Tere päevast, väga lugupeetud Riigikogu liikmed! Avan Riigikogu täiskogu kolmapäevase istungi. Kohaloleku kontroll, palun!

Kohalolijaks registreerus 83 Riigikogu liiget, puudub 18. 

Head kolleegid, enne kui jõuame eelnõude ja arupärimiste üleandmise juurde, üks oluline informatsioon. Nimelt, 33 Riigikogu liiget on esitanud nõude esitada umbusaldusavaldus regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrasele. Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 56 lõike 1 punktile 2 ja lõikele 2 on Riigikogu esimees täiendanud homse, 22. jaanuari istungi päevakorda selle nõude aruteluga. See toimub teise päevakorrapunktina.

Aga nüüd, head kolleegid, eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Rain Epler, palun!

Aitäh, härra juhataja! Head kolleegid! Me hakkame täna siin mõne aja pärast arutama otsuse eelnõu uurimiskomisjoni moodustamiseks. Ma ütleks, et see on Eerik-Niiles Krossi välja mõeldud selline poliittehniline eelnõu. Kuigi komisjon moodustatakse õilsatel eesmärkidel uurida Venemaa mõjutustegevust, on see eelnõu ise, ma ütleksin, pehmelt öeldes huvitav.  

Loomulikult tuleb mõjutustegevust uurida, aga samas on komisjonis koalitsiooni jõududega tagasi lükatud ettepanek uurida seda, kas on tehtud ebaseaduslikku äri Venemaaga, ja ka seda, kas [võimalik] ebaseaduslik äri on toetanud Venemaad sõjas Ukraina vastu. See näiteks on koalitsiooni häältega õiguskomisjonis tagasi lükatud.

[Eelnõus] on öeldud, et moodustame selle uurimiskomisjoni võrdsetel alustel, andes igale koalitsioonierakonnale kaks kohta ja igale opositsioonierakonnale ühe koha. [Meil ongi] ettepanek, et teeme [komisjoni] tõepoolest võrdsetel alustel, nii et kõik Riigikogus olevad erakonnad saavad seal ühe koha ja siis uurimegi. Koalitsioon ja opositsioon on meil sellised ujuvad ja volatiilsed mõisted.

Sellega seoses annan ma meie fraktsiooni poolt üle eelnõu, milles me ütleme, et uurigem Eesti huve kahjustavat mõjutustegevust Eestis, mis on lähtunud Venemaalt või mõnest muust välisriigist või on lähtunud mingisugustest organisatsioonidest. Mõelgem siin kas või sellele, et jätkuvalt on surve juhuenergeetika arendamisele, ja nii edasi. Ja lisaks teeme selles eelnõus ettepaneku, et teemegi tasakaalustatud uurimiskomisjoni, kus on esindatud võrdselt kõik Riigikogus olevad erakonnad. Siis saab koalitsioon oma eelnõu tagasi võtta ja minna edasi palju parema eelnõuga. Aitäh!

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Eesti teeb negatiivseid rekordeid sündimuses juba mitmendat aastat, samas [lööme] ka rekordeid toidu hindades meie kauplustes. Senimaani on valitsus öelnud, et toiduainete käibemaksu langetamine on liiga kallis ja tõenäoliselt [selle mõju] ei jõua meie hindadesse. Olgu nii. 

Aga alustame siis olulisematest küsimustest vähemalt jupiti. Sotsiaaldemokraadid teevad ettepaneku vähendada käibemaksu 0%-ni nendel kaupadel, mis on lastetoidud ja imikute piimasegud. See kulu riigile võib olla hinnanguliselt circa 5 miljonit eurot ehk mitte väga suur. Küll aga oleks see väga oluline sõnum praeguses kontekstis Eesti noortele peredele ja nendele inimestele, kes plaanivad lapsi siia ilma tuua, anda neile kindlustunnet. Loomulikult tähendab see ka seda, et pered võivad siis hoida nende kulude pealt mitusada eurot aastas kokku. 

Ma tuletan meelde, et näiteks piimasegude puhul on ju olukord selline, kus [neid ei kasutata] mitte lihtsalt mugavusest, vaid see on tihtipeale vajadus. Perekondadel on vaja neid piimasegusid osta erinevatel põhjustel. Ma usun, et me kõik võiksime seda tõsiselt kaaluda ja arutada, et selline väikene žest teha, mis oleks väga oluline nendele peredele, kes plaanivad lapsi saada või kellel on väikesed lapsed. Aitäh!

Kalle Grünthal, palun!

Viimasel ajal on prokuratuuri ümber tõusetunud väga suured teemad. Ma tsiteerin siin praegu kahe õigusalase spetsi arvamust. Endine juhtiv prokurör Margus Kurm ütleb oma arvamusartiklis, et prokuratuur tuleb laiali saata. Maksumaksja raha eest ei ole vaja pidada asutust, mille tegevusest inimesest aru ei saa ning mis käivitab ühiskonnas hirmu ja ebakindlust. 

Teine autoriteet, keda ma tahan tsiteerida ja kelle arvamus on veel karmim, on endine Riigikohtu esimees, Eestist nimetatud kohtunik Euroopa Inimõiguste Kohtus Rait Maruste. Tema arvamusartikkel prokuratuuri tegevuse kohta [ilmus] Postimehes [10.] jaanuaril ja selle pealkiri on "Prokuratuuri mentaliteet [on võrreldav nõukogude aja omaga]". Muu hulgas märgib Maruste, et kuigi inimesed on selles asutuses vahetunud, on prokuratuuri mentaliteet jäänud suuresti muutumatuks kahjuks. "See on miskipärast võrreldav nõukogude aegse asutuse omaga, kui prokuratuur toimetas kolmnurgas – Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee administratiivorganite osakond ja riikliku julgeoleku komitee (KGB). Sellise mentaliteedi nimetus on repressiivsus – karistamatu-vastutamatu repressiivsus." Sellist olukorda ei saa enam lubada ega taluda.

See eelnõu, mille ma üle annan, on karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu, millega täiendatakse karistusseadustikku prokuröri poolt kohtumenetluses lubamatu toimingu tegemise paragrahviga. Ja kõik need rikkumised prokuröride poolt – mitte kõik, vaid osaliselt – on siinsamas eelnõus olemas. Aitäh!

Eerik-Niiles Kross, palun!

Hea aseesimees! Head kolleegid! Mul on hea meel anda 68 Riigikogu liikme nimel üle avalduse eelnõu, Riigikogu avalduse eelnõu Iraani rahva toetuseks. On tore, et mida kaugemal kodust on probleemid, seda üksmeelsemad me tundume olevat. Aitäh!

Head kolleegid, olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu ühe otsuse eelnõu, kaks seaduseelnõu ja ühe avalduse eelnõu.

Saame minna tänase päevakorra juurde. Päevakorra esimene punkt: Vabariigi Valitsuse algatatud hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 671 kolmas lugemine. Juhin kohe teie tähelepanu, head kolleegid, sellele, et kui me jõuame hääletamiseni, siis selle eelnõu vastuvõtmiseks seadusena on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Avan läbirääkimised. Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kaheksa minutit.  

Hea juhataja! Head kolleegid! No viimane nädal me oleme siin saalis põnevalt arutlenud, kas mõne seaduse lugemine on halvasti tehtud, kas algatajad on mingi näpuka teinud või komisjon on midagi tegemata jätnud. Nüüd me hakkame arutama ja hääletama kolmandal lugemisel hoiu-laenuühistu seadust. Ja nüüd ei saa küll öelda, et komisjon ei tea ja Riigikogu liikmed ei tea, mis apsud siin on, sest kui te EMS-i lähete, siis seal on olemas kiri, kus on kirjas kõik probleemid.  

Me teame väga selgelt, et praegu on hoiu-laenuühistute juures probleeme. On neid probleeme, mida suudetakse lahendada, ja on probleeme, mis on mõjutanud väga selgelt hoiustajate isiklikku raha. Aga tegelikkuses me praegusel hetkel tekitame palju suurema probleemi.  

No alustame aususest. Jah, mõnede hoiu-laenuühistute tegevus on olnud ja on ka täna probleemne. On olnud nõrka juhtimist, ebapiisavat riskide hindamist ja juhtumeid, kus liikmete huvid ei ole olnud piisavalt kaitstud. Neid probleeme ei tohi eitada ega pisendada. Küsimus ei ole selles, kas probleemid on olemas, vaid selles, kuidas riik otsustab neid lahendada. Praegu arutatav eelnõu teeb seda viisil, mis ei kõrvalda riske, vaid loob uusi ja palju suuremaid. 

Eelnõu kohaselt ei ole alates käesoleva aasta 1. oktoobrist hoiu-laenuühistutel enam lubatud sõlmida uusi hoiuse- ega laenulepinguid ega pikendada olemasolevaid lepinguid. See tähendab, et kindlal kuupäeval katkeb ühistute senine ärimudel, sõltumata sellest, kas ühistu on alustanud ümberkujundamist või mitte. Sellises olukorras ei kata laenude tagasimaksed hoiuste väljamakseid ning uute hoiuste kaasamine on täielikult välistatud. Tegemist ei ole sujuva üleminekuga, vaid järsu pidurdamisega. Selle paratamatu tagajärg on likviidsusprobleemide süvenemine.  

Siinkohal jõuame kõige ohtlikuma teemani, mida eelnõu sisuliselt ei käsitle: inimeste käitumine. Kui tulevik on õiguslikult ja majanduslikult ebamäärane, kui hoiustamistegevus keelatakse kindlal kuupäeval – rõhutan: selle aasta 1. oktoobril – ning avalikus ruumis on korduvalt öeldud, et ühistupanga jätkamine ei ole realistlik, siis ei ole hoiuste ennetähtaegne väljavõtmine ehk nõndanimetatud pangajooks teoreetiline risk. See on etteennustatav reaktsioon. Tegelikult on see juba mitmel pool ka ilmnenud.  

Eelnõus viidatakse võimalusele pikendada hoiuste väljamaksmist kuni viie aasta võrra. Paberil kõlab see turvaliselt, kuid sisuliselt on see eksitav. Eelnõu tähtaegade kohaselt algavad sundlõpetamise menetlused juba 2029. aastal. See tähendab, et viieaastane periood ei ole praktiliselt kasutatav, tegemist on näilise õiguskindlusega, mis ei lahenda tegelikku probleemi.

Eelnõu järgi peab ühistu hiljemalt 2029. aasta alguseks otsustama, kas taotletakse ühistupanga tegevusluba. Kui tegevusluba ei ole saadud, esitab Finantsinspektsioon 1. märtsil 2029 sundlõpetamise nõude. Sundlõpetamine järgneb ka siis, kui ühistu on küll teatanud ümberkujundamisest, kuid jätkab hoiustamistehinguid. Kui hoiuste väljamaksmist oleks võimalik pikendada viis aastat alates 2026. aastast, ulatuks see tegelikult ju 2031. aastani, aga sundlõpetamine algab juba 2029. aastal. Seega ei ole viieaastane periood reaalselt kasutatav, see loob näilise õiguskindluse, mitte tegeliku lahenduse.  

Lisaks jäetakse eelnõus mulje, et hoiu-laenuühistutel on mitmeid jätkamisvõimalusi: ühistupangana, krediidiandjana, makseasutusena või tulundusühistuna. Samas jäetakse selgelt välja ütlemata kõige olulisem: kõigi nende variantide eelduseks on hoiuste täielik väljamaksmine. See tähendab ligikaudu 100 miljoni euro väljavoolu sektorist. Ilma kapitali ja likviidsuseta ei ole aga võimalik jätkata üheski uues vormis. Seega ei ole sundlõpetamine või pankrot erandlik stsenaarium, vaid loogiline ja etteprognoositav lõpptulemus. 

Siin jõuamegi põhiküsimuseni, kelle arvelt seda reformi tehakse. Minu suurim mure on, et selle seaduse tulemusena võivad paljud inimesed, tavalised hoiustajad, jääda osaliselt või täielikult oma rahast ilma. Ja seda mitte seepärast, et nad oleksid käitunud vastutustundetult, vaid seepärast, et riik valis probleemi lahendamiseks vale tee.  

Kui probleem on olnud järelevalves, riskide varajase märkamise ja sekkumise vähesuses, siis loogiline lahendus ei ole kogu sektori ärimudeli sulgemine. Loogiline lahendus on anda Finantsinspektsioonile rohkem õigusi, tugevam mandaat ja paremad tööriistad kontrollimiseks ning sekkumiseks. Probleeme tuleb lahendada siis, kui need on tekkinud, mitte tagantjärele ja kollektiivse karistusena.  

Hasartmängumaksu puhul oleme alati küsinud, kas riigi seatud eesmärk kaalub üles ühiskondliku kahju. Sama küsimus tuleb esitada ka hoiu-laenuühistu seaduse puhul. Kui tulemuseks on inimeste hoiuste kadumine ja usalduse murenemine, siis tuleb ausalt küsida, kas me teeme seda kõike uuesti, ainult teises vormis ja uute kannatajatega. 

Tegelikult tuleks esimese asjana suurendada Finantsinspektsiooni õiguseid hoiu-laenuühistute järelevalves, et vähendada hoiustajate riski. Aga selle seadusega hoopis likvideeritakse Eestis üks ettevõtlusvorm. Eelnõu rakendussätted ei võimalda hoiu-laenuühistutel tegelikult jätkusuutlikult tegutseda kuni 2029. aastani. Viieaastane hoiuste väljamakse võimalus on sisuliselt vastuolus sundlõpetamise tähtaegadega. Liikmete käitumist, likviidsusriski ja pangajooksu mõju ei ole piisavalt hinnatud. Avalikkusele ja ühistute liikmetele jääb eksitav mulje pikast ja turvalisest üleminekuperioodist, mida eelnõu tegelikult ei võimalda. See ei ole korrastamine, see on kontrollitud seiskamine, mille tagajärjed pannakse liikmete ja hoiustajate õlgadele.  

Kui teile tundub, et 100 miljonit on väike raha, siis ma küsin, kas me ikka ühte ja sama asja teeme. Me teisipäeval alustasime ühe seaduse parandamist. Uskuge mind, kui 1. oktoobril sellel aastal keelatakse nendel hoiu-laenuühistutel praktiliselt igasugune tegevus ja 100 miljonit on vaja välja maksta hoiustajatele, ja samas on [see raha] välja laenatud – on need tuulepargid, päikesepargid, kinnisvara –, siis mitte kusagilt ei ole võimalik seda raha samal hetkel kätte saada.  

Ma arvan, et praegu oleks õige aeg kolmandal lugemisel tegelikult vastu hääletada ja uuesti sellesse süveneda …

Aitäh!

… sest ministeeriumi ametnikud meile seda ei rääkinud, aga rahanduskomisjoni liikmed …

Aitäh, hea kolleeg!

… saavad nendele hoiatustele pilku peale panna, sest see on EMS-is üleval. Aitäh! 

Aitäh! EKRE fraktsiooni nimel Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Ma ei hakka pikalt rääkima ega kordama üle neid argumente, mis ma esitasin eelnõu teise lugemise ajal peetud kõnes. Aga ma lühidalt markeerin siiski uuesti ära, et kõnealuse eelnõu puhul on jällegi väga tõsine kahtlus, kas see on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega või mitte. Eriliselt tuleks sellele küsimusele tähelepanu pöörata ka Vabariigi Presidendil, kui see seadus peaks saama täna siin vastu võetud. 

Küsimus on lihtsalt selles, kas ettevõtlusvabaduse piirang, mida eelnõu ette näeb, on kooskõlas põhiseadusega, ja täpsemalt, kas see piirang on reaalselt vajalik. Teatavasti selleks, et põhiseaduslike õiguste riived oleksid põhiseaduspärased, peavad need olema mitte ainult sobilikud, vaid ka vajalikud ja sealt edasi proportsionaalsed. 

Mina väidan ja väidavad ka mitmed teised, kes on avalikus arutelus sel teemal ka sõna võtnud, et sama eesmärki – head eesmärki, mida ju keegi ei vaidlusta – tagada hoiustajate huvide kaitse oleks võimalik saavutada palju vähem seda põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse põhiõigust riivavate meetmetega, muu hulgas tõhusama järelevalvega hoiu-laenuühistute tegevuse üle. Samuti [saaks seda saavutada] künniste seadmisega, nii et hoiu-laenuühistud saavad opereerida ainult teatud liikmete arvu puhul või kaasata ainult teatud mahus hoiuseid. 

Kuna kumbagi nendest meetmetest pole tõsiselt võetavalt kaalutud, et hinnata, kas nendega oleks võimalik saavutada kas täielikult või vähemalt olulises osas sama eesmärk, mida soovitakse saavutada palju rohkem riivavate meetmete kehtestamisega, siis juhatabki meid arusaamiseni, et pole välistatud, et tegemist on põhiseadusvastase eelnõuga. 

Selle tõttu mina kutsun mitte selle eelnõu poolt hääletama, aga kui see siiski vastu võetakse, siis presidenti hindama väga tõsiselt, kas seda on võimalik välja kuulutada või mitte. Aitäh!

Aitäh! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Annely Akkermann, palun!

Tere päevast, austatud juhataja! Head kolleegid! Hoiu-laenuühistu seaduse need muudatused tugevdavad hoiustajate kaitset. Selle seaduse eesmärk on kaitsta hoiustajate varalisi õigusi senisest tõhusamalt ja tagada raha hoiustavate ettevõtjate tegevuse üle efektiivsem finantsjärelevalve. Vajadus hoiustajate tugevama kaitse järele tuleb elu reaalsusest. Hoiustajad on viimastel aastatel kaotanud või kaotamas kahes pankrotiprotsessis miljoneid eurosid. Kui pank läheb pankrotti, saavad hoiustajad oma raha kuni 100 000 euro ulatuses tagasi, aga kui hoiu-laenuühistu läheb pankrotti, võivad hoiustajad oma rahast ilma jääda. Ja just selle probleemi lahendamiseks neid muudatusi teeme. 

Praktika on nende pankrotiprotsesside puhul näidanud, et liikmed ei suuda teostada piisavat järelevalvet hoiu-laenuühistu juhtkonna tegevuse üle, ja riik peab selles neile appi tulema. Praegu toimivad paljud hoiu-laenuühistud sisuliselt nagu pangad – kogutakse hoiuseid ja makstakse intresse –, kuid ilma pankadele kehtiva järelevalve ja tagatiseta. See on loonud olukorra, kus paljud heausksed hoiustajad ei pruugi endale teadvustada, et erinevalt pankadest ei ole ühistutes hoitavad hoiused riiklikult tagatud ja liikmed peaksid ise järelevalvet teostama nende üle, kelle kätte nad on oma hoiused usaldanud. 

Eesti hoiu-laenuühistute 12 000 liikmel on ühistutes ligi 100 miljoni euro väärtuses hoiuseid. See on väga paljude inimeste väga suur raha, mille hoidmine vajab riigipoolset järelevalvet. Eesti Panga andmete kohaselt tegutses Eestis viimati 12 hoiu-laenuühistut, veel umbes kaks aastat tagasi oli neid 21, mis tähendab, et vahepeal on üheksa ühistut oma tegevuse peatanud või lõpetanud.

Seadusemuudatuse põhimõte on lihtne. Kui ühistu soovib edaspidi hoiuseid kaasata, peab ta oma tegevuse ümber kujundama ning alluma Finantsinspektsiooni järelevalvele. Finantsinspektsiooni järelevalvele allumine tagab ka hoiustele riikliku kaitse. Ühistud, kes seda ei soovi või ei suuda, saavad jätkata muude finantsteenustega, näiteks laenude andmise või makseteenustega, kuid ilma hoiuseid kaasamata. 

Ma palun lisaaega.

Jaa, teil on veel kaks minutit järgi, aga kolm minutit lisaks.

Hoiustajate varaliste õiguste kaitse, finantsstabiilsus ja tõhus järelevalve on kaalukad üldised huvid. Eelnõu põhieesmärk ongi viia hoiuste kaasamine Finantsinspektsiooni järelevalve alla pangaloa kaudu või lõpetada hoiu-laenuühistutel hoiuste vastuvõtmine, parandades läbipaistvust ja vähendades väärarusaama, justkui oleks hoiu-laenuühistute hoiused riiklikult tagatud. Regulatsioon võimaldab soovitud eesmärkide poole liikuda, seetõttu on see sobiv vahend hoiustajate kaitse ja tõhusa järelevalve eesmärgi saavutamiseks. 

Valitud lahendust on võimalik pidada sobivaks. Vähem piiravad variandid on läbi kaalutud, kuid need ei ole eesmärgi saavutamiseks sama tõhusad ja seetõttu ongi valitud selles seaduseelnõus kirjeldatud vahendid ja peetud neid vajalikuks. Arvestades pikka üleminekuaega ja alternatiivsete tegutsemisvormide valiku võimalust, ei ole põhitegevuse riive võrreldes seatud eesmärkidega – see on siis hoiustajate kaitse ja finantsstabiilsuse tagamine – ülemäärase kaaluga. Seetõttu on võimalik valitud lahendust pidada mõõdukaks. 

Otsuse, kuidas jätkata, peab hoiu-laenuühistu tegema 2027. aastaks. Seadusemuudatus jätab ühistute liikmetele veel aega nii otsustamiseks kui ka tegevuse ümberkorraldamiseks. Täna on aega piisavalt. Aitäh! See on minu poolt kõik.

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 671 lõpphääletus. Saalikutsungi järel me seda teeme. 

Head kolleegid, juhin veel kord teie tähelepanu sellele, et selle eelnõu vastuvõtmiseks seadusena on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus ehk vähemalt 51 poolthäält. Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 671. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 52 Riigikogu liiget, vastu 20, erapooletuid 0. Eelnõu 671 on seadusena vastu võetud. 

Oleme esimese päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud ja jõudnud teiseni: Vabariigi Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 688 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Madis Kallas, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head kuulajad ja vaatajad! Kohalike omavalitsuste korralduse seadus ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse [eelnõu] on üldprintsiibis kindlasti tervitatav ja positiivne, aga ma siiski sooviksin lühidalt peatuda kahel punktil. 

Esmalt see, et uue suunana rõhutatakse kohalike omavalitsuste rolli kohaliku ettevõtluskeskkonna arendamisel. Sätestatakse kohustus näha kohaliku omavalitsuse arengukavas ja maakondlikus arengustrateegias ette vajalikud ettevõtluskeskkonna arengu suunad ja vajadused. See on kindlasti oluline ja märgiline muudatus. Meie peamine murekoht on aga seotud sellega, et seda ette valmistades oli kindel plaan selleks ka rahalisi ressursse eraldada või täiendavaid meetmeid luua. Me soovime kindlasti järgmiste nädalate ja kuude jooksul näha, kas selle seaduse vastuvõtmisele järgnevad ka konkreetsed sammud, mis aitavad luua erinevaid meetmeid või aitavad sinna täiendavat rahastust leida, et kohalikud omavalitsused ka sisuliselt saaksid selle teemaga edasi tegelda. 

Teise olulise märksõnana ma tooksin välja selle, mis puudutab püsiasustusega väikesaarte seadust ning selles olevat püsielaniku definitsiooni. Praegu on selles seaduses kirjas et püsielanik on "isik, kes alaliselt ja peamiselt elab väikesaarel ja kelle elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse väikesaarel asuva asustusüksuse täpsusega". Kui täna see [eelnõu] vastu võetakse, siis muutuks see järgnevalt: püsielanik on isik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on väikesaarel. Ehk siis ajalukku kaoks mõiste "alaliselt ja peamiselt väikesaarel elav inimene".

Ma isiklikult mõistan hästi, miks selline muudatus on vaja ellu viia, ja sellele on viidanud ka õiguskantsler. Nimelt oli alaliselt ja peamiselt [väikesaarel] elamist sisuliselt võimatu kontrollida ja seda sisustada. Toon konkreetse näite. Kui näiteks väikesaarele on sisse kirjutatud 27 inimest, aga aastaringselt ehk püsivalt, alaliselt elab seal viis inimest, siis nende inimeste staatus saare kohaliku omavalitsuse ja ka riigi julgeoleku ning päästevõimekuse koha pealt on täiesti erinev. 

Seda on arutatud juba aastakümneid, kuidas seda lahendada, ja ega väga häid ja mõjusaid ideid ei ole välja pakutud. Mis on aga minu sõnavõtu mõte? Saarte elanikud on pöördunud nii minu kui küllap ka teist paljude poole, et püsielaniku mõiste sisustamisega peab parlament edasi tegelema ja leidma paremaid lahendusi. Sest praegu võib väikesaartel väga sagedane olla olukord, kus üle 50% püsielanikest viib  kohapeal vaid mõnel suvekuul aastas. Selles valguses on riigil ja kohalikul omavalitsusel tegevusi ning teenuseid äärmiselt keeruline planeerida ning erinevate õiguste andmist kaaluda. Aitäh!

Aitäh teile! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Pipi-Liis Siemann, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid ja teised istungi jälgijad! Iga Eesti Vabariigis elav inimene elab iga päev mõnes kohalikus omavalitsuses, oma koduvallas või kodulinnas. Seega kõigi eestimaalaste eluolu mõjutab iga päev see, kuidas kohalik omavalitsus kohalikku elu korraldab, kas seal tehakse kvaliteetseid otsuseid ja tegutsetakse oma elanike parimates huvides ning seaduslikult. 

