Tere päevast, head kolleegid! Avan Riigikogu täiskogu teisipäevase istungi. Kohaloleku kontroll, palun! 

Kohal on rohkem, aga kohale jõudis registreeruda 73 Riigikogu liiget, puudub 28.  

Nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Annan üle arupärimise taristuminister Kuldar Leisile. Nimelt, kolme Balti riigi ühisettevõte AS RB Rail, mis vastutab Rail Balticu projekti eest, on välja kuulutanud riigihanke, millega soovib kindlustada nii endised, praegused kui ka tulevased juhid, ametnikud ning nende pereliikmed erinevate projekti elluviimisega seotud kahjunõuete eest. Seejuures peaks kindlustus katma olukordi, otsuseid ja isegi rikkumisi tagasiulatuvalt ehk alates 2014. aastast ning katma kuni 20 miljonit eurot ühe nõude kohta. 

Hanke tingimusi lugedes jääb vägisi mulje, et Rail Balticu eest vastutav aktsiaselts valmistub olukorraks, kus raudteeprojekt ei saa tähtajaks valmis ja siis musta stsenaariumi korral hakatakse mingeid nõudeid esitama ka projekti eest vastutavatele ametnikele. Nüüd soovitakse maksumaksja raha eest kindlustada end kõikvõimaliku vastutuse eest ja kindlustada isegi oma pereliikmed. Ja kui vaadata neid hanke tingimusi, siis seal on kirjas selline asi: kindlustus peaks katma vastutuse kolmandate isikute eest ning katma kahjud ja kulud, mis on seotud isegi toimepandud rikkumistega, nagu hooletus, kohustuste rikkumine, huvide konflikt, tegevusetus, volikirja kuritarvitamine, valeväited, valed soovitused ja raamatupidamislikud ebatäpsused. 

Sooviks taristuministrilt vastust, kas tema oli sellest hankest teadlik, kas tema hinnangul on see kohane, et riigile kuuluv ettevõte maksumaksja raha eest sellist kindlustust ostab ametnikele. Ja tekib muidugi ka küsimus, kas sellise kindlustuse ostmine tähendab, et need riskid, millest me oleme pikalt rääkinud, on kas juba realiseerunud või realiseeruvad lähitulevikus. Aitäh!

Lauri Laats, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Täna ma soovin üle anda nelja erakonna poolt umbusaldusavalduse regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrasele. Regionaal- ja põllumajandusministri üks olulisemaid ülesandeid on seista Eesti tasakaalustatud arengu eest, kuid tema välja käidud plaan hakata küsima lastelt ja pensionäridelt piletiraha maakondlikel liinidel sõitvates bussides tähendab järjekordselt täiendavat rahalist koormust, mis halvendab eelkõige haavatavate ühiskonnagruppide toimetulekut. See on vastuolus praeguse valitsuskoalitsiooni lubadusega jätta ühistransport kättesaadavaks just neile, kelle sissetulek on kõige väiksem. 

Ma tuletan lihtsalt meelde, et automaksu kehtestamisel lubati selgesõnaliselt, et ühistransporti laiendatakse ning maakondlik transport ei muutu pensionäridele, õpilastele ja erivajadustega inimestele tasuliseks. Tegelikkus kujunes vastupidiseks – mahtu on vähendatud, inimesed maksavad rohkem ning nüüd soovitakse koormata ka noori ja eakaid. Lisaks esineb suuri puudujääke kogu ühistranspordivõrgustiku korralduses. Ühistranspordiliikide koostoime on puudulik, rollijaotus ebaselge ja osapoolte vahelist koostööd napib. Lisaks on riigikontrolör juhtinud tähelepanu sellele, et meil on väga suured probleemid toiduvaruga. Ehk kriisi ajal meie inimestele toiduvarusid, mis on ette nähtud, lihtsalt ei ole. 

Kui kogu see umbusaldus kokku võtta, siis me oleme pikalt jälginud, kuidas regiooniminister või põllumajandusminister ei ole oma rolliga hakkama saanud. Need viimased sammud kindlasti viisid selleni, et neli erakonda – sotsiaaldemokraadid, Eesti Keskerakond, Isamaa ja EKRE – on jõudnud nii kaugele, et esitavadki täna umbusaldusavalduse. Aitäh!

Head kolleegid, olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu ühe arupärimise ja ühe umbusalduse avaldamise nõude.

Saame minna tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Riigikogu liikme Tanel Teini algatatud hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 793 esimene lugemine. Ettekandeks on juba Riigikogu kõnetooli jõudmas hea kolleeg, Riigikogu liige Tanel Tein. Palun!

Aitäh, hea Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Eelnõuga kõrvaldatakse hasartmängumaksu seaduses tehniline viga ning taastatakse õigusselgus, et õnne- ja osavusmängude maksustamine kaughasartmänguna toimub ühetaoliselt. Muudatus eemaldab ebaselge sõnastuse, mis võib anda alust ekslikeks tõlgendusteks ja vaidlusteks. Paranduse kiire jõustumine taastab olukorra, millega turuosalised ja maksuhaldur on arvestanud, ehk ühtne maksumäär mõlemale mänguliigile. Eelnõu jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval, et tagada võimalikult kiire õigusselguse taastamine. Sellega kõik. 

Aitäh teile! Teile on terve rida küsimusi. Alustab Aivar Kokk. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma küsin kaks küsimust korraga ära, siis on lihtsam vastata. Eelnõu, mille üle me nüüd muudatust teeme, seal peab alati eelnõu juures olema, kes koostas. Eelmise eelnõu, mida me nüüd muuta soovime, on kirjutatud, et umbes koostas needsamad 16 algatajat, ja tänase eelnõu juures koostajat ei ole, vaid on, et kes eelnõu algatab. Nii et ikkagi väga selgelt peaks olema kirjas nimeliselt, kes on koostanud.  

Aga ma küsin sult teise küsimuse. Me eile komisjonis arutasime seda, et kuskilt oleks vaja see neli koma miljonit kätte saada, mis kahe kuu eest maksmata saab. Ma teen ettepaneku, et kuna kuus kuud peab enne makse olema, kui uusi makse teha, siis võiks 2027. aastal olla 5% asemel 5,1, siis saame see neli koma kopikatega miljonit kätte. Kas sa toetad seda ettepanekut komisjonis?

Ei toeta.

Martin Helme, palun!

Aitäh! Eile rahanduskomisjonis üritasime selgust saada, kust see nii-öelda aps või viga on sisse tulnud. Rahandusministeeriumi inimesed rääkisid meile ikkagi, et enne kui eelnõu valmis saadi ja Riigikogus üle anti, käis selle sõnastuse loksutamine ka ametnikega ja ametnikud ütlesid kohe, et seal on viga sees selles lausestuses või sõnastuses. See viga oli teile kui algatajatele teada, te ikkagi panite selle sellise sõnastusega eelnõu menetlusse. Kuigi rahanduskomisjoni esimees eitab kategooriliselt, et Rahandusministeeriumi ametnikud või komisjoni ametnikud oleksid sellest veast menetluse käigus kordagi rääkinud, meie keegi seda ju ei usu. 

Ja ma nüüd ütlen, et 27-miljoniline käkk tehakse riigieelarvele, tehakse teadlikult, see on meile selge. Mina küll tahaksin teada – vast me jõuame kunagi kriminaalasjani ka siin seaduseelnõude müümise küsimuses –, kui palju sellest 27 miljonist siis algatajatele tagasi põrkab?

Aitäh! Algatajatele ei laeku midagi. Aga ma täpsustan korra seda protsessi. Väga kahetsusväärne, et selline viga on tekkinud, see on selge kõigile. Ja mida kiiremini me selle Riigikogus ära parandame, seda kiiremini õigusselgus ja kõik muud asjad paika saavad. Aga see viga lipsas sisse siis, kui eelnõu algatajad tegid suvisel perioodil eelnõu algteksti ära ja saatsid selle Rahandusministeeriumisse. Koos Rahandusministeeriumiga me märkasime seda viga hasartmängumaksu seaduse sees ja palusime selle välja võtta. See välja ka sellest kohast võeti. Aga mingil imelikul põhjusel liikus ta hasartmängumaksu seaduse muutmise seadusse, mida kahjuks keegi ei märganud. Ja see on tegelik tõde. Kas see tekkis sinna inimliku eksituse tõttu? Ma loodan. Ja mure oli ka selles, et kui me selle esimesele lugemisele saatsime, siis ka sinna jäi see viga sisse, ja edaspidi, kui tulid juba muudatusettepanekud – me muutsime nelja seadust, eks ole – teistele seadustele ehk esimesele, teisele, kolmele seadusele lühidalt, siis me tegelesime sisuliselt kogu aeg esimese, teise ja kolmanda seadusega, mitte hasartmängumaksu muutmise seadusega, kus see viga sees oli. Väga kahetsusväärselt, veel kord, mitte keegi ei märganud seda. 

Ma kutsun Riigikogu üles, et me suudaksime üheskoos selle vea kiiresti parandada, teha koostööd ja et kultuur ja sport saaksid soovitud eelarved ja finantseeringud tulevikus.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Te vedasite Mart Võrklaevaga kihla, et juhul kui see kaughasartmängumaksu langetus, mis toimus, viib raha kultuurist ja spordist minema, te olete valmis poliitikaga lõpparve teha. Selle eelnõu tulemusel, mis sai too hetk vastu võetud, kultuurist ja spordist läheb 27 miljonit eurot minema. Kas te siis võtate vastutuse?

Aitäh, hea küsija! Esiteks, tänasel hetkel ei ole riigieelarvest ühtegi senti veel kaduma läinud ja ma ei tea, millel põhineb ootus, kui me vea saame kuu-kahega parandatud, et riigieelarvest peaks minema ära 27 miljonit. Tuletan meelde, et ükski prognoos ei ole võrdusmärgiga tulu. See oli kõigest prognoos ja aasta lõpus saame me tegelikult näha, kas kultuurist ja spordist või riigieelarvest üldse midagi kaduma läks.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Teist on saanud või saamas juba poliitik, kes sõnade eest ei vastuta. Mart ei olnud ainuke, kellega te vist kihla vedasite. Mina olin ka, kus me samamoodi rääkisime. Ja juhtisin tähelepanu, et juhul, kui see seaduseelnõu tõesti rakendub, siis riigil jääb saamata päris suur hulk raha seoses sellega, et lihtsalt ju maksu langetate. Ja nüüd selle apsaka tõttu riik kaotabki tõenäoliselt veelgi rohkem raha, kui esialgu oli planeeritud. 

Sellest lähtuvalt ma ikkagi ka küsin. Andsite ka sellise lubaduse. Võib-olla, tõenäoliselt me ei ole siin kahekesi Mardiga, meid on rohkem. Kui selline asi peaks juhtuma, et riigieelarvesse peaks laekuma vähem raha seoses selle seadusemuudatusega, siis te olete valmis poliitikast lahkuma. Nii et kordaksin üle selle mõtte, mis ka Anastassia esitas, et kas te olete juba mõelnud selle peale ja millal on oodata tulemusi.

Aitäh! Kõigepealt me likvideerime ebatäpsuse. Teiega me kihla vedanud kindlasti ei ole, ei maksa valeinformatsiooni Riigikogu saalis välja paisata. Sellega ma lõpetaks selle küsimuse vastuse.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ega lihtsalt sissejuhatuseks, et mina sain sellest kihlveost nii aru, aga see oli muidugi meedia vahendusel, et mitte küsimus ei olnud selles, kas kõik jääb puudu, aga et kui laekumised vähenevad. Praegu, kui, ütleme, kuu või paar maksu ei laeku, no sõltub sellest, millal see seaduse jõustumine tuleb, siis juba ongi vähenenud, võib üsna kindel olla. See selleks. 

Aga tegelikult spordiringkondadest inimestega ma olen rääkinud, nad tegelikult on päris ärevil, et ms siis nüüd saab. Raha ongi puudu. Ma mäletan, et kui see seaduse menetlus siin oli, siis Annely Akkermann näiteks tunnistas, et jah, prognoos ei olegi tehtud, sest ega me ei tea, mis tuleb. Me veel pidasime sellel teemal temaga debatti. See ongi see reformierakondlik riigirahanduse juhtimine. Annely ütles, et ta ei tea, kas tuleb vähem või rohkem. Aga kui nüüd see auk sinna tekib, üle 2 miljoni kuus, kas siis rakendub see lubadus, et siis võetakse valitsuse reservist ja nii-öelda spordi- ja kultuurirahvas ikkagi rahata ei jää? Ülejäänud inimestele, muidugi võib öelda, et see maks ikkagi siis laiali jagatakse ja hasartmänguettevõtted võidavad.

Aitäh!

Kuidas see spordi rahastus nagu tagatakse?

Veel kord: tänasel hetkel ei ole riigieelarves ühtegi senti veel puudu jäänud. Mis on märkimisväärne, et kõik osapooled, ma arvan, ka siin saalis said ühemõtteliselt aru, et maks peaks kehtima mõlemale mänguliigile, nii osavusmängule kui õnnemängule. Seda sai ka sektor aru. Märkimisväärne on selle koha pealt, et täna on andnud hasartmängusektor ja seal tegutsevad ettevõtted teada, et nad on valmis oma maksu tasuma. Selleks on erinevaid mooduseid, kas annetused kulkale või siis riigieelarvele otse koos tulumaksu maksmisega. Me saame arvatavasti märtsi lõpuks teada, mis oli see kahju, mis selle tehnilise veaga kahetsusväärselt tekkis. Julgen arvata, et aasta lõpuks ei ole jäänud ei riigieelarvest ega kultuurist, spordist midagi puudu.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! No ma mäletan ja ilmselt mäletate ka teie, kuidas ma eelnõu teisel või kolmandal lugemisel – vist kolmandal lugemisel – vahetult enne lõpphääletust küsisin teie käest, et kui peaks juhtuma sedasi, et eelarvesse laekub maksutulu mitte rohkem, nagu te prognoosisite, vaid vähem selle projekti tõttu, siis kuidas teie ja teised eelnõu algatajad ja eestvedajad selle eest konkreetselt vastutavad. Ega vastust sellele küsimusele toona ei tulnud, mistõttu ma siinkohal pean mõistlikuks korrata seda küsimust. Teil on õigus, et me veel ei tea, kui palju makse laekub aasta lõpuks. Aga oletame, et aasta lõpuks ikkagi selgubki, et laekub mitte oluliselt rohkem kui 22 miljonit nagu eelmisel aastal, vaid oluliselt vähem. Oletame, et laekub 20 miljonit, 19 miljonit või 18 miljonit, võib-olla 15 miljonit – sõltub, mitme kuu eest õnnestub üldse makse koguda või mitte. Kes ja kuidas peaks teie hinnangul selle eest reaalselt vastutama, et riigile on sündinud miljonitesse ulatuv rahaline kahju?

Aitäh, hea küsimus! Veel kord: ei ole veel tekkinud kahju. Väike faktitäpsustus ka selle kohta, et eelmine aasta ei laekunud mitte 22 miljonit eurot kaughasartmängumaksu, vaid 23,8 miljonit. Ehk kui Rahandusministeeriumi prognoos oli 22 miljonit ja tuli 1,8 miljonit rohkem, siis me võime eeldada ka sellel aastal, et see prognoos ei pruugi pidada. See on lihtsalt prognoos. Laseme ikkagi aastal ära kulgeda. Veel kord: sektori valmidus olukorras, kus riik neile maksu ei maksa, ja vabatahtlikkus, et nad on nõus seda tasuma, näitab usaldusväärsust nende ettevõtjate poolt riigi suhtes ja ka vastupidi. Kui maksu ei laeku, siis me saame seda teada, kui piisavas osas ei laeku, see selgub alles järgmise aasta jaanuaris. Need vastused tulevad siis.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Ma ei taha hakata üldse siin parastama, et näete, mis juhtus, sest ma arvan, et seda arutelu on juba piisavalt palju olnud. Aga ma küsin ikkagi natuke ka nendest õppetundidest. Ma arvan, et printsiibis see eelnõu, hasartmängumaksu langetamine, oli vale, neid riske piisavalt ei maandatud ja hinnatud. Aga ma arvan, et vale oli ka just see asjaajamise viis. Ehk tavapäraste kooskõlastusringide, tavapärase läbimõeldud, läbikalkuleeritud mõjuanalüüsidega eelnõu asemel tehti seda ikkagi, ütleme, mõne saadiku isikliku veendumuse või ka teatud huvigruppide hinnangute põhjal. Ma küsin nüüd teilt, kas te tagantjärele olete mõelnud, et võib-olla oleks siiski pidanud ka selle eelnõu puhul läbima tavapärase asjaajamise ringi, kooskõlastusringi, hindama neid mõjusid põhjalikumalt. Võib-olla me täna ei oleks siin ja ei peaks seda vigade parandust arutama.

Aitäh, hea küsija! Ma olen üpris noor Riigikogu liige selles osas, kui kaua ma siin olen olnud, aga ma mõtlen sellele protsessile tagasi. Ja kui te nüüd võtate fookuse, mida see eelnev eelnõu, kus see viga sees on, või eelmine seadus, mida tegelikult teha tahab ja mida ta teeb – loob kultuuri ja spordi juurde kaks uut fondi, selle põhifookuses on sporti ja kultuuri raha juurde toomine. See seadus ei alanud kunagi suvel või selle ettevalmistus. Eraraha kaasamise arutelud või õigemini mõtted olid enne valimistele tulemist juba. Eraraha kaasamiseks koostas arenguseire eraldi raporti, see on uurimus, et miks seda teha. Samamoodi seal raportis oli kirjas ka hasartmängu kohta. Riigikogus toimus spordi kohta olulise tähtsusega riiklik küsimus, kus sedasama teemat puudutati. See ei tekkinud kuskil üleöö kellegi peas. See on sihipäraselt tehtud ja hasartmängumaksu muudatus, suheldes valdkonnaga, on üks vahend sinna eelarvesse raha tulevikus tuua. Ma ei jääks kinni sellesse kahte kuusse, vaid vaataksin pikemalt, mida see hasartmängumaksu alandus võiks tuua. Seda me keegi ei tea täpselt, on ainult prognoosid. See ei tekkinud kuidagi kiirustades, nagu on loodud seda kuvandit, vaid tegelikult kaks ja pool aastat on seda ette valmistanud.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Seadus, mis idee järgi peaks riigile nagu lisaraha tooma, tegelikult oma vastuvõtmisel hakkas riigile finantskahju tekitama. Minu küsimus on see, et kui siin needsamad firmad, mis kasiinodega tegelevad, ütlesid esialgu, et nemad on valmis siis nagu need maksud ikkagi maksma, vaatamata sellele tehnilisele apsakale, siis koalitsioonipoliitikud hõiskasid rõõmust, et vaadake, tegelikult siin ei tule mitte mingit kahju ja iseenesest kõik on hästi, lihtsalt parandame vea ära nagu ja riik ei kaota mitte midagi. Siis nüüdseks on juba teada, et nii hästi nagu see ei lähe, sellepärast et see ei ole lihtsalt, kuidas ma ütlen seda, juriidiliselt võimalik, et nemad siis maksavad maksu siis, kui nemad seda maksu maksma seaduse järgi ei peaks. Kuidas te siis näete väljapääsu sellest olukorrast?

Aitäh! Ju ma pean nõustuma sellega, et kõiki maksu, kui maks oleks jõustunud, ei pruugi maksu kaudu, või ütleme, nagu selle laekumise kaudu saavutada. See on sellel põhjusel, et kõik hasartmänguettevõtted ei ole Eesti päritolu. Ehk siis kui me nagu maksuna ei saa seda maksu täna koguda, saab siiski teha ettevõtted samas maksuulatuses, mida nad oleksid pidanud maksuna maksma, teha näiteks annetust nii kultuurkapitalile või ka riigieelarvele, ehk siis 78% näiteks annetust, 22% tulumaksu. Ehk siis need Eesti ettevõtted, ettevõtted, kes on Eestisse registreeritud, nende osas on me lootus suur. Mure tekib sellega, et kui välismaa ettevõtted, siis nemad saavad küll annetada, aga nende tulumaks laekub või kehtib siis vastavalt nende päritoluriigile. Sealt tekib see võimalik kahju, otse öeldes, aga me ei tea täna, mis summades üldse ettevõtted annetama hakkavad. Nii et ootame selle aja ära ja proovime siis järgnevate kümne kuuga selle vahe tasa teha.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Mul oli kurb küll kuulda, et sa vastasid, et sa ei ole nõus, et netikasiino omanikud maksaksid ikka selle kahe kuu saamata 4,5 miljonit eurot kinni, et me järgmisel aastal tõstaks seda 0,1% võrra umbes. See summa on enam-vähem võrdusmärk.  Aga ma saan aru sinu vastustest, et Eestit on siiamaani tunnustatud kui hea maksusüsteemiga riiki, aga nüüd ma saan aru, et mitte maksusüsteem ei loe, vaid annetused. Ma saan aru, et järgmised maksueelnõud, mis tulevad, me kirjutame ka sinna, et vabatahtlikult, kas automaksu soovid maksta või soovid annetada. Et on mõlemad.  Aga mul on hoopis teine küsimus. 16 Riigikogu liiget allkirjastasid eelnõu, mille muudatust sa praegu teed. Kas 15 algatajat soovivad jätkuvalt seda, et sel aastal netikasiinod ei maksaks mitte ühtegi protsenti makse, sest need 15 ei ole siia allkirja kirjutanud? Kes on tegelikult selle eelnõu koostaja? Kas oled see sina või on keegi teine? (Juhataja: "Aitäh!") Sest siin eelnõu juures seda ei ole, mida peaks Riigikogu juhatus kontrollima.

Aitäh-aitäh!

Tekst on valminud rahanduskomisjoni juristidega koostöös. Miks ei ole teisi juures? Nagu ma mainisin, et see tehniline viga oleks võimalikult kiiresti ära parandatav. Kas seal on üks või 16, ei oma ju tegelikult tähtsust. (Saalist vastatakse.) Selles osas ootan ka opositsioonilt head koostööd. Samamoodi võiks küsida, kas opositsioon toetab seda seaduseelnõu. Vastasel juhul, kui te ei toeta, siis väljenduks teie soov kehtestada nullmäär hasartmängumaksu maksetele terveks aastaks.

Anti Poolamets, palun!

Te ühes oma vastuses ütlesite üllatava asja. Nimelt, ma loodan, et see toimus inimliku eksituse tõttu Rahandusministeeriumi poolt. See oli siis teie tsitaat. Aga see üllatab mind sellepärast, et te ei ole isegi veendunud, et see oli üksnes inimlik eksitus. Seal võis olla ka midagi muud. Ehk siis, kas mitte ei peaks nüüd läbi valgustama seda protsessi Rahandusministeeriumis, mis teie väitel tuli kõik teile üllatusena, mis sinna sattus? Äkki tuleks vaadata nende ametnike huvid, taust ja muud asjaolud üle? Muidugi, minu meelest, kui need inimlikud eksitused lähevad kalliks maksma, siis mõni ametnik peaks ikkagi vähemalt vallandatud saama.

Ma siiralt loodan, et tegemist oli ikkagi inimliku eksitusega. Isegi kui see eksitus on tehtud, siis peale esimest lugemist on meie kõigi kohus leida need vead üles. Kahetsusväärselt me ei leidnud, ei leidnud keegi. Ja veel kord: see kiirustamise jutt siin ei ole vabandus. See viga tuleb kindlasti varem üles leida ja ära parandada. Väga kahetsusväärne, et nii on juhtunud.

Lauri Laats, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kuidagi on hästi kummaline, kuidas nii valitsuse liikmed kui ka teie püüate näpuga näidata opositsiooni poole peale, et opositsioon oleks võinud need vead leida, siis te süüdistate ametnikke, kes lasid vead sisse, aga endal süüd ei näe. Ja tegelikult, milles see süü seisneb? See seisneb selles, et te kiirustades tõite selle eelnõu siia. Ja nii palju, kui me oleme infot saanud ka nendelt ametnikelt, keda te süüdistate, siis tegelikult ka ametnikud olid hämmingus, et miks nii kiiresti tahetakse menetleda. Sellest lähtuvalt ma ikkagi küsin, kus selle asjaga nii kiire oli, et need vead nüüd ka sisse tulid. Ja teine pool: kas te ei arva, et kui need vead sisse tulid, siis on mõistlik tõsta seda maksumäära selleks, et ka need puuduolevad kuud, kui seda maksu ei laeku, teeks siis selle tasa? Ehk summa summarum Eesti sport ja kultuur sellega ei kaotaks. Või te jätkate ikkagi seda, mida te alguses juba ette nägite? 

Aitäh! Osaliselt ma vastasin enne vist juba ära sellele küsimusele. Kindlasti näen endal ka süüd, absoluutselt. Selles ei ole ju küsimus. Aga hakata mängima siin erinevate maksunumbritega veel siia-sinna ei taga meile samamoodi seda asja. Praegu tuleb viga kiiresti parandada ning teha koostööd hasartmänguettevõtete ja kultuurkapitaliga, et võimalikud annetused kataksid ära saamata jäänud tulu.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma ikkagi tuletaks meelde, et see muudatus tehti 16 algataja poolt. Ja see viga, mis nüüd siin sees on, mina arvan, et see on teadlik, et hasartmängu korraldajad ei peaks seda raha maksma. Te ütlesite, et nad on valmis annetama. Eks me siis nüüd hakkame vaatama, kellele annetatakse ja kui palju annetatakse. Ega see raha kuskile kaduma ei lähe, kuskile see annetus lõpuks jõuab, on ta siis kes iganes, üks 16 eelnõu algatajatest. 

Aga minu täpsustus on, miks opositsioon ei märganud. Aga opositsioon ütles kohe, et see ei ole õige eelnõu. Me olime sellele algusest peale vastu, nii et siin meie poole näidata on natuke küüniline. Opositsioon ütles kohe, et see eelnõu ei taga seda eesmärki, mida soovitakse saavutada. Nüüd ikkagi: miks ei olda nõus protsenti suurendama kas või 2026. aastaks, et see kaotatud raha lõpuks tagasi saada?

