Tere hommikust, lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu 11. töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt kohaloleku kontroll. 

Kohalolijaks registreerus 51 Riigikogu liiget, puudub 50. 

Ja nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Arupärimised on suunatud regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrasele seoses Eesti rahvale käkikeeramisega, lausa käkikeeramise jätkamisega. Ja nüüd on siis võetud sellised piltlikult öeldes väga targad otsused, et nad tahavad likvideerida pooled postkontorid üle Eesti ja halvendada veelgi teenuse kättesaadavust Eesti inimestele. 

Ja siia otsa nad kavatsevad tühistada tasuta ühistranspordi maakonnaliinidel. See tähendab, et inimene, kes elab kuskil keskusest kaugel, peale selle, et ta peab kuskile keskusele sõitma, siis ta hakkab nüüd selle eest veel tasuma ka. See on topelt inimeste mõnitamine. 

Ma ei hakka neid küsimusi ette lugema, need loeb kenasti meile ette härra Terras ise, kui hakkab aru pärima siin parlamendi ja Eesti rahva ees. Aitäh!

Täpsustavalt, siin on kaks arupärimist. Lauri Läänemets, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud parlament! Annan sotsiaaldemokraatide nimel üle erakonnaseaduse muutmise eelnõu, mis puudutab Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni ja asjaolu, et selle eelnõu järgi hakkaks Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon igal aastal parlamendi ees käima aru andmas oma tööst ja ka olukorrast erakondade rahastamisega seonduvalt. 

Meil on Eestis tänaseks, ütleksin nii, liiga palju neid erakondi, kelle puhul kas on algatatud menetlus, on esitatud kahtlustus või on kohtus süüdi mõistetud erinevate seaduserikkumiste osas. Meie arvates võimaldab avalik ülevaade erakondade rahastamisest ja selle järelevalvest paremini nii valijatel, ajakirjandusel kui ka kodanikuühendustel hinnata, kas poliitiline konkurents on aus ja avatud. Aus ja läbipaistev erakondade rahastamine ning tõhus järelevalve tegelikult kasvatab usaldust mitte ainult erakondade, vaid kogu demokraatliku ühiskonna toimimise vastu. See on eriti oluline praegusel ajal, mil demokraatia üle maailma seisab silmitsi usalduskriisi, polariseerumise ja väliste mõjuritega. Aitäh!

Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Annan omalt poolt üle arupärimise taristuminister Kuldar Leisile. Teemaks on merendussektori toetamine. 

Eesti merendussektori mõju Eesti majanduses või osakaal Eesti majanduses on tegelikult ju võrreldav suisa põllumajandussektori panusega. Sellest hoolimata on riigi panus merenduse uuendamisse ja konkurentsivõime tõstmisesse olnud aastaid tagasihoidlik. Möödunud suvel otsustas valitsus suunata merendusvaldkonna arengusse märkimisväärselt 25 miljonit eurot, et toetada laevade keskkonnasäästlikku ümberehitamist – tõenäoliselt olete kuulnud märksõna retrofit – ning avada Eesti ettevõtetele ja teadusasutustele uued koostöövõimalused rahvusvaheliste merendusettevõtetega. Tegemist oli pika ootusajaga sündinud Eesti merendussektorit potentsiaalselt läbimurdeliselt toetava otsusega. 

Paraku ei ole see meede reaalselt rakendunud. Hetkel on võimalik toetust taotleda kuni 300 000 euro ulatuses, kuigi laevade ümberehitamiseks vajalikud investeeringud ulatuvad miljonitesse. Selline piirang muudab meetme sisuliselt kasutamiskõlbmatuks ega vasta sektori vajadustele ja algsele poliitilisele eesmärgile. Vajalik riigiabiloa laiendamine on valitsuse tegevusetuse tõttu veninud juba lubamatult kaua, pidurdades nii ettevõtete investeerimisotsuseid kui ka Eesti positsiooni tugevdamist merenduse rohepöörde võimaldajana. 

Sellest lähtuvalt küsimegi taristuministrilt, miks ei ole valitsus astunud reaalseid samme, et see märkimisväärne summa päriselt Eesti majandusse, Eesti ettevõtete arengusse suunata. Aitäh!

Lauri Laats, palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel! Täna soovin Keskerakonna fraktsiooni liikmete nimel üle anda arupärimise peaminister Kristen Michalile. Teemaks on hasartmängumaksu seaduse muudatuste kohta ehk valitsuse pantvangikriis. 

Kui me vaatame seda seadust, mis siinsamas võeti vastu – ja me teame väga hästi, kuidas see vastu võeti, läbi ähvarduste – ja vaadates ka eksperte, kes ütlesid selgelt, et sellega kaasneb tulude langus, sellega kaasnevad rahapesu probleemid ja loomulikult mainekahju Eesti Vabariigile. Me tahaksime teada, kas tõesti kõik need väited, mis on kõlanud Reformierakonna liikmete poolt, need väited, mis on kõlanud Eesti 200 liikmete poolt, vastavad tõele. Või siis nad valetavad. Nii nagu peaminister ütles, sellist asja ei ole olnud. Peaminister selgelt väljendas pressikonverentsil, et tegelikult mingisugust ähvardust ei olnud Eesti 200 poolt, et ei olnud ähvardust, et ei võeta vastu järgmise aasta eelarvet. Nii et tekib küsimus, kumb siis räägib pooltõde ja kes valetab. 

Loomulikult, me tahaksime peaministrilt teada, kuidas tema nägemus on. Kas tema, kui selle seaduse siia kabinetis suunas edasi, lähtus ekspertide arvamustest või ta ei lähtunud ekspertide arvamusest? Või mis baasil tehti sellised otsused, mis kirjutati seadusesse sisse, millega tegelikult tekkiski valitsuse pantvangikriis? Aitäh!

Aitäh! Ma olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe seaduseelnõu ja neli arupärimist ning nende edasine menetlemine toimub vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele.

Läheme tänase päevakorra juurde. Tänase päevakorra esimene punkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete käibemaksu langetamiseks 9-le protsendile" eelnõu 672. Ettekandjaks palun Riigikogu liikme Lauri Laatsi.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel! Ja head koolilapsed, kes te olete rõdul ja tulnud vaatama, mis meil Riigikogus toimub! Olen täna teie ees Riigikogu otsuse eelnõuga, mis teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku langetada toiduainete käibemaks 9%-le. Ma tuletan meelde, et loomulikult ei ole me esimest korda selle teemaga siinsamas Riigikogus. See on väga aktuaalne teema. See on teema, mis tegelikult läheb inimestele korda, see on inimeste ootus, lootus, et see ükskord sünnib. 

Jürgen Ligi ütles selle kohta, kui me tegime esimest korda ettepaneku, et me võiksime toiduainete käibemaksu langetada 9%-le, ja rahvas seda toetas, siis Jürgen Ligi ütles kuldsed sõnad, et rahvas võibki olla rumal. No läheme selle rumalusega edasi! 

Siin me selle rumalusega oleme, otsuse eelnõuga. Me oleme rahvaga ja loomulikult ei saa unustada ka seda ootust ja lootust, mis oli sisse kirjutatud petitsiooni. Peaaegu 100 000 inimest allkirjastas selle petitsiooni selleks, et öelda: jah, me soovime, et meie toiduainete hinnad langeksid; jah, õige tee on toiduainete käibemaksu langetamine 9%-le. 

Ma tuletan meelde, et praegu on 24% toiduainete käibemaks, mis on üks kõrgeimaid Euroopas, teisel kohal koos Taaniga. Kõikides teistes Euroopa Liidu liikmesriikides on toiduainetel erisused käibemaksu osas, on olemas väga väikese toiduainete käibemaksu määraga riigid, on olemas keskmisega jne, kõik need on eelnõus välja toodud. 

Aga miks tuleks üldse langetada toiduainete käibemaksu? Sellepärast, et toiduained on läinud aastatega, kui on siin vahepeal räägitud 40%, siis tegelikult on see number juba kõrgem. Siinsamas aastaga lisandus veel 7% juurde. 7,1%, olgem täpsed, arvud nõuavad täpsust. Nii et peaaegu 50% on toiduained kallinenud. 

Ja siis teiselt poolt ütleb valitsus, et ei, see ei ole probleem, toiduainete käibemaksu me ei langeta, vaid vastupidi, tõstame. Ja kõik, kes arvavad teisiti, nii nagu Jürgen Ligi ütles, rahvas võibki olla rumal, aga valitsus ei tohi olla. 

Ma ei hakka seda diskussiooni pikalt arutama, et kes on rumal või mitte, aga oluline on see, et inimesed peavad saama leevendust, arvestades kõiki neid maksupõrguid, mis on vahepeal siin toimunud. Peaminister nimetas seda maksufestivaliks. Meie ütlesime, et see on kindlasti maksupõrgu, mis sellega kaasneb. Erinevad maksutõusud, erinevad aktsiisitõusud, erinevad riigiteenuste hinna tõusud on olnud, riigilõivu tõusud on olnud, trahvide määrade tõusud on olnud. Tegelikult see, mis on olnud Reformierakonna valitsuse ajal alates 2023. aastast koostöös sotsidega, satelliiterakonna Eesti 200-ga – ega seda muud moodi ei saagi nimetada kui maksupõrguks. 

Inimesed loomulikult tunnevad seda igapäevaselt, sellepärast et raha lihtsalt ei jagu. Meil on kerkinud inimeste arv, kes elavad absoluutses vaesuses. Absoluutses vaesuses inimeste arv on eriti tõusnud noorte seas, perede seas, kus kasvavad lapsed. See on meie tulevik. 

Meil on palgavaesus. Mida see tähendab? See tähendab seda, et kui tööhõive on meil, ütleme, normaalsetes piirides, siis inimesel lihtsalt ei jagu raha. Teeb hommikust õhtuni tööd, aga raha ei jagu. See on palgavaesus. See on see, mida praegu meie valitsus soosib, ütleb: aga meil on tegelikult kõik hästi, pingutage rihma, sööge konserve! Need ei ole minu sõnad, need on Jürgen Ligi sõnad jällegi. Selline ongi valdav suhtumine. 

Nii et kui me tahame, et meie inimestel läheks kas või natukene lihtsamaks, et meie inimesed suudaksid rohkem tagada endale väärtusliku söögilaua, siis me peaksime tegema neid samme. Ja need sammud on siinsamas kirjas. Seesama eelnõu, mille ma siin praegu ette kannan. Langetame käibemaksu toiduainetel ja ma arvan, et inimestel läheb lihtsamaks! 

Väga traditsiooniline küsimus, mis kohe tuleb ka saalist – aga kust me selle raha võtame? Kui palju see läheb kõik maksma? Väga lihtne. Punkt üks, maksma see läheb 290 miljonit, kui me selle muudatuse teeme. Punkt kaks, kust me selle raha võtame? Võtame sealt, kust seda võtta on. Kogu meie maksusüsteem ei ole solidaarne. Me oleme selgelt teinud eelarvesse, mis eile siin vastu võeti, muudatusettepanekud, mis lükati tagasi. Pakkusime välja, et pankadele tuleb rakendada pangamaks, mida on teinud nii Läti kui ka Leedu. Poola on veelgi tõstnud: kui enne oli 20%, siis sellest aastast tõsteti 30% peale. Nemad julgevad seda teha, meie ei julge seda teha. Meie läheme inimeste taskusse ja võtame sealt läbi tarbimismaksude selle raha ära, mis on loomulikult vale. Ja teiselt poolt me maksustame veel lisaks erinevate maksudega, on see automaks. 

Niimoodi lihtsalt ei saa edasi minna ja seetõttu ei ole sellel valitsusel ka mingisugust usaldust. Teate, mul on selline tunne, et mitte ainult rahvas ei usalda valitsust, see on üks pool, aga palju hullem on see, kui valitsus ei usalda rahvast, see on tunduvalt hullem pool. Ja rahvas on öelnud, et nemad tahavad toiduainete käibemaksu langetamist. 100 000 allkirja! Ja mina olen nii palju kuulnud, et kui nad oleksid teadnud, et see petitsioon on üleval, siis nad oleksid ka kindlasti sinna alla kirjutanud. Nad on küsinud praegu tagantjärele, kas keegi ei algataks uut petitsiooni, sinna tuleks veelgi rohkem hääli, allkirju. 

Nii et, head kolleegid, tehke hea otsus, andke see ülesanne Vabariigi Valitsusele, nii nagu meie otsuse eelnõus on kirjas. Las Vabariigi Valitsus tuleb meie juurde järgmise aasta esimesel poolel ja toob siia meie ette seaduseelnõu parandused, mis näitavad selgelt, et tegelikult ka selles valitsuses on natukene hoolitsust rahva eest, ja tulevad rahvale vastu ja langetavad toiduainete käibemaksu 9%-ni. Aitäh teile ja loodan teie toetusele!

Teile on ka küsimusi. Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Kirjeldasite lühidalt ära, miks võiks toiduainete käibemaksu langetada. Antud juhul tegite ettepaneku, ma saan aru, põhitoiduainegruppidele seda teha. Me teame küll neid vastuargumente, mis tõesti on jutuks. Esiteks, et raha pole, kuigi vaadates valitsuse eelarvet, tundub, et raha on, lihtsalt seda on jõukamate inimeste jaoks. Aga teine argument on tihti see, et see ei jõua tarbijateni, et kas see jõuab ikka hindadesse või äkki selle võtab ahne kaupmees endale või muud taolist. 

Kas te olete kaalunud alternatiivina, et kui näiteks valitsus mingil põhjusel seda konkreetset otsuse eelnõu ei taha toetada, siis teha nii, nagu vist pakkus ka kaubandus-tööstuskoja pikaaegne juht härra Luman, et teha siis ajutiselt seda? Teeme siis selle testperioodi, on see siis kolm aastat või kaks aastat, mingi mõistlik mõõdetav periood, kus saame hinnata, mis on selle mõjud, ja selle põhjal otsustada, kas selle langetusega jätkata või mitte. Sest ma isiklikult arvan, et kui muudes riikides see annab tulemusi, siis küllap annaks ka Eestis.

Aitäh, hea küsija! No see on Rootsi näide. Niipalju, kui mina olen aru saanud, on Rootsis toiduainete käibemaks niigi madal ja nad võtavad aastaks veel astme madalamaks. See on nii-öelda valitsuse leevendusmeede, arvestades kogu hinnarallit, mis on toimunud mitte ainult Eestis, vaid üle maailma. Kuigi peab tunnistama, et Eestis on hinnaralli tunduvalt kiirem oma põhjustega, maksutõusudega. Praegune valitsus on ise seda takka lükkanud, et siin oleks inflatsioon veelgi kõrgem kui Euroopa keskmine. Ja ma arvan, et loomulikult, kui valitsusel ei ole julgust teha seda nii-öelda pikemaks perioodiks, tuleb rakendada kas või katseperioodi. 