Kohalik omavalitsus aga tegutseb seaduse alusel. Seadusest saab ta endale nii volitused, pädevuse kui ka suunised, mille alusel oma elanikele parimal viisil head elukeskkonda ja kvaliteetseid teenuseid pakkuda. Õiglaseid, õiguspäraseid ja häid otsuseid saab aga teha vaid aja- ja asjakohase seaduse alusel. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus on aga ammu ajale jalgu jäänud. Meie elu siin Eestis on väga kiiresti muutunud ja seetõttu ongi juba ligi kümme aastat ette valmistatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ehk KOKS-i põhjalikku muutmist ning loomulikult ka sellega seonduvate seaduste muutmist. 

Eelnõu ettevalmistamise ja muudatusettepanekutega on suure töö teinud ära meie head partnerid, kohalike omavalitsuste eksperdid, Eesti Valdade ja Linnade Liit ning ministeeriumi ja parlamendi ametnikud. Muidugi on olnud kogu protsess väsimatu Olivia Taluste tähelepaneliku ja asjatundliku pilgu all. Suur tänu kõigile, kes on kaasa aidanud ja muret tundnud! 

Olulisemad, möödapääsmatult vajalikud muudatused saavad täna meie laual oleva eelnõu vastuvõtmisega lahenduse, aga loomulikult mitte kõik. Mitmed lahendust vajavad küsimused oleme juba läbi arutanud ja leppinud kokku ka järgmistes aruteludes. Leiame ka nendele koos lahendused.

Kinnitan siinkohal, et Riigikogu menetluses olevat eelnõu võib pidada sisult tugevaks ja praktiliselt vajalikuks. Selle eelnõuga me ei suurenda bürokraatiat, vaid korrastame vastutust ja aitame vältida rollide kattumist. See ongi usaldusväärse ja hästi toimiva kohaliku omavalitsuse eeldus.

Muudatustega kõrvaldame varasemas praktikas leitud takistavaid õiguslikke lünki ja loome kooskõla kohalike omavalitsuste funktsioonide ja õigustega. Samuti korrastame eelnõuga õigusruumi ja terminoloogiat ning eemaldame praktikas tekkinud ebaselgusi ja vastuolusid. See loob omavalitsustele kindlama õiguskeskkonna ja vähendab vajadust tõlgenduste ja vaidluste järele, mis omakorda säästab meie kõigi aega ja ressursse. 

Kaua oleme tõdenud, et kohalikel omavalitsustel jäävad mitmetel puhkudel käed lühikeseks ning neil on puudu nii volitusnormidest kui pädevusest. Eelnõu annab KOV-idele ka selgema õiguse teostada järelevalvet oma volikogu eeskirjade täitmise üle ja õiguse töödelda avalike teenuste osutamiseks isikuandmeid. Samuti rõhutab eelnõu, nagu ka eelkõneleja mainis, kohaliku omavalitsuse rolli ettevõtluskeskkonna tagamises. Anname seadusandjana omavalitsustele ka rohkem paindlikkust oma töökorralduse kujundamisel, vähem jäike regulatsioone ja rohkem võimalusi arvestada kohalikke olusid, vajadusi ja võimekust. 

Kokku võttes julgen öelda, et kohaliku omavalitsuse seaduse muutmisega tugevdame kohaliku tasandi demokraatiat, suurendame omavalitsuste vastutust ja otsustusvõimet ning toome kohaliku võimu inimestele lähemale. Just selliseid läbimõeldud ja tasakaalustatud samme ongi vaja, et Eesti kohalik omavalitsus oleks tugev, usaldusväärne ja tulevikukindel. Suur tänu kõigile! Soovin jõudu ja tegusust meie kohalikele omavalitsustele! Aitäh!

Suur tänu teilegi! Eesti 200 fraktsiooni nimel Toomas Uibo, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! See seaduseelnõu on loomulikult vajalik, ta ei ole selline hüpe kuhugi tundmatusse. Ma arvan, et see on päris hästi läbi mõeldud ja pika ettevalmistusega reform, mis teeb meie omavalitsuste töö selgemaks, paindlikumaks ja ka demokraatlikumaks. Eesti 200 fraktsiooni nimel tahakski rõhutada kolme põhimõtet, millel see eelnõu seisab: need on enesekorraldusõigus, õigusselgus ja kohalike elanike suurem kaasatus. 

Ma ei hakka siin kolmandal lugemisel kogu seda eelnõu sisu ümber jutustama. Siin on tõepoolest väga palju häid ümberkorraldusi, aga tahan peatuda ühel murel, mis kõlas siin juba ka eelkõneleja suust. See puudutab meie väikesaari. Kehtiva korra järgi on väikesaarte üldkogudel olnud õigus kooskõlastada oma saarte arengukavasid ja planeeringuid. Selle eelnõu jõustumisel see õigus väheneb ning üldkogudele jääb edaspidi vaid arvamuse avaldamise võimalus.

Ma arvan, et see on osalusdemokraatia vaates ikkagi samm tagasi. Väikesaarte kogukonnad ei ole lihtsalt üks kohalik eluvorm paljude seas. Need on eripärase identiteedi ja elukorraldusega kogukonnad, kus ruumilised, sotsiaalsed ja majanduslikud otsused mõjutavad inimeste igapäevaelu vahetumalt kui mandril. Seal ei ole arengukava lihtsalt tehniline dokument, vaid ellujäämise ja kultuurilise järjepidevuse küsimus. 

Seetõttu olen koalitsioonipartneriga selle mure tõstatanud ja julgen öelda, et meie ühine soov on väikesaarte elanike osalusdemokraatiat suurendada, ning oleme valmis selle puudujäägi väikesaarte seaduse muutmisega [kõrvaldama], sellele lahenduse leidma. Eesmärk on siiski anda väikesaartele tugevam sisulisema kaasarääkimise õigus planeeringute ja arengukavade koostamisel. Ma arvan, et see ei ole erandite tegemine, vaid eripäradega arvestamine. 

Aga kutsun siiski üles seda seaduseelnõu toetama, sest siin on ka väga-väga palju olulisi ja häid asju meie KOV-ide töö korraldamisel. Aitäh!

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 688 lõpphääletus. Saalikutsungi järel me seda teeme. 

Head Riigikogu liikmed, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 688. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 59 Riigikogu liiget, vastu oli 0, erapooletuid 1. Eelnõu 688 on seadusena vastu võetud.  

Saame minna kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Andorra Vürstiriigi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 765 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, rahanduskomisjoni liikme Diana Ingeraineni.

Hea Riigikogu juhataja! Head kolleegid Riigikogu liikmed! Rahanduskomisjon arutas 12. jaanuaril Eesti Vabariigi ja Andorra Vürstiriigi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu enne teist lugemist. Komisjon tegi kolm konsensuslikku otsust. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus. Aitäh!

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Selle eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 765 lõpphääletus. Taas kord saalikutsungi järel me seda teeme.

Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Andorra Vürstiriigi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 765. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 65 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu 765 on seadusena vastu võetud. Oleme kolmanda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. 

Oleme jõudnud neljanda päevakorrapunkti juurde. Riigikogu liikmete Eerik-Niiles Krossi, Toomas Uibo, Riina Sikkuti, Ants Froschi ja Peeter Tali esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside ning sellega seotud riskide uurimiseks" eelnõu 770 teine lugemine. Ka siin, head kolleegid, järgneb lõpus lõpphääletus. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt põhiseaduskomisjoni esimehe Ando Kivibergi.

Suur tänu, härra istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Annan teile ülevaate põhiseaduskomisjoni istungil toimunud arutelust, mis käsitles eelnõu 770 teise lugemise ettevalmistamist. Selles päevakorrapunktis käsitleti eelkõige muudatusettepanekuid, mille esitas Isamaa fraktsioon.

Esimene muudatusettepanek, mida tutvustas kolleeg härra Seeder, puudutas uurimiskomisjoni moodustamise aluseid, õigemini nende aluste muutmist. Härra Seeder selgitas, et ettepanek ei puuduta opositsiooni või koalitsiooni ülekaalu, vaid lähtub põhimõttest, et kõik fraktsioonid oleksid võrdselt kaasatud. Eelnõu esindaja märkis selle peale, et komisjoni eesmärk on muu hulgas apoliitilisus, mistõttu oli ettepanek moodustada see samadel alustel nagu teised erikomisjonid, tagades opositsiooni ja koalitsiooni tasakaalu. Seetõttu ei saa eelnõu esitaja seda ettepanekut toetada. Ka täna meil kehtib erikomisjonides põhimõte, mille järgi on [kogu] opositsioon ja koalitsioon võrdselt esindatud. 

Teine muudatusettepanek, nagu härra Seeder selgitas, laiendab komisjoni tegevuse eesmärki ja täpsustab, et tuleb välja selgitada, kas Ukraina sõja ajal on Eestist lähtuvalt Venemaaga aetud äritegevust ebaseaduslikult. Eelnõu algataja märkis, et teema on iseenesest tähtis, kuid ei puuduta loodava uurimiskomisjoni eesmärki. Unustasin nimetada, et [algataja] esindajaks oli härra Kross. Härra Kross märkis, et eelnõu on juba niigi väga ambitsioonikas ning äritegevuse lisamine väljub selle algsest mõttest. 

Ebaseaduslik äritegevus Venemaaga on fakt, mille kohta on teada juba üle 10 000 sanktsioonide rikkumise juhtumi ning selle takistamiseks on seaduseidki vastu võetud. Venemaa mõjutustegevuse teemasse äritegevust lisada ei tohiks, kuna see on eraldi küsimus. Toimus arutelu selle eesmärgi lisamise üle ja selle käigus komisjon jõudis selleni, et esitada kompromissettepanek, mille ma ka hiljem ette kannan. 

Aga jõudsime muudatusettepanekute hääletuse juurde. Kõigepealt muudatusettepanek nr 1: komisjon moodustatakse kuueliikmelisena selliselt, et iga fraktsioon määrab sinna oma esindaja. Muudatusettepaneku poolt oli 4 komisjoni liiget ja vastu 5. Üks komisjoni liige jättis hääletamata ja muudatus ei leidnud toetust. Nüüd, teine muudatusettepanek, nr 2, mis nägi ette, et eelnõu täiendatakse punktidega 2.9 ja 2.10 järgmises sõnastuses. Esiteks, välja selgitada, kas Ukraina sõja ajal on Eestist lähtuvat äritegevust Venemaaga aetud ebaseaduslikult, ja kui see leiab tõendamist, siis teha ettepanekud sellise ebaseadusliku äritegevuse tõkestamiseks. Teiseks, välja selgitada, kas Ukraina sõja ajal on Eestist lähtuv seaduslik eritegevus Venemaaga toetanud Venemaa sõda Ukraina vastu, ja kui see leiab tõendamist, siis teha ettepanekud Eesti õigusaktide muutmiseks või halduspraktika muutmiseks või ka Euroopa Liidu tasandil õigusaktide muutmiseks. Toimus hääletus ja juhtivkomisjoni seisukoht oli mitte toetada. Muudatusettepaneku poolt oli 4 komisjoni liiget, vastu 6. 

Nüüd, tõukuvalt sellest teisest muudatusettepanekust komisjon arutas ja leidis, et tasub antud eelnõu siiski täiendada, ja esitas komisjonipoolse muudatusettepaneku. Ja see kõlab järgmiselt: "Muuta eelnõu punkt 2.5 ja sõnastada järgmiselt: "2.5.  selgitada välja, millises ulatuses on Eestis tegutsevad organisatsioonid, ühendused, äriühingud – sõna "äriühing" lisati [A. K.] – ja üksikisikud osalenud või olnud seotud Venemaa Föderatsiooni mõjutus- ja lõhestustegevusega, sealhulgas narratiivide tootmise, levitamise ja võimendamisega;". Ja põhiseaduskomisjon hääletas üksmeelselt: arvestada täielikult. Aa, vabandust! Siiski eksisin praegu. Üks komisjoni liige jäi erapooletuks ja üks oli vastu. Nii oli siiski. 

Vaadati läbi ka keele- ja normitehnilised [märkused]. Ühtlasi anti komisjonile teada, et Riigikogu Kantselei on arutanud uurimiskomisjoni töö maksumust ehk arvutanud välja, et see kulu oleks ühes eelarveaastas 99 000 eurot. Sellest moodustavad palgakulud 88 000 eurot ja majanduskulud 11 000 eurot.

Ja tehti menetluslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 21. jaanuaril 2026, see oli konsensusega, teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ja viia läbi eelnõu lõpphääletus, samuti konsensusega. Ootan küsimusi.

Suur tänu teile! Teile on küsimusi. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma arvan, et igati vajalik komisjon, mida siin kavatsetakse moodustada. Kahju, et meie ettepanekud, mis puudutasid Rail Balticu komisjoni loomist, ei leidnud saalis [toetust], kuigi me saame aru, et seal on ikka päris palju probleeme kogu selles tegevuses, arvestades ka viimaseid uudiseid. 

Aga ma tuleksin nende kolme ettepaneku juurde, mis tegi Isamaa fraktsioon. Seesama esimene muudatusettepanek. Te väitsite, et Isamaa ettepanek oli, et komisjonis osaleks igast fraktsioonist üks liige. Ja siin on kirjas, et see viiks tasakaalust välja opositsiooni ja koalitsiooni suhte. Samas see ju teie arusaama järgi eeldab seda, et koalitsioon on ühtne ja [opositsioon] on ühtne, aga paraku on nii – ja see on normaalne –, et igal erakonnal on eri küsimustes oma arvamus.

Aitäh!

Miks on selline arusaam, et opositsioon mängib ühte mängu ja nemad peavad olema vähemuses ja koalitsioon mängib nii-öelda oma mängu ja nemad peavad olema võrdses või vähemalt samas seisus …

Aitäh!

… mis opositsioon?

Ma püüan nüüd sellest küsimusest aru saada. Kõigepealt, tõepoolest, selle komisjoni moodustamise printsiibi ja selle muudatusettepaneku üle oli arutelu ja ma kandsin ette, kuidas see käis. Ja mis need argumendid olid? Eelnõu algatajate soov oli lähtuda samast printsiibist, nagu on lähtutud tänaste erikomisjonide moodustamisel, kus opositsiooni ja koalitsiooni tasakaal valitseb nende komisjonide moodustamisel. [Soov oli] lähtuda samast printsiibist. Selle printsiibi muutmist komisjoni enamus tõesti ei toetanud, aga seda ma siin juba väljendasin.

Lauri Laats, teine küsimus, palun!

Aitäh! No see tähendab seda, et komisjonis osaleb kaks Reformierakonna liiget, kaks Eesti 200 liiget ja siis igast opositsioonierakonnast üks liige. See on see, mille te ju praegu otsusesse olete [kirja pannud], on ju, selle asemel et komisjonis osaleks kuus liiget, igast fraktsioonist üks. Ma arvan, et see ei ole kindlasti mitte kõige mõistlikum viis seda komisjoni moodustada. Aga ma saan aru, et selle komisjoni töö raames kindlasti te uurite ka Kaja Kallase abikaasa nii-öelda ärisid, mis on puudutanud Vene transiidiäri, ja kindlasti ka nii-öelda Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga seotud isikuid, kes on samuti Venemaal äri ajanud ja võib-olla ajavad siiamaani. See kindlasti on ka selle komisjoni töö üks osa. On see nii?

Aitäh! Vaat ma ei oska sellele küsimusele vastata, sellepärast et mina kannan teile ette praegu seda, mida põhiseaduskomisjon arutas. Teie poolt tõstatatud küsimust põhiseaduskomisjon ei arutanud. Aga missuguseid sihte endale komisjon seab, seda tuleb ilmselt küsida nende komisjonide liikmete käest, kes sellesse komisjoni määratakse, juhul kui me täna niimoodi otsustame.

Suur tänu! On veel üks küsimus teile. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Kõigepealt, ma teen siin oma küsimuse raames selle tähelepaneku, mitte protseduurilise. See, mida kolleeg Lauri Laats küsis, neid mõlemaid teemasid komisjon arutas. Üks puudutas komisjoni koosseisu. Miks nii on, seda me arutasime muudatusettepanekute raames. Ja teine puudutas äritegevust. Isamaa teine muudatusettepanek just seda puudutaski: äritegevust Venemaaga ja kompromissina said ka äriühingud siia sisse. 

Aga mul on küsimus. Sa ütlesid siin ettekandes, et komisjon moodustatakse just nimelt koalitsiooni ja opositsiooni pariteetsetel alustel, sellepärast et tegemist on apoliitilise komisjoniga. Kas tõesti Riigikogus, kus on kõik erakondlikud fraktsioonid ja poliitikud, me moodustame nüüd apoliitilise komisjoni? Kas sa saad seda lahti mõtestada, mida see tähendab?

Mul on väga keeruline seda lahti mõtestada. See tsitaat, mille te mulle praegu omistasite, härra Seeder, kuulub tegelikult eelnõu algatajale härra Eerik-Niiles Krossile. Mina tsiteerisin teda. Mida see täpselt tähendab, ma ei võtaks endale julgust praegu siin lahti mõtestada. Aga ma pean tegema ühe täpsustuse ka. Te viitasite, et ma justkui ei vastanud või vastasin ekslikult härra Laatsi küsimusele. Härra Laats küsis minu parema arusaamise kohaselt Kaja Kallasega seotud äritegevuse kohta. Kaja Kallase nimi ei kõlanud seal komisjonis – ma vaatasin seda ka protokollist – kordagi. Nii et ma siiski jään enda juurde ja leian, et ma ei eksinud talle vastates.

Varro Vooglaid, palun!

Aitäh! Minu küsimus lähtub sellest arusaamast, mille üle ma olen pikka aega mõelnud: Eestis on millegipärast võetud selline hoiak, nagu oleks võimalik riigireetmine üksnes Venemaa suunal. Kahtlemata on see võimalik Venemaa suunal, aga ma arvan, et see on võimalik ka igal muul suunal. Kas te sellest tulenevalt esiteks nõustute minuga, et tegelikult saaks riiki reeta näiteks miks mitte ka Euroopa Liidu suunal, ja seda sel viisil, et inimesed edendavad siin huve, mis teenivad mitte meie riigi ja rahva parimaid huve, vaid [täidavad] mingit sealtpoolt lähtuvat tellimust, või miks mitte Ameerika Ühendriikide suunal või miks mitte Hiina suunal? Kas te ei leia, et see lähenemine peaks olema laiema haardega: [haarama] mitte ainult Venemaa vaenulikku mõjutustegevust, vaid igasugust vaenulikku välismõjutustegevust? Seda enam, et Venemaa vaenulikku mõjutustegevust juba uurivad ju kaks jõuliselt rahastatud jõustruktuuri: Kaitsepolitseiamet ja Välisluureamet.

Ma väga vabandan, aga teie tõstatatud küsimust komisjon ei arutanud ja mul ei ole ka voli, ma arvan, siin komisjoni nimel selliseid seisukohti avaldada.

Varro Vooglaid, teine küsimus, palun!

Aga millest see on teie arvates tingitud, et nii põhimõttelist küsimust üleüldse ei arutatudki? Justkui oleks võimalik, eks ole, et vaenulik mõjutustegevus ja selle tõttu siis ka riigireetmine medali teise poolena on võimalik ainult Venemaa suunal. Me kõik saame aru, et see ei vasta tõele. Aga miks siis on niimoodi, et käiakse nagu silmaklappidega: ühes suunas ollakse avatud, aga kõigis teistes suundades tehakse nägu, et seal ei olegi võimalik üleüldse riigireetmist toime panna, sealtpoolt ei saa tulla mitte mingisugust vaenulikku mõjutustegevust, ei ole ju võimalik, et kusagilt mujalt näiteks ostetakse üles poliitikuid või ametnikke või ajakirjanikke või kedagi teist? Te ei ole ju ometi seal komisjonis nii naiivsed, et teil see mõte kordagi peast läbi ei ole käinud. Ja lähtudes sellest eeldusest, ma ikkagi küsiksin teie selgitust, miks see siis niimoodi on, et kõik muu võimalik mõjutustegevus jääb täiesti tähelepanuta.

Ma usun, et komisjonidel oma töös ikkagi on kombeks püsida päevakorra raames. Antud juhul me arutasime esitatud eelnõu ja selle kohta ma siin ettekannet ka pean. Neid küsimusi, mida teie tõstatasite, me võime eravestlustes kindlasti omavahel arutada, see oleks kindlasti väga huvitav vestlus. Ma usun, et nii mõneski küsimuses ma tõenäoliselt nõustuksin teiega – mitte küll kõiges, kaugeltki mitte kõiges, aga paljudes siiski. (Naerab.) Nii et veel kord: ma ootan küsimusi arutelu kohta, mis toimus antud eelnõu üle komisjonis.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Muidugi te võite mulle vastata praegu, et seda teemat komisjonis ikkagi ei arutatud. Ma tahan jõuda selleni, et te ütlesite, et selle komisjoni loomine on nagu apoliitiline. Aga apoliitiline tegelikult nagu rangelt võttes tähendab "poliitikast väljas". Selles mõttes see tegevus ei saa olla apoliitiline, sest uurimisobjekt on juba poliitiline. Venemaa mõjutustegevus puudutab riigi julgeolekut, välispoliitikat ja demokraatlikke protsesse. Komisjoni loomine ise on poliitiline otsus ja ka tulemused võivad mõjutada poliitikat. Nii et selles mõttes ma lihtsalt täpsustaks seda: te küll ütlesite, et see on apoliitiline, aga päriselt nii ei ole. Kas te nõustute minuga või mitte?

Suur tänu, lugupeetud kolleeg! Ma pean vist veel kord rõhutama, et ma vahendasin eelnõu algataja hinnangut ja seisukohti. Ei olnud need minu isiklikud seisukohad. Ja ma olen nõus, et siin saalis tehtud otsused on ikkagi poliitilised otsused.

Eerik-Niiles Kross, palun!

Aitäh! Ma kasutan oma küsimust kommentaariks – minu nimi on mitu korda läbi käinud – kolleeg Vooglaiule. Tõepoolest on võimalik riiki reeta teisele riigile, aga Euroopa Liidule, vähemasti Eesti seaduse järgi, ei ole. Riigireetmine on Eesti Vabariigi kodaniku poolt välisriigi, välisriigi organisatsiooni, välismaalase või välisriigi ülesandel tegutseva isiku abistamine Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevus. Ja mõjutustegevus üldjuhul ei ole ka riigireetmine, see on eraldi koosseis. Riigireetmisega see komisjon ei kavatse tegelema hakata.

Vastuseks kolleeg Krossi küsimuse vormis esitatud kommentaarile vastan, et sellisel moel tõesti seda komisjonis ei arutatud.

Helle-Moonika Helme, teine küsimus, palun! 

Aitäh veel kord sõna andmast! Ma tulen selle võrdse esindatuse printsiibi juurde tagasi. Eelnõus on tõepoolest kirjas, et komisjon moodustatakse koalitsiooni ja opositsiooni võrdse esindatuse printsiibist lähtudes. Aga meile on lahti kirjutatud, et sellest tulenevalt on koalitsioonifraktsioonidel kummalgi kaks kohta ja opositsioonifraktsioonidel üks koht komisjonis. Me teame, et see koosseis on ajas muutuv. Kas see kirjeldus on lihtsalt selle olukorra kirjeldus, mis meil on praegu, või see kandub üle ka seaduseelnõu teksti selles mõttes, et see oli, on ja jääb niimoodi?

Vabandust, kui ma nüüd eksin, aga kui ma õigesti olen aru saanud, siis Riigikogu selle koosseisu moodustatavate uurimiskomisjonide volitused kestavad nii kaua, kuni selle koosseisu volitused kestavad. (Saalist selgitatakse.) Aa, sain aru! Aitäh, sain aru! Vabandust, sain aru! Mina saan nii aru, et kui koalitsioon ja opositsioon peavad olema võrdselt esindatud, siis tõesti mina selle järgi mõistaksin nii, et kui peaks koalitsiooni koosseis muutuma, siis peaks ka komisjoni koosseis sellest tulenevalt muutuma. Mina saan sellest nii aru, aga ma võin eksida.

Mart Helme, palun!

Jah, no te vastasite nüüd eelmisele küsimusele. Siin võib olla teoreetiliselt ka selline variant, et uus koalitsioon on kolme osapoolega ja siis on koalitsiooni liikmetel kõigil kaks kohta ja opositsiooniliikmetel üks koht. Siis ongi koalitsioonil selline ülekaal, et me jõuame selleni, mis mu algne küsimus oli. Kas oli komisjonis arutelu all ka see, kuidas vältida, eriti arvestades lähenevaid valimisi, et see komisjon ei muutuks mingiks nõiajahikomisjoniks, kus keegi võtab üles, et seda inimest ja seda erakonda tuleb nüüd tühistama hakata, süüdistades erakonna liikmeid või erakonnaga ükskõik mis muudes sidemetes [olijaid] selles, et näed, vaata, missugused vankakummardajad nad on ja mihukesed putinistid nad on? Me oleme ju näinud, kuidas seda Kremli kaarti nõrkemiseni kasutatakse. Kas see arutelu oli, kuidas vältida, et see komisjon ei muutuks nõiajahikomisjoniks?

