Tere päevast, head kolleegid! Avan Riigikogu täiskogu teisipäevase istungi. Kohaloleku kontroll, palun! 

Kohal on rohkem, aga kohalolijaks jõudis registreeruda 73 Riigikogu liiget, puudub 28.  

Nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Annan üle arupärimise taristuminister Kuldar Leisile. Nimelt, kolme Balti riigi ühisettevõte RB Rail AS, mis vastutab Rail Balticu projekti eest, on välja kuulutanud riigihanke, millega soovib kindlustada nii endised, praegused kui ka tulevased juhid ja ametnikud ning nende pereliikmed projekti elluviimisega seotud kahjunõuete vastu. Seejuures peaks kindlustus katma olukordi, otsuseid ja isegi rikkumisi tagasiulatuvalt, ehk alates 2014. aastast, ning katma kuni 20 miljonit eurot ühe nõude kohta. 

Hanke tingimusi lugedes jääb vägisi mulje, et Rail Balticu eest vastutav aktsiaselts valmistub olukorraks, kus raudteeprojekt ei saa tähtajaks valmis ja musta stsenaariumi [käikumineku] korral hakatakse mingeid nõudeid esitama ka projekti eest vastutavatele ametnikele. Nüüd soovitakse maksumaksja raha eest kindlustada end kõikvõimaliku vastutuse vastu ja kindlustada selle vastu isegi oma pereliikmeid. Kui vaadata neid hanke tingimusi, siis seal on näha selline asi, et kindlustus peaks katma vastutuse kolmandate isikute ees ning katma kahjud ja kulud, mis on seotud isegi toimepandud rikkumistega, nagu hooletus, kohustuste rikkumine, huvide konflikt, tegevusetus, volikirja kuritarvitamine, valeväited, valed soovitused ja raamatupidamislikud ebatäpsused. 

Sooviks taristuministrilt vastust, kas tema oli sellest hankest teadlik ning kas tema hinnangul on see kohane, et riigile kuuluv ettevõte maksumaksja raha eest sellist kindlustust ametnikele ostab. Tekib muidugi ka küsimus, kas sellise kindlustuse ostmine tähendab, et need riskid, millest me oleme pikalt rääkinud, on juba realiseerunud või realiseeruvad lähitulevikus. Aitäh!

Lauri Laats, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Täna soovin ma nelja erakonna nimel anda üle umbusaldusavalduse regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrasele. 

Regionaal- ja põllumajandusministri üks olulisemaid ülesandeid on seista Eesti tasakaalustatud arengu eest, kuid tema väljakäidud plaan hakata küsima lastelt ja pensionäridelt piletiraha maakondlikel liinidel sõitvates bussides tähendab järjekordselt täiendavat rahalist koormust, mis halvendab eelkõige haavatavate ühiskonnagruppide toimetulekut. See on vastuolus praeguse valitsuskoalitsiooni lubadusega, et ühistransport jääb kättesaadavaks ka neile, kelle sissetulek on kõige väiksem. 

Ma tuletan lihtsalt meelde, et automaksu kehtestamisel lubati selgesõnaliselt, et ühistranspordi[võrku] laiendatakse ning maakondlik transport ei muutu pensionäridele, õpilastele ja erivajadustega inimestele tasuliseks. Tegelikkus kujunes vastupidiseks: mahtu on vähendatud, inimesed maksavad rohkem ning nüüd soovitakse hakata koormama ka noori ja eakaid. Lisaks esineb suuri puudujääke kogu ühistranspordi korralduses. Ühistranspordiliikide koostoime on puudulik, rollijaotus ebaselge ja osapoolte koostööd napib. 

Riigikontrolör on juhtinud tähelepanu ka sellele, et on väga suured probleemid toiduvaruga. Ehk kriisi ajal meie inimestel toiduvarusid, mis on ette nähtud, lihtsalt ei ole. 

Kogu seda umbusaldus[avalduse teksti] kokku võttes saab öelda, et me oleme pikalt jälginud, kuidas regionaalminister või põllumajandusminister ei saa oma rolliga hakkama. Need viimased sammud aga viisid selleni, et neli erakonda – sotsiaaldemokraadid, Eesti Keskerakond, Isamaa ja EKRE – on jõudnud niikaugele, et esitavadki täna umbusaldusavalduse. Aitäh!

Head kolleegid, olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu ühe arupärimise ja ühe umbusalduse avaldamise nõude.

Saame minna tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Riigikogu liikme Tanel Teini algatatud hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 793 esimene lugemine. Ettekandeks on juba Riigikogu kõnetooli jõudmas hea kolleeg, Riigikogu liige Tanel Tein. Palun!

Aitäh, hea Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Eelnõuga kõrvaldatakse hasartmängumaksu seadusest tehniline viga ning taastatakse õigusselgus, et õnne- ja osavusmängude kaughasartmängudena maksustamine toimuks ühetaoliselt. Muudatus eemaldab ebaselge sõnastuse, mis võib anda alust ekslikeks tõlgendusteks ja vaidlusteks. Paranduse kiire jõustumine taastab olukorra, millega turuosalised ja maksuhaldur on arvestanud, ehk [kehtestatakse] ühtne maksumäär mõlemale mänguliigile. Eelnõu jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval, et tagada võimalikult kiire õigusselguse taastumine. Sellega on mul kõik. 

Aitäh teile! Teile on terve rida küsimusi. Alustab Aivar Kokk. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma küsin kaks küsimust korraga ära, siis on lihtsam vastata. Me nüüd muudame [seda eelmist] eelnõu. Eelnõu juures peab alati olema [kirjas], kes selle koostas. Eelmise eelnõu juures, mida me nüüd muuta soovime, oli kirjutatud umbes nii, et selle koostasid needsamad 16 algatajat, aga tänase eelnõu juures koostajat [kirjas] ei ole, vaid on ainult see, kes eelnõu algatab. Ikkagi väga selgelt, nimeliselt, peaks olema kirjas, kes on koostanud.  

Aga ma küsin sult ka teise küsimuse. Me eile komisjonis arutasime seda, et kuskilt oleks vaja see neli koma millegagi miljonit kätte saada, mis kahe kuu eest maksmata jääb. Ma teen ettepaneku, et kuna kuus kuud peab enne [teada] olema, kui uusi makse tehakse, siis võiks 2027. aastal olla 5% asemel 5,1% ja me saaksime kätte selle neli miljonit kopikatega. Kas sa toetad seda ettepanekut komisjonis?

Ei toeta.

Martin Helme, palun!

Aitäh! Eile rahanduskomisjonis üritasime selgust saada, kust see nii-öelda aps või viga on sisse tulnud. Rahandusministeeriumi inimesed rääkisid meile ikkagi, et enne kui eelnõu valmis saadi ja Riigikogus üle anti, käis selle sõnastuse loksutamine ka koos ametnikega ja ametnikud ütlesid kohe, et viga on sees selles lauses või sõnastuses. See viga oli teile kui algatajatele teada, aga te ikkagi [andsite] sellise sõnastusega eelnõu menetlusse. Kuigi rahanduskomisjoni esimees eitab kategooriliselt, et Rahandusministeeriumi ametnikud või komisjoni ametnikud oleksid sellest veast menetluse käigus kordagi rääkinud, meie keegi seda ju ei usu. 

Ma nüüd ütlen, et riigieelarvele tehakse 27-miljoniline käkk, tehakse teadlikult, see on meile selge. Mina küll tahaksin teada – vast me jõuame siin kunagi ka kriminaalasjani seaduseelnõude müümise küsimuses –, kui palju sellest 27 miljonist algatajatele tagasi põrkab?

Aitäh! Algatajatele ei laeku midagi. 

Aga ma täpsustan korra seda protsessi. Väga kahetsusväärne, et selline viga tekkis, see on kõigile selge. Mida kiiremini me selle Riigikogus ära parandame, seda kiiremini õigusselgus ja kõik muud asjad paika saavad. 

See viga lipsas sisse siis, kui eelnõu algatajad tegid suvisel perioodil eelnõu algteksti ära ja saatsid selle Rahandusministeeriumisse. Koos Rahandusministeeriumiga me märkasime seda viga hasartmängumaksu seaduses ja palusime selle välja võtta. See sellest kohast ka välja võeti. Aga mingil imelikul põhjusel liikus see hasartmängumaksu seaduse muutmise seadusesse ja kahjuks keegi seda ei märganud. See on tõde. Kas see tekkis sinna inimliku eksituse tõttu? Ma loodan. Mure oli ka selles, et kui me selle [eelnõu] esimesele lugemisele saatsime, siis ka sinna jäi see viga sisse, ja edaspidi, kui tulid muudatusettepanekud – me muutsime nelja seadust, eks ole – teiste seaduste ehk kolme seaduse kohta, siis me tegelesime sisuliselt kogu aeg esimese, teise ja kolmanda seadusega, mitte hasartmängumaksu muutmise seadusega, kus see viga sees oli. Väga kahetsusväärselt, veel kord, mitte keegi ei märganud seda. 

Ma kutsun Riigikogu üles, et me üheskoos selle vea kiiresti parandaksime ja teeksime koostööd, et kultuur ja sport saaksid soovitud eelarved ja finantseeringud tulevikuks.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Te vedasite Mart Võrklaevaga kihla, et juhul kui see kaughasartmängumaksu langetus, mis toimus, viib raha kultuurist ja spordist minema, siis te olete valmis poliitikaga lõpparve tegema. Selle eelnõu tulemusel, mis sai too hetk vastu võetud, läheb kultuurist ja spordist ära 27 miljonit eurot. Kas te siis võtate vastutuse?

Aitäh, hea küsija! Esiteks, tänaseks ei ole riigieelarvest veel ühtegi senti kaduma läinud. Ma ei tea, millel põhineb ootus, et kuigi me saame vea kuu-kahega parandatud, peaks riigieelarvest [kaduma jääma] 27 miljonit. Tuletan meelde, et ükski prognoos ei võrdu tuluga. See oli kõigest prognoos. Aasta lõpus saame me tegelikult näha, kas kultuurist ja spordist või riigieelarvest üldse midagi kaduma läks.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Teist on saamas või juba saanud poliitik …

Aitäh!

… kes oma sõnade eest ei vastuta. Mart ei olnud vist ainuke, kellega te kihla vedasite. Mina olin ka [üks nendest], me rääkisime [sellest] samamoodi. Ma juhtisin tähelepanu, et juhul, kui see seaduseelnõu tõesti rakendub, siis jääb riigil saamata päris suur hulk raha, sest te lihtsalt ju langetate maksu. Selle apsaka tõttu kaotab riik tõenäoliselt veelgi rohkem raha, kui esialgu oli planeeritud.  

Sellest lähtuvalt ma ikkagi ka küsin. Te andsite ka sellise lubaduse – tõenäoliselt ei ole me siin Mardiga kahekesi, meid on rohkem –, et kui peaks juhtuma selline asi, et riigieelarvesse laekub seoses selle seadusemuudatusega vähem raha, siis te olete valmis poliitikast lahkuma. Nii et kordan üle selle mõtte, mille ka Anastassia esitas, et kas te olete juba selle peale mõelnud ja millal on oodata tulemusi.

Aitäh! Kõigepealt likvideerin ebatäpsuse, et teiega me kihla vedanud kindlasti ei ole. Ei maksa Riigikogu saalis valeinformatsiooni välja paisata. Sellega ma lõpetaks vastuse sellele küsimusele.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Lihtsalt sissejuhatuseks, et mina sain sellest kihlveost nii aru – aga [ma kuulsin sellest] muidugi meedia vahendusel –, et küsimus ei olnud mitte selles, kas kõik jääb puudu, vaid selles, et kui laekumised vähenevad. Kui nüüd kuu või paar maksu ei laeku – see sõltub sellest, millal see seaduse jõustumine tuleb –, siis juba ongi vähenenud, võib üsna kindel olla. See selleks. 

Aga ma olen rääkinud inimestega spordiringkondadest ja nad on päris ärevil, et mis siis nüüd saab. Raha ongi puudu. Ma mäletan, et kui selle seaduse menetlus siin oli, siis Annely Akkermann näiteks tunnistas, et jah, prognoosi ei olegi tehtud, sest ega nad ei tea, mis tuleb. Me veel pidasime sellel teemal temaga debatti. See ongi see reformierakondlik riigirahanduse juhtimine. Annely ütles, et ta ei tea, kas [raha] tuleb vähem või rohkem. 

Aga kui nüüd sinna tekib see auk, üle 2 miljoni kuus, kas siis rakendub see lubadus, et võetakse valitsuse reservist ning spordi- ja kultuurirahvas ikkagi rahata ei jää? Ülejäänud inimestele võib muidugi öelda, et see maks ikkagi laiali jagatakse ja hasartmänguettevõtted võidavad.

Aitäh!

Kuidas see spordi rahastus tagatakse?

Veel kord: täna ei ole riigieelarvest ühtegi senti veel puudu jäänud. On märkimisväärne, et kõik osapooled, ma arvan, et ka siin saalis, said ühemõtteliselt aru, et maks peaks kehtima mõlema mänguliigi, nii osavusmängu kui ka õnnemängu kohta. Nii sai ka sektor aru. Märkimisväärne on, et hasartmängusektor ja seal tegutsevad ettevõtted on andnud teada, et nad on valmis maksu siiski tasuma. Selleks on erinevaid mooduseid, kas annetused kulkale või otse riigieelarvesse koos tulumaksu maksmisega. Me saame arvatavasti märtsi lõpuks teada, kui suur oli see kahju, mis selle tehnilise vea tõttu kahetsusväärselt tekkis. Julgen arvata, et aasta lõpuks ei ole jäänud ei riigieelarvest ega kultuurist ja spordist midagi puudu.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! No ma mäletan ja ilmselt mäletate ka teie, kuidas ma eelnõu teisel või kolmandal lugemisel – vist kolmandal lugemisel – vahetult enne lõpphääletust küsisin teie käest, et kui peaks juhtuma sedasi, et eelarvesse laekub selle projekti tõttu maksutulu mitte rohkem, nagu te prognoosisite, vaid vähem, siis kuidas teie ja teised eelnõu algatajad ja eestvedajad selle eest konkreetselt vastutate. Ega vastust sellele küsimusele toona ei tulnud, mistõttu ma pean mõistlikuks seda küsimust korrata.

Teil on õigus, et me veel ei tea, kui palju maksu aasta lõpuks laekub. Aga oletame, et aasta lõpus ikkagi selgub, et ei laeku mitte oluliselt rohkem sellest 22 miljonist, mis laekus eelmisel aastal, vaid laekub oluliselt vähem. Oletame, et laekub 20 miljonit, 19 miljonit või 18 miljonit, võib-olla 15 miljonit – see sõltub sellest, mitme kuu eest õnnestub üldse seda maksu koguda. Kes ja kuidas peaks teie hinnangul selle eest reaalselt vastutama, et riigile on sündinud miljonitesse ulatuv rahaline kahju?

Aitäh! Hea küsimus. Veel kord: kahju ei ole veel tekkinud. Väike faktitäpsustus ka: eelmine aasta ei laekunud mitte 22 miljonit eurot kaughasartmängumaksu, vaid 23,8 miljonit. Ehk Rahandusministeeriumi prognoos oli 22 miljonit ja tuli 1,8 miljonit rohkem, nii et me võime ka sellel aastal eeldada, et see prognoos ei pruugi pidada. See on lihtsalt prognoos. Laseme ikkagi aastal [lõpuni] kulgeda. 

Veel kord: sektori valmidus olukorras, kus riik neilt maksu ei [nõua], vabatahtlikult seda tasuda, näitab riigi usaldusväärsust nende ettevõtjate [silmis] ja ka vastupidi. See, millises osas seda maksu ei laeku, selgub alles järgmise aasta jaanuaris. Need vastused tulevad siis.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Ma ei taha üldse hakata siin parastama, et näete, mis juhtus, sest ma arvan, et seda arutelu on juba piisavalt palju olnud. Aga ma küsin ikkagi natuke ka nende õppetundide kohta. 

Ma arvan, et see eelnõu, millega langetati hasartmängumaksu, oli printsiibis vale, riske ei olnud piisavalt maandatud ega hinnatud. Aga ma arvan, et vale oli ka see asjaajamise viis. Tavapäraste kooskõlastusringide, tavapärase läbimõeldud ja läbikalkuleeritud mõjuanalüüsidega eelnõu asemel tehti seda ikkagi mõne saadiku isikliku veendumuse või ka teatud huvigruppide hinnangute põhjal. 

Ma küsin nüüd teilt, kas te olete tagantjärele mõelnud, et võib-olla oleks siiski pidanud ka selle eelnõu puhul läbima tavapärase asjaajamisringi, kooskõlastusringi, ja hindama neid mõjusid põhjalikumalt. Võib-olla me täna ei oleks sel juhul siin ega peaks seda vigade parandust arutama.

Aitäh, hea küsija! Ma olen üpris noor Riigikogu liige, selles mõttes, kui kaua ma siin olen olnud. Ma mõtlen sellele [menetlus]protsessile tagasi. Kui te võtate fookusesse, mida see eelnev eelnõu või eelmine seadus, kus see viga sees on, tegelikult teha tahab ja mida ta teeb, siis näete, et ta loob kultuuri ja spordi [jaoks] kaks uut fondi, selle põhifookuses on sporti ja kultuuri raha juurdetoomine. 

See seadus või selle ettevalmistus ei alanud suvel. Eraraha kaasamise arutelud toimusid või õigemini sellised mõtted olid olemas juba enne valimisi. Eraraha kaasamiseks koostas arenguseire eraldi raporti, see on uurimus selle kohta, miks seda teha. Samamoodi oli seal raportis [räägitud] ka hasartmängust. Riigikogus toimus spordi [teemal] olulise tähtsusega riikliku küsimuse [arutelu], kus ka seda puudutati. See ei tekkinud kuskil üleöö kellegi peas, see on sihipäraselt tehtud. Hasartmängumaksu muudatus, [sel teemal on suheldud ka] valdkonnaga, on üks vahend, kuidas sinna eelarvesse tulevikus raha tuua. Ma ei jääks kinni nendesse kahte kuusse, vaid vaataksin pikemalt, mida see hasartmängumaksu alandamine võiks kaasa tuua. Seda me keegi täpselt ei tea, on ainult prognoosid. Seda [eelnõu] ei [tehtud] kuidagi kiirustades, nagu on see kuvand loodud, vaid seda on tegelikult kaks ja pool aastat ette valmistatud.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Seadus, mis idee järgi peaks riigile lisaraha tooma, hakkas vastuvõtmise järel riigile finantskahju tekitama. Needsamad firmad, mis kasiinodega tegelevad, ütlesid esialgu, et nemad on valmis maksu ikkagi maksma, vaatamata sellele tehnilisele apsakale. Koalitsioonipoliitikud hõiskasid rõõmust, et vaadake, ei tule mitte mingit kahju ja kõik on hästi, lihtsalt parandame vea ära ja riik ei kaota mitte midagi. Nüüdseks on teada, et nii hästi see ei lähe, sest see ei ole lihtsalt, kuidas ma ütlen, juriidiliselt võimalik, et nad maksavad maksu siis, kui nad seda seaduse järgi maksma ei pea. Kuidas te näete väljapääsu sellest olukorrast?

Aitäh! Ju ma pean nõustuma sellega, et kui see maks oleks jõustunud, ei oleks pruukinud maksu või selle laekumise kaudu [kõike] saavutada. Seda sellel põhjusel, et kõik hasartmänguettevõtted ei ole Eesti päritolu. Ehk kui me ei saa seda maksu praegu koguda, siis ettevõtted saavad siiski samas ulatuses, [kui palju] nad oleksid pidanud maksuna maksma, teha näiteks annetusi kultuurkapitalile või riigieelarvele, näiteks 78% oleks annetus ja 22% tulumaks. Nende ettevõtete suhtes, kes on Eestisse registreeritud, on meie lootus suur. Mure tekib seetõttu, et välismaa ettevõtted saavad küll annetada, aga tulumaksu puhul kehtib nende suhtes nende päritoluriigi [seadus]. Sealt tekib see võimalik kahju, otse öeldes, aga me ei tea täna, mis summades ettevõtted üldse annetama hakkavad. Nii et ootame selle aja ära ja proovime siis järgneva kümne kuuga selle vahe tasa teha.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Mul oli küll kurb kuulda, kui sa vastasid, et sa ei ole nõus sellega, et netikasiinode omanikud maksaksid selle kahe kuu jooksul saamata jäänud 4,5 miljonit eurot kinni, kui me järgmisel aastal tõstaks seda [maksu] umbes 0,1%. [Nende summade vahel] on enam-vähem võrdusmärk.   

Eestit on siiamaani tunnustatud kui hea maksusüsteemiga riiki, aga nüüd ma sain sinu vastusest aru, et ei loe mitte maksusüsteem, vaid loevad annetused. Ma saan aru, et järgmistesse maksueelnõudesse, mis tulevad, me kirjutame ka, et see on vabatahtlik, kas soovid automaksu maksta või soovid annetada, et on mõlemad [võimalused].  

Aga mul on hoopis teine küsimus. 16 Riigikogu liiget allkirjastasid eelnõu, milles sa praegu muudatust teed. Kas 15 algatajat soovivad jätkuvalt, et sel aastal netikasiinod ei maksaks mitte ühtegi protsenti maksu, sest need 15 ei ole siia alla kirjutanud? Kes on tegelikult selle eelnõu koostaja? Kas oled see sina või on keegi teine?

Aitäh!

Eelnõu juures seda [kirjas] ei ole. Seda peaks Riigikogu juhatus kontrollima.

Aitäh!

Tekst on valminud koostöös rahanduskomisjoni juristidega, nende abiga. Miks ei ole siin teiste [nimesid]? Nagu ma mainisin, see tehniline viga tuleks võimalikult kiiresti ära parandada. Kas seal on üks või 16 [allkirja], ei oma ju tegelikult tähtsust. (Täpsustav küsimus saalist.) Siin ootan ka opositsioonilt head koostööd. Samamoodi võiks küsida, kas opositsioon toetab seda seaduseelnõu. Kui te ei toeta, siis väljenduks teie soov selles, et kehtestada hasartmängumaksumaksetele terveks aastaks nullmäär.

Anti Poolamets, palun!

Te ühes oma vastuses ütlesite üllatava asja. Nimelt: te loodate, et see toimus Rahandusministeeriumi inimliku eksituse tõttu. Need olid siis teie [sõnad]. See üllatab mind sellepärast, et te ei ole isegi veendunud, et see oli üksnes inimlik eksitus, seal taga võis olla ka midagi muud. Kas ei peaks läbi valgustama seda Rahandusministeeriumis toimunud protsessi, kui teie väitel tuli teile üllatusena see kõik, mis sinna [eelnõusse] sattus? Äkki tuleks vaadata üle nende ametnike huvid, taust ja muud asjaolud? Muidugi, minu meelest, kui need inimlikud eksitused lähevad kalliks maksma, siis tuleks vähemalt mõni ametnik ikkagi vallandada. 

Ma siiralt loodan, et tegemist oli ikkagi inimliku eksitusega. Isegi kui see eksitus oli [juhtunud], siis peale esimest lugemist oleks meie kõigi kohus olnud see viga üles leida. Kahetsusväärselt me ei leidnud seda, keegi ei leidnud. Veel kord: see kiirustamise jutt ei ole vabandus, see viga oleks tulnud kindlasti varem üles leida ja ära parandada. Väga kahetsusväärne, et seda ei juhtunud.

Lauri Laats, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kuidagi hästi kummaline on see, kuidas püüavad nii valitsuse liikmed kui püüate ka teie näidata näpuga opositsiooni peale, et opositsioon oleks võinud selle vea üles leida. Siis te süüdistate ka ametnikke, kes lasid vea sisse, aga endal te süüd ei näe. Tegelikult, milles see süü seisneb? See seisneb selles, et te tõite selle eelnõu siia kiirustades. Niipalju, kui me oleme infot saanud nendelt ametnikelt, keda te süüdistate, siis ka ametnikud olid hämmingus, et miks nii kiiresti seda menetleda tahetakse.  

Sellest lähtuvalt ma ikkagi küsin, miks selle asjaga nii kiire oli, et see viga ka sisse tuli. Küsimuse teine pool: kas te ei arva, et kui see viga sisse tuli, siis oleks mõistlik tõsta maksumäära, selleks et teha tasa nende kuude jooksul, kui seda maksu ei laeku, [puudujääv osa]? Summa summarum Eesti sport ja kultuur siis ei kaotaks. 

Aitäh! 

Või te jätkate ikkagi seda, mida te juba alguses ette nägite? 

Aitäh! Osaliselt ma vist enne juba vastasin sellele küsimusele. Kindlasti näen ma ka endal süüd, absoluutselt. Selles ei ole ju küsimus. Aga kui hakata mängima erinevate maksunumbritega siia-sinna, siis see samamoodi ei taga meile seda [tulemust]. Praegu tuleb viga kiiresti parandada ning teha koostööd hasartmänguettevõtete ja kultuurkapitaliga, et võimalikud annetused kataksid ära saamata jäänud tulu.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma ikkagi tuletan meelde, et see muudatus tehti 16 algataja poolt. See viga, mis nüüd siin sees on, ma arvan, on teadlik viga, selleks et hasartmängukorraldajad ei peaks seda raha maksma. Te ütlesite, et nad on valmis annetama. Eks me siis hakkame vaatama, kellele annetatakse ja kui palju annetatakse. Ega see raha kuskile kaduma ei lähe, kuskile see annetus lõpuks jõuab, on ta siis kes iganes, kas üks 16-st eelnõu algatajast. 

