Tere hommikust, lugupeetud Riigikogu liikmed! Head külalised rõdul ja ekraanide taga! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 3. töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt kohaloleku kontroll. (Saalist räägitakse.) Ei tööta? Mikrofon peaks sees olema. Nüüd on kuulda või? Mitte midagi. Oo! Näete, toimib. Saate hääletada või katkestan? Alustame siis uuesti. Katkestame hääletuse. Nüüd on kuulda. Katkestan hääletuse. Alustame uuesti. Kohaloleku kontroll, palun! (Saalist räägitakse.) Katkestan uuesti hääletuse. Aga paneme kutsungi siis uuesti. 

Head Riigikogu liikmed! Alustame uuesti kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll, palun!

Kohalolijaks registreerus 42 Riigikogu liiget, puudub 59. 

Nüüd, enne eelnõusid ja arupärimisi on Peeter Ernitsal protseduuriline küsimus istungi juhatajale. Peeter Ernits, palun! 

Jaa! Hea juhataja! Mul on üks küsimus. Milleks see kõik siin praegu? Selline kolm korda starti ja tööpäev lõpeb kohe, lugupeetud külalised rõdul. Meie tööpäev on täna ainult paar minutit. Milleks praegu selline tsirkus, et kolm korda starti, et siis teatada, et tööpäev on läbi?

Tööpäev ei ole läbi, sest meil on veel eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Anti Haugas, palun!

Aitäh! Mul on küsimus istungi juhatajale tulenevalt järgnevast. Kolleeg Lauri Laats on väga tundnud muret Keskerakonna fraktsiooni töö pärast. Võtsin mina välja, et tõesti, Lauri on kõik istungid korralikult kohal käinud, aga näiteks Tšaplõgin keskfraktsioonist on jaanuaris 12 istungist ainult viiel kohal olnud. Jevgrafov on üle 30% puudunud, Korobeinik pooltel istungitel puudunud. Keskil oli selline eelnõu, et kui tööd ei tee, siis palka ei saa. Nad võtsid tänase istungi päevakorrast punkti välja, mis minu arust on natukene kurb. Peeter Ernitsal on mure, et ta ei saagi tööd teha. Kas oleks võimalik keskfraktsioonil või näiteks Lauril [üksi] oma fraktsiooni poolt algatada selline [eelnõu], et keskfraktsioon palka ei saa, kui tööd teha ei taha?

See ei ole istungi läbiviimisega mitte kuidagi seotud. Kuidas fraktsioonid tööl käivad, see on nende otsustada. Tanel Kiik, palun, küsimus istungi juhatajale!

Mul on ka töökorralduse küsimus. Meil pidi eile olema siin üks päevakorrapunkt, mis jäi ära, nii palju kui ma aru saan, lihtsalt sellepärast, et ettekandjaid ei olnud kohal. See oli [eelnõu] 758 esimene lugemine. Kas te olete arutanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooniga, mis see probleem oli, miks kedagi kohal ei olnud? Teine asi: kas me võiksime äkki täna seda arutada? Meil on täna tõesti tühi päevakord ja meil on siin rõdul tublid noored, kes tahavad näha, kuidas parlament tööd teeb. Aga selle asemel käib meil siin mingisugune protseduuriliste [küsimuste] pingpong ja ühtegi päris päevakorrapunkti päevakorras ei ole. Äkki [vastate] neile kahele küsimusele?

Eile oli täispikk päev. Kas EKRE fraktsioon seda arutab? Seda me teeme esmaspäeval. Nüüd, juhataja ei saa [punkte] päevakorda lisada ega ära võtta. Kuna päevakorra[punkti] ei avatud, siis ta ei liigu ka järgmisse päeva. Kui oleks avatud, siis ta oleks liikunud järgmisse päeva. 