Suur tänu! Sellist arutelu tõepoolest komisjonis ei olnud. Aga kui lubate, siis ma meenutan – jah, praegu me arutame, meil on teine lugemine käsil, aga selle eelnõu esimesel lugemisel, kui algataja seda eelnõu tutvustas, siis ta kirjeldas ka seda, mis oli selleks ajendiks, mis oli see juhtum, mis tingis selle komisjoni moodustamise idee sünni. See oli päris hästi Eesti avalikkuses tuntud lugu Oleg Bessedini tegevusest, eks ole. Eesmärk on sarnaseid juhtumeid tuvastada ja leida. Ma saan aru, et see oli see peamine mõte.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! See on nüüd küll küsimus võib-olla osaliselt algatajale, aga siiski, ma julgeksin öelda, ka komisjonile. Ma möönan, et sellist põhjalikku arutelu ei tulnud, aga teema oli ju üleval – ikka see komisjoni koosseis ja opositsiooni ja koalitsiooni võrdne esindatus. Millise määratluse alusel jõuti tulemuseni, et sotsiaaldemokraadid kuuluvad opositsiooni? Mina vaatan nende hääletust ja tegevust ja saan aru, et nad koalitsiooni ei kuulu, aga ma julgen öelda, et ka opositsiooni nad ei kuulu. Kas neil siis selles komisjonis kohta ei olegi või kuidas te selle tulemuseni jõudsite?

Palun täpsustage, missuguse tulemuseni.

Palun mikrofon hetkeks tagasi Helir-Valdor Seederile.

Tulemuseni, et sotsiaaldemokraatidele on eraldatud üks koht nagu opositsioonile, nagu nad kuuluksid opositsiooni. Mina ei julge küll määratleda, et sotsiaaldemokraadid oma tegevusega siin saalis kuuluvad selgelt opositsiooni.

Mul on väga keeruline sellele küsimusele vastata, sest sellele küsimusele peaksid vastama sotsiaaldemokraadid, miks nad ühel juhul nende parandusettepanekute puhul jätsid hääletamata ja teisel puhul toetasid. Kui see on järeldus, mille põhjal teie oma seisukohti praegu siin sellisel moel väljendate, siis mul on väga-väga keeruline siin hinnangut anda.

Aga meile tuleb appi kolleeg Riina Sikkut, kellel on protseduuriline küsimus. Ta võib-olla siis selgitab seda, kuhu nad kuuluvad.

Aitäh, hea juhataja! Tõepoolest, protseduuriline küsimus ongi, et kus seda selgust [on vaja] luua. Sotsiaaldemokraadid on selgelt opositsioonis. Me oleme ainus vasaktsentristlik partei Eestis ja tõepoolest, hääletused peegeldavad meie maailmavaadet, mis ei lähe teiste opositsioonierakondadega kokku. Minu jaoks see on selge, küsimusi ei tekita. See, et EKREIKE hoiab rinnet ja proovib kuidagi omaette rakukest Riigikogu opositsioonis moodustada, on minu arvates eraldi murekoht. Aga jah, kus on [vaja] luua selgust, et sotsiaaldemokraadid on opositsioonis? 

Aitäh! Ma loodan, et kolleeg Helir-Valdor Seeder saab nüüd ka rahulikumalt magada. Aga kuna ma selle Pandora laeka avasin, siis üks protseduuriline küsimus ka Keskerakonna fraktsioonilt. Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Minu mäletamist mööda on nii, et kui opositsioonist tuleb protseduuriline küsimus, siis ta jääb päris alla. Aga see sotsiaaldemokraatide oma jõudis kohe käsitlusele. Kas see võib olla sellepärast, et nad ikkagi ei ole sinu arvates opositsioonis, või on mingi muu põhjus, miks sa tegid nende jaoks erandi?

Hea kolleeg, ma andsin sulle sõna protseduuriliseks küsimuseks. Minule teadaolevalt sina koalitsioonis ei ole. (Naer saalis.) Aga nüüd Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! See on isegi rohkem protseduuriline küsimus komisjoni esimehele. Ma tean, et see teema oli ka komisjoni istungil tõstatatud. Siin on ju nende uurimiskomisjonide kohta esitatud päris mitmeid eelnõusid, näiteks Rail Balticu uurimiskomisjon, Nordica, e-valimiste uurimiskomisjon. Hiljuti olid ka kaitsevaldkonna rahastamise küsimused, et selle jaoks uurimiskomisjon moodustada. Ma mäletan, et ükski uurimiskomisjon ei saanud toetust, ja lisaks need eelnõud ei jõudnud üldse kiiresti päevakorda. Kuidas on võimalik, et just see eelnõu selle uurimiskomisjoni moodustamiseks jõudis kohe järgmisel nädalal komisjoni päevakorda ja kohe saadeti ka täiskogu saali lugemiseks? Kuidas on võimalik seda tulevikus saavutada ka meil opositsiooni liikmetena, et ka meie eelnõud jõuaks sama kiiresti saali?

Suur tänu selle küsimuse eest! See arutelu toimus meil põhiseaduskomisjoni eelmisel istungil esimese lugemise ajal ja me käisime selle läbi. Ma ei tea, kas mul on kohane praegu uuesti avada esimese lugemise protseduurikat. Tegelikult me käisime selle teema väga põhjalikult läbi. Mul ei ole protokolli ees, aga mälu järgi – vabandage mind, kui ma mingis asjas eksin, sest mul ei ole võimalik protokollile praegu toetuda – oli see olukord selline. 

Sama küsimuse esitas mulle esimese lugemise ettevalmistamise ajal kolleeg Kovalenko istungi alguses. Oli nii? Ma selgitasin seda järgmiselt. Eelnõu algatajad pöördusid minu poole, et tegemist on kiireloomise küsimusega, et kas on võimalik see panna päevakorda. Ma leidsin komisjoni esimehena, et on võimalik, ja panin. Siis järgnes küsimus, miks siis teisi pole pandud. Ja mina vastasin umbes selliselt – mälu järgi jälle ütlen –, et keegi ei ole varem minu poole sellisel kujul kiireloomuliste küsimustega pöördunud. Ei ole võimalik võrrelda. 

Aga edaspidi mis saab? Lubadusi ma siin ei anna, aga alati ikkagi komisjoni esimees jätab endale õiguse hinnata, kas tegemist on tema hinnangul kiireloomulise küsimusega või mitte. Ma loodan, et ma vastasin põhjalikult.

Mart Helme, palun!

No ma tulen oma esimese küsimuse juurde sisuliselt tagasi: nõiajaht. Meenutame eelmiste Riigikogu valimiste eelset aega, kui käidi välja valeuudis, nagu mina siseministrina oleksin kohtunud oma kabinetis Jevgeni Prigožini esindajaga. Absoluutne valeuudis! Libauudis! Mitte mingit kinnitust loomulikult kuskilt sellele ei tulnud, aga valimiste eel oli väga mõnus käia välja. Ja see komisjon saaks ju sellele niisuguse vungi peale panna: kutsuks mind välja, ma pean esitama mingisuguseid tõendusmaterjale selle kohta, et ma ikkagi ei ole kaamel, ei joo hommikuti konjakit ja nii edasi. Mina näen seda komisjoni täpselt seesuguse instrumendina, kuna seal on ka koalitsioonil veel sisuliselt ülekaal sotside kaasabil. Siin on võimalik tegelema hakata väga tugeva sisepoliitilise mõjutustegevusega, mis sisuliselt ei ole üldse seotud tegelikult Venemaa mõjutustegevusega, vaid on puhtalt sisepoliitiline mõjutustegevus. Kuidas seda välditakse? Seda vastust ma ei saanud.

Selle komisjoni koosseisu moodustamise põhimõtete arutelu ma kandsin üsna põhjalikult ette, ega mul sellele midagi lisada ei ole. See on analoogia printsiibil. Meil on ju täna ka mitu erikomisjoni – ma ei tea, julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon, korruptsioonivastane erikomisjon –, mis kõik on moodustatud samadel alustel. See sarnasus on ju olemas ja selge, see paralleel on ju sama.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te ütlesite oma sõnavõtus, et komisjoni eesmärk on [teatud juhtumeid] tuvastada, ja tõite ka näite. Aga mismoodi komisjon saab midagi tuvastada? Kas teil on mingi ressurss selleks või kuidas see hakkab käima, et te hakkate siin ütlema ühele või teisele, et sa oled riigireetur või ei ole riigireetur? Meil on ju need organid olemas, kes sellega tegelevad. Kuidas komisjon tehniliselt seda tegema hakkab?

Aitäh! Veel kord: mina kannan siin ette põhiseaduskomisjonis toimunud arutelu. Ma saan aru, teie küsimus käsitles loodava uurimiskomisjoni tegevust ja töökorraldust. Selle kohta kahjuks mina ei oska seletusi anda. Mul ka isiklik varasem kogemus uurimiskomisjonides osalemisest puudub, sellepärast ei oska ka analooge esile tuua. Andke mulle andeks, palun, on veel üht-teist õppida.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. 

Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Nagu saalist on juba kõlanud, selle otsuse eelnõu kohta on esitatud kokku kolm muudatusettepanekut. Muudatusettepanek nr 1, selle on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Jaa, ma seda ootasin. Hääletus peale saalikutsungit, palun! 

Head kolleegid, oleme eelnõu 770 muudatusettepanekute läbivaatamise juures. Vastavalt Isamaa fraktsiooni esimehe Helir-Valdor Seedri palvele panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille on esitanud Isamaa fraktsioon. Juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 17 Riigikogu liiget, vastu 50, erapooletuid oli 1. Muudatusettepanek nr 1 ei saanud Riigikogu toetust. 

Muudatusettepanek nr 2, ka selle on esitanud Isamaa fraktsioon. Juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun! 

Aitäh! Ma palun ka seda muudatusettepanekut hääletada!

Me teeme seda. Head kolleegid, kas võime minna hääletuse juurde? Keegi ei vaidlusta. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille on esitanud Isamaa fraktsioon. Juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 18 Riigikogu liiget, vastu 49, erapooletuid oli 0. Muudatusettepanek nr 2 ei leidnud Riigikogu täiskogu toetust. 

Muudatusettepaneku nr 3 on esitanud põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada seda täielikult. Kas teil on selle muudatusettepanekuga seoses? Palun mikrofon Lauri Laatsile!

Aitäh! Kui siin muudatuste hääletuseks juba läks, siis teeme selle kolmanda muudatusettepaneku üle ka hääletuse.

See on teie õigus. Me läheme selle muudatusettepaneku hääletamise ettevalmistamise juurde. Kolleegid, eriti härra Lauri Laats, kas võime minna selle muudatusettepaneku hääletamise juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mille on esitanud põhiseaduskomisjon. Juhtivkomisjoni otsus on arvestada seda täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 63 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Muudatusettepanek nr 3 leidis Riigikogu täiskogu toetuse. 

Head kolleegid, oleme vaadanud läbi kõik muudatusettepanekud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 770 lõpphääletus. Kaheminutilise saalikutsungi järel me seda teeme.

Panen lõpphääletusele Riigikogu liikmete Eerik-Niiles Krossi, Toomas Uibo, Riina Sikkuti, Ants Froschi ja Peeter Tali esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside ning sellega seotud riskide uurimiseks" eelnõu 770. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 73 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Otsuse eelnõu 770 on otsusena vastu võetud. 

Oleme neljanda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud ja jõudnud viienda juurde, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele pangandussektori ajutise solidaarsusmaksu kehtestamise kohta" eelnõu 746. Juhin tähelepanu, et tegemist on esimese lugemisega ja selle eelnõu vastuvõtmiseks otsusena on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, Riigikogu liikme Andrei Korobeiniku.

Aitäh! Head kolleegid! Antud eelnõu oli esitatud katteallikaks, et [viia ellu] väga olulisi muudatusettepanekuid riigieelarve kohta. Need olulised muudatusettepanekud läbi ei läinud ja tegelikult on olukord selle ajaga palju muutnud. Üks ettepanek näiteks oli maakondlik tasuta ühistransport. Vahepeal jõudis koalitsioon mõttele, et ühistransport võiks olla tasuline tegelikult ka pensionäridele ja lastele. 

See [ettepanek] ei ole meil esimene katse. Ka varasemalt oleme juhtinud tähelepanu, et kõik maksud Eesti Vabariigis kasvavad, välja arvatud pangamaksud. Aga nüüd ei vasta ka see tõele, sellepärast et lisaks pankade [soosimisele] otsustas valitsus langetada ka kasiinode hasartmängumaksu. Põhimõtteliselt võib öelda, et meil Eesti Vabariigis ongi Reformierakonna ja Eesti 200 eestvedamisel selline pankade ja kasiinode kapitalism. 

Tõepoolest, tänases olukorras, kus euribor on pigem madal, ei ole pankade kasumid liiga suured. Aga meie eelnõu on tegelikult hästi läbi mõeldud ja arvestab sellega, et majandustsüklis on erinevad olukorrad. Ja siis, kui järgmine kord tekib sarnane situatsioon nagu eelnevatel aastatel, saab Eesti riik osa [pankade] superkasumist endale. Raskel ajal on sellest väga palju kasu. Seda näitab nii Leedu kui ka Läti majanduse käekäik, võrreldes Eestiga on nad palju paremas seisus ja mõlemas riigis on pangamaks olemas. 

Vaatamata sellele, et euribori langus sai alguse juba mõnda aega tagasi, teenisid pangad veel eelmisel aastal pea miljard eurot kasumit. Ja isegi väga tagasihoidlikul ajal räägime me sadadest miljonitest, mis on osaliselt tingitud sellest, et Eestis on intressimäärad oluliselt kõrgemad kui Skandinaavias, kuigi klientide maksedistsipliin ei ole Eestis madalam. Miks see nii on? Sellele ei ole vastust ei meil ega ka näiteks Eesti Pangal. Aga fakt on see, et just Eesti inimeste intressimaksed moodustavad väga olulise osa pankade superkasumist.  

Veel kord: tegemist on ettepanekute katteallikaga. No ettepanekud toetust ei leidnud, aga arvatavasti ka järgmise aasta riigieelarve koostab praegune koalitsioon, mis peale seda läheb juba ajalukku. Ja sellepärast võibki selle otsuse praegu vastu võtta, et valitsus saaks rahulikult välja töötada seaduseelnõu ja järgmise riigieelarve vastuvõtmise ajaks jõuaks Riigikogu seda ka hääletada. Nii et nagu hea kolleeg Toomas Kivimägi ütles, tegemist on esimese lugemisega, saadame [eelnõu ka] teisele, arutame ja teeme head koostööd. Aitäh!

Aitäh teile! Teile on ka küsimusi. Aivar Sõerd, palun!

Austatud juhataja! Austatud ettekandja! 2024. aastal maksid kommertspangad kokku 250 miljonit eurot tulumaksu riigieelarvesse. Leedu kogub pangamaksuna 50–70 miljonit eurot. Olge nüüd hea ja seletage ära, mida te siis maksustama hakkate. Kas see pangamaks tuleb praegusele süsteemile otsa või selle asemele? Ja kui see tuleb selle asemele, siis palun kirjeldage, kuidas edaspidi teie süsteemi kohaselt hakatakse maksustama dividende! Praegu see 250 miljonit eurot, mis laekus 2024. aastal, laekus põhiliselt avansiliste maksete ja dividendide tulumaksuna. Palun selgitage võimalikult täpselt ja konkreetselt, mis on teie süsteemis see maksustamise objekt!

Aitäh hea küsimuse eest! Tegemist on ettepanekuga Vabariigi Valitsusele. Kuigi Vabariigi Valitsusel ei ole enam väga head rahandusministrit, ma siiski loodan, et kogu see aparaat suudab väga täpselt ja õiglaselt pangamaksu loogika välja töötada. Loodetavasti läheb paremini kui automaksuga – muidugi kunagi ei tea – ja palju paremini kui hasartmängumaksuga.

Aga kui vastata sinu küsimusele sisuliselt, siis lisaks dividendimaksule maksavad pangad näiteks tööjõumakse, mis on ka päris arvestatav sissetulek riigieelarve jaoks. Ja sellega on selline lugu, et mida väiksem on kasumimaks, seda keerulisem on pangal otsustada riigi kasuks, kui ta võtab tööle näiteks keskkontori töötajaid. Neid on mõistlikum pidada seal, kus lisaks madalamatele tööjõumaksudele, mida Eestis ei ole, maksustatakse ka kasumit. Sellisel juhul on lihtsam seda raha investeerida kohapeal ja kasumid sealt, kus kasumimaks on madalam, välja viia. 

Nii et praegune süsteem, mis teeb pankade opereerimise Eestis hästi soodsaks, kahjustab meid ka teistpidi. Need töökohad ei tule Eestisse, vaid tulevad mujale, sinna, kus on samade pankade filiaalid ja kus pankadel on töökohti luua palju mõistlikum. Nii et see on selline igatepidi kahjulik skeem Eesti Vabariigi jaoks. Ja kui praegu seda lahendust valitsuse poolt ei tule, siis kindlasti tuleb õiglane konstruktiivne lahendus järgmise valitsuse poolt.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja, me tihtipeale võtame eeskujuks meie naaberriike, meie sõpru, kelleks on kindlasti Läti, Leedu ja Poola, kes kõik on kehtestanud ühel või teisel moel selle solidaarsusmaksu, mis on mõeldud just pankadele. Aga millegipärast just sel puhul me kuidagi ei võta eeskujuks seda, mida teevad meie naabrid ja sõbrad. Mis sa arvad, miks meie valitsus juba mitu aastat järjest kõigest väest üritab vältida selle maksu kehtestamist?

Aitäh! Mõistlik on võtta eeskuju neilt, kellel läheb paremini. Kui me võtame Euroopa kaardi – mitte isegi Euroopa Liidu kaardi, vaid Euroopa kaardi – ja mõtleme, kellelt võtta eeskuju, siis suvalises riigis, mis ette tuleb, läheb paremini kui Eestis. Lihtsalt, kui me võtame majanduskasvu, siis Eesti majanduskasv oli viimastel aastatel Euroopa Liidu kõige kehvem ja eeskuju jaoks on variante väga palju. Seda, miks Reformierakond ja Eesti 200 on võtnud just selle suuna, ma ei oska öelda. Nagu ma alguses ütlesin, mulle tundus, et pangad on ainuke erand, millest praegune koalitsioon hoolib. Selgus, et kasiinod on veel üks erand. Ma lihtsalt ei teadnud seda siis, kui ma eelnõu sisse andsin. Aga ega rohkem ei ole.  

Samal ajal kui hea kolleeg Aivar räägib sellest, et see on üliebaõiglane ja seda üldse teha ei saa, teeb tema erakond ettepaneku langetada hasartmängumaksu ja tema koalitsioonipartner teeb ettepaneku, et nüüd on aeg võtta pensionäridelt ja lastelt ka bussisõidu eest raha. Prioriteedid on paigas ja loomulikult Eestil lähebki ka edaspidi kehvasti. Aga miks on sellised valikud, ma ei oska öelda. Ma olen liiga kaua aega tagasi Reformierakonnast lahkunud ja ma ei oska enam seda mõttemaailma kuidagi [mõista]. 

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! No eks see maksupoliitika on meil selline, nagu ta on. See on rahvavaenlik maksupoliitika. Ja ma usun, et see eelnõu kahjuks siin ka läbi ei lähe. Me vaatame siin tühja saali ja see on kohe selline märk, et koalitsioon seda ei toeta. Aga kui juhtub ime ja hääletatakse poolt, millise maksu asemel võiks siis see pangamaks olla? Kas näiteks automaksu või mis iganes maksu asemel? Automaks on üks vihatumaid makse siin Eestis. 

Ma arvan, et Eesti maksusüsteem vajab suuremat reformi. Kahtlemata astmeline tulumaks, mis tooks peale seda Reformierakonna muudatust sisse juba 600 miljonit aastas, ja pangamaks, mis – praegu me räägime paarisajast miljonist – muudaks meie elu radikaalselt, nii et meil oleks võimalik tõsta pensione ja rakendada tasuta ühistransporti mitte ainult Tallinnas, vaid ka mujal. Tuleks investeerida innovatsiooni, kiirendada majanduskasvu. See oleks hoopis teistsugune Eesti. Aga praegu, hea kolleeg, me oleme Eestis, mida juhivad Reformierakond ja Eesti 200, ja me peamegi olema Euroopa vaeslapse staatuses ja kannatama seda veel aasta aega. Nii läks, nii otsustas valija. Ma arvan, et valija on oma õppetunni kätte saanud küll. 

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Need Riigikogu liikmed, kellele see idee ei meeldi, on sageli siin põhjendanud seda sellega, et peale selle täiendava maksu kehtestamist riigis laenamistingimused halvenevad. Praktika peaks olema tõe kriteerium. Kas te olete jõudnud ka uurida, kuidas see on alates aastast 2023, kui see maks Leedus kehtestati ja hiljem ka Lätis, mõjutanud laenuturgu? Kas see on seal oluliselt halvenenud? Kas võrreldes Eestiga on see muutus olnud suurem?

Aitäh! No Leedus on olukord sarnane meie omaga, seal ei ole halvenemist juhtunud. Ja Lätis nende pangamaks ongi mõeldud selleks, et mitte lasta pankadel teenida liigkasumit intresside pealt. Seal maksustatakse vahe hoiuste ja laenude intresside vahel. Seal ka erilisi muudatusi ei ole toimunud. Aga loogiline on mõelda, et kui toimub, siis ta toimub nagu selle vahe vähendamise suunas, sellepärast et siis nad peavad maksma vähem makse.  

Aga mujal, kus maksud on kõrgemad ja klientide maksedistsipliin on sarnane, ei ole intressid meie omadest kõrgemad. Ma ei tea, kuidas on niimoodi juhtunud, et Eestis on [need intressid kõrged], aga reaalsus on see, et Eesti koduostja maksab meeletuid summasid igal aastal eeskätt Rootsi pankadele. Need summad on palju suuremad, kui rootslased maksavad Rootsi pankadele. Miks see nii on, ma ei oska öelda. Aga fakt on see, et ei ole ühtegi põhjust arvata, et see halvendab meie investeerimiskliimat – Leedu näitab, et seda pole juhtunud – või tõstab intresse. See on palju loogilisem kui väita, et hasartmängumaksu vähendamisega hakkab riik rohkem teenima. Antud juhul siin [räägib] terve mõistus, paljude koalitsiooni ettepanekute puhul on aga tegemist väga ebatavalise loogikaga.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Noh, siin hea kolleeg Sõerd tõi Leedu näite. Minu arust need summad, numbrid, millega härra Sõerd opereerib, ei ole päris õiged. Ma olen Leedu keskpanga kodulehel ja siin on välja toodud, et 2023. aastal teenisid Leedu kommertspangad puhaskasumit 990 miljonit, 2024. aastal oli kasum 1 miljard. Siin on ka välja toodud solidaarsusmaks, pangamaks. Pangad maksid 2024. aastal summas 230 miljonit. Ja kokkuvõttes on ennustus, et 2023. aastast kuni 2025. aastani on solidaarsusmaks, mida pangad maksavad riigile, suurusjärgus 590 miljonit. See on täiendavalt klassikalisele tulumaksule, mis Leedus oli 2024. aastal 15% ja 2025. aastal tõsteti see 16% peale. Nii et on ikkagi olemas vahendeid, kust võtta. Ja siit ka küsimus: kas teie pistaksite käe tavainimese taskusse või ikkagi meie kommertspankade kasumitesse?

Aitäh! No mina ei pistaks oma kätt kuhugi, aga kui teha selline raske valik, siis tõepoolest, võtta pensionäri või lapse käest seda viimast piletiraha, need kaks eurot, et lihtsalt tuled ja võtad viimast – ma arvan, et see on vale. Meil on valik pangamaksu puhul muu hulgas ka selles, kas me tagastame Eesti inimestele nende oma raha, mis nad on intressidena maksnud suuremas mahus, kui maksavad Rootsi ja Taani pankade kliendid Rootsis ja Taanis. Nii et ma arvan, et see valik on inimlik, see on loogiline. Ma väga loodan, et ka Aivar, kes istub veel saalis, leiab selle õige nupu. Võib-olla jääb ikkagi puudu sellest 51 häälest, aga pingutame koos ja varem või hiljem me teeme selle ära.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! No kogu aeg kõlab ju see argument, et pankadel on juba pangamaks. Selle all peetakse silmas avansilist tulumaksu. Aga kui me vaatame selle avansilise tulumaksu määra, siis see oli 14%, aga tõsteti 18%-ni. Samal ajal on teada, et inimestel on tulumaks tõstetud 22%-ni ja muul juhul on niimoodi, et ettevõte peab tulumaksu maksma ainult siis, kui makstakse välja dividende. Kas sina oled nõus Reformierakonna loogikaga, et see nii-öelda avansiline tulumaks ongi see niinimetatud pangamaks? Kuidas see on võrreldav näiteks Läti ja Leedu praktikaga?

Aitäh! See praegu on võrreldav, jah. Lihtsalt meil ei ole solidaarsusmaksu ja neil on, aga tulumaks on üsna võrreldav. Kui head kolleegid Reformierakonnast räägivad sellest, et see on hästi ebaõiglane, et sa pead kaks korda midagi maksma. Aga kui inimene läheb tööle, siis maksab ta tulumaksu, tööandja maksab tema eest sotsiaalmaksu, siis tekib veel [töötuskindlustusmakse] ja nii edasi. Ja siis, kui ta läheb poodi, maksab ta veel käibemaksu. See ei ole topeltmaksmine, neli-viis korda ta maksab sama summa pealt raha. Ja see on täiesti okei. Nüüd, kui pangad peavad maksma midagigi enamat, siis vaat see on suur probleem. Siiralt, sellest on mul raske aru saada. Ma ei tea, kas inimesed päriselt usuvad seda, mida nad räägivad, või see ongi selline PR-strateegia, et pankasid kaitsta. Aga mul on väga kahju seda kuulda.

