üle?" Vastan. Uute välilasketiirude rajamine, sealhulgas nende paiknemine väeosade läheduses, kuulub Kaitseministeeriumi ja RKIK-i pädevusse. Investeeringuotsused lähtuvad kaitsevõime arendamise pikaajalistest prioriteetidest, olemasolevatest arengukavadest ning riigi eelarvelistest võimalustest. Siseministeerium ei kujunda RKIK‑i investeerimisotsuseid ega määra riigikaitselise taristu arendamise prioriteete. Samuti ei ole Siseministeeriumil otsustavat rolli tsiviillasketiirude rajamise ja investeerimise otsustes, mida tehakse valdavalt erasektori ja kohalike algatuste tasandil. 

Neljas küsimus: "Millised konkreetsed meetmed on kavandatud, et parandada politseinike ja kaitseliitlaste ligipääsu väljaõppeks sobivatele lasketiirudele igas Eesti regioonis?" Vastan. Siseministeeriumi arendustest rääkisin eelnevalt juba esimesele küsimusele vastates ning siin seda uuesti kordama ei hakka. Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitseliit kasutavad väljaõppeks eelkõige riigikaitselist taristut ning partnerite hallatavaid lasketiire. Ligipääs sõltub taristu paiknemisest, kasutuskoormusest ning riigikaitselise taristu arendamise otsustest. Tsiviilrelvaloa omanike ligipääs lasketiirudele sõltub eeskätt tsiviillasketiirude ja laskepaikade olemasolust ning nende regionaalsest [paiknemisest]. Siseministeeriumi roll on tagada, et kehtiv regulatiivne raamistik võimaldaks tsiviillasketiirude ohutut ja seaduslikku toimimist ning et olemasolevat taristut oleks võimalik kasutada tõhusalt. 

Viies küsimus: "Kas ja millal kavatsetakse üle vaadata lasketiirude ohutus- ja ehitusnõudeid, et võimaldada väiksemate ja kohalike, sh 50-meetriste lasketiirude rajamist ilma turvalisust kahjustamata?" Vastan. Tsiviil- ja ametiasutuste lasketiirude ohutus- ja ehitusnõuete kehtestamine kuulub Siseministeeriumi pädevusse ning hõlmab nii riiklikke, tsiviil- kui ka spordilasketiire. Siseministeeriumis on ettevalmistamisel vastava määruse muutmise eelnõu. Juba märtsikuus soovime Riigikogule edastada kiireloomulise relvaseaduse muudatuste paketi. See on eelnõu, mille puhul oleme erakordselt laias ulatuses kasutanud erinevaid kaasamise formaate, et kõik, kes on valdkonnaga seotud, saaksid muudatustest ühtviisi aru. Praeguses keerulises ja ettearvamatus julgeolekuolukorras on relva omamise ja [käitlemise] regulatsiooni ajakohastamine vältimatu, et toetada riigikaitselisi vajadusi, tugevdada ühiskonna kaitsevõimet ning tagada siseturvalisus. 

Samuti on meil paralleelselt [käimas] uue relvaseaduse väljatöötamise protsess. Kuivõrd lasketiirude regulatsiooni ülevaatamise puhul on jätkuvalt tegemist prioriteetse ülesandega, siis [plaanime] sellesse valdkonda tuua ajutist lisatööjõudu, et saaksime ka selles valdkonnas kiiremini edasi liikuda. Regulatsiooni ajakohastamisel hinnatakse nõuete proportsionaalsust lasketiiru liikide ja kasutusotstarvete lõikes, säilitades nõutava [ohutuse] taseme. 