Aga minu täpsustus on selle kohta, miks opositsioon seda ei märganud. Opositsioon ütles kohe, et see ei ole õige eelnõu. Me olime sellele algusest peale vastu, nii et siin meie peale [näpuga] näidata on natuke küüniline. Opositsioon ütles kohe, et see eelnõu ei taga seda eesmärki, mida soovitakse saavutada. Nüüd ikkagi: miks ei olda nõus protsenti suurendama kas või 2026. aastaks, et see kaotatud raha lõpuks tagasi saada?

Aitäh! Hea küsimus! Ju see võtaks kauem aega ja segadust oleks rohkem. Praegu on otsustatud minna edasi nii, nagu eelnõu ütleb. Veel kord: see, et opositsioon ütleb, et see on hea või halb eelnõu, ei ole praegu asja tuum, te võite oma eelnõuga tulla ja midagi muuta, aga praegu on otsustatud sellise variandi kasuks.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh! Hea Tanel Tein! Mina pean seda niinimetatud tehnilist näpukat kelmuseks. Esiteks tehti näpukas üksnes 2026. aastal kehtivasse maksumäära muudatusse, mis on ajastuse mõttes äärmiselt täpne sihtimine. Ei olnud võimalik nii kiiresti seda viga parandada, nagu me nüüd näemegi. Just see lühike aeg võimaldab luua lühiajalise, kuid rahaliselt väga suure mõjuga maksuerandi. Kelmusele viitab ka see, et seaduse redaktsioonis 2027. aasta ja järgnevate aastate puhul seda kurikuulsat sõna "osavusmängu" enam ei esine. Teiseks oleks tulnud sellel seadusereal muuta vaid protsendinumbrit, mitte lisada uusi mõisteid. Palun seletada, mis välistab, et antud juhul ei ole tegu kelmusega, kuigi võit on hinnanguliselt 4 miljonit eurot.

Võin oma teadmiste põhjal öelda, et tegemist ei ole kelmusega, ja usun siiralt, et tegemist on inimliku eksitusega. (Täpsustus saalist.) Kui on organeid, kes saaksid täpselt välja uurida, kust see [eksimus] tuli, siis ma tahaks ka seda väga teada. Aga enamasti me teame, kust see tuli, mis etapis see tuli. Rahandusministeerium on seda eksimust tunnistanud. Ma eelnevalt seletasin, et enne kui see [eelnõu] Riigikogule üle anti, me võtsime hasartmängumaksu seadusest osavusmängu sõna välja, aga mingil põhjusel tekkis see hasartmängumaksu seaduse muutmise seadusesse. Väga kahetsusväärne, et see sinna [uuesti tekkis]. Aga kogu seletuskiri [selgitab seda] ja kellelgi ei tekkinud ju kahtlust, mida selle hasartmängumaksu seadusega soovitakse tegelikult teha: maksu alandada ka 2026. aastal. Viga ei ole 2027., 2028. ja 2029. aasta puhul, sest need on hasartmängumaksu seaduse all. Ma siiski loodan, et tegemist oli inimliku eksitusega ja vandenõuteooriat siin ei kinnita. 

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Kogu see arutlus selle üle, kui pikk see protsess on, muidugi ei vastanud küsimusele selle kohta, kas eelnõu oleks võinud läbida tavapärase seaduseelnõudele ette nähtud, hea õigusloome tavale vastava protseduuri ja protsessi, mis oleks suure tõenäosusega aidanud leida nii neid vigu kui ka paremini hinnata neid mõjusid.

Üks osa kriitikast, mida minu hinnangul olete teie ja on üldse ka eelnõu algatajad täielikult eitanud, on kogu hasartmängurluse kui sellise propageerimine, mis paratamatult selle eelnõuga kaasneb. Juba see fakt, et valitsus arutab, kuidas saada hasartmängudest lisatulu, selle temaatika tõstatamine ja väga positiivsena näitamine, kuidas see toob lisaraha kultuuri, annab väga vale signaali nii paljudele sõltlastele kui ka potentsiaalsetele uutele sõltlastele. Need mõjud, mis sellel muudatusel on ka inimeste tervisekäitumisele, võivad olla palju laiaulatuslikumad, ja mitte ainult Eestis, vaid ka mujal, aga meie mure on eeskätt eestlaste ja Eesti inimeste pärast. Mu küsimus on selles, kas te olete mingilgi määral hinnanud neid mõjusid, mis sellisel muudatusel võivad olla Eesti inimeste, sõltlaste käitumisele.

Aitäh, hea küsija! Selle seadusemuudatuse eesmärk oli tuua siia rahvusvahelist raamatupidamist ehk rahvusvahelist maksutulu. 

Teie küsimuse esimesele poolele [vastan, et võib-olla te mäletate,] et kui aastal 2023 [otsustati] maksutõus, siis selle 2024. aastal kehtima hakanud seaduse eelnõu [menetleti] minu meelest alla kolme kuu. Kui nüüd võrrelda, et meie alustasime seda protsessi, kuidas kultuuri ja sporti raha tuua ning millised fondid luua, põhimõtteliselt kaks aastat tagasi, siis minu meelest oli võetud selleks piisavalt pikk aeg ja sellega tegeldud. Jah, oleks võinud suvel teha rohkem tööd ka koostöös Rahandusministeeriumiga. Ma arvan, et siis me oleksime palju selgema [eelnõuga] esimesele lugemisele jõudnud. Ju oli suvi liiga kuum ja muud tegevused olid tähtsamad. 

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Hea kolleeg! Ma küsin küsimuse sellel teemal, mida kolleegid on juba puudutanud. Te olete vast nõus, et 10 kuuga laekub maksu vähem kui 12 kuuga, teadmata küll täpseid absoluutnumbreid ja prognoosi paikapidavust. Ma ei saa aru, miks te ei ole nõus sellise läbipaistva, ausa ja ühetaolise lahendusega, et me kehtestame selleks aastaks suurema protsendi, et koguda hasartmängumaksu nii, nagu me vastuvõetud eelarves prognoosisime. Te eelistate siin rääkida müstilisest annetamisest, mis seab ettevõtjad erinevasse ja ebavõrdsesse seisu nii kodumaal kui ka väljaspool: osa maksab, osa mitte. See ei ole absoluutselt korrektne. Miks te eelistate seda ebamäärast, ebaõiglast ja ebavõrdset lahendust sellele selgele lahendusele, et kehtestada kõrgem protsent ja likvideerida see negatiivne mõju?

Aitäh! Te oma kogemuse pealt kindlasti teate, et maksutõusu puhul kehtib kuuekuuline etteteatamise aeg. Kui te nüüd arvutate, võtate kaheteistkümnest kuus ära, siis [näete, et] maksu saab selle kõrgema protsendiga koguda ainult kuus kuud. Võite teha väikese arvutuse ja mulle tundub, et te jõuate ka samasse kohta, et kümne kuu pealt on võimalik rohkem maksu koguda kui kuue kuu pealt.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Tegelikult, ettekandja, on teil olemas ainult kaks stsenaariumi, mispärast see asi toimus. Esimene on see, et kellegi käsi, nagu te väidate, kirjutas sinna vale asja või võttis sealt midagi ära, et see on ametniku süü. Riigivastutuse seadus, millest te pole niikuinii midagi kuulnud, sätestab, et kui ametnik on midagi valesti teinud, peab ta tekitatud kahju hüvitama. Seda esiteks. Ja kui see asi on olnud taotluslik, siis järgneb sellele juba kriminaalmenetlus. Teine variant, mis võib-olla teile rohkem sobib, on see, et te tahtsitegi seda selliselt läbi suruda ja andsite ametnikele käsu, et pärast teist lugemist – kolmandal vaevalt enam keegi viitsib [eelnõu] lugeda – tehakse see muudatus, mis seal praegu on. Kumba varianti te eelistate?

Aitäh! Ei kumbagi.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Te eelnevalt ütlesite, et teie ei usu, et siin oleks tegemist kelmusega karistusseadustiku § 209 tähenduses, vaid pigem on tegemist ametnike veaga. Te osutasite väga selgelt Rahandusministeeriumile ja ütlesite, et seal see viga ametnike tegevuse tulemusena kusagilt sisse lipsas. 

Kas te nõustute minuga, et see ei peaks tähendama, et mitte keegi millegi eest ei vastuta? Avaliku teenistuse seadus ütleb §‑s 80, et kui ametnik on teenistuskohustuse süülise rikkumisega tekitanud ametiasutusele varalist kahju, on ta kohustatud selle kahju hüvitama käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 nimetatud ulatuses. Lisaks on öeldud, et kui kahju on tekitanud mitu ametnikku ühiselt, vastutab iga ametnik oma süüle vastavas ulatuses, ja kui ametnik on teenistuskohustust tahtlikult rikkunud, vastutab ta tekkinud kahju eest täies ulatuses. Kas te olete sama meelt nagu meie, et kui ei käivitata kriminaalmenetlust, siis tuleks vähemalt [algatada] distsiplinaarmenetlus, ja uurida selle käigus, kes olid need ametnikud, nimeliselt, kes selle vea tegid ja kuidas nad reaalselt selle kahju eest rahaliselt vastutavad? 

Aitäh! Kindlasti ei pea ma ühe ametniku inimlikku eksimust ainukeseks veaks. Meil kõigil, kaasa arvatud minul, lasub vastutus vea märkamise eest. Poliitiku vastutus, ma arvan, on see, et esmajärjekorras see viga üheskoos kiiresti ära parandada. Seda me tegemas olemegi. 

Anti Poolamets, palun!

Ma muretsen selle pärast, et päris tihti on veebikasiinode puhul viidatud rahapesuvõimalustele. Seda on rääkinud mitmed Eesti ajakirjanikud, asjatundjad ja õiguskaitsjad. Ainult üks näide. Eesti Ekspress kirjutas märtsis 2025, millised salapärased omanikud on Eesti veebikasiinode litsentsidel ning kuidas nende [litsentsidega] kaubeldakse ja neid parseldatakse. Näiteks on 25 popimast kasiinost nelja puhul Eesti äriregistri andmetel tegelik kasusaaja Valgevene kodanik Aleksandr Bocharnikov. Lisaks märgitakse siin Küprose firma Befree Ltd kohta, et see kuulub Gruusia kodanikule Nana Gugešašvilile ja sealt omakorda viivad otsad Valgevene ja Vene ärimeesteni ning otsapidi Vene luurajani. Kas ei ole mitte suur oht, et toimub üks suur rahapesu, mille otsad viivad Venemaani välja, nii et üldse tuleks need litsentsid ära võtta?

Aitäh! Rahapesu on kindlasti ülioluline [probleem]. Eelnev seadusemuudatus, kus see viga sees oli, rahapesu tõkestamise reeglitega tugevalt tegeleb. Ma ei ole kindel, et need väljavõtted, mis te ette lugesite, olid Eesti Ekspressist. Minu meelest olid need sisuturunduslikust väljaandest Äripäev ja neid ma ei oska kommenteerida.

Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Igal seadusel peab olema eelarvemõju analüüs ja nii on see ka selle eelnõu seletuskirjas, kuuendas punktis nimelt: eelarvemõju on eelduslikult neutraalne võrreldes olukorraga, mis oli kavandatud käesoleva aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooniga. 

Esiteks, kui tehakse eelnõu, siis selle mõju ei tule võrrelda mingisuguse eeldusliku sooviga, vaid reaalse olukorraga. Antud juhul sa tahad ikkagi maksutulu kätte saada ehk mõju peab olema positiivne. Teiseks, see sõnastus on vale ka sellisel kujul, sest nagu me arutelu jooksul ja komisjonis teada saime, kogu maksutulu me kätte ei saa. Mul on küsimus: mis oli reaalne eelarvemõju sinu esialgses plaanis ja mis on reaalne eelarvemõju sellel eelnõul, mis meie ees praegu on?

Veel kord: aitäh küsimuse eest! See on väga sisuline küsimus, aga ma ei oska sellele täiel määral vastata. Me ei tea, milline saab olema tegelik laekumine. Me saame seda teada 2026. aasta lõpus, täpsemalt 2027. aasta alguses. Nii ongi.

Helmen Kütt, palun!

Tänan, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Selle seaduseelnõu esmasel menetlemisel sotsiaalkomisjonis andis sotsiaalkomisjon väga selge signaali, et ta on mures. Näiteks tõi Eesti Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuse juht Silver Sternfeldt välja, et juba praegu hakkab lõppema sõltlastega tegelemiseks ettenähtud raha. On neid, kes otsivad ja tahavad abi, aga see rahastus on puudulik. Kui teatud raha tuleb nüüd kultuuri ja sporti juurde, nagu te väidate – tõsi, ilmselt mitte nii palju, nagu on loodetud –, siis kas te olete selle arutelu käigus mõelnud, kuidas toetada neid, kellel on sõltuvus? Moel või teisel toob see [muudatus] kindlasti kaasa [uusi sõltlasi]. Ilmselt olete te kursis ka sellega, et kuni eelmise aasta lõpuni ei tohtinud hasartmängukohad asuda samadel kinnisasjadel lasteaedade, huvikoolide või koolidega. Alanud aastal seda seadust pehmendati. Kui tegu on suurema ärihoonega või kasiinosse pääseb eraldi uksest, siis võib [hasartmängukoht] olla isegi lasteasutusega samas majas. Kas selle eelnõuga seoses, kus te olete toonud ära ainult protsendi, te plaanite veel mingeid muid muudatusi parandusettepanekute abil arutada?

Aitäh! Selle eelnõu raames ei ole me protsenti ära toonud, vaid oleme ära võtmas ühte sõna: osavusmängu. Protsendiga me siin ei tegele. Muudatusettepanekutega praegu rohkem parandusi plaanis ei ole. Küll oli eile komisjoni istungil, millest saab Annely Akkermann võib-olla paremini rääkida, Rahandusministeeriumil üks muudatusettepanek. Ma usun, et Annely Akkermann räägib sellest.

Mart Helme, palun!

Aitäh! Te korrutate siin kogu aeg, et tegemist on inimliku eksitusega. No ei ole tegemist inimliku eksitusega. Ei ole võimalik, et kahe lugemise vahel ilmub kolmanda lugemise [teksti] üks sõna, mis kogu asja pea peale pöörab ja riigi maksust ilma jätab. On loetud arv inimesi nii komisjonis kui ka ministeeriumis, kes on sellega tegelenud. On väga lihtne välja selgitada, kelle inimlik eksitus see oli. See ei olnud mingi ahjualune, kes ilmus kusagilt välja, kulp peas, ja kirjutas sinna ühe sõna vahele. See on konkreetne inimene, kelle käest see [tekst] käis läbi enne kolmandat lugemist. See tuleks tegelikult kriminaaluurimise korras välja selgitada ja siis me saame ka teie poliitilise vastutuse käsile võtta. Teie poliitiline vastutus peaks praegu olema selline, et te võtate ka selle eelnõu tagasi, ei esita seda siin üldse, kuni on välja selgitatud, mis inimlik eksitus see oli, ja kuni on välja selgitatud, kas teie või Kadri Tali või keegi kolmas ei ole isiklikku kasu saanud sellest …

Aitäh! 

… et see üks sõna ootamatult sinna ilmus. Missugune see teie poliitiline vastutus on …

Aitäh!

… ja kas te toetate seda mõtet, et me alustame kriminaaluurimist?

Aitäh, hea küsija! Faktitäpsustus: see sõna ei kadunud teise või kolmanda lugemise käigus, vaid nagu paljud on märkinud, see oli eelnõu algatamise ajal [tekstis] sees, see oli esimese lugemise ajal sees, teise lugemise ajal sees ja paraku ka kolmandal lugemisel sees. Ja ma ei ole kaalunud kriminaalmenetluse algatamist.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Hea kolleeg! Mul oli plaanis esitada teine küsimus, aga tulenevalt teie vastusest olen ma nüüd sunnitud oma esimest küsimust jätkama. Te ütlesite, et seda protsenti ei saa muuta selleks aastaks, selleks et planeeritud rahalised vahendid laekuksid nii, nagu eelarve vastuvõtmisel meil [ette nähtud] oli, sest kuus kuud tuleb maksutõusust ette teatada. Jah, maksukorralduse seaduses on kirjas, et üldjuhul tuleb sellest ette teatada, aga ma juhin tähelepanu, et kehtiv olukord, mida me selle seadusega muutma läheme, on niisugune, et ühel osal hasartmänguteenuse osutajatest ehk ettevõtjatest ei ole üldse seda maksu ja me praegu selle muudatusega kehtestame neile maksu. Kas teil on siis plaanis jõustada kuue kuu pärast see muudatus, millega me praegu kehtestame neile, kelle maksukohustus on 0%, selle protsendi? 

Aitäh! Seletuskiri ütles selgelt ja ka kõik osapooled on selgelt aru saanud, mis oli selle maksumuudatuse tegemisel tegelik soov. Seal ei ole sellist tõlgendamist, et peaks kuus kuud ootama. Sa tead ise ka, et seda seal ei ole. Seoses sellega tuleb see parandus viia sisse võimalikult kiiresti ja ka rakendada seda võimalikult kiiresti. Ma väga loodan, et Isamaa tuleb appi seda muudatust ellu viima.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Ma küsisin teie käest meeldetuletuseks selle kohta, mis tegelikult toimus, et kumb variant teile rohkem sobiks. Kas see oligi teie tahe viimasel lugemisel see sõnamuudatus ära teha või oli see ametnikele pandud kohustus, et nad, lootuses, et keegi seda ei märka, teevad selle vaikselt ära? Muuseas, ametnikega ei ole see mitte esimene juhtum. Homme hakkame me menetlema töölepingu seadust, kus meie maja ametnik väidetavalt Timpsoni korraldusel – või tegi seda härra Timpson isiklikult – muutis ka ühe paragrahvi ära. Tundub, et see viimasel momendil seaduste ülekirjutamine hakkab muutuma süsteemiks. Me ei ole ju kontrollinud teisi seadusi, võib-olla on ka neis pärast kolmandat lugemist muudatusi tehtud. Seletage, miks te ei taha näha sellist olukorda, kus ametnik …

Aitäh!

… kes on tekitanud kahju, peab selle hüvitama.

Ma arvan, et see ei olnud ainult ühe inimese viga. Me kõik oleks pidanud seda märkama, vähemalt need, kes poolt hääletasid, ütleme siis nii. On kahetsusväärne, et see juhtus. Aga inimlikke eksitusi, nagu te ise välja tõite, on juhtunud ka mujal. Kui ma hakkaks lahti võtma neli-viis aastat vanu seadusi, et kontrollida, kas seal on kõik korras, siis, ma usun, võiks olla näha, et ka neis võib olla ette tulnud eksitusi. Inimlikud eksitused on paratamatud.

Lea Danilson-Järg, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Natuke jätkan kolleeg Helir-Valdor Seedri küsimust. Te vastasite, et seda suuremat maksumäära ei saa allesjäänud kümneks kuuks kehtestada, sest kuus kuud peab olema maksutõus ette teada, aga kui nüüd nendele, kellel täna üldse maksu[kohustust ei ole], see kehtestada, siis see kuuekuuline etteteatamise aeg ei peaks kehtima. See tundub natuke ebaloogiline. Ka suurema maksumäära puhul peaksid ettevõtjad ju sel juhul teadma, et aasta lõikes nad peaksid ikkagi maksma teatud määras maksu. Meil on ju ka makse, mis ongi aasta lõikes makstavad, näiteks tulumaks. Nii et kuigi see hasartmängumaks on kuu lõikes makstav, siis kui allesjäänud kümne kuu määra tõsta, oleks see ju ka ettevõtjate arvates ootuspärane, sest kui kõik oleks õigesti läinud, siis nad oleksidki nii palju maksnud.

Aitäh! Hea küsimus. Ootuspärane oli pigem maksulangetus sektoris, millest kõik [üheselt] aru said, nii nagu ütleb ka seletuskiri ja nii nagu on ka seadusest näha 2027., 2028. ja 2029. aasta kohta.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea Tanel! Vaat see on nii meelevaldne, et sa püüad praegu vastutust siin kõigile pähe määrida. Ma tuletan meelde, et sellel eelnõul oli 16 algatajat ja 51 poolthääletajat. Ei ole vaja seda vastutust siin meile kõigile pähe määrida. See on piinlik, kogu see tants, mis selle seaduseelnõu ümber käib. 

Jätame üldse kõrvale vaidluse, kas Eesti riik saab kasu või ei saa. See on selge, et ei saa, ja see on tähelepanu kõrvale juhtimine teemalt, mille tõstatas hea kolleeg Anti Poolamets. See teema on tugevalt tuntav rahapesufaktor välismaises netikasiinoäris ja see, kuhu viivad need niidid ja kus asuvad nende välismaiste netikasiinode lõppjaamad. Need on Valgevenes ja Venemaal. 

Ma küsingi. Siin on küsitud palju selliseid otseseid küsimusi ei- või jah-vastuse soovidega. Kui palju te ise Venemaalt ja Valgevenest raha saate, et te seda asja siin ajate ja meile seda vastutust pähe määrite?

Ei saa ühtegi senti.

Mart Helme, palun!

Aitäh! No mina ei saanud enne vastust sellele, kes siis ikkagi vastutab. Ei vastuta keegi. Inimlik eksitus, aga keegi ei vastuta. Poliitiline vastutus, aga keegi ei vastuta. Kas Tanel Tein astub Riigikogust tagasi ja ütleb, et ta võtab poliitilise vastutuse sellise inimliku eksituse eest, mis on riigile palju maksma läinud? Minu selja taga istus siin Kert Kingo. Pähemääritud süüdistusega võeti temalt saadikupuutumatus ja ta sunniti Riigikogust lahkuma. Seal teises servas on Kalle Grünthal. Tühiste summade pärast on jällegi poliitiline protsess püsti pandud ja tal on pahandused. Teie mängite siin miljonites maksumaksja rahaga, aga tegelikku vastutust ei ole. Milles seisneb teie konkreetne poliitiline vastutus?

Aitäh, hea küsija! Minu poliitiline vastutus seisneb selles, et ma parandan vea teie abiga. Kas riigile on tekkinud kahju, see selgub 2027. aasta jaanuarikuus. Ja pean märkima, et see küsimus ei olnud selle eelnõuga kuidagi seotud.

Andre Hanimägi, palun! 

Hea aseesimees! Hea ettekandja! Mind ausalt öeldes väga häiris ja isegi šokeeris see järelkaja, mis oli rahanduskomisjoni ametniku pihta suunatud, eriti rahanduskomisjoni esimehe sõnad, et [ametnik] hädaldas tõesti, et ei jõua süveneda. Ma küsin teie käest, kas te nõustute selle hinnanguga, et ametnikud selle eelnõu puhul hädaldasid ja pidurdasid [menetlust]. 

Teiseks küsin ma seda, et kui see tõesti nii oli, et ametnikud ütlesid, et selle eelnõu menetlus [toimub] liiga kiiresti, et nad ei jõua süveneda, siis mis on see õppetund. Kas see tõepoolest [toimus] liiga kiiresti ja tegelikult oleks pidanud ametnikele andma rohkem aega, selle asemel et hiljem öelda, et nad hädaldasid liiga palju?

Aitäh, hea küsija! Ma arvan, et see oli kolleegil ebaõnnestunud sõnakasutus, mis võeti võib-olla kuskilt kontekstist välja. Ma arvan, et ta ise ka kinnitab seda. Ametnikud teevad kindlasti tänuväärset tööd. Ma lihtsalt täpsustan, et sellel hetkel, kui Riigikogu ametnik võttis selle seaduse enda kätte ja oma kontrolli alla, ei olnud veel [tulnud] ei muudatusettepanekuid ega üldse tagasisidet. Seda viga oli võimalik ka Riigikogus avastada enne, kui hakkas tulema suhteliselt palju muudatusettepanekuid valdkondadest. Aga ma arvan, et ametnikud ikkagi teevad oma maksimumi, nii nagu nad saavad. Töökoormus on suur ja vigu tuleb ette. 

Priit Sibul, palun!

Suur tänu, austatud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Mul on küsimus. Kui sellel eelnõul oli esialgu 16 algatajat, siis selle praeguse muudatuse või parandusega, nagu te seda nimetate, olete te üksi jäänud. Kas on teada, kas need ülejäänud 15 ei toetagi siis osavusmängudele hasartmängumaksumäära seadmist, et see oligi nende idee? 

Mul on ka küsimus, kas teile on teada, et kui seda [eelmist] eelnõu toetas 51 inimest, kas siis praegu, selle muudatuse puhul on sellel eelnõul veel toetajaid. Rahandusminister ennast varasemalt distantseeris. On teil vahepeal olnud juttu, et need ministeeriumi ametnikud peaksid ka asjale otsa vaatama, et mitte kellelgi mingeid järgmisi apse ei tuleks ja ei peaks üksteisele näpuga näitama?

Aitäh, hea küsija! Ma usun, et toetajaid on veel, ja loodan, et neid on ka opositsioonist. Kindlasti ka Rahandusministeerium vaatab sellele küll lühikesele, aga siiski väga olulisele ja täpsele eelnõule peale ning teeb vajaduse korral oma muudatusettepanekud, nagu ta juba eile rahanduskomisjonis ka tegi.

Lea Danilson-Järg, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Teine küsimus puudutab seda, et te olete siin korduvalt väitnud, et see, kas riigile kahju tekib või ei teki, selgub aasta jooksul. Minu meelest on see natuke ebaloogiline, sest on ju selge, et kui ettevõtjad maksavad maksu 10 kuud või 12 kuud, siis see summa on väga erinev. Kuidas teie näete, kuidas seda kahju tekkimist hinnata, kas võrreldes eelmise aasta laekumistega või võrreldes eelarves planeerituga? Ilmselge on ju see, et kahju tekib. Isegi kui 10 kuu jooksul laekub rohkem raha, siis 12 kuu jooksul oleks igal juhul ju rohkem raha laekunud. Nii et kahju kindlasti tekib. Aga milline on teie käsitlus?