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Siin noor kolleeg Reformierakonnast alustas oma sõnavõtuga, mis küll ei puudutanud protseduurikat. Ma tahaksin ka täpsustada, mis meil täna siin siis toimub. Esiteks, ärme unustame seda, et esmaspäeval Reformierakond koos Eesti 200-ga rikkus Riigikogu kodu- ja töökorda. Selle nii-öelda rikkumisega päevakorra, mille Riigikogu esimees oli koostanud ja mille me vaidlustasime, kinnitasite teie ära. Ja selle protestiks, teie tegevuse protestiks, me võtsimegi oma algatatud seaduseelnõu tänasest [päevakorrast] välja ja tekitasime sellise olukorra. Teiepoolne käitumine, pidev kodu- ja töökorra rikkumine teile kindlasti [au] ei tee.

Aitäh! See [kommentaar] ei ole tänase istungi protseduurikaga seotud, aga see on võib-olla täpsustus eelnevate küsimuste kohta. Lauri Hussar, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, hea Riigikogu aseesimees Arvo! Mul on sulle küsimus. Kuidas sa hindad seda, et Keskerakonna fraktsioonile teha üks koolitus Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohta, sealhulgas selle kohta, kuidas päevakord tekib ja kes selle kinnitab, et seda ei tee Riigikogu esimees, vaid seda teeb Riigikogu juhatus, ning kuidas lugeda § 53 ja selle kommentaare ja kuidas aru saada sellest, milline on olnud varasem praktika? Siin on juba kõlanud nii palju valeväiteid. Keskerakonna fraktsioon on korduvalt tõlgendanud Riigikogu kodu- ja töökorra seadust, ma ütleksin, pehmelt öeldes küsitavalt. Kas selline koolitus tuleks neile kasuks? Siis me raiskaks vähem aega ja saaks samal ajal teha oma tööd. Lauri Laats ka ise ütles, et lihtsalt kiusu pärast võeti tänasest päevakorrast välja see konkreetne eelnõu, mis oli tõstetud tänase päevakorra kõige esimeseks päevakorrapunktiks. Me saaksime seda tõesti menetleda. Inimesed on rõdul, telekaamerad töötavad ja kõik jälgivad seda, mida parlament teeb. [Praegu] oleks võimalik seda tööd teha. Aga seda ei ole meil ometigi võimalik teha. Kas sellise koolituse läbiviimine Keskerakonna fraktsioonile oleks põhjendatud, hea Riigikogu aseesimees?

Aitäh, hea küsija! Tänase istungiga see protseduuriline [küsimus] seotud ei ole, aga koolitusvajaduse otsustab iga fraktsioon ise. Toomas Kivimägi, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, väga lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ka mina ei saa kuidagi nõustuda kolleeg Lauri Laatsi süüdistustega Eesti Reformierakonna ja Eesti 200 aadressil. Kui me räägime päevakorra kinnitamisest, siis esimene elementaarne viga on selles, et [arvatakse, et Reformierakond ja Eesti 200 koostavad päevakorra.] Reformierakond, Eesti 200 ei koosta päevakorda. Selle elementaarse asja võiks endale selgeks teha. Seda teeb ikkagi Riigikogu juhatus, nemad valmistavad päevakorra ette. Siin ei ole küll [Reformierakonnaga] rohkem pistmist, kui see, et lihtsalt üks Eesti Reformierakonna fraktsiooni liige on juhatuses. 

Teiseks, ma ei saa olla absoluutselt nõus ka selle etteheitega, et see päevakord, mis selleks nädalaks sai kinnitatud, on vastuolus Riigikogu kodu- ja töökorra seadusega. Ma tõepoolest soovitan lugeda Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kommenteeritud väljaannet, kus räägitakse mõne menetlemata jäänud päevakorrapunkti menetlemisest mõnel teisel päeval või isegi mitte järgmisel nädalal. Te olete kuidagi väga kinni selles sõnas "esimestena", aga see tegelikult ei [pea] olema esimesena. See [päevakord] on absoluutselt kooskõlas Riigikogu kodu- ja töökorra seadusega. 

Te olete selle koosseisu ajal loopinud süüdimatult süüdistusi rikkumiste kohta. Me oleme käinud vähemalt kolmel-neljal korral Riigikohtus. Kõik korrad te olete tegelikult valetanud ja vassinud siin saalis, süüdistades, et me oleme rikkunud Riigikogu kodu- ja töökorra seadust. Kui ka Riigikohtu lahendid ei ole teile piisavaks selgituseks, et rikkumist pole aset leidnud, siis on küll raske millelegi loota.

