Tere päevast, lugupeetud Riigikogu liikmed! Suur rõõm on teiega taas kohtuda. Alustame Riigikogu täiskogu teisipäevast istungit. Kohaloleku kontroll, palun! 

Kohalolijaks registreerus 63 Riigikogu liiget, puudub 38.  

Nüüd on aeg eelnõude ja arupärimiste üleandmiseks. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Head kolleegid! Mul on hea meel, et Jürgen Ligi on siin saalis. Mul on talle üle anda arupärimine Eesti elektrisüsteemi sagedusreservide kulude kohta. Möödunud aasta alguses eraldati Eesti elektrisüsteem lõplikult Venemaa Föderatsiooni elektrisüsteemist, mistõttu Eesti pidi hakkama ise hankima sagedusvõimsusi oma elektrisüsteemi tasakaalustamiseks. 

Lähtudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-st 139 ja ülalpool kirjeldatud asjaoludest, on meil teile järgmised küsimused. Esiteks, kui palju ja kellelt on Eesti pärast Venemaa Föderatsiooni elektrisüsteemist eraldumist sagedusreserve 2025. aastal hankinud? Ja teiseks, kui palju on nende sagedusreservide eest tasu makstud ja kuidas on see tasumine olnud korraldatud? Kes on kandnud kulud 2025. aastal ja kuidas korraldatakse kulude kandmist käesoleval aastal? Alla on kirjutanud peale minu veel Lea Danilson-Järg.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on üle anda arupärimine kultuuriminister Heidy Purgale seoses riikliku ideoloogilise sekkumisega ajakirjandusvabadusse immigratsiooni ja lõimumise teemal. Kultuuriministeerium on algatanud riigihanke kolmeaastase koolitusprogrammi läbiviimiseks, mille eesmärk on pakkuda kohalikele ajakirjanikele ning kohalike omavalitsuste kommunikatsioonitöötajatele koolitusi, mentorlust ja õppereise lõimumise ja rände teemade käsitlemiseks. Me leiame, et tegemist ei ole neutraalse erialase täiendkoolitusega, vaid sisuliselt riikliku ideoloogilise sekkumisega ajakirjandusse ja ajakirjandusharidusse. 

Sellega seoses on meil järgmised küsimused. Millise mandaadi ja milliste õigusnormide alusel peab Kultuuriministeerium end pädevaks ajakirjanike hoiakute "kujundamiseks" ning avaliku inforuumi sisulise suunamisega tegelemiseks? Millistel põhjustel kasutatakse maksumaksja raha ajakirjanike hoiakute ja maailmavaateliste tõlgenduste suunamiseks, selle asemel et toetada ajakirjanduse sisulist sõltumatust ja uurivat tööd ilma ideoloogilise rõhuasetuseta? Ja kuidas on ministeerium hinnanud riski, et selline riiklik sekkumine õõnestab usaldust nii ajakirjanduse kui ka valitsuse enda vastu?

Madis Timpson, palun!

Hea istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Õiguskomisjoni nimel soovin üle anda Riigikogu otsuse "Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti tegevust kontrolliva parlamentaarse ühiskontrolli töörühma liikmete nimetamine" eelnõu. Eesti keeles öelduna on see niinimetatud Europoli järelevalvekomitee töörühm. Õiguskomisjon teeb ettepaneku nimetada sinna Anti Haugas ja Andre Hanimägi. Ma loodan, et see eelnõu leiab positiivset vastukaja ja toetust.

Head kolleegid, olen võtnud vastu kaks arupärimist ja ühe otsuse eelnõu. 

Saame minna tänase päevakorra juurde. Päevakorra esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 766 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt rahandusministri Jürgen Ligi.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Esitlen teile Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse [eelnõuga kavandatavaid] muudatusi. See eelnõu puudutab siseauditit, aga mitte erasektori siseauditi korraldust ega nõudeid erasektori siseaudiitoritele, vaid ainult avalikku sektorit. 

Euroopa Liidu õigus ei sätesta nõudeid avaliku sektori auditile ega siseaudiitorile. Kutse omandamise nõuet ei ole kehtestatud ühelegi teisele Eesti avaliku teenistuse ametikoha grupile, sealhulgas Riigikontrolli audiitoritele, kes teevad avaliku sektori siseaudiitoritega sarnast tööd. Euroopa Liidu õiguse kohaselt on siseauditi olemasolu kohustuslik krediidiasutustes, kindlustusfirmades, makse- ja e-raha asutustes ning investeerimisühingutes, kuid neil puudub nõue omada konkreetset siseaudiitori sertifikaati. Avalikus sektoris töötavale siseaudiitorile [kehtestatud] kohustusliku kutsetaseme nõude kaotamine ei too avaliku sektori üksusele kaasa täiendavaid kulusid.  

Eelnõu eesmärk on vähendada avalikus sektoris bürokraatiat, ajakohastada siseaudiitori kutse omandamise nõuet ja kutsetegevust puudutavaid regulatsioone ning viia need regulatsioonid kooskõlla tegelike võimaluste ja vajadustega. Eelnõu põhiline [eesmärk] on vähendada siseaudiitorite kutsete haldamisega kaasnevat bürokraatiat ja ülereguleerimist. Sellega hoitakse kokku ka raha. 

Audiitortegevuse seadusest eemaldatakse nõuded, mis sätestavad siseaudiitoritele kohustuse omada selliseid sertifikaate, mida Eestis või eesti keeles ei väljastatagi. Lõpetatakse sertifikaatide eraldi tunnustamine, kutse registreerimine audiitortegevuse registris ning siseaudiitorite iga-aastane aruandlus töömahu ja läbitud täienduskoolituse kohta. Edaspidi saavad siseaudiitorid ametikohale sobivust ja asjatundlikkust näidata muude kvalifikatsioonide ja sertifikaatidega. 

Siseaudiitori kutse muutub vabakutseks, nagu see on erasektoris. Avalikul sektoril avarduvad võimalused siseaudiitori värbamiseks ja siseaudiitori töö muutub laiemale ringile kättesaadavamaks. Eelnõu kohaselt säilib avalikul sektoril ka edaspidi õigus moodustada siseaudiitori ametikoht või luua siseauditi struktuuriüksus, nagu see on ka kehtivas õiguses. 

Siseauditi teenuse kvaliteedis järeleandmisi ei tehta. Rahandusministeerium koostab täidesaatva riigivõimu asutustele siseauditi korraldamise juhendi. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh teile! Teile on mõned küsimused. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Kui ma asjast õigesti aru saan, siis on see seaduseelnõu paljuski tingitud sellest, et audiitoritega on olukord Eestis keeruline. Neid ei ole ülemäära palju, pehmelt öeldes, ja seetõttu kaotatakse nõue omada erialast kutsetunnistust. Kas valitsus ei karda, et siseauditi kvaliteet ja sõltumatus võivad nõrgemaks jääda, kui see nõue niimoodi kaotatakse?

Aitäh! Ei karda, sest [eesmärk ongi viia see] kooskõlla tegeliku olukorraga. Me ei soovi regulatsioone, mida tegelikult ei ole täidetud või mille järgi ei ole isegi tuntud vajadust.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma saan aru, et see puudutab kogu avalikku sektorit, kaasa arvatud kohalikke omavalitsusi. Kui arvestada, et te olete selle seaduseelnõu meile siia toonud, siis tõenäoliselt on teil olemas ka analüüs selle kohta, kui suur probleem üldse siseaudiitorite puudus avalikus sektoris on. 

Ja teine pool [küsimusest]. Audiitorite puudus on ka erasektoris. Ma tean väga hästi, et ettevõtetele on olemas nõuded ja kriteeriumid, mis kohustavad neid audiitorit sisse võtma ettevõtte auditeerimiseks. Kas on plaanis ka erasektori puhul kriteeriume üle vaadata, et leevendada nõudeid, mis kohustavad neid audiitoreid tellima?

Oi, ma nüüd ei püüdnud kinni, mis see teine [küsimus] oli. Aga nagu ma ütlesin, see on reaalse eluga kooskõlla viimine. Euroopa Liidu õigus ei sätesta nõudeid avaliku sektori siseaudiitoritele ja siseauditile ja kutse omandamise nõuet ei ole kehtestatud ühelegi teisele Eesti avaliku sektori ametikoha grupile. See on lihtsalt ülereguleerimine praegu, mitte midagi muud. 

