Tere päevast, lugupeetud Riigikogu liikmed! Suur rõõm on teiega taas kohtuda. Alustame Riigikogu täiskogu teisipäevast istungit. Kohaloleku kontroll, palun! 

Kohalolijaks registreerus 63 Riigikogu liiget, puudub 38. 

Nüüd on aeg eelnõude ja arupärimiste üleandmiseks. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Head kolleegid! (Juhataja helistab kella.) Mul on hea meel, et siin on Jürgen Ligi ka saalis. Mul ongi talle üle anda arupärimine Eesti elektrisüsteemi sagedusreservide kulude kohta. Möödunud aasta alguses eraldus Eesti elektrisüsteem lõplikult Venemaa Föderatsiooni elektrisüsteemist, mistõttu Eesti pidi hakkama ise hankima sagedusvõimsusi oma elektrisüsteemi tasakaalustamiseks. Lähtudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-st 139 ja ülalpool kirjeldatud asjaoludest, on meil teile järgmised küsimused. Esiteks, kui palju ja kellelt on Eesti pärast Vene Föderatsiooni elektrisüsteemist eraldumist sagedusreserve 2025. aastal hankinud? Ja teiseks, kui palju on nende sagedusreservide eest tasu makstud ja kuidas on see tasumine olnud korraldatud? Kes on kandnud kulud 2025. aastal ja kuidas korraldatakse kulude kandmist käesoleval aastal? Alla on kirjutanud peale minu veel Lea Danilson-Järg. Aitäh!

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on üle anda arupärimine kultuuriminister Heidy Purgale seoses riikliku ideoloogilise sekkumisega ajakirjandusvabadusse immigratsiooni ja lõimumise teemal. Kultuuriministeerium on algatanud riigihanke kolmeaastase koolitusprogrammi läbiviimiseks, mille eesmärk on pakkuda kohalikele ajakirjanikele ning kohalike omavalitsuste kommunikatsioonitöötajatele koolitusi, mentorlust ja õppereise lõimumise ja rändeteemade käsitlemiseks. Me leiame, et tegemist ei ole neutraalse erialase täiendkoolitusega, vaid sisuliselt riikliku ideoloogilise sekkumisega ajakirjandusse ja ajakirjandusharidusse. 

Sellega seoses on meil järgmised küsimused. Millise mandaadi ja milliste õigusnormide alusel peab Kultuuriministeerium end pädevaks ajakirjanike hoiakute kujundamiseks ning avaliku inforuumi sisulise suunamisega tegelemiseks? Millistel põhjustel kasutatakse maksumaksja raha ajakirjanike hoiakute ja maailmavaateliste tõlgenduste suunamiseks, selle asemel et toetada ajakirjanduse sisulist sõltumatust ja uurivat tööd ilma ideoloogilise rõhuasetuseta? Ja kuidas on ministeerium hinnanud riski, et selline riiklik sekkumine õõnestab usaldust nii ajakirjanduse kui ka valitsuse enda vastu?

Maris Timpson, palun!

Hea istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Õiguskomisjoni nimel soovin üle anda Riigikogu otsuse "Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti tegevust kontrolliva parlamentaarse ühiskontrolli töörühma liikmete nimetamine" eelnõu. Eesti keeles öelduna on see niinimetatud Europoli järelevalvekomitee töörühm. Õiguskomisjon teeb ettepaneku nimetada sinna Anti Haugas ja Andre Hanimägi. Ma loodan, et see eelnõu leiab positiivset vastukaja ja toetust. Aitäh!

Head kolleegid, olen võtnud vastu kaks arupärimist ja ühe otsuse eelnõu. 

Saame minna tänase päevakorra juurde. Päevakorra esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 766 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt rahandusministri Jürgen Ligi.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Esitlen teile Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse muudatusi. See eelnõu puudutab siseauditit, aga mitte erasektori siseauditi korraldust ega nõudeid erasektori siseaudititele, audiitoritele, vaid ainult avalikku sektorit. 

Euroopa Liidu õigus ei sätesta nõudeid avaliku sektori auditile ega siseaudiitorile. Kutse omandamise nõuet ei ole kehtestatud ühelegi teisele Eesti avaliku teenistuse ametikoha grupile, sealhulgas Riigikontrolli audiitoritele, kes teevad sarnast tööd avaliku sektori siseaudiitoritega. Euroopa Liidu õiguse kohaselt on siseauditi olemasolu kohustuslik krediidiasutustes, kindlustusfirmades, makse- ja e-raha asutustes ning investeerimisühingutes, kuid neil puudub nõue omada konkreetset siseaudiitorite sertifikaati. Avalikus sektoris töötavalt siseaudiitorilt kohustusliku kutsetaseme nõude kaotamine ei too avaliku sektori üksusele kaasa täiendavaid kulusid.  

Eelnõu eesmärk on vähendada avalikus sektoris bürokraatiat, ajakohastada siseaudiitori kutse omandamise nõuet ja kutsetegevust puudutavaid regulatsioone ning viia regulatsioonid kooskõlla tegelike võimaluste ja vajadustega. Eelnõu põhilised muudatused on, et vähendatakse siseaudiitori kutsete haldamisega kaasnevat bürokraatiat ja ülereguleerimist. Sellega hoitakse kokku ka raha. Eemaldatakse siseaudiitoritegevuse seaduses nõuded, mis sätestavad siseaudiitoritele kohustuse omada selliseid sertifikaate, mida Eestis või eesti keeles ei väljastatagi. Lõpetatakse sertifikaatide eraldi tunnustamine, kutse registreerimine audiitortegevuse registris ning siseaudiitorite iga-aastane aruandlus töömahu ja läbitud täienduskoolituste kohta. Edaspidi saavad siseaudiitorid ametikohale sobivust ja asjatundlikkust näidata muude erinevate kvalifikatsioonide ja sertifikaatidega. Siseaudiitori kutse muutub vabakutseks, nagu see on erasektoris. Avalikul sektoril avarduvad võimalused siseaudiitori värbamiseks ja siseaudiitori töö muutub laiemale ringile kättesaadavamaks. Eelnõu kohaselt säilib avalikul sektoril ka edaspidi õigus moodustada siseaudiitori ametikoht või luua siseauditi struktuuriüksus, nagu see on ka kehtivas õiguses. Siseauditi teenuse kvaliteedis järeleandmisi ei tehta. Rahandusministeerium koostab täidesaatva riigivõimu asutustele siseauditi korraldamise juhendi. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh teile! Teile on mõned küsimused. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Kui ma saan õigesti aru, siis see seaduseelnõu on paljuski tingitud sellest, et audiitoritega on olukord Eestis keeruline. Neid ei ole ülemäära palju, pehmelt öeldes, ja siis kaotatakse teatud nõue omada erialast kutsetunnistust. Kas valitsus ei karda seda, et siseauditi kvaliteet ja sõltumatus võivad nõrgemaks jääda, juhul kui see nõue niimoodi kaotatakse?

Aitäh! Ei karda, sest see ongi tegeliku olukorraga kooskõlla viimine. Me ei soovi regulatsioone, mida tegelikult ei ole täidetud või mille järgi ei ole isegi tuntud vajadust.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma saan aru, et see puudutab nii kogu avalikku sektorit, kaasa arvatud siis kohalikke omavalitsusi. Arvestades seda, et te olete sellise seaduseelnõu meile siia ka toonud, muudatused, siis teil on tõenäoliselt olemas ka analüüs, kui suur probleem on üleüldiselt avalikus sektoris siseaudiitorite puudus. Ja teine pool, ega audiitorite puudus on ka erasektoris. Ma tean väga hästi, et on olemas nõuded, kriteeriumid ettevõtetele, mis kohustavad neid audiitorit sisse võtma üleüldiselt ettevõtte auditeerimiseks. Kas on plaanis ka neid kriteeriume erasektoris üle vaadata, et leevendada neid nõudeid, mis kohustaks audiitorite tellimist?

