Tere päevast, head Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu teisipäevast istungit. Kohaloleku kontroll, palun! 

Kohalolijaks registreerus 70 Riigikogu liiget, puudub 31. 

Nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma saan aru, et hetkel on kõigil Riigikogu liikmetel mure selle hasartmängumaksuga. Väga paljud on juba esitanud avalduse, et saaks kasiino ehk netikasiinoga tegeleda. Ja nagu rahanduskomisjoni esinaine ütles, on vaja ühte eelnõu, kuhu sappa see panna. Me pakume Isamaa Erakonna poolt selle eelnõu. Me teame, et mitte ainult hasartmängumaksu eelnõu ei ole see, mis siin probleeme tekitab. Samasugust probleemi tekitab ka maamaksuseadus, mis sotside eestvedamisel ja Reformi toetamisel on siin saalis vastu võetud. Seoses sellega annab Isamaa Erakond üle maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kodualuse maa maksuvabastuse taastamiseks. Ehk väga selgelt: kodualune maa peab olema maksuvaba. Aitäh!

Vaid täpsustuseks, et tegemist on ikkagi Isamaa fraktsiooni, (Saalist vastatakse "jah!") mitte Isamaa Erakonna eelnõuga. (Saalist täpsustatakse.) Ma arvan, et erakond on natukene suurem, teil on natuke rohkem liikmeid, kui on siin fraktsioonis. Head kolleegid, olen vastu võtnud ühe seaduseelnõu. 

Saame minna tänase päevakorra juurde. Väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" eelnõu 768 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, väliskomisjoni liikme Luisa Rõivase.

Suur tänu, hea juhataja! Head kolleegid! Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 44 ning välissuhtlemisseaduse § 6 lõike 1 punkti 4 alusel Riigikogu otsustab: muuta Riigikogu 2023. aasta 25. mai otsust "Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" ning arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni liige Jaak Aab ja nimetada delegatsiooni liikmeks Marek Reinaas. Väliskomisjon toetas seda otsust. Ootame ka teie kõigi head häält, et kõik saaksid oma tööd Balti Assamblees teha. Aitäh!

Aitäh! Üks hetk, Luisa, sulle on üks küsimus. Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud väliskomisjoni esindaja! Mul on tekkinud küsimus. Kas peale seda avalikkuse suurt tähelepanu saanud visiiti dalai-laama juurde tähendab kolleeg Reinaasa Balti Assamblee Eesti delegatsiooni esindusse valimine seda, et edaspidi piirduvad tema lähetused Baltimaadega, või vastupidi, on Reinaasa ülesanne iga visiidiga meediasse jõuda ja seeläbi nii Balti Assamblee kui ka Eesti mainet kujundada?

Aitäh, hea kolleeg, selle väga sisuka küsimuse eest! Seda teemat me ei arutanud eraldi väliskomisjonis, aga ma arvan, et Eesti Riigikogus saavad kõik omavahel hästi läbi ja kui sul on see mure, siis sa saad nende fraktsiooni poole pöörduda ja kindlasti ka sealt selle vastuse.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Mul oleks huvi teada saada, millistel alustel seda koosseisu moodustatakse. Mina ei tea, mina ei pannud tähele, et oleks kuskil kutse või võimalus olnud. Või see käib mingite prioriteetide alusel, kes on siin rohkem midagi teinud? Või mis alustel see moodustamine käib?

Väliskomisjoni saabus majanduskomisjoni ettepanek, mida meie ka arutasime ja hääletasime. Täpselt nii see käib. Ma usun, et te olete nii pikaaegne kolleeg, et te juba tegelikult ikkagi ise ka teate, kuidas need asjad täpsemalt siin käivad.

Üks küsimus on veel, Luisa. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Küsimus on selline, et millega see vangerdus põhjendatud on. Kas Jaak Aab ise väljendas soovi delegatsioonist lahkuda või siis delegatsioon ise leidis, et on vaja muutusi?

Aitäh selle küsimuse eest! Ma ise ei ole Balti Assamblee liige ja ei tea täpselt, kas Jaak Aab tegi ise selle ettepaneku lahkuda. Aga miskipärast ma arvan, et ta oli sellega nõus. Majanduskomisjon tegi selle ettepaneku, mis ka väliskomisjoni jõudis, ja me seda hääletasime ja selle ka Riigikogu suurde saali saatsime.

Peeter Ernits, palun! 

Jah. Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma tahtsin ka küsida, kas Jaak Aab oli sellega vabatahtlikult nõus. Või tähendab see tegelikult seda, et koalitsiooni positsioone on vaja oluliselt tugevdada erinevates komisjonides? Toetus on erakordselt madal, aga siis võib-olla äkki õnnestub tõusta tänu Reinaasa määramisele.

Ma tänan taas kord selle küsimuse eest! Ma ei ole Jaak Aab, ma olen Luisa Rõivas. Seega ma ei oska öelda, kas Jaak Aab tegi ise selle ettepaneku majanduskomisjonile või mitte. Aga ta istub teie selja taga hästi lähedal, nii et ma soovitan pöörduda inimeste poole. Kui sa inimestega räägid, siis sa saad ka vastused.

Selle formaadi juures on üks küsimus, nii et, Kalle Grünthal, teie küsimus jääb seekord esitamata. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas komisjonis tuli jutuks ka see Tiibeti reis? Kas oli arutelu all, et Reinaas võib-olla halvas seltskonnas võib hakata liigselt alkoholi tarvitama ja tekitada Eestile maineprobleeme või ei olnud sellest üldse juttu?

Aitäh teile küsimuse eest! Ei, me tõesti ei arutanud seda teemat.

Suur aitäh sulle, Luisa! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Läbirääkimised on avatud fraktsioonidele. Eeldan, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel on Züleyxa Izmailova. Kui ei ole volitust, siis kui nüüd fraktsioonist kedagi … (Saalist räägitakse.) Ei, head kolleegid, kui ikkagi volitust ei ole ja fraktsiooni juhtkonnast kedagi … (Saalist räägitakse.) Me loome sellega pretsedendi. Mul ei oleks vähimatki selle vastu, Züleyxa, kui sa räägiksid. Aga veel kord, ma ei taha seda pretsedenti luua. Me oleme nõudnud teistelt volitust ja kui antud juhul sinul ei ole seda, siis sulgen läbirääkimised. Varro Vooglaid, protseduuriline küsimus, palun!

Jaa, ma lihtsalt huvi pärast küsin. Kas sellises olukorras ei oleks mõistlik reegel see, et kui vastuargumente ei ole, siis ei ole ka takistust sellise lahenduse käikulaskmiseks?

Ma olen küll liberaalse erakonna esindaja, aga nii liberaalseks ma antud küsimuses ei läheks (Naer saalis.), sest te karistate mind sellega varem või hiljem ära.  

Head kolleegid, selle eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Nagu ettekandja tutvustas, oli juhtivkomisjoni ettepanek viia läbi eelnõu 768 lõpphääletus. Saalikutsungi järel me selle teeme.  

Head kolleegid, panen lõpphääletusele väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" eelnõu 768. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 47 Riigikogu liiget, vastu 1, erapooletuid 1. Otsuse eelnõu 768 on otsusena vastu võetud.

Teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõu 761 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt sotsiaalministri Karmen Jolleri.

Tere, hea istungi juhataja! Head kolleegid Riigikogust ja kõik Eesti inimesed! Ma teen lühidalt ja siis pikemalt, kui on huvi, saab kindlasti ka küsida. Kogu selle eelnõu eesmärk on vähendada dubleerimist, vähendada bürokraatiat, muuta nii Eesti inimeste kui ka ettevõtjate jaoks erinevate teenuste pakkumine lihtsamaks ja vähem närvesöövaks. 

Põhimõtteliselt kaotame üleliigsed, ajale jalgu jäänud ja dubleerivad nõuded ning viime protsessid loogilisemaks. Vähendame asutuste ja järelevalve koormust ning suuname Terviseameti ressursi sinna, kus on terviserisk päriselt olemas. Kõige selle juures tervisekaitse ei vähene, see jääb alles olukordades, kus see on sisuliselt põhjendatud. 

Muudatused puudutavad põhimõtteliselt kohalikke omavalitsusi, põhimaanteede, põhiraudteede ja põhilennuväljade omanikke ehk siis mürakaardid ja tegevuskavad. Erakoolid ja üldhariduskoolid, seotud tegevus- ja koolituslubadega. Sotsiaalteenuste osutajaid, näiteks üldhooldus, asendushooldus, turvakodu ja nii edasi. Noortelaagrite korraldajad, püsi- ja projektlaagrid. Apteegid, Ravimiamet, massiürituste käsimüügiravimite müügiluba väljaspool apteeki ja apteegibuss. Majutusteenuse pakkujad ja järelevalveasutused. Need on sihtgrupid. 