Aitäh! Nagu ma mainisin ka kellegi Keskerakonna [liikme] küsimuse peale, tuleb nõustuda sellega, et kui ainuke vahend ettevõtetel on annetused, siis need ettevõtted, kes ei ole Eesti ettevõtted, saavad küll annetada, aga me ei tea neid summasid, mida nad annetama hakkavad, ja tulumaks [nendelt annetustelt] laekub nende asukohariiki. Võime eeldada, et selle võrra me võiksime vähem [raha] saada. Ma ei ole nii optimistlik, et arvata, et ka kõik operaatorid seda [annetust] teevad, ja mis mahus seda tehakse, seda näitab aeg. 

Küll aga, kui ma ei eksi, oli Rahandusministeeriumi prognoos, et 2026. aastal laekub 26,8 miljonit eurot. Kui see ületatakse – 2027. aasta alguses saame seda teada –, siis saame vaadata, kas läks hästi või ei läinud. (Küsimus saalist.) Ei, mitte [võrreldes] eelmise aastaga, pigem [võrreldes] uue prognoosiga. Ma mainisin eelnevalt, et eelmise aasta laekumiseks prognoositi 22 miljonit, aga kaughasartmängumaksust tuli kokku 23,8 miljonit. Prognoosid alati ei pea. Ärme unustame, et me oleme sellel aastal ära jätmas ka maksutõusu 6%‑lt 7%‑le, mis meie, eelnõu algatajate hinnangul oleks maksulaekumist vähendanud, olenemata sellest, et Rahandusministeerium nägi seda teistmoodi.

Toomas Uibo, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea Tanel! Nagu sa ütlesid, tõepoolest on tegemist äärmiselt kahetsusväärse juhtumiga, me peame [selle vea] väga kiiresti ära parandama. Ma lihtsalt kuulan neid küsimusi ja vahel jääb mulje, et inimesed nagu püüavad kuidagi sellest vastutusest distantseeruda. Ma küsingi, mida iga Riigikogu liige oleks saanud teha selleks, et seda viga seal ei oleks, et järgmisel korral üldse elimineerida võimalus, et selline viga sisse tuleks. Mis oli iga Riigikogu [liikme] enda vastutus?

Aitäh, hea küsija! No eks hoolikalt lugemine aitab kindlasti kaasa, topeltkontroll aitab kaasa. Ma nendes AI-tšättides väga kindel ei oleks. Tuleb ikkagi usaldada spetsialiste, kes teevad oma tööd, ja vajaduse korral tuleb lihtsalt topeltkontrolli teha. 

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tõepoolest, tegemist on erakordse eksimusega ja seetõttu see siin saalis nii palju huvi pakubki. Aga selle varju kipub jääma see sisuline mure. Kas teie tõesti leiate, et Eesti kasv ja areng tulevikus saab tulla veebikasiinodele soodsa keskkonna pakkumisest? Teisalt, kas te leiate, et see tegevus on moraalne? See, kui kultuuri ja spordi rahastamine veel rohkem seotakse hasartmängudega, on vastupidine rahvusvahelistele soovitustele. See pikas plaanis ei aita inimeste tervist kaitsta ega võimalda neil välja arendada oma andeid, näiteks neid, mis võivad avalduda kultuuris ja spordis. Kuidas te arvate, kas Eesti kasv ja areng saab tulla veebikasiinondusest ja kas on moraalne pakkuda neile [kasiinodele] maksuerandit?

Aitäh, hea küsija! Ühiskonnas on nii kokku lepitud, et kultuuri ja sporti me suures osas finantseerime pahede [maksustamise teel]. Arvo Pärdi Keskus, ehitatav ERR-i maja, tulevikus Tartusse tulev Siuru. Kust see moraali piir läheb? Ma küsin vastu, kus see piir on, kui mitu miljonit me oleme nõus vastu võtma ja kui mitut ei ole. Kas seni on kõik okei? Kuigi me ütleme, et ettevõtjad on kõik pätid, võtame me preventiivselt nende raha vastu. Kust see piir, veel kord küsin, läheb? Sektor on väga kiiresti reageerinud ja on väga kindlalt näidanud, et nad on valmis panustama, sest nende ootus oli, et see maks tuleb. See vajab ühiskonnas debatti, kas me keelame tulevikus kõik need mängud ära ja siis Eesti mõnda kõige strateegilisemat hoonet, näiteks ERR-i maja, ei tule, sest riigieelarves pole raha.

Priit Sibul, palun!

Aitäh! No ERR-i maja tuleb, seda juba ehitatakse ja selle finantseerimine on siin parlamendis kokku lepitud. Aga mul on küsimus. Unustame hetkeks äkki ära selle paranduse ning räägime sellest ideest ja eelnõust tervikuna. Ma tahaks aru saada, kust ja kuidas te selle 5,5%-ni jõudsite. Kui mitu maja või nii-öelda raamatupidamiskeskust nende ettevõtete kontekstis peaks teie hinnangul Eestisse tulema, et ka see oodatav maksulaekumine Eestisse tuleks, välja arvatud need paar kuud, mis me selle õnnetuse läbi kaotame? Kuidas see kujunes? Millised peakorterid justkui peaks Eestisse tänu sellele teie ideele [tulema]? 

Mul on ka küsimus, kuidas te suutsite ära veenda oma kolleegid, kes seda toetasid, kuigi näiteks toiduainete käibemaksu langetamise puhul ei usuta, et madalam määr võiks eelarvesse rohkem maksu tuua.

Aitäh, hea küsija! Kuigi see pole selle eelnõuga seotud, ma hea meelega vastan, kuidas see prognoos tekkis. Nagu ma rääkisin, see on globaalne äri ning globaalsete raamatupidamiste ja koos nendega ka maksutulu siia toomine on see eesmärk. Tegelikult on see lihtne arvutus: kui me teame, et meil on x arv litsentse, mis toodavad x hulgal maksutulu aastas, siis kui palju on neid litsentse aastas juurde vaja, et see maksu[summa] tõuseks? See see mudel on. Kui me teame, et ühe litsentsi keskmine tootlus on kuskil 500 000 eurot – aga veel kord ütlen, et see on keskmine, see võib olla väga erinev, mõne litsentsi [tootlus] võib olla ka null, see on Eesti litsents, aga [tootlus] on null ja teised maksavad selle võrra rohkem –, siis me ei pruugi üldse siia sadu litsentse soovida, vaid [pigem võiks siia tulla] mõned suured börsiettevõtted, kes on kontrollitud ja turvalised. 

Lisaks, nagu on teada, avaneb Soome turg avatud litsentsi[süsteemile]. See oleks kindlasti muutnud ja muudab ka nüüd, kuigi me maksu alandame, meie positsiooni, sest päris palju maksuraha tuleb just Soome turult. Muutujaid on siin väga palju. 

Ainuke muutuja, mida ma ei oska [kommenteerida, on see], et kui ma räägin, et see on globaalne äri ja globaalne maksutulu, siis kuidas see on seotud Eesti toiduainete käibemaksuga, mis on enamasti siseriiklik [maks]. Siin ongi see vahe. Kui siin Eestis härra Sibul küpsetab leiba ja mina toodan vorsti ning me omavahel neid müüme, siis paraku lisatulu ei teki. Oleks vaja ka välja müüa.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Riigikontrolli audit oli äärmiselt kriitiline Eesti Varude Keskuse suhtes, sest nad on ise seadnud mingisugused kummalised eesmärgid, mis erinevad ametlikest, näiteks tagada 10%-le elanikkonnast toit üheks kuuks. See on väga kummaline. Millest see tuleneb? Teie selgitus sellele kriitikale oli, et Riigikontroll ei saa üldse arugi, et need varud on ettevõtete ladudes, mitte riigi varude keskuse ... 

Hea kolleeg, ega te ei aja eelnõusid segamini?

Mis on see tegelik olukord? Mind kangesti huvitab.

Hea kolleeg, teil läks küsimus natukene metsa.

Kuidas?

Teil läks natukene metsa see küsimus, meil on siin hoopis teine eelnõu.

Aga ma võin vastata, et meil on praegu tegemist teise eelnõuga. Ma seda, mida te küsisite, pole menetlenud ega pole Riigikontrolliga suhelnud. Siin on ka jällegi üks oluline moment: eks me peame olema ikka tähelepanelikud ja jälgima, mis saalis toimub ja mis teemad käsitluses on.

Ma ei sekkunud varem, sest ma arvasin, et äkki tuleb mingi väga peen seos, mida ma ei oska ette näha. Sellepärast ma ikkagi lasin heal kolleegil jätkata. Aga nüüd, Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea ettekandja! Sa siin väitsid, et kui Sibul küpsetab saia ja sina teed vorsti, siis see vahetus justkui ei olekski nagu käive. Ma juhin tähelepanu, et Ameerikas näiteks on sisetarbimine väga suur arengumootor. Aga see selleks.  

Ma jätkan oma pinginaabri Helir-Valdor Seedri küsimust. Kui te nüüd teete muudatusettepaneku, et õnnemängude sõna võetakse välja või no pannakse sinna juurde.

Ei panda. "Osavusmängu" [võetakse välja].

Okei, vahet ei ole. Te teete muudatusettepaneku. Praegu on see justkui 5,5%, 0-st teete 5,5%-ks tagasi. Ma ei saa aru, miks ei võiks panna näiteks 5,8%. Siis oleks asi lahendatud, kümne järelejäänud kuuga lihtsalt laekuks sama suur summa. Aga ette teatada kuus kuud, nagu sa väitsid, tuleb ju ka praeguse muudatuse puhul igal juhul. Kuidas siis nüüd see hakkab kehtima järsku 1. märtsist …

Aitäh!

… aga kui sa paned 5,8%, siis see nagu ei kõlba?

Aitäh! Ootus oli sektoril 5,5%, kellelgi teisel mingit muud ootust pole olnud. Avalikkusel pole teistsugust ootust olnud. Ma pole jurist, aga juristidega vesteldes on selline sõnum olnud, et siis ei rakendata kuut kuud, kui me selle tehnilise vea parandame. Eks see aeg on ka väga [lühike] olnud, kui on nii-öelda maksuvaba sektor olemas olnud.

Helle-Moonika Helme, palun! 

Aitäh! No vot, Tanel, sa võid ju öelda, et sa ei ole selle eelnõu lobistamisest kasu saanud, aga sellepärast peakski algatama kriminaaluurimise, sest sa ju said oma tahtmise, lihtsalt see null muutub selleks protsendiks, mida sa algselt taotlesid. Eesti riik saab sellest tõenäoliselt kahju ja netikasiinod saavad kasu. Tunnista, et see kõik on ju väga inetu. Kahetsusväärselt on see tegevus kahjustanud väga tugevalt ka Eesti parlamendi mainet. Toomas Uibo siin jälle üritas seda Eesti 200 käkki kõigile pähe määrida, aga vastutus on ju puhtalt teie kui algatajate peal.  

Aga ma küsiksin seda, kas ametnike varalise vastutuse põhimõte, mis on selgelt kirjutatud avaliku teenistuse seadusesse, kehtib või ei kehti. Siin on räägitud, et need ametnikud olid süüdi. Heakene küll, teie ei võta vastutust või teil ei olegi mingit vastutust, valija võib-olla ainult ei vali teid enam, aga ametnik selle seaduse kohaselt, kui ta on teenistuskohustuse süülise rikkumisega tekitanud kahju, on kohustatud selle kahju hüvitama, ütleme, ta vastutab oma varaga. Nüüd te siin seisate ja ütlete, et teie ei vastuta ... 

Aitäh, hea kolleeg! 

... aga tegelikult võib see panna ametnikud tulevikus oma isikliku varaga vastutama.

Helle-Moonika Helme, aitäh! 

Kas teil häbi ei ole?

Aitäh! Nagu ma mainisin, on väga kahetsusväärne, et inimlik eksitus juhtus, ja me parandame selle vea esimesel võimalusel. 

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Oma eelmises küsimuses ma küsisingi, kas teie meelest on moraalne kultuuri ja spordi rahastamist täiendavalt, senisest rohkem siduda näiteks veebihasartmängudega. Minevikus tehtud otsuseid võib kahtlemata ka ümber vaadata, aga praegu me langetame maksumäära 6% pealt 5,5% peale, selleks et tuleks spordihall. Kas järgmiseks tuleb ettepanek langetada 5% peale, et saada Estonia juurdeehitus? Siis langetame äkki 4% peale, et saaks kultuuritöötajate alampalka tõsta? Ja sõnum on, et mängige rohkem, ainult siis saab spordis ja kultuuris muudatusi teha. Kas põhimõtteliselt ei oleks õigem leida kultuuri ja spordi rahastamiseks teisi allikaid peale nende, mis on seotud mingisuguste sõltuvustega?

Aitäh küsimuse eest! Nagu te ka eelnõu põhimõttest aru olete saanud, ei ole eesmärk kuidagi kohapealset mängimist suurendada. Eesmärk on tuua siia rahvusvahelisi ettevõtteid, nende raamatupidamist, seega ka maksutulu, et kõike seda, mida te mainisite, oleks võimalik finantseerida, sinnamaani välja, et võib-olla on võimalik õpetajatele rohkem palka maksta, kui meil on lisatuluallikaid mujalt. See on see küsimus. Mina arvan, et see on okei, sest mängimine maailmas toimub ja kui me oleme nutikad, et tuua see raamatupidamine ja ka maksutulu siia kohapeale, siis on see okei.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu! Ma jätkan ikka sama koha pealt. Ettevõtjate ootus on, et aasta keskmine protsent on 5,5, aga nüüd, kui nad kaks kuud ei maksa midagi ja ülejäänud kümme kuud peaksid maksma, siis kui me jagame selle kümne kuu peale ära, nad reaalselt maksaksid 4,58%. Ehk me petame ettevõtjate lootusi ja ootusi. Seega tulebki see [maksumäär] nüüd sellega kooskõlla viia ehk kümne kuu peale ära jagada. Kui nad aastas maksavad keskmiselt 5,5%, siis kümne kuu peale mingi kuus koma midagi protsenti. On ju loogiline? Kuidas siis ootused ei oleks kaetud?

Aitäh, hea küsija, hea Mart! Ettevõtjad on avaldanud soovi ja valmidust annetada ja maksta Eesti riigile ka tulumaksu. Eks me peame selle kokku koguma ja vaatama terviknumbrit. Me võime neid arvutusi teha ühte- või teistpidi, aga paraku võtab maksutõus kuus kuud aega ja seda aega meil ei ole. Hetkel on eesmärk parandada tehniline viga.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh! Hea Tanel Tein! Jääb ikka mulje, et te tegelete kelmusega ja püüate iga hinna eest netikasiinosid maksust vabastada. 

Jõuame algusesse. Kui see seadus oleks hakanud kehtima nii, nagu räägitud, siis oleks netikasiinod pidanud terve aasta jooksul maksma 5,5% maksu. Veebikasiinod olid selle kuluga arvestanud, aga nüüd on neil kaks kuud maksuvabastust, millega nad ei olnud arvestanud. Juhul muidugi, kui tegu ei ole kelmusega ja poole tulust peavad nad, ma ei tea, näpuka tegijatega jagama. 

Palun siis selgitada, miks ei ole ikkagi antud eksimuse puhul tegu kelmusega. Isegi pärast niinimetatud näpuka avastamist ei soovi te seda maksumääraprotsenti nii muuta, nagu kolleegid siin soovitavad, et riik ei kannaks kahju.

Aitäh!

Te siin räägite mingitest annetustest, mida on tegelikult võimatu niimoodi teha. 

Aitäh!

Nii et selgitage ikkagi, miks ei ole teie arvates tegu kelmusega.

Aitäh, küsija! Minu arust ei ole tegemist kelmusega, vaid tegemist on inimliku veaga.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Hasartmängumaksu langetamise põhimõte on ju käibe ja maksude suurendamine. Sain ma õigesti aru, eks ole? Kolleeg Sibul küsis juba teie käest, miks te ei kohalda seda ka teistele tegevustele, nagu toidu käibemaksu langetamine. See oleks mõjunud väga hästi siseturule ja mõjuks hästi ka eelarvele. Samas, käibemaksu tõstmise poolt te ju ka hääletasite. Miks te niimoodi eristate, et siin võib maksu langetada, aga teises kohas ei või? Mis see vahe on?

Aitäh! Ma ei laskuks sellesse toiduainete käibemaksu teemalisse vestlusesse või dialoogi, kuna see eelnõu parandab seaduses ühte kümnetähelist eksitust. Kommenteerin veel kord, et ühel pool on globaalne turg ja teiseks on siseturg. Minu loogika ütleb, et globaalsel turul on mahud suuremad kui siseturul.

Urmas Reinsalu, palun!

Tanel, keeruline olukord. Kimbatus! Siin ei ole praegu midagi teha, on selge sellele olukorrale otsa vaadates. Aga siin on kõlanud vastastikku väited, mille kohta võib öelda, et üks pool peab valetama. Katsume nüüd asjas selgust luua. (Mikrofon lülitub välja.)

Üks hetk! Vabandust, mikrofon on väljas. Nüüd on tagasi.

Võrklaev ja Skuratovski ütlevad, et sina pressisid [toetust sellele seadusele] välja ähvardusega, et muidu valitsus kukub ja Michal ei saa enam võimul olla. Kas see vastab tõele? Michal ütleb, et ei, niisugust väljapressimist ei ole olnud. Kas Michal valetab või Võrklaev valetab? See on esimene küsimus. 

Teine küsimus on see. Michal ütleb, et tema teada ei ole legendaarne Madis Haug osalenud koalitsiooniläbirääkimistel, ja tema ei mäletanud ka, et tema isiklikult oleks Haugiga kohtunud. Tanel, kas Madis Haug on sinu andmetel kohtunud peaministriga selle seaduse teemadel ja kas Madis Haug on osalenud koalitsiooniläbirääkimistel? Kes räägib tõtt, kas ajakirjandus, mis on esitanud need väited, või peaminister? Loome selgust, Tanel!

Aitäh, hea küsija! Esimene küsimus oli vist see, et kumb valetab. Ma valetamise asjus ei hakka näpuga kuhugi näitama, aga kui te mõtlete ratsionaalselt ja loete koalitsioonilepingut aastast 2025, siis näete, et seal on selgelt kirjas, mida me tegema asume. See ei olnud kellelegi üllatus, et see seadus oli tulemas. See viitab ka sellele, et see ei ole mingi kiirendatud asi, vaid see oli teada, sel on eellugu. Ehk peaminister kindlasti ei valeta selle koha pealt. 

Teine küsimus: kas nimetatud isik viibis … (Täpsustus saalist.) Me tutvustasime arenguseire raportit peaministrile ja seal viibis – ma ei tea, kas peaminister mäletab seda – ka Madis Haug.

Rain Epler, palun!

Aitäh! No Tanel, ma sissejuhatuseks ütlen, et räägi kolleeg Uiboga, ta võiks ka selgroo või isegi mehelikkuse üles leida ja tunnistada, et kui eelnõu läbisurujad tegid vea, siis süüdistada selles neid, kes algusest peale vastu olid, väita, et nad oleksid pidanud detailanalüüsi tegema, ei ole päris korrektne. Ma võin sind tunnustada, et sa ka puldist ütlesid välja, et eelkõige oleks pidanud seda tegema poolthääletajad, nagu näiteks Annely Akkermann ja Mart Võrklaev, kellega koos te selle seaduse poolt hääletasite. 

Aga ma küsin sinult, kas sa saad anda lubaduse – ka nüüd tuleb ju kolm lugemist läbida –, et kui see [eelnõu] vastu võetakse, siis ei juhtu jälle nii, et avastatakse näpuviga ja siis tuleb Toomas Uibo ja hakkab rääkima, et miks Epler ja Sibul ja teised korralikumalt ei lugenud. Kas saad anda lubaduse, et loete põhjalikult, kontrollite sõnad ja terminid üle, ning kui te selle siin nüüd korda teete, siis selliseid vigu enam sisse ei tule?

Ma usun, et kõik vaadatakse väga tähelepanelikult üle. Aga see konkreetne seaduseelnõu elimineerib kümnetähelise sõna seadusest, maksuseaduse muutmise seadusest.

Urmas Reinsalu, palun! 

Noh, Koguja raamat küsib, mis on asjade mõte. Eks ole, kõik on üks tühi töö ja vaimunärimine. Aga, Tanel, vaata, minu mure on selles, et nüüd võetakse ametnikke tööle ja on kogu see tohuvabohu ja mis raha see kõik maksma läheb ja on täiendav bürokraatiakulu. Kui palju selle seaduse rakendamine nüüd ametikohtade mõttes maksma läheb, too see välja.

Teiseks, aga mis signaal [antakse] õiguspärase ootuse mõttes turule? On niisugused virvarr-signaalid, et on 0% maks, on 5,5% maks ja nõnda edasi. Mis mõtet on sellel mässamisel praegu, loetud kuude jooksul, kui – ma võin ausalt seda öelda Isamaa Erakonna nimel – me pöörame selle seaduse tagasi? Jah, te surute selle läbi, hambad ristis annate taandumislahinguid, aga pärast Michali valitsust pööratakse see seadus tagasi. Mille nimel see mässamine praegu käib? Kas tõesti 12 või 18 kuu aktsioon mingite ettevõtete jaoks kaalub üles sellise õigusliku segaduse?

Aitäh, hea küsija! Teil on alati mitu küsimust korraga, teil on nagu komplekt. Ma küsin siis vastu, retooriliselt: millise riigi huve kaitseb Urmas Reinsalu ja kaitseb Isamaa Erakond? See on ka huvitav teema. Eesmärk on üks: luua spordi ja kultuuri jaoks pikas plaanis konkreetsed rahastusmudelid. Kui Urmas Reinsalu teab juba täna, kes valitseb Eesti riigis 2027. aastal, siis on pendel hästi käinud. Aga veel kord: ma küsin, milliseid huve kaitseb Isamaa Erakond, millise riigi huve selle seaduse teemal.

Andres Metsoja, palun! 

(Hääl saalist.) Tundub küll. (Hääl saalist: "Venemaa või?")

Aitäh! Tegelikult ei oleks ju sellist debati lõppu oodanud, et kelle huve keegi siin saalis kaitseb. Samamoodi võiks ju teha sellise ringküsitluse. Ma arvan, et tegelikult valija, Eesti kodanik, sellist debatti meilt ei oota. Ilmselt ei oodanud Eesti inimene ka seda debatti, [mis siin täna on toimunud,]. Parlament on saanud mainekahju, ilmselt sektor ka. 

See jutt, et kuidagi annetustega me hakkame Eesti maksundussektorisse raha koguma, et see [puudujääv osa] tuleks nagu ära katta, ilmselt ka meile ju au ei tee. Lühidalt kokku võttes, härra Tein, ilmselt te minuga nõustute, on tehtud suur viga ja see viga tuleb kiiresti parandada. Süüdlaste otsimine käib selle töö juurde, aga see näpuga osutamine üksteisele, et mis on kellegi huvi siin saalis, siin kõrgeima [võimu kandja esindajate] saalis, Eesti elanike ees, vist ei ole päris kohane.

Aitäh! Jaa, teil on õigus selles, et viga tuleb kiiresti parandada, aga küsimuse teise poole suhtes jään ma endiselt oma arvamuse juurde.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Nüüd, head kolleegid, on meil võimalus kuulata rõhuasetusi juhtivkomisjonist. Sellekohase ettekande teeb rahanduskomisjoni esimees, hea kolleeg Annely Akkermann. Palun!

Tere päevast, head kolleegid! Eile arutas rahanduskomisjon hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 793 esimeseks lugemiseks ettevalmistamist. Eelnõu tutvustas põhjalikult eelkõneleja. Hasartmängumaksu seaduse § 6 punktist 7 jäetakse välja sõna "osavusmängu" ja see loob olukorra, et hakkab kehtima 5,5%-line hasartmängumaks kaughasartmängudele, õnnemängudele. 

Komisjonis anti samamoodi eelnõust ülevaade ja arutelu oli samasugune nagu siin saaliski. 

Martin Helme küsis, kas muudetakse ka maksumäära. Leiti, et maksumäära muutma ei hakata, kuna see nõuaks meie õigusloome tavade järgi kuuekuulist etteteatamisaega. 

Samuti arutati, kuidas see sõna "osavusmängu" eelnõusse tekkis. Komisjonile selgitas Mart Võrklaev, et see võis tekkida nii, et hakati muutma mängude definitsioone seaduses, aga siis mõeldi ümber. Kinnitati üle ka see, et selles toorikus, mida arutama hakati ja mis oli algatajatel ette valmistatud, seda viga ei olnud. Algatajate koostatud eelnõu tooriku võttis enda hoolde Rahandusministeerium ja andis selle tagasi algatajatele. See sõna oli sees selles eelnõus, mis Riigikogule üle anti. 

Arutati ka seda, kas on võimalik poole kuu pealt seadust jõustada, kuna hasartmängumaks on selline maks, mida arvestatakse kuupõhiselt. Korraldaja deklareerib hasartmängumaksu iga kuu eest järgmise kuu 15. kuupäevaks. 

Arutati, kuidas on hasartmängukorraldajatel võimalik vabatahtlikult panustada. Võeti teadmiseks, et võimalik on vabatahtlikult toetada kultuuri ja sporti, kandes selle [raha] üle otse kultuurkapitalile. Muidugi on võimalik kanda raha riigieelarvesse. 

See on arutelu kohta lühidalt kõik. Tehti menetlusotsused: määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja, see otsus oli konsensuslik, ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, selle üle toimus hääletus. Esimese lugemise lõpetamise poolt hääletasid siinkõneleja, Diana Ingerainen, Aivar Sõerd, Tanel Tein ja Mart Võrklaev, ülejäänud istungil viibinud ei hääletanud. Istungil viibisid veel Martin Helme, Aivar Kokk, Andrei Korobeinik ja Kersti Sarapuu. Riina Sikkut lahkus enne selle hääletuse toimumist. See on minu poolt kõik.