Aitäh, hea küsimus! Ju võtaks see kauem aega ja segadust oleks rohkem. Praegu on otsustatud minna edasi nii, nagu eelnõu ütleb. Veel kord, see, et opositsioon ütleb, et see on hea või halb eelnõu, ei ole praegu asja tuum. Te võite oma eelnõuga tulla ja midagi muuta, aga praegu on otsustatud sellise variandi kasuks.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh! Hea Tanel Tein! Mina pean seda nn tehnilist näpukat kelmuseks. Esiteks tehti näpukas üksnes 2026. aastal kehtivasse maksumäära muudatusse, mis on ajastuse mõttes äärmiselt täpne sihtimine. Ei olnud võimalik nii kiiresti seda viga parandada, nagu me näemegi. Just see lühike aeg võimaldab luua lühiajalise, kuid rahaliselt väga suure mõjuga maksuerandi. Kelmusele viitab ka see, et 2027. aasta ja järgnevate seaduste redaktsioonides seda kurikuulsat sõna "osavusmäng" enam ei esine. Teiseks tuli seadusereal muuta vaid protsendinumbrit, mitte lisada uusi mõisteid. Palun seletada, mis välistab, et antud juhul ei ole tegu kelmusega, sest selle võit on hinnanguliselt 4 miljonit eurot.

Võin oma teadmiste puhul öelda, et tegemist ei ole kelmusega, ja usun siiralt, et tegemist on inimliku eksitusega. Kui on organid, kes uurivad selle täpselt välja, siis ma tahaks ka väga teada, kust see tuli. Aga me enamasti teame, kust see tuli, mis etapis see tuli. Rahandusministeerium on tunnistanud seda eksimust. Ma eelnevalt seletasin, et enne, kui see anti Riigikogule üle, me võtsime selle hasartmängumaksu seaduses osavusmängu sõna välja, aga mingil põhjusel see tekkis hasartmängumaksu seaduse muutmise seadusesse. Väga kahetsusväärne, et see sinna tagasi läks. Aga kogu seletuskiri ja tegelikult kellelgi ei tekkinud ju kahtlust, mida selle hasartmängumaksu seadusega soovitakse tegelikult teha, maksu alandada ka 2026. aastal. Vigasid ei ole 2027., 2028. ja 2029. aastal, sest nad on hasartmängumaksu seaduse all. Ma siiski loodan, et tegemist oli inimliku eksitusega ja vandenõuteooriat siin ei kinnita. 

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Kogu see arutlus sellest, kui pikk see protsess on, muidugi ei vastanud tegelikult küsimusele selle kohta, kas oleks võinud eelnõu läbida tavapärase seaduseelnõudele ette nähtud, hea õigusloome tavale vastava protseduuri ja protsessi, mis oleks suure tõenäosusega aidanud leida nii neid vigu kui ka hinnata paremini neid mõjusid. Ja üks osa kriitikast, mida tegelikult minu hinnangul teie olete täielikult eitanud ja üldse eelnõu algatajad, on kogu selline hasartmängurluse kui sellise propageerimine, mis paratamatult selle eelnõuga kaasneb. Ehk juba see fakt, et valitsus arutab siin, kuidas lisatulu saada hasartmängudest, juba see temaatika tõstmine, väga positiivsena näitamine, kuidas see toob lisaraha kultuuri, annab tegelikult väga vale signaali paljudele nii sõltlastele kui ka potentsiaalsetele uutele sõltlastele. Ehk tegelikkuses need mõjud, mis sellel muudatusel on, võivad olla palju laiaulatuslikumad ja inimeste tervisekäitumisele, mitte ainult Eestis, vaid ka mujal, aga eeskätt meie mure on eestlaste pärast ja Eesti inimeste pärast. Mu küsimus on selles, kas te olete mingilgi määral ka neid mõjusid hinnanud, mis sellisel muudatusel võib olla Eesti inimeste, sõltlaste käitumisele.

Aitäh, hea küsija! Selle seadusemuudatuse eesmärk oli tuua siia rahvusvahelist raamatupidamist ehk rahvusvahelist maksutulu. Teie küsimuse esimesele poolele, kui me mäletame, et kui aastal 2023 tehti maksutõus, siis selle seaduse kiirus oli minu meelest alla kolme kuu, mis hakkas 2024. aastal kehtima. Kui võrrelda nüüd, et me alustasime seda protsessi põhimõtteliselt kaks aastat tagasi, kuidas kultuuri ja sporti raha tuua, millised fondid luua, siis minu meelest on võetud piisavalt pikk aeg ja sellega tegeldud. Jah, oleks võinud suvel teha rohkem tööd nii Rahandusministeeriumiga koostöös ja ma arvan, et me oleksime palju selgemalt jõudnud esimesele lugemisele. Ju oli suvi liiga kuum ja muud tegevused olid tähtsamad. 

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Hea kolleeg, ma küsin küsimuse, mida siin kolleegid juba on puudutanud. Te olete vast nõus, et 10 kuuga laekub maksu vähem kui 12 kuuga, teadmata nüüd täpseid absoluutnumbreid ja prognoosi paikapidavust. Ma ei saa aru, miks te ei ole nõus sellise läbipaistva, ausa ja ühetaolise lahendusega, et me kehtestame selleks aastaks suurema protsendi, et koguda kokku hasartmängumaksu nii, nagu me vastuvõetud eelarves prognoosisime. Te eelistate siin rääkida sellisest müstilisest annetamisest, mis seab tegelikult ettevõtjad erinevasse ja ebavõrdsesse seisu nii kodumaal kui väljaspool jne, osa maksab, osa mitte, ja see ei ole ka absoluutselt korrektne. Miks te eelistate seda ebamäärast, ebaõiglast ja ebavõrdset lahendust sellele selgele lahendusele, et kehtestada kõrgem protsent ja n-ö likvideerida see negatiivne mõju?

Aitäh! Te oma kogemuse pealt kindlasti teate, et maksutõusu puhul kehtib kuus kuud etteteatamise aeg. Ja kui te nüüd matemaatiliselt arvutate, kui 12-st kuus võtta ära, siis maksu saab selle kõrgema protsendiga koguda ainult kuus kuud. Võite teha väikese arvutuse ja mulle tundub, et te jõuate ka samasse kohta, et kümne kuu pealt on võimalik rohkem maksu koguda kui kuue kuu pealt.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Tegelikult, ettekandja, teil on olemas ainult kaks stsenaariumi, mispärast see asi toimus. Esimene on see, et kellegi käsi, te väidate, kirjutas sinna vale asja või võttis sealt midagi ära. See on ametniku süü. Riigivastutuse seadus, millest te niikuinii pole midagi kuulnud, sätestab, et kui ametnik on midagi valesti teinud, peab ta tekitatud kahju hüvitama. See on esimene. Kui see asi on olnud taotluslik, siis järgneb sellele juba kriminaalmenetlus. Teine variant, mis võib-olla teile sobib rohkem, on see, et te tahtsitegi seda läbi suruda selliselt ja andsite ametnikele käsu, et pärast teist lugemist – kolmandal vaevalt enam keegi viitsib lugeda – tehakse sisse see muudatus, mis seal praegu on. Kumba varianti te eelistate?

Aitäh! Kumbagi.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Te eelnevalt ütlesite, et teie ei usu, et siin on tegemist kelmusega karistusseadustiku § 209 tähenduses, pigem on tegemist ametnikepoolse veaga. Te osutasite väga selgelt Rahandusministeeriumi poole ja ütlesite, et seal ametnike tegevuse tulemusena kusagilt see vigasse lipsas. 

Kas te nõustute minuga, et see ei peaks tähendama, et mitte keegi millegi eest ei vastuta? Sellepärast et avaliku teenistuse seadus ütleb §-s 80, et kui ametnik on teenistuskohustuse süülise rikkumisega tekitanud ametiasutlusele varalist kahju, on ta kohustatud selle kahju hüvitama käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 nimetatud ulatuses? Ja lisaks on öeldud, et kui kahju on tekitanud mitu ametnikku ühiselt, vastutab iga ametnik oma süüle vastavas ulatuses. Ja kui ametnik on teenistuskohustust tahtlikult rikkunud, vastutab ta tekkinud kahju eest täies ulatuses. Kas te olete sama meelt nagu meie siin, et tegelikult tuleks kui mitte käivitada kriminaalmenetlus, siis vähemalt distsiplinaarmenetlus, ja uurida selle käigus, millised ametnikud nimeliselt selle vea tegid ja kuidas nad reaalselt rahaliselt selle kahju eest vastutavad? 

Aitäh! Kindlasti ma ei pea ühe ametniku inimlikku eksimust ainukeseks veaks. Ka meil kõigil, kaasa arvatud minul, lasub vastutus neid vigu märgata. Ja poliitiku vastutus, ma arvan, on esmajärgus kiiresti see viga parandada üheskoos. Ja seda me tegemas oleme. 

Anti Poolamets, palun!

Ma muretsen selle pärast, et päris tihti on viidatud veebikasiinode puhul rahapesuvõimalustele. Seda on rääkinud mitmed Eesti ajakirjanikud, asjatundjad ja õiguskaitsjad. Nüüd üks näide ainult. Eesti Ekspress kirjutas märtsis 2025, millised salapärased omanikud on Eesti veebikasiinode litsentsi omajad ja kuidas nendega kaubeldakse ja parseldatakse neid. Näiteks reastatud 25 popimast kasiinost nelja tegelik kasusaaja on Eesti äriregistri andmed Valgevene kodanik Aleksandr Botšarnikov. Lisaks märgitakse siin järgmise, Küprose firma Befree Ltd puhul, et see kuulub Gruusia kodanikule Nana Gugešašvilile ja sealt omakorda viivad otsad Valgevene ja Vene ärimeesteni ning otsapidi Vene luurajani. Kas ei ole mitte suur oht, et toimub üks suur rahapesu, mille otsad viivad Venemaani välja, et üldse need litsentsid ära võtta?

Aitäh! Rahapesu on kindlasti ülioluline ja eelnev seadusemuudatus, kus see viga ka sees oli, rahapesu tõkestamise reeglitega tugevalt tegeleb. Ma ei ole kindel, et see, mida te ette lugesite, oli Eesti Ekspressis, need väljavõtted. Minu meelest olid need sisuturunduslikus väljaandes Äripäev ja neid ma ei oska kommenteerida.

Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Igal seadusel peab olema eelarve mõjuanalüüs ja nii on ka selle eelnõu seletuskirjas. Kuues punkt nimelt. Eelarve mõju on eelduslikult neutraalne võrreldes olukorraga, mis oli kavandatud enne käesoleva aasta 1. jaanuari jõustunud redaktsiooni. Esiteks, kui tehakse eelnõu, siis see mõju ei ole võrreldes mingisuguse eeldusliku sooviga, vaid võrreldes reaalse olukorraga. Ehk antud juhul sa tahad ikkagi maksutulu kätte saada. Ehk siis mõju peab olema positiivne. Teiseks, see sõnastus on vale ka sellisel kujul, sellepärast et nagu me siin arutelus ja komisjonis saime teada, päris kogu maksutulu me kätte ei saa. Mul on küsimus, mis on reaalne eelarve mõju sinu esialgses plaanis ja mis on reaalne eelarve mõju sellele eelnõule, mis meie ees praegu on.

Jah, veel kord, aitäh küsimuse eest! See on väga sisuline küsimus, aga ma ei oska sellele täiel määral vastata. Me, veel kord, ei tea, milline saab olema tegelik laekumine. Me saame seda teada 2026. aasta lõpus, täpsemalt 2027. aasta alguses. Ja nii ongi.

Helmen Kütt, palun!

Tänan, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Selle seaduseelnõu esmasel menetlemisel sotsiaalkomisjonis sotsiaalkomisjon väga selge signaali andis ja on mures. Näiteks Eesti Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuse juht Silver Sternfeldt tõi välja selle, et juba praegu lõpeb raha sõltlastega tegevusteks. Need, kes otsivad abi ja tahavad, see  rahastus on puudulik. Nüüd kui teatud rahad tulevad juurde, kultuuri, sporti, nagu te väidate – tõsi, ilmselt nüüd mitte nii palju, nagu on loodetud –, kas te olete mõelnud ka selle arutelu käigus, kuidas toetada neid, kes on sõltuvuses, sest moel või teisel see toob kindlasti kaasa? Ilmselt olete te kursis ka sellega, et kuni eelmise aasta lõpuni ei tohtinud olla, hasartmängukohad ei tohtinud asuda samadel kinnisasjadel nagu lasteaiad, huvikoolid või koolidega. Alanud aastal seda seadust pehmendati. Kui tegu on suurema ärihoonega või kasiinosse pääseb eraldi uksest, siis võib olla isegi lasteasutusega samas majas. Kas selle eelnõu, kus te olete toonud ainult protsendi, te plaanite mingeid muid muudatusi veel parandusettepanekute näol arutada?

Aitäh! Selle eelnõu raames me ei ole protsenti toonud, vaid oleme ära võtmas ühte sõna – osavusmängu. Protsendiga me siin ei tegele. Muudatusettepanekutega rohkem praegu parandusi plaanis ei ole. Küll oli eile komisjonis, millest saab Annely Akkermann võib-olla paremini rääkida, Rahandusministeeriumil üks muudatusettepanek ja ma usun, et Annely Akkermann räägib sellest.

Mart Helme, palun!

Aitäh! No te korrutate siin kogu aeg, et tegemist on inimliku eksitusega. No ei ole tegemist inimliku eksitusega. Ei ole võimalik, et kahe lugemise vahel ilmub kolmandale lugemisele üks sõna, mis kogu selle asja pea peale pöörab ja riigi maksust ilma jätab. Siin on loetud arv inimesi nii komisjonis kui ka ministeeriumis, kes on sellega tegelenud. On väga lihtne välja selgitada, kelle inimlik eksitus see oli. See ei olnud mingi ahjualune, kes ilmus kusagilt välja, kulp oli peas ja siis kirjutas sinna ühe sõna vahele. See on konkreetne inimene, kelle käest see käis läbi enne kolmandat lugemist. See tuleks tegelikult kriminaaluurimise korras välja selgitada ja siis me saame ka teie poliitilise vastutuse käsile võtta. Teie poliitiline vastutus peaks praegu olema selline, et te võtate ka selle eelnõu tagasi, ei esita seda siin üldse, kuni on välja selgitatud, mis inimlik eksitus see oli, ja kuni on välja selgitatud, kas teie või Kadri Tali või keegi kolmas ei ole ka isiklikku kasu saanud sellest, et see üks sõna ootamatult sinna ilmus. Missugune see teie poliitiline vastutus on ja kas te toetate seda mõtet, et me alustame kriminaaluurimist?

Aitäh, hea küsija! Faktitäpsustus: see sõna ei kadunud kuskil teise või kolmanda lugemise käigus, vaid nagu paljud on ka märkinud, ta oli eelnõu algatamise ajal seal sees, oli esimese lugemise ajal sees, teise lugemise ajal sees ja ka kolmandal paraku. Ja ei ole kaalunud kriminaalmenetluse algatamist.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Hea kolleeg! Mul oli plaanis esitada teine küsimus, aga ma olen sunnitud nüüd oma esimest küsimust jätkama tulenevalt teie vastusest. Te ütlesite, et ei saa seda protsenti muuta selleks aastaks, et planeeritud rahalised vahendid laekuksid nii, nagu eelarve vastuvõtmisel meil oli. Kuus kuud tuleb maksutõusust ette teatada. Jah, maksukorralduse seaduses on kirjas, et üldjuhul tuleb sellest ette teatada, aga ma juhin tähelepanu, et praegu kehtiv olukord, mida me selle seadusega muutma läheme, on niisugune, et ühel osal hasartmängumaksu teenuse osutajatest ehk ettevõtjatest ei ole üldse seda maksu ja me praegu kehtestame selle muudatusega neile maksu. Kas teil on siis plaanis see jõustada kuue kuu pärast, see muudatus, millega me praegu kehtestame neile, kellel on null protsenti maksukohustus, selle protsendi? 

Aitäh! Kuna seletuskiri ütles selgelt ja kõik osapooled on selgelt aru saanud, mis oli tegelik soov selle maksumuudatusega, siis seal sellist tõlgendamist ei ole, et peaks kuus kuud ootama. No sa tead ise ka, et seda ei ole. Seoses sellega tuleb see parandus viia sisse võimalikult kiiresti ja rakendada seda võimalikult kiiresti. Ja ma väga loodan, et Isamaa tuleb appi ka seda muudatust ellu viima.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Ma küsisin teie käest – meeldetuletuseks –, kumb variant teile rohkem sobiks, mis tegelikult toimus. Kas see oligi teie tahe viimasel lugemisel see sõnamuudatus ära teha või oli see ametnikele pandud kohustus, kus nad lootuses, et keegi seda ei märka, teevad selle vaikselt ära? Muuseas, ametnike puhul ei ole see mitte esimene juhtum. Homme hakkame me menetlema töölepingu seadust, kus meie maja ametnik väidetavalt – või tegi seda härra Timpson isiklikult – Timpsoni korraldusel muutis ka ühe paragrahvi ära. Tundub, et see viimasel momendil seaduste ülekirjutamine hakkab muutuma süsteemiks. Me ei ole ju kontrollinud teisi seadusi, võib-olla on seal ka pärast kolmandat lugemist tehtud muudatusi. Seletage, miks te ei taha näha sellist olukorda, kus ametnik …

Aitäh!

… kes on tekitanud kahju, peab selle hüvitama.

Ma arvan, et siin ei ole ainult ühe inimese viga. Me kõik oleks pidanud seda märkama, vähemalt need, kes poolt hääletasid, ütleme nii siis. See on kahetsusväärne, et see juhtus. Ja inimlikke eksitusi, nagu te ise välja tõite, juhtub ka mujal. Ma ei julgeks lahti võtta neli-viis aastat vanu seadusi ja kontrollida, kas seal on kõik korras. Ma usun, et ka seal võib tulla eksitusi. Inimlikud eksitused on paratamatud.

Lea Danilson-Järg, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Natuke jätkuks siis kolleeg Helir-Valdor Seedri küsimusele. Te vastasite, et seda suuremat maksumäära ei saa alles jäänud kümneks kuuks kehtestada, sellepärast et kuus kuud peab olema maksutõus ette teada, aga et kui nüüd nendele, kellel täna üldse maksu ei kehti, nendele kehtestada, siis ikkagi seda kuue kuu etteteatamise aega ei peaks kehtima. See tundub natuke ebaloogiline, sellepärast et ka suurema maksumäära osas ju sel juhul ettevõtjad ju peaksid teadma, et aasta lõikes nad ju peaksid ikkagi maksma teatud hulga maksu. Meil on ju ka tegelikult makse, mis ongi aasta lõikes makstavad, näiteks tulumaks. Nii et kuigi see hasartmängumaks on kuu lõikes makstav, siis kui alles jäänud kümne kuu määra tõsta, siis see oleks ju ka tegelikult ettevõtjatele ootuspärane, sest et kui kõik oleks õigesti läinud, siis nad oleksidki nii palju maksnud.

Aitäh! Hea küsimus. Ootuspärane oli pigem maksulangetus sektorile, millest kõik ühepoolselt ka aru said, nii nagu ütleb ka seletuskiri ja nii nagu on ka 2027., 2028. ja 2029. aastal näha seadusest.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea Tanel! Vaat see on nii meelevaldne, et sa püüad seda vastutust siin kõigile praegu pähe määrida. Ma tuletan meelde, et sellel eelnõul oli 16 algatajat ja 51 poolthääletajat. Ei ole vaja seda vastutust siin meile kõigile pähe määrida. See on piinlik, kogu see tants, mis selle seaduseelnõu ümber käib. 

Jätame üldse kõrvale selle vaidluse, kas Eesti riik saab kasu või ei saa. See on selge, et ei saa, ja see on tähelepanu kõrvale juhtimine teemalt, mille tegelikult tõstatas hea kolleeg Anti Poolamets. See on tugeva rahapesu faktori kohta välismaises netikasiino äris, kuhu viivad need niidid ja kus asuvad nende välismaiste netikasiinodel lõppjaamad. Need on Valgevenes ja Venemaal. 

Mina siis küsingi. Siin on selliseid otseseid küsimusi palju küsitud ei- ja jah-vastuse soovidega. Kui palju te ise siis Venemaalt ja Valgevenest raha saate, et seda asja siin ajate ja meile seda vastutust pähe määrite?

Ei saa ühtegi senti. Aitäh!

Mart Helme, palun!

Aitäh! No mina ei saanud enne vastust sellele, kes siis ikkagi vastutab. Ei vastuta keegi. Inimlik eksitus, aga keegi ei vastuta. Poliitiline vastutus, aga keegi ei vastuta. Kas Tanel Tein astub praegu tagasi Riigikogust ja ütleb, et ma võtan poliitilise vastutuse sellise inimliku eksituse eest, mis on riigile palju maksma läinud? Minu selja taga istus siin Kert Kingo. Pähemääritud süüdistusega võeti temalt saadikupuutumatus ja ta sunniti lahkuma Riigikogust. Meil on seal teises servas Kalle Grünthal. Tühiste summade pärast on jällegi poliitiline protsess püsti pandud ja tal on pahandused. Aga teie mängite siin miljonitega maksumaksja rahaga, aga tegelikku vastutust ei ole. Milles seisneb teie konkreetne poliitiline vastutus?

Aitäh, hea küsija! Minu poliitiline vastutus seisneb selles, et parandan vea koos teie kaasabiga. Kas on tekkinud kahju riigile, selgub 2027. aasta jaanuarikuus. Ja pean märkima, et see küsimus ei olnud selle eelnõuga kuidagi seotud.

Andre Hanimägi, palun! 

Hea aseesimees! Hea ettekandja! Mind ausalt öeldes väga häiris ja isegi šokeeris see järelkaja, eriti rahanduskomisjoni esimehe sõnad ja laused – ta hädaldas tõesti, et ei jõua süveneda –, mis olid rahanduskomisjoni ametniku pihta suunatud. Ma küsin teie käest, kas te nõustute selle hinnanguga, et ametnikud selle eelnõu puhul hädaldasid ja pidurdasid. Ja teiseks ma küsin seda, et kui see tõesti nii oli, et ametnikud ütlesid, et see eelnõu on menetluses liiga kiiresti, me ei jõua süveneda, siis mis on see õppetund. Kas see tõepoolest oli liiga kiiresti ja tegelikult oleks pidanud ametnikele andma rohkem aega, selle asemel et hiljem öelda, et nad hädaldasid liiga palju?

Aitäh, hea küsija! Ma arvan, et see oli kolleegi poolt ebaõnnestunud sõnakasutus, mis võeti võib-olla kuskilt kontekstist välja, ja ma arvan, et ta ise ka kinnitab seda. Ametnikud teevad kindlasti tänuväärset tööd. Ma lihtsalt täpsustan, et sellel hetkel, kui Riigikogu ametnik võttis selle seaduse enda kätte ja oma kontrolli alla, ei olnud veel alanud ei muudatusettepanekud ega üldse tagasisidet. See viga oli võimalik avastada ka Riigikogus enne, kui siin hakkas tulema suhteliselt palju muudatusettepanekuid valdkondadelt. Aga ma arvan, et ametnikud ikkagi teevad oma maksimumi, kuidas nad saavad. Töökoormus on suur ja vigu tuleb ette. 

Priit Sibul, palun!

Suur tänu, austatud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Mul on küsimus. Kui sellel eelnõul esialgselt oli 16 algatajat, siis selle praeguse muudatuse või parandusega, nagu te nimetate, olete te üksi jäänud. Kas on teada, kas need ülejäänud 15 nii-öelda tegelikult ei toetagi siis osavusmaksude või nii-öelda osavusmängudele hasartmängumaksumäära seadmist, et see oligi nende idee? Ja mul on küsimus, kas teil on teada, et kui seda eelnõu toetas 51 inimest, kas siis praegu lisaks teile selle muudatuse puhul on teil veel sellele eelnõule toetajaid. Ja kas rahandusminister, kes distantseeris ennast varasemalt, on teil vahepeal olnud juttu, et need ministeeriumiametnikud saaksid ka asjale otsa vaadata, et meil mingeid järgmisi apse mitte kellegi poolt ei tule, et üksteisele ei peaks näpuga näitama?

Aitäh, hea küsija! Ma usun, et toetajaid on veel, ja loodan, et on ka opositsioonist. Kindlasti ka Rahandusministeerium vaatab sellele küll lühikesele, aga siiski väga olulisele ja täpsele eelnõule peale ja teeb oma muudatusettepanekud vajadusel, mida ta juba eile ka rahanduskomisjonis tegi.

Lea Danilson-Järg, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Teine küsimus puudutab seda, et te olete siin korduvalt väitnud, et see, kas riigile kahju tekib või ei teki, selgub aasta jooksul. Minu meelest on see natuke ebaloogiline, sest on ju selge, et kui ettevõtjad maksavad maksu 10 kuud või kui nad maksavad maksu 12 kuud, siis tuleb väga erinev summa. Kuidas teie näete, kuidas seda kahju tekkimist hinnata? Kas see on võrdlus eelmise aasta laekumistega või on see võrdlus eelarves planeerituga? Aga ilmselge on ju see, et kahju tekib. Isegi kui 10 kuu jooksul laekub rohkem raha, siis 12 kuu jooksul oleks ju igal juhul rohkem raha laekunud. Nii et kahju kindlasti tekib. Aga milline on teie käsitlus?

Aitäh! Nagu ma mainisin ka Keskerakonnast kellegi küsimuse peale, tuleb nõustuda sellega, et kui ainukesed vahendid on ettevõtetel annetada, siis need ettevõtted, kes ei ole Eesti ettevõtted, saavad küll annetada, aga me ei tea neid summasid, mis summasid nad annetama hakkavad, aga nende tulumaks siiski laekub nende asukohariiki. Selle võrra on eeldus, et me võiksime vähem saada. Ma ei ole nii optimistlik, et ka kõik operaatorid seda teevad, või mis mahus, seda näitab aeg. 