Oi, ma nüüd ei püüdnud kinni, mis see teine oli. Aga nagu ma ütlesin, see on reaalse eluga kooskõlla viimine. Euroopa Liidu õigus ei sätesta nõudeid avaliku sektori siseaudiitoritele ja siseauditile ja kutse omandamise nõuet ei ole kehtestatud ühelegi teisele Eesti avaliku sektori ametikoha grupile. See on lihtsalt ülereguleerimine praegu, mitte midagi muud. Ja see, kus siseaudit on kohustuslik, on erasektori mõned valdkonnad.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Kas see on nüüd üks selline produkt, mida tarkade meeste kogu on soovitanud, et vähendada kogu seda bürokraatiat? Teine küsimus on, kui suur on see väike arv siseaudiitoreid. Mis see number on?

Aitäh! Ei, see minu arvates ei ole sealt. Siseaudiitoreid on avalikus sektoris 129, ma loen.

Arvo Aller, palun! 

Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma küsin selles kontekstis, et rahvusvaheline sertifitseerimine kaob ära, kuid kas jääb alles kutsekoja kaudu kutsete andmine audiitoritele, et tagada mingi kvalifikatsioon nii avaliku sektori audiitorite kui ka erasektori audiitorite puhul.

Oh jah … Kõik jääb alles, mis on, aga ei ole nõudeid. Avalikus sektoris ei kehtestata enam selliseid nõudeid, mida ju elus tegelikult ei täideta.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Austatud minister! Ma püüan Lauri Laatsi küsimuse teist poolt lahti tõlgendada. Mul on endal sama küsimus. Lauri Laats küsis ka mitte siseauditi kohta, mis on riigiettevõtetele, vaid üleüldise iga-aastase ettevõtetelt nõutud auditeerimiskohustuse kohta. Praegused määrad on sellised, et müügitulu üle 2 miljoni euro, varad üle 1 miljoni euro ja töötajate arv üle 24 inimese – kaks nendest peab olema täidetud. Hästi suur nõue tegelikult. Praktiliselt kõik ettevõtted juba Eestis ületavad selle nõude. Kas on plaanis neid piirmäärasid ministeeriumil ka üle vaadata ja võib-olla neid tõsta, et vähendada seda koormust audiitoritele ja ka rahalist koormust ettevõtjatele?

Aitäh! See eelnõu ei puuduta siseauditi korraldust erasektoris. Rohkem ma praegu ei ütleks.

Lauri Laats, palun! 

Aitäh! Aitäh ka Mardile, et te täpsustasite minu küsimust. Aga ma arvan, et see teema on tegelikult oluline. Mis puudutab seda eelnõu, siis see on arusaadav ja peab tunnistama, et tundub ka mõistlik, vähemalt esialgu vaadatuna peale. Minu küsimuse esimene pool puudutaski just siseaudiitorite puudust avalikus sektoris. Te mainisite, et meil on praegu 129 siseaudiitorit. Te iseenesest olete ju selle seadusemuudatuse meie juurde toonud seetõttu, et tõenäoliselt on ikkagi, nii nagu te mainite, et audiitorite puudus, ühelt poolt. Ja teine pool: meil ongi süsteem ülereguleeritud ja kui me suudame selle tegevuse kaudu raha kokku hoida, siis on ju kõik hästi. Aga ma ikkagi kordan üle, et mis see kokkuvõttes praegune olukord on, kui palju neid siseaudiitoreid puudu on. Küsimuse teine pool, mis puudutab erasektorit: kindlasti võtke see kaasa ja arutage palun ministeeriumis, sellepärast et ettevõtted tõesti vaevlevad ja audiitoriteid nii palju ei ole. Seetõttu ka majandusaruanded viibivad.

Aitäh! Veel kord, see ei puuduta erasektorit. Ma ka ei ole rääkinud siseaudiitorite puudusest, ma olen rääkinud ainult selle eelnõuga seoses, saab rääkida ainult ülearusest reguleerimisest. Tegelikult neid nõudeid, mis siiani formaalselt kehtisid, ei ole vaja.

Peeter Ernits, palun! 

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Hiljuti oli meil siin maaparandajatega juttu, et neid on umbes 250. Nendel on umbes sama probleem: liiga vähe, et neid siin koolitada, eksamineerida, ja muidu jäävad maad kuivendamata. Siin on poole vähem siseaudiitoreid. Kui samamoodi jätkata, siis ei jää mitte kuivendamata, vaid auditeerimata. Aga kas on veel mingisuguseid selliseid erialasid, mille ametimehi on palju vähem või umbes sama palju, kelle puhul võiks ka välja tulla või valitsus plaanib tulla välja mingi analoogse bürokraatia vähendamisega, et riik edasi toimiks? Kas on veel selliseid ameteid peale maaparandajate ja siseaudiitorite?

Aitäh! Ma ei sooviks sellist hinnangut anda. See eelnõu ei puuduta kaugeltki nii laia valdkonda, nagu te küsisite.

Arvo Aller, palun! 

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Ma loen sellest kontekstist, et auditeerimisseaduse § 185³ lõige 7 ütleb, et vandeaudiitorid peavad läbi käima kestlikkuskoolituse kestlikkusaruannete koostamiseks. Kas siseaudiitoritele kehtib sama asi, et siseaudiitor saab minna kestlikkuskoolitusele, et hakata tulevikus kestlikkusaruannetes andma auditeerimistulemust?

Oh, ma ei tea seda.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Kas ei ole oht, et me läheme vastuollu Euroopa Liidu õiguste direktiividega, mis nõuavad, et finantssektoril oleks siseauditeerimine?

Ma ei tea, miks te muretsete Euroopa Liidu õigusega kooskõla pärast, aga Euroopa Liidu õigus ei kehtesta selliseid asju. Seda ma täna juba korra mainisin. Aga heameel muidugi on, et te olete truu eurooplane ja muretsete Euroopa koostöö pärast.

Aitäh teile, lugupeetud minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Arutelu rõhuasetusi juhtivkomisjonis tutvustab hea kolleeg, majanduskomisjoni liige Jaak Aab.

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Eelnõu oli arutusel esimesele lugemisele saatmiseks 12. jaanuaril majanduskomisjonis. Kutsutud eelnõu tutvustama olid rahandusminister Jürgen Ligi, Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna juhataja Rainer Osanik ja sama osakonna jurist Kersti Rahlin. 

Komisjoni liikmetel olid ka mõned küsimused. Osaliselt oli juttu samast sisust, mis oli siin küsimustes ja vastustes toodud, näiteks milliseid ettepanekuid kooskõlastusringil tehti. Sellele eelnõule eelnes ka väljatöötamiskavatsus. Tegelikult käis põhidiskussioon ka selle eelnõu ettevalmistamisel ja väljatöötamiskavatsuse ettevalmistamisel selle audiitori kutsesertifikaadi üle. Miks sellest lõpuks loobuti? Milleks selline muudatus tehti? Põhjus on see, et tõesti, neid sertifikaate on võimalik omandada ainult muus keeles – eesti keeles neid võimalik omandada ei ole – rahvusvahelistelt vastavatelt organisatsioonidelt ja see koolitus läbi käia, sertifikaat omandada. Ja taolisi nõudeid – oli vastus ka – ei ole siin meil lähiriikides, ei ole ka Lätis, Leedus. Nendest on loobutud. 

Küsimus oli ka kohaliku omavalitsuse kohta. Urve Tiidus küsis, kas see mõjutab kohalikke omavalitsusi. Siis oli vastus, Rainer Osanik selgitas, et kohalikes omavalitsustes tema teada ka vastavate rahvusvaheliste sertifikaatidega siseaudiitoreid ei ole. Siseaudiitorite palkamisel lähtutakse nende ettevalmistusest, haridusest ja muudest pädevustest. Nii oli see vastus. 

Komisjon tegi ka otsused eelnõu osas. Kõigepealt määrati juhtivkomisjoni esindajaks Jaak Aab, tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 27. jaanuaril sel aastal ja tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada. Kõik need otsused tehti konsensusega. Aitäh!

Suured tänud teile! Aga teile on paar küsimust. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kuna ministri vastused ei olnud väga konkreetsed, siis äkki küsiksin teie käest, kas komisjonis räägiti just nendest kitsaskohtadest ja võimalikest riskidest, mis on seotud sellega, kas kvaliteet ei lange juhul, kui seesama kvalifikatsiooninõue kaob ära.