Aitäh! Mõned küsimused on kolleegidel veel varuks. Andrei Korobeinik, küsimus Annely Akkermannile, palun!

Jaa. Mul on rohkem protseduuriline küsimus. Mina olin seal komisjonis ja minu arust läks ka sinu kandidatuur hääletamisele. Kas mälu petab mind praegu või on tegemist järjekordse veaga nagu ka selles hasartmängumaksu seaduses? (Mikrofon lülitatakse välja.)

Palun hetkeks mikrofon tagasi Andrei Korobeinikule. Üks hetk! Ootame, kui see punane tuluke põlema hakkab.

Küsimus on istungi juhatajale. Mulle tundub, et siin kõlas väide, mis päris reaalsusega kooskõlas ei ole. Selgelt on ju ettekandjal oma tõde ja ma pöördun siis teie poole, et mis ma teen sellises olukorras. Siin kõlas väide, mis ei ole vastavuses sellega, mis komisjonis toimus. Kuidas ma saan jõuda reaalsusele lähemale?

Te käitusite väga adekvaatselt, esitades sellekohase märkuse siinsamas saalis. See läheb stenogrammi kirja. Mina istungi juhatajana ei saa tõepoolest kinnitada Annely Akkermanni öeldu paikapidavust või selle mittepaikapidavust. Aga te olete oma repliigi öelnud, see on nüüd stenogrammis kenasti kirjas. Eks hiljem saab ka ettekandja täpsustuse teha. Ma vaatan, et tal on sõrm püsti. Palun, Annely Akkermann! Soovid sa [vastata], Annely?

Jaa, soovin tõesti. Mul on memo ja selles memos on konkreetselt viga. Ma lugesin selle lause ette memost, aga mu mälu kinnitab sama, mida Andrei rääkis, et toimus hääletus ka juhtivkomisjoni esindaja üle. Tõepoolest, ettevalmistatud memos on see viga praegu sees.

See oli nüüd küll valus, aga …

See oli valus. See oli valus!

Aga keegi on rõõmus, ma arvan. Helmen Kütt, palun, küsimus Annely Akkermannile!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud komisjoni esimees! Minu küsimus tuleneb eelnõu algataja eelmisest vastusest, kui eelnõu algataja ütles, et muid muudatusi ette ei võeta, teadmata isegi, milliseid muudatusi tähtajaks esitatakse. Ma eeldan, et muudatusettepanekute ajaks on kümme tööpäeva, kuigi te seda ei öelnud. Aga tavaliselt nii on, et kui ei ole öeldud, siis eeldame, et on kümme tööpäeva. Kas ka teie olete sama meelt, et muid muudatusettepanekuid, näiteks kas või selle kohta, et hasartmängukohad ei tohiks asuda suuremates ärihoonetes, kus näiteks on küll eraldi sissepääs, aga kus [läheduses] võib ka lasteasutus olla, üldse komisjonis ei plaani arutada või olete teie valmis ka neid kuulda võtma?

Tõepoolest, kümme tööpäeva on plaan ja soov ja kavatsus muudatusettepanekuteks anda. Seetõttu ei taotlenud komisjon muudatusettepanekute esitamise tähtaja lühendamist. Aga mis puudutab lasteasutusi ja hasartmängukohti, siis see on hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse muutmise [seaduse eelnõu], aga hasartmängu korraldamist reguleerib hasartmänguseadus. Kui me võtame siia juurde uusi seadusi, siis me peaksime teise lugemise katkestama.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud komisjoni esimees! Ma tulen selle juurde, et see on ikka üks tohuvabohu, kui te ütlete, et ministeeriumist tuli tagasi eelnõu, kuhu oli juba see sõna sisse pandud. Samas, eelnõu algatajad ütlesid, et kõik siin oleks pidanud seda nägema ja komisjon oleks pidanud selle üle vaatama. Komisjoni liikmed on erudeeritud ja nemad peaksid asjadest aru saama. Kas oli komisjonis ka juttu, kes on siis komisjonis see vastutav isik? Kas komisjoni esimees võiks võtta vastutuse, et selline apsakas sisse jäi ja Eesti riigil jääb kõige [tagasihoidlikumal] hinnangul saamata kahe kuu maksuraha? Või võtab komisjoni ametnik vastutuse? Kes lõpuks vastutab selle eest, et see Tanel Teini kümnetäheline sõna, mida on siin juba mitu korda välja öeldud, oleks kõigile teada?

Me peame aru saama, et vastutus võetakse siin saalis. Eesti on parlamentaarne riik ja iga parlamendiliikme, iga Riigikogu liikme laual on kolm nuppu, mille [vajutamisel] me võtame vastutuse seaduse kehtestamise eest. Isegi kui me saali ei tule, on see otsus, ja kui me oleme saalis, aga ühtegi nuppu ei vajuta, siis ka see on otsus. Eestis kehtima hakkavad seadused kehtestatakse siin saalis nupuvajutusega, seetõttu [võtavad] selle vastutuse 101 Riigikogu liiget siin saalis nupule vajutades.

Andrei Korobeiniku [nime] ees on küll nr 4, aga kuna tema kolm eelnevat küsimust Annely Akkermannile olid protseduurilised ja mulle tundub, et iga mikrofoni sisse- ja väljalülitamine läheb kirja küsimusena, sellepärast on teie [nime] ees nr 4, siis teil on üks võimalus esitada sisuline küsimus Annely Akkermannile, kui see on teie soov. Palun mikrofon!

Jaa, loomulikult, kaks küsimust olid protseduurilised, üks oli eelnõu ettekandjale. Aga teine küsimus, esimene Annelyle, on see. Kahjuks eelnõu algataja ei vastanud eelarvemõju kohta. Ta ütles, et ta ei tea ja et elu näitab. Aga sina oled komisjoni ettekandja ja ikkagi koalitsiooni liige. Tanel Tein rääkis sellest, et koalitsioon leppis sisuliselt kokku, et peab selle muudatuse ära tegema. Mis oli eelarvemõju esialgses plaanis, mis on eelarvemõju selle vea puhul ja mis on eelarvemõju selle vea parandamise puhul? Seletuskirjas on juttu neutraalsest mõjust. See on totaalselt vale, igatepidi, sest esiteks on see võrdlus mingisuguse väljamõeldud olukorraga, ja teiseks, isegi selle väljamõeldud olukorra korral ei ole mõju neutraalne.

Aitäh!

Nii et oskad sa äkki meid valgustada?

See otsus võib osutuda eelarvele neutraalseks, kui me mõõdame eelarvemõju, lähtudes eelarve tegelikust täitumisest aasta lõpus. 27 miljonit on planeeritud 2026. aasta eelarves hasartmängumaksu laekumist ja me saame vaadata, kas see aasta lõpus laekub täis või ei laeku, kui me räägime eelarvemõjust kui sellisest. Miks me ei suuda seda täpsemini prognoosida? Võrreldes eelmise aastaga on hasartmängumaksu laekumise prognoosi tõstetud 6 miljonit ehk 11%. Aga võrreldes selle ajaga, kui me menetlesime seda eelmist eelnõu, kuhu see viga sisse sattus, on litsentside arv 10% kasvanud. Sellel ajal, 1. augusti seisuga, oli välja antud 37 litsentsi, eile vaatasime Maksu- ja Tolliameti lehelt, et on 41 litsentsi välja antud. Kui litsentside [arvu] kasv 10% on seotud maksumäära langetamisega, siis eelarveprognoos täitub.

Ma võtsin vahele ühe protseduurilise küsimuse Keskerakonna fraktsiooni esindajalt ja et Isamaa ei tunneks ennast solvatuna, siis võtan vahele ka Helir-Valdor Seedri protseduurilise küsimuse. 

Aitäh! Ma olen väga tänulik. Mul on tõesti protseduuriline küsimus. Kas meil on võimalus protseduurilisi küsimusi esitada ka ettekandjale? See on nagu uus formaat. Või sain ma millestki valesti aru?

Protseduurilised küsimused on istungi juhatajale, aga kuna seal oli põimitud sisuline küsimus ja protseduuriline küsimus, see oli kaheosaline, seal oli nii protseduuriline kui ka sisuline osa, siis see on põhjus, miks ma võimaldasin ka ettekandjal selguse huvides täiendavalt vastata. 

Jaanus Karilaid, palun, küsimus ettekandjale!

Aitäh, istungi juhataja! Hea ettekandja! No näete, kuhu me oleme siis Reformierakonna juhtimisel jõudnud. Me alustasime maksufestivalist, maksukaosest, ja oleme jõudnud maksufiaskoni. Süüdi ei ole [konkreetselt] nagu keegi, sest kogu parlament on süüdi, koalitsioon on süüdi, opositsioon on süüdi, ka need, kes ei hääletanud, on süüdi, aga rahanduskomisjon ei ole süüdi.

Aga kas me ei võiks lahendada seda asja elegantselt? Selle töökultuuri eest, selle eest, mis on tekkinud, me oleme ära fikseerinud vastutaja, see on üks ametnik, aga tegelikult vastutab selle töökultuuri eest rahandusminister. Me võiksime tulla elegantselt olukorrast välja, kui ennast maailma parimaks ministriks pidav Jürgen Ligi vabandaks. Ta ei ole olnud oma ülesannete kõrgusel, tema majast selline viga tuli. Me lahendaks selle olukorra ära ja saaksime selle pinge ära juhitud, kui Jürgen Ligi vabandaks, sest tema majast see viga tuli.

Jürgen Ligi ametkond on vabandanud.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Anti Poolametsa [nimel] on ka nr 3 juba ees, nii et kaks küsimust on [esitatud]. Avan läbirääkimised. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Head eelnõu algatajad! Siin läks hästi palju aega selle peale, et välja selgitada, kes on süüdi. Aga olulisem küsimus on see, kes kannatab kõige rohkem selle eelnõu vastuvõtmise ja hasartmängumaksu muudatuste tõttu. Kindlasti on need inimesed, kes kaotavad kasiinodes raha, nende lähedased, kindlasti on kaotajateks ka Eesti kultuur ja sport, mis madalama maksumäära tõttu saavad tulevastel aastatel vähem raha.  

Aga hästi oluline grupp on ka need rohkem kui 80 000 inimest, kes hääletasid valimistel Eesti 200 poolt. Need olid inimesed, kes heas usus toetasid seda erakonda. Kolme aastaga on nad teada saanud, et erakonna suurim häältemagnet varastas ukrainlastelt raha, nad praegu vaatavad, kuidas Eesti 200 minister võtab pensionäridelt ja lastelt ära ühistranspordis tasuta sõidu õiguse, ja nad näevad, et Eesti 200 suurim poliitiline tegu on hasartmängumaksu vähendamine. Eestis on olukord vaimse tervisega niigi halb ja sellised käigud halvendavad seda veelgi. Inimestel on kindlasti väga valus vaadata seda, kuidas käituvad nende esindajad Riigikogus. Ka minul on seda valus vaadata, kuigi ma ei ole Eesti 200 valija.  

Kui rääkida sellest konkreetsest seadusest, mis on meil laual ja mis justkui parandab seda viga, mis tehti eelmises [seaduses], siis seal on niivõrd palju probleeme, et selle seaduse väljakuulutamine presidendi poolt oleks minu arvates ikka päris riskantne käik.  

Esiteks, selles seaduses puudub absoluutselt eelarvemõju analüüs. Nii eelnõu algataja kui ka rahanduskomisjoni ettekandja Annely Akkermann ütlesid, et nad ei tea, kui palju raha laekub, nad ei oska seda prognoosida ja alles aasta lõpus saame vaadata, kas Eesti sport ja kultuur said rohkem raha või mitte. Täiesti vale on seletuskirja väide, et eelarvemõju on neutraalne, sest esiteks võrreldakse sellega, mis oleks olnud siis, kui eelmises seaduses poleks olnud viga. See on vale, sest sa pead võrdlema seda, mida see muudatus toob, praeguse olukorraga. Teiseks, isegi kui võrrelda seda sellise ettekujutatud olukorraga, siis see mõju ei ole neutraalne, sest kui kas või üks nendest 41 internetikasiinost ei anneta seda maksu[raha], siis eelarvemõju on negatiivne.  

Teine probleem on ka see, et eelnõu algataja kavatseb selle seaduseelnõu jõustada põhimõtteliselt päevapealt. Ehk näiteks 7. märtsil jõustub eelnõu ja 7. märtsil muutub ka maksumäär. See maksumäär ei ole tegelikult mitte päevane, vaid igakuine. See, kas sellises olukorras peab arvestus toimuma päevade järgi või olema proportsionaalne, on täiesti lahtine. See on viga, mis võib olla problemaatiline ka selle konkreetse seaduse jaoks. 

Kokkuvõttes me näeme, et see ebakompetentsus, mis tekitas probleemi varasemalt, eelmises seaduseelnõus, on endiselt alles. See ebakompetentsus on … 

Ma võtaks aega juurde. Aitäh!

Kolm minutit.  

… viinud Eesti majanduse langusele. Me oleme Euroopa Liidus viimase kolme aasta jooksul põhimõtteliselt viimane riik majanduskasvu poolest. Põhjus on lihtsalt selles, et meil on Reformierakonna ja Eesti 200 valitsus, kes ei suuda isegi rahanduskomisjoni [istungi] protokolli õigesti ette kanda. Inimestel on raske, nad ei saa oma tööga hakkama, ja Eesti rahvas peab seda veel aasta aega kannatama. Aasta ajaga jõuab väga palju ära rikkuda, jõuab majandust veelgi rohkem alla viia. Seda raskem on tulevase valitsuse töö, aga loomulikult peab keegi selle ette võtma. Ma väga loodan, et kõik need suuremad negatiivsed mõjud jäävad ära. Kui järgmine valitsus võtab need teemad lauale, siis on lisaks maksumäärale hästi oluline ka see, et spordi ja kultuuri rahastus oleks läbipaistev, mitte selline lobistide pärusmaa, nagu ta praegu on. See kõik seisab ees. Aga mul on väga kahju vaadata, kuidas Eesti 200 iga oma sammuga Eesti majandust rikub. Võiks mingi hetk ka pausi pidada. Aitäh!

Aitäh! Eesti 200 fraktsiooni nimel Kadri Tali, palun!

Ma võtaksin lisaaega.

Kaheksa minutit.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma seisan teie ees, et taas kord võidelda võimaluse eest kultuurile ja spordile paremat rahastussüsteemi luua, et kultuuril ja spordil oleks võimalus tõusta Eestis majandusharuks. Ma soovin rõhutada, et see ei ole minu eesmärk ainult täna, vaid see on ka põhjus, miks ma olen Riigikogus. Ma lubasin seda valdkonnale ja see lubadus on aidanud hoida selja sirgena kõik need peaaegu kolm aastat, mille jooksul olen siin saalis kogenud nii mõndagi. Aga mis peamine, see aeg on aidanud mul mõista seda, mis kultuurivaldkonna inimesele on iseenesestmõistetav, aga siin saalis tundub vahel päris võõrana. See on vastutus – isiklik, aga ka kollektiivne vastutus. Mitte üheski orkestris ei saa kuuenda puldi viiuldaja kehva kontserdi järel püsti tõusta ja öelda, et tema ei vastuta, tema mängis hästi. Mitte ühegi orkestri dirigent ei pöördu publiku poole kontserdi järel, kui lugu on seisma jäänud, teatamaks uhkusega, et tema juhatas laitmatult, kuigi orkester mängis kehvasti, või et tema dirigeeris suurepäraselt, aga publik kuuleb valesti ja on üleüldse rumal. Mitte ükski orkestrant ega dirigent ei saa väita, et tema seda partituuri läbi ei töötanud, sest talle see lugu kavas ei meeldinud ja seetõttu ta selle partituuri kaant ei avanudki.

Kultuurivaldkonnas on selline käitumine, vastutuse mittetajumine, ennekuulmatu. Küll aga kuulsin korduvalt midagi sellesarnast siinsete opositsioonipoliitikute suust ja kahjuks ka meie ühelt dirigendilt, vastutava ministeeriumi juhilt, ministrilt. Olen tihti rääkinud, kuidas pillimäng ja sport arendavad lastes juba varases eas vastutustunnet, nad õpivad vastutama isikliku soorituse eest ja tunnevad vastutustunnet ka meeskonna ees. Mitte ükski viiuldaja, kes pillab laval maha poogna, ei süüdista selles esimeses reas istuvat kontserdikülastajat. Mitte ükski orkestri rühmamängija, olgu või kuuendas ehk viimases puldis, ei süüdista oma soolos vea teinud solisti klarnetimängijat, vaid adub kollektiivset vea mõju ja aitab õnnetul kolleegil vea heastada, tehes seda uue ja parema kontserdiga, lisaproovidega, tihti ka hea toetava sõnaga kolleegile. 

Leian, et kõige muu kõrval on just seda meil siin Riigikogus kultuuriinimestelt õppida: kollektiivset vastutuse võtmist tehtud vigade eest. Tihti olen kuulnud lauset, et Riigikogu 101 liiget peaksid mängima kokku nagu üks hea orkester. Kahjuks ei ole see võimalik, sest kõikide orkestrite kollektiivid on valitud sirmi taga ettemängimise teel, nii et hindajatele on kuulda ainult [kandidaadi] pillimänguoskus. Riigikogus aga saavad sõna lavakasse sisseastumisel põrunud näitlejad ja oskusega ei ole siin sageli midagi pistmist. Meie siin oleme läbilõige ühiskonnast ja esindame oma valijat, mistõttu ei saa reaalsuseks minu unistus, et Riigikogu koosneks oma ala spetsialistidest, kellest igaühel oleks oma valdkonnas edulugusid ja ka vigu ette näidata.

Siin saalis istuvad opositsioonis mitmed inimesed, kellega elu ja tegevus viis mind kokku 1990-ndate algul noorteorganisatsioonis Res Publica. Mäletan selgelt meie üksteisele antud lubadust. Me andsime sõna, et igaüks meist teeb vabas Eestis midagi ära just oma valdkonnas ja alles siis maandub poliitikas võimupositsioonile otsuseid ja seadusi tegema. Uskusin meie antud lubadust ja võtsin seda tõsiselt. Seetõttu lõin Eestile orkestri ja olen seda pidanud läbi raskuste üleval 30 aastat. Nii mõnelegi meist ja teist see [lubadus aga] jutuks jäigi. See ei seganud koolipingist otsustama tulla, et siis teiste peale näpuga näidata. Ilmselt on see üks peamine asjaolu, mis on aidanud mul siin Riigikogu pikkadel ööistungitel teid mõista ja kainet mõistust säilitada, olles kuulanud hommikul kell neli 14 tundi järjest [kestnud] mõnitusi, millega opositsioon on väljendanud oma süüdimatut soovi lihtsalt isiklikult solvata. See on see poliitiline kultuur, mida ma olen soovinud muuta. 

Mida ma selle jutuga öelda soovin, head kolleegid? Hasartmängumaksu seaduse eelnõusse tekkis viga, üks sõna, kümme tähte – viga, mida ei ametnikud ega 101 Riigikogu liiget ei märganud. Tänaseks on kõigile selge, et tegu ei olnud teadliku kavatsusega riiki rahast ilma jätta. Selleks on eelnõu eesmärki kirjeldav seletuskiri piisavalt selgesõnaline ja [üheselt] mõistetav ning selle tõenduseks on kõik valdkonna ettevõtted kinnitanud soovi maksta eelarvesse raha eelnõu põhimõttest lähtudes. Parandame siis selle vea ära ja anname võimaluse, et tulevikus oleks näha selle seaduse mõju kultuurile ja spordile. Ma usun väga tugevalt, et see seaduseelnõu on kultuurivaldkonna eduloo algus, nii nagu on algusest peale olnud algatajate eesmärk muuta kultuur ja sport Eestis majandusharuks. 

Mitmed opositsioonipoliitikud on olnud otsustajad ja jõupositsioonil pikki aastaid, ka 2008. aastal, mil Kultuuriministeeriumi eelarvet vähendati 30%, ja ka COVID-i perioodil, mil kultuurisektori [ala]rahastus ja ahastus oli kõrvulukustav. Mitte kunagi ei ole ma [näinud] kedagi teie hulgast tõstmas kultuurivaldkonna eelarvet teiste valdkondade [eelarvetest] ettepoole. Olge siis ausad ja tunnistage kätt südamele pannes, et teie tegudest lähtudes seda ei juhtugi. Te ei ole lihtsalt uskunud sellesse valdkonda kui majandusharusse. Seda eksimust soovime me parandada ning muuta kultuuri- ja spordivaldkonna majanduse mootoriks, tuues siia sisse eraettevõtjate, riigi- ja kultuurisektori koostöö. Teile, head kolleegid opositsiooni ridadest, soovin aga selget meelt ja mõistmist ning veidigi kultuuriinimeste oskust enda vigade eest vastutada. Südames aga tean, et kunagi te räägite oma lastelastele: "Mina olin selles Riigikogu koosseisus, kus meie hasart[mängumaksu] muudatusega kultuuri ja sporti lisaraha toomise süsteemi lõime." Soovin teile tööindu, ausust ja selget meelt!

Ja Reinsalule, kes minu stanislavskilikku kõneoskust kiidab või laidab: Stanislavski ei talunud võõraste sulgedega ehtimist, iga näitleja pidi enda oskuste najal esinema ja publikut kõnetama. 

Head kolleegid, palun hääletame seaduseelnõu poolt, et viga saaks parandatud ning Eesti kultuur ja sport saaksid tuule tiibadesse! Tänan teid!

Aitäh teile! Järgnevalt ongi Isamaa fraktsiooni nimel [kõnepuldis] Urmas Reinsalu. Palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kaheksa minutit.

Tähendab, Stanislavski või mitte Stanislavski. Aitab naljast! Hakkame neid asju lõpuks õige perspektiiviga käsitlema ning vigasid ja valelikku poliitikat tagasi pöörama. Võtame selle ühiskonna ja rahvana niisuguseks lähtekohaks. 

Poliitilise juhtimise mõttes – ja ma ei ole seda varjanud – on Eestile see aasta kaotatud aasta. Seda enam tuleb meil jõudsamalt ja sisulisema pingutusega hakata asju õigetesse rööbastesse asetama. See piinlik etüüd on osa valelikust poliitikast ja sellest poliitilisest agooniast, mis on tekkinud Reformierakonna võimu külge klammerdumise tõttu. Näete, üks kord on Eesti 200 nii-öelda selles teenistuses olles – Reformierakonna teenistuses, partei ei olegi seda häbenenud, nende funktsionaalsus ongi olla Reformierakonda teenindav poliitiline ühik – asunud mingites ärihuvides välja pressima ühte seadust. Ja peaminister pidi järele andma, enda võimul püsimise nimel. 

Me oleme jõudnud olukorda, kus see lobiärimees, ma saan nii aru, ja kasiinolitsentside maakler kohtub peaministriga. Peaministrit tabab ootamatu kiireloomuline amneesia – ta ei mäleta, et ta oleks temaga kohtunud. Kas panete tähele, et härra Tein tunnistas selle kohtumise kasiinolobistiga üles, aga Riigikantselei leheküljel, kus peaksid olema kirjas peaministri kohtumised lobistidega, seda märgitud ei ole? Miks seda sooviti varjata, tekib õigustatud küsimus. 

Paar kuud hiljem me kohtasime härra Haugi juba läbirääkimistel koalitsioonilepingu üle, kuhu see legendaarne formuleering sisse jõudis. Ma pigem usun härra Võrklaeva ja proua Skuratovskit, kes tunnistasid üles, et see seadus pressiti välja. See on šantaaži objekt ja see oli täiesti tahtlik töö, mille tõttu jääb Eesti maksumaksja nii pingelises eelarveolukorras ilma kümnetest miljonitest eurodest. Seda ei varja ju tegelikult ka seaduseelnõu algatajad. Seaduseelnõu enda seletuskirjas on öeldud, et jah, kümnete miljonite eurode võrra tekitatakse Eesti riigile miinust. Ja seda püütakse varjata. Netikasiinode ärihuvide edendamist püütakse varjata retoorikaga, et me toetame kultuuri. No kuulge, armas Eesti rahvas, kas meie poliitiline juhtkond peab meid kõiki eilasteks või? Tegutsetakse kultuuri nimel!? Seda kõneles Kristen Michal ka detsembrikuus, kui ta seda seadust õigustas. 

Loomulikult on sõnum üks ja selge: lõpeb ära Michali valitsuse ametiaeg ja Isamaa annab välja selge signaali, et see seadus pööratakse tagasi. Nii ongi. Võite siin aasta segadust tekitada, aga teil ei ole enam legitiimsust. Demokraatlikku legitiimsust laamendamiseks ei ole. Kõik! Suures plaanis 12 kuud enne valimisi annab Isamaa teada, et see on meie lubadus inimestele: kui valimistel tuleb muutus ja Eesti kodanikud usaldavad meid, siis me pöörame selle seaduse tagasi. See on meie lubadus. Me taastame endise olukorra ehk netikasiinod peavad maksma maksu sellises määras nagu varem, 6%. See tähendab eelarvestrateegia perspektiivis kümneid miljoneid eurosid võitu. 

Nüüd hämatakse sellega, et netikasiinode litsentsiomanikud on kõik lubanud, nagu eelkõneleja ütles, maksta eelarvesse raha. On üle 40 litsentsiomaniku ja nende hulgas on tegelike kasusaajatena uurivad ajakirjanikud välja toonud Venemaa kodanikud, Valgevene kodanikud, Gruusia kodanikud, mingisugused ettevõtted. Mina ei ole küll teadlik, et need isikud, see tegelaste seltskond, kes on vägagi hallis tsoonis, ja vähemalt Investigate Europe'i andmetel on mingisugused isikud seotud ka Vene luure mõjutustegevusega – ma toetun siin Piret Reiljani artiklile Eesti Ekspressis –, oleks lubanud mingit raha vabatahtlikult Eesti riigieelarvesse maksta. Kust niisugused väited, niisugune ühiskonna desorienteerimine? 