Kuues küsimus: "Kas riik kaalub eralasketiirude ja kogukondlike laskekohtade rajamise toetamist riiklike toetusmeetmete, kaasrahastuse või muude stiimulite kaudu ning millistel tingimustel?" Vastan. Siseministeeriumil ei ole käesoleval ajal eralasketiirude ega kogukondlike laskekohtade rajamise toetamiseks kehtivaid toetusmeetmeid ega selleks ette nähtud rahalisi vahendeid. Tsiviillasketiirude ja laskepaikade rajamine ning arendamine toimub valdavalt erasektori ja kohalike algatuste kaudu. Võimalike riiklike toetusmeetmete ja stiimulite kujundamine eeldaks eraldi poliitilist otsust ning vastava rahalise katte olemasolu riigieelarves. See on kindlasti arutelukoht tulevase riigi eelarvestrateegia planeerimisel. 

Seitsmes küsimus: "Kuidas tagab Vabariigi Valitsus, et lasketiirude arendamise tempo ja regulatsioonid oleksid kooskõlas totaalkaitse kontseptsiooniga ning aitaksid süsteemselt hoida ja arendada ühiskonna laskeoskust?" Vastan. Totaalkaitse kontseptsiooni elluviimine eeldab, et ühiskonna kaitsevalmidus toetub nii riigikaitse, sise[julgeoleku] kui ka tsiviilühiskonna võimekusele. Lasketiirude ja laskekohtade arendamisel on keskne roll riigikaitselise taristu planeerimisel [ning sellega tegeleb Kaitseministeerium]. Siseministeerium panustab totaalkaitse eesmärkide saavutamisse oma pädevuse piires, kujundades ohutus[nõudeid] ja regulatiivset raamistikku, mis võimaldab nii riigiasutustel kui ka tsiviilrelvaomanikel hoida ja arendada oma laskeoskust ohutul ja vastutustundlikul viisil. Nagu ma juba eelnevalt viitasin, soovime regulatsioonid lähiajal üle vaadata, et lasketiirude rajamine oleks ka erasektorile rohkem kättesaadav. Seejuures ei ole põhiline ainult lasketiirude enda regulatsioon, vaid relvapoliitika laiemalt. Sellest tulenevalt tulemegi juba sel kevadel Riigikogusse relvaseaduse kiireloomuliste muudatustega. 

Lisan, et kindlasti on ka arupärimise esitajad kuulnud sellest, et Soomel on väga ambitsioonikas plaan oma lasketiirude ja laskepaikade arvu kahekordistada. Kui ma Soomes sealsel ministril külas käisin, et nende kogemusi uurida, siis küsisin, mismoodi nad plaanivad seda teha, kas neil on mingisugune tohutu investeerimisprojekt, kuhu riik paneb raha sisse, või mismoodi see [loodetakse] saavutada. Vastus oli mõnevõrra üllatav, ent üsna lihtne. Nad plaanivad leevendada keskkonnanõudeid, mis lasketiirude rajamisele kehtivad, ja näevad, et tänu keskkonnanõuete leevendamisele on võimalik kaks korda rohkem lasketiire ja laskepaikasid rajada. Tõenäoliselt on siin mõttekoht ka meile. Me oleme ka oma asutuse lasketiirude rajamisel [kokku puutunud] sellega, et keskkonna-, no näiteks müranõuded on nii karmid, et neid ei olegi võimalik mõistlike vahenditega täita, investeering läheb nõuete karmuse tõttu ebamõistlikult suureks ja siis on meil valida, kas me ehitame selle väga suure raha eest või jätame ehitamata. Ilmselt peaks sellele regulatsioonile ikkagi otsa vaatama. Aitäh!

Aitäh! Teile on vähemalt üks küsimus. Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Kas teie hinnangul on praegune lasketiirude arv piisav ja logistika [hea], et teie ministeeriumi ametnikel, ma mõtlen, politsei- ja piirivalveametnikel oleks võimalik vastav ettevalmistus saada? On kõikide vajadused praegu kaetud?