Ester Karuse, palun!

Aitäh, hea ettekandja, selle teema tõstatamise eest! Me räägime täna siin pangamaksust, aga samas kuuleme ja teame, et pangakontoreid muudkui suletakse. Näiteks kogu Valgamaal ei ole enam alles mitte ühtegi pangakontorit ja see on loomulikult kohalike inimeste suur mure. Mina ise toetan samuti pangamaksu. Aga kas te olete mõelnud ka selle peale, et riik võiks toetada või siis suunata seda, et ikkagi vähemalt maakonnakeskustes jääks pangakontorid alles? Selleks on ju mitmeid variante, eks ole, aga ma ei ole kuulnud mitte ühtegi lahendust näiteks regionaalministri poolt, kellega ka oli see teema siin Riigikogu saalis [jutuks]. Ma ei ole neid lahendusi kuulnud. Kas teie olete selle peale mõelnud?

Jaa, ma olen selle peale mõelnud, see on kindlasti väga oluline teema. Põhjus, miks nii on juhtunud, on lihtsalt see, et Eestil praegu mitte lihtsalt ei puudu regionaalpoliitika, vaid see ongi regioonide suhtes vaenulik. Tehakse kõik selleks, et inimesed koliksid maalt ära linna. No mõtle ise! Automaks – keda see lööb kõige valusamalt? Just neid, kes elavad väiksemates kohtades, kes peavad autot kasutama selleks, et lihtsalt viia lapsed kooli või minema poodi või pangakontorisse, mis asub näiteks 50 kilomeetrit kaugusel. Mis nende valik on? Maksta seda maksu või kolida Tallinnasse, kus on tasuta ühistransport. 

Või võtame selle viimase ettepaneku. Mäletad, kui automaks tehti – Reformierakond, Eesti 200 ja veel üks erakond nagu tegid selle ära –, siis lubadus oli see, et arendatakse ühistransporti. Ja mida me näeme? Aastaga on olukord läinud halvemaks ja nüüd tullakse välja ettepanekuga, et teeme selle tasuliseks kõigile. See ongi areng Reformierakonna arvates. Aga loomulikult on see probleem laiem. 

Ma siiski usun, et ei sina ega mina ei [arva], et tulevikus Eestis peavad inimesed elama ainult Tallinnas. Me ikkagi tahame seda, et inimesed elaksid ka mujal. Ja riik peab loomulikult võimaldama neile seda.

Suur tänu teile! Rohkem küsimusi ei ole. Arutelu juhtivkomisjonis ja seal langetatud otsuseid tutvustab meie hea kolleeg, rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas eelnõu 746 esimeseks lugemiseks ettevalmistamiseks oma 15. detsembri istungil. Ma kirjeldan lühidalt ka seda arutelu, mis meil komisjonis oli. 

Eelnõu esitajate esindaja Andrei Korobeinik sõnas eelnõu tutvustuseks, et praegu kaotatakse igapäevaselt raha, mis võiks minna lastele ja pensionäridele. Komisjoni liikmetel oli ka küsimusi. Kolleeg Aivar Kokk küsis, kas Keskerakond on aru saanud, millises majandussituatsioonis ollakse ja kui palju pangad teenivad võrreldes selle hetkega, kui see ettepanek esimest korda tehti. Teatavasti on tähtajaliste hoiuste ja tavahoiuste protsent kasvanud ja kui see maks tuleks, siis kõik need, kes raha hoiustaksid, kaotaksid. Samuti panga omakapitaliseerimine väheneb ja hoiustajate tulu kaob. 

Kolleeg Andrei Korobeinik vastas sellele küsimusele selliselt, et pankade kasum kokku on umbes 350 miljonit eurot, suurem osa tulust on intressid. Maksustataks eluasemelaenu intresside ja hoiuste intresside vahet ja ei saa väita, et kõik intressid hakkaksid kohe langema. Aivar Kokk sõnas, et probleem on selles, et väikestel Eesti kapitalil baseeruvatel pankadel on raske. Rootsi pankade maksustamine ei olekski probleem. Eestis aga ei ole võimalik teha nii, et välisriigi panku maksustatakse, aga Eesti omasid mitte. Eesti pangad ei oleks sel juhul võimelised enam laenu andma, laenu andmine on aga ainuke viis raha teenida. Andrei Korobeinik selle peale kommenteeris, et pangamaks on katteallikas potentsiaalsetele eelarve muudatustele. 

Rahanduskomisjoni esimees ütles, et eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik koosseisu häälteenamus. Samuti informeeris komisjoni esimees, et muudatusettepanekuid tähtajaks, milleks oli 4. november, ei laekunud. Algselt oli soov suunata eelnõu päevakorda 14. jaanuariks, aga algataja esindaja soovis, et seda [arutataks] 21. jaanuaril. 

Komisjon tegi otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 21. jaanuaril. See otsus oli meil konsensuslik. Teiseks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja ehk Aivar Sõerd. Ka see otsus oli konsensuslik. 

Sellega olen ma ülevaate komisjonis toimunud arutelust ja otsustest andnud. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh teile! Teile on üks küsimus. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Küsimus ei ole otseselt seotud sellega, mis oli komisjoni istungil, aga kuna te juba ise küsisite eelnõu algataja esindajalt selle sisu kohta, siis ma küsin teie käest ka sisu kohta. Kas teie arvates Läti, Leedu ja Poola, kes on kõik ühel või teisel moel selle pankade solidaarsusmaksu kehtestanud, teevad valesti ja meie, kes me seda ei kehtesta, teeme õigesti?

Aitäh selle küsimuse eest! Ma panin tähele, et te oma küsimuses, mille te esitasite Andreile, viitasite minu küsimusele, just nagu need andmed on küsitavad. Ei ole küsitavad. Minu andmed põhinevad Riigikogu infotunni … See ikka oli infotund? Ei, mitte infotund, see oli arupärimistele vastamine eelmisel aastal. Peaminister vastas pangamaksuteemalisele arupärimisele ja need arvud on mul võetud sealt. 2024. aastal maksid pangad avansiliste maksete ja dividendide tulumaksuna 250 miljonit eurot tulumaksu, samal ajal Leedu on plaaninud koguda 50–70 miljonit. Mina ei tea, kust te need numbrid võtsite, mis te siin oma küsimuses esitasite. Kontrollige need üle! Ja üldse, kui te tulete sellise algatusega, siis tehke korralik seletuskiri, kus oleksid numbrid, mis oleksid kontrollitavad ja võrreldavad ja üldse käsitletavad.

Aga vastuseks teie küsimusele ma ütlen seda, et vaadake, maksusüsteemid ongi väga erinevad – meil ja Leedus ja Lätis. Leedus on ettevõtte üldine tulumaksu määr 16%, meil on 22%, aga kommertspangad maksavad ju tulumaksu põhiliselt dividendidelt. Dividendide maksumäär on 22/78 ehk siis ligikaudu 28%. Täiesti erinevad süsteemid! 

Kui te tulete sellise eelnõuga, siis tehke korralik seletuskiri, kus on ära kirjeldatud, mida te kujutate ette üldse maksustamisobjektina. Ja tehke ka see, et needsamad numbrid, mida te kuskilt Leedu keskpanga kodulehelt praegu vaatasite, pange need seletuskirja, et need oleksid kontrollitavad ja käsitletavad.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Küsin nüüd teise nurga alt sama küsimuse, mille ma enne ettekandjalt küsisin. Me tegelikult ka Eesti Panga Nõukogus koos 2023. aastal arutasime seda teemat. Kas te olete mõelnud selle peale, miks siis Leedus need laenamistingimused peale seda erakorralise pangamaksu kehtestamist ei ole kiiresti muutunud halvemaks kui Eestis? Tookord nii Eesti Panga esindajad kui ka teised eksperdid seda väitsid. Kas te olete jõudnud seda analüüsida ja mis te selle põhjuseks toote?

Aitäh küsimuse eest! No seda peate küsima algatajatelt, nemad peaksid oma eelnõu seletuskirjas neid teemasid käsitlema, aga no sellist käsitlust ei ole. Komisjonis me samuti seda ei käsitlenud. Nii et kogu see ettevalmistus, kui sellise asjaga välja tullakse, on suhteliselt puudulik, kui tagasihoidlikult öelda. See töö on algatajatel tegemata ja me komisjonis ka seda ei käsitlenud.

Andrei Korobeiniku küsimus, võib-olla ka vastulause, palun!

Ei ole vastulause. Ma tahtsingi teemat natuke arendada. See on hästi positiivne, et hea kolleeg Aivar võitleb kvaliteetse seadusloome eest. (Naerab.) Aga ma juhin tähelepanu sellele, et tegemist on ettepanekuga valitsusele. Ja kui me võrdleme seda hasartmängumaksu alandamisega, siis siin saalis me eile arutasime seda ja ma küsisin, mis need prognoosid siis on. Vastus oli umbes selline, et elu näitab, me ei tea, kas laekub rohkem või laekub vähem, väga raske on ennustada. Ma ei tea, Aivar, kas sa olid selle eelnõu algatajate seas või mitte. Äkki sa toetasid seda eelnõu? Ma mäletan, et komisjonis sul küll käsi tõusis. Kus see entusiasm, et võiks analüüsi teha, kvaliteetsemalt eelnõusid kirjutada, siis oli? Siis sa kuidagi olid väga tagasihoidlik, aga nüüd ma vaatan, et midagi nagu on sinus ärganud.

Aitäh!

Kas tegemist ei ole topeltstandarditega?

Aitäh selle küsimuse eest! Taas, me läheme teemast ikka väga kaugele. Ettevõtte tulumaks ja hasartmängumaks on ikkagi väga erinevad valdkonnad. Ma võin vastata ka, et mina ei olnud selle hasartmängumaksu langetamise eelnõu algatajate hulgas ja ma jätsin ka üldse selle eelnõu poolt hääletamata. Komisjonis me käsitlesime hoopis vea parandamist. Nii et jällegi: me läksime teemast väga kaugele. Te rääkisite ka oma ettekandes erinevatest asjadest, pensionitest ja ühistranspordist. Need on erinevad asjad ja neid ei ole asjakohane praegu kokku siduda. Ärme teeme seda. Tõepoolest, ega me komisjonis ka selle pangamaksuteema raames hasartmängumaksu ei käsitlenud.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea komisjonipoolne ettekandja! Ma kahjuks ei jõudnud eelnõu esitajalt küsimust küsida, see oleks ehk rohkem talle olnud. Aga te kindlasti arutasite ka komisjonis väga põhjalikult seda võimalikku pangamaksu kehtestamist. Seda põhimõtet ma pean õigeks, et pangad, kes on tõesti teeninud väga suuri kasumeid, võiksid rohkem panustada Eesti ühiskonna toimimisse, inimeste toimetulekusse jne. Aga ma vaatasin, et eelnõus on juttu 30%-lisest maksumäärast, eelnõu seletuskirjas on juttu 50%-lisest maksumäärast. See erinevus on päris suur. Kas see pangamaks on 30% või 50% selle ettepaneku kohaselt? Kumba seisukohta Keskerakonna saadikud seda eelnõu komisjonis tutvustades kaitsesid ja kumba nad taotlesid, kas 30%-list maksu või 50%-list?

Aitäh selle küsimuse eest! See on väga hea küsimus. Eelnõu esitajatel ongi asjad täiesti sassis. Täiesti sassis! Siin eelnõus räägitakse tõepoolest 30%-lisest, seletuskirjas räägitakse 50%-lisest maksumäärast. Numbrid on sassis, kord räägitakse, et maksumäär [võiks] olla 30%, siis räägitakse, et laekub 350 miljonit. Kunagi – ma mäletan, ma olin siin komisjoni esindaja ka eelmisel aastal – oli 50%-line maksumäär ja siis räägiti 300 miljonist. Täiesti sassis on! Komisjonis me nende protsentideni ei jõudnudki, meil oli üsna lühike arutelu. Aga mul on komisjoni protokoll ja seal rääkis Andrei Korobeinik hoopis, et maksustatakse eluasemelaenu intresside ja hoiuste intresside vahet, aga siin otsuse eelnõus räägitakse aastasest kasumist. Nii et algatajatel on asjad täiesti sassis, sellega ma olen nõus. Aga selle küsimuse oleks pidanud esitama algatajatele.

Noh, vahel juhtub, Aivar. Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma saan aru, et nii valitsusel kui ka opositsioonierakonnal on arenemisruumi eelnõude kokkupanemisel. See, et teie esitate või vähemalt valitsuselt tulevad erinevad eelnõud, mis on meie arust samuti täiesti sassis, on ju ka juba loomulik protsess. Tänu sellele, et seesama hasartmängumaksu seaduse muutmise eelnõu oli täiesti sassis, tekkis sinna näpukas, mis tõmbas sassi ka meie riigieelarve. Praegusel hetkel hasartmängumaksu sellest tegevusest ei laeku mitte sentigi. No see on küll täiesti sassis lugu! 

Aga mis puudutab meie arve, siis ma vahepeal tõesti tsiteerisin just nimelt Leedu keskpanga kodulehel olevat infot. Ma pärast võin heale kolleegile selle lingi saata. Tegemist on Leedu keskpanga uudisega, mis ilmus 2025. aasta 25. aprillil. Need arvud on ilusti välja toodud. 

Aga kus see küsimus nüüd oli? Ma ei oska neid Leedu keskpanga … Neid võiks täitsa vaadata ja käsitleda, aga ma praegu küll ei oska neid numbreid, mis te niimoodi suvaliselt kuskilt Leedu Panga leheküljelt toote, kommenteerida. Ja komisjonis me ei käsitlenud neid aspekte.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Võib-olla te ei pannud tähele, aga tegemist on otsuse eelnõuga, mitte seaduseelnõuga. Otsuse eelnõu ja seaduseelnõu vahe on see, et sellega tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek töötada välja idee, kuidas kehtestada solidaarsusmaks. See ongi vahe seaduseelnõuga, et antakse kaalutlusruum, otsustusruum Vabariigi Valitsusele. Seetõttu ei saa seda võrrelda seaduseelnõuga. 

Praegu ongi küsimus, kas teie hinnangul [teema, mille üle otsustamisel] Vabariigi Valitsus soovib kaalutlusruumi ja mille üle Vabariigi Valitsus soovib arutelusid pidada, on see, kuidas maksustada rohkem pensionäre ja lapsi, mitte see, kuidas võiks maksustada pankasid. Võib-olla täiendavalt ka, mille üle veel, mitte ainult selle teema üle, mille Keskerakond on välja pakkunud, aga üleüldse laiem arutelu võiks Vabariigi Valitsuses olla? Mis te arvate?

Aitäh selle küsimuse eest! Ma loomulikult saan väga hästi aru, et praegu on meil siin laual otsuse eelnõu, mitte seaduseelnõu. Aga te võiksite endale selgeks teha, selle kodutöö ära teha, et mida te tahate maksustada. Ma küsisin ka algatajalt – Andrei oli siin puldis –, mis on see maksustamisobjekt, mida te tahate maksustada. Praegu on pangad päris suured maksumaksjad, nad maksavad avansilist tulumaksu ja tulumaksu dividendidelt. See on suur osa kõigi juriidiliste isikute makstavast tulumaksust. 

Ma küsisin Andrei käest, mida te tahate maksustama hakata, kas see teie pakutud niinimetatud solidaarsussüsteem või pangamaks tuleb praeguse süsteemi asemele või tuleb sellele otsa. Andrei ei vastanud sellele küsimusele, ütles, et las valitsuse eksperdid tegelevad selle küsimusega. Aga te peate ise läbi mõtlema, mida te tahate. Kui teie süsteem tuleb praeguse süsteemi asemele, siis on kohe küsimus, kuidas maksustatakse siis näiteks dividende, millelt praegu laekub põhiline osa juriidilise isiku tulumaksust. Nii et tehke see kodutöö ära ja tehke selgeks, mida te üldse tahate tegelikult valitsuselt saada.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Väga lugupeetud Aivar Sõerd! Ma tunnen teid kui väga head rahandusministrit. Omal ajal, kui te Rahvaliidus olite, olite kõige parem rahandusminister üle Euroopa Liidu. Aga Andrei Korobeiniku eelnõu ei ole absoluutselt sassis. Mida meie, Keskerakond, tahame? Me tahame, et maksupoliitika muutuks ja inimeste elu läheks natuke paremaks. Praegu teie ja teie koalitsioonipartnerid teete Eesti inimeste elu muudkui halvemaks. Minu kolleeg Valgast ütles, et okei, olgu selle maksuga [kuidas on], aga pangakontorid pannakse ka kinni. Vähe sellest, isegi postkastid viiakse omavalitsustest ära. Ma toon teile Maardu näite. Maardus oli kuus postkasti, pooled koristatakse ära. Me arutame veel seda teemat kindlasti ka regionaalministriga, aga ma jõuan veel küsimuse ka esitada. Kas teie toetate kogu seda maksupoliitikat, mida teie koalitsioon juurutab? Seda enam, et te olite ühes küsimuses ka vastu, sellesama hasartmängumaksu muutmise vastu.

Aitäh selle küsimuse eest! Oli väga-väga lai teemakäsitlus, alates regionaalpoliitikast kuni maksupoliitikani laiemalt. Mida mina toetan või mida mina ei toeta, seda saab käsitleda [hiljem]. Meil vist peaks tulema ka läbirääkimiste voor. Läbirääkimiste voorus saavad soovijad, kes siia tulevad, [tutvustada] oma isiklikke seisukohti, edastada oma isiklikke seisukohti maksupoliitika nüansside osas. Praegu ma olen siin komisjonipoolse ettekandja rollis. Läbirääkimiste voorus saame neid teemasid käsitleda.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Tegelikult läbirääkimised tulevad fraktsioonidele, nii et iga Riigikogu liige ei saa siin [sõna võtta]. Aga enne läbirääkimisi on Tanel Kiigel üks protseduuriline küsimus. 

Ma tahtsin lihtsalt protokolli huvides täpsustada. Hea kolleeg härra Arhipov tegi komplimendi Aivar Sõerdile. Lihtsalt protokolli huvides: tol ajal, see oli 2006–2007, kui see auhind anti, anti see tegelikult välja Aivar Sõerdile kui maailma parimale rahandusministrile. Isegi maailma! The Bankeri ajakiri leidis niimoodi. Jürgen Ligi oli see, kes pälvis hiljem Euroopa Liidu parima tiitli. Nii et eks siin on küsimus loomulikult ka laiemalt Reformierakonnale, et kui pingil on ka maailma parim rahandusminister, siis miks valitsuses on ainult Euroopa Liidu parim. Aga eks see on juba erakonna sisedemokraatia küsimus. Tahtsin lihtsalt protokolli huvides täpsustada. Aitäh!

Istungiga oli see nii palju seotud, et protokolli läks see sisse. Aga avan läbirääkimised fraktsioonidele. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laats, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Lugupeetud kolleeg Aivar Sõerd küsis, et no mida siis kokkuvõttes see Keskerakond tahab. Eks me tahame täpselt sedasama asja, millest me oleme siin juba pikalt rääkinud. Me tahame õiglast maksusüsteemi. Seda tahavad meie inimesed – need inimesed, kes on tegelikult viidud juba nii kaugele, et väga paljudel peredel ei ole kuu lõpuks raha isegi selleks, et süüa osta. See on praeguse valitsuse tegevuse tagajärg. Meil on inimesi, kes elavad absoluutses või suhtelises vaesuses. Neid, head kolleegid, on väga-väga-väga palju, neid on 300 000. Ja see maksusüsteem, mis on siin Eestis pikalt toiminud, ei toeta neid inimesi. See ei toeta meie majandust ja see ei toeta ka meie ettevõtlust. Ja see on tuumikprobleem. 

Me pakume välja lahendusi. Me pakkusime selle lahenduse välja juba 2023. aastal. Me oleme pidevalt rääkinud sellest, et aastal 2023 oli õige aeg rakendada pankadele täiendavat solidaarsusmaksu, mida tegi näiteks Leedu. Nagu ma oma küsimust esitades ette lugesin, kui te lähete Leedu keskpanga kodulehele, siis te leiate sealt nende ametliku ülevaate 2023. ja 2024. aasta kohta. See ülevaade on esitatud 25. aprillil 2025. aastal ja seal on selgelt välja toodud kõikide Leedu kommertspankade kasumid. Need olid 2023. ja 2024. aastal miljardi kandis. Oli ka kokkuvõte tehtud, kui palju on 2023., 2024. ja 2025. aastal eeldatav täiendava solidaarsusmaksu laekumine Leedu riigieelarvesse: 590 miljonit. 

Kui me nüüd võrdleme Leedu kommertspankade kasumit ja vaatame Eesti kommertspankade kasumit, siis need on väga sarnased. See tähendab tegelikult, et nende aastate jooksul, millest me oleme siin pidevalt rääkinud, on meil jäänud täiendav tulu saamata suurusjärgus pool miljardit. See on raha, mille me oleks saanud suunata oma majandusse. See on raha, millega me tegelikult oleks saanud asendada need maksutõusud, millega siin Reformierakond, Eesti 200 ja sotsid tegelesid. See ongi see, mida me tahame! See ongi see, mida me tahame teile näidata. 

Ma ei saa päris aru. Nii nagu Vladimir või Andrei ütles, et kui te vajutate seda nuppu, et te ei toeta neid otsuseid, kui te ei ole õiglase maksusüsteemi poolt, siis kas te siiralt usute, et te teete õiget asja? Või te ajate ikkagi juttu, mis puhtalt järgib erakondade juhtide ideoloogilist suunda? Avage silmad! See maksusüsteem on juba ajale jalgu jäänud. See ei toimi rohkem, see ei vii meid edasi. Me vajame solidaarset, õiglast maksusüsteemi. Me ei vaja nii palju tarbimismakse sellistes suurusjärkudes. Me vajame kindlasti kas või ajutise meetmena toiduainete käibemaksu langetamist. See on see, mis tegelikult inimesi aitab. 

Aga selle asemel tullakse välja uude ideedega, et [võtame raha juurde] eakatelt ja noortelt, kes kasutavad maakondlikku ühistransporti: kehtestame piletitasu, riik saab sealt ju veel 3 miljonit lisatulu! See on meie regionaalpoliitika. Või siis – tähelepanu nüüd! – regionaalpoliitika eestvedaja ehk minister, kes kogu selle tegevuse eest vastutab, ütleb, et tegelikult Tallinna inimesed ei pea maakondlikku ühistransporti ju doteerima ega sellele peale maksma. Ja seda ütleb regionaalpoliitika eestkõneleja! Kas tal tõesti puudub arusaam, mida tähendab üldse regionaalpoliitika? 

Nii et, head sõbrad, see eelnõu on ülesande andmine valitsusele. See eelnõu tegelikult kindlasti väärib toetamist, see eelnõu väärib arutamist. See eelnõu kindlasti väärib, et valitsus võtaks selle kätte, tõsiselt analüüsiks, vaataks sisse ja mitte ainult pangamaksu küsimuses ei teeks positiivse otsuse, vaid vaataks üle kogu meie maksusüsteemi ülesehituse. Kui praegune valitsus seda ei tee, siis ma sajaprotsendilise kindlusega ütlen teile, et kui 2007. aastal Keskerakond on valitsuses, siis me seda kindlasti teeme. Sellise maksusüsteemiga, nagu praegu on, lihtsalt ei saa Eesti jätkata. Aitäh!

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud kolleegid siin saalis ja mujal majas ja kõik vaatajad kaugemalt! Olgu siis algatuseks öeldud, et igatahes sotsiaaldemokraadid täiendavat solidaarsusmaksu pankadele peavad õigustatuks. Me oleme ka veendunud, et vormiliselt ja sisuliselt saab seda kindlasti teha erinevatel viisidel. Neid viise tuleks meil koos arutada ja loomulikult valitsus ja Rahandusministeerium võiksid olla seal eestkõnelejateks. Üks näide on see, et võiks selle täiendava solidaarsusmaksu pankadele kehtestada veelgi kõrgema avansilise tulumaksu määraga. See on üks variant. Samuti võib kaaluda täiendava erakorralise pangamaksu kehtestamist lühiajaliselt, see võetaks nendelt erakorralistelt tuludelt. 

Miks see on õiglane? Meie fraktsioon on selgelt veendunud, et pankade panus sellel keerulisel ajal teenitud tulult võiks olla pisut suurem. Kui sotsiaaldemokraadid olid koalitsioonis, siis me seda toetasime. Paraku jäime me seal vähemusse. Niipalju vähemalt muutus, et avansilise tulumaksu määr tõusis 18%-ni, mis on andnud ka märkimisväärselt suurema lisatulu riigile. 

Tollal me samuti kompasime, kas opositsiooni enamus tuleks ka selle ettepanekuga kaasa. Et noh, kui me siin saalis ei leia koalitsioonist vajalikku toetust, siis võib-olla tullakse opositsioonist appi. Seda ühtsust ka tollal, 2023. aastal opositsioonis ei olnud, me ei saanud selget sõnumit, et tullakse toetama. Eelkõige olid väga kõhklevad Isamaa read, kui ma õigesti mäletan, aga ka mujalt tekkis küsimusi, kas see on ikka õige. 

Aga ma arvan, et kui nüüd pangad vaatavad sellele ajale tagasi, siis ma usun, et nad ise ka ütleksid, et kui nad saaksid aega tagasi pöörata, siin nad soovitaksid, et võtke pigem meilt pisut rohkem maksu erakorralistelt tuludelt, aga ärge tekitage seda maksusegadust, mis nüüd on kujunenud.