Aga teie viide sellele, et tegelikult eelarves on see raha olemas – ma arvan, et teil on õigus. Teate, mispärast või? Sellepärast, et see eelarve, mis meil siinsamas on olnud ja mis on siin järjepidevalt aastaid – eelmine aasta, üle-eelmine aasta ja see aasta –, on kinnitatud, ta ei ole läbipaistev, ta ei ole kulupõhine. Ja tegelikult me ei näegi suuresti, kuidas ministeeriumid raha kulutavad. Ministeeriumidele on üle antud väga suured õigused, kuidas üleüldiselt selle rahaga läbi käia. Nii nagu õiguskantsler ja riigikontrolör on öelnud, siin on põhiseaduse riive kogu eelarve ülesehituses. 

Ja loomulikult, kui asi on segane, arusaamatu, siis on ka potentsiaalne korruptsioonioht kogu selle eelarve puhul. Kui tegelikult seadusandja, Riigikogu, kes annab loa seda eelarvet kasutada, ei saa ise aru, millele ta loa annab – sellepärast, et see on ju läbipaistmatu, aga siinsamas koalitsioonisaadikud suure hurraaga kinnitavad selle ära rohelise nupu vajutusega –, siis nad tegelikult ise ka ei saa aru, mis tagajärgi see võib tuua. Nii et see on potentsiaalne korruptsioonioht, mis siin võib tekkida, kui selline eelarve hakkab meil kogu aeg siia Riigikogu saali tulema.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja, suur tänu selle ettekande eest! Mu küsimus on selline. Nagu te mainisite, see petitsioon sai rekordarvu allkirju. Me peaksime põhimõtteliselt kindlasti siin suures saalis seda arutama, siin ei ole küsimustki, sellepärast et see on rahva tahe ja mis saab veel olulisem olla. Aga siiamaani ei ole see siia jõudnud. Ja ausalt öeldes, vaadates, kuidas siiamaani on kõikide nende petitsioonide ja rahvaalgatustega läinud, on tegelikult selline pessimistlik tunne, et võib-olla ka see siia suurde saali ei jõua. Kas te teate, mis seisus see asi on ja kuidas see võiks edasi liikuda?

Aitäh, hea kolleeg! Ühel Riigikogu liikmel, kes on opositsioonis, ei tohi sellist tunnet olla. Peab olema võitlustahe ja võitlustunne, sellepärast et kui meie siin ei võitle, siis kes see veel võitleb praeguse koalitsiooniga, praeguse valitsusega, kes teeb järjepidevalt otsuseid, mis kahjustavad meie inimesi. 

Mis puudutab seda petitsiooni, siis te võite mind nimetada selgeltnägijaks, aga tegelikult suures plaanis me ju kõik ennustasime ette, mis selle petitsiooniga saab. Punkt üks, loomulikult, enne kohaliku omavalitsuse valimisi keegi valitsuse parteidest ei julgenud seda menetleda. See oli kohe, mida me kõik põhimõtteliselt võisime ette öelda. Peale seda me andsime märku, et tõenäoliselt peale valimisi tuleb ta korraks komisjoni ja siis komisjon mõtleb pikalt, mis edasi teha. Nii see praegu on juhtunud. 

Nüüd on kolmas samm. Kas see tuleb järgmisel aastal uuesti komisjoni? Tõenäoliselt tuleb. Kas nad julgevad siia saali tuua selle petitsiooni? Kahtlen. Nii et vaatame, kas minu ennustus läheb paika või mitte, aga selline tunne on. Ja loomulikult, see näitabki valitsuse suhtumist kogu selle 100 000 inimese arvamuse osas.

Andre Hanimägi, palun!

Hea aseesimees! Hea Lauri! Kõigepealt õnnitlen sind Tallinna Mustamäe linnaosakogu esimeheks saamise puhul. Ma loodan, et see energia ja joviaalsus ei jagune kahe koha vahel, vaid see duubeldab sinu energiat siin saalis. Minu küsimus puudutab natukene sedasama, mida ka hea kolleeg Tanel Kiik ennist küsis, aga ma lähen veidi kitsamaks. Nimelt, põhiargument on ikkagi olnud, et ei jõua see tarbijateni mitte kuidagi. Tihtipeale toob härra Jürgen Ligi välja rahvusvahelisi organisatsioone, kes ütlevad, et ärge jumala eest sellele väljapressimisele alluge ja käibemaksu langetage. Võib-olla te annate väikese ülevaate, kuidas teie seda näete, kuidas ikkagi tagada see, on see siis tarbijakontroll või riiklik kontroll, et see hind jõuaks tarbijani.

Aitäh, hea küsija! Ma arvan, et Jürgen Ligi selle väljaütlemisega või selle mõtte edastamisega kindlasti solvas ettevõtjaid. Ja vaadates üleüldiselt tema hoiakut, et ju siis inimeste solvamisest ei piisanud, läks ka ettevõtjate kallale. Minu arust mitte usaldada riigi poolt ettevõtjaid, see ei vii meid mitte kuskile, kaugele see kindlasti meid ei vii. Arvestage sellega, et ettevõtjad toovad meile raha eelarvesse, ettevõtjad tekitavad meile töökohti, ettevõtjad tegelikult maksavad ka meie, Riigikogu liikmete palgad kinni. Ja siis öelda siinsamas puldis, et ettevõtjad tegelikult on niivõrd ahned, et see hinnalangus käibemaksumäära langetamise kaudu ei jõua lõpptarbijani – no see on tegelikult, ma arvan, praeguses seisus kogu Reformi ja Eesti 200 hoiak ettevõtjate suhtes, mis on vale. 

Me nägime selgelt juba jäätmereformi seaduse menetluse ajal, kuidas Reformierakond ja Eesti 200 ütlesid, et vaatamata sellele, et kolm suurt katusorganisatsiooni – ka tööandjate liit, toiduainete liit – ütlesid selgelt, et see jäätmereform toob Eesti inimestele ainult kahju, toiduained lähevad kallimaks, teenused lähevad kallimaks, siis teiselt poolt öeldi, et me ei usalda ettevõtjaid, see, mida nad räägivad, ei ole tõsi, meie teame, mida me teeme. See on praegu mõnes mõttes klapid-ees-valitsuse üldine hoiak. Nemad teavad kõige paremini ja ülejäänud – on need siis ettevõtjad või opositsiooni Riigikogu liikmed – ei tea mitte midagi, ja see on probleem. 

Ja loomulikult, kui vaadata, et saada selle kindluse, siis tegelikult katusorganisatsioonid on ju selgelt öelnud, et kui selline muudatus tuleb, siis nad hoolitsevad selle eest, et vastava protsendiga see hind ka kaubanduskeskustes või poodides langeb. See on üks pool. 

Teine pool on loomulikult järelevalve. Ja kogu seda kontrollmehhanismi tuleb siis rakendada, kui meil tõesti puudub usaldus. Kui usaldus puudub, siis tuleb kontrollida ja järelevalvet teha. Aga ma olen kindel, et kui see otsus võetakse vastu, ja ühel päeval see võetakse vastu, kui see ei ole see aasta või järgmine aasta, siis ma olen kindel, et see on aasta 2027. Aga kahjuks nii kaua peavad inimesed kannatama, aga see otsus võetakse vastu. Ja küll hoolitseb uus valitsus 2027. aastal kogu selle järelevalvemehhanismi eest ja selle eest, et toiduainete käibemaksu langetamine kindlasti jõuaks toiduainete hindadesse miinusmärgiga.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Viimasel ajal on tulnud välja – see ei ole muidugi uudis – selline tõesti kahepalgelisus Reformierakonna ja ka Eesti 200 puhul. Nagu te mäletate, hasartmängumaksu vastuvõtmisel räägiti, et maksu on vaja alandada just selle jaoks, et makse hiljem rohkem laekuks. Ehk makse alandatakse, see tekitab soodsa keskkonna kaughasartmängu juriidilistele isikutele, mille tulemusel ka maksu laekub rohkem. Nüüd me oleme kasutanud ka seda argumenti käibemaksu langetamise kohta, et kui me käibemaksu langetame, jääb rohkem raha kätte ja inimestel tekib rohkem võimalusi raha tarbimisse suunata, ostujõud paraneb, mis tegelikult kõik jõuab ju majandusse tagasi. Eriti käib see nende puhul, kellel on väiksem sissetulek, et nende toimetulek ka paraneks. Miks on sellised kahepalgelised ja vastandlikud arvamused Reformierakonna puhul?

Jaa. Väga hea küsimus, väga hea tähelepanek! Tuleb rääkida tegelikult tarbimismahtude vähenemisest. Toiduainete puhul on seda eriti näha. Meil on statistika, kus on selgelt välja toodud, et inimesed tarbivad toitu vähem. See ei ole sellepärast, et nii nagu Jürgen Ligi ütles, vabatahtlikult püksirihma koomale tõmmanud. Ei ole, see on sunniviisiline rihma koomale tõmbamise tagajärg. Inimesed söövad vähem, inimesed toituvad ebakvaliteetselt ehk siis mitte täisväärtuslikult. See on loomulikult see, mis peegeldub nendes statistilistes andmetes. Kui me räägime, et inimesed on hakanud toitu vähem tarbima, siis sellepärast, et toit on lihtsalt kallis, selle tõttu tarbitakse vähem. 

Nüüd see üleüldine majanduslik mudel. Ma saan aru, et siin on kaks koolkonda. Üks koolkond on see, mida esindab Reformierakond, ja teine koolkond on see, mida esindab Keskerakond. Tarbimismaksud on tegelikult maksud, mis pärsivad tarbimist. See on probleem. Meie selgelt näeme seda, et tarbimismaksud peavad olema madalamad, siis tarbimine on suurem, käibed on suuremad. Suuremate käivete pealt tekivad võimalused majanduses ja suuremate käivete pealt võib tekkida lisandväärtus maksude näol. See on see, mida nad praegu kasutasid ära hasartmängumaksu langetamise puhul. Ehk siis meie retoorikat kasutasid nad hasartmängumaksu langetamise puhul. Miskipärast, nagu te ütlesite, selle seaduse puhul meie retoorika sobib, aga kõikide muude maksude puhul, mida on kehtestatud siin Eesti Vabariigis, see retoorika rohkem ei kõlba. Loomulikult on see kahepalgeline. 

Nüüd on see küsimus, et kelle huvides hasartmängumaksu langetamise seadus vastu võeti. Eks aeg näitab. Aga eksperdid on juba selgelt öelnud, et sellega kaasneb mainekahju, võib tekkida, rahapesu probleemid, sellepärast et see valdkond, internetikasiino valdkond on väga hämar. Siin eksperdid tõid välja, kuidas see kõik tegelikult toimib, rahapesu selles valdkonnas. 

Teiselt poolt, kui me vaatame üleüldist olukorda, siis on riike, kus see maksumäär on veelgi madalam, kui meil siin otsustati. Mis on siis motivatsioon ettevõtetel, kasiinoettevõtetel tulla Eesti maksukeskkonda, et siin ära fikseerida oma äriline tegevus? No väga ei ole. Ja nii nagu ka Rahandusministeeriumi ametnikud on öelnud, selle seaduse jõustumise kaudu me tegelikult näeme veel, kuidas hasartmängumaksude laekumine veel langeb, aga ei tõuse.

Peeter Ernits, palun! 

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma vaatasin novembri inflatsiooni tulemust, jälle see põletik on kõige suurem siin Eestis, 4,7, Soomes 1,4 jne. Aga kas sa oled nõus minuga? Mulle tundub, et selles praeguses pantvangikriisis peaks kutsuma rahvast tänavatele appi. Kui 100 000-st, kes allkirja andsid, 1% tuleks reaalselt tänavale, siinsamas meile Toompea lossi ette, siis oleks 1000 inimest, aga kui tuleks 5%, siis see on 5000. Kas sa oled seda meelt, et kui kas või selline väike osa nendest allkirjaandjatest tuleks ka reaalselt välja näiteks, siis äkki hakkaks valitsus natukene konstruktiivsemalt mõtlema?

Aitäh! Noh, ega kaugele ei ole vaja minna. Vana Euroopa ju pidevalt avaldab meelt, kui midagi ei meeldi. On see siis Hispaania, on see siis Prantsusmaa, on see siis Itaalia, ka Saksamaa. Loomulikult on meeleavaldused lõunariikides tunduvalt intensiivsemad ja mõnes mõttes ka progressiivsemad. Meil on inimestel teine hoiak. Ma arvan, et meie inimesed ootavad ja loodavad abi peale just poliitilistelt jõududelt – need jõud, kes on selgelt välja öelnud oma nägemuse, kuidas parandada olukorda, kuidas leevendada olukorda inimestel. Ma arvan, et see peegeldub praegu üleüldiselt ka kõikide erakondade reitingutes. Me näeme selgelt, et nende erakondade osas, kes on kogu selle maksupõrgu käivitanud ja juurutanud, rahval rohkem usaldust ei ole. 

Nüüd on küsimus, kas sellest piisab. Ma kindlasti ei tahaks armsas Tallinnas ja armsas Eestis näha massi inimesi, kes avaldavad meelt. Tihtipeale, nagu me oleme seda Euroopas näinud, ega ta lõpuks võib-olla ilusaks ei kujune. Ma arvan, et see ei ole meie tee. Me oleme alati suutnud rahumeelset asja ajada. Aga peab tunnistama, et selle valitsuse puhul võib tõesti olla nii, et üleüldiselt ühiskonna arvamus ei kehti, nad sõna ei võta kuulda. Nendel, valitsusel on praegu vist populaarsus, rahvatoetus koos satelliiterakonnaga Eesti 200 11% ja nad ütlevad selle peale, et aga kõik on hästi, meie valitseme edasi. 

Kui vanas Euroopas valitsuse populaarsuse reiting langeb alla 30%, siis peaminister ise astub tagasi ja ütleb, et midagi on läinud valesti, need meetmed, mis me oleme kokku leppinud või rakendanud, ei toimi, ning minnakse uuesti ja küsivad mandaati. See on selline normaalne kultuur-poliitiline olukord, mis tegelikult oleks pidanud sündima Eestis juba mõnda aega tagasi, kus meie peaminister oleks tulnud pulti ja öelnud, et jah, ma vabandan, rahvas mind rohkem ei usalda, niimoodi me Eesti riigina edasi minna ei saa, Eesti peab saama endale uue valitsuse, las siis teised ka proovivad. See oleks tegelikult riigimehelik käitumine meie peaministri poolt, mida on väga palju nähtud vanas Euroopas. Ma arvan, et see on õige tee.

Ja võib-olla tõesti, kui peaminister veedab perega jõule ja võtab aega natukene mõelda, millega ta on saanud hakkama eelmisel perioodil ja kuidas sellest olukorrast välja tulla ja teha Eesti inimestele õiged otsused, siis ta tuleb siia jaanuarikuus ja ütleb, et kõik, ma sain aru oma vigadest, ja astub tagasi.

Tanel Kiigel on tekkinud protseduuriline küsimus istungi juhatajale. Tanel Kiik, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Ma peaksin seda teadma, aga palun aidake mul üle kinnitada, kas otsuse eelnõu menetlemisel on igal Riigikogu liikmel võimalik esitada üks küsimus ettekandjale ja üks küsimus juhtivkomisjoni esindajale või siis on võimalik esitada kaks küsimust kummale ise soovid. Parandage mu mälu lihtsalt, kas ma rohkem saan või ei saa Lauri Laatsilt küsimusi küsida.