Aitäh küsimuse eest! Väga detailset samasugust küsimust ei olnud, aga selgitus oligi see, et rahvusvaheline sertifikaat või litsents sisulisele tööle kaasa ei aita, eriti kui seda Eestis ei ole võimalik taotleda. Pigem on see selline nõue, mida on väga keeruline täita, ja praktiliselt seda nõuet ei ole ka täidetud. Niisugune oli vastus.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas ma saan õigesti aru, et nüüd kaobki ära siseaudiitorite kutse tunnustamine ja kutse andmine ja järelevalved? Millistel alustel siis üldse neid auditeeritakse või millistel alustel antakse siseauditile volitused? Kas on mingid kriteeriumid, jäävad üldse mingid kriteeriumid?

Tänan! No see lühike vastus oli, et tegelikult hinnatakse pädevusi, milline on vastav ettevalmistus sellel inimesel, keda palgatakse siseaudiitoriks, milline on tema kogemus, ja loobutakse sellest litsentsist, mis on tõesti ainult rahvusvaheline, mida Eestis eraldi ei ole vaja omandada. Seletuskirjas on vist toodud ka see arutelu, kas peaks sellise süsteemi Eestis üles ehitama. Selle peale ei ole mindud, see on suhteliselt kulukas. Kuna ka teistes riikides ja minu teada ka rahvusvaheline organisatsioon, kes audiitoreid esindab, ei poolda selliseid väga jäiku nõudeid, pigem lähtuda inimese pädevusest, koolitusest ja kogemusest.

Peeter Ernits, kas teil on kogemata protseduuriline küsimus või tahate küsida ettekandja käest? Kui te ettekandja käest ei soovi küsida, siis aitäh teile, lugupeetud kaasettekandja, teile rohkem küsimusi ei ole. Peeter Ernits, küsimus istungi juhatajale, palun!

Hea juhataja, mul on protseduuriline küsimus. Linna peal räägitakse, et Taani kuningapaar on kohal. Küsimus on protseduuriline: kas Taani kuningapaar austab ka meie maja ja mis kell see võiks olla? Või on meie tööpäev juba lõppenud siis, kui nemad saabuvad?

Hea kolleeg, nagu sa tead, meie tööpäev ei lõpe kunagi. Taani kuningapaar kindlasti austab ka seda maja ja koos sellega kõiki Riigikogu liikmeid, aga ma kardan, et Riigikogu istung on küll selleks ajaks lõppenud, kui nad siia jõuavad.  Head kolleegid, avan läbirääkimised. Seda soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 766 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 10. veebruar kell 17.15. Oleme sellega esimese päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. 

Teine päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu 772 esimene lugemine. Palun taas kord Riigikogu kõnetooli auväärt rahandusministri Jürgen Ligi.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Eelmise aasta 27. veebruaril kiitis Vabariigi Valitsus heaks riigi osaluspoliitika uuendatud põhimõtted. Neist põhimõtetest lähtudes on valitsus teile esitanud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega soovime tõsta äriühingute ja sihtasutuste juhtimiskvaliteeti, tegevuse läbipaistvust ning tulemuslikkust. Kavandatud muudatuste jõustumisel väheneb bürokraatia ja suureneb õigusselgus. 

Eesti riigil on osalus 24 tegutsevas äriühingus ja kahes äriühingus, mille tegevus on lõpetamisel. Riik on ka 65 sihtasutuse asutaja ning 15 Eestis registreeritud mittetulundusühingu liige. 2025. aasta septembri lõpu seisuga oli riigi osalusega äriühingute varade maht 10,9 miljardit eurot ja sihtasutuste varade maht 2,1 miljardit eurot. 

Eelnõu keskmes on kolm suuremat muudatust: esiteks, ametnikest nõukogu liikmete valimise paindlikumaks muutmine, teiseks, Rahandusministeeriumi esindatuse vähendamine sihtasutuste nõukogus, ning kolmandaks, siseauditi kohustuse täpsustamine ja tõhustamine. Tehakse ka parandusi sätetes, mille rakendamisel on tekkinud ebaselgust ja probleeme. 

Riigi osalusega äriühingute nõukogu ametnikest liikmete määramine muutub. Eelnõuga antakse riigi äriühingute osaluse valitsejale õigus nimetada ja tagasi kutsuda üks oma ministeeriumi ametnik ilma nimetamiskomitee ettepanekuta. See tugevdab omaniku, see on siis tegelikult ministri kaudu vastutust ja vabastab nimetamiskomitee kohustusest kaasa rääkida ministeeriumisiseses valikuprotsessis. Vähemalt üks ametnik on valitud iga riigi osalusega äriühingu nõukogusse. Kokku oli aastavahetusel ametnikega täidetud nõukogu liikme kohti 43. Muudatuse jõustumisel saab 26 ametnikku valida nõukogudes osalust valitseva ministri otsusega ilma nimetamiskomitee ettepanekuta. Muudatus ei too tagasi poliitiliste liikmete valimist nõukogudesse, sest lubatud on ainult ametnikest nõukogu liikmed, mitte näiteks poliitilised nõunikud. 

Ressursside säästmiseks vähendatakse Rahandusministeeriumi esindatust sihtasutuste nõukogus ja hõlmatud sihtasutuste arv väheneb 20-le praeguselt 59-lt. Riigirahanduse mõjutamiseks on teised meetodid juba olemas ja inimeste selline hulk ei ole praktiline nõukogudes. 

Otstarbekuse kaalutlusel muudetakse ühtlasi ka siseaudiitori ametikoha loomise või siseauditori teenuse ostmise kohustuse rakendamise tingimusi. Siseauditi funktsiooni kohustuse rakendamise lävendit tõstetakse, kuna väiksemate asutuste puhul osutuvad siseauditiga kaasnevad kulud ebaproportsionaalselt suureks ja seetõttu teenustest loobuti. Siseauditi kohustus jääb riigi äriühingutele ja sihtasutustele, mille bilansi maht on suurem kui 15 miljonit eurot, või tulud suuremad kui 10 miljonit eurot. Siseauditi kohustusega äriühingute arv kasvab 2024. aasta andmetel 18-lt 19-le ning sihtasutuste arv 47-lt 20-le. Samaaegselt muudetakse siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest loobumise reegleid rangemaks. Edaspidi on siseauditi funktsioonist loobumine võimalik vaid äriühingutel ja sihtasutustel, kellel ei ole auditikomitee moodustamise kohustust ning üksnes juhul, kui riigivara valitsev ministeerium kasutab audiitorite ….. enda siseauditiüksust. 

Siseauditit puudutavad muudatused ühelt poolt tõstavad auditi kohustuse lävendit, mis vähendab asutuste kulusid ja koormust, kuid samal ajal piiravad lävendit ületavatel …… siseauditist loobumise võimalust. Riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste tegevuse tulemuslikkuse hindamise lihtsustamiseks tugevdatakse osaluse valitseja rolli järelevalvajana. Eelnõuga sätestatakse riigivara valitseja õigus tutvuda nõukogu ja siseauditi tegevusega seotud dokumentidega. See hõlmab koosolekute protokolle, materjale, siseauditite tulemusi ja muid asjakohaseid dokumente. Siiani sai omanik neid andmeid ainult nõukogu kaudu. Õigusselguse parandamiseks kehtestatakse eelnõuga ka keskvalitsusest välja jäävate riigiosalusega äriühingute ja sihtasutuste finantsplaanide esitamise kohustus ning korrastatakse eelarvereegleid puudutavaid sätteid. 

Kokkuvõtvalt muudab eelnõu riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste juhtimise läbipaistvamaks ja vastutustundlikumaks, parandab siseauditi aruandluse kvaliteeti ning vähendab töökoormust. Aitäh!