Küll aga, kui ma ei eksi, Rahandusministeeriumi prognoos oli 2026. aasta laekumisele 26,8 miljonit eurot ehk kui see ületatakse – 2027. aasta alguses saame selle teada –, siis saame vaadata, kas läks hästi või ei läinud. (Saalist öeldakse midagi.) Ei, mitte eelmise aastaga, pigem uue prognoosiga. Ma mainisin eelnevalt, et eelmise aasta laekumiseks prognoositi 22 miljonit, aga tuli 23,8 miljonit kaughasartmängumaksust. Alati need prognoosid ei pea. Ja ärme unustame, et me oleme ära jätmas ka maksutõusu kuuelt seitsmele sellel aastal, mis meie eelnõu algatajate hinnangul oleks seda maksulaekumist vähendanud, olenemata sellest, et Rahandusministeerium nägi teistmoodi.

Toomas Uibo, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea Tanel! Nagu sa ütlesid, tõepoolest, tegemist on äärmiselt kahetsusväärse juhtumiga, mille me peame väga kiiresti ära parandama. Ma lihtsalt kuulan ka neid küsimusi ja vahest jääb mulje, et inimesed nagu püüavad kuidagi sellest vastutusest nagu distantseeruda. Ma küsingi, mida iga Riigikogu liige oleks saanud teha, et seda viga seal ei oleks, et siis järgmisel korral nagu olla või elimineerida üldse sellised võimalused, et sellised vead sisse tulevad. Mis oli iga Riigikogu enda nagu vastutus?

Aitäh, hea küsija! No eks hoolikalt lugemine aitab kindlasti kaasa, topeltkontroll aitab kaasa. Ma nende AI-tšättide mõttes väga enesekindel ei oleks. Ikkagi tuleb usaldada spetsialiste, et nad teeksid oma tööd, ja tuleb lihtsalt topeltkontrolli teha vajadusel. 

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tõepoolest, tegemist on erakordse eksimusega ja seetõttu see siin saalis nii palju huvi pakub. Aga selle varju kipub jääma see sisuline mure. Kas teie tõesti leiate, et Eesti kasv ja areng tulevikus saab tulla veebikasiinodele soodsa keskkonna pakkumisest? Ja teisalt, kas te leiate, et see tegevus on moraalne? See, et kultuuri ja spordi rahastamist veel rohkem siduda hasartmängudega, on vastupidine rahvusvahelistele soovitustele ja see pikas plaanis tegelikult ei aita inimeste tervist kaitsta ja võimaldada neil oma andeid, näiteks neid, mis võivad avalduda kultuuris ja spordis, välja arendada. Kuidas te leiate, kas Eesti kasv ja areng saab tulla veebikasiinondusest ja kas see tegevus on moraalne – pakkuda neile maksuerandit?

Aitäh, hea küsija! Ühiskonnas on täna kokku lepitud, et pahedest me kultuuri ja sporti suures osas finantseerime. Arvo Pärdi keskus, täna ehitatav ERR-i maja, tulevikus Tartus Siuru. Kust see moraali piir läheb? Ma küsin vastu, kus see piir on, mitu miljonit me oleme nõus vastu võtma ja mitu ei ole. Kas seni on kõik okei?

Täna me võtame preventatiivselt – ütleme, ettevõtjad on kõik pätid – nende raha vastu. Kust see piir, veel kord, läheb? Täna on sektor näidanud väga kindlalt ja väga kiiresti reageerinud, et nad on valmis panustama, sest nende ootus oli, et maks tuleb. See on ühiskonna debatt, kas me keelame tulevikus kõik need mängud ära ja siis Eesti kõige strateegilisemat hoonet, näiteks ERR-i maja, ei teki, sest riigieelarves pole raha.

Priit Sibul, palun!

Aitäh! No ERR-i maja tuleb, seda juba ehitatakse ja selle finantseerimine on kokku lepitud siin parlamendis. Aga mul on küsimus, nüüd hetkeks, kui me unustame ära selle paranduse, vaid räägime sellest ideest ja eelnõust tervikuna. Ma tahaks aru saada, kust ja kuidas te selle 5,5%-ni jõudsite ja mitu maja või raamatupidamiskeskust nii-öelda nende ettevõtete kontekstis peaks teie hinnangul siia Eestisse juurde tulema, et see oodatav maksulaekumine Eestisse ka tuleks, välja arvatud siis need paar kuud, mida me selle õnnetuse läbi kaotame. Kuidas see kujunes? Millised peakorterid justkui peaks siis Eestisse tänu sellele teie ideele tekkima? Ja siis mul on küsimus, et kuidas te suutsite ära veenda oma kolleegid, kes seda toetasid, sest näiteks toiduainete käibemaksu langetamise puhul seda ei usuta, et madalam määr võiks rohkem maksu eelarvesse tuua.

Aitäh, hea küsija! Kuigi see pole selle eelnõuga seotud, siis ma hea meelega vastan, kuidas see prognoos tekkis. Nagu ma rääkisin, see on globaalne äri ja globaalsete raamatupidamiste toomine on see eesmärk ehk ka selle läbi maksutulu. Tegelikult on lihtne arvutus: kui me teame, et meil on x arv litsentse, mis toodab x arv maksutulu aastas, siis kui palju on neid x arv litsentse aastas juurde vaja, et see maks tõuseks. Ja see see mudel on. Kui me teame, et kuskil ühe litsentsi keskmine tootlus on kuskil 500 000 eurot, aga veel kord, see on keskmine, see on väga erinev, mõni litsents võib olla ka nulliga, nii-öelda tal on Eesti litsents, aga tal on null ja teised maksavad selle võrra rohkem, siis tegelikkuses me ei pruugi üldse siia sadu litsentse nagu soovida, vaid mõned suured, kes on börsiettevõtted, kontrollitud ja turvalised. Lisaks, nagu on teada, Soomes avaneb turg avatud litsentsile. See kindlasti oleks muutnud ja muudab ka hetkel, kuigi me maksu alandame, meie positsiooni, sest päris palju maksuraha tuleb just Soome turult. Neid muutujaid on väga palju siin. Ainuke muutuja, mida ma ei oska, ja kui ma räägin, et see on globaalne äri ja globaalne maksutulu, et kuidas see on seotud Eesti toiduainete käibemaksuga, mis on siseriiklik enamusjaos. Siin ongi see vahe. Kui me siin Eestis tõstame, härra Sibul küpsetab leiba ja mina toodan vorsti, siis kui me omavahel seda üksteisele müüme, siis paraku lisatulu ei teki. Oleks vaja välja ka müüa.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Riigikontrolli audit oli äärmiselt kriitiline Eesti Varude Keskuse suhtes, sest nad on ise seadnud mingisugused kummalised eesmärgid, mis erinevad ametlikest, ehk tagada 10%-le elanikkonnast toitu üheks kuuks. See on väga kummaline. Millest see tuleneb? Ja teie selgitus sellele kriitikale oli, et Riigikontroll ei saa üldse arugi, et need varud on ettevõtete ladudes, mitte riigi varude keskuse ... 

Hea kolleeg, ega te ei aja eelnõusid segamini?

 ... mis on see tegelik olukord, mind huvitab kangesti.

Hea kolleeg, nüüd teil läks natukene metsa see küsimus, meil on hoopis teine eelnõu.

Aga ma võin vastata, et meil on teise eelnõuga tegemist praegu. Ma seda, mida te küsisite, pole menetlenud ega Riigikontrolliga suhelnud. Siin on ka üks oluline moment. Jällegi, eks me peame olema ikka tähelepanelikud ja jälgima, mis saalis toimub ja mis teemad käsitluses on.

Ma ei sekkunud varem, sest ma arvasin, et äkki tuleb mingi väga peen seos, mida ma ei oska ette näha. Sellepärast ma ikkagi lasin heal kolleegil jätkata. Aga nüüd Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea ettekandja! Sa siin väitsid, et kui Sibul küpsetab saia ja sina teed vorsti, siis see vahetus justkui ei olekski nagu käive. Ma juhin tähelepanu, et Ameerikas näiteks on sisetarbimine väga suur arengumootor selles. Aga see selleks.  

Ma jätkan oma pinginaabri Helir-Valdor Seederi küsimusega. Kui te nüüd praegu teete muudatusettepaneku, et õnnemängude sõna võetakse ära, või no pannakse sinna juurde.

Ei panda. Osavusmängud.

Okei, vahet ei ole. Te teete muudatusettepaneku ja praegu on see justkui 5,5%, nullist teete 5,5% tagasi. Ma ei saa aru, miks ei võiks panna näiteks 5,8% tõesti. Siis ongi asi lahendatud, kümne järelejäänud kuuga lihtsalt laekub see sama suur summa. Aga see, et nüüd ette teatada kuus kuud, nagu sa väitsid, tuleb ju ka praegusel muudatusel igal juhul teha. Kuidas siis nüüd see hakkab kehtima järsku 1. märtsist …

Aitäh!

… aga kui sa paned 5,8%, siis see nagu ei kõlba?

Aitäh! Ootus oli sektoril 5,5%, kellelgi teisel mingit muud ootust pole olnud. Avalikkusel pole teistsugust ootust olnud. Ma pole jurist, aga juristidega vesteldes selline sõnum täna on, et siis ei rakendata kuute kuud, kui me parandame selle tehnilise vea. Eks see aeg on ka väga väike olnud, kui sektor on nii-öelda maksuvaba olemas.

Helle-Moonika Helme, palun! 

Aitäh! No vot, Tanel, sa võid ju öelda, et sa ei ole selle eelnõu lobistamise eest kasu saanud, aga sellepärast tegelikult peakski algatama kriminaaluurimise, sest tegelikult sa ju said oma tahtmise, lihtsalt see null muutub selleks protsendiks, mida sa algselt taotlesid. Eesti riik saab sellest tõenäoliselt kahju ja netikasiinod saavad kasu. Tunnista, et see kõik on ju väga inetu. Ja kahetsusväärselt on see tegevus tegelikult kahjustanud ka praegu väga tugevalt Eesti parlamendi mainet. Toomas Uibo siin jälle üritas seda Eesti 200 käkki kõigile pähe määrida, aga vastutus on ju puhtalt teie kui algatajate peal.  

Aga ma küsiksin seda, kas ametnike varalise vastutuse põhimõte, mis on selgelt kirjutatud avaliku teenistuse seadusesse, kehtib või ei kehti. Siin on räägitud, et need ametnikud olid süüdi. Heakene küll, kui teie ei võta vastutust või teil ei olegi mingit vastutust, valija võib-olla ei vali teid enam, aga ametnikele tegelikult selle seaduse kohaselt ikkagi teenistuskohalise süülise rikkumisega tekitatud kahju, ta on kohustatud selle kahju hüvitama, ütleme, ta vastutab oma varaga. Nüüd te siin seisate ja ütlete, et teie vastutada ... 

Aitäh, hea kolleeg! 

... aga tegelikult võib see ametnikud panna tulevikus oma isikliku varaga vastutama.

Helle-Moonika Helme, aitäh! 

Kas teil häbi ei ole?

Aitäh! Nagu ma mainisin, on väga kahetsusväärne, et inimlik eksitus tuli, ja me parandame selle vea esimesel võimalusel. 

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Oma eelmises küsimuses ma küsisingi, kas teie meelest on moraalne kultuuri ja spordi rahastamist täiendavalt, senisest rohkem siduda näiteks veebihasartmängudega. Minevikus tehtud otsuseid võib kahtlemata ka ümber vaadata, aga praegu me langetame maksumäära 6% pealt 5,5% peale, et tuleks spordihall. Kas järgmiseks tuleb ettepanek langetada 5% peale, et saada Estonia juurdeehitus? Siis langetame äkki 4% peale, et saaks kultuuritöötajate alampalka tõsta. Ja sõnum on, et mängige rohkem, ainult siis saab spordis ja kultuuris muudatusi teha. Kas põhimõtteliselt ei oleks õigem leida kultuuri ja spordi rahastamiseks teisi allikaid peale nende, mis on seotud mingisuguste sõltuvustega?

Aitäh küsimuse eest! Nagu te ka eelnõust põhimõtteliselt aru olete saanud, ei ole eesmärk kohapealset mängimist kuidagi suurendada. Eesmärk on tuua siia rahvusvahelisi ettevõtteid, nende raamatupidamisi, seega ka maksutulu. Et kõike seda, mida te mainisite, oleks võimalik finantseerida, kaasa arvatud sinnamaani välja, et võib-olla on õpetajatele rohkem palka kui lisatuluallikaid mujalt. See on küsimus. Mina arvan, et see on okei, sest mängimised maailmas toimuvad ja kui me oleme nutikad, et kohapeale see raamatupidamine tuua ja ka maksutulu, siis on see okei.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu! Ma ikka jätkan sama koha pealt. Ootus ettevõtjatel on, et aasta keskmine protsent on 5,5, aga nüüd, kui nad kaks kuud ei maksa midagi ja ülejäänud kümme kuud peaksid maksma, siis kui me jagame ära selle kümne kuu peale, siis nad tegelikult reaalselt maksaksid 4,58%. Ehk me petame ettevõtjate lootusi ja ootusi. Seega tulebki see nüüd kooskõlla viia ehk siis kümne kuu peale ära jagada, nad maksavad keskmiselt aastas 5,5%, mingi kuus koma midagi protsenti kümne kuu peale. On ju loogiline? Kuidas siis ootused ei oleks kaetud?

Aitäh, hea küsija, hea Mart! Ettevõtjad on avaldanud soovi ja valmidust annetada ja seeläbi maksta ka tulumaksu Eesti riiki. Eks me peame selle koguma kokku ja vaatama terviknumbrit. Me võime neid arvutusi teha ühte- või teistpidi, aga paraku maksutõus võtab kuus kuud aega ja seda aega meil ei ole. Hetkel eelnõu eesmärk on parandada tehniline viga.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh! Hea Tanel, tead, jääb ikka mulje, et te tegelete kelmusega ja püüate iga hinna eest netikasiinode maksumaksjaid maksust vabastada. Jõuame alguseni. Kui oleks see seadus hakanud kehtima nii, nagu räägitud, siis oleks netikasiinod pidanud terve aasta jooksul maksma 5,5% maksu. Ja veebikasiinod olid selle kuluga arvestanud, aga nüüd on neil kaks kuud maksuvabastust, millega nad ei olnud arvestanud. Juhul muidugi, kui tegu ei ole kelmusega ja pooled tulust peavad nad, ma ei tea, näpuka tegijatega jagama. Palun siis selgitada, miks siis ei ole ikkagi antud eksimuse puhul tegu kelmusega, sest isegi pärast niinimetatud näpuka avastamist ei soovi te seda maksumääraprotsenti nii muuta, nagu kolleegid siin soovitavad, et riik ei kannaks kahju.

Aitäh!

Ja teie siin räägite mingitest annetustest, mis on tegelikult võimatu niimoodi teha. 

Aitäh!

Nii et selgitage ikkagi, miks ei ole teie arvates tegu siis kelmusega.

Aitäh, küsija! Minu arust ei ole tegemist kelmusega, on tegemist inimliku veaga.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Hasartmängumaksu langetamise põhimõte on ju selle käive suurendamine ja maksude suurendamine. Sain ma õigesti aru, eks ole? Kolleeg Sibul küsis juba teie käest, aga miks te ei kohalda seda ka teistele tegevustele, nagu toidu käibemaksu langetamine, mis oleks mõjunud väga hästi siseturule ja mõjuks hästi ka eelarvele. Samas, käibemaksu tõstmise poolt te hääletasite ju ka. Miks te eristate, et siin võib maksu langetada, aga teises kohas ei või? Mis see vahe on?

Aitäh! Ma ei laskuks sinna käibemaksu toiduainete vestlusesse või dialoogi, kuna see eelnõu parandab seaduses ühte kümnetähelist eksitust. Kommenteerin veel kord, et see on globaalne turg ühel poolt ja teine on siseturg. Minu loogika ütleb, et globaalsel turul on mahud suuremad kui siseturul.

Urmas Reinsalu, palun!

Tanel, keeruline olukord, kimbatus. Siin ei ole midagi teha praegu sellele olukorrale otsa vaadates. Aga siin on nagu kõlanud vastastikku väited, mille puhul võib öelda, et üks pool peab valetama. Katsuksime nüüd asjas luua selgust. (Mikrofon lülitub välja.)

Üks hetk! Vabandust, mikrofon on väljas. Nüüd on tagasi.

Võrklaev ja Skuratovski ütlevad, et sina pressisid seda seadust välja ähvardusega, et muidu valitsus kukub ja Michal ei saa võimul enam olla. Kas see vastab tõele? Ja Michal ütleb, et ei, niisugust pressimist ei ole olnud. Kas Michal valetab või Võrklaev valetab? Esimene küsimus. 

Ja teine küsimus on see. Michal ütleb, et tema teada ei ole legendaarne Madis Haug osalenud koalitsiooniläbirääkimistel, ja tema ei mäletanud ka, et tema oleks isiklikult Haugiga kohtunud. Tanel, kas Madis Haug on sinu andmetel kohtunud peaministriga selle seaduse teemadel ja kas Madis Haug on osalenud koalitsiooniläbirääkimistel? Kes räägib tõtt, kas ajakirjandus, mis on esitanud need väited, või peaminister? Loome selgust, Tanel!

Aitäh, hea küsija! Esimene küsimus oli vist see, et kumb valetab. Ma valetamise osas ei hakka näpuga kuhugi näitama, aga kui te mõtlete ratsionaalselt ja loete koalitsioonilepingut aastal 2025, siis seal on selgelt kirjas, mida me tegema asume. See ei ole kellelegi üllatus, et see seadus on tulemas. Ja see viitab ka sellele, et see ei ole mingi kiirendatud asi, vaid see oli teada, mis tuli, sel on eellugu. Ehk siis peaminister kindlasti ei valeta selle koha pealt. 

Teine küsimus: kas viibis nimetatud isik … (Saalist öeldakse midagi.) Me tutvustasime arenguseire raportit peaministrile ja seal viibis – ma ei tea, kas peaminister mäletab seda, aga viibis küll – Madis Haug.

Rain Epler, palun!

Aitäh! Jaa, no Tanel, ma kõigepealt sissejuhatuseks ütlen, et räägi kolleeg Uiboga, ta võiks ka selgroo või isegi mehelikkuse üles leida ja tunnistada, et kui eelnõu läbisurujad tegid vea, siis tegelikult süüdistada selles neid, kes algusest peale vastu olid, et nad oleksid pidanud detailanalüüsi tegema, ei ole päris korrektne. Ja ma võin sind tunnustada, et sa ka puldist ütlesid välja, et eelkõige oleks pidanud need olema poolthääletajad, nagu näiteks Annely Akkermann ja Mart Võrklaev, kellega koos te selle seaduse poolt hääletasite. 

Aga ma küsiks nüüd sinult, kas sa saad anda lubaduse – ka nüüd tuleb ju kolm lugemist läbida –, et kui see nüüd jälle vastu võetakse, siis ei juhtuks jälle nii, et avastatakse näpuviga ja siis tuleb Toomas Uibo ja hakkab rääkima, et miks Epler ja Sibul ja teised korralikumalt ei lugenud. Saate nüüd anda lubaduse, et loete põhjalikult, kontrollite sõnad ja terminid üle, et selliseid vigu, kui te selle siin nüüd korda teete, enam sisse ei tule?

Ma usun, et vaadatakse väga tähelepanelikult kõik üle, aga see konkreetne seaduseelnõu elimineerib kümnetähelise sõna seadusest – maksuseaduse muutmise seadusest.

Urmas Reinsalu, palun! 

Noh, Koguja raamat küsib, mis on asjade mõte, eks ole, kõik on üks tühi töö ja vaimunärimine. Aga, Tanel, vaata, mul on mure selles, et nüüd võetakse ametnikke tööle ja kogu see tohuvabohu ja raha, mis maksma läheb, ja täiendav bürokraatiakulu, kui palju selle seaduse rakendamine nüüd ametikohtade mõttes maksma läheb. Too välja. Ja teiseks, aga mis signaal õiguspärase ootuse mõttes, turule niisugused virr-varr-signaalid, et on 0% maks, 5,5% ja nõnda edasi. Mis mõtet on sellel mässamisel praegu, loetud kuude jooksul, kui – ma võin ausalt öelda Isamaa Erakonna nimel – me pöörame selle seaduse tagasi? Jah, te surute selle läbi, hambad ristis annate taandumislahinguid, aga pärast Michali valitsust pööratakse see seadus tagasi. Mille nimel see mässamine praegu käib? Kas tõesti 12 või 18 kuu aktsioon mingite ettevõtete jaoks kaalub üles sellist õiguslikku segadust?

Aitäh, hea küsija! Teil on alati mitu küsimust korraga. Teil on nagu komplekt. Ma küsin siis vastu, retooriliselt, millise riigi huve kaitseb Urmas Reinsalu ja Isamaa Erakond. See on ka huvitav teema. Eesmärk on üks: sporti ja kultuuri pikas plaanis luua konkreetset rahastusmudelit. Kui Urmas Reinsalu teab juba täna, kes valitseb 2027. aastal Eesti riigis, siis on pendel hästi käinud. Aga veel kord: ma küsin, milliseid huve kaitseb Isamaa Erakond, millise riigi huve selle seaduse teemal.

Andres Metsoja, palun! (Hääl saalist.)

Tundub küll. 

Aitäh! Tegelikult ei oleks ju sellist debati lõppu oodanud, et kelle huve keegi siin saalis kaitseb. Samamoodi võiks ju esitada sellise ringküsitluse. Ma arvan, et tegelikult valija, Eesti kodanik, sellist debatti meilt siit ei oota. Ilmselt ei oota ka Eesti inimene tegelikult seda debatti, ega parlament on saanud mainekahju, ilmselt sektor ka. See jutt sellest, et kuidagi läbi annetuste me hakkame Eesti riiki siis raha koguma maksundussektorisse, mida tuleks nagu ära katta, ilmselt ka meile ju au ei tee. Lühidalt kokku võttes, on ju tegelikult, härra Tein, ilmselt te minuga nõustute, et on tehtud suur viga, see viga tuleb kiiresti parandada. See süüdlaste otsimine käib selle töö juurde, aga see näpuga osundamine üksteisele, et mis on nüüd kellegi huvi siin saalis, siin kõrgemas saalis Eesti elanike ees, vist ei ole päris kohane.

Aitäh! Jaa, teil on õigus selles osas, et viga tuleb kiiresti parandada, aga selle teise osas, teise küsimuse poole osas jään ma endiselt oma arvamuse juurde.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Tänan! Ja nüüd, head kolleegid, on meil võimalus kuulata rõhuasetusi juhtivkomisjonist. Sellekohase ettekande teeb rahanduskomisjoni esimees, hea kolleeg Annely Akkermann. Palun!

Tere päevast, head kolleegid! Eile arutas rahanduskomisjon hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 793 esimeseks lugemiseks ettevalmistamist. Eelnõu tutvustas põhjalikult eelkõneleja. Hasartmängumaksu seaduse § 6 punktist 7 jäetakse välja sõna "osavusmäng" ja see loob olukorra, et hakkab kehtima 5,5%-line hasartmängumaks kaughasartmängudele, õnnemängudele. 

Komisjonis anti samamoodi eelnõust ülevaade ja arutelu oli sama, mis siin saalis juba läbiti. Martin Helme küsis, kas muudetakse ka maksumäära. Leiti, et maksumäära muutma ei hakata, kuna see nõuaks meie õigusloome tavade järgi kuuekuulist etteteatamistähtaega. 

Samuti arutati, kuidas see sõna "osavusmängud" eelnõusse tekkis. Komisjonile Mart Võrklaev selgitas, et see võis tekkida nii, et hakati muutma mängude definitsioone seaduses ja siis mõeldi ümber. Ja kinnitati üle ka see, et selles toorikus, mida arutama hakati, mis oli algatajate poolt ette valmistatud, seda viga ei olnud. Algatajate koostatud eelnõu tooriku võttis enda hoolde Rahandusministeerium ja andis selle tagasi algatajatele ja see sõnaviga oli sees selles eelnõus, mis Riigikogule üle anti. 

Arutati ka seda, kas on võimalik poole kuu pealt seadust jõustada, kuna hasartmängumaks on selline maks, mida arvestatakse kuupõhiselt. Korraldaja deklareerib hasartmängumaksu iga kuu eest järgmise kuu 15. kuupäevaks. 

Arutati ka seda, kuidas on võimalik vabatahtlikult panustada hasartmängumaksu korraldajatel. Võeti teadmiseks, et võimalik on vabatahtlikult toetada kultuuri, sporti, kandes selle otse üle kultuurkapitalile. Ja muidugi on võimalik kanda raha riigieelarvesse. 

See on arutelu kohta lühidalt kõik. Tehti menetlusotsused: määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja, see oli konsensuslik, ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Ja selles toimus hääletus ja esimese lugemise lõpetamise poolt hääletasid siinkõneleja, Diana Ingerainen, Aivar Sõerd, Tanel Tein, Mart Võrklaev ja ülejäänud istungil viibinud ei hääletanud. Istungil viibisid veel Martin Helme, Aivar Kokk, Andrei Korobeinik, Kersti Sarapuu. Riina Sikkut lahkus enne selle hääletamise toimumist. See on minu poolt kõik.

Aitäh! Mõned küsimused on kolleegidel veel varuks. Andrei Korobeinik, küsimus Annely Akkermannile, palun!

Jaa. Mul on teile rohkem protseduuriline küsimus. Mina olin seal komisjonis ja minu arust ka sinu kandidatuur läks hääletamisele. Kas mälu petab mind praegu või on tegemist järjekordse veaga nagu ka selles hasartmängude maksu seaduses?

Palun tagasi mikrofon hetkeks Andrei Korobeinikule. Üks hetk! Ootame, kui see punane tuluke hakkab põlema teil.