Aitäh! Tuleb tunnistada, et see ei olnud ka tänase protseduuriga seotud, vaid see oli jälle üldine eelnevate küsimuste laiendus. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Kui siin protseduurilisi küsimusi juba võtma hakati, siis tuleb sellega ka jätkata. See esmaspäevane olukord – eks siin ongi tõenäoliselt erinevusi, kuidas me tõlgendame kodu- ja töökorra seadust ja kuidas praegune Riigikogu juhtkond, vähemalt osaliselt, seda tõlgendab. Ma võin öelda, et ka teised fraktsioonid tõlgendavad seda täpselt sellisel viisil, nagu tõlgendab Keskerakond, välja arvatud praeguse koalitsiooni esindajad. Ma arvan, et meil on väga paljudes küsimustes erinevad arusaamad ja arvamused, mis tulenevad juba meie ideoloogiast. Praeguse valitsuse ja koalitsiooni populaarsus, mis on küsitluste põhjal kindlaks tehtud, näitabki tegelikult seda, mida rahvas kogu sellest olukorrast arvab. Me jääme kindlaks sellele, et vastavalt kodu- ja töökorra seadusele oleks pidanud meie punkt olema esmaspäeval. Seda esmaspäeva päevakorda ei pandud, kuigi selline võimalus oli teil täiesti olemas. Ja [me ei võtnud eelnõu päevakorrast välja] mitte kiusu pärast, vaid protesti eesmärgil.

Aitäh selgituste eest! Kõik see sai stenogrammi kirja. Tanel Kiik, palun!

Ma saan aru, et parlament ei taha naljalt kohe laiali minna. Ma sellesse debatti ei julge sekkuda, siin on nii palju nüansse ja selle vaidluse juures ma ka ei olnud. Ma valin lahinguid ja lasen sellel debatil [jätkuda]. 

Aga mul on ikkagi palve ja tegelikult ka ettepanek teile kui Riigikogu juhatuse liikmele ja samuti EKRE fraktsiooni liikmele, et võiks olla vastastikku austav praktika, et kui mõni erakond, erakonna fraktsioon või mõni saadik otsustab, et ta mingi punkti arutelule ei ilmu, ta ei plaani kohale tulla, tekitab arutelu võimatuse, siis annab ta sellest kolleegidele teada. See ei ole väga keeruline, see on viisakas ja, ma ütleksin, vastastikune lugupidamine. Siis kõik teavad oma aega ja päeva planeerida, nii Riigikogu liikmed, ametnikud kui ka teised osapooled. [Võiks] e-maili teel [teavitada] või anda Riigikogu juhatuse liikmetele see aegsasti teada, et [istungi] juhatajal oleks võimalik see sealt puldist välja öelda. Praegu on natuke tobe olukord, kus väga paljud tulid kohale ja olid kohal selle mõttega, et arutada seda olulist eelnõu ja ettepanekut. Me küll sisuliselt seda ei toeta, aga ma olin valmis punkti arutama. Kuid ei olnud neid, kes ise pidasid väga vajalikuks justkui seda ERR-i teemat tõstatada. See võiks olla tulevikus viisakas praktika kõigi fraktsioonide ja kõigi saadikute poolt.

Info teadmiseks võetud. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Aitäh nii-öelda sirgeselgse käitumise eest olematu istungi juhatamisel! Te tegite siin märkuse Riigikogu esimehele ja ka teisele aseesimehele, kolleegidele, et need protseduurilised [kõned], mida nad pidasid siin, dotseerivad kõned, eriti lugupeetud Lauri Hussari oma, ei olnud üldse protseduurikaga seotud. Kas Riigikogu juhatus kavatseb omavahel lähiajal arutada, mis asi üldse on protseduuriline küsimus, kuna Riigikogu esimees dotseeris meil siin pika kõnega? Te ütlesite õigesti, et see ei olnud üldse protseduurikaga seotud. Siis härra Kivimägi samuti esines protseduuriliselt ja te ütlesite [teist korda] otse, et see ei ole üldse protseduurikaga seotud. Millal te arutate seda omavahel?