Aitäh teile! Mõned küsimused. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab just nimetamiskomiteed ja selle töökorraldust, kui see seadusemuudatus peaks jõustuma. Ma saan aru, et kui praegu rahandusminister pakub välja oma liikme nõukogusse, siis seda tehakse läbi nimetamiskomitee. Nimetamiskomitee vaatab üle, hindab, annab oma hinnangu ja siis vastavalt kas kinnitab või mitte. Ma ei tea, kas praktikas on esinenud neid juhtumeid, kus ei kinnitata mõni ametnik, aga see selleks. Vähemalt teoorias on selline võimalus ka praegu olemas. Kui nüüd jõustuks see muudatus, siis tegelikult antud juhul, mis puudutab ministeeriumi esindaja nimetamist, nimetamiskomitee seda kandidatuuri üle ei vaataks ja tekiks ministril mitte mõnes mõttes, vaid otseses mõttes suurem võim kogu selle liikme nimetamisel. Kas see on ikkagi mõistlik, arvestades, et meil on see nimetamiskomitee ikkagi loodud ja tal on oma funktsioonid?

Aitäh! Jah, see on väga mõistlik. Küsida võib, kas üks äriühing näiteks saab ilma omaniku otsese kontrollita üldse tõhusalt tema eesmärki täita. Seda võib küsida, et kas nimetamiskomitee ise on laitmatu leiutis, aga omaniku kontroll on selle kaudu üsna ähmane. Tegelikult ei ole kellelgi olnud reaalset õigust – ma natuke liialdan – poliitilist vastutust nõuda olukorras, kus tegelikult nõukogu määrab nimetamiskomitee. See on natukene kunstlik ja me leevendame seda vastuolu. 

Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma küsin teie käest samal teemal, mille kohta ma küsisin ka komisjonis. Kui me peame Eestis soolist tasakaalu piisavalt oluliseks ja seadsime möödunud aastal sellekohase tasakaalu poole liikumise kohustuse erasektorile börsiettevõtetes, siis miks ei pea valitsus vajalikuks anda soolise tasakaalu eesmärgile ka seaduslik kaal riigi äriühingute puhul, kus riigil on endal otsene vastutus ja võimalus eeskuju näidata? Ja kas te ei näe, et osaluspoliitika paber, kus tõesti see suund ja soovitus on ette antud, võib väga kergesti olla siin poliitilisest tahtest mõjutatav, samal ajal seadus looks järjepidevuse ja kindluse ja usaldusväärsusega oludes, kui võib-olla valitsuses domineerivad konservatiivseid soorolle väärtustavad poliitilised jõud?

Aitäh! Valitsus mõjutabki erasektorit siin eeskuju kaudu ja eeskuju ei ole see, et kirjutada endale ette reegleid, mida nagunii üritatakse täita. Aga väga puiseks ei ole neid reegleid aetud ju ka erasektori puhul. On teatud valdkonnad, väikeriigi puhul eriti, kus soolise tasakaalu tagamine ei ole sisulistel põhjustel praktiline. Lihtsalt mingis valdkonnas ei pruugi see juhtimise tasakaalustamine õnnestuda sobivate kandidaatide puudumisel. Endale ei ole vaja seadusega reegleid ette kirjutada, vaid tõepoolest näidata eeskuju ja langetada sedapidi otsuseid. Ja seda ka tehakse. 

Kas järgmine valitsus ka teeb? Mina arvan, et kõigil on põhjus. Kõigile demokraatlikult valitud jõududele tuleb anda võimalus ennast näidata. Ma esimest korda seda niimoodi väljendasin Pronksiööl, muide. Oli hea meel, et vahe tehti vahe, kes on kelle poolel. Las need järgmised, kes iganes nad on, otsustavad ise. Nagunii nad otsustavad ise ja teevad ka seadused ümber, kui tahtmine on.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Austatud minister! No enamasti on selles seaduseelnõus tehnilised nüansid, nagu ministeerium ei pea enda esindajat enam nimetamiskomiteest läbi jooksutama, ei pea olema kvartaliaruandeid ja nii edasi. Aga ma näen selles eelnõus ka ühte nüanssi: püütakse läbipaistvust, nagu öelda, piirata. Ma ei näe muud mõtet, kui kaotada ära võimalus, et keegi tüütu isik teabenõudega nõukogu materjale võiks küsida. Nimelt, § 84 lõike 2 punktis 1 jäetakse välja sõnad "päevakorras vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist ning koos koosoleku materjaliga". No see on oluline punkt. Nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist ja protokolli koopia koos koosoleku materjaliga ühe kuu jooksul. Ehk inimkeeli tähendab see, et dokregistri kaudu peab olema esitatud ainult koosoleku ametlik protokoll, mis on alati võimalik ameti poolt kirja panna kujul, mis minister soovib, aga tegelikku arutelu seal ei ole näha. Miks seda teete?

Aitäh! Mul oli väga raske jälgida, millest te rääkisite. Praktilistel kaalutlustel teeme, aga kui tahate, siis saab selle punkti kohta küsida, siis sõnastage see vähem kui minuti jooksul ja nii, et oleks võimalik vastata.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Loen siit, et riik hoiab kokku, Rahandusministeerium 624 tundi ametnike tööaega ja kahe koosoleku pealt – iga koosolek maksab 900 eurot – 1800 eurot. Minu küsimus on, et mida selle kokkuhoitud 624 tunni jooksul Rahandusministeeriumi ametnikud hakkavad ette võtma. Kas hakatakse tegelema, et riigieelarve oleks arusaadavam, või teine asi, hakatakse otsima ka selliseid apsakaid, mille puhul hasartmänguseadusega palju pahandust tekkis? Ei leitud üles, ametnikud ei tegelenud. Või millega need ametnikud hakkavad tegelema 624 tundi? 

Aitäh! Ma ei tea. Ma võin küll öelda, et ametnike töö on märksa sisulisem kui Riigikogu liikmel, kes arvab, et ta peab iga eelnõu juures ära kuulutama oma küsimuste arvu ja küsimuste sisule tähelepanu ei pööra.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Minu küsimus on tegelikult sarnane kolleeg Reili Ranna omale. Natukene võib-olla laiemalt küsin. Riik peaks tõesti näitama eeskuju äriühingutes ja laiemalt oma poliitiliste otsuste tegemist erinevate otsustusorganite puhul nii-öelda soolise tasakaalu võimalikult täpse saavutamisega. Loomulikult ei ole alati võimalik see 40-60 või on mingid muud asjad, on mingeid erandeid, väiksemaid nõukogusid ja nii edasi. Aga praegu on olukord, kus näiteks rahvusringhäälingu nõukogus on nii-öelda kümme-null saldo ja meil on neid nõukogusid veel, ja see ei näe tõesti hea välja tegelikult. Meil on ka selline seaduseelnõu, ettepanek tehtud meie poolt, et võiks soolise võrdõiguslikkusega seadust muuta. Seal on täna selline huvitav punkt, § 9 lõige 4, mis ütleb, et riigi ja KOV asutuste komisjonides ja mujal peaks olema võimaluse korral esindatud mõlemad sugupooled. Aga see on suhteliselt mõttetu sõnastus. Sama hästi võiks olla Vabariigi Presidendi valimise seadus, et võimaluse korral vähemalt 40 aastat vana, või liiklusseadus, et võimaluse korral tuleks liikluspiiranguid täita. Kas te olete nõus, et sellised sätted võiks maha võtta ja need võiks olla ikkagi kohustuslikus korras, mitte võimaluse korral, mis ei tähenda ju tegelikult mitte midagi?

Ei, ma ei ole nõus sellega. Ma arvan, et on praktilisi olukordi, kus seda võimalust pole, kui me ei taha järeleandmisi teha kvaliteedis. Kunstlikult numbreid kehtestada, ma ei ole kunagi selle poolt olnud. Aga kui te rahvusringhäälingu nõukogu näite tõite, siis ma natuke kõhklen, kuidas seda muuta saaks regulatsiooniga, kui on määratud esindatuse printsiibid organisatsioonide kaudu. Kui erakonnad määravad ainult, saadavad ainult meesterahvad, mida me siis teeme, mis erakond kellele hakkab ette kirjutama, et kelle ta saadab. Ja samamoodi on nendel organisatsioonidele, kes on. Mina tõesti ei põe selle pärast, kui ma näen mingisuguses kogus mehi, aga ma tean, et see on mõnele inimesele hästi tähtis, et seal neid poleks. Mina ei põe selle pärast. Ma arvan, et need on kaalutlused. Ja kui ma kritiseerin mõnda liiget, siis mitte selle pärast, mis on tema sugu, vaid selle pärast, mis ta seal teeb.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Jõuame selle nimetamiskomitee juurde tagasi. Teie vastuses kumas läbi, et tegelikult teie jaoks on see nimetamiskomitee nagu kummitempel, ja te sõnastasite oma vastuses ka järgmise lause, et ma tahaks näha sellist komiteed, kes ei võtaks vastu või saadaks tagasi ministeeriumi esitatud kandidaadi. Noh, sellest saab järeldada, et teie jaoks on see kummitempel. Aga võib-olla tulebki nimetamiskomitee laiali saata. Võib-olla on see õige. Mis te sellest arvate? 