Aitäh väga täpse protseduurilise küsimuse eest, mis on tõesti protseduuriline küsimus! Igal ettekandjal on üks küsimus, nii et selles mõttes pidigi vahepeal märku andma.

Aga Rene Kokk, palun!

Aitäh, juhataja! Hea ettekandja! Pean meelde tuletama, et ka EKRE on mitmel korral samasisulist eelnõu siin saalis üle andnud ja kahjuks on see maha hääletatud, mis on väga kahetsusväärne. Nii et igal juhul on väga mõistliku ettepanekuga tegemist, arvestades seda, et inimeste säästud langevad kontodel, mis on meile teada, see on fakt. Me teame seda, et kommunaalmaksete võlgnevused juba suurenevad. Sa ise tõid välja ka selle, et inimeste toidukorvi kvaliteet on juba oluliselt langenud. Me teame, et uuest aastast tulevad veel uued maksud elektrile ja aktsiisid tõusevad, rääkimata sellest, et ka euribor on hakanud vaikselt jälle sinnapoole vaatama, et hakkab tõusma. 

Aga küsimus on sulle selline. Sa oled seda kindlasti uurinud. Kas on võimalik, et peaminister saab valeinfot või ei saa üldse infot, mis riigis toimub? Sellepärast et see, mida ta räägib, on hoopis teine, mis on tegelik olukord. Miks ma seda arvan? Ma vaatan sotside käitumist. Sotsid eelmine kord hääletasid selle vastu, et vähendada toiduainete käibemaksu, aga nüüd järsku on aru saanud, et peaks tulema sellega kaasa. Äkki on võimalik, et valitsuse liikmed ei saa lihtsalt adekvaatset informatsiooni, nad on infosulus ja nad ei tea, mis riigis toimub?

Aitäh küsimuse püstituse eest! Kas meie peaminister lähtub andmetest, mis on igapäevaselt kõigile meile kättesaadavad, erinevad statistikad? Ma arvan, et kõige parem statistika on tegelikult poeskäik, kus sa lähed ja vaatad, et jälle hinnad on tõusnud. Ma arvan, et siiski on tal need arvud olemas. Sellele vaatamata viib ta ikkagi jäärapäiselt ellu seda dogmat, seda poliitikat ja ka maksupoliitikat, milles nad on päris pikalt olnud kinni. Ja mul on selline tunne, et nad teistmoodi ei oskagi. 

Neil on välja kujunenud juba oma 20+ aastat tagasi arusaam, kuidas peab olema üles ehitatud kogu maksusüsteem, mille kohta on tegelikult ka erinevad rahvusorganisatsioonid teinud tähelepanekuid ja märkusi. Meil on, ma kordan üle, tarbimismaksude osakaal riigieelarve tuludest ühed kõrgeimad Euroopas, need moodustavad kuskil 43%. Euroopa keskmine on, kui mu mälu ei peta, kuskil 28%. 

Selge on see, et tarbimismaksud üleüldiselt pärsivad tarbimist, nad tegelikult suretavad välja meie ettevõtted. See kõik on näha ka statistikas. Kuna välisturud meid praegu väga suuresti ei toeta ja meie hinnad on tublisti tõusnud, kuna me ei ole rohkem konkurentsivõimelised, siis me ei suuda ka oma tooteid välja müüa. See tähendab omakorda seda, et me oleme sellises ringis, millest on väga raske välja tulla, kui me ei muuda maksusüsteemi, kui me ei langeta tarbimismakse ja kui me ei hakka selle kaudu tegelikult vähemalt sisetarbimist simuleerima. See arusaam neil puudub, see on probleem.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Tänan, istungi juhataja! Hea ettekandja! Hea kolleeg! Mul on täiesti praktiline ja kohane küsimus. Arvestades, et toiduhinnad on viimastel aastatel kasvanud enam kui 40%, kui suure leevenduse võiks käibemaksu langetamine pakkuda tarbijatele ning kui kiiresti võiksid inimesed seda oma igapäevases ostukorvis tunda?

Aitäh! No kui me räägime nendest arvudest, mis meil on Exceli tabelis olemas, siis see leevendus on umbes 290 miljonit. See on see otsene hinnalangus, mis peaks tulema läbi käibemaksu langetamise. Nüüd see teine pool on kõik see, mis puudutab kaudset kasusaamist. Kui tarbimine suureneb, tootmine suureneb, töökohtade arv suureneb, siis need on kõik läbi ühe maksumuudatuse kaudsed tulud, mida hakkavad nii Eesti riik kui ka inimesed saama. See summa on kindlasti tunduvalt suurem kui see maksulangetus, mille hinnaks on 290 miljonit.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! No ega siin midagi head selles valitsuses oodata ei ole, sest maksude tõusu kõrval kaotatakse veel ära ka maksuküür, mis annab võimaluse veel paremini elada rikastel inimestel – nendel, kes saavad üle 3000 töötasu – ja ka Riigikogu liikmetel, kellest valitsuskoalitsiooni liikmeid täna siin saalis polegi, peaaeu, ja kes võidavad selle maksuküüru kaotusena tervelt 154 eurot. Mina ütlesin, et minul näiteks seda raha ei ole vaja. Ma annaksin hea meelega selle nendele inimestele, kes virelevad vaesuses, see tähendab neile, kes saavad töötasu kuni poolteist tuhat eurot. 

Aga kuivõrd on absoluutses vaesuses elavatele inimestele abiks käibemaksu langetamine ja kuivõrd meie iseenda põllumajandusest tootjatele ja toiduainete tootjatele Eestis?

Aitäh, hea küsija! Loomulikult, tarbimismaksud, ükskõik millised nad on, löövad eelkõige neid inimesi, kellel on väiksed või keskmised sissetulekud. See on selline grupp, mis on pidevalt ohus. Mida rohkem tarbimismakse tuleb, mida kõrgemad need on, loomulikult, see lööb just nimelt nende inimeste pihta. Ja see peegeldub ka nendes arvudes, mis kajastavad meil absoluutset ja suhtelist vaesust ehk inimeste arvu, kes elavad absoluutses ja suhtelises vaesuses. 

Ma prognoosin, et kui juba langetada toiduainete käibemaksu, siis nende inimeste arv, kes elavad absoluutses/suhtelises vaesuses, ka langeb. Ma arvan, et see on juba maine küsimus Eesti riigile. Kas me pidevalt näitame – ja meil on statistika, mis ei ole näitamine, vaid fakt –, et meil on 300 000 inimest, kes ei saa omadega igapäevaselt hakkama? Seda näevad ju tegelikult ka teised riigid. Kõik ju jälgivad üksteist, kellel paremini läheb, kellel hullemini läheb. 

Me ju kogu aeg praegu toome näite, et vaadake, olukord meil siinsamas regioonis on sama – suur naaber kõrval, mis ei ole praegu kõige sõbralikum –, aga Läti ja Leedu vaatamata sellele saavad majanduses hakkama. Aga meie valitsus tuleb siia kogu aeg ja ähvardab meid, et teate, olukord on väga halb. Te saate ju aru, et kõik, mis puudutab Ukraina sõda ja nii edasi, mõjutab meid. Loomulikult see mõjutab. Loomulikult see mõjutab! See mõjutab ka Lätit ja Leedut. Aga miskipärast Lätis ja Leedus on tehtud maksude kohta teised otsused. Ja Lätis ja Leedus on majandustõus. Järelikult need valitsused teevad õigeid otsuseid võrreldes meie valitsusega.

Jaak Valge, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Mulle on väga sümpaatne teie hoiak, et kodanike õiguste eest tuleb võidelda. Õige on ka see, et praeguse korra kohaselt ei jõua kollektiivsed pöördumised Riigikogu täiskogu ette ka siis, kui neil on 100 000 või isegi rohkem allkirju. Nagu te teate, see, kas kollektiivsed pöördumised siia jõuavad, sõltub tegelikult valitsuskoalitsiooni suvast – sellest, missugused instruktsioonid antakse oma inimestele komisjonides. Ja nüüd, praegu on Riigikogu menetluses minu ja Leo Kunnase esitatud eelnõu, mille kohaselt täiskogu peab kollektiivset pöördumist igal juhul arutama, kui see vastab nõuetele ja sellel on vähemalt 50 000 allkirja. Minu küsimus on see, et kas Keskerakond toetab seda eelnõu.

Jaa! Aitäh, hea kolleeg Jaak! Ma tean, et sa oled väga-väga aktiivne põhiseaduskomisjoni liige ja sul on alati väga head mõtted ja ideed, eriti mis puudutab ühiskonna kaasamist veelgi rohkem. Me kindlasti vaatame üle, kaalume. Seda küsimust me ei ole fraktsioonis veel arutanud, aga isiklikult mulle tundub su mõte väga sümpaatne. Nii et teeme tööd selle kallal.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Hea ettekandja! Võtame uuesti entusiastlikumalt. Algus oli päris hea, nüüd on kuidagi nagu rahulikumaks läinud. 

Väsin ära. 

Veidi on rahulikumaks läinud, aga minu arust on vaja uuesti tuurid üles tõmmata. 

Me oleme hästi palju või õigemini kolleegid on hästi palju küsinud, kas see käibemaksu langetamine jõuab lõpphinda. Sa ise oled hästi palju vastanud ja ka seletuskirjas on palju selle kohta. Aga seletuskirja esimene lause ütleb ära, et isegi kui me käibemaksu nulli langetaks või valitsus langetaks, siis viimaste aastate 40%-lise tõusu läbi me ei jõuaks ikkagi nende hindadeni, mis aastaid tagasi olid. Kahjuks käibemaksu langetamine ei kaota ära seda, mida teil on ka ilusti kirjas, et energiahinnad. Me nägime uut arengukava, see jääb paika. Võeti just valitsuse häältega vastu jäätmereform, mis tõstab endiselt. Hinnad jäävad ikka tõusma. Loomulikult, kahjuks on see käibemaksu langetamine lühiajaline, aga ta on ja jääb, sest hinnad tõusevad kahjuks selle valitsuse poliitika järgi ka edasi. Aga teine kontekst, millest me oleme vähem rääkinud, on konkurents, Eesti toiduainetööstuse konkurents. Minu arust me peaksime sellest rohkem rääkima.

Aitäh, hea kolleeg! Ma tõstan tempot ja olen energilisem. Ma arvan, et loomulikult meie toidutootjad Eestis, kodumaised toidutootjad ootavad lahendusi. Selge on see, et meie toidutootjatel on väga raske olla konkurentsis teiste Euroopa Liidu riikidega, eelkõige juba Poolaga. Seal on juba erisused, mis puudutavad üleüldiselt meie talunike toetusi. Aga see on eraldi teema, see on väga suur teema. Ma arvan, et kõik meetmed, mis aitavad kaasa sellele, et meie toiduliidul tekiks lisandväärtus, on vajalikud ja neid tuleb rakendada. 

Nüüd, mis puudutab üleüldist hinnatõusu – me ei räägi ju ainult toiduainete käibemaksust, millele sina viitasid, vaid üleüldiselt seda, mida on praegune valitsus teinud oma erinevate maksutõusude kaudu, millest ma olen pikalt rääkinud, me oleme seda selgelt nimetanud maksupõrguks, mis on siin korraldatud –, siis loomulikult kõik need erinevad komponendid väljenduvad ka toiduhindades. Ja kui see niimoodi jätkub selle valitsusega, siis loomulikult need toiduhinnad muutuvad veelgi kallimaks ja veelgi kiiremas tempos ning sellele tuleb pidur peale panna. Loomulikult me ei suuda tagada selle, et kui käibemaks langetatakse, siis mingi hetk me näeme seda kindlasti ka reaalsetes hindades, juba poodides. 

Aga on ka see teine efekt, mis sellega kaasneb, arvestades üleüldist praegust poliitikat. Loomulikult oleks hinnatõus edaspidi tunduvalt väiksem ehk mitte nii suure protsendiga, nagu see on praegu olnud. Meil on ju selge vahe, kui me vaatame Euroopa hinnatõuse toiduainetele ja meie hinnatõuse aasta vältel. Kui meie toiduhinnad tõusid 7,1%, siis tegelikult Euroopas oli see alla 4%. Seal on ka omad komponendid kogu selle hinna kujundamisel. See tähendab ka seda, et teiste komponentide puhul on need riigid mõelnud sellist valemit, et see otsene mõju toiduainetele ei oleks niivõrd suur, kui see on praegu Eestis. Nii et selles mõttes on sul tuline õigus.

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Eestis visatakse väga palju toitu, näiteks iga inimese kohta on see maht keskmiselt 60 kilogrammi aastas. Tahtsin küsida, kuidas teie arvates on võimalik muuta inimeste käitumist selles valdkonnas ja teha seda palju säästlikumaks ja teadlikumaks. Siin oli juttu hasartmängumängu langetamisest. Kas teil on infot selle kohta, kui palju Eesti inimesed jätavad raha kasiinodesse? Peame aru saama, et tegemist on mitte kõige jõukamate inimestega, vaid ka keskmise klassi ja vaesematega, sellepärast et nemad ka käivad seal.

Aitäh, hea küsija! Mina võin julgelt öelda, et minu majapidamisest vähemalt külmkapist midagi prügikasti ei lähe. Kõik söövad, kui lapsed ja ise ära ei söö, siis on olemas koerad ja kassid. Nii et kindlasti ma soovitan olla loomasõbralik ja võtta ka kasse ja koeri. Võib-olla see vähendab toidu raiskamist.  

Aga kui tõsiselt rääkida, siis ega see hinnaralli on ju näidanud selgelt – ja see on ju statistika –, et inimeste toidu tarbimine poodides on vähenenud. Ehk ostud poodides on vähenenud ja inimeste tarbimine on sedavõrd vähenenud. See tähendab ka seda, et kui te olete praegu välja öelnud selle numbri, mis puudutab 60 kilogrammi aastas inimese kohta, et läheb prügikasti, siis tõenäoliselt tänu sellele see kogus on vähenenud. Aga see ei ole lahendus, mida inimesed ootavad. Ehk kui see on Reformierakonna lahendus, kuidas toidu raiskamist vähendada, siis see on küll väga vale lähenemine. Andke andeks!  

Aga kui edasi diskuteerida, siis loomulikult tuleb tõsta inimeste teadlikkust. On olemas koolid. Ma tean, et selles osas lapsed saavad ka ... Meil on siinsamas külalised ka. Ma kohe küsin noorte käest, kas teil räägitakse koolis toidu raiskamise kohta või ei räägita. Räägitakse. Näete, juba on kõik korras. Nii et ma loodan, et te võtate lihtsalt koolis õpitu kaasa ja rakendate seda ka kodus ning kui teil parasjagu kasse ja koeri ei ole, siis ikkagi vaatate ja hoolitsete selle eest, et külmkapist midagi prügikasti ei läheks.  