Aitäh! Täna on juhatuse istung. Me eeldame enne protseduurilise küsimuse küsimist, et see ongi protseduuriline. Kas see lõpuks on protseduuriline või mitte, selgub peale küsimuse lõpetamist. Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Ma jätkan täpselt sama koha pealt. Loomulikult see selgub pärast küsimuse esitamist, aga asja iroonia ongi selles, et kaks härrat, aseesimees ja esimees, kes manitsevad meid siin saalis kogu aeg küsima [päris] protseduurilisi küsimusi, käivad ise siin saalis istudes väga vabameelselt ringi sellega, mis on üldse protseduuriline küsimus. Mul on ka ettepanek, et juhatus arutaks seda teemat. Võib-olla peaksid ka juhatuse liikmed käima uuesti kodu- ja töökorra üle ja vaatama, mis see on. Ei saa sealt puldist meie suunas näppu niimoodi viibutuda. Praegu on selline olukord, [mida kirjeldab ütlus,] et käige minu sõnade, mitte minu tegude järgi. Sõnad on ühed, aga teod on siin saalis hoopis teised, nii aseesimehe kui ka esimehe omad.

Et need asjad nüüd lappama ei läheks, võib-olla võtaks ainult kolm protseduurilist küsimust veel. Siis rohkem ei teki kellelgi kiusatust hakata … (Saalist räägitakse.) Kolm. Kolm oli. Jääb kolm. Toomas Kivimägi, palun!

Väga suur tänu, väga lugupeetud istungi juhataja! Ma nüüd pean küll väljendama – ma väga vabandan teie ees – eriarvamust, selles mõttes, et minu küsimus ei olnud protseduuriline. Ma palun vastata sellele, et kui päevakorra kinnitamisega või päevakorraga seotud küsimus ei ole protseduuriline või ei ole seotud istungi läbiviimise korraga, siis mis veel on? Sellisel juhul oleks meil esmaspäeval ju väga lihtne: kõik need päevakorraga seotud küsimused ei ole protseduurilised ja me neid küsimusi ei võta. Nii et ma jään siin ilmselgelt eriarvamusele. Ilmselgelt on see protseduuriline küsimus. Nagu ka see, et täna me ei saa [päevakorrapunkti] arutada, et miks me nii käitume, on tegelikult protseduuriline küsimus. Või nagu eile õhtul, kui kell üks olid kõik ootel, et tuleb väga oluline eelnõu, mille kohaselt üks fraktsioon tahab ära kaotada ERR-i, aga lihtsalt ei ilmunud [ettekandja] kohale – ka see on ilmselgelt protseduuriline küsimus. 

Ma olen siin väga nõus Tanel Kiigega, et tõepoolest, me ei saa, head kolleegid, välistada, et võib tekkida [olukord], et kuigi päevakord on kinnitatud, ei ole tõepoolest võimalik ettekandjal kohale tulla. Me ei saa seda tõesti välistada. Aga siinkohal on Tanel Kiige ettepanek igati asjakohane ja samuti väga protseduuriline. Siis oleks viisakas anda sellest aegsasti teada, mitte lasta meil istuda kella üheni öösel ja siis just nagu tohutu üllatusega [avastada], et näed, ettekandjat ei ole. Halloo! See on tegelikult lugupidamatu käitumine kolleegide suhtes. Kordan veel kord, et kõik need küsimused, nii eelmine kui ka see, on sada protsenti protseduurilised. Ma tahan, et teie, hea kolleeg Arvo Aller, seda kinnitate või ümber lükkate.

Aitäh küsimuse eest! Mingis osas on see kindlasti protseduuriline, kui me hakkame siduma kõiki oma küsimusi kodu- ja töökorra seadusega. Tõepoolest, siin saalis on kõik protseduurikaga seotud. Kui me saalis oleme, siis me tegeleme riigi asjadega ja protseduurika on üks osa sellest. Anti Haugas, palun!