Küsimus on istungi juhatajale. Mulle tundub, et siin kõlas väide, mis päris reaalsusega kooskõlas ei ole. Selgelt ju ettekandjal on oma tõde ja ma pöördun siis teie poole, et mis ma teen sellises olukorras. Siin kõlas väide, mis ei ole vastavuses sellega, mis komisjonis toimus. Kuidas ma saan siis jõuda reaalsusele lähemale?

Te käitusite väga adekvaatselt, esitades sellekohase märkuse siinsamas saalis. See läheb stenogrammi kirja. Mina istungi juhatajana ei saa tõepoolest kinnitada Annely Akkermanni öeldu paikapidavust või selle mittepaikapidavust. Aga te olete oma repliigi öelnud, see on nüüd stenogrammis kenasti kirjas. Eks siis hiljem ka antud juhul ettekandja saab ilmselt selle täpsustuse teha. Ma vaatan, et tal on sõrm püsti. Palun, Annely Akkermann! Soovid sa, Annely?

Jaa, ma soovin tõesti. Mul on memo ja selles memos konkreetselt on viga. Ma lugesin selle lause ette memost, aga mu mälu kinnitab sama, mis Andrei rääkis, et toimus hääletus ka juhtivkomisjoni esindaja kohta. Tõepoolest, mul ettevalmistatud memos on see viga praegu sees.

See oli nüüd küll valus, aga …

See oli valus. See oli valus!

Aga keegi on rõõmus, ma arvan. Helmen Kütt, palun, küsimus Annely Akkermannile!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud komisjoni esimees! Minu küsimus tuleb eelmisest vastusest eelnõu algatajale, kus eelnõu algataja ütles, et muid muudatusi ette ei võeta, teadmata isegi, milliseid muudatusi tähtajaks esitatakse. Ma eeldan, et muudatusettepanekute ajaks on kümme päeva, kuigi te seda ei öelnud. Aga tavaliselt nii on, et kui ei ole öeldud, siis eeldame, et on kümme tööpäeva. Kas teie ka olete sama meelt, et muid muudatusettepanekuid, näiteks kas või see, et hasartmängukohad ei tohiks asuda suuremates ärihoonetes, kus näiteks asub eraldi küll sissepääs, aga et kui neid muudatusettepanekuid tehakse, seal võib lasteasutus olla, kas te tõepoolest muid ettepanekuid üldse komisjonis ei plaani arutada või olete teie valmis ka neid kuulda võtma?

Tõepoolest, kümme päeva on plaan ja soov ja kavatsus muudatusettepanekuteks anda. Seetõttu komisjon ei taotlenud muudatusettepanekute esitamise tähtaja lühendamist. Aga mis puudutab neid lasteasutusi ja hasartmängukohti, siis see eelnõu on hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse muutmine, aga hasartmängu korraldamist reguleerib hasartmänguseadus. Ja kui me võtame juurde uusi seadusi, siis me peaksime teise lugemise katkestama.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud komisjoni esimees! Ma tulen ikkagi selle juurde, et see on ikka üks tohuvabohu, kui te ütlete, et ministeeriumist tuli eelnõu tagasi, kuhu oli juba see sõna sisse pandud. Samas, eelnõu algatajad ütlesid, et siin oleks pidanud kõik seda nägema ja komisjon oleks pidanud selle üle vaatama. Komisjoni liikmed on erudeeritud ja nemad peaksid asjadest aru saama. Kas oli komisjonis ka juttu, kes siis komisjoni poolt on see vastutav isik? Kas komisjoni esimees võiks võtta vastutuse, et selline apsakas sisse jäi ja Eesti riigile jääb saamata praegusel kõige väiksemal hinnangul kahe kuu maksuraha? Või komisjoni ametnik võtab selle vastutuse? Kes lõpuks vastutab selle eest, et see Tanel Teini kümnetäheline sõna, mida on siin juba mitu korda välja öeldud, oleks siis ka kõigile teada?

Me peame aru saama, et vastutus võetakse siin saalis. Eesti on parlamentaarne riik ja iga parlamendiliikme, Riigikogu liikme laual on kolm nuppu, millega me võtame vastutuse seaduse kehtestamise eest. Isegi kui me saali ei tule, on see otsus, ja kui me oleme saalis ja me ühtegi nuppu ei vajuta, siis see on see otsus. Eestis kehtima hakkavad seadused kehtestatakse siin saalis nupuvajutusega, seetõttu siin saalis 101 Riigikogu liiget seda vastutust oma nupuvajutusega kannavad.

Andrei Korobeiniku ees on küll nr 4, aga kuna kolm eelnevat küsimust Annely Akkermannile olid tõepoolest protseduurilised ja mulle tundub, et iga mikrofoni sisse-välja lülitamine läheb kirja küsimusena, sellepärast on teie ees neli, siis teil on üks võimalus sisuliseks küsimuseks Annely Akkermannile, kui see on teie soov. Palun mikrofon!

Jaa, loomulikult, kaks küsimust tegelt olid protseduurilised, üks oli eelnõu ettekandjale. Aga teine küsimus, esimene Annelyle, on see. Kahjuks eelnõu algataja ei vastanud eelarve mõju kohta. Ta ütles, et ta ei tea ja elu näitab. Aga sina kui komisjoni ettekandja ja ikkagi koalitsiooni liige. Tanel Tein rääkis sellest, et koalitsioon leppis kokku sisuliselt, et peab ära tegema selle muudatuse. Mis on siis eelarve mõju selles esialgses plaanis, mis on eelarve mõju selle vea puhul ja mis on eelarve mõju selle vea parandamise puhul? Siin seletuskirjas on jutt neutraalsest mõjust. Totaalselt vale igatepidi, sellepärast et, esiteks, ta võrdleb seda mingisuguse tema välja mõeldud olukorraga, ja teiseks, isegi selle välja mõeldud olukorraga ei ole mõju neutraalne.

Aitäh!

Nii et oskad sa äkki meid valgustada?

See otsus võib osutuda eelarvele neutraalseks, kui me mõõdame eelarve mõju tegeliku täitumisega aasta lõpus. 27 miljonit on planeeritud 2026. aasta eelarves hasartmängumaksu laekumist ja me saame vaadata, kas eelarve laekub täis või ei laeku täis, kui me räägime eelarve mõjust kui sellisest aasta lõpus. Miks me ei suuda seda täpsemini prognoosida? Võrreldes eelmise aastaga on tõstetud hasartmängumaksu laekumise prognoosi 6 miljonit, see on 11%. Aga võrreldes selle ajaga, kui me menetlesime seda eelmist eelnõu, mis selle vea sisse tõi, on 10% kasvanud litsentside arv. Sellel ajal, 1. augusti seisuga, oli välja antud 37 litsentsi, eile vaatasime Maksu- ja Tolliameti lehelt, on 41 litsentsi välja antud. Kui litsentside kasv 10% on seotud maksumäära langetamisega, siis eelarve prognoos täitub.

Kuna ma võtsin vahele ühe protseduurilise küsimuse Keskerakonna fraktsiooni esindajalt, et siis Isamaa ei tunneks ennast solvatuna, siis võtan vahele ka Helir-Valdor Seederi protseduurilise küsimuse. 

Aitäh! Ma olen väga tänulik. Mul on tõesti protseduuriline küsimus. Kas meil on võimalus protseduurilisi küsimusi esitada ka ettekandjale? See on nagu uus formaat. Või sain ma millestki valesti aru?

Protseduurilised küsimused on istungi juhatajale, aga kuna seal oli põimitud nii sisuline küsimus kui ka protseduuriline küsimus, siis seetõttu see oli kaheosaline, seal oli nii protseduuriline kui ka sisuline, see on põhjus, miks ma võimaldasin ka ettekandjal selguse huvides täiendavalt vastata. Jaanus Karilaid, palun, küsimus ettekandjale!

Aitäh, istungi juhataja! Hea ettekandja! No näete, kuhu me oleme siis jõudnud Reformierakonna juhtimisel. Me alustasime maksufestivalist, maksukaosest ja oleme jõudnud maksufiaskoni. Süüdi ei ole nagu keegi, kogu parlament on süüdi, koalitsioon on süüdi, opositsioon on süüdi, ka need, kes ei hääletanud, on süüdi, rahanduskomisjon ei ole süüdi.

Aga kas me ei võiks lahendada seda asja elegantselt? See töökultuur või see, mis on tekkinud, me oleme täna ära fikseerinud vastutaja, üks ametnik, aga tegelikult selle töökultuuri eest vastutab rahandusminister. Me võiksime tulla elegantselt olukorrast välja, kui ennast maailma parimaks ministriks pidav Jürgen Ligi vabandaks. Ta ei ole olnud oma ülesannete kõrgusel, tema majast selline viga tuli. Me lahendaks selle olukorra ära ja tegelikult saaksime selle pinge ära juhitud, kui Jürgen Ligi vabandaks – tema majast see viga tuli.

Jürgen Ligi ametkond on vabandanud.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Anti Poolametsal on ka nr 3 juba ees siin, nii et kaks küsimust on olemas. Avan läbirääkimised. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Head eelnõu algatajad! Siin hästi palju aega läks selle peale, et välja selgitada, kes on süüdi. Aga olulisem küsimus on see, kes kannatab kõige rohkem selle eelnõu vastuvõtmisel ja kogu hasartmängude maksumuudatuste tõttu. Kindlasti on need inimesed, kes kaotavad kasiinodes raha, nende lähedased, kindlasti on kaotajateks ka Eesti kultuur ja sport, mis madalama maksumäära tõttu saab tulevastel aastatel vähem raha.  

Aga hästi oluline grupp on ka need rohkem kui 80 000 inimest, kes hääletasid Eesti 200 poolt valimistel. Need olid inimesed, kes heas usus toetasid erakonda, ja kolme aastaga nad said teada, et erakonna suurim häältemagnet varastas ukrainlastelt raha, nad praegu vaatavad seda, kuidas Eesti 200 minister võtab tasuta sõiduõigust ühistranspordis pensionäridelt ja lastelt, nad vaatavad seda, kuidas Eesti 200 suurim poliitiline tegu on hasartmängude maksu vähendamine. Eesti vaimse tervise olukord on niigi halb ja sellised käigud halvendavad seda veelgi. Inimestel kindlasti on väga valus vaadata seda, kuidas käituvad nende esindajad Riigikogus. Ka minul on seda valus vaadata, kuigi ma ei ole Eesti 200 valija.  

Nüüd kui rääkida sellest konkreetsest praegusest seadusest, mis on meil siin laual, mis justkui parandab seda viga, mida tehti eelmises, siis seal on niivõrd palju probleeme, et selle seaduse väljakuulutamine presidendi poolt on minu arvates ikka päris riskantne käik.  

Esiteks, selles seaduses puudub absoluutselt eelarvemõju analüüs. Nii eelnõu algataja kui ka rahanduskomisjonipoolne ettekandja Annely Akkermann ütlesid, et nad ei tea, palju raha laekub, nad ei oska seda prognoosida ja aasta lõpus saame siis vaadata, kas Eesti sport ja kultuur said rohkem raha või mitte. Täiesti vale on seletuskirja väide, et eelarvemõju on neutraalne, sellepärast et esiteks seda võrreldakse sellega, mis oleks olnud siis, kui eelmises seaduses poleks viga, mis on vale, sellepärast et sa pead võrdlema seda sellega, mis see muudatus toob, võrreldes praeguse olukorraga. Ja teiseks, isegi kui võrrelda seda sellise ettekujutatud olukorraga, siis see mõju ei ole neutraalne, sellepärast et kui kas või üks nendest 41 internetikasiinost ei anneta saamata maksutulu, siis eelarvemõju on negatiivne.  

Teiseks probleemiks on ka see, et praegu kavatseb eelnõu algataja jõustada seda seaduseelnõu põhimõtteliselt päevapealt. Ehk siis näiteks 7. märtsil jõustub eelnõu ja 7. märtsil muutub ka maksumäär. Antud maksumäär on tegelikult mitte päevane, vaid igakuine. Ja see, kas ta peab sellises olukorras olema päevade arvestusega või proportsionaalne, tegelikult on täiesti lahtine. See on viga, mis võib olla problemaatiline ka selle konkreetse seaduse jaoks. 

Ja kokkuvõttes me näeme, et see ebakompetentsus, mis tekitas probleemi varasemalt, eelmises seaduseelnõus, on endiselt alles. See ebakompetentsus on … 

Ma võtaks aega juurde. Aitäh!

Kolm minutit.  

See ebakompetentsus on viinud Eesti majanduse langusele. Me oleme Euroopa Liidus põhimõtteliselt viimase kolme aasta jooksul viimane riik majanduskasvu poolest. Põhjus on lihtsalt selles, et meil on Reformierakonna ja Eesti 200 valitsus, kes ei suuda isegi eilse rahanduskomisjoni protokolli õigesti ette kanda. Inimestel on raske, nad ei saa oma tööga hakkama, ja Eesti rahvas peab kannatama seda veel aasta aega. Aasta ajaga jõuab väga palju ära rikkuda, jõuab majandust veelgi rohkem alla viia ja seda raskem on tulevase valitsuse töö, aga loomulikult peab keegi seda ette võtma. Täna ma väga loodan, et kõik need suuremad negatiivsed mõjud jäävad ära. Kui järgmine valitsus võtab antud teemad lauale, siis lisaks maksumäärale on hästi oluline ka see, et spordi ja kultuuri rahastus oleks läbipaistev, mitte selline lobistide pärusmaa, nagu ta praegu on. Ja see kõik on ees. Aga täna mul on väga kahju vaadata seda, kuidas Eesti 200 rikub Eesti majandust iga oma sammuga. Võiks mingi hetk ka pausi pidada. Aitäh!

Aitäh! Eesti 200 fraktsiooni nimel Kadri Tali, palun!

Ma võtaksin lisaaega.

Kaheksa minutit.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma seisan teie ees, et võidelda taas kord võimaluse eest kultuurile ja spordile paremat rahastussüsteemi luua, et kultuuril ja spordil oleks võimalus tõusta Eesti majandusharuks. Ma soovin rõhutada, et see ei ole minu eesmärk ainult täna, vaid on põhjus, miks olen Riigikogus. Ma lubasin oma valdkonnale, et see lubadus aitab hoida selja sirgena. Sirgena ka kõik need pea kolm aastat, mille jooksul olen siin saalis kogenud nii mõndagi. Aga mis peamine, see aeg on aidanud mul mõista, mis kultuurivaldkonna inimesele on iseenesestmõistetav, aga siin saalis vahel tundub päris võõras. Selle sõna nimi on vastutus – isiklik, aga ka kollektiivne vastutus. Mitte üheski orkestris ei saa kuuenda puldi viiuldaja kehva kontserdi järel püsti tõusta ja öelda, mina ei vastuta, mina mängisin hästi. Mitte ühegi orkestri dirigent ei pööra publiku poole kontserdi järel, kus lugu on seisma jäänud, teatamaks uhkusega, et tema juhatas laitmatult, kuigi orkester mängis kehvasti, või et tema dirigeeris suurepäraselt, aga publik kuuleb valesti ja on üleüldse rumal. Mitte ükski orkestrant ega dirigent ei saa väita, et tema seda partituuri läbi ei töötanud, sest talle see lugu kavas ei meeldinud ja seetõttu selle partituuri kaant ei avanudki.

Kultuurivaldkonnas on selline käitumine, vastutuse mittetajumine ennekuulmatu. Küll aga kuulsin midagi sellesarnast siinsete opositsioonipoliitikute suust korduvalt ja kahjuks ka meie ühelt dirigendilt, vastutava ministeeriumi juhilt, ministrilt. Olen tihti rääkinud, kuidas pillimäng ja sport arendavad lastes juba varases eas vastutustunnet nii isikliku soorituse kui meeskonna ees. Mitte ükski viiuldaja, kes pillab laval maha poogna, ei süüdista selles esimeses reas istuvat kontserdikülastajat. Mitte ükski orkestri rühmamängija, olgu või kuuendas ehk viimases puldis, ei süüdista oma soolos vea teinud solisti klarnetimängijat, vaid adub kollektiivset vea mõju ja aitab õnnetul kolleegil vea heastada, tehes seda kas uue ja parema kontserdiga, lisaproovidega, lisaks tihti ka hea toetava sõnaga kolleegile. 

Leian, et kõige muu kõrval on just seda meil siin Riigikogus kultuuriinimestelt õppida. Kollektiivset vastutuse võtmist tehtud vigade eest. Tihti olen kuulnud lauset, et Riigikogu 101 liiget peaksid mängima kokku nagu üks hea orkester. Kahjuks ei ole see võimalik, sest kõikide orkestrite kollektiivid on valitud ettemängimise teel sirmi taga nii, et hindajatel on kuulda ainult oskused – pillimäng. Riigikogus aga saavad sõna lavakas sisseastumisel põrunud näitlejad ja oskustega ei ole siin sageli midagi pistmist. Meie siin oleme läbilõige ühiskonnast ja esindame oma valijat, mistõttu ei saa reaalsuseks minu unistus, et Riigikogu koosneks oma ala spetsialistidest, kellest igaühel on oma valdkonnas edulugusid ja ka vigu ette näidata.

Siin saalis istuvad tänases opositsioonis mitmed inimesed, kellega elu ja tegevus viis mind kokku 1990-ndate algul noorteorganisatsioonis Res Publica. Mäletan selgelt meie teineteisele antud lubadust. Me andsime sõna, et igaüks meist teeb vabas Eestis midagi ära just oma valdkonnas ja alles siis maandub poliitikas võimupositsioonile otsuseid ja seadusi tegema. Uskusin meie teineteisele antud lubadust ja võtsin seda tõsiselt. Seetõttu lõin Eestile orkestri ja olen seda pidanud üleval läbi raskuste 30 aastat. Nii mõnelegi meist ja teist see jutuks jäigi. See ei seganud koolipingist otsustama tulla, et siis teiste peale näpuga näidata. Ilmselt on see üks peamine asjaolu, mis on aidanud mul siin Riigikogu pikkadel ööistungitel teid mõista ja kainet mõistust säilitada, kuulates hommikul kell neli, 14 tundi järjest mõnitusi, opositsiooni süüdimatut soovi lihtsalt isiklikult solvata. See on see poliitiline kultuur, mida ma olen soovinud muuta. 

Mida ma selle jutuga soovin öelda, head kolleegid? Hasartmängumaksu seaduse eelnõus tekkis viga, üks sõna, kümme tähte – viga, mida ei ametnikud ega 101 Riigikogu liiget ei märganud. Tänaseks on kõigile selge, et tegu ei olnud teadliku kavatsusega riiki rahast ilma jätta. Selleks on eelnõu eesmärki kirjeldav seletuskiri piisavalt selgesõnaline ja ainiti mõistetav ning selle tõenduseks on kõik valdkonna ettevõtted kinnitanud enda soovi raha eelarvesse maksta eelnõu põhimõttest lähtudes. Parandame siis selle vea ära ja anname võimaluse tulevikul näidata selle seaduse mõju kultuurile ja spordile. Ma usun väga tugevalt, et see seaduseelnõu on kultuurivaldkonna eduloo algus, nii nagu see on algusest peale olnud algatajate eesmärk – muuta kultuur ja sport Eesti majandusharuks. 

Soovin, et teie, kes te mitmed opositsioonipoliitikud olete olnud otsustajad ja jõupositsioonil pikki aastaid, ka 2008. aastal, mil Kultuuriministeeriumi eelarvet vähendati 30%, ja ka COVID-i perioodil, mil kultuurisektori rahastus ja ahastus oli kõrvulukustav. Mitte kunagi ei ole ma kuulnud teist kedagi kultuurivaldkonna eelarvet tõstmas teistest valdkondadest ettepoole. Olge siis ausad ja tunnistage kätt südamele pannes, et seda ei juhtu teie tegude läbi. Te lihtsalt ei ole uskunud sellesse valdkonda kui majandusharusse. Selle eksimuse soovime me parandada ning pöörata kultuuri- ja spordivaldkonna majanduse mootoriks, tuues sisse eraettevõtjate, riigi- ja kultuurisektori koostöö. Teile, head kolleegid opositsiooni ridadest, soovin aga selget meelt ja mõistmist, veidigi kultuuriinimeste oskust enda vigade eest vastutada. Südames aga tean, et kunagi räägite oma lastelastele: "Mina olin selles Riigikogu koosseisus, kus meie hasart[mängumaksu] muudatusega kultuuri- ja spordi lisaraha toomise süsteemi lõime." Soovin teile tööindu, ausust ja selget meelt!

Ja Reinsalule, kes minu stanislavskilikku kõneoskust kiidab või laidab! Stanislavski ei talunud võõraste sulgedega ehtimist, iga näitleja pidi enda oskuste najal esinema ja publikut kõnetama. Head kolleegid, palun hääletame seaduseelnõu poolt, et viga saaks parandatud ja Eesti kultuur ja sport tuule tiibadesse! Tänan teid!

Aitäh teile! Järgnevalt ongi Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu. Palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kaheksa minutit.

Tähendab, Stanislavski või mitte Stanislavski. Aitab naljast! Hakkame neid asju lõpuks õige perspektiiviga käsitlema ning vigasid ja valelikku poliitikat tagasi pöörama. Võtame selle niisuguseks lähtekohaks ühiskonnana ja rahvana. Poliitilise juhtimise mõttes – ja ma ei ole seda varjanud – on Eestil see aasta kaotatud aasta. Ja seda enam tuleb meil jõudsamalt ja sisulisema pingutusega hakata asju õigesse rööpasse asetama. See piinlik etüüd on osa valelikust poliitikast ja sellest poliitilisest agooniast Reformierakonna võimu külge klammerdumisel. Näete, üks kord Eesti 200 nii-öelda selles teenistuses – Reformierakonna teenistuses, ja partei ei olegi seda häbenenud, nende funktsionaalsus ongi olla Reformierakonna teenindav poliitiline ühik – on tegelikult asunud mingites ärihuvides välja pressima ühte seadust. Ja selles peaminister pidi järele andma enda võimul püsimise nimel. 

Ja me oleme jõudnud sellesse olukorda, kus see lobiärimees, ma saan aru, kasiinolitsentside maakler kohtub peaministriga. Peaministrit tabab korraga ootamatu kiireloomuline amneesia – ta ei mäleta, et ta oleks kohtunud – ja panete tähele, härra Tein tunnistas selle kohtumise kasiinode lobistiga üles, aga Riigikantselei leheküljel, kus peaksid olema kirjas peaministri kohtumised lobistidega, seda märgitud ei ole. Miks seda sooviti varjata, tekib väga õige küsimus. 

Järgmised kuud hiljem me kohtleme juba härra Haugi läbirääkimistel koalitsioonilepingu üle, kuhu see legendaarne formuleering sisse jõudiski. Ma arvan, et ma pigem usun siin härra Võrklaeva ja proua Skuratovskajat, kes tunnistasid üles, et see seadus pressiti välja. See on šantaaži objekt ja see oli täiesti tahtlik töö, mille tulemusena Eesti maksumaksjal nii pingelises eelarveolukorras jääb ilma kümnetest miljonitest eurodest. Seda ei varja ju tegelikult ka seaduseelnõu algatajad. Seaduseelnõu enda seletuskirjas on öeldud, et jah, kümned miljonid eurod tekitatakse Eesti riigile miinust. Ja seda püütakse varjata. Netikasiinode ärihuvide edendamist püütakse varjata retoorikaga, et me toetame kultuuri. 

No kuulge, armas Eesti rahvas, kas te peate kõiki, meie poliitiline juhtkond peab praegu meid kõiki eilasteks või? Tegutseme kultuuri nimel!? Seda kõneles Kristen Michal ka detsembrikuus, kui ta seda seadust õigustas. 

Nüüd, loomulikult on sõnum üks ja selge: lõpeb ära Michali valitsuse ametiaeg ja Isamaa annab välja selge signaali, et see seadus pööratakse tagasi. Nii ongi. Võite segadust tekitada siin aasta, aga teil ei ole enam legitiimsust. Demokraatlikku legitiimsust laamendamiseks ei ole. Kõik! 12 kuud suures plaanis enne valimisi annab Isamaa teada, see on meie lubadus inimestele: kui tuleb muutus läbi valimiste ja Eesti kodanikud usaldavad meid, siis me pöörame selle seaduse tagasi. See on meie lubadus. Me taastame endise olukorra ehk netikasiinod peavad maksma maksu sellises määras nagu varem, 6%. Tegelikkuses see tähendab eelarvestrateegia perspektiivis kümned miljonid eurod võitu. 

Nüüd,hämatakse sellega, et netikasiinode litsentsiomanikud on kõik lubanud, nagu siin eelkõneleja ütles, maksta eelarvesse raha. On üle 40 litsentsiomaniku, selle hulga tegelike kasusaajatena, nagu märgitakse ära, on uurivad ajakirjanikud välja toonud Venemaa kodanikud, Valgevene kodanikud, Gruusia kodanikud, mingisugused ettevõtted, mis on vormistatud. Mina ei ole küll teadlik sellest, kes väidab seda, et need isikud, see tegelaste seltskond, kes on vägagi hallis tsoonis, vähemalt Investigate Europe andmetel on mingisuguseid isikuid seotud ka Vene luure mõjutustegevusega – ja ma toetun siin Piret Reiljani artiklile Eesti Ekspressis –, on lubanud mingit raha vabatahtlikult Eesti riigieelarvesse tagasi maksta. Kust niisugused väited, niisugune ühiskonna desorienteerimine? 

Teiseks on küsimus selle kohta, mis on kõneldud, et see oli tahtmatu samm, nii-öelda eksitus. Vabandust! See, et riigile tekitada nendesamade netikasiinode huvides miinust, on ju tahtlik samm. Seda eelnõu seletuskiri ütleb ja seda tunnistab tegelikult väga selgelt Rahandusministeerium, ka rahandusminister Ligi, kes häbenes, olgugi et ta kirjutas selle pärast, et ta ise saaks ministriametis jätkata, alla kooskõlastuskirjale valitsuse poolt, et toetan seda seaduseelnõu. Millegipärast Ligi teatas, et tema ei ole seda väitnud. Jällegi vale! Vale vale otsa, valed püütakse valega kinni mätsida. Ligi allkiri on, valitsuse nimel teatab, et ta toetab seda seadust. Ja nüüd on jultumust nädal aega tagasi väita, et tema pole midagi niisugust teinud. 