Mida me siis muudame? Müra puhul me kaotame kohustuse esitada mürakaarti Terviseametile. Jääb kohustus esitada see Kliimaministeeriumile, ei pea enam kahes kohas sama dokumenti esitama. Kui on vaja hinnata müra, siis saab seda teha juhtumipõhiselt, aga seda hinnatakse ka muude tegevuslubade ja ehituslubade menetluses. 

Koolidel ja sotsiaalteenuse osutajatel ei ole vaja esitada eraldi Tervise … Tähendab, kui nad esitavad taotluse tegevusloa jaoks, siis ei ole selleks vaja tingimata Terviseameti kirjalikku terviseohutuse hinnangut. See ongi see, kus Terviseamet teeb seda ehitisregistris olevate dokumentide järgi ja vaatab ise. 

Noortelaagrites kaob erinõue toitlustamisele. Näiteks ei ole seatud, kui mitu toidukorda peab olema ja nii edasi, aga jääb edasi nõue, et toit peab olema tervislik ja küllaldane ning toitlustaja saab toetuda Tervise Arengu Instituudi antud üleriiklikele toitumissoovitustele. 

Ravimiseaduses kaotatakse senised, kuid reaalselt kasutamata võimalused ja load. Näiteks ei ole seni olnud vaja, kuigi luba on olemas, ei ole leidnud kasutust võimalus müüa käsimüügiravimeid väljaspool apteeke massiüritustel. Ei ole kasutust leidnud apteegibussi teenus. Aga alles jäävad loomulikult hädaolukorra erisused, mis on ravimiseaduses. Kui toimub mingi suurem katastroof või õnnetus, siis jääb alati võimalus, et inimesed saavad ravimeid kätte ka väljaspool apteeke. 

Turismiseaduse puhul kaob Terviseameti järelevalvekohustus majutusteenuste terviseohutuse nõuete üle. Oluliste riskide korral saab Terviseamet sekkuda teiste seaduste alusel, näiteks veeseadus, nakkustõrje ja ennetuse seadus. Vajaduse korral saab rikkuda ka tehnilise järelevalve amet. 

Mõjud ja eelarve on pigem positiivsed. Väheneb halduskoormus kohalikele omavalitsustele, koolipidajatele, sotsiaalteenuse osutajatele ja ka laagrite korraldajatele. Väheneb dubleeriv töö- ja Terviseameti ressurss liigub kõrgema riskiga järelevalvesse. Eelnõu eesmärk on eeskätt töökorralduse ja koormuse vähendamine. Eraldi suurt lisakulu ei too, põhirõhk on olemasoleva ressursi mõistlikumal kasutusel. 

Kehtima hakkab 1. märtsist ja … Üks hetk! Enamus hakkab 1. märtsist. Erakooliseaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse muudatused jõustuvad 1. jaanuarist järgmisel aastal. Aitäh!

Suur tänu teile! Teile on vähemalt üks küsimus. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Me igal juhul pooldame seda, kui koormus, mis puudutab dokumentide koostamist, lubade taotlusi ja nii edasi, väheneb. See on igati positiivne tendents. Mul on lihtsalt küsimus, mis puudutab mürataseme mõõtmist, üleüldist müra, ja sellest tekkivad tervislikud mõjutused, mis mõjuvad tervisele. Ma saan aru, et kui soovitakse avada uut asutust, siis sellega, mis puudutab mürataseme mõõdistust ja dokumentide esitamist, hakkab edaspidi tegelema Keskkonnaamet, või mis ta õige ministeerium seal on, kogu aeg muudate nimetusi. Aga kui näiteks tuulikute probleem – kogukonnad, kes tuulikuid ei soovi, me räägime elektrituulikutest, ja kui seal tekib müramõõdistuse vajadus, siis kuidas siis pöördutakse? Kas see õigus jääb Terviseameti poole ikkagi alles, et pöörduda Terviseameti poole selle müramõõdistuse probleemiga?

Vajaduspõhiselt saab Terviseamet loomulikult müra mõõta ja hinnata. Tegelikult on see väga hästi nähtav näiteks tuulikute puhul ka tehnilistest andmetest, mis kaasnevad kogu ehitamise ja kasutusloa saamise ajal esindatavates dokumentides. Ja tuulikute müra sõltub ka sellest, kui kaugel inimene asub ja kui kaua inimene viibib selles müraväljas. Seni on leitud, et see müra lubatud kaugustel ei ole mingil moel ohtlik. Uute hoonete puhul Terviseamet … Tähendab, need nõuded on ühesugused, need nõuded ise ei muutu, aga dokumentatsiooni tuleb edaspidi esitada ainult ühte kohta, mitte Terviseametile. See vähendab tarbetut menetlemist, see lühendab lubade menetlemise aega. Inimene saab võtta hoone kasutusele kiiremini.

Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Valdkondade reaktsiooni me saame tõenäoliselt näha esimese ja teise lugemise vahel, kui komisjon asju arutab. Aga praegu on mul selline üldine küsimus. Koalitsioon on kokku leppinud, et iga uue regulatsiooni loomiseks tuleb vähemalt üks vana regulatsioon eemaldada. Kui te siin bürokraatiat vähendate ja regulatsioone tühistate, siis mis on need uued regulatsioonid, mis asemele tulevad?

Vanade tühistamise eelduseks ei ole uute asemele tulemine. Me kindlasti ei ole riigis loonud balanssi, et on konstantne regulatsioonide arv. Aga needsamad ettepanekud on tulnud näiteks ka Terviseametilt endalt ja samuti ettevõtjatelt. Ja tõesti, ma arvan, et igaüks meist nõustub, et tarbetut bürokraatiat ei ole vaja. 

Ma ise perearstina, perearstikeskuse avamisel on olnud vaja varasemalt väga imelikke nõudeid täita. Näiteks sai kunagi ammu üks perearstikeskus pahandada selle pärast, et neerukausid – sellised ovaalsed kausid, mis on kasutusel – ei ole metallist, vaid on papist, ühekordsed, nagu tänapäeval on nõuetekohane. Õnneks on seda regulatsiooni juba varasemalt muudetud. Aga see on lihtsalt üks näide sellest, kuidas vanadest aegadest on jäänud mingisugused imelikud regulatsioonid. Tollal, 20–30 aastat tagasi, kui õigusakt tehti, siis ei olnud keegi veel kuulnudki papist, ühekordselt kasutatavatest neerukaussidest, mis on oluliselt hügieenilisemad ja oluliselt paremad kui metallist. See on lihtsalt üks näide. 

Aga siin samamoodi me võtame ära lihtsalt dokumenteerimise eesmärgil loodud kohustused. Asutused suudavad teha omavahel ka koostööd, kui vaja.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Seletuskirja koostamisel, ma ei tea, siin inimesed on olnud ja ikka kipuvad teil näpukalt sisse tulema. Ma loodan, et see ei ole samasugune näpukas, nagu oli hasartmäng. Aga siit ma loen, et meil on ikka veel 79 omavalitsust. Minu teada on 1. jaanuarist meil 78 omavalitsust. Ja mitmest kohast see siin jookseb läbi. Võib-olla tasuks see ära parandada. (Minister: "Aitäh!")

Aga ma küsin noorte- ja projektlaagri toitlustamise kohta. Siin on viidatud sellele, et sellega lihtsustub tegevuslubade taotlemine. Küsimus on selles, kas teil on ülevaadet, kui palju uusi tegevuslubasid on viimasel või üle-eelmisel aastal taotletud. See halduskoormus on nii suur, et neid nõudeid ei ole suudetud täita.

Ma ei ole täpselt seda numbrit uurinud, aga kui te mõtlete, kui palju on lastele suvel kuni viiepäevaseid laagreid ja kui iga laagri jaoks on vaja detailne menüü esitada, siis see on laagrikorraldajale ka päris suur koormus. Mida siis Terviseamet teeb, kui suvel on mitusada laagrit üle Eesti? Kas ta peab minema kohale ja kontrollima? Siin tuleb mõelda, mis see eesmärk on. Ei kao ära see nõue, et toit peab olema tervislik ja toit peab olema piisav ja küllaldane. See jääb alles. Ja olemas on ka piisavad abimaterjalid, et tervislikku toitu pakkuda. 

Ja ma arvan, et tegelikult tänapäeval inimesed vähemalt teavad, mis on tervislik toit. Paljud meist ei järgi seda, aga me vähemalt teame, et seda pakkuda saab alati. Kolmepäevane laager ei mõjuta ka näiteks noore või lapse toitumisharjumusi nii palju, kui näiteks kool või lasteaed seda teeb. Selles osas ei ole oluline, et grammi pealt kõik oleks täpselt nii, nagu näiteks koolitoidus või lasteaiatoidus.

Helle-Moonika Helme, palun! 