Ja siseaudit on kohustuslik [vaid] mõnes erasektori valdkonnas.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Kas see on nüüd üks produkt [nende asjade hulgas], mida tarkade meeste kogu on soovitanud [teha], et vähendada kogu seda bürokraatiat? 

Teine küsimus: kui suur on see väike arv siseaudiitoreid? Mis see number on?

Aitäh! Ei, see minu arvates ei ole sealt. Ma loen siit välja, et siseaudiitoreid on avalikus sektoris 129.

Arvo Aller, palun! 

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma küsin selles kontekstis, et kuna rahvusvaheline sertifitseerimine kaob ära, siis kas jääb alles kutsekoja kaudu kutsete andmine audiitoritele, et tagada mingisugunegi kvalifikatsioon nii avaliku sektori kui ka erasektori audiitorite puhul.

Oh jah … Kõik jääb alles, mis on, aga ei ole nõudeid. Avalikus sektoris ei kehtestata enam selliseid nõudeid, mida tegelikus elus ei täideta.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Austatud minister! Ma püüan Lauri Laatsi küsimuse teist poolt lahti [mõtestada]. Mul on endal sama küsimus. Lauri Laats ei küsinud mitte siseauditi kohta, mis on riigiettevõtetes, vaid üleüldise iga-aastase ettevõtetelt nõutud auditeerimiskohustuse kohta. Praegused [piir]määrad on sellised, et müügitulu üle 2 miljoni euro, varad üle 1 miljoni euro ja töötajate arv üle 24 inimese – kaks [tingimust] nendest peavad olema täidetud. See on hästi suur [koormus]. Praktiliselt kõik ettevõtted Eestis juba ületavad [neid piirmäärasid]. Kas ministeeriumil on plaanis need piirmäärad üle vaadata ja neid võib-olla tõsta, et vähendada koormust audiitoritele ja rahalist koormust ettevõtjatele?

Aitäh! See eelnõu ei puuduta siseauditi korraldust erasektoris. Rohkem ma praegu ei ütleks.

Lauri Laats, palun! 

Aitäh! Aitäh Mardile, et ta täpsustas minu küsimust. Ma arvan, et see teema on tegelikult oluline. Mis puudutab seda eelnõu, siis see on arusaadav ja, pean tunnistama, tundub ka mõistlik, vähemalt esialgu peale vaadates.  

Minu küsimuse esimene pool puudutas siseaudiitorite puudust avalikus sektoris. Te mainisite, et meil on praegu 129 siseaudiitorit. Iseenesest olete te ju selle seadusemuudatuse meie ette toonud seetõttu, et tõenäoliselt on, nii nagu te mainisite, ühelt poolt audiitorite puudus ja teine pool on see, et meil on süsteem üle reguleeritud. Kui me suudame selle tegevuse kaudu raha kokku hoida, siis on ju kõik hästi. Aga ma ikkagi kordan üle. Milline see olukord praegu kokkuvõttes on, kui palju siseaudiitoreid on puudu?  

Ja küsimuse teine pool, mis puudutas erasektorit. Kindlasti võtke see [mõte] kaasa ja palun arutage seda ministeeriumis, sellepärast et ettevõtted tõesti vaevlevad ja …

Aitäh!

… audiitoreid ei ole palju. Seetõttu ka majandusaruanded viibivad.

Aitäh! Veel kord, see ei puuduta erasektorit. Ma ei ole rääkinud siseaudiitorite puudusest, selle eelnõuga seoses saab rääkida ainult ülearusest reguleerimisest. Neid nõudeid, mis on siiani formaalselt kehtinud, ei ole vaja.

Peeter Ernits, palun! 

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Hiljuti oli meil siin maaparandajatega juttu sellest, et neid on umbes 250. Nendel on umbes sama probleem: neid on liiga vähe, et neid siin koolitada, eksamineerida, [aga ilma nendeta] jäävad maad kuivendamata. Siseaudiitoreid on poole vähem. Kui samamoodi jätkata, siis ei jää mitte kuivendamata, vaid ka auditeerimata. Kas on veel mingisuguseid erialasid, mille ametimehi on vähe või umbes sama palju, kelle puhul võiks ka valitsus välja tulla või plaanibki välja tulla mingi analoogse bürokraatia vähendamise [ettepanekuga], et riik saaks edasi toimida? Kas on veel selliseid ameteid peale maaparandajate ja siseaudiitorite?

Aitäh! Ma ei sooviks sellist hinnangut anda. See eelnõu ei puuduta kaugeltki nii laia valdkonda, mille kohta te küsisite.

Arvo Aller, palun! 

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Ma loen siit, et [audiitortegevuse] seaduse § 185³ lõige 7 ütleb, et vandeaudiitorid peavad läbima [kestlikkusaruande ja selle audiitorkontrolli] koolituse. Kas siseaudiitoritele kehtib sama asi, et ta saab minna kestlikkuskoolitusele ja hakata tulevikus [tegema] kestlikkusaruannete [audiitorkontrolli]? 

Oh, ma ei tea seda.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Kas ei ole ohtu, et me läheme vastuollu Euroopa Liidu õiguste direktiividega, mis nõuavad finantssektorilt siseauditeerimist?

Aitäh! Ma ei tea, miks te muretsete Euroopa Liidu õigusega kooskõla pärast, aga Euroopa Liidu õigus ei kehtesta selliseid asju. Seda ma täna juba korra mainisin. Aga heameel muidugi on, et te olete truu eurooplane ja muretsete Euroopa koostöö pärast.

Aitäh teile, lugupeetud minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Arutelu rõhuasetusi juhtivkomisjonis tutvustab hea kolleeg, majanduskomisjoni liige Jaak Aab.

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Eelnõu oli arutusel esimesele lugemisele saatmiseks majanduskomisjoni 12. jaanuari [istungil]. Eelnõu olid kutsutud tutvustama rahandusminister Jürgen Ligi, Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna juhataja Rainer Osanik ja sama osakonna jurist Kersti Rahlin. 

Komisjoni liikmetel olid ka mõned küsimused. Osaliselt oli juttu samadest asjadest, mis siin küsimustes ja vastusteski esile tulid. Näiteks [küsiti,] milliseid ettepanekuid kooskõlastusringil tehti. Sellele eelnõule eelnes ka väljatöötamiskavatsus. Tegelikult käis selle eelnõu ettevalmistamisel ja väljatöötamiskavatsuse ettevalmistamisel põhidiskussioon [sise]audiitori kutse sertifikaadi üle. Miks sellest lõpuks loobuti? See muudatus tehti seetõttu, et neid sertifikaate on võimalik omandada ainult muus keeles, eesti keeles neid võimalik omandada ei ole. [Neid on võimalik taotleda] vastavatelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, see koolitus läbida ja sertifikaat omandada. Vastuses [mainiti] ka seda, et taolisi nõudeid meil siin lähiriikides ei ole, ei ole ei Lätis ega Leedus. Nendest [nõuetest] on loobutud. 

Küsiti ka kohaliku omavalitsuse kohta. Urve Tiidus küsis, kas see mõjutab kohalikke omavalitsusi. Rainer Osanik selgitas, et tema teada kohalikes omavalitsustes vastava rahvusvahelise sertifikaadiga siseaudiitoreid ei ole. Siseaudiitorite palkamisel lähtutakse nende ettevalmistusest, haridusest ja muudest pädevustest. Selline oli vastus. 

Komisjon tegi ka otsused. Kõigepealt otsustati juhtivkomisjoni esindajaks määrata Jaak Aab. Tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 27. jaanuaril sel aastal ja esimene lugemine lõpetada. Kõik need otsused tehti konsensusega. Aitäh!

Suur tänu teile! Teile on ka paar küsimust. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kuna ministri vastused ei olnud väga konkreetsed, siis küsin teie käest. Kas komisjonis räägiti ka kitsaskohtadest või võimalikest riskidest, mis [sellega võivad kaasneda]. Kas kvaliteet ei lange, kui kvalifikatsiooninõue ära kaob?

