Tere päevast, väga lugupeetud Riigikogu liikmed! Avan Riigikogu täiskogu kolmapäevase istungi. Kohaloleku kontroll, palun!

Kohalolijaks registreerus 83 Riigikogu liiget, puudub 18. 

Head kolleegid, enne kui jõuame eelnõude ja arupärimiste üleandmise juurde, üks oluline informatsioon. Nimelt, Riigikogu 33 liiget on esitanud umbusaldusavalduse nõude regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrasele. Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 56 lõike 1 punktile 2 ja lõikele 2 on Riigikogu esimees täiendanud homse, 22. jaanuari istungi päevakorda selle nõude aruteluga. See toimub teise päevakorrapunktina, homme teise päevakorrapunktina.

Aga nüüd, head kolleegid, eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Rain Epler, palun!

Aitäh, härra juhataja! Head kolleegid! Me hakkame täna siin mõne aja pärast arutama otsuse eelnõu uurimiskomisjoni moodustamiseks. Ma ütleks, et see on Eerik-Niiles Krossi poolt välja mõeldud selline poliittehniline eelnõu. Kuigi komisjon moodustatakse õilsatel eesmärkidel uurida Venemaa mõjutustegevust, siis eelnõu ise on, ma ütleksin, huvitav pehmelt öeldes.

Loomulikult tuleb mõjutustegevust uurida, aga näiteks on koalitsioonijõududega juba komisjonis tagasi lükatud ettepanek uurida ka seda, kas on tehtud ebaseaduslikku äri Venemaaga ja ka seda, kas see ebaseaduslik äri on toetanud Venemaad sõjas Ukraina vastu. See on näiteks koalitsiooni häältega õiguskomisjonis tagasi lükatud.

Lisaks on öeldud, et moodustame selle uurimiskomisjoni võrdsetel alustel, andes igale koalitsioonierakonnale kaks kohta ja opositsioonierakonnale ühe koha. Ja jälle vastavasisuline ettepanek, mis ütleks, et teeme võrdsetel alustel tõepoolest, kõik Riigikogus olevad erakonnad saavad seal ühe koha ja siis uurimegi, sest koalitsioon ja opositsioon on sellised ujuvad ja volatiilsed mõisted.

Sellega seoses annan ma üle meie fraktsiooni nimel eelnõu, millega me ütleme, et uurigem Eesti huve kahjustavat mõjutustegevust Eestis, mis on lähtunud Venemaalt või mõnest muust välisriigist või on lähtunud mingisugustest organisatsioonidest. Mõelgem siin kas või sellele, et jätkuvalt on surve juhuenergeetika arendamisele jne. Ja lisaks teeme selles eelnõus ettepaneku, et teemegi tasakaalustatud uurimiskomisjoni, kus on esindatud võrdselt kõik Riigikogus esindatud erakonnad. Nii et siis saab koalitsioon oma eelnõu tagasi võtta ja minna edasi palju parema eelnõuga. Aitäh!

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Eesti teeb negatiivseid rekordeid sündimuses juba mitmendat aastat, samas kõrvaldame ka rekordeid toiduhindades meie kauplustes. Senimaani on valitsus öelnud, et toiduainete käibemaksu langetamine on liiga kallis ja tõenäoliselt ei jõua meie hindadesse. Olgu nii, aga alustame siis vähemalt olulisematest küsimustest jupiti. 

Seetõttu teevad sotsiaaldemokraadid ettepaneku vähendada käibemaksu 0%-ni nendel kaupadel, mis on lastetoidud ja imikute piimasegud. See kulu riigile võib olla hinnanguliselt circa 5 miljonit eurot ehk mitte väga suur kulu, küll aga oleks see väga oluline sõnum praeguses kontekstis Eesti noortele peredele ja nendele inimestele, kes plaanivad lapsi siia ilma tuua, anda neile kindlustunnet. Loomulikult tähendab see ka seda, et pered võivad siis hoida nende kulude pealt mitusada eurot aastas kokku. Ma tuletan ka meelde, et näiteks piimasegude puhul on ju olukord selline, kus ei ole mitte lihtsalt mugavus, vaid see on tihtipeale vajadus, ehk siis perekonnal on vaja neid piimasegusid osta erinevatel põhjustel. Ma usun, et me kõik võiksime seda tõsiselt kaaluda ja arutada, et selline väikene žest teha, mis oleks väga oluline nendele peredele, kes plaanivad või kellel on väikesed lapsed. Aitäh!

Kalle Grünthal, palun!

Viimasel ajal on prokuratuuri ümber tõusetunud väga suured teemad. Ma tsiteerin siin praegu kahe õigusalase spetsi arvamust. Endine juhtiv prokurör Margus Kurm ütles oma arvamusartiklis, et prokuratuur tuleb laiali saata, sellepärast et maksumaksja raha eest ei ole vaja pidada asutust, mille tegevusest inimesest aru ei saa ning mis käivitab ühiskonnas hirmu ja ebakindlust. 

Teine autoriteet, keda ma tahan tsiteerida ja kelle arvamus on veel karmim, on endise Riigikohtu esimehe, Eestist nimetatud kohtuniku Euroopa Inimõiguste Kohtus Rait Maruste arvamusartikkel Postimehes 13. jaanuaril prokuratuuri tegevuse kohta, mille pealkiri on "Prokuratuuri mentaliteet". Muu hulgas märgib Maruste, et kuigi inimesed on selles asutuses vahetunud, on prokuratuuri mentaliteet jäänud suuresti muutumatuks kahjuks. See on miskipärast võrreldav Nõukogude-aegse asutuse omaga, kui prokuratuur toimetas kolmnurgas – Eestimaa Kommunistlik Partei, Keskkomitee administratiivorganite osakond ja Riiklik Julgeolekukomitee ehk KGB. Selle mentaliteedi nimetus on repressiivsus – karistamatu, vastutamatu repressiivsus. Sellist olukorda ei saa enam lubada ega taluda.

Sellesse eelnõusse, mille ma üle annan, on märgitud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu, millega täiendatakse karistusseadustikku prokuröri poolt kohtumenetluses lubamatu toimingu tegemise paragrahviga. Ja kõik need rikkumised – mitte kõik, vaid osaliselt – on siinsamas eelnõus olemas prokuröride poolt. Aitäh!

Eerik-Niiles Kross, palun!

Hea aseesimees! Head kolleegid! Mul on hea meel anda 68 Riigikogu liikme nimel üle avalduse eelnõu, Riigikogu avalduse eelnõu Iraani rahva toetuseks. On tore, et mida kaugemal kodust on probleemid, seda üksmeelsemad me tundume olema. Aitäh!

Head kolleegid, olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu ühe otsuse eelnõu, kaks seaduseelnõu ja ühe avalduse eelnõu.

Saame minna tänase päevakorra juurde. Päevakorra esimene punkt: Vabariigi Valitsuse algatatud hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 671 kolmas lugemine. Juhin kohe teie tähelepanu, head kolleegid, sellele, et kui me jõuame hääletamiseni, siis selle eelnõu vastuvõtmiseks seadusena on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Avan läbirääkimised. Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! No viimane nädal me oleme siin saalis põnevalt arutlenud, kas mõne seaduse lugemine on halvasti tehtud, kas algatajad on mingi näpuka teinud või komisjon on midagi tegemata jätnud. Nüüd me hakkame arutama ja hääletama kolmandal lugemisel hoiu-laenuühistute seadust. Ja nüüd ei saa küll öelda, et komisjon ei tea ja Riigikogu liikmed ei tea, mis apsud siin on, sest kui EMS-i lähete, siis seal on olemas kiri, kus on kirjutatud kõik probleemid ülesse.  

Me teame väga selgelt, et praegu hoiu-laenuühistute juures on probleeme. On neid probleeme, mida suudetakse lahendada, ja on probleeme, mis on mõjutanud väga selgelt hoiustajate isiklikke rahasid. Aga tegelikkuses me praegusel hetkel tekitame palju suuremat probleemi.  

No alustame aususest. Jah, mõnede hoiu-laenuühistute tegevus on olnud ja on ka täna probleemne. On olnud nõrka juhtimist, ebapiisavate riskide hindamist ja juhtumeid, kus liikmete huvid ei ole olnud piisavalt kaitstud. Neid probleeme ei tohi eitada ega pisendada. Küsimus ei ole selles, kas probleemid on olemas, vaid selles, kuidas riik otsustab neid lahendada. Praegu arutatav eelnõu teeb seda viisil, mis ei kõrvalda riske, vaid loob uusi ja palju suuremaid. 

Eelnõu kohaselt ei ole alates käesoleva aasta 1. oktoobrist hoiu- ja laenuühistutel enam lubatud sõlmida uusi hoiuse- ega laenulepinguid ega pikendada olemasolevaid lepinguid. See tähendab, et kindlal kuupäeval katkeb ühistute senine ärimudel, sõltumata sellest, kas ühistu on alustanud ümberkujundamist või mitte. Sellises olukorras ei kata laenude tagasimaksed hoiuste väljamakseid ning uute hoiuste kaasamine on täielikult välistatud. Tegemist ei ole sujuva üleminekuga, vaid järsu pidurdamisega. Selle paratamatu tagajärg on likviidsusprobleemide süvenemine.  

Siinkohal jõuame kõige ohtlikuma teemani, mida eelnõu sisuliselt ei käsitle – inimeste käitumine. Kui tulevik on õiguslikult ja majanduslikult ebamäärane, kui hoiustamistegevus keelatakse kindlal kuupäeval – rõhutan: selle aasta 1. oktoobril – ning avalikus ruumis on korduvalt öeldud, et ühistupanga jätkamine ei ole realistlik, siis ei ole hoiuste ennetähtaegne väljavõtmine ehk nõndanimetatud pangajooks teoreetiline risk, see on etteennustatav reaktsioon. Tegelikult on see juba mitmel pool ka ilmnenud.  

Eelnõus viidatakse võimalusele pikendada hoiuste väljamaksmist kuni viie aasta võrra. Paberil kõlab see turvaliselt, kuid sisuliselt on see eksitav. Eelnõu enda tähtaegade kohaselt algavad sundlõpetamise menetlused juba 2029. aastal. See tähendab, et viieaastane periood ei ole praktiliselt kasutatav, tegemist on näilise õiguskindlusega, mis ei lahenda tegelikku probleemi. Eelnõu järgi peab ühistu hiljemalt 2029. aasta alguseks otsustama, kas taotletakse ühistupanga tegevusluba. Kui tegevusluba ei ole saadud, esitab Finantsinspektsioon 1. märtsil 2029 sundlõpetamise nõude. Sundlõpetamine järgneb ka siis, kui ühistu on küll teatanud ümberkujundamisest, kuid jätkab hoiustamistehinguid. Kui hoiuste väljamaksmist oleks võimalik pikendada viis aastat alates 2026. aastast, ulatuks see tegelikult ju 2031. aastani, aga sundlõpetamine algab juba 2029. aastal. Seega ei ole viieaastane periood reaalselt kasutatav, see loob näilise õiguskindluse, mitte tegeliku lahenduse.  

Lisaks jäetakse eelnõus mulje, et hoiu-laenuühistutel on mitmeid jätkamisvõimalusi: ühistupangana, krediidiandjana, makseasutusena või tulundusühistuna. Samas jäetakse selgelt välja ütlemata kõige olulisem: kõigi nende variantide eelduseks on hoiuste täielik väljamaksmine, see tähendab ligikaudu 100 miljoni euro väljavoolu sektorist. Ilma kapitali ja likviidsuseta ei ole aga võimalik jätkata üheski uues vormis. Seega ei ole sundlõpetamine või pankrot erandlik stsenaarium, vaid loogiline ja etteprognoositav lõpptulemus. 

Siin jõuamegi põhiküsimuseni, kelle arvelt seda reformi tehakse. Minu suurim mure on, et selle seaduse tulemusena võivad paljud inimesed, tavalised hoiustajad, jääda osaliselt või täielikult oma rahast ilma, mitte seepärast, et nad oleksid käitunud vastutustundetult, vaid seepärast, et riik valis probleemi lahendamiseks vale tee.  

Kui probleem on olnud järelevalves, riskide varajases märkamises ja sekkumise vähesuses, siis loogiline lahendus ei ole kogu sektori ärimudeli sulgemine. Loogiline lahendus on anda Finantsinspektsioonile rohkem õigusi, tugevam mandaat ja paremad tööriistad kontrollimiseks ning sekkumiseks. Probleeme tuleb lahendada seal, kus need tekivad, mitte tagantjärele ja kollektiivse karistusena.  

Hasartmängumaksu puhul küsisime alati, kas riik eesmärgiga kaalub üles ühiskondliku kahju. Sama küsimus tuleb esitada ka hoiu-laenuühistute seaduse puhul. Kui tulemuseks on inimeste hoiuste kadumine ja usalduse murenemine, siis tuleb ausalt küsida, kas me teeme seda kõike uuesti, ainult teises vormis ja uute kannatajatega.  Tegelikult tuleks esimese asjana suurendada Finantsinspektsiooni õiguseid hoiu-laenuühistute järelevalves, et vähendada hoiustajate riski, aga selle seadusega hoopis likvideeritakse Eestis üks ettevõtlusvorm. Eelnõu rakendussätted ei võimalda hoiu-laenuühistutel tegelikult jätkusuutlikult tegutseda kuni 2029. aastani. Viieaastane hoiuste väljamakse võimalus on sisuliselt vastuolus sundlõpetamise tähtaegadega. Liikmete käitumist, likviidsusriski ja pangajooksu mõju ei ole piisavalt hinnatud. Avalikkusele ja ühistute liikmetele jääb eksitav mulje pikast ja turvalisest üleminekuperioodist, mida eelnõu tegelikult ei võimalda. See ei ole korrastamine, see on kontrollitud seiskamine, mille tagajärjed kantakse liikmete ja hoiustajate õlgadele.  

Kui teile tundub, et 100 miljonit on väike raha, siis ma küsin, kas me ikka ühte ja sama asja teeme. Me teisipäeval alustasime ühe seaduse parandamist. Uskuge mind, kui 1. oktoober sellel aastal keelatakse nendel hoiu-laenuühistutel praktiliselt igasugune tegevus ja 100 miljonit on vaja välja maksta hoiustajatele ja samas on need välja laenatud, on see tuulepargid, päikesepargid, kinnisvara, siis mitte kusagilt ei ole võimalik seda raha samal hetkel kätte saada.  

Ma arvan, et praegu oleks õige aeg see kolmas lugemine tegelikkuses vastu hääletada ja uuesti sellesse süveneda …

Aitäh!

… sest ministeeriumiametnikud meile seda ei rääkinud, aga rahanduskomisjoni liikmed …

Aitäh, hea kolleeg!

… saavad selle hoiatustele pilku peale panna, sest see on EMS-is üleval. Aitäh! 

Aitäh! EKRE fraktsiooni nimel Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Ma ei hakka pikalt rääkima ega kordama üle neid argumente, mille ma esitasin eelnõu teise lugemise ajal peetud kõnes. Aga ma lühidalt markeerin siiski uuesti ära, et kõnealuse eelnõu puhul on jällegi väga tõsine kahtlus, kas see on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega või mitte. Eriliselt tuleks sellele küsimusele tähelepanu pöörata ka Vabariigi Presidendil, kui see seadus peaks saama täna siin vastu võetud. 

Küsimus on lihtsalt selles, kas ettevõtlusvabaduse piirang, mida eelnõu ette näeb, on kooskõlas põhiseadusega, ja täpsemalt, kas see piirang on reaalselt vajalik. Teatavasti selleks, et põhiseaduslike õiguste riived oleksid põhiseaduspärased, peavad need olema mitte ainult sobilikud, vaid ka vajalikud ja sealt edasi proportsionaalsed. 

Mina väidan ja mitmed teised väidavad, kes on avalikus arutelus sel teemal ka sõna võtnud, et sama eesmärki – head eesmärki, mida ju keegi ei vaidlusta – tagada hoiustajate huvide kaitse oleks võimalik saavutada palju vähem seda põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse põhiõigust riivavate meetmetega, muu hulgas tõhusama järelevalvega hoiu-laenuühistute tegevuse üle. Samuti künniste seadmisega läbi selle, et need hoiu-laenuühistud saavad opereerida ainult teatud liikmete arvu puhul või kaasata ainult teatud mahus hoiuseid. 

Kuna kumbagi nendest meetmetest pole tõsiselt võetavalt kaalutud, et hinnata, kas nendega oleks võimalik saavutada kas täielikult või vähemalt olulises osas sama eesmärk, mida saavutatakse praegu palju rohkem riivavate meetmete kehtestamisega, see juhatabki meid arusaamiseni, et pole välistatud, et tegemist on põhiseadusvastase eelnõuga. 

Selle tõttu mina kutsun mitte selle eelnõu poolt hääletama, aga kui see siiski vastu võetakse, siis presidenti hindama väga tõsiselt, kas seda on võimalik välja kuulutada või mitte. Aitäh!

Aitäh! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Annely Akkermann, palun!

Tere päevast, austatud juhataja! Head kolleegid! Hoiu-laenuühistuse seaduse need muudatused tugevdavad hoiustajate kaitset. Selle seaduse eesmärk on kaitsta hoiustajate varalisi õigusi senisest tõhusamalt ja tagada raha hoiustavate ettevõtjate tegevuse üle efektiivsem finantsjärelevalve. Vajadus hoiustajate tugevama kaitse järele tuleb elu reaalsusest. Hoiustajad on viimastel aastatel kaotanud või kaotamas kahes pankrotiprotsessis miljoneid eurosid. Kui pank läheb pankrotti, saavad hoiustajad oma raha kuni 100 000 euro ulatuses tagasi, aga kui hoiu-laenuühistu läheb pankrotti, võivad hoiustajad oma rahast ilma jääda. Ja just selle probleemi lahendamiseks neid muudatusi teeme. 

Praktika on nende pankrotiprotsesside puhul näidanud, et liikmed ei suuda teostada piisavat järelevalvet hoiu-laenuühistu juhtkonna tegevuse üle ja riik peab selles neile appi tulema. Praegu toimivad paljud hoiu-laenuühistud sisuliselt nagu pangad – kogutakse hoiuseid ja makstakse intresse –, kuid ilma pankadele kehtiva järelevalve ja tagatiseta. See on loonud olukorra, kus paljud heausksed hoiustajad ei pruugi endale teadvustada, et erinevalt pankadest ei ole ühistutes hoitavad hoiused riiklikult tagatud ja liikmed peaksid ise järelevalvet teostama nende üle, kelle kätte nad on oma hoiused usaldanud. 

Eesti hoiu-laenuühistute 12 000 liikmel on ühistutes ligi 100 miljoni euro väärtuses hoiuseid. See on väga paljude inimeste väga suur raha, mille hoidmine vajab riigipoolset järelevalvet. Eesti Panga andmete kohaselt tegutses Eestis viimati 12 hoiu-laenuühistut, veel umbes kaks aastat tagasi oli neid 21, mis tähendab, et vahepeal on üheksa ühistut oma tegevuse peatanud või lõpetanud.

Seadusemuudatuse põhimõte on lihtne. Kui ühistu soovib edaspidi hoiuseid kaasata, peab ta oma tegevuse ümber kujundama ning alluma Finantsinspektsiooni järelevalvele. Finantsinspektsiooni järelevalvele allumine tagab ka hoiustele riikliku kaitse. Ühistud, kes seda ei soovi või ei suuda, saavad jätkata muude finantsteenustega, näiteks laenude andmise või makseteenustega, kuid ilma hoiuseid kaasamata. 

Ma palun lisaaega.

Jaa, teil on veel kaks minutit järgi, aga kolm minutit lisaks.

Hoiustajate varaliste õiguste kaitse, finantsstabiilsus ja tõhus järelevalve on kaalukad üldised huvid. Eelnõu põhieesmärk ongi viia hoiuste kaasamine Finantsinspektsiooni järelevalve alla pangaloa kaudu või lõpetada hoiu-laenuühistutel hoiuste vastuvõtmine, parandades läbipaistvust ja vähendades väärarusaama, justkui oleks hoiu-laenuühistute hoiused riiklikult tagatud. Regulatsioon võimaldab soovitud eesmärkide poole liikuda, seetõttu on sobiv vahend hoiustajate kaitse ja tõhusa järelevalve eesmärgi saavutamiseks. 

Valitud lahendust on võimalik pidada sobivaks. Vähem piiravad variandid on läbi kaalutud, kuid need ei ole eesmärgi saavutamiseks sama tõhusad ja seetõttu ongi valitud selles seaduseelnõus praegu kirjeldatud vahendid ja peetud neid vajalikuks. Arvestades pikka üleminekuaega, alternatiivsete tegutsemisvormide valiku võimalust, ei ole põhitegevuse riive eesmärkide, mis on hoiustajate kaitse ja finantsstabiilsuse tagamine, suhtes ülemäärase kaaluga. Seetõttu on võimalik valitud lahendust pidada mõõdukaks. 

Otsuse, kuidas jätkata, peab hoiu-laenuühistu tegema 2027. aastaks. Seadusemuudatus jätab ühistute liikmetele veel aega nii otsustamiseks kui ka tegevuse ümberkorraldamiseks. Täna on aega piisavalt. Aitäh! See on minu poolt kõik.

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 671 lõpphääletus. Saalikutsungi järel me sõna teeme. 

Head kolleegid, juhin veel kord teie tähelepanu sellele, et selle eelnõu vastuvõtmiseks seadusena on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus ehk vähemalt 51 poolthäält. Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 671. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 52 Riigikogu liiget, vastu 20, erapooletuid 0. Eelnõu 671 on seadusena vastu võetud. 

Oleme esimese päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud ja jõudnud teiseni. Vabariigi Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 688 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Madis Kallas, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head kuulajad ja vaatajad! Kohalike omavalitsuste korralduse seadus ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus on üldprintsiibis kindlasti tervitatav ja positiivne, aga ma siiski sooviksin peatuda kahel punktil lühidalt. 

Esmalt see, et uue suunana rõhutatakse kohalike omavalitsuste rolli kohaliku ettevõtluskeskkonna arendamisel, sätestatakse kohustus näha kohaliku omavalitsuse arengukavas ja maakondlikus arengustrateegias ette vajalikud ettevõtluskeskkonna arengusuunad ja vajadused. See on kindlasti oluline ja märgiline muudatus, aga meil on peamine murekoht seotud sellega, et seda ette valmistades oli kindel plaan ka selleks rahalisi ressursse eraldada või täiendavaid meetmeid luua. Me soovime kindlasti järgmiste nädalate ja kuude jooksul näha, kas selle seaduse vastuvõtmisele järgnevad ka konkreetsed sammud, mis aitavad luua erinevaid meetmeid või aitavad sinna täiendavat rahastust leida, et kohalikud omavalitsused ka sisuliselt saaksid selle teemaga edasi tegelda. 

Teise olulise märksõnana ma tooksin välja selle, mis puudutab püsiasustusega väikesaarte seadust ning seal olevat püsielaniku definitsiooni. Hetkel on selles seaduses kirjas järgmine lõik. Püsielanik on isik, kes alaliselt ja peamiselt elab väikesaarel ja kelle elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse väikesaarel asuva asustusüksuse täpsusega. Kui täna seadus vastu võetakse, siis muutuks see järgnevalt ehk püsielanik on isik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on väikesaarel. Ehk ajalukku kaoks sõnapaar alaliselt ja peamiselt väikesaarel elav inimene.

Ma isiklikult mõistan hästi, miks selline muudatus on vaja ellu viia, ja sellele on viidanud ka õiguskantsler. Nimelt oli alalise ja peamiselt [väikesaarel] mõistet seni sisuliselt võimatu kontrollida ja sisustada. Toon konkreetse näite. Kui näiteks väikesaarel on sissekirjutusega 27 inimest, aga aastaringselt ehk püsivalt ja alaliselt elab seal viis inimest, siis nende inimeste staatus saare, kohaliku omavalitsuse ja ka riigi julgeoleku ning päästevõimekuse koha pealt on täiesti erinevad. 

Seda on arutatud juba aastakümneid, kuidas seda lahendada, ja ega väga häid ja mõjusaid ideid ei ole välja pakutud. Mis on aga minu sõnavõtu mõte? Saarte elanikud on pöördunud nii minu kui, ma arvan, teist paljude poole, et püsielaniku mõiste sisustamisega peab parlament tegelema edasi ja leidma paremaid lahendusi. Sest hetkel võib olla väikesaartel väga sagedane olukord, kus üle 50% püsielanikest viib saarel vaid loetud suvekuud aastas. Selles valguses on riigil ja kohalikul omavalitsusel tegevusi ning teenuseid äärmiselt keeruline planeerida ning erinevate õiguste andmist kaaluda. Aitäh!

Aitäh teile! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Pipi-Liis Siemann, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid ja istungi jälgijad! Iga Eesti Vabariigis elav inimene elab iga päev mõnes kohalikus omavalitsuses, oma koduvallas või kodulinnas. Seega, kõigi eestimaalaste eluolu mõjutab iga päev see, kuidas kohalik omavalitsus kohalikku elu tõepoolest korraldab, kas seal tehakse kvaliteetseid otsuseid ja tegutsetakse oma elanike parimates huvides ning seaduslikult. 

Kohalik omavalitsus aga tegutseb seaduse alusel. Seadusest saab ta endale nii volitused, pädevuse kui ka suunised, mille alusel oma elanikele parimal viisil head elukeskkonda ja kvaliteetseid teenuseid pakkuda. Õiglaseid, õiguspäraseid ja häid otsuseid saab aga teha vaid aja- ja asjakohase seaduse alusel. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus on aga ammu ajale jalgu jäänud. Meie elu siin Eestis on väga kiiresti muutunud ja seetõttu ongi juba ligi kümme aastat ette valmistatud kohalike omavalitsuste korralduse seaduse ehk KOKS-i põhjalikku muutmist ning loomulikult ka seonduvate seaduste muutmist. 