Nüüd, mis puudutab hasartmängu ja neid inimesi, kes mängivad kasiinodes, siis teate, mina võin öelda, et Eesti riigis võiks kõik kasiinod kinni panna. Ja teate, mispärast? Ma olen pikalt töötanud kohalikus omavalitsuses ja neid probleeme, mis need kasiinod tekitavad perekondadele, on väga palju. Need inimesed, kes kaotavad kõik, lõpuks tulevad meil sotsiaalosakonda, need pered on lõhki, need pered on tülis, seal tekivad vägivallajuhtumid ja nii edasi. Ehk siis tegelikult kogu see kasiinondusse värk tuleb Eestis ära lõpetada, on minu seisukoht. Mida vähem seal käib, seda parem. 

See on päris uus formaat, et rõduga suhelda ja sealt vastust oodata. Aga see selleks. Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud ettekandja, hea Lauri! Tõesti tänan ka omalt poolt väga hoogsa ettekande eest ja eriti tänan selle eest, et seekord ei siunanud selle teema puhul võimalikke konkurente või tegid seda väga vähe. Tegelikult lõpuks tuleb ju see idee ka ellu viia. 

Aga mul on kaks väikest küsimust ja äkki sa kommenteerid neid. Kas te arutasite ka hinnavaatluse teemat seda eelnõu välja töötades? Näiteks juba muudes kaubagruppides hinnavaatlus väga hästi toimib, võib-olla ka toiduainetes, siis me oleksime kindlad, et need hinnad ikkagi tõesti langeksid. Teine pool on see, et kas te ikka lähete sellesse valitsusse, kus näiteks Isamaa võib-olla ei soovi käibemaksu alandada, kui see võimalus tulevikus tekib?

Aitäh! No mis puudutab hinnavaatlust, siis tegelikult toimub hinnavaatlus pidevalt erinevate asutuste poolt ja ka erameedia poolt. Ma vaatasin, et Postimehe Grupp on võtnud selle päris tõsiselt ette, kogu aeg mõõdab ostukorvi, annab kogu aeg, iga nädal meil ette, kus on kõige soodsam ja kus on kõige kallim. Aga teate, üks pool on see, see hinnavaatlus, loomulikult see tuleb ju aluseks võtta, kui me hakkame langetama käibemaksu. Siis on meil mingisugused alusarvud olemas ja siis on selgesti mõõdetav tulemus ka. See on õige. 

Aga kogu see eesmärk lisaks sellele, et me peame tagama, et see ka lõpptarbijale jõuaks. Ma arvan, et meie riik suudab seda tagada, hea tahtmise korral alati suudab tagada. See mõõde, millest me oleme siin juba pikalt rääkinud, tund aega, on päris suur leevendus praeguses olukorras meie inimestele. Eriti on see suur leevendus nendele inimestele, kes elavad meil absoluutsuses ja suhtelises vaesuses, keda kahjuks on päris palju. Ja selge on see, et kõik need tarbimismaksud, mis meil on, ja kui neid pidevalt tõstetakse või initsieeritakse uusi, siis eelkõige just kannatavad need inimesed, kes ei saa selle maksuküüru kaotamise tagajärjel lisatulu, ja neid on ka päris palju. Kui me räägime sellest, mis on ka praegu eelarvesse sisse kirjutatud ja mis on juba vastu võetud, siis tegelikult selle maksuküüru kaotamine ja tulumaksu tõstmine, mis oli plaanis, aga ärajätmine jätab meie eelarvesse päris suure augu. Ja see auk on ju 1,5% SKP-st, miinusmärgiga. 

Ja nüüd teiselt poolt öeldakse, Reformierakond ütleb, et meie täitsime oma lubaduse, aga teiselt poolt selle katmiseks võetakse päris suur hulk raha laenuna. Vaat, sellest loogikast ma rohkem aru ei saa. Laen jäetakse tulevastele põlvkondadele. Reformierakond noogutab kaasa, Eesti 200 ka vajutab rohelist nuppu, et las maksavad, aga kuidas maksavad, sellestki keegi ei räägi. Aga teiselt poolt tehakse otsus, mis jätab praegusel kujul meie riigieelarvesse päris suure augu, suuruses 1,5% SKP-st miinusmärgiga. 

Ei saa seda kokku panna, mis siis tegelikult selles valitsuses täpselt toimub ja kes neid otsuseid vastu võtab. Nagu ka hea kolleeg Rene ütles, huvitav, kas valitsus üldse lähtub mingisugustest arusaamadest ja arvudest, mis on igapäevaselt kättesaadavad. Ma vastasin, et tõenäoliselt ikkagi lähtub. Aga nendel on teine nii-öelda mudel, mida nad on välja kujundanud juba 20+ aastat, ja selle maksumudeli järgi nad siiamaani töötavad, ei suuda aru saada, et vahepeal maailm on muutunud.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma väga vabandan, ma jäin natukene hiljaks, aga selle eest ma sain huvitavat informatsiooni. Hakkasin sisenema siia Riigikogu saali ja vastu oli üks reformierakondlane. Ma ei nimeta ta nime. Ma küsisin, et kuhu lähed nüüd, siin tähtis asi arutelul. Tema lõi käega ja ütles, et see on täielik jama, mis siit puldist välja aetakse. Ta hakkas põhjendama ka, et see ei muuda üldse mitte midagi, tootjad panevad niikuinii oma kasumi sinna otsa. Ma püüan siis vaikselt ka seal midagi vastu öelda ja küsin, et räägi siis, ettevõtjad lähevad ju pidevad pankrotti. Ah, see on nende endi viga, tegelikult see pilt nii hull ei ole. 

Ja nüüd ma tulen tagasi selle asja juurde, miks ta ära läks. Täiesti meenub mulle tsitaat sellisest filmist nagu "Viimne reliikvia", kus pealik peab mässajatele kõnet ja ütleb selliseid lause: "Miks me ei näe siin oma hulgas Ivo Schenkenbergi mehi? Aga sellepärast, et klooster on nad ära teinud." Kuidas te kommenteerite seda minu väljaöeldut?

(Naerab.) Jah. Aitäh, hea küsija! Tead, ma vastan niimoodi. Ma vastan Jürgen Ligi sõnadega: rahval on õigus olla rumal. Las me siis olla siin ka rumalad ja esitame järjepidevalt seda eelnõu, sellepärast et meie oleme teisel arvamusel.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea ettekandja! Kõigepealt ütlen ära, et ma kindlasti toetan seda ettepanekut, samasuunalisi oleme üritanud siin teha. Aga natukene laiemalt võttes, tegelikult juba aastatepikkune probleem on see, et tarbimismaksud on meil kasvanud kogu maksukoormuses ikka meeletult suureks. Juba üle 40% maksudest moodustavad tarbimismaksud. Näiteks Soomes ja Rootsis on see umbes 30%, paljudes riikides alla selle. See ongi kuidagi erandlik. Ja kui me räägime siin ja üritame vähemalt teha mingeid ettepanekuid selles suunas, et muuta seda õiglasemaks, siis pööratakse see pahupidi, nagu see astmeline tulumaksuvabastus, mis ikkagi oli väike alge astmelise tulumaksu poole. Kas komisjonis – sa oled ka olnud siin juba mõned aastad –, kuidas Reformierakond põhjendab ja kaitseb seda maksustruktuuri, mis tegelikult ei ole õiglane ja koormab ikkagi väiksema sissetulekuga inimesi rohkem? Mis on see põhjendus, miks nad arvavad, et nad on maailma targimad ja teistest riikidest ka targemad?

Aitäh! Väga hea küsimus! Võib vastata, et nad on maailma targimad sellepärast, et nendel on rahandusminister Jürgen Ligi. Aga kui nüüd tõsiselt võtta, siis ma ikkagi jõuan nende arusaamade juurde, mis nad on enda jaoks selgeks mõelnud 20 aastat pluss tagasi. Ja nad ei oska teistmoodi mõelda ja nad ei käi praegu kogu selle maailmaga kaasas, sellepärast et väga palju asju on ikkagi muutunud ja me peame aru saama, et me oleme päris väike osa suurest osast. Me räägime globaalsetest mõõtmetest ja iseenesest on Euroopa väga suurtes raskustes, konkurentsivõime langeb pidevalt ja nii edasi. Ma arvan, et see on ikkagi üleüldine dogma, et tarbimismaksud on head ja kõik, mis puudutab varamakse, on halb. 

Ja teiselt poolt me kõik ju kasutame retoorikas, et me tahame olla Põhjamaad, aga Põhjamaades on see maksusüsteem hoopis teistpidi. Ja sul on õigus. Meil on tarbimismaksude osakaal tuludest väga suur. Mina olen arvutanud välja, et see on 43%, pluss-miinus, ja Euroopa keskmine peaks olema umbes 28%. Ja nii nagu ma olen välja öelnud ja see on ka meie nägemus, et kui tarbimismaksud on madalamad, siis on ka sisetarbimine suurem. See stimuleerib üleüldist majandust ja see aitab meie majandust sel hetkel, kui välisturud on võib-olla maas. Ja praegu see nii on. Lihtsalt küsimus on selles, et välisturud on maas, meie hinnad on kõrged, meie rohkem konkurentsivõimelised ei ole ja siis me veel tarbimismaksude tõstmise kaudu tapame oma majandust ehk tapame tarbimist, sisetarbimist. Ja see on see ring, kus me praegu oleme. Me enne sellest ringist välja ei saa, kui me teeme valitsuse vahetuse.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Küll aga on küsimus istungi juhatajale. Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

Austatud eesistuja! Ma tahtsin küsida, kuivõrd kohane on see, et lugupeetud saadik Kalle Grünthal viitas oma küsimuses dialoogile ühe reformierakondlasega, kusjuures tema nime mainimata. Ma ei saa olla kindel, kas selline dialoog üldse toimus või ei toimunud, sest me isegi ei tea, kellest oli juttu. Kas on kohane, et Lauri Laats omakorda ka naeruvääristas seda inimest ja ütles, et rumalad kõik võiksid olla, midagi taolist? Kas see on üldse normaalne poliitiline arutelu?

No protseduurikaga on siin küll vähe pistmist. Saadik väljendas oma mõtteid, mida on koridoris räägitud. Neid mõtteid on ka varasemalt siin ette puldis öeldud ja küsimustes kasutatud, nii et kahjuks ei ole sellel protseduurikaga midagi pistmist. Aga Kalle Grünthalil on protseduuriline küsimus. Ärme hakka diskussiooni tegema siin omavahel, kui tahate, võite koridoris sellest rääkida. Aga võtan protseduurilise küsimuse.

Jah, mul tuleb protseduuriline küsimus selle selgituse lõpus, nii et ärge kohe mikrofoni palun kinni pange. Lugupeetud Maria siin ütleb, kas üldse selline inimene on olnud ja kas selline juhtum on olnud. Jah, see juhtum oli, see oli Mait Klaassen, kes läks ära. Ja selles mõttes on mul küsimus praegu istungi juhatajale, et juhul, kui keegi kritiseerib Reformierakonda, kas siis on kohe tohutu palagan lahti, et nüüd halvustatakse Reformierakonda, kui ma räägin tõtt.

Jälle protseduuriliselt ma toon näite. Võtke õppust Tanel Kiigest, kellel oli tõeliselt protseduuriline küsimus ja mis oli protseduurikaga seotud. See, mis koridoris käis, mina ei oska sellele kaasa aidata. Kas seal oli Mait või keegi teine, ma ei oska öelda. 

Nii, aga sellega on esimene ettekandja kuulatud ja läheme edasi juhtivkomisjonis toimunud arutelu juurde. Ettekandjaks palun rahanduskomisjoni liikme Diana Ingeraineni.

Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid! Mina räägin teile, mis toimus rahanduskomisjonis. Rahanduskomisjon arutas eelnõu esimeseks lugemiseks ette valmistamist 14. oktoobril. Eelnõu tutvustas meile toona Andrei Korobeinik. Sarnaselt kolleeg Laatsiga andis ülevaate, et on ettepanek langetada 9%-le põhitoidugruppide käibemaksu. See puudutaks juur-, köögiviljad, piima-, liha-, teravilja- ning kalatooteid.

Toimus ka väikene arutelu. Andrei juhtis tähelepanu, et madalam maks võiks inimestele anda sisendid tervislikumaks toitumiseks ja seeläbi võiksid väheneda riigi kulutused tervishoiule. Mina küsisin, millele ta tugineb, et need inimesed võiksid tervislikumalt toituda. Andrei vastas, et kalorite saamine on lihtsam tihedama energiasisaldusega toitudest, näiteks pasta, võrreldes madalama kalorsusega toitudega, nagu näiteks redis. Natukene me veel diskuteerisime selle üle. Minu küsimus oli, kas on näiteid riikidest, kus oleks tõepoolest seoses toiduainete käibemaksu alandamisega vähenenud ka kulutused tervishoiule. Aga selle peale ütles Andrei, et seda praegu ei ole, aga et Eestis – üks hetk, ma kohe vaatan – oleks hea mõte luua väike fookusgrupp ja vaadata pikemas perspektiivis, kuidas see muutub. 

Komisjonis tehti ka menetlusotsused ja menetlusotsused toona olid, et võtta eelnõu päevakorda 21. oktoobril, aga algataja tegi ettepaneku see kuupäev välja võtta. Ja teine konsensuslik otsus oli, et määrata ettekandjaks Diana Ingerainen. Siin ma olen. Aitäh!

Teile on ka küsimusi. Vadim Belobrovtsev, palun! 

Aitäh! Ma küsin sellesama petitsiooni kohta. Ma saan aru, et see ei olnud päris see komisjon, mille kaudu see siia saali tulla võib või lausa peab tulema. Aga kas rahanduskomisjoni koosolekutel kõlas ka see fakt, et see petitsioon on olemas? Peaaegu 100 000 inimest on oma allkirja andnud. Millised on komisjoni liikmete reaktsioonid sellele olnud ja mida te ise sellest arvate, kas selline petitsioon ikka peaks siia saali jõudma?

Aitäh! Rahanduskomisjon tõesti sellel istungil hästi põgusalt puudutas petitsiooniga seotud küsimusi, aga rahanduskomisjon suhtub väga lugupidavalt oma rahva esitatud petitsiooni ja toimub ka ettevalmistus sellele vastamiseks. Täpset aega ei tea, aga kindlasti see tuleb.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Tänan, istungi juhataja! Hea ettekandja! Rahanduskomisjon ei toetanud toiduainete käibemaksu langetamist, kuid samal ajal on viimase kahe aasta jooksul just toidu hinna tõus olnud üks Eesti inflatsiooni peamisi mootoreid ning mõjutanud kõige enam madala ja keskmise sissetulekuga peresid. Kas olete arutanud, millist konkreetset alternatiivset meedet tuleks pakkuda, mis oleks peredele kiiresti tuntav ja mille mõju oleks vähemalt sama suur kui käibemaksu langetamisel?

Aitäh! Me küll sellel istungil täpselt seda küsimust ei arutanud, aga me oleme arutanud seda eelnevalt rahanduskomisjonis. Tõesti, hinnatõus on olnud väga kiire ja see puudutab kõige rohkem riskigruppides olevaid inimesi. Need on väikese sissetulekuga inimesed, üksi last kasvatavad vanemad ja üksi elavad pensionärid. Ja nende puhul on kõige mõistlikum ikkagi kohaldada sihitud toetusi, see aitaks neid kõige täpsemalt.