Aitäh küsimuse eest! [Täpselt] samasugust küsimust ei olnud. Aga selgitus oli selline, et rahvusvaheline sertifikaat või litsents sisulisele tööle kaasa ei aita, eriti kui seda sertifikaati ei ole Eestis võimalik taotleda. Pigem on tegemist nõudega, mida on väga keeruline täita, ja seda nõuet ei olegi täidetud. Niisugune oli vastus.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas ma saan õigesti aru, et nüüd kaobki ära siseaudiitorite kutse tunnustamine, kutse andmine ja järelevalve [siseaudiitorite üle]? Millistel alustel neid üldse [atesteeritakse] või mille alusel antakse siseaudiitorile volitused? Kas on mingid kriteeriumid, jäävad üldse mingid kriteeriumid?

Tänan! Lühike vastus oli, et tegelikult hinnatakse pädevusi, milline on selle inimese ettevalmistus, keda siseaudiitoriks palgatakse, milline on tema kogemus, ja loobutakse litsentsist, mis on rahvusvaheline ja mida Eestis ei ole [võimalik] omandada. Seletuskirjas on vist toodud ka arutelu selle üle, kas peaks sellise süsteemi Eestis üles ehitama. Selle peale ei ole mindud, sest see on suhteliselt kulukas. Ka teised riigid ja minu teada ka rahvusvaheline organisatsioon, kes audiitoreid esindab, ei poolda selliseid väga jäiku nõudeid, pigem tuleks lähtuda inimese pädevusest, koolitatusest ja kogemustest.

Peeter Ernits, kas teil on kogemata protseduuriline küsimus või tahate küsida ettekandja käest? Kui te ettekandja käest ei soovi küsida, siis ma tänan teid, lugupeetud kaasettekandja, teile rohkem küsimusi ei ole. Peeter Ernits, küsimus istungi juhatajale, palun!

Hea juhataja, mul on protseduuriline küsimus. Linna peal räägitakse, et Taani kuningapaar on kohal. Küsimus on protseduuriline: kas Taani kuningapaar austab ka meie maja ja mis kell see võiks juhtuda? Või on meie tööpäev siis juba lõppenud, kui nemad saabuvad?

Hea kolleeg, nagu sa tead, meie tööpäev ei lõpe kunagi. Taani kuningapaar kindlasti austab ka seda maja ja selle käigus ka kõiki Riigikogu liikmeid, aga ma kardan, et Riigikogu istung on küll selleks ajaks lõppenud, kui nad siia jõuavad.  

Head kolleegid, avan läbirääkimised. Seda soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 766 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 10. veebruar kell 17.15. Oleme esimese päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. 

Oleme jõudnud teise päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu 772 esimene lugemine. Palun taas kord Riigikogu kõnetooli auväärt rahandusministri Jürgen Ligi.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Eelmise aasta 27. veebruaril kiitis Vabariigi Valitsus heaks riigi osaluspoliitika uuendatud põhimõtted. Neist põhimõtetest lähtudes on valitsus teile esitanud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega soovime tõsta äriühingute ja sihtasutuste juhtimise kvaliteeti, [suurendada] tegevuse läbipaistvust ning [parandada] tulemuslikkust. Kavandatud muudatuste jõustumisel väheneb bürokraatia ja suureneb õigusselgus. 

Eesti riigil on osalus 24 tegutsevas äriühingus ja kahes äriühingus, mille tegevus on lõpetamisel. Riik on ka 65 sihtasutuse asutaja ning 15 Eestis registreeritud mittetulundusühingu liige. 2025. aasta septembri lõpu seisuga oli riigi osalusega äriühingute varade maht 10,9 miljardit eurot ja sihtasutuste varade maht 2,1 miljardit eurot. 

Eelnõu keskmes on kolm suuremat muudatust: esiteks, ametnikest nõukogu liikmete valimise paindlikumaks muutmine, teiseks, Rahandusministeeriumi esindatuse vähendamine sihtasutuste nõukogudes, ning kolmandaks, siseauditi kohustuse täpsustamine ja tõhustamine. Tehakse ka parandusi sätetes, mille rakendamisel on tekkinud ebaselgust ja probleeme. 

Riigi osalusega äriühingute nõukogude ametnikest liikmete määramine muutub. Eelnõu kohaselt antakse riigi äriühingu osaluse valitsejale õigus nimetada ja tagasi kutsuda üks oma ministeeriumi ametnik ilma nimetamiskomitee ettepanekuta. See tugevdab omaniku ehk siis ministri kaudu vastutust ja vabastab nimetamiskomitee kohustusest kaasa rääkida ministeeriumisiseses valikuprotsessis. 

Vähemalt üks ametnik on valitud iga riigi osalusega äriühingu nõukogusse. Kokku oli aastavahetuse seisuga ametnikega täidetud nõukogu liikme kohti 43. Muudatuse jõustumisel saab 26 ametnikku valida nõukogudesse osalust valitseva ministri otsusega ilma nimetamiskomitee ettepanekuta. Muudatus ei too tagasi poliitiliste liikmete valimist nõukogudesse, sest lubatud on ainult ametnikest nõukogu liikmed, mitte näiteks poliitilised nõunikud. 

Ressursside säästmiseks vähendatakse Rahandusministeeriumi esindatust sihtasutuste nõukogudes ja hõlmatud sihtasutuste arv väheneb praeguselt 59-lt 20-le. Riigi rahanduse mõjutamiseks on olemas teised meetodid ja inimeste selline hulk nõukogudes ei ole praktiline. 

Otstarbekuse kaalutlusel muudetakse ühtlasi ka siseaudiitori ametikoha loomise või siseaudiitori teenuse ostmise kohustuse rakendumise tingimusi. Siseauditi kohustuse rakendumise lävendit tõstetakse, kuna väiksemate asutuste puhul osutusid siseauditiga kaasnevad kulud ebaproportsionaalselt suureks ja seetõttu teenustest loobuti. Siseauditi kohustus jääb riigi äriühingutele ja sihtasutustele, mille bilansimaht on suurem kui 15 miljonit eurot või tulud suuremad kui 10 miljonit eurot. Siseauditi kohustusega äriühingute arv kasvab 2024. aasta andmetel 18-lt 19-le ning sihtasutuste arv [väheneb] 47-lt 20-le. 

Samaaegselt muudetakse siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest loobumise reegleid rangemaks. Edaspidi on siseauditist loobumine võimalik vaid äriühingutel ja sihtasutustel, kellel ei ole auditikomitee moodustamise kohustust ning üksnes juhul, kui riigivara valitsev ministeerium kasutab siseauditite läbiviimiseks enda siseauditi üksust. Siseauditit puudutavad muudatused ühelt poolt tõstavad auditi kohustuse lävendit, mis vähendab asutuste kulusid ja koormust, kuid samal ajal piiravad lävendit ületavatel [äriühingutel ja sihtasutustel] siseauditist loobumise võimalusi. 

Riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste tegevuse tulemuslikkuse hindamise lihtsustamiseks tugevdatakse osaluse valitseja rolli järelevalvajana. Eelnõus sätestatakse riigivara valitseja õigus tutvuda nõukogu [töö] ja siseaudiitori tegevusega seotud dokumentidega. See hõlmab koosolekute protokolle ja materjale, siseauditi tulemusi ja muid asjakohaseid dokumente. Siiani sai omanik neid andmeid ainult nõukogu kaudu. 

Õigusselguse [suurendamiseks] kehtestatakse eelnõuga ka keskvalitsusest välja jäävatele riigi osalusega äriühingutele ja sihtasutustele finantsplaanide esitamise kohustus ning korrastatakse eelarvereegleid puudutavaid sätteid. 

Kokkuvõttes muudab eelnõu riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste juhtimise läbipaistvamaks ja vastutustundlikumaks, parandab siseauditi ja aruandluse kvaliteeti ning vähendab töökoormust. Aitäh!

Aitäh teile! Mõned küsimused. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab nimetamiskomiteed ja selle töökorraldust, kui see seadusemuudatus peaks jõustuma. Ma saan aru, et praegu on nii, et kui rahandusminister pakub välja oma liikme nõukogusse, siis tehakse seda läbi nimetamiskomitee. Nimetamiskomitee vaatab üle, annab oma hinnangu ja vastavalt siis kas kinnitab või mitte. Ma ei tea, kas praktikas on esinenud juhtumeid, et mõni ametnik jääb kinnitamata, aga see selleks. Vähemalt teoorias on selline võimalus praegu olemas. 