Eelnõu ettevalmistamise ja muudatusettepanekutega on suure töö teinud ära meie head partnerid, kohalike omavalitsuste eksperdid, Eesti Valdade ja Linnade Liit ning ministeeriumi ja parlamendi ametnikud. Muidugi on olnud kogu protsess väsimatu Olivia Taluste tähelepaneliku ja asjatundliku pilgu all. Suur tänu kõigile, kes on kaasa aidanud ja muret tundnud! 

Olulisemad, möödapääsmatult vajalikud muudatused saavad täna meie laual oleva eelnõu vastuvõtmisega lahenduse, aga loomulikult mitte kõik. Mitmed lahendust vajavad küsimused oleme juba läbi arutanud ja leppinud kokku ka järgmistes aruteludes. Leiame ka nendele koos lahendused.

Kinnitan siinkohal, et Riigikogu menetluses olevat eelnõu võib pidada sisult tugevaks ja praktiliselt vajalikuks. Selle eelnõuga me ei suurenda bürokraatiat, vaid korrastame vastutust ja aitame vältida rollide kattumist. See ongi aga eeldus usaldusväärsele ja hästi toimivale kohalikule omavalitsusele.

Muudatustega kõrvaldame varasemas praktikas leitud takistavaid õiguslikke lünki ja loome kooskõla kohalike omavalitsuste funktsioonide ja õigustega. Samuti korrastame eelnõuga õigusruumi ja terminoloogiat ning eemaldame praktikas tekkinud ebaselgusi ja vastuolusid. See loob omavalitsustele kindlama õiguskeskkonna ja vähendab ka vajadust tõlgenduste ja vaidluste järele, mis omakorda säästab meie kõigi aega ja ressursse. 

Kaua oleme tõdenud, et kohalikel omavalitsustel jäävad mitmetel puhkudel käed lühikeseks ning neil on puudu nii volitusnormidest kui pädevusest. Eelnõu annab KOV-idele ka selgema õiguse teostada järelevalvet oma volikogude eeskirjade täitmise üle ja õiguse töödelda avalike teenuste osutamiseks isikuandmeid. Samuti rõhutab eelnõu, nagu ka eelkõneleja mainis, kohaliku omavalitsuse rolli ettevõtluskeskkonna tagamises. Anname seadusandjana omavalitsustele ka rohkem paindlikkust oma töökorralduse kujundamisel, vähem jäike regulatsioone ja rohkem võimalusi arvestada kohalikke olusid, vajadusi ja võimekust. 

Kokku võttes julgen öelda, et kohalike omavalitsuste seaduse muutmisega tugevdame kohaliku tasandi demokraatiat, suurendame omavalitsuste vastutust ja otsustusvõimet ning toome kohaliku võimu inimestele lähemale. Just selliseid läbimõeldud ja tasakaalustatud samme ongi vaja, et Eesti kohalik omavalitsus oleks tugev, usaldusväärne ja tulevikukindel. Suur tänu kõigile! Soovin jõudu ja tegusust meie kohalikele omavalitsustele! Aitäh!

Suur tänu teilegi! Eesti 200 fraktsiooni nimel Toomas Uibo, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! See seaduseelnõu on loomulikult vajalik, ta ei ole selline hüpe kuhugi tundmatusse. Ma arvan, et see on päris hästi läbimõeldud ja pika ettevalmistusega reform, mis teeb meie omavalitsuste töö selgemaks, paindlikumaks ja ka demokraatlikumaks. Eesti 200 fraktsiooni nimel tahakski rõhutada kolme põhimõtet, millel see eelnõu seisab: see ongi enesekorraldusõigus, õigusselgus ja kohalike elanike suurem kaasatus. 

Ma ei hakka siin kolmandal lugemisel kogu seda eelnõu sisu ümber jutustama. Siin on tõepoolest väga palju häid ümberkorraldusi, aga tahan peatuda ühel murel, mis kõlas siin juba ka eelkõneleja suust. See puudutab meie väikesaari. Kehtiva korra järgi on väikesaarte üldkogudel olnud õigus kooskõlastada oma saarte arengukavasid ja planeeringuid. Selle eelnõu jõustumisel see õigus väheneb ning üldkogudele jääb edaspidi vaid arvamuse avaldamise võimalus.

Ma arvan, et see on osalusdemokraatia vaates ikkagi samm tagasi. Väikesaarte kogukonnad ei ole lihtsalt üks kohalik eluvorm paljude seas. Need on eripärase identiteedi ja elukorraldusega kogukonnad, kus ruumilised, sotsiaalsed ja majanduslikud otsused mõjutavad inimeste igapäevaelu vahetumalt kui mandril. Seal ei ole arengukava lihtsalt tehniline dokument, vaid ellujäämise ja kultuurilise järjepidevuse küsimus. 

Seetõttu olen koalitsioonipartneriga selle mure tõstatanud ja julgen öelda, et meie ühine soov on väikesaarte elanike osalusdemokraatiat suurendada ning oleme valmis selle puudujäägi väikesaarte seaduse muutmisega, sellele ka lahenduse leidma. Eesmärk on siiski anda väikesaartele tugevam ja sisulisem kaasarääkimise õigus planeeringute ja arengukavade koostamisel. Ma arvan, et see ei ole erandite tegemine, vaid eripäradega arvestamine. 

Aga kutsun siiski üles seda seaduseelnõu toetama, sest siin on ka väga-väga palju olulisi ja häid asju meie KOV-ide töö korraldamisel. Aitäh!

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 688 lõpphääletus. Saalikutsungi järel me seda teeme. 

Head Riigikogu liikmed, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (688 SE). Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 59 Riigikogu liiget, vastu oli 0, erapooletuid  1. Eelnõu 688 SE on seadusena vastu võetud.  

Saan minna kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Andorra Vürstiriigi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (765 SE) teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, rahanduskomisjoni liikme Diana Ingeraineni.

Hea Riigikogu juhataja! Head kolleegid Riigikogu liikmed! Rahanduskomisjon arutas 12. jaanuaril Eesti Vabariigi ja Andorra Vürstiriigi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidmise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu teist lugemist. Komisjon tegi kolm konsensuslikku otsust. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus. Aitäh!

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Selle eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 765 lõpphääletus. Taas kord saalikutsungi järel me seda teeme.

Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Andorra Vürstiriigi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 765. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 65 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu 765 on seadusena vastu võetud. Oleme kolmanda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. 

Oleme jõudnud neljanda päevakorrapunkti juurde. Riigikogu liikmete Eerik-Niiles Krossi, Toomas Uibo, Riina Sikkuti, Ants Froschi ja Peeter Tali esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside ning sellega seotud riskide uurimiseks" eelnõu 770 teine lugemine. Ka siin, head kolleegid, järgneb lõpus lõpphääletus. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt põhiseaduskomisjoni esimehe Ando Kivibergi.

Suur tänu, härra istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Annan teile ülevaate põhiseaduskomisjoni istungil toimunud arutelust, mis käsitles eelnõu 770 teise lugemise ettevalmistamist. Selles päevakorrapunktis käsitleti eelkõige muudatusettepanekuid, mille esitas Isamaa fraktsioon.

Esimene muudatusettepanek, mida tutvustas kolleeg härra Seeder, puudutas uurimiskomisjoni moodustamise aluseid, õigemini nende aluste muutmist. Härra Seeder selgitas, et ettepanek ei puuduta opositsiooni ja koalitsiooni ülekaalu, vaid lähtub põhimõttest, et kõik fraktsioonid oleksid võrdselt kaasatud. Eelnõu esindaja märkis selle peale, et komisjoni eesmärk on muu hulgas apoliitilisus, mistõttu oli ettepanek moodustada see samadel alustel nagu teised erikomisjonid, tagades opositsiooni ja koalitsiooni tasakaalu. Seetõttu ei saa eelnõu esitaja seda ettepanekut toetada. Samuti tuli esile, et täna meil kehtib erikomisjonides põhimõte, mille järgi on opositsioon ja koalitsioon võrdselt esindatud. 

Teine muudatusettepanek, nagu härra Seeder selgitas, laiendab komisjoni tegevuse eesmärki ja täpsustab, et tuleb välja selgitada, kas Ukraina sõja ajal on Eestist lähtuvalt Venemaaga aetud äritegevust ebaseaduslikult. Eelnõu algataja märkis, et teema on iseenesest tähtis, kuid ei puuduta loodava uurimiskomisjoni eesmärki. Unustasin nimetada, et selleks esindajaks oli härra Kross. Härra Kross märkis, et eelnõu on juba niigi väga ambitsioonikas ning äritegevuse lisamine väljub selle algsest mõttest. 

Ebaseaduslik äritegevus Venemaaga on fakt, mille kohta on juba üle 10 000 sanktsioonide rikkumise juhtumi ning selle takistamiseks on seaduseidki vastu võetud. Venemaa mõjutustegevuse teemasse äritegevust lisada ei tohiks, kuna see on eraldi küsimus. Toimus arutelu selle eesmärgi lisamise üle ja selle käigus komisjon jõudis selleni, et esitada kompromissettepanek, mille ma ka hiljem ette kannan. 

Aga jõudsime muudatusettepanekute hääletuse juurde. Kõigepealt muudatusettepanek nr 1: komisjon moodustatakse kuueliikmelisena selliselt, et iga fraktsioon määrab sinna oma esindaja. Muudatusettepaneku poolt oli 4 komisjoni liiget ja vastu 5. Üks komisjoni liige jättis hääletamata ja muudatus ei leidnud toetust. Nüüd, teine muudatusettepanek, nr 2, mis nägi ette, et eelnõu täiendatakse punktidega 2, 9 ja 2, 10 järgmises sõnastuses. Esiteks, välja selgitada, kas Ukraina sõja ajal on Eestist lähtuvat äritegevust Venemaaga aetud ebaseaduslikult, ja kui see leiab tõendamist, siis teha ettepanekud sellise ebaseadusliku äritegevuse tõkestamiseks. Teiseks, välja selgitada, kas Ukraina sõja ajal on Eestist lähtuv seaduslik eritegevus Venemaaga toetanud Venemaa sõda Ukraina vastu ja kui see leiab tõendamist, siis teha ettepanekud Eesti õigusaktide muutmiseks või halduspraktika muutmiseks või ka Euroopa Liidu tasandil õigusaktide muutmiseks. Toimus hääletus ja juhtivkomisjoni seisukoht oli mitte toetada. Muudatusettepaneku poolt oli 4 komisjoni liiget, vastu 6. 

Nüüd, tõukuvalt sellest teisest muudatusettepanekust komisjon arutas ja leidis, et tasub antud eelnõu siiski täiendada, ja esitas komisjonipoolse muudatusettepaneku. Ja see kõlab järgmiselt: muuta eelnõu punkti 2.5 ja sõnastada järgmiselt. Selgitada välja, millises ulatuses on Eestis tegutsevad organisatsioonid, ühendused, äriühingud – sõna "äriühing" lisati – ja üksikisikud osalenud või olnud seotud Venemaa Föderatsiooni mõjutus- ja lõhestustegevusega, sh narratiivne tootmine, levitamine ja võimendamine. Ja põhiseaduskomisjon hääletas üksmeelselt: arvestada täielikult. Aa, vabandust! Siiski eksisin praegu. Üks komisjoni liige jäi erapooletuks ja üks oli vastu. Nii oli siiski. Vaadati läbi ka keele- ja normitehnilised toimetused. Ühtlasi anti komisjonile teada, et Riigikogu Kantselei on arutanud uurimiskomisjoni töö maksumuse üle või arvutanud välja, et see kulu oleks ühes eelarveaastas 99 000 eurot ja sellest moodustavad palgakulud 88 000 eurot ja majanduskulud 11 000 eurot. Ja tehti menetluslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 21. jaanuaril 2026, see oli konsensusega, teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ja viia läbi eelnõu lõpphääletus, samuti konsensusega. Ootan küsimusi.

Suur tänu teile! Teile on küsimusi. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma arvan, et igati vajalik komisjon, mida siin kavatsetakse moodustada. Kahju, et meie ettepanekud, mis puudutasid Rail Balticu komisjoni loomist, ei leidnud saalis kinnitust, kuigi me saame aru, et seal on ikka päris palju probleeme kogu selle tegevuse osas, arvestades ka viimaseid uudiseid. 

Aga ma tuleksin nende kolme ettepaneku juurde, mis tegi Isamaa fraktsioon. Seesama esimene muudatusettepanek, kus te väitsite, et Isamaa ettepanek oleks, et komisjonis osaleks igast fraktsioonist üks liige. Ja siin on kirjas, et see viiks tasakaalust välja opositsiooni ja koalitsiooni suhte. Samas see ju eeldab seda teie arusaama järgi, et koalitsioon on ühtne ja koalitsioon on ühtne, aga paraku on nii – ja mis on normaalne –, et igal erakonnal on oma arvamus väga erinevates küsimustes.

Aitäh!

Miks selline arusaam on, et opositsioon mängib ühte mängu ja nemad peavad olema vähemuses ja koalitsioon mängib oma mängu ja nemad peavad olema võrdses või vähemalt samas seisus …

Aitäh!

… mis opositsioon?

Ma püüan nüüd sellest küsimusest aru saada. Kõigepealt, tõepoolest, selle komisjoni moodustamise printsiibi ja selle muudatusettepaneku üle oli arutelu ja ma kandsin ette, kuidas see käis ja mis need argumendid olid. Eelnõu algatajate soov oli lähtuda samast printsiibist, nagu on lähtutud tänaste erikomisjonide moodustamisel, kus opositsiooni ja koalitsiooni tasakaal valitseb nende komisjonide moodustamisel – lähtuda samast printsiibist. Selle printsiibi muutmist komisjoni enamus tõesti ei toetanud, aga seda ma ka siin väljendasin.

Lauri Laats, teine küsimus, palun!

Aitäh! No see tähendab seda, et komisjonis osaleb kaks Reformierakonna liiget, kaks Eesti 200 liiget ja siis igast opositsioonierakonnast üks liige. See on see, mille te ju praegu otsusesse olete ju toonud, on ju, selle asemel et selles komisjonis osaleks kuus liiget, igast fraktsioonist üks. Ma arvan, et see on kindlasti mitte kõige mõistlikum viis seda komisjoni moodustada. Aga ma saan aru, et selle komisjoni töö raames kindlasti te uurite ka Kaja Kallase abikaasa nii-öelda ärisid, mis puudutab Vene transiidiäri, ja kindlasti ka noh nii-öelda Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga seotud isikuid, kes on samuti Venemaal äri ajanud ja võib-olla ajavad siiamaani. See kindlasti on ka selle komisjoni üks osa. On see nii?

Aitäh! Vat ma ei oska sellele küsimusele vastata, sellepärast et mina kannan teile ette praegu seda, mida põhiseaduskomisjon arutas. Teie poolt tõstatatud küsimust põhiseaduskomisjon ei arutanud. Aga missuguseid sihte endale komisjon seab, seda siis tuleb ilmselt küsida nende komisjonide liikmete seast, keda sellesse komisjoni määratakse, juhul kui me täna niimoodi otsustame.

Suur tänu! On veel üks küsimus teile. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Kõigepealt, ma teen siin oma küsimuse raames selle tähelepaneku, mitte protseduurilise. See, mida kolleeg Lauri Laats küsis, neid mõlemaid teemasid komisjon arutas. Üks puudutas komisjoni koosseisu. Miks nii on, seda me arutasime muudatusettepanekute raames. Ja teine puudutas äritegevust. Isamaa teine muudatusettepanek just seda puudutaski: äritegevust Venemaaga ja kompromissina said ka äriühingud siia sisse. 

Aga mul on küsimus. Sa ütlesid siin ettekandes, et komisjon moodustatakse just nimelt koalitsiooni ja opositsiooni pariteetsetel alustel, sellepärast et tegemist on apoliitilise komisjoniga. Kas tõesti Riigikogus, kus on kõik erakondlikud fraktsioonid ja poliitikud, me moodustame nüüd apoliitilise komisjoni? Kas sa saad seda lahti mõtestada, mida see tähendab?

Mul on väga keeruline seda lahti mõtestada. See tsitaat, mille te mulle praegu omistate, härra Seeder, kuulub tegelikult eelnõu algatajale härra Eerik-Niiles Krossile. Mina tsiteerisin teda. Mida see täpselt tähendab, ma ei võtaks endale julgust seda praegu siin lahti mõtestada. Aga ma pean tegema ühe täpsustuse ka. Te viitasite, et ma justkui ei vastanud või vastasin ekslikult härra Laatsi küsimusele. Härra Laats küsis minu parema arusaamise kohaselt Kaja Kallasega seotud äritegevuse kohta. Kaja Kallase nimi ei kõlanud seal komisjonis – ma vaatan seda ka protokollist – kordagi. Nii et ma siiski leian ja jään enda juurde, et ma ei eksinud talle vastates.

Varro Vooglaid, palun!

Aitäh! Minu küsimus lähtub sellest arusaamisest, mida ma olen pikka aega mõelnud: Eestis on millegipärast võetud selline hoiak, nagu oleks võimalik riigireetmine üksnes Venemaa suunal. Kahtlemata on see võimalik Venemaa suunal, aga ma arvan, et see on võimalik ka igal muul suunal. Kas te sellest tulenevalt esiteks nõustute minuga, et tegelikult saaks riiki reeta näiteks miks mitte ka Euroopa Liidu suunal selle kaudu, et inimesed edendavad siin huve, mis teenivad mitte meie riigi ja rahva parimaid huve, vaid mingit sealtpoolt lähtuvat tellimust, või miks mitte Ameerika Ühendriikide suunal või miks mitte Hiina suunal? Kas te ei leia, et see lähenemine peaks olema laiema haardega: mitte ainult Venemaa vaenulik mõjutustegevus, vaid igasugune vaenulik välismõjutustegevus? Seda enam, et Venemaa vaenulikku mõjutustegevust juba uurivad ju kaks jõuliselt rahastatud jõustruktuuri: Kaitsepolitseiamet ja Välisluureamet.

Ma väga vabandan, aga teie tõstatatud küsimust komisjon ei arutanud ja mul ei ole ka voli, ma arvan, siin komisjoni nimel selliseid seisukohti avaldada.

Varro Vooglaid, teine küsimus, palun!

Aga millest te arvate, et see on tingitud, et nii põhimõttelist küsimust üleüldse ei arutatudki? Justkui oleks võimalik, eks ole, et vaenulik mõjutustegevus ja läbi selle siis ka riigireetmine medali teise poolena on võimalik ainult Venemaa suunal. Me kõik saame aru, et see ei vasta tõele. Aga miks siis on niimoodi, et käiakse nagu silmaklappidega, et ühes suunas ollakse avatud, aga kõigis teistes suundades tehakse nägu, et sinna ei olegi ju võimalik üleüldse riigireetmist toime panna ja sealtpoolt ei saa tulla ka mitte mingisugust vaenulikku mõjutustegevust, ei ole ju võimalik, et kusagilt mujalt näiteks ostetakse üles poliitikuid või ametnikke või ajakirjanikke või kedagi teist? Te ei ole ju ometi seal komisjonis ka nii naiivsed, et teil see mõte kordagi peast läbi ei käi. Ja lähtudes sellest eeldusest, ma ikkagi küsiksin teie selgitust, aga miks see siis niimoodi on, et kõik muu võimalik mõjutustegevus jääb täiesti tähelepanuta.

Ei, ma usun, et komisjonidel oma töös ikkagi on kombeks püsida päevakorra juures. Antud juhul me arutasime esitatud eelnõu ja selle kohta ma siin ettekannet ka pean. Neid küsimusi, mida teie tõstatate, me võime eravestlustes kindlasti neid omavahel arutada, see oleks kindlasti väga huvitav vestlus. Ma usun, et nii mõneski küsimuses ma tõenäoliselt nõustuksin teiega, mitte küll kõiges, kaugeltki mitte kõiges, aga paljudes siiski. (Naerab.) Nii et ma ootan veel kord küsimusi arutelu kohta, mis toimus antud eelnõu üle komisjonis.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Muidugi te võite mulle vastata praegu, et seda teemat komisjonis ikkagi ei arutatud. Ma tahan jõuda selleni, et te ütlesite, et see komisjoni loomine on nagu apoliitiline. Aga apoliitiline tegelikult nagu rangelt võttes tähendab tähenduses "poliitikast väljas". Selles mõttes see tegevus ei saa olla apoliitiline, sest uurimisobjekt on juba poliitiline. Venemaa mõjutustegevus puudutab riigi julgeolekut, välispoliitikat ja demokraatlikke protsesse. Komisjoni loomine ise on poliitiline otsus ja ka tulemused võivad mõjutada poliitikat. Nii et selles mõttes ma lihtsalt täpsustaks seda, et see, mis te ütlesite, et see on apoliitiline, päriselt nii ei ole. Kas te nõustute minuga või mitte?

Suur tänu, lugupeetud kolleeg! Ma pean vist veel kord rõhutama, et ma vahendasin eelnõu algataja hinnangut ja seisukohti. Ei olnud need minu isiklikud seisukohad. Ja ma olen nõus, et siin saalis tehtud otsused on ikkagi poliitilised otsused.

Eerik-Niiles Kross, palun!

Aitäh! Ma kasutan oma küsimust kommentaariks – minu nimi on mitu korda läbi käinud – kolleeg Vooglaiule, et tõepoolest on võimalik riiki reeta teisele riigile, aga Euroopa Liidule, vähemasti Eesti seaduse järgi, ei ole. Riigireetmine on Eesti Vabariigi kodaniku poolt välisriigi, välisriigi organisatsiooni, välismaalase või välisriigi ülesandel tegutseva isiku abistamine Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevus. Ja mõjutustegevus üldjuhul ei ole ka riigireetmine, see on eraldi koosseis. Riigireetmisega see komisjon ei kavatse tegelema hakata.

Vastuseks kolleeg Krossi küsimuse vormis esitatud kommentaarile vastan, et sellisel moel tõesti seda komisjonis ei arutatud.

Helle-Moonika Helme, teine küsimus, palun! 

Aitäh veel kord sõna andmast! Ma tulen selle võrdse esindatuse printsiibi juurde tagasi. Eelnõus on tõepoolest kirjas, et komisjon moodustatakse koalitsiooni ja opositsiooni võrdse esindatuse printsiibist lähtudes. Aga meile on lahti kirjutatud, et sellest tulenevalt on koalitsioonifraktsioonidel kummalgi kaks kohta ja opositsioonifraktsioonidel üks koht komisjonis. Me teame, et see koosseis on ajas muutuv. Kas see kirjeldus on lihtsalt selle olukorra kirjeldus siin, mis meil on praegu, või see kandub üle ka seaduseelnõu teksti selles mõttes, et see oli, on ja jääb niimoodi?

Vabandust, kui ma nüüd eksin, aga kui ma õigesti olen aru saanud, siis Riigikogu selle koosseisu moodustatavate uurimiskomisjonide volitused kestavad nii kaua, kuni selle koosseisu volitused kestavad. (Saalist selgitatakse.) Aa, sain aru! Aitäh, sain aru! Vabandust, sain aru! Mina saan nii aru, et kui koalitsioon ja opositsioon peavad olema võrdselt esindatud, siis tõesti mina selle järgi mõistaksin nii, et kui peaks koalitsiooni koosseis muutuma, siis peaks ka komisjoni koosseis sellest tulenevalt muutuma. Mina saan sellest nii aru, aga ma võin eksida.

Mart Helme, palun!

Jah, no te vastasite nüüd eelmisele küsimusele. Siin võib olla teoreetiliselt ka selline variant, et uus koalitsioon on kolme osapoolega ja siis on koalitsiooniliikmetel kõigil kaks kohta ja opositsiooniliikmetel üks koht. Siis ongi koalitsioonil selline ülekaal, et me jõuame selleni, mis mu algne küsimus oli. Kas oli komisjonis arutelu all ka see, kuidas vältida, eriti arvestades lähenevaid valimisi, et see komisjon ei muutuks mingiks nõiajahikomisjoniks, kus keegi võtab üles, et seda inimest tuleb nüüd ja seda erakonda tuleb nüüd tühistama hakata, süüdistades tema liikmeid või ka erakonna liikmeid või ükskõik mis muid sidemeid selles, et näed, vaata, missugused vankakummardajad nad on ja mihukesed putinistid nad on. Me oleme seda Kremli kaarti ju näinud nõrkemiseni, kuidas seda kasutatakse. Kas see arutelu oli, et kuidas vältida, et see komisjon ei muutuks nõiajahikomisjoniks?

Suur tänu! Sellist arutelu tõepoolest komisjonis ei olnud. Aga kui lubate, siis ma meenutan, jah, praegu me arutame, meil on teine lugemine käsil, aga selle eelnõu esimesel lugemisel, kui eelnõu algataja seda eelnõu tutvustas, siis ta kirjeldas ka seda ajendit, mis oli selleks ajendiks, mis oli see juhtum, mis tingis selle komisjoni moodustamise idee sünni. See oli siis päris hästi Eesti avalikkuses tuntud lugu Oleg Bessedini tegevuse üle, eks ole, et sarnaseid juhtumeid tuvastada ja leida. Ma saan aru, et see oli see peamine mõte, jah.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! See on nüüd küll küsimus võib-olla osaliselt ka algatajale, aga siiski, ma julgeksin öelda, ka komisjonile. Ma möönan, et sellist põhjalikku arutelu ei tulnud, aga teema oli ju üleval, ikka see komisjoni koosseis ja opositsiooni ja koalitsiooni võrdne esindatus. Millise määratluse alusel jõuti tulemuseni, et sotsiaaldemokraadid kuuluvad opositsiooni? Mina vaatan seda hääletust ja tegevust ja saan aru, et nad koalitsiooni ei kuulu, aga ma julgen öelda, et ka opositsiooni ei kuulu. Kas neil siis selles komisjonis kohta ei olegi või kuidas te selle tulemuseni jõudsite?