Teiseks on küsimus selle kohta, nagu on kõneldud, et see oli tahtmatu samm, nii-öelda eksitus. Vabandust! See, kui riigile tekitatakse nendesamade netikasiinode huvides miinus, on ju tahtlik samm. Seda eelnõu seletuskiri ütleb ja seda tunnistab tegelikult väga selgelt Rahandusministeerium, ka rahandusminister Ligi, kes seda häbenes. Olgugi et ta kirjutas pärast, selleks et ta ise saaks ministriametis jätkata, alla valitsuse kooskõlastuskirjale, et ta toetab seda seaduseelnõu. Millegipärast Ligi [hiljem] teatas, et ta ei ole seda väitnud. Jällegi vale! Vale vale otsa, valet püütakse valega kinni mätsida. Ligi allkiri seal on, ta valitsuse nimel teatab, et ta toetab seda seadust. Ja nüüd oli jultumust nädal aega tagasi väita, et tema pole midagi niisugust teinud. 

Kõige piinlikum on see, et eelmise aasta 4. novembril saatis Rahapesu Andmebüroo tormihoiatuse, öeldes, et see aktsioon toob Eestile täiendavalt kaasa ulatuslikke rahapesuriske. Meil on veel vähe varasematest negatiivsetest kogemustest, me alustame uut eksperimenti kaughasartmängumaksuga, nende netikasiinodega rahapesuriskide valdkonnas. Mingil kombel jagus enesekindlust, et tahtlikult, mitte eksitusena – proua Akkermann on saalist lahkunud –, hääletada tuimalt maha Rahapesu Andmebüroo appikarje ja hoiatus, et tegelikult peaks need olema Eestis tegutsevad ettevõtted et cetera, et cetera. Rahapesu Andmebüroo tunnistas: mingit tegelikku kontrolli selles skeemis, mis on üles ehitatud, ei ole võimalik rakendada, kui see ettevõte asub maakera teises otsas. 

Me ehitame siin praegu üles fiktiivmajandust, jätame eetilise ja moraalse, kõlbelise perspektiivi selles ettekujutuses kõrvale. Selle pinnalt tekitatakse riigile maksuauk, maksutulud jäävad väga pingelises eelarveolukorras laekumata, ja siis jagub jultumust öelda, et seda tehakse kultuuri nimel. Kultuuri nimel jääb praegu raha laekumata! 

Vaadake, tekitatud on kahju. Loomulikult, oli see näpuviga või mitte? Härra Tein oli selle teksti esitaja, siin on pillutud nagu surnud koera üle aia seda, et kes vastutab, kas Rahandusministeerium vastutab või keegi teine vastutab. Vabandust! Eelnõu algtekst, mis esitati parlamendile, nägi selgelt ette nullprotsendilise määra. Pole midagi rääkidagi, see oli eelnõu algtekst, mis anti üle. Härra Kivimägi, oli teie allkiri seal ka või ei olnud? 

Ei olnud minu allkirja. Eksisite praegu.

No näete, oli julgust olla koridoris, kui allkirju korjati …

Ma ei olnud koridoris.

… et Michal püsiks võimul, eks ole. Oli julgust, näete, allkirja mitte anda. Vastuhääletamiseks julgust ei piisanud.  

Minu üleskutse Reformierakonnale praegu on: lõpetage ära see šantaažisituatsioon. Saite oma eelarve ju vastu võetud.

Aitäh, hea kolleeg! 

Küll püsib see valitsus ka sellises loogikas selle võimupüramiidina edasi, seda ei pea põlistama selliste diilide ja šantaažiga. 

Aitäh! Teie aeg on täis.

Isamaa esitab selle eelnõu kohta muudatusettepanekud ja kui mitte selle eelnõu menetlemisel, siis järgmisel kevadel viime need muudatusettepanekud ellu. Arvestage sellega, kõik ühiskonnaosalised! Aitäh, Toomas! 

Aitäh! Head kolleegid! Kuna seda hoogu on ja meile on laekunud Eesti Reformierakonna fraktsioonilt ka ettepanek pikendada tänast istungit, siis teeme selle hääletuse enne järgnevat sõnavõttu. Palun saalikutsung enne istungi pikendamise hääletamist!

Head Riigikogu liikmed, panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 46 Riigikogu liiget, vastu 11, erapooletuid 0. Tänane istung on pikendatud kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. 

Jätkame läbirääkimisi. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Lisaks sellele, et eelnõu menetlus on olnud erakordne ja see viga, millest me täna räägime, on erakordne, on ka need kõned siin minu meelest žanr omaette. 

Seega, ma mängin kaasa ja kõigepealt nendin, et minu meelest ei meeldinud Stanislavskile ka ülemängimine. See on ilmselt põhjus, miks me Urmas Reinsalu etendustele ei saa pileteid osta, aga siin saalis teda tasuta kuulata saame. 

Kadri Tali toodud võrdlus orkestriga oli täiesti kohatu. Muidugi, tema on muusikainimene, ja mina, viisipidamatu, võib-olla ei taju neid nüansse. Aga orkestris ei ole opositsiooni ja koalitsiooni, kõik [esitavad] sama repertuaari. Meeldib see meile või mitte, siin paneb koalitsiooni repertuaari paika koalitsioonileping, aga opositsioon ei mängi absoluutselt samu lugusid. Väga paljud kokkulepped, mis koalitsioonileppes tehakse, on sellised, mis siin saalis ju kõigi toetust ei leia. Nii et on täiesti loomulik, et me siin saalis eelnõude üle vaidleme ja vaidleme sisuliselt. 

Liikudes nüüd oma kõne juurde, siis tahan esimesena välja tuua selle, et tegemist oli tõepoolest erakordse, ajaloolise eksimusega. Seetõttu on täiesti arusaadav see meedia tähelepanu ja ka tähelepanu siin saalis. Automaatselt hakati süüdlast otsima. Aga see süüdlase otsimine jätab varju muudatuse, mille tuules selline viga üldse tekkida sai. See oli hasartmängumaksu muudatus, mida rahandusminister ei toetanud, ja seetõttu ei tulnud see eelnõu ka Rahandusministeeriumist, vaid esitati saadikute poolt ja vist koostati kuskil advokaadibüroos. Nii et juba see start oli omapärane. 

Teisalt ei saa mainimata jätta, et lisaks kiirustamisele ja sellisele suurele survele, mille all toimetati ja mis ilmselt tekitas selle keskkonna vea tekkeks, kuna tavapäraseid kooskõlastusringe läbi ei tehtud, on kõige olulisem muidugi rahapesurisk ja see, et kiirustamise tõttu jäid ekspertide ja osapoolte pakutud riskide maandamise meetmed kas läbi arutamata või lükati kõrvale kui miski, mille üle läbirääkimine ja mille detailide kokkuleppimine lükkaks edasi selle maksuerandi rakendamist. 

Tegelikult oleme me võtnud suurema rahapesuriski ja pannud löögi alla Eesti finantssüsteemi üldise usaldusväärsuse. Nii nagu Urmas Reinsalu õigesti mainis, on viimased ohuhinnangud öelnud, et kaughasartmängud on just see valdkond, kuhu rahapesijad on liikunud. Varem [toimus see] panganduses, virtuaalvääringutega [kauplemisel], aga seal on reegleid karmistatud ja nüüd on kaughasartmängud see koht, kus seda musta raha pestakse. Rahapesuriski kaughasartmängude puhul peetakse suuremaks kui näiteks pandimajades või ükskõik kus mujal Eestis. 

Lisaks rahapesuriskile võtame muidugi ka inimeste tervisega seotud riske. Kaughasartmängud on kahtlemata sõltuvusel põhinev ärimudel. Eesti tulevik, Eesti areng ja kasv ei peaks olema üles ehitatud sellele, kas me suudame mingisuguses madalamate maksumäärade võistluses Kariibi mere saarte või Maltaga jõudu katsuda ja ettevõtteid siia meelitada. Kui selle kohta küsida, siis on algatajate vastus olnud väga küüniline, et tegemist on kaughasartmänguga, need sõltlased on väljaspool Eestit, meie tahame ainult nende [firmade] kontorit, raamatupidamist ja käivet, mida maksustada, aga sõltuvus on midagi sellist, mis sellise maksuerandi rakendamise korral jääb kuidagi kõrvale. Tegelikult see ju nii ei ole. On väga keeruline ette kujutada, et mõni ettevõte kolib kontori siia, mõni kolib ka raamatupidamise siia, aga siis nad ütlevad, et oot, siia Eesti turule me tulema ei hakka, siin me oma teenust ei paku, Eesti klientidest me ei ole huvitatud. Nii et selline laiem vastutustunne võiks olla ka eelnõu algatajatel. 

Kolmandaks, mis võib-olla ... 

Palun kolm lisaminutit.

Kolm minutit lisaks.

... siin saalis ka tänase arutelu põhjal vist enim küsimusi tekitas, on see, kui palju meile siis seda maksuraha laekub. Rahandusministeerium tõi ka esialgses eelnõu seletuskirjas välja riski, et eelarvesse laekub raha vähem, kui seni on prognoositud. Ka praeguseks ei ole selge ei selle maksu kaotamise või madalama määra kehtestamise mõju ega see, mis on see prognoositav koondmõju eelarvele. Jah, siin saalis oli tunnetus, et kindlasti ei laeku rohkem, pigem on ju risk, et laekub vähem, kui me oleme oodanud.

Nüüd valitsuse prioriteetidest. Me rääkisime, et koalitsioonileping annab ette valitsuse repertuaari. Siin saalis me oleme arutanud erinevaid maksumuudatusi, mis kas üldise hinnatõusu või kõrgete toiduhindade [leevendamiseks] Eesti inimestele appi tuleks. Tugev vastuargument on olnud just see, et maksuerandid ei ole õige tee, me ei tee sotsiaalpoliitikat või muud poliitikat maksude kaudu, ning kui me soovime madalapalgalisi toetada kiire hinnatõusu tingimustes, tuleks rakendada teisi meetmeid. See kõik võiks olla loona usutav, kui me ei teeks maksuerandit kaughasartmängu ettevõtetele. Me kõik siin saalis peaksime muretsema selle pärast, et poliitikute, erakondade, Riigikogu ja ka valitsuse usaldusväärsus on ajalooliselt madalal tasemel. Me ei näe, et see trend kuidagi muutuks. Kui väita, et maksuerandid on valed, erandite kasutamine maksupoliitikas ei ole Eesti tee, aga teha maksuerand veebikasiinodele, siis see töötab kõigi meie usaldusväärsuse õõnestajana.

Nii et valitsuse prioriteedid on olnud vildakad, need ei ole usaldusväärsed ei siinse opositsiooni ega enam ka valijate jaoks. Tõepoolest tuleks kasutada argumente, mis on sisulised, mis on üksteisega kooskõlas ja Eesti pikemaajalistes huvides. 

Viimaseks mainin, et sotsiaaldemokraadid ei toetanud veebikasiinodele madalama maksumäära kehtestamist. Me leiame, et vigu tuleb kahtlemata parandada ja siin ei ole vaja mingeid obstruktsioonilisi meetmeid, viga tuleb koostöös parandada. Aga sotsiaaldemokraadid teevad muudatusettepaneku, et maksumäär võiks olla 6%. Kuna 6% oli see maksumäär, mida kõik eelmisel aastal pidasid ootuspäraseks, siis selle kehtestamine ei peaks olema erinev 5,5%-lise maksumäära kehtestamisest. Samuti esitavad sotsiaaldemokraadid muudatusettepaneku ja proovivad leida viisi, kuidas ikkagi takistada kasiinode toimetamist lasteasutusega samas majas. Aitäh teile!

Aitäh! Järgmisena Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Martin Helme, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaks. 

No vot! Üks kord elus Reformierakond ei valetanud: kõigi aegade ägedaim maksulangetus tuli. Rohkem raha jääb kätte, raske kasiinoäriga teenitud raha jääb kätte, lihtsam maksusüsteem, kõigile arusaadav, küüru ei ole, ja nii me kasvatame majandust ja nii me ajame eelarve korda! Tuleb välja, et nad ei valetanudki meile. Välismaiseid veebikasiinosid hellitati lausa nii palju, et need ei maksagi maksu. Enam lihtsamaks ei lähe, deklarit ei ole vaja üldse esitada! Väiksemaks enam maks minna ei saa, muidu hakkab valitsus juba peale maksma. 

No tuleb kokkuvõtlikult öelda kogu selle saaga kohta, et meid valitsevad Eestis süüdimatud, ebakompetentsed, korrumpeerunud inimesed. Tükk aega oli mul kognitiivne dissonants. Ma arvasin, et see ei ole ju võimalik, et keegi on veel korrumpeerunum kui Reformierakond. Aga näe, tuleb välja, et on! Eesti 200 annab seaduste müümisel isegi Reformierakonnale silmad ette. 

Noh, jutt on selline, et minu meelest pead olema ikkagi puudega, kui sa usud seda, et ega ei teagi, kust see viga tuli, väike näpukas, tööõnnetus. 27-miljoniline tööõnnetus! Hea küll, kui ära parandada, siis on võib-olla 4–5-miljoniline tööõnnetus. Aga vaadake, kui kellelegi kingitakse näpukaga 27 miljonit, siis te võite mind peksta, kui tahate, aga mina ei usu, et see oli näpukas, et see tehti kogemata. Ei ole! On ikkagi vaja selgeks teha, kui palju need inimesed tagasi said, kickback'i, kes selle näpuka tegid. 

Kriminaalasja on vaja, uurimist on vaja. Seda enam, et nagu kõik on teada saanud, need nii-öelda välismaised veebikasiinod on tegelikult Valgevenest või Gruusiast või Ukrainast või tont teab millistest kummalistest riikidest pärit rahapesijad. Seda ütlevad meile Rahapesu Andmebüroo inimesed. 

Me proovisime rahanduskomisjonis selgust saada, kes on süüdi. Lolli juttu aeti, no piinlikult lolli juttu aeti. Aga mis välja tuli, oli see, et ametnikud ütlesid algatajatele, nendelesamadele Eesti 200-lastele, juba suvel, et niimoodi seda teha ei tohi, on oht, et siis ei hakka maksu üldse laekuma. Edasi-tagasi loksutati mingisuguseid versioone. Algatajad teadsid, et see oht on olemas, teadsid, et selline sõnastus toob Eestile kaasa katastroofilise eelarvelaekumise puudu[jäägi], aga andsid ikkagi sisse sellises sõnastuses eelnõu. Nüüd väidab rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann, et ükski ministeeriumi ametnik ei öelnud ühelegi rahanduskomisjoni ametnikule, et käkk jäi sisse. No võite mind peksta, aga ma ei usu seda. Küllap ikka ütles, aga oli poliitiline otsus nii teha. 

See tähendab, et kuigi mina tahaksin alati lahti lasta ka ametnikke, on praegu vastutus eelkõige poliitiline. Ja see ei ole poliitilise vastutuse võtmine, et oi, aga näete, me toome siia teile selle parandusseaduse eelnõu, teeme kähku ära ja kõik on korras. See ei ole vastutus! Mingisugune vabandus moka otsast, et oi, näe, me kõik eksisime või kõik lasime asja kogemata silmade vahelt läbi, see ei ole ka mingisugune vastutuse võtmine. Vastutuse võtmine oleks see, kui Tein ja Tali astuks Riigikogust tagasi. Vastutuse võtmine oleks see, kui kõik need 51 saadikut, kes hääletasid selle käki poolt, võtaksid nüüd oma taskust raha ja maksaksid riigieelarve puudujäägi kinni, on seda siis 27 miljonit või 4 miljonit, vahet ei ole. See oleks vastutuse võtmine. Vastutuse võtmine oleks see, kui Akkermann astuks tagasi rahanduskomisjoni esimehe kohalt. Aga lõppkokkuvõttes vastutab peaminister Michal, sest peaminister Michal hoiab nagu pilpa peal seda asja, mida me nimetame Eesti 200-ks, ja laseb neil koalitsiooni hoidmise ja eelarve vastuvõtmise ähvardusega välja pressida, laseb selliseid käkke välja pressida. See ei ole juhtimine, see ei ole riigi ees vastutamine, see ei ole eelarve tegemine, ammugi ei ole see eelarve kordategemine. No seda vastutust võib opositsioon ju nõuda. Me algatame komisjonis ka Annely Akkermanni umbusaldamise. Aga lõppkokkuvõttes peab selle vastutuse välja selgitama kriminaal[menetlus]. Meil on aega seda teha pärast valimisi ka. Keegi saab palju raha selle eest, mis siin tehti. Küll me teada saame, kes.

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 793 esimene lugemine lõpetada. Oleme esimese lugemise lõpetanud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 3. veebruar kell 17.15. 

Liigume tänase teise päevakorrapunkti juurde: Riigikogu liikme Andrei Korobeiniku algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 750 esimene lugemine. Ettekandjaks palun Riigikogu liikme Andrei Korobeiniku.

Aitäh! Head sõbrad! Teie ees on palju parem eelnõu, kui oli see hasartmängumaksu langetamise [seaduse eelnõu]. See eelnõu tegelikult lahendab ka neid probleeme, mida me oleme siin nüüd näinud. Me näeme, et mõned volikogu liikmed ei suuda selgelt keskenduda Riigikogu tööle, see käib neile üle jõu, ja siit tulevadki vead. Ka hea kolleeg Annely Akkermann rahanduskomisjonist on auväärt Pärnu volikogu liige ja loomulikult kõik võidaksid sellest, kui Annely keskenduks kas volikogu või Riigikogu tööle. Korraga läheb see töö raskeks. 

Eelnõu sisu on see, et kui inimene saab valitud volikokku, siis ta läheb sinna vaid juhul, kui ta ei ole kas Riigikogu või europarlamendi liige. Ta peab kas oma volikogu mandaadi peatama, siis ta jääb näiteks Riigikogu liikmeks, või ta peab loobuma Riigikogu [liikme] staatusest ja siis ta saab olla volikogu liige. Ehk inimesele jääb valikuvabadus. 

See igal pool päris nii ei ole. Näiteks kui Lätis [parlamendi] liige valitakse volikokku, siis ta sinna ka läheb, tahab ta seda või mitte, parlamendis või europarlamendis ta enam jätkata ei saa. Selline kord oli ka Eestis veel hiljuti ja see võimaldas noorpoliitikutel palju edukamalt läbi lüüa, sest neil ei olnud ees suurkujusid, kes loomulikult hõivasid eetriaega, mistõttu noorematele ja uuematele kolleegidele ei jäänud väga võimalust silma paista. 

Me näeme selle kahe tooli seaduse tulemust. Meil on väga mitmes omavalitsuses olukord, kus võimul on samad inimesed, kes olid seal võimul ka kümme aastat tagasi. Pärnu on hea [näide], hea Toomas. Seal on [võimul] täpselt samad inimesed, kes olid võimul aastal 2011. Noh, valus vaadata. 

See seadus muudab olukorda dünaamilisemaks, võimaldab uutel tulijatel poliitikas läbi lüüa ja tugevdab Eestis demokraatiat. Ma väga loodan, et Riigikogu toetab seda ja järgmise aasta valimistel tekib Riigikogu saadikul võimalus [valida], kas ta tahab olla Riigikogus või volikogus. Ta teeb selle valiku ära ja kõigil on selle üle kahtlemata hea meel. Aitäh! Hea meelega vastan teie küsimustele.

Aitäh! Praegu on teile vähemalt üks küsimus. Toomas Kivimägi, palun!

Aitäh, väga lugupeetud juhataja! Auväärt ettekandja! Teie eelnõuga tõstatatud probleemile on tegelikult olemas palju lihtsam lahendus, ilma et me koormaksime Riigikogu liikmeid nii-öelda bürokraatiaga, uue seaduseelnõu menetlemisega. Nimelt, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus võimaldab peatada volitusi. Mina näiteks olen seda teinud. Te tõite siin ühe põhjusena, miks kahe tooli seadus ei ole hea, selle, et see ei anna ruumi uutele tulijatele. Mina erinevalt teist peatasin oma volitused ja tegin ruumi uutele tulijatele. Siinkohal ma teen teile samasuguse ettepaneku. Kui vaja, siis ma võin teid ka aidata: kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 19. Ma võin isegi selle blanketi teile saata, siis me saame selle probleemi lahendatud ega pea seda seaduseelnõu menetlema.

Suur tänu, Toomas! Ajalooliselt on meil olnud väga hea koostöö ja ma näen, et see on ka praegu suurepärane. Probleem on ainult selles, et see uus tulija, kellele sa ruumi tegid, on rahanduskomisjoni esinaine Annely Akkermann. See võib-olla ei olnud sinu taotlus, aga läks nii. Läks nii! Kas tegemist on uue, lootustandva poliitikuga, kes värskendab kohalikku poliitikamaastikku, selles ma ei ole kindel. Ma päris nii seda ei mõelnud, kui ma rääkisin, et võiks jätta ruumi teistele. Ma ei mõelnud rahanduskomisjoni esinaist. Aga kui tema läheb ära ja ülejäänud Riigikogu liikmed lähevad ära, siis kahtlemata Pärnu volikogu võidab. Sina tegid esimese tugeva ja julge sammu, aga kahjuks sinu erakonna liikmed ei järginud sinu sellist head eeskuju ja jäid ikkagi Pärnu volikokku.

Pärnu teemade juurest Saaremaa teemade juurde. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea ettekandja! Sa tõid välja, et poliitikamaastiku parandamine on tänuväärt töö. Ma siiski arvan, et Maastikud oskavad poliitikat ka teha. Samas tahan ma öelda, et sa ise oled ju Pärnu Linnavolikogu esimees. Kas sa siis oled teinud valesti, et sa oled kandideerinud? Nagu ka Toomas ütles, et sa praegu tahad kõigile eeskuju anda, kahe tooli seadust kaotada. See võimalus on sul ju praegu ka olemas: astud välja ja võib-olla siis, kui teie erakond on sinuga sama meelt, et tuleks vahetada välja kõik kahel toolil istujad, saate te oma järglase niimoodi välja selekteerida. Kas sa selle peale oled mõelnud?

Aitäh! Nagu ma eelnevalt vastasin, see Pärnus päris hästi ei toiminud. Toomas läks ära ja Annely tuli sisse. Nii et küsimus on selles, kellele sa selle koha vabastad. Mina olen seal selleks, et välistada Reformierakonna ja Isamaa koalitsiooni. Isamaa võitleb igal pool Reformierakonna vastu, aga Pärnus on Isamaa hoopis teistsugune. Viimasel volikogu istungil – ma pean seal volikogu esimehena olema, ma hea meelega oleksin mujal, aga läks niimoodi – nimetas Reformierakonna esindaja Isamaad oma väikseks sõbraks. See on teistmoodi linn, loomulikult, ja seal on hästi palju väärikaid Riigikogu liikmeid volikogus: Mart Helme, Annely Akkermann. See on traditsiooniliselt nii olnud ja praegu on Pärnust Riigikokku valitud kümme inimest, kujutad sa ette. Seda on väga palju. Loomulikult oleks mul hea meel, kui nad kõik läheksid volikogust ära, aga nad korraga ei taha minna, nagu illustreerib see Reformierakonna näide, et üks läheb ära ja teine tuleb sisse. See toimib siis, kui on seadus, kui on õigusselgus, nii et kõik Riigikogu liikmed teevad oma valiku. Kui nad valivad volikogu, siis loomulikult on see teretulnud, aga ma arvan, et 101 seas on päris vähe neid, kes seda teevad. Enamus jääb Riigikokku ja vabastab oma koha [volikogus] tulevastele tugevatele poliitikutele, ka Isamaa Erakonnas.

Vadim Belobrovtsev, palun! 

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Me teame, et näiteks Tallinnas on linnavolikogu istungid reeglina neljapäeviti, aga kolmapäeviti on meil Riigikogus päris pikad päevakorrad. Me teame sedagi, et mõni aasta tagasi käitus üks Reformierakonna esindaja nii Riigikogus kui ka Tallinna Linnavolikogus pärast Riigikogu öist istungit Tallinna Linnavolikogu [istungil] pealtnäha hästi ebaadekvaatselt. Tema käest küsiti, milles on probleem. Kurjad keeled rääkisid, et asi ei olnud ainult väsimuses, kuigi ta ütles, et ta on nii väsinud, sest ta terve öö istus Riigikogus ja nüüd ta istub juba mitmendat tundi linnavolikogus, et see ongi see põhjus. Mis sa arvad, kas selline käitumine on põhimõtteliselt märk sellest, et see on kvaliteetne seadusloome, või hakkab siin ikkagi midagi valesti minema?

Jah, ma arvan, et see on väga õige näide. Küsimus ei pruugi olla töökoormuses, küsimus võib olla ka stressis. Väga suur stress on näiteks siis, kui sa menetled linnaeelarvet, eriti siis, kui sa oled opositsioonierakonnas. Keegi ei arvesta sinu ettepanekutega, sa oled kurb, ja siis sa lähed Riigikokku ega suuda ka keskenduda. Siit tulevadki vead. Loomulikult võib alati öelda, et inimene saab ise oma elus õigeid valikuid teha, aga mõnikord võib seadusandja ju suunata inimest õigete valikute juurde. Just seda ma pakungi teile välja. Ei pea ju sundima inimest tegema tööd mitu ööpäeva järjest, tegelema asjadega, millega saavad hakkama ka teised inimesed. Sellest võidaksid nii kohalikud omavalitsused kui võidaks ka seadusandluse kvaliteet Riigikogus. Eesti eelarve võidaks ka, nii ei tekiks mingit mitmemiljonilist puudujääki lihtsalt sellepärast, et keegi jättis mingisuguse sõna märkamata. Ma loodan, et tulevikus, järgmises valimistsüklis on olukord palju parem. See on kõik praegu teie kätes. See, millist nuppu te vajutate, otsustab Eesti demokraatia saatuse. 