Kõige piinlikum on see, et 4. novembril eelmisel aastal saatis Rahapesu Andmebüroo tormihoiatuse, kus ta ütles, et tegelikult see aktsioon sisaldab ulatuslikke rahapesuriske Eestile täiendavalt. Meil on veel vähe varasematest negatiivsetest kogemustest ja me alustame uut eksperimenti kaughasartmängumaksuga, nende netikasiinodega rahapesuriskide valdkonnas. Ja mingil kombel jagus vägagi enesekindlust ja väga tahtlikult, mitte eksitusena – proua Akkermann on saalist lahkunud – hääletada tuimalt maha Rahapesu Andmebüroo appikarje ja hoiatus, et tegelikult peaks see olema Eestis tegutsevatele ettevõtetele et cetera, et cetera. Rahapesu Andmebüroo tunnistas: mingit tegelikku kontrolli selles skeemis, mis on üles ehitatud, ei ole võimalik rakendada, kui öeldakse, et see ettevõte asub maakera teises otsas. 

Me ehitame siin praegu üles fiktiivmajandust, jätame eetilise ja moraalse kõlbelise perspektiivi kõrvale selles ettekujutuses. Selle pinnalt tekitatakse riigile maksuauk, laekamata maksutulud väga pingelises eelarveolukorras, ja siis jagub jultumust öelda, et seda tehakse kultuuri nimel. Kultuuri nimel jääb praegu raha laekumata. 

Vaadake, tekitatud on kahju. Loomulikult, oli see näpuviga või mitte, kui sisuliselt koostati, härra Tein oli selle teksti esitaja ju, siin on pillutud nagu surnud koera üle aia, et kes vastutab, Rahandusministeerium vastutab, keegi teine vastutab. Vabandust! Eelnõu algtekst, mis esitati parlamendile, seal oli selgelt sees, see nägi ette nullprotsendilise määra. Pole midagi rääkidagi, eelnõu algtekst, mis anti üle. Härra Kivimägi, oli teie allkiri ka või ei olnud? 

Ei olnud minu allkirja.

No näete, oli julgust olla koridoris, kui allkirju korjati …

Ma ei olnud …

… et Michal küsiks võimul, eks ole. Oli julgust, näete, allkirju mitte anda. Vastuhääletamiseks seda julgust ei piisanud.  

Minu üleskutse on praegu Reformierakonnale: lõpetage ära see šantaažisituatsioon. Saite ju eelarve vastu võetud.

Aitäh, hea kolleeg! 

Küll püsib see valitsus ka siis sellises loogikas selle võimu püramiidina edasi, et seda ei pea põlistama selliste diilide ja šantaažiga. 

Aitäh! Teie aeg on täis.

Isamaa esitab muudatusettepanekud selle eelnõu kohta ja kui mitte selle eelnõu menetlemisel, siis järgmisel kevadel viime need muudatusettepanekud ellu. Arvestage sellega kõik ühiskonnaosalised. Aitäh, Toomas! 

Aitäh! Head kolleegid! Kuna seda hoogu on ja meile on laekunud ka ettepanek Eesti Reformierakonna fraktsioonilt pikendada tänast istungit, siis me teeme selle hääletuse enne järgnevat sõnavõttu. Palun saalikutsung istungi pikendamise hääletamiseks!

Head Riigikogu liikmed, panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 14-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 46 Riigikogu liiget, vastu 11, erapooletuid 0. Tänane istung on pikendatud kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 14-ni. 

Jätkame läbirääkimisi. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Lisaks sellele, et eelnõu menetlus on olnud erakordne ja see viga, millest me täna räägime, on erakordne, ka need kõned minu meelest on siin žanr omaette. 

Seega, ma mängin kaasa ja kõigepealt nendin, et minu meelest ei meeldinud Stalnislavskile ka ülemängimine. See on ilmselt põhjus, miks me Urmas Reinsalu etendustele ei saa pileteid osta, aga siin saalis teda tasuta kuulata saame. 

Kadri Tali toodud võrdlus orkestriga oli tegelikult täiesti kohatu. Muidugi, muusikainimene, ja mina, viisipidamatu, võib-olla ei taju neid nüansse. Aga orkestris tõepoolest ei ole opositsiooni ja koalitsiooni, kõik mängivad samas repertuaaris. Meeldib see meile või mitte, siis siin koalitsiooni repertuaari paneb paika koalitsioonileping, aga opositsioon ei mängi absoluutselt samu lugusid. Väga paljud otsused või kokkulepped, mis koalitsioonileppes tehakse, on need, mis siin saalis ju kõigi toetust ei leia. Nii et on täiesti loomulik, et siin saalis me vaidleme eelnõude üle, vaidleme sisuliselt. 

Liikudes nüüd oma kõneni, siis ma tahan esimesena välja tuua selle, et tõepoolest, tegemist oli sellise erakordse, ajaloolise eksimusega. Seetõttu on täiesti arusaadav see meedia tähelepanu, tähelepanu siin saalis, ja noh, automaatselt hakatakse süüdlast otsima. Aga see süüdlase otsimine jätab varju muudatuse, mille tuules selline viga üldse tekkida sai. See oli siis hasartmängumaksu muudatus, mida rahandusminister ise ei toetanud, ja seetõttu see eelnõu ei tulnud ka Rahandusministeeriumist, vaid esitati saadikute poolt ja vist koostati kuskil advokaadibüroos. Nii et juba see start oli omapärane. 

Teisalt ei saa mainimata jätta, et lisaks kiirustamisele ja sellisele suurele survele, mille all toimetati ja mis ilmselt tekitas selle keskkonna selle vea tekkeks, et tavapäraseid kooskõlastusringe ei läbitud, siis ma tooksin esiteks välja, et kõige olulisem on muidugi rahapesurisk ja see, et kiirustamisega seoses erinevate ekspertide ja osapoolte pakutud riskide maandamise meetmed jäid kas läbi arutamata või lükati kõrvale kui miskit, mille läbirääkimine ja detailide kokkuleppimine lükkaks edasi selle maksuerandi rakendamist. 

Nii et tegelikult me oleme võtnud suurema rahapesuriski ja pannud löögi alla Eesti finantssüsteemi üldise usaldusväärsuse. Nii nagu Urmas Reinsalu õigesti mainis, siis tõepoolest on viimased ohuhinnangud öelnud, et kaughasartmängud on just see valdkond, kuhu rahapesijad on liikunud. Varem olid nad panganduses, virtuaalvääringutes, seal on reegleid karmistatud ja nüüd on kaughasartmängud kohaks, kus siis seda musta raha pestakse. Rahapesuriski kaughasartmängude puhul peetakse suuremaks kui näiteks pandimajadel või ükskõik kus mujal Eestis. 

Teiseks, lisaks rahapesuriskile võtame muidugi riske ka inimeste tervisega. Kaughasartmängud kahtlemata on sõltuvusel põhinev ärimudel. Eesti tulevik, Eesti areng ja kasv ei peaks olema ehitatud sellele, kas me suudame mingisuguses madalamate maksumäärade võistluses Kariibi mere saarte või Maltaga jõudu katsuda ja ettevõtteid siia meelitleda. Selle kohta küsides on algatajate vastus olnud väga küüniline, et tegemist on kaughasartmänguga, sõltlased on väljaspool Eestit, meie tahame ainult nende kontorit, raamatupidamist ja käivet, mida maksustada, aga sõltuvus on midagi sellist, mis sellise maksuerandi rakendamisega jääb kuidagi kõrvale. Tegelikult see ju ei ole nii. On väga keeruline näha, et ettevõtted, mõni kolib kontori siia, mõni raamatupidamise siia, aga Eesti turu puhul nad ütlevad: oot, siia turule me tulema ei hakka, siin me oma teenust ei paku, Eesti klientidest me ei ole huvitatud. Nii et selline laiem vastutuse tunne võiks olla eelnõu algatajatel ka. 

Kolmandaks, mis võib-olla ... 

Palun kolm lisaminutit.

Kolm minutit lisaks.

... siin saalis ka tänase arutelu põhjal tegelikult ju vist enim küsimusi tekitas, on see, kui palju meile siis seda maksuraha laekub. Rahandusministeeriumi puhul ka esialgses eelnõu seletuskirjas toodi välja risk, et eelarvesse laekub raha vähem, kui seni prognoositud. Ka praeguseks ei ole selge ei selle maksu kaotamise või madalama määra kehtestamise mõju või mis see koondmõju prognoositavalt eelarvele on. Jah, siin saalis tunnetus oli, et kindlasti ei laeku rohkem, pigem on ju risk, et laekub vähem, kui me oleme oodanud.

Nüüd valitsuse prioriteetidest. Kui me räägime, et koalitsioonileping annab ette valitsuse repertuaari, siis siin saalis me oleme arutanud erinevaid maksumuudatusi, mis kas kõrge hinnatõusu või kõrgete toiduhindade puhul Eesti inimestele appi tuleks. Tugev vastuargument on olnud just see, et maksuerandid ei ole õige tee, me ei tee sotsiaalpoliitikat või muud poliitikat maksude kaudu. Kui me soovime madalapalgalisi toetada kiire hinnatõusu tingimustes, tuleks rakendada teisi meetmeid. Mis kõik võiks olla loona usutav, kui me ei teeks maksuerandeid kaughasartmängu ettevõtetele. Seetõttu ma arvan, et kõik siin saalis me peaksime muretsema selle pärast, et nii poliitikute, erakondade, Riigikogu, valitsuse usaldusväärsus on ajalooliselt madalal tasemel. Me ei näe, et see trend kuidagi muutuks. Väita, et maksuerandid on valed, erandite kasutamine maksupoliitikas ei ole Eesti tee, ja siis teha maksuerand veebikasiinodele, siis see töötab kõigi meie usaldusväärsuse õõnestajana.

Nii et valitsuse prioriteedid on olnud vildakad, nad ei ole usaldusväärsed ei siin opositsiooni ega valijate jaoks enam. Tõepoolest tuleks kasutada argumente, mis on sisulised, mis on teineteisega kooskõlas ja Eesti pikemaajalistes huvides. 

Viimaseks mainin, et sotsiaaldemokraadid ei toetanud esialgset madalama maksumäära kehtestamist veebikasiinodele. Me leiame, et kahtlemata vigu tuleb parandada ja siin ei ole vaja mingeid obstruktsioonilisi meetmeid ju kasutusele võtta, koostöös tuleb viga parandada. Aga sotsiaaldemokraadid teevad muudatusettepaneku, et maksumäär võiks olla 6%. Kuna 6% oli maksumäär, mida kõik eelmisel aastal pidasid ootuspäraseks, siis selle kehtestamine ei peaks olema erinev 5,5%-lise maksumäära kehtestamiseks. Samuti sotsiaaldemokraadid esitavad muudatusettepaneku, proovivad leida viisi, kuidas ikkagi lasteasutustega samas majas kasiinode toimetamist takistada. Aitäh teile!

Aitäh! Järgmisena Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Martin Helme, palun!  (Kõneleja palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks. 

No vot! Reformierakond üks kord elus ei valetanud. Kõigi aegade ägedam maksulangetus tuli. Rohkem raha jääb kätte. Inimestele jääb raske kasiinoäriga teenitud raha kätte. Lihtsam maksusüsteem, kõigile arusaadav, küüru ei ole ja nii me kasvatame majandust ja nii me ajame eelarve korda! Tuleb välja, et nad ei valetanudki meile. Välismaiseid veebikasiinosid hellitati lausa nii palju, et nad ei maksagi maksu. Enam lihtsamaks ei lähe, üldse deklarit ei ole vaja esitada! Väiksemaks enam maks minna ei saa, muidu sealt pealt hakkab valitsus juba peale maksma. 

No tuleb ikka kokkuvõtlikult öelda kogu selle saaga kohta, et meid Eestis valitsevad süüdimatud, ebakompetentsed, korrumpeerunud inimesed. Tükk aega oli mul kognitiivne dissonants. Ma arvasin, et see ei ole ju võimalik, et keegi on veel korrumpeerunum kui Reformierakond. Aga näe, tuleb välja, et on! Eesti 200 annab isegi Reformierakonnale seaduste müümisel silmad ette. 

Noh, jutt on selline, et minu meelest peab olema ikkagi puudega, kui sa usud seda juttu, et ei teagi, kust see viga tuli, väike näpukas, tööõnnetus. 27-miljoniline tööõnnetus! Hea küll, kui ära parandada, siis võib-olla 4–5-miljoniline tööõnnetus. Aga vaadake, kui kellelegi kingitakse näpukaga 27 miljonit, siis te võite mind peksta, kui tahate, aga mina ei usu, et see oli näpukas, kogemata. Ei ole! Selles mõttes on ikkagi vaja selgeks teha, kui palju need inimesed said tagasi, kickback'i, kes selle näpuka tegid. 

Kriminaalasja on vaja, uurimist on vaja. Seda enam, et nagu kõik on teada saanud, need n-ö välismaised veebikasiinod, on tegelikult Valgevenest või Gruusiast või Ukrainast või tont teab millistest kummalistest riikidest pärit rahapesijad. Seda ütlevad meile Rahapesu Andmebüroo inimesed. 

Ja nüüd proovisime rahanduskomisjonis selgust saada, kes on süüdi. Lolli juttu aeti, no piinlikult lolli juttu aeti. Aga mis välja tuli, oli see, et ametnikud ütlesid algatajatele, nendelesamadele Eesti 200-lastele juba suvel, et niimoodi seda teha ei tohi, seal on oht, et siis ei hakka maks laekuma üldse. Edasi-tagasi loksutati mingisuguseid versioone. Algatajad teadsid, et see oht on olemas, teadsid, et selline sõnastus toob Eestile kaasa katastroofilise eelarvelaekumise puuduse, aga andsid ikkagi sisse sellises sõnastuses eelnõu. Nüüd, rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann väidab, et ükski ministeeriumi ametnik ei öelnud ühelegi rahanduskomisjoni ametnikule, et käkk jäi sisse. No võite mind peksta, aga ma ei usu seda. Küllap ikka ütles, oli poliitiline otsus nii teha. 

See tähendab, kuigi ma alati tahaksin lahti lasta ka ametnikke, on praegu ikkagi vastutus eelkõige poliitiline. Ja see ei ole poliitilise vastutuse võtmine, et oi, aga näete, me toome siia teile selle parandusseaduse eelnõu, teeme kähku ära ja kõik on korras. See ei ole vastutus! Mingisugune vabandus moka otsast, et oi, näe, me kõik eksisime või kõik lasime asja kogemata ja silmade vahelt läbi – see ei ole ka mingisugune vastutuse võtmine. Vastutuse võtmine oleks see, kui Tein ja Tali astuks Riigikogust tagasi. Vastutuse võtmine oleks see, kui kõik need 51 saadikut, kes hääletasid selle käki poolt, võtavad nüüd oma taskust oma raha ja maksavad riigieelarvesse puudujäägi kinni – on seda 27 miljonit või on seda 4 miljonit, vahet ei ole. See oleks vastutuse võtmine. Vastutuse võtmine oleks see, kui Akkermann astuks tagasi rahanduskomisjoni esimehe kohalt. Aga tegelikult lõppkokkuvõttes vastutab peaminister Michal, sellepärast et peaminister Michal hoiab pilpa peal seda asja, mida me nimetame Eesti 200-ks, ja laseb endalt välja pressida koalitsiooni hoidmise ja eelarve vastuvõtmise ähvardusega, laseb endalt selliseid käkke välja pressida. See ei ole juhtimine, see ei ole riigi ees vastutamine, see ei ole eelarve tegemine, ammugi ei ole see eelarve kordategemine. Ja no seda vastutust ju võib opositsioon nõuda. Algatame umbusalduse komisjonis ka Annely Akkermanni vastu. Aga lõppkokkuvõttes peab selle vastutuse välja selgitama kriminaalasi. Meil on aega seda teha pärast valimisi ka. Keegi saab selle eest palju raha, mis siin tehti. Küll me teada saame, kes.

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 793 esimene lugemine lõpetada. Oleme esimese lugemise lõpetanud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 3. veebruar kell 17.15. 

Liigume edasi tänase teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikme Andrei Korobeiniku algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 750 esimene lugemine. Ettekandjaks palun Riigikogu liikme Andrei Korobeiniku.

Aitäh! Head sõbrad! Teie ees on palju parem eelnõu kui hasartmängude maksu langetamine. See eelnõu tegelikult lahendab ka neid probleeme, mida me praegu oleme näinud. Me näeme, et mõned volikogu liikmed selgelt ei suuda keskenduda Riigikogu tööle. See käib neile üle jõu ja siit tulevadki vead. Ka hea kolleeg Annely Akkermann rahanduskomisjonist on auväärt Pärnu volikogu liige ja loomulikult kõik võidaksid sellest, et Annely keskenduks kas volikogu või Riigikogu tööle. Korraga läheb see raskeks. 

Eelnõu sisu on see, et kui inimene saab valitud volikokku, siis ta läheb sinna vaid juhul, kui ta ei ole korraga kas Riigikogu või europarlamendi liige. Selleks ta peab kas volikogu mandaadi peatama, siis ta jääb näiteks Riigikogu liikmeks, või ta peab loobuma Riigikogu staatusest ja siis ta saab olla volikogu liige. Ehk siis inimesele jääb valikuvabadus. See päris nii ei ole igal pool. Näiteks Lätis, kui Riigikogu liige valitakse volikokku, siis ta sinna ka läheb, tahab ta seda või mitte, parlamendis või europarlamendis ta enam jätkata ei saa. See kord oli Eestis veel hiljuti ja see võimaldas noorpoliitikutel palju edukamalt läbi lüüa, sellepärast et neil ei olnud ees suurkujusid, kes loomulikult hõivasid eetriaega. See ei jätnud noorematele ja uuematele kolleegidele võimalust silma paista. 

Me näeme kahe tooli seaduse tulemust praegu. Meil on väga mitmes omavalitsuses olukord, kus võimul on samad inimesed, kes olid seal ka kümme aastat tagasi. Pärnu on hea eeskuju, hea Toomas. Seal on reaalselt täpselt samad inimesed, kes olid seal aastal 2011. Noh, valus vaadata. See seadus muudab olukorda dünaamilisemaks, see võimaldab uutel tulijatel poliitikas läbi lüüa, see tugevdab Eestis demokraatiat. Ma väga loodan, et Riigikogu toetab seda. Ja järgmise aasta valimistel tekib Riigikogu saadikutel võimalus, kas ta tahab olla Riigikogus või volikogus. Ta teeb selle valiku ära ja kõigil on kahtlemata hea meel selle üle. Aitäh! Hea meelega vastan teie küsimustele.

Aitäh! Praegu on teile vähemalt üks küsimus. Toomas Kivimägi, palun!

Aitäh, väga lugupeetud juhataja! Auväärt ettekandja! Teie poolt eelnõuga tõstatatud probleemile on tegelikult palju lihtsam lahendus olemas, ilma et me nii-öelda bürokraatiaga koormame Riigikogu liikmeid uue seaduseelnõu menetlemisega. Nimelt, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus võimaldab peatada volitusi. Mina näitena olen seda teinud. Te tõite siin üheks põhjuseks, miks kahe tooli seadus ei ole hea, et see ei anna ruumi uutele tulijatele. Mina erinevalt teist peatasin oma volitused ja tegin ruumi uutele tulijatele. Siinkohal ma teeksin ka teile samasuguse ettepaneku ja kui vaja, siis ma võin teid ka aidata, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 19. Ma võin isegi selle blanketi teile saata ja siis me saame selle probleemi lahendatud ja ei pea seda seaduseelnõu menetlema.

Suur tänu, Toomas! No ajalooliselt on meil olnud väga hea koostöö ja ma näen, et see on ka praegu suurepärane. Probleem on ainult selles, et see sinu uus tulija, kellele sa ruumi tegid, on rahanduskomisjoni esinaine Annely Akkermann. See võib-olla ei olnud sinu taotlus, aga läks nii. Läks nii! Ja kas tegemist on uue, lootust andva poliitikuga, kes värskendab kohalikku poliitikamaastikku, selles ma ei ole kindel. Ma päris seda ei mõelnud, kui ma rääkisin, et võiks jätta ruumi teistele. Ma ei mõelnud rahanduskomisjoni esinaist. Aga kui tema läheb ära ja ülejäänud Riigikogu liikmed lähevad ära, siis kahtlemata Pärnu volikogu võidab. Sina tegid seda esimest tugevat julget sammu, aga kahjuks sinu erakonna liikmed ei jätkanud sinu sellist head eeskuju ja jäid ikkagi Pärnu volikokku.

Pärnu teemade juures Saaremaa juurde. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea ettekandja! Muidugi, sa siin tõid välja, et poliitikamaastiku parandamine on tänuväärt töö. Ma siiski arvan, et Maastikud oskavad poliitikat ka teha. Samas ma tahan öelda, et sa ise oled ju Pärnu Linnavolikogu esimees. Kas sa siis oled teinud praegu valesti, et sa oled kandideerinud? Sest see eeskuju, nagu ka Toomas ütles, et sa praegu tahad kõigile eeskuju anda, et kahe tooli seadust kaotada. See võimalus on sul ju praegu ka olemas. Astud välja ja võib-olla siis, kui teie erakond on ju seda meelt, sinuga sama meelt, et vahetada välja kõik kahel toolil istujad, siis te saate oma järglase niimoodi välja selekteerida. Kas sa oled mõelnud selle peale?

Aitäh! No nagu ma ka eelnevalt vastasin, see päris hästi ei toiminud Pärnus, noh, Toomas läks ära, Annely tuli sisse. Nii et küsimus on selles, kellele sa vabastad seda kohta. Mina olen seal selleks, et välistada Reformierakonna ja Isamaa koalitsiooni. Kui Isamaa võitleb igal pool Reformierakonna vastu, siis Pärnus on Isamaa hoopis teistsugune. Viimasel volikogu istungil, kus ma pean olema volikogu esimehena, ma hea meelega oleksin mujal, aga läks niimoodi, seal nimetas Reformierakonna esindaja Isamaad oma väikseks sõbraks. See on teistmoodi linn. Loomulikult, ja seal on hästi palju väärikaid Riigikogu liikmeid volikogus: Mart Helme, Annely Akkermann. See on kogu aeg nagu traditsiooniliselt, nagu Pärnus praegu on valitud Riigikokku kümme inimest, kujutad sa ette. See on väga palju. Loomulikult mul oleks hea meel, kui nad kõik läheksid ära sealt volikogust, aga nad korraga ei taha minna, nagu Reformierakonna näide illustreerib: üks läheb, teine tuleb sisse. See toimib siis, kui on seadus, kui meil on õigusselgus, kus kõik Riigikogu liikmed teevad oma valiku. Kui nad valivad volikogu, siis loomulikult see on vaid teretulnud, aga ma arvan, et 101-st on päris vähe neid, kes seda teevad. Enamus jääb Riigikokku ja vabastab oma koha tulevastele tugevatele poliitikutele, ka Isamaa Erakonnas.

Vadim Belobrovtsev, palun! 

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! No me teame, et näiteks Tallinnas reeglina on linnavolikogu istungid neljapäeviti ja kolmapäeviti on meil päris pikad Riigikogu päevakorrad. Ja me teame, et mõni aasta tagasi üks Reformierakonna esindaja nii Riigikogus kui ka Tallinna Linnavolikogus käitus Tallinna Linnavolikogus pärast öist istungit Riigikogus pealtnäha hästi ebaadekvaatselt. Ja kui tema käest küsiti, milles on probleem, siis kurjad keeled rääkisid, et asi ei olnud ainult väsimuses. Tema ütles, et ta on nii väsinud, et ta on siin terve öö istunud Riigikogus ja nüüd me istume juba mitu tundi linnavolikogus, see ongi see põhjus. Mis sa arvad, kas selline käitumine on põhimõtteliselt märk sellest, et see on ikka kvaliteetne seadusloome, või hakkab siin ikkagi midagi valesti minema?

Jah, ma arvan, et see on väga õige näide. Küsimus ei pruugi olla töökoormuses, küsimus võib olla ka stressis. Aga väga suur stress on näiteks siis, kui sa menetled linnaeelarvet, eriti siis, kui sa oled opositsioonierakondlas. Keegi ei arvesta sinu ettepanekutega, sul on kurb, ja siis sa lähed Riigikokku ega suuda ka keskenduda. Ja siit tulevadki vead. Loomulikult võib alati öelda, et inimene võib ise teha õiged valikud oma elus, aga mõnikord seadusandja võib ju suunata inimest õigete valikute juurde. Ja just seda ma pakungi teile välja, et ei pea ju inimest sundima tegema tööd mitu tööpäeva järjest, tegelema asjadega, millega saavad hakkama teised inimesed. Sellest võidavad nii kohalikud omavalitsused kui ka meie Riigikogu seadusandluse kvaliteet. Ja Eesti eelarve võidab ka, nii meil ei teki mingit mitu miljonit puudujääki lihtsalt sellepärast, et keegi jättis mingisuguse sõna märkamata. Ma loodan, et tulevikus, järgmises valimistsüklis on meil olukord palju parem. Ja see on kõik praegu teie kätes. See nupp, mida vajutada, otsustab Eesti demokraatia saatuse. 

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mina mäletan väga hästi, et kui te selle eelnõu andsite sisse, siis te alustasite oma sõnavõttu järgmiste sõnadega. See, et Andrei Korobeinik ja Toomas Kivimägi on Pärnu volikogu liikmed, on probleem. Sellest lähtudes küsin, kas kahe inimese puhul on probleem või on ka teiste puhul samuti. Ma saan aru, et te ikkagi juhite tähelepanu sellele, et Riigikogu liikmel on väga suur töökoormus. Me näeme selgelt – siin on ikkagi tulnud näpukaid, vähemalt ühe seaduse raames –, et see eelnõu välistaks või vähemalt oleks eeldus selleks, et selliseid näpukaid ei tekiks ja et Riigikogu liige saaks ennast sajaprotsendiliselt panustada Riigikogu töösse. On see nii?