Tanel Kiik, palun! 

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud komisjoni ettekandja! Kas te arutasite rahanduskomisjonis või teie isiklikult olete selle peale võib-olla mõelnud, kuidas see tegelikult rahva õiglustunde seisukohalt mõjub, kui parlament ühel hetkel otsustab, pehmelt öeldes, savijalgadel oleva analüüsi või optimistliku analüüsi põhjal minna langetama kaughasartmängumaksu, lootuses, et sellest tuleb mingi lisaraha ilma suuremate maineriskide, tervisekahjude ja muu taoliseta? Mina siin pigem pelgan. Samal ajal järjekindlalt keeldub isegi ajutiselt langetamast toiduainete käibemaksu, mis oleks nagu meede, mida teised riigid on rakendanud ja mille puhul oleks parimal juhul nõrgem või tagasihoidlik mõju, halvimal juhul on nõrk mõju, aga paremal juhul ikka arvestatav mõju toiduainete hindadele ja inimese toimetulekule. Kuidas see tegelikult inimeste õiglustunde seisukohalt mõjub? Kas seda arutati ja kas te olete ise selle peale mõelnud?

Aitäh! Rahanduskomisjonis me seda teemat ei arutanud. Isiklikult on mul muidugi tunnetus, kuidas me saaksime luua toetussüsteemi, mis oleks sihitum ja aitaks tõepoolest täpsemalt neid inimesi, kes toetust vajavad.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas on ka hinnatud käibemaksu langetamist inflatsioonile? Kuna meie toiduhinnad kiiresti kasvavad, siis kas käibemaksu alandamine võib aidata ka hindade stabiliseerimist? 

Aitäh! Ma olen neid analüüse palju lugenud, meil on siin endal tehtud teemalehtesid. Aga sellist ma ei ole näinud, et võiks käibemaksu alandamisega hindasid stabiliseerida.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Väga austatud ettekandja! Kas te seekord või kunagi varem olete arutanud selle teema puhul, kuidas toiduainete käibemaksu alandamine võiks mõjutada meie kohalikke toidutootjaid, nende koguseid, mida nad suudavad Eesti turul müüa, ja kokkuvõttes ka konkurentsivõimet? Me ju teame, et kui hinnad tõusevad 40%, siis minu tagasiside on, et poodides esimese asjana sirutatakse käsi kõige odavamate toiduainete poole ja need tihtipeale ei ole eestimaised.

Aitäh! Me selles komisjonis ei arutanud, küll aga eelnevates ja just selle koha pealt, kuidas kohalikku toidutootjat oleks võimalik kaitsta. Aga kahjuks ei ole suudetud selles vaba turu olukorras Euroopa Liidus sellist varianti välja mõelda.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Mul on selline küsimus. Te andsite ülevaate, mis komisjonis oli, aga minu küsimus on selle kohta, milliseid suuniseid teile Reformierakonna fraktsioonis anti, kuidas käituda komisjonis. Kas see suunis langes kokku ka teie enda isikliku arvamusega?

Aitäh! Tõepoolest, mulle ei ole mitte mingeid suuniseid Reformierakonna fraktsioonilt antud. Ma olen Riigikogu liige, olen rahanduskomisjoni liige ja vastavalt kokkulepitud kodukorrale tutvustan rahanduskomisjonis eelnõu menetlust.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised.

Aitäh! Head kolleegid, kes te olete siin saalis ja kes vaatate meie ülekannet võib-olla oma kabinettidesse! Hea Eesti rahvas! Mul oli siin hiljuti üks selline kogemus, kus ma nägin meedias päris tabavat pealkirja, et Eesti on muutunud toidu käibemaksuäärmuslaseks. Kahjuks nii see on. Me oleme väga väikeses klubis, kus peale meid on veel Taani, kus käibemaksu määr on 25%, meil on teatavasti 24%. 

Ma arvan, et paljud mäletavad, kuidas veel mõni aasta tagasi oli see käibemaksu määr 20%. Ja Reformierakond rääkis sellest, et tegelikult peaksid meil olema maksuvabad reeded, et käibemaksu määr peaks allapoole minema. Oma 20 aastat tagasi, tuletan meelde, oli käibemaksu määr  Eestis 26%. Ja siis just Reformierakond oli veduriks selle alandamise protsessis ja lõpuks jõudiski see sinna, et vahepeal oli see 18%, siis 20%. 

Nüüd on olukord hoopis teistsugune. Reformierakond, vastupidi, tõstab makse, vaatamata sellele, et enne valimisi aastal 2023 räägiti, et maksud ei tõuse – "Lugege mu huultelt", kõik mäletavad seda –, nüüd on see 24%. Ja kõige hullem ongi see, et paljudes Euroopa, eriti Euroopa Liidu riikides on käibemaksumäär just toiduainetele madalam võrreldes üldise määraga, aga Eestis see niimoodi ei ole. Ja kõik need initsiatiivid, mis tulevad eelkõige opositsioonilt, eriti Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, hääletatakse lihtsalt tuimalt maha. See on juba neljas või viies kord, kui me oleme niisuguse algatusega siin suures saalis. Me võime öelda, et isegi kui seekord see läbi ei lähe, siis me ikka jätkame samas vaimus, sellepärast et me teame, et see on õige ja õiglane. 

Me teame, et no ei saa kõik Euroopa riigid olla rumalad, nagu Jürgen Ligi siin vahepeal mõista andis. Mäletan väga hästi, kuidas ta siit puldist rääkis, et tegelikult oleks rumalus alandada toiduainete käibemaksu. Ja kui mina küsisin, et põhimõtteliselt kõik Euroopa riigid, välja arvatud mõned, kaasa arvatud Eesti, on rumalad, siis tema andis mõista, et nii see on, tuleb välja, et ongi niimoodi. Mina seda ei usu. Ma arvan, et seda tehakse paljudes Euroopa riikides ka praegu, et just alandatakse. Hea näide on näiteks Poola. Kui oli selline päris kriisiaeg, siis lihtsalt tehti null protsenti toiduainete käibemaksu määr, siis, kui olukord hakkas stabiliseeruma, tõsteti 5% peale, aga see on jätkuvalt väga kaugel sellest käibemaksu üldmäärast. 

Nii et paljud riigid langetavad erinevad meetmed jooksvalt, vaadates olukorrale otsa ja juhindudes konkreetsetest oludest. Meie siin ei taha sellest midagi kuulda. Aga valitsevad erakonnad ütlevad, et esiteks on see rumalus, nagu ma juba tsiteerisin siin rahandusministrit, teiseks, et niikuinii see raha ei jõua lõpptarbijani, sest need, kes toidukaupu müüvad, lihtsalt lõikavad sealt vahelt ja kogu lugu. Ma iseenesest tahan tsiteerida nüüd juba Tallinna linnapead, aga eelnevalt konjunktuuriinstituudi juhti Peeter Raudseppa, kes ütles, et tema on väga pikalt rääkinud erinevate toidukettide omanikega ja nad kõik andsid mõista, et loomulikult, see meede aitab teha toidukaupu odavamaks. 

Nii et suur soovitus, suur palve kõikidele saadikutele: toetage palun seda eelnõu. See on õige samm, see on õiglane samm olukorras, kus toidukaupade hinnad tõusevad põhimõtteliselt 40% võrra paari aastaga. Selline samm on lihtsalt ülivajalik, et inimesed saaksid endale lubada toitu osta. Aitäh! 

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Anti Allas, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Austatud eesistuja! Head kolleegid siin saalis ja jälgijad kaugemalt! Algatuseks olgu selgelt ära öeldud, et sotsiaaldemokraadid igal juhul seda eelnõu toetavad. Me siiralt loodame, et läheb selle eelnõuga paremini, kui läks meie mõned nädalad tagasi või varem esitatud eelnõuga. Võib-olla on koalitsioonisaadikutel olnud aega järelemõtlemiseks ja võib-olla on nüüd tehtud ka paremad järeldused. 

Minul ei ole siin kindlasti plaanis korrata üle kõiki neid plusse, mida toiduainete käibemaksu alandamine kaasa tooks. Siin on olnud väga sisukas arutelu, õiged mõtted on juba välja öeldud. Võib-olla õige lühidalt võiks öelda, mis on ülimalt oluline, parandab toiduainete käibemaksu alandamine selgelt madala sissetulekuga inimeste toimetulekut. Minu jaoks ja sotsiaaldemokraatide jaoks on väga-väga oluline ka see, et see tõstab meie ettevõtete, toidutootjate konkurentsivõimet ja elavdab majandust kokkuvõttes. 

Ma võib-olla sooviks pisut rohkem aega kulutada nende kahtlevate, miks see idee ei ole hea ja mida on eelkõige koalitsioonisaadikud siin esitanud ka varasemate diskussioonide jooksul, nende ideede või kahtluste ümberlükkamiseks seda aega siin. 

Aga ikkagi enne seda üks konkreetne näide ka, et inimesed saaksid aru, mida ühele keskmisele perele toiduainete käibemaksu alandamine võiks tähendada. Näiteks keskmise neljaliikmelise pere toidukorv on umbes 500 eurot. See ei ole veel kindlasti luksuslik toidukorv, see tähendab nelja eurot pereliikme kohta päevas. Sellise toidukorvi maksumuse erinevus käibemaksuga, kas 24% või 9%, on 56 eurot kuus ehk 672 eurot aastas. Aga see on nagu tavapäevade puhul, kui me arvestame, et ikkagi ka peredes on pidupäevad ja pühad, kui tarbitakse toitu rohkem, siis keskmiselt võib hinnata ikkagi täiesti vabalt pere kokkuhoidu umbes 800 eurot aastas. Ja see ei ole väike raha. See on oluliselt rohkem, mida näiteks keskmine pere automaksu aastas maksab. 

Seda lihtsalt võrdluseks, kui siin olid need diskussioonid varasemalt, et mis mida mõjutab. Kui ei ole automaksu, siis paneb koalitsioon juurde veel paar protsenti käibemaksu ja sellest tulenevalt ikkagi Eesti inimene selle raha välja maksab. 

Nüüd aga nende koalitsioonisaadikute toiduainete käibemaksu ideed maha tegevate väidete juurde. Kõige olulisem on see väide, mis siin on kõlanud, et see vähendab oluliselt riigi sissetulekuid. No kui palju see siis vähendab? Ma olen täiesti kindel, et praegusega võrreldes ostetakse toitu, kui on käibemaks madalam, rohkem, isegi märkimisväärselt, teades, et viimastel aastadel on ju erinevalt teistest kaupadest toidukogused, mida Eesti poodides ostetakse, märkimisväärselt langenud. 

Selle vastu räägib ka see, et see võimaldab ka kohalikel toidutootjatel rohkem toota ja oma töötajaid rohkem palgata. See tähendab ju ka seda, et tulevad tööjõumaksud; eelmise näite puhul lihtsalt, kuna ostetakse rohkem, laekub rohkem makse. Mäletate, kui Heido Vitsur oli siin puldis ja sedasama teemat lahkas riikliku olulise tähtsusega küsimuse juures, siis ta tõi ka selle, et tegelikult toiduained on baasvajadus ja need määravad nii-ütelda hinnataseme selles riigis. Euroopa Liit on näiteks väga palju vaeva näinud selles osas, et hoida seda baasi läbi erinevate põllumajanduse toetamise, et toiduhinnad oleksid madalamal läbi selle, et Euroopa Liit suudaks oma kaupadega konkurentsis olla. Nii on ka siseriiklikult. Kui me täna teame, et meil on tarbimismaksud ikkagi nii kõrged võrreldes teiste Euroopa riikidega, siis meie konkurentsivõime selgelt langeb. Kindlasti võib lõpuks erinevate toidugruppide kohta erandeid teha, eelkõige alandada käibemaksu nendel toitudel, mida meil kohapeal toodetakse. Sellel on väga selge mõju meie ettevõtjatele ja toidutootjatele, positiivne mõju. 

Siis üks väide, et käibemaksust ei sõltu lõpuks ikka toidu hind, sest ahned kaupmehed tõmbavad ikka tarbijale koti pähe. Seda on siin korduvalt öeldud. Ma tuletan ikka kõikidele selliselt väitjatele meelde, et see väide võib-olla kehtiks olukorras, kus toiduainete müügi valdkonnas puuduks konkurents, kuid see konkurents on ju Eestis olemas, oleme ju poodide riik. Lisaks teame, et erinevalt teistest kaupadest on toidukaupade ostukogused viimastel aastatel märkimisväärselt langenud, nagu ma enne ütlesin. Kaupmehed on selgelt kinnitanud, et käibemaksu alandus kajastub üksüheselt ka lettidel. Ma olen selles täiesti kindel. Nagu ma ka siin enne küsimuses ütlesin, et kui me selles kahtleme, siis kui me oleme sihuke väike, tubli digiriik, siis miks mitte rakendada ka online'is kaupade hinnavaatlust ja see veel kord annaks võimaluse jälgida, et käibemaksu mõju ikkagi oleks lõpphindades ja ühtlasi parandaks konkurentsi. Nii et ühel asjal võib olla mitu positiivset mõju, et lõppkokkuvõttes ikkagi me suudaksime siin toitu osta, kõik inimesed suudaksid toitu osta vajalikus koguses ja ettevõtted saaksid elada. 

Kokkuvõtteks tahangi öelda, et olukorras, kus absoluutselt enamik riike on toiduainete käibemaksu alandanud ühel või teisel määral ja viimastel aastatel seda järjest rohkem teinud, on väga raske arvata, et see on väga halb otsus ja meie siin oleme ainukesed targad, nähes, et meie konkurentsivõime selgelt langeb, meie ettevõtjate konkurentsivõime langeb. Toiduainete käibemaksu tuleb alandada. Mida me veel ootame? Teeme selle ära. Ja lõpetuseks ütlen veel seda, et ma loodan tõesti, et peale valimisi minnakse sellistesse valitsustesse, kus ikkagi tehakse toiduainete alandamine ka ära. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist. 

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Juhin tähelepanu, et selle eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Panen lõpphääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete käibemaksu langetamiseks 9%-le" eelnõu 672. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Eelnõu poolt hääletas 19 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Sellega langeb eelnõu menetlusest välja. 

Liigume tänase teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kodulaenude refinantseerimist lihtsustav õigusraamistik" eelnõu 724 esimene lugemine. Ettekandjaks palun Riigikogu liikme Lauri Laatsi.

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes endiselt jälgivad meid interneti vahendusel! Ja ma loodan, et ka koalitsioonisaadikud, keda siin saalis suuresti ei ole, vähemalt vaatavad meid ja jälgivad samuti interneti vahendusel. Ma olen teie ees Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud väga olulise otsuse eelnõuga, mis teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku töötada välja kodulaenude refinantseerimist lihtsustav õigusraamistik. Kui selle asja väga lühidalt kokku võtta, siis see eelnõu kindlasti suurendab kodulaenutarbijate mobiilsust krediiditurul ja konkurentsi pankade vahel. See on väga oluline eelnõu, mis tegelikult peab meie kodulaenutarbijatel lihtsustama olukorda ühest küljest ja teisest küljest tekitama veelgi suuremat konkurentsi pankade vahel, et pangad oleksid sunnitud langetama kodulaenude baasintressi. Need on kaks meie eesmärki ja need eesmärgid on tegelikult lihtsasti saavutatavad, kui on olemas valitsuse tahe, kui on olemas Riigikogu tahe. 