Kui nüüd see muudatus jõustuks, siis sellisel juhul ministeeriumi esindaja nimetamise korral nimetamiskomitee seda kandidatuuri üle ei vaataks ja ministril tekiks mõnes mõttes – mitte mõnes mõttes, vaid otseses mõttes – suurem võim selle liikme nimetamisel. Kas see on ikka mõistlik, arvestades, et selline nimetamiskomitee on ikkagi loodud ja tal on oma funktsioon?

Aitäh! Jah, see on väga mõistlik. Võib näiteks küsida, kas üks äriühing saab üldse ilma omaniku otsese kontrollita tõhusalt oma eesmärke täita. Võib küsida, kas nimetamiskomitee on laitmatu leiutis, aga omanikukontroll selle kaudu on üsna ähmane. Tegelikult ei ole kellelgi olnud reaalset õigust – ma natuke liialdan – nõuda poliitilist vastutust olukorras, kus nõukogu [koosseisu] määrab nimetamiskomitee. See on natukene kunstlik ja me leevendame seda vastuolu. 

Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma küsin teie käest samal teemal, mille kohta küsisin ka komisjonis. Kui me peame Eestis soolist tasakaalu piisavalt oluliseks ja seadsime möödunud aastal soolise tasakaalu poole liikumise kohustuse erasektori börsiettevõtetele, siis miks ei pea valitsus vajalikuks anda soolise tasakaalu eesmärgile seaduse kaalu ka riigi äriühingutes, kus riigil on otsene vastutus ja oleks võimalik eeskuju näidata? Kas te ei näe, et osaluspoliitika paber, kus tõesti selline suund ja soovitus on antud, võib väga kergesti olla poliitilisest tahtest mõjutatav? Seadus aga [tagaks] järjepidevuse, kindluse ja usaldusväärsuse ka oludes, kui valitsuses domineerivad konservatiivseid soorolle väärtustavad poliitilised jõud.

Aitäh! Valitsus mõjutabki siin erasektorit eeskuju kaudu, aga eeskuju ei ole see, et kirjutada endale ette reegleid, mida nagunii üritatakse täita. Väga puiseks ei ole neid reegleid aetud ju ka erasektori puhul. On teatud valdkonnad, väikeriigi puhul eriti, kus soolise tasakaalu tagamine ei ole sisulistel põhjustel praktiline. Lihtsalt mingis valdkonnas ei pruugi juhtimise tasakaalustamine sobivate kandidaatide puudumise tõttu õnnestuda. Ei ole vaja seadusega endale ette kirjutada reegleid, vaid tõepoolest näidata eeskuju ja langetada sellekohaseid otsuseid. Ja seda ka tehakse. 

Kas järgmine valitsus ka teeb? Mina arvan, et kõigile demokraatlikult valitud jõududele tuleb anda võimalus ennast näidata. Ma esimest korda, muide, väljendasin seda niimoodi pronksiööl. Mul oli hea meel, et tehti vahe vahele, kes on kelle poolel. Las need järgmised, kes iganes nad on, otsustavad ise. Nagunii nad otsustavad ise ja teevad ka seadused ümber, kui neil selleks tahtmine on.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Austatud minister! No enamjaolt on selles seaduseelnõus tehnilised nüansid: ministeerium ei pea enda esindajat enam nimetamiskomiteest läbi jooksutama, ei pea olema kvartaliaruandeid ja nii edasi. Aga ma näen selles eelnõus ka sellist nüanssi, et püütakse läbipaistvust nii-öelda piirata. Ma ei näe sellel muud [taga]mõtet, kui kaotada ära võimalus, et keegi tüütu isik võiks teabenõude alusel nõukogu materjale küsida. Nimelt, § 84 lõike 2 punktist 1 jäetakse välja sõnad "päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist ja" ning "koos koosoleku materjalidega". No see on oluline punkt: "nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist ja protokolli koopia koos koosoleku materjalidega ühe kuu jooksul [‑‑‑]." Ehk inimkeeli tähendab see seda, et dokumendiregistri kaudu peab olema esitatud ainult koosoleku ametlik protokoll …

Aitäh!

… mis on alati võimalik ametniku poolt kirja panna sellisel kujul, nagu minister soovib, aga tegelikku arutelu seal ei ole näha. Miks te seda teete?

Aitäh! Mul oli väga raske jälgida, millest te rääkisite. Praktilistel kaalutlustel teeme. Kui tahate selle punkti kohta küsida, siis sõnastage see palun vähem kui minuti jooksul ja nii, et oleks võimalik vastata.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Loen siit, et Rahandusministeerium hoiab kokku 624 tundi ametnike tööaega ja kahe koosoleku pealt – iga koosolek maksab 900 eurot – 1800 eurot. Minu küsimus on selline. Mida hakkavad Rahandusministeeriumi ametnikud selle kokkuhoitud 624 tunni jooksul ette võtma? Kas hakatakse tegelema sellega, et riigieelarve oleks arusaadavam, või hakatakse otsima selliseid apsakaid nagu hasartmängu[maksu] seaduses, mis palju pahandust tekitas? Ei leitud üles [viga], ametnikud ei tegelenud sellega. Millega need ametnikud teil selle 624 tunni jooksul tegelema hakkavad? 

Aitäh! Ma ei tea. Aga ma võin öelda, et ametnike töö on märksa sisulisem kui Riigikogu liikmel, kes arvab, et ta peab iga eelnõu juures oma küsimuste arvu ära kulutama ja küsimuste sisule tähelepanu ei pööra.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Minu küsimus on sarnane kolleeg Reili Ranna omaga, aga küsin võib-olla natukene laiemalt. Riik peaks tõesti näitama eeskuju äriühingutes ja laiemalt oma poliitiliste otsuste tegemisel erinevates otsustusorganites soolise tasakaalu võimalikult täpse saavutamisega. Loomulikult ei ole 40 : 60 [vahekorda] alati võimalik [saavutada] või on mingid muud asjaolud, mingid erandid, väiksemad nõukogud ja nii edasi. Aga praegu on olukord, kus näiteks rahvusringhäälingu nõukogus on saldo nii-öelda 10 : 0, ja meil on selliseid nõukogusid veel. See ei näe tõesti hea välja. 

Me oleme teinud ettepaneku, et soolise võrdõiguslikkuse seadust võiks muuta. Seal on täna selline huvitav punkt, § 9 lõige 4, mis ütleb: "Riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutuste poolt moodustatud komisjonides, nõukogudes ja teistes kollegiaalsetes kogudes peavad võimaluse korral olema esindatud mõlemad sugupooled." See on suhteliselt mõttetu sõnastus. Sama hästi võiks olla Vabariigi Presidendi valimise seaduses, et võimaluse korral [on kandidaat] vähemalt 40 aastat vana, või liiklusseaduses, et võimaluse korral tuleks liikluspiiranguid täita. Kas te olete nõus, et sellised sätted võiks maha võtta ja need võiksid olla ikkagi kohustuslikus korras, mitte "võimaluse korral", mis ei tähenda ju tegelikult mitte midagi?

Ei, ma ei ole sellega nõus. Ma arvan, et on praktilisi olukordi, kus seda võimalust pole, kui me just ei taha teha järeleandmisi kvaliteedis. Ma ei ole kunagi selle poolt olnud, et kunstlikult numbreid kehtestada. 

Te tõite rahvusringhäälingu nõukogu näite. Ma natuke kõhklen selles, kuidas seda regulatsiooniga muuta saaks, kui [selle liikmed] on määratud organisatsioonide esindatuse printsiibi alusel. Kui erakonnad saadavad sinna nõukokku ainult meesterahvaid, siis mida me teha saame? Mis erakond hakkab siis teistele ette kirjutama, kelle võib saata? Samamoodi on nende organisatsioonidega, [kelle esindajad seal] on. Mina tõesti ei põe selle pärast, kui ma näen mingisuguses kogus mehi, aga ma tean, et see on mõnele inimesele hästi tähtis, et seal neid poleks. Mina ei põe selle pärast. Ma arvan, et need on kaalutletud [otsused]. Ja kui ma kritiseerin mõnda liiget, siis mitte tema soo pärast, vaid selle pärast, mida ta seal teeb.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! [Tuleme] selle nimetamiskomitee juurde tagasi. Teie vastusest kumas läbi, et teie jaoks on see nimetamiskomitee nagu kummitempel. Te sõnastasite oma vastuses sellise lause, et te tahaks näha sellist komiteed, kes ei võtaks vastu või saadaks tagasi ministeeriumi esitatud kandidaadi. Noh, sellest saab järeldada, et teie jaoks on see kummitempel. Aga võib-olla tulebki nimetamiskomitee laiali saata. Võib-olla on see õige. Mis te sellest arvate?  