Ma ka oma küsimustes proovisin ühelt ja teiselt poolt infot saada. Fakt on see, et kuigi ma tollal Eesti Panga Nõukogus olles tegin korduvalt selle ettepaneku, tuli ka sealtpoolt seisukoht, et erakorraline pankade kasumi maksustamine ei ole õige, sest see võib tekitada [olukorra], kus intresside tõusuga võetakse see raha inimestelt ja ettevõtetelt tagasi. Aga kui nüüd vaadata Leedu kogemust ja võrrelda seda Eestis toimunuga, siis paraku on fakt, et tegelikult Leedus ei ole see tekitanud intresside tõusu ja kokkuvõttes on majandusel läinud paremini. 

Ma arvan, et palju [õigem] oleks küsida pankadelt mõistlikku lisapanust keerulisel ajal, [suuremat maksu] erakorralistelt tuludelt, mitte võtta seda raha, nagu praegune koalitsioon teeb, 3 miljoni kaupa lastelt, pensionäridelt, erivajadustega inimestelt, kelle ühistransport tahetakse teha tasuliseks. See ei ole kindlasti õige plaan ja see meid Eestina edasi ei aita. Minu sõnum, meie fraktsiooni sõnum on, et veel ei ole hilja, asja tuleks igal juhul arutada ja liigume edasi. Aitäh!

Aitäh! Kõnesoove rohkem ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei tehtud ja nüüd tuleb läbi viia lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamist. 

Lugupeetud Riigikogu liikmed, juhin tähelepanu, et selle eelnõu otsusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Panen lõpphääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele pangandussektori ajutise solidaarsusmaksu kehtestamise kohta" eelnõu 746. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Otsuse eelnõu poolt hääletas 15 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu jäi otsusena vastu võtmata.

Liigume edasi tänase kuuenda päevakorrapunkti juurde, Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 602 UA teine lugemine. Ettekandjaks palun õiguskomisjoni esimehe Madis Timpsoni.

Aitäh, härra istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mina kannan ette töölepingu seaduse [ja teiste seaduste] muutmise seaduse eelnõu. See on teadupärast see eelnõu, mida president välja ei kuulutanud, kuna ta arvas, et selles olnud tehniline viide, mis Riigikogu meelest või komisjoni meelest [oli õige], võib-olla ei olnud päris korrektne. Vaielda on tore, aga selleks et mitte vaidlema hakata, võttis komisjon selle [eelnõu] oma päevakorda. 

[Istungil] tegigi komisjoni esimees samasuguse paarilauselise sissejuhatuse, [öeldes], et selleks, et vältida edasisi vaidlusi ja tagada [eelnõu] korrektsus, peaks komisjon seda uuesti menetlema. Olgu öeldud, et Riigikogust ühtegi muudatusettepanekut ei laekunud. Küll aga esitas Ametiühingute keskliit meile oma kirjalikus pöördumises viis ettepanekut. Etteruttavalt olgu öeldud, et kõiki neid ettepanekuid me eelmise menetluse ajal juba korduvalt [arutasime], aga kuna Eesti Ametiühingute Keskliit oma pöördumise saatis, siis andsime sõna ka liidu esindajale, kes kordas üle need punktid, mida liit oluliseks peab. Nagu ma juba ütlesin, me arutasime neid asju korduvalt juba eelmise [menetluse ajal], ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vastas neile väga kenasti. Kuulasime [osalised] ära, jagasime selgitusi ja siis oli aeg hakata otsuseid tegema. 

Komisjoni esimees tegi ettepaneku teha üks muudatusettepanek: [muuta viidet,] mille tõttu president seda [eelnõu] välja ei kuulutanud. Ettepanek oli järgmine: asendada eelnõu § 1 punktis 6 sisalduva § 43³ lõike 2 punktis 4 arv "7" arvuga "6". Selline sisuline ettepanek tehti. Komisjon arvas, et see on väga hea ettepanek, konsensuslikult [otsustati] seda täielikult arvestada. Seejärel uuris komisjoni esimees, kas komisjon soovib esitada Eesti Ametiühingute Keskliidu pöördumises avaldatud ettepanekud muudatusettepanekutena. Peab tunnistama, et ühtegi sooviavaldust ei olnud ja seega me ka ühtegi muud ettepanekut ei algatanud. 

Jõudsimegi otsuste juurde. [Otsustati] teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 21. jaanuaril, konsensuslikult; teha ettepanek teine lugemine lõpetada; ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 28. jaanuaril. Aitäh! 

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Inimesed, kes ehitasid Egiptuses püramiide, said tehtud töö eest kausitäie suppi ja võisid olla kindlad, et neil on katus pea kohal. Täna ei ole kümnetel tuhandetel Eesti inimestel isegi mitte sellist võimalust. Paljude töötajate sissetulekud on nii väikesed, et nad ei suuda tasuda isegi kommunaalkulusid. Inimesed on sunnitud võtma laenu, et maksta elektri ja kütte eest, kuid sellestki ei piisa. 

[Ajendatuna] soovist oma kasumit suurendada, otsustasid ettevõtete omanikud minna veelgi kaugemale, [allutades] inimesed täielikult oma kontrolli alla. Meie valitsus, nagu alati, asus rikaste poolele: las inimesed töötavad nii palju, kui nende peremeestel vaja, isegi kui see ei taga töötajale piisavat sissetulekut. Kas on võimalik palgast ära elada, kui töötada nädalas vaid kümme tundi? Meie valitsus leiab, et see on normaalne. Vana-Egiptuse orjadel oli ka rohkem õigusi, kui meil [praegu]. Aitäh!

Järgmisena Tanel Kiik, palun!

Palun igaks juhuks kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks. 

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Öeldakse, et kordamine on tarkuse ema. Ma kõnelen taas kord sellest, miks sotsiaaldemokraadid ei toeta käesolevat töölepingu seaduse [ja teiste seaduste] muutmise [seaduse] eelnõu, miks me hääletasime sellele vastu siis, kui seda esimest korda arutati, ja miks me kindlasti hääletame [sellele vastu] ka täna. [Me ei toeta seda], sest selle [menetlemisel] ei ole järgitud väljakujunenud head praktikat, head tava, mis [hõlmab] tööturgu ja mille järgi tehakse olulisi muudatusi tööõiguses kolmepoolselt: riik, ametiühingud ja tööandjad. 

See konkreetne eelnõu ja kogu see [eelmise menetluse ajal toimunud] arutelu, aga ka [praegune] arutelu näitavad tegelikult valitsuse dialoogivõimetust. Räägitakse – ma vaatasin ka komisjoni protokolle –, et on kaasatud huvirühmi, on kuulatud nende arvamust. Vaadake, kuulamine ja kaasamine on erinevad asjad. Ühe puhul kuulad ära, noogutad ja ei võta mitte midagi arvesse. Teise puhul arvestad sisuliselt erinevate osapoolte seisukohti – antud juhul ametiühingute seisukohti, kes esindavad töötajate huve –, mitte ei lähtu pelgalt tööandjate nägemusest. Veel enam, [see ei tähenda seda, et] muudad radikaalselt algset ettepanekut, millega seda muutuvtunnilepingut tööturu osapooltele maha müüma tuldi. 

Seda konkreetset eelnõu on tõesti [esitatud] opositsioonile ja huvirühmadele nii-öelda ultimaatumina. See ei ole kompromissina sündinud eelnõu, vaid selle taga on puhtalt parempoolse valitsuse ja tööandjate nägemus tööõigusest, mis rikub senist praktikat, mille kohaselt arvestatakse võrdselt nii tööandjate kui ka ametiühingute seisukohtadega. See, nagu eelkõneleja viitas, tegelikkuses väga selgelt halvendab ka töötajate positsiooni, seisu, nende õigusi tööturul, [seda enam, et] töötaja on töösuhtes nii või naa ikkagi nõrgem osapool ja tema võimalused enda eest seista, eriti majanduslikult raskemal ajal, on märkimisväärselt väiksemad.

Ma mäletan, et sellel ajal, kui olin ise [minister] – üle kolme aasta olin töövaldkonna minister –, sellist praktikat ei olnud, mitte kunagi. Kui oli vaja mingit kokkulepet teha, siis vajaduse korral istuti kümneid tunde koos. Tööandjate ja ametiühingutega kokkulepped alati [saavutati]. Need olid kompromissid. Kunagi ei olnud nii, et ametiühingud said kõik, mis tahtsid, või tööandjad said kõik, mis tahtsid. Niimoodi, ma arvan, tööõigus ja tööturg püsivadki võimalikult heas tasakaalus. 

Kui me vaatame seda väga negatiivset ja kriitilist tagasisidet, mida on kümned erinevad ühingud – ametiühingute keskliit, arstide liit, haridustöötajate liit, puuetega inimeste koda ja paljud teised – selle seaduseelnõu kohta andnud, siis me ei saa ju rääkida mingisugusest sisulisest kaasamisest või teiste osapooltega arvestamisest. 

Neile, kes võib-olla ei ole eelnõuga tutvunud või ei mäleta eelmisest aastast, mis täpsemalt selle eelnõuga muutub, [tuletan meelde] need negatiivsed punktid, millele nii meie, sotsiaaldemokraadid, kui ka ametiühingud oleme tähelepanu juhtinud. Esiteks, juba printsiibis ei ole adekvaatne sellisel määral nii-öelda kõikuva töökoormuse ja palgaga lepingute jõustamine. Tõesti, kui lepitakse kokku, et muutuvtunde tohib olla näiteks mõnikümmend protsenti, siis selles on oma loogika sees. Aga see, et töökoormus võib kuni neli korda kõikuda, olles kord 25%, 50% või 100% sissetulekust, [põhjusel], mis ei sõltu mitte sinust, vaid tööandjast ja tema võimalusest sulle töötunde pakkuda, on ju täiesti absurdne. See paneb töötaja ülimalt nõrka positsiooni, see paneb ta seisu, kus on väga raske, et mitte öelda võimatu oma pere sissetulekut ja eelarvet planeerida. See ei tähenda, et inimesel oleks võimalik oma kulusid samamoodi hajutada, et ühel kuul maksab pangalaenu [osamakse tervenisti], teisel kuul maksab 25% sellest, mõni kuu ostab terve toidukorvi, teine kuu ostab pool. Ei, inimese kulud jäävad samaks, lihtsalt tulude pool hakkab kõikuma kuni neljakordselt, sest valitsus arvab, et äärmiselt hea mõte on panna kõik ettevõtja äririskid töötaja õlgadele. 

Teine suur probleem, mille tagajärgi me alles hakkame nägema, sest need tekivad [pikema] aja jooksul, on kindlasti sotsiaalse kaitse küsimus. Kui inimesel hakkab palk ehk sissetuleku tase kõikuma kuni neljakordselt, siis tema vanemahüvitis saab olema väiksem, kui ta lapse peaks saama, tema töötuskindlustushüvitis saab olema väiksem, kui ta peaks töötuks jääma, samamoodi ka tulevane pension [on väiksem]. Kõik need sõltuvad inimese töötasust, sõltuvad sellest, milline on tema varasem sissetulek, milline on tema sotsiaalmaksulaekumine. Valitsus vähendab selle eelnõuga kõigi tulevikus nende muutuvtunnilepingute ehk juhupalgalepingutega töötavate inimeste sotsiaalset kaitset ja kindlustunnet ning see [toob kaasa] sotsiaalseid probleeme tulevikus. 

Kindlasti on üks riskikoht, mida on ka ametiühingud välja toonud, kindlasti see, et kui praegu on osakoormusega töötavatel inimestel – noortel, eakatel, [töötajatel], kes on mitmes erinevas ametis – võimalik teha kokkuleppel tööandjaga ületunde ning saada selle eest ületunnitasu, siis edaspidi on tööandjal märksa targem [teha] kõik sellised lepingud muutuvtunnilepingutena. Kui töökoormus hakkab kõikuma, veerand- kuni täiskoormuse raames, siis mingeid ületunde ega kõrgemat töötasu sellest tulenevalt ei ole. Seega hakkavad osakoormusega töötajate õigused taas vähenema. Kindlasti tekib tööandjatel – ma ei ütle, et kõigil, aga väga paljudel – huvi [sõlmida] uue töötajaga või olemasoleva töötajaga tavapärase osakoormusega lepingu asemel muutuvtunnileping, mis võimaldab tööandjal kulusid kokku hoida ja töötajal vähem teenida. 

Oma viimases kirjas, millele viitas ka härra Timpson, tõid ametiühingud välja ühe olulise murekoha: miks taganes valitsus algsest ettepanekust rakendada seda konkreetset muutuvtunnilepingu formaati kindlatele sihtrühmadele ning otsustas laiendada seda auväärt justiits- ja digiministri ettepaneku põhjal täiesti põhjendamatult kõigile sihtrühmadele? [See oleks põhjendatud juhul], kui [sihtrühma kuuluksid] õpilased, pensionärid. Ka ametiühingud tõid oma kirjas välja, et nad ei ole täielikult muutuvtunnilepingute vastu, neid võiks rakendada õpilaste, üliõpilaste ja vanaduspensionäride puhul ja teatud määral, näiteks kui kõiguks 25% tundidest. Aga seda ettepanekut loomulikult ei arvestatud. Nagu öeldud, [eelnõu] muudeti menetluse käigus: algses ministeeriumist tulnud eelnõus olid sihtrühmad sees, aga justiits- ja digiministri – toona vist oli juba Pakosta – ettepanekul seda muudeti ja laiendati kõigile [põhjendusega], et miks mitte, vahet ei ole. Algne kokkulepe, algne arutelu oli tegelikult sihtrühmapõhine. 

Head Riigikogu liikmed! Ma arvan, et te tegelikult teate, et te ei ole küsinud Riigikogu valimistel mandaati nendeks muudatusteks tööõiguses. Mitte ükski erakond ei pannud valimisplatvormi [kirja], et ta kavatseb hakata rakendama juhupalgalepinguid, [mille tulemusel hakkab palk] ühe- kuni neljakordselt kõikuma – veerand- kuni täiskoormus. Ja tegelikult te teate ka seda, et seda eelnõu ei ole kokku lepitud kolmepoolselt, ametiühingute ja tööandjatega. Jah, kirju on saadetud, koosolekud on toimunud, aga ametiühingute sisendit, ettepanekuid ei ole arvesse võetud ja sellepärast on ametiühingutelt niivõrd kriitiline tagasiside tulnud, [muu hulgas korraldati] meeleavaldus siin Toompea [lossi] ees.

Tegelikult andis Vabariigi President oma otsusega jätta algne [seadus] välja kuulutamata, küll teistel põhjustel, päästva õlekõrre valitsuskoalitsioonile, et [nad saaksid] taganeda sellest läbimõtlemata töölepinguõiguse muudatusest, mida nad läbi surusid. Tõesti julgustan teid seda tegema. Selleks ei ole mandaati küsitud. Ka täna tegelikult ei ole koalitsioonierakondadel toetust, et niivõrd põhimõttelisi muudatusi teha ja luua väga negatiivne pretsedent, et tööturuküsimusi hakatakse otsustama ilma ametiühingute ettepanekut sisuliselt kaasamata. Sotsiaaldemokraadid hääletavad selle eelnõu [lugemise] katkestamise poolt ja teeme ka vastava ettepaneku oma fraktsiooni poolt. Aitäh!

Andre Hanimägi, protseduuriline küsimus.

Ma vabandan juba ette, et mul on selgitus, mitte protseduuriline küsimus. Ennist komisjoni ettekandja jättis mainimata, et [otsus] lugemise lõpetamise kohta ei olnud komisjonis konsensuslik, sest kolm inimest oli vastu: kaks sotsiaaldemokraati ja üks isamaalane. Ma arvan, et see on protokolli huvides oluline täpsustus.

Jah, nüüd see jäi Riigikogu stenogrammi. Õiguskomisjoni protokolli saab näha õiguskomisjonis. Ma saan aru, et õiguskomisjoni esimehele ei esitatud küsimusi selle kohta, ta käis läbi need [punktid], mis tal olid ära märgitud. Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Esmapilgul kõlab eelnõu 602 ilusalt. Paindlikkus! Kellel oleks midagi paindlikkuse vastu? Ka töötajad tahavad paindlikkust, võimalust oma aega paremini planeerida, aga probleem on selles, et selle eelnõu puhul ei räägi me töötaja paindlikkusest, vaid tööandja paindlikkusest. See paindlikkus tuleb töötaja arvelt. See eelnõu ei anna töötajale rohkem kontrolli oma tööaja üle, see annab tööandjale õiguse öelda umbes: "Ole olemas! Ole valmis! Kui tööd on, siis kutsume!" Umbes nagu kubjas [ütleks] sulasele. Töötaja võib olla formaalselt tööl, aga reaalselt ilma tööta, ilma töötundideta ja seega ilma sissetulekuta. Risk nihutatakse väga selgelt töötajale.

Ametiühingud on selle kohta öelnud ebatavaliselt sirgjooneliselt. [Refereerin]: eelnõu vähendab töötajate sotsiaalset turvatunnet ja võib jätta nad ilma kindla sissetulekuta. Veel üks: see eelnõu suurendab töötajate sissetulekute ebakindlust ja haavatavamate gruppide ärakasutamist.

Need ei ole opositsiooni poliitilised jutupunktid või loosungid, need on nende inimeste seisukohad, kes töötajaid päriselus esindavad. Me räägime siin inimestest, kellel on lapsed, inimestest, kellel on kodulaen, kellel on [maksta] üür, elekter, toit, transport – igakuised arved. Aga selle eelnõuga antakse tööandjale õigus anda tööd siis, kui see on talle mugav. Töötaja kohustus on olla pidevalt valvel: telefon taskus, plaanid lahtised, elu ootel. 

Kas see on normaalne töösuhe 21. sajandi Eestis? Minu hinnangul kindlasti mitte. See on nulltunnilepingute legaliseerimine, lihtsalt teise nime all. Eelnõu ütleb, et ärge muretsege, lisatöö eest makstakse 1,2-kordset tunnitasu. Aga küsin, mille eest see 1,2-kordne [tasu] tuleb. Kui töötajal puudub kindlus, mitu tundi ta kuus üldse töötab, kui ta ei tea, kas järgmine nädal on täistöö[aeg] või [ei ole üldse tööd], siis see ei ole mingi hüvitus. See on puru silma ajamine. Küsin lihtsas maakeeles, kuidas saab inimene planeerida oma elu, kui ta ei tea, kas ta teenib kuu lõpuks 200 või 1200 eurot. No ei saa ju! See tähendab stressi, ebakindlust ja sõltuvust tööandja suvast. 

Meile räägitakse, et eelnõu eesmärk on vähendada töövõtu- ja käsunduslepingute kasutamist. Aga mis sunnib tööandjat töölepingut eelistama, kui ta saab töölepinguga täpselt samasuguse paindlikkuse ja seda seaduse toel? See argument lihtsalt ei pea vett. 

Selle eelnõuga tegelikult suureneb ebavõrdsus töötajate vahel, see muudab noored, üksikvanemad ja osalise koormusega töötajad eriti haavatavaks ning vähendab kindlustunnet ning sissetuleku stabiilsust. 

Veel üks väga oluline aspekt. Ametiühinguid ei kaasatud sisuliselt arutelusse. Nende hoiatused jäid kõrvale, nende kriitikat ignoreeriti. Aga meie põhiseadus ütleb, et riik peab toetama kollektiivläbirääkimisi ja sotsiaalset dialoogi. See eelnõu liigub täpselt vastupidises suunas.

Lõpetuseks üks põhimõtteline küsimus, millele igaüks peaks vastama. Kas me teeme selle seaduse[muudatuse] töötajate kaitseks või tööandjate mugavuse suurendamiseks? Tööõigus ei tohi muutuda tööandjate ärimudeliks. Töötaja ei ole ressurss, mida saab vajaduse järgi sisse või välja lülitada. Seetõttu teeb Eesti Keskerakonna fraktsioon ettepaneku töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 602 teine lugemine katkestada. 

Kalle Grünthal, palun!

Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud töötajad, keda see töölepingu seaduse muutmise seadus puudutab! Ma olen absoluutselt nõus eelkõnelejaga, et tegelikult on see täielikult töötajavaenulik, sest kaovad [kindlus], stabiilsus ja nii edasi. Sellest me oleme pikalt rääkinud. 

Ilmselge on ka see, et see muudatus Riigikogus täna jõustatakse ja saadetakse uuesti presidendile. Nii et minu hinnangul teie jaoks midagi paremaks ei lähe, enne kui te ise midagi ette ei võta. Minu hinnangul on siin ainukeseks võimaluseks streik, üleüldine streik, millega majandus seisma panna. Need on need hoovad, mida te [saate kasutada], selleks et oma nõudmisi saavutada. Senikaua sõidab see valitsuse teerull teist üle. See on asja üks külg.

Aga kuulates neid ettekandeid ja meenutades eilset päeva, [võib öelda, et] nendel kahel asjal on ülimalt sarnane [ühine joon]. Nimelt milline? Riigikogu võttis siin saalis vastu seaduse, pani paika normid. Ühel hetkel selgub, nagu siin on kirjutatud, et tegemist on tehnilise ebatäpsuse kõrvaldamisega, ja ametnik muudab paragrahvi. Eile me menetlesime hasartmängu[maksu] seaduse [muutmise seaduse eelnõu]. On ammuilma teada, et riik kaotas esialgsetel andmetel 27 miljonit eurot riigikassast. Minu meelest hakkas esimesena vabandama Rahandusministeeriumi asekantsler. Jällegi oli tegemist tehnilise apsakaga. 

Kuigi te võite öelda, et tegemist on nii-öelda ametnike suvaga, siis mina esitan hüpoteesi, mis ei pruugi tõene olla, aga nii nagu kriminaalmenetluseski, kõiki variante tuleb kaaluda. Äkki neile ametnikele, kes neid muudatusi teevad, antakse juhised, korraldused, et nad peavad seda tegema? Vastasel juhul ei ole ju kindlustatud ka see, et kui nad seda ei tee, et nende töökoht edaspidi säilib. Ausalt öeldes ma selle hüpoteesi raames ei heidaks ametnikele, kes seda tegid, midagi ette enne, kui asjaolud ei ole täiesti selged. 

Ametnik võtab dokumendi, loeb läbi ja ütleb, et see on niimoodi ja see jääb, kontrollib õigekirja ja muid selliseid asju. Aga normi muuta ametnik ei saa. Kui Riigikogu on [eelnõu] sellises sõnastuses, nagu ta lugemised läbis, siit saalist nii-öelda läbi koputanud, siis mitte üks ametnik ei saa seda enam muuta, olgugi et see on vale.

Mind rohkem huvitab, et kes on see kuri käsi, kes neid juhiseid ametnikele annab. Nende kahe näite põhjal julgeks ma väita ka seda, et kes teab, kui palju on selliselt asju siinsamas Riigikogus veel olnud, et menetluse käigus on mingeid paragrahve või norme hiljem muudetud. Me ei tea. Ja seetõttu ma esitan palve presidendile, tänades teda kõigepealt selle eest, et ta saatis asja uuesti arutamisele. See ei ole vaidluse ärahoidmine, nagu lugupeetud õiguskomisjoni esimees härra Timpson ütles. See on tõsine küsimus. Soovin teile ja teie meeskonnale jõudu olla edaspidi veelgi täpsem seadustele positiivse hinnangu andmisel, sest me ei tea millal "mingi ametnik" jälle mõnda normi muudab. Aitäh! 

Madis Timpson tahab vastusõnavõttu kohapealt.

Ma võin ka sinna tulla.

Vajuta siis selle teise kõnepuldi peale, praegu on sul sõnavõtt. Aitäh! Madis Timpson, palun!

Aitäh! Ma ei plaaninud sõnavõttu teha, aga kuidagi läks see lõpp käest ära minu arvates. Härra Grünthal rääkis, kuidas ametnikule antakse juhiseid. Ma ei tea, mis maailmas ta elab, mina ühtegi sellist juhist andnud ei ole. Olukord [on selline], et me peaksime uuesti menetlema kõike seda, mida me oleme sisuliselt läbi [arutanud]. See vaidlus presidendiga oleks juriidiliselt … See tegelikult isegi ei oleks põnev ega huvitav, mitte keegi sellest ei võidaks, lihtsalt meie tööturu kaasajastamine lükkuks jälle edasi. Ja nii on. 

Mõnda asja tahaksin veel kommenteerida. Kuulan hirmuga, kuidas soovitakse panna töötajaid oma kontrolli alla. No kuulge, ma olen tööandja olnud, [esmalt] otsid head töötajat tikutulega ja siis hoiad teda pilpa peal, et ta oleks sinuga ja annaks endast parima. Veel kord: tööleping on kahe poole vastastikune suhe, keegi ei käsi töölepingut sõlmida. Need hirmutamised minu meelest läksid üle võlli. 

Sellest, mis puudutab kaasamist. Heideti ette, et pole järgitud head tava. Kümme aastat on arutatud, kaasatud, räägitud. Kaua veel? Ega kaasamine ei tähenda seda, et kõik ettepanekud, kõik, mida arvatakse, pannakse seadusesse kirja. Ei ole nii. Arvamust [võib] avaldada, aga kõiki arvamusi ei arvestata. Selline see elu on. 