Aitäh! Ma vastaks sellele küsimusele mitte ministrina, vaid lihtsalt kodanikuna, kes on kaitseliitlane, vabatahtlik ja kellele väga meeldib lasta. Ei ole piisav! Ilge jama on alati, kui sa tahad laskmist kokku leppida: aegu ei ole, kõik [kohad] on üle koormatud, võimalusi tuleb otsida tikutulega. Tegelikult on see väga suur probleem, et meil ei ole piisavalt laskmisvõimalusi. Ma ühel nädalavahetusel tahtsin ühele oma lapsele laskmist natuke tutvustada ja proovisin õnne eralasketiirudega. Läks ikka kaua aega, enne kui ma suutsin jõuda ühe sellise kohani, kus toru võeti. Telefonikõne peale öeldi … Jah, ma arvan, et see oli Tallinnas kas viies või kuues koht, mis ma läbi helistasin. Nii et tõepoolest, neid võimalusi ei ole piisavalt. See, et neid võimalusi oleks piisavalt, on kindlasti nii Eesti kaitsevõime kui ka julgeoleku huvides: et inimesed, kes soovivad harjutada, saaksid seda teha, sest ainult harjutades saab [laskmis]oskust parandada ja parem oskus tähendab ka suuremat turvalisust.

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Lugupeetud minister! Siin on olnud päris mitmeid ettepanekuid relvaseaduse [muutmiseks], muu hulgas see, et leevendada eratarbeks ehitatud laskepaikade turvanõudeid. On [väljendatud] mõtet, et just maapiirkonnas [võiks lubada] selle märgi kuskile heinamaale püsti panna. Loomulikult pead sa seal turvalisuse tagama, aga ohutusnõudeid see siiski väga palju madaldaks ja seal maa peal oleks võimalik tulistada. Ise ma olen suhtunud sellesse pigem skeptiliselt. Kas uue relvaseadusega on teil plaanis ka selliseid turvalõdvendusi teha just eratarbeks [ehitatud] laskepaikade puhul?

Aitäh selle küsimuse eest! Lasketiirude ja laskepaikade nõuded ei tulene relvaseadusest, vaid need tulevad ühest määrusest, mille muutmine on meil paralleelselt [seaduse muutmisega] plaanis. Ma ei nimetaks seda kuidagi ohutusnõuete lõdvendamiseks. Aga me peame endale aru andma, et kui ma olen näiteks maaomanik, metsaomanik ja mul on olemas jahirelv, siis ma võin igal hetkel minna sinna väikeulukijahile, ma ei tea, jänest laskma või kährikut või mingisugust muud kahju tegevat looma. Näiteks käib mul keegi kanu söömas või muid koduloomi kimbutamas. Väikeulukit ma võin minna metsa laskma niimoodi, et lasen 360 kraadi ulatuses lihtsalt puude vahel. Seal ei ole mitte mingisugust spetsiaalset ohutustaristut, ei ole mitte mingeid muid vahendeid, seal on lihtsalt puud ümber ja ma pean vaatama, et ma laseks ohutult. Näpp on päästikul ainult siis, kui on plaanis sooritada lask, kui on olemas sihtmärk. Seal ei ole mitte midagi sellist, mis muudaks selle lasu kuidagi ohtlikuks. 

Niipea kui ma tahan teha endale väikese harjutusala, näiteks on mul olemas mingi keldriküngas või midagi muud, siis tulevad kohe mängu meeletud nõuded, tuleb igale poole hästi suured vallid ehitada ja nii edasi. Ehitusnõuded on päris üksikasjalikud ja kohati ka suurejoonelised. Nii et siin tekib, mulle tundub, loogiline vastuolu. Kui mul on jahipüss ja ma lähen enda metsa mingit kährikut laskma, siis ei ole mul midagi vaja, aga kui ma tahaksin harjutada lihtsalt ühes konkreetses suunas [laskmist] märgi pihta, mis on mul kuskile vastu nõlva pandud, siis [tuleb] mul praktiliselt igale poole ümber raja [panna] mingid meeletud takistused. 