Aitäh! Pool probleemist on lahendatud, Toomas on volikogust ära läinud, aga kas Toomas on suurem probleem kui Annely või vastupidi, seda ma ei oska hinnata. Seda on raske öelda, seda näitab aeg ilmselt. Ma arvan, et üks radikaalne lahendus probleemile oleks palju lihtsam – kõik Riigikogu liikmed lähevad ära, välja arvatud need, kes pühenduvadki. Me ei tea, võib-olla Annely Akkermann otsustabki, et ta tahab olla Pärnu volikogus ja ei taha olla Riigikogus. Ma arvan, et see oleks julge riigimehelik samm, aga see on tema valik. Praegu tal seda valikut ei ole, ta peabki ületunde tegema. 

Näiteks järgmine volikogu istung jaanuari lõpus tuleb hästi pikk. Ma ütlen kohe ette, et väga raske istung tuleb ja see kindlasti tekitab ka Riigikogu liikmetele stressi, tekitab väsimust. Ja me ju ei tea, mis vead tulevad veel ette. Loomulikult, see on kurb. Antud seaduseelnõu seda ei paranda, aga see välistab sarnase olukorra järgmisel valimisperioodil. Nii et ma arvan, et niimoodi samm-sammult me saame küll muuta maailma paremaks.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Mul ei ole väga tugevaid tundeid, tunnistan, selle eelnõu suhtes. Ma arvan, et on plusse ja miinuseid, mõlemat pidi võib leida neid. Riigikogu liige võib olla ka kasuks kohalikule omavalitsusele, aga kindlasti on sel oma pärssiv mõju just kohalike poliitikute edenemise võimalustele, kogukonnapoliitikas kaasa rääkimise võimalustele. 

Aga ma küsin niipidi: kas te oma fraktsioonis või erakonnas olete arutanud, et hakata erakondlikult seda ise juurutama, et eeskuju näidata? Ma toon lihtsa näite. Näiteks, sotsiaaldemokraadid toetavad alati triibulisi nimekirju, et oleks võimalikult naiste ja meeste tasakaal, ja maksimaalselt ka seda enda nimekirja puhul teevad, on see siis üldnimekiri või kohalikes omavalitsustes, ka siis, kui see seadus tegelikult ei kehti. Me oleme otsustanud lihtsalt, et see on meie poliitika. Kas Keskerakonna fraktsioon või Keskerakond pole otsustanud Tallinna volikogu näitel või mujal tõesti kõik oma Riigikogu liikmed, eurosaadikud ja teised sealt tagasi kutsuda, samuti teie näitel Pärnu näitel, et näidata eeskuju? Miks te alustate seadusemuudatusest, kui võiks alustada eeskuju näitamisest?

Aitäh! Sellel on, veel kord, üks põhjus. Nagu sa ütlesid, Riigikogu liikmed võivad tugevdada kohalikku koosseisu. Kujuta ette, et näiteks olümpiamängudel oleks jalgpallivõistkondadel võimalik kaasata professionaale ja siis näiteks, noh, ma ei tea, Saksamaa koondis ütleks, et see on halb, võiksid mängida harrastajad nagu praegugi, ja kutsub oma professionaalid tagasi. Millega see lõpeb? Nad arvatavasti ei võida olümpiamänge. Ja siis öeldakse, et see oli halb otsus. Mis eeskuju see siis on? 

See eeskuju toimib ainult siis, hea Tanel, kui kõik teevad seda, mitte ainult üks poliitiline jõud ei otsusta, et nad ei taha, et nende Riigikogu saadikud oleksid volikogudes, vaid kõik korraga. Ja sellist poliitilist jõudu ka ei ole, kes praegu teeks seda. Seda ei tee sotsiaaldemokraadid, seda ei tee Reformierakond täies mahus. Mõned üksikud reformierakondlased lähevad, teised tulevad asemele. See toimib ainult siis, kui seda teevad kõik, ja seda saabki teha nagu olümpiamängudel: lihtsalt tuleb otsus, et professionaalid ei mängi. Ja nii on! Ja umbes sarnase ettepanekuga ma praegu tulengi siia saali.

Toomas Kivimägi, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Auväärt ettekandja! Vaatamata mitmetele väga põhimõttelistele eriarvamustele poliitikavalikutes tunnustan minagi seda head koostööd, mida meil teiega on olnud. Aga kuulates teid, kui murelik te olete, mul tekib lausa küsimus, et ega teid ei ole vägisi pandud Pärnu Linnavolikogu esimeheks. Mulle tundub, et te ei taha seal üldse mitte olla, see on väga stressirohke, kahte tööd siduda on väga raske. Äkki on teid sunnitud seda tegema? Kordan veel kord, et lahendus teie probleemile on täiesti olemas, et peatage oma volitused.

Ja lisaküsimusena, kuna te viitasite, et kuna Annely Akkermann on ka Riigikogu liige, kes on minu asendusliige, küsin, et kui nüüd Annely Akkermann otsustab ka peatada oma volitused Pärnu Linnavolikogus, kas siis see on juba piisav signaal teile, et ka teie peatate oma volitused linnavolikogus, või ei ole teie potentsiaalne asendusliige piisavalt väärikas teie nimekirjas, kes oleks siis teie asemel. Kas te teate selle inimese nime?

Aitäh, hea Toomas! Riigikogu aseesimehena sa peaksid teadma, et kui on küsimus, siis on üks küsimus, mitte kaks. Aga kui sa juba lähed sellele libedale teele, siis mul ei jää midagi üle kui vastata mõlemale.  Keskerakonna nimekirjas olid kõik kandidaadid hästi väärikad. Ja tõsi, kui kõik lähevad ära, ja kui viimased jäävad, siis ka nemad kindlasti saaksid hakkama volikogu tööga suurepäraselt.  Kui sa nagu niimoodi proovid nagu kaubelda, et mis siis, kui Annely läheb ära, kas ka sina lähed ära, siis esiteks, ma ei ole kindel, et Annely on nagu teadlik, et teda niimoodi välja pakutakse sellise poliitilise etturina nagu ohverdamisele. Ja teiseks, kui seadus praegu võimaldab sul oma mandaati teostada kohalikul tasandil, siis see ei saa olla poliitmängu element. Mandaadi teostamine on saadikule vaba, ta ei pea alluma erakonna või konkreetselt näiteks Riigikogu aseesimehe diktaadile, ta peab otsustama ise. Ja Annelyt ma siin saalis üldse ei näegi. Võib-olla ta mõtleb praegu selle peale, mis ta teeb enne järgmist volikogu istungit. Aga ma ikkagi ei tooks teda niimoodi praegu pimesi nagu ohvriks. Laseks inimestel iseseisvalt otsustada. 

Mart Maastik, palun!

Suur tänu! Sa, Andrei, ütlesid, et Reformierakond peab Isamaad väikseks sõbraks Pärnus. Siis võib siit järeldada, et Keskerakond on keskmine sõber, ja jääb ainult oletada, kes see suur sõber on. Ma arvan siiski, et Isamaa on väga suur ja hea sõber ka kõigile teistele partneritele. 

Ja nüüd see jutt, et Korobeinik ja Kivimägi on probleem Pärnus. Mul tõesti ei ole ülevaadet, aga kui nüüd see pool probleemi on lahendatud, siis annab see ka seda ju lihtsamalt lahendada kui eelnõuga, et teine pool läheb ka ära ja siis on kogu probleem lahendatud. 

Sa rääkisid siin olümpiamängudest ja kohalikest võistlustest. Siis ongi huvitav, et need, kes kohalikel võistlustel osalevad, enam olümpiamängudele ei saagi. No et kohalike omavalitsuste valimistel ei saa enam osaleda, kui sa oled Riigikogu liige, või vastupidi. Pigem ma arvan, et kuna need on tsüklilised, umbes kaheaastase tsükliga, siis sa võtad ju võimaluse, selle, et see inimene, tubli inimene, kes on Riigikogus, ei saa nüüd poolt aegagi olla edasi näiteks kohalikus omavalitsuses, valimistel tulemust saades valitseda. 

Teie aeg! 

Kas sa arvad, et see on hea lahendus?

Ei, vaata, see on vastupidi. Olümpiamängudel ei saa osaleda professionaalsed jalgpallurid, näiteks. Ma saan aru, et võib-olla sport ei ole sinu jaoks väga südamelähedane, aga olümpiamängudel on nii praegu. See on tehtud lihtsalt sellepärast, et võimaldada noorematel tegijatel rohkem silma paista. Kujutad sa ette, tulevad tippmängijad olümpiamängudele, see on jalgpalli MM nr 2. See on kahtlemata ka põnev, võib-olla veelgi põnevam, aga siis jäävadki need sellised – ei saa öelda, et algajad muidugi – nagu A–klassi mängijad varju. Umbes-täpselt seda ma tahangi praegu saavutada Eestis, et tipp-poliitikud ei varjutaks silmapaistvaid noorpoliitikuid.

Meil on näiteid kahtlemata selle kohta, et noorpoliitikud tulevadki kohalikus võimus esile, aga neid näiteid on kahetsusväärselt vähe. Neid on ülivähe. Vaata, mis praegu peale kohalikke valimisi toimub. Neid noorpoliitikuid, kes on reaalselt – Isamaas, jah, on seal üks väga silmapaistev poliitik Tartus –, on vähe, ja neid võiks kindlasti rohkem olla.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Printsiibis mina seda eelnõu toetan. Jutt sellest, et volikogu liikmed kuidagi kaotavad või volikogud kaotavad, et Riigikogu liige seal ei ole – see on ju lahendatav volikoguvälise komisjoni liikmena. Ma arvan, et kõik volikogud on valmis Riigikogu liikmeid kaasama vastavalt pädevusele komisjonides, ei ole probleem. Aga teie mõlemad Pärnu mehed siin Toomasega. Ma saan aru, et pool probleemi on Pärnus lahendatud. Toomas on juba tagasi läinud, sina oled veel seal – probleem on poolenisti lahendatud. Kas Toomas tegi koosseisu lõpuni, astus välja, või ta ikkagi jättis omale väikese tagasinihverdamise võimaluse näiteks kuue kuu pärast, kui ta tahaks uuesti tulla volikogusse Pärnus? Kas Toomas lõi rusika lauale ja ütles, et ta aitab, olen aumees, kuni selle koosseisu lõpuni ei tule tagasi Pärnu volikogusse, või jättis siiski ukse lahti? Oled sa kursis volikogu esimehena?

Aitäh, hea küsija! Uks on lahti ja ma olen täiesti valmis volikogu esimehena seda hoidma seni, kuni kõik, viimane Riigikogu liige sealt lahkub. Siis ma panen selle kinni. (Naerab.) Aga Toomase eluplaanidest ma ei tea reaalselt, nagu nii ka Annely plaanidest ma ei tea. Reformierakonna tipp-poliitikute sisemaailm on minu jaoks tundmatu. Ma ei kujuta ette, millest nad mõtlevad ja kuidas nad jõuavad otsusteni. Viimased kolm aastat on see minu jaoks totaalne müstika, see, mis toimub siin saalis. Ma saan aru, et see mõtteviis on minu jaoks raskesti hoomatav. Nii et ma ei tea, mida Toomas mõtleb praegu.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Pean tunnistama, et natukene su vastus ajas mind nagu segadusse. Mis ajast on meil kuidagimoodi siis poliitikud jaotuvad, ma saan aru, professionaalseteks ja harrastajateks? Ma küll ei tea. Ma arvan, et meil on Riigikogu saalis inimesi, keda võib pidada ka harrastajaks, ja kindlasti on volikogudes neid, keda võib pidada professionaalideks sinu kategooria järgi. Aga kindlasti see joon ei jookse kuskilt sealt, eks ole, et kui oled Riigikogu liige, siis oled nagu profiliigas ja siis justkui harrastajatele ei jää ruumi. Ma arvan, et kohalikes volikogudes on väga palju tugevaid tegijaid, mida näitavad ka valimistulemused ju tihtipeale. Ega ei ole niimoodi, et oled parlamendiliige ja siis sul on hääled tagatud või vastupidi. Tihtipeale kohalik inimene hindabki just seda panust kohalikku ellu, eks ole, kui vaatame valimistulemusi kas või siinsamas Tallinnas või ka tegelikult mujal, et ei saatnud ministreid näiteks suur edu valimistel, hoolimata sellest, et nad justkui on profiliigas. Nii et ma küsin, kas sa ei muretse, et sa natuke oma sõnavõtuga teed nagu liiga siin kohalikele tegijatele kohalikes volikogudes, pidades neid kuidagimoodi nagu, et neil pole justkui võiduvõimalust, su enda võrdlust tuues siin jalgpalli näitel. Ma arvan, et nii hull see asi kindlasti ei ole. 

Aitäh! No kui me räägime nagu harrastajatest, siis ma mõtlen ikkagi neid, kes jäid ka volikogust välja. Nad jäid volikogust välja sellepärast, et nende koht on Riigikogu liikme käes. Mõtle niimoodi üks samm edasi. Riigikogu liige läheb ära, inimene tuleb sisse. See inimene võib olla tõepoolest, näiteks Annely Akkermann tuligi sisse, ta ilmselt on professionaalne poliitik. Lihtsalt Reformierakonna reiting oli selline, nagu ta oli, ja ta ei pääsenud otse volikokku. Aga üldjuhul ei tule Riigikogu liikme asemele teine Riigikogu liige, tuleb inimene, kes võib-olla ei ole kunagi volikogus olnud. Ta võib nagu sisemiselt arvata, et ta on professionaalne poliitik, aga vaatame tõele näkku, ta suure tõenäosusega ikkagi ei ole. Ja tema jaoks on see võimalus silma paista, enda poliitilist agendat ellu viia, ja seda võimalust praegu võtab ära tema käest Riigikogu liige. Ma mõtlesin seda. Võib-olla tekkis väike kommunikatsioonprobleem, aga ma loodan, et me jõudsime sinna lahenduseni.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Mul on üks küsimus, mida kindlasti küsitakse niisuguste algatuste kohta, Kui Riigikogu liige või Euroopa Parlamendi liige ei saa samal ajal olla nii Riigikogus kui ka näiteks linna- või vallavolikogus, siis miks nad üldse kandideerivad. See on teatud mõttes ju valijate petmine. Selles mõttes inimene kandideerib, aga ta teab, et samal ajal ta ei saa seal olla, kuhu ta kandideerib. Äkki siis keelaks üldse selle kandideerimise ära?

Aitäh! Esiteks, ka praegu on selline olukord, kus mõnikord näiteks Euroopa Parlamendi liige, kes on volikogu liige, ei saa olla samal ajal kahes kohas, või volikogu liige ja Riigikogu liige, ja siis ta peab valima, kas ta läheb volikogu istungile või ta läheb näiteks Riigikogu istungile, mis ei ole okei minu hinnangul. 

Sarnane olukord on jah Lätis, seal ei ole keelatud kandideerimine, aga see on karistatav. Kui sa kandideerid ja osutud valituks volikokku, siis sa lähedki sinna ja sinu Riigikogu mandaat või parlamendi mandaat lõpeb või Euroopa Parlamendi mandaat. See on päris radikaalne lahendus. 

Ma ise arvan, et inimene võibki valida. Aga jah, see võib tekitada sellise poliitpardi olukorra, kus eesotsas on tipp-poliitik, nagu näiteks sotsiaaldemokraatidel on tihti juhtunud, et inimene kandideerib ja siis ei lähe kuhugi. Ja inimesed ikka valivad teda, mis mind isiklikult häirib, aga see on valija valik. Jällegi, sotsiaaldemokraatide valija on minu jaoks täiesti tundmatu objekt, nagu ka Toomas Kivimägi. Ma ei kujuta ette, mida ta mõtleb, kui ta konkreetset inimest valib, keda ta teab juba aastaid, et ta on üsna kindel, et ta ei lähe kuhugi, aga ta ikkagi tuleb ja paneb tema numbrid sinna valimissedelile. Ma jätaks selle võimaluse ikkagi valijatele ja kandidaatidele, aga sellise klausliga, et nad peavad ikkagi ära otsustama, kuhu nad lähevad. Nii et see on see mõte. See ei ole nii radikaalne samm, nagu sina pakud, aga ma arvan, et see on samm paremuse poole.

Madis Kallas, palun! 

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma võib-olla algust ei kuulnud, mis puudutas seda profijalgpallurite võrdlust olümpiamängudel, aga minu mäletamist mööda seal on lubatud ikkagi osaleda kolmel profil, kes on üle 23. Siin võiks paralleeli tuua, et igas volikogus võiks olla vähemalt kolm Riigikogu liiget lubatud. Aga see selleks.

Mul on tegelikult mure just selle koha pealt, et näeme ka siin saalis ja siin ümber saali tegelikult peaaegu igapäevaselt liikumas ka Harjumaa omavalitsuste volikogude liikmeid ja Tallinna volikogude liikmeid, keda ma näiteks ei ole näinud eriti Võru piirkonnast, Ida-Virumaalt või saartelt, kust on väga pikad distantsid. Kas te ei näe, et see tekitab ikkagi selle ohu, et see tunnetus, mida otsustatakse kesktasandil Tallinnast, kui ei oleks lubatud Riigikogu liikmetel olla volikogudes, läheb nii palju nõrgemaks just kaugemate piirkondade kahjuks? Tallinna pärast ma ei muretsegi, siin on tõesti see ühendus väga hea ja kontakt uudiste ja tegevuste kohta on väga hea. 

Aitäh! No ma pigem olen sinu erakonnakaaslase paadis, ma ei liigitaks niimoodi professionaalseks poliitikuks ja ebaprofessionaalseks poliitikuks. Näiteks Toomas Kivimägi läks ära. Kas tema on professionaalsem kui mõni noor Reformierakonna kandidaat Pärnus? Tal on kindlasti plusse ja miinuseid. Ma ei tea, mida on rohkem. Ilmselt ei saagi teada, sest Annely Akkermann tuli asemele. 

Aga nüüd, see on kõik väga õige aspekt, mida ma oma kõnes ka ei puudutanud. See, et Riigikogu liige on volikogus, võib tekitada teatud olukorras ka huvide konflikti. Riigikogu liige peab oma mandaadi teostamisel lähtuma ikkagi Eesti huvidest tervikuna. Volikogu liige – no selgelt tema jaoks on esikohal kohalikud huvid. Mõnikord, kui sa pead näiteks Riigikogus otsustama, mis investeering kuhu tuleb – ma ei tea, spordi valdkonda –, siis sa võid vaadata seda niimoodi, et see võiks tulla minu kodulinna. Ja kui sa oled Riigikogus, siis sa suudadki seda isegi võimendada. Olles korraga nagu kahes kojas, võid sa isegi kirjutada Riigikogule mingisuguse pöördumise, vastu võtta seal ja siis kätte saada siin. See on väga skisofreeniline olukord. Ma arvan, et kui Riigikogu liikmed ei saa olla volikogudes, siis see tõstab nende otsuste objektiivsust ja see aitab parandada meie regionaalpoliitikat, sest need inimesed suudavad otsustada neutraalsemalt ja konstruktiivsemalt, ning suured investeeringud ei tule ainult Tallinnasse ja Tartusse, vaid jõuavad ka Lõuna-Eestisse või saartele.

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea Andrei! Sinu eelnõu üleandmise sissejuhatusest tulenevalt hakkasin tõepoolest muretsema. Sa ütlesid, et proua Akkermann oli volikogus samal ajal, kui netikasiinode maksumuudatusi arutati. Aga minule teadaolevalt oled sina rahanduskomisjoni aseesimees. Kas sina olid selle paugu ajal siis Pärnu volikogus? Tegelikult on meil tõepoolest probleem, et kaks komisjoni juhti olid samal ajal volikogus. See selgitab nii mõndagi. Äkki sa seletad, kas sa ikkagi ise jõudsid seda eelnõu vaadata või sa olid Pärnu volikogus? 

Teiseks. Ma saan aru küll, et kaks küsimust ei ole võib-olla ilus, aga lihtsalt vanade tutvuste poolest. Kas sa oled oma kolleegid keskfraktsioonist selle eelnõu vajalikkuses ära veennud? Kas sinu head kolleegid Keskerakonnast, sealhulgas ka Euroopa Parlamendist, seda eelnõu toetavad?

Aitäh, hea Andre! Selles mõttes ei pea vabandama. Kui juba Toomas Kivimägi näitab eeskuju kahe küsimusega, siis ma arvan, et see võib uueks normiks siin kujuneda. Tegemist on ikkagi kahtlemata professionaalse poliitikuga, kes on lisaks ka Riigikogu istungite juht. 

Nagu me kõik mäletame, siis, kui me koostasime sinuga Keskerakonna programmi (Naerab.) enne Riigikogu valimisi, see on meie programmiline lubadus – sinu ja minu programmiline lubadus. Ei peagi kedagi veenma. Kui tegemist on erakonna programmilise lubadusega, siis ma arvan, et nii sina kui ka mina peame seda toetama, ja loomulikult, nagu ka meie saadikud siin saalis. Teie Taneliga, ma saan aru, miks te siin saalis olete – sest te koostasite seda programmi ja lubasite seda koos meiega. Kahju, et te ei teinud seda veenmise tööd sotsiaaldemokraatide fraktsioonis aktiivsemalt, võib-olla oleks rohkem sotsiaaldemokraate siin saalis. Aga võib-olla Ester jõuab veel ka siia. 

Loomulikult, kui sa lähed tänavale ja küsid inimeste käest, kas sa arvad, et volikogu liige peab olema ka Riigikogus või vastupidi, siis ma arvan, et inimesed ütlevad, et me võiks ikkagi teha oma tööd paremini. 

Aga mida ma muidugi ei toeta, on see, et kui tuleb mingisugune täiesti mõttetu eelnõu, siis inimesed, kes on sellele vastu, peavad seal mingisuguseid tehnilisi vigu otsima. Ma absoluutselt ei osta seda narratiivi ei siin heade koalitsioonisaadikute poolt ega ka sotsiaaldemokraatide poolt, kes ei ole vist veel harjunud sellega, et nad on opositsioonis. Aga seda kollektiivset vastutust sellistes küsimustes ma absoluutselt ei toeta. Ma arvan, et kui tegemist on erakonna eelnõuga või fraktsiooni eelnõuga või sa oled osa koalitsioonist, siis loomulikult sa pead süvenema. Aga kui tuleb ettepanek varastada raha kultuurist ja spordist, siis piisab sellest, et sa hääletad vastu, ei pea seal otsima vigu, konkreetselt eelnõus, ja aseesimehena ka mitte. Kui tuleb mingi totaalne jama, siis selle võiks lihtsalt tagasi lükata. Ja … Toomas. Toomas läks väga hoogu. (Naerab.) Aga ühesõnaga, ma loodan, et ma vastasin kõigile sinu kolmele küsimusele.

Anti Haugas, palun!

Aitäh! Kui te vahepeal siin küsimustele vastasite, siis ma huvi pärast natukene kontrollisin ka, mida teevad teised Keskerakonna fraktsiooni saadikud. Avastasin, et näiteks Vladimir Arhipov, Maardu volikogu liige, siis meil seal kõrval on Andrei Korobeinik, Pärnu Linnavolikogu liige, Lauri Laats muidugi on hetkel peatunud, Vadim Belobrovtsev, Tallinna Linnavolikogu liige, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Tallinna Linnavolikogu liige, Jevgrafov oli Narva Linnavolikogu liige, Jaak Madison europarlamendis, Yana Toom europarlamendis, aga ühtlasi mõlemad saadikud on ka Tallinna Linnavolikogus. Lihtsalt seda eelnõu kuulates siis minu mõte oleks see, et kui te tõepoolest tahate näidata positiivset eeskuju, kuidas teie süvenemis-, keskendumisvõime ja funktsionaalse lugemise oskus, mida te olete siin kritiseerinud, paraneks, siis kas Keskerakond võiks ise selles osas eeskuju näidata ja anda ruumi nendele noortele Keskerakonna nimekirjas kandideerinud saadikutele, et nad saaksid tulla Tallinna Linnavolikokku?

Aitäh! No see on tõsi, jaa, et viimastel valimistel on keskfraktsiooni liikmeid edu saatnud ja Reformierakonna fraktsiooni liikmeid mitte nii väga. Aga see ei ole tingitud sellega, et millegi poolest on, ma ei tea, keskfraktsiooni poliitikud professionaalsemad kui Reformierakonna poliitikud. No lihtsalt reiting oli selline. Reiting oli tingitud muidugi nende otsustega, mis te olete siin koalitsioonis olles teinud. Kas need otsused on nii halvad selle pärast, et osa oli volikogudes ja ei saanud keskenduda oma Riigikogu tööülesannetele, seda ma ei tea. Ma arvan, et see on lihtsalt pigem selline, võib-olla see kompetentsuse tase oli selline, nagu ta oli. 

Aga nüüd sellele eeskuju näitamisele, ma arvan, kui need auväärt saadikud lähevad ära, siis võibki juhtuda, et see nõrgestab konkreetse erakonna positsioone konkreetses volikogus. Ja seda saab vältida sellega, et koos nendega lahkuvad ka teiste erakondade tipp-poliitikud, kes on Riigikogu liikmed. Ja siis on rahu majas. Selleks, et seda teha, ma esitangi seda eelnõu. See kokkulepete tegemine on üldse nagu Reformierakonnas hästi populaarne: me ei võta mingit maksuseadust, makske makse annetustena, me ei võta siin kahe tooli võimalust ära, lahkuge vabatahtlikult. Ma arvan, et see ei ole hea seadusloome tava. Paneme reeglid paika ja mängime siis reeglitele vastavalt!

Tanel Kiik, üks protseduuriline küsimus istungi juhatajale.