Konkreetsed neli ettepanekut selleks, et seda eesmärki saavutada. Punkt 1: teeme ettepaneku töötada välja võlaõigusseaduse muudatused, mille kohaselt krediidiandja ei või nõuda laenusaajalt ujuva intressimääraga kodulaenu ennetähtaegse tagasimakse korral saamata jäänud intressi kolme järgneva kuu eest. Ettepanek nr 2: teeme ettepaneku töötada välja kord, mis võimaldab laenusaajal lõpetada kodulaenuleping ennetähtaegselt, tasudes laenu tagasi vähemalt ühe kuu pikkuse etteteatamisega ilma täiendavate tasude ja sanktsioonideta. Ettepanek nr 3: teeme ettepaneku töötada välja kord, mis võimaldab kodulaenu refinantseerimisel muuta hüpoteegipidajat ja tagatiskokkulepet ilma notari osalustasudeta. Ettepanek nr 4: teeme ettepaneku töötada välja kord,  mis võimaldab kinnisvaratagatise hindamisel kasutada lisaks kutselise kinnisvarahindaja eksperthinnangule ka krediidiasutuse statistilisi andmeid. 

Mida see tähendab? See tähendab seda, nii nagu me väga hästi teame, et kui me soovime osta endale kodu, siis selleks on vaja tellida hindamisakt. Hindamisakt maksab. Kui me tahame vahetada panka ja võtta konkureerivalt pangalt, kui tuleb soodsam ettepanek laenu osas, ja kui me soovime oma laenu üle viia, siis pangad nõuavad samuti kinnisvara hindamisakti, mis jällegi maksab. Siis teatavasti iga laenuga kaasnevad hüpoteegid, mis seatakse märkena kinnistusraamatusse. Kui me soovime ühe panga kasuks hüpoteegi ära võtta – kodupanga kasuks näiteks – ja viia oma laenu teise panka, siis liigub sellega ka hüpoteek, aga hüpoteegi seadmine uue panga kasuks jällegi maksab. Kui me tahame ära lõpetada ennetähtaegselt lepingu, kodulaenulepingu, siis pankadel on õigus sisse nõuda tarbijalt ehk kodulaenu maksjalt kolme kuu eest saamata jäänud intressitulu. See on praegu kõik seaduses nii kirjas. Need on need neli punkti, mis reguleeriks selle küsimuse ära ja mis tegelikult teeks soodsamaks kodulaenu refinantseerimise, tekiks mobiilsus pankade vahetusega. See kindlasti sunniks panku alandama baaslaenuintressi ehk me elavdame turgu. 

Meil on erinev statistika, mis näitab, et Eesti kommertspankade baasintressid on kõrgemad kui Skandinaavias toimetavatel erapankadel. Miks see nii on? Väidetakse, et see on konkurentsi puudumise tõttu. Ma arvan, et see otsuse eelnõu, mida ma praegu ette kannan, peaks leevendama seda olukorda. Seda meie inimesed ootavad. Loomulikult inimesed ootavad, et nende kodukulud langeksid. See on otsene eelnõu, mis langetaks kodukulusid nende inimeste puhul, nende perekondade puhul, kellel on võetud kodulaen. See on väga oluline eelnõu. Ma palun seda toetada, ma palun sellega kaasa mõelda. 

Ma arvan, et ka siin saalis on kindlasti väga palju Riigikogu liikmeid, kellel on kodulaen, kes on võib-olla mõelnud selle peale, et vahetaks panka seetõttu, et võib-olla mõni pank mõne protsendipunkti või koma, protsendipunkti võrra pakub soodsamaid tingimusi ja laene. Aga kui neid kõiki muid tingimusi juurde arvestada, et laenu kodupanga vahetamine teise panga vastu läheb ka midagi maksma – inimene maksab kinni hindamisakti, hüpoteegi seadmise, maksab kinni trahvid pangale, et ta sealt lahkub –, siis seal taga väga suurt mõttekust või kasumlikkust näha on väga raske. Tihtipeale jäävad need liigutused tegemata. Aga ma arvan, et meie kui seadusandja eesmärk on teha kõik selleks, et meie kodulaenud oleksid soodsamad, kodu ülalpidamiskulud oleksid madalamad. Siin me saame appi tulla. Nii et mina kutsun teid üles toetama seda otsuse eelnõu. Aitäh!

Aitäh! Ja teile on ka mõned küsimused. Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Ilmselgelt väga hea eelnõu, millest võidavad Eesti inimesed, Eesti tarbija, eriti noored pered, kes alles algavad oma elukäiku omas kodus. Miks siis valitsuserakonnad ei ole seda eelnõu esitanud? Ma arvan, et oleks nad seda tahtnud, oleks juba ammu esitanud. Miks see mittetahtmine tuleb? Kust see tuleb? Kas see on seotud maailmavaate kaotamisega, sest intressid seaduse vastuvõtmisel kindlasti langevad? Aga see oli alles hiljuti Reformierakonna poliitiline paradigma, et väiksed ja madalad maksud. Nüüd on sellest muidugi mitte midagi jäänud. Aga milles see saladus on, et keegi seda valitsuserakondades vastu ei taha võtta?

Teate, see on väga huvitav küsimus, hea kolleeg. Esiteks peab tunnistama, et need mõtted on juba valitsuskabinetis täiesti olemas. Küsimus on selles, aga miks need mõtted ei ole veel realiseerunud ja miks nii kaua võtab kõik aega. Meie fraktsioon on kajastanud selles otsuse eelnõus paketti, mille on tegelikult suuresti välja käinud Eesti Pank ja Finantsinspektsioon mõnda aega tagasi. Mõnda aega tagasi! Ja kui nende mõtetega tuldi lagedale, avalikustati neid, siis mul oli küll ootus ja lootus, et sellest haarab valitsus kinni, koalitsioon kinni ja kohe hakkab tegutsema. Aga ei! Esialgu hakati otsima põhjusi, miks need ideed ei ole rakendatavad, miks need on ikkagi halvad ideed ja mis takistused on kõik seadustes, et neid mitte realiseerida. Ja mul on selline tunne – aga võib-olla ma olen liiga optimist –, et tasapisi on hakanud see arusaam nendele tulema kohale, et tegelikult need on kõik realiseeritavad ettepanekud, mis on ka meie poolt välja toodud. Aga mul tekib küsimus, et sellest ajast, kui kogu see paketiga, Eesti Pank ja Finantsinspektsioon ideedega ja mõtetega välja tulid, on tükk aega möödas ja mitte midagi ei ole tegelikult liikunud. Ehk siis tegelikult need ideed oleks pidanud kohe rakendama, aga miskipärast neid veel siin saalis ei ole. Jah, möödaminnes on seda arutanud isegi valitsuse või ministeeriumide esindajate poolt teatud komisjonides, aga arutuse tasandile on see ainult jäänudki. 

Meie tahame konkreetseid tegevusi ja seetõttu, et need konkreetsed tegevused hakkaksid toimuma, on meil siin ka see eelnõu. Vaja kiiresti tegutseda. Meil ei ole rohkem aega. Iga tund, iga päev, kui praegu toimub venitamine, siis tegelikult inimesed kaotavad raha. Niigi keerulises olukorras, kus inimesed on toimetulekuga, on probleeme, ostujõudlusega on probleeme. Ja siis valitsus, teades, et tegelikult on olemas meetmed, mida võiks kohe rakendada kodulaenude refinantseerimise korral, on kuidagi jäänud see tagaplaanile ja siiamaani ei ole ühtegi seaduseelnõu siia saali ega ka Riigikogu komisjonidesse jõudnud.

Peeter Ernits, palun! 

Hea juhataja! Hea ettekandja! Jah, tõepoolest, meil ei ole aega, rahval ei ole aega paljude asjadega, ka eelmise eelnõuga, toiduainete käibemaksuga. Aga valitsus vaatab kuidagi arrogantselt, et pole vaja. Aga mina saan küll aru sellest, et tegelikult neil pole ka aega. Vaata, kui sa upud, siis ei ole võimalik mõelda selle peale, mis saab homme või ülehomme. On ainult täna, et vesi suhu ja ninna ei läheks. Ma arvan, et see on see põhjus. Sest taolisi ettepanekuid, mis on tulnud, olgu Eesti Pangast või õigussüsteemist või paljudest kohtadest, arukaid, mis muudaks mobiilseks, aitaks reaalselt inimesi ja ettevõtteid, on palju. Aga kriitilises olukorras, kui valitsus ise upub, ma arvan, see on see seletus, miks nad ilmselt ei võta seda väga olulist asja … Aga kas sinu arvates, kui valitsus ei upuks, kui oleks jalg tugevamalt põhjas, kas sellisel juhul oleks ta vastuvõtlikum seda laadi headele ideedele?

Aitäh, hea kolleeg! Ega siin väga kaugele ei ole vaja minna. Me oleme siinsamas Tallinnas ja Tallinna näitel me võime ka seda arutelu jätkata. Me selgelt nägime tegelikult, et poolteist aastat oli Tallinnas ebastabiilne valitsus. Üks abilinnapea ei teadnud, mida teine teeb, ja kui teadis, siis tekitas takistusi, et need mõtted ja ideed, mida üks välja on mõelnud või soovinud rakendada, ebaõnnestuks. See on ehe näide sellest, kui sul on ebastabiilne valitsus. Ja siis öeldakse, et selle valitsuse ajal ju tegelikult Tallinn arenes. No andke andeks! 3,5 miljoni eest istuti puid, ühe puu maksumus on 1000 eurot, sellepärast istutati 3500 puud. See on siis areng?! Paigaldati pinke – ei tea, kuhu, ei tea, kuidas, ei tea, mis kvaliteediga. Pingi maksumus oli üle tuhande, poolteise tuhat, mille kohta veel minu arust alustati, kas nüüd just kriminaalne asi, aga vähemalt kahtlustus küll asub, ja politseisse on avaldus antud. Siis see on nii-öelda kvaliteet. Öeldi, et siin me oleme loonud kvaliteeti. Need on lihtsalt sellised väikesed näited, mis näitavad, et kui sul on ebastabiilne valitsus, mis tegeleb enda probleemide lahendamisega, siis tulemust ei olegi ju head saada.  

Täpselt samamoodi me saame tuua paralleele riigi valitsuse osas. Kui sa igapäevaselt näed, et sa upud ja sa pead ennast päästma, sellepärast et üks probleem ajab teist taga, sul ei ole lahendusi, rahvas sind rohkem ei usalda, siis loomulikult kaob fookus ära. Ja sellel valitsusel on juba ammu see fookus kadunud. Ma pean ütlema, et sellel valitsusel ei ole juba algusest saati fookus olnud paigas. Sellepärast et kui see valitsus, praegune koalitsioon – no hea küll, teeme möönduse, sotsid visati välja –, aga see esialgne, 2023. aastal tuli valedega siia valitsema, siis oligi juba fookus paigast ära.  

Ma ei hakka seda kuldset mõtet välja ütlema. Aga ma ütlen siiski. "Lugege mu huultelt," see on see teema, "et maksud ei tõuse." See oli juba vale fookus. Aga sellisel viisil on püütud siin Eesti riiki juhtida. Praegusel valitsusel seda toetust rohkem ei ole ja ei olnud juba pikka aega. Nii et jah, sul on selles mõttes õigus, et häid otsuseid ongi raske teha, kui sa pead pidevalt tegelema probleemidega, mis kaasnevad sellega, et sul on fookus paigast ära. 

Ma täpsustaks ka fookust: meil on teema kodulaenude refinantseerimine. Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud ettekandja! Ka mina olen nõus, et tõesti on olnud panganduses päris tarbijavaenulikud tingimused ja eelnõu on õige koha peal. Lihtsalt täpsustusena tahtsin küsida või ka öelda oma arvamust, et tegelikult võiks siin võib-olla veelgi heas mõttes vinti rahva või laenajate suhtes positiivses mõttes peale keerata. See puudutab seda, et mitte ainult laenude lõpetamine ei peaks olema kiirem, vaid ka tagasimaksmise tähtajad võiksid olla veelgi lühemad, näiteks kümme päeva, see võimaldaks ikkagi väga palju kokku hoida.

Aitäh, hea küsija! Me lähtusime ikkagi mõistlikkuse printsiibist. On arusaadav, et laenu andmine ja laenu saamine on kahepoolne tegevus. Selge on see, et ühel või teisel puhul nii ühele kui ka teisele osapoolele kaasnevad sellega mingisugused kulud. Kui nüüd nii radikaalselt välja tuua, et laenusaaja tahab päevapealt ära lõpetada, siis see on kindlasti üks diskussioonikohti. Tõesti, nii nagu te väljendasite, kui palju me seda vinti peale keerame? Praegu on see vint täiesti maas, sellepärast et praegu võidakse sisse nõuda kolm kuud. Kas nüüd tuua selle kümne päeva peale või ühe kuu peale, nii nagu meil siinsamas eelnõus on välja toodud, see on arutamise koht.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma mäletan, kuidas ma kandsin kord selle eelnõu komisjonis ette. Ma mäletan, kuidas oli ka selline reaktsioon, et miks te tahate seda teha, selle pärast kannatavad pangad. Noh, tekkis selline tunne – ma ei pea isegi rääkima, mis erakonna esindaja see oli, see on niigi selge. Aga lihtsalt, kuidas teie seda kommenteeriksite? Kas me tõepoolest tahame siin pankasid kiusata või on selle eelnõu mõte ikkagi natuke teistsugune?

Aitäh! No eks praegune valitsus ja koalitsioon on ju selgelt hoidunud sellest suunast, et panke mingil viisil maksustada või luua nendele teine töökeskkond, mis lähtuks ikkagi rohkem tarbijate huvidest. See on jooksnud siin pidevalt läbi. Me oleme juba pikemat aega, siis, kui euribor oli tegelikult kõrge ja pankade kasumid järsku tõusid ja need olid meeletud-meeletud kasumid, mis tegelikult tulid meie inimeste taskust, jõudsid pankade kasumitesse ja arveldusarvetele. Leedu selle hetke kasutas ära ja tegelikult maksustas just nimelt sellel perioodil, kui euribor oli kõrge ja tulud olid samuti suured, siis Leedu läks seda teed pidi: selle asemel, et maksustada elanikke, maksustas panku. Pangad maksid ilusti selle maksu ära. Seal samamoodi ju ähvardati ja räägiti, mis pankadest saab ja pangad panevad uksed kinni. Aga sai see, et tuli üks pank juurde, üks Saksa suurimaid pankasid avas enda filiaali Leedus. Meie panku ei puutunud, kasumeid ei puutunud, ühtegi panka juurde ei ole tulnud, baasintressid ei ole muutunud laenude osas. See ongi praeguse valitsuse poliitika ja meie seda kindlasti ei poolda.