Ma arvan, et siin on võimalik leida mingi mõistlik kompromiss, vaadata, et me inimesi nõuetega üle ei koormaks ega ootaks asjatult, et meil neid harjutuskohti rohkem hakkab olema. Enne teist maailmasõda või enne Nõukogude okupatsiooni oli Eestis oluliselt rohkem laskepaikasid ja lasketiirusid. Mõnda neist võime veel kusagil metsatukas silmata, on mingi kraav või vall, kus vanasti näiteks kohalik Kaitseliit käis harjutamas. Sellistes tingimustes me enam harjutamist ei võimalda. Tundub, et me oleme võib-olla teise äärmusesse läinud ja nüüd peaksime seda olukorda uuesti hindama vastavalt sellele riigikaitselisele situatsioonile, mis meil [praegu] on.

Madis Kallas, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Ma tegelikult sellest viimasest sõnavõtust ajendatuna küsingi, mul ei olnud otseselt plaanis [küsida], aga see olukord, mida te kirjeldasite, tundus päris hirmuäratav. Kolleeg eestpingist ka küsis, et kuidas marjulised ja metsaskäijad [sellisel juhul kaitstud on?] Ma ise kahtlustan ka, et päris nii see ikka ei tohiks olla, et jahti võib pidada 360 kraadi ulatuses ilma igasuguse ettehoiatuseta. Te kirjeldasite vastuolu, et kui soovitakse rajada väike lasketiir või harjutada kuskil, kas või kodustes või väiksemates tingimustes, versus see, kuidas võib jahti pidada. Kas te olete [mõelnud], kuidas seda olukorda normaliseerida? Mulle tundub see suhteliselt lubamatu, et ühel puhul peab [rangeid nõudeid täitma], aga teisel puhul ei ole mitte midagi.

Aitäh! Ma loodan, et keegi minust valesti aru ei saa. Kui jahimehel lubatakse näiteks minna oma metsas rebast laskma, siis eeldatakse ikkagi, et ta täidab elementaarseid ohutusnõudeid, et ta näeb, mis tema ümber toimub, ja ta ei lase marjuliste või seeneliste pihta. Ta peab veenduma, et see lask [toimub] ohutult ja [kuul lendab] sinna, kuhu tarvis, sinna, kuhu võib. Selles mõttes on siin vastuolu: me usaldame jahimeest teatud olukorras metsas lasku tegema, aga kui ta soovib harjutada, siis usaldus tema vastu ja inimese võime relva käsitseda kaob justkui ära, ta ei [suuda] enam sellesse ühte valli lasta, vaid sinna tuleb kindlasti ümber ehitada kolm valli, hästi kõrged; eeldatakse, et ta laseb täiesti suvaliselt ja käed käivad nagu juhuslikult. Tegelikult ju nii ei ole. Kui ta suudab metsas sihtida ja veenduda, et inimest ees ei ole, et ta inimese pihta ei lase, siis peaks ta seda suutma ka harjutades. Ma arvan, et nõudeid on võimalik leevendada niimoodi, et ohutus ei vähene. Ohutus tuleb ikka tagada samal tasemel.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Vladimir Arhipov, palun, arupärijate esindajana!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Head kuulajad! Me räägime sageli riigikaitsest ja valmisolekust, heidutusest, reservist, aga kui tulla sõnade juurest reaalsesse ellu, siis tekib üks väga praktiline küsimus: kus meie inimesed siis harjutavad? Lasketiire ja laskekohti on Eestis vähe ja need paiknevad ebaühtlaselt. Paljudele reservväelastele, Kaitseliidu liikmetele ja relvaloa omanikele jääb lähim lasketiir tunniajase autosõidu kaugusele. See tähendab, et regulaarne harjutamine on ajakulukas ja kallis. See tähendab, et olemasolev taristu on üle koormatud ja mitmes piirkonnas puudub see sootuks. 

Kaitsevägi ja Kaitseliit on ise tunnistanud, et olemasolev võrgustik ei vasta vajadustele, ja seda kinnitas ka minister täna siin puldis. Välilasketiirud asuvad sageli väeosadest kaugel, tsiviil- ja spordi[lasketiirudes] ei saa läbi viia vajalikku taktikalist väljaõpet. Politsei kasutab partnerite [taristut], aga need võimalused on piiratud. Samas ei ole lähiaastateks kavandatud uute välilasketiirude rajamist väeosade lähedusse. Riiklikke toetusmeetmeid kohalikule omavalitsusele või erasektorile nende loomiseks ei ole ja ranged nõuded muudavad isegi väiksemate, näiteks 50-meetriste lasketiirude rajamise keeruliseks ja kulukaks.