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Mainisite, et see seadus reguleerib kuidagi ka Tervise Arengu Instituudi tegevust. Kui ma kuulsin õigesti, et Tervise Arengu Instituudis …. tervisesoovitusi. Ise mainisite praegu tervislikku toitu ja mainisite ka noorte ja laste toitlustamist. See reguleerib laagrites ja lasteasutuses. Me teame, et USA-s on tervisliku toidu põhimõtteid ja soovitusi nüüdsest kardinaalselt muudetud. Selle järgi on tervislik toit päris toit ehk liha, pärispiim, munad, või. Töödeldud ja kunstlik toit, näiteks vähenenud rasvasisaldusega tooted, kuhu on seetõttu lisatud rohkem suhkruid ja lisaaineid, on nüüd tervisliku toidu nimekirjast eemaldatud ja palju muud ka. Kas Tervise Arengu Instituut plaanib selles osas midagi ette võtta ja neid seniseid soovitusi muuta? See võib olla natukene laiem küsimus, aga kuna te väga palju selliseid märksõnu kasutasite, siis ma mõtlesin, et ma küsin selle kohta.

Aitäh küsimuse eest! Esiteks, see seadus ei reguleeri Tervise Arengu Instituudi tegevust. Ta viitab Tervise Arengu Instituudi toitumissoovitustele. Eesti toitumissoovitused põhinevad teaduslikul konsensusel, neid on läbi räägitud väga paljude osapooltega ja muu hulgas on antud soovitus ka suhkrute ja rasvade, eriti töödeldud rasvade hulga pidurdamiseks. Mis puutub USA toitumissoovitustesse, siis kui vaadata sinna sisse, siis need on väga sarnased Eesti toitumissoovitustega. Seal ei ole väga suuri erinevusi. Ma mõtlen siin just uusi toitumissoovitusi. Ja seal on tegelikult veel mõned nüansid, mida ma ei hakka siin käsitlema, sest teema ei ole päris see, aga need uute soovituste tagapõhjad, mis on seal antud, seal on omamoodi, ma ütlen, et lihtsalt sõnastust on kohati muudetud, aga sisu poolest on ikkagi toitumissoovitused väga sarnased.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Minu arust te tõite väga hea näite, mis puudutas seda arstikabinetis süljekaussi – korduvkasutus või ühekordset kasutust leidvad kausid. Aga minu arust selle asja juures on ka nii-öelda ideoloogiline eriarvamus. Ma arvan, et siin vähemalt pool saali leiavad, et ühekordsed kausid on kindlasti mõistlikud, nii nagu te ise kiitsite ja väga positiivselt selles osas ka väljendasite ennast. Aga nüüd teine pool, mis puudutab, ma saan aru, Reformi ja Eesti 200 ideoloogiat, ega te väga ühekordsete nõude puhul ju positiivset suhtumist siiamaani ei ole väljendanud. Kas midagi on teie retoorikas muutunud või on see väga spetsiifiline lähenemine asjale?

No see vist ei käi päris selle eelnõu kohta. Aga mis ideoloogiasse puutub, siis Reformierakond ja Eesti 200 lähtuvad teadusest, mitte ideoloogiast. Ja mis puudutab ühekordselt kasutatavaid materjale, siis on kohti, kus seda on ka teadlased soovitanud, näiteks seesama neerukauss kui nakkusohtlik materjal. Needsamad teadlased on öelnud, et loodusele on väga koormav, kui me kasutame ühekordseid tooteid mis iganes olukordades, kus neid võiks kasutada mitmekordselt. Tegelikult on ka tervishoius ja sotsiaalvaldkonnas mindud üle niinimetatud rohelisele mõtteviisile, mis tähendab, et tehakse vahet, kus saab ja kus ei saa kasutada ühekordseid materjale. Kui me räägime ideoloogiast, siis võib-olla tõesti minnakse, ideoloogia näitab äärmust, aga kui teadus toetab teatud mõtteviisi, siis see ei ole veel tingimata ideoloogia. Teadus kunagi ei lähtu ideoloogiatest ja see on sõltumatu. Nendele kahele, ma tean, nii Eesti 200 kui ka Reformierakond toetuvad. Ja siin on teisigi erakondi ja ka saadikuid, kes hindavad just seda aspekti ka opositsioonis.

Minister on heas vormis, aga tõesti jätkub. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Ma ei hakka küsima rohesüljetopside kohta. Aga see on nüüd bürokraatia vähendamine. Kas ma saan aru, et see on selle seltskonna, kes peaministri juures vaatab, et rookida välja igasugust mõttetut bürokraatiat, kas see on selle sigitis? 

Aga konkreetne küsimus. Kuna siin on turismiseaduse muutmine ja siin on teil ainult üks ettepanek, et § 30 lõike 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks. Punkt 2 on see, et Terviseamet ei pea enam kontrollima majutusteenuse osutamist, aga samas Politsei- ja Piirivalveamet peab seda tegema. Kas te oskate mulle öelda, miks Terviseamet on tagasi tõmmatud, et ei pea kontrollima sama asja, aga PPA peab jätkuvalt? Ja noh, seal on veel asju.

Jah, te ilmselt mõtlesite ettevõtjate nõukoda, kes siiski ei sigita midagi, vaid arutavad ja teevad väga häid ettepanekuid. Osa neist ettepanekutest pärineb neilt ja osa pärineb meie oma allasutustelt, näiteks Terviseametilt. Ma arvan, et see on olnud väga konstruktiivne arutelu. Me ei ole arvesse võtnud kõiki ettepanekuid, näiteks kui ettevõtjate nõukojalt tulid ettepanekud, siis mõned olid meil juba töös ja mõned on juba tehtud, aga võib-olla lihtsalt ei ole inimesed olnud teadlikud. Aga mina olen küll väga rahul selle nõukoja tööga, kuna nad on päriselt andnud selliseid praktilisi rakenduslikke soovitusi. 

Mis puutub turismiseadusesse, siis Terviseamet ei pea tõesti enam näiteks kontrollima, kas linnad on puhtad hotellis või kas, ma ei tea, tolmuimejaga on üle käidud või kas akende suurus vastab nõuetele. Nad ei pea kohale minema, et näha, kas akende suurus vastab nõuetele. Esiteks on klientidel komme hääletada jalgadega ja iga konkurentsis püsida sooviv turismiettevõtja soovib pakkuda head kogemust ja mustad linnad kindlasti ei paku seda. See on ühelt poolt. Ja teisalt, nagu ma juba enne mainisin, see, mida Terviseamet on siiani pidanud kontrollima ja mis on ka põhjendatud, kas või näiteks sellesama akende suurus, on kontrollitav ehitusloa või kasutusloa või ehitusteatise esitamise taotlemise ajal dokumendipõhiselt. Võib-olla isegi siin ei pea Terviseamet tingimata kontrollima, seal on universaalsed nõuded ehitustel. 

Mida Politsei- ja Piirivalveamet kontrollib, ma tõesti täpselt ei tea, aga ma arvan, et selle küsimuse peab esitama hiljem ühele teisele ministrile, miks siis nemad jätkavad majutusasutuste kontrollimist.

Anti Poolamets, palun! 

Küsin mürakaartide kohta, mis on seal atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise all. Meil on see olukord, kus nüüd tõesti tuleb ka maakohtadesse erakordselt suuri tehnoobjekte ehk 300 meetri kõrgusi torne, millele pannakse ka võimsat müra tekitavaid seadmeid külge. Ma tean näiteks mõnda juhtumit, kus nad asuvad lasteaedadest mõne kilomeetri kaugusel, võib-olla poolteist kuni kaks kilomeetrit. Ehk mure on selles, et müra uurimise kvaliteet ei langeks. Kui nüüd Terviseamet kõrvale jääb, siis kuidas te kommenteerite, kuidas me tagame selle, et 1000 teletorni kerkimise juures, hiiglaslike tehnorajatiste juures äkki kontroll hakkab ära kaduma?

Aitäh! Esiteks ma ütlesin, et need nõuded jäävad endiseks, et see ei muutu, ja needsamad dokumendid esitatakse Kliimaministeeriumile. Siin need nõuded jäävad kõik samaks. Meie kaotame ära lihtsalt selle, et sama dokumenti esitatakse kahte kohta. Loomulikult peab kohalik omavalitsus ise vastutama selle eest, et kõik tervisekaitse nõuded oleksid täidetud ja et ehitusobjektide puhul oleks arvestatud ka teiste asutustega, nagu te tõite näiteks lasteasutused. Siinkohal ma ikkagi viitaksin teaduslikule konsensusele, et tuulikud ei põhjusta sobival kaugusel niisugust müra, mis kahjustaks inimeste tervist. Siin ärme palun lähtume ideoloogiast, vaid lähtume ikka teadusest.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh! Ma jätkan sama teemaga. Tõepoolest, taastuvenergeetika ja tuuletööstus tekitab inimestel peades probleeme. Just sellepärast, et planeeringu menetluse käigus neid mõjusid hinnatakse ja siis, kui need tuulepargid on valmis, jätkub menetlemine objektipõhiselt, ühe pargi põhiselt, aga sellist kumulatiivset mõju ju tegelikult ei hinnata. Justkui otseselt ei ole ka kellelgi kohustust hinnata, sellepärast et planeeringu käigus on mõjud hinnatud, ja kui on juhtumipõhine hinnang, siis võetakse jälle see üks juhtum aluseks ja tegelikult hinnatakse seda ühte juhtumit. Aga äkki ikkagi just nimelt peaks astuma sammu edasi ja vaatama tuuletööstust selliselt, et iga pargiga kaasneb kompleksloa menetlus ja see loa omanik on kohustatud mingisuguse intervalliga neid uuringuid läbi viima. Täna me oleme tegelikult olukorras, kus omavalitsusele valmib mingi järgmine avalik uuring ja küsitakse seisukohta. Aga mis seisukohta sa seal siis esitad? 