Teine pool küsimusest. Ministeeriumi poolt oli esindaja saadetud ka Nordica nõukogusse ja seesama Nordica nõukogu liige, kes oli ministeeriumi töötaja, tunnistas erikomisjonis ausalt, kui me seda Nordica juhtumit uurisime – suured kahjumid ja nii edasi –, et ta väga ei saanud aru, mis ta seal teeb. Ta tunnistas ka seda, et ega juhatus talle väga aru ei andnud. Kui omaniku esindaja nõukogus ei suuda täita omaniku …

Aitäh!

… rolli, siis on ikka midagi paigast ära.

Ma ei tea, mis see küsimus oli, aga need olukorra kirjeldused või minu tsiteerimised olid kindlasti väga mööda. Vaadake stenogrammist järele, mida ma ütlesin, ja võrrelge sellega, kuidas teie püüdsite seda ümber jutustada. 

Ma ei usu, et see nõukogu liige ütles, et ta ei saanud aru, mida ta seal teeb. Ma kindlasti ei ole nõus sellega, et keegi niimoodi ütles. Ma ei usu seda! Palun olge oma küsimuste sissejuhatuses korrektsed ja siis jõudke küsimuseni ka.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Eelmine seadusemuudatus, mida me [arutasime], puudutas siseaudiitorite teemat. Siin on ka [sellest juttu]. Siseauditi kohustus tekib riigi otsustusõigusega äriühingul ja [riigi asutatud] sihtasutusel. Aga oskate te öelda, kas see siseaudiitor peab omama [sellekohast] kutset, on ta vandeaudiitor või on ta vabalt turult võetav [audiitor], kes ei ole sellega seotud?

Aitäh! Eelküsijale jäi ütlemata, et just eelmine, Nordica näide oli selline, kus omanik ei saanud otse sekkuda, vaid ta sai osutada nimetamiskomitee valikutele – formaalselt oleks saanud [osutada], kui ta oleks tahtnud. 

Aga teie küsimus oli audiitori kohta. [Siseauditi kohustuse] nõudeid või seda piiri ju tõstetakse. Teie küsimuses oli, et see kehtestatakse, aga seda tõstetakse. See on olemas juba praegu. Võib-olla kordate oma küsimust, kui on võimalus.

Aivar Kokk, palun! (Aivar Koka mikrofon ei ole sisse lülitatud.) Üks hetk, Aivar! Jah, palun!

Ma räägin nüüd hästi aeglaselt. Kehtiva seaduse kohaselt peab nõukogu päevakord olema välja saadetud kolm päeva enne [koosoleku toimumist] ja kuu aja jooksul peab olema välja saadetud koosoleku protokoll koos kõigi materjalidega. Selle seaduseelnõuga te need kohustused tühistate ehk läbipaistvust jääb tunduvalt vähemaks, ei pea enam kolm päeva ette teatama päevakorda ja protokolli juures ei pea olema koosoleku materjale. Miks te seda teete?

Vastus on endine: praktilistel kaalutlustel. Aga ma peaksin selle paragrahvi üle kontrollima. Minu probleem teile vastamisel ei seisne mitte selles, et te räägite liiga kiiresti, vaid selles, et te räägite liiga sõnaohtralt ja ei jõua küsimuseni. Ma pean jälgima mingisuguseid detaile, mida teie loete paberilt, mida mul ei ole. (Aivar Kokk ütleb saalist: "§ 84, punkt nr 7.") Paragrahv … Jah, aga isegi paragrahvide puhul, kui ma selle number 84 … (Aivar Kokk juhendab, millist kohta ta eelnõus mõtleb.) Number 7. Päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku … Nii, ma pean nüüd kontrollima, mis sinna alles jääb. Kui midagi välja võetakse, siis järelikult ei ole see reegel praktiline. (Saalist räägitakse.) Jah, ma vist leidsin selle asja üles, aga ma peaksin seda ka originaaltekstiga võrdlema. 

See teema tegelikult ei olnud selle eelnõu tegemisel diskussiooniks, aga katsume teiseks lugemiseks teile vastuse anda, millised need praktilised kaalutlused olid ja mis selle eelnõu põhjal kõigi nende ükshaaval loetamatute punktide kombinatsiooni tulemusena seadusesse kirja saab. Niimoodi on praegu väga raske hinnangut anda. Aga jah, see [teema] ei kerkinud üles, kuid võib ette kujutada, et selline jäik reegel võis teinekord tekitada praktilisi raskusi. Samas, kõik koosolekud algavad ikkagi päevakorra kinnitamisest. Kui kõik ei ole nõus, siis asju lihtsalt ei arutata, aga võimalus arutada võib olla praktiline. Ma uurin natuke seda tausta.

Tanel Kiik, palun!

Aitäh, hea Riigikogu aseesimees! Hea minister! Igaks juhuks täpsustan, et soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 9 lõikes 4 ei ole mingeid protsente ega kvoote, vaid printsiip, et esindatud võiksid olla mehed ja naised. Aga seal on selline rumal täiendus nagu "võimaluse korral", mis põhimõtteliselt nullib selle seadusesätte mõtte ära, sest alati saab öelda, et tahtsime parimat, aga ei olnud võimalik. See oli lihtsalt täpsustuseks. 

Küsimus on teile ka. See nimetamiskomitee on tegutsenud peaaegu kümme aastat, mitte päris kümme aastat, aga 2017. aastast alates. Kas riigil, näiteks Riigikantseleil või Rahandusministeeriumil, on olnud võimalust hinnata või analüüsida, kas see on toonud kaasa ka mingeid positiivseid või negatiivseid või kolmandat [laadi] muutusi riigi äriühingute nõukogude töös? Kas seda tegevust on võimalik niimoodi kvalitatiivselt hinnata? On seal midagi paremaks läinud, halvemaks läinud või on selle hindamine niivõrd keeruline, et seda on pea võimatu teha? Te olite oma sõnavõtus selle suhtes suhteliselt kriitiline. Minu küsimus ongi: kas see kriitika põhineb mingitel analüüsidel või teie hinnangul?

Aitäh! Kõigepealt, sellest eelmisest küsimusest ma sain aru küll. Ma lihtsalt ütlen, et nimetamiskomitee kui sellise loomine on omamoodi vastuoluline. Ma mäletan varasemast ajast olukordi, kus näiteks poliitilised liikmed, juhul kui nad olid valitud asjatundlikkuse pinnalt, olid tunduvalt sisukamad ja aktiivsemad kui mittepoliitilised liikmed. Ja loomulikult oli neil seetõttu ka tugevam vastutus, keegi ei läinud ettevõtjat kritiseerima, kui midagi viltu läks. 

Te vist küsisite nüüd nimetamiskomitee tõhususe kohta, mitte osaluspoliitika tõhususe kohta. Ma arvan, et üldjoontes on see ikkagi olnud hea pädev organ. Lihtsalt see hoiak, kui seda loodi – tõrjuda sealt välja igasugune poliitiline mõju –, oli natukene üle võlli. 

Esiteks, ma olen näinud – hulgaliselt, kui nii tohib öelda; kollektiivselt, et keegi ei saaks selle peale solvuda – Riigikogu võõrdumist praktilisest juhtimisest ja informatsiooni kaost. Riigiettevõtted olid päris hea treeningukoht, päris hea kaasamõtlemise koht saadikutele, kui neil oli vastav haridus ja kogemus olemas, ja näiteks täitevvõimu ülevõtmine oli neil sel juhul palju lihtsam. 