Küsimus on lihtne. Kas me päriselt peame laskeoskust riigikaitse osaks või mitte? Kui peame, siis peab meil olema ka selge tegevuskava, rahastus ja regulatiivne tugi. Sest kaitsevõime ei teki deklaratsioonide pinnalt, see tekib harjutades, ja harjutamiseks on vaja kohti. Tänane võimekus ei ole kooskõlas ambitsioonidega. Aga mind isiklikult rõõmustab, et ka minister saab sellest aru. Ma väga loodan, et lähimatel aastatel need puudused kõrvaldatakse. Aitäh!

Aitäh! Soovib minister täiendada? Ei soovi. Sulgen läbirääkimised. Oleme läbinud tänase päevakorra kolmanda punkti.

Peale haamrilööki on võimalus [sõna võtta] vabas mikrofonis. Helmen Kütt, palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud ametikaaslased, kuigi teid on siin suhteliselt vähe! Hetkel oleme saalis kolmekesi, aga võib-olla teised vaatavad meid telesilla kaudu või loevad hiljem stenogrammi.

Reedel, 20. veebruaril pöördus Eesti Puuetega Inimeste Koda Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni, Riigikogu sotsiaalkomisjoni, Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti poole oma mure ja ettepanekutega ühe probleemi, [nimelt] erihoolekande valdkonna probleemkohtade lahendamiseks. 

Oma pöördumises [viitavad] nad Riigikontrolli ülevaatele ja auditile. Lubage mul sellest kirjast teatud punktid ette kanda, sest mure on tõesti tõsine. Võib ju küsida, miks ma räägin sellest nüüd, meie kalli kodumaa sünnipäeva eel, mil me tähistame 108. aastapäeva. Aga tegelikult on nii, et pidupäevad lähevad mööda, ka iga argipäev peab olema elamisväärne. Ühiskonna, rahva ja ka riigi tugevust hinnatakse tema kõige nõrgema lüli järgi ja hetkel on see päris suur mure. 

Eesti Puuetega Inimeste Koda toob välja, et erihoolekande probleemkohtade puhul on tegemist riikliku riskiga, millel on otsene mõju inimeste põhiõigustele ning pikaajaline mõju riigi kuludele. Teenuskohtade puudus ja omastehooldajate mittetoetamine toob kaasa tööaja vähendamise või tööturult lahkumise, maksulaekumise vähenemise, pensionimaksete vähenemise, suurenenud tervishoiukulud ning pikemaajalise sotsiaaltoetuste vajaduse. Seetõttu ei ole valdkonna toetamine üksnes sotsiaalpoliitiline küsimus, vaid otseselt seotud riigi maksutulu ja pikaajalise eelarvetasakaaluga.

Nad viitavad ka Riigikontrolli auditile, mille andmetel on järjekorras 2715 inimest. Puuetega inimeste koda, kes on [puuetega inimeste] eestkõneleja ja nende kaitseorganisatsioon, toob lisaks muredele välja ka kümme ettepanekut, mida teha, et leida nendele probleemidele lahendus. Kõiki kümmet [ettepanekut] ma siin lahti rääkida ei jõua, sest aeg on selleks napp. Toon välja põhilised punktid nende kümne seast. 