Teine pool. Ministeeriumi poolt oli saadetud esindaja ka Nordica nõukogusse ja seesama Nordica nõukogu liige, kes oli ka ministeeriumi töötaja, ausalt tunnistas, ka erikomisjonis, kui me Nordica juhtumit uurisime – suured kahjumid ja nii edasi –, ega ta väga ei saanud aru, mis ta seal teeb. Ja teine pool, ta tunnistas, et ega juhatus talle ka väga aru ei andnud, mis tähendab seda, et kui omaniku esindaja, nõukogu liige ei suuda täita omaniku rolli, siis on ikkagi midagi paigast ära.

Ma ei tea, mis see küsimus oli, aga need olukorra kirjeldused või minu tsiteerimised olid kindlasti väga mööda tegelikult, sest võrrelge stenogrammis, mida ütlesin mina ja kuidas te siis püüdsite seda ümber jutustada. Ma ei usu ka, et see nõukogu liige ütles, et ta ei saanud aru, mis ta seal teeb. Ma kindlasti ei ole nõus, et keegi niimoodi ütles. Ma ei usu seda. Palun olge korrektsed oma küsimuste sissejuhatusega ja siis jõudke küsimuseni ka.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma tuleksin jälle, eelmine seadusemuudatus, mis me tegime, on siseaudiitori teema. Siin on ka, see siseauditi kohustus tekib riigi otsustusõigusega äriühingul ja sihtasutusel. Aga oskate te öelda, kas see siseaudiitor peab olema kutsega, on ta vandeaudiitor või on ta vabalt turult võetav, kes ei ole sellega seotud?

Aitäh! Võib-olla eelküsijale jäi ütlemata, et just eelmine, Nordica näide oli selline, kus ju omanik ei saanud otse sekkuda, vaid ta sai osutada nimetamiskomitee valikutele, justkui formaalselt oleks saanud, kui ta tahtis. 

Aga teie küsimus oli audiitori kohta. Auditori nõudeid või seda piiri ju tõstetakse. Te küsisite, et see kehtestatakse, aga tõstetakse. See on olemas juba praegu. Võib-olla kordate oma küsimust, kui on võimalus.

Aivar Kokk, palun! (Aivar Kokka on halvasti kuulda.) Üks hetk, Aivar! Jah, palun!

Ma räägin nüüd hästi aeglaselt. Praegu kehtivas seaduses peab nõukogu päevakord olema välja saadetud kolm päeva enne ja kuu aja jooksul peab olema välja saadetud koosoleku protokoll koos kõigi materjalidega. Selle seaduseelnõuga te need kohustused tühistate ehk läbipaistvust jääb tunduvalt vähem. Ei pea enam kolm päeva ette teatama päevakorda ja ei pea olema protokolli juures koosoleku toimumise materjali. Miks te seda teete?

Vastus on mul endine: praktilistel kaalutlustel, aga ma peaksin selle paragrahvi nüüd üle kontrollima. Aga minu probleem ei ole vastamisel mitte see, et te räägite liiga kiiresti, vaid see, et te räägite liiga sõnaohtralt ja ei jõua selle küsimuseni. Ma pean jälgima mingisuguseid detaile, mida teie loete paberilt, mida mul ei ole. (Aivar Kokk räägib midagi saalist.) Paragrahv … Jah, aga isegi paragrahvide puhul, kui ma selle number 84 … (Aivar Kokk räägib veel midagi päris pikalt.) … päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku … Nii, ma pean nüüd kontrollima, mis sinna asemele jääb. Kui midagi välja võetakse, siis järelikult ei ole see reegel praktiline. Ma vist leidsin selle asja üles, aga ma peaks seda ka originaaltekstiga võrdlema. 

See teema tegelikult ei olnud selle eelnõu tegemisel diskussiooniks, aga katsume teiseks lugemiseks teile vastuse anda, mis need praktilised kaalutlused olid ja mis sellest eelnõust kõigi nende ükshaaval loetamatute punktide kombinatsioonist välja seaduses saab. Niimoodi on väga raske praegu hinnangut anda. Aga jah, see ei kerkinud üles, kuid ette võib kujutada, et selline jäik reegel võis teinekord tekitada praktilisi raskusi. Samas, kõik koosolekud algavad ikkagi päevakordade kinnitamisest. Kui kõik ei ole nõus, siis asju lihtsalt ei arutata, aga võimalus arutada võib olla praktiline. Ma uurin selle tausta natuke.

Tanel Kiik, palun!

Aitäh, hea Riigikogu aseesimees! Hea minister! Igaks juhuks täpsustan, et soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 9 lõikes 4 ei ole mingeid protsente ega kvoote. Seal on see printsiip, et võiks olla üleüldse esindatud mehed ja naised, aga seal on selline rumal täiendus nagu "võimaluse korral", mis põhimõtteliselt nullib selle seadusesätte mõtte ära, sest alati saab öelda, et tahtsime parimat, aga võimalust ei olnud. See oli lihtsalt täpsustuseks. 

Küsimus on teile ka. See nimetamiskomitee on tegutsenud peaaegu kümme aastat, mitte päris, aga 2017. aastast. Kas on olnud ka mingisugust võimalust hinnata või analüüsida riigil, näiteks Riigikantseleil või Rahandusministeeriumil, kas ja mil määral on ta toonud kaasa mingeid positiivseid või negatiivseid või kolmandaid muutusi just nimelt riigi äriühingute nõukogude töös? Kas kuidagimoodi on võimalik kvalitatiivset tegevust hinnata? On seal midagi paremaks läinud või halvemaks läinud, või tegelikult on see niivõrd keeruline, et seda hinnata ongi pea võimatu? Te olite oma sõnavõtus suhteliselt kriitiline selle suhtes. Minu küsimus ongi: kas see kriitika põhineb mingitel analüüsidel või teie hinnangul?

Aitäh! Kõigepealt sellest eelmisest küsimusest ma sain aru küll, aga ma lihtsalt ütlen, et nimetamiskomitee kui sellise loomine on omamoodi vastuoluline. Ma mäletan varasemast ajast olukordi, kus näiteks poliitilised liikmed, juhul kui nad olid asjatundlikkuse pinnalt valitud, olid tunduvalt sisukamad ja aktiivsemad kui mittepoliitilised liikmed. Ja loomulikult oli neil ka tugevam vastutus sedapidi, et keegi ei läinud ettevõtjat kritiseerima kohas, kus midagi viltu läks. 