Palun täpsustage, missuguse tulemuseni.

Palun mikrofon hetkeks tagasi Helir-Valdor Seederile.

Tulemuseni, kus sotsiaaldemokraatidele on eraldatud üks koht nagu opositsioonile, nagu nad kuuluksid opositsiooni. Mina ei julge küll määratleda, et sotsiaaldemokraadid tegevusega siin saalis kuuluvad selgelt opositsiooni.

Jaa. Mul on väga keeruline sellele küsimusele vastata, sest sellele küsimusele peaksid vastama sotsiaaldemokraadid, miks nad ühel juhul nende parandusettepanekute puhul jätsid hääletamata ja teisel puhul toetasid. Aga kui see on see järeldus, mille põhjal teie oma seisukohti praegu siin sellisel moel väljendate, siis mul on väga-väga keeruline siin hinnangut anda.

Aga meile tuleb appi kolleeg Riina Sikkut, kellel on protseduuriline küsimus. Ta võib-olla siis selgitab seda, kuhu nad kuuluvad.

Aitäh, hea juhataja! Tõepoolest, protseduuriline küsimus ongi, kus seda selgust luua, sest sotsiaaldemokraadid on selgelt opositsioonis. Seda, et me oleme ainus vasaktsentristlik partei Eestis, ja tõepoolest, hääletused peegeldavad meie maailmavaadet, mis ei lähe teiste opositsioonierakondadega kokku. Minu jaoks see on selge, küsimusi ei tekita. See, et EKREIKE hoiab rinnet ja proovib kuidagi omaette rakukest Riigikogu opositsioonis moodustada, on minu arvates eraldi murekoht. Aga jah, kus on võimalik luua selgust, et sotsiaaldemokraadid on opositsioonis? Aitäh!

Aitäh! Ma loodan, et kolleeg Helir-Valdor Seeder saab nüüd ka rahulikumalt magada. Aga kuna ma selle Pandora laeka avasin, siis üks protseduuriline küsimus ka Keskerakonna fraktsioonilt. Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Minu mäletamist mööda, kui opositsioonist tuleb protseduuriline küsimus, siis ta jääb päris alla. Aga see sotsiaaldemokraatide oma jõudis kohe käsitlusele. Kas see võib olla sellepärast, et nad ikkagi ei ole sinu arvates opositsioonis, või on mingi muu põhjus, miks sa tegid nende jaoks eraldi?

Hea kolleeg, ma andsin sulle sõna protseduuriliseks küsimuseks. Minule teadaolevalt sina koalitsioonis ei ole. (Naer saalis.) Aga nüüd Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! See on isegi rohkem protseduuriline küsimus komisjoni esimehele. Ma tean, et see teema oli ka komisjoni istungil tõstatatud. Siin on ju nende uurimiskomisjonide kohta esitatud päris mitmeid eelnõusid, näiteks Rail Balticu uurimiskomisjon, Nordica, e-valimiste uurimiskomisjon. Hiljuti olid ka kaitsevaldkonna rahastamise küsimused, et selle jaoks uurimiskomisjon moodustada. Ma mäletan, et ükski uurimiskomisjon ei saanud toetust, aga ega need eelnõud ei jõudnud üldse kiiresti päevakorda. Kuidas on võimalik, et just see eelnõu selle uurimiskomisjoni moodustamiseks jõudis kohe järgmisel nädalal komisjoni päevakorda ja kohe oli saadetud täiskogu saali lugemiseks? Kuidas on võimalik seda saavutada tulevikus ka meil opositsiooniliikmetena, et ka meie eelnõud jõuaks sama kiiresti saali?

Suur tänu selle küsimuse eest! See arutelu toimus meil põhiseaduskomisjoni eelmisel istungil esimese lugemise ajal ja me käisime selle läbi. Ma ei tea, kas mul on kohane praegu uuesti avada esimese lugemise protseduurikat. Tegelikult me käisime selle teema väga põhjalikult läbi. Mul ei ole protokolli ees, aga mälu järgi – vabandage mind, kui ma mingis asjas eksin, sest mul ei ole võimalik protokollile praegu toetuda – oli see olukord selline. Sama küsimuse esitas mulle esimese lugemise ettevalmistamise ajal kolleeg Kovalenko istungi alguses. Oli nii? Ma selgitasin seda järgmiselt, et eelnõu algatajad pöördusid minu poole, et tegemist on kiireloomise küsimusega, et kas on võimalik see panna päevakorda. Ma leidsin komisjoni esimehena, et on võimalik, ja panin. Siis järgnes küsimus, miks siis teisi pole pandud. Ja mina vastasin umbes selliselt – mälu järgi jälle ütlen –, et keegi ei ole varem minu poole sellisel kujul kiireloomuliste küsimustega sarnaselt pöördunud. Ei ole võimalik võrrelda. 

Aga edaspidi mis saab? Lubadusi ma siin ei anna, aga alati ikkagi komisjoni esimees jätab endale õiguse hinnata, kas tegemist on tema hinnangul kiireloomulise küsimusega või mitte. Ma loodan, et ma vastasin põhjalikult.

Mart Helme, palun!

Jah, no ma tulen oma esimese küsimuse juurde sisuliselt tagasi: nõiajaht. Meenutame eelmiste Riigikogu valimiste eelset aega, kui käidi välja valeuudis sellest, nagu mina siseministrina oleksin kohtunud oma kabinetis Jevgeni Prigožini esindajaga. Absoluutne valeuudis, libauudis. Mitte mingit kinnitust loomulikult kuskilt sellele ei tulnud, aga valimiste eel oli väga mõnus käia välja. Ja see komisjon saaks ju sellele niisuguse vungi peale panna: kutsuks mind välja, ma pean esitama mingisuguseid tõendusmaterjale selle kohta, et ma ikkagi ei ole kaamel, ei joo hommikuti konjakit ja nii edasi. Mina näen seda komisjoni täpselt seesuguse instrumendina, kuna seal on ka koalitsioonil veel sisuliselt ülekaal sotside kaasabil. Siin on võimalik tegelema hakata väga tugeva sisepoliitilise mõjutustegevusega, mis sisuliselt ei ole üldse seotud tegelikult Venemaa mõjutustegevusega, vaid on puhtalt sisepoliitiline mõjutustegevus. Kuidas seda välditakse? Seda vastust ma ei saanud.

Jaa, selle komisjoni koosseisu moodustamise põhimõtete arutelu ma kandsin üsna põhjalikult ette, ega mul sellele midagi lisada ei ole. See on analoogia printsiibil. Meil on ju täna ka mitu eri-, kontrollikomisjoni, ma ei tea, julgeolekuasutuste järelevalve komisjon, korruptsioonivastane erikomisjon, mis kõik on moodustatud samadel alustel. See sarnasus on ju olemas ja selge, see paralleel on ju sama.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te ütlesite oma sõnavõtus, et see komisjoni eesmärk on tuvastada, ja nimetasite ka näidet selle suhtes. Aga mismoodi komisjon saab midagi tuvastada? Kas teil on mingi ressurss selleks või kuidas see hakkab käima, et te hakkate siin ütlema ühele või teisele, et sa oled nüüd riigireetur või mitte riigireetur? Meil on ju need organid olemas, kes sellega tegelevad. Kuidas komisjon seda hakkab tehniliselt tegema?

Aitäh! Mina, veel kord, kannan ette siin põhiseaduskomisjonis toimunud arutelu. Ma saan aru, teie küsimus käsitles loodava uurimiskomisjoni tegevust ja töökorraldust. Selle kohta kahjuks mina ei oska seletusi anda. Mul ka isiklik varasem kogemus uurimiskomisjonides osalemisest puudub, sellepärast ei oska ka analooge tuua esile. Andke mulle andeks, palun, on veel üht-teist õppida.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Nagu saalist on juba kõlanud, selle otsuse eelnõu kohta on esitatud kokku kolm muudatusettepanekut. Muudatusettepanek nr 1, selle on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Jaa, ma seda ootasin. Hääletus peale saalikutsungit, palun! 

Head kolleegid, oleme eelnõu 770 muudatusettepanekute läbivaatamise juures. Vastavalt Isamaa fraktsiooni esimehe Helir-Valdor Seedri palvele panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 17 Riigikogu liiget, vastu 50, erapooletuid oli 1. Muudatusettepanek nr 1 ei saanud Riigikogu toetust. Muudatusettepanek nr 2, ka selle on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus on jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun! 

Aitäh! Ma palun ka seda muudatusettepanekut hääletada!

Me teeme seda. Head kolleegid, kas võime minna hääletuse juurde? Keegi ei vaidlusta. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 18 Riigikogu liiget, vastu 49, erapooletuid oli 0. Muudatusettepanek nr 2 ei leidnud Riigikogu täiskogu toetust. Muudatusettepaneku nr 3 on esitanud põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada seda täielikult. Kas teil on selle muudatusettepanekuga seoses … Palun mikrofon Lauri Laatsile!

Aitäh! Aga kui siin muudatuste osas läks hääletuseks, siis teeme selle kolmanda muudatusettepaneku osas ka hääletuse.

See on teie õigus. Jah, me läheme selle muudatusettepaneku hääletamise ettevalmistamise juurde. Kolleegid, eriti härra Lauri Laats, kas võime minna selle muudatusettepaneku hääletamise juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mille on esitanud põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada seda täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 63 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Muudatusettepanek nr 3 leidis Riigikogu täiskogu toetuse. Head kolleegid, oleme vaadanud läbi kõik muudatusettepanekud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 770 lõpphääletus. Kaheminutilise saalikutsungi järel me seda teeme.

Panen lõpphääletusele Riigikogu liikmete Eerik-Niiles Krossi, Toomas Uibo, Riina Sikkuti, Ants Froschi ja Peeter Tali esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside ning sellega seotud riskide uurimiseks" eelnõu 770. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 73 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Otsuse eelnõu 770 on otsusena vastu võetud. 

Oleme neljanda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud ja jõudnud viienda juurde, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele pangandussektori ajutise solidaarsusmaksu kehtestamise kohta" eelnõu 746. Juhin tähelepanu, et tegemist on esimese lugemisega ja selle eelnõu vastuvõtmiseks otsusena on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, Riigikogu liikme Andrei Korobeiniku.

Aitäh! Head kolleegid! Antud eelnõu oli esitatud katteallikaks väga oluliste muudatusettepanekute jaoks riigieelarvesse. Need olulised muudatusettepanekud läbi ei läinud ja olukord on selle ajaga tegelikult oluliselt muutnud. Üks ettepanek näiteks oli maakondlik tasuta ühistransport. Ja vahepeal jõudis koalitsioon mõttele, et ühistransport võiks olla tasuline tegelikult ka pensionäridele ja lastele. 

Samuti ei ole see esimene katse. Varasemalt oleme juhtinud tähelepanu, et kõik maksud Eesti Vabariigis kasvavad, välja arvatud pangamaksud. Aga nüüd ei vasta ka see tõele, sellepärast et lisaks pankadele otsustas valitsus langetada ka kasiinode hasartmängude maksu. Põhimõtteliselt võib öelda, et meil ongi selline pankade ja kasiinode kapitalism Eesti Vabariigis Reformierakonna ja Eesti 200 eestvedamisel. 

Tõepoolest, võib öelda, et tänases olukorras, kus euribor on pigem madal, ei ole pankade kasumid liiga suured. Aga meie eelnõu on tegelikult selline nagu hästi läbi mõeldud ja ta arvestab sellega, et majandustsüklis on erinevad olukorrad. Ja siis, kui järgmine kord tekib sarnane situatsioon nagu eelnevatel aastatel, siis Eesti riik saab need superkasumid, osa superkasumist endale. Raskel ajal on sellest väga palju kasu. Seda näitab nii Leedu kui ka Läti majanduse käekäik, mis võrreldes Eestiga on palju paremas seisus ja mõlemas nendes riikides on pangamaks olemas. 

Vaatamata sellele, et euribori langus on alguse saanud juba mõnda aega tagasi, teenisid pangad veel eelmisel aastal pea miljard eurot kasumit. Ja isegi väga tagasihoidlikul ajal räägime me sadadest miljonitest, mis on osaliselt tingitud sellega, et Eestis on intressimäärad oluliselt kõrgemad kui Skandinaavias, kuigi kliendi maksedistsipliin ei ole Eestis madalam. Miks see nii on? Sellele ei ole vastust ei meil ega ka näiteks Eesti Pangal. Aga fakt on see, et just Eesti inimeste intressimaksed moodustavad väga olulise osa pankade superkasumist.  

Veel kord: tegemist on ettepanekute katteallikaga, mis, no ettepanekud toetust ei leidnud, aga arvatavasti ka järgmise aasta riigieelarve koostab praegune koalitsioon, mis peale seda läheb juba ajalukku. Ja sellepärast võibki seda praegu vastu võtta, et valitsus saaks rahulikult välja töötada seaduseelnõu ja järgmise riigieelarve vastuvõtmise ajaks jõuaks Riigikogu seda ka läbi hääletada. Nii et nagu hea kolleeg Toomas Kivimägi ütles, tegemist on esimese lugemisega, saadame teisele, arutame ja teeme head koostööd. Aitäh!

Aitäh teile! Teile on ka küsimusi. Aivar Sõerd, palun!

Austatud juhataja! Austatud ettekandja! 2024. aastal maksid kommertspangad kokku 250 miljonit eurot tulumaksu riigieelarvesse. Leedu kogub pangamaksuna 50–70 miljonit eurot. Olge nüüd ja seletage ära, mida te siis maksustama hakkate. Kas see pangamaks tuleb praegusele süsteemile otsa või selle asemele? Ja kui see tuleb selle asemele, siis palun kirjeldage, kuidas edaspidi teie süsteemis hakatakse maksustama dividende, sest praegu see 250 miljonit eurot, mis laekus 2024. aastal, laekus põhiliselt avansiliste maksete ja dividendide tulumaksuna. Palun selgitage võimalikult täpselt ja konkreetselt, mis on teie süsteemis see maksustamise objekt.

Aitäh hea küsimuse eest! Tegemist on ettepanekuga Vabariigi Valitsusele. Kuigi Vabariigi Valitsusel ei ole enam väga head rahandusministrit, ma siiski loodan, et kogu see aparaat suudab väga täpselt ja õiglaselt pangamaksu loogikat välja töötada. Loodetavasti läheb paremini kui automaksuga – muidugi kunagi ei tea – ja palju paremini kui hasartmängude maksuga.

Aga kui vastata sinu küsimusele sisuliselt, siis lisaks dividendimaksule maksavad pangad näiteks tööjõumakse, mis on ka päris arvestatav sissetulek riigieelarve jaoks. Ja sellega on selline lugu, et mida väiksem on kasumimaks, seda keerulisem on panga jaoks otsustada selle riigi kasuks, kui ta võtab tööle näiteks keskkontoritöötajaid. Sellepärast et neid on mõistlikum pidada seal, kus lisaks madalamatele tööjõumaksudele, mida Eestis ei ole, maksustatakse ka kasumit. Sellisel juhul on lihtsam seda raha investeerida kohapeal ja välja viia kasumid sealt, kus kasumimaks on madalam. 

Nii et praegune süsteem, mis teeb pankade opereerimise Eestis hästi soodsaks, kahjustab meid ka teistpidi. Need töökohad ei tule Eestisse, vaid tulevad mujale, sinna, kus on samade pankade filiaalid ja kus pankadel on töökohtade loomine palju mõistlikum. Nii et see on selline igatepidi kahjulik skeem Eesti Vabariigi jaoks. Ja kui praegu seda lahendust praeguse valitsuse poolt ei tule, siis kindlasti tuleb õiglane konstruktiivne lahendus järgmise valitsuse poolt.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja, me tihtipeale võtame eeskujuks meie naaberriike, meie sõpru, kelleks on kindlasti Läti, Leedu ja Poola, kes kõik on kehtestanud ühel või teisel moel selle solidaarsusmaksu, mis on mõeldud just pankadele. Ja millegipärast just sel puhul me kuidagi ei võta eeskujuks seda, mida teevad meie naabrid ja sõbrad. Mis sa arvad, miks meie valitsus juba mitu aastat järjest kõigest väest üritab vältida selle maksu kehtestamist?

Aitäh! Mõistlik on võtta eeskuju neilt, kellel läheb paremini. Kui me võtame Euroopa kaardi – mitte isegi Euroopa Liidu kaardi, vaid Euroopa kaardi – ja mõtleme, et kellelt võtta eeskuju, siis teeme niimoodi ja suvaline liik, mis ette tuleb, seal läheb paremini kui Eestis. Lihtsalt, kui me võtame majanduskasvu, siis Eesti majanduskasv oli viimastel aastatel Euroopa Liidu kõige kehvem ja eeskuju jaoks on variante väga palju. Seda, miks Reformierakond ja Eesti 200 on võtnud just selle suunda, ma ei oska öelda. Nagu ma alguses ütlesin, mulle tundus, et pangad on ainuke erand, millest praegune koalitsioon hoolib. Selgus, et kasiinod on veel üks. Ma lihtsalt ei teadnud seda siis, kui ma eelnõu sisse andsin. Aga ega rohkem ei ole.  

Samal ajal kui hea kolleeg Aivar räägib sellest, et see on üliebaõiglane ja üldse teha ei saa, teeb tema erakond ettepaneku langetada hasartmängude maksu ja tema koalitsioonipartner teeb ettepaneku, et nüüd on aeg võtta pensionäridelt ja lastelt ka bussisõidu eest raha. Prioriteedid on paigas ja loomulikult Eestil lähebki ka edaspidi kehvasti. Aga miks on sellised valikud, ma ei oska öelda. Ma olen liiga ammu Reformierakonnast lahkunud ja ma ei oska enam seda mõttemaailma kuidagi jagada. 

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! No eks see maksupoliitika on meil selline, nagu ta on. See on rahvavaenlik maksupoliitika. Ja ma usun, et see eelnõu kahjuks siin ka läbi ei lähe. Me vaatame siin tühja saali ja see on kohe selline märk, et koalitsioon seda ei toeta. Aga kui juhtub ime, hääletatakse poolt, millise maksu asemel võiks siis see pangamaks olla? Kas näiteks automaksu või mis iganes? Automaks on üks vihatavamaid makse siin Eestis. Aitäh!

Ma arvan, et Eesti maksusüsteem vajab suuremat reformi. Kahtlemata astmeline tulumaks, mis tooks peale seda Reformierakonna muudatust sisse juba 600 miljonit aastas, ja pangamaks, mis – praegu me räägime paarisajast miljonist – muudaks meie elu radikaalselt, nii et meil oleks võimalik tõsta pensione ja rakendada tasuta ühistransporti mitte ainult Tallinnas, vaid ka mujal. Tuleks investeerida innovatsiooni, kiirendada majanduskasvu. See oleks hoopis teistsugune Eesti. Aga praegu, hea kolleeg, me oleme Eestis, mida juhivad Reformierakond ja Eesti 200, ja me peamegi olema Euroopa vaeslapse staatuses ja kannatama seda veel aasta aega. Nii läks, nii otsustas valija. Ma arvan, et valija on oma õppetunni kätte saanud küll. 

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Need Riigikogu liikmed, kellele see idee ei meeldi, on sageli siin põhjendanud seda sellega, et peale selle täiendava maksu kehtestamist siis selles riigis need laenamistingimused halvenevad. Praktika peaks olema tõe kriteerium. Kas te olete jõudnud ka uurida, kuidas siis nüüd alates aastast 2023, kui see maks Leedus kehtestati ja hiljem ka Lätis, kuidas see on mõjutanud siis laenuturgu ja kas see on oluliselt Eestist halvenenud, võrreldes Eestiga on nagu see muutus olnud suurem?

Aitäh! No Leedus on … sarnane meie omaga ja seal ei ole halvenemist juhtunud. Ja Lätis, nende pangamaks ongi mõeldud selleks, et mitte lasta pankadel teenida liigkasumit intresside pealt. Ehk seal maksustatakse vahe hoiuste ja laenude intresside vahel. Ja seal ka erilisi muudatusi ei ole toimunud, aga loogiline on mõelda, et kui toimub, ta toimub selle vahe nagu vähendamise suunas, sellepärast et siis nad peavad maksma vähem makse.  

Aga mujal, kus maksud on kõrgemad ja klientide maksedistsipliin on sarnane, ei ole intressid meie omadest kõrgemad. Ma ei tea, kuidas niimoodi juhtus, et Eestis nad on, aga reaalsus on see, et Eesti koduostja maksab meeletuid summasid igal aastal eeskätt Rootsi pankadele. Palju suuremad, kui need rootslased maksavad Rootsi pankadele. Miks see on, ma ei oska öelda. Aga fakt on see, et ei ole ühtegi põhjust arvata, et see halvendab meie investeerimiskliimat – Leedu näitab, et seda pole juhtunud – või tõstab intresse. See on palju loogilisem kui väita, et hasartmängude maksu vähendamisega hakkab riik rohkem teenima. Antud juhul siin on terve mõistus ja paljude koalitsiooni ettepanekute puhul on tegemist väga sellise ebatavalise loogikaga.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Noh, siin hea kolleeg Sõerd tõi Leedu näite ja minu arust need summad, numbrid, millega härra Sõerd opereerib, ei ole päris õiged. Ma olen siin Leedu keskpanga kodulehel ja siin on välja toodud, et 2023. aastal teenisid Leedu kommertspangad puhaskasumit 990 miljonit, 2024. aastal oli kasum 1 miljard. Siin on ka välja toodud solidaarsusmaks, pangamaks. Pangad maksid 2024. aastal summas 230 miljonit. Ja kokkuvõttes, ennustus on, et 2023. aastast kuni 2025. aastani on solidaarsusmaks, mida pangad maksavad riigile, suurusjärgus 590 miljonit. See on täiendavalt klassikalisele tulumaksule, mis Leedus oli 2024. aastal 15% ja 2025. aastal tõsteti see 16% peale. Nii et on ikkagi olemas vahendeid, kust võtta. Ja siit ka küsimus, kas teie siis pistaksite käe tavainimese tasku või ikkagi meie kommertspankade kasumitesse.

Aitäh! No mina ei pistaks oma kätt kuhugi, aga kui teha selline raske valik, siis tõepoolest, võtta pensionäri või lapse käest seda viimast piletiraha, need kaks eurot, lihtsalt tuled ja võtad viimast. Ma arvan, et see on vale. Meil on valik pangamaksu näol muu hulgas, kus me tagastame Eesti inimestele nende oma raha, mida nad on intresside eest maksnud suuremas mahus kui nende Rootsi või Taani kolleegid, samade pankade kliendid. Nii et ma arvan, et see valik on inimlik, see on loogiline. Ma väga loodan, et näiteks ka Aivar, kes istub veel saalis, leiab selle õige nupu. Võib-olla jääb ikkagi puudu sellest 51 häälest, aga pingutame koos ja varem või hiljem me teeme selle ära.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Noh, kogu aeg kõlab ju see argument, et pankadel on juba pangamaks, ja selle all peetakse avansilist tulumaksu. Aga kui me vaatame ka seda avansilise tulumaksu määra, see oli 14%, aga tõsteti 18%-ni. Samal ajal on ju teada, et inimestel on tulumaks tõstetud 22%-ni ja muul juhul on niimoodi, et ettevõte peab tulumaksu maksma ainult siis, kui makstakse välja dividende. Kas sina oled nõus Reformierakonna loogikaga, et see nii-öelda avansiline tulumaks ongi see niinimetatud pangamaks? Kuidas see on võrreldav näiteks Läti ja Leedu praktikaga?

Aitäh! See praegu on võrreldav, jah. Lihtsalt meil ei ole solidaarsusmaksu ja neil on, aga tulumaks on üsna võrreldav. Kui head kolleegid Reformierakonnast räägivad sellest, et see on hästi ebaõiglane, et sa pead kaks korda midagi maksma, siis kui inimene läheb tööle, maksab ta tulumaksu, tööandja maksab tema eest sotsiaalmaksu, siis tekib veel töökindlustus ja nii edasi, ja siis, kui ta läheb poodi, siis ta maksab veel käibemaksu. See ei ole topeltmaksmine, neli-viis korda ta maksab sama summa pealt raha. Ja see on täiesti okei. Nüüd, kui pangad peavad maksma midagigi enamat, siis vot see on suur probleem. Sellest on mul siiralt raske aru saada. Ma ei tea, kas inimesed päriselt usuvad seda, mida nad räägivad, või see ongi selline PR-strateegia, et pankasid kaitsta. Aga mul on väga kahju seda kuulda.

Ester Karuse, palun!

Aitäh, hea ettekandja, selle teema tõstatamise eest! Me räägime täna siin pangamaksust, aga samas kuuleme ja teame, et pangakontoreid muudkui suletakse. Näiteks kogu Valgamaal ei ole enam alles mitte ühtegi pangakontorit ja see on loomulikult kohalike inimeste suur mure. Mina ise toetan ka pangamaksu. Aga kas te olete ka mõelnud selle peale, et riik võiks kehtestada näiteks või toetada või siis suunata seda, et ikkagi vähemalt maakonnakeskustes jääks need pangakontorid alles? Seal on ju mitmeid variante, eks ole, aga ma ei ole kuulnud nagu mitte ühtegi lahendust näiteks regionaalministri poolt, kellega ka oli see teema siin Riigikogu saalis. Ma ei ole neid lahendusi kuulnud. Kas teie olete ka muidu selle peale mõelnud?