Ma olen tähele pannud, et kui me tahame midagi edasi lükata või tagasi lükata, siis me alati nõuame uuringuid. Mina teeks ettepaneku sellisel juhul, kui me soovime midagi edasi või tagasi lükata, hinnata näiteks, kui ma võtan selle pudeli siin, kas raskusjõud ikka mõjub. Hindame midagi, mis on juba ammu teada, sadu aastaid teada, kümneid aastaid teada. Kui uuringud on kuskil mujal tehtud, Newtoni poolt raskusjõu suhtes, kas see siin ka mõjub või see siin ei mõju täna? Äkki täna ei mõju, äkki on midagi muutunud vahepeal? Ehk füüsika, keemia ja bioloogia reeglid on muutumatud ja need ei kao mitte kuhugi. 

Kui on tehtud uuringud üle maailma väga suurtel kohortidel – kohort on hulk inimesi, kelle peal on uuringud tehtud – või suurtel pindaladel, ja on saadud igal pool sarnased tulemused … Aga selle eelduseks on loomulikult, et need uuringud on sarnase kvaliteediga. Kui me kvaliteeti muudame, siis me võime saada tõesti teinekord teised uuringud, näiteks võtame väiksema hinnangu, hindame teistmoodi, kasutame teisi skaalasid. Kui on standardiseeritud skaalad ja meetodid, mida teadus kasutab, siis ei ole tegelikult põhjendatud selliste uuringute tegemine, mille puhul on tulemused ette teada ja mida on maailmas väga palju korratud. Näiteks kui Soome inimestel tekivad või ei teki mingid kõrvaltoimed, siis miks me arvame, et Eesti inimeste bioloogia on kuidagi teistsugune? Kui on, siis mis see põhjus võiks olla? Kas me saame seda põhjust mõjutada? 

Uuringute tegemine peab ka olema põhjendatud. Ka tervishoius, igal pool peab olema, selleks peab olema põhjendus. Ja usaldus teadlaste vastu võiks ka säilida. Ehk kui on teadlased, kes on koolitatud aastakümneid sellessamas valdkonnas, siis mina küll usaldan neid, mul ei ole põhjust mitte usaldada. Kas või sedasama Newtonit, kes küll teadis füüsikast palju vähem kui võib-olla mina ja teie siin, aga ta leidis ühe väga-väga põhilise reegli, et esemed kukuvad alati alla. Vähemalt maapinna lähedal on väga vähe olukordi, kus esemed ei kuku alla, vaid hakkavad liikuma teistmoodi. (Saalist öeldakse midagi.) Relatiivsus ka veel, jah.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Kohalike omavalitsuste teema jätkuks: võetakse nagu otsustusõigus KOV-idelt ära, mis ühelt küljelt muidugi vähendab bürokraatiat ja on väga hea, aga see vastutus ikka jääb KOV-idele või kuidas selle vastutusega on, kui midagi viltu läheb? 

Aitäh! No vastutus jääb ikka ja kohustused jäävad ka, aga lihtsalt need kohustused ei ole dubleeritud. See on võib-olla kõige lühem vastus. Kohalik omavalitsus ei pea nägema tohutu paberimajandusega vaeva, esitama samu dokumente ühte kohta, teise kohta ja kolmandasse kohta. Ja eriti veel, kui me räägime Terviseametist, kellel teatud olukordades ei ole isegi jõudu midagi teha – nii juriidilist kui ka ekspertiisi –, et mingeid probleeme või midagi puudutada.

Priit Sibul, palun! 

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Hea minister! Riigikogus keskkonnakomisjonis on üks atmosfääriõhu seaduse muutmise eelnõu endiselt lugemisel. See katkestati ja ootab taas kord teist lugemist. Kas ja kuidas teie teada need omavahel kokku lähevad? Kuigi siin eelnõus on kirjas, et KOV ei pea Terviseametile esitama ja kõik nõuded jäävad alles. Kas õiguskantsler, kes omal ajal selle mürateemaga meie poole pöördus, kas need muudatused on kooskõlas ka õiguskantsleri viidetega ja selle teise menetletava eelnõuga? Teist poolt on see muidugi parlamendi töö, aga kas ja kuivõrd teie olete teadlik selle muudatuse tegemisel, et üks muudatus on Riigikogus menetluses?

Ma juhin tähelepanu jälle sellele, et me ei muuda nende nõuete sisu. Sisu jääb endiselt tervisest lähtuvaks, muu hulgas, eks ole, muid aspekte veel, vaid me muudame seda, kuidas infot esitatakse, ja et seda infot ei esitata dubleerivalt. Tervisenõuded jäävad samaks, või tähendab, kas samaks, aga nad jäävad tervisest lähtuvaks.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mind teeb küll väga murelikuks teie ettekanne, rääkides Newtonist. Võib-olla Newtoni ajal ei olnud müra tervisele kahjulik, müra ei olnud nii palju, aga tänapäeval on, ma arvan, teaduslik konsensus ka selles, et müra kahjustab inimese tervist. Nüüd te toote välja, et mürakaartide ja müra vähendamise tegevuskava hakatakse esitama Kliimaministeeriumile. Varsti te ütlete, et bürokraatia vähendamise huvides me hakkame Kliimaministeeriumis inimesi ravima, kuigi see ei ole üldse teie valitsuse puhul välistatud. Aga kas ei käinud ikkagi läbi see mõte, et vähendame bürokraatiat ja jätame selle ala, et esitatakse need kaardid Terviseametile ja ei esitata Kliimaministeeriumile, sest müra ikkagi ohustab eelkõige inimese tervist, mitte niivõrd kliimat.

Aitäh! Kliimaministeerium tegeleb ehitistega ja see on, nagu ma juba korduvalt olen öelnud, dubleeriv olnud. Me ei ütle nii, et me hakkame esitama Kliimaministeeriumile, vaid praeguses olukorras on vaja esitada mürakaardid Terviseametile ja Kliimaministeeriumile. Selliseid füüsikalisi parameetreid oskab igaüks lugeda, seal ei ole küsimust. Ka inimene, kes on ehitaja, ei pea kaasama arsti selleks, et ehitada mingisugune maja või mingi muu ehitis tervisenõuetest lähtuvalt. Kui ta loeb tervisenõuded läbi – nagu ma enne mainisin, näiteks akende suurus on üks tervisenõue, samuti õhuniiskus, õhutemperatuur ja ventilatsioonisüsteemid –, siis need kõik peavad vastama tervisenõuetele, aga see ei tähenda sellepärast, et Sotsiaalministeerium hakkab ehitama. See on ühelt poolt. 

Kui me räägime 18. sajandist, millal elas Newton ja avastas raskusjõu – relatiivsusteooria oli tõepoolest Einsteinilt ja 20. sajand, eks ole –, ehk 18. sajandil oli ka müra olemas. See tõepoolest ei olnud võib-olla nii valdav ja see kahjustas inimeste tervist samamoodi, aga tol ajal inimesed lihtsalt teadnud seda ja seda ei uuritud. Teadus oli hoopis teisel tasemel. Tänaseks me teame väga palju. Ja tänaseks, nagu ma enne mainisin, teavad ka siin saalis olevad inimesed ja isegi lapsed, kes ei ole siin saalis, mis on tervislik, mis ei ole tervislik ja nii edasi. Meie teadmised on tänapäeval palju suuremad ja sellepärast ma arvan küll, et ei ole vaja samu dokumente kahte kohta esitada.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Laskume natuke Einsteini ja Newtoni kõrgustelt alla maisele Eestimaale. Võtame nüüd rahvatervishoiu seaduse §-i 22. Loen pealkirja ette: "Nõuded toitlustamisele ja müügiks pakutavale toidule tervishoiu- ja haridusasutuses, noorte püsi- ja projektlaagris, kinnipidamisasutuses ning sotsiaalteenuse osutamisel". Teie tark ettepanek siin Newtoni laadis on jätta välja noorte püsi- ja projektilaagrid, aga vanglad, haiglad, koolid, lasteaiad – seal tuleb jätkata kontrolli, mis toitu ja mis kvaliteediga pakutakse. Miks selline eelistamine, vanglate eelistamine, aga noortelaagrites ei ole vaja enam? Nagu te rääkisite, linu ei pea enam kontrollima, kas need on räpased või ei ole, ja kui suured aknad on.