Aga üldjoontes – te vist küsisite nüüd uuesti nimetamiskomitee tõhususe kohta, mitte osaluspoliitika tõhususe kohta – ma arvan, et see on ikkagi olnud hea pädev organ. Lihtsalt see hoiak, kuidas teda loodi, tõrjuda sealt igasugune poliitiline mõju välja, oli natukene üle võlli. Esiteks, ma olen näinud – hulgaliselt, kui nii tohib öelda, kollektiivselt, keegi ei tohiks solvuda – Riigikogu võõrdumist praktilisest juhtimisest ja informatsiooni kaost. Riigiettevõtted olid päris hea treeningukoht, päris hea kaasamõtlemise koht saadikutele, kui neil oli vastav haridus ja kogemus olemas, ja neil oli näiteks täitevvõimu ülevõtmine palju lihtsam tingimusel. Praegu on see kõik kuidagi kaudne ja oletuslik, kuni selleni välja, et ministril tegelikult on mingisugune organ, kes tema kontrollida ei ole, kes tema eest teeb personalipoliitikat. See on vastuoluline, see ei ole mustvalgelt laitmatu asi, vaatamata sellele. Üldjoontes, ma arvan, on see olnud kvaliteetne kogu. Aga kui juhtub midagi, siis on jälle küsimus, et kes siis vastutab pärast. Ministril on nii tugev filter ees seal personalipoliitikas. Tegelikult on ülekohtune süüdistada ministrit Estonian Airi puhul näiteks, keda te siin näiteks tõite, või pigem Nordica vist oli see, mida teie näiteks tõite, ja nii edasi. Omanik erasektoris ikkagi vastutab, riigisektoris on tehtud nii, et jumala pärast tal mingit seost ei ole. Aga mida ma muidugi siin üle rõhutan: see inimene, keda omaniku esindaja, minister saab määrata, ei tohi olla ta poliitiline nõunik ja … Vastav fraktsioon on nüüd lahkunud, aga selliseid drastilisi näiteid, kus need poliitilised inimesed sisuliselt käkki keeravad, on mõne aasta tagant täiesti olemas, aga ärme hakkame siis täpsustama. Jah, poliitilist mõju sedapidi sinna vaja ei ole, et inimene, kellel ei ole valija mandaati ja kes ei ole riigiametnik, hakkab seal asju politiseerima.

Reili Rand, palun!

Suur aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Te ütlesite oma vastuses minu küsimusele, et sooline tasakaal pole Eesti-suuruses väikeriigis praktiline. Täpsemat tsitaati näeme kohe õige pea stenogrammist. Olgu rõhutatud, et sooline tasakaal tähendab seda, et kui on kaks võrdselt kvalifitseeritud kandidaati, siis sellisel juhul eelistatakse vähem esindatud sugu, mis käib valdavalt naiste kohta. See ei tähenda, et kedagi valitakse soo alusel. Ma tahaksin aru saada, mida see praktilisus teie väljaütlemises tähendab. Kas te ei näe, et Eestis on piisavalt pädevaid naisi, kes võiks juhtimise ja otsustamise juures olla, või me hakkamegi edaspidi oma riigi väiksust kasutama selleks, et põhjendada, miks mitte kehtestada õiglasemaid ja läbipaistvamaid põhimõtteid? Või peaksime me ka teistest põhiseaduslikest õigustest hakkama loobuma selle pärast, et neid on keeruline rakendada või ei ole praktiline rakendada? Ma väga ootaks teie käest seda teema avamist.

Ma väga ootaks teilt küsimisel väiksemat laetust. Ma ei ole sellist lauset moodustanud, nagu te ütlesite, ja ülejäänud küsimus on selle poolest mõttetu. Aga et Eesti Vabariigis ei ole sooline tasakaal praktiline – see on väljamõeldis, ma ei ole sellist asja öelnud. Küll aga teatud olukordades ei ole see praktiline ja selle pärast jäikade reeglite kehtestamine ei ole mõistlik. See printsiip, et võrdsete kandidaatide olemasolu korral eelistatakse vähem esindatut, seda printsiipi järgitakse.

Ma teen erandi. Reili Rand, küsimus istungi juhatajale, palun!

Aitäh! Ma tänan selle erandi eest! Ma tõesti seda erandkorras palun, sellepärast et ma ei tea, mida teha juhul, kui minister tegelikult esitab valeväiteid. Õnneks on praeguseks hetkeks laekunud ka stenogramm, kus on sõna-sõnalt võimalik lugeda rahandusminister Jürgen Ligi väidet, et on teatud valdkonnad, väikeriigi puhul eriti, kus soolise tasakaalu tagamine ei ole sisulistel põhjustel praktiline. Täpne tsitaat! Mida me saame sellisel juhul teha? Jaa, mul rohkem küsimust ei ole, aga minister süüdistas mind valeväite esitamises ja oma hinnangulise kommentaariga loobus tegelikult minu murele vastamast. Ma nendin, et tõesti, olen emotsionaalne hetkel. Võtsin seda kommentaari lihtsalt väga hinge. Nii et võtan tooni rahulikumaks ja loodan, et ministril siiski on võimalus mulle sisuliselt vastata.

Hea kolleeg, emotsioonid on igati teretulnud. Neid ei pea vähemalt teie tagasi hoidma, võib-olla mõned teised, aga teie kindlasti mitte. Tegelikult ma arvan, et mõlemal on õigus. Kui ma nüüd jälgin seda, siis teie algselt oma küsimuses esitasite absoluutse väite, aga minister pole absoluutset väidet kui sellist esitanud, vaid teatud olukordades ei ole see praktiline. Nii et selles mõttes need on natukene kaks erinevat asja. Aga te praegu selle protseduurilise küsimusega saite ikkagi oma seisukoha välja öelda, see on ka stenogrammis kirjas. Nii et see on võimalus, kuidas saab reageerida. 

Ja nüüd ma väga vabandan, härra minister, ma pean tegema ka teise erandi. Kuna ma ühe erandi tegin, siis on alati oht, et pead ka teise tegema. Peeter Ernits, küsimus istungi juhatajale. Rohkem ma protseduurilisi küsimusi ei võta.

Aitäh! Miks see protseduuriline? Palun kutsuge korrale rahaministrit, kui ta nimetas kolleeg Ranna siin küsimust mõttetuks, ironiseeris kolleeg Aivar Koka ja nii edasi, nüüd puhib seal. Tema käitumine on lubamatu, selline ülbe, mis erineb enamikust Eesti ministritest, ja annab hinnanguid. Ministri asi on vastata küsimustele, mitte puhkida ja anda, loopida hinnanguid. Palun kutsuge ta korrale! Ja mulle tundub, et ta ei ole vist ka terveks saanud.

Hea kolleeg, esiteks see viimane märkus oli nüüd küll teie poolt väga kohatu. Teil ei ole õigus anda ka hinnanguid ühe või teise kolleegi kohta, kas ta on terve või mitte. Nii et selles mõttes te andsite ise oma küsimusega halba eeskuju. Ma möönan, et see tõde on siin kuskil vahepeal. Loomulikult, auväärt Jürgen Ligi on kindlasti väga konkreetne, ja andke andeks, vahel võib olla ka natukene arrogantne. Aga tema ootus sellele, et küsimused oleksid konkreetsed, ja seda ma olen väga palju kordi ka ise tõdenud, et see sissejuhatus on umbes 50 sekundit sellest minutist ja siis proovitakse selle 10 sekundiga sõnastada seda küsimust, tegelikult ma tahaksin öelda, et pigem see võiks olla natukene vastupidi. Pigem keskenduda sellele, mis on küsimus ja mis on konkreetne, ja see peaks olema seotud loomulikult ka selle eelnõu esemega. Aga ma möönan seda, et ka ministri mõned märkused või hinnangud kolleegide küsimuste kohta ei ole võib-olla ka kõige kohasemad. Aga nüüd küsimus, Peeter Ernits, teie poolt minister Jürgen Ligile. Palun!

Hea juhataja! Minu küsimus, mida ma praegu ei esita, aga härra minister võiks või peaks vaatama stenogrammi …

Hea kolleeg, siis ma peaks võtma selle ära, kui te ütlete, et te küsimust ei tahagi esitada. See ongi küsimuste esitamise aeg ja voor ja kogu, aga olgu peale.

Minu küsimus, mida ma esitasin, konkreetne küsimus, mis koosnes kahest osast ja millele minister ülbelt ei vastanud, ma soovin sellele küsimusele vastust, mitte tema hinnangut, kes on kes. Punkt.