Jaa, ma kindlasti olen selle peale mõelnud, see on väga oluline teema. Põhjus, miks see nii juhtub, on lihtsalt see, et Eestil praegu mitte lihtsalt ei puudu regionaalpoliitika, vaid ta ongi regioonide suhtes vaenulik. Tehakse kõik selleks, et inimesed koliksid maalt ära linna. No mõtle ise! Automaks – keda see lööb kõige valusamalt? Just neid, kes elavadki nendes väiksemates kohtades, kes peavad autot kasutama selleks, et lihtsalt nagu viia lapsed kooli näiteks või minna poodi või minna pangakontorisse, mis asub seal 50 kilomeetrit kaugusel. Mis nende valik on? Maksta seda maksu või kolida Tallinnasse, kus on tasuta ühistransport näiteks. Või võtame seda viimast ettepanekut. Mäletad, kui automaks tehti – Reformierakond ja Eesti 200 ja veel üks erakond nagu tegi selle ära –, siis lubadus oli see, et arendatakse ühistransporti. Ja mida me näeme? Aastaga on olukord läinud halvemaks ja nüüd tullakse välja ettepanekuga, et teeme seda tasuliseks kõigile. See ongi areng Reformierakonna arvates. Loomulikult, see probleem on laiem ja ma usun, et no ei sina ega mina ei näe, et tulevikus Eestis peavad inimesed elama ainult Tallinnas. Me ikkagi tahame seda, et inimesed elaksid ka mujal, ja riik peab loomulikult võimaldama neile seda.

Suur tänu teile! Rohkem küsimusi ei ole. Arutelu juhtivkomisjonis ja seal langetatud otsuseid tutvustab meie hea kolleeg, rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas eelnõu 746 esimeseks lugemiseks ettevalmistamiseks oma 15. detsembri istungil. Ma kirjeldan lühidalt ka seda arutelu, mis meil komisjonis oli. 

Eelnõu esitajate esindaja Andrei Korobeinik sõnas eelnõu tutvustuseks, et praegu kaotatakse igapäevaselt raha, mis võiks minna lastele ja pensionäridele. Komisjoni liikmetel oli ka küsimusi. Kolleeg Aivar Kokk küsis, kas Keskerakond on aru saanud, millises majandussituatsioonis ollakse ja kui palju pangad teenivad võrreldes selle hetkega, kui see ettepanek esimest korda tehti. Teatavasti on tähtajaliste hoiuste ja tavahoiuste protsent kasvanud ja kui see maks tuleks, siis kõik need, kes raha hoiustaksid, kaotaksid. Samuti panga omakapitaliseerimine väheneb ja hoiustajate tulu kaob. 

Kolleeg Andrei Korobeinik vastas sellele küsimusele selliselt, et pankade kasum kokku on umbes 350 miljonit eurot, suurem osa tulust on intressid, maksustataks eluasemelaenu intresside ja hoiuste intresside vahet ja ei saa väita, et kõik intressid hakkaksid kohe langema. Aivar Kokk sõnas, et probleem on selles, et väikestel Eesti kapitalil baseeruvatel pankadel on raske. Rootsi pankade maksustamine ei olekski probleem. Eestis aga ei ole võimalik teha nii, et välisriigi panku maksustatakse, aga Eesti omasid mitte. Eesti pangad ei oleks sel juhul võimelised enam laenu andma, laenu andmine on aga ainuke viis raha teenida. Andrei Korobeinik selle peale kommenteeris, et pangamaks on katteallikas potentsiaalsetele eelarve muudatustele. 

Rahanduskomisjoni esimees ütles, et eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik koosseisu häälteenamus. Samuti informeeris komisjoni esimees, et muudatusettepanekuid tähtajaks, milleks oli 4. november, ei laekunud. Algselt oli soov suunata eelnõu päevakorda 14. jaanuaril, aga eelnõu algataja esindaja soovis seda teha 21. jaanuaril. Komisjon tegi otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 21. jaanuaril k.a. See otsus oli meil konsensuslik. Teiseks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja Aivar Sõerd. Ka see otsus oli konsensuslik. 

Sellega olen ma ülevaate komisjonis toimunud arutelust ja otsustest andnud. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh teile! Teile on üks küsimus. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Küsimus ei ole otseselt seotud sellega, mis oli komisjoni istungil, aga kuna te juba ise küsisite eelnõu algataja esindajalt selle sisu kohta, siis ma äkki küsiks teie käest ka sisu kohta. Kas teie arvates Läti, Leedu ja Poola, kes on kõik ühel või teisel moel seda pankade solidaarsusmaksu kehtestanud, teevad valesti ja meie, kes seda ei kehtesta, teeme õigesti?

Aitäh selle küsimuse eest! Ma panin tähele, et te oma küsimuses, mille te esitasite Andreile, viitasite minu küsimusele, just nagu need andmed on küsitavad. Ei ole küsitavad. Minu andmed põhinevad Riigikogu infotunni… See oli infotund? Mitte infotund, see oli arupärimistele vastamine eelmisel aastal. Peaminister vastas pangamaksuteemalisele arupärimisele ja need arvud on mul võetud sealt. 2024. aastal maksid pangad avansiliste maksete ja dividendide tulumaksuna 250 miljonit eurot tulumaksu, samal ajal Leedu on plaaninud koguda 50–70 miljonit. Mina ei tea, kust te need numbrid võtsite, mis te siin oma küsimuses esitasite. Kontrolli need üle! Ja üldse, kui te tulete selle algatusega, tehke sellele korralik seletuskiri, kus oleksid numbrid, mis oleksid kontrollitavad ja võrreldavad ja üldse käsitletavad.

Aga vastuseks teie küsimusele ma ütlen seda, et vaadake, maksusüsteemid ongi väga erinevad – meil ja Leedus ja Lätis. Leedu ettevõtte üldine tulumaksumäär on 16%, meil on 22%, aga kommertspangad maksavad ju tulumaksu põhiliselt dividendidelt. Dividendide maksumäär on 22 ….. ehk siis ligikaudu 28%. Täiesti erinevad süsteemid. Kui te tulete sellise eelnõuga, siis tehke korralik seletuskiri, kus on ära kirjeldatud, mida te kujutate ette üldse maksustamisobjektina. Ja tehke ka … Needsamad numbrid, mida te siin kuskilt Leedu keskpanga kodulehelt praegu vaatasite – pange need seletuskirja, et need oleksid kontrollitavad ja käsitletavad.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Küsin nüüd teise nurga alt sama küsimuse, mida enne ettekandjalt küsisin. Me tegelikult ka Eesti Panga Nõukogus koos 2023. aastal arutasime seda teemat. Kas te olete mõelnud selle peale, miks siis Leedus need laenamistingimused peale seda erakorralise pangamaksu kehtestamist ei ole muutunud kiiremini halvemaks kui Eestis? Tookord nii Eesti Panga kui teiste ekspertide poolt seda väideti. Kas te olete jõudnud seda analüüsida ja mis te selleks põhjuseks toote?

Aitäh küsimuse eest! No seda peate küsima algatajatelt, nemad peaksid oma eelnõu seletuskirjas neid teemasid käsitlema, aga no sellist käsitlust ei ole. Komisjonis ka me seda ei käsitlenud. Nii et kogu see ettevalmistus, kui sellise asjaga välja tullakse, on suhteliselt puudulik, tagasihoidlikult öeldes. See töö on algatajatel tegemata ja me komisjonis ka seda ei käsitlenud.

Andrei Korobeiniku küsimus, võib-olla ka vastulause, palun!

Ei ole vastulause. Ma tahtsingi teemat natuke arendada. See on hästi positiivne, et hea kolleeg Aivar võitleb kvaliteetse seadusloome eest. (Naerab.) Aga nüüd ma juhin tähelepanu sellele, et tegemist on ettepanekuga valitsusele. Ja nüüd, kui me võrdleme nüüd seda hasartmängumaksu alandamisega, siis siin saalis eile, üleeile arutasime seda ja ma küsisin, mis need prognoosid siis on. Vastus oli umbes selline, et elu näitab, et me ei tea nagu, kas laekub rohkem või laekub vähem, väga raske ennustada on. Ma ei tea, Aivar, kas sa olid selle eelnõu algatajate seas või mitte. Äkki sa toetasid seda eelnõu? Ma mäletan, et küll komisjonis käsi tõusis. Kas siis, kus see entusiasm nagu siis oli sinul, et võiks analüüsi teha, kvaliteetsemalt eelnõusid kirjutada? Siis sa kuidagi olid väga tagasihoidlik, aga nüüd ma vaatan, et ärkas nagu midagi sinus.

Aitäh!

Kas tegemist ei ole topeltstandarditega?

Aitäh selle küsimuse eest! Taas, me läheme teemast ikka väga kaugele. Ettevõtte tulumaks ja hasartmängumaks on ikkagi väga erinevad valdkonnad. Ma võin vastata ka, et mina ei olnud selle hasartmängumaksu langetamise eelnõu algatajate hulgas ja ma vist, ja ma jätsin ka üldse selle eelnõu poolt hääletamata. Eile, mis me eile komisjonis, seal me käsitlesime hoopis vea parandamist. Nii et jällegi, me läksime teemast väga kaugele. Te rääkisite ka oma ettekandes siin erinevatest asjadest, pensionitest ja ühistranspordist. Need on erinevad asjad ja ärme neid, neid ei ole nagu asjakohane praegu kokku siduda. Tõepoolest, ega me komisjonis ka, ütleme, selle pangamaksuteema raames hasartmängumaksu ei käsitlenud.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea komisjonipoolne ettekandja! Ma kahjuks ei jõudnud eelnõu esitajalt küsimust küsida. See oleks võib-olla isegi rohkem talle olnud, aga te kindlasti arutasite ka komisjonis väga põhjalikult seda võimalikku pangamaksu kehtestamist. Seda põhimõtet ma pean õigeks, et pangad, kes on tõesti teeninud väga suuri kasumeid, võiksid rohkem panustada Eesti ühiskonna toimimisse, inimeste toimetulekusse jne. Aga ma vaatasin, et eelnõus oli juttu 30%-lisest maksumäärast, eelnõu seletuskirjas oli juttu 50%-lisest maksumäärast. See erinevus on päris suur. Kas see pangamaks on 30% või 50% selle ettepaneku kohaselt? Kumba seisukohta Keskerakonna saadikud seda eelnõu komisjonis tutvustades kaitsesid ja kumba nad taotlesid, kas 30%-list maksu või 50%-list?

Aitäh selle küsimuse eest! See on väga hea küsimus, eelnõu esitajatel ongi asjad täiesti sassis. Täiesti sassis! Siin eelnõus räägitakse tõepoolest 30%-lisest, seletuskirjas räägitakse 50%-lisest maksumäärast. Numbrid on sassis, kord räägitakse, et nüüd maksumäär on 30%, siis räägitakse, et laekub 350 miljonit. Kunagi – ma mäletan, ma olin siin ka komisjoni esindaja eelmisel aastal – oli 50% maks, siis räägiti 300 miljonist. Täiesti sassis on! Komisjonis me nende protsentideni ei jõudnudki, meil oli üsna lühike arutelu. Aga mul on komisjoni protokoll ja siin rääkis Andrei Korobeinik hoopis, et maksustatakse eluasemelaenu intresside ja hoiuste intresside vahet, aga siin otsuse eelnõus räägitakse aastasest kasumist. Nii et algatajatel on asjad täiesti sassis, sellega ma olen täiesti nõus. Aga selle küsimuse oleks pidanud esitama algatajatele.

Noh, vahel juhtub, Aivar. Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma saan aru, et nii valitsusel kui ka opositsioonierakonnal on arenemisruumi nende eelnõude kokkupanemisel. Ja see, et teie esitate või vähemalt valitsuselt tulevad erinevad eelnõud, mis on samuti meie arust täiesti sassis, on ju ka juba loomulik protsess. Tänu sellele, et seesama hasartmängumaksu seaduse eelnõu oli täiesti sassis, tekkis sinna näpukas, mis tõmbas sassi ka meie riigieelarve, arvestades sellega, et praegusel hetkel hasartmängumaksu sellest tegevusest ei laeku mitte sentigi. No see on küll täiesti sassis lugu! Aga mis puudutab meie arve, siis ma vahepeal tõesti tsiteerisin just nimelt Leedu Keskpanga kodulehel leitavat infot. Ma pärast võin heale kolleegile saata ka selle lingi. Tegemist on tõesti Leedu Keskpanga uudisega, mis ilmus 2025. aasta 25. aprillil. Need arvud olid ilusti välja toodud. 

Aga kus see küsimus nüüd oli? Ma ei oska neid Leedu panga … Neid võiks täitsa vaadata ja käsitleda, aga ma praegu küll ei oska neid numbreid, mis te niimoodi suvaliselt kuskilt Leedu Panga leheküljelt toote, kommenteerida. Ja komisjonis me ei käsitlenud neid aspekte.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Võib-olla te ei pannud tähele, aga tegemist on otsuse eelnõuga, mitte seaduseelnõuga. Otsuse eelnõu vahe võrreldes seaduseelnõuga on see, et sellega antakse Vabariigi Valitsusele ettepanek töötada välja idee, kuidas kehtestada solidaarsusmaks. See ongi vaheseaduse eelnõu, et siin antakse see kaalutlusruum, see otsustusruum Vabariigi Valitsusele. Seetõttu ei saa seda võrrelda seaduseelnõuga. 

Siin ongi küsimus, kas teie hinnangul see, mille osas Vabariigi Valitsus soovib kaalutlusruumi ja kus Vabariigi Valitsus soovib arutelusid pidada, on see, kuidas maksustada rohkem pensionäre ja lapsi, mitte see, kuidas võiks tegelikult maksustada pankasid? Võib-olla täiendavalt, ka mingisuguses muus osas, mitte see, mida Keskerakond on välja pakkunud, aga üleüldse laiem arutelu võiks ju Vabariigi Valitsuses olla. Mis te arvate?

Aitäh selle küsimuse eest! Ma loomulikult saan väga hästi aru, et praegu on meil siin laual otsuse eelnõu, mitte seaduseelnõu. Aga te võiksite endale selgeks teha, selle kodutöö ära teha, et mida te tahate maksustada. Ma küsisin ka algatajalt – Andrei oli siin puldis –, mis on see maksustamisobjekt, mida te tahate maksustada. Praegu on pangad päris suured maksumaksjad, nad maksavad avansilist tulumaksu ja tulumaksu dividendidelt. See on suur osa kõigi juriidiliste isikute makstavast tulumaksust. 

Ma küsisin Andrei käest, mida te tahate maksustama hakata, kas see teie pakutud niinimetatud solidaarsussüsteem või pangamaks tuleb praeguse süsteemi asemele või tuleb sellele otsa. Andrei ei vastanud sellele küsimusele ja ütles, et las valitsuse eksperdid tegelevad selle küsimusega. Aga te peate ise läbi mõtlema, mida te tahate. Kui teie süsteem tuleb praeguse süsteemi asemele, siis on kohe küsimus, kuidas maksustatakse siis näiteks dividende, millelt laekub põhiline osa juriidilise isiku tulumaksust. Nii et tehke see kodutöö ära ja tehke selgeks, mida te üldse tahate tegelikult valitsuselt saada.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Väga lugupeetud Aivar Sõerd! Ma tunnen teid kui väga head rahandusministrit. Omal ajal te olite, siis, kui te Rahvaliidus olite, kõige parem rahandusminister üle Euroopa Liidu. Aga Andrei Korobeiniku eelnõu ei ole absoluutselt sassis. Mida meie, Keskerakond, tahame? Me tahame, et see maksupoliitika muutuks ja inimeste elu läheks natuke paremale, sest praegu teie ja teie koalitsioonipartnerid teete Eesti inimeste elu muudkui halvemaks. Minu kolleeg Valgast küsis, et okei selle maksuga, aga pangakontorid pannakse ka kinni. Vähe sellest, isegi postkastid viiakse omavalitsustest ära. Ma toon teile Maardu näite. Maardus oli kuus postkasti, mingisugust postkasti, pooled koristatakse ära. Me arutame veel seda teemat kindlasti ka regionaalministriga, aga jõuan veel küsimuse ka esitada. Kas teie toetate kogu seda maksupoliitikat, mida teie koalitsioon juurutab? Seda enam, et te olite ühes küsimuses ka vastu, sellesama hasartmängumaksu vastu.

Aitäh selle küsimuse eest! Oli väga-väga lai teemakäsitlus, alates regionaalpoliitikast kuni maksupoliitikani laiemalt. Mida mina toetan või mida mina ei toeta, seda saab käsitleda. meil tuleb, vist peaks tulema ka läbirääkimiste voor. Läbirääkimiste voorus saavad soovijad või ettekandjad, kes siia tulevad, saavad rääkida oma isiklikke seisukohti, edastada oma isiklikke seisukohti maksupoliitika nüansside osas. Praegu ma olen siin komisjonipoolse ettekandja rollis. Läbirääkimiste voorus saame neid teemasid käsitleda.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Tõepoolest, läbirääkimised tulevad fraktsioonidele, nii et iga Riigikogu liige ei saa siin vastata. Aga enne läbirääkimisi on Tanel Kiigel üks protseduuriline küsimus. Tanel Kiigel on üks protseduuriline küsimus.

Jah. Ma tahtsin lihtsalt protokolli huvides täpsustada. Hea kolleeg härra Arhipov tegi komplimendi Aivar Sõerdile. Lihtsalt protokolli huvides: tol ajal, see oli 2006–2007, kui see auhind anti, siis anti see tegelikult välja Aivar Sõerdile kui maailma parimale rahandusministrile. Isegi maailma! The Bankeri ajakiri leidis täpselt niimoodi. Jürgen Ligi oli siis see, kes pälvis hiljem selle Euroopa Liidu parima tiitli. Nii et eks siin on küsimus loomulikult laiemalt ka Reformierakonnale, et kui pingil on maailma parim rahandusminister, siis miks valitsuses on ainult Euroopa Liidu parim. Aga see on juba selline võib-olla nende erakonna sisedemokraatia küsimus. Aga et oleks lihtsalt protokolli huvides täpsustatud. Aitäh!

Istungiga oli see nii palju seotud, et protokolli läks see sisse. Aga avan läbirääkimised fraktsioonidele. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laats, palun! Kolm minutit lisaks.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Lugupeetud kolleeg Aivar Sõerd küsis, et no mida siis kokkuvõttes see Keskerakond tahab. Eks me tahame täpselt sedasama asja, millest me oleme siin pikalt juba rääkinud. Me tahame õiglast maksusüsteemi. Seda tahavad meie inimesed. Need inimesed, kes on tegelikult viidud juba nii kaugele, et väga paljudel peredel ei ole kuu lõpuks isegi raha, et süüa osta. See on praeguse valitsuse tegevuse tagajärjel. Meil on inimesi, kes elavad absoluutses ja suhtelises vaesuses. Neid, head kolleegid, on väga-väga-väga palju, neid on 300 000. Ja see maksusüsteem, mis on siin pikalt Eestis toiminud, ei toeta neid inimesi rohkem. See ei toeta rohkem meie majandust ja see ei toeta ka meie ettevõtlust. Ja see on tuumikprobleem. 

Me pakume välja lahendusi. Me pakkusime selle lahenduse välja juba 2023. aastal. Me oleme pidevalt rääkinud sellest, et aastal 2023 oli õige aeg rakendada täiendavat solidaarsuspangamaksu, mida tegi ka Leedu. Ja nii nagu ma ette lugesin oma küsimustes, kui te lähete ka Leedu keskpanga kodulehele ja leiate nende ametliku ülevaate 2023. ja 2024. aasta kohta – see ülevaade on esitatud 25. aprillil 2025. aastal –, siis seal on selgelt välja toodud kõikide Leedu kommertspankade kasumid. Need olid seal 2023. ja 2024. aastal miljardi kandis. Oli ka kokkuvõte tehtud, kui palju on 2023., 2024. ja 2025. aastal eeldatav täiendava solidaarsuse tulumaksu laekumine Leedu riigieelarvesse – 590 miljonit. 

Kui me nüüd võrdleme Leedu kommertspankade kasumit ja vaatame Eesti kommertspankade kasumit, siis need on väga sarnased, mis tähendab tegelikult, et nende aastate jooksul, millest me oleme siin pidevalt rääkinud, on meil jäänud täiendav tulu saamata suurusjärgus pool miljardit. See on see raha, mida me oleks saanud suunata oma majandusse. See on see raha, mida me tegelikult oleks saanud asendada nende maksutõusudega, millega siin Reformierakond, Eesti 200 ja sotsid tegelesid. See ongi see, mida me tahame! See ongi see, mida me tahame teile näidata. 

Ma ei saa päris aru, ma ka siiralt ei usu, nii nagu Vladimir või Andrei ütles, et kui te vajutate seda nuppu, kui te ei toeta neid otsuseid ja kui te ei ole õiglase maksusüsteemi poolt, siis kas te siiralt sellesse usute, et teete õiget asja, või ajate ikkagi puhtalt erakondade juhtide ideoloogilist suunda. Avage silmad! See maksusüsteem on juba ajale jalgu jäänud. See ei toimi rohkem, see ei vii meid edasi. Me vajame solidaarset, õiglast maksusüsteemi. Me ei vaja nii palju tarbimismakse sellistes suurusjärkudes. Me vajame kindlasti praegu kas või ajutise meetmena toiduainete käibemaksu langetamist. See on see, mis tegelikult inimesi aitab. 

Aga selle asemel tullakse välja uude ideedega, et maksustame veel eakad ja noored, kes sõidavad ja kasutavad maakondlikku ühistransporti, viime sisse piletitasu, riik saab sealt ju veel 3 miljonit lisatulu. See on seesama regionaalpoliitika. Või siis – tähelepanu nüüd! – regionaalpoliitika eestvedaja ehk minister, kes kogu selle tegevuse eest vastutab, ütleb, et aga tegelikult Tallinna inimesed ei peagi seda maakondlikku ühistransporti ju doteerima ega peale maksma, ja seda ütleb regionaalpoliitika eestkõneleja. Kas tal tõesti puudub arusaam, mis tähendab üldse regionaalpoliitika? 

Nii et, head sõbrad, see eelnõu on ülesande andmine valitsusele. See eelnõu tegelikult kindlasti väärib toetamist, see eelnõu väärib arutamist. See eelnõu kindlasti väärib, et valitsus võtaks selle kätte, tõsiselt analüüsiks, vaataks sisse ja mitte ainult pangamaksu küsimuses teeks positiivse otsuse, vaid vaataks üle kogu meie maksusüsteemi ülesehituse. Kui praegune valitsus seda ei tee, siis ma sajaprotsendiliselt ütlen teile, et kui 2007. aastal Keskerakond on valitsuses, siis me seda kindlasti teeme. Sellise maksusüsteemiga, nagu praegu on, lihtsalt ei saa Eesti jätkata. Aitäh!

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud kolleegid siin saalis ja mujal majas ja kõik vaatajad kaugemalt! Olgu siis algatuseks öeldud, et igatahes sotsiaaldemokraadid täiendavat solidaarsusmaksu pankadele peavad õigustatuks. Me oleme ka veendunud, et vormiliselt ja sisuliselt saab seda kindlasti teha erinevatel viisidel. Neid viise tuleks meil koos arutada ja loomulikult valitsus ja Rahandusministeerium võiksid olla seal eestkõnelejateks. Üheks näiteks on see, et võiks siis seda täiendavat solidaarsusmaksu pankadele kehtestada siis veelgi kõrgema avansilise tulumaksu määraga. Näiteks see on üks variant. Samuti võib kaaluda ka täiendavat erakorralist siis pangamaksu siis lühiajaliselt, mis siis neilt erakorralistelt tuludelt võetaks. 

Miks see on nagu õiglane? Ma ja meie fraktsioon on selgelt veendunud, et pankade panus sellel keerulisel ajal ja teenitud tulult võiks olla pisut suurem. 

Kui sotsiaaldemokraadid olid koalitsioonis, siis me seda toetasime. Paraku jäime me seal vähemusse. Niipalju vähemalt muutus, et avansilise tulumaksu määr tõusis 18%-ni, mis on andnud ka märkimisväärselt suurema lisatulu riigile. 

Tollal me ka kompasime, et kas opositsiooni enamus tuleks ka selle küsimusega kaasa, et noh vähemalt siit saalist, et kui koalitsioonist ei leia seda enamuse toetust, siis võib-olla tulevad opositsioonist, tullakse appi, siis seda ühtsust ka tollal, 2023. aastal opositsioonist me ei saanud või selget sõnumit, et tullakse toetama. Eelkõige olid väga kõhklevad Isamaa read, kui ma õigesti mäletan, aga ka mujalt tekkis küsimusi, kas see on ikka õige. 

Aga ma arvan, et kui nüüd pangad vaatavad sellele ajale tagasi, siis ma usun, et nad isegi ütleksid, ja saaksid seda aega tagasi pöörata, et soovitaksid, et võtke pigem meilt pisut rohkem erakorralistelt tuludelt, kui tekitada seda maksusegadust, mis siis on nüüd kujunenud.

Ja nagu ma siin ka küsimustes proovisin ühelt ja teiselt poolt teada saada, on fakt see, et kuigi näiteks ka Eesti Panga Nõukogus tollal olles ma seda ettepanekut korduvalt tegin, siis ka sealtpoolt tuli see seisukoht, et erakorraline pankade kasumi maksustamine ei ole õige, sest see võib tekitada siis, et läbi intresside tõusu võetakse see nii-ütelda raha ikkagi inimestelt ja ettevõtetelt tagasi. Aga kui nüüd vaadata Leedu kogemust ja võrrelda seda siis Eestis toimunuga, siis paraku on fakt see, et tegelikult Leedus ei ole see nii-ütelda tekitanud siis intresside tõusu, kokkuvõttes on majandusel läinud paremini. 