Natukene täpsustan ka [ühte väidet]. Kõlas etteheide, et valijatelt ei ole saadud mandaati. Ma lihtsalt ütlen, et 2023. aasta Riigikogu [valimiste ajal] oli Reformierakonna programmis küll sees, et on plaanis muuta töösuhete õiguslikku regulatsiooni, kuna see on ajale jalgu jäänud. Plaanisime seda uuendada lähtuvalt põhimõttest, et tööleping on võrdsete poolte võlaõiguslik leping. Aitäh!

Aitäh! Kalle Grünthali nime mainiti, nii et Kalle Grünthalil on vastusõnavõtt kohapealt kaks minutit. 

Aitäh! Päris huvitav. Pärast seda, kui ma rääkisin kõnepuldist, et võib-olla on nõndanimetatud tööandjad ametnikke mõjutanud [ja öelnud], et nad peavad tegema seda, mida [tööandjad] tahavad – ma esitasin hüpoteesi –, läks härra Timpson pulti ja kukkus esimese asjana [selgitama], et Grünthal räägib valet juttu ja nii edasi. Mina ütlesin, et see oli hüpotees. See oli täiesti kummaline. Situatsioon oli selline, nagu ma oleks löönud jalaga vastu mesipuud, kust terve parv välja lendab, et seda tüütajat karistama hakata. Hästi põnev on see asi. Aga noh, eks see jääb härra Timpsoni südametunnistusele või, ma ei tea, kellegi teise südametunnistusele, kes võib-olla nendele ametnikele vastavaid korraldusi annab. 

Aga, veel kord, ma ikkagi soovin, et president oleks edaspidi sama tähelepanelik ja veelgi rohkem tähelepanelikum seaduste väljakuulutamisel, sest kunagi ei tea, millal kingakontsast nael välja tuleb ja jalg valutama hakkab. Aitäh!

Aitäh! Tanel Kiik, teid või teie seisukohta mainiti. (Saalist vastatakse.) Reformierakond ei maininud, aga kas Kalle ja Keskerakond [mainisid]? Tanel Kiik, vastusõnavõtt kaks minutit.

Lugupeetud kolleegid! Soovitan teil kuulata nii ennast kui ka teisi ettekandjaid ja võib-olla siis panete tähele. Härra Timpson väga selgelt viitas minu sõnavõtule, kus ma rääkisin sellest, et selleks [muudatuseks] ei ole valimistel mandaati küsitud. (Hääled saalis.) Must valgel. Ei, see oli selles konkreetses arutelus. Palun ära sega vahele! Ehk see, mida siin välja toodi, et kuskil programmis oli linnukeeles kirjas, et me muudame siin tööõigust vastavalt arusaamale, et see on kahepoolne võlaõiguslik leping või midagi sellist. Kogu austuses, see on umbes nagu seesama linnukeelne [mõttekäik]: meie plaan oli eelarve tasakaalu viia, kuidas te sellest välja ei lugenud, et tulevad laiaulatuslikud maksutõusud. Oleme ausad – ja täpselt sama asi on peretoetuste puhul –, tegelikult ei ole selleks mandaati küsitud. Meie seisukoht on: arvan, et on õige ka protokollis mainida, et tegelikkuses tehakse see muudatus ilma rahva mandaadita ja tööturu osapooltega läbi rääkimata, ja sellega taas kord luuakse väga negatiivne pretsedent. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Selle eelnõu kohta on tehtud üks muudatusettepanek. Muudatusettepaneku on esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. 

Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 602 UA teine lugemine lõpetada. Kuid on tulnud kaks avaldust: Eesti Keskerakonna fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon [on teinud ettepaneku] seaduseelnõu 602 UA teine lugemine katkestada. Seda me peame hääletama. Alustame selle ettevalmistamist. 

Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni samasisulised ettepanekud Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 602 UA teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 21 Riigikogu liiget, vastu 47, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu teine lugemine on lõpetatud.

Liigume edasi seitsmenda päevakorrapunkti juurde, Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 664 UA teine lugemine. Ettekandjaks palun riigikaitsekomisjoni liikme Peeter Tali.

Austatav Riigikogu aseesimees! Lugupeetud kolleegid! Riigikogu otsustas eelmise aasta 17. detsembril 79 poolthäälega – vastuolijaid ja erapooletuid ei olnud – muuta Vabariigi Presidendi eelmise aasta 4. detsembril Mõisanurmes välja kuulutamata jäetud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust. Meeldetuletuseks: KVTS-i muutmise ja [sellega seonduvalt] teiste seaduste muutmise peaeesmärk on leevendada personaliprobleemi Kaitseväes. KVTS-i muudatustega viiakse sisse vabatahtlik teenistus ning ühtlustatakse teenistustingimusi ajateenijatele, reservväelastele, vabatahtlikele teenistujatele ja tegevväelastele, samuti vähendatakse bürokraatiat ja taastatakse tegevväelaste staažitasu. 

Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, selle aasta 6. jaanuariks kella 16-ks esitas Isamaa fraktsioon eelnõu kohta kaks muudatusettepanekut. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu oma selle aasta 15. jaanuari ja 19. jaanuari istungil. [15.] jaanuari istungil osalesid kaitseminister Hanno Pevkur, Kaitseministeeriumi õigusosakonna juhataja Kristel Urke ja õigusloome valdkonna juht Eda Loo-Suun ning Kaitseressursside Ameti peadirektor Anu Rannaveski. 

Elav, et mitte öelda emotsionaalne arutelu käis selle üle, kas võtta keelenõue KVTS-i [muutmise ja sellega seonduvalt] teiste seaduste muutmise seadusest välja ja kehtestada see mõne teise seadusega ja kunagi hiljem. Mitu komisjoni liiget rõhutasid, et probleem umbkeelsete ajateenijatega on tõsine.Ma kordan veel kord üle, et ajateenistuse sisu muutub alates 2027. aastast. Ajateenistus hakkab olema nii, et kuus kuud on väljaõpe ja kuus kuud on väljaõpetatud üksus lahinguvalves. Niimoodi see käib ja käib ja käib. Sisuliselt pool ajateenijatest on lahinguvalves. Just seepärast peavad ajateenijatele ja tegevväelastele kehtima samad, et mitte öelda sarnased keelenõuded. Ma väljendasin tõsist muret, et kui nüüd see keelenõue olemasolevast KVTS-ist lahti siduda ja sealt välja võtta, siis võib see oluline ajateenistuse eeldusnõue mingi loodava töögrupi [töö] käigus üldsegi hääbuda ja poliitilisest päevakorrast kõrvale jääda. 

Vaatame nüüd Kaitseväe seisukohalt, milles on süüdi nooremseersandid, nooremveeblid ja nooremleitnandid, kes ei oska vene keelt. Ma kordan üle, et nad ei peagi oskama, sest keeleseadus ütleb üsna selgelt, et Kaitseväe ja Kaitseliidu teenistus- ja käsukeel on eesti keel. See on kogu aeg kehtinud ja kehtib ka täna. Aga kuidas nooremseersandid, nooremveeblid ja nooremleitnandid teevad kahe kuuga võitlusvõimelise allüksuse või meeskonna, kui osa nende tulevastest liikmetest ei saa pehmelt öeldes ööd ega mütsi aru? Väga keeruline. 

Komisjoni esimees härra Stoicescu selgitas, et ministeeriumide ja ametite ametnikud lubasid jaanuarikuu alguseks ehk kevadistungjärgu alguseks pakkuda välja töötava lahenduse, aga selleni nad ei jõudnud, nad ei suutnud seda teha. Seepärast soovitas komisjoni esimees luua töögrupi lahenduse väljatöötamiseks. Kaitseminister Hanno Pevkur kinnitas, et sel aastal sissekutsumise üle suurt põhjust muretseda ei ole, sest see on ajateenistuse reorg[aniseerimise] aasta, vaheaasta, ja teenistusse kutsutakse 1200 meest ja naist, kes on kõik vabatahtlikud. Neil keeleoskusega probleeme ei ole. Aga keelenõudele on vaja lahendus leida aastaks 2027. Ministri seisukoht oli, et ei ole hea, kui muud vajalikud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muudatused jäävad otsapidi keelenõude pantvangi.

Kuna selle punkti puhul konsensust ei olnud, viis komisjoni esimees läbi hääletuse. Häältega 9 poolt ja 1 vastu otsustas komisjon selle keeleküsimuse muudest parandustest eraldada. Komisjon otsustas moodustada töögrupi, kus on lisaks riigikaitsekomisjoni liikmetele ka Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Integratsiooni Sihtasutuse, Kaitseressursside Ameti, Haridus- ja Noorteameti, Kaitseministeeriumi, Kaitseväe ning Justiits- ja Digiministeeriumi eksperdid. Hea uudis on ka see, et täna sai see töögrupp esimest korda kokku. Ühe muudatusettepaneku võttis Isamaa fraktsiooni esindaja Lea Danilson-Järg 15. jaanuari istungil tagasi. See mõte ei olnud paha, aga Isamaa muudatusettepanekut ei olnud võimalik kuidagi menetleda, sest ajateenistus ja tegevteenistus olid seal sassis nagu Kört-Pärtli särk.

Tulles tagasi muudatusettepanekute juurde, siis riigikaitsekomisjon esitas juhtivkomisjonina eelnõu kohta kaks muudatusettepanekut. Kokku on muudatusettepanekute loetelus kolm muudatusettepanekut. Riigikaitsekomisjon arvestas Isamaa fraktsiooni esimest muudatusettepanekut, mille kohaselt jäetakse eelnõust välja ajateenistusse kutsumise eelduseks olev säte B1[-tasemel] keele[oskuse] nõude kohta. Isamaa fraktsiooni muudatusettepanekus, mis oli loetelus nr 1, oli väljajäetavas tekstis trükitehniline viga. Riigikaitsekomisjon parandas Isamaa fraktsiooni esindaja nõusolekul punkti nr 21 punktiks 2¹. Oluline on muudatusettepaneku sisu, mille kohaselt jäetakse eelnõust välja § 1 punkt 9. 

Riigikaitsekomisjoni kaks muudatusettepanekut on seotud eelnõu uute jõustumistähtaegade sätestamisega. Eelnõu algataja esindajad toetasid kõiki riigikaitsekomisjoni otsuseid, mis muudatusettepanekute kohta tehti. Riigikaitsekomisjon omakorda toetas neid muudatusettepanekuid konsensusega. Palun kolleegidel suures saalis teha sedasama. 

Selle aasta 19. jaanuari istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensusega heaks eelnõu teise lugemise menetlusdokumendid. Ja nüüd menetluslikest otsustest, mille me võtsime, rõhutan taas, vastu konsensuslikult. 15. jaanuaril otsustasime teha ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda selle aasta 21. jaanuaril. Veel otsustasime teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ja kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, siis on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 28. jaanuaril. Tänan!

Aitäh! Teile on vähemalt üks küsimus. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Ma küsin enda [teadmiste] täiendamiseks, et ma aru saaksin. Kas see on üks nendest teie praakeelnõudest, mille president prügikasti saatis? Kas vastab tõele, et teie kui sõjamees lõikasite sellel kehal keele küljest ära? Kas see on see eelnõu, [mis on nagu] keha ilma keeleta?

Ei, tegemist ei ole praakeelnõuga. On vaja kehtestada samasugused keelenõuded nii tegevväelastele, reservväelastele, tulevastele ja praegustele ajateenijatele kui ka vabatahtlikele teenistujatele. Tõsi on see – kui te tähelepanelikult kuulasite, siis [ehk märkasite, et] ma oma ettekande alguses seda ka ütlesin –, et president jättis selle välja kuulutamata, viidates põhiseaduse §-le 12. Me siin Riigikogu suures saalis kõik koos otsustasime asjaga edasi minna. Me muudame seda seadust, sellepärast et kaitseväeteenistuses on vaja leevendada kaitseväe personaliprobleemi kaitseväeteenistuse reguleerimise kaudu. Paar väiksemat asja on teistes seadustes veel. Seda, kas [see välja kuulutamata jäetud seadus] on või ei ole põhiseadusega vastuolus, me oleks saanud kindla peale teada Riigikohtus. Aga kuna julgeolekuolukord on selline, nagu ta on, siis me ei kuluta aega, vaid liigume samm-sammult nagu Inglise jalavägi – lihtsalt ja ainult edasi, aeglaselt küll, aga edasi.

Peeter Ernits, teine küsimus.

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ilus jutt jälle, aga minu küsimusele sa ei vastanud. Ma küsisin, kas sina kui sõjamees lõikasid sellelt kehalt keele ära ja kas see on nüüd keha-ilma-keeleta-eelnõu. Saad sa sellele konkreetselt vastata? Kas seesama eelnõu on keha, kust on keel välja lõigatud ja viidud teise seadusesse?

Ma ei saa teie küsimusest aru. See on mingi retooriline kalambuur. Selle eelnõu mõte on kehtestada ühesugused nõuded. Ütlen veel kord, mis on selle eelnõu mõte. Seletan aeglaselt, et te aru saaksite. Eelnõu mõte on luua ühesugused tingimused kaadrikaitseväelastele, reservväelastele ja ajateenijatele. Me viime [seadusesse] sisse ka vabatahtliku teenistuse, et need nõuded oleksid võimalikult ühesugused, et Kaitsevägi oleks võimalikult lahinguvõimeline. See seadus loob ka aluse selleks, et 2027. aastast oleksid pooled ajateenijad, kes [teenistuses] on, lahinguvalves. See tähendab, et Kaitsevägi oleks valmis otsekohe reageerima.

Praegu on meil põhimõtteliselt mõned õhuväe ja mereväe erioperatsioonide väeüksused ja Scoutspataljon. Seda on ilmselgelt liiga vähe usutavaks sõjaliseks heidutuseks. Mis puudutab põhiseadust ja keeleseadust, siis siin on kõik väga selgelt, ühiselt ja üheselt, ja kui te soovite, siis ka sõnaselgelt sätestatud: Kaitseliidus ja Kaitseväes on teenistus- ja käsukeel eesti keel. Siia paneme punkti, siin ei ole midagi arutada.

Aitäh! Teile rohkem küsimusi ei ole, aga on küsimus istungi juhatajale. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Kas te kutsuksite koloneli korrale? Ma küsisin konkreetse küsimuse, aga kolonel luges [sellele vastamise asemel] jälle mingi jutu ette. Ma saan suurepäraselt aru selle eelnõu sisust, aga ma tahtsin küsida, kas see ongi see eelnõu, kust on keel välja lõigatud. Kolonel on vist üle töötanud. Teda võiks korrale kutsuda, et ta vastaks küsimusele.

Ta vastas küsimusele nii, nagu ta oskas, ja nii, nagu ta küsimusest aru sai. Mina ei oska selgitada, mis [oli selles küsimuses] keel ja mida [mõeldi] selle äralõikamise all. Aga võib-olla tahab Peeter Tali istungi juhatajalt protseduurilise küsimuse küsida. Peeter Tali, palun!

Mul tekkis selline mõte, kui ma kuulasin seda rahulolematut kolleegi, kes otsapidi on isegi nimekaim, perekonnanimega Ernits. Kuidas oleks, kui muudaks näiteks kodu- ja töökorra seadust niimoodi, et aja kokkuhoiu mõttes võib Peeter Ernits täiskogu istungitel teha ühe sõnavõtu ja siis, kui täiskogu istungeid ei ole, võib ta suures saalis rääkida nii palju, kui soovib. Mis te arvate, kas oleks mõtet [selline muudatus] sisse anda?

Aitäh! Praeguse istungi protseduuriga pole see kuidagi seotud. Ettepanekuid kodu- ja töökorra seaduse muutmiseks saab teha juhatusele. Selliseid vastusõnavõtte ma küll ei tahaks [lubada], aga kui on tõesti protseduuriline küsimus, siis [saan sõna anda]. Peeter Ernits, palun!

Mis ma ikka [küsin], kolonel on ilmselt üle töötanud, aga …

Äkki te saate omavahelist vestlust koridoris jätkata? Te ei pea läbi mikrofoni seda tegema.

Jaa, muidugi. Ei maksa … 

Kohe hakkavad ka läbirääkimised. Nii, avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta on tehtud kolm muudatusettepanekut. Alustame nende läbivaatamist. Esimese muudatusettepaneku on teinud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Teise muudatusettepaneku on teinud riigikaitsekomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud riigikaitsekomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 664 UA teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. 

Liigume tänase kaheksanda päevakorrapunkti juurde, Riigikogu liikme Mario Kadastiku algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 776 teine lugemine. Ettekandjaks palun majanduskomisjoni liikme Jaak Aabi.

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Annan ülevaate eelnõu menetlusest komisjonis esimese ja teise lugemise vahel. Tuletan meelde, et eelnõu algatas Riigikogu liige Mario Kadastik 9. detsembril 2025. aastal. Lühidalt ka sisust. Eelnõuga nähakse ette tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasu vabastus kuni 15-kilovatise netovõimsusega tootmisseadmetele ja saartalitlusvõime tagamise teenuse osutamise korral. Samuti kaotatakse energiasalvestusüksuste topeltmaksustamine ning täpsustatakse jaotus- ja ülekandevõrgus tagatise nõude kaotamisega seotud regulatsiooni. 

Eelnõu esimene lugemine toimus siin saalis 17. detsembril 2025. aastal. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 6. jaanuar 2026. Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ja teistelt komisjonidelt muudatusettepanekuid ei laekunud. 

Komisjon teavitas eelnõu menetlusest ka erinevaid huvirühmi. Eelnõu kohta esitasid arvamuse MTÜ Eesti Taastuvenergia Koda koos Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühinguga, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Elektrilevi OÜ, Eesti Energia AS, Eesti Elektritööstuse Liit ning Elering AS. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele saadeti eelnõu arvamuse saamiseks ka Vabariigi Valitsusele, kes 8. jaanuari 2026. aasta istungil eelnõu toetas. Oma seisukohad eelnõu kohta esitatud ettepanekutele ja arvamustele esitas juhtivkomisjonile energeetikavaldkonna eest vastutava ministeeriumina Kliimaministeerium.

Majanduskomisjon arutas eelnõu teisele lugemisele saatmist ja ettevalmistust kolmel komisjoni istungil: 12. jaanuaril, 15. jaanuaril ning 19. jaanuaril. Komisjoni istungitele olid kaasatud ka huvigruppide esindajad, kes esitasid eelnõu kohta arvamusi. Vaadati läbi võimalikud muudatusettepanekud, mis olid sõnastatud koostöös ministeeriumi, algataja ja komisjoniga. 

Muudatusettepanekute loetellu kanti kuus muudatusettepanekut, mis kõik on juhtivkomisjoni ettepanekud, kuid mis sündisid kolme osapoole koostöös, nagu ma juba ütlesin. Ettepanekuid toetas ka eelnõu algataja. Kõiki muudatusettepanekute loetelus olevaid ettepanekuid arvestas komisjon täielikult. 

Muudatusettepanekud on pigem täpsustavat laadi. Näiteks täpsustatakse muudatusettepanekuga perioodi, mille jooksul jaotusvõrguga [liitunutele] tasu rakendatakse. [Tasu] rakendatakse kalendriaastapõhises arvestuses. Siin olid erinevad tähtajad, kuna need kohustused on alanud erinevatel tähtaegadel, aga lihtsustamiseks ja bürokraatia vähendamiseks on neid tähtaegu Elektrilevi OÜ-le täpsustatud. 

Varasemalt on seaduses olnud nõue, et tootmissuunaline võimsus tuleb teatud aja jooksul saavutada vähemalt 100% ulatuses, Eleringi ettepanekul vähendati seda 95%-ni. Ülejäänud on pigem täpsustused rakendussätetes. 

Eelnõu tekst läbis kahe lugemise vahel keeletoimetuse, sellest tulenevad parandused on eelnõu teiseks lugemiseks esitatud tekstis ka märgistatud. 

Majanduskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda täna ja teine lugemine lõpetada. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 28. jaanuaril ja viia läbi lõpphääletus. Kõik need otsused võeti komisjonis vastu konsensuslikult. Aitäh!

Teile on ka küsimusi. Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Minus tekitab see eelnõu küll väga tõsiseid küsimusi. Enamik päikesepargi omanikke on saanud toetust, et neid parke rajada. Päikesepargi omanikud on väga väike osa Eesti elektritarbijatest. Üks Riigikogu liige on tulnud välja eelnõuga, mida komisjon selgelt toetab ja mille järgi tavaelektritarbija hakkab sõna otseses mõttes kinni maksma kuni 15-kilovatise [võimsusega] päikesepargi omanike huve. Enne olid neil kohustused, need kohustused on ära võetud ja juurde on pandud punkt, et jaotusvõrguettevõtjal on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tasu rakendada kalendriaastapõhises arvestuses. Enne seda lihtsalt vabastatakse kuni 15-kilovatise netovõimsusega tootmisseadmed tasudest. Mitu korda peab üks ja sama inimene toetust saama?

Teie aeg! 

Kõigepealt saab ta [toetust] päikesepargi rajamiseks ja seejärel, juhul kui ta ise tarbib, ei pea ta võrgutasusid maksma. See, kellel ei ole päikeseparki, maksab kõik lõpuks kinni. 

Tänan küsimuse eest! Need küsimused oleks võinud esimesel lugemisel esitada. Komisjonis nende küsimuste juurde, mida te küsisite, ei mindud. Ministeeriumil on tegelikult plaanis tulla mingi järgmise paketiga. Kuna neid alakasutustasusid oleks pidanud hakkama sisse nõudma juba märtsis, tuli selle ettepanekuga üks Riigikogu liige, majanduskomisjoni liige. Aga see [teema] ei tekitanud komisjonis küsimusi, kuna need väikesed päikeseenergia tootjad, kellel on alla 15-kilovatise [võimsusega päikesepaneelid], tarbivad suuremas osas ise selle ära. See on meeletu bürokraatia, mida me [tekitame], mitmekümnele tuhandele [kliendile] tuleb seda alakasutustasu saata. See alakasutustasu iseenesest ei ole väga suure mõjuga muude teenuste kõrval, nii et see selgelt ei ole kingitus. Ebaotstarbekas on tegeleda mitmekümne tuhande väikese kliendiga, kes tegelikult põhiliselt oma tarbeks toodavad, mis ongi kuni 15-kilovatiste päikesepaneelide eesmärk. 

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Eelmist [seadust] president välja ei kuulutanud. Nagu ma aru saan, on see samasugune. Kuigi elektrituruseadust on püütud parandada nende mõistlike ettepanekutega, mis on seotud punti ja mida kolleeg Mario Kadastik oma nime all siin esitleb. See on ikkagi seesama eelnõu?

Aitäh küsimuse eest! Ministeerium kui selle valdkonna eest vastutaja on analüüsinud kõiki neid varasemaid muudatusi või nõudeid, mis kirjutati [eelnõusse] sisse, ka alakasutustasu kohta, ja nende mõju, [sealhulgas mõju] halduskoormusele, mille me paneme Elektrilevile nende arvestamiseks. Need tasud ei ole väga suured ja nende arvestamine ei ole lihtsalt otstarbekas. Sellisele järeldusele jõudis ministeerium. Kuna neid tasusid oleks pidanud hakkama maksma juba märtsis, tõi Mario Kadastik selle muudatuse, mille sisend tuli küll ministeeriumist, siia. Ta ei varjanud seda esimesel lugemisel. Sellepärast selline algatus tuli ja majanduskomisjon seda toetas. Esimese ja teise lugemise vahel me neid küsimusi ei käsitlenud, aga kui teil on huvi [küsida], siis eks ma vastan. 

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra juhataja! Jaak, no muidugi Kadastik tõi, tal on endal ka ju parem siis, kasud on sees.

Tahtsin küsida selle kohta. Sotsiaaldemokraadid, kes ka sina nüüd oled, räägivad astmelisest tulumaksust. Te teete siin päris kõva lärmi selle tulumaksuvabastuse üle. Aga [selle eelnõu puhul] te hea meelega toetate ühiskonna jõukamat osa, kes on lisaks saanud ka riigilt ohtralt subsiidiume, et ülejäänud maksaksid kinni nende juhuenergia tootmise projekti. Minu küsimus on sulle, aga võib-olla sa oskad laiemalt sotsiaaldemokraatide kohta öelda. Kas te ei saa aru, mis selle sisu on, või te oletegi täiesti külmalt ja küüniliselt kahepalgelised, et ühe eelnõuga toetate ühte ühiskonnagruppi ja teisega teist?

Tänan küsimuse eest! Maksuküsimused on maailmavaatelised. Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal on selge vaade ja programm ja põhimõtted. See ei puuduta seda maksuküsimust, millest sa rääkisid. Alakasutustasu sissenõudmine või mittesissenõudmine on pigem tehnilist laadi küsimus. Neid kuni 15-kilovatise võimsusega päikesepaneele on pandud väga paljudele eramajadele või nende juurde. Ma ei [ole kindel, aga] vist isegi korteriühistutel on alla 15-kilovatise [võimsusega päikesepaneelid]. Nii et ei saa öelda, et see on kuidagipidi jõukamatele [suunatud eelnõu]. Tõesti, see alakasutustasu arvestus tekitab rohkem kulu ja selle [nõuab] jaotusvõrguettevõtja lõpuks ikka kõigilt klientidelt sisse, kui sealt seda tasu tuleb. See ei ole otstarbekas ja niimoodi on seda hinnatud.

Aivar Kokk, palun! 