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mina tahtsin täpsustada neljanda ettepaneku kohta, mis näeb ette, et kinnisvara ei pea enam hindama kinnisvarafirma spetsialist. Aga mitu kuud tagasi me tegime väärtpaberituru seaduses muudatusi ja seal on muu hulgas esile toodud, et kinnisvara võib hinnata krediidiandja, vahendaja või kolmas isik, peaasi, et sellel inimesel peab olema piisavalt kogemusi, oskusi ja teadmisi. Ma tahtsin täpsustada, kas tegemist on ühe ja sama ettepanekuga või teie ettepanek on kuidagi laiendatud ja suurem.

Noh, ma saan aru, et selle võimaluse me andsime. Teine pool, me peaksime sisse vaatama, kas seda võimalust ka kasutatakse. Ehk siis tegelikult see järelevalve pool. Kas pangad meelsasti ikkagi võtavad riskid enda pealt maha ja lasevad hinnanguid teha ja võtta sealt kinnisvara hindamise ekspertidelt selle arvamuse? No see on see koht, mida me peaksime kindlasti ära reguleerima. Kodulaenu refinantseerimise korral peaks ikkagi lähtuma ainult pangastatistikast ehk kinnisvarahindajate töö sellises faasis oleks vähendatud. See on see koht, kus tegelikult me saame ka laenu tarbijale tekitada soodsamad tingimused ehk siis ei pea selle eksperdihinnangu eest maksma. See on see põhimõte ja see on väga oluline. Me teame väga hästi, kui palju hindamisaktid tegelikult maksavad. See koht on see, kus me peame kindlasti leevendust pakkuma kodulaenu tarbijatele just nimelt refinantseerimise korral. 

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Lihtne näide elust. Inimesel on kodulaen, mida ta on juba mitu aastat tagasi maksmas. Selle aja jooksul on ta tasunud suure osa intressidest ja need on peaaegu täielikult välja makstud. Laenutagatiseks on kaks korterit. Ühel hetkel soovib inimene ühe korteri maha müüa, et vähendada selle võrra oma laenusummat ning vabastada see korter panga tagatisest. Kuid pank ütleb, et jah, te võite seda teha, kuid sellisel juhul peame laenutingimused uuesti üle vaatama. See tähendab, et pank määrab uued intressitingimused ning laenuvõtja peab hakkama maksma kõrgemat intressi, isegi siis, kui suur osa intressidest on juba ära makstud ja laenukoormus tegelikult väheneb. Tulemuseks on olukord, et laenusumma küll väheneb, kuid igakuine tagasimakse muutub isegi suuremaks kui varem. Kuidas aitaks Keskerakonna fraktsiooni seaduseelnõu sellist probleemi lahendada ja tagada, et laenuvõtja ei satuks pankade tingimuste tõttu ebaõiglasesse olukorda?

Aitäh! No vaata, ma saan täiesti sinu küsimusest aru. Punkt üks on see, et me peame tekitama pankadel soovi, et nad kohtleks oma kliente väärikalt. See soov saab tekkida sellega, et me tõstame konkurentsi, tekitame sellise turu, kus on hästi tihe konkurents, kus pangad hakkavad võitlema selle kliendi pärast. Ja kui pangad hakkavad võitlema kliendi pärast, siis see loob ka sellise pinnase parematele tingimustele. See on selle otsuse eelnõu sisu.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! 

Aitäh! Austatud ettekandja! Mulle meeldis, et te rääkisite eraldi ka noorte toimetulekust. Ma arvan, et tegelikult siin saalis ei räägita sellest piisavalt. Ma olen saanud päris palju kirju selle kohta, kuidas noortel on aina raskem, kuidas öelda, iseseisvat elu alustada, soetada oma kodu ja luua pere. Ja lisaks sellele eelnõule, millised võiksid olla veel ettepanekud, kuidas noorte toimetulekut saaks parandada?

Aitäh! Eks neid meetmeid on erinevaid. Üks pool on see, et sekkuda turgu. Küsimus on selles, kui palju me tahame riigina sekkuda turgu. Ma arvan, et selline sekkumine, mis puudutab seda otsuse eelnõu, on mõistlikkuse piires, see on turu elavdamiseks. Ma tean, et on poliitilisi jõude, kes on veel tunduvalt radikaalsemad, mis puudutab eluasemeturu reguleerimist, arendajatele teatud tingimuste esitamist ehituse ajal ja nii edasi ja nii edasi. Mina pigem hoiduks nendest. 

Aga millega saab riik või kohalik omavalitsus inimestele appi tulla, eriti noorperedele? Minu arust on üks väga hea punkt – väga hea punkt! Ma kõigile soovitan lugeda üldiselt Tallinna koalitsioonilepingut. Aga meil on sees punkt, mis puudutab just nimelt seda, kuidas Tallinn saaks aidata noortel osta eluaset. Ja selleks Tallinn töötab välja programmi, kus me hakkame tegema esialgset omaosalust, mida iga soovija, kes soovib osta kinnisvara, omama. Me teeme programmi, kus me katame ehk garanteerime teatud osa omaosalusest. On olemas riiklik võimalus endise KredExi kaudu ehk EISA, kus garanteeritakse omaosalusest 10%. Ja tegelikult Tallinna puhul me töötame välja sarnase programmi, kus me tagame selle ülejäänud 10% omaosaluse osas garantii. Nii et see on üks võimalus, kuidas seda on võimalik lahendada, ja miks mitte siis seda rakendada kogu Eesti peale, eriti kaugemates piirkondades. Me teame väga hästi, et tegelikult on väga raske üldse laenu saada kaugemate piirkondade kinnisvara ostuks. Lihtsalt pangad on selgelt välja öelnud, et hindamisaktide alusel ei ole sellel kinnisvaral likviidsust, mis maandaks panga ohte laenu andmise puhul. 

Nii et me peame kindlasti palju suuremalt asja vaatama ja tunnistama, et meil on kaks Eestit, see on juba välja joonistunud ka palgatulude põhjal. Meil on selgelt kogu aeg näha, kuidas Kagu-Eesti inimene elab või kuidas Tartu või Tallinna inimene elab. Nii et probleeme on meil tõesti palju.

Hoiame fookust, meil on ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele. Lea Danilson-Järg, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Teatavasti valmis Kliimaministeeriumil oktoobris eluasemete taskukohasuse analüüs või uuring. Sealt selgus, et eluasemete kättesaadavus, mis varem oli probleemiks peamiselt ainult Tallinnas ja Tartus, on laienenud nüüd peaaegu kõikjal Eestisse. Kodud ei ole inimestele taskukohased ja kättesaadavad. Samas, ühtlasi on teada, et just sobiva eluaseme puudumine või see, et eluase ei ole kättesaadav, on üks olulisemaid takistusi pere loomisel, laste saamisel, eriti just laste juurde saamisel. Seega, ma arvan, on igati tervitatav, et see eelnõu käsitleb seda, kuidas ikkagi kodulaenude valdkonda perede jaoks soodsamaks muuta. 

Aga siia juurde tahan mainida ka seda uudist, mis oktoobris tuli, näiteks Swedbank teatas, et ta ei arvesta enam peretoetusi laenuvõimekuse hindamisel. Väga palju on teada ka seda, et vanemahüvitisel olevate perede suhtes on pangad suhteliselt skeptilised ega kipu laenu andma. Sellest võib järeldada, et tegelikult tuleks justkui kodulaen enne võtta ja siis alles lapsed saada, sest pärast enam ei anta kodulaenu. See kindlasti ei ole kooskõlas sellega, mida meie pered vajavad ja mida Eesti vajab, et meil sünniks rohkem lapsi. 

Kas neid probleeme võiks ka selle eelnõu raames käsitleda …

Teie aeg! 

… laiemalt kodulaenude kättesaadavust?

Jaa, üks hetk. Ma vabandan, enne kui te vastate. Proua Danilson-Järg! Meil on küsimuseks ette nähtud aega üks minut. Kui väga pikalt üle minna, siis ma hakkan teid katkestama. Sellel korral ma lubasin teil poolteist minutit küsida, aga järgmisel korral ma tõenäoliselt sekkun oluliselt varem. Aga palun, lugupeetud ettekandja, teil on võimalik vastata.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Jah, see on tunduvalt laiem küsimus kui see, mis meil on siin eelnõus kajastatud. Eelmine istungi juhataja tegi mitu korda märkuse, et püüame hoida fookust selle eelnõu osas. Ma loodan, et Riigikogu esimees lubab meil natukene laiemalt seda teemat käsitleda.

Kui te nii ilusasti küsite, siis palun! Kui teil on võimalik lühidalt teha, siis palun!

Aitäh! Tõesti, selles mõttes, et kui sa tuled siia Riigikogu pulti ja kannad ette ühe otsuse eelnõu või seaduseelnõu, siis loomulikult tekivad läbi arutelu – ja seda arutelu me tegelikult ju siin ka soovime – ka teisigi häid ideid, nii hea kolleegi Anti poolt kui ka Lea poolt. Seda tegelikult tulebki palju laiemalt käsitleda. See, et eluasemete kättesaadavus on meil probleem, on fakt ja see on probleem. See, et pangad on võtnud aluseks praegu ka teisi arvestusi – ja nagu te möönsite, lapse saamine on tegelikult pangale riskifaktor, see on probleem. Sellise suhtumisega üleüldiselt tuleb tegeleda ja anda riigi poolt selge signaal, et meil on demograafiline kriis ja sellest kriisist me peame väljuma koos. Selge on see, et kui sellele kriisile kätt ette ei panda, siis ega pankadel ka väga palju tegutsemisruumi ei ole. Ehk siis tegelikult me peame tegema koostööd. Ja selle koostöö kaudu me peamegi saavutama selle tulemuse, et eluase oleks rohkem kättesaadav ja lapse saamine ei oleks kindlasti takistuseks laenu saamise puhul.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole.

Aitäh!

Riigikogu õiguskomisjonis toimunud arutelu palun siia Riigikogu kõnetooli tutvustama õiguskomisjoni liikme Maria Jufereva-Skuratovski. Palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Räägin, kuidas õiguskomisjonis arutati 3. novembril Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse eelnõu ja valmistati seda esimeseks lugemiseks. 

Sõna võttis Lauri Laats. Ta ütles, et eelnõu ajendiks on nii Finantsinspektsiooni kui ka Eesti Panga välja käidud meetmed ja ideed, kuidas muuta kodulaenu refinantseerimise protsess laenuvõtjatele soodsamaks ja lihtsamaks. Eelnõu sisaldab mitmeid meetmeid, mis peaksid seda soodustama. Lauri Laats märkis, et temale teadaolevalt käivad sarnased arutelud ka ministeeriumi tasandil ning need on jõudmas etappi, mille tulemus võiks samuti pakkuda leevendust laenuvõtjatele, eriti kodulaenu osas. Seega peab ta oluliseks, et nende muudatustega liigutaks kiiremas tempos edasi, et elavdada laenuturgu ning tugevdada pankadevahelist konkurentsi. 

Valdo Randpere uuris, kas eelkõnelejale teadaolevalt on valitsusel samuti sarnane initsiatiiv käsil või juba teostatud. Lauri Laats vastas, et ta ei tea nii täpselt, millises järgus valitsuse algatused on, kuid on siiski teada, et arutelud mitmete meetmete üle toimuvad. Ta rõhutas, et just Finantsinspektsioon ja Eesti Pank on need organisatsioonid, kelle poolt on need käesolevas otsuse eelnõus kirjeldatud ettepanekud valdavalt tulnud. Riigikogu ülesanne võiks nüüd olla seda protsessi kiirendada, et vajalikud muudatused saaks tehtud, arvestades, et need ettepanekud esitati tema andmetel juba eelmise aasta teisel poolel, kuid seni ei ole valitsus nende teemadega piisava tempoga edasi liikunud. Seetõttu võiks käesolev otsuse eelnõu toimida ka motivatsioonina. 

Heljo Pikhof uuris, miks neid erinevate organisatsioonide ettepanekuid või analüüse pole otsuse eelnõule juurde lisatud. Ta märkis, et nendega oleks hea eelnevalt ka tutvuda. Lauri Laats vastas, et tõenäoliselt sooviks iga Riigikogu liige tellida enda algatatud eelnõule juurde vajalikke analüüse, kuid teatavasti ei ole selleks praegu enam piisavalt vahendeid kuluhüvitiste näol. Selles osas oleks tervitatav juhtivkomisjoni initsiatiiv. Heljo Pikhof märkis, et ta pidas pigem silmas juba olemasolevaid ettepanekuid, mille ajendil on käesolev otsuse eelnõu esitatud. Lauri Laats vastas, et kui see otsuse eelnõu jõuab täiskogu ette, siis kindlasti saab ta selleks aruteluks küsida need materjalid Eesti Pangalt ja Finantsinspektsioonilt välja. Seega, eraldi meetmete ja ettepanekute üle komisjonis me ei arutanud. 

Madis Timpson tegi ettepanekud eelnõu menetluslike otsuste osas. Esimees juhtis tähelepanu, et otsuse eelnõu 724 vajab vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 11. detsembriks, teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks Maria Jufereva-Skuratovski. Kõik need otsused olid konsensuslikult kinnitatud. Aitäh!

Suur tänu! Teile on ka küsimusi. Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas siis komisjonil ei ole kujunenud mingisugust seisukohta selle eelnõu kohta, mis tegelikult ju võib vähendada ja teha õiglasemaks intressimäärad?

Ma tänan küsimuse eest! Eks tegelikult oli komisjonil päris keeruline kujundada oma seisukohta, sest kahjuks Lauri Laats ei tutvustanud ühtegi ettepanekut ega meedet. Ta viitas sellele, et Riigikogu täiskogu istungil ta tutvustab neid, ja seda ta tegigi. Ma ei tea, miks, aga komisjoni istungil seda ei olnud tehtud. Arutelu oli pigem selle üle, kas valitsus teeb midagi. Muud ei olnud.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh, Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Õiguskomisjon otsustas seda eelnõu mitte toetada, kuigi see oleks aidanud tuhandetel peredel vähendada laenukoormust ja kaitsnud neid pankade ühepoolsete tingimuste eest. Kas te oskate selgitada, miks komisjon pidas olulisemaks pankade kasumlikkust kui Eesti inimeste toimetulekut ja millist tegelikku lahendust te pakute nendele peredele, kes tänu komisjoni otsusele, peavad jätkuvalt maksma kõrgemaid intresse ja ebaõiglasi tasusid?

Vabandust, ma ei saanud aru, millisest seaduseelnõust praegu juttu on, sellepärast et see, mis puudutab seda otsuse eelnõu, mille kohta mina ette kannan, siis oli ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda. Ei olnud võetud vastu otsust, kuidas hääletame. (Saalist küsitakse midagi.) Komisjon ei pidanud seda toetama, sellepärast et me võtsime selle eelnõu täiskogu päevakorda. Hääletust ei toimunud, kas me toetame või ei toeta. (Saalist täpsustatakse.) Nagu ma ütlesin, meil oli hästi lühike arutelu, sellepärast et ettekandja ei tutvustanud ettepanekuid ega meetmeid. Ta lubas seda teha täna, mida ta tegigi.