Esiteks korralduslikud muudatused olemasolevate ressursside sees. [Selle punkti all] tuuakse välja [järgmised tegevused:] sisulisem teenuste planeerimine; vähendada korduvhindamisi ja kasutada avalikus sektoris olemasolevaid andmeid ning rakendada juhtumikorraldust; tagada järjekorrasüsteemi korrastamine ja eelisjärjekord kriitilise abivajaduse korral; luua regulatsioon, mille kohaselt kohalikud omavalitsused saaksid oma piirkonna inimestele teenuskohti luues kindlustunde ja teadmise, et Sotsiaalkindlustusamet ei suuna teenuskohtadele üldjärjekorras olevaid inimesi, vaid teenuskohad on tagatud kohaliku omavalitsuse nii-öelda oma inimestele, oma kogukonnas. Need on need ettepanekud. 

Teiseks, tagada kulupõhine rahastus. Kolmandaks, tööjõu ja palgakasvu tagamine. Neljandaks, uute teenuskohtade loomise toetamine. Viiendaks, tagada teenuskohad järjekorras olijatele kohtulahendiga ette nähtud aja jooksul, sealhulgas lähiajal süsteemi sisenevatele noortele. Kuuendaks, luua sihtgrupipõhised teenusmudelid kriitilistele rühmadele. Kriitiliste rühmadena tuuakse välja [esiteks,] autistid, sealhulgas keerulise käitumisega autistid, ja teiseks, sügava liitpuudega noored.

Seitsmendaks, võrdsete tervisekaitsenõuete kehtestamine kõikidele ööpäevaringse komponendiga teenustele, sealhulgas üldhooldusteenused, päeva- ja nädalahoiuteenused. Kaheksandaks, omaosaluse kujundamine. Üheksandaks, omastehooldajate toetamine sobiva teenuskoha puudumisel, mille on välja toonud ka Riigikontroll, viidates kohtulahendile, kus mõistlikuks ajaks on loetud kolme kuud. Ja kümnendaks, toetavate erihoolekandeteenuste üleminek kohaliku omavalitsuse korraldusele. Selle all tuuakse välja, et toetavate erihoolekandeteenuste üleviimine kohalikele omavalitsustele peab toimuma toimiva süsteemi alusel koos riiklikult garanteeritud rahastusega, et vältida teenuste pakkumisel piirkondliku ebavõrdsuse suurenemist. 

Need on need olulised mured. Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon ja sotsiaalkomisjon võiksid korraldada ühisistungi, kus osaleksid ka Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, puuetega inimeste koda ja kohalike omavalitsuste esindajad. See ühisistung võiks olla avalik istung koos viipekeeletõlkega. Suur tänu teile! Ilusat kodumaa sünnipäeva!

Aitäh! Madis Kallas, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head kuulajad ja vaatajad! Maakoolid ja regionaalpoliitika – ei saa me ilma nendeta. 1. aprilliks tuleb kohalikel omavalitsustel ära otsustada, millise koolivõrguga konkreetne vald või linn uuel õppeaastal jätkab. Näiteks on viimase 15 aasta jooksul suletud või kooliastmeid vähendatud 115 maakoolil. Väga karm suundumus ja väga vale suundumus. 

Ka praegu on mitmed piirkonnad planeerimas jõulisi samme, need on aga sammud, mille puhul ei tunnetata nende mõju piirkonna arengule ega perspektiivile. Sellised [sammud] kiirendavad oluliselt ääremaastumist ning riigi ja kohaliku omavalitsuse kaugenemist kogukonnast. Koolide sulgemine on äärmiselt [tõsine] ja pöördumatu otsus. Me teame, et nii mõneski piirkonnas pole selleks valimistel rahvalt mandaati küsitud. Seda ei saadudki teha, sest siis poleks rahvas õigustatult nende poolt hääletanud. 

Lapsed on kõige alus ja nende heaolu alati kõige tähtsam. Samas, ükski uuring ei kinnita seda, et 1–6-klassilised või ka 1–3-klassilised väikesed koolid oleksid klassi väiksusest tulenevalt õppeedukuses kehvemad. Suures klassis on omad mured ja väikses klassis omad mured. Sotsiaalne lävimine on samuti sõnakõlks, mida on raske mõõta, ja ei leia kuidagi kinnitust, et väike algkooliklass jätab lapse mingist sotsiaalsest oskusest ilma. Pigem on probleemid suuremates koolides, kus õpetaja ei pruugi iga lapseni jõuda. Lisaks veel sotsiaalmeedia ja nutiseadmete sõltuvus, mida on väiksemas koolis lihtsam kontrollida. 