Aitäh! Ma tegelikult seda enne ka mainisin, et seal on päris mitu põhjust, aga kõige põhilisem põhjus on see, et kui me võrdleme näiteks vanglat või haiglat, siis inimesel ei ole vabadust seal väga palju välja liikuda. Inimene on seal sageli pikka aega ja haiglas veel lisandub terviseaspekt ehk teatud haiguste puhul peabki menüü olema erinev, mistõttu on need nõuded erinevad. 

Kui me räägime koolist ja lasteaiast, siis koolis ja lasteaias kujundatakse muu hulgas toitumisharjumusi, laste toitumisharjumusi. Kõige tähtsam kujundaja on loomulikult perekond, aga kuna laps umbes kolmandiku ja teinekord lausa pool päeva veedabki koolis või lasteaias, siis see keskkond on oluliselt mõjusam kui näiteks kolm päeva kuskil ratsalaagris mõnes talus. 

Mõte ongi selles, et kuni pakutakse üldiselt tervislikku toitu, mis vastab Terviseameti ja instituudi soovitustele koguses ja enam-vähem toiduainete vahekorras, mis on tervislik, siis see on piisav. Et ei pea hakkama enne iga väikest laagrit tegema väga suuri arvutusi, ma ei tea, mikroelementide osas, rasva-, valgusisalduse osas ja nii edasi. See on päris suur arvutus. See teeb ka ettevõtjate elu lihtsamaks.

Andres Metsoja, palun! 

Aitäh! No ma ei ole kindel, mis sajandi leiutis see infomüra on, aga igal juhul on see üks müraliikidest, mis on suur probleem ja millega tegelemine on väga vajalik. Ma ei ole päris kindel, et see eelnõu seda infomüra meil vähendab, võib-olla tekitab juurde, aga elame ja saame teada. 

Aga ma tulen ikkagi oma küsimusega tagasi sellesama tuuletööstuse juurde, sest ma julgen küll väita, et vähemalt omavalitsuste poolt vaadatuna on see täna üks suurimaid murekohti nii planeerimismenetluses kui ka siis, kui mingi tuulepark on valminud. Õigusruum peaks looma selgust ja kindlustunnet nii arendajale kui ka omavalitsusele ja piirkonna elanikule. Ja igane juhtumipõhine lähenemine pigem tekitab juurde esoteerikat selles valdkonnas kui kindlustunnet. Miks tänane valitsus ei taha ikkagi minna seda teed, et kui on tuuletööstus paika pandud, siis on ka pandud sellele arendajale kohustus teatud regulaarsusega mõõtmisi läbi viia ja need esitada nii, nagu see on teistes tööstusvaldkondades täiesti tavapärane?

Ma toon kohe ühe väga praktilise aspekti. Tegelikult on sellised uuringud päris kallid. Kas kohalikud omavalitsused ja elektritarbijad soovivad need uuringud kinni maksta, kui need ei ole tegelikult põhjendatud? Me ikkagi vaatame, mis on otstarbekas ja mida on vaja, ning me ei tahaks inimestele, ettevõtetele ja KOV-idele lisada ülearuseid nõudmisi, mis ei ole põhjendatud. Ma tõin enne selle Newtoni näite ja see oligi just selleks, et illustreerida, et teatud asjad on meil juba läbi uuritud, nende põhjal ongi loodud kindlad nõuded. Ehk kui me oleme näiteks öelnud, et sellise ja sellise parameetriga tuulikutel, mis ei põhjusta mitte infomüra, vaid põhjustavad reaalset müra ja mida mõõdetakse detsibellides erinevalt infomürast, kui on need uuringud tehtud, me teame, kuidas heli levib, mis on takistused, mis summutab heli ja mis kiirendab heli, põhikooli füüsikast me juba teame seda, eks ju, siis ei ole tegelikult otstarbekas hakata neid klassikalisi füüsikapõhimõtteid uuringutega üle kordama. Kui on mingi erisus ja toimub midagi erakordset, siis loomulikult reageeritakse. Seda keegi üldse ei eitagi. Aga me ei hakka kordama ega nõudma neid asju, mida me niigi teame. See tõstaks lihtsalt hinda ja aeglustaks protsesse.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Ma küsiks veel üle selle järelevalve kohta, kuna, nagu te ütlesite, KOV-id jäävad ikkagi vastutajaks. Me loeme välja seaduseelnõust, et kohalikud omavalitsused ei pea enam saatma müra vähendamise tegevuskavasid ja mürakaarte ametile lihtsalt teadmiseks, amet saab dokumentidega tutvuda järelevalve käigus. Mismoodi see järelevalve käib? Kas nad tulevad ja tutvuvad ainult dokumentidega või käivad ka kohapeal ja vaatavad, mis tegelikult on?

Aitäh! Kordan lihtsalt igaks juhuks üle, et mürakaardid on olemas ja need esitatakse Kliimaministeeriumile, ehk eesmärk on vähendada topeltesitamist. Järelevalve, kuidas see käib, sõltub olukorrast. Kui on võimalik, siis loomulikult see võib olla ka dokumendipõhine, aga kui on vaja, siis tuleb kindlasti teha kohapealseid mõõtmisi. Terviseamet on seda kõike teinud ka. Seda otsustatakse järelevalvemenetluse käigus, milliseid järelevalveviise kasutatakse.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te ei vastanud praegu, millal võib tekkida vajadus järelevalve teostamiseks. Kes selle algatab? Kas kodanik võib pöörduda järelevalve alustamiseks ja siis minnakse kaarte vaatama? Praegu, kui kaardid esitatakse, siis vähemalt on Terviseametil kas või ülevaade, tal ei ole küll kohustust need läbi vaadata, aga tal on paber olemas. 

Minul tekib küsimus, mis see Terviseameti funktsioon siin lõpuks ikkagi jääb. Talle enam neid mürakaarte ei tule, majutusasutuste puhul ta enam ei pea käima kohapeal ega vaatama seal puhtust ja nõudeid, küll joogivee kättesaadavust. Samas muudetakse Terviseameti põhimäärust, kust talt võetakse need põhiülesanded ära. Teistpidi, veeseadusest ja sotsiaalministri määrusest tuleneb tal kohustus tagada joogivee kvaliteedi ja kontrolli nõuded. Ühelt poolt me võtame kohustusi ära, teistpidi jääb tal ikkagi näiteks joogivee kvaliteedi kontroll. Mis hetkest siis Terviseamet tuleb majutusasutusse seda kontrollima?

Nagu joogivett siis? Okei, aitäh! Kui ma nüüd vastan sellele esimesele poolele, et kes menetluse algatab või kes pöördub, siis pöörduda võib loomulikult iga inimene, kui on mure mingisuguse asutuse või piirkonna mis iganes, kas joogivee või millegi muu puhtuse pärast, siis iga inimene võib pöörduda Terviseameti poole ja oma murest rääkida. See ongi tavapärane. Kui Terviseamet olukorraga tutvub, siis ta vajaduse korral algatab menetluse. See on vastus sellele küsimusele.  

Mis puutub Terviseameti funktsioonidesse, siis ma kordan üle, et tervist puudutavad nõuded oma sisult ei muutu, aga muutub see, kuidas neid dokumente tuleb esitada ja kellele ja kuhu, ja ka see, kuidas nendega edasi tegeldakse. Me kaotame ära dubleerivad asjad. Kui see on juba kuskil üle kontrollitud ja see kontroll on adekvaatne, siis Terviseamet ei pea seda tööd üle tegema.  

Teiselt poolt küsimus näiteks joogivee kohta. Me teame ju kõik, mis juhtus Tartus ja mis juhtus Kuressaares. Joogivee kvaliteedist tingitult jäid väga paljud inimesed haigeks. See on nüüd koht, kus Terviseametil on olemas spetsiifilised laborid, et seda vett analüüsida ja tuvastada, mis on haigestumise põhjus. Siin on väga selge seos tervisega ja siin on väga selge seos bakterioloogia ja mikrobioloogiaga, mida ei ole näiteks võimalik tuvastada ettevõtjal endal. Selleks on vaja erioskusi ja erilaboreid. 

Nendes valdkondades, kus on reaalne tervisemõju, selline, mida teised ametkonnad juba nagunii ei kontrolli, tegeleb Terviseamet. Nendes valdkondades, kus on tegemist üldpõhimõtetega, üldiste nõuetega, mida saab igaüks kontrollida, näiteks mõõta akna läbimõõtu või vaadata, kas linnad on määrdunud, saavad teised asutused või inimesed ise kontrollida.