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mina mäletan väga hästi, et kui te selle eelnõu sisse andsite, siis te alustasite oma sõnavõttu sõnadega, et see, et Andrei Korobeinik ja Toomas Kivimägi on Pärnu volikogu liikmed, on probleem. Sellest lähtudes küsin, kas see probleem on vaid kahe inimesega või on see teiste puhul samuti. Ma saan aru, et te ikkagi juhite tähelepanu sellele, et Riigikogu liikmel on väga suur töökoormus. Me näeme selgelt – siin on ikkagi juhtunud näpukaid, vähemalt ühes seaduses –, et see eelnõu välistaks selliste näpukate tekkimise või vähemalt oleks eeldus selleks, et neid ei tekiks ja Riigikogu liige saaks sajaprotsendiliselt panustada Riigikogu töösse. On see nii?

Aitäh! Pool probleemist on lahendatud: Toomas on volikogust ära läinud. Aga kas Toomas on suurem probleem kui Annely või vastupidi, seda ma ei oska hinnata. Seda on raske öelda, seda näitab ilmselt aeg. Ma arvan, et probleemi radikaalne lahendus oleks palju lihtsam: kõik Riigikogu liikmed lähevad [volikogust] ära, välja arvatud need, kes pühenduvadki [sellele tööle]. Me ei tea, võib-olla Annely Akkermann otsustabki, et ta tahab olla Pärnu volikogus ja ei taha olla Riigikogus. Ma arvan, et see oleks julge riigimehelik samm, aga see on tema valik. Praegu tal seda valikut ei ole, ta peabki ületunde tegema. 

Näiteks järgmine volikogu istung jaanuari lõpus tuleb hästi pikk. Ma ütlen kohe ette, et väga raske istung tuleb. See kindlasti tekitab ka Riigikogu liikmetes stressi, tekitab väsimust. Me ju ei tea, mis vead veel ette tulevad. Loomulikult on see kurb. Seaduseelnõu seda [olukorda] ei paranda, aga ta välistab sarnase olukorra järgmisel valimisperioodil. Ma arvan, et niimoodi samm-sammult me saame küll maailma paremaks muuta.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Mul ei ole väga tugevaid tundeid, tunnistan, selle eelnõu suhtes. Ma arvan, et sel on plusse ja miinuseid, mõlemaid võib leida. Riigikogu liikmest [volikogus] võib kohalik omavalitsus kasu saada, aga kindlasti on sel oma pärssiv mõju just kohalike poliitikute edenemise võimalustele, kogukonnapoliitikas kaasarääkimise võimalustele. 

Aga ma küsin niipidi: kas te oma fraktsioonis või erakonnas olete arutanud, kas hakata seda ise erakondlikult juurutama, et eeskuju näidata? Ma toon lihtsa näite. Näiteks toetavad sotsiaaldemokraadid triibulisi nimekirju, et oleks võimalikult täpne naiste ja meeste tasakaal, ja nad enda nimekirja puhul maksimaalselt niimoodi teevad, on see siis üldnimekiri või kohalike [valimiste nimekiri], ka siis, kui seda seadusega ei [nõuta]. Me oleme lihtsalt otsustanud, et see on meie poliitika. Kas Keskerakonna fraktsioon või Keskerakond pole otsustanud näiteks Tallinna volikogust või mujalt kõik oma Riigikogu liikmed, eurosaadikud ja teised tagasi kutsuda, samuti teha nii Pärnus, et näidata eeskuju? Miks te alustate seadusemuudatusest, kui võiks alustada eeskuju näitamisest?

Aitäh! Sellel on, veel kord, üks põhjus. Nagu sa ütlesid, Riigikogu liikmed võivad tugevdada kohaliku [volikogu] koosseisu. Kujuta ette, et näiteks olümpiamängudel oleks jalgpallivõistkondadel võimalik kaasata professionaale ja siis näiteks, ma ei tea, Saksamaa koondis ütleb, et see on halb, võiksid mängida harrastajad nagu praegugi, ja kutsub oma professionaalid [meeskonnast] tagasi. Millega see lõpeb? Nad arvatavasti ei võida olümpiamänge ja siis öeldakse, et see oli halb otsus. Mis eeskuju see siis on? 

Eeskuju toimib ainult siis, hea Tanel, kui nii teevad kõik, mitte ainult üks poliitiline jõud ei otsusta, et nad ei taha, et nende Riigikogu saadikud oleksid volikogudes, vaid seda teeksid kõik korraga. Sellist poliitilist jõudu ei ole, kes praegu seda teeks. Seda ei tee sotsiaaldemokraadid, seda ei tee Reformierakond täies mahus, ainult mõned üksikud reformierakondlased lähevad ja teised tulevad asemele. See toimib ainult siis, kui seda teevad kõik, ja seda saabki teha nagu olümpiamängudel: lihtsalt tuleb otsus, et professionaalid ei mängi. Ja nii on! Sarnase ettepanekuga ma praegu tulingi siia saali.

Toomas Kivimägi, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Auväärt ettekandja! Vaatamata mitmetele väga põhimõttelistele eriarvamustele poliitikavalikutes tunnustan minagi seda head koostööd, mis meil teiega on olnud. Aga kuulates teid, [ja mõistes,] kui murelik te olete, tekib mul lausa küsimus, et ega teid ei ole vägisi pandud Pärnu Linnavolikogu esimeheks. Mulle tundub, et te ei taha sellel kohal üldse mitte olla, see on väga stressirohke, kahte tööd siduda on väga raske. Äkki on teid sunnitud seda tegema? Kordan veel kord, et lahendus teie probleemile on täiesti olemas: peatage oma volitused.

Ja lisaküsimus: kuna te viitasite, et Annely Akkermann, kes on minu asendusliige [volikogus], on ka Riigikogu liige, siis küsin, et kui ka Annely Akkermann otsustab peatada oma volitused Pärnu Linnavolikogus, kas siis see on piisav signaal teile, et ka teie peatate oma volitused linnavolikogus? Või ei ole teie potentsiaalne asendusliige teie nimekirjas piisavalt väärikas, et tulla teie asemele? Kas te teate selle inimese nime?

Aitäh, hea Toomas! Riigikogu aseesimehena sa peaksid teadma, et kui on küsimus, siis on üks küsimus, mitte kaks. Aga kui sa juba läksid sellele libedale teele, siis mul ei jää üle midagi muud kui vastata mõlemale.

Keskerakonna nimekirjas olid kõik kandidaadid hästi väärikad. Isegi kui kõik teised lähevad ära ja vaid viimased jäävad, siis ka nemad saaksid kindlasti volikogu tööga suurepäraselt hakkama.

Sa nagu proovid kaubelda, et mis siis, kui Annely läheb ära, kas ka sina lähed siis ära. Esiteks, ma ei ole kindel, et Annely on teadlik, et teda pakutakse niimoodi poliitilise etturina välja, nagu ohverdamisele. Teiseks, kui seadus praegu võimaldab sul oma mandaati kohalikul tasandil teostada, siis see ei saa olla poliitmängu element. Mandaadi teostamine on saadikule vaba, ta ei pea alluma erakonna või konkreetselt näiteks Riigikogu aseesimehe diktaadile, ta peab ise otsustama. Annelyt ma siin saalis üldse ei näegi. Võib-olla ta mõtleb praegu selle peale, mida ta teeb enne järgmist volikogu istungit. Aga ma ikkagi ei tooks teda niimoodi praegu pimesi nagu ohvriks, vaid ma laseks inimestel iseseisvalt otsustada. 

Mart Maastik, palun!

Suur tänu! Sa, Andrei, ütlesid, et Reformierakond peab Isamaad oma väikseks sõbraks Pärnus. Siit võib siis järeldada, et Keskerakond on keskmine sõber, ja võib ainult oletada, kes see suur sõber on. Ma arvan siiski, et Isamaa on väga suur ja hea sõber ka kõigile teistele partneritele. 

Nüüd see jutt, et Korobeiniku ja Kivimäega on Pärnus probleem. Mul tõesti ei ole ülevaadet, aga kui nüüd pool probleemi on lahendatud, siis annab seda probleemi ju lihtsamalt lahendada kui eelnõuga: teine pool läheb ka ära ja siis on kogu probleem lahendatud. 

Sa rääkisid siin olümpiamängudest ja kohalikest võistlustest. Ongi huvitav, et need, kes kohalikel võistlustel osalevad, enam siis olümpiamängudele ei saagi, kui kohalike omavalitsuste valimistel ei saa enam osaleda, kui sa oled Riigikogu liige, või vastupidi. Pigem ma arvan, et kuna [valimised] on tsüklilised, umbes kahe aasta [järel on mingid valimised], siis sa võtad ju selle võimaluse, et see tubli inimene, kes on Riigikogus, saaks pool aegagi näiteks olla kohaliku omavalitsuse [volikogus] valitsemas, olles valimistel [sellise] tulemuse saanud. 

Teie aeg! 

Kas sa arvad, et see on hea lahendus?

Ei, vaata, see on vastupidi. Olümpiamängudel ei saa osaleda professionaalsed jalgpallurid, näiteks. Ma saan aru, et võib-olla sport ei ole sulle väga südamelähedane, aga olümpiamängudel nii praegu on. See on nii sellepärast, et võimaldada noorematel tegijatel rohkem silma paista. Kujutad ette, kui olümpiamängudele tulevad tippmängijad ja see on nagu jalgpalli-MM nr 2. See oleks kahtlemata ka põnev, võib-olla veelgi põnevam, aga siis jääksid sellised – ei saa öelda muidugi, et algajad – nagu klassi A– kuuluvad mängijad varju. Seda ma tahangi praegu Eestis saavutada, et tipp-poliitikud ei varjutaks silmapaistvaid noorpoliitikuid.

Meil on näiteid selle kohta, et noorpoliitikud [kerkivad] kohalikus võimu[organis] esile, aga neid näiteid on kahetsusväärselt vähe. Neid on ülivähe. Vaata, mis praegu peale kohalikke valimisi toimub. Noorpoliitikuid – Isamaal, jah, on üks väga silmapaistev noorpoliitik Tartus – on vähe, neid võiks kindlasti rohkem olla.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Printsiibis ma seda eelnõu toetan. Jutt sellest, et volikogud kaotavad, kui Riigikogu liige seal ei ole – see on ju lahendatav sellega, et ta on seal volikoguvälise komisjoniliikmena. Ma arvan, et kõik volikogud on valmis Riigikogu liikmeid vastavalt nende pädevusele komisjonidesse kaasama, ei ole probleemi. 

Aga te olete mõlemad Toomasega Pärnu mehed. Ma saan aru, et pool probleemi on Pärnus lahendatud: Toomas on juba [volikogust ära tulnud], sina oled veel seal. Probleem on poolenisti lahendatud. Kas Toomas astus välja koosseisu lõpuni või ta ikkagi jättis omale väikese tagasinihverdamise võimaluse, näiteks kui ta kuue kuu pärast tahaks uuesti tulla Pärnu volikogusse? Kas Toomas lõi rusika lauale ja ütles, et aitab, olen aumees, kuni selle koosseisu lõpuni ei tule tagasi Pärnu volikogusse, või jättis siiski ukse lahti? Oled sa volikogu esimehena kursis?

Aitäh, hea küsija! Uks on lahti ja ma olen täiesti valmis volikogu esimehena seda lahti hoidma seni, kuni viimane Riigikogu liige sealt lahkub. Siis ma panen selle kinni. (Naerab.) Aga Toomase eluplaane ma ei tea, nagu ma ka Annely plaane ei tea. Reformierakonna tipp-poliitikute sisemaailm on minu jaoks tundmatu. Ma ei kujuta ette, millest nad mõtlevad ja kuidas nad jõuavad otsusteni. Viimased kolm aastat on minu jaoks olnud totaalne müstika see, mis toimub siin saalis. Ma saan aru, et see mõtteviis on minu jaoks raskesti hoomatav. Nii et ma ei tea, mida Toomas praegu mõtleb.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Pean tunnistama, et natukene ajas su vastus mind segadusse. Mis ajast meil poliitikud jaotuvad, ma saan nii aru, professionaalideks ja harrastajateks? Mina küll ei tea. Ma arvan, et Riigikogu saalis on inimesi, keda võib pidada harrastajaks, ja kindlasti on volikogudes neid, keda võib pidada professionaaliks sinu kategooriate järgi. Aga kindlasti ei jookse see joon kuskilt sealt, eks ole, et kui oled Riigikogu liige, siis oled nagu profiliigas ja seal justkui harrastajatele ei jää ruumi. Ma arvan, et kohalikes volikogudes on väga palju tugevaid tegijaid, mida näitavad ju tihtipeale ka valimistulemused. Ega ei ole niimoodi, et oled parlamendiliige ja siis on sulle hääled tagatud või vastupidi. Tihtipeale kohalik inimene hindabki just panust kohalikku ellu, eks ole. Kui me vaatame valimistulemusi kas või siinsamas Tallinnas või ka mujal, siis näeme, et näiteks ministreid ei saatnud valimistel suur edu, hoolimata sellest, et nad on justkui profiliigas. Nii et ma küsin, kas sa ei muretse, et sa oma sõnavõtuga teed natuke liiga kohalikele tegijatele kohalikes volikogudes, pidades neid kuidagimoodi selliseks, et neil pole justkui võiduvõimalust, kui kasutada sinu enda võrdlust, tuues siin jalgpalli näite. Ma arvan, et nii hull see asi kindlasti ei ole. 

Aitäh! No kui me räägime harrastajatest, siis ma mõtlen ikkagi neid, kes jäid ka volikogust välja. Nad jäid volikogust välja sellepärast, et nende koha peal on Riigikogu liige. Mõtle üks samm edasi. Riigikogu liige läheb ära, see inimene tuleb sisse. Tõepoolest, näiteks Annely Akkermann tuli sisse ja ta ilmselt on professionaalne poliitik. Lihtsalt Reformierakonna reiting oli selline, nagu ta oli, ja ta ei pääsenud otse volikokku. Aga üldjuhul ei tule Riigikogu liikme asemele teine Riigikogu liige, vaid tuleb inimene, kes võib-olla ei ole kunagi volikogus olnud. Ta võib sisemiselt arvata, et ta on professionaalne poliitik, aga vaatame tõele näkku: suure tõenäosusega ta seda ikkagi ei ole. Tema jaoks on see võimalus silma paista, enda poliitilist agendat ellu viia, ja selle võimaluse võtab tema käest ära Riigikogu liige. Ma mõtlesin seda. Võib-olla tekkis väike kommunikatsiooniprobleem, aga ma loodan, et me jõudsime lahenduseni.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Mul on üks küsimus, mida kindlasti niisuguste algatuste kohta küsitakse. Kui Riigikogu liige või Euroopa Parlamendi liige ei saa samal ajal olla Riigikogus ja ka näiteks linna- või vallavolikogus, siis miks ta üldse kandideerib? See on teatud mõttes ju valijate petmine. Inimene kandideerib, aga ta teab, et ta ei saa [töötada] seal, kuhu ta kandideerib. Äkki siis keelaks üldse selle kandideerimise ära?

Aitäh! Esiteks, ka praegu on mõnikord selline olukord, kus näiteks Euroopa Parlamendi liige, kes on volikogu liige, ei saa olla samal ajal kahes kohas, või volikogu liige ja Riigikogu liige, ja siis ta peab valima, kas ta läheb volikogu istungile või ta läheb näiteks Riigikogu istungile, mis ei ole minu hinnangul okei. 

Sarnane olukord, [nagu te mainisite,] on jah Lätis, seal ei ole kandideerimine keelatud, aga kui sa kandideerid ja osutud volikokku valituks, siis sa lähedki sinna ja sinu parlamendimandaat või Euroopa Parlamendi mandaat lõpeb. See on päris radikaalne lahendus. 

Ma ise arvan, et inimene võiks valida. Aga jah, see võib tekitada sellise poliitpardi olukorra, kus [nimekirja] eesotsas on tipp-poliitik, nagu näiteks sotsiaaldemokraatidel on tihti juhtunud, et ta kandideerib ja siis ei lähe kuhugi. Inimesed ikka valivad teda, mis mind isiklikult häirib, aga see on valija valik. Jällegi, sotsiaaldemokraatide valija on minu jaoks täiesti tundmatu objekt, nagu ka Toomas Kivimägi. Ma ei kujuta ette, mida ta mõtleb, kui ta valib konkreetset inimest, kelle kohta ta teab juba aastaid, et on üsna kindel, et see inimene ei lähe kuhugi, aga valija ikkagi tuleb ja kirjutab tema numbri valimissedelile. Ma jätaks selle võimaluse ikkagi valijatele ja kandidaatidele, aga sellise klausliga, et kandidaadid peavad ära otsustama, kuhu nad lähevad. See on see mõte. See ei ole nii radikaalne samm, nagu sina pakud, aga ma arvan, et see on samm paremuse poole.

Madis Kallas, palun! 

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma võib-olla ei kuulnud selle võrdluse algust, mis puudutas profijalgpallureid olümpiamängudel, aga minu mäletamist mööda on seal lubatud ikkagi osaleda kolmel profil, kes on üle 23. Siit võiks tuua paralleeli, et igas volikogus võiks olla lubatud vähemalt kolm Riigikogu liiget. Aga see selleks.

Mul on mure just selle koha pealt, et me näeme siin saalis ja ka saali ümber peaaegu igapäevaselt liikumas ka Harjumaa omavalitsuste volikogude liikmeid ja Tallinna volikogu liikmeid, aga ma näiteks ei ole näinud eriti [volikogu liikmeid] Võru piirkonnast, Ida-Virumaalt või saartelt, kuhu on väga pikk distants. Kas te ei näe, et see tekitab ikkagi selle ohu, kui kesktasandil Tallinnas tehakse otsuseid ja kui Riigikogu liikmetel ei ole lubatud olla volikogudes, et see tunnetus läheb nii palju nõrgemaks, just kaugemate piirkondade kahjuks? Tallinna pärast ma ei muretsegi, siin on tõesti ühendus väga hea ning kontakte uudiste ja tegevuste teemal on väga [palju]. 

Aitäh! Ma pigem olen sinu erakonnakaaslase paadis, ma ei liigitaks poliitikuid niimoodi professionaalseteks ja ebaprofessionaalseteks. Näiteks Toomas Kivimägi läks [Pärnu volikogust] ära. Kas tema on professionaalsem kui mõni noor Reformierakonna kandidaat Pärnus? Tal on kindlasti plusse ja miinuseid, ma ei tea, mida on rohkem. Ilmselt ei saagi teada, sest Annely Akkermann tuli tema asemele. 

Aga see on väga õige aspekt, mida ma oma kõnes ka ei puudutanud. See, et Riigikogu liige on volikogus, võib tekitada teatud olukorras ka huvide konflikti. Riigikogu saadik peab oma mandaadi teostamisel lähtuma ikkagi Eesti huvidest tervikuna. Volikogu liikmel on selgelt esikohal kohalikud huvid. Mõnikord, kui sa pead näiteks Riigikogus otsustama, mis investeering kuhu tuleb – ma ei tea, näiteks investeering spordihalli –, siis sa võid vaadata seda niimoodi, et see võiks tulla sinu kodulinna. Kui sa oled Riigikogus, siis sa suudadki seda võimendada. Olles korraga nagu kahes kojas, võid sa isegi kirjutada Riigikogule mingisuguse pöördumise, seal selle vastu võtta ja siis siin kätte saada. See on väga skisofreeniline olukord. Ma arvan, et kui Riigikogu liikmed ei saa olla volikogudes, siis see tõstab nende otsuste objektiivsust ja aitab parandada meie regionaalpoliitikat, sest need inimesed suudavad otsustada neutraalsemalt ja konstruktiivsemalt, ning suured investeeringud ei tule siis ainult Tallinnasse ja Tartusse, vaid jõuavad ka Lõuna-Eestisse või saartele.

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea Andrei! Sinu eelnõu üleandmise sissejuhatusest tulenevalt hakkasin ma tõepoolest muretsema. Sa ütlesid, et proua Akkermann oli volikogus samal ajal, kui arutati netikasiinode maksumuudatusi. Aga minule teadaolevalt oled sina rahanduskomisjoni aseesimees. Kas sina olid selle paugu ajal siis Pärnu volikogus? Tegelikult on meil tõepoolest probleem, et kaks [rahandus]komisjoni juhti olid samal ajal volikogus. See selgitab nii mõndagi. Äkki sa seletad, kas sa ikkagi ise jõudsid seda eelnõu vaadata või olid sa sel ajal Pärnu volikogus? 

Teiseks. Ma saan aru küll, et kahte küsimust korraga esitada ei ole võib-olla ilus, aga no lihtsalt vana tutvuse poolest. Kas sa oled oma kolleegid keskfraktsioonist selle eelnõu vajalikkuses ära veennud? Kas sinu head kolleegid Keskerakonnast, sealhulgas Euroopa Parlamendist, toetavad seda eelnõu?

Aitäh, hea Andre! Sa ei pea vabandama. Kui juba Toomas Kivimägi näitab kahe küsimusega eeskuju, siis ma arvan, et see võib siin uueks normiks kujuneda. Tegemist on kahtlemata professionaalse poliitikuga, kes on lisaks ka Riigikogu istungite juht. 

Nagu me kõik mäletame, kui me koostasime sinuga Keskerakonna programmi (Naerab.) enne Riigikogu valimisi, oli see meie programmiline lubadus, sinu ja minu programmiline lubadus. Ei peagi kedagi veenma. Kui tegemist on erakonna programmilise lubadusega, siis ma arvan, et sina ja mina peame seda toetama, ja loomulikult peavad toetama ka meie saadikud siin saalis. Ma saan aru, miks teie Taneliga siin saalis olete: sest teie koostasite seda programmi ja lubasite seda koos meiega [ellu viia]. Kahju, et te ei teinud seda veenmise tööd sotsiaaldemokraatide fraktsioonis aktiivsemalt, võib-olla oleks siis rohkem sotsiaaldemokraate siin saalis. Aga võib-olla Ester jõuab veel siia. 

Loomulikult, kui sa lähed tänavale ja küsid inimeste käest, kas nad arvavad, et volikogu liige peaks olema ka Riigikogus või vastupidi, siis ma arvan, et inimesed ütlevad, et me võiks ikkagi oma tööd paremini teha. 

Aga ma muidugi ei toeta seda [mõtet], et kui tuleb mingisugune täiesti mõttetu eelnõu, siis inimesed, kes on sellele vastu, peaksid seal mingisuguseid tehnilisi vigu otsima hakkama. Ma absoluutselt ei osta ära seda narratiivi ei headelt koalitsioonisaadikutelt ega ka sotsiaaldemokraatidelt, kes ei ole vist veel harjunud sellega, et nad on opositsioonis. Seda kollektiivse vastutuse [ideed] sellistes küsimustes ma absoluutselt ei toeta. Ma arvan, et kui tegemist on erakonna või fraktsiooni eelnõuga või kui sa oled osa koalitsioonist, siis loomulikult pead sa süvenema. Aga kui tuleb ettepanek varastada raha kultuurilt ja spordilt, siis piisab sellest, et sa hääletad vastu, sa ei pea otsima vigu konkreetselt selles eelnõus, [komisjoni] aseesimehena ka mitte. Kui tuleb mingi totaalne jama, siis selle võiks lihtsalt tagasi lükata. Jaa, Toomas. (Naerab.) Toomas läks väga hoogu. (Naerab.) Aga ühesõnaga, ma loodan, et ma vastasin kõigile sinu kolmele küsimusele.

Anti Haugas, palun!

Aitäh! Kui te vahepeal siin küsimustele vastasite, siis ma huvi pärast natukene kontrollisin, mida teevad teised Keskerakonna fraktsiooni saadikud. Avastasin, et näiteks Vladimir Arhipov on Maardu volikogu liige, seal kõrval on Andrei Korobeinik, Pärnu Linnavolikogu liige, Lauri Laatsi [volitused] on muidugi hetkel peatunud, Vadim Belobrovtsev on Tallinna Linnavolikogu liige, Anastassia Kovalenko-Kõlvart on Tallinna Linnavolikogu liige, Jevgrafov oli Narva Linnavolikogu liige. Jaak Madison on europarlamendis, Yana Toom on europarlamendis, aga ühtlasi on mõlemad ka Tallinna Linnavolikogus.

Lihtsalt seda eelnõu [kaitsmist] kuulates oleks minu mõte see, et kui te tõepoolest tahate näidata positiivset eeskuju ja väidate, et süvenemis- ja keskendumisvõime ning funktsionaalne lugemisoskus, mille [taset] te olete siin kritiseerinud, paraneksid, siis kas Keskerakond võiks ise eeskuju näidata ja anda ruumi noortele Keskerakonna nimekirjas kandideerinud saadikutele, et nad saaksid minna Tallinna Linnavolikokku?

Aitäh! No see on tõsi, jaa, et viimastel valimistel saatis keskfraktsiooni liikmeid edu ja Reformierakonna fraktsiooni liikmeid mitte nii väga. Aga see ei olnud tingitud sellest, et millegi poolest oleks, ma ei tea, keskfraktsiooni poliitikud professionaalsemad kui Reformierakonna poliitikud. Lihtsalt reiting oli selline. Reiting oli tingitud muidugi nendest otsustest, mis te olete koalitsioonis olles teinud. Kas need otsused on nii halvad selle pärast, et osa teist oli volikogudes ja ei saanud keskenduda oma Riigikogu tööülesannetele, seda ma ei tea. Ma arvan, et pigem see kompetentsuse tase oli lihtsalt selline, nagu ta oli. 