Aitäh! Ma peale kõiki hinnanguid, mis te mulle annate, väidan, et teil ei ole õigust minult selliseid asju nõuda. Aga see diskussioon, mis meil oli proua Rannaga, seisnes selles, et ta omistas mulle väite, et Eesti Vabariigis pole sooline võrdõiguslikkus praktiline. Ma ei ole sellist väidet esitanud, ei ole kunagi mõelnudki esitada ja ei esitanud, veel kord. Ja ta tuli ikkagi uuesti sellega, teistsuguse väite või tsitaadiga tõestama, nagu ma oleksin öelnud, et Eesti Vabariigis pole praktiline sooline võrdõiguslikkus. On küll! Ma ütlesin, et teatud olukorras ei ole mõistlik seda taotleda. Teatud olukorras! Teatud olukorras ei olegi mõistlik seda taotleda. Ei ole näiteks mõistlik ka selles olukorras, et puldis peaks olema naisrahandusminister ka. Aga noh, nõukogu liikmed, ei jagu sinna alati erialalisi inimesi. Palun ärge küsige niimoodi! Ja sellepärast ma ütlen, et kui te olete nii laetud, siis te ei jälgi ka minu sõnu, küll aga tulete pärast omistama mulle. See on tegelikult ka selline diskrimineerimise viis, väga tihti just nimelt sotsiaaldemokraatide poolt, et tõlgendate sõnu, ma ütleksin, sooliselt ründavalt. Ma ei moodusta selliseid lauseid, nagu te mulle omistasite.

Aitäh, lugupeetud minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. (Peeter Ernits hõikab midagi saalist.) Aga te ei esitanud seda küsimust. Hea kolleeg, ma ootasin ka, mis see teie küsimus on, aga te ei sõnastanud oma n-ö teises küsimuses küsimust ennast. Mina ei mäletanud ja ei pruukinud ka minister mäletada. 

Aga nüüd, head kolleegid, kuulame, millised olid arutelu rõhuasetused juhtivkomisjonis ja seal langetatud otsused. Ja selleks palun Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, majanduskomisjoni liikme Urve Tiiduse.

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Majanduskomisjonis oli Vabariigi Valitsuse algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu esimesel lugemisel 21. jaanuaril. Selle seaduse muutmise vajalikkust ja sisu selgitas rahandusminister Ligi. Aga ma väga lühidalt korra veel võtan selle kokku. Selle muutmisega soovitakse tõhustada riigi osalusega organisatsioonide juhtimist ja samuti tahetakse muuta riigi osalusega äriühingute nõukogude ja siseauditi regulatsioon paindlikumaks ja selgemaks.

Liikmetel oli täiendavaid küsimusi päris mitu. Esiteks, küsimus oli seoses nn poliitilise nõukogu liikme nimetamise praktilise poolega, et mis roll nimetamiskomiteel on selles. Minister rõhutas, et tegemist ei ole poliitilise määramisega, saab määrata ametniku staatuses isiku, kes peab nõukogus täitma üldkoosoleku juhiseid. Ministrile oli küsimus ka selle kohta, kuidas eelmisel aastal jõustunud eurodirektiiv, mis kohustab soolist tasakaalu järgima, selles menetletavas seaduse muutmise eelnõus rakendub. Seda selgitas meile riigihangete osakonna valdkonna juht Kaupo Raag. Nimelt tugineb riigivaraseadus osaluspoliitikale ja selle järgi peab ühest soost olema vähemalt 40% liikmeid. Seda printsiipi järgib nimetamiskomitee. 

Sooviti ka selgitust, kuidas hakkab välja nägema põhimõte, mille alusel Rahandusministeerium otsustab, kes on sihtasutus, kuhu määratakse ministeeriumi ametnik, ja milline on see otsustusprotsess. Ministeeriumi esindaja selgitas, et rahandusministril on õigus teha ettepanek nõukogu liikme nimetamiseks, kui vastaval sihtasutusel on siseauditi tegemise kohustus ja see kohustus on samas seaduses kirjas. Olgu see siin ka ära öeldud, et see tähendab, et varad peavad olema üle 15 miljoni euro või tulud üle 10 miljoni euro. 

Komisjoni liikmetele selgitati ka, et nimetamiskomitee moodustamise aluseid see eelnõu ei muuda. Nimetamiskomitee jääb toimima nagu seni, välja arvatud üks nõukogu liige, keda saab minister ise nimetada. Ametnik lisas, et kõige rohkem hakkab tulevikus otse nimetamine tõenäoliselt puudutama kantslereid ja asekantslereid. Hetkel käib see läbi nimetamiskomitee, kuid nüüd saab minister nad otse nimetada. 

Oli veel mitmeid küsimusi. Näiteks oli niisugune küsimus, et riigiettevõtetele tõsteti auditite piirmäärasid ja uuriti, kas eraettevõtete puhul neid ei tõsteta ja miks on selle puhul erisused. Kaupo Raag ütles, et auditi piirmäärasid kõnealuse eelnõuga ei muudeta ja sellega muudetakse siseauditi kohustuse piirmäärasid. Jürgen Ligi lisas, et seoses audititega vaadatakse iga kahe aasta tagant need määrad üle. 

Komisjon tegi menetluslikud otsused järgmised: juhtivkomisjoni esindajaks määrati Urve Tiidus – konsensus –, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 27. jaanuaril – konsensus – ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada – ka konsensuslik otsus. Aitäh teile kuulamast!

Suur tänu teile, hea kolleeg, sõnaselguse ja väga konkreetse ettekande eest! Aga Toomas Järveojal on küsimus istungi juhatajale. Palun!

Ma juhin tähelepanu Peeter Ernitsale, et meile tuli eile 15.56 kiri, kus on selgelt kirjas, et Taani kuningas on 13.55–14.10 Riigikogus. Lihtsalt infoks talle.

Jaa, see informatsioon vastab tõele, aga sinna peaks olema ka kutse, kui seal osaleda. 

Aga nüüd, head kolleegid, avan läbirääkimised. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Reili Rand. Ja on lubatud olla ka emotsionaalne, ei ole piiranguid teile.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma igaks juhuks võtan ka kolm minutit lisaaega.

Jaa, kaheksa minutit.

Kui me mõni aeg tagasi arutasime soolise tasakaalu direktiivi ülevõtmist börsiettevõtete juhtorganite osas, ütlesin ma siitsamast kõnepuldist, et riik peaks olema eeskujuks, mitte kehtestama eraettevõtetele põhimõtteid, mida ta ise järgib vaid siis, kui on mugav, või tulles eelneva arutelu juurde, praktiline. Ka vahetult kõlas ju just siinsamas saalis minister Ligi seisukoht ja ma tõesti tsiteerin: "on teatud valdkonnad, väikeriigi puhul eriti, kus soolise tasakaalu tagamine ei ole sisulistel põhjustel praktiline." Kui me hakkame oma riigi väiksust kasutama põhjendusena, miks mitte püüelda õiglasema ja kaasavama juhtimise poole, siis peab küsima, kuhu me selle loogikaga välja jõuame. Kas väikeriigis ei ole vaja põhiseaduslikku võrdsust, läbipaistvat juhtimist või usaldust riigi vastu? 

Sellest eelnevast arutelust tuli taas selgelt välja, et saame soolisest tasakaalust ja selle poole püüdlemisest täiesti erinevalt aru. Olgu veel kord väga selgelt välja öeldud, mida see tähendab. Me ei räägi sellest, et inimesi tuleks tööle võtta või erinevatesse rollidesse nimetada lihtsalt soo pärast. Me räägime olukorrast, kus kaks kandidaati on võrdselt kvalifitseeritud. Ja siis tuleb küsida, miks me ikka veel esitame vaikimisi meest. 

Riigile kuuluvates ettevõtetes ei saa juhtimine jääda ühelaadseks. Kui pool ühiskonnast naiste näol jääb juhtimistasandilt välja, ei ole see juhus, vaid valik. Ja see valik vajab lõpuks muutmist. Naiste kogemused, teadmised ja perspektiivid ei ole mingi boonus, mida kasutada vaid siis, kui on mugav. See on osa sisulisest kvaliteedist. Kui meie enda avalik sektor ei suuda seda peegeldada, siis kuidas saame eeldada, et erasektor seda teeks? Meil on võimalus sätestada täpselt sama põhimõte, mis erasektorile – selge ja mõõdetav eesmärk soolise tasakaalu suunas liikumiseks –, ka riigiettevõtete juhtorganite puhul. Seda mitte soovitusena, vaid juhisena, mitte poliitilise paberina, mis võib järgmise valitsuse tulekuga vaikides ära kaduda, vaid seaduses. 