Lauri Laats, palun! 

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea kaasettekandja! Ausalt öeldes on päris huvitav kuulata teie vastust, kas ettekandja minu näol tutvustas neid meetmeid või mitte. On olemas otsuse eelnõu, kus kõik need meetmed on lahti kirjutatud. Mul on kahju, kui te siitsamast puldist ütlete, et komisjoni liikmed, kaasa arvatud teie, kui ma oma eelnõu ette kandsin ja tegin lühitutvustuse, siis te ei olnud isegi läbi lugenud seda eelnõu. Ehk järgmine kord ma tean, et kui ma tulen teie komisjoni, siis ma võtan sellesama otsuse eelnõu või seaduse eelnõu ja loen selle otsast lõpuni läbi, arvestusega, et te niikuinii ei ole sellega tutvunud ega tea asja sisu.

Ma tänan väga selle kommentaari eest. Sellelesamale probleemile osutas ka Heljo Pikhof, kes tahtis teada, mis ettepanekute ja meetmetega tegemist on. Aga mis puutub minusse, siis mina olen piisavalt hästi kursis, sellepärast et ma olen uurinud eraldi Finantsinspektsiooni ja Eesti Panga artikleid. Aga see vastab tõele, et komisjoni istungil juttu nendest konkreetsetest meetmetest ei olnud. 

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud esimees! Hea ettekandja! Ka siin läks see diskussioon veidi laiemalt sellele teemale, mis puudutab kättesaadavat eluaset noortele peredele, maapiirkondi jne. Kui te arutasite nüüd seda eelnõu, mis puudutab just nimelt kodulaenude intresse, paindlikkust, üleminekut, kinnisvara hindamist jne, kas oli ka laiemalt eluaseme kättesaadavusest või võimalikest arengutest juttu?

Ma tänan küsimuse eest! Kahjuks sellist arutelu ei olnud. See oli hästi lühike arutelu. 

Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Tegemist on kindlasti väga huvitava ja sisulise eelnõuga ja tegelikult ka see temaatika on ääretult oluline. Aga ma tean, et komisjoni esindajana te ei saa ega tohi otseselt enda seisukohti peegeldada, aga võib-olla ka laiemalt. Kuna see on otsuse eelnõu Vabariigi Valitsusele ülesande andmine, siis võib-olla küsimus ongi laiemalt, kas ja kuidas on üldse tänane vabariigi valitsuskoalitsioon sellise olulise küsimuse nagu kodulaenude ja kodu kättesaadavuse endale fookusesse võtnud.

Ma tänan vastuse eest! Ma saan öelda nii palju, et ma tean, et valitsuses ja Rahandusministeeriumis sellised arutelud käivad, aga kui kaugele nad on jõudnud, selle kohta ma jään vastuse võlgu. Aga mina usun, et juba järgmisel aastal esitab valitsus oma ettepanekuid teatud seaduseelnõu näol.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! See on tõepoolest üks väga-väga oluline teema, mida me täna siin arutame. Aga kuna valitsuse poolt loomulikult see lükatakse tagasi – komisjonis ka on juba tagasi lükatud –, siis ma lihtsalt mõtlen selle peale, et te praegu ütlesite, et siin valitsuses arutatakse, vähemalt mõlgutatakse mõtteid, kuidas meie praeguses demograafilises olukorras toetada meie peresid. See on natukene selles mõttes kummaline, et alles te suurperede toetusi vähendasite ja kodus olevatelt emadelt võtsite ära haigekassa kindlustuse ja olete astunud selliseid perevaenulikke samme. 

Ma saan aru, et see eelnõu aitaks ka peresid, aitaks noori inimesi, suurperesid, lapsevanemaid, ja seda te ei toeta. Kas komisjonis arutati seda teemat? Te praegu ei taha seda avada, aga kas vähemalt räägiti, mis plaanid siis valitsusel on? Et see võiks olla üks samm selleks, et meie demograafilist olukorda kaudselt parandada.

Teie aeg!

Kas valitsusel siis mingisuguseid plaane on? Avage natuke seda teemat.

Ma tänan küsimuse eest! Kindlasti kõik need probleemid on väga olulised valitsuse jaoks, aga mis puudutab komisjoni, kus me arutasime Keskerakonna fraktsiooni esitatud otsuse eelnõu, siis tol istungil me neid väga olulisi teemasid ei arutanud.

Helle-Moonika Helme, kahjuks mul ei ole võimalik seda teist küsimust anda. Selle arutelu formaadi juures on kummalegi ettekandjale on võimalik esitada üks küsimus, nii et ma ei saa seda küsimust võtta. Aga aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole.

Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Jaak Aabi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni volituse alusel.

Tänan, austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid, keda küll palju saalis ei ole! Aga teema on kindlasti oluline. Alustuseks kindlasti ütlen, et sotsiaaldemokraadid toetavad eelnõu nii sisu kui ka suunda, et muuta kodulaenude refinantseerimine taskukohasemaks, odavamaks ja paindlikumaks. Ja nii nagu ka eelnõu ettekandja siin rääkis, neid ettepanekuid on teinud ka vastava valdkonna soliidsed institutsioonid, põhiliselt Eesti Pank on neid lauale toonud päris mitu korda. Eks see otsuse eelnõu, Vabariigi Valitsusele ülesande tegemine, nii nagu ka eelnõu kaitsja siin, ettekandja ütles, on, kuidas öelda, positiivne nügimine, et neid ettepanekuid toodaks lauale kiiremini, et vastavad seadusemuudatused jõuaks lõpuks Riigikokku ega toimuks sellist venitamist. Sest mina olen aru saanud, et kõik osapooled on tegelikult ju nõus enam-vähem nende lepingutega. Pankade vaatest, pangaliiduga kohtudes nad tegelikult ütlesid, et ega neil praktiliselt selle vastu ei ole. Oli küll juttu kinnisvara hindamistest, kas ja kuidas see katab, et ei nõutaks teist kinnisvara hindamist refinantseerimisel, aga need olid nüansid ja detailid. Nii et igal juhul need on head ettepanekud. Ja Vabariigi Valitsusel tuleks tegutseda, ministeeriumid peaksid need eelnõud välja töötama ja siia kiiresti tooma. 

Aga natuke laiemalt vaadates üldse eluasemepoliitikat, siis hiljuti Tartu Ülikooli eksperdid viisid läbi uurimuse taskukohase ja kättesaadava eluaseme kohta, kus kvaliteet on ka oluline. Selle analüüsi tellis eelmine taristuminister Vladimir Svet. Ja seal on kaardistatud need probleemid, mis pigem siiski Eestis on süvenemas. Tegelikult on meil kaks sellist piiritletavat Eesti piirkonda. Näiteks Tallinn, Harjumaa ja Tartu linna piirkond, kus kvaliteetne eluase on küll olemas, uusi kortereid tuleb, elamuarendused toimivad, aga tihtipeale jälle see hind ei ole kuidagi taskukohane keskmisele Eesti noorele perele või üldse perele. Ja lastega peredel on eriti keeruline. Ja nii nagu siin ka korra mainiti, kättesaadav eluase on ikka see koht, kus noor pere üldse saab oma pereelu alustada, kus on ka võimalik mõelda laste muretsemisele ja nii edasi. Demograafiamuresid me kõik teame. 

Üht-teist on tehtud. Olen ka ise olnud nende ettepanekute tegemise juures, mis puudutab maapiirkonna eluasemelaenude käendamise meedet, mis KredExis on olemas. Seal on olemas ka noore pere väike soodustus, et omaosalus on väiksem, selle riski võtab riik enda peale. Ja nüüd on ka tegelikult maapiirkonna eluasemelaenu käendamise määrasid suurendatud. Maaelu Edendamise Sihtasutus annab ka otselaenu eluaseme muretsemiseks, aga tuletan meelde, et need meetmed tulid viis-kuus aastat tagasi pika ja tõsise töö tulemusena, kuhu panustasid põhiliselt Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. 

Kunagi alustati ka üürielamute programmi, sest just maapiirkonnas siiski kvaliteetset ja kättesaadavat eluaset on vähe, kus on vaja nii omavalitsuse spetsialistidele, õpetajatele kui ka lihtsalt noortele peredele kättesaadavat kvaliteetset eluaset korterit. Paarkümmend maja sai ka tehtud üle Eesti – nii ehitatud kui ka renoveeritud – ja nad on kasutuses. Aga millegipärast jälle mingil hetkel tõmmatakse selle programmi raha maha, hetkel seda jälle ei ole. 

Ei ole ühte võluvitsa siin eluasemepoliitikas. Aga probleem on tõsine. Kui me räägime arengupiirkondadest, siis eks siin on omad mõjurid. Me teame ka lühiajalise üüri paisuvat laienemist, mis tegelikult üürihindasid tõstab, ja muid probleeme. Siin tuleb leida ka teisi instrumente. Aga ma arvan küll, et riik võiks endiselt tulla appi niisuguse munitsipaalelamispinna ... 

Soovite lisaaega? 

Jah, palun kaks minutit! 

Kaks minutit lisaaega. 

... munitsipaalelamispinna ehitamisel, nii nagu see üürielamute programm oli, kui riik andis pool raha, kohalik omavalitsus pani pool raha. Ja see pool raha selle korterelamu ehitamiseks seal, kui leiti ettevõtja, kellel ka oli tööandja ja elamispinda vaja, siis pool võis jagada veel omavahel ettevõtja ja kohalik omavalitsus. Minu arust on see väga mõistlik meede, seda kindlasti tuleks jätkata. 

Ja laenukäenduste juures, mis ei ole ju selles suhtes ka riigile nii koormav, võiks mõelda erinevatele gruppidele. Tõesti, see omaosalus ka paljulapselistele peredele on soodsam kui teistele gruppidele, see on 5%. Aga need voorud saavad tihtipeale kiiresti otsa. Praegu vaatasin jälle, oli suletud, ei ole avatud. Võiks panustada rohkem, sest see käendus või garantii riigile ju otsest kulu ei too. Jah, võib-olla teatud riski, aga siiamaani ei ole näha olnud, et need käendused või garantiid oleks tekitanud riigile selle andmisel kahjumit. 

Ma väga loodan, et … Lubadus on, et jälle on väljatöötamisel strateegia. Ja alati, kui mingi probleemiga tegeldakse ministeeriumis, siis räägitakse strateegiast. Aga sellest strateegiast räägitakse tegelikult juba mitu aastat, sellesama kättesaadava kvaliteetse eluaseme strateegiast. Kahjuks ei ole tulemusi. Küsisin ka taristuministrilt, ta rõõmsa näoga teatas, et nad on leidnud mingisuguseid uusi võimalusi, kaasates arengupankasid. Aga konkreetset meedet me ikkagi ei näe. Tuleb lihtsalt nentida, et momendil kättesaadav kvaliteetne eluase ei ole kättesaadav maapiirkonnas ühtedel põhjustel ja linnapiirkondades teistel põhjustel. 

Aga lõppkokkuvõttes toetame seda eelnõu ja kutsume seda tegema ka teisi fraktsioone. Aitäh! 

Aitäh! Keskerakonna fraktsiooni nimel palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Vadim Belobrovtsevi. Palun!

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud Eesti inimesed! Tõepoolest, ka mina korra esitasin selle eelnõu, olin Keskerakonna fraktsiooni esindamas komisjonis. Ja tegelikult diskussiooni käigus hämmastas mind üks argument, miks üks komisjoni liikmetest arvas, et tegu ei ole eelnõuga, mida tuleks toetada. Ma juba mainisin seda siis, kui ma esitasin oma kolleegile küsimuse: aga pank peab ju raha teenima ja tegelikult me peame mõtlema selle peale, et panga tulud ei väheneks, aga see eelnõu võib neid vähendada. 

Teate, hiljuti jättis Eesti Vabariigi president Alar Karis välja kuulutamata töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Miks mulle see meelde tuli? Sellepärast, et töösuhetes on olemas tugevam pool ehk tööandja ja nõrgem pool ehk töövõtja ning just riigi ülesanne ongi hoolitseda selle eest, et töösuhetes oleks olemas tasakaal tugevama ja nõrgema poole vahel. See on ülioluline ja ma arvan, et üks nendest põhjustest, miks president selle seaduse tagasi parlamenti saatis, oligi see, et tasakaal seal puudus. See seaduseelnõu oli liiga palju just tööandja nägu ja töövõtja jäi veel nõrgemasse positsiooni. 

Aga riigi ülesanne on just kaitsta nõrgemaid. Tegelikult on siin see enam-vähem sama. Loomulikult me saame aru, et laenuvõtja on võrreldes laenuandjaga ehk pangaga nõrgemas positsioonis. On väga oluline, et tasakaal oleks olemas. Siin me arvame, et riik võiks seda tasakaalu rohkem kehtestada. See eelnõu on just sellest lähtuvalt koostatud. 

Kindlasti, kui me mõtleme selle peale, kuidas laenuvõtja jaoks selline meede, mida me pakume, ehk laenu refinantseerimine niimoodi, et inimene ei peaks maksma neid intresse kolme kuu eest, on palju olulisem kui pangale, sellest vaatevinklist, et pank on planeerinud, et see laen kestab nii palju, ei ole planeerinud refinantseerimist ja kui nüüd see refinantseerimine tuleb, siis pank tahab kohe saada kolme kuu eest neid intresse. 

Meie arvates meie valitsuse suhtumine pankadesse on niigi ülisoodne ja ülileebe. Paljudes riikides see niimoodi ei ole. Kui me mõtleme selle peale, et Eestis ei ole kehtestatud pankade hiigelkasumitele sellist solidaarsusmaksu, nagu on teinud näiteks Leedu ja Läti valitsused, siis tekib tahes-tahtmata tunne, et praegune valitsus rohkem muretseb pankade kasumi pärast kui nende Eesti elanike pärast, kes võtavad nendest pankadest laenu. Meie arvates ei ole see õige. 

Nii et me kindlasti toetame oma eelnõu. Me kindlasti kutsume kõiki teisi seda toetama. Mul on hea meel, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindaja ütles, et nemad seda toetavad. Loomulikult tahaks väga, et ka koalitsioonisaadikud hakkaksid natuke rohkem ja laiemalt mõtlema selle peale, kuidas üks või teine seaduseelnõu ikkagi mõjutab tavalisi Eesti inimesi, kes peavad laenu võtma, neil ei ole nii palju raha, et näiteks elamuid endale osta ilma laenuta, ja kuidas võiks nende laenutingimused nendele soodsamaks teha. See on kindlasti oluline. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 724 lõpphääletus. Oluline täpsustus on veel see, et muudatusettepanekuid selle eelnõu kohta ei esitatud. Me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. 

Lugupeetud ametikaaslased, juhin tähelepanu, et selle eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Panen lõpphääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kodulaenude refinantseerimist lihtsustav õigusraamistik" eelnõu 724. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 14 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 724 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 

Head kolleegid, meie tänane istung on lõppenud.