Madis Kallas, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te põgusalt võib-olla ka mainisite, ma siia jalutades võib-olla ei kuulnud seda kabinetist, aga mul on küsimus selles valguses. Te viitasite ka Tartu ja Kuressaare veeprobleemile, mis siin oli ja millest väga paljud inimesed jäid haigeks. Kui me räägime seaduseelnõu ideest, siis bürokraatia vähendamine on kindlasti tervitatav. Aga ma küsiksin just sellest vaatest, et kui me teeme väga sageli selliseid bürokraatia vähendamise asju või mingisuguseid kokkutõmbamisi, siis see annab ka löögi nendele ametitele just väiksemates piirkondades, väiksemates maakonnakeskustes. Mul on küsimus, et kui seda on plaanis teha, siis kas on ohus ka mingisugused töökohad just kaugemates piirkondades, ja kui see on nii, siis võib-olla on võimalik ikkagi vaadata üle, et pigem suuremates keskustes kokku tõmmata ja just maakonnakeskustes, kus see igapäevane abi on ülioluline, jääks kindlasti alles, kuigi võib-olla mingi roll kaob ära.

Aitäh küsimuse eest! Ma ütleks vastupidi, et just väiksematel ettevõtjatel on palju lihtsam, neil on vähem tööd vaja teha, neil on vähem kohti, kuhu esitada samu dokumente, ja pigem saab see töötaja, on ta siis ettevõtja ise või mõni tema töötaja, seda aega kulutada millegi muu või kellegi muu peale. Aga selline igapäevane tugi ja abi on loomulikult alati olemas nii Terviseameti poolt kui ka muude ametite poolt, kus vastavaid probleeme lahendatakse. See ei muutu. Siin muutub ainult see, et kaotatakse ära dubleerivad nõuded, mida kuhugi juba esitatakse, seda ei pea ka teise kohta esitama. Näiteks ei ole vaja ehitusteatise taotlemise protsessis alustada sellest, et saada Terviseameti kooskõlastus. Terviseamet saab kooskõlastuse anda ka dokumendipõhiselt juba siis, kui kõik dokumendid on esitatud ja protsess käib. Ta kiirendab seda menetlust.

Evelin Poolamets, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te räägite endale vastu. Te alles ütlesite, et teate, et seadused ei muutu ja Newton jääb, samas tõdesite, et Newtoni ajal ei teatud nii palju, ei teatud ka müra kahjulikkusest. Ma arvan, et ka tänapäeval me lõpuni ei tea müra kahjulikkusest. Ja nüüd te räägite ka, et on dubleerivad ülesanded, kui peab esitama ka Terviseametile neid mürakaarte ja Kliimaministeeriumile. Minu meelest on need täiesti erinevad ametid, erinevate funktsioonidega ametid. Seal ei ole seda dubleerimist. Kliimaministeerium ei tegele inimese tervishoiu ega inimeste ravimisega. Aga minu küsimus on, kuidas siis Terviseamet üldse pärast seda tegeleb müra mõjuga, müra kaartide jälgimisega, müra vähendamise tegevuskavaga või milline see Terviseameti ülesanne pärast seda jääb.

Aitäh! Ma saan aru, et Riigikogu üks ülesandeid on seaduste muutmine ja vastuvõtmine. Ma loodan, et lugupeetud Riigikogu liige ei soovi Newtoni seadusi muutma hakata, eks ju. (Saalist vastatakse.) Ma olengi väärikas ja ma ootan seda ka oma kolleegidelt. Et alustatakse sellise jutuga, siis ma vastan sellele. Mulle ei sobi, kui mind alandatakse, samamoodi. 

Ühesõnaga, kuhu ma tahan jõuda, on see, et nagu ma olen öelnud, me tegeleme üldiste parameetritega ja esitame täpselt samu andmeid kahte eri asutusse. Ühel nendest asutustest ei ole ka … Ütleme niimoodi, et müra parameetrite lugemine, seadmete parameetrite lugemine, müra kaartide vaatamine ei vaja niivõrd kõrget ekspertiisi tervisevaldkonnas, kui seda Terviseamet pakub. Me säästame seda ressurssi nendesse valdkondadesse ja nendesse teemadesse, kus seda ekspertiisi on oluliselt rohkem vaja. 

Kuidas siis Terviseamet tegutseb? Ka seda ma juba mainisin. Kui on mure ja kui on põhjendatud kahtlus, et kusagil müra on ebaproportsionaalselt suur, on tervist kahjustav. Tänaseks on need parameetrid ka teada, ajalooliselt üle saja aasta, siis ka seda Terviseamet menetleb ja jälgib ja vaatab, kuidas saaks neid tegureid kõrvaldada, ja vajaduse korral teeb ettekirjutusi.

Madis Kallas, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Ma täpsustan oma eelmist küsimust. Väga hea, et te vastasite sellele, mis puudutab ettevõtja vaadet. Aga ma küsiksin konkreetselt, kas selle seadusega on mingi oht, et just väiksemates maakonnakeskustes toimub teatud konsolideerimine, teatud kokkutõmbamine ka Terviseameti ametkonnas. Me saame aru, et seda on vaja teha, aga me palume siin igal juhul just väiksemaid maakonnakeskuste Terviseameti rakukesi säästa ja nendele anda teisi ülesandeid just suuremate maakondade arvelt.

Aitäh! Ei, Terviseameti tööd selle seadusega kokku ei tõmmata. Vastupidi, Terviseameti töötajatel jääb aega ja jõudu rohkem, et nõustada ka neidsamu väiksema piirkonna inimesi ja ettevõtjaid.

Suur tänu teile! Rohkem teile küsimusi ei ole. Ja nüüd, head kolleegid, on meil suurepärane võimalus kuulata arutelu juhtivkomisjonis ja seal langetatud otsuseid. Selle ettekande teeb meie hea kolleeg, sotsiaalkomisjoni liige Mihkel Lees. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas seda eelnõu 8. detsembril möödunud aastal. Kuulati ministrit, kuulati Sotsiaalministeeriumi ametnikku. Võin teile kinnitada, et räägiti täpselt sama juttu, mida räägiti täna siin suures saalis. Ministri jutt ei erinenud. Erinevalt suurest saalist küll sotsiaalkomisjonis antud eelnõu kaugeltki sedavõrd huvitavat diskussiooni ei tekitanud. Uuriti küll selle kohta, et kui nüüd ikkagi üldapteegi tegevusloa omaja erandkorras massiüritustel ravimite müügiluba taotleda ei saa, siis kuidas see võib mõjutada riigi toimimist erinevates kriisides, näiteks sõjaolukorras. Sarnaselt ka täna kuuldud vastusele minister selgitas, et kindlasti erinevates kriisiolukordades ravimite kättesaadavust antud eelnõu kuidagi ei halvenda. 

Sellega laias plaanis arutelu sotsiaalkomisjonis ka piirdus ning tehti järgmised konsensuslikud otsused: esiteks, võtta eelnõu täiskogu päevakorda; teiseks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja; ja kolmandaks, konsensuslikult, ettepanek esimene lugemine lõpetada. Tänan neid Riigikogu liikmeid, kes andsid ka vihjeid selle kohta, kuhu on mõni näpukas sisse juhtunud. Katsume need näpukad edasise menetluse jooksul kenasti ära parandada. Kui on veel mõtteid, andke teada. Aitäh!

Suur tänu! Hetkel lisamõtteid ei ole, rohkem teile küsimusi ei ole. Head kolleegid, avan läbirääkimised. Seda soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 761 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 27. jaanuar kell 17.15.

Saame minna kolmanda päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (välisravi ning ultraharvik-, ekstemporaalsed ja soodusravimid) eelnõu 764 esimene lugemine. Ja taas kord on ettekandjaks hea kolleeg, sotsiaalminister Karmen Joller.

Tere, hea istungi juhataja! Head kolleegid Riigikogust! Head Eesti inimesed! Teen jälle lühikese kokkuvõtte. Tegemist on seadusega, mis loob õigusliku aluse, et ka ultraharvikhaiguste ravimeid saaks Tervisekassa erandkorras kiiremini rahastada. Lisaks on eesmärk jällegi vähendada bürokraatiat ja halduskoormust, et lihtsamad ja õigusselgemad menetlused oleksid nii patsientidele, arstidele kui ka Tervisekassale. Eesmärk on muuta ka apteegis valmistatavad ehk ekstemporaalsed ravimid patsientidele taskukohasemaks Tervisekassa hüvitamise kaudu, kui selleks on vajadust. Ja eesmärk on ka korrastada välisravi ehk välismaal tehtavat ravi, ühtlustada põhimõtteid riigisisese rahastamisega, teha otsuseid kiiremini ja objektiivsemalt. 

Ma lihtsalt täpsustan mõned mõisted. Ultraharvikhaigused on sellised haigused, mida esineb veel harvemini kui harvikhaigusi, kui hästi lihtsalt öelda. Näiteks võib mõnda ultraharvikhaigusega inimest olla Eestis ainult üks või kaks. See tähendab seda, et ravi, mis on nende haiguste raviks olemas, on sageli uudne, aga enamasti on see kindlasti kallis ja ei ole inimestele hästi ega lihtsasti kättesaadav. Eesmärk on vähendada eelkõige bürokraatiat nende ravimite maaletoomisel. 