Ma arvan, et palju mõistlikum oleks küsida pankadelt mõistlikku lisapanust keerulisel ajal, erakorralistelt tuludelt, kui käia, nagu praegune koalitsioon teeb, minna siis 3 miljoni kaupa otsima seda lastelt, pensionäridelt, erivajadustega inimestelt, et nendele ühistransport teha tasuliseks. See ei ole kindlasti õige plaan ja see meid Eestina edasi ei aita. Minu sõnum, meie fraktsiooni sõnum on, et veel ei ole hilja, asja tuleks igal juhul arutada ja liigume edasi. Aitäh!

Aitäh! Kõnesoove rohkem ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei tehtud ja nüüd tuleb läbi viia lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamist. 

Lugupeetud Riigikogu liikmed, juhin tähelepanu, et selle eelnõu otsusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Niisiis, panen lõpphääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele pangandussektori ajutise solidaarsusmaksu kehtestamise kohta" eelnõu 746. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Otsuse eelnõu poolt hääletas 15 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu jäi otsusena vastu võtmata.

Liigume edasi tänase kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 602 UA teine lugemine. Ettekandjaks palun õiguskomisjoni esimehe Madis Timpsoni.

Aitäh, härra istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mina kannan ette töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu. See on teadupärast see eelnõu, mida president välja ei kuulutanud, kuna ta arvas, et seal oli tehniline viide, mis Riigikogu meelest või, ütleme, komisjoni meelest võib-olla ei olnud päris korrektne. Vaielda on tore, aga et see vaidlus ära jätta, siis komisjon võttis selle oma päevakorda. 

Komisjoni esimees sissejuhatuseks tegigi paarilauselise sissejuhatuse samasuguse, et edasiste vaidluste vältimiseks ja korrektsuse tagamiseks peaks komisjon seda uuesti menetlema. Aga olgu öeldud, et Riigikogust ühtegi ettepanekut muutmiseks ei laekunud. Meile esitas küll ametiühingute keskliit kirjaliku pöördumise oma viie ettepanekuga. Etteruttavalt olgu öeldud, et neid ettepanekuid me kõiki olime korduvalt menetlenud ka eelnevalt, aga kuna pöördumine saadeti, siis andsime sõna ka Eesti Ametiühingute Keskliidu esindajale, kes kordas üle need punktid, mida nad oluliseks pidasid. Nagu ma ütlesin, neid asju me olime enne korduvalt arutanud. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium neile väga kenasti  vastas. Kuulasime ära, selgitused jagati ära ja siis oli meil aeg hakata otsuseid tegema. 

Komisjoni esimees tegi ettepaneku algatada komisjoni pool üks muudatusettepanek, mille tõttu president seda välja ei kuulutanud. See ettepanek oli järgmine: asendada eelnõu § 1 punktis 6 sisalduva § 43³ lõike 2 punktis 4 arv 7 arvuga 6. Selline sisuline ettepanek sai tehtud. Komisjon arvas, et väga hea ettepanek, arvestada täielikult – konsensusega. Komisjoni esimees uuris seejärel, kas komisjonil on soovi algatada Eesti Ametiühingute Keskliidu pöördumises esitatud ettepanekud eelnõu muudatusettepanekutena. Peab tunnistama, et ühtegi sooviavaldust ei olnud ja niimoodi me ka ühtegi muud ettepanekut ei algatanud. Jõudsimegi otsuste juurde. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 21.01 – konsensusega –, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kolmandaks, kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 28. jaanuaril. Aitäh! 

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Kui ehitati Egiptuse püramiide, töötasid inimesed seal kausi supi ja katuse eest pea kohal. Täna ei ole kümnetel tuhandetel Eesti elanikel isegi sellist võimalust. Paljude töötajate sissetulekud on nii väikesed, et nad ei suuda tasuda isegi kommunaalkulusid. Inimesed on sunnitud võtma laene, et maksta elektri ja kütte eest, kuid sellestki ei piisa. Soovist oma kasumit suurendada, otsustasid ettevõtte omanikud minna veelgi kaugemale ja panna töötajad täielikult oma kontrolli alla. Meie valitsus, nagu alati, asus rikaste poolele. Las inimesed töötavad nii palju, kui nende peremeestel vaja, isegi kui see ei taga töötajale piisavat sissetulekut. Kas on võimalik elada palgast, kui nädalas töötad vaid kümme tundi? Meie valitsus leiab, et see on normaalne. Vana-Egiptuse orjadel oli rohkem õigusi, kui neid meile jäetakse. Aitäh!

Järgmisena Tanel Kiik, palun! (Kõneleja palub lisaaega.)

Palun kolm minutit lisaaega igaks juhuks!

Kolm minutit lisaks. 

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Nagu öeldakse, kordamine on tarkuse ema. Nii et ma kõnelen taas kord sellest, miks sotsiaaldemokraadid ei toeta käesolevat töölepingu seaduse eelnõu, selle muutmist, miks hääletasime selle vastu selle nii-öelda esimesel arutelul, hääletame kindlasti ka nüüd ja täna, sest see ei ole järginud tegelikult tööturul väljakujunenud head praktikat, head tava, kus olulisi muudatusi tööõiguses tehakse kolmepoolselt: riik, ametiühingud, tööandjad. 

See konkreetne eelnõu ja kogu selle arutelu, tegelikult ka selle korduv arutelu näitab valitsuse dialoogivõimetust, näitab seda – ma vaatasin ka komisjoni protokolle –, et justkui räägitakse, et on kaasatud huvirühmi, on kuulatud nende arvamusi. Vaadake, kuulamine ja kaasamine on erinevad asjad. Üks on näiteks: kuulad ära, noogutad, ja ei võta mitte midagi arvesse. Ja teine tähendab seda, et sa kaasad niimoodi, et sa ka sisuliselt arvestad erinevate osapoolte seisukohti, antud juhul siis ametiühingute, kes esindavad töötajate huve, mitte pelgalt ei lähtu sellest, et võtavad arvesse tööandjate nägemust, ja veel enam, muudavad seda veelgi radikaalsemaks, kui oli algne ettepanek, millega seda muutuvtunnilepingut tööturu osapooltele maha müüma tuldi. 

See konkreetne eelnõu on tõesti pandud ju huvirühmade ja meie ette siin, ka opositsiooni ette nii-öelda ultimaatumi stiilis. Ehk see ei ole kompromissina sündinud eelnõu, see on puhtalt sellise paremvalitsuse ja tööandjate nägemus tööõigusest, mis rikub senist praktikat, kus võrdväärselt võetakse arvesse tööandjate ja ametiühingute seisukohti. Ja tegelikkuses see, nagu eelkõneleja viitas siin, väga selgelt halvendab ka töötajate positsiooni, seisu, nende õigusi tööturul olukorras, kus nii või naa töötaja suhetes tööandjaga on ikkagi nõrgem osapool ja tema võimalused enda eest seista, eriti näiteks majanduslikult raskematel aegadel, on märkimisväärselt väiksemad. 

Ma mäletan ise, omal ajal, üle kolme aasta olin töövaldkonna minister. Sellist praktikat ei olnud, mitte kunagi. Ehk et kui oli vaja mingit kokkulepet teha, siis vajadusel istuti kümneid tunde maas. Tööandjate ja ametiühingutega need kokkulepped alati leiti. Need olid kompromissid. See polnud kunagi nii, et ametiühingud said kõik, mis tahtsid, aga ei olnud ka nii, et tööandjad said kõik, mis tahtsid. Tegelikult niimoodi, ma arvan, see tööõigus ja tööturg püsibki võimalikult heas tasakaalus. 

Aga kui me praegu vaatame selle seaduseelnõu puhul seda väga negatiivset ja kriitilist tagasisidet, mis on tulnud kümnetelt erinevatelt ühingutelt – ametiühingute keskliidult, arstide liidult, haridustöötajate liidult, puuetega inimeste kojalt ja paljudelt teistelt –, siis me ei saa ju rääkida mingisugusest sisulisest kaasamisest või teiste osapoolte arvestamisest. 

Ja kordangi üle neile, kes võib-olla ei ole eelnõuga nii palju tutvunud või ei mäleta eelmisest aastast, mis täpsemalt selle eelnõuga siis muutub, mis need negatiivsed punktid on, millele nii meie, sotsiaaldemokraadid, kui ka ametiühingud oleme tähelepanu juhtinud. 

Esiteks, juba printsiibis ei ole adekvaatne sellisel määral nii-öelda kõikuva töökoormuse ja palgaga lepingute jõustamine. Ehk tõesti, kui lepitakse kokku, et näiteks muutuvtunnid tohiksid olla seal mõnikümmend protsenti, oleks oma loogika siin sees, aga selline loogika, et see töökoormus võib kuni neli korda kõikuda, kord sa saad 25% sissetulekust, teine kord 50%, kolmas kord 100% ja see ei sõltu mitte sinust, vaid tööandjast ja tema võimalusest sulle töötunde pakkuda – see on ju täiesti absurdne. See paneb töötaja ülimalt nõrka positsiooni, see paneb ta seisu, kus tegelikult on väga raske, et mitte öelda võimatu oma pere sissetulekut ja eelarvet planeerida. Kindlasti ei tähenda ju see, et inimesel on võimalik oma kulusid kuidagimoodi samamoodi hajutada, et mõni kuumaks maksan täispangalaenu, teine kuu maksan 25%, mõni kuu ostan täistoidukorvi, teine kuu ostan pool. Ei, inimese kulud jäävad samaks, lihtsalt tulude pool hakkab kõikuma kuni neljakordselt, tulenevalt sellest, et valitsus arvab, et äärmiselt hea mõte oleks panna kõik ettevõtja äririskid töötaja õlgadele. 

Teine suur probleem, mille tagajärgi me alles hakkame nägema, sest need tulevad ajaga, on kindlasti sotsiaalse kaitse küsimus. Ehk kui inimesel hakkab palga ehk sissetuleku tase kõikuma kuni neljakordselt, siis tähendab see seda, et tema vanemahüvitis saab olema väiksem, kui ta lapse peaks saama, tema töötuskindlustushüvitis saab olema väiksem, kui ta peaks töötuks jääma, samamoodi ka tulevane pension. Kõik need sõltuvad inimese töötasust, sõltuvad sellest, milline on varasem sissetulek, mis on tema sotsiaalmaksulaekumine. Ehk valitsus vähendab selle eelnõuga kõigi tulevikus nende muutuvtunnilepingute ehk juhupalgalepingutega töötavate inimeste sotsiaalset kaitset, kindlustunnet ja tegelikkuses tähendab see sotsiaalseid probleeme tulevikus. 

Kindlasti on ka riskikohaks, mida on ametiühingud ilusti välja toonud, et kui täna näiteks on osakoormusega töötavaid inimesi, on need noored, on need eakad, on see inimene, kes on mitmes erinevas ametis, ja tal on võimalik teha ka ületunde, kui on tõesti vaja tööandjal kokku leppida siis ning saada selle eest ületunnitasu. Edaspidi on tööandjal märksa targem leppida kõik sellised lepingud kokku muutuvtunnilepingutena ehk juhul, kui töökoormus hakkab kõikuma, seal veerand kuni täiskoormuse raames, siis mingeid ületunde ega kõrgemat töötasu sellest tulenevalt ei ole. Ehk osakoormusega töötajate õigused taas hakkavad vähenema. Kindlasti tööandjatel, ma ei ütle, et kõigil, aga väga paljudel tekib see huvi, et kui ma võtan uue töötaja tööle või ka tänase töötajaga hakkan läbi rääkima, et ei tee temaga tavapärast osakoormusega lepingut, vaid ma teen temaga kohe muutuvtunnilepingu, mis võimaldab mul kulusid kokku hoida ja töötajal vähem teenida. 

Ja üks olulisi murekohti, mille on välja toonud taas ametiühingud selles viimases kirjas, millele härra Timpson siin viitas, on tegelikult see, miks valitsus taganes algsest ettepanekust rakendada seda konkreetset muutuvtunnilepingu formaati kindlatele sihtrühmadele ja otsustas laiendada seda auväärt justiits- ja digiministri ausalt öeldes täiesti põhjendamata ettepaneku põhjal ning laiendada siis kõigile sihtrühmadele. Ma saaks aru, kui see on tõesti õpilased, pensionärid. Ka näiteks ametiühingud oma kirjas tõid välja, et nad ei ole muutuvtunnilepingute vastu täielikult, vaid seda võiks rakendada: õpilased, üliõpilased ja vanaduspensionärid ja siis teatud määral, näiteks 25% tundidest hakkab kõikuma. Aga loomulikult seda ettepanekut ei arvestatud. Nagu öeldud, seda menetluse käigus tegelikult muudeti. Ehk algselt ministeeriumist välja tulnud eelnõus olid veel sihtrühmad sees ja siis justiits- ja digiministri – toona vist oli juba Pakosta – ettepanekul muudeti seda ja laiendati seda kõigile. Et miks mitte, vahet ei ole. Algne kokkulepe, algne arutelu – kõik oli tegelikult olnud sihtrühmapõhine. 

Head Riigikogu liikmed! Ma arvan, et te tegelikult teate, et te ei ole küsinud Riigikogu valimistel mandaati nendeks muudatusteks tööõiguses. Mitte ükski erakond ei ole valimisplatvormi sisse pannud, et ta kavatseb hakata rakendama juhupalgalepinguid ühe- kuni neljakordse kõikumisega, 0,25% kuni täiskoormus. Ja tegelikult te teate ka seda, et seda eelnõu ei ole kokku lepitud kolmepoolselt, ametiühingute ja tööandjatega. Jah, kirju on saadetud, koosolekud on toimunud, aga ametiühingute sisendit, ettepanekuid ei ole arvesse võetud ja sellepärast ka niivõrd kriitiline tagasiside, kuni meeleavaldusteni siin nende Toompea ees välja on ka ametiühingute poolt tulnud. 

Nii et praegu tegelikult Vabariigi President oma otsusega jätta algne eelnõu välja kuulutamata, küll teistel põhjustel, andis päästva õlekõrre ka valitsuskoalitsioonile taganeda sellest läbi mõtlemata ühepoolselt nii-öelda läbi surutud töölepinguõiguse muudatusest. Julgustan teid tõesti seda tegema ehk selleks ei ole mandaati küsitud, ei ole ka täna tegelikult sellist toetust koalitsioonierakondadel, et niivõrd põhimõttelisi muutusi teha ja luua ka väga negatiivset pretsedenti, kus tööturuküsimusi hakatakse otsustama ilma ametiühingute ettepanekut sisuliselt kaasamata. Nii et sotsiaaldemokraadid hääletavad selle eelnõu katkestamise poolt ja teeme ka vastava ettepaneku oma fraktsiooni poolt. Aitäh!

Andre Hanimägi, protseduuriline küsimus.

Mul ei ole niivõrd protseduuriline, ma vabandan juba ette, aga natukene võib-olla selgituseks. Ennist komisjoni ettekandja peaaegu korrektselt või õigemini rääkiski kõik korrektselt, aga jättis mainimata selle, et lugemise lõpetamisel ei olnud komisjon konsensuslik. Seal oli kolm inimest vastu, need olid kaks sotsiaaldemokraati ja üks isamaalane. Protokolli huvides, ma arvan, on oluline täpsustus.

Jah, nüüd ta jäi stenogrammi, Riigikogu stenogrammi. Õiguskomisjoni protokoll on õiguskomisjonis nähtav. Ma saan aru, et õiguskomisjoni esimehele ei esitatud küsimusi ka selles osas, ta käis läbi need, mis tal olid ära märgitud. 

Aga nüüd Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Esmapilgul kõlab eelnõu 602 ilusalt. Paindlikkus! Kes oleks siis selle paindlikkuse vastu? Ka töötajad tahavad paindlikkust, võimalust oma aega paremini planeerida. Aga probleem on selles, et selle eelnõu puhul ei räägi me tegelikult töötaja paindlikkusest, me räägime tööandja paindlikkusest. See paindlikkus tuleb töötaja arvelt. See eelnõu ei anna töötajale rohkem kontrolli oma tööaja üle, see annab tööandjale õiguse öelda: "Ole olemas! Ole valmis! Kui tööd on, siis kutsume!" Umbes nagu kubjas sulasele. Töötaja võib olla formaalselt tööl, aga reaalselt ilma tööta, ilma töötundideta ja seega ilma sissetulekuta. Risk nihutatakse väga selgelt töötajale. 

Ametiühingud on selle kohta öelnud ebatavaliselt sirgjooneliselt. Tsiteerin: eelnõu vähendab töötajate sotsiaalset turvatunnet ja võib jätta nad ilma kindla sissetulekuta. Veel üks tsitaat: see eelnõu suurendab töötajate sissetulekuta ebakindlust ja haavatavamate gruppide ärakasutamist.

Need ei ole absoluutselt opositsioonipoliitilised jutupunktid või loosungid, need on inimeste seisukohad, kes iga päev esindavad töötajaid päriselus. Me räägime siin inimestest, kellel on lapsed, inimestest, kellel on kodulaen, kellel on maksta üür, elekter, toit, transport – igakuised arved. Aga selle eelnõuga antakse tööandjale õigus anda tööd siis, kui see on talle mugav. Töötaja kohustus on pidevalt valvel, telefon taskus, plaanid lahtised, elu ootel. 

Kas see on normaalne töösuhe 21. sajandi Eestis? Minu hinnangul kindlasti mitte. See on nulltunni lepingute legaliseerimine, lihtsalt teise nime all. Eelnõu ütleb, et ärge muretsege, lisatöö eest makstakse 1,2-kordset tunnitasu. Aga küsin, mille eest see 1,2 korda tuleb. Kui töötajal puudub kindlus, mitu tundi ta kuus üldse töötab, kui ta ei tea, kas järgmine nädal on täistöö või null, siis see ei ole mingi hüvitus. See on puru silma ajamine. Küsin lihtsalt maakeeles, kuidas saab inimene planeerida oma elu, kui ta ei tea, kas ta teenib kuu lõpuks 200 või 1200 eurot. No ei saa ju! See tähendab stressi, ebakindlust ja sõltuvust tööandja suvast. 

Meile räägitakse ka, et eelnõu eesmärk on vähendada töövõtu- ja käsunduslepingute kasutamist. Aga mis sunnib tööandjat päriselt töölepingut eelistama, kui ta saab nüüd töölepinguga täpselt sama paindlikkuse, ja seda seaduse toel? See argument lihtsalt ei pea pett. 

Selle eelnõuga tegelikult suureneb ebavõrdsus töötajate vahel, see muudab noored, üksikvanemad ja osalise koormusega töötajad eriti haavatavaks ning vähendab kindlustunnet ning sissetuleku stabiilsust. 

Veel üks väga oluline aspekt. Ametiühinguid ei kaasatud sisuliselt arutelusse. Nende hoiatused jäid kõrvale, nende kriitikat ignoreeriti. Aga meie põhiseadus ütleb, et riik peab toetama kollektiivläbirääkimisi ja sotsiaalset dialoogi. See eelnõu liigub täpselt vastupidises suunas.

Lõpetuseks üks põhimõtteline küsimus, millele igaüks peaks vastama. Kas me teeme seda seadust töötajate kaitseks või tööandjate mugavuse suurendamiseks? Tööõigus ei tohi muutuda tööandjate ärimudeliks. Töötaja ei ole ressurss, mida saab vajaduse järgi sisse või välja lülitada. Seetõttu teeb Eesti Keskerakonna fraktsioon ettepaneku töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 602 teisel lugemisel katkestada. 

Kalle Grünthal, palun!

Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud töötajad, keda see töölepingu seaduse muutmise seadus puudutab! Ma olen absoluutselt nõus eelkõnelejaga, et tegelikult on see täielikult töötajatevaenulik, kaob ebakindlus, stabiilsus ja nii edasi. Sellest me oleme pikalt rääkinud. 

Ilmselge on ka see, et see muudatus Riigikogus täna jõustatakse ja see saadetakse uuesti presidendile. Nii et minu hinnangul teie jaoks midagi paremaks ei lähe, enne kui te ise midagi ette ei võta. Minu hinnangul on siin ainukeseks võimaluseks streik, üleüldine streik, panna majandus seisma. Need on need hoovad, mida te suudate vaid ettevõtetele teha, selleks et oma nõudmisi saavutada. Nii kaua sõidab see valitsuse teerull teist täiesti üle. See on nagu üks külg asjas. 

Aga kuulates neid ettekandeid ja meenutades siin veel eilset päeva, on nendel kahel asjal ülimalt sarnane kokkusattumus. Nimelt mis? Riigikogu võttis siin saalis vastu seaduse, pani paika normid. Ühel hetkel selgub, nii nagu siin on kirjutatud, et tegemist on tehnilise ebatäpsuse kõrvaldamisega, muudetakse paragrahvi, ja seda teeb ametnik. Eile, kui me menetlesime hasartmänguseadust, oli ammuilma teada, et riik kaotas esialgsetel andmetel 27 miljonit eurot riigikassasse. Esimesena, kes hakkas vabandama, oli Rahandusministeeriumi minu meelest asekantsler. Tegemist oli jällegi apsakaga, tehnilise apsakaga. 

Kuigi te võite öelda, et tegemist on nii-öelda ametnike suvaga, siis mina esitan hüpoteesi, mis ei pruugi tõene olla, aga nii nagu kriminaalmenetluses, tuleb kõiki variante kaaluda. Äkki neile ametnikele, kes neid muudatusi teevad, antakse juhised, korraldused, et nad peavad seda tegema. Vastasel juhul ei ole ju kindlustatud ka see, kui nad seda ei tee, et nende töökoht edaspidiseks säiliks. Ausalt öelda ma selle hüpoteesi raames võib-olla ei heidaks enne midagi ette ka ametnikele, kes on seda teinud, kui asjaolud ei ole täiesti selged. 

Ametnik võtab dokumendi, loeb läbi ja ütleb, et see on niimoodi, ja nii jääb, kontrollib õigekirja ja muid selliseid asju. Aga normi muutmine – seda ametnik teha ei saa, sest kui Riigikogu on sellises sõnastuses, nii nagu ta lugemised läbis, selle siit saalist nii-öelda läbi koputanud, siis mitte üks ametnik ei saa seda asja enam muuta, olgugi et see on vale.

Mind rohkem huvitaks, kes võiks olla see kuri käsi, kes neid juhiseid ametnikele annab. Ja nende kahe näite põhjal julgeks ma väita ka seda, et aga kes teab veel, kui palju on selliselt asju muudetud siinsamas Riigikogus, et menetluse käigus on hiljem mingid paragrahvid või normid muudetud. Me ei tea. Ja seetõttu ma paluks, esitan palve presidendile, tänades teda kõigepealt selle eest, et ta saatis asja uuele arutamisele. See ei ole vaidluse ärahoidmine, mida siin lugupeetud õiguskomisjoni esimees härra Timpson rääkis. See on tõsine küsimus. 

Soovin teile ja teile meeskonnale edaspidiseks jõudu olla edaspidi veelgi täpsem nendele seadustele positiivse hinnangu andmiseks, sest me ei tea, millal jälle "mingi ametnik" mõnda normi muudab. Aitäh! 

Nüüd, Madis Timpson tahab vastusõnavõttu koha pealt.

Ma võin ka sinna tulla.

Vajuta siis selle teise kõnepuldi peale, praegu on sul sõnavõtt, kõnesse. Aitäh! Madis Timpson, palun!

Aitäh! Ma ei plaaninud seda sõnavõttu siin teha, aga kuidagi läks see lõpp käest ära minu arvates. Härra Grünthal siin rääkis, kuidas ametnikule antakse juhiseid. Ma ei tea, mis maailmas ta elab, mina ühtegi sellist juhist andnud ei ole, et me peaksime siin uuesti menetlema seda, mida me sisuliselt oleme kõik läbi menetlenud. See vaidlus presidendiga oleks juriidiliselt …  see tegelikult isegi ei oleks põnev ja huvitav, mitte keegi sellest ei võidaks, lihtsalt meie tööturu kaasajastamine lükkuks jälle edasi. Ja nii on. 

Mõnda asja veel tahaksin kommenteerida. Kuulan hirmuga, kuidas soovitakse panna töötajaid oma kontrolli alla. No kuulge, ma olen elus tööandja olnud, otsid tikutulega head töötajat taga ja siis hoiad teda pilpa peal, et ta oleks sinuga ja annaks endast parima. Veel kord: tööleping on kahe poole vastastikune suhe, keegi ei käsi töölepingut sõlmida. Need hirmutamised minu meelest läksid üle võlli. 

Ja mis kaasamisse puudutab, siis vaadake, heideti ette, et pole järgitud head tava. Aga kümme aastat on arutatud, kaasatud, räägitud – no kaua siis veel! Ega kaasamine ei tähenda seda, et kõik ettepanekud pannakse kirja, kõik, mis arvatakse, pannakse seadusesse kirja. Ei ole nii. Arvamuse avaldamisega on samamoodi, et kõiki arvamusi ei arvestata. Nii see elu on. 

Ja natukene täpsustan ka seda, et kõlas etteheide, et valijatelt ei ole saanud mandaati. Aga ma lihtsalt ütlen, et Reformierakonna 2023. aasta Riigikogu programmis oli küll sees, et me töösuhete õiguslikku regulatsiooni plaanime muuta, kuna see on ajale jalgu jäänud, ja plaanime seda uuendada lähtuvalt põhimõttest, et tööleping on võrdsete poolte võlaõiguslik leping. Aitäh!