Tõesti, mul on ka protseduuriline küsimus. Minu arust oli ka minu esimene küsimus protseduuriline. Minu hinnang on see, et keskfraktsiooni liikmetel on võimalik palk tagastada, kui nad on tõesti seda meelt, et kui tööd ei tehta, eriti siis, kui rohkem kui pooltelt istungilt puudutakse, siis palka ei saa. Aga mu küsimus on see, et kas oleks võimalik kuidagi see teema tõstatada just nende fraktsioonidega, kes on tekitanud arutelu võimatust. Neid on siin aastate jooksul olnud päris palju. Minu arust on päris markantne, kuidas näiteks kohati Keskerakonna, aga teie fraktsiooni, EKRE fraktsiooni liikmed samal ajal, kui on näiteks fraktsiooni punkt, põgenevad saalist, tekitavad arutelu võimatuse. Tegelikult ükskõik, milline fraktsiooni liige võiks selle EKRE eelnõu ette kanda, aga nad ootavad siinsamas ukse taga. See näeb päris koomiline välja, kuidas põgenetakse oma eelnõude eest, mis on sisse antud ja on päevakorras. Kogu ülejäänud saal ootab ja vaatab, kuidas inimesed lahkuvad, kui on nende ettekandmise hetk. Kas te võite selle [teema] oma fraktsioonis tõstatada juhatuse liikmena? Ma usun, et see on teie kohus. Kas seda saaks ka näiteks Keskerakonna fraktsiooniga arutada?

Aitäh! Fraktsioonis me arutame väga palju erinevaid asju. Viimane protseduuriline [küsimus], Vadim Belobrovtsev, ja siis läheme eelnõude ja arupärimiste juurde.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma loodan, et see on protseduuriline küsimus. Kui ei ole, siis ma kohe vabandan. Esiteks vastaks eelmisele sõnavõtule niimoodi, et Keskerakonna fraktsiooni liikmed ei käi niisama siin saalis. Kui vaadata, kui palju Keskerakonna fraktsiooni liikmed võtavad sõna, esinevad kõnedega või küsivad küsimusi, ja võrrelda seda näiteks Reformierakonna fraktsiooni esindajate [sõnavõttude arvuga], siis on pilt palju selgem. 

Mis puudutab seda, millest siin eelnevalt rääkisid Riigikogu esimees ja üks aseesimeestest, te ütlesite, et nende sõnavõtud ei olnud protseduurilised küsimused. Mina olen teiega absoluutselt nõus ja ma arvan, et enamik siin saalis on ka sellega absoluutselt nõus. Ja siit minu küsimus. Kui Lauri Hussar ja Toomas Kivimägi võtavad protseduurilise küsimuse ja siis ei esita protseduurilist küsimust, siis võib nende jaoks läbi viia koolituse, [mis õpetab,] kuidas protseduuriliste küsimustega esineda.

Aitäh! Koolitusvajaduse üle otsustab juhatus omakeskis ja ka iga fraktsioon otsustab ise. 

Aga läheme eelnõude ja arupärimiste juurde. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! [Esitan] EKRE fraktsiooni nimel eelnõu, mille eesmärk on teha Vabariigi Valitsusele ettepanek töötada välja ja esitada Riigikogule seadusandlik lahendus, millega kehtestataks taastuvenergia tootmisrajatiste arendajatele kohustuslikud finants- ja vastutustagatise mehhanismid kohalike omavalitsuste ja kogukondade kaitseks arendaja pankroti, likvideerimise või projekti võõrandamise korral. 

Eesti Energia juhatuse esimehe Andrus Durejko hinnangul ei ole ükski tuulepark praegustes turutingimustes ilma toimiva müügiportfellita elujõuline ja Eesti Energia juht peab majanduslikult mõistlikumaks pankrotistuvaid tuuleparke ja päikeseparke turult kokku osta. See näitab, et kui juba Eesti Energia strateegiasse on päikese- ja tuuleparkide pankrott sisse kirjutatud, siis võib olla nii, et see on väga reaalne, et arendajad ka lähevad pankrotti. Siis jääbki kaotajaks omavalitsus või kogukond, kes ei ole selleks valmis, sest praegu puudub Eestis terviklik õiguslik raamistik, mis tagaks, et tootmisrajatiste eluea lõpu või arendaja pankroti korral oleks olemas reaalsed vahendid demonteerimiseks, jäätmekäitlemiseks ja keskkonnakahju kõrvaldamiseks. Selline olukord nihutab arendusriskid ebaproportsionaalselt kohalike omavalitsuste ja maksumaksja kanda. Aitäh!

Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh juhatajale! Head kolleegid! Umbusaldust ma täna sotsiaalminister Karmen Jollerile ei esita, küll aga on talle arupärimine. Nimelt on ta 21. jaanuaril väitnud midagi sellist, mis vajaks selgitust, täpsustust. Karmen Joller väitis, et tervishoiuteenuste mõõtmisel on väga erinevaid mõõdikuid ja ta peab tunnistama, et arstina on teda väga palju häirinud, et kogu viimase 30 aasta jooksul ei ole neid mõõdikuid praktiliselt kasutatud. Kui kuulata viimasel ajal sotsiaalkomisjoni ekspertide seisukohti, siis tekib küsimus, millega tänane sotsiaalminister tegeleb. Meid huvitab täpsemalt nende mõõdikute loetelu, mida pole kasutatud. Samuti on ta väitnud, et tervishoius oleme lastele oluliselt rohkem suunanud erinevaid meetmeid, mis puudutavad lastepsühhiaatriat. Ilmus ka tervishoiuraport "[Tervishoiu jätkusuutlikkus.] Stsenaariumid aastani 2035", kus räägitakse, et mahtude asemel peaks rohkem keskenduma tulemusele. Nii et kogu selles tervikus on neli küsimust ja ootame proua Jollerilt vastuseid.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Täna ma soovin Keskerakonna fraktsiooni liikmete poolt üle anda arupärimise energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutile. Teemaks on ohtlike jäätmete veo järelevalve puudumine ja õiguslik vaakum pärast jäätmeseaduse muudatust. 

Aga enne ma tahaks heale kolleegile Anti Haugasele – kuna ta tegi meile märkuse – siitsamast puldist vastata seoses Keskerakonna tööaktiivsusega Riigikogus. Ma toon välja mõned numbrid. Sõnavõtud eelmine aasta. Lauri Laats: 443. Peeter Ernits: 417. Vadim Belobrovtsev: 311. Ma ei hakka teisi [keskerakondlasi] siia juurde toomagi. Anti Haugas: 16 sõnavõttu. Ehk siis, hea kolleeg, nupuvajutamisest siin Riigikogus lihtsalt ei piisa, tuleb ka tööd teha, võtta sõna ning ka seaduseelnõusid ja arupärimisi esitada. 

Nüüd, mis puudutab seda arupärimist, siis tegelikult on see jällegi ühe praeguse koalitsiooni äparduse [tõttu koostatud]. Kui käsitleti jäätmekäitlusseadust, siis tegelikult tehti jälle näpukas nii nagu ka hasartmänguseaduse puhul. See on väga tõsine mure. Tõsine mure seisneb selles, et ohtlikke jäätmeid veetakse praegu ilma igasuguse reaalse järelevalveta, ja see tuleb ära muuta. See seadus tuleb uuesti käsile võtta, Riigikogu saali tuua ja see nii-öelda äpardus või näpukas – nagu koalitsioon siin armastab rääkida – ära parandada. Selle kohta on meil arupärimine ja me esitame viis vastavat küsimust. Tegelikult on olukord väga halb ja ohtlik ning kindlasti see, mis on praegu selle seadusemuudatuse kaudu tekitatud, mõjub keskkonnale väga halvasti. Aitäh!

Hea Riigikogu! Olen vastu võtnud ühe otsuse eelnõu ja kaks arupärimist ning juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. 

Nüüd ka teade. 2. veebruaril ehk järgmise nädala esmaspäeval toimub siin istungisaalis Mudel-Eesti Sihtasutuse korraldatav simulatsioonmäng "Noorte Riigikogu". Lähtuvalt sellest palun teil pärast täiskogu istungi lõppu oma laudadelt ja sahtlitest olulised materjalid kaasa võtta. 

Läheme tänase neljapäevase, 29. jaanuari päevakorra juurde. Tänase istungi päevakorras pole ühtegi punkti. Protseduuriliste küsimuste küsijaid ma ei näe. Istung on lõppenud.