Lisaks, teine termin, ekstemporaalsed ravimid. Extempore on ladinakeelne termin, millega tähistataksegi selliseid ravimeid, kus arst kirjutab klassikalise, vana, kust tulebki sõna retsept, kirjutataksegi nagu retsept, nii mitu milligrammi seda, nii mitu milligrammi teist, segada kokku näiteks pulbriks või lahuseks või kuidas iganes. Ta annab konkreetse retsepti ja selle retseptiga minnakse apteeki. Apteeker võtab selle retsepti ja teeb ravimi valmis. Tänapäeval me kasutame enamasti neid ravimeid, mis on juba kusagil mujal valmis pakendatud, valmis toodetud. Aga tõepoolest, endiselt on näiteks mõned nohuravimid või ka nahalahused, mille puhul arstid kirjutavad niimoodi eraldi toimeained paberile, need pannakse kokku ja patsient saab ravimi, mis on kokku segatud apteegis. 

Kolmas on välisravi. Välisravi on selline ravi, mida osutatakse välismaal. 

Muudatused puudutavad eelkõige just neid patsiente, kellel on ultraharvikhaigused ja loomulikult nende lähedasi, Tervisekassat, apteeke ja arste, kes kirjutavad ja vormistavad ekstemporaalseid retsepte, välisravi taotlejaid ja loomulikult Ravimiametit. 

Kui nüüd rääkida ultraharvikravimitest, siis ma mainisin enne seda, et need on raskesti kättesaadavad ja sageli ka sellepärast, et Eesti on niivõrd väike, et ravimitootjal ei ole suurt huvi ka turule tulla. Me oleme loonud ka võimaluse, et Ravimiamet saab ise algatada selle menetluse, et see ravim tuleks turule. Mõte ongi selles, et me mitte kuidagi ei mõjuta ravimiohutuse ja efektiivsuse hindamist, see jääb samaks. Enamasti nad on juba näiteks kuskil Euroopa Liidus ja mujal riikides hinnatud ja ka Euroopa Ravimiametis, aga me muudame lühemaks bürokraatia poolt, just seda, et menetlusaeg oleks lühem ja vajaduse korral jõuaks see ravim ikkagi kiiresti abivajajani. Kindlasti tuleb arvestada kuludega, kas me väikese riigina saame ikkagi endale sellise kuluga ravimit lubada. Üheks eeltingimuseks on tõestatud efektiivsus vastava haiguse korral. 

Nüüd, kui me räägime apteegis valmistatavatest ravimitest, siis mõte ongi selles, et kuna väga paljud ravimid on standardsed … Näiteks on olemas tsinkloksuti, see on selline lahus, mida mina juba õppisin ülikooli ajal ja mis sisaldab tsinki ja veel mingeid aineid. Seda määritakse nahale sügeluse leevendamiseks. Ta ei aita väga pikalt ja väga palju ja ta ei pruugi olla üldse nii efektiivne kui juba praegused olemasolevad sügelust leevendavad ravimid, aga on olukordi, kus näiteks neid teisi võib-olla ei saa kasutada või need teised mingil põhjusel ei ole kättesaadavad või soovitakse anda sellise klassikalise ravimiga jõudu juurde teistele ravimitele. Kuna see on standardselt olemas juba aastakümneid, siis luuakse võimalus, et kui see on nende standardite järgi valmistatud, siis tulevikus näiteks Tervisekassa võib anda ka soodustuse sellele ravimile. See loomulikult parandab ka ohutust ehk kõik käib standardite järgi. 

Järgmine teema on välisravi ehk välismaal osutatud ravi. Seal jällegi menetlusaega lühendatakse. Kui praegu võib eelloa taotluse esitada enne, kui on olemas arstlik konsiilium, siis me palume, et inimesed edaspidi või raviarstid selle taotluse esitaksid pärast konsiiliumi otsust ehk et need oleksid korraga. See tähendab seda, et igasugune menetlus ei toimu mitte kaks korda, vaid dokumendid tulevad ühe korraga ja menetlus käib ka kiiremini. Ma ütlesin ka seda, et efektiivsus on oluline. Sellise ravi rahastamise eelduseks on see, et õnnestumise tõenäosus on seni olnud vähemalt 50%. Praegu muudetakse need natukene paindlikumaks. Konsiiliumil on nõuded, et konsiilium oleks tugevam: vähemalt kolm eriarsti ja vähemalt kaks erinevat tervishoiuteenuse osutajat peavad kinnitama, et sellele inimesele just selline ravi on vajalik ja seda Eestis osutada ei saa, siis rahastatakse ravi ka välismaal. See loob jällegi selgemad protseduurireeglid. 

Ja päris viimaseks kaotatakse ära Ravimiameti teavitamiskohustus teatud erilubade menetlemisel ja just sellistel puhkudel, kus needsamad andmed on juba korduvalt kogutud ja olemas ning kus Ravimiamet saab vajaduse korral neid välja küsida. Vahelt võetakse ära üks etapp, mis aeglustab erinevate ravimite või erinevate toimeainete jõudmist Eesti turule. 

Lisaks asendatakse haiguste loetelu kehtestamise regulatsioon ravimite loetelus soodusmäära kehtestamise põhimõtetega. Ühesõnaga, ei ole mitte niimoodi, et on mingisuguse asja eelduseks ainult kindel diagnoos, vaid kirjeldatakse ära, mis põhimõtetel soodusmäära antakse teatud ravimitele. Näiteks võib olla mõne analüüsi kõrvalekalle või mingisuguse teise ravimi kõrvaltoime ja nii edasi. See on tegelikult kasutuses juba päris pikalt tervishoius, aga lihtsalt seda muudetakse selgemaks. Aitäh!

Peeter Ernits, küsimus, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Jah, harvikhaigusi on maailmas päris palju, 7000 või 8000 või kui palju neid täpsemalt on, aga siin on kirjas, et meil siin haigekassa tegeleb ainult 1%-ga neist, 70 harvikhaigusega. Ja minu küsimus on see, et miks siis ainult nii vähestega, sest Eesti populatsioon peaks ju hõlmama statistikat elementaarselt tundes tunduvalt rohkem harvikhaigusi kui 70 ehk 1% maailma teadaolevatest. Või see sõltub ainult sellest, kes kõvemini häält teeb? 

Aitäh! Ei, see ei sõltu sellest, kes kõvemini häält teeb. Ultraharvikhaigus on selline haigus, mida esineb vähem kui ühel inimesel 50 000 inimese kohta. Kõiki maailmas diagnoositud ultraharvikhaigusi ei pruugi Eesti inimestel üldse esinedagi, sest need on tõesti ülimalt-ülimalt haruldased haigused. Lisaks ei ole olemas ka kõikidele nendele ravimeid ja ravi. Paljudele neist töötatakse ravi välja, aga see ravi ei ole alati tõenduspõhine, mis tähendab seda, et ravi on näiteks väljatöötamise faasis ja alles tehakse katsetusi. Kui inimesel on ülimalt haruldane haigus ja ta saab teada, et midagi katsetakse, siis sageli, kui tuntakse, et mul ei ole nagunii midagi kaotada, ollakse valmis ka mitteefektiivse raviga edasi minema. Aga riik ei saa lubada, et me hakkame katsetusi ja mitteefektiivseid ravimeid maksumaksja rahast rahastama. Inimene võib küll minna uuringusse ja uuringu rahastus on tavaliselt ravimitootja enda poolt, aga eelduseks on jah see, et ravim oleks olemas. 

Miks neid on nii vähe? Sellepärast, et neid haigeid on vähe, neid patsiente on väga vähe ja lisaks on väga vähe neid ravimeid, mis nendel patsientidel päriselt aitaksid kas või paremat elukvaliteeti saavutada. Küsimus ei ole selles, kes jaksab rohkem hüüda. Enamasti, muideks, seda ravi taotlevad ikkagi arstid, mitte isegi patsiendid. Kui on pandud diagnoos – see on ülimalt haruldane haigus –, siis sellised ravimeetodite soovitused tulevad arstidelt ja lausa konsiiliumilt, nagu ma kirjeldasin.

Kersti Sarapuu, palun! 

Aitäh, lugupeetud esimees, õigemini juhataja! Hea ettekandja! Kui minu lapsed väiksed olid, siis arstid väga tihti kirjutasid just nimelt neid isevalmistatavaid ravimeid. Apteekides olid need valmistatud ravimid kas salvid või pulbrid või siirupid, mis just erinevate haiguste puhul sobisid. Aga ma tean ka seda, et neid apteeke on jäänud väga väheks. Paide linnas on näiteks ainult Vee tänava apteek. Ja ma tean ka seda, kui palju neil on muret selle pärast, milliseid investeeringuid sinna teha, sest kui niisuguseid ravimeid valmistada, siis nad vajavad eritingimusi, just nimelt need apteekide köögid. Kas riigil on olemas ka mingisugune abi nendele apteekidele ja kui palju neid apteeke on üldse alles jäänud, kes ise niisuguseid rohtusid valmistavad?