Aitäh! Kalle Grünthali nime mainiti, nii et Kalle Grünthalil on vastusõnavõtt koha pealt kaks minutit. 

Aitäh! Päris huvitav oli. Pärast seda, kui ma rääkisin kõnepuldist seda, et võib-olla ametnikke on mõjutatud nõndanimetatud tööandjate poolt, et nad peavad tegema seda, mis tahavad, ma esitasin hüpoteesi, aga härra Timpson läks pulti ja esimese asjana kukkus ütlema, et Grünthal räägib valet juttu jne. Mina ütlesin, et see oli hüpotees. See oli täiesti-täiesti kummaline. Situatsioon oli sama, nagu ma oleks jalaga vastu mesipuud löönud ja siis oleks terve parv välja lennanud, et seda tüütajat karistama hakata. Hästi põnev on see asi. Aga noh, eks see jääb härra Timpsoni südametunnistusele või, ma ei tea, kellegi teise südametunnistusele, kes võib-olla nendele ametnikele vastavaid korraldusi annavad. 

Aga, veel kord, ma soovin ikkagi, et president oleks edaspidi sama tähelepanelik ja veelgi rohkem tähelepanelikum seaduste väljakuulutamisel, sest kunagi ei tea, millal sellest kingakontsast nael välja tuleb ja valutama hakkab jalg. Aitäh!

Aitäh! Tanel Kiik, teie nime mainiti või teie seisukohta. (Saalist vastatakse.) Seisukohta … Reformierakond ei maininud, aga kas Kalle ja Keskerakond? Tanel Kiik, vastusõnavõtt kaks minutit.

Lugupeetud kolleegid! Soovitan teil kuulata nii ennast, nii teisi ettekandjaid, ja siis võib-olla panete tähele. Härra Timpson väga selgelt viitas minu sõnavõtule, kus ma rääkisin sellest, et ei ole selleks mandaati küsitud valimistel. (Hääled saalis.) Must valgel. Ei, see oli selles konkreetses arutelus. Palun ära sega vahele! Ehk see, mida siin välja toodi, et kuskil programmis oli lindude keeles kirjas, et me muudame siin tööõigust vastavalt arusaamale, et see on kahepoolne võlaõiguslik leping või mis tahes – no kogu austuses, see on nüüd umbes sama lindude keel, et plaanime eelarve tasakaalu viia ja kuidas te sellest välja ei lugenud, et tulevad laiaulatuslikud maksutõusud. Oleme ausad – ja täpselt sama asi on peretoetuste puhul, eks –, ei ole tegelikult selleks mandaati küsitud, me anname seisukoha juurde. Arvan, et on õige ka protokollis mainida, et tegelikkuses see, et muudatusi täna tehakse, on nii rahvalt ilma mandaadita kui ka tööturu osapooltega läbi rääkimata ja see on väga negatiivne pretsedent, mida taas kord siin luuakse. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Selle eelnõu kohta on tehtud üks muudatusettepanek ja selle läbivaatamise juures on muudatusettepaneku nr 1 esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. 

Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 602 UA teine lugemine lõpetada. Kuid on tulnud kaks avaldust, Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, et seaduseelnõu 602 UA teine lugemine katkestada. Seda me peame hääletama. Alustame selle ettevalmistamist. 

Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni samasisulised ettepanekud Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 602 UA teisel lugemisel katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 21 Riigikogu liiget, vastu 47, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu teine lugemine on lõpetatud.

Liigume edasi seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (664 UA) teine lugemine. Ettekandjaks palun riigikaitsekomisjoni liige Peeter Tali.

Austatav Riigikogu aseesimees! Lugupeetud kolleegid! Riigikogu otsustas eelmise aasta 17. detsembril 79 poolthäälega – vastuolijaid ja erapooletuid ei olnud – muuta Vabariigi Presidendi eelmise aasta 4. detsembril Mõisanurmes välja kuulutamata jäetud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust. Meeldetuletuseks: KVTS-i muutmise ja teiste seaduste muutmise peaeesmärk on leevendada personaliprobleemi Kaitseväes. KVTS-i muudatused viivad sisse vabatahtliku teenistuse ning ühtlustavad teenistustingimusi ajateenijatele, reservväelastele, vabatahtlikele teenistujatele ja tegevväelastele. Samamoodi vähendavad bürokraatiat ja taastavad staažitasu tegevväelastele. 

Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, selle aasta 6. jaanuariks kella 16-ks esitas Isamaa fraktsioon eelnõu kohta kaks muudatusettepanekut. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu oma selle aasta 15. jaanuari ja 19. jaanuari istungil. 15. jaanuari istungil osalesid kaitseminister Hanno Pevkur, Kaitseministeeriumi õigusosakonna juhataja Kristel Urke, õigusloome valdkonna juht Eda Loo-Suun ja Kaitseressursside Ameti peadirektor Anu Rannaveski. 

Elav, et mitte öelda emotsionaalne arutelu käis selle üle, kas võtta keelenõue KVTS-i ja teiste seaduste muutmise seadusest välja ja kehtestada see keelenõue kuidagi eraldi seadusega ja kunagi edaspidi. Mitmed komisjoni liikmed rõhutasid, et probleem umbkeelsete ajateenijatega on tõsine. 

Ma kordan veel üle, et ajateenistuse sisu muutub alates 2027. aastast. Ajateenistus hakkab olema nii, et kuus kuud on väljaõpe ja kuus kuud on väljaõpetatud üksus lahinguvalves. Niimoodi see käib ja käib ja käib. Sisuliselt pool ajateenijatest on lahinguvalves. Just seepärast peavad ajateenijatele ja tegevväelastele kehtima samad, et mitte öelda sarnased keelenõuded. 

Ma väljendasin tõsist muret, et kui nüüd see keelenõue olemasolevast KVTS-ist lahti siduda ja välja võtta, siis võib see oluline ajateenistuse eeldusnõue mingi loodava töögrupi käigus üldsegi hääbuda ja poliitilisest päevakorrast kõrvale jääda. 

Vaatame nüüd Kaitseväe seisukohalt, milles on süüdi nooremseersandid, nooremveeblid ja nooremleitnantid, kes ei oska vene keelt. Ma kordan üle, et nad ei peagi oskama, sest keeleseadus ütleb üsna selgelt, et Kaitseväe ja Kaitseliidu teenistus- ja käsukeel on eesti keel. See on kogu aeg kehtinud ja kehtib ka täna. Aga kuidas nooremseersandid, nooremveeblid ja nooremleitnandid teevad kahe kuuga võitlusvõimelise allüksuse või meeskonna, kui osa nende tulevastest liikmetest ei saa pehmelt öeldes ööd ega mütsi aru? Väga keeruline. 

Komisjoni esimees härra Stoicescu selgitas, et ministeeriumide ja ametite ametnikud lubasid jaanuarikuu alguseks ehk kevadistungjärgu alguseks pakkuda välja töötava lahenduse, aga nad selleni ei jõudnud, ei suutnud seda teha. Seepärast soovitas komisjoni esimees luua töögrupi lahenduse väljatöötamiseks. 

Kaitseminister Hanno Pevkur kinnitas, et sel aastal sissekutsumisega suurt põhjust muretsemiseks ei ole, sest see on selline ajateenistuse reorgi aasta, vaheaasta, kutsutakse teenistusse 1200 meest ja naist, kes on kõik vabatahtlikud. Seal keeleoskusega probleeme ei ole. Aga keelenõude lahendust on vaja alates aastast 2027. Ministri seisukoht oli, et praegu ei ole hea, kui muud vajalikud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muudatused jäävad otsapidi keelenõude pantvangi.

Aga kuna konsensust ei olnud, siis selle punkti üle viis komisjon esimeest läbi hääletuse. Häältega 9 poolt ja 1 vastu otsustas komisjon ikkagi eraldada selle keeleküsimuse muudest parandusest. Komisjon otsustas moodustada ka töögrupi, kus on lisaks riigikaitsekomisjoni liikmetele Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Integratsiooni Sihtasutuse, Kaitseressursside Ameti, Haridus- ja Noorteameti, Kaitseministeeriumi, Kaitseväe, Justiits- ja Digiministeeriumi eksperdid. Hea uudis on ka see, et täna sai see töögrupp esimest korda kokku. 

Ühe muudatusettepaneku võttis Isamaa fraktsiooni esindaja Lea Danilson-Järg 15. jaanuari istungil tagasi. See mõte ei olnud paha, aga Isamaa muudatusettepanekut ei olnud võimalik seal kuidagi menetleda, sest ajateenistus ja tegevteenistus olid seal sassis nagu Kört-Pärtli särk. 

Tulles tagasi muudatusettepanekute juurde, siis riigikaitsekomisjon esitas juhtivkomisjonina eelnõu kohta kaks muudatusettepanekut. Kokku on muudatusettepanekute loetelus kolm muudatusettepanekut. Riigikaitsekomisjon arvestas Isamaa fraktsiooni esimest muudatusettepanekut, mille kohaselt jäetakse eelnõust välja ajateenistuse kutsumise eelduseks olev säte keelenõude B1 kohta. Isamaa fraktsiooni muudatusettepanekus, mis oli loetelus nr 1, oli välja jäetavas tekstis trükitehniline viga. Riigikaitsekomisjon parandas Isamaa fraktsiooni esindaja nõusolekul punkti nr 21 punktiks 2¹. Oluline on muudatusettepaneku sisu, mille kohaselt jäetakse eelnõust välja § 1 punkt 9. 

Riigikaitsekomisjoni kaks muudatusettepanekut on seotud eelnõu uute jõustumistähtaegade sätestamisega. Eelnõu algataja esindajad toetasid kõiki riigikaitsekomisjoni langetatud otsuseid muudatusettepanekute kohta. Riigikaitsekomisjon omakorda toetas neid muudatusettepanekuid konsensusega. Palun kolleegidel suures saalis teha sedasama. 

Selle aasta 19. jaanuari istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensusega heaks eelnõu teise lugemise menetlusdokumendid. Ja nüüd menetluslikest otsustest, mille me võtsime, rõhutan taas, vastu konsensuslikult. 15. jaanuaril otsustasime teha ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda selle aasta 21. jaanuaril. Otsustasime veel teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ja kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, siis on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 28. jaanuaril. Tänan!

Aitäh! Teile on vähemalt üks küsimus. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Ma nüüd küsin enda täiendamiseks, et ma aru saaksin. Kas see on üks nendest praakeelnõudest, mida president on – teie praakeelnõudest – prügikasti saatnud? Ja kas see vastab tõele, et teie kui sõjamees lõikasite sellel kehal keele küljest ära? Ja see on see kehaeelnõu ilma keeleta või?

Ei, tegemist ei ole praakeelnõuga. On olemas vajadus kehtestada samasugused keelenõuded nii tegevväelastele, reservväelastele, tulevastele, praegustele ajateenijatele kui ka vabatahtlikele teenistujatele. Tõsi on see, nagu ma, kui te tähelepanelikult kuulasite, oma ettekande alguses ütlesin, et president jättis selle välja kuulutamata – see on tõsi –, viidates põhiseaduse §-le 12. Aga me siin Riigikogu suures saalis kõik koos otsustasime, et asjaga edasi minna, me muudame seda seadust, sellepärast et kaitseväeteenistuses on vaja leevendada kaitseväe personaliprobleemi kaitseväeteenistuse reguleerimise kaudu. Seal on paar väiksemat asja teistes seadustes veel. Tegelikult, kas põhiseadusega on vastuolus või ei ole vastuolus, seda me oleks saanud kindla peale teada Riigikohtus. Aga kuna julgeolekuolukord on selline, nagu ta on, siis me ei kuluta aega, vaid liigume samm-sammult edasi, nagu Inglise jalavägi, lihtsalt ja ainult edasi, aeglaselt küll, aga edasi.

Peeter Ernits, teine küsimus!  

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ilus jutt jälle, aga minu küsimusele sa ei vastanud. Ma küsin, kas sina kui sõjamees lõikasid nüüd sellelt kehalt keele ära ja see on nüüd keha-ilma-keeleta-eelnõu. Saad sa vastata sellele konkreetselt? On seesama keha-eelnõu, kus keel on välja lõigatud, viidud teise seadusesse?

Ma ei saa teie küsimusest aru. See on mingi retooriline kalimajaa. Selle eelnõu mõte on ikkagi kehtestada ühesugused nõuded. Kordan veel kord, seletan aeglaselt, et te aru saaksite, mis on selle eelnõu mõte. Eelnõu mõte on luua ühesugused tingimused kaadrikaitseväelastele, reservväelastele, ajateenijatele. Ja nüüd me viime sisse ka vabatahtliku teenistuse, et need nõuded oleksid võimalikult ühesugused, et Kaitsevägi oleks võimalikult lahinguvõimeline. Ja nüüd see seadus loob ka aluse selleks, et 2027. aastast oleks pool ajateenijatest lahinguvalves, nendest, kes sees on. See tähendab, et Kaitsevägi oleks valmis otsekohe reageerima.

Täna põhimõtteliselt meil on mõned õhuväe ja mereväe erioperatsioonide väeüksused ja Scoutspataljon. Seda on ilmselgelt liiga vähe usutavaks sõjaliseks heidutuseks. Mis puudutab põhiseadust ja keeleseadust, siis siin on kõik väga selge, ühiselt ja üheselt, ja kui te soovite, siis ka sõnaselgelt sätestatud. Kaitseliidus ja Kaitseväes on teenistus- ja käsukeel eesti keel – siia paneme punkti, siin ei ole midagi arutada.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Küll aga on küsimus istungi juhatajale. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Kas te kutsuksite koloneli nagu korrale? Ma küsisin konkreetse küsimuse ja kolonel luges ette mingi jutu jälle. Ma saan suurepäraselt aru selle eelnõu sisust, aga ma tahtsin küsida, kas see ongi eelnõu, kust on keel välja lõigatud. Aga kolonel on vist üle töötanud. Võiks nagu korrale kutsuda, peaks vastama küsimusele.

Ta vastas küsimusele nii, nagu ta oskas, ja nii, nagu ta küsimusest aru sai. Nii et mina ei oska selgitada, kas edasi tagant, mis on keel ja mis on selle äralõikamine seal. Aga võib-olla protseduuriliselt tahab Peeter Tali istungi juhatajalt küsida. Peeter Tali, palun!

Mul tekkis jälle selline mõte, kui ma kuulan seda rahulolematut kolleegi, kes otsapidi on isegi nimekaim, perekonnanimega Ernits. Aga kuidas oleks, kui kodu- ja töökorra seadust nagu niimoodi muuta näiteks, et aja kokkuhoiu mõttes täiskogu istungitel, et Peeter Ernits võiks teha ühe sõnavõtu ja siis kui täiskogu istungeid ei ole, siis ta võiks suures saalis rääkida nii palju, kui soovib. Mis te arvate, kas seda oleks mõtet nagu sisse anda?

Aitäh! Praeguse istungi protseduuriga pole see kuidagi seotud. Ettepanekuid kodu- ja töökorra seaduse muutmiseks saab teha juhatusele, aga niiviisi vastastikku vastusõnavõtte ma küll ei tahaks teha. Kui on tõesti protseduuriline küsimus, siis Peeter Ernits, palun!

Ei no mis ma ikka, kolonel on ilmselt üle töötanud, aga …

Äkki te saate omavahelist vestlust koridoris jätkata. Me ei pea läbi mikrofoni.

Jaa, muidugi. Ei maksa … 

Ja kohe hakkavad ka läbirääkimised. Nii, avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Antud eelnõule on tehtud kolm muudatusettepanekut. Alustame nende läbivaatamist. Esimese muudatusettepaneku on teinud Isamaa fraktsioon ja juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Teise muudatusettepaneku on teinud riigikaitsekomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Kolmas muudatusettepanek, esitaja on riigikaitsekomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Sellega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 664 teine lugemine lõpetada. Sellega on teine lugemine lõpetatud. 

Liigume tänase kaheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikme Mario Kadastiku algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (776 SE) teine lugemine. Ettekandjaks palun majanduskomisjoni liige Jaak Aab.

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Annan ülevaate eelnõu menetlusest esimese ja teise lugemise vahel komisjonis. Tuletan siis meelde, et eelnõu algatas Riigikogu liige Mario Kadastik 9. detsembril 2025. aastal. Lühikene sisu ka. Eelnõuga nähakse ette tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasu vabastus kuni 15-kilovatise netovõimsusega tootmisseadmetele ja saartalitlusvõime tagamise teenuse osutamise korral. Samuti kaotatakse energiasalvestusüksuste topeltmaksustamine ning täpsustatakse jaotus- ja ülekandevõrgus tagatise nõude kaotamisega seotud regulatsioon. 

Esimene lugemine toimus 17. detsembril sellel eelnõul siin saalis 2025. aastal. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 6. jaanuar 2026. Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ega teistelt komisjonidelt muudatusettepanekuid ei laekunud. 

Komisjon teavitas eelnõu menetlusest ka erinevaid huvirühmi. Eelnõu kohta esitasid arvamuse MTÜ Eesti Taastuvenergia Koda, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing ühiselt, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Elektrilevi OÜ, Eesti Energia AS, Eesti Elektritööstuse Liit ning Elering AS. Ja vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele saadeti eelnõu arvamuse saamiseks ka Vabariigi Valitsusele, kes 8. jaanuari 2026. aasta istungil eelnõu toetas. Oma seisukohad eelnõule esitatud ettepanekutele ja arvamustele esitas juhtivkomisjonile energeetikavaldkonna eest vastutava ministeeriumina Kliimaministeerium. 

Majanduskomisjon arutas eelnõu teisele lugemisele saatmist ja ettevalmistust kolmel komisjoni istungil: 12. jaanuaril, 15. jaanuaril ning 19. jaanuaril. Komisjoni istungitel olid kaasatud ka huvigruppide esindajad, kes esitasid selle eelnõu kohta arvamusi. Töötati läbi, vaadati läbi võimalikud muudatusettepanekud, mis olid sõnastatud koostöös ministeeriumi, algataja ja komisjoniga. 

Muudatusettepanekute loetellu kanti kuus muudatusettepanekut, mis kõik on juhtivkomisjoni ettepanekud, kuid sündinud koostöös, nagu ma rääkisin, kolme osapoole poolt. Ettepanekuid toetas ka eelnõu algataja. Samuti, kõiki muudatusettepanekute loetelus olevaid ettepanekuid arvestas komisjon täielikult. 

Muudatusettepanekud on pigem täpsustavat laadi. Näiteks üks muudatusettepanek täpsustab jaotusvõrgus seda perioodi, mille jooksul tasu rakendatakse, ja seda rakendatakse kalendriaastapõhises arvestuses. Siin olid erinevad tähtajad, kuna need kohustused on alanud erinevatel tähtaegadel. Lihtsustamiseks ja tegelikult ka bürokraatia vähendamiseks Elektrilevi OÜ-le on neid tähtaegu täpsustatud. 

Samuti, Eleringi ettepanekul nõue, mis oli varasemalt seaduses, saavutada tootmissuunaline võimsus teatud aja jooksul vähemalt 100% ulatuses, seda nõuet on vähendatud 95%-le. Ülejäänud on pigem täpsustused rakendussätetes. 

Eelnõu tekst läbis kahe lugemise vahel keeletoimetuse, sellest tulenevad parandused on eelnõu teiseks lugemiseks esitatud tekstis ka märgistatud. 

Majanduskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda täna ja teine lugemine lõpetada. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 28. jaanuaril ja viia läbi lõpphääletus. Kõik need otsused võeti komisjonis vastu konsensuslikult. Aitäh!

Teile on ka küsimusi. Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Mul tekitab see eelnõu küll väga tõsiseid küsimusi. Enamik päikesepargi omanikke on saanud toetust, et oma neid parke rajada. Päikesepargi omanikest on väga väike osa Eesti elektritarbijatest. Ja nüüd tuleb ühe Riigikogu liikme eelnõu, mida komisjon selgelt toetab, et tavaelektritarbija hakkab kinni maksma päikesepargi kuni 15-kilovati omanike huve sõna otseses mõttes. Enne olid neil kohustused, need kohustused võetakse ära ja siia on juurde pandud punkt, et jaotusvõrgu ettevõtjal on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tasu rakendada kalendriaastapõhises arvestuses ja enne seda lihtsalt vabastatakse kuni 15-kilovatise netovõimsusega tootmisseadmed tasudest. Mitu korda peab üks ja sama inimene toetust saama?

Teie aeg! 

Kõigepealt saab ta päikesepargi rajamiseks ja siis, kui ta ise tarbib, ei pea võrgutasusid maksma. Ja nüüd maksab see, kellel ei ole päikeseparki, kõik lõpuks kinni ka. 

Tänan küsimuse eest! Sisuline arutelu, oleks võinud esimesel lugemisel need küsimused esitada. Komisjonis selle sisu juurde enam ei mindud või nende küsimuste juurde, mida te küsisite. Ministeeriumil oli tegelikult planeeritud tulla mingi järgmise paketiga. Kuna neid alakasutustasusid oleks pidanud hakkama sisse nõudma juba märtsis, siis selle ettepanekuga tuli üks Riigikogu liige, majanduskomisjoni liige. Aga see ei tekitanud komisjonis sisuküsimusi, kuna enamasti alla 15 kilovatiga väikesed päikeseenergia tootjad suuremas osas ise tarbivad selle praktiliselt ise ära. See on meeletu bürokraatia, mis me paneme, mitmekümnele tuhandele tuleb seda alakasutustasu saata. Aga see alakasutustasu iseenesest ei ole väga suure mõjuga muude teenuste juures. Nii et selgelt see ei ole kingitus, vaid on ebaotstarbekas tegeleda mitmekümne tuhande väikse kliendiga, kes tegelikult põhiliselt oma tarbeks toodavad, mis on kuni 15-kilovatiste päikesepaneelide eesmärk. 

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Eelmine eelnõu, mis oli presidendi poolt nagu mitte välja kuulutatud. Nagu ma aru saan, et see on ka samasugune, küll elektrituruseaduse puhul, mida on nüüd püütud parandada nende mõistlike ettepanekutega, mis on seotud punti ja mida siis kolleeg Mario Kadastik võttis nagu oma nime all siin esitleda. See on seesama eelnõu ikkagi?

Aitäh küsimuse eest! Lihtsalt need muudatused on olnud nagu, kui nüüd ministeerium kui selle valdkonna eest vastutaja neid varasemaid muudatusi kõiki või nõudeid, mis kirjutati sisse ka selle alakasutustasu osas, on analüüsinud, nende mõjusid ja seda ka halduskoormust, mida me paneme Elektrilevile nende arvestamiseks. Need tasud ei ole väga suured. Selle arvestamine lihtsalt ei ole otstarbekas. Sellisele järeldusele jõudis ministeerium. Kuna nende tasude maksmine oleks kätte jõudnud märtsis juba, siis lihtsalt Mario Kadastik küll ministeeriumi sisendina tõi selle muudatuse siia, ta seda ka ise esimesel lugemisel ei varjanud siin ja sellepärast selline algatus tuli, mis majanduskomisjoni poolt leidis toetust. Esimese ja teise lugemise vahel me neid küsimusi isegi ei käsitlenud, aga kui teil on huvi, eks ma siin vastan. 

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra juhataja! Jaak, no muidugi Kadastik tõi, tal on endal ka ju parem siis, kasud sees.

Ma tahtsin küsida selle kohta, et sotsiaaldemokraadid, nagu ka sina nüüd oled, räägivad astmelisest tulumaksust. Te teete siin päris kõva lärmi selle tulumaksuvabastuse üle jne jne. Aga nüüd siin te hea meelega toetate ühiskonna jõukamat osa, kes on lisaks saanud ka riigilt ohtralt subsiidiume, et ülejäänud maksaksid kinni nende juhuenergia tootmise projekti. Mul on küsimus sulle endale, aga võib-olla sa oskad laiemalt sotsiaaldemokraatide kohta öelda, kas te ei saa aru, mis selle sisu on. Või te oletegi täiesti külmalt ja küüniliselt kahepalgelised, et ühe eelnõu puhul toetate ühte ühiskonnagruppi ja teise puhul teist?

Tänan küsimuse eest! Maksuküsimused on maailmavaatelised. Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal on selge vaade ja programm ja põhimõtted. See ei puuduta sellist maksuküsimust, nagu sa tahad öelda. See on pigem tehnilist laadi küsimus, see alakasutustasu sissenõudmine või mittesissenõudmine. Ja neid kuni 15-kilovatise võimsusega päikesepaneele on pandud väga paljudele eramajadele ja sinna juurde. Ma ei tea, isegi korteriühistutel vist on alla 15-kilovatiseid. Nii et ei saa öelda, et see on kuidagipidi mingitele jõukamatele. Tõesti, see alakasutustasu arvestus tekitab rohkem kulu, mida jaotusvõrgu ettevõtja lõpuks ikka sisse küsib kõigilt klientidelt, kui sealt seda tasu tuleb. See ei ole otstarbekas ja niimoodi on seda lihtsalt hinnatud.

Aivar Kokk, palun! 

Jaa, ma arvan, et me sinuga mõlemad teame kogu seda protsessi pikalt. Ma saangi aru, et mõned Riigikogu liikmed tulevadki üheks perioodiks. Enne saavad nad millestki muust miljoneid ja siis teevad isiklikke projekte. Aga kui mul on ka päikeseparki liitumine tehtud, siis ma kasutan ise seda, kui tundub, et riigile müümine on kuidagi keeruline. See, mida praegu tehakse, et keegi tuleb ja teeb pidevalt lobi erinevatel teemadel energeetikas, isiklikke n-ö seadusi, mille kinni maksavad umbes pool miljonit eurot plussiga ja pered maksavad kinni selle, et 20 000, kes on enamuses saanud juba toetusi, et need rajada – no kas see ikkagi on õiglane tegevus? See on, ma ütleksin ausalt, natuke uskumatu, mis toimub. Ma vaatan, et sellel nädalalgi …

Teie aeg!  