Aga nüüd selle eeskuju näitamise juurde. Ma arvan, kui auväärt saadikud lähevad ära, siis see võibki nõrgestada konkreetse erakonna positsioone konkreetses volikogus. Seda saab vältida sellega, et koos nendega lahkuvad ka teiste erakondade tipp-poliitikud, kes on Riigikogu liikmed. Siis on rahu majas. Selleks, et seda saaks teha, ma esitasingi selle eelnõu. Kokkulepete tegemine on üldse Reformierakonnas hästi populaarne: me ei võta vastu mingit maksuseadust, vaid makske makse annetustena, me ei võta siin kahe tooli võimalust ära, vaid lahkuge vabatahtlikult. Ma arvan, et see ei ole hea seadusloome tava. Paneme reeglid paika ja mängime siis reeglitele vastavalt!

Tanel Kiik, üks protseduuriline küsimus istungi juhatajale.

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Mul on küsimus teile kui istungi juhatajale. Mil määral te peate seda enda rolliks või on see saali roll – tegelikult on igal saadikul vabadus esitada puldist tõeseid ja kontrollitud väiteid –, et peaks sekkuma, kui tundub, et eksitakse? Näiteks kui mina Riigikogu liikmena kiirelt kontrollisin Andrei Korobeiniku väidet Keskerakonna valimisplatvormis olnud lubaduse kohta, siis ma seda ei leidnud ei kohaliku elu ega riigikorralduse [osast] ega õigusloome valdkonnast. Välispoliitika ja riigikaitse osa ma läbi ei lapanud, aga need [teised] üritasin kiiresti üle vaadata. (Andrei Korobeinik naerab.) Kas meie roll on sellistele vigadele [tähelepanu] juhtida või on see Andrei Korobeiniku südametunnistuse küsimus, kui ta väga jõuliselt ja veendunult esitab väiteid, mis tõele ei vasta? Kustmaalt peaks sekkuma, kustmaalt peaks kontrollima? Või piisab sellest, kui ma protseduurilise küsimusena olen selle ära fikseerinud, et tulevased põlved sellest ikkagi teaksid? Tundub, et hoolimata Andrei Korobeiniku soovist ei ole see veel programmi jõudnud, aga järgmine võimalus on juba üsna pea, eks ole. Riigikogu valimised lähenevad, kahtlemata on võimalik see sinna programmi panna ja kindlasti leiab see märkimisväärset toetust Eesti ühiskonnas.

Protseduurikaga on see tõesti niipalju seotud, et kas see väide on tõene või mitte. Mis erakondade sees on toimunud ja kes on programme kirjutanud, seda mina ei oska kahjuks öelda ei Keskerakonna ega Reformierakonna puhul. Aga Andrei Korobeinik pikaajalise Keskerakonna liikmena teab, kes on programmide kokkukirjutamise juures olnud. Võib-olla on see kuskil siseveebis kirjas, aga ma arvan, et Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt me küll kuskilt siit Riigikogu majast ei leia seda, kes on need kokku kirjutanud.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mina ei ole kunagi kuulunud Keskerakonda ega koostanud Keskerakonna programmi. Tore, et me oleme sealt vea leidnud, aga sõltumata sellest, kas kahel toolil istumise lõpetamine on olnud Keskerakonna programmis, mina seda lõpetamist toetan, olen kogu aeg toetanud ja teen ettepaneku ka selle sotside programmi lisamiseks.  

Siin on juba kõlanud väga palju erinevaid aspekte, miks oleks hea, kui võimalikult palju inimesi osaleb poliitikas. Aga üks aspekt, mis toodi välja, on see nii-öelda pardina kandideerimine, kui inimesed kandideerivad, aga tegelikult volikokku ei lähe. Kohalikud valimised ja Riigikogu valimised toimuvad ju kaheaastase viiteajaga. Meil on näiteid inimestest, kes ei osutu Riigikokku valituks ja lähevad kohalikku volikokku, ka sellises olukorras, kus valitsuse liikmena või Riigikogu liikmena on varem nende volitused olnud peatunud. Ka see ei ole tõenäoline ja tegelikult soovitav stsenaarium? 

Teiseks nendin, et mina samuti leian, et kui seadus lubab kahel toolil istuda, siis ei saa panna üksikute saadikute õlgadele seda, et võtta see moraalne seisukoht ja loobuda oma volikogukohast …

Teie aeg!

… kui on võimalus volikogu töös osaleda.

Aitäh! Selles konkreetses näites ma mõtlesin muidugi ühte europarlamendi poliitikut. See valimistsükkel on palju sarnasem. Aga jah, ma täiesti mõistan seda. Minu ettepanek ongi mandaadi peatamine. See võimaldab, Toomas, tõepoolest, isegi väärikal Riigikogu aseesimehel tulla võidukalt tagasi volikokku peale seda, kui ta näiteks mingil põhjusel valijate eksituse tõttu enam Riigikokku ei pääse. Siis ta saabki volikogus jätkata. See, ma arvan, on paindlik elukorraldus, millest võidavad kõik. Me ei kaota neid tipp-poliitikuid, me rakendame neid erinevates rollides ja samas võimaldame noortel rohkem silma paista. Nii et see on selline win-win-win. Ma tänan, et nii sina kui ka need teised sotsiaaldemokraadid, kes on rohkem sellised Keskerakonna valimisprogrammi eksperdid, toetavad seda ja ilmselt toovadki neid muid häid mõtteid meie programmidest sotsiaaldemokraatide programmi, millest võidab Eesti tervikuna.

Madis Kallas, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Me teame, et kohalike omavalitsuste volikogudesse kuuluvad Riigikogu liikmed on juba praegu teatud piirangute all. Näiteks ei tohi nad saada kohaliku omavalitsuse eelarvest tasu selle [töö] eest. Ühtepidi on see hea, et kohalike omavalitsuste eelarvetesse jäävad mingisugused summad alles, sõltuvalt sellest, mis positsiooni see Riigikogu liige seal volikogus täidab. Aga kas teil oli arutelu all ka selline idee, et võib-olla panna veel täiendavad piirangud peale, et kui need Riigikogu liikmed seal volikogudes on, siis me vähemalt ei võimalda neil võtta ära [peale]kasvavatelt poliitikutelt või nendelt, kes tahaksid tulla suuremasse poliitikasse ja seal rohkem sõna võtta, näiteks fraktsiooniesimeeste kohti, komisjoni juhtimise võimalust, volikogu juhtimise kogemust? Riigikogu liikmed ei võiks siis tulevikus olla sellises rollis. Selle kaudu saaks anda võimaluse, et jääks alles see lüli Riigikogu ja võimalike volikogu liikmete vahel, aga [Riigikogu liikmed] ei saa võtta [volikogus] juhtivaid rolle. Kas see oli arutelul?

Seda arutelu ei ole olnud. Ma arvan, et see oleks põhiseadusega kerges vastuolus. Aga probleem on ka selles, et ta ikkagi on volikogu liige ja ta ei vabasta oma kohta teistele. See, et ta on seal näiteks formaalselt lihtliige … No kujuta ette, et Toomas Kivimägi oleks Pärnu [volikogus] Reformierakonna fraktsiooni lihtliige! Loomulikult loeb tema sõna ka siis, kui ta ei ole ametlikult mingis positsioonis. Ma arvan, et see ei lahenda seda probleemi mitte kuidagi.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Mina samuti nagu teie toetan kahe tooli seaduse [kehtivuse] lõpetamist. Aga on veel üks selline variant, mis võib olla, eks ole, kui see eelnõu läbib esimese lugemise ja me jõuame teise lugemise juurde. See on näiteks selline Läti variant, kus on niimoodi, et tõesti igaüks, näiteks ka Riigikogu liige, europarlamendi liige, võib kandideerida kohalikel valimistel, aga kui ta osutub valituks, siis ta automaatselt kaotab kas oma Riigikogu liikme staatuse ja mandaadi või europarlamendi mandaadi. Seal ongi kujunenud nii, et need, kes kandideerivad, enne hoolega mõtlevad, sest see toob automaatselt kaasa ka kohakaotuse. Kas on olnud ka selliseid arutelusid kolleegidega või kuskil komisjonis?

Aitäh! Jaa, ma olen seda võimalust välja toonud, aga ma arvan, et meil võiks olla ikkagi sammsammuline lähenemine. Kui me näeme, et näiteks see seadus võetakse vastu, kui mitte praeguse koalitsiooni ajal, sii võib-olla järgmise ajal, kui ta jõuab Keskerakonna Riigikogu valimiste programmi, ja kui me näeme, et neid parte on hästi palju, siis võib see lahendus olla täiesti mõeldav. Aga praegu me veel ei tea, kas me võtame ta vastu. Poliitiline maastik on väga palju muutunud sellest ajast, kui see kahe tooli seadus kehtima hakkas. Võib-olla inimesed ei tee enam niimoodi, nagu mõni europarlamendi saadik, kes on oma valimisringkonna esinumber ja lubab volikokku tulla, aga valimispäeval lihtsalt kaob ja teda enam justkui ei eksisteeri. Ma loodan, et selliseid näiteid väga palju ei tule, aga kui tuleb, siis jah, see sinu pakutud lahendus on väga hea.

Vladimir Arhipov, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Üks meie kolleeg Reformierakonnast soovitas keskerakondlastel näidata eeskuju ja loobuda kohast ning anda just noortele või uutele inimestele [võimaluse] osaleda volikogu töös. Ma võin öelda, et me oleme seda ka teinud. Ma olen oma 33-aastase staaži jooksul vähemalt kolmeks aastaks mandaadi loovutanud ja andnud teistele inimestele, noortele poliitikutele, võimaluse kogukonnaelus osaleda. Aga küsimus on selline: millist signaali sa sellega tahaks anda, kas või oma valijatele Pärnus? On see positiivne? Oled sa uurinud ka kogukonna arvamust? 

Aitäh! Ma arvan, et tavaline inimene, valija, loomulikult toetab seda, et poliitik keskenduks oma tööülesannete täitmisele, olgu volikogus või Riigikogus. Korraga [kahes kohas] on seda raske teha. Me näeme siin väga hoiatavaid näiteid. Inimesed loomulikult toetavad seda lähenemist. Sellest oli juttu ka näiteks Pärnu volikogus, et kas tõepoolest Riigikogu liikmed on seal vajalikud. Ma arvan, et ka Maardus oli sellest kindlasti pikalt juttu, ja mitte ainult opositsioonipoliitikute poolt – nii vähe, kui neid seal ka ei ole –, vaid ka teiste poolt. Ma arvan, et see on positiivne signaal, et me näeme, kuidas on olukord muutunud viimase pea kümne aastaga, kui kahe tooli seadus on kehtinud. See olukord ei ole läinud demokraatlikumaks, see ei ole läinud paremaks. Kokkuvõttes ma arvan, et kõik on seda meelt. Nii et võib-olla mõne jaoks selline poliitiline erakondlik diktaat keelab selle õige nupu leidmise, aga ma usun, et see debatt viib meid lähemale sellele, et me ikkagi võtame selle seaduse vastu, varem või hiljem. 

Urve Tiidus, palun!

Lugupeetud ettekandja! Mark Twainil on üks selline ütlus, et kõik üldistused on valed, kaasa arvatud see. Teie olete oma eelnõu rajanud paikvaatlusele Pärnus ja püüate seda mõnede üksikute näidetega laiendada kogu Eestile. Kas te saate öelda, et see teie üldistus Pärnu paikvaatluste põhjal on õige?

Aitäh! Loomulikult ei ole see nii. Te ei kujuta ette, kui emotsionaalne arutelu toimus põhiseaduskomisjonis. Üks kolleeg alustaski oma kõnet sellega, et ka tema on volikogu esimees, et ka temal on väga raske elu. Meil tekkis isegi mõte teha Riigikogus volikogu esimeeste toetusrühm. Neil on väga tõsised väljakutsed, mis vajavad lahendamist. Aga selline olukord on väga paljudes kohtades. No vaatame Tallinna näiteks, me saame siin saalis näha suurt osa Tallinna volikogust. Vaatame Tartut, aga ka väiksemaid kohti, kus üks Riigikogu liige võib poliitilist dünaamikat totaalselt muuta. Loomulikult ei lähtunud ma selle eelnõu ettevalmistamisel Pärnu vaatest, vaid sellest, nagu ma varasemalt ka ütlesin, et Eesti poliitiline dünaamika on viimase kümne aastaga totaalselt muutunud. Minu arust ei ole see läinud avatumaks, see ei ole läinud demokraatlikumaks, vaid praegune kord võimaldab samadel inimestel olla hästi pikalt võimul nii riigis kui ka kohapeal. Ma arvan, et see ei ole positiivne. Ei ole selliseid inimesi, kes on täiesti asendamatud, kes on niivõrd suurepärased poliitikud, et noored ei saaks asemele tulla. Ma arvan, et praeguse korra tõttu kaotab Eesti riik tervikuna. 

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tõesti, väga paljud meie kolleegid toetavad kahel toolil istumise poliitikat ja on volikogudes ilmselt seal, kus nad Riigikogu valimistel kandideerivad. Samas ei ole see ju Riigikogu liikmele ainuke viis kohalikus elus osaleda ja sealt piirkonnast hääli saada. Võib korraldada regulaarseid Riigikogu [liikme] infotunde, kohtumisi valijatega, osaleda volikogu komisjonide töös. Kas te näete samuti, et Riigikogu liikmel on kohaliku piirkonnaga infovahetuseks erinevaid võimalusi, et seda ei pea tegema just volikogu liikme töö kaudu?

Aitäh! See väide tõepoolest kõlas, et siis kaob seos: inimene valitakse kusagilt ringkonnast, ta läheb Tallinnasse ja siis ta põhimõtteliselt unustab, kuidas tagasi koju saada. Ma ei usu seda. Üldjuhul on Riigikogu liikmed ka erakonna kohaliku organisatsiooni juhatuses, nad saavad infot isegi siis, kui nad volikogus mitte kuidagi [ei osale]. Nad käivad [juhatuses], ma ei tea, korra kuus koosolekutel, kus nad saavad need mured [teada]. Loomulikult saavad nad valijatega suhelda, valijad võtavad nendega ka otse ühendust. Noh, nad võivad lugeda kas või kohalikku ajalehte. Seda, et nad ei saa infot kätte, on mul ikkagi väga-väga raske uskuda. Nii et ma arvan, et seda muret meil ei ole ega tule ka siis, kui see või järgmine sarnane seadus vastu võetakse.

Pipi-Liis Siemann, palun!

Aitäh! Küsin lihtsalt seda, kas te ei usu kohalike inimeste võimesse ise otsustada ja hinnata nii kohaliku volikogu liikme kui ka Riigikogu liikme tööpanust. Me oleme ju näinud, et inimestele, kes ei panusta ühte või teise rolli, ei suuda seda teha, ei taha või tõesti ei jõua, annab valija tihtipeale järgmistel valimistel oma vastava hinnangu, neid uuesti kohalikku omavalitsusse või Riigikogusse valides [või valimata jättes]. 

Teiseks, teil oli mure ka töökoormuse pärast. Tuleks ikkagi vaadata seda, et Riigikogu liikmed tegutsevad ka erasektoris, heategevuses ja mittetulundussektoris. Tihtipeale on neil väga palju teisi ülesandeid lisaks Riigikogu tööle. Kas siis need kõik peaks olema välistatud?

Aitäh! Siin oli kaks küsimust, nagu hea traditsioon meil ette näeb. Esiteks, loomulikult võivad inimesed teha kõike, mida nad soovivad. Ma arvan, et me jagame teiega samu liberaalseid väärtusi. Loomulikult peabki võimaldama inimestel ennast vabalt väljendada: mängida jalgpalli, abielluda, kasvatada lapsi ja nii edasi. Neid aspekte see eelnõu ei reguleeri, see eelnõu reguleerib ainult volikogu, Riigikogu ja Euroopa Parlamendi [liikme] mandaati.

See, keda valija valib, sõltub väga palju ikkagi sellest, kuivõrd see inimene silma paistab. Kui ta ikkagi on esinenud igal pool – üks omavalitsus, üks riik, üks juht –, siis on teistel väga keeruline sealt kuidagi mööda saada. Ta loomulikult kinnistab endale seda tooli või antud juhul kahte tooli. See ei ole vaba konkurentsi olukord. Valija on loomulikult oma valikus vaba, aga kui ta ei teagi, et mingi alternatiivne kandidaat eksisteerib, siis on tal paraku väga raske teda valida. See on see, mida me näeme praegu Eestis, näiteks Pärnus, aga ka mujal.

Andre Hanimägi, palun!

Hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma vaatan, et teil on tõepoolest härra Toomas Kivimäega hea koostöö. Te väga palju nimetate tema nime. Võib-olla sealt on tulnud ka see eksitus. Kas võis juhtuda, et te ajasite valimisprogrammid sassi, et see ei olnud mitte Keskerakonna, vaid see oli Reformierakonna [programm] omal ajal, kui kahe tooli seadust taheti tühistada, ja te viisite selle omakorda nüüd Keskerakonda? Teil on muide järgmise aasta alguses ka tähtpäev, te olete siis täpselt sama kaua olnud Keskerakonnas, kui olite Reformierakonnas. Nii et palju õnne teile juba ette. 

Aga ma küsin seda: kas selle eksituse valguses võime kindlad olla, et Keskerakonna järgmises valimisprogrammis on see punkt sees, ja kas te olete nõus kihla vedama ja ütlema, et kui see punkt seal sees ei ole, siis te lahkute Riigikogust või linnavolikogust?

Aitäh, hea kolleeg! Esiteks, ma ühe teie hea kolleegiga vedasin juba kihla ja siiamaani ootan seda võitu, kuigi see pidi saabuma mingi aasta tagasi. Võib-olla te saate oma naabrit mõjutada ja ta ikkagi [korraldab] selle ära. Ma olen panustamisega nüüd väga ettevaatlik, kui me räägime konkreetse fraktsiooni esindajatest. 

Ma pean muidugi istungi juhataja käest küsima, aga ma arvan, et siin on ebatäpsus. Ma ei usu, et Reformierakonna programmis oli hiljuti selline ettepanek. Just siis, kui ma Riigikokku ei kandideerinud, võttis Reformierakonna [juhitud] koalitsioon vastu kahe tooli seaduse. Ma väga kahtlen selles, et nad kohe peale seda panid programmi kirja sellest loobumise. Nii et ma arvan, et tegemist on sellise ebatäpse infoga, ütleme diplomaatiliselt. Jaa, loomulikult nii minu kui ka sinu jaoks oli just Keskerakonna valimisprogramm see viimane programm, mida me kirjutasime Riigikogu valimisteks. Loomulikult on see meie mälus hästi värske. Reformierakonna programmist ei tea ei sina ega mina ju suurt midagi, nii et me ei oska seda niimoodi täpselt analüüsida.

Alar Laneman, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea Andrei! Selline küsimus. Vastates hea kolleegi Vladimiri küsimusele, te kasutasite sõnu "tavalised inimesed" või "tavaline inimene". See [tõmbas] tähelepanu. Mille järgi te inimesi jaotate? Kui on tavalised, kas siis on ka ebatavalised inimesed või? Mida te täpselt silmas peate?

Aitäh! Kui see [tõmbas] tähelepanu, siis [pange tähele, et] seal on terve lause ka olemas. Ma ütlesin: täitsa tavalised inimesed, valijad. Ma räägin põhimõtteliselt igast inimesest, kellel on Eestis hääleõigus. Nüüd on neid vähem, kui hiljuti oli, aga neid on endiselt väga palju. Nende inimeste jaoks on see seadus kahtlemata positiivne. Ma tõin ka näite, et kui sa lähed lihtsalt tänavale ja küsid, kas sa pead õigeks, et Riigikogu liige võiks olla ka volikogus, siis enamik, kellel on arvamus, arvab, et ei peaks nii olema. Need tavalised inimesed, tavalised valijad, on needsamad inimesed, kes käivad valimas kohalikel valimistel, Riigikogu valimistel ja europarlamendi valimistel.

Mart Helme, palun!

Aitäh! Ma näen siin teatud juriidilist dissonantsi. Näiteks europarlamendi liikmed võivad kohalike omavalitsuste [volikogudes] täie jõuga kaasa lüüa, aga kui nad on valitud europarlamenti, siis Riigikogu kohast peavad nad loobuma, kui nad on ka näiteks Riigikogu valimistel osalenud ja mandaadi saanud. Milline on sinu hinnang? Mina saan aru, et see sinu eelnõu püüab kogu seda juriidilist dissonantsi likvideerida ja kogu seda suhtumist ühtlustada.

Jaa, mitte ainult juriidilist, vaid ka ideoloogilist. Inimene tõepoolest, nagu siin hea kolleeg ütles, võib tegeleda ka muude asjadega, harrastustega, tal on pereelu ja nii edasi. Aga riigisektoris on üks konkreetne valdkond, mille eest ta vastutab, olgu see volikogu või Riigikogu [töö], ta ei ole korraga mõlemal kohal ja ei teki sellist skisofreenilist olukorda, kus ta peab iseendale nõu andma või peab kahes kojas erinevalt hääletama. See võtab selle probleemi maha. Loomulikult, dissonantsi on meie elus niigi liiga palju, antud eelnõuga me seda vähendame.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud Andrei Korobeinik! Just hetk tagasi ütlesid, et võib tegeleda pereelu ja harrastustega. Tegelikult on ju nii, et ega poliitik ei pea ka kandideerima, ta ju võib kandideerida, see võimalus on antud. Kui ikkagi tundub, et inimene on tõesti selles olukorras, kus ta ei saa nendel erinevatel toolidel tehtavate otsustega hakkama, siis alati on ju võimalus mitte kandideerida ja mitte minna sellele teele. Või isegi kui on tehtud see viga, et on mindud ja kandideeritud ning ikkagi tundub, et no kuidagi ei saa hakkama selle eluga, siis on ka võimalik ju oma volitused lõpetada või peatada. Kõik võimalused on olemas. Äkki sa murrad ikkagi sisse lahtisest uksest?

Aitäh! See on tõsi, et inimene võib kandideerida, ta võib mitte kandideerida, ta võib kandideerida ja ei pruugi saada volikokku, ka siis, kui ta on näiteks Riigikogu liige. Siis tal ei ole seda valikut. Aga kui ta saab [volikokku], mis siis? Seda me oleme hästi palju siin saalis kajastanud, võib-olla sa jäid sellest debatist osaliselt ilma, võib-olla pakilised asjad Põhja-Pärnumaal [hõivasid] liiga palju sinu tähelepanu. Me oleme seda juba arutanud. Kui ta on nendes kahes kohas, siis võib tekkida huvide konflikt, võib tekkida olukord, kus ta füüsiliselt ei saa olla kahes kohas korraga, näiteks on Riigikogu istung ja volikogu istung samal ajal, ja nii edasi. Neid probleeme on päris palju ja me oleme neid siin viimase tunni aja jooksul väga põhjalikult kajastanud.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh! Hea ettekandja, väga hea algatus! Aga omal ajal, kui see nii-öelda kahe tooli seadus kehtestati, toodi argumendina, et maapiirkondades ei jätku piisavalt inimesi ega kompetentsi. Meil oli ka komisjonis korraks jutuks, kas teha mingi erisus, et näiteks maapiirkondades, valdades, ikkagi võimaldada seda kahel toolil istumist. 

See võimalus tekkis veel enne seda, kui oli lõpule viidud kohalike omavalitsuste reform. Siis olid hästi pisikesed omavalitsused. Kui reform tehti, siis oli piiranguks 5000 elanikku. Ma arvan, et esiteks on seda päris palju, seda kompetentsi on ilmselt juba piisavalt. Aga teiseks, kui me vaatame praegust olukorda, siis ikka valdav enamus Riigikogu liikmeid on tulnud suurtest keskustest. Vaatame näiteks Pärnumaad. Meil on tõepoolest üks Põhja-Pärnumaa esindaja, kes on sattunud sinna hiljuti. Ta oli vahepeal ikkagi pikalt Pärnu volikogu liige. Aga Pärnumaalt ei ole väga palju väiksemate omavalitsuste esindajaid. Sama olukord on ka mujal. Kui inimene on ikkagi mingi suurema linna linnapea, siis on tal palju paremad šansid pääseda Riigikokku, kui on näiteks mõnel külavanemal, kes on kindlasti ka väga tubli, ta võib olla kohalike seas väga armastatud, aga neid kohalikke on võib-olla 80 inimest. Sellest ei piisa, et Riigikokku pääseda. Ma arvan, et kui see seadus jõustuks, siis see tähendaks seda, et just keskustes läheksid inimesed [volikogust] ära ja mõni kaotus väga väikses omavalitsuses oleks ikkagi pigem erand, mitte reegel. Nii et ma arvan, et sellist muudatust ma väga ei toetaks. Ma arvan, et me räägime võib-olla viiest-kuuest inimesest, võib-olla sina ja näiteks Andres oleksid jätkanud, aga enamik Riigikogu liikmetest oleks ikkagi ära läinud.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Me räägime siin selles mõttes ikkagi mandaadist, et kui Riigikogu liige on saanud mandaadi kohalikku volikokku, siis ta peab millestki loobuma. Aga ma toon siia sisse ka selle teema, et näiteks volikogu liige on saanud küll mandaadi ühe erakonna nimekirjas, aga vahetab vahepeal erakonda ja võib-olla isegi läheb mingisugusesse erakonda, mis ei olegi veel üldse volikogus, aga tema istub ikkagi volikogus edasi. Äkki saaks mingi sellise asja ka siia sisse kirjutada, et ka sellisel juhul peaks ta tegema selle valiku, et ta lahkub volikogust, sest tal ei ole enam seda mandaati, mille rahvas on talle andnud.