Aitäh küsimuse eest! Ka mina oma lapsepõlvest mäletan, et näiteks Tempora ravimeid oli päris palju, ja ma mäletan, et mulle maitsesid kõige rohkem need, mis olid glükoosipulbriga segatud. Ma muidugi ei teadnud toona, et see on glükoos, seda ma sain alles ülikoolis hiljem teada. 

Aga tänapäeval tõesti neid on väga vähe ja neid kasutatakse ka väga harva. Ma arvan, et ma ise arstina kirjutasin neid välja heal juhul üks kord kuus, võib-olla isegi veel harvemini. 

Seni on olnud nõuded apteekidele, et peavad olema väga spetsiifilised ruumid väga spetsiifiliste nõuetega. Need me praegu oleme lasknud leebemaks, sellepärast et apteegid teevad omavahel koostööd, nii et on võimalik, et ühes apteegis valmistatakse ravim ja see transporditakse teise apteeki. Sarnane koostöö toimub ka tavaliste ravimitega. Näiteks kui inimene läheb apteeki ja talle öeldakse, et teate, mul seda ravimit ei ole praegu, aga me homseks tellime, siis sama loogika järgi inimene saab selle ravimi ikkagi kätte. Kättesaadavus on oluline. Ja kui apteegid suudavad teha omavahel koostööd, et tagada sellise ravimi transport ühest apteegist teise, siis ma arvan, et inimene on ka võitnud. Aitabki apteeke see, et nad ei pea ülal pidama neid ruume, kus neid ravimeid valmistatakse väga-väga harva, et teha spetsiifiline ruum väga harva kasutatava teenuse jaoks, siis suuremates apteekides on ruumid olemas ja apteekrid valmistavad ravimeid ja siis saadavad mujale. See on see mõte.

Peeter Ernits, palun! 

Hea juhataja! Lugupeetud minister! On elementaarne, et iga inimese elu on hindamatu. Aga kui vaadata teie rehnungeid, siis tuleb välja, et näiteks harvikhaiguste puhul kulutas haigekassa 2023. aastal 22 miljonit eurot 576 patsiendile ja järgmisel aastal 743 patsiendile juba 34 miljonit eurot. See moodustab 9% Tervisekassa ravimite eelarvest. Minu küsimus teile on, kuidas te selle olukorra lahendate. Ühelt poolt võrdne kohtlemine, teiselt poolt iga inimelu on hindamatu. Kui nüüd 743 inimest on saanud 9% haigekassa ravimite eelarvest ja see tõus on olnud ühe aastaga metsik – 12 miljonit –, siis kuidas te kirjeldate seda olukorda?

Aitäh! Eks ma nii kirjeldangi, nagu teie kirjeldasite. Inimese elu on hindamatu, hinnalipikut me sinna külge panna ei saa. Ma juhin tähelepanu, et te kirjeldasite harvikhaiguste ravimeid, aga me räägime siin täna ultraharvikhaigustest, mille eelarve on tegelikult väiksem ja mida me kasutame oluliselt harvemini. Aga vastates küsimusele, selleks ongi loodud erinevad põhimõtted, alates näiteks konsiiliumi nõudest. Ehk kolm arsti ja kaks raviasutust peavad ütlema, et just see ravim aitab, sest tegelikult ka teaduslik tõendus nende ravimite efektiivsusele ei ole alati päris ühene. Sellepärast on vaja, et eksperdid annavad hinnangu, kas see ravim näiteks selle inimese puhul oleks üldse efektiivne ja kui efektiivne see oleks, kas ta ravib inimese terveks või aitab tal paremini elada. Meil on viimastel aastatel, kui rääkida harvikhaigustest, tulnud turule näiteks tsüstilise fibroosi ravim. Tegelikult see tuli turule juba mitu aastat, aga Tervisekassa ei saanudki seda inimestele kompenseerida, sest see oli niivõrd kallis, et see ei mahtunud lihtsalt eelarvesse. Tervisekassa pidas hinnaläbirääkimisi ravimitootjaga, kuni saavutati selline hind, mis on mõlemale poolele aktsepteeritav. Täna need inimesed saavad ravi. See on selline ravi, et kuna haigus algab juba lapseeast ja kui see laps saab ravi, siis ta suudab elada praktiliselt normaalset elu, peaaegu normaalselt. Me ei saa kunagi öelda kroonilise haigusega inimesele, et tema elu on normaalne. Aga tal on olemas lapsepõlv ja ta saab areneda, õppida ja koolis käia, versus see, kui ta ravi ei saa, siis need lapsed olidki koju aheldatud. Neil on rasked hingamisprobleemid, millega kaasnevad igasugused muud mured, vaimse tervise mured ja nii edasi, hirm ja tihti ärevus. 

Ühesõnaga, me oleme läinud seda teed, et meil on kindlad reeglid, mille põhjal me hindame, kas see ravim on esiteks sobiv, ja teiseks hakatakse vaatama, kas see hind on aktsepteeritav, ja kui ei ole, siis me ikkagi räägime läbi. Hästi valus ongi see, kuni seda infot kogutakse ja läbirääkimisi peetakse. Ega need inimesed ju kannatavad edasi, selles mõttes see ongi valus. Aga need on need dilemmad, mille eest Tervisekassa seisab. Täpselt needsamad, kui palju maksab inimelu.

Suur tänu teile! Rohkem küsimusi ei ole. Arutelu rõhuasetusi juhtivkomisjonis tutvustab meie hea kolleeg, sotsiaalkomisjoni liige Eero Merilind.

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed ja kuulajad rõdul! Sotsiaalkomisjon arutas seda teemat 15. detsembril. Minister tutvustas seaduseelnõu. Ja mõned lühipunktid, mitte päris protokolli.

Irja Lutsar palus eelnõu pealkirjas terminit "ultraharvikravimid" kasutamist muuta ultraharvikhaiguste ravimitena. Ta selgitas, et osa ravimeid, näiteks geeniravimid ja CAR-T on suunatud konkreetsele haigusele ega kuulu enam ultraharvikhaiguste alla. Küsimus oli ka, kas haruldaste haiguste puhul võiks lubada registreerimata ravimeid, kui kliinilisi uuringuid pole võimalik teha, ning rõhutas vajadust lõpetada rahastus, kui ravim ei anna patsiendile pikaajalist tulemust. 

Sotsiaalministeeriumi esindaja nimetas, et ravimil peab olema müügiluba, kuid edaspidi ei pea seda eraldi ravimite loetelu kandma ega piirama kasutust vaid ambulatoorse raviga. Terminoloogiline muudatus lubati ministeeriumis läbi arutada ja hiljem arvesse võtta. Ekstemporaalsete ravimite puhul on praegu fookuses suspensioonid, tulevikus võib tekkida ka spetsialiseeritud keskusi, näiteks 3D-printimine Tartus. 

Minister rääkis ka, et Tervisekassal on plaan liikuda tulemuspõhise ravimirahastuse suunas. Välisravi puhul rõhutas ta, et Tervisekassa katab ravi, kuid mitte reisi- ja majutuskulusid, need jäävad pigem sotsiaalsüsteemi, fondide või annetuste kanda. Sotsiaalministeeriumi esindaja selgitas, et välisravile suunatakse vaid juhul, kui Eestis alternatiiv puudub, ja kui välismaal osutatav teenus on kallim, katab selle Tervisekass. Selle menetluse muudatused ei peaks kulusid suurendama. 

Sotsiaalministeeriumis räägiti ka sotsiaalkomisjonis, et kohalikel omavalitsustel puudub kohustus katta välisraviga kaasnevaid mitteravikulusid ja patsientidele ei tohiks luua vastupidist ootust. 

Tehti ka menetluslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 14. jaanuaril; teha ettepanek määrata juhtivkomisjoni esindajaks Eero Merilind; ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Kõik otsused olid konsensuslikud.

Suur tänu teile! Teile on üks küsimus vähemalt. Lauri Laats, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea kaasettekandja! Ma küsin teilt kui perearstilt, et vaadates seda seadust, äkki annaksite oma hinnangu kui spetsialisti hinnangu selle valdkonna inimesena, et selle seaduse olemust ja vajalikkust ning ka teie isiklikku arvamust kogu selle seadusemuudatuse kohta.

Lühidalt öeldes, see seadus puudutab ultraharvikhaiguste ravimite rahastamist, ekstemporaalsete ravimite hüvitamist, millest ka minister rääkis, mis on ekstemporaalsed ravimid, ja välisravi korralduse ühtlustamist. No isiklik lähenemine on see, et see on hea seadus ja annab inimestele rohkem võimalusi arstiabi saada.

Suur tänu! Ka teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Seda soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 764 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 27. jaanuar kell 17.15. Oleme kolmanda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. Koos sellega on tänane päevakord ammendatud. Aitäh teile, head kolleegid, ja kena päeva jätku!