Praegu on see kõik kuidagi kaudne ja oletuslik, kuni selleni välja, et ministril on mingisugune organ, kes ei ole tema kontrollida, aga kes teeb tema eest personalipoliitikat. See on vastuoluline, see ei ole must valge, laitmatu asi, vaatamata sellele, et üldjoontes on see kogu [teinud] kvaliteetset [tööd]. Aga kui juhtub midagi, siis on jälle küsimus, et kes siis pärast vastutab. Ministril on personalipoliitika [kujundamisel] tugev filter ees. Tegelikult on ülekohtune süüdistada teda näiteks Estonian Airi puhul, mida te siin näiteks tõite, või oli see pigem Nordica, mida te näiteks tõite, ja nii edasi. Erasektoris omanik ikkagi vastutab, aga riigisektoris on tehtud nii, et jumala pärast tal asjaga mingit seost ei oleks. 

Aga ma tahan üle rõhutada, et see inimene, omaniku esindaja, keda minister saab määrata, ei tohi olla tema poliitiline nõunik. See fraktsioon on küll lahkunud, aga sellised drastilised näited, kus need poliitilised inimesed käkki keeravad, on mõne aasta tagant täiesti olemas, aga ärme hakkame siis täpsustama. Jah, sellisel kujul seda poliitilist mõju sinna küll vaja ei ole, et inimene, kellel ei ole valija mandaati ja kes ei ole riigiametnik, hakkaks seal asju politiseerima.

Reili Rand, palun!

Suur aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Te ütlesite minu küsimusele vastates, et sooline tasakaal pole Eesti-suuruses väikeriigis praktiline. Täpsemat tsitaati näeme õige pea stenogrammist. Olgu rõhutatud, et sooline tasakaal tähendab seda, et kui on kaks võrdselt kvalifitseeritud kandidaati, siis sellisel juhul eelistatakse vähem esindatud sugu, ja valdavalt käib see naiste kohta. See ei tähenda, et kedagi valitakse soo alusel. 

Ma tahaksin aru saada, mida see praktilisus teie väljaütlemises tähendas. Kas te ei näe, et Eestis on piisavalt pädevaid naisi, kes võiksid juhtimise ja otsustamise juures olla? Kas me hakkamegi edaspidi oma riigi väiksust kasutama [ettekäändena, kui on vaja] põhjendada, miks mitte kehtestada õiglasemaid ja läbipaistvamaid põhimõtteid? Võib-olla peaksime ka teistest põhiseaduslikest õigustest hakkama loobuma selle pärast, et neid on keeruline rakendada või ei ole praktiline rakendada? Ma väga ootan, et te seda teemat avaksite.

Ma väga ootaks teilt küsimisel väiksemat laetust. Ma ei ole sellist lauset moodustanud, nagu te väitsite, ja ülejäänud küsimus on seetõttu mõttetu. See lause, et Eesti Vabariigis ei ole sooline tasakaal praktiline, on väljamõeldis, ma ei ole sellist asja öelnud. Küll aga, teatud olukordades ei ole see praktiline ja sellepärast ei ole jäikade reeglite kehtestamine mõistlik. Seda, et võrdsete kandidaatide olemasolu korral eelistatakse vähem esindatut – sellist printsiipi järgitakse.

Ma teen erandi. Reili Rand, küsimus istungi juhatajale, palun!

Aitäh! Ma tänan selle erandi eest. Ma tõesti erandkorras seda palun, sellepärast et ma ei tea, mida teha, kui minister esitab valeväiteid. Õnneks on praeguseks hetkeks laekunud ka stenogramm, kus on sõna-sõnalt võimalik lugeda rahandusminister Jürgen Ligi väidet: "On teatud valdkonnad, väikeriigi puhul eriti, kus soolise tasakaalu tagamine ei ole sisulistel põhjustel praktiline." Täpne tsitaat! Mida me saame sellisel juhul teha? Mul rohkem küsimuse [esitamise võimalust] ei ole, aga minister süüdistas mind valeväite esitamises ja oma hinnangulises kommentaaris loobus minu murele vastamast. Ma nendin, et ma tõesti olen hetkel emotsionaalne, võtsin seda kommentaari lihtsalt väga hinge. Nii et võtan tooni rahulikumaks ja loodan, et ministril on siiski võimalik mulle sisuliselt vastata.

Hea kolleeg, emotsioonid on igati teretulnud. Neid ei pea, vähemalt teie, tagasi hoidma, võib-olla mõned teised [võiksid], aga teie kindlasti mitte. Ma arvan, et teil mõlemal on õigus. Teie algselt oma küsimuses esitasite absoluutse väite, aga minister pole absoluutset väidet kui sellist esitanud, vaid [öelnud, et] teatud olukordades ei ole see praktiline.

Jah.

Need on natukene erinevad asjad. Aga praegu selle protseduurilise küsimusega te saite oma seisukoha välja öelda, see on stenogrammis kirjas. Nii et see on võimalus, kuidas saab reageerida.  

Ma väga vabandan, härra minister, aga ma pean tegema ka teise erandi. Kuna ma ühe erandi tegin, siis on alati oht, et peab ka teise tegema. Peeter Ernits, küsimus istungi juhatajale. Rohkem ma protseduurilisi küsimusi ei võta.

Aitäh! Miks see protseduuriline küsimus? Palun kutsuge rahandusministrit korrale! Ta nimetas kolleeg Ranna küsimust mõttetuks, ironiseeris kolleeg Aivar Koka üle ja nii edasi, nüüd puhib seal. Tema käitumine on lubamatu ja ülbe ning ta erineb selle poolest enamikust teistest Eesti ministritest. Ja ta annab hinnanguid. Ministri asi on vastata küsimustele, mitte puhkida ja loopida hinnanguid. Palun kutsuge teda korrale! Mulle tundub, et ta ei ole ka vist veel terveks saanud.

Hea kolleeg, esiteks see viimane märkus oli nüüd küll väga kohatu. Teil ei ole õigust anda hinnanguid ühe või teise kolleegi kohta, kas ta on terve või mitte. Te andsite ise oma küsimusega halba eeskuju. 

Ma möönan, et tõde on kuskil vahepeal. Loomulikult, auväärt Jürgen Ligi on väga konkreetne ja, andke andeks, võib vahel olla ka natukene arrogantne, aga tema ootus on, et küsimused oleksid konkreetsed. Ma olen ka ise väga palju kordi tõdenud, et sissejuhatus on umbes 50 sekundit sellest minutist ja siis allesjäänud 10 sekundi jooksul proovitakse sõnastada küsimust. Ma tahan öelda, et pigem võiks see olla vastupidi. Pigem keskenduda küsimusele, mis peaks olema konkreetne ja loomulikult olema seotud ka selle eelnõu esemega. Aga ma möönan, et ka mõned ministri märkused või hinnangud kolleegide küsimuste kohta ei olnud võib-olla kõige kohasemad. 

Aga nüüd, Peeter Ernits, teie küsimus minister Jürgen Ligile. Palun!

Hea juhataja! Küsimust ma praegu ei esita, aga härra minister võiks vaadata või peaks vaatama stenogrammi …

Hea kolleeg, siis ma peaksin võtma selle [võimaluse] teilt ära, kui te ütlete, et te küsimust ei tahagi esitada. Praegu on küsimuste esitamise aeg ja voor, aga olgu peale.

Minu küsimus, mille ma esitasin, oli konkreetne küsimus, mis koosnes kahest osast. Minister sellele ülbelt ei vastanud. Ma soovin sellele küsimusele vastust, mitte tema hinnangut, kes on kes. Punkt.

Aitäh! Peale kõiki neid hinnanguid, mis te mulle andsite, väidan, et teil ei ole õigust minult selliseid asju nõuda. 

Aga see diskussioon, mis meil oli proua Rannaga, seisnes selles, et ta omistas mulle väite, et Eesti Vabariigis pole sooline võrdõiguslikkus praktiline. Ma ei ole sellist väidet esitanud, ei ole kunagi mõelnudki esitada ja ei esitanud. Aga ta tuli ikkagi uuesti selle tsitaadiga tõestama, nagu ma oleksin öelnud, et Eesti Vabariigis pole sooline võrdõiguslikkus praktiline. On küll! Ma ütlesin, et teatud olukorras ei ole mõistlik seda taotleda. Teatud olukorras! Teatud olukorras ei olegi mõistlik seda taotleda. Ei ole ju näiteks mõistlik praeguses olukorras, et puldis peaks olema ka naisrahandusminister. 