Jaa, ma arvan, et me sinuga mõlemad teame seda protsessi pikalt. Ma saan aru, et mõned Riigikogu liikmed tulevadki üheks perioodiks. Enne saavad nad millestki muust miljoneid ja siis teevad isiklikke projekte. Kui mul on päikeseparki liitumine tehtud, siis ma kasutan ise seda [elektrit], kui tundub, et riigile müümine on keeruline. Praegu tehakse nii, et keegi tuleb ja teeb pidevalt lobi erinevatel teemadel energeetikas, nii-öelda isiklikke seadusi, mille maksavad kinni umbes pool miljonit pluss peret. Nemad maksavad kinni nende 20 000 [tootja tegevuse], kellest enamik on juba saanud toetust nende rajamiseks. Kas see ikkagi on õiglane tegevus? See on, ma ütlen ausalt, natuke uskumatu, mis toimub. Ma vaatan, et sellel nädalalgi …

Teie aeg!

… kaks eelnõu juba on sellised, [et ei ole teada,] mis jamad tulevad. Nüüd, ma saan aru ... 

Nüüd läks küll üle aja. Aitäh!

Minu väga lühike vastus on, et need küsimused esitati eelnõu algatajale esimese lugemise ajal. Minu arust küsis ka Rain Epler samasisulisi küsimusi ja nendele algataja ka vastas. Mina saan rääkida sellest, mida arutati komisjonis juba enne esimest lugemist. Ministeeriumil on need muudatused nii või teisiti plaanis, sest kogu selles praktikas, mis nende tasudega on olnud, on need otstarbekad ja mõistlikud. 

Komisjonis seda keegi kahtluse alla ei seadnud. Mitte keegi mingeid kingitusi sellega ei tee. See [eelnõu] on tegelikult suhteliselt väikese mahuga ja tehnilist laadi. Sellega vabastatakse Elektrilevi [tasu küsimisest] kümnetelt tuhandetelt pisikestelt parkidelt, mille [omanikest] enamik toodabki enda tarbeks. Ületoodang antakse võrku, aga suhteliselt väikse ületoodangu eest ei ole mõistlik erinevaid tasusid küsida. See oli ministeeriumi põhjendus. Ministeeriumil on plaanis see nii või teisiti järgmise paketiga tuua, aga uut paketti alles valmistatakse ette, see on kooskõlastusringil. Tulemas on veel muudatusi, nii et elektrituru ja energeetika üle saame me siin veel kaua arutleda. 

Rain Epler, palun!

Aitäh! No tegelikult on muidugi nii, et mida rohkem me soodustame isegi väikeste juhutootjate võrku tulekut, seda kallimaks meil võrgu ülalpidamine ja stabiilsena hoidmine läheb. Ja selle kulu peab kandma kogu ühiskond kas võrgutasude kaudu või mingil hetkel, kui riik peab sinna raha juurde panema, maksutõusude kaudu ja nii edasi. Muidugi, kui inimesed oma majale tahavad panna, pangu. Aga kui nad tahavad võrguga liituda selleks, et väikest ülejääki müüa, nagu sa ütlesid – aga tegelikult nad tahavad suuremat puudujääki võrgust saada, kuna päikest Eestis tihtilugu ei ole –, siis me ei peaks seda soodustama. Kes tahab sellega tegeleda, võib ehitada enda süsteemi – akud ja värgid – täiesti iseseisvaks või siis maksta. Kui ta tahab võrku ainult pool aastat kasutada, siis on võrgutasu topelt, et kanda sama kulu, mida kannavad ülejäänud. Vastasel juhul maksab ülejäänud ühiskond selle energeetilises mõttes ebavajaliku tegevuse kinni.

Aitäh küsimuse eest! Võrgutasu nad tavaliselt ikka maksavad, seda me teame. See tootmine ei ole nii suuremahuline, et see võrkusid nii meeletult suures mahus hõlmaks. Selline on ka ministeeriumi selgitus olnud – ma räägin sellest, mis oli arutelul juba enne esimest lugemist – ja sellepärast ministeerium seda otstarbekaks pidas. Tegelikult ei teinud keegi saladust, et need on ministeeriumi ettepanekud. 

Seda, miks selle [eelnõu] algatas Mario Kadastik, jõudis ta vist ise teile esimesel lugemisel selgitada. Siis oleks saanud veel põhjalikumalt selle üle arutleda. Komisjonis leidis protseduurika mõistmist, kuna muidu oleks tulnud need tasud juba märtsis mitmekümnel tuhandel kliendil tasuda. Sellepärast jõudiski see muudatus siia varem kui see kogupakett, mida ministeerium [ette valmistab] ja mis siia Riigikogu poole liigub.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Need neli parandust, mis on siin üheks seaduseks kokku seotud, on kiireloomulised. Kas ma saan õigesti aru, et neid elektrituruseaduse [muudatusi] tuleb lähiajal veel? Kui palju neid veel tuleb?

Aitäh küsimuse eest! Ma küsisin ka komisjonis, kas on plaanis [esitada veel eelnõusid]. Väidetavalt valmistatakse ette [uut] eelnõu, mis puudutab erinevaid aspekte. Selle sisu ei oska ma praegu siin kirjeldada. Ministeerium ütles, et seda eelnõu alles valmistatakse ette ja lähiajal peaks see minema kuskile kooskõlastusringile. Seda, millised muudatused on selles [uues] eelnõus, ei oska ma praegu kommenteerida, aga ma arvan, et lähiajal me selle juurde jõuame, kui see siia jõuab.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Mario Kadastik, palun!

Aitäh! No ma mõtlesin, et ma läbirääkimiste voorus siis üritan vastata nendele küsimustele, mida tegelikult oleks pidanud küsima minult esimesel lugemisel. (Vahelehüüe.) Sai küsitud ka, aga näe, ikka küsite. 

Esiteks [vastus] Aivari [küsimusele]. Alakoormustasust vabastamine ei vabasta mitte mingil moel võrgutasudest, taastuvenergia tasust, aktsiisist. (Vahelehüüe.) Sa ütlesid, et nad ei maksa võrgutasusid. Sellepärast ütlesin. (Juhataja helistab kella.)

Teiseks, ma korrigeerin ära selle, et Jaagul läksid kaks numbrit natukene sassi. Mikrotootjaid on kokku üle 20 000, aga alakoormustasu alla läheks neist teoreetiliselt umbes 3700. See ei ole … (Vahelehüüe.) Ei, mina ei läheks. (Juhataja helistab kella.) Selle ma kusjuures klaarisin ära juba esimesel lugemisel. Mul on akud, minul on suht lihtne see 95% ära täita. See eelnõu ei ole kuidagi minuga seotud. Mina andsin selle sisse puhtalt sellepärast, et minu huvi on see, et asjad ei veniks ega istuks siin kuid ja kuid niisama, vaid asjad liiguksid. Ma tulin ministeeriumile vastu. Kuna ma seda teemat jagan, oli mul lihtsam seda esimesel lugemisel kaitsta. 

Sellest, mis puudutab seda elektrituruseaduse [muudatuste] paketti. Jah, paar väikest detaili on ministeeriumides veel kooskõlastamisel, aga selle põhipoint on tegelikult ühe direktiivi ülevõtmine. See ei ole vigade paranduse pakett. Eks alati selgub mingisuguseid koostoimelisi asju, mis võib-olla tahavad selgitust ja mida täpsustatakse järgmiste elektrituruseaduse [muudatustega], aga see ilmtingimata ei tähenda, et need kõik on mingid vigade parandused. Siin oli konkreetselt teatav mõju, mille puhul me leidsime, et see bürokraatia ei ole eratarbijatele ratsionaalne. Liitumised on võetud inverteri võimsuse järgi, aga omatarbimine varieerub. Seetõttu ei olnud mõtet hakata poole või ühe või kahe kilovati pärast tegema tuhandeid trahve – tuhandeid arvu mõttes, mitte et trahvid oleksid tuhandeid eurosid. Enamus trahve oli vist keskmiselt alla 100 euro või midagi niisugust. See oli see kontekst. 

Saartalitlust puudutavad eelnõud võeti vastu üheaegselt. Saartalitluse eelnõu ja see saldeerimise asi – need me võtsime minu meelest vastu järjest, isegi vist kolmandad lugemised olid järjestikku. Seal tekkis olukord, et me ei saanud vabastada tasust, mida veel ei eksisteerinud. See oli rohkem sellega seotud. 

Jah, rohkem ei esitatudki mingeid suuri küsimusi, nii et pole ka rohkem midagi arutada. Aitäh!

Aitäh! Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Härra minister! Hea meel, te alati huviga kuulate neid energeetikadebatte. Küll ta lõpuks mõjuma hakkab.

Üks asi, millest siin on ka sel nädalal palju räägitud, on ikkagi see, et on vaja mitmekesist energiaportfelli. Ma arvan, et riigil tööstusliku võimekuse ja geopoliitilise mõjukuse jaoks … Tõepoolest, Eesti on väike riik ja võib-olla on liiga optimistlik loota, et tal on suur geopoliitiline mõju, aga saab rääkida laiemalt Euroopast ja nendest tendentsidest, mis on Eestis ja mujal Euroopas väga sarnased. [Räägitakse] mitmekesistamisest, et peaks laskma turul toimetada ka nendel, kelle pakutav elektrienergia kvaliteet on selgelt halvem kui mõne teise allika pakutav … Kvaliteetsed elektrienergiaallikad on kahtlemata tuumaenergia ja hüdro[energia] – [hüdroenergia kohtades], kus looduslikud tingimused [selle tootmist] soodustavad, nii et ei ole vaja ise mäge ehitada ja selle otsa vett pumbata või siis auku kaevata ja sealt midagi üles pumbata –, aga ka fossiilkütused: nafta, gaas, kivisüsi, põlevkivi. Sada aastat põlevkivijaam või kivisöejaam käib ja elektrit muudkui tuleb, kui sa jaama õigesti hooldad, ja sinna kõrvale saab tööstuse panna. Aga kui sa lisad sinna ja soodustad … 

Mario, sa oled proovinud müüa ennast kui suurt tuumaenergia entusiasti ja edendajat, aga tegelikult kogu see juhuslik, massiline [energia] – mis siis, et igaühel väike – töötab omal moel ikkagi vastu sellele tuumaenergiani jõudmisele Eestis. Sa teed kogu energiasüsteemi aina kallimaks ja siis läheb kogu aur selle peale, miks on elekter kallis. Aeg-ajalt on tulnud keegi sotsidest, varem ka Reformierakonnast, siia pulti ja rääkinud sellest, et tuul ja päike on tasuta. Vähemalt sellest jutust on nüüd loobutud. Näed, on kasu sellest, et me siin debatti peame. Aur läheb valesse kohta.

Sellepärast ma ütlengi, et muidugi on [hea, kui] inimestel on erinevaid hobisid, millega nad saavad tegeleda oma kulu ja kirjadega, ja mille käigus saab midagi õppida ja ennast hästi tunda. Tehku! Kui sul on selline hobi, et sa tahad, et veidi aega aastast oleks sinu majapidamine nagu energiasaareke, siis see on ka väga tore. Aga tegelikult inimesed ei taha seda. Kõigepealt nad tahavad toetust, et selle saarekese ehitamine oleks jõukohane, ja siis, kui neil vaja on, tahavad nad seda saarekest soodsamatel tingimustel kas rahalise arbitraaži mõttes või sellepärast, et nende enda süsteem ei anna piisavalt elektrit. Siis nad tahavad võrgust kas midagi saada või sinna midagi müüa. Kõik see suurendab entroopiat sellessamas elektrisüsteemis. 

Nii et selles mõttes ma ikkagi kutsuks üles elektrituruseadust hoopis teistmoodi muutma. Jaak lubas, et neid [eelnõusid] hakkab tulema nagu Vändrast saelaudu. Ükskord võiks jõuda selleni, et elektrivõrgu ja ühiskonna jaoks vajaliku suure tootmise mõttes me teeme ära mõistlikud asjad: ehitame võrgu mõistlikult üles, liigume tuumajaama suunas kiiremini, kui planeeritud, kasutame kindlasti kodumaist põlevkivi. Aga kõik need igasugused hobid, kus inimesed proovivad uusi tehnoloogiaid – ma ei ütle, et see on halb. Kui keegi oma kodus tahab juhtmeid ühendada nagu Mario – akud, värgid, inverterid –, jumala eest, [siis tehku], ta kindlasti õpib selle käigus midagi. Aga seda ei pea ülejäänud ühiskond kinni maksma!

Kui tahad võrku lülitada kogu selle mängu, siis ongi [vaja selle eest maksta] tasu lisaks sellele tavapärasele võrgutasule, mida maksab iga inimene, kellel tuleb traati mööda kvaliteetne põlevkivielekter või tulevikus tuumaelekter. Kui tahad oma mänguasjad ka sinna võrku panna – insenerid on välja arvutanud, kui palju sellise pisikese võnke lisamine sinna suvalisel ajahetkel maksab –, siis maksad lisaks. Saad tegeleda hobiga ja ülejäänud ühiskond ei pea seda kinni maksma. Aitäh!

Aitäh! Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Lihtne lause: see on uskumatu! Uskumatu, mis siin Riigikogu saalis toimub. Ma olen ka varsti siin juba 15 aastat olnud, aga sellist asja, mis siin viimasel ajal toimunud on, pole varem olnud: ühe inimese eelnõud. Ühe eelnõu kohta räägitakse, et Rahandusministeerium tegi apsu, teise kohta räägitakse, et majandusministeerium tellib. Ma ei saa aru, kas ministeeriumi ametnikud ja ministrid ei julge neid eelnõusid siia ise kaitsma tulla, et nad saadavad [enda asemel] Riigikogu liikmed [seda tegema], või mis [see põhjus on]. 

Ma tean väga hästi, et suur osa nendest, kelle jaoks seda eelnõu tehakse – sa ütlesid, et neid on 3700 –, on juba saanud toetust päikesepargi paigaldamiseks ja veel muid toetusi. Ma olen kogu aeg olnud seisukohal, et kui keegi tahab müüa juhitamatut elektrit, siis ta peab maksma peale, sest keegi peab selle juhitavaks elektriks tegema. Aga mis toimub meil siin saalis ja mis on toimunud erinevate erakondade [juhitud] valitsustes? Ei taha süüdistada ainult tänast kahte erakonda, ka teiste erakondade puhul on neid apse tehtud. 

Kui me toetame juhitamatut elektrit, peab keegi selle [lõpuks] kinni maksma. Ja kes see keegi on? Väga lihtne: see keegi on alati lõpptarbija. Kui ma panen endale väikese päikesepargi, [millest saadud elektri] ma ise ära kasutan, siis ma ei pea seda kuhugile võrku müüma ja olekski mure lahendatud. Aga kui keegi tahab paar kilovatti võrku anda, peab Eesti Energia või õigemini Elering kogu aeg [seadistustega] mängima, et sagedus oleks paigas, ja selle maksavad kinni ülejäänud elektritarbijad Eestis. Ei ole päris nii, et me vabastame [tasu maksmisest] ühe väikese seltskonna, kes on juba nagunii toetuste abil endale päikesepargid saanud ja seda elektrit kasutavad. Kui nad kasutavad elektri [ise ära], siis ei ole võrgutasu. Sa püüad mulle selgitada[, et on]. Ei ole võrgutasu! Võrgutasu on siis, kui ma [elektrit] võrgust võtan või võrku müün. Siis tekib küsimus. Kui ma ise selle ära kasutan, siis võrgutasu ei ole. Me tekitame olukorra, et kõik, kes on korralikud ja maksavad võrgutasu ja veel [mingeid tasusid] – ma ei tea, kui palju neid tasusid on, mida on arvele juurde kirjutatud –, [maksavad selle kinni]. Tänaseks on alla poole [arvest] tasu kasutatud elektri eest, sellele lisanduvad kõik muud tasud. 

Lõpetaks ükskord selle jama ära ja alustaks sellega, et me toetame juhitavat elektrit. Me võime vaielda selle üle, milline see võiks olla. Hüdroelektrijaama on natuke keeruline ehitada, aga mis see ära ei ole. [Näiteks] Leedu-Poola piiril on see mäe otsas: päeval tuleb vesi alla, saadakse elektrit, ja öösel pumbatakse vesi üles. See süsteem toimib ka. Meil tahetakse Eestis mereranda teha auk ja proovida sedapidi. Kui keegi arvab, et see äribisnis tasub ära, siis minu arvates tuleks seda kahe käega toetada. Täna kuulsin, et ka tuumaelektrijaama äriprojekt on jõudnud sellesse staadiumisse, et riik võiks selle ära osta ja ise valmis ehitada. Minu arvates [me peaksime] laskma turule kõik, kes seda soovivad, aga nad [peavad] selle ise kinni maksma. Meil on täna ikkagi börsivärk: see, kas sa saad kasu või ei saa kasu, [oleneb sellest], milline turul hind on. Aga iga selline väike muudatus, mille puhul tundub, et see ei ole oluline, muudab jällegi lõpptarbija jaoks hinda. Kas see ikkagi on meie eesmärk? Mina olen aru saanud, et Eesti Vabariigis peaks Riigikogu liikmetel olema üks eesmärk vähemalt see, et Eestis oleks mõistlik elektri hind, millega inimestel oleks võimalik hakkama saada, mitte see, et elektri[arvel] oleks mitu erinevat rida, mille eest tasuda. Kogu see jama on kunagi Eleringist alanud ja me laseme sellel jamal edasi kesta. Pole vaja 5 miljardit uute ühenduste jaoks eri riikidega. Toodame ise elektrit! 

15 aastat tagasi tootis Eesti ainukese Euroopa Liidu riigina ise oma tarbimise jagu elektrit. Milline on olukord praegu? Praktiliselt pool elektrist me ostame Soomest. Ja see on eesmärk. Oleme jälle andnud uusi lubadusi ja toetusi ja garantiisid tuuleparkidele ja päikeseparkidele …

Soovid sa lisaaega?

Palun kolm minutit.

Kolm minutit lisaks.

Ühel hetkel, saate aru, ettevõtlus sureb ära, sest ta ei jõua seda kinni maksta. Üleeile õhtul helistasid inimesed, [küsisid], mida teha. Teate, mis on see kuu börsielektri hind? Ma alati soovitan kõigil [teha nii], nagu ma ise teen: ma ei kasuta börsi, ma fikseerin selle hinna, sest siis ma tean, milline on kulu ja et see ei sõltu sellest, mis [hind] on börsil. Kuigi kogemus on näidanud, et börsielektri tarbijad võidavad aasta kokkuvõttes ikkagi, [hoolimata sellest, et] mõnel kuul läheb [hind] lakke. Pensionärid helistavad ja ütlevad, et neil on kodus kõik välja lülitatud, sest hirm on selle ees, milline arve tuleb. Aga elektriarve hulgas on ka kõik muu, elektri osa on seal kõige väiksem. 

Ma küll siiralt loodan, et järgmistel energeetika [valdkonnaga seotud] eelnõudel, mis siia saali tulevad, on väga selgelt üks eesmärk: kuidas teha Eestis elektri hind maksimaalselt soodsaks. Ma olen seda öelnud – olen nii mõnegi mehega ühel debatil olnud –, et meie valitsus – minister on ka selle taga – peaks hommikust õhtuni tegelema Euroopa Liidus ühe asjaga: CO₂-kvoodil peab olema lagi. Kui see tehti, oli selle hind 12,5 eurot megavatt-tunni eest. Öeldi, et tipp on 25, võib-olla 30, aga nüüd on 80. Tegeleme sellega, et see ei kasvaks üle 30. Minister ütleb, et oi, kui tore, oleme 2 miljardit saanud kvoodi müügi eest – lihtne. Aga gaasi ja elektri hinna tõusu ajal läks ühe aastaga 1,7 miljardit hinnatõusust meie taskust ära, rääkimata sellest, et elekter oli eile ja on täna vähemalt poole kallim, hetkel lausa neli korda kallim, kui see oli näiteks 2021. aastal. 

Nii et jõudu ja jaksu! Ja võiks kokku leppida, et selliseid isiklikke eelnõusid meie, Riigikogu liikmed, enda kanda ei võta – kui ministeerium tahab teha, las teeb –, sest ääretult halb on norida kolleegiga. See ei ole meeldiv. Ma siiralt ütlen, ei ole meeldiv. Kui minister tuleb ja esindab valitsust, siis on hoopis teine teema ja siis saab ka küsida. Aitäh!

Aitäh! Mario Kadastik, teie nime tõepoolest nimetati. (Keegi hõikab saalist, et ei nimetatud.)

Rain nimetas, Rain ütles. Sina võib-olla teadlikult ei nimetanud, aga Rain nimetas. Mario Kadastik, vastusõnavõtt kaks minutit.

Just, aitäh, Rain! Rain markeeris, et [varem olen olnud] suur tuuma[energia] toetaja, aga nüüd toetan hoopis haja[tootjaid]. Lihtsalt tuletan meelde, et väga suur osa nendest hajusatest oli juba ammu tehtud. Need, mis on kodudes, tegelikult seda suurt energeetikapilti metsikult ei mõjuta peale selle, et need annavad inimestele vabadusi juurde. See konkreetne asi on [tehtud] bürokraatia vähendamiseks. Need alakoormustasud, mis sealt tuleks, oleks 38 eurot kilovati kohta, see ei ole suur [tasu]. Enamus inimestel jääb sellest tõenäoliselt puudu, jääbki kilovatt või midagi sellist. See [muudatus] on osa bürokraatia vähendamisest. Ei ole mõtet kodutarbijaid selles osas ahistada. Rahu, Aivar! 

Sellest, mis puudutab neid tasusid. Kõik mikrotootjad maksavadki võrguga liitumisel liitumistasu … 

Mario, räägi palun mikrofoni, sa räägid mikrofonist mööda.

Okei! Mikrotootjad peavadki [võrguga] liitumise kinni maksma. See aeg-ajalt ongi ebaratsionaalne, nad ei tee seda. Aga sageduse paikaajamise – väikesed tootjad võivad tekitada sageduserisust – maksavad peamiselt kinni tootjad vahendustasude kaudu. Tootjatele on need kordades kõrgemad, praegu keskmiselt 1,5–1,8 senti kilovatt-tunni kohta, mitte 0,1, 0,2 või 0,4, nagu on tarbimise poole peal. Samuti maksavad tootjad kinni sagedusreservide ja sagedusvõimsuste tasu ja nüüd ka saartalitluse [tasu]. Ehk siis tegelikult tootjad maksavadki selle ise kinni, täpselt nii, nagu sa soovid. Fikseerida saab alati. Lihtsalt igaks juhuks täpsustuseks, enne kui kaks minutit täis saab. Kui sa vaatad kogu hinda, siis regioonis on Eesti täpselt võrdne kõigi teistega – Soome, Läti ja Rootsiga. Lõpptarbijale on hind enamikus sissetulekusektorites sama, ainult suurtootjatele on see kõrgem. Meil majanduskomisjonis on juba menetluses [eelnõu] taastuvenergia tasu erisuse menetluse kohta. See tuleb saali järgmisel nädalal. Sellega me vähendame suurtootjatel taastuvenergia tasu, et võrdsustada ka lõpptarbijate hinnad suurtootjatele.

Aitäh! Jaak Aab, teie nime ka tõepoolest nimetati. Jaak Aab, vastusõnavõtt kaks minutit.

Jah, tegelikult oli plaanis sõnavõtt kohalt, aga ükskõik, kaks minutit. Tänan! Mõned faktid ma pean ikka tooma. Räägitakse, et on mingisugused müstilised tootmisvõimsused, mida saab kohe võtta. Tegelikult neid ei ole. Iga elektritootmisvõimsus, ka see pisike päikesepark, mis mõnikord – vaatad suvel arvet, kust vaatab vastu elektri hind, mis on peaaegu null – annab ka oma väikese panuse sellesse hinda. Nii et sellest võidavad kõik tarbijad. 

Tuletan lihtsalt meelde, et 2024. aastal me olime defitsiidis: importisime kuskil kolmandiku tarbitavast elektrist. Eelmine aasta [importisime] pool [elektrist]. Me peame pigem mõtlema erinevate tootmisvõimsuste peale: nii [juhitamatute] – tuul ja päike – kui ka juhitavate võimsuste peale. Ja siin on probleem: ei ole näha, et lähiajal midagi tulemas oleks. Kui suureks see defitsiit minna saab? See selgelt ohustab nii varustuskindlust kui ka energiajulgeolekut.

Mul käis jõnks läbi, kui lugesin uudist selle kohta, et nii Estlink 1-s kui ka Estlink 2-s oli tehniline rike – [mõlemad] korraga olid külma ilmaga [rivist väljas]. Me ei saa sellist olukorda jätkusuutlikuks pidada. Pigem ootaks otsuseid ja [tegusid]. Olen ka valitsuselt küsinud – ministri käest juba aastaid –, et kus need uued võimsused on. Meil on vaja nii tuuleparke kui ka uusi juhitavaid [võimsusi]. Lükkan ümber mõned põlevkivienergiaga seotud müüdid: kahjuks, isegi kui CO₂ maha võtta, on põlevkivielekter keskeltläbi endiselt kallim, kui teistel viisidel toodetud [elekter]. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta on tehtud kuus muudatusettepanekut. Alustame nende läbivaatamist. Muudatusettepanek nr 1, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 4, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 5, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 6, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 776 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. 

Liigume tänase üheksanda päevakorrapunkti juurde, Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu 778 esimene lugemine. Ettekandjaks palun energeetika- ja keskkonnaminister Andres Suti.