… kaks eelnõu juba on sellised, mis jamad tulevad. Nüüd ma saan aru ... 

Nüüd läks küll palju! Aitäh!

Minu väga lühike vastus oleks, et need küsimused on esitatud eelnõu algatajale esimese lugemise ajal. Minu arust Rain Epler küsis ka samasisulisi küsimusi ja sellele algataja ka vastas. Mina saan öelda seda, mis oli komisjonis juba enne esimest lugemist arutelul, et ministeeriumil olid need muudatused plaanis nii või teisiti, sest kogu selles praktikas, mis nende tasudega on olnud, on see otstarbekas ja mõistlik. 

Komisjonis keegi seda kahtluse alla ei pannud. Mitte keegi mingeid kingitusi sellega ei tee. See on tegelikult suhteliselt väiksemahuline ja tehnilist laadi, ta pigem vabastab Elektrilevi kümnete tuhandete pisikeste parkide, mis enamikus toodavadki enda tarbeks, ja lihtsalt, kui on ületoodang, siis annavad selle võrku. Suhteliselt väikse ületoodangu eest küsida erinevaid tasusid ei ole mõistlik. Nii oli see ministeeriumi põhjendus. Ministeeriumil oli plaanis see nii või teisiti järgmise paketina tuua, järgmises paketis, aga seda valmistatakse ette, see käib kooskõlastusringidel. Seal on jälle erinevaid muudatusi, mis on tulemas, nii et elektrituru ja energeetika üle me saame siin veel pikalt arutleda. Andsin selgitused selle kohta.

Rain Epler, palun!

Aitäh! No tegelikult on muidugi nii, et mida rohkem me soodustame isegi väikeste juhutootjate võrku tulekut, seda kallimaks meil võrgu ülalpidamine ja stabiilsena hoidmine läheb. Ja selle kulu peab kandma kogu ühiskond kas võrgutasude kaudu või mingil hetkel, kui riik peab sinna raha juurde panema, siis maksutõusude kaudu ja nii edasi. Muidugi, kui inimesed oma majale tahavad panna, pangu. Aga sellest hetkest, kui nad tahavad võrku liituda, kas siis väikest ülejääki müüa, nagu sa ütlesid – aga tegelikult nad tahavad suuremat puudujääki võrgust saada, kui päikest Eestis tihtilugu ei ole ja nii edasi, ja me ei peaks seda soodustama. Kes tahab sellega tegeleda, võib ehitada endale süsteemi – nagu siin räägitakse, akud ja värgid – täiesti iseseisvaks või siis maksta. Kui ta tahab võrku ainult pool aastat kasutada, siis võrgutasu on topelt, et kanda sama kulu, mida ülejäänud. Muidu, vastasel juhul maksab ülejäänud ühiskond seda energeetilises mõttes ebavajalikku tegevust kinni.

Aitäh küsimuse eest! Võrgutasu nad tavaliselt ikka maksavad, seda me teame. See tootmine ei ole nii suuremahuline, et ta võrkusid nii meeletu suures mahus hõlmaks. See on ka ministeeriumi selgitus olnud. Ma räägin seda, mis oli arutelul juba enne esimest lugemist. Ja sellepärast ministeerium seda otstarbekaks pidas. Tegelikult keegi ei teinud saladust, et need on ministeeriumi ettepanekud. 

Miks nad jõudsid just Mario Kadastiku algatusena, seda ta jõudis ka vist esimesel lugemisel siin seletada teile. Siis oleks saanud veel põhjalikumalt selle üle arutleda. Komisjonis leidis ka protseduurikas lihtsalt mõistmist, kuna muidu need tasud oleks märtsis tulnud tasuda juba mitmekümnel tuhandel kliendil. Sellepärast selline muudatus jõudis siia varem, kui see kogupakett, mis tegelikult ministeeriumist ikkagi liigub siia Riigikogu poole.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Need neli, mis on siin üheks seaduseks kokku seotud, need olid need parandused, kiireloomulised. Kas ma saan aru, et neid tuleb veel selle elektrituruseaduse puhul mingil lähiajal? Või kui palju neid tuleb veel?

Aitäh küsimuse eest! Ma küsisin seda ka komisjonis, et kas on plaanis. Väidetavalt seda eelnõu valmistatakse ette, mis puudutab erinevaid aspekte, seda sisu ei oska mina praegu siin kirjeldada. Ministeerium ütles, et nad alles valmistavad eelnõu ja lähemal ajal ta peaks minema kuskile kooskõlastusringile. Milliseid muudatusi see ette näeb, see eelnõu, mina ei oska seda teile praegu kommenteerida, aga ma arvan, et lähiajal me selle juurde jõuame, kui ta siia jõuab.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Mario Kadastik, palun!

Aitäh! No ma mõtlesin, et ma läbirääkimiste voorus siis üritan vastata neid küsimusi, mida tegelikult oleks pidanud küsima minult esimesel lugemisel siis. (Vahelehüüe.) Sai küsitud ka, aga näe, ikka küsite. 

Esiteks Aivarile, et alakoormustasust vabastamine ei vabasta mitte mingil moel võrgutasudest, taastuvenergia tasust, aktsiisist. (Vahelehüüe.) Sa lihtsalt ütlesid, et aga võrgutasusid nad ei maksa. Sellepärast ütlesin.

Teiseks ma korrigeerin ära selle, (Pahane hääl saalis. Juhataja helistab kella.) et Jaagul läks natukene kaks numbrit sassi. Mikrotootjaid on kokku üle 20 000, aga nendest alakoormustasu alla teoreetiliselt läheks umbes 3700. Ehk see ei ole nagu ... (Vahelehüüe.) Ehh, ei, mina ei läheks. (Juhataja helistab kella.) Seda ma ka kusjuures klaarisin ära ka esimesel lugemisel, et minul on akud, minul on suht lihtne see 95% ära täita. See ei ole minu eelnõu, kuidagi minuga seotud. Mina andsin selle sisse puhtalt sellepärast, et minu huvi on see, et asjad ei veniks ega istuks siin kuid ja kuid niisama, vaid asjad liiguksid. Ma tulin ministeeriumile vastu. Kuna ma seda teemat ka nagu jagan, siis mul oli seda lihtsam ka ise kaitsta esimesel lugemisel. 

Ja see, mis puudutab seda elektrituruseaduse paketti, see on jah siin veel ministeeriumide vahel paaris väikses detailis kooskõlastamisel, aga selle põhipoint on tegelikult ühe direktiivi ülevõtmine, mitte see ei ole vigade paranduse pakett. Eks alati selgub mingisuguseid koostoimelisi asju, mis võib-olla tahavad mingeid selgitusi, ja need tulevad järgmiste elektrituruseaduste juures täpsustustena, aga see ei tähenda, et need on ilmtingimata kõik mingid vigade parandused. Siin konkreetselt oli teatav mõju, mille osas me leidsime, et see bürokraatia ei ole ratsionaalne eratarbijatele, kus on liitumised võetud inverteri võimsuse järgi, aga omatarbimine varieerub. Seetõttu ei olnud mõtet hakata siin poole või ühe või kahe kilovati pärast tegema nüüd tuhandetes trahve, tuhandetes arvu mõttes, mitte et need eurod trahvides oleksid tuhandetes. Enamus keskmisi trahve oli seal vist alla 100 euro või midagi niisugust. Nii et see oli rohkem selles kontekstis. 

Mis puudutab saartalitlust, seal oli mitme eelnõu vastuvõtmine üheaegselt. Saartalitluse eelnõu ja see saldeerimise asi, need minu meelest me võtsime vastu järjestikku, isegi vist kolmandad lugemised olid järjestikku. Nii et seal tekkis olukord, kus me ei saanud vabastada tasust, mida veel ei eksisteerinud. Nii et see on rohkem sellega seotud. 

Jah, rohkem ei olnudki mingeid suuri küsimusi, mis oleksid esitatud, nii et polnud rohkem ka, mida arutada. Aitäh!

Aitäh! Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Härra minister! Hea meel, te alati huviga kuulate neid energeetikadebatte. Küll ta lõpuks mõjuma hakkab.

No üks jutt, mida siin on sel nädalal ka palju räägitud, on ikkagi see, et on vaja mitmekesist energiaportfelli. Noh, ma arvan, et riigil tööstusliku võimekuse ja geopoliitilise mõjukuse jaoks … Noh, tõepoolest, kui me Eestist räägime, siis Eesti on väike riik ja siin on liiga suurt geopoliitilist mõjukust loota võib-olla liiga optimistlik. Aga kui me räägime Euroopast laiemalt ja nendest tendentsidest, mis Eestis ja mujal Euroopas on väga sarnased, siis see mitmekesistamise jutt läbi selle, et peaks laskma turul toimetada ka nendel, kelle pakutav elektrienergia kvaliteet on selgelt halvem kui mõnede muude allikate pakutav ... Ja kui ma räägin siin kvaliteetsetest elektrienergiaallikatest, siis kahtlemata on see tuumaenergia ja hüdro – seal, kus looduslikud tingimused seda soodustavad, mitte ei ole vaja ise mäge ehitada ja sinna üles vett pumbata või siis auku kaevata ja sealt midagi üles pumbata. Aga ka fossiilkütused – naftagaas, kivisüsi, põlevkivi. Tuleb niimoodi, et sul käib 100 aastat põlevkivijaam või kivisöejaam ja elektrit muudkui tuleb, kui sa seda õigesti hooldad, ja saad sinna kõrvale tööstuse panna. Aga kui sa lisad sinna ja soodustad … 

Ja mina ütleks, et noh, selles mõttes, Mario, sa oled nagu proovinud müüa ennast kui suurt tuumaenergia entusiasti ja edendajat, aga tegelikult kogu see juhuslik, massiline ja mis siis, et igaühel väike, töötab omal moel ikkagi vastu selle tuumaenergiani jõudmisele Eestis. Sest sa teed kogu energiasüsteemi aina kallimaks ja siis aur läheb selle peale, et miks on elekter kallis. 

Siis tuli aeg-ajalt keegi pulti kas sotsidest või varem ka Reformierakonnast ja rääkis sellest, et tuul ja päike on tasuta. No sellest jutust vähemalt on nüüd loobutud. Näed, on kasu sellest, et me siin debatti peame. Ja siis aur läheb valesse kohta. Sellepärast ma ütlengi, et muidugi on erinevaid hobisid ja kui nad tegelevad nende hobidega, oma kulu ja kirjadega, siis nad õpivad selle käigus midagi ja tunnevad ennast hästi. Tehku! Aga kui sul on nüüd see hobi, et sa tahad, et veidi aega aastast oleks sinu majapidamine nagu energiasaareke, siis see on ka väga tore. Aga tegelikult inimesed ei taha seda. Nad tahavad kõigepealt toetust, et selle saarekese ehitamine oleks jõukohane, aga siis nad tahavad kuidagi soodsamatel tingimustel seda saarekest vahepeal siis, kui neile see meeldiv on, kas rahalise arbitraaži mõttes või sellepärast, et enda süsteem ei anna piisavalt elektrit. Nad tahavad siis kas võrgust midagi saada või sinna midagi müüa. See kõik suurendab entroopiat sellessamas elektrisüsteemis. 

Nii et selles mõttes ma kutsuks üles ikkagi hoopis teistsugusele elektrituruseaduse muutmisele. Jaak siin lubas, et neid hakkab tulema nagu Vändrast saelaudu. Nii et jõuaks ükskord selleni, et ütlekski, et selle elektrivõrgu ja ühiskonna jaoks vajaliku suure tootmise mõttes me teeme ära mõistlikud asjad: ehitame võrgu mõistlikult üles, võiks liikuda kiiremini tuumajaama suunas, isegi kui täna planeeritakse, kasutada kindlasti kodumaist põlevkivi. Aga siis kõik need igasugused hobid, kus inimesed proovivad uusi tehnoloogiaid – ma ei ütle, et see halb on. Kui keegi oma kodus tahab seal juhtmeid ühendada ja nagu Mario siin, tead, akud, värgid, inverterid – jumala eest, ta kindlasti õpib selle käigus midagi, aga seda ei pea ülejäänud ühiskond kinni maksma!

Tahad võrku lülitada kogu selle mängu, siis ongi tasud. Lisaks sellele tavapärasele võrgutasule, mida maksab, noh, iga inimene, kellel lihtsalt tuleb traati mööda kvaliteetne põlevkivielekter või tulevikus tuumaelekter, aga tahad oma mänguasjad ka sinna võrku panna … Insenerid on välja arvutanud, palju sellise pisikese võnke lisamine sinna, mis võib sinna alati lisanduda ka suvalisel ajahetkel, maksab. Ja maksad lisaks, saad tegeleda hobiga ja ülejäänud ühiskond ei pea seda kinni maksma. Aitäh!

Aitäh! Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Lihtne lause: see on uskumatu. Uskumatu, mis siin Riigikogu saalis toimub. Ma olen ka siin nüüd varsti 15 aastat olnud. No see, mis nüüd viimasel ajal siin toimub – pole varem olnud. Ühe inimese eelnõud. Küll räägitakse mõne eelnõu juures, et Rahandusministeerium tegi apsi, nüüd räägitakse, et majandusministeerium tellib. Ma ei saa aru, kas ministeeriumi ametnikud ja ministrid ei julge nende eelnõudega ise siia kaitsma tulla, et nad saadavad Riigikogu liikmed või mis. 

Ma tean väga hästi, et enamus, mis sa ütlesid, 3700, kelle jaoks nüüd seda eelnõu tehakse, suur osa nendest on saanud toetust, kõigepealt selle päikesepargi paigaldamiseks, ja ei tea, mis muid toetusi. Ma olen kogu aeg olnud seisukohal, et kui keegi tahab müüa juhitamatut elektrit, siis ta peab maksma peale, sest keegi peab ta juhitavaks elektriks tegema. Aga mis meil siin saalis toimub ja mis toimub valitsuses erinevate erakondade ajal? Ei taha süüdistada ainult tänast kahte erakonda, ka teiste erakondade puhul on neid apse tehtud. 

Me toetame juhitamatut elektrit ja siis keegi peab selle kinni maksma. Ja kes see keegi on? Keegi on väga lihtsalt alati lõpptarbija, mitte keegi teine. Kui ma panen endale väikese päikesepargi, ma kasutan selle ise ära ja ma ei peaks seda müüma kuhugile võrku, siis olekski mure lahendatud. Aga nüüd peab Eesti Energia või õigemini Elering mängima kogu aeg, et sagedus oleks paigas, sest keegi äkki tahab jälle paari kilovatti võrku anda. Ja selle maksavad kinni ülejäänud Eesti elektritarbijad, sest see ei ole päris nii, et me vabastame ühe väikese seltskonna, kes on nagunii toetuste abil saanud endale päikesepargid ja kasutavad elektrit. Kui nad kasutavad elektrit otse, ei ole võrgutasu, mida sa püüad mulle selgitada. Ei ole võrgutasu! Võrgutasu on siis, kui ma võrgust võtan või võrku müün. Seal tekib küsimus. Kui ma ise kasutan selle ära, siis seal vahepeal võrgutasu ei tule. 

Ja nüüd me tekitame olukorra, et kõik, kes on korralikud, maksavad võrgutasu ja veel – ma ei tea, kui palju neid tasusid sinna juurde, sinna arvele kirjutatud on. Elektrikulu on seal tänaseks alla poole juba tükk aega, kõik muud tasud tulevad sinna peale. 

Lõpetaks ükskord sellise jama ära ja alustatakse sellega, et me toetame juhitavat elektrit. Me vaidleme selle üle, milline see saab olla. Hüdroelektrijaama on natuke keeruline ehitada, aga ei ole midagi. Leedu-Poola piiri peal on mäe otsas, tuleb päeval vesi alla, saab elektrit ja öösel pumbatakse vesi üles. See toimib ka, see süsteem. Meil tahetakse Eestis mereranda teha auk ja proovida sedapidi. Kui keegi arvab, et see äribisnis tasub ära, siis minu arvates kahe käega tuleb toetada. 

Aga nagu ma täna kuulsin, ka tuumaelektrijaama äriprojekt on jõudnud sellesse staadiumisse, et riik võiks selle ära osta ja ise valmis ehitada. Minu arvates laseme turu peale kõik, kes soovivad, aga nad maksavad ise selle kinni. Meil on täna ikkagi nagu börsivärk: kuidas turu peal hind on, kas sa saad kasu või ei saa kasu. Aga iga selline väike muudatus, mis tundub, et nagu ei olegi oluline, muudab jälle lõpptarbija jaoks hinda. Kas see on ikkagi meie eesmärk? Mina olen aru saanud, et Eesti Vabariigis peaks olema vähemalt Riigikogu liikmetel üks eesmärk, et inimestel oleks võimalik siin Eestis mõistliku elektri hinnaga hakkama saada, mitte et elektril oleks mitmeid-mitmeid erinevaid ridasid juures, mille eest tuleb tasuda. See kõik jama on Eleringist kunagi alanud ja me laseme seda jama edasi. Pole vaja 5 miljardit järgmiste võrgu või ühendust eri riikidega. Toodame ise elektrit. 

15 aastat tagasi tootis Eesti ainukese Euroopa Liidu riigina ise oma tarbimise jagu elektrit. Mis tänane olukord on? Me ostame Soomest praktiliselt pool elektrit. Ja see on eesmärk. Oleme andnud jälle uusi lubadusi ja toetusi ja garantiisid tuuleparkidele ja päikeseparkidele …

Soovid sa lisaaega?

Palun kolm minutit.

Kolm minutit lisaks.

Ühel hetkel, saate aru, ettevõtlus sureb ära, sest ta ei jõua seda kinni maksta. Üleeile õhtul helistavad inimesed, et mis teha. Teate, mis täna on börsielektri hind, see kuu? Ma küll alati soovitan kõigile, nagu ma ise teen, et ma ei kasuta börsi, ma fikseerin selle hinna. Ma tean, et kulu on selline, sõltumata, mis seal börsil on. Kuigi kogemus on näidanud, et kui sa vaatad, siis börsielektri tarbijad võidavad aasta kokkuvõttes ikka, aga mõned kuud lähevad lakke. Ja nüüd pensionärist inimesed helistavad ja ütlevad, et meil on kodus kõik välja lülitatud, sest hirm on selle ees, mis arve tuleb. Aga selle elektriarve juures on kõik muu, see elektri osa on seal kõige väiksem. 

Ma küll siiralt loodan, et järgmised eelnõud, mis siia saali tulevad energeetika koha pealt, on väga selgelt üks eesmärk: kuidas Eestis elektri hind viia maksimaalselt soodsaks. Ma olen seda öelnud, nii mõnegi mehega ühel debatil olnud. Tegelikult meie valitsus – minister on ka seal taga – peaks hommikust õhtuni tegelema Euroopa Liidus ühe asjaga: CO₂-kvoodil peab olema lagi. Kui see tehti, oli selle hind 12,5 eurot megavatt-tunni eest, öeldi, et 25 on tipp, võib-olla 30. Aga nüüd on 80. Tegeleme sellega, et see ei kasvaks üle 30. Kui minister ütleb, et oi, kui tore, oleme 2 miljardit raha saanud selle eest, kvoodi müügilt, siis lihtne, ühe aastaga gaasi ja elektri hinna tõusu ajal läks 1,7 miljardit hinnatõusust meie taskust ära. Rääkimata, et täna on elekter ja eile oli elekter vähemalt poole kallim, kuigi hetkel on lausa neli korda kallim, kui ta oli näiteks 2021. aastal. 

Nii et jõudu ja jaksu! Ja lepiks kokku, et selliseid isiklikke eelnõusid, kui ministeerium tahab teha, las teeb ministeerium. Ärge võtke, Riigikogu liikmed, neid enda kanda, sest ääretult halb on norida kellegi kolleegiga. See ei ole meeldiv. Ma siiralt ütlen, ei ole meeldiv. Minister tuleb ja esindab valitsust, see on hoopis teine teema ja sealt saab ka küsida. Aitäh!

Jaa, Mario Kadastik, teie nime tõepoolest nimetati. (Keegi hõikab saalist, et ta ei nimetanud.)

Rain nimetas, Rain ütles. Sina võib-olla teadlikult ei nimetanud, aga Rain nimetas. Mario Kadastik, vastusõnavõtt kaks minutit.

Just, aitäh, Rain! Rain markeeris, et  … ma toetan seda hajusaid. Lihtsalt tuletaks meelde, et väga suur osa nendest hajusatest oli juba ammu-ammu-ammu tehtud. Aga see, mis on kodudes, tegelikult seda suurt energeetikapilti nagu metsikult ei mõjuta, peale selle, et see annab inimestele vabadusi juurde. Ja see konkreetne asi on rohkem teatud bürokraatia vähendamise mõttes. Need alakoormustasud, mis sealt tuleks, oleks 38 eurot kilovati kohta, see ei olnud suur. Enamus inimestel jääb sealt tõenäoliselt puudu, jääbki kilovatt või midagi sellist. See on rohkem bürokraatia vähendamise osa. Ei ole mõtet neid kodutarbijaid selleas osas ahistada. Rahu, Aivar! Mis nüüd puudutab neid tasusid, siis kõik mikrotootjad liitumisel maksavadki need võrku liitumise tasud kinni. Ja selleks on tihti … 

Palun räägi mikrofoni, muidu läheb mikrofonist mööda.

Okei! Kõik, mis puudutab liitumise tahtmist, siis mikrotootjad peavadki selle kinni maksma. See aeg-ajalt ongi ebaratsionaalne, nad ei tee seda. Aga mis puudutab sageduse paikaajamist, siis väikesed tootjad võivad tekitada sageduserisust. Seda maksavad kõige rohkem kinni tootjad selle kaudu, et vahendustasud on tootjatel kordades kõrgemad, keskmiselt praegu 1,5–1,8 senti kilovatt-tund, mitte 0,1, 0,2 või 0,4, nagu on tarbimise poole peal. 

Ja teiseks on see ka sagedusreservide ja sagedusvõimsuste tasu, mida makstakse kinni, ja nüüd ka saartalitluse oma, mida maksavad ka tootjad kinni. Ehk siis tegelikult tootjad maksavadki selle ise kinni täpselt nii, nagu sa soovid. Fikseerida saab alati. Ja lihtsalt igaks juhuks täpsustuseks, enne kui kaks minutit täis saab, kui sa vaatad kogu hinda, siis regioonis on Eesti täpselt võrdne kõigi teistega – Soome, Läti ja Rootsi. Lõpptarbija hind on enamikus sissetulekusektorites sama, ainukene on suurtootjad, kellel ta on veel kõrgem. Meil on näiteks majanduskomisjonis juba menetluses taastuvenergia tasu erisuse menetlus, mis meil tuleb saali järgmisel nädalal. Sellega me vähendame suurtootjatel taastuvenergia tasu just nimelt selleks, et võrdsustada ka lõpptarbija hinda suurtootjatele.

Aitäh! Jaak Aab, teie nime ka tõepoolest nimetati. Nii et, Jaak Aab, vastusõnavõtt kaks minutit.

Jah, tegelikult oli plaanis sõnavõtt kohalt, aga ükskõik, kaks minutit. Tänan! Mõned faktid, mis ma siin pean ikka tooma. Neid müstilisi tootmisvõimsusi, mida räägitakse, et on igasugused kohe võtta, tegelikult ei ole. Iga elektritootmisvõimsus, ka see pisike päikepark, mis mõnikord, vaatad suvel sinna arve peale ja sealt vaatab vastu elektril peaaegu null, annab ka oma väikese panuse sellesse hinda. Nii et sellest võidavad kõik tarbijad. 

Tuletan lihtsalt meelde, et 2024. aastal me olime defitsiidis, importisime kuskil kolmandiku elektrist, mis me siin tarbisime, eelmine aasta juba pool. Pigem me peame mõtlema erinevate tootmisvõimsuste peale, nii selle tuule, päikse kui ka juhitavate peale. Ja siin on probleem: ei näe lähiajal midagi tulevat. Ja kui suureks see defitsiit ükskord minna saab, mis selgelt ohustab nii varustuskindlust kui ka energiajulgeolekut?

Lugesin siin uudist, kus käis jõnks läbi, kus oli tehniline rike korraga Estlink 1-s, Estlink 2-s, külma ilmaga. Me ei saa sellist olukorda jätkusuutlikuks pidada. Pigem ootaks nagu kokkuvõtmist ja otsuseid – olen seda ka valitsuse käest küsinud, ministri käest aastaid –, et kus need uued võimsused on. Meil on nii neid tuuleparke vaja, kui uusi juhitavaid vaja. Põlevkivienergia, kahjuks lükates ümber jälle mõned müüdid: isegi kui see CO₂ maha võtta, on põlevkivielekter keskeltläbi endiselt kallim nendest teistest tootmisviisidest. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Antud eelnõu kohta on tehtud kuus muudatusettepanekut. Alustame nende läbivaatamist. Muudatusettepanek nr 1, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjon – arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjon – arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjon – arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 4, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjon – arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 5, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjon – arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 6, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjon – arvestada täielikult. Sellega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 776 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. 

Liigume tänase üheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu 778 esimene lugemine. Ettekandjaks palun energeetika- ja keskkonnaminister Andres Suti.