Aga noh, nõukogu liikmed – ei jagu sinna alati erialalisi inimesi. Palun ärge küsige niimoodi! Ja sellepärast ma ütlengi, et kui te olete nii laetud, siis te ei jälgi minu sõnu, küll aga tulete pärast omistama mulle [väiteid, mida ma pole öelnud]. See on ka tegelikult üks diskrimineerimise viise, mida väga tihti kasutavad just nimelt sotsiaaldemokraadid, et tõlgendatakse sõnu, ma ütleksin, sooliselt ründavalt. Ma ei moodusta selliseid lauseid, nagu te mulle omistasite.

Aitäh, lugupeetud minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. (Peeter Ernits saalist: "Minu küsimusele ei vastatud.") Aga te ei esitanud seda küsimust. Hea kolleeg, ma ootasin ka, mis see teie küsimus on, aga te ei sõnastanud oma teises küsimuses küsimust ennast. Mina ei mäletanud ja ei pruukinud ka minister mäletada, [mida te oma esimeses küsimuses küsisite]. 

Aga nüüd, head kolleegid, kuulame, millised olid arutelu rõhuasetused juhtivkomisjonis ja seal langetatud otsused. Ja selleks palun Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, majanduskomisjoni liikme Urve Tiiduse.

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Majanduskomisjonis oli Vabariigi Valitsuse algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu esimesel lugemisel 21. jaanuaril. Selle seaduse muutmise vajalikkust ja sisu selgitas rahandusminister Ligi. Ma väga lühidalt korra veel võtan selle kokku. Nende muudatustega soovitakse tõhustada riigi osalusega organisatsioonide juhtimist ja samuti tahetakse muuta riigi osalusega äriühingute nõukogude ja siseauditi regulatsioon paindlikumaks ja selgemaks.

Liikmetel oli päris mitu täiendavat küsimust. Oli küsimus niinimetatud poliitilise nõukogu liikme nimetamise praktilise poole kohta, et mis roll nimetamiskomiteel on selles. Minister rõhutas, et tegemist ei ole poliitilise määramisega, saab määrata ametniku staatuses isiku, kes peab nõukogus täitma üldkoosoleku juhiseid. 

Oli küsimus ka selle kohta, kuidas eelmisel aastal jõustunud eurodirektiiv, mis kohustab soolist tasakaalu järgima, selles menetletavas seaduse muutmise eelnõus rakendub. Seda selgitas meile [osaluspoliitika ja riigiabi] valdkonna juht Kaupo Raag. Nimelt tugineb riigivaraseadus osaluspoliitikale ja selle järgi peab ühest soost olema vähemalt 40% liikmeid. Seda printsiipi nimetamiskomitee järgib. 

Sooviti selgitust selle kohta, kuidas hakkab välja nägema põhimõte, mille alusel Rahandusministeerium otsustab, kes on sihtasutus, kuhu määratakse ministeeriumi ametnik, ja milline on see otsustusprotsess. Ministeeriumi esindaja selgitas, et rahandusministril on õigus teha ettepanek nõukogu liikme nimetamiseks, kui vastaval sihtasutusel on siseauditi tegemise kohustus. See kohustus on samas seaduses kirjas. Olgu see siin ka ära öeldud. See tähendab, et varad peavad olema üle 15 miljoni euro või tulud üle 10 miljoni euro. 

Komisjoni liikmetele selgitati ka, et nimetamiskomitee moodustamise aluseid see eelnõu ei muuda. Nimetamiskomitee jääb toimima selliselt, nagu see seni on olnud, välja arvatud üks nõukogu liige, keda saab minister ise nimetada. Ametnik lisas, et kõige rohkem hakkab tulevikus otse nimetamine tõenäoliselt puudutama kantslereid ja asekantslereid. Praegu käib see läbi nimetamiskomitee, kuid nüüd saab minister nad otse nimetada. 

Oli veel mitmeid küsimusi. Näiteks niisugune küsimus. [Küsija sõnas,] et riigiettevõtete puhul tõsteti auditite piirmäärasid, ja uuris, kas eraettevõtete puhul neid ei tõsteta ja miks on sellisel juhul erisused. Kaupo Raag ütles, et auditi piirmäärasid kõnealuse eelnõuga ei muudeta, sellega muudetakse siseauditi kohustuse piirmäärasid. Jürgen Ligi lisas, et seoses audititega vaadatakse iga kahe aasta tagant need määrad üle. 

Komisjon tegi järgmised menetluslikud otsused: määrata juhtivkomisjoni esindajaks Urve Tiidus – konsensus –, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 27. jaanuaril – konsensus – ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada – samuti konsensuslik otsus. Aitäh teile kuulamast!

Suur tänu teile, hea kolleeg, sõnaselge ja väga konkreetse ettekande eest! Aga Toomas Järveojal on küsimus istungi juhatajale. Palun!

Aitäh! Ma juhin Peeter Ernitsa tähelepanu sellele, et meile tuli eile kell 15.56 kiri, kus on selgelt kirjas, et Taani kuningas on Riigikogus kell 13.55–14.10. Lihtsalt infoks talle.

Jaa, see informatsioon vastab tõele, aga selleks peaks olema ka kutse, et seal osaleda. 

Aga nüüd, head kolleegid, avan läbirääkimised. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Reili Rand. Ja on lubatud olla ka emotsionaalne, ei ole piiranguid teile.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma igaks juhuks võtan ka kolm minutit lisaaega.

Jaa, kaheksa minutit.

Kui me mõni aeg tagasi arutasime soolise tasakaalu direktiivi ülevõtmist[, et parandada soolist tasakaalu] börsiettevõtete juhtorganites, ütlesin ma siitsamast kõnepuldist, et riik peaks olema eeskujuks ja mitte kehtestama eraettevõtetele põhimõtteid, mida ta ise järgib vaid siis, kui see on mugav või, tulles tagasi eelneva arutelu juurde, praktiline. Vahetult kõlas siinsamas saalis minister Ligi seisukoht, ma tõesti tsiteerin seda: "On teatud valdkonnad, väikeriigi puhul eriti, kus soolise tasakaalu tagamine ei ole sisulistel põhjustel praktiline." Kui me hakkame oma riigi väiksust kasutama [ettekäändena], miks mitte püüelda õiglasema ja kaasavama juhtimise poole, siis peab küsima, kuhu me sellise loogika abil välja jõuame. Kas väikeriigis ei olegi [oluline] põhiseaduslik võrdsus, läbipaistev juhtimine või usaldus riigi vastu? 

Eelnevast arutelust tuli taas selgelt välja, et me saame soolisest tasakaalust ja selle poole püüdlemisest täiesti erinevalt aru. Olgu veel kord väga selgelt välja öeldud, mida see tähendab. Me ei räägi sellest, et inimesi tuleks tööle võtta või erinevatesse rollidesse nimetada lihtsalt soo alusel. Me räägime olukorrast, kus kaks kandidaati on võrdselt kvalifitseeritud, ja siis tuleb küsida, miks me ikka veel [eelistame] vaikimisi meest. 

Riigile kuuluvates ettevõtetes ei saa jääda juhtimine ühelaadseks. Kui naiste näol jääb pool ühiskonnast juhtimistasandilt välja, ei ole see juhus, vaid valik, ja see vajab lõpuks muutmist. Naiste kogemused, teadmised ja perspektiivid ei ole mingi boonus, mida kasutada vaid siis, kui see on mugav. See on osa sisulisest kvaliteedist. Kui meie enda avalik sektor ei suuda seda peegeldada, siis kuidas me saame eeldada, et erasektor seda teeks? Meil on võimalus sätestada täpselt sama põhimõte, mis [kehtib] erasektorile – selge ja mõõdetav eesmärk soolise tasakaalu suunas liikumiseks –, ka riigiettevõtete juhtorganitele. Seda mitte soovitusena, vaid juhisena; mitte poliitilise paberi näol, mis võib järgmise valitsuse tulekuga vaikides ära kaduda, vaid seaduses. 