Mõni teist võib küsida, miks see vajalik on, kui valitsus on selle põhimõtte osaluspoliitika dokumendis juba niikuinii kinnitanud. Vastus on väga lihtne. Seadusesse panek näitab, et see ei ole vaid poliitikadokument, vaid ühiskondlik kokkulepe. Me teame, et poliitilised paberid võivad olla ajutised, need on tugevamad kui lihtsalt avaldused, aga siiski – poliitiline tahe muutub. See annab kindlust nii otsustajatele kui ka kandidaatidele, et neid hinnatakse ausalt ja läbipaistvalt, et need eesmärgid ei muutu nii kergelt koos valimistsüklitega. 

Ja see ei ole ainult õiguse küsimus, see on ka usaldusväärsuse küsimus. Me ei saa paluda erasektorilt teha pingutusi tasakaalu nimel, kui riik vaatab sellele läbi sõrmede. Me ei saa seista kõlavalt võrdsete võimaluste eest Euroopa tasandil, kui omaenda riigiettevõtetes ei ole meil julgust neid põhimõtteid seadusesse kirjutada. Ja kui keegi ütleb, et see piirab juhtide valikuvabadust, siis tuletan meelde, et tegemist on eesmärgiga, mitte sundkorras määramisega, ja ammugi mitte soopõhiselt sundkorras määramisega. Kui sobivat kandidaati ei leita, siis ei ole karistust, aga see on selge sõnum, et me liigume õigluse ja tasakaalu suunas. 

Head kolleegid! Riigi käitumine mõjutab ühiskonda rohkem, kui me vahel tunnistame. Riigiettevõtted on nähtavad, nende juhtimiskultuur, väärtused ja otsused peegelduvad laiemalt. Kui me tahame, et kogu ühiskond võtab soolist võrdõiguslikkust tõsiselt, peab riik ise näitama, et see on midagi enamat kui sõnakõlks. Poliitiline dokument on lubadus, mida võib täita või mitte. Seadus on kohustus pingutada. Kui me tõesti tahame, et naiste ja meeste võimalused oleksid võrdsed ka otsustamise tasandil, siis ei piisa soovitustest. Siis tuleb selleks luua ka raamistik, mis peab ajale vastu. See on ettepanek, mis ütleb, et riik käitub oma põhimõtete järgi. Sotsiaaldemokraadid esitavad ka sellekohase ettepaneku teiseks lugemiseks kõnealusesse seaduseelnõusse. Aitäh!

Suur tänu teile! Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Kui sellesse eelnõusse algul sisse vaadata, siis tundub see täiesti lihtsalt tehniline, aga tegelikult on see väga selge läbipaistvuse kaotamine. Meil on riigiettevõtted, kus läbipaistvus peaks olema kõige olulisem pool. Minister tutvustab eelnõu ja selgub, et ta ei ole sellesse eelnõusse süvenenud, vähemalt nii ta väljendas. See, kas mingisugune komitee otsib või ei otsi või poliitik lõpuks ütleb – eks elu on näidanud, et tegelikult enamik nõukogude kohad on ju poliitiliselt täidetud. 

Aga mind teeb kurvaks olukord, kus püütakse pimestada nõukogu tööd. Täna kehtib seadus, kus nõukogu päevakord peab nõukogu liikmetele välja saadetud olema vähemalt kolm päeva enne. See on väga loogiline, sest nõukogu liikmed peaksid teadma, mis on päevakord, ja saaks konsulteerida ka omanike huve kaitsva isikuga ehk ministriga. Selles seaduseelnõus on see punkt likvideeritud. Enam ei pea olema seda kolm päeva. 

Teine minu arvates väga oluline teema on see, mis kehtivas seaduses on, et ühe kuu jooksul peale nõukogu koosolekut peab nõukogu liikmetele olema esitatud nõukogu protokoll koos kõige muu koosoleku aruteluga ehk koosoleku materjalidega. Ja nüüd selles seaduseelnõus on see sõna "materjalid" välja võetud. Kui me sooviks teada, mis seal nõukogus tegelikult otsustati ja kuidas need arutelud käisid, siis seda võimalust see eelnõu enam ei anna. Ma küll loodan, et majanduskomisjon, ette valmistades seda seaduseelnõu teisele lugemisele, pöörab väga täpselt oma tähelepanu nendele teemadele ja selle punkti siit eelnõust välja võtab. Me keegi ei soovi seda, et riigiettevõtetes kaoks läbipaistvus. 

Ma võin teile siin julgelt öelda, et praegu istub siin Riigikogu saalis üks mees, kellega koos me arutasime riigieelarvet, 2021. aasta oma. Üks fraktsiooni esimees, kes siin saalis ei ole, lubas lennukikompaniil Eestile, et 12–15 otseliini on, ja sai 30 miljonit, mis tänaseks on pankrotti läinud. Aga nagu me siin arutelus kuulsime, nõukogu liikmed ütlesid selle peale, et ega me täpselt ei teadnud ja juhatusest vastuseid oma küsimustele ei saanud. Seoses sellega peaks olema veelgi rohkem läbipaistev nõukogu töö, et kõik, kes soovivad, saaksid küsida välja protokolle ja süveneda nendesse teemadesse. Ja kui on vigu, siis tuleks leida õigel ajal need vead, mitte see, et vead leitakse siis, kui mõni ettevõte on pankrotis või pankrotti kuulutatud. 

Ma soovin majanduskomisjonile jõudu ja jaksu! Ma loodan siiralt, et need komisjoni liikmed, kes siin saalis veel on, väga tähelepanelikult vaataksid sellesama riigivaraseaduse muutmise seaduse § 84 lõike 2 punkti 1. Palun tehke kõik selleks, et selle punkti teisel lugemisel muudatusettepanekuna võiks välja võtta. Aitäh!

Suur tänu teile! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Küll on küsimus kolleeg Tõnis Lukasel istungi juhatajale. Palun!

Austatud juhataja! Nagu te ise ka märkate, ministrit saalis ei ole. Ma olen pannud tähele, et see on muutunud nüüd sümptomaatiliseks. Kunagi oli selge kord, et minister selle punkti arutamisel, mis tegelikult ei ole ka prognoosimatult pikaks läinud nüüd, on saalis, et kuulata ka fraktsioonide seisukohti või mida iganes. Ütleme siis, et kõigi eelnõude puhul, kui minister on ettekandja, ootab ta ka arupidamise või diskussiooni aja ära, vajaduse korral võtab ta lõppsõna ja on protsessis osaline. Ma olen viimasel ajal märganud, et ministrid lahkuvad pärast oma sõnavõttu. Tänagi on see nii. Mida te Riigikogu juhatuse esindajana niisugusest korrast arvate?

Hea kolleeg, kui nüüd vastata formaalselt, siis saab öelda seda, et istungit on võimalik jälgida ka mitte siin saalis olles. Võib-olla on ta valitsuse liikmete toas ja jälgib istungit ülekande vahendusel ja kogu see informatsioon on teemani jõudnud. Aga ma saan aru, et see pigem on formaalne. 

Jah, ka minu ootus juhatuse liikmena ja istungi juhatajana on küll see, et ministrid oleksid kuni selle päevakorrapunkti menetlemise lõpuni saalis. Samas ei ole ka sellist sätet, mis välistaks selle teema käsitlemise ja sellega edasimineku sellisel juhul, kui minister on lahkunud. See on palve ja eks me seda palvet jätkuvalt kordame. Minu ootus ja eeldus on see, et minister oleks kuni selle päevakorrapunkti menetlemise lõpuni saalis. Tõepoolest, eriti teie viidatud juhtumil, kui selle punkti arutelu ei ole läinud ettenägematult pikaks. Kui toimub mingisugune venitamine ja aja surnuks rääkimine, siis ma mõistan ka ministrit, kes ei … siin nii kaua, kui võib-olla normaalne ootus on.

Aga, head kolleegid, juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 772 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 10. veebruar kell 17.15. Koos sellega, head kolleegid, on lõppenud ka tänane täiskogu istung. Suur aitäh teile kõigile osalemast!