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Mul on küsimus teile kui istungi juhatajale. Mil määral te peate enda rolliks või on see siis saali roll või on see tegelikult iga saadiku enda vabadus esitada puldist tõeseid ja kontrollitud väiteid ja kustmaalt peaks sekkuma, kui tundub, et siin eksitakse? Näiteks, kui mina Riigikogu liikmena kiirelt kontrollisin Andrei Korobeiniku väidet, kuidas oli Keskerakonna valimisplatvormi lubadus, siis mina seda ei leidnud, ei kohaliku elu ega riigikorralduse platvormist ega õigusloome valdkonnast. Välispoliitikat ja riigikaitset ma läbi ei lapanud, aga need ma üritasin kiiresti ära vaadata. Kas meie roll on sellisele vigade parandusele juhtida või on see Andrei Korobeiniku südametunnistuse küsimus, kui ta esitab väga jõulisi veendunud väiteid, mis tegelikult tõele ei vasta? Kustmaalt peaks sekkuma, kustmaalt peaks seda kontrollima? Või piisab sellest, kui ma protseduurilise küsimusena olen nüüd selle ära fikseerinud, et tulevased põlved ikkagi teaksid? Hoolimata Andrei Korobeiniku soovist tundub, et see veel ei ole jõudnud programmi, aga järgmine võimalus on juba üsna pea, eks ole. Riigikogu valimised lähenevad, kahtlemata on võimalik see sinna programmi panna ja kindlasti see leiab märkimisväärset toetust Eesti ühiskonnas.

Jah, nüüd antud protseduurikaga on ta tõesti nii palju seotud, et kas see väide on tõene või mitte. Mis erakondade sees on toimunud ja kes on programme kokku kirjutanud, sellele mina ei oska kahjuks kaasa öelda, ei Keskerakonna ega Reformierakonna puhul, kes on programme kokku kirjutanud. Aga Andrei Korobeinik pikaajalise Keskerakonna liikmena teab, kes on programmide kokkukirjutamise juures olnud. Võib-olla on see siseveebis kuskil kirjas, aga ma arvan, et Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt me küll seda kuskilt siit Riigikogu majast ei leia, kes on need kokku kirjutanud. Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mina ei ole kunagi kuulunud Keskerakonda ega koostanud Keskerakonna programmi. Tore, et me oleme sealt vea leidnud, aga sõltumata sellest, kas Keskerakonna programmis on olnud kahel toolil istumise lõpetamine, mina toetan seda. Olen kogu aeg toetanud ja teen sellise ettepaneku ka sotside programmi lisamiseks.  

Siin on juba kõlanud väga palju erinevaid aspekte, miks meil oleks hea, kui võimalikult palju inimesi osaleb poliitikas. Aga üks aspekt, mis toodi välja: nii-öelda pardina kandideerimine, et inimesed ju kandideerivad ja tegelikult volikokku ei lähe. Minu parema äranägemise järgi …Kohalikud valimised ja Riigikogu valimised toimuvad ju kaheaastase viiteajaga. Meil on näiteid inimestest, kes ei osutu Riigikokku valituks ja lähevad kohalikku volikokku, ka sellises olukorras, kus valitsuse liikmena või Riigikogu liikmena on neil varem olnud volitused peatunud. Ka see ei ole tõenäoline ja tegelikult soovitav stsenaarium? Ja teiseks nendin, et mina samuti leian, et kui seadus lubab kahel toolil istuda, ei saa panna üksikute saadikute õlgadele võtta see moraalne seisukoht ja loobuda oma volikogukohast …

Teie aeg!

… kui on võimalus volikogus osaleda.

Aitäh! Selles konkreetses näites ma mõtlesin muidugi ühte europarlamendi poliitikut. Seal oli see valimistsükkel palju rohkem sarnane. Aga jah, ma täiesti mõistan seda. Minu ettepanek ongi mandaadi peatamine ja see võimaldab, Toomas, tõepoolest, isegi väärikal Riigikogu aseesimehel tulla võidukalt tagasi volikokku peale seda, kui ta näiteks mingil põhjusel valijate eksituse tõttu ei pääse enam Riigikokku. Ta saabki volikogus jätkata. Ja see, ma arvan, on paindlik elukorraldus, millest võidavad kõik. Me ei kaota neid tipp-poliitikuid, me rakendame neid erinevates rollides ja samas võimaldame noortel rohkem silma paista. Nii et see on selline win-win-win. Ma tänan, et nii sina kui ka need teised sotsiaaldemokraadid, kes on rohkem sellised Keskerakonna valimisprogrammi eksperdid, toetavad seda ja ilmselt toovadki neid muid häid mõtteid meie programmidest sotsiaaldemokraatide programmi, millest võidab Eesti tervikuna.

Madis Kallas, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Me teame, et kohalike omavalitsuste volikogudesse kuuluvad Riigikogu liikmed on juba praegu teatud piirangute all. Näiteks, nad ei tohi saada kohaliku omavalitsuse eelarvest tasu selle eest. Ühtepidi on see hea, et kohalike omavalitsuste eelarvetesse jäävad mingisugused summad alles, sõltuvalt sellest, mis positsiooni see Riigikogu liige seal volikogus täidab. Aga kas teil oli aruteludes või mõtetes ka selline idee, et võib-olla panna veel täiendavad piirangud peale, et olgu, kui need Riigikogu liikmed seal volikogudes on, me vähemalt ei võimalda nendel võtta ära kasvavatelt poliitikutelt või nendelt, kes tahaksid tulla suuremasse poliitikasse ja seal rohkem sõna võtta, näiteks fraktsiooni esimeeste kohti, näiteks komisjoni juhtimise võimalust, näiteks volikogu juhtimise kogemust? Sellesse rolli ei võiks kuuluda tulevikus Riigikogu liikmed, et anda selle kaudu võimalus, et ühtepidi see lüli jääks Riigikogu ja võimalike volikogu liikmete vahel, aga nad ei saa võtta juhtivaid rolle erinevates positsioonides. Kas see oli arutelul?

Seda arutelu ei ole. Ma arvan, et see on põhiseadusega kerges vastuolus. Aga probleem on ka selles, et kui ta ikkagi on volikogu liige, siis ta ei vabasta oma kohta vaata teistele. See, et ta on seal näiteks formaalselt lihtliige – no kujuta ette, et Toomas Kivimägi on Pärnu Reformierakonna fraktsiooni lihtliige –, loomulikult tema sõna loeb ka siis, kui ta ei ole ametlikult mingis positsioonis. Ma arvan, et see ei lahenda seda probleemi mitte kuidagi.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Mina samuti nagu teie toetan kahe tooli seaduse lõpetamist. Aga veel on üks selline variant, mida võib olla, eks ole, kui see eelnõu läbib esimese lugemise ja me oleme teise lugemise juures, on näiteks selline Läti variant, kus siis on niimoodi, et tõesti igaüks, näiteks ka Riigikogu liikmed, europarlamendi liikmed, võivad kandideerida kohalikel valimistel, aga kui nad osutuvad valituks, siis nad automaatselt kaotavad oma kas Riigikogu liikme staatuse, mandaadi, või europarlamendi mandaadi, eks ole. Seal ongi kujunenud selline, et ikkagi need, kes kandideerivad, siis hoolega mõtlevad enne, sest automaatselt see toob kaasa ka sellise koha kaotuse. Kas on olnud ka sellised arutelud kolleegidega või kuskil komisjonis?

Aitäh! Jaa, ma olen seda võimalust välja toonud, aga ma arvan, et meil võiks olla ikkagi niimoodi samm-sammult lähenemine. Kui me näeme, et tõepoolest näiteks see seadus võetakse vastu, kui mitte praeguse koalitsiooni puhul, siis võib-olla järgmise, siis, kui ta jõuab Keskerakonna programmi Riigikogu valimistel, siis, kui me näeme, et neid parte on hästi palju, siis võib-olla see lahendus on täiesti mõeldav. Aga praegu me veel ei tea, et me võtame vastu, see poliitiline maastik on väga palju muutunud siis, kui see kahe tooli seadus kehtis, ja no võib-olla inimesed ei tee niimoodi, nagu siin mõni europarlamendi saadik, kes läheb oma valimisringkonna esinumbrina, lubab volikokku tulla ja siis valimispäeval lihtsalt kaob ja lihtsalt teda enam justkui nagu ei eksisteeri. Ma loodan, et nagu selliseid näiteid meil väga palju ei tule, aga kui tuleb, siis jah, see sinu poolt pakutud lahendus on väga hea.

Vladimir Arhipov, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Siin üks meie Reformierakonna kolleeg soovitas keskerakondlastel näidata eeskuju ja loobuda kohast ja anda just noortel või uutel inimestel osaleda volikogu töös. Ma võin öelda, et me oleme seda ka teinud. Ma olen oma 33-aastase staažiga vähemalt kolm aastat loovutanud mandaadi ja andnud teistele inimestele, noortele poliitikutele, võimaluse osaleda kogukonnaelus. Aga küsimus on selline: millise signaali sa sellega tahaks anda, kas või oma valijatele Pärnus? On see positiivne? Ja oled sa natukene uurinud ka seda kogukonna arvamust? 

Aitäh! Ma arvan, et tavaline inimene, valija, loomulikult toetab seda, et poliitik keskenduks oma tööülesannete täitmisele, olgu volikogus või Riigikogus. Korraga on seda raske teha. Me näeme siin väga hoiatavaid näiteid. Ja inimesed loomulikult toetavad seda lähenemist. Sellest oli juttu ka näiteks Pärnu volikogus, et kas tõepoolest Riigikogu liikmed on seal vajalikud. Ma arvan, et ka Maardus oli sellest kindlasti pikalt juttu, ja mitte ainult opositsioonipoliitikute poolt – nii vähe, kui neid seal ka ei ole –, vaid ka teiste poolt. Ma arvan, et see on positiivne signaal, et me näeme, kuidas on muutunud olukord viimase pea kümne aastaga, kui kahe tooli seadus on kehtinud. See olukord ei läinud demokraatlikumaks, see ei läinud paremaks. Kokkuvõttes ma arvan, et kõik on seda meelt. Nii et võib-olla mõne jaoks selline poliitiline erakondlik diktaat keelab selle õige nupu leidmise, aga ma usun, et see debatt viib meid lähemale sellele, et me ikkagi võtame selle seaduse vastu, varem või hiljem. 

Urve Tiidus, palun!

Lugupeetud ettekandja! Mark Twainil on üks selline ütlus, et kõik üldistused on valed, kaasa arvatud see. Teie olete oma eelnõu rajanud paikvaatlusele Pärnus ja püüate seda mõnede üksikute näidetega laiendada kogu Eestile. Kas te saate öelda, et see teie üldistus Pärnu paikvaatluste põhjal on õige?

Aitäh! No loomulikult see ei ole nii. Te ei kujuta ette, kui emotsionaalne arutelu toimus põhiseaduskomisjonis. Üks kolleeg alustaski oma kõnet sellega, et ka tema on Pärnu volikogu esimees – vabandust, volikogu esimees, mitte Pärnu volikogu esimees –, et ka temal on väga raske elu. Meil tekkis isegi mõte teha sellise volikogu esimeeste toetusrühma Riigikogus. Neil on väga nagu tõsised väljakutsed, mis vajavad lahendamist. Aga see olukord on väga paljudes kohtades. No vaatame Tallinna näiteks, me saame siin saalis näha nagu suure osa Tallinna volikogust. Tartu, aga ka väiksemad kohad, kus üks Riigikogu liige võib seda poliitilist dünaamikat totaalselt muuta. Loomulikult ma ei lähtunud Pärnu vaatest selle eelnõu valmistamisel, vaid Eesti, nagu ma varasemalt ka ütlesin, Eesti poliitiline dünaamika on totaalselt muutunud viimase kümne aastaga. Minu arust ta ei ole läinud avatumaks, ta ei ole läinud demokraatlikumaks, vaid praegune kord võimaldab samadel inimestel hästi pikalt olla võimul nii riigis kui ka kohapeal. Ma arvan, et see ei ole positiivne. Ei ole selliseid inimesi, kes on täiesti asendamatud, kes on niivõrd suurepärased poliitikud, et noored ei saa asemele tulla. Ma arvan, et praegusest korrast tegelikult kaotab Eesti riik tervikuna. 

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tõesti, väga paljud meie kolleegid toetavad kahel toolil istumise poliitikat ja ilmselt on volikogudes, kus nad Riigikogu valimistel kandideerivad. Samas ei ole see ju ainuke viis Riigikogu liikmel kohaliku tasandi elus osaleda ja sealt piirkonnast hääli saada. Võib korraldada regulaarseid Riigikogu infotunde, kohtumisi valijatega, osaleda volikogu komisjoni töös. Kas te samuti näete, et Riigikogu liikmel on kohaliku piirkonnaga infovahetuseks erinevaid võimalusi, et ei, seda ei pea tegema volikogu liikme töö kaudu?

Aitäh! See väide tõepoolest kõlas, et siis kaob seos, justkui inimene valitakse kusagilt ringkonnast, ta läheb Tallinnasse ja põhimõtteliselt ta unustab, kuidas tagasi koju saada. Ma ei usu seda. Üldjuhul need Riigikogu liikmed on ka kohaliku erakonna organisatsiooni juhatuses, nad saavad seda infot isegi siis, kui nad ei ole volikogus mitte kuidagi esindatud. Nad käivad seal, ma ei tea, korra kuus koosolekutel, kus nad saavad need mured kätte. Loomulikult saavad nad valijatega suhelda, valijad võtavad nendega ka otse ühendust. Ma arvan, et see info … Noh, nad võivad lugeda kas või kohalikku ajalehte. Seda, et nad ei saa infot kätte, on mul ikkagi väga-väga raske uskuda. Nii et ma arvan, et seda muret meil ei ole ega tule ka siis, kui see või järgmine sarnane seadus võetakse vastu.

Pipi-Liis Siemann, palun!

Aitäh! Küsin lihtsalt seda, et kas te ei usu kohalike inimeste võimesse otsustada ja hinnata siis nii kohaliku volikogu liikme kui ka Riigikogu liikme tööpanust ise. Me oleme ju näinud, et inimestel, kes tegelikkuses ei panusta ühte või teise rolli, ei suuda seda, ei taha või ei jõua tõesti, annab valija tihtipeale järgmistel valimistel vastavalt oma hinnangu, kas neid siis uuesti kohalikku omavalitsusse või Riigikogusse valides. 

Teiseks, kuna teil oli mure ka nende töökoormuse osas, siis tuleks ikkagi vaadata ka seda, et Riigikogu liikmed tegutsevad erasektoris, heategevuses ja mittetulundussektoris. Ehk väga palju ka teisi ülesandeid on tihtipeale lisaks Riigikogu tööle. Kas siis need kõik peaks olema võib-olla välistatud?

Aitäh! No siin oli kaks küsimust, nagu meil hea traditsioon ette näeb. Esiteks, loomulikult inimesed võivad teha kõike, mida nad soovivad. Ma arvan, et me jagame teiega samu liberaalseid väärtusi. Loomulikult peabki võimaldama inimestel kuidagi vabalt ennast väljendada: mängida jalgpalli, abielluda näiteks, kasvatada lapsi ja nii edasi. Neid aspekte see eelnõu ei reguleeri. See reguleerib ainult volikogu, Riigikogu ja Euroopa Parlamendi mandaati.

Nüüd, see, keda valija valib, sõltub väga palju ikkagi sellest, kuidas inimene silma paistab. Kui ta ikkagi on esinenud igal pool – üks omavalitsus, üks riik, üks juht –, siis teistel on väga keeruline sealt kuidagi mööda saada. Ta loomulikult kinnistab seda tooli või antud juhul kahte tooli endale. See ei ole vaba konkurentsiolukord tegelikult. Valija loomulikult on oma valikus vaba, aga kui ta ei teagi, et mingi alternatiivne kandidaat eksisteerib, siis on tal paraku väga raske teda valida. Ja see on see, mida me näeme praegu Eestis – Pärnus, aga ka mujal.

Andre Hanimägi, palun!

Hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma vaatan, et teil on tõepoolest härra Toomas Kivimäega hea koostöö. Väga palju nimetate tema nime. Võib-olla sealt on tulnud ka see eksitus. Kas võib juhtuda, et te ajasite valimisprogrammid sassi, mitte Keskerakonna oma, vaid see oli Reformierakonna oma omal ajal, kui siis kahe tooli seadust taheti tühistada, ja te viisite selle omakorda nüüd Keskerakonda? Teil muide järgmise aasta alguses on ka tähtaeg, tähtpäev, te olete siis täpselt sama kaua olnud Keskerakonnas kui Reformierakonnas. Nii et palju õnne teile juba ette. Aga ma küsin seda, kas nüüd selle eksituse valguses võime kindlad olla, et Keskerakonna järgmises valimisprogrammis on see punkt sees, ja kas te olete nõus ka kihla vedama ja ütlema, et kui see punkt sees ei ole, siis te lahkute Riigikogust või linnavolikogust.

Aitäh, hea kolleeg! Esiteks, ma ühe teie teise hea kolleegiga vedasin juba kihla ja siiamaani ootan seda võitu nagu, kuigi see pidi saabuma mingi aasta tagasi. Võib-olla te saate oma naabrit mõjutada ja ta ikkagi teeb ära selle. Ma olen nagu nende panustamisega väga ettevaatlik nüüd, kui me räägime nagu konkreetse fraktsiooni esindajatega. Ma muidugi pean istungi juhataja käest küsima, ma arvan, et see on selge ebatäpsus. Ma ei usu, et Reformierakonna programmis oli siin hiljuti selline ettepanek. Sellepärast et just siis, kui ma Riigikokku ei kandideerinud, siis võttis Reformierakonna koalitsioon vastu kahe tooli seaduse. Ma väga kahtlen selles, et nad kohe peale seda panid programmi sellest loobumise. Nii et ma arvan, et tegemist on sellise ebatäpse infoga, ütleme diplomaatiliselt. Jaa, loomulikult nii minu kui ka sinu jaoks on just Keskerakonna valimisprogramm see viimane programm, mida me kirjutasime Riigikogu valimistel. Loomulikult see on meie mälus hästi värske. Reformierakonna programmist ei sina ega mina ei tea ju suurt midagi. Nii et me ei oska seda niimoodi täpselt analüüsida.

Alar Laneman, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea Andrei! Selline küsimus. Vastates hea kolleegi Vladimiri küsimusele, te kasutasite sõna "tavalised inimesed" või "tavaline inimene". See tekitas tähelepanu. Mille järgi te jaotate inimesed tavaliseks ja … Kui on tavalised, siis on ka ebatavalised inimesed või? Mida te täpselt silmas peate?

Aitäh! Kui see tekitas tähelepanu, siis seal on terve lause ka olemas. Ma ütlesin, et täitsa tavalised inimesed, valijad – ma räägin põhimõtteliselt igast inimesest, kellel on hääleõigus Eestis. Nüüd on neid vähem, kui siin hiljuti oli, aga neid on endiselt väga palju. Nende inimeste jaoks on see seadus kahtlemata positiivne. Ma tõin ka näite, et kui sa lähed lihtsalt tänavale ja küsid, kas sa pead õigeks, et Riigikogu liige võiks olla volikogus ka, siis enamik, kellel on arvamus, arvab, et ei peaks nii olema. Need tavalised inimesed, tavalised valijad on needsamad inimesed, kes käivad valimas kohalikel valimistel ja Riigikogu valimistel ja europarlamendi valimistel.

Mart Helme, palun!

Aitäh! Ma näen siin teatud sellist juriidilist dissonantsi. Kui meil ühelt poolt on näiteks europarlamendi liikmed, kes kohalikes omavalitsustes võivad täie jõuga kaasa lüüa, siis näiteks kui nad valitakse europarlamenti, siis Riigikogu kohast nad peavad loobuma, kui nad on samal ajal ka näiteks Riigikogu valimistel osalenud ja mandaadi saanud. Kuidas sinu hinnang on? Mina saan aru, et see sinu eelnõu püüab praegu siin kogu seda juriidilist dissonantsi likvideerida ja ühtlustada kogu seda suhtumist?

Jaa, mitte ainult juriidilist, vaid ideoloogilist ka. Inimene ikkagi, tõepoolest, nagu siin hea kolleeg ütles, võib tegeleda muude asjadega, harrastustega, pereeluga jne, aga riigisektoris on üks konkreetne valdkond, mille eest ta vastutab, olgu see volikogu või Riigikogu, aga ta ei ole korraga seal mõlemas, ja tal ei teki sellist skisofreenilist olukorda, kus ta mõnikord peab iseendale nõu andma või mõnikord peab ta erinevalt hääletama kahes kojas. See võtab selle probleemi maha. Ja loomulikult seda dissonantsi on meie elus niigi liiga palju, me vähendame seda antud eelnõuga.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud Andrei Korobeinik! Just hetk tagasi ütlesid, et võib tegeleda pereelu ja harrastustega. Tegelikult on ju nii, et ega poliitik ei pea ka kandideerima, ta ju võib kandideerida, see võimalus on antud. Ja kui nüüd tundub ikkagi, et inimene on tõesti selles olukorras, kus ta ei saa nendel erinevatel toolidel tehtavate otsustega hakkama, siis alati on ju võimalus mitte kandideerida ja mitte minna sellele teele. Või isegi kui on tehtud see viga, et on mindud, kandideeritud ja ikkagi tundub, et no kuidagi ei taha, ei saa hakkama selle eluga, siis on ka võimalik ju oma volitused lõpetada, peatada. Kõik võimalused on olemas. Äkki sa murrad ikkagi lahtisest uksest sisse?

Aitäh! No see on tõsi, et inimene võib kandideerida, ta võib mitte kandideerida, ta võib kandideerida ja ei pruugi saada volikokku, ka siis, kui ta on Riigikogu liige näiteks. Siis tal ei ole seda valikut. Aga kui ta saab, siis … Me oleme seda kajastanud hästi palju siin saalis, võib-olla sa jäid sellest debatist osaliselt ilma. Võib-olla need pakilised asjad Põhja-Pärnumaal võtsid liiga palju sinu tähelepanu, me oleme seda arutanud juba. Tegelikult, kui ta on kahes kohas, siis võivad tekkida sellised huvide konfliktid, võib tekkida olukord, kus ta füüsiliselt ei saa olla kahes kohas, näiteks Riigikogu istung ja volikogu istung on samal ajal, ja nii edasi. Neid probleeme on päris palju ja me oleme neid siin viimase tunni aja jooksul kajastanud väga põhjalikult.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh! Hea ettekandja, väga hea algatus! Aga kuna omal ajal, kui see nii-öelda kahe tooli seadus kehtestati, toodi argumendina, et maapiirkondades ei jätku piisavalt inimesi ega kompetentsi. Meil oli ka komisjonis korraks jutuks, et kas teha mingi erisus, et näiteks maapiirkondades, valdades ikkagi võimaldada seda kahel toolil istumist. 

See võimalus tekkis veel enne seda, kui oli lõpuni viidud kohalike omavalitsuste reform. Siis olid hästi pisikesed omavalitsused. Praegu, kui reform tehti, siis oli piiranguks 5000 elanikku. Ma arvan, et esiteks on seda päris palju, seda kompetentsi on seal ilmselt juba piisavalt. Aga teiseks, kui me vaatame praegust olukorda, siis ikka valdav enamus Riigikogu liikmeid on suurtest keskustest. No vaatame näiteks Pärnumaad. Meil on tõepoolest üks Põhja-Pärnumaa esindaja, kes sattus sinna hiljuti. Ta oli vahepeal ikkagi pikalt Pärnu volikogu liige. Aga meil ei ole Pärnumaalt väga palju väiksemate omavalitsuste esindajaid. Ja sama olukord on mujal ka. Kui inimene on ikkagi mingi suurema linna linnapea, siis tal on palju paremad šansid pääseda Riigikokku kui siis, kui ta on näiteks mõni külavanem, kes on kindlasti ka väga tubli, ta võib olla väga armastatud kohalike poolt, aga neid kohalikke on võib-olla 80 inimest. Sellest ei piisa, et Riigikokku pääseda. Ma arvan, et kui see seadus jõustuks, siis see tähendaks seda, et just keskustest läheksid inimesed ära ja mõni kaotus väga väiksesse omavalitsusse oleks ikkagi pigem erand, mitte reegel. Nii et ma arvan, et päris sellist muudatust ma väga ei toetaks. Ma arvan, et me räägime võib-olla viiest-kuuest inimesest, võib-olla sina ja näiteks Andres oleksid jätkanud, aga enamik Riigikogu liikmetest oleks ikkagi ära läinud.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Me räägime siin selles mõttes ikkagi mandaadist, et kui Riigikogu liige on saanud mandaadi kusagile kohalikku volikokku, et ta peab siis millestki loobuma. Aga ma tooksin siia sisse võib-olla ka selle teema, et kui näiteks volikogu liige on saanud küll mandaadi ühe erakonna nimekirjas, aga näiteks vahetab vahepeal erakonda ja võib-olla isegi näiteks läheb mingisuguse erakonna liikmeks, keda veel ei olegi üldse volikogus, ja siis istub ikkagi volikogus, äkki kirjutaks sellega seoses, saaks mingi sellise asja ka sisse kirjutada, et ka sellisel juhul ta tegelikult peaks siis tegema selle valiku, et ta lahkub nagu volikogust, sellepärast et tal ei ole enam seda mandaati, mida rahvas on talle andnud.