Mõni teist võib küsida, miks see vajalik on, kui valitsus on selle põhimõtte osaluspoliitika dokumendis juba niikuinii kinnitanud. Vastus on väga lihtne. Seadusesse panek näitab, et see ei ole pelgalt poliitikadokument, vaid ühiskondlik kokkulepe. Me teame, et poliitilised paberid võivad olla ajutised, need on küll tugevamad kui lihtsalt avaldused, aga siiski – poliitiline tahe muutub. See annab kindlust nii otsustajatele kui ka kandidaatidele, et neid hinnatakse ausalt ja läbipaistvalt ja et need eesmärgid ei muutu nii kergelt koos valimistsüklitega. 

See ei ole ainult [õigluse] küsimus, see on ka usaldusväärsuse küsimus. Me ei saa paluda erasektoril teha pingutusi tasakaalu nimel, kui riik ise vaatab sellele läbi sõrmede. Me ei saa [häälekalt] seista võrdsete võimaluste eest Euroopa tasandil, kui meil puudub julgus neid põhimõtteid omaenda riigiettevõtete puhul seadusesse kirjutada. Ja kui keegi ütleb, et see piirab juhtide valikuvabadust, siis tuletan meelde, et tegemist on eesmärgiga, mitte sundkorras määramisega, ammugi mitte soopõhise sundkorras määramisega. Kui sobivat kandidaati ei leita, siis karistust [ei järgne]. Aga see on selge sõnum, et me liigume õigluse ja tasakaalu suunas. 

Head kolleegid! Riigi käitumine mõjutab ühiskonda rohkem, kui me vahel [julgeme] tunnistada. Riigiettevõtted on nähtavad, nende juhtimiskultuur, väärtused ja otsused peegelduvad laiemalt. Kui me tahame, et kogu ühiskond võtaks soolist võrdõiguslikkust tõsiselt, siis peab riik näitama, et see on midagi enamat kui sõnakõlks. Poliitilises dokumendis [antud] lubadust võib täita[, aga ei pruugi täita, ent] seadus [seab] kohustuse pingutada. Kui me tõesti tahame, et naistel ja meestel oleksid võrdsed võimalused ka otsustamise tasandil, siis ei piisa ainult soovitustest. Selleks tuleb luua ka raamistik, mis peab ajale vastu. 

[Meie ettepanek on], et riik käituks oma põhimõtete järgi. Sotsiaaldemokraadid esitavad sellekohase ettepaneku eelnõu teiseks lugemiseks. Aitäh!

Suur tänu teile! Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Kui sellesse eelnõusse algul sisse vaadata, siis tundub see täiesti tehniline, aga tegelikult on [siin tegemist] väga selge läbipaistvuse kaotamisega. Riigiettevõtete puhul peaks läbipaistvus olema kõige olulisem asi. Minister tutvustab eelnõu ja selgub, et ta ei ole sellesse eelnõusse süvenenud, vähemalt nii ta seda väljendas. See, kas mingisugune komitee otsib või ei otsi või poliitik lõpuks ütleb – eks elu ole ju näidanud, et tegelikult on enamik nõukogude [liikme] kohti poliitiliselt täidetud. 

Aga mind teeb kurvaks olukord, et püütakse "pimestada" nõukogu tööd. Kehtiv seadus [ütleb], et nõukogu [koosoleku] päevakord peab nõukogu liikmetele olema välja saadetud vähemalt kolm päeva enne [koosoleku toimumist]. See on väga loogiline, sest nõukogu liikmed peaksid teadma, mis on päevakorras, et saaks konsulteerida ka omanike huve kaitsva isikuga ehk ministriga. Selle seaduseelnõu kohaselt see [nõue] likvideeritakse. Enam ei pea [saatma] kolm päeva ette. 

Teine minu arvates väga oluline asi on see, et kehtiv seadus ütleb, et ühe kuu jooksul peale nõukogu koosolekut peab nõukogu liikmetele olema esitatud nõukogu protokoll koos kõige muu koosolekul arutatuga ehk koosoleku materjalidega. Selle seaduseelnõu kohaselt võetakse sõnad "koos koosoleku materjalidega" seadusest välja. Kui me sooviksime teada, mis seal nõukogus tegelikult otsustati ja kuidas need arutelud käisid, siis seda võimalust see eelnõu enam ei anna. Ma küll loodan, et majanduskomisjon, kui ta seda eelnõu teiseks lugemiseks ette valmistab, pöörab nendele teemadele tähelepanu ja võtab selle punkti siit eelnõust välja. Me keegi ei soovi, et riigiettevõtetest kaoks läbipaistvus. 

Ma võin teile siin julgelt öelda, et praegu istub siin Riigikogu saalis üks mees, kellega koos me arutasime 2021. aasta riigieelarvet. Üks fraktsiooni esimees, keda siin saalis ei ole, lubas, et Eestist [väljub] 12–15 otseliini, ja lennukompanii sai 30 miljonit [toetust]. Tänaseks on see lennukompanii pankrotti läinud. Aga nagu me siin arutelu käigus kuulsime, nõukogu liikmed ütlesid selle peale, et ega me täpselt ei teadnud[, mida me seal teeme,] ja juhatusest oma küsimustele vastuseid ei saanud. Selles [valguses] peaks nõukogu töö olema veelgi rohkem läbipaistev, et kõik, kes soovivad, saaksid küsida protokolle ja süveneda nendesse teemadesse. Ja kui on vigu, siis tuleks need vead leida õigel ajal, mitte nii, et vead leitakse siis, kui mõni ettevõte on pankrotis või pankrott on välja kuulutatud. 

Ma soovin majanduskomisjonile jõudu ja jaksu! Ma loodan siiralt, et need komisjoni liikmed, kes on veel siin saalis, vaatavad väga tähelepanelikult sellesama riigivaraseaduse muutmise seaduse [eelnõu § 1 punkti 7, millega muudetakse riigivaraseaduse] § 84 lõike 2 punkti 1. Palun tehke kõik selleks, et selle punkti võiks teisel lugemisel välja võtta. Aitäh!

Suur tänu teile! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Kolleeg Tõnis Lukasel on küsimus istungi juhatajale. Palun!

Austatud juhataja! Nagu te ka ise märgata võite, ei ole ministrit saalis. Ma olen tähele pannud, et see on muutunud sümptomaatiliseks. Kunagi oli selge kord, et minister on punkti arutamise ajal saalis – kui see ei ole just prognoosimatult pikaks läinud –, et kuulata ka fraktsioonide seisukohti või mida iganes. Kõigi eelnõude puhul, kus minister esineb ettekandega, ootab ta arupidamise või diskussiooni lõpuni, vajaduse korral [palub] lõppsõna ja on protsessis osaline. Ma olen viimasel ajal märganud, et ministrid lahkuvad pärast oma sõnavõttu. Ka täna oli see nii. Mida te Riigikogu juhatuse esindajana niisugusest korrast arvate?

Hea kolleeg, kui nüüd vastata formaalselt, siis saan öelda seda, et istungit on võimalik jälgida ka mitte siin saalis olles. Võib-olla on minister valitsuse liikmete toas ning jälgib istungit ülekande vahendusel ja kogu see informatsioon on temani jõudnud. Aga ma saan aru, et see ootus on pigem formaalne. 

Jah, ka minu ootus juhatuse liikmena ja istungi juhatajana on see, et ministrid oleksid kuni päevakorrapunkti menetlemise lõpuni saalis. Samas ei ole sellist sätet, mis välistaks selle teema käsitlemise ja sellega edasimineku juhul, kui minister on lahkunud. See on [kõigest] palve ja eks me seda palvet jätkuvalt kordame. Minu ootus on ja ma eeldan, et minister oleks kuni päevakorrapunkti menetlemise lõpuni saalis, eriti sellisel juhul, nagu te viitasite, kui punkti arutelu ei ole läinud ettenägematult pikaks. Kui toimub mingisugune venitamine ja aja surnuks rääkimine, siis ma mõistan, kui minister ei söanda siin olla nii kaua, kui võib-olla formaalne ootus oleks.

Aga, head kolleegid, juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 772 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 10. veebruar kell 17.15. 

Head kolleegid, meie tänane täiskogu istung on lõppenud. Suur aitäh teile kõigile osalemast!