Aitäh, hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Tutvustan atmosfääriõhu kaitse seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk on viia Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu uuenenud kliima- ja keskkonnaõigusega. Ka fluoritud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate ainete reguleerimise eesmärk on piirata nende kasutamist ja heidet, suunata järkjärgulist üleminekut madalama kliimamõjuga või looduslikele alternatiividele ning tagada, et nende alternatiivide käitlemine toimuks kontrollitult ja ohutult kogu Euroopa Liidus, mõistagi ka Eestis. Antud ainete kasutamine ja heidete piiramine on atmosfääriõhu kaitseks oluline, sest need mõjutavad otseselt meie kliimat ning osoonikihi tervist. Eelnõu ei loo uusi riigisiseseid kohustusi, vaid käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist Eestis. 

Fluoritud kasvuhoonegaaside ehk F-gaaside näol on tegemist inimtekkeliste gaasidega, millel on kõrge globaalse soojenemise potentsiaal. F-gaase leidub pea kõikjal meie ümber, näiteks külmutus- ja kliimaseadmetes, soojuspumpades, tuletõrjeseadmetes, külmikuveokites, -haagistes, rongide külmutusvagunites, alajaamades olevates elektrijaotlates. Ehk see kasutusvaldkond on päris lai. Ja et anda ka perspektiiv, siis näiteks elektrijaotlas kasutatav elegaas ehk SF6 on 24 300 korda tugevam kasvuhoonegaas kui CO₂. 

Eelnõul on kolm peamist muudatust. Esiteks kehtestame selged pädevusnõuded nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele, sest fluoritud kasvuhoonegaaside ja nende alternatiivide käitlemine eeldab kõrget professionaalset taset. Füüsiline isik peab omama kutsetunnistust ja juriidiline isik käitlemisluba. Seni kehtisid need nõuded üksnes fluoritud kasvuhoonegaaside käitlejatele. Tegemist ei ole bürokraatia suurendamisega, vaid selge ohutusmeetmete rakendamise eelnõuga. Uued alternatiivsed ained on sageli tuleohtlikud või kõrgrõhulised ning nende käitlemine eeldab seetõttu pädevust, mille tagamine on riigi kohustus. Samuti võimaldab uus regulatsioon Eesti ettevõtjatel tegutseda turul vabalt ka teistes liikmesriikides. Kõik isikud, kellel on kehtiv kutsetunnistus, peavad läbima täienduskoolituse alternatiivide alal hiljemalt 2029. aasta märtsiks ehk seeläbi on antud ka piisavalt üleminekuaeg. 

Teiseks laiendame selle seadusega fluoritud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate ainete registrisse, mille nimi on FOKA, kandmise kohustust ka uuele fluoritud kasvuhoonegaaside rühmale ehk HFO-dele. HFO-d on uue põlvkonna gaasid, mida kasutatakse peamiselt sõidukite kliimaseadmetes, soojuspumpades ja jahutusseadmetes ning mille kliimamõju on kordades väiksem kui varasematel F-gaasidel. Eelnõuga täpsustame ka, millised seadmed tuleb registrisse kanda ja millised on erandid, et vältida ebavajalikku halduskoormust. Vabastatakse näiteks väiksemate ja hermeetiliselt suletud seadmete, näiteks eluruumides olevad soojuspumbad ning lahustid, registrisse kandmine. Registriandmete kvaliteet on siis omakorda eeldus nii keskkonnariskide ennetamisel kui ka kasvuhoonegaaside inventuuri koostamisel. 

Ja kolmandaks tugevdame eelnõuga vastutussüsteemi juhtudel, kus rikutakse fluoritud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate ainete keskkonnanõudeid. Ebaseadusliku tootmise, impordi ja ekspordi kasutamise või turule laskmise eest on ette nähtud rahalised sanktsioonid, mis lähtuvad rikkumisega seotud ainete või seadmete turuväärtusest. Ja turuväärtusest lähenemine võimaldab tagada, et karistus on proportsionaalne rikkumise majandusliku mõjuga ning aitab vältida olukordi, kus sanktsioon ei täida heidutavat eesmärki. Korduvatele rikkujatele on karistused rangemad, mis on jälle vajalik, et vältida keskkonnaõiguse süstemaatilist eiramist ja ebaausat konkurentsi. Alternatiivseid külmaaineid kasutatakse Euroopa Liidus juba laialdaselt ja on oluline, et selliste seadmetega tegelevad ainult pädevad spetsialistid, kes tagavad paigalduse, hoolduse ja kasutamise ohutuse. 

Kokkuvõttes loome seadusega selge ja pädeva raamistiku, mis toetab osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud kasvuhoonegaaside järkjärgulist vähendamist ning suunab meid väiksema mõjuga alternatiividele. Palun seda eelnõu toetada! Aitäh!

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Järgmisena kuuleme juhtivkomisjonis toimunud arutelu ja selleks palun ettekandjaks keskkonnakomisjoni liige Hanah Lahe!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid ja kuulajad! Tutvustan teile selle eelnõu arutelu komisjonis. Keskkonnakomisjon käsitles seda eelnõu 15. jaanuaril. Komisjoni liikmetest olid kohal Jüri Jaanson, Lauri Laats, Hanah Lahe, Tiit Maran, kolleeg Mait Klaassenit asendas Eero Merilind, ja Tarmo Tamm. Puudusid Rain Epler, Züleyxa Izmailova ja Andres Metsoja. 

Küsimusi eelnõu kohta oli mitmeid. Suurem osa nendest olid tehnilised, nagu see eelnõugi. Näiteks küsis komisjoni juht, kas Elektrilevi ja Elering on eelnõu kooskõlastanud. Tarmo Tamm küsis F-gaaside illegaalse turu kohta. Tiit Maran uuris propaani lekkeriski kohta ja Lauri Laats küsis F-gaaside emissioonide kohta, kuidas täpselt eelnõuga nende emissioonide vähendamist kiiremas tempos tehakse. Veel küsiti soojuspumpade kohta ja kutsetunnistuste uuendamise kohta. Saime kõikidele küsimustele ammendavad vastused. Kohal olid küsimustele vastamas Kliimaministeeriumi välisõhu osakonna juhataja Heidi Koger ja nõunik Kaidi Kiil. Komisjoni liikmed otsustasid konsensuslikult võtta eelnõu täiskogu päevakorda 21. jaanuaril ehk täna, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ning määrata juhtivkomisjoni esindajaks minu, Hanah Lahe. See on kõik. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Peeter Ernits, palun! 

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Nagu ma aru saan, on see lihtsalt Euroopa ühe või mitme määruse asendamine uue määrusega. Teatavasti tuleb need üle võtta, et lõuad pidada ja edasi teenida. Seal ei ole võimalik midagi muuta. Minu küsimus on, mida te komisjonis siis arutasite, kui vabadus määruse rakendamisel on olematu. Kas see oli ainult nii, et küsiti, mida see tähendab, või oli ka mingi sisuline arutelu? F-gaasid, mis nad on, see on selge, aga mida on arutada, kui ei olegi võimalik arutada? Sain ma õigesti aru?

Suur tänu selle küsimuse eest! Ei, te ei saanud õigesti aru. Ja ma vabandan, kui minu ettekandes tundus, et sisulist arutelu ei olnud. Tegelikult on vastupidi, arutelu oli väga sisuline. Lihtsalt aja kokkuhoiu huvides ma arvan, et sõna-sõnalt protokolli ette lugeda ei ole tarvilik, aga kui teil on mõni täpsustav küsimus, siis ma kindlasti saan selle kohta tagantjärele vastuse saata. Mis puudutab seda määrust, siis see seadus loob ühenduse määruse ja meie atmosfääriõhu kaitse seaduse vahel. Üks sisuline teema, mille üle me arutlesime, oli näiteks bürokraatia vähendamine, mille nõue on ka Eesti poolt sinna eelnõusse sisse toodud, et seda koormust ettevõtjatele vähendada. Kutsetunnistuste teemal oli veidi pikem arutelu. Oli erinevaid punkte, mida me käsitlesime väga sisuliselt. Ei saa nõus olla, et polnud mõtet midagi arutada. Eelnõu on tegelikult päris mahukas.

Peeter Ernits, teine küsimus, palun!

Hea juhataja, aitäh! Ma olen seda protokolli lugenud, aga erinevates komisjonides eri aegadel nad ei pruugi kajastada kõiki asju nii, nagu seal räägiti. Ja sellepärast ma küsin … Või ma küsin niimoodi, et kas see protokoll, mida võib lugeda – aga mulle ei ole vaja saata seda –, kajastab seda, mida te arutasite seal teie meelest, või seal mingeid asju nagu ei ole kajastatud või ei ole niimoodi kajastatud, nagu seal tegelikult arutati.

Aitäh selle küsimuse eest! Ma saan rääkida endast isiklikult, vaadates enda sõnavõtte komisjonis. Need on kõik väga kenasti protokollitud. Ma olen päris kindel, et samamoodi on ka minu kolleegide sõnavõttude puhul. Meil on keskkonnakomisjonis väga töökad ametnikud, kes selle protokolli tegemise eest vastutavad, ja ma olen kindel, et nad on üles märkinud kõik nii, nagu öeldi.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja Eesti 200 fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Tarmo Tamme. Palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Eesti 200 jaoks ei ole kliimapoliitika ja majanduspoliitika kaks vastanduslikku suunda. Need on ühe ja sama tuleviku kaks külge. Ja just sellistest arusaamadest lähtub ka eelnõu, mida me täna arutame. See eelnõu ei ole ainult keskkonnakaitse eelnõu, vaid ka targa majanduse ja vastutustundliku kliimapoliitika eelnõu. 

Alustan kliimast ja keskkonnast. Fluoritud kasvuhoonegaasid ja osoonikihti kahandavad ained on väikeses koguses, kuid nende mõju kliimale on ebaproportsionaalselt suur. Kui me tahame olla tõsiseltvõetav riik oma kliimaeesmärkides, siis just siin on need kohad, kus targad regulatsioonid annavad väga suure mõju. See eelnõu viib Eesti õiguse kooskõlla Euroopa Liidu uute määrustega ja aitab päriselt vähendada nende ainete kasutamist ning heidet. See ei ole formaalne linnuke rahvusvaheliste kohustuste täitmisel, vaid reaalne panus kliimaneutraalsema majanduse poole liikumisel. Eesti 200 jaoks on oluline, et kliimapoliitika ei oleks loosunglik, vaid tehniliselt täpne ja tulemuslik, ja seda eelnõu ka teeb. 

Aga majandusest. Keskkonnareeglid toimivad ainult siis, kui need on ausad ja võrdsed kõigile. Seni on Euroopa Liidus olnud probleem, kus rikkumiste eest määratavad karistused on olnud liikmesriigiti väga erinevad. See on loonud olukorra, kus aus ettevõtja on halvemal positsioonil kui see, kes reegleid eirab. Eelnõu muudab seda ehk raskemate rikkumiste puhul seotakse karistused ebaseadusliku kauba turuväärtusega. See tähendab, et rikkumine ei ole enam majanduslikult kasulik, aus konkurents on paremini kaitstud ja turg muutub läbipaistvamaks. Eesti 200 usub, et puhas majandus ja aus konkurents käivad käsikäes. 

Just selline regulatsioon toetab innovatsiooni, mitte ei lämmata seda. Investeering inimeste oskustesse ja ohutusse on tähtis. Eelnõu uuendab pädevusnõudeid neile, kes töötavad fluoritud kasvuhoonegaasidega ja nende alternatiividega. See on oluline, sest see ei tähenda ainult uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, vaid ka uute oskuste ja teadmiste vajadust. 

Oluline aspekt on ka halduskoormuse vähendamine. Eesti 200 on korduvalt rõhutanud, et riik peab olema tark, mitte suur. Ka selles eelnõus on seda põhimõtet järgitud. Näiteks vabastatakse teatud väikese aine mahtudega ja hermeetiliselt suletud seadmed täiendavast registreerimiskohustusest. Samuti kaotatakse nõuded, mis puudutavad aineid ja lahendusi, mida Eestis praktiliselt ei kasutata. 

Eesti 200 näeb tulevikku, kus kliimapoliitika toetab majanduse arengut, ettevõtlus on puha, aus ja innovatiivne ning riik loob selged ja mõistlikud reeglid, mitte segadust. See eelnõu liigub just selles suunas. See on tasakaalus, läbimõeldud ja tulevikku vaatav. Seetõttu toetame seda eelnõu ja kutsume ka teisi seda tegema, mitte ainult keskkonna pärast, vaid Eesti majanduse ja konkurentsi pärast ka. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 778 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 4. veebruar kell 17.15.

Liigume edasi. Tänane kümnes päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse täiendamise seaduse eelnõu 780 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalminister Karmen Jolleri. Palun!

Tere, hea istungi juhataja! Head kolleegid Riigikogus! Head Eesti inimesed! Ma tulen teile esitlema eelnõu, mis kirjeldab erinevaid ohjeldusmeetmeid, mida tegelikult on juba ammu rakendatud Eesti tervishoius, näiteks intensiivraviosakondades, aga ka kiirabis ja mujal, kus on esinenud olukordi, kus inimene oma terviseseisundist tingitult ei ole adekvaatne ja võib muutuda agressiivseks. 

Seni on seadus puudutanud seda teemat ainult psühhiaatrilise abi kontekstis, aga me kõik teame, et ka füüsilised haigused vahel võivad põhjustada näiteks teadvuse hägustumist, mis häirib inimese arusaamisvõimet ja mõjutab tema reageerimisviise. Seni ei ole aga seadus reguleerinud selliseid olukordi ja oli olemas hall tsoon, kus tegelikult ilma õigusliku aluseta olid tervishoiutöötajad aeg-ajalt sunnitud rakendama ohjeldusmeetmeid, ja seda eelkõige loomulikult inimese enda turvalisuse huvides ja ka ümbritsevate inimeste turvalisuse huvides. Nüüd on antud kindlad reeglid ja loodud raamistik. Eesmärk ongi anda meedikule õigus rakendada vajadusel ohjeldusmeetmeid. Loomulikult peab see olema viimane abinõu, kui on aru saada, et inimene ei mõista näiteks juttu. On oluline, et neid meetmeid rakendataks võimalikult lühiajaliselt ja inimese väärikust arvestades. 

Ohjeldusmeetmed võivad olla füüsilised ja nn farmakoloogilised ehk ravimitega tekitatud. See tähendab seda, et kui inimene näiteks ärkab narkoosist ja tal on endiselt narkoosijärgne segasusseisund, siis võib tema käed kinni siduda, juhul kui see inimene hakkab veenikanüüli või midagi muud, hingamisaparaadi toru endal välja tõmbama. Selleks on kasutusel spetsiaalne varustus – suvalist nööri või rihma ei tohi kasutada –, kus on polster ja mis on turvaline. Tegelikult peab selline inimene olema ka tervishoiutöötaja jälgimise all, näiteks eraldi ruumi ei tohi sellist inimest üksi jätta. Neid nn farmakoloogilisi meetmeid tohib kasutada ainult siis, kui need on raviskeemi osa ja arsti poolt määratud, neid ei tohi kasutada näiteks õde iseseisvalt. Küll aga võib õde iseseisvalt rakendada füüsilisi ohjeldusmeetmeid, aga kindlasti tuleb esimesel võimalusel informeerida sellest arsti, kes kinnitab selle vajaduse üle. Tähtis on ka see, et inimesele rakendatud ohjeldusmeetmed oleksid korrektselt dokumenteeritud. 

Ma rõhutan ka seda, et üldhooldekodudes osutatav õendusabi ei kuulu sinna alla, samuti ei kuulu sinna statsionaarne õendusabi, sest seal ei ole arsti, kes kinnitaks nende meetmete asjakohasust. Samuti ei kuulu sinna ka kinnipidamisasutustes osutatav tervishoiuteenus. 

Nagu ma ütlesin, need ohjeldusmeetmed tuleb lõpetada niipea kui võimalik. Näiteks, kui inimese mõistus on jälle selge, siis tuleb need võimalikult kiiresti eemaldada, näiteks need spetsiaalsed pehmed rihmad, mida on kasutatud. See on lihtsalt üks näide. Tegelikult on neid ohjeldusmeetmeid loomulikult rohkem. Eesmärk on, rõhutan veel kord, turvalisus, eelkõige patsiendi turvalisus, aga loomulikult ka tervishoiutöötajate ja ümbritsevate teiste inimeste turvalisus. Eesmärk on tagada õigusselgus senises hallis õigusruumis. Ja kindlasti on oluline, et kõik dokumenteeritaks ja et oleks piisav järelevalve. Kehtima hakkab seadus, kui te selle vastu võtate, 2026. aasta juulist. Minu poolt on kõik. Kui on küsimusi, siis vastan hea meelega.

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on vähemalt üks küsimus. Irja Lutsar, palun!

Aitäh, lugupeetud minister, ettekande eest! Lugupeetud eesistuja! Ma oleksin väga tänulik, kui sa korra meelde tuletaksid, kuidas on alaealistega, nendega, kes on nooremad kui 18-aastased. Kuidas nendele see seadus kohaldub ja kas seal on mingisuguseid eripärasid ka?

Aitäh! Eks ta kohaldub samamoodi. Aga oluline on teavitada lapsevanemaid sellisel juhul esimesel võimalusel. Ja tegelikult teavitatakse ka täiskasvanud inimese lähedasi, kui selle lähedase andmed on olemas haiglas.

Urve Tiidus, palun! 

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Lugedes seda eelnõu, ma saan aru niimoodi, et nende ohjeldusmeetmete rakendamisel tehakse väga palju kaalutlusotsuseid. Kas need inimesed, kes selle seaduse jõustudes hakkavad seda tööd tegema ja neid meetmeid rakendama, saavad ka mingit eraldi koolitust, et need otsused oleksid õiged?

Aitäh küsimuse eest! Selleks ei ole vaja eraldi koolitust, see on normaalse arstiõppe ja õeõppe osa.

Peeter Ernits, palun!

 Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma olen selle seaduse n-ö üle rea läbi vaadanud, aga mõned kolleegid on mures olnud, aga neid ei ole siin praegu. Kas see tähendab, et kui sa lähed arsti juurde, siis ühel hetkel doktor teeb sulle rahustava süsti? Ega see ometi seda ei tähenda? Tulen näiteks teie kui perearsti juurde ja te teete mulle rahustava süsti? 

Aitäh! Esiteks, see ei kehti kindlasti perearsti juures, see kehtib ainult haiglates, kiirabis ja vältimatu abi tingimustes. See on üks asi. Ja teiseks, rahustav süst tehakse inimesele ikkagi tema nõusolekul, kui ta on adekvaatne, aga kui inimene hakkab märatsema ja see märatsemine on ohtlik talle endale ja teistele. Nagu ma välja tõin, selline agressiivsus ei pruugi olla alati ainult psüühilise haiguse tulemus, vaid võib olla  ka füüsilise haiguse tulemus. Inimese enda ohutuse huvides on eelkõige vaja teda ohjeldada. Milline meetod selleks valitakse, on see rahustav süst või näiteks kinniseotud käed või mingil muul moel piiratud liikumisvõime, seda peab otsustama arst või õde. Õde süsti ei otsusta, aga võib otsustada füüsilised piiramisvõtted. Aga seda, et inimesed suvaliselt ilma tõsise ja väga hoolika kaalutluseta maha surutakse ja talle rahustit süstitakse, juhtub filmides. Eesti Vabariigis seda ei juhtu.

Ja Peeter Ernits, palun!

Aitäh! Ei kavatsenud siia tulla üldse, aga vaatasin, et kedagi ei ole. See on hea uudis, et kellelegi niisama süsti ei tehta. Aga nüüd selle laienduseks, et kuidas varem hakkama saadi, enne seda seadust. Need probleemid on ju igavesed ja ka varasemad.

Aitäh! Vat kõik ei olnud saalis, aga vähemalt Peeter Ernits tuli saali. Aitäh! Jah, tõepoolest, varem saadi ka hakkama, kogu aeg on hakkama saadud, aga lihtsalt seni polnud seadust. Arstid ikka tegutsevad patsiendi huvides ja kui nad näevad, et patsient on ohtlik, siis aidatakse patsienti. Ja arstid ise, arstide liidu tagasiside oli väga tunnustav. Arstid ise on tõstatanud vajaduse seda seadust muuta või õigemini see seadusesäte sisse viia tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse. Seda vajadust on esile toonud ka õiguskantsler. Nii et küsimus on igati asjakohane ja see, et lõpuks ometi saab see hall ala ära reguleeritud, ma arvan, et see on ainult hea.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Riigikogu sotsiaalkomisjonis toimunud arutelu palun siia Riigikogu kõnetooli tutvustama sotsiaalkomisjoni esimehe Signe Riisalo. Palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Head kolleegid! Kõigepealt arutati eelnõu esmaspäeval, 12. jaanuaril käesoleval aastal. Ütlen kohe ära, et tehti konsensuslikult sellised otsused, mis puudutavad tänast täiskogu päevakorda panemist ja juhtivkomisjoni esindaja määramist – siin seisja. Tehti ka ettepanek esimene lugemine lõpetada, mis ei olnud ainukese otsusena konsensuslik, 8 komisjoni liiget olid poolt, 1 oli vastu ja 1 jäi ka erapooletuks. 

Aga nendest aruteludest, mis komisjonis toimusid, toon välja mõned markeeringud. Väga hea, et minister rääkis eelnõu tutvustades sellest, kuidas on õendusteenuse ja õendusabi puhul. Tegelikult on ju sotsiaalvaldkonnas asutusi veel, näiteks erihoolekanne või kinnine lasteasutus, kus inimesed ööpäevaringselt elavad ja kus on kõrgendatud risk nende inimeste seisundist ja diagnoosidest tulenevalt ja sellised episoodid, mis ohustavad inimest ennast ja ümberolijaid, võivad aset leida. 

Aga see eelnõu tõepoolest sotsiaalhoolekande valdkonnas regulatsioone ei täienda, ei täpsusta, ei laiene sotsiaalhoolekandesse. Ja paralleelselt on koostamisel tegelikult ka erihoolekande ja kinnise lasteasutuse teenuse ümberkorraldamine, kus teenusmudelite ümberkujundamisel käsitletakse ka kõiki neid vajalikke ohjeldusmeetmeid. 

Teine teemade plokk, mis minu hinnangul oli samuti hästi oluline, puudutas sedasama teovõimet ja otsustusvõimet. Kuivõrd kõnealune eelnõu juhindub otsustusvõimest ehk inimene saab aru, adub seda situatsiooni ja suudab teha otsuseid, siis see tegelikult ei ole seotud teovõimega. See otsustusvõime võib olla, aga võib ka ajutiselt puududa nii alaealisel, täisealisel kui ka piiratud teovõimega täisealisel inimesel. Ehk kõnealune eelnõu räägib puhtalt ja pelgalt otsustusvõimest ja sellest hetkest, kus inimene vajab sekkumist, aga tal puudub endal selgus ümbritseva, iseenda olukorra suhtes ja neid otsuseid peavad kõrvalseisjad kaalutlusotsustena oma vastutusel vastu võtma. Aga need teemad on kindlasti üliolulised, eeskätt seeläbi, et lapsevanem on tema eestkostja, aga ka täisealistel eestkostetavatel on omad eestkostjad, ülejäänud patsientidel on oma lähedased pereliikmed. Seadus sõnaselgelt sätestab, et lähedasi tuleb võimalikult kiiresti informeerida nendest episoodidest, mis ohjeldamised on aset leidnud. 

Irja Lutsar küsis tegelikult ka praegu saalis selle küsimuse üle, mis puudutab spetsiifiliselt lapsi või alaealisi. Tegelikult oli diskussioon komisjonis mõnevõrra pikem, sest me ju teame, et mõnele lapsele ei meeldi lihtsa vaktsiini tegemine, hambaarsti juures käimine. Mismoodi siis sellisel juhul käituda? Tegelikult ei ole ohjeldusmeetmed kindlasti osa sellest, kuidas tavapäraseid meditsiiniprotseduure lastele teha. Selleks on tarvis ikkagi oskuslikku veenmisjõudu, rahulikku lähenemist ja natukene pikemat ajavõtmist, et lastele selgeks teha, vastuvõetavaks see protseduur teha. 

Oli ka arutelu selle üle, et osa ravimeid võivad inimeses segasust, ärevust ja agressiooni tekitada. Siin on kindlasti vajadus raviplaani ümber vaadata, sest tõenäoliselt on tegemist ebasobiliku ravimiga ja seda tuleb muuta. Aga muudes küsimustes on raviplaani järgimine ohjeldusmeetmete ajal jätkuvalt kohustuslik, inimene ei saa muust abist ilma jääda ajal, kui on vaja olnud ohjeldusmeetmeid rakendada. 

Üks komisjoni liige uuris veel ka seletuskirjas toodud kommentaari põhjal. Eesti Õdede Liit toob välja, et on siiski vaja koolitusi ja miinimumnõudeid. Ministeeriumi esindaja vastas sellele, et tõsi, juhendeid on tarvis, need juhendid on tegelikult tervishoiuteenuse osutajatel suuresti olemas ja samuti võib olla vaja koolitusi, aga see ei ole mitte riigi ülesanne, vaid tervishoiuteenuse osutaja kvaliteedi tagamise küsimus. Seal peab ta ise vastutama nii nende spetsiifiliste juhendite väljatöötamise ja koostamise eest kui ka oma personali pädevuse tagamise eest. Aga täna kuulsime ka siin, et minister ütles, et see pädevus tekib juba ülikooliõpingute ajal, kui tudengid neid juhiseid saavad. 

Laias laastus oli see arutelu, mida me komisjonis pidasime. Viimane otsus, mis mul veel siin öelda on, on tavapärane kümme tööpäeva muudatusettepanekuteks. Mul on tunne, et meil juba ka komisjonist mõned täpsustused pruugivad sellesse eelnõusse tulla. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 780 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 4. veebruar kell 17.15. Sellega on lõppenud ka meie tänane Riigikogu istung.