Aitäh! No põhiseaduse järgi ikkagi mandaadi teostamine on vaba. Noh, on erinevaid olukordi. Tõepoolest, inimene valitakse näiteks erakonnaga koos ja siis ta kohe läheb ära, sai mingisuguse pakkumise. See on taunitav. Aga mõnikord näiteks inimene on, nagu ta on, aga erakond niimoodi liigub eemale. Aga mis ta siis teeb? Noh, võib-olla erakond teeb selle evolutsiooni kiiremini kui see inimene ise ja ta tahab ikkagi kaitsta enda põhimõtteid, neidsamu põhimõtteid, miks teda valiti näiteks Riigikokku. Ma arvan, et seda piirata nagu niimoodi ei tasuks. Aga ma olen seda meelt, et need inimesed, kes konjunktuurselt vahetasid erakonda lihtsalt, nad lihtsalt vaatasid, kes pakub, ma ei tea, mingit ametikohta või mingit muud hüvet nagu, nende käitumisele annab hinnangu valija. Ja ma viimastel valimistel nägin, et valija andis oma väga täpse hinnangu nendele inimestele. Nii et ma usun, et valija on üsna tark.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh! No kindlasti on valija tark ja sellepärast tulebki valijat usaldada, sest valija ju tegelikult teeb valitavate üle otsuse. Tema annabki selle mandaadi või jätab andmata ja see on ülimuslik selles kontekstis. 

Aga ma läheks isegi natuke sügavamale. See kahe tooli seadus, ma tean, on Pärnu linnas ja osavaldades tekitanud ka sulle pikka aega kirge. Ühtepidi oled sa toonud lauale, et osavallakogu liige ja näiteks linnavolikogu liige samaaegselt samas kogus ei tohi osaleda. Väga suur huvide konflikt on, kuigi osavallakogu annab arvamusi ja volikogu otsustab. Osavallakogu iseenesest midagi volikogu eest otsustada ei saa, aga inimesed on surutud sellesse olukorda, et sa pead valima, kummas sa oled. Mõlemas olla ei saa. Ma saan aru, et vahepeal sai see tagasi pööratud, aga seal on ka sul kirglik tahe minna jätkuvalt seda teed, et osavallakogu on ka see kahe tooli elemendi kontekst nagu hetkelgi laual.

Aitäh! No see ei ole muidugi selle seaduse regulatsioon. Ma saan aru, et sa Põhja-Pärnumaale läksid, aga ikkagi Pärnu asjad on südamelähedased, mis on arusaadav. 

Tallinnas on linnaosakogud, Pärnu linnas on osavallakogud. Ma arvan, et Pärnu linn on ainuke koht, kus saab kombineerida kahte tooli. Seda tegigi Isamaa Reformierakonna sellise lisandina omal ajal ära. Aga nüüd tõepoolest pöörame selle tagasi. Ma arvan, et kaks tooli, võib-olla kaks toolikest antud juhul, ei ole mõistlik lähenemine. Olukord, kus inimene annab iseendale nõu, osavallakogus ta mängib seda kohalikku, annab nõu volikogu liikmele, kes on tema ise, ei tundu väga adekvaatne käitumine. Loomulikult võiks sellele lõpu teha.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh! Kui nüüd edasi arutada, siis tõesti see, mis toimub ka Riigikogu tasandil, tihtipeale mõjutab valikuid kohalike omavalitsuste volikogudes ja lausa valitsuse tasemel. Me näeme, et see, mis Riigikogus ellu viiakse – tihtipeale toetatakse neid plaane ka kohalikes omavalitsustes. Aga ikkagi, kui nüüd tagasi tulla: kuivõrd see seadus kaasa toob või kes siis lõpuks võidab, kas rohkem omavalitsus või rohkem Riigikogu, kui see seadus jõustub?

Aitäh! Ma arvan, et kõige rohkem võidab rahvas. Eestis tekib kiirem võimuvahetus, meil on vähem neid klanne, kes juhivad mingit konkreetset omavalitsust, kes usurpeerivad mingeid, ma ei tea, Riigikogu nimekirjade kõrgemaid kohti. See on kasulik. See tähendab, et tulevad uued mõtted, tulevad uued inimesed. Ma arvan, et sellest võidavad kõik. Ma olen nõus, et need Riigikogu liikmed võib-olla kaotavad, kes tahavad olla kahes kohas selleks, et lihtsalt kaitsta enda positsiooni, aga mul ei ole neist kahju. Ma arvan, et nad saavad oma eluga rahulikult edasi liikuda. Kokkuvõttes on tegemist initsiatiiviga, mis on just nendelesamadele – mida hea kolleeg küsis – tavalistele inimestele kasulik.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgmiseks kuuleme juhtivkomisjonis toimunud arutelu ja selleks palun kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Pipi-Liis Siemanni.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas seda eelnõu esmaspäeval, 12. jaanuaril. Meile oli kutsutud komisjoni ka valitsuse seisukohta tutvustama Justiits- ja Digiministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Signe Teiv. Kogu see arutelu, mida on siin praegu ka debati käigus suuresti korratud, on meil kenasti istungi protokollis kirjas. Ka seal olid kõik needsamad küsimused, mida täna siin saalis on küsitud ja vastatud, olid komisjoni liikmetel üsna sarnased. 

Valitsuse esindaja andis seisukoha edasi. Valitsus ei toeta seda eelnõu selle tõttu, et ta peab ikkagi jätkuvalt tähtsaks kahe mandaadi ühitamise säilitamist ja leiab, et seadusloome kvaliteet on selle tõttu parem ja kindlasti on elukauget teoreetilist seadusloomet ehk loodetavasti vähem. 

Komisjoni liikmed tõid välja erinevaid seisukohti, ka toetavaid. Näiteks jagan siinkõneleja muret poliitilise järelkasvu pärast. Samuti toodi välja kõiki positiivseid näitajaid, kus tõesti ka kohalik seadusloome või Riigikogus vastuvõetavad otsused ja seadused on võib-olla mitmelt poolt rohkem informeeritud ja sisukamad. 

Lõpuks jäigi tõdeda, et esitati nii poolt- kui ka vastuargumente, nende kõigiga tuleb arvestada. Riigikohus ja õiguskantsler on leidnud, et tegu on seaduspärase ja põhiseadusliku lahendusega. Eriarvamused on igal juhul täiesti asjakohased. 

Komisjon tegi menetluslikud otsused. Võtta eelnõu täiskogu päevakorda 21. jaanuaril, konsensuslikult. Komisjoni ettepanek on eelnõu tagasi lükata, selle ettepaneku tegemise poolt oli 5 komisjoni liiget, vastu 3, erapooletuid ei olnud. Juhtivkomisjon määras oma esindajaks siinkõneleja. Aitäh!

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Nüüd avan läbirääkimised. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Vadim Belobrovtsev, palun!

Jaa. Mina usun Andrei Korobeinikut. Ma arvan, et tema algatus on siiras, just sellest vaatevinklist, et kuna ta ise on Pärnu Linnavolikogu esimees, siis põhimõtteliselt, kui see seadus peaks jõustuma, siis tema kohe kaotab seda positsiooni. Nii et selline otsene mõju just temale ja kui ta on sellega nõus ja arvestab sellega, siis see näitab seda, et tegelikult see initsiatiiv on siiras. Vähemalt selline on minu arusaam. 

Eesti Keskerakonna fraktsioon toetab seda initsiatiivi. Me oleme jätkuvalt ja jätkusuutlikult seda toetanud. Me oleme rääkinud seda, et kahe tooli seadus on vale. Ja kõige suurem probleem, mis me selle juures näeme, on see, et see tegelikult demotiveerib kohalikke inimesi üldse proovida poliitikas läbi lüüa, sellepärast et tihtipeale nad vaatavad olukorda, kus siis Riigikogu liige või Euroopa Parlamendi liige – neid ei ole palju, pigem Riigikogu liige – istub kahel toolil samaaegselt ja neil siis see võimalus pääseda kas linna- või vallavolikokku kahaneb. Iseenesest see kindlasti vähendab nende motivatsiooni.  

See ei ole üldse kasulik Eesti poliitikale, sest meil on vaja kindlasti rohkem tegijaid kohtade peal, noori tegijaid, inimesi, kes võiksid poliitikasse tulla, kes tahavad läbi lüüa, kes tahavad parandada elu oma elamiskandis. See on kõige suurem probleem, mida me näeme. 

Loomulikult siin on kõlanud palju argumente. Kindlasti see, et tihtipeale kannatab selle töö kvaliteet. Kui Riigikogu liige samal ajal on linna- või vallavolikogu liige, siis võib selle töö kvaliteet kahaneda. Kui siin oli juttu sellest, et aga Riigikogu liikmed on tihtipeale näiteks erasektoris aktiivsed, neil on mingi oma äri ja nii edasi, aga see on konkreetse Riigikogu liikme ja erasektori probleem nii-öelda. See ei ole siis ühiskonna mure, sellepärast et linnavolikogud, vallavolikogud ja Riigikogu on ikkagi need organid, mis esindavad rahvast, ja kui selle töö kvaliteet kahaneb, siis kindlasti on see probleem Eesti rahva jaoks. 

Räägiti siin sellest, et tegelikult võib ka huvide konflikt esineda, et kui siis inimene näiteks riigi tasandil hakkab kogu aeg mõtlema selle peale, kuidas see just seal kohalikul tasandil, seal, kus inimene kandideeris ja sai siis vallavolikokku või linnavolikokku, kuidas see seal mõjub ja kas siis oleks mõistlik selle pärast kuidagi teistmoodi hääletada näiteks siin Riigikogus, või siis vastupidi, hääletada kuidagi teistmoodi linna- või vallavolikogus.  

Nii et neid probleeme on küll ja küll, millele osundas ka selle seaduseelnõu algataja, ja meie kindlasti saame sellest aru. Nii et meie seda toetame, kutsume kõiki teha sama. Lõpetada tahaks ühe endise Keskerakonna poliitiku, nüüd see poliitik on siis Isamaa Erakonna liige, jutt käib siis Jüri Ratasest, kes omal ajal ütles niimoodi, et tema ei toeta seda ideed, kahe tooli nii-öelda printsiipi, sellepärast et tema arvates on Eestis ikkagi rohkem teravamaid pliiatseid, ütleme niimoodi, kui 101 Riigikogu liiget, rohkem helgemaid päid. Nii et ta vahetas küll vahepeal erakonda, aga ma loodan, et tema jäi truuks oma arvamustele ja printsiipidele. Nii et kutsun kõiki seda toetama. Aitäh! 

Aitäh! Isamaa fraktsiooni nimel Mart Maastik, palun!

Suur tänu, hea eesistuja! Head kolleegid ja inimesed, kes vaatavad seda huvitavat debatti siin! Kõigepealt ma tänan muidugi Andreit, sest talle omases sellises heas huumorisoustis on täna seda asja siin arutatud. Mis siin saab paremat olla, kui saalis ei ole alati igavad või siis vaenulikud omavahelised arutelud, vaid on ka midagi natuke humoorikamat.

Iseenesest see eelnõu ei ole ju mingi uus asi, meil on ju see seadus olnud, kahe tooli seadus või kahe tagumikukannika seadus või kuidas seda nimetatakse. Eks alati on nii häid kui ka halbu külgi mõlemal variandil. Andrei siin kasutas sellist väljendit, et kasulik tavalistele inimestele. Noh, mina pean ennast ka täiesti tavaliseks inimeseks, olenemata sellest, et ma olen olnud vist 16 aastat kohalikes omavalitsustes ja nüüd siis 2,5 aastat Riigikogus. 

Kui nüüd seda asja niimoodi vaagida, et kuidas on õige või vale, siis ma mõtlen, et siin niimoodi kostus, et see on noortele vajalik, et noortele antakse suurem võimalus. Ma Saaremaa näitel võin öelda, et kui me panime nimekirjasid kokku viimaseks volikogu valimiseks, siis ma ei räägi ainult noortest, isegi vanu on raske sinna nimekirjadesse saada, ehk üldse, kes tahaks tulla kohalikku poliitikasse. Järjest raskemaks läheb tegelikult nimekirjade kokkupanemine. Selles on muidugi võib-olla ka süüdi needsamad poliitikud, kes siin aastate jooksul on jätnud tõesti mulje, et mis ma sinna ikka tulen, niikuinii minust midagi ei sõltu. 

Aga noorte kaasamine on ka nii ja naa. Meil on siin Riigikogus ka päris noori, täitsa verinoori inimesi. Ja kui sa ikka tuled koolipingist ja sul üldse kogemusi ei ole, ei elukogemust ega ka juhtimiskogemust – ma siiski arvan, et see on mingil määral vajalik. Mulle meeldib tegelikult … Ma tean, et Ameerika Ühendriikides on lausa teatud osariikides selline nõue, et sa ei saagi kandideerida kas või kohalikku omavalitsusse enne, kui sa oled olnud kuskil kooli või mingisuguse sihtasutuse hoolekogu liige. Tegelikult võiks ka Riigikogu valimistel ju põhimõtteliselt olla selline eelaste väga vajalik, et sa oled olnud kõigepealt näiteks kooli hoolekogus, siis oled olnud kohalike omavalitsuste volikogus ja alles siis kandideerid Riigikogusse. Sul on mingi kogemustepagas, sa oled jõudnud aste-astmelt edasi. Jälle arutelukoht. 

Aga kui nüüd minna konkreetsemaks, siis ma mõtlen kas või oma kogemuse põhjal. Mul on jäänud siin olla poolteist aastat või vähem, peaaegu aasta ainult, Riigikogus. Ma olen valitud Saaremaa Vallavolikogusse ja nüüd, kui ma ei saaks sinna kandideerida, siis minu volitused siin Riigikogus lõpevad ja ma ei saa ka kohalike omavalitsuste asjades enam kaasa rääkida sellel ajal. Näiteks, kas ei võiks olla mõeldav variant, et sa kandideerida saad ja kui sa oled Riigikogu liige ja sa kandideerid, siis automaatselt, kui sa oled Riigikogu liige samal ajal, sa ei saa seal olla, sinu volitused peatatakse kuni Riigikogu volituste lõppemiseni ja siis on sul jälle õigus taastada oma õigus osaleda kohaliku omavalitsuse töös, näiteks volikogu töös? See on ju ka üks kompromissvariant, see annab võimaluse selleks, et kahe kannika seadus toimiks, aga tegelikult ka selle järjepidevuse, et see inimene, kes ikkagi endiselt soovib kaasa rääkida ka kohaliku elu poliitikas, tal on see võimalus ja ta saab oma kogemusi jagada.

Ma ütlen, et riigi ja omavalitsuste juhtimine – räägime küll noortest, aga – vajab ikkagi mingisugust kogemust ja teadmisi ka. Riigikokku tulles, oleme ausad – ma tulin, mis ma siis olin, 58 aastat vana vist ja pika kogemusega … 

Ma paluks lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

… kohalike omavalitsuste juhtimises. Aga ka siia sisse elamine võttis tegelikult vähemalt aasta, enne kui sa said üsna vabalt ennast tunda ja said aru, kuidas need asjad siin toimivad. Ma usun, et selline kogemuste omamine on ka väga oluline. 

Ma arvan, et ollakse õigel teel, diskussioon on õige, aga see, milline see õige lõplik lahendus on, peaks selguma läbirääkimiste käigus ja võib-olla mingite parandusettepanekutega. Nii et esimesest lugemisest võiks ikkagi teisele edasi minna ja vaadata, kas koorub midagi asjalikku. Aitäh!

Aitäh! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Riina Sikkut.

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Täna on tõesti selline vigade paranduse päev. Kõigepealt arutasime hasartmängumaksu seaduse vea parandust, siis kuulsime Henn Põlluaasa küsimust, mis tõesti läheb ajalukku, sest vaatamata sellele, et puldis oli Tanel Tein, ilmselt kolleeg arvas, et on alanud minister Terrase umbusaldus. Siis tuvastasime vea Keskerakonna programmis, kus ekslikult, ma saan aru, ei ole sees kahe tooli poliitika lõpetamist, aga ma loodan, et järgmises programmis on. Ja nüüd kolleeg Mart Maastik esines kõnega ja ütles, et kompromissettepanek oleks see, et Riigikogu liikme volitused kohalikel valimistel kandideerides ja kohaliku volikogu valituks osutudes kohalikus volikogus peatuvad. Kui ta järgmine kord Riigikokku valituks ei osutu, siis saab ta jätkata kohalikus volikogus. Aga see on täpselt see, mida Andrei Korobeinik oma eelnõuga on ette näinud. Ma saan aru, et kui see viga nüüd siin selgeks sai räägitud, siis on võimalik oodata Mart Maastiku ja ülejäänud Isamaa fraktsiooni liikmete toetust sellele eelnõule. 

Mina ise samuti toetan kahel toolil istumise poliitika lõpetamist ja leian, et mida rohkem inimesi osaleb poliitikas – ja kohalik volikogu on sageli poliitikasse sisenemise koht inimeste jaoks –, seda parem meile kõigile. On rohkem inimesi, kes saavad enda jaoks südamelähedastel teemadel poliitikas kaasa rääkida, me saame uusi inimesi poliitikasse ja on kuidagi demokraatlikus protsessis osalejaid arvukamalt kui seni. 

Teisalt, nii nagu kolleegid on juba välja toonud, tõepoolest, see volikogu liikme töö ja Riigikogu liikme töö ühildamine ei olegi võib-olla nii lihtne, kui see esmapilgul tundub. Kohalikud volikogud peavad oma istungeid nii teisipäeviti kui ka kolmapäeviti, kui meil on komisjoni tööaeg või siin suures saalis istungi aeg. Eriti kaugemast piirkonnast valitud saadikutel on kahe tooli täitmine, nii et mõlemal pool saab töö korralikult tehtud, tegelikult päris suurt pingutust nõudev. 

Nüüd, murekohtadena on ka siin saalis ju peamiselt välja toodud see, et tuleb hoida kontakti kohaliku piirkonnaga, et info liiguks Toompea ja kohaliku volikogu vahel. Ma pean tähtsaks, et tõesti selline koostöösuhe oleks olemas, aga samuti nendin, et ükskõik millises piirkonnas valitud saadikud, kes soovivad tagasi valitud saada, peavad paratamatult seda seost piirkonnaga hoidma. Seose hoidmiseks ei ole vaja tingimata volikogu liikme kohta, saab osaleda volikogu komisjonide töös, saab niisama kohtumisi teha või Riigikogu liikme infotunde. Neid formaate on palju rohkem kui volikogu töös osalemine. 

Teine küsimus oli, kas Riigikogu liikmed või europarlamendi liikmed võiksid kandideerida kohalikku volikokku. Ma arvan, et nii nagu eelnõu ütleb, kandideerida tohib. Pärast valimistulemuse selgumist võib inimene otsustada, et ta soovib jätkata kohalikus volikogus volikogu esimehena või siis Riigikogu mandaadi lõppemisel siirduda tööle kohalikku volikokku või võtta tähtsamat rolli seal volikogu liikmena. 

Kolmas aspekt, mis kriitilisena välja toodi, on see, kuidas ma saan seda eelnõu toetada, kui ma ise tegelikult kohaliku volikogu töös osalen ja ma ei ole oma volitusi peatanud või kohast loobunud. Kahtlemata on eeskuju näitamine tähtis. Tõesti, sotsiaaldemokraadid on juba üle kümne aasta valimistele läinud triibuliste nimekirjadega, vaatamata sellele, et seadus seda ei nõua. Me oleme leidnud, et eeskuju tuleb näidata, ja oleme korduvalt tõestanud, kuidas on võimalik Riigikogus saada 50% või 50% naiste ja meeste osakaaluks. Sotsiaaldemokraatidele triibuliste nimekirjadega on see õnnestunud. 

Samas ma nendin, et eeskuju andmine on tore, aga isegi kui Andrei Korobeinik maksis kuni juulikuuni käibemaksu 22% ja väga tahtis rohkem maksta, tahtis maksta 24%, siis heast tahtest ei piisa. Ta saab seda maksma hakata ikkagi alles siis, kui valitsus seda maksumäära tõstab, ja nüüd saame me kõik selle 24% tasuda. Samamoodi ma arvan, et kuna seadus lubab, siis need saadikud, kes oma piirkonnas toimetavad volikogu liikmena ja peavad sellise sideme hoidmist oluliseks, ei saa nõuda nende vabatahtlikku lahkumist. Tõepoolest, seadus praegu seda võimaldab ja sellise isikliku eeskuju, ma ei tea, hääletamiskriteeriumiks seadmist ma ei toeta. Vaatamata sellele, et Riigikogu liikmed kohalikus volikogus liikme või volikogu esimehe rolli täidavad, ma leian, et nad saavad toetada ka praegu arutluse all olevat eelnõu, kui peavad seda printsiibis õigeks. 

Palun kolm lisaminutit.

Kolm minutit lisaks.

Kõige olulisemana toon välja Andrei Korobeiniku öeldu, et see praegu arutlusel olev muudatus lõpetaks olukorra, mis võimaldab samadel inimestel olla pikalt võimul, takistab uue põlvkonna pealekasvu ja paljude kohalike inimeste poliitikasse sisenemise jaoks ikkagi töötab barjäärina. Nii et, kolleegid, palun toetage kõne all olevat seadusemuudatust ja piirdume sellega, et igaüks saab istuda ühel toolil, kandideerida võib ja eks siis ongi valikukoht, kust saadud mandaati hakata ellu viima. Aitäh!

Aitäh! Aga enne Mart Helme sõnavõttu, Andrei Korobeinik, protseduuriline küsimus istungi juhatajale.

Hästi oluline märkus on see, et Isamaa kritiseeris olukorda, mida ei eksisteeri, ehk nad arvasid, et on mõistlik peatada mandaat siis, kui inimene valib Riigikogu. Ja täpselt seda seadus ka välja pakub. Nii et ma loodan, et Isamaa ikkagi tuleb tagasi ja hääletab poolt. See on, põhimõtteliselt terve kolleegi kõne oli mingist teisest asjast, mida ma siin välja ei pakkunud. Nii et see on oluline aspekt.

Protseduuriliselt oskavad nad kolleegide arusaamisest väljendada ja rääkida, kuidas nad ütlevad selle sõnavõtu kohta. Aga see on läbirääkimiste üks osa, kus väljendatakse oma mõtteid. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Kolleegid! Kui nüüd minna ajalukku, siis ma mäletan, kui see teema siin päevakorda kerkis – see oli juba päris tükk aega tagasi –, siis meie fraktsioon, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon hääletas selle kahe tooli seaduse vastu. Kui ma õigesti mäletan, siis sotsiaaldemokraadid tookord hääletasid selle poolt. Aga kui nad nüüd ütlevad, et nad toetavad Keskerakonna algatatud eelnõu, siis on nad teinud mõningad korrektiivid oma suhtumises. 

Miks me olime vastu ja miks me praegu toetame seda eelnõu? Väga lihtsal põhjusel. Sisuliselt surus Reformierakond tookord selle eelnõu läbi väga selge teadmise ja kaalutlusega, et sel moel pikendatakse oma võimuvertikaali ka kohalikesse omavalitsustesse – just nendesamade Riigikogu liikmete näol, kes kandideerivad kohalikel valimistel ja loomulikult on eelisseisundis võrreldes kohalike inimestega, eriti alles poliitilist karjääri alustavate inimestega. Nad saavad tõenäoliselt rohkem hääli ja valitakse volikogudesse. Selle kaudu algab kahesuunaline liikumine: ühelt poolt parteilise distsipliini ja parteiliste juhtnööride viimine kohalikku omavalitsusse ja teiselt poolt kohaliku omavalitsuse võimaluste kantimine koalitsioonierakondade kasuks, koalitsioonierakondade toetajate kasuks. Ühesõnaga, see oli üks nendest otsustest, mis aitas sillutada teed korruptsiooni laienemisele Eesti Vabariigis. Kui keegi ütleb, et ei, mingit korruptsiooni meil ei ole, siis no kuulge, teate, magage edasi. See on kindlasti üks asi. 

Teine asi on see, et meil räägitakse niisugusest asjast nagu laiapindne riigikaitse. Ma ei hakka siin riigikaitsesse minema, aga täpselt samamoodi peaksime me suhtuma, et meil on laiapindne riigivalitsemine, riigijuhtimine, riigi poliitilises elus osalemine. On täiesti üheselt selge, et see kahe tooli seadus seda laiapindset riigijuhtimises ja poliitikas osalemist pärsib, võtab ära ebaausa konkurentsi teel kohalikelt inimestelt võimaluse ja kohalikud eelised selles töös ja elus osaleda ning surub need jällegi kitsasse sängi, mida juhitakse siitsamast fraktsioonide tagatubadest ja erakondade tagatubadest. Nii et see on ebanormaalne seadus. 

Nagu ma ka oma küsimuses ütlesin, meil on siin ka väga selge juriidiline dissonants. Europarlamendi saadikud peavad kõigele lisaks veel mitu tuhat kilomeetrit lendama selleks, et kuskile volikokku, ma ei tea, kord kuus või kord nädalas, olenevalt volikogust, koosolekuile ilmuda – no see on ju absurdne, sõbrad. See on ju täiesti absurdne! Samas on nad kohustatud loobuma Riigikogu mandaadist, kui nad valitakse europarlamenti, või valima Riigikogu mandaadi ja loobuma europarlamendi mandaadist. See on ilmselge juriidiline praak. Mis meil siin taga on? Taga on muidugi see, et jällegi saaks ära kasutada tuntud näod kas või häälemagnetite ja partidena, selleks et oma erakonnale parem tulemus teha. See on ebanormaalne, see ei ole normaalne laiapindne riigivalitsemine, see ei ole kõrgeima võimu kandja maksimaalne kaasamine riigi juhtimisse. Seetõttu see tuleb likvideerida ja ta likvideeritakse nagunii varem või hiljem. 

Ma tean, et komisjon on teinud ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata ja nad tulevad loomulikult ja jõhkralt hääletavad oma avalikkuses täielikult toetuse kaotanud jõuguga selle eelnõu tagasilükkamise poolt. Aga ma kutsun siiski üles toetama selle eelnõu menetlemise jätkamist ja menetlemise käigus sinna ka parandusettepanekute tegemist, nii et see saaks võimalikult hea ja võimalikult kompromislik kõiki poliitilisi reaalsusi arvestades. Aitäh! 

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 750 esimesel lugemisel tagasi lükata. Seda me peame hakkama hääletama ja alustame selle ettevalmistamist.

Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 750 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt hääletas 45 Riigikogu liiget, vastu 16, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust ja eelnõu 750 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Sellega on meil tänane teine päevakorrapunkt läbitud ja istung on lõppenud.