Aitäh, hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Tutvustan atmosfääriõhu kaitse seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk on viia Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu uuenenud kliima- ja keskkonnaõigusega. Fluoritud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate ainete reguleerimise eesmärk on piirata nende kasutamist ja heidet, suunata järkjärgulist üleminekut madalama kliimamõjuga või looduslikele alternatiividele ning tagada, et nende alternatiivide käitlemine toimuks kontrollitult ja ohutult kogu Euroopa Liidus, mõistagi ka Eestis. Nimetatud ainete kasutamine ja heidete piiramine on atmosfääriõhu kaitseks oluline, sest need mõjutavad otseselt meie kliimat ning osoonikihi tervist. Eelnõu ei loo uusi riigisiseseid kohustusi, vaid käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist Eestis. 

Fluoritud kasvuhoonegaaside ehk F-gaaside puhul on tegemist inimtekkeliste gaasidega, millel on kõrge globaalse soojenemise potentsiaal. F-gaase leidub pea kõikjal meie ümber, näiteks külmutus- ja kliimaseadmetes, soojuspumpades, tuletõrjeseadmetes, külmikveokites, -haagistes, rongide külmutusvagunites, alajaamades olevates elektrijaotlates. Kasutusvaldkond on päris lai. Annan ka perspektiivi, näiteks elektrijaotlas kasutatav elegaas ehk SF6 on 24 300 korda tugevam kasvuhoonegaas kui CO₂. 

Eelnõus on kolm peamist muudatust. Esiteks kehtestame selged pädevusnõuded nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele, sest fluoritud kasvuhoonegaaside ja nende alternatiivide käitlemine eeldab kõrget professionaalset taset. Füüsiline isik peab omama kutsetunnistust ja juriidiline isik käitlemisluba. Seni kehtisid need nõuded üksnes fluoritud kasvuhoonegaaside käitlejatele. Tegemist ei ole bürokraatia suurendamisega, vaid selgelt ohutusmeetmete rakendamise eelnõuga. Uued alternatiivsed ained on sageli tuleohtlikud või kõrgrõhulised ning nende käitlemine eeldab seetõttu pädevust, mille tagamine on riigi kohustus. Samuti võimaldab uus regulatsioon Eesti ettevõtjatel tegutseda turul vabalt ka teistes liikmesriikides. Kõik isikud, kellel on kehtiv kutsetunnistus, peavad läbima täienduskoolituse alternatiivide alal hiljemalt 2029. aasta märtsiks, seeläbi on antud ka piisav üleminekuaeg. 

Teiseks laiendame selle seadusega fluoritud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate ainete registrisse ehk FOKA registrisse kandmise kohustust ka uuele fluoritud kasvuhoonegaaside rühmale ehk HFO-dele. HFO-d on uue põlvkonna gaasid, mida kasutatakse peamiselt sõidukite kliimaseadmetes, soojuspumpades ja jahutusseadmetes ning mille kliimamõju on kordades väiksem kui varasematel F-gaasidel. Eelnõuga täpsustame, millised seadmed tuleb registrisse kanda ja millised on erandid, et vältida ebavajalikku halduskoormust. Näiteks vabastatakse registrisse kandmise [kohustusest] väikesed ja hermeetiliselt suletud seadmed, nagu eluruumides olevad soojuspumbad ning lahustid. Registriandmete kvaliteet on omakorda eeldus keskkonnariskide ennetamiseks ja kasvuhoonegaaside inventuuri koostamiseks. 

Kolmandaks tugevdame eelnõuga vastutussüsteemi juhtudel, kui rikutakse fluoritud kasvuhoonegaasidele ja osoonikihti kahandavatele ainetele [kehtestatud] keskkonnanõudeid. Ebaseadusliku tootmise, impordi ja ekspordi, kasutamise või turule laskmise eest on ette nähtud rahalised sanktsioonid, mis lähtuvad rikkumisega seotud aine või seadme turuväärtusest. Turuväärtusest [lähtumine] võimaldab tagada, et karistus on proportsionaalne rikkumise majandusliku mõjuga, ning aitab vältida olukordi, kus sanktsioon ei täida heidutavat eesmärki. Korduvatele rikkujatele on karistused rangemad. See on vajalik, et vältida keskkonnaõiguse süstemaatilist eiramist ja ebaausat konkurentsi. Alternatiivseid külmaaineid kasutatakse Euroopa Liidus juba laialdaselt ja on oluline, et selliste seadmetega tegelevad ainult pädevad spetsialistid, kes tagavad seadme paigalduse ja hoolduse ning selle kasutamise ohutuse. 

Kokku võttes, loome seadusega selge ja pädeva raamistiku, mis toetab osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud kasvuhoonegaaside järkjärgulist vähendamist ning suunab meid väiksema mõjuga alternatiivide poole. Palun seda eelnõu toetada! Aitäh!

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Järgmisena kuuleme juhtivkomisjonis toimunud arutelu [tutvustust]. Palun ettekandjaks keskkonnakomisjoni liikme Hanah Lahe!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Head kuulajad! Tutvustan teile selle eelnõu arutelu komisjonis. Keskkonnakomisjon käsitles seda eelnõu 15. jaanuaril. Komisjoni liikmetest olid kohal Jüri Jaanson, Lauri Laats, Hanah Lahe, Tiit Maran, kolleeg Mait Klaassenit asendas Eero Merilind, ja Tarmo Tamm. Puudusid Rain Epler, Züleyxa Izmailova ja Andres Metsoja. 

Küsimusi eelnõu kohta oli mitmeid. Suurem osa nendest olid tehnilised, nagu on ka see eelnõu. Näiteks küsis komisjoni juht, kas Elektrilevi ja Elering on eelnõu kooskõlastanud. Tarmo Tamm küsis F-gaaside illegaalse turu kohta. Tiit Maran uuris propaani lekkeriski kohta ja Lauri Laats küsis F-gaaside emissiooni kohta, täpsemalt selle kohta, kuidas see eelnõu [aitab kaasa] nende emissiooni kiiremas tempos vähendamisele. Veel küsiti soojuspumpade kohta ja kutsetunnistuste uuendamise kohta. Saime kõikidele küsimustele ammendavad vastused. Küsimustele vastasid Kliimaministeeriumi välisõhu osakonna juhataja Heidi Koger ja nõunik Kaidi Kiil. Komisjoni liikmed otsustasid konsensuslikult võtta eelnõu täiskogu päevakorda 21. jaanuaril ehk täna, teha ettepaneku esimene lugemine lõpetada ning määrata juhtivkomisjoni esindajaks minu, Hanah Lahe. See on kõik. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Peeter Ernits, palun! 

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Nagu ma aru saan, on see lihtsalt Euroopa [Liidu] ühe või mitme määruse asendamine uue määrusega. Teatavasti tuleb need üle võtta – lõuad pidada ja edasi teenida. Seal ei ole võimalik midagi muuta. Minu küsimus on, et mida te siis komisjonis arutasite, kui vabadus määruse rakendamisel on olematu. Kas ainult küsiti, mida see tähendab, või oli ka mingi sisuline arutelu? See on selge, mis need F-gaasid on. Aga mida arutada, kui ei olegi võimalik arutada? Sain ma õigesti aru?

Suur tänu selle küsimuse eest! Ei, te ei saanud õigesti aru. Ma vabandan, kui minu ettekandest [jäi mulje], et sisulist arutelu ei olnud. Tegelikult on vastupidi, arutelu oli väga sisuline. Ma arvan, et aja kokkuhoiu huvides ei ole protokolli sõna-sõnalt ettelugemine tarvilik. Kui teil on mõni täpsustav küsimus, siis ma kindlasti saan sellele tagantjärele vastuse saata. Mis puudutab seda määrust, siis see seadus loob ühenduse määruse ja meie atmosfääriõhu kaitse seaduse vahel. Näiteks üks teema, mille üle me arutlesime, oli bürokraatia vähendamine. Selle nõude on Eesti sellesse eelnõusse sisse toonud, et ettevõtjate koormust vähendada. Kutsetunnistuste üle oli veidi pikem arutelu. Oli veel punkte, mida me väga sisuliselt käsitlesime. Ei saa olla nõus [väitega], et polnud mõtet arutada. Eelnõu on tegelikult päris mahukas.

Peeter Ernits, teine küsimus, palun!

Aitäh, hea juhataja! Ma olen seda protokolli lugenud, aga komisjonide [protokollid] ei pruugi kajastada kõike seda, mida [istungil] räägiti. Ma küsin niimoodi, et kas see protokoll – seda saab lugeda, mulle ei ole vaja seda saata – kajastab seda, mida te seal teie enda meelest arutasite, või ei ole selles mingeid asju kajastatud või ei ole selles kajastatud seda, mida istungil tegelikult arutati.

Aitäh selle küsimuse eest! Ma saan rääkida oma sõnavõttudest komisjonis. Need on kõik väga kenasti protokollitud. Ma olen päris kindel, et ka minu kolleegide sõnavõtud on samamoodi [protokollitud]. Meil on keskkonnakomisjonis väga töökad ametnikud, kes protokolli tegemise eest vastutavad, ja ma olen kindel, et nad märgivad üles kõik, mida öeldakse.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja Eesti 200 fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Tarmo Tamme. Palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Eesti 200 jaoks ei ole kliimapoliitika ja majanduspoliitika kaks vastandlikku suunda. Need on ühe ja sama tuleviku kaks külge. Just sellistest arusaamadest lähtub ka eelnõu, mida me täna arutame. See eelnõu ei ole ainult keskkonnakaitse eelnõu, vaid ka targa majanduse ja vastutustundliku kliimapoliitika eelnõu. 

Alustan kliimast ja keskkonnast. Fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavad aineid on väikeses koguses, kuid nende mõju kliimale on ebaproportsionaalselt suur. Kui me tahame olla kliimaeesmärkide poolest tõsiseltvõetav riik, on [vaja] tarku [otsuseid] ja regulatsioone, millel on väga suur mõju. See eelnõu viib Eesti õiguse kooskõlla Euroopa Liidu uute määrustega ning aitab päriselt vähendada nende ainete kasutamist ja heidet. See ei ole formaalne linnuke[, mis näitab, et oleme] rahvusvahelised kohustused täitnud, vaid reaalne panus kliimaneutraalsemasse majandusse. Eesti 200 jaoks on oluline, et kliimapoliitika ei oleks loosunglik, vaid tehniliselt täpne ja tulemuslik. Seda see eelnõu ka teeb. 

Aga majandusest. Keskkonnareeglid toimivad ainult siis, kui need on ausad ja [kehtivad] võrdselt kõigile. Seni on Euroopa Liidus olnud probleem, et rikkumiste eest määratavad karistused on olnud liikmesriigiti väga erinevad. See on loonud olukorra, kus aus ettevõtja on halvemal positsioonil kui reegleid eirav ettevõtja. Eelnõus seotakse karistused, mida [kohaldatakse] raskemate rikkumiste eest, ebaseadusliku kauba turuväärtusega. See tähendab, et rikkumine ei ole enam majanduslikult kasulik, aus konkurents on paremini kaitstud ja turg muutub läbipaistvamaks. Eesti 200 usub, et puhas majandus ja aus konkurents käivad käsikäes. Selline regulatsioon toetab innovatsiooni, mitte ei lämmata seda. 

Oluline on ka investeerida inimeste oskustesse ja ohutusse. Eelnõuga uuendatakse fluoritud kasvuhoonegaasidega ja nende alternatiividega töötavate inimeste pädevusnõudeid. See on oluline, sest see ei tähenda ainult uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, vaid ka vajadust uute oskuste ja teadmiste järele. 

Oluline aspekt on ka halduskoormuse vähendamine. Eesti 200 on korduvalt rõhutanud, et riik peab olema tark, mitte suur. Ka selles eelnõus on seda põhimõtet järgitud. Näiteks vabastatakse väikese ainemahuga ja hermeetiliselt suletud seadmed registreerimiskohustusest. Samuti kaotatakse nõuded ainetele ja lahendustele, mida Eestis praktiliselt ei kasutata. 

Eesti 200 näeb tulevikku, kus kliimapoliitika toetab majanduse arengut, ettevõtlus on puha, aus ja innovatiivne ning riik loob selged ja mõistlikud reeglid, mitte segadust. See eelnõu liigub just selles suunas: see on tasakaalus, läbimõeldud ja tulevikku vaatav. Seetõttu toetame seda eelnõu ja kutsume ka teisi üles seda toetama, mitte ainult keskkonna pärast, vaid ka Eesti majanduse ja konkurentsi pärast. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 778 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 4. veebruar kell 17.15.

Liigume edasi. Tänane kümnes päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse täiendamise seaduse eelnõu 780 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalminister Karmen Jolleri. Palun!

Tere, hea istungi juhataja! Head kolleegid Riigikogus! Head Eesti inimesed! Ma esitlen teile eelnõu, mis kirjeldab erinevaid ohjeldusmeetmeid, mida tegelikult on juba ammu Eesti tervishoius, näiteks intensiivraviosakondades ja kiirabis, rakendatud olukordades, kus inimene tingitult oma terviseseisundist ei ole adekvaatne ja võib muutuda agressiivseks.

Seni on seadus puudutanud seda teemat ainult psühhiaatrilise abi kontekstis, aga me kõik teame, et ka füüsilised haigused võivad vahel põhjustada näiteks teadvuse hägustumist, mis häirib inimese arusaamisvõimet ja mõjutab tema reageerimisviise. Senini ei ole seaduses selliseid olukordi reguleeritud ja on olnud hall tsoon. Tervishoiutöötajad on olnud aeg-ajalt ilma õigusliku aluseta sunnitud rakendama ohjeldusmeetmeid ja seda loomulikult eelkõige inimese enda ja ka teda ümbritsevate inimeste turvalisuse huvides. Nüüd antakse kindlad reeglid ja loodakse raamistik. Eesmärk on anda meedikule õigus vajaduse korral rakendada ohjeldusmeetmeid. Loomulikult peab see olema viimane abinõu, [mida kasutada siis,] kui on aru saada, et inimene näiteks ei mõista juttu. On oluline, et neid meetmeid rakendataks võimalikult lühiajaliselt ja inimese väärikust arvestades. 

Ohjeldusmeetmed võivad olla füüsilised ja farmakoloogilised ehk ravimitega tekitatud. See tähendab seda, et kui inimene näiteks ärkab narkoosist ja tal on narkoosijärgne segasusseisund, võib tema käed kinni siduda, juhul kui ta hakkab veenikanüüli või midagi muud, hingamisaparaadi toru, välja tõmbama. Selleks on kasutusel spetsiaalne varustus – suvalist nööri või rihma ei tohi kasutada –, millel on polster ja mis on turvaline. Selline inimene peab olema ka tervishoiutöötaja jälgimise all, näiteks ei tohi teda üksi eraldi ruumi jätta. Neid niinimetatud farmakoloogilisi meetmeid tohib kasutada ainult siis, kui need on raviskeemi osa ja arst on need määranud. Õde neid iseseisvalt kasutada ei tohi. Õde võib iseseisvalt rakendada füüsilisi ohjeldusmeetmeid, aga kindlasti tuleb sellest esimesel võimalusel informeerida arsti, kes kinnitab, et see on vajalik. Tähtis on ka see, et ohjeldusmeetmete rakendamine oleks korrektselt dokumenteeritud.

Ma rõhutan ka seda, et üldhooldekodudes osutatav õendusabi ei kuulu sinna alla, samuti ei kuulu sinna alla statsionaarne õendusabi, sest seal ei ole arsti, kes kinnitaks nende meetmete asjakohasust. Samuti ei kuulu sinna alla ka kinnipidamisasutustes osutatav tervishoiuteenus. 

Nagu ma ütlesin, tuleb ohjeldusmeetmete [rakendamine] lõpetada niipea kui võimalik. Kui inimese mõistus on jälle selge, tuleb kasutatud [varustus], näiteks spetsiaalsed pehmed rihmad, võimalikult kiiresti eemaldada. See on lihtsalt üks näide. Tegelikult on neid ohjeldusmeetmeid loomulikult rohkem. 

Rõhutan veel kord: eesmärk on turvalisus, eelkõige patsiendi turvalisus, aga loomulikult ka tervishoiutöötajate ja teiste ümbritsevate inimeste turvalisus. Eesmärk on tagada õigusselgus senises hallis õigusruumis. Ja kindlasti on ka oluline, et kõik dokumenteeritaks ja oleks piisav järelevalve. Seadus, juhul kui te selle vastu võtate, hakkab kehtima 2026. aasta juulis. Minu poolt on kõik. Kui on küsimusi, siis vastan hea meelega.

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on vähemalt üks küsimus. Irja Lutsar, palun!

Aitäh, lugupeetud minister, ettekande eest! Lugupeetud eesistuja! Ma oleksin väga tänulik, kui sa korra meelde tuletaksid, kuidas on alaealistega, nendega, kes on nooremad kui 18. Kuidas nendele see seadus kohaldub ja kas nende puhul on ka mingisuguseid eripärasid?

Aitäh! Eks ta kohaldub samamoodi, aga on oluline, et lapsevanemaid teavitatakse sellest esimesel võimalusel. Tegelikult teavitatakse ka täiskasvanu lähedasi, kui nende andmed on haiglal olemas.

Urve Tiidus, palun! 

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Lugesin eelnõu ja saan sellest aru niimoodi, et nende ohjeldusmeetmete rakendamisel tehakse väga palju kaalutlusotsuseid. Kas need inimesed, kes selle seaduse jõustudes hakkavad seda tööd tegema ja neid meetmeid rakendama, saavad ka mingit eraldi koolitust, et need otsused oleksid õiged?

Aitäh küsimuse eest! Selleks ei ole vaja eraldi koolitust, sest see on arstiõppe ja õeõppe normaalne osa.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma olen selle seaduse nii-öelda üle rea läbi vaadanud. Mõned kolleegid, keda siin praegu ei ole, on mures olnud: kas see tähendab, et kui sa lähed arsti juurde, siis ühel hetkel teeb doktor sulle rahustava süsti? Ega see ometi seda ei tähenda? Näiteks tulen teie kui perearsti juurde ja te teete mulle rahustava süsti.

Aitäh! Esiteks, see ei kehti kindlasti perearsti juures, see kehtib ainult haiglates, kiirabis ja vältimatu abi tingimustes. See on üks asi. Ja teiseks, rahustav süst tehakse inimesele tema nõusolekul, kui ta on adekvaatne. [Need meetmed on vajalikud siis,] kui inimene hakkab märatsema ja see märatsemine on talle endale ja teistele ohtlik. Ma tõin välja, et selline agressiivsus ei pruugi olla ainult psüühilise haiguse tulemus, vaid võib olla ka füüsilise haiguse tulemus. Eelkõige inimese enda ohutuse huvides on vaja teda ohjeldada. Seda, milline meetod valida – rahustav süst või käte kinnisidumine või mõni muu liikumisvõimet piirav [meede] –, peab otsustama arst või õde. Õde süsti [tegemise üle] ei otsusta, aga ta võib otsustada[, kas on vaja kasutada] füüsilisi piiramisvõtteid. Seda, et inimene suvaliselt ilma tõsise ja väga hoolika kaalutluseta maha surutakse ja talle rahustit süstitakse, juhtub ainult filmides. Eesti Vabariigis seda ei juhtu.

Peeter Ernits, palun!

Aitäh! Ei kavatsenud siia üldse tulla, aga vaatasin, et kedagi teist ei ole. See on hea uudis, et kellelegi niisama süsti ei tehta. Aga [küsin] laiemalt: kuidas varem, enne seda seadust hakkama saadi? Need probleemid on ju igavesed, need on varem ka olnud.

Aitäh! Kõik ei olnud saalis, aga vähemalt Peeter Ernits tuli saali. Aitäh! Jah, tõepoolest, varem saadi ka hakkama, kogu aeg on hakkama saadud, aga lihtsalt seni polnud seadust. Arstid ikka tegutsevad patsiendi huvides ja kui nad näevad, et patsient on ohtlik, siis aidatakse patsienti. Arstide ja arstide liidu tagasiside oli väga tunnustav. Arstid ise on tõstatanud vajaduse seda seadust muuta või õigemini see seadusesäte tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse sisse viia. Seda vajadust on esile toonud ka õiguskantsler. Nii et küsimus on igati asjakohane. See, et lõpuks ometi saab see hall ala ära reguleeritud, ma arvan, on ainult hea.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Riigikogu sotsiaalkomisjonis toimunud arutelu palun siia Riigikogu kõnetooli tutvustama sotsiaalkomisjoni esimehe Signe Riisalo. Palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Head kolleegid! Kõigepealt arutati eelnõu esmaspäeval, 12. jaanuaril käesoleval aastal. Ütlen kohe ära, et tehti konsensuslikult sellised otsused, mis puudutavad [eelnõu] tänasesse täiskogu päevakorda panemist ja juhtivkomisjoni esindaja määramist – [komisjoni esindan mina]. Tehti ka ettepanek esimene lugemine lõpetada, see oli ainuke otsus, mis ei olnud konsensuslik: 8 komisjoni liiget oli poolt, 1 oli vastu ja 1 jäi erapooletuks. 

Nendest aruteludest, mis komisjonis toimusid, toon välja mõned markeeringud. Väga hea, et minister rääkis eelnõu tutvustades sellest, kuidas on õendusteenuse ja õendusabi puhul. Tegelikult on sotsiaalvaldkonnas selliseid asutusi veel, näiteks erihoolekande[asutus] ja kinnine lasteasutus, kus inimesed ööpäevaringselt elavad ja kus on kõrgendatud risk nende inimeste seisundist ja diagnoosidest tulenevalt ning kus võivad sellised episoodid aset leida, mis inimest ennast ja tema ümber olevaid teisi inimesi ohustavad. 

Aga see eelnõu tõepoolest sotsiaalhoolekande valdkonna regulatsioone ei täienda ega täpsusta, ja see ei laiene sotsiaalhoolekandesse. Tegelikult on paralleelselt koostamisel ka erihoolekande ja kinnise lasteasutuse teenuse ümberkorraldamise [muudatused], kus teenusmudelite ümberkujundamisel käsitletakse ka kõiki neid vajalikke ohjeldusmeetmeid. 

Teine teemade plokk, mis minu hinnangul oli samuti hästi oluline, puudutas sedasama teovõimet ja otsustusvõimet. Kõnealune eelnõu juhindub otsustusvõimest ehk [sellest, kas] inimene saab aru, adub situatsiooni ja suudab teha otsuseid. See ei ole seotud teovõimega. Otsustusvõime võib olla, aga võib ka ajutiselt puududa nii alaealisel, täisealisel kui ka piiratud teovõimega täisealisel inimesel. Kõnealune eelnõu räägib puhtalt ja pelgalt otsustusvõimest ja sellest hetkest, kui [olukord] vajab sekkumist, sest inimesel endal puudub selgus ümbritseva ja iseenda olukorra suhtes, ja kõrvalseisjad peavad kaalutlusotsuseid omal vastutusel vastu võtma. Need teemad on kindlasti üliolulised, eeskätt seeläbi, et seadus sõnaselgelt sätestab, et lähedasi – lapsevanemat, kes on [lapse] eestkostja, ka täisealistel eestkostetavatel on eestkostjad, ülejäänud patsientidel on lähedased pereliikmed – tuleb võimalikult kiiresti informeerida nendest episoodidest, kus ohjeldamised on aset leidnud. 

Irja Lutsar küsis üle selle küsimuse, mis puudutab spetsiifiliselt lapsi või alaealisi. Tegelikult oli diskussioon komisjonis mõnevõrra pikem. Me ju teame, et mõnele lapsele ei meeldi vaktsiini tegemine, hambaarsti juures käimine – mismoodi siis sellisel juhul käituda? Ohjeldusmeetmed kindlasti ei ole selleks, et lastele tavapäraseid meditsiiniprotseduure teha. Selleks on tarvis oskuslikku veenmisjõudu, rahulikku lähenemist ja natukene aega, et lastele see protseduur selgeks ja vastuvõetavaks teha. 

Arutleti ka selle üle, et osa ravimeid võib inimeses segasust, ärevust ja agressiooni tekitada. Sellisel juhul on kindlasti vaja raviplaan üle vaadata, sest tõenäoliselt on tegemist ebasobiva ravimiga ja [raviplaani] tuleb muuta. Aga muudes küsimustes on raviplaani järgimine ohjeldusmeetmete [rakendamise] ajal jätkuvalt kohustuslik, inimene ei saa muust abist ilma jääda ajal, kui on vaja ohjeldusmeetmeid rakendada. 

Üks komisjoni liige uuris ka seletuskirjas toodud kommentaari kohta. Eesti Õdede Liit tõi välja, et on siiski vaja koolitusi ja miinimumnõudeid. Ministeeriumi esindaja vastas, et jah, juhendeid on tarvis, aga need juhendid on tegelikult tervishoiuteenuste osutajatel suuresti olemas. Ka koolitusi võib vaja olla, aga [koolituste tegemine] ei ole riigi ülesanne, vaid tervishoiuteenuse osutaja kvaliteedi tagamise küsimus. Ta peab ise vastutama nii nende spetsiifiliste juhendite väljatöötamise ja koostamise eest kui ka personali pädevuse tagamise eest. Ka minister täna ütles, et see pädevus tekib juba ülikooliõpingute ajal, kui tudengid neid juhiseid saavad. 

Laias laastus oli see kogu komisjonis peetud arutelu. Mul on veel öelda viimane otsus: muudatusettepanekuteks [on aega] kümme tööpäeva. Mul on tunne, et meil komisjonis on ka veel mõned täpsustused, mis sellesse eelnõusse võivad tulla. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 780 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 4. veebruar kell 17.15. Tänane Riigikogu istung on lõppenud.