Olen veendunud, et igas piirkonnas, kus elavad lapsed, peab olema vähemalt algkool. Väiksed lapsed peavad saama kodu lähedal koolis käia. See on vähim, mida vallad saavad oma inimeste jaoks teha. Kõik varasemad ja üldjuhul mõistlikud reorganiseerimised ja kärpimised on juba tehtud. Kooli juurde on sageli viidud näiteks lasteaed või raamatukogu ning mittevajalikud hooned maha müüdud. Aga kooli sulgemiseni need sammud viia ei tohi, sest siis on selle piirkonnaga kõik läbi. 

Kokkuhoiust on ka vale rääkida. Koolide hooneid tuleb ikka edasi kütta ja hooldada. Lasteaialapsed vajavad ikka edasi süüa, raamatukogud ja spordisaalid peavad samuti jääma kogukonnale avatuks. Ka mõne õpetaja palgafondi pealt kokku hoidmine ei too mingit arvestatavat võitu, kui vaadata omavalitsuste terviklikku eelarvet. Lisaks näitab mitme riigi praktika, et esialgu planeeritud kokkuhoid on lõpuks osutunud sootuks vastupidiseks. 

Samas lisanduvad veel täiendav transpordikulu ja hindamatu kuluna see, et paljud lapsed ei saa enam jala koolis käia. See on midagi sellist, mida alahinnatakse, ja seda eriti olukorras, kus üha rohkem lapsi ka suuremates linnades ei käi enam kodulähedases koolis. Ja see on absoluutselt vale suund. Maailmast on näiteid, kus koolide sulgemise asemel on pandud rõhku huvihariduse kättesaadavusele, seda on parandatud ühistranspordi[ühenduste] kaudu, aga koolid on piirkondadesse alles jäetud. 

Me oleme kogu aeg rääkinud regionaalpoliitikast. See kas on või ei ole, aga mingeid agasid ei ole. Me süüdistame sageli Vabariigi Valitsust, et tema ei näe asju teisest küljest. Miks on maakondades tähtsad riigiasutused, kolledžid, kutsekoolid, gümnaasiumid? Miks on oluline ühistransport, arstiabi ja postiteenus? Need ongi üldjuhul tuimade Exceli tabelite põhjal sulgemist väärt, aga õnneks on ka päriselu. Me kõik soovime tegelikult hoida elu igal pool Eestis. 

Me nõuame riigilt kogu aeg samme, aga kui me ise valdades käitume samamoodi, siis mis õigusega me nõuame riigilt teistmoodi käitumist? Lapsed peavad saama käia kodulähedases koolis ja kui nad seni ei ole seda teinud, siis peame me selle probleemi lahendamisega tegelema veel jõulisemalt, mitte lihtsalt alla andma ja koole sulgema. Lapsed ei ole süüdi selles, et neilt on võetud võimalus käia kodulähedases koolis. 

Väikekoole peetakse paljude arvates ka hariduse tulevikuks, sest võrreldes suurte koolidega aitavad need kõigi kasvavate probleemidega võidelda palju paremini, seda eriti vaimse tervise probleemide süvenedes. Kõigis piirkondades on antud kooliharidust aastasadu ja on elatud üle sõjad, näljad ja haigused. Ei ole ületamatu ka praegune aeg. Ühel päeval on meie maapiirkonnad taas need, mis meid toidavad, ravivad, hoiavad ja kaitsevad. Ajaloolised maapiirkonnad on juurtega piirkonnad, kus tunnetuslikud seosed on hoomamatult suuremad sellest, mis silmaga nähtav või kõrvaga kuuldav. Seda ei tohi alahinnata. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Vaba mikrofon on lõppenud ja istung lõppenud. Ilusat vabariigi aastapäeva!