Aitäh! No põhiseaduse järgi on mandaadi teostamine vaba. On erinevaid olukordi. Tõepoolest, kui inimene valitakse näiteks erakonna [nimekirjas] ja siis ta läheb kohe ära, sest sai mingisuguse pakkumise, siis see on taunitav. Aga mõnikord näiteks inimene on, nagu ta on, aga erakond liigub niimoodi eemale. Mis ta siis teeb? Noh, võib-olla erakond teeb evolutsiooni kiiremini läbi kui see inimene ise, kes tahab ikkagi kaitsta enda põhimõtteid, neidsamu põhimõtteid, mille põhjal teda näiteks Riigikokku valiti. Ma arvan, et seda piirata ei tasuks. Aga ma olen seda meelt, et nende inimeste käitumisele, kes konjunktuurselt vahetasid erakonda, lihtsalt vaatasid, kes pakub, ma ei tea, mingit ametikohta või mingit muud hüvet, annab hinnangu valija. Ma viimastel valimistel nägin, et valija andis nendele inimestele väga täpse hinnangu. Nii et ma usun, et valija on üsna tark.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh! Kindlasti on valija tark ja sellepärast tulebki valijat usaldada, sest valija ju tegelikult teeb valitavate üle otsuse. Tema annabki selle mandaadi või jätab andmata. See on selles kontekstis ülimuslik. 

Aga ma läheks isegi natuke sügavamale. See kahe tooli seadus, ma tean, on Pärnu linna ja osavaldade [kontekstis] tekitanud sinus pikka aega kirgi. Ühtepidi oled sa toonud lauale, et osavallakogu liige ja näiteks linnavolikogu liige ei tohi samal ajal samas kogus osaleda. Väga suur huvide konflikt on, kuigi osavallakogu annab arvamusi ja volikogu otsustab. Osavallakogu iseenesest midagi volikogu eest otsustada ei saa, aga inimesed on surutud sellesse olukorda, et peab valima, kummas [kogus] sa oled, mõlemas olla ei saa. Ma saan aru, et vahepeal sai see tagasi pööratud, aga ka seal on sul kirglik tahe minna jätkuvalt seda teed, et ka osavallakogus on see kahe tooli elemendi kontekst laual nagu hetkel siingi.

Aitäh! No see ei ole muidugi selle seaduse regulatsioon. Ma saan aru, et kuigi sa läksid Põhja-Pärnumaale, on Pärnu asjad ikkagi südamelähedased, mis on arusaadav. 

Tallinnas on linnaosakogud, Pärnu linnas on osavallakogud. Ma arvan, et Pärnu linn on ainuke koht, kus saab kombineerida kahte tooli. Selle tegigi Isamaa Reformierakonna sellise lisandina omal ajal ära. Aga nüüd me tõepoolest pöörame selle tagasi. Ma arvan, et kaks tooli, antud juhul võib-olla kaks toolikest, ei ole mõistlik lähenemine. Kui inimene annab iseendale nõu, osavallakogus ta mängib seda kohalikku ja annab nõu volikogu liikmele, kes on tema ise, siis see ei tundu väga adekvaatse käitumisena. Loomulikult võiks sellele lõpu teha.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh! Kui nüüd edasi arutada, siis tõesti see, mis toimub Riigikogu tasandil, tihtipeale mõjutab valikuid kohalike omavalitsuste volikogudes ja ka lausa valitsuse tasemel. Me näeme, et seda, mis Riigikogus ellu viiakse, tihtipeale toetatakse ka kohalikes omavalitsustes. Aga ikkagi, kui nüüd selle juurde tagasi tulla, siis kes lõpuks võidab, kas rohkem omavalitsus või rohkem Riigikogu, kui see seadus jõustub?

Aitäh! Ma arvan, et kõige rohkem võidab rahvas. Eestis tekib kiirem võimuvahetus, meil on vähem klanne, kes juhivad mingit konkreetset omavalitsust, kes usurpeerivad mingeid, ma ei tea, Riigikogu [valimiste] nimekirjade kõrgemaid kohti. See on kasulik. See tähendab, et tulevad uued mõtted, tulevad uued inimesed. Ma arvan, et sellest võidavad kõik. Ma olen nõus, et võib-olla kaotavad need Riigikogu liikmed, kes tahavad olla kahes kohas, selleks et lihtsalt kaitsta enda positsiooni, aga mul ei ole neist kahju. Ma arvan, et nad saavad oma eluga rahulikult edasi liikuda. Kokkuvõttes on tegemist initsiatiiviga, mis on kasulik just nendelesamadele – kelle kohta hea kolleeg küsis – tavalistele inimestele.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgmiseks kuulame ülevaadet juhtivkomisjonis toimunud arutelust. Selleks palun kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Pipi-Liis Siemanni.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas seda eelnõu esmaspäeval, 12. jaanuaril. Komisjoni oli kutsutud valitsuse seisukohta tutvustama Justiits- ja Digiministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Signe Teiv. Kogu see arutelu, mida siin debati käigus suuresti korrati, on meil kenasti istungi protokollis kirjas. Ka seal olid needsamad küsimused, mida täna siin saalis on küsitud ja millele on vastatud. Komisjoni liikmetel olid üsna sarnased küsimused. 

Valitsuse esindaja andis valitsuse seisukoha edasi. Valitsus ei toeta seda eelnõu selle tõttu, et ta peab ikkagi jätkuvalt tähtsaks kahe mandaadi ühitamise säilitamist ja leiab, et seadusloome kvaliteet on selle tõttu parem ning ka elukauget teoreetilist seadusloomet on loodetavasti vähem. 

Komisjoni liikmed tõid välja erinevaid seisukohti, ka toetavaid. Näiteks jagan siinkõneleja muret poliitilise järelkasvu pärast. Samuti toodi välja positiivseid näiteid, kui ka kohalik seadusloome või Riigikogus vastuvõetavad otsused ja seadused [saavad tugineda] võib-olla paremale informeeritusele ja on sisukamad. 

Lõpuks jäigi vaid tõdeda, et esitati nii poolt- kui ka vastuargumente ning nende kõigiga tuleb arvestada. Riigikohus ja õiguskantsler on leidnud, et tegu on seaduspärase ja põhiseadusliku lahendusega. Eriarvamused on igal juhul täiesti asjakohased. 

Komisjon tegi menetluslikud otsused. Tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 21. jaanuaril, seda otsustati konsensuslikult. Komisjoni ettepanek on eelnõu tagasi lükata, selle ettepaneku poolt oli 5 komisjoni liiget, vastu 3, erapooletuid ei olnud. Juhtivkomisjon määras oma esindajaks siinkõneleja. Aitäh!

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Nüüd avan läbirääkimised. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Vadim Belobrovtsev, palun!

Jaa. Mina usun Andrei Korobeinikut. Ma arvan, et tema algatus on siiras, just sellest vaatevinklist, et kuna ta ise on Pärnu Linnavolikogu esimees, siis kui see seadus peaks jõustuma, ta kohe kaotab selle positsiooni. Nii et siin on otsene mõju just temale ja kui ta on sellega nõus ja arvestab sellega, siis see näitab, et see initsiatiiv on siiras. Vähemalt selline on minu arusaam. 

Eesti Keskerakonna fraktsioon toetab seda initsiatiivi. Me oleme jätkuvalt ja jätkusuutlikult seda toetanud. Me oleme rääkinud, et kahe tooli seadus on vale. Kõige suurem probleem, mida me selle juures näeme, on see, et see demotiveerib kohalikke inimesi, kes tahavad proovida poliitikas läbi lüüa. Tihtipeale nad ju näevad, et Riigikogu liige või Euroopa Parlamendi liige – Euroopa Parlamendi liikmeid ei ole palju, pigem on jutt Riigikogu liikmest – istub kahel toolil samaaegselt ja nende võimalus pääseda kas linna- või vallavolikokku kahaneb. Iseenesest see kindlasti vähendab nende motivatsiooni. See ei ole üldse kasulik Eesti poliitikale, sest meil on vaja kindlasti rohkem tegijaid kohtade peal, noori tegijaid, inimesi, kes võiksid poliitikasse tulla, kes tahavad läbi lüüa, kes tahavad elu oma [kodu]kandis paremaks muuta. See on kõige suurem probleem, mida me näeme. 

Loomulikult, siin on kõlanud palju argumente. Kindlasti [on oluline argument] see, et tihtipeale kannatab töö kvaliteet. Kui Riigikogu liige on samal ajal linna- või vallavolikogu liige, siis võib selle töö kvaliteet kahaneda. Siin oli juttu sellest, et Riigikogu liikmed on tihtipeale näiteks erasektoris aktiivsed, neil on mingi oma äri ja nii edasi, aga see on konkreetse Riigikogu liikme ja erasektori probleem. See ei ole ühiskonna mure, sest linnavolikogud, vallavolikogud ja Riigikogu on ikkagi need organid, mis esindavad rahvast, ja kui selle töö kvaliteet kahaneb, siis on see kindlasti probleem Eesti rahva jaoks. 

Siin räägiti sellest, et võib esineda ka huvide konflikt. Inimene võib näiteks riigi tasandil [otsust tehes] hakata mõtlema selle peale, kuidas see mõjub just kohalikul tasandil, seal, kus see inimene kandideeris ja sai vallavolikokku või linnavolikokku, ja kas oleks mõistlik seetõttu kuidagi teistmoodi hääletada näiteks siin Riigikogus, või vastupidi, hääletada kuidagi teistmoodi linna- või vallavolikogus.  

Nii et neid probleeme on küll ja küll, millele osundas ka selle seaduseelnõu algataja. Meie kindlasti saame nendest aru. Nii et meie seda [eelnõu] toetame ja kutsume kõiki üles sama tegema. 

Lõpetada tahaks ühe endise Keskerakonna poliitiku sõnadega. Nüüd on see poliitik Isamaa Erakonna liige. Jutt käib Jüri Ratasest, kes omal ajal ütles niimoodi, et tema ei toeta seda ideed, nii-öelda kahe tooli printsiipi, sest tema arvates on Eestis ikkagi rohkem teravamaid pliiatseid, ütleme niimoodi, kui 101 Riigikogu liiget, rohkem helgemaid päid. Ta vahetas küll vahepeal erakonda, aga ma loodan, et ta on jäänud truuks oma arvamustele ja printsiipidele. Nii et kutsun kõiki üles seda [eelnõu] toetama. Aitäh! 

Aitäh! Isamaa fraktsiooni nimel Mart Maastik, palun!

Suur tänu, hea eesistuja! Head kolleegid ja inimesed, kes vaatavad seda huvitavat debatti! Kõigepealt tänan ma muidugi Andreid, sest talle omases heas huumorisoustis on täna seda asja siin arutatud. Mis saab paremat olla sellest, kui saalis ei ole igav või vaenulik omavaheline arutelu, vaid on midagi natuke humoorikamat.

Iseenesest ei ole see eelnõu ju mingi uus asi. See seadus, kahe tooli seadus või kahe tagumikukannika seadus või kuidas seda nimetatakse, on ju juba olemas. Eks nii häid kui ka halbu külgi on mõlemal variandil. Andrei kasutas sellist väljendit, et on kasulik tavalistele inimestele. Noh, mina pean ennast ka täiesti tavaliseks inimeseks, olenemata sellest, et ma olen olnud vist 16 aastat tegev kohalikus omavalitsuses ja nüüd 2,5 aastat Riigikogus. 

Kui seda asja niimoodi vaagida, et kuidas on õige või vale, siis siin kostus, et see on vajalik noortele, noortele antakse suurem võimalus. Ma võin Saaremaa näitel öelda, et kui me panime kokku nimekirja viimasteks volikogu valimisteks, siis mis rääkida noortest, isegi vanu oli raske sinna nimekirja saada, ehk üldse [leida neid], kes tahaks tulla kohalikku poliitikasse. Järjest raskemaks läheb nimekirja kokkupanemine. Selles on võib-olla süüdi ka needsamad poliitikud, kes on aastate jooksul [tekitanud] tõesti mulje, et mis sinna ikka minna, niikuinii minust seal midagi ei sõltu. 

Noorte kaasamisega on ka nii ja naa. Meil on siin Riigikogus ka päris noori, täitsa verinoori inimesi. Kui sa ikka tuled koolipingist, siis sul üldse kogemust ei ole, ei elukogemust ega ka juhtimiskogemust. Ma siiski arvan, et see kogemus on mingil määral vajalik. Ma tean, et Ameerika Ühendriikides on teatud osariikides lausa selline nõue, et sa ei saagi enne kandideerida kas või kohaliku omavalitsuse [esinduskogusse], kui sa oled olnud kooli või mingisuguse sihtasutuse hoolekogu liige. Tegelikult võiks ka Riigikogu valimistel põhimõtteliselt olla selline eelaste, et sa oled olnud kõigepealt näiteks kooli hoolekogus, siis oled olnud kohaliku omavalitsuse volikogus ja alles siis kandideerid Riigikogusse. Sul on mingi kogemustepagas, sa oled jõudnud aste-astmelt edasi. Jälle arutelukoht. 

Aga kui nüüd minna konkreetsemaks, siis ma mõtlen kas või oma kogemusele. Mul on jäänud siin Riigikogus olla peaaegu aasta ainult. Ma olen valitud Saaremaa Vallavolikogusse. Kui ma ei saa sinna kandideerida ja minu volitused siin Riigikogus lõpevad, siis ma ei saa ka kohaliku omavalitsuse asjades enam sellel ajal kaasa rääkida. Kas ei võiks olla mõeldav see variant, et sa kandideerida saad, aga kui sa oled Riigikogu liige ja sa kandideerid, siis sa [Riigikogu liikmeks oleku] ajal ei saa seal [volikogus] olla, sinu volitused automaatselt peatatakse kuni Riigikogu volituste lõppemiseni ja siis on sul õigus taastada oma õigus osaleda kohaliku omavalitsuse volikogu töös? See on ju ka üks kompromissvariant, see annab võimaluse, et kahe kannika seadus toimiks, aga tegelikult annab see ka järjepidevuse, et inimesel, kes ikkagi endiselt soovib kaasa rääkida kohalikus poliitikas, see võimalus on ja ta saab oma kogemusi jagada.

Riigi ja omavalitsuse juhtimine – kuigi me räägime siin noortest – vajab ikkagi mingisugust kogemust ja teadmisi ka. Mis ma Riigikokku tulles siis olin, vist 58 aastat vana ja pika kogemusega … 

Ma paluks lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

… kohaliku omavalitsuse juhtimises. Aga siia sisse elamine võttis tegelikult vähemalt aasta, enne kui sain üsna vabalt ennast tundma hakata ja hakkasin aru saama, kuidas asjad siin toimivad. Ma usun, et selline kogemuste omamine on ka väga oluline. 

Ma arvan, et ollakse õigel teel, diskussioon on õige, aga see, milline see õige lõplik lahendus on, peaks selguma läbirääkimiste käigus ja võib-olla mingite parandusettepanekute abil. Nii et esimesest lugemisest võiks ikkagi teise lugemise juurde minna ja vaadata, kas siit koorub midagi asjalikku. Aitäh!

Aitäh! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Riina Sikkut.

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Täna on tõesti selline vigade parandamise päev. Kõigepealt arutasime hasartmängumaksu seaduse vea parandamist. Siis kuulsime Henn Põlluaasa küsimust, mis läheb ajalukku, sest vaatamata sellele, et puldis oli Tanel Tein, arvas kolleeg ilmselt, et on alanud minister Terrase umbusaldamine. Siis tuvastasime vea Keskerakonna programmis, kus ekslikult, ma sain nii aru, ei ole sees kahe tooli poliitika lõpetamist, aga ma loodan, et järgmises programmis see on. Ja nüüd esines kolleeg Mart Maastik kõnega ja ütles, et kompromissettepanek oleks see, et Riigikogu liikme kohalikel valimistel kandideerides ja kohalikku volikokku valituks osutudes tema volitused kohalikus volikogus peatuvad ning kui ta järgmine kord Riigikokku valituks ei osutu, siis saab ta jätkata kohalikus volikogus. Aga see on ju täpselt see, mida Andrei Korobeinik oma eelnõuga on ette näinud. Ma saan aru, et kui see viga nüüd siin selgeks sai räägitud, siis on võimalik oodata Mart Maastiku ja ülejäänud Isamaa fraktsiooni liikmete toetust sellele eelnõule. 

Mina ise samuti toetan kahel toolil istumise poliitika lõpetamist ja leian, et mida rohkem inimesi osaleb poliitikas – kohalik volikogu on sageli poliitikasse sisenemise koht inimeste jaoks –, seda parem meile kõigile. Siis on rohkem inimesi, kes saavad neile südamelähedastel teemadel poliitikas kaasa rääkida, me saame poliitikasse uusi inimesi ja demokraatlikus protsessis osalejaid on kuidagi arvukamalt kui seni. 

Teisalt, nii nagu kolleegid on juba välja toonud, tõepoolest, volikogu liikme töö ja Riigikogu liikme töö ühildamine ei olegi võib-olla nii lihtne, kui see esmapilgul tundub. Kohalikud volikogud peavad oma istungeid nii teisipäeviti kui ka kolmapäeviti, kui meil on komisjoni tööaeg või siin suures saalis istungi aeg. Eriti kaugemast piirkonnast valitud saadikutel nõuab kahe tooli täitmine nii, et mõlemal pool saaks töö korralikult tehtud, tegelikult päris suurt pingutust. 

Murekohana on ka siin saalis ju välja toodud peamiselt seda, et tuleb hoida kontakti kohaliku piirkonnaga, et info liiguks Toompea ja kohaliku volikogu vahel. Ma pean tähtsaks, et selline koostöösuhe oleks olemas, aga samas nendin, et ükskõik millisest piirkonnast valitud saadikud, kes soovivad tagasi valitud saada, peavad paratamatult seda seost piirkonnaga hoidma. Seose hoidmiseks ei ole vaja tingimata volikogu liikme kohta, saab osaleda volikogu komisjonide töös, saab teha niisama kohtumisi või Riigikogu liikme infotunde. Neid formaate on palju rohkem kui volikogu töös osalemine. 

Teine küsimus oli, kas Riigikogu liikmed või europarlamendi liikmed võiksid kandideerida kohalikku volikokku. Ma arvan, et nii nagu eelnõu ütleb, kandideerida tohib. Pärast valimistulemuse selgumist võib inimene otsustada, et ta soovib jätkata kohalikus volikogus volikogu esimehena või Riigikogu [liikme] mandaadi lõppemise korral siirduda tööle kohalikku volikokku või võtta tähtsam roll volikogu liikmena. 

Kolmas aspekt, mis kriitilisena välja toodi, on see, et kuidas ma saan seda eelnõu toetada, kui ma ise kohaliku volikogu töös osalen ja ei ole oma volitusi peatanud või kohast loobunud. Kahtlemata on eeskuju näitamine tähtis. Tõesti, sotsiaaldemokraadid on juba üle kümne aasta läinud valimistele triibuliste nimekirjadega, vaatamata sellele, et seadus seda ei nõua. Me oleme leidnud, et eeskuju tuleb näidata, ja oleme korduvalt tõestanud, kuidas oleks võimalik Riigikogus saada naiste osakaaluks 50%. Sotsiaaldemokraatide triibuliste nimekirjadega on see õnnestunud. 

Samas nendin, et eeskuju andmine on tore, aga isegi kui Andrei Korobeinik maksis kuni juulikuuni käibemaksu 22% ja tahtis väga rohkem maksta, tahtis maksta 24%, siis heast tahtest ei piisanud. Ta sai seda maksma hakata ikkagi alles siis, kui valitsus seda maksumäära tõstis, ja siis saime me kõik seda 24% tasuda. Samamoodi ma arvan, et kuna seadus [saadikutele] seda lubab, siis nendelt saadikutelt, kes oma piirkonnas toimetavad volikogu liikmena ja peavad sellise sideme hoidmist oluliseks, ei saa nõuda nende vabatahtlikku lahkumist. Tõepoolest, seadus praegu [saadikutele] seda võimaldab ja isikliku eeskuju, ma ei tea, hääletamiskriteeriumiks seadmist ma ei toeta. Vaatamata sellele, et Riigikogu liikmed kohalikus volikogus liikme või volikogu esimehe rolli täidavad, ma leian, et nad saavad toetada ka praegu arutluse all olevat eelnõu, kui peavad seda printsiibis õigeks. 

Palun kolm lisaminutit.

Kolm minutit lisaks.

Kõige olulisemana toon välja Andrei Korobeiniku öeldu, et see praegu arutlusel olev muudatus lõpetaks olukorra, mis võimaldab samadel inimestel olla pikalt võimul, takistab uue põlvkonna pealekasvu ja töötab paljude kohalike inimeste poliitikasse sisenemisel ikkagi barjäärina. Nii et, kolleegid, palun toetage kõne all olevat seadusemuudatust. Piirdume sellega, et igaüks saab istuda ühel toolil, kandideerida võib ja siis ongi valikukoht, kus saadud mandaati hakata ellu viima. Aitäh!

Aitäh! Aga enne Mart Helme sõnavõttu, Andrei Korobeinik, protseduuriline küsimus istungi juhatajale.

Hästi oluline märkus on see, et Isamaa kritiseeris olukorda, mida ei eksisteeri, ehk nad arvasid, et on mõistlik peatada mandaat siis, kui inimene valib [osalemise] Riigikogu [töös]. Täpselt seda seadus ka välja pakub. Nii et ma loodan, et Isamaa ikkagi tuleb siia tagasi ja hääletab poolt. Põhimõtteliselt oli terve kolleegi kõne mingist teisest asjast, mida ma välja ei olnud pakkunud. See on oluline aspekt.

Protseduuriliselt: kolleegid oskavad oma arusaamisest ise rääkida seda, mida nad ütlevad selle sõnavõtu kohta. Aga see on läbirääkimiste üks osa, seal väljendatakse oma mõtteid. 

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Kolleegid! Kui minna ajalukku, siis ma mäletan, et kui see teema siin päevakorda kerkis – see oli juba päris tükk aega tagasi –, siis meie fraktsioon, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, hääletas selle kahe tooli seaduse vastu. Kui ma õigesti mäletan, siis sotsiaaldemokraadid hääletasid tookord selle poolt. Kui nad nüüd ütlevad, et nad toetavad Keskerakonna algatatud eelnõu, siis on nad teinud mõningad korrektiivid oma suhtumises. 

Miks me olime vastu ja miks me praegu seda eelnõu toetame? Väga lihtsal põhjusel. Sisuliselt surus Reformierakond tookord selle eelnõu läbi väga selge teadmise ja kaalutlusega, et sel moel pikendatakse oma võimuvertikaali ka kohalikesse omavalitsustesse, just nendesamade Riigikogu liikmete näol, kes kandideerivad kohalikel valimistel ja on loomulikult eelisseisundis võrreldes kohalike inimestega, eriti poliitilist karjääri alles alustavate inimestega, nad saavad tõenäoliselt rohkem hääli ja valitakse volikogudesse. Selle kaudu algab kahesuunaline liikumine: ühelt poolt parteilise distsipliini ja parteiliste juhtnööride viimine kohalikku omavalitsusse ja teiselt poolt kohaliku omavalitsuse võimaluste kantimine koalitsioonierakondade kasuks, koalitsioonierakondade toetajate kasuks. Ühesõnaga, see oli üks nendest otsustest, mis aitas sillutada teed korruptsiooni laienemisele Eesti Vabariigis. Kui keegi ütleb, et ei, mingit korruptsiooni meil ei ole, siis no kuulge, teate, magage edasi. See on kindlasti üks asi. 

Teine asi on see, et meil räägitakse niisugusest asjast nagu laiapindne riigikaitse. Ma ei hakka siin riigikaitse [detailidesse] minema, aga täpselt samamoodi peaks meil olema laiapindne riigivalitsemine, riigijuhtimine, riigi poliitilises elus osalemine. On täiesti üheselt selge, et see kahe tooli seadus seda laiapindset riigijuhtimises ja poliitikas osalemist pärsib, ta võtab kohalikelt inimestelt ebaausa konkurentsi teel ära võimaluse ja kohalikud eelised selles töös ja elus osaleda ning surub need jällegi kitsasse sängi, mida juhitakse siitsamast fraktsioonide ja erakondade tagatubadest. Nii et see on ebanormaalne seadus. 

Nagu ma oma küsimuses ütlesin, siin on ka väga selge juriidiline dissonants. Europarlamendi saadikud peavad kõigele lisaks veel mitu tuhat kilomeetrit lendama, selleks et kuskile volikokku, ma ei tea, kord kuus või kord nädalas, olenevalt volikogust, koosolekule ilmuda. No see on ju absurdne, sõbrad! See on ju täiesti absurdne! Samas on nad kohustatud loobuma Riigikogu mandaadist, kui nad valitakse europarlamenti, või valima Riigikogu mandaadi ja loobuma europarlamendi mandaadist. See on ilmselge juriidiline praak. Mis siin taga on? Muidugi see, et jällegi saaks ära kasutada tuntud nägusid kas või häälemagnetite ja partidena, selleks et oma erakonnale parem tulemus teha. See on ebanormaalne, see ei ole normaalne laiapindne riigivalitsemine, see ei ole kõrgeima võimu kandja maksimaalne kaasamine riigi juhtimisse. Seetõttu tuleb see likvideerida ja see likvideeritakse nagunii, varem või hiljem. 

Ma tean, et komisjon on teinud ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata ning nad loomulikult tulevad ja jõhkralt hääletavad oma avalikkuse toetuse täielikult kaotanud jõuguga selle eelnõu tagasilükkamise poolt. Aga ma kutsun siiski üles toetama selle eelnõu menetlemise jätkamist ja menetlemise käigus selle kohta ka parandusettepanekuid tegema, et see saaks võimalikult hea ja võimalikult kompromislik, kõiki poliitilisi reaalsusi arvestav. Aitäh! 

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 750 esimesel lugemisel tagasi lükata. Seda me peame hakkama hääletama ja alustame selle ettevalmistamist.

Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 750 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt hääletas 45 Riigikogu liiget, vastu 16, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu 750 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Tänane teine päevakorrapunkt on läbitud ja